Mootor

Suur autonäitus Tartus LK 2

Suunatuli kipub moest minema Lk 3 Kas põdravilest on abi? Lk 4 Miks uued autod õli õgivad? Lk 5 Gaas on soodsaim kütus Lk 11

mootor

teemaleht 23. september 2014

2 || mootor

postimees, 23. september 2014

Motoshow. Sel nädalalõpul Tartus peetaval autonäitusel on 25 automudeli esmaesitlus Eestis.

Autonäitus pakub proovisõiduks poolsada autot Jüri Saar Ajakirjanik

tehnika Soovite näha, milline on elektri jõul liikuv vormel? Aga uusimat Porsche mudelit, mille ümber autoajakirjanikud nädala pärast Pariisis parvlema hakkavad? Või proovida, kas veebist pilte uurides teie lemmikautoks saanud mudel loodetud sõidumõnu ka tegelikult pakub?

Kui nii, siis on Tartu autonäituse ettevalmistajate töö asja ette läinud.

Motoshow’ projektijuht Margus Kikkul ütles, et ajakirjanikud küsivad aina, mis on uut ja teisiti, aga autonäituse külastajad suuri muutusi ehk ei tahagi. Nii on mitmed asjad läbi proovitud moel, aga mugandustega.

«Külastaja tuleb järjest enam Motoshow’le selleks, et leida kinnitust oma autoeelistusele, viimastel aastatel üha rohkem,» ütles Kikkul. «Vahepeal tõmbas suur internetistumine inimesed naturaalse au-

Toimetaja Jüri Saar, jüri.saar@postimees.ee Projektijuht Margit Herbst, tel 739 0306 margit.herbst@postimees.ee Keeletoimetaja Ene Nagelmaa Kujundaja/küljendaja Andres Didrik

to vaatamise juurest ära. Mõeldi, et saab internetist kõik. Panen linnukese, et roheline, ökonoomne ja kiire, ning saangi parima pakkumise.»

«Tõsisemad autohuvilised on mõistnud, et nii ikkagi ei saa,» jätkas projektijuht. «Tuleb minna ja autosse sisse istuda, autot vaadata ja ka proovisõit teha. Meeldiv välimus ja ökonoomsus võivad ju olla, aga see on vaid pettepilt, kui sõita on pagana kehva, sest ei mahu ise hästi sisse või ei mahu jalad või lapsed, naine või kartulikott. Hea on veenduda oma eelistuse õigsuses ja teha proovisõit.»

Proovisõitudeks on üles antud poolsada autot, mitmed ka nendest, mille Eesti esmaesitlus on sealsamas. Kikkul lisas, et sellel aastal on proovisõitudele pannud õla alla SEB Liising ja Auto 24, nendega koostöös valminud veebilehel on kõik proovisõiduautod näha ja saab end sõidule registreerida.

Kui suure tiiru sõita saab, paneb iga automüüja ise paika.

«Eks nad vaatavad, kes on tõsine huviline ja kes teeb lihtsalt lõbusõitu,» sõnas Kikkul. «Võib ka olla, et tahetakse kõikide autodega proovida, aga see ei ole laste autosõidu ala, vaid eeskätt autode müügiala.»

Elektriautod kohal Elektriautosid on aga rohkem.

Mis sellest, et sai otsa Kredexi toetusraha nende soetamiseks,

Tallinna tudengite ehitatud elektrivormel suudab

Elektrivormel pürib messi naelaks Tallinna tudengite elektrivormel on sel aastal üks messinaeltest. Sõita sellega Tartus siiski ei saa, selleks oleks vaja ringrada.

Masina on ehitanud Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli üliõpilased osalemiseks rahvusvahelisel tudengivormeli tootearendusvõistlusel. Igal aastal projekteerivad ja

ehitavad tudengid valmis üheistmelise vormelauto.

Tänavu aprillis valminud vormel on kaasa teinud kolmel võistlusel: ühel oli viies, ühel katkestas ja ühel võitis.

Viimase sisepõlemismootoriga vormeliga FEST12 tõestas Eesti meeskond kuuluvust maailma absoluutsesse tippu, saavutades üld-

sellegipoolest paneb Motoshow õla alla elektriautode populariseerimisele.

«Kujundame õuele ühe ala, kus on väljas kõik Eestis saada olevad elektriautod. Inimesed tunnevad ju nende vastu huvi,» sõnas Kikkul. «Kasutajatelt on hakanud tulema head tagasisidet, mistõttu võibolla ei olegi toetuse osa elektriauto ostu otsuse tegemisel nii oluline.

Ehk suudavad ka liisingu- ja autofirmad ise piisavalt häid pakkumisi teha.»

Uus Porsche Cayenne, mis on Tartus vaadata nädalapäevad enne maailma esmaesitlust Pariisis, on Kikkuli sõnul küll tore saavutus, aga sellest ei maksa tema sõnul arvata, et maailma autoajakirjanikud nüüd Tartus parvlema hakkaks.

«Meil on siiski suurepärane võimalus näidata mõni päev va-

võidu Ungaris 2012. aastal.

Elektrivormel ehitati teist korda. FEST14 projekteerimisel on suurt rõhku pandud dünaamika arendamisele, sest rajad on väga tehnilised ja kitsad.

Tudengite vormel kasutab 85 kW elektrimootorit ning kaasas veetav akude hulk lubab masinal sõita täis-

rem, kui seda näidatakse Pariisis,» lisas ta.

Motoshow’le on kavandatud mitmete automudelite – näiteks Fiat Ducato ja Fiat Freemont – Baltikumi esmaesitlus, ilmselt on väljas ka Opel Vivaro.

Eesti autoajakirjanikud on messile saabuvatest masinatest tähelepanuväärseimaks hinnanud BMW teise seeria uut mudelit.

Motoshow’ pressiesindaja Hendrik Urbel selgitas, et sageli on viimase hetkeni lahtine, millised uusimad mudelid autonäitusele jõuavad. On tulnud ette, et mõni auto puudutabki Eestimaa pinda esimest korda Tartu näitusehallide juures.

Olgu öeldud, et hallid on sellel aastal üsna täis, nii et pind hakkab juba piirama autonäituse kasvamist.

Osalt seepärast on tänavu

võimsusel umbes 25 km, mis on ühtlasi ka võistlustel kõige pikema sõidu ehk kestussõidu distants. Tippkiirus küünib 130 km/h.

Tehnilistel radadel on olulisem isegi kiirendus, nullist sajani jõuab masin 3,5 sekundiga.

Väike vormelauto sisaldab väga palju uuenduslikke ideid ning innovaatilisi tehnoloogiaid.

Näitena võib välja tuua juhtmevaba rooli, isearendatud mootori juhtaju või näiteks muutuva jäikusega stabilisaatorvardad, mida vormeli piloot saab sõidu ajal seadistada.

Meeskonna juhendaja Siim Nõmme ütles, et nüüd on käsil tudengitest uue tiimi moodustamine ja algamas on uue vormeli loomine.

Motoshow • Tartu Näituste messikeskuses 19. korda.

• Avatud sel nädalalõpul, R kl 11–18, L kl 10–18, P kl 10–16.

• Iga päev proovisõidud, reedel ja laupäeval rammumeeste show, täistundidel tantsutüdrukud.

• Lähem info www.motoshow.ee • Eelmisel aastal kogus 12 860 külastajat.

See Porsche on Tartus vaatamiseks suisa mõni päev enne maailma esmaesitlust Pariisi autonäitusel.

mootor || 3

postimees, 23. september 2014

Suunatuli kipub moest ja meelest minema Jüri Saar Ajakirjanik

Foto: FS Team Tallinn

täisvõimsusel sõita umbes 25 kilomeetrit.

tulnud langetada valik uuemate autode tutvustamise kasuks ja hobiautosid on selle võrra vähem. Aga tulemata need ei jää.

Sellist iludust, nagu mullu näidatud ZIS-110, ei sünniks ju ka kuhugi aia äärde seisma panna.

Muud uudistamist Motoshow’l on ka muud uudistamist. Mullu oli messil DAFi rammumeeste võistlus, mida nüüd korratakse, selle erandiga, et üritatakse kohvrikandmise maailmarekordit. Senine on püsinud aastast 2001. Siis läbis hollandlane Woult Zijlstra 39 meetrit, kummaski käes 175-kilone kohver.

«Igal suuremal üritusel ju püütakse teha kas Guinnessi või maailmarekordit, meil on siis kohvrikandmise maailmarekordi üritus laupäeval,» tutvustas Kikkul.

Kohal on kiirendusautod.

Kavas on ka parima automüüja võistlus. «Me ei vali ilusaimat autot ega ilusaimat tüdrukut, vaid parima automüüja,» jutustas Kikkul. «Automüüja peab meeldima võrdlemisi paljudele. Ei saa ju müüa ainult blondidele või ainult brünettidele. Rahval on kindlasti põnev vaadata. Eks see mess olegi üks etendus. Autod on väike osa.»

«Ja ei puudu ka tantsutüdrukud,» lisas Kikkul lõpetuseks.

Rahvasuu ütleb, et uuematel ja suurematel autodel olevat suunatulekang ainult lisavarustuses. Aga kui lõõp kõrvale jätta, siis ka uuringute järgi jätab suur hulk juhte suunatule näitamata paigus, kus see on seadusega pandud kohustus.

Maanteeameti tellimusel mullu tehtud uuringust nähtus, et ringristmikelt väljasõidul jätab suunamärguande andmata kuni kolmandik juhte.

Seejuures sai uuringu järeldustesse kirja, et kõige kehvem on olukord Tallinnas, kus suunamärguande jättis andmata veerand juhtidest, teistes linnades 17 protsenti ja maanteedel ligemale 22 protsenti.

«Tulemus ei ole üldsegi hea, pigem on see ikkagi halb,» sõnas liiklusasjatundja Villu Vane.

Tema sõnul ongi kõige rohkem eksimusi ringristmikel ja eriti nn miniringidel, kui auto sõidusuund läheb otse, sest siis juhid justkui ei tajugi end olevat ringristmikul, millest väljudes tuleb suunda näidata.

Liiklusjurist Indrek Sirk märkis, et sellises olukorras on tegu parempöördega, kus tuleb näidata suunatuld.

Kohustus, mitte vabadus Liiklusseaduse juhis on võrdlemisi selge. Juht peab andma suunamärguande mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit.

Tegelikkus on aga keerulisem.

Sirk meenutas, et suuna näitamise kohustus on pea sada aastat vana ja autode ehitusse hakkasid suunatuled tulema 1920.–1930ndate alguses lisavarustuse, hiljem põhivarustusena.

Aga siis oli liiklus teistsugune ja pöörde tegemise klassikaline olukord on selline, et mõlemas suunas on üks sõidurada ja oma sõiduraja vasaku või parema ääre lähedalt tehakse pööre vastavalt vasakule või siis paremale. «Üsna levinud väärarusaam

on, et kui tee pöörab, näiteks peatee suund muutub või sõidurada pöörab, ja seda on märkidega näidatud, siis justkui ei peagi näitama, sest ei ole kuhugi mujale sõita,» rääkis Sirk.

«Liiklusseadus ei ole selle loogikaga kaasa tulnud. Igal juhul, kui on pööre, peab suunamärguannet andma.»

Niisiis ristmikul, kus on eraldi pöörderada või siis kaks rada ainult vasakpöördeks või ainult parempöördeks, tuleb ikkagi anda suunamärguanne.

«Manöövrit ju teed ja seadus ütleb, et enne manöövri tegemist tuleb suunda näidata,» ütles Vane. «Kuid juhid tajuvad, et see on tänavasuund.»

Sirk ütles, et olukorras, kus kaks rada on vasakule pööramiseks, võib parempoolses rajas vasaku suunatule näitamine ajada kaasliiklejaid isegi segadusse. Võib tekkida küsimus, kas on ehk plaanis sõidurada vahetada.

«Liiklusega on ju nii, et me õpime ühe korra selgeks, kui autokoolis käime, ja saame juhiloa. Edasine toimub väga suures ulatuses tava järgi, vaatame, kuidas teised käituvad,» sõnas Sirk. «Soomlastel on hea ütlus, et «maassa maan tavalla», liikluses on näha kohandumist kohaliku liikluspildiga. Olles grupis, kus teised kohandavad end sinu järgi, tuleks liiklusnõudeid täita.»

Samamoodi juhte segadusse ajav olukord näib Vane sõnul olevat peatee suuna muutus. Aga kui peatee suund muutub ja juht sõidab mööda peateed, teeb ta manöövri. Järelikult tuleb suunda näidata.

Vane jätkas, et elementaarne on suuna näitamise nõue reavahetusel ja möödasõidul.

See ei tee kurja ka teeäärsest takistusest, näiteks peatunud autost, mööda põikamisel, kui oma sõidurajalt ei väljuta.

Niisamuti tuleks suunda näidata tagurdamisel, kui sellega kaasneb pööre.

Seaduses antud kolme sekundi nõude vastu patustamine on samuti sage.

Vane ütles, et ega keegi stopperiga ei mõõda ja foori taga oodates hiromant pole, et suudaks rohelise tule süttimist täpselt ette aimata. Tähtis on

«Suunatuli on mõeldud andmaks teistele märku, et sa kavatsed midagi teha.

Kommunikatsioonivahend, ühtlasi viisakus nagu tere, tänan või nägemist.»

«Liikluses osaledes oleme seal partnerid ja peame üksteisele võimalikult palju infot andma, mis meil kavas on. Me ei ole poksimatšil, kus peab pidevalt valmis olema, kus keegi vastu hambaid virutab.»

Villu Vane, liiklusekspert

Uuringute järgi patustab ringristmikel suunatule näitamise kohustuse vastu paiguti kuni kolmandik juhtidest.

Foto: Margus Ansu

Indrek Sirk, liiklusjurist

suunda näidata piisavalt varakult enne plaanitavat tegevust.

«Las ta vilgub, ega ta vaesemaks ka ei tee,» sõnas Vane.

Sirk lisas, et seadus annab piiri, millal hiljemalt tuleb suunda näidata. Seega ei saa seda justkui liiga vara teha. Muidugi on äärmuslik, kui suunatuli vilgub kilomeetrite viisi ja järel sõitev juht ei saa aru, millised on ees liikuva sõiduki juhi kavatsused.

Eksitav võib liigvarane suunatule lülitamine olla ka siis, kui kaks ristmikku on lähestikku, kavatsus on pöörata kaugemal, aga suunda näidatakse juba enne esimest.

Teadmatus, laiskus, ülbus Nõnda võib hoiatusmärguande tähendus devalveeruda. Aga sellist ohtu ei ole foori taga rohelist tuld oodates, lisas Sirk.

Vane ütles, et suunatule näitamine on liiklejate suht-

lusvahend ja vastastikuse viisakuse avaldus. «Mittenäitamine on liiklusnõuete rikkumine ja politseinik saaks trahvi ikka ka teha, aga ma seoks seda eeskätt viisakusega. Kui tahad mats olla, ära siis näita, aga sellega tekitad ohtlikke olukordi ja paned teisi juhte ebamugavasse olukorda, paned teisi inimesi asjatult ootama ja aega raiskama. No selline inimene on ju lihtsalt mats,» sõnas Vane.

Kui suunatuli jääb näitamata, võib sel olla kolm peamist põhjust: teadmatus, laiskus, ülbus.

Sirk ütles, et suunatuld näidatakse kindlamini siis, kui endal on midagi vaja: kui tahetakse kellegi ette reastuda või tehakse pööret sellises kohas ja olustikus, kus on oht, et keegi võib tagant sisse sõita.

«Suunatule näitamine ei ole juhi vabadus, vaid kohustus,» ütles Sirk.

4 || mootor

postimees, 23. september 2014

Uus linnaauto. Jaapani autotööstuse lipulaev Toyota tõestab oma uue Aygoga, et sõiduelamuse saamiseks ei pea tingimata kulutama suurt rahasummat, vaid suurepärase sõiduki võib leida ka väikeautode klassist.

Aygo tõmbab möödujate pilke tamisena, kuid ilmselt mõnes Ameerika getos mitte. Liigne ettevaatlikkus ei tee ju kunagi paha.

Jaan Olmaru Ajakirjanik

Nupust käivitamine

proovisõit Uue põlvkonna Aygo silmapaistvaim uuendus on vaieldamatult välimus. Eelkõige auto efektne esiosa, mille poolest Aygo eristub kõigist teistest sama klassi väikeautodest. Otsevaates moodustavad auto esituled, kapott ja kolmnurksed poritiivad «näo», millest peegeldub kiirus ja agressiivsus. Ehk kõike muud, mida ühelt odavama hinnaklassiga väikeautolt oodata võiks.

Sellist muljet aitab kujundada ka Aygo X-cite’i varustusega erimudeli värvikombinatsioon, kus erksalt särav oranž on kõrvuti mustaga. Toyota on oma teiste mudelite värvivalikus olnud suhteliselt konservatiivne, uue Aygoga on astutud julge samm.

Esmapilgul tundub oranž auto tagasihoidlikule eestlasele ehk liigagi pretensioonikas. Aga kui sellega liiklusesse minna, siis loob teistest sõidukitest silmanähtavalt eristuv auto sootuks erilise tunde.

Aygo tõmbab tänaval möödujate pilke ja paneb inimesi pead pöörama. Kohati tundub, nagu sõidaksin hoopis mõne hirmkalli sportautoga, sest sõiduk saab tähelepanu ka õrnema soo esindajatelt. Rääkimata teistest sõidukijuhtidest.

Võrdlus sportautoga on muidugi kohatu, sest proovisõiduks antud mudeli kapoti all on vaid üheliitrine mootor, millel võimsust 51 kilovatti.

Otsevaates moodustavad auto esituled, kapott ja kolmnurksed poritiivad «näo», millest peegeldub kiirus ja agressiivsus.

Ometi ei saa Aygo sõiduomadustele vähemalt linnatänavatel midagi ette heita. Auto kiirendab piisavalt hästi ega jää kellelegi jalgu.

Eelkõige linnaauto Hoopis teine olukord on suurel maanteel, kus 90-kilomeetrisel tunnikiirusel võtab möödasõit üsna palju aega. Aygo sobibki eelkõige linnaautoks – kas siis tööl või poes käimiseks. Auto keskmine kütusekulu on tehase andmete järgi 4,2 liitrit saja kilomeetri kohta, kuid ilm-

TARTU AUTOKESKUS OÜ • Sõidu- ja veoautode eeltöö ja värvimine • Kindlustusjuhtumite käsitlemine • Kliendi nõustamine avarii korral • Sõidukikahjude hindamine • Autoklaaside müük ja vahetus

Viljandi mnt 48, Tartu tel 747 7774. info@tartuautokeskus.ee

selt võib sellele pool liitrit juurde lisada.

Sõites ise iga päev viis aastat vana 1,6-liitrise Mazda 3-ga, millel on manuaalne käigukast, vajab Aygo poolautomaatne harjumist, kuid selgelt tuntav käiguvahetus ei ole häiriv. Ja kui on soov siiski ise käike vahetada, tuleb käiguhoob vaid vastavasse asendisse panna.

Käike saab vahetada nii käigukangiga kui rooli küljes olevate pisikeste labadega.

Esialgu tundub roolilt käikude vahetamine põnev. Sõi-

da nagu WRC ralliautoga, aga pärast mõningast katsetamist lükkan käigukangi tagasi automaadi peale, nii on mugavam.

Kui Aygo välimus on uuenduslik ja pilkupüüdev, siis salong sootuks igavam. See aga ei tähenda, et vanamoodne.

Vastupidi. Näiteks helisüsteemi, navigatsiooni ja nutitelefoni juhtimine ning auto sõiduandmete kuvamine käib kõik puutetundliku ekraani kaudu.

Suur spidomeeter asub aga täpselt rooli kohal ning on kergesti jälgitav. Mugavale rooli-

Foto: Jaan Olmaru

le on eraldi välja toodud helisüsteemi ja telefoni juhtimine.

X-cite’i varustusega Aygol on kaasas tahavaatekaamera, mis kunagi kuulus vaid kallima hinnaklassi autodele. Kaamera lülitub tagumise käiguga automaatselt sisse ning kuvab pildi ekraanile. Mugav, kuigi vanast harjumusest tahaks ikka pead pöörata.

Muigama paneb ekraani alla kuvatav kiri «Check surroundings for safety!», mis ilmub öisel ajal tagurdades. Turvalises Eestis tundub see ülepingu-

Natuke harjumatu on vaadata auto üksikut kojameest, kuid esiklaasi puhastamisega saab see kenasti hakkama.

X-cite’i varustuse hulka kuuluvad ABS, automaatne kliimaseade, esiistmete soojendused, elektrilised esiaknad ja küljepeeglid, kuus turvapatja ning palju muud. Samuti on autol nupust käivitamine. Ei mingit võtit uste avamiseks ega süüte sisselülitamiseks. Kõik on tehtud mugavaks ja kiireks.

Kui püüda leida Aygo miinuseid, siis tõenäoliselt üks neist on auto pisike pagasiruum, mis mahutab ehk kaks suuremat spordikotti. Küll on võimalik tagaistmete seljatoed alla lasta ning siis saab vedada ka suuremaid asju.

Teine puudus on tagaistujatele jäetud vähene ruum. Lastele ehk piisavalt, aga kahe suurema inimese mahutamine läheb raskeks. Seevastu eesistujatel ruumipuudust pole.

Aygo kuulub samasse väikeautode klassi nagu näiteks Fiat 500 ja Peugeot 208. Nendega võrreldes peaks aga Toyotal olema järelturul kindel eelis.

Toyota Aygo X-cite Hind 13 230 eurot Võimsus 51 kW Pikkus 3,4 m Laius 1,6 m Keskmine kütusekulu 4,2 l Maksimumkiirus 160 km/h

mootor || 5

postimees, 23. september 2014

Kuidas vältida õnnetusi?

• Juhid peaksid tähelepanelikumalt jälgima teeäärset põõsastikku ja pisut vähendama sõidukiirust.

• Kõige ohtlikum on maanteel varahommikul kella kuuest kaheksa-üheksani, mil on liikvel nii põdrad kui kitsed ja metssead, rääkimata väiksematest loomadest. Samal ajal kiirustavad tööle sõidukijuhid. Teine ohtlik aeg on päikeseloojang ja mõni tund pärast seda. Metssead eelistavad ringi joosta ka ööpimeduses.

Pärast päikeseloojangut, hämaruse saabudes on suurimaks ohuallikaks teele sattunud põdrad, raskemate tagajärgedega õnnetustest kaks kolmandikku on seotud just põtradega. On täheldatud, et põdrad tulevad teele eelkõige jahihooajal, sügisel: tagaaetavad loomad muutuvad ärevaks ja üritavad kuhugi mujale põgeneda.

• Tasuks teada, et metsloom ei tagane ja kui üks loom juba nähtaval on, võib neid põõsastest tulla ka lisaks.

• Auto tuled peavad korras olema! Eriti ohtlikud on olukorrad, kus lähituled vahetatakse tagasi kaugtuledele – põdrad helkureid ei tunnista. Abi võib olla ka auto esiosale kinnitatud loomaviledest.

Allikas: maanteeamet

Mustvee lähedal juhtus mullu novembris raske liiklusõnnetus, milles hukkusid inimene ja kaks põtra.

Foto: risto Mets

Loomad teel. Autotarvikute poodidest võib kuni paarikümne euro eest osta autole elektroonilise metsloomapeleti või paari euroga põdrapeletusvile, kuid kas neist ka kasu on.

Tähelepanelikkus hoiab ära kokkupõrke metsloomaga Jaanika Niinepuu Ajakirjanik

Liiklusohutus Kuulate raadiost oma lemmiklugu, keerate helitugevustki juurde. Autosõit on kulgenud viperusteta ja peagi peaksite jõudma sihtkohta. Mõnus.

Kuni kohtute maanteel mõne metsloomaga …

Mõnikord pääsevad nii loom kui ka autos olijad väikese ehmatusega, teinekord aga nii hästi ei lähe. Kokkupõrke korral on enamasti kannatajaks metsloom, ent viga võivad saada ka auto ja seal viibijad.

Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk selgitas, et kuigi ulukid satuvad teele väga ootamatult, saab ka autojuht ise selliste õnnetuste vältimiseks üht-teist ära teha.

Ennekõike tuleb alati valida sobiv sõidukiirus, mis annab aega reageerimiseks nii juhile kui

ulukile, kui see peaks teele sattuma.

«Samuti peaks juht olema teadlik suurema loomaõnnetusriskiga perioodidest nii ööpäeva kui aasta jooksul,» lisas Lükk. Näiteks on ulukite liikumisaktiivsus suurem hommikul koiduajal ja õhtul hämarikus, aga ka öösel. Kevadel-sügisel kattuvad hämarikuajad paraku just liikluse tipptundidega.

Vajadus ajab looma teele Keskkonnainspektsiooni nõunik Leili Tuul nentis, et teele satuvad loomad eelkõige toidu otsingul ühest piirkonnast teise liikudes. Lisaks võib Lüki sõnul erinevate ulukiliikide puhul täheldada suuremat aktiivsust teatud aastaaegadel.

tesse ja vastupidi. Suursõralisi (metskits, metssiga, põder, hirv) võib panna teele tormama jooksuaeg, mis kestab juulist hilissügiseni.

Samuti ajab metsloomad liikvele jahiaeg ning kevadeti asuvad mõnikord maailma hooletult uudistama noorulukid, kes satuvad ka maanteedele.

«Ulukitest eest hoiatav teemärgistus on alati paigaldatud vaid piirkondadesse, kus on täheldatud sagedast loomade teeületamist või on juhtunud varem õnnetusi,» soovitas Lükk kindlasti tähele panna ka vastavat teemärgistust ja piirkondi, kus ulukite teelesattumise võimalus on suurem.

Eriti tähelepanelik tasub auto­juhtidel olla metsaservades ja seal, kus tee ristub ojade ja jõgedega.

Ennekõike põtradel on üks liikumise põhjusi ränne talvistest toitumispaikadest Peletusvile ei pruugi aidata suvistesse ja vastupidi. Autotarvikute poodidest võib Ennekõike põtradel on üks liikumise põhjusi ränne talvistest toitumispaikadest suvis-

osta autole kuni paarikümneeurose elektroonilise metsloomapeleti või paarieurose põdrapeletusvile.

Kuid maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu nentis, et maanteeametil küll erilist usku sellistesse viledesse pole, ka pole uuringud näidanud, et neist tõepoolest märkimisväärselt kasu oleks.

«Tegu on odavate vidinatega, igaks juhuks võib ju osta ja autole kinnitada – kahju nad ehk ei tee,» tõdes ta. «Kuid neile loota siiski ei tasuks. Põhiline on ikka juhi tähelepanelikkus ja oludesse sobiv sõidukiirus. Pimedal ajal oleks ohutu sõita 70–80 km/h, seda ka seal, kus on lubatud suurem piirkiirus.»

Kasesalu lisas, et peletusvile tasuks osta autotarvikuid müüvatest kauplustest, kindlasti ei tohiks neid segi ajada jahi- ja matkatarvete poodides müüdavate peibutusviledega.

Maanteedest kõige ohtlikumad ongi maanteeameti kinnitusel suure liiklussageduse tõttu metsastes linnalähedastes lõikudes põhimaanteed Harju-, Tartu- ja Pärnumaal.

Maanteeinfokeskuse and-

1313 Sellel numbril teata maanteel hukkunud suurulukist – hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits.

metel tuleb neile aastas 800– 900 teadet teedel hukkunud loomade kohta.

Leili Tuul nentis, et teel olev hukkunud või vigastatud loom on liikluses ohuks, eriti pimedal ajal. Seetõttu tulebki keskkonnaameti soovitusel maanteel hukkunud suurulukist (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Tuul selgitas, et kui numbrile 1313 tuleb selline teade, võtab operaator ühendust kohaliku jahiseltsiga, sealsed jahimehed tulevad ja toimetavad viga saanud või hukkunud looma minema.

Riigiteel hukkunud teistest loomadest tuleks teatada maanteeinfotelefonile 1510. Kohalikul teel ning linna-, alevivõi alevikutänaval hukkunud loomast anda teada tee omanikule, kohalikule omavalitsusele. Ülenurme valla arendusjuht Kristi Kull viitas, et Ülenurme valda tuleb teade hukkunud looma kohta kaks-kolm korda kuus.

6 || mootor

postimees, 23. september 2014

Kiired masinad. Eesti motosportlaste seas on Indrek Einasto tuntud nimi, sest aastate jooksul on tema kuldsete käte all ümber sündinud nii ralli- kui kiirendusautosid ning mitut masti tsikleid.

Indrek Einasto: motofanaatikus Kaire Mets

Tartu kutsehariduskeskuse kommunikatsioonijuht

Persoon Kui palju neid masinaid on, seda on juba üpris raske kokku lugeda. «Nimekiri läheks küll väga pikaks, mu kõvakettal pole nii palju ruumi,» naeris Indrek Einasto oma pikka mehaanikukarjääri meenutades.

Einasto karjäär on teinud nii mõnegi hoogsa pirueti, enne kui ta Tartu kutsehariduskeskusse õpetajaks tuli. Nüüd on ta uues rollis olnud kaks aastat ja tunneb end tehnikahuviliste noorte keskel kui kala vees.

Einasto esimesed mälupildid pärinevad hetkedest, kui ta maal mootori hääle kostudes sõna otseses mõttes hakkas põnevusest värisema.

«Pärast põhikooli arvasin, et kindlasti on vaja Nõo koolist minema minna ja kutsekoolis treialiks õppida, muidu ma oma suure armastuse ehk mootoritega tegeleda ei saa,» jutustas Einasto.

Tallinna mineku taga oli ka soov motospordis ilma teha, sest just seal olid suured tugevad motoklubid.

«Tallinna pioneeride ja koolinoorte palee motoklubis ja hiljem Kalevi vabariiklikus motoklubis sõitsin nii motokrossi kui hipodroomil ja ringrajal.

Aga suuri tiitlivõistlusi võitnud pole, Eesti meistriks pole jõudnud, sest juba siis üritasin masinaid üle tuunida ja finišisse ei jõudnud,» selgitas Einasto.

«Eks tahtsin ikka rohkem ja paremini, aga see parem ei pidanud vastu ja nii need katkestamised tulidki. Pettusin ja tõmbusin mõneks ajaks eemale, aga kui ma ringiga tagasi tulin, siis juba mehaanikuna,» rääkis ta.

Motomehest juuksur Üle 30 aasta on Indrek Einasto olnud Eesti auto-motosportlastele see geenius, kes parandab, arendab, ehitab ja tuunib.

Vene ajal olid mitmes jõukamas asutuses lausa palgali-

sed rallitiimid ja töökojad. Nii on Einasto tööraamatus sissekanne Mõigu KEKist, mis sest, et ehitanud pole ta seal sugugi, küll aga möllas tolleaegsete IdaEuroopa tipprallisõitjate masinaid tuunides.

Matemaatiline täpsus on juukselõikuses sama oluline kui mehaanikas, ütles Indrek Einasto.

Kui nõukogude aja lõpus ja Eesti vabariigi alguses motosport varjusurmas oli, tuli vabakutselise leiba süüa. «Mõni aeg oli mehaanikuamet niivõrd hobi, et sellega ei saanud leibagi lauale,» rääkis Einasto. «Sõber ütles, et sul on kuldsed käed, tee nendega siis midagi muud, ja ühel hetkel olingi juuksuriõpilane.» Kõige vallatum kurv elus.

Teda õpetasid omaaegsed tippjuuksurid Lenna Nurk ja Maie Lõhmus. Kuldseid käsi läheb juuksuril vaja, hea lõikus nõuab harjutamist ja täpsust.

«Matemaatiline täpsus on juukselõikuses sama oluline kui mehaanikas,» ütles Einasto. «Lõi-

kus on soengu alus, halba lõikust ei peida miski.»

Nii töötas Indrek naistejuuksurina teiste tippude kõrval ning meisterjuuksuri tiitlist jäi vaid grammike puudu, karjäärile tegi lõpu omaaegsete kangete kemikaalidega töötamine.

Nii jõudis mees tagasi mootorite juurde ning on nüüd kümnetele võitudele ise kõige otsesemas mõttes kaasa aidanud. Näiteks töötab ta motosportlase Urmas Põldma ratastega, millest üks spetsiaalne prototüüp – ratas mäkketõusuks – on otse kooli õppelaborisse veeretatud.

«See on kolm aastat sõit-

Kauaaegne rallitehnik ja paljude motovõistluste võitude sepistaja Indrek Einasto töötab nüüd juba teist aastat Tartu kutsehariduskeskuses, kus õpetab noori motohuvilisi.

Foto: Kalev Saar

Kommentaar

Jakob Saks

Ettevõtja, Rabaconda osanik ja enduurosõitja

Indrek on selles mõttes äge vend, et ta on võimeline välja mõtlema «kastist välja»-lahendusi, mille peale keegi teine ei tule. On selliseid probleeme, millega tõenäoliselt ainult tema Eestis hakkama saab. Nutikas vend, juurdleb

ja analüüsib kogu aeg. Arvan, et ta ajab oma asja Motolaboris väga hästi, teeb kõike korralikult ja põhjalikult. Üsna kompromissitu sell – kui on enda visioon peas, siis teeb selle ära ja ei viitsi kellelegi meeldida.

mootor || 7

postimees, 23. september 2014

st õpetaja nud tsikkel, mis on laias plaanis võitnud kõik, mis võita annab, nii Eestis kui ka Euroopas,» tutvustas Einasto üht oma kätetööd. «Põldma on vähemalt 15-kordne Eesti meister. Saavutuse teeb eriliseks aga see, et tegu on 120-kilose mehemürakaga ja kergete poistega koos võistlemine on juba ekstra, mäkketõusul eriti.»

Just selle mehemüraka tulemustes on Indrek Einasto panus märkimisväärne, kuna mäkketõusu võistlusratas on Einasto käte alt tulnud. Vaid rattaraam on standardne.

«Number üks on vedrustus, sest see peab vastama sõitja kehakaalule. Talle on tellitud tugevad vedrud ja kogu vedrustus on ümber ehitatud,» selgitas ta. «Teiseks, mootor peab võistlusrattal võimsam olema.

Iga tehnikahuviline noormees teab, mis on kaante portimine, mootoris sisselaske- ja väljalasketraktide muutmine – see pole niisama kübaraga tuule lehvitamine. Kolmandaks, rehvid, mis mäkketõusutsiklil on hoopis eripärased. Igale rajale on oma rehvitüüp.»

Tehnikaspordis on keerulisi nüansse.

Lühimineviku tähtsündmuseks peab Einasto Rootsis peetud kiirendusvõistlust. Tema tuunis nelikveolise Audi A4 mootori nii võimekaks, et seda autot saab nimetada koguni planeedi kõige kiiremaks selle klassi autoks.

«Kaks kuud hommikust õhtuni kanalite portimist ja mootor sai umbes 50 protsenti varasemast võimsamaks. Nii oli 1,8 turbo mootoril võimsust kaugelt üle tuhande hobujõu,» kirjeldas ta. Kusjuures uus kiirendusvõistluse rekord 400 meetri läbimisel on 8,9 sekundit.

Masinate erivõimsustest rääkides lisas mees, et mäkketõusumootorratta kiirendus on palju suurem. «See ratas on nii hull kiirendaja, et seda on lihtsalt raske kirjeldada.»

Poistel silmad säravad Tartu kutsehariduskeskuses tulevasi autotehnikuid õpetada on Indrek Einasto sõnul tõeliselt lahe, seda enam, et iga päev vaatavad vastu säravad sil-

mad. Mootorite maailm on väga kaasakiskuv ja pakub poistele suurt huvi.

Pool grupist on juba suured motohuvilised, kellel on endal olemas mootorratas või roller.

Kes veel teemaga niivõrd seotud pole, saab kohe seotuks pärast Einasto tundides käimist.

«Kui ma lükkan poistele ühe kuumaverelise võistlusmasina laborist välja ja lasen selle mootoril nurruda, siis tuleb tõeline entusiasm kõigis esile ja nutitelefonid visatakse nurka,» kirjeldas ta, kuidas tunnist saab fanaatikute kogunemispaik.

Einasto sõnul on tema õpilaste seas n-ö teravaid pliiatseid palju-palju. Näiteks eelmisel aastal võitis autotehnikute kutsevõistluse Raul Kooser, oma eriala väga tõsiselt võttev autohuviline.

Einastol on võidusõiduettevõte Motolabor, millega ta on õpetajatöö kõrvalt tihedalt seotud. Nii saab ta praktikas rakendatut tundides õpetades ära kasutada.

Praktiliste kogemuste sidumine õpetamisega on ilmselt üks põhjusi, miks püsib sära õpilaste silmades.

Kutseõpetaja töö Einastole meeldib, sest ta näeb, et tema oskused lähevad ka teistele korda ja neist on kasu. Noortega töötamine teeb ka ennast nooremaks.

Aastaid tagasi Saksamaal ühel suurel motomessil hakkas Einastole silma, kuidas noored poisid rallimeeskonna boksis näitlikult automootoreid lahti monteerisid, arvutid ja kõik muu moodne tehnika käepärast.

«Oli näha, et nad teevad seda oskuslikult, tunnevad ja naudivad asja, žonglöörides samal ajal mutrivõtmetega. Nimekiri töödest, mida kliendile pakuti, oli muljet avaldav. Sain teada, et see oli ühe Saksamaa kutsehariduskeskuse boks ja mul on hea meel, et meie liigume ka sinnapoole. Kui noorte auto- ja mototehnikahuviliste seljataga on kutsekool ja riik, siis on see nii õige asi, kui üldse olla saab,» lausus Indrek Einasto naerusui.

H EA

HI N D

8 || mootor Juhiluba saab vahetada e-teeninduses Enam ei pea juhiloa vahetamiseks minema liiklusregistri büroosse, seda saab vahetada ka maanteeameti e-teeninduse keskkonna kaudu. Ka on e-teeninduses vormistatav juhiloavahetus odavam: maksab 20 eurot tavalise 26 euro asemel.

Samas keskkonnas saab üles laadida foto ja tasuda riigilõivu. Vaja on kehtivat e-tervisetõendit. Uus juhiluba saadetakse postiga.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul vahetatakse juhiluba enamasti kehtivuse lõppemisel, kuid ka siis, kui muutuvad omaniku isikuandmed või sõiduki juhtimisõiguse kategooria. Maanteeamet

Volvo esitles uut maasturit Mitu kuud kestnud spekulatsioonide järel esitles Volvo hiljuti uut maasturit XC90. Ettevõtte teatel on sellega täidetud lubadus tuua turule silmatorkava välimuse ja premium-kvaliteediga seitsmekohaline maastur, mida iseloomustavad maailma juhtivaimad turvasüsteemid, uus jõuallikate tehnoloogia ning parim võimsuse ja kütuseökonoomsuse suhe.

Mudeli väljatöötamine kestis kolm aastat ja on osa 11 miljardi dollari suurusest investeerimisprogrammist, mis kätkeb disainiuuendusi ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

XC90 on esimene auto, mis kannab ettevõtte uut rauamärki. Volvocars.com

Opel toob turule uue väikeauto Opel toob tuleva aasta suvel turule uue väikeauto Opel Karl. Karli nimi avaldab austust ühele Adam Opeli poegadest, kes asutas ettevõtte 1862. aastal. Kui Adam tegi Opelist suurima jalgrataste tootja Saksamaal, siis tema pojad Carl, Wilhelm ja Friedrich avastasid automaailma enda jaoks 1898. aastal, nende esimene auto valmis 1899.

Kompaktses, 3,68-meetrises «pakendis» Karlil on viis ust ning kuni viis istet. Firma teatel ühendab auto Opeli tugevused ülimalt praktilisel moel. Karlist saab uus soodsa hinnaklassi mudel Opeli toodete seas. Carring.ee

postimees, 23. september 2014

Leidlik disain. Minnes proovisõidule väikese kaubikuga ei sea inimene sellele erilisi o vedada väiksemaid kaupu punktist A punkti B, ootame rohkem funktsionaalsust, mitte

Tragi kaubik rühib säästlikult Risto mets Ajakirjanik

proovisõit Fordi väikseim kaubik Tourneo Courier on üllatavalt juhisõbralik. Kui muidu vajame iga uue masina rooli istudes ikka väikest harjumisaega, siis Tourneo on esimestest meetritest alates justkui käe sees.

Rohkelt panipaiku Ehkki väljast tundub efektse disainiga Ford üsna pisike, kehtib selle auto kohta ütlus «seest suurem kui väljast». Esiistmetel jagub avarust ka kaalukamatele sõitjatele. Lagi on aga nii kõrge, et kõik meie korvpalliklubide pikemad mängijad saaksid sellega muretult trenni sõita.

Salongi istudes köidab esimesena pilku üsna suur esiklaas, mis pakub avarat väljavaadet. Esi- ja külgklaaside vahelised piilarid on saledad ja lahendatud leidlikult, et ristmikule lähenedes ei tekiks vaatevälja nn pimedaid nurki.

Seevastu keskmised piilarid on üsna tüsedad ning sõidurada vahetades tasub tähelepanelikult peegleid jälgida.

Nii uste sees, esiistmete va-

Fordi väikseim kaubik Tourneo Courier.

Foto: Risto Mets

hel, laes kui esipaneelis kohtab väiksemaid panipaiku, kuhu saab dokumente, raamatuid ja teisigi asju turvaliselt ära panna.

Näidikud ja nupud avaral esipaneelil asuvad kõigile Fordiga lähemat tutvust teinutele tuttavas kohas, kuid on hästi leitavad neilegi, kel selle margiga varasemat kogemust po-

le. Pimedas moodustavad näidikud kireva tuledemere. Et aga süüteluku koht on valgustamata, tuleb võtmega alguses pikalt kobada, kuni leiad õige koha. Küllap ajapikku harjub käsi süütevõtit õigesse kohta juhtima.

Salongi koostekvaliteet ja materjalid on viisakad. Juhiistme küljes on isegi liigutatav

käetugi. Peagi saab selgeks, et alumises asendis jääb käetugi käsipidurikangi kohale ning seisupidurit on raske maha võtta.

Tagaistmelgi on ruumi.

Kolm täiskasvanut mahuvad sinna lahedasti kõrvuti istuma. Muret teeb siiski jalaruum.

Esiistmete külge on kinnitatud lahti käivad plastlauakesed

mootor || 9

postimees, 23. september 2014 Miks?

ootusi. Masinalt, mille ülesanne on nii palju sõidumõnu.

edasi, aga pakub ka mugavusi kaudu 120 cm kõrgesse pakiruumi tõstes isegi kokku panema. Lapsetooli või turvahälli esiistmele pannes saab aga kõrvalistuja turvapadja eraldi välja lülitada.

Et Tourneo tagaistmeid saab kenasti kokku klappida, kibelen tegema väikest katset, kas ka jalgratas mahub tervenisti masinasse. Kuidas ma kaherattalist ka ei paiguta, jääb osa sellest siiski luugi vahelt välja. Esiratas alt ära kruvitud, mahub pedaalidega sõiduvahend muidugi lahedasti.

Sõidab vaikselt

ning kui põlv läheb nende vastu, ei ole tunne just mugav. Mina soovitan valida mudeli, millel neid laudu pole, sest topsihoidjaid leiab salongist mujaltki. Või siis panna tagaistmele istuma lapsed. Peale müügiesindajate ja kaubavedajate sobibki see auto kindlasti lastega peredele. Eriti seetõttu, et näiteks lapsevankrit ei pea tagaluugi

Ford Tourneo Courier Hind 17 400 eurot Võimsus 70 kW Pikkus 4,1 m Laius 2 m Keskmine kütusekulu 3,8 l Maksimumkiirus 170 km/h

Ehkki proovisõiduautot viib edasi diiselmootor, uriseb väikese Fordi süda üllatavalt tasaselt.

Salong on aeglasema sõidu ajal nii vaikne, et suunatule plõksumise heli tundub lausa kohatult vali. Suunatulede kuuldavus on mõneti ka hea, sest nii ei unusta tuld pärast pöörde tegemist välja lülitada.

Kliimaseade ja esiklaasi sisse paigaldatud pea nähtamatu soojendusvõrk viivad sügishommikused rõskuspisarad esiklaasilt mõne hetkega. Mugavusvarustust leiab muudki alates automaatselt lülituvatest esituledest istmesoojenduseni ning paljud funktsioonid on juhitavad otse roolilt.

Linnasõidul käitub 1,6-liit-

rine turbodiiselmootor erksalt.

Käigud on üsna pikad, mistõttu tundub neljanda käiguga 50 km/h sõites 1200 pööret isegi vähevõitu ja tahaks vahetada käiku kolmanda peale.

Kurvides käitub masin ideaalselt. Sõidab täpselt juhi valitud sõidusuunas ega vaju kuhugi. Ka veidi kehvema asfaldiga maanteel ei hakka auto kõikuma ning mõõdukas küljetuul ei mõjuta suhteliselt kõrge auto juhitavust kuidagi.

Hea pöörderaadius võimaldab sõidukit mugavalt parkida. Tagurdamisel ohtlikult lähenevatest objektidest annavad piiksumisega märku andurid.

Mootor lükkab masinat rõõmsalt edasi juba 1000 pöörde juures. Pöörete kasvades tuleb jõudu juurdegi.

Mõistagi ei suru 95-hobujõulise mootori kiirendus sõitjaid sügavale esiistmesse ning maanteel möödasõitu planeerides tuleb olukorda adekvaatselt hinnata.

Kuid suur võimsus polnudki Fordi eesmärk, vaid säästlikkus.

Nimelt näitab pardaarvuti ka linnasõidul saja kilomeetri kütusekuluks enamasti numbreid kolm ja neli. Kui need tõesti vastavad tegelikkusele, on Ford vähemasti kütusekulu poolest küll konkurendid pinge alla pannud.

Paljud uuemate autode omanikud on täheldanud, et nende auto sööb liiga palju õli. Mis on põhjus? Vastab Meelis Orgla, OÜ Addinol Lube Oil juhatuse liige.

Kõige olulisemaks põhjuseks, miks nüüdisaegsed mootorid võivad vanematest rohkem õli kulutada, võib nimetada karmistuvaid keskkonnanõudeid. Nimelt peavad mootorid kulutama aina vähem kütust, tekitama vähem ohtlikke heitgaase ning selle saavutamise ühe vahendina kasutatakse varasemast vedelamaid mootoriõlisid.

Kui varem pruugiti peamiselt 10W40 või 5W40 õlisid, siis nüüd on enamik uusi mootoreid läinud üle viskoossusele 5W30, mis omakorda tähendab vedelamat õli töötemperatuuril. Mõned autotootjad nõuavad veelgi vedelamate 0W20 õlide kasutamist. Mida vedelam on õli töötemperatuuril, seda tõenäolisem on ka selle kadu.

Lisaks võib õlikulu märkimisväärselt suurendada kasutatava õli kvaliteet, kuna autotootjad on kehtestanud kindlad aurustumiskao nõuded (Noack-test). Kui määrdeaine neile nõudeile ei vasta, on selle kulu veelgi suurem. Üks konkreetne põhjus on ka lühisõidud, mille puhul toimub palju külmkäivitusi ja mootor ei soojene korralikult üles. Sellisel juhul võib mootoriõli saastuda kütusega ja kondensatsiooniveega ning muutuda ohtlikult vedelaks. See mõjutab aga väga palju õli määrimisvõimet ja võib kaasa tuua kuluka mootoririkke.

Soovitatav on lasta autol pärast käivitamist paar minutit tühikäigul töötada ning startides kõrgeid pöördeid mitte kasutada, sest mootor on veel külm, detailid pole oma töömõõtu paisunud, õli mahub nende vahelt paremini läbi ning satub sedasi ka suhteliselt suurel hulgal põlemiskambrisse. Tihedad külmkäivitused ja palju lühisõite poolsooja mootoriga võib tähendada nii suurt õlikulu kui ka kütuse jõudmist mootoriõli sisse.

Seega on mootorile pikemad sõidud igal juhul head, sõltumata auto või selle jõuallika vanusest ja moodsusest.

10 || mootor

postimees, 23. september 2014

Laps autos. Et autosõit lapsele võimalikult mugavaks ja ohutuks teha, on mitmeid võimalusi.

Vali lapsele autosse õige turvavarustus Kadri Penjam Vabakutseline ajakirjanik

ohutus Seljataha on jäänud ajad, mil lapsi sõidutati ilma turvavarustuseta. Maanteeameti avalike suhete osakonna esindaja Allan Kasesalu sõnul on kindlalt sätestatud, millal millist turvavarustust peab kasutama ning kuidas tuleb laps autosse kinnitada.

Esimesel eluaastal on kõige õigem kasutada turvahälli, mis on mõeldud kuni 13 kilo kaaluvale imikule. Turvahäll paigaldatakse autosse seljaga sõidusuunas ning laps kinnitatakse selles asuvate rihmadega. Häll ise kinnitatakse autos turvavööga.

Turvaiste on mõeldud kuni 18 kilo kaaluva või umbes kuni nelja-aastase lapse sõidutamiseks. Ka selle puhul kinnitatakse laps kõigepealt istmele rihmadega ning seejärel turvavööga.

Turvavööiste on mõeldud olenevalt mudelist kas kuni seitsmeaastasele lapsele või lausa kaheteistkümnenda eluaastani. Selle erinevus eelnimetatutega võrreldes on, et sellega paigutatakse laps autosse nägu sõidusuunas ning kinnitatakse vaid turvavööga. Seda võib eelistada 7–12-aastastele lastele lubatud turvavööpadjale või -suunajale, kuna on lapsele mugavam, toetab pead ning annab võimaluse suunata turvavöö asukohta.

Klassikaline turvavöö sobib juba üle kümneaastasele lapsele, kelle pikkus on üle 150 cm ning kes saab sedaviisi turvavööd kasutada nagu täiskasvanu.

Valik on lai Tartu kaubamaja BeebiCenteri kaupluse tootejuhi Ats Piirmetsa sõnul on müügil lai valik turvavarustust. BeebiCenter pakub

Kõige väiksemad lapsed peaksid autos istuma selg sõidusuunas.

Kui turvavarustus ei vasta lapse kasvule ja eale, ei tarvitse see hädaolukorras kaitset pakkuda.

Cybexi turvatooteid, mille tõhusust kinnitavad sajad turvakatsete tulemused ning juba ka 2015. aasta kollektsiooni nominatsioonid.

Küsimuste peale, mida turvavarustust ostes eelistada ning mis vahe on ikkagi kal-

limal ja odavamal, kostis Piirmets, et vastab tõele tõsiasi, et kallim kipub olema parem. Tema sõnul tuleks lähtuda ennekõike katsete tulemusest, seejärel kasutusmugavusest ja siis vaadata hinda.

Lapsevanem võiks mõelda ka sellele, et turvatool peaks vastu pere mitu last.

Abi lisatarvikutest Loomulikult nõutavad vanemad peale tavapärase turvavarustuse muudki vajalikku ning elu mugavamaks tegevat lisavarustust.

Turvahällide ja -toolide juurde on võimalik osta näi-

Foto: Cybex

teks päikesevari. Samuti saab soetada autotooli kaitsme, mis pannakse turvahälli või -tooli alla, et kaitsta autotooli tekstiili kulumise eest.

Pisemaid lapsi sõidutades on asjakohane turvahälli peegel, mida kasutatakse selg sõidu suunas toolide puhul. See kinnitatakse peatoe külge ning nõnda saab lapsevanem auto tahavaatepeeglist oma last pidevalt jälgida.

Ats Piirmetsa sõnul tuleb valida lapsele paras turvavarustus. Kui turvavarustus ei vasta lapse kasvule ja eale, ei tarvitse see hädaolukorras kaitset pakkuda.

mootor || 11

postimees, 23. september 2014

Gaasiga sõitev auto vajab spetsiaalset mootoriõli protsenti suurema summa eest kütust. Kõige kallimaks osutus bensiinimootoriga auto: sellega kulus sõiduks 90 eurot ehk 32 protsenti rohkem raha kui gaasiga sõitva autoga.

Kui vedelkütusega sõiduk on kohandatud gaasiga või vaheldumisi bensiini ja gaasiga sõitvaks, muutuvad ka määrdeõli ekspluatatsioonitingimused.

Aleksander Koorits

OÜ Addinol Lube Oil jaemüügijuht

kütus Vedelkütuse pideva hinnatõusu tõttu pöördub üha enam autoomanikke ka Eestis firmadesse, kus bensiini- või diiselmootoriga autodele paigaldatakse gaasiseadmeid. Sellele aitab kaasa gaasitanklate võrgustiku kasv üle Eesti.

Gaasiautode hulk jääb meil küll võrreldes teiste maadega suhteliselt väikeseks, kuid siiski on näha kasvutrendi. Kui veel 2010. aasta lõpus oli Eestis 2300 gaasiautot, siis 2013. aasta septembriks oli neid juba 3600.

Määrdele erinõuded

Kolme kütuse võrdlus Lisaks kütuse kokkuhoiule peetakse LPGd (Liquefied Petroleum Gas) ehk vedelgaasi üheks keskkonnasäästlikemaks kütuseks, kuna selle põlemisel tekib võrreldes bensiiniga palju vähem heitgaase.

Gaasitanklate omanik Alexela Oil on lubanud, et sama raha eest, millega ostaksite bensiini, jõuaksite LPG autogaasiga sõites kuni poole kaugemale. Tõesti, erinevate arvutuste põhjal tähendab LPGga ehk vedelgaasiga sõitvate autode kasutuselevõtmine korralikku säästu kütusekuludelt. Aga kui palju tegelikult?

Kütuste võrdlus Kütus

Km

Bensiin Diislikütus LPG

1038 1038 1038

Kulu eurodes 90,24 70,26 61,64 Allikas: Alexela Oil

Eksperimendi tulemus: LPG andis bensiiniga võrreldes kokkuhoidu 32% ja diisliga võrreldes 11%.

Tänavu suvel korraldas Alexela eksperimendi, mille abil soovitigi teada saada, kui suure võidu toob gaasikütuse kasutamine võrreldes teiste kütuseliikidega.

Kolm autot – gaasiauto, diiselauto ja bensiiniauto – tegid Eestile tiiru peale, läbides nelja päevaga 1038 kilomeetrit.

Käidi ära Tallinnas, Narvas, Tartus, Pärnus, saartel ja Haapsalus. Katses osales kolm sarnast Toyota Avensist, igas autos oli kaks sõitjat.

www.japanparts.ee Mustamäe kauplus: Kassi 15, Tallinn Tel 672 0000, 501 8105 e-post: kadaka@taket.ee

Lasnamäe kauplus: Punane 18d, Tallinn Tel 672 0002, 502 5540 e-post: lasna@taket.ee

Tartu kauplus: Tähe 127A, Tartu Tel 799 8020, 512 8184 e-post: tartu@taket.ee

Pärnu kauplus: Tallinna mnt 70, Pärnu Tel 446 5075, 510 7728 e-post: parnu@taket.ee

Viljandi kauplus: Tallinna tn 86, Viljandi Tel 434 2410, 510 3031 e-post: viljandi@taket.ee

Liiguti samal trajektooril, prooviti paljusid tanklaid ning jälgiti, et kõigi kolme auto sõidukiirus oleks pidevalt sarnane.

Võrreldi reisi vältel tehtud kulutusi vastavalt bensiinile, diislikütusele ja LPGle. Eksperimendi tulemusena selgus, et kõige soodsam on Eestis reisida gaasiautoga, mis kulutab tuhande kilomeetri peale kütust umbes 60 euro eest.

Teisele kohale tuli diiselmootoriga auto, mis kulutas 11

Alexela suvine eksperiment näitas, et gaas on autokütusena soodsaim.

Foto: Alexela

Erinevalt vedelkütusega töötavate mootorite määrdeainetest peab gaasimootoriõlidel olema suurem termooksüdatsioonikindlus, kuna need toimivad kõrgematel temperatuuridel.

Teisisõnu – õli peab hästi taluma gaasiga töötamisel esinevaid kõrgemaid põlemistemperatuure ning kaitsema sadestuse ja kulumise eest.

Määrdeõli suurem termooksüdatsioonikindlus takistab viskoossuse enneaegset suurenemist ja õli koksistumist.

Eriti tähtis on, et mootoriõli sulfaattuha sisaldus ei ületaks 1,0 kaaluprotsenti, sest muidu tekiks mootoris hõõgsüüte oht.

Soovitatav on sellisel juhul kasutada täissünteetilist mootoriõli, näiteks Addinoli tootevalikust sobib väga hästi Low SAPSi mootoriõli Giga Light MV 0530 LL. See hõõrdumist vähendav uue põlvkonna mootoriõli täidab optimaalselt kõiki nõudeid tööks sõidukites, milles kasutatakse kütusena LPGd, CNGd või bensiini ja diislikütust.