Mustamäe 50

«Mustamäe vajab kindlasti suuremat ja moodsamate võimalustega kultuurikeskust,» kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda. Loe lk 2

Mõte «Mustamäe rahvarõivastest» hakkab sõnaks saama, aga teostuseni on veel pikk tee käia, kuniks lõikenäidistest rahvarõivad saavad. Loe lk 3

Uute eluhoonete rajamine Mustamäele ei tohi elanikele kaasa tuua koheseid lisakulutusi, leida tuleb paindlikud lahendused. Loe lk 5

Olemuselt on Mustamäe parklinn, isegi rohelisem meie naaberlinnade Riia, Helsingi ja Stockholmi sarnastest linnajagudest. Loe lk 7

Mustamäe 50 TEEMALEHT

2. MAI 2012

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

2

LINNAOSAVANEMA TERVITUS. Mees ehitab maja, naine teeb sellest kodu, teavad targad inimesed rääkida. Nagu sedagi, et õnn on see, kui tahad hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla. Mustamäel on inimesed hommikul lapsi lasteaeda viinud, koolijütse kooli saatnud, ise tööle läinud ja õhtul koju tulnud juba pool sajandit. Kas seda on palju või vähe?

Tarkust, julgust ja jõudu, kallis juubilar!

HELLE KALDA

Aga rõõm ja mure on teadagi kaksikvennad...

Kui Mustamäed 1962. aastal ehitama hakati, prognoositi siia elanikke ligi sada tuhat – tollased normruutmeetrid inimese kohta tähendasid sisuliselt ühiskortereid, kus mitu põlvkonda elas n-ö «ühe köögi peal» aastakümneid.

Aastal 2012 on mustamäelasi pisut üle 64 000, mis on linnaosa suurust arvestades üsna paras arv. Ometi peitub siin ka ohumärk, sest veerandik Mustamäe elanikest on pensionieas.

Mida saame teha selle heaks, et Mustamäel oleks rohkem noori inimesi, peresid, et siia sünniks ikka rohkem lapsi, kes tunnevad, et Mustamäe on nende kodu?

Mustamäe linnaosa vanem

K

ui mõelda sellele, et Tallinna linna esmamainimist loetakse aastast 1154, mil Sitsiilia kuninga araablasest õukondlane Al-Idrīsī märkis meid maailmakaardile, siis mitte eriti.

Aga kui arvestada, et viiekümne aasta jooksul jõuab sündida, üles kasvada ja suuri tegusid teha mitu inimpõlve, siis tundub, et viiekümnes sünnipäev on kindlasti õige aeg, et vaadata tagasi olnule ja otsa olevale. Kuidas su käsi on käinud, Mustamäe? Mille üle võid uhke ja rõõmus olla ning kas midagi on ehk kahetseda? Ja unistused – kas need on täitunud?

MUSTAMÄE ON EHITATUD INIMESTELE

«Kõige suurem rõõm on ikka inimesest – mustamäelasest,» FOTO: ERAKOGU ütleb Helle Kalda.

MUSTAMÄE ARENEB JA KESTAB

Minule tundub, et häbeneda pole põhjust, uhkust tunda aga küll. Mustamäe on ehitatud inimesele mõeldes ja loodust arvestades – mitte kõik uuema aja linnad ei saa samaga vastata.

Kes mäletab veel omaaegseid Kadaka küla liivaseid ja rohuvaeseid maid, sel annab praegu Mustamäed imetleda. Viiekümne aastaga on puud kasva-

nud kõrgeks, meil on puiestikke ja alleesid, parkmetsa ja metsaparke, silmailu ja olemisruumi.

Kummardus aastate taha kõigile inimestele, kellele oleme linnaosa haljastuse eest tänu võlgu.

Kui räägime linnast, külast, riigist, siis kellest me räägime?

Inimesest, muidugi! Olen seda meelt, et riik peab ennekõike pa-

Heameel on selle üle, et võime uhked olla oma haridusasutuste üle. Mustamäel on 11 kooli ja 17 lasteaeda, mitu era- ja kõrgkooli, edukalt tegutseb ka huvikool, mis alustas tööd juba 1984. aastal.

Kohaliku omavalitsuse südameasi on seegi, et õpetajatelkasvatajatel-juhendajatel, kes meie lastega tegelevad, ei kaoks motivatsioon ja jätkuks töörõõ-

nustama oma kodanikesse, inimese elu peab olema väärtustatud sünnist kuni surmani. Tegudes, mitte pidukõnedes.

Seda peaks ehk sagedamini meelde tuletama − meile kõigile, aga rahva teenritele eriti. Minul kui Mustamäe linnaosa vanemal on ka Mustamäe juubeliaastal kõige suurem rõõm ikka inimestest, mustamäelastest.

mu, sest just nendest sõltub paljuski see, milline näeb välja Mustamäe ning meie kõigi tulevik. Lõigata saab ju ainult seda, mida oleme külvanud.

Ilma võltstagasihoidlikkuseta võib tunnistada, et Mustamäe on siiani heldeim tööandja Tallinnas – meil on kõige rohkem teadus-, tööstus-, meditsiini-, laste-, õppe- jm asutusi, meil on TTÜ, Akadeemia Nord jt.

Loodan siiralt, et õpihimu, teadmisjanu, entusiasm ja innovaatilisus, mis on juba viis aastakümmet olnud Mustamäele omased, ei kao siit kunagi. Et teaduslinnak kestab ning jõudumööda ka laieneb. See on üks minu unistustest.

TEEME UNISTUSED ÜHISELT TEOKS Unistusi, soove ja plaane on mõistagi muidki. Mustamäe on väärt, et siin oleks korralikud kergliiklusteed jalakäijate ja jalgratturite jaoks, et kogu linnaosas – Mustamäe võtab enda alla kõigest 8,15 km² maad – saaksid inimesed soovi korral liikuda ka ilma auto-bussi-trollita. Vähem autosid – vähem müra ja värskem õhk, rohkem liikumist, parem jume ja toekam tervis. Ammu teada tõed, kas pole?

Praegu tunneb mustamäelane puudust ka korralikust spordikompleksist, ujumisvõimalustest ja paljust muustki. Kindlasti võiks meil siin olla kas või üks tipptasemel restoran, aga miks mitte mitu − eks me kõik mõtle nostalgiaga tagasi omaaegsele legendaarsele Kännu Kukele.

Mustamäe vajab kindlasti suuremat ja moodsamate võimalustega kultuurikeskust, kus oleks vajadustele vastav kinosaal, lava, mis laseb nautida nii teatrietendusi kui kutsuda esinema muusikuid, korraldada kontserte, kuhu tuleksid inimesed mujaltki.

Kultuurikeskuses Kaja töötavad võimekad, pühendunud ja suure andega inimesed, kahjuks jäid hoone võimalused ajale juba ammu jalgu. Praegu peab mustamäelane minema tippkultuuri järele kesklinna, aga see ei pea tulevikus tingimata nii olema. Usun, et meie, kõigi mustamäelaste ühine soov on, et meil oleks oma kodus hea olla ja kõik eluks vajalik olemas. Selle nimel tasub elada, teha tööd ja plaane ning täita oma unistusi.

Siis on meie lastelastelgi põhjust tänulik olla – näiteks Mustamäe sajanda sünnipäeva paiku.

Mustamäe: kas 50 või hoopis 4000 aastat ajalugu?

KILDE MUSTAMÄE AJALOOST. Isegi põgus võrdlus paarikümne aasta taguse ajaga tõendab, et Mustamäe linnaosas on toimunud suured ja põhimõttelised muutused. Kahtlemata selline areng jätkub.

ROBERT NERMAN arhitektuuriajaloolane

L

innaosa ajalugu uurides selgub, et vanimad inimtegevuse jäljed siin ulatuvad esiaega. 19. sajandi lõpus leiti Mustamäe tuiskliiva alt tulekivist nooleots ja nuga.

1927. aasta arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele tuleasemest pärineva puusöe ning lihtsat dekoorita keraamikat.

Küttimise ja kalapüügiga tegelenud inimeste laagrikoha vanuseks on vähemalt neli tuhat aastat. Need on juhuleiud, kuid ka püsiasundus Mustamäel on sajanditevanune.

Kui arvestada vooluveekogude ning põllunduseks sobilike maade olemasolu selles piirkonnas, võis asustus eksisteerida juba väga ammu. Harku küla, mis hiljemalt Rootsi ajal ulatus kuni Iisaku ojani ehk praeguse Mustamäe territooriumini, oli olemas juba muinasajal ning seda mainitakse Taani hindamisraamatu Eestimaa nimistus Harkua nime all.

Selle 13. sajandist pärineva pärgamentköite koostasid aastatel 1219–1220 Põhja-Eesti elanikke ristinud preestrid ning redigeeris 1241. aastal Tallinna piiskop Thorkill. Viiesaja PõhjaEesti küla seas oli selles mainitud ka läheduses asunud Pääsküla (Pœskulœ), mida läbis Tallinnast Pärnu ja Haapsallu suunduv maantee.

Juba muinasajal suundus Pääskülast Harkusse ja sealt edasi mere äärde teinegi iidne tee. 12. sajandil ulatusid Kopli lahe veed Lillekülas kaugele üle Paldiski maantee. Seega Harjumaa keskuse Lindanise linnuse ja Lääne-Harjumaa vahel asunud maantee pidi kulgema rannikust eemal ning tõenäoliselt läbis see ka tänapäeva Mustamäe alasid Kadaka küla piirkonnas.

VANIMAD TEADAOLEVAD TALUD Mustamäe vanimad teadaolevad talud paiknesid Iisaku oja ääres, mille lättealad asusid praeguse Vana-Mustamäe piirkonnas ning tänapäevalgi on see nähtav Kadaka tee 78a ja Iva 10 ning 12 majade taga. Üheks põnevama ajalooga taluks oli Rickmakeri (Rickemakeri) majapidamine, mille kohta esineb kirjalikke andmeid juba 1371. aastast. Kuna Iisaku oja oli sel ajal Tallinna ja Harku ordumõisa vaheliseks piiriks, siis seda talu on seostatud piirivahi ametikohaga.

Rootsiaegsetel plaanidel näeme, et sellenimeline talu paiknes erinevates asukohtades, jäädes siiski Iisaku oja äärde. Mustamäel on olnud mitmeid hajatalusid, mis on sama vanad kui Rickmakeri talu.

Esimesed kompaktsemad kirjalikud andmed Kadaka külast pärinevad 1686. aastast, kui

Kadaka küla talud jäid ette suurte ettevõtete laiendamisele, mistõttu need üksteise järel lamFOTO: ARHIIV mutati. eelnimetatud kaardil oli Kadaka küla tähistatud. Juba mõni aasta hiljem on kirjalikes allikates juttu mitmest Kadaka küla talust. See ei pruugi üldsegi tähistada Kadaka küla ja tema talude vanust, sest 17. sajandi lõpus edenes kartograafia kiiresti – selle aja kaardid on varasematega võrreldes märksa täpsemad ja detailsemad ning sellest ajast on säilinud ka rikkalikum arhiivimaterjal.

Kaugemate aegade side ei piirdu ainult arhiivimaterjalidega, vaid ka looduses paiknevate erinevate jälgedega. Isegi sel-

liseid radikaalseid muutusi läbi teinud linnaosas nagu Mustamäel võib tänapäevalgi näha sajandivanuseid ladestusi.

Suurte majade lähistel või kõrvalises paigas võib näiteks leida sajanditevanuseid teelõike. Siin-seal võib hoonete ümbruses leida jälgi omaaegsetest aedadest.

NIMI EI RIKU KEDAGI Omapärast lisa pakuvad Mustamäe kohanimed. Isegi nimega «Mustamäe» seondub üht-teist huvitavat. Kandis ju algselt seda nime kitsas ala, mida täna-

päeval tuntakse Mustamäe nõlvana.

Samas oli see vaid paralleelnimi märksa levinuma kohanime «Sinised mäed» kõrval.

1920. aastate algul kandis praegune Vana-Mustamäe asum Mustamäe asunduse nime. Kohanimi laienes tänapäeva Mustamäe piirkonnale täiesti juhuslike asjaolude kokkusattumisel.

Omal ajal vähekäidavat teelõiku tänapäeva Mustamäe tee ja Kadaka tee nurgalt Keskuse tee suunas nimetati rahvasuus Raba teeks, praeguses Sääse

asumis asunud hoonestatud ala nimetatigi Raba külaks.

Ametlikult nimetati Raba teed aastatel 1923–1937 Haabersti teeks. Seejärel nimetati Tallinna Linnavolikogu otsusega 10. märtsist 1937 Mustamäe asunduse ehk praeguse VanaMustamäe asumi poole suunduv tänav Mustamäe tänavaks.

Rahvasuus uus nimi ei juurdunud ning enamasti kasutati endiselt Raba tee nime. II maailmasõja ajal ühendasid Saksa võimud nii Kadaka küla kui ka Raba teest lõuna poole jäävad majapidamised Mustamäe majanduspiirkonnaks.

1950. aastal eraldati ETKVLi aiandile Mustamäe tee ääres 15 ha suurune maa-ala, mis hakkas kandma Mustamäe aiandi nime. Ka kohanimi «Kadaka» laienes jõudsalt. Meenutame, et II maailmasõja ajal jaotati suur Kadaka küla Kadaka I, II, III ja IV külaks, kusjuures viimasesse kuulusid Mustamäe tee äärsed majapidamised. 13. aprillil 1949 moodustati Kadaka küla taludest «Kadaka» kolhoos.

Otsustav sõna Mustamäe nime kasutuselevõtul oli linnaplaneerijatel. Tähelepanuväärne on siin asjaolu, et planeerimise algfaasis 1950. aastate lõpus nimetati tulevast linnaosa «Altnõmmeks».

Nüüdseks on Mustamäe nimi juurdunud ning kohanime muutmine pole enam otstarbekas.

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

3

Mustamäe rahvarõivad saavad paberile KODUKANDI RAHVARÕIVASTE TAASELUSTAMINE. Aasta tagasi, mil ajakirjandusse jõudsid esimesed uudised «Mustamäe rahvarõivastest», tekitas see vastandlikke ja valdavalt paraku eksiarvamusi. Aastaga on idee oma rahvarõivastest aga jõudsasti idanenud. ÜLO VELDRE Mustamäe Linnaosa arenduse peaspetsialist

K

uni Mustamäe oma rahvariided pole päriselt teoks saanud, et tulemust igaühele näidata, jääb jätkuvalt rohkesti ruumi ka eksiarvamuste jaoks.

Nende kummutamiseks ja vältimiseks tuleks aega poolteist sajandit tagasi kerida, mil rahvarõivaste traditsioon alguse sai.

RAHVARÕIVAD KUI RAHVUSLIKU UHKUSE SÜMBOL «Rõivastuse üks funktsioone oli ühtekuuluvuse tähistamine, «omade» ja «võõraste» eristamine eelkõige kihelkonna, aga ka maakonna ja rahvuse tasandil.

Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rahvarõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks,» võib lugeda Kultuurilaeka kodulehelt folk.ee/kultuurilaegas artiklist «Rõivastus kui sotsiaalne märk».

C. R. Jakobson ja teised rahvusliku ärkamise suurkujud hakkasid teadlikult propageerima juba sellal hääbuma kippuvate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel.

Iseasi, et poolteist sajandit tagasi elas enamik inimesi maal

ja need moestläinud kihelkondlikud talupojariided olid veel varnast võtta.

Tänapäeval elab enamik inimesi linnades ning 19. sajandist pärinevad rahvariided on pidupäeva eel kapis ootel vaid üksikutel. Seda enam, et kombe kohaselt tuli uude kohta elama asudes omaks võtta ka uue paikkonna rahvariided, linna asudes linnariided...

Nii on rahvarõivaste traditsioon algusest peale olnud suunatud nende kunstlikult käibel hoidmisele, vastukaaluks pragmaatilise linliku riietuse ja uute moevoolude pealetungile. Tõusude ja mõõnadega on see ärkamisaegne algatus siiski praeguseni elus püsinud.

Vaevalt oskasid ärkamisaja suurkujud ette näha linnastumise tänapäevast taset või soovitada, milliseid (mis kihelkonna) rahvariideid võiksid kanda mitmendat põlve linlased. Ometi on just linlased need, sealhulgas mustamäelased, kes on aidanud seda ärkamisaja algatust viimastel aastatel elus hoida.

Nüüdisajal puudub kihelkondlik identiteet ning rahvarõivad on rohkem koori-tantsurühma vms kollektiivi esinemisvormiks. Samas on tantsupeole valitud rühmi ka riietuse järgi, et peoplatsil saaks kirevamaid mustreid esitada.

Ja eks ole tantsurühmad selle järgi omakorda valinud endale mõne sellise kihelkonna rahvariided, et sobilike värvide abil kindlamini tantsupeole saada...

Nii on paljud laulu- ja tantsupeole esinema minnes pidanud selga tõmbama «vormi» – võõra paikkonna rahvariided, millega esinejal puudub igasugune isiklik side.

KÕIK UUS ON HÄSTI UNUSTATUD VANA Erinevalt Tallinna, Tartu või mõne teise linna südamest, kus juba aastatuhande jagu on elatud linlike elukommete järgi ning kantud linnariideid, elati Mustamäe aladel 19. sajandil ehedat talupojaelu ja küllap kanti ka rahvariideid.

Sel ajal kuulusid need maad Keila kihelkonna alla, laiemalt võiks aga rääkida Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) rahvariietest, mis moodustasid ühtlase ning teistest paikkondadest (Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, saared) eristuva stiili.

Sel sajandil on Mustamäel maha peetud neli Mustamäe lasteaedade laulupeokest. Möödunud aastal kutsus Tallinna Kadaka Lasteaed uue traditsioonina ellu esimese poiste tantsupeo.

Enesestmõistetavalt kandsid nendel pidudel esinejad, valda-

Kadaka küla I poiste tantsupidu (2011). valt ka korraldajad, vähem külalised, rahvarõivaid.

Sugugi mitte nii enesestmõistetav on see, et Kadaka küla traditsioone taastades kantakse Kihnu, Muhu vms, mitte aga Põhja-Eesti kihelkonna rahvarõivaid. Ehk just see vastuolu viis mõttele astuda samm edasi (pigem tagasi) ning võtta kasutusele «uued», tegelikult ajaloolised, siinsele paikkonnale omased ehk praegust identiteeti arvestades nimeliselt Mustamäe rahvarõivad.

Paraku pole Kadaka külast

ega Keila kihelkonnast säilinud kuigi palju originaalseid esemeid. Nüüdseks on rahvarõiva asjatundjate abiga Eesti Rahva Muuseumi varud ja teised allikad üle vaadatud, originaalsed mustrid ja lõiked üles joonistatud, mis ühes spetsialistide kommentaaridega trükitakse lähikuudel eraldi brošüürina.

Nii võib öelda, et mõte «Mustamäe rahvarõivastest» hakkab sõnaks saama, aga teostuseni on veel pikk tee käia, kuniks ükskord kirjeldustest ja lõike-

FOTO: ARHIIV

näidistest rahvarõivad saavad.

Seejärel saavad juba näiteks Kadaka küla päevadel ja Mustamäe lasteaedade laulupeokesel anda saarte rahvarõivaste asemel tooni hoopis Kadaka küla, Keila kihelkonna või vähemalt Põhja-Eesti rahvarõivad.

2019. aastal täitub 150 aastat Eesti esimesest üldlaulupeost, mis on sümboolne tähtpäev, et taaselustada ärkamisaegne rahvarõivatraditsioon – kanda rahvusliku sümbolina omakandi 19. sajandi pidulikke talupojariideid.

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

4

Sõbralikult koos!

Kallid kaaslinlased!

Pealava ajakava

Mustamäe Linnaosa Valitsus kutsub kõiki 26. mail 2012 Männi parki (Keskuse 1) tähistama Mustamäe 50 aasta juubelit!

Pidustused algavad südapäeval ja kestavad kuni kella 22ni.

«Tulge lähedalt ja kaugelt, koos sõprade ja perega – väärikas eas Mustamäe ootab, et oma pidupäeva teiega jagada!» kinnitab linnaosa vanem Helle Kalda.

12.00

Tegevusi jagub suurtele ja väikestele, vanadele ja noortele.

Männi pargi kahel laval pakuvad meelelahutust rahvatantsijad, lauljad, akrobaadid ja muusikud.

Põnevat vaatamist leiab Kinotelgist – ekraanil on Mustamäe nostalgia oma täies eheduses.

Käsitöömeistrid pakuvad laias valikus kaunist eesti käsitööd.

Kaupmeestelt saate osta kvaliteetset eesti talukaupa.

Ingmani lastealal on lisaks jäätise limpsimisele võimalik lennata kõrgustesse Skyjumpi abiga, hüpata Naerata Ometi batuudimaailmas, osaleda mitmetes auhinnamängudes ja võistlustel, lasta näomaalijatel end tundmatuseni muuta jne.

Pisikeste külaliste jaoks on varuks palju muudki ägedat.

Ingmani Otto peletab eemale igavuse ja hoiab üleval elevust.

Politseinik Lõvi Leo aitab säilitada turvalisust ja korda.

Nõuandeid annavad MUPO, Politseija Piirivalveamet ning Punane Rist.

Peoõhtu kütab kuumaks GETTER JAANI, öösse tantsutab meid aga ansambel KARAVAN. Juubelipidustustele paneb punkti suurejooneline püromuusikal.

13.00 13.10 13.50

14.15 14.50

15.20 15.30

16.15 16.40

17.15 18.00

Päeva juhivad Rene Riismaa ja Veiko Veiert.

18.20 18.40 MTÜ Naerata Ometi abil on igaühel võimalus väikeseks heateoks! Batuutidel (kuni 12aastastele lastele) hüpates annetate erivajadustega lastele. Vt www.naerataometi.ee Skyjump on atraktsioon, mis võimaldab batuudi abil sooritada hüppeid ja saltosid kuni üheksa meetri kõrgusele.

Rõõmu saavad tunda nii 3-4aastased lapsed, kes kaaluvad vähemalt 10-15 kg, kui ka kuni sada kg kaaluvad inimesed.

Vt www.skyjump.ee Pileti hind: 3 min = 3 eurot / Skyjumpi batuudid: 10 min = 1,5 eurot

19.35 20.30

Männi pargi ring rahvatantsuga Lavastaja: Ülo Luht Juubelipeo avab Tallinna linnapea Edgar Savisaar Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkester Dirigent: Kalev Küttaru Tallinna 32. Keskkool Dirigendid: Lii Leitmaa, Leelo Jaanimägi, Pirika Sööt Tallinna Mustamäe Gümnaasium Juhendaja: Peep Mandre Mustamäe Sotsiaalkeskuse rahvatantsurühm Vokiratas, juhendaja Elena Kalbus Šõutantsurühm, juhendaja Virve Ishakova Naisansambel Hõbekihar, juhendaja Aleksander Kaidja Seeniortantsurühm Lustiline, juhendaja Aime Kaasik Rahvapilliansambel Vanad viisid, juhendaja Linda Pärg Mustamäe noorte lauluvõistluse «Mustamäe laululind 2012» võitjad Tallinna Saksa Gümnaasium Võimlemiskavade juhendaja Mare Paist XI klassi bändi juhendaja dr Volker Nebeling Mustamäe Avatud Noortekeskus Tantsugrupp Qu:l, juhendaja Kati Hämalane Tallinna 53. Keskkool Iluvõimlemisklubi Noorus, treener Alla Prõttšikova 8. klassi tüdrukute tantsušõu «Witch doktor», juhendaja Irina Pavljušina Ansambel Mehed jäävad koju Esperanza Tantsuspordi kool Peatreener: Maria Bõkova MTÜ Laste ja Noorte Tantsuareng LaNoTa Juhendaja Natalia Volodtsenkova Tallinna Arte Gümnaasium Juhendavad kooli erinevad õpetajad Kava koostaja: Maris Lang Getter Jaani Ansambel Karavan ja püromuusikal

Ingmani lastelava ajakava 13.15

13.40 13.55 14.05 14.10 14.20

14.35 14.50

15.10

15.20 15.45 15.55

16.35 17.05 Tähelepanu! Kui oleme sunnitud ajakavas muudatusi tegema, anname sellest aegsasti teada ning palume juba ette vabandust. Loodetavasti sujub kõik plaanipäraselt.

17.20 17.30 17.45

! s i g r a p i nn ä M l i a m 6.

2 i n e s i Kohtum

18.10 18.20 18.30 18.50

Head käsitöömeistrid ja talukauba pakkujad!

«Mustamäe 50» on väärikas sündmus, kus oma tooteid näidata ja müüa. Veel on vabu kohti!

Ootame teid 26. mail 2012 Männi pargis südapäeval algavale Mustamäe 50 aasta juubelipeole kauplema eestimaiste toodetega. Pidupäeva väärikust silmas pidades sobite hästi, kui pakute talukaupu, mahetoodangut ja käsitööd.

Müügikohad palume eelnevalt registreerida. Registreerimine ja info e-posti aadressil laat@globalmedia.ee või telefonil 5822 8000 (Sandra).

Lasteaed Vesiroos, muusikaline näidend «Vesiroosi printsess» Juhendajad Janne Kivi, Erika Naudis, Liisa Reek Mustamäe Reaalgümnaasium Juhendajad Polina Žukova, Ljudmilla Sjomina Akrobaatikaklubi Twister: Hiired, Ussikesed Juhendaja Pille Kuldkepp Pallipõnni Lasteaed: Hiired Juhendaja Helgi Palm Rõõmupesa Lasteaed: Kaunid teod Juhendaja Eveli Strandson Mustamäe Laste Loomingu Maja. Šõutantsuring Jete (Koolitants 2010 võitjad) Juhendajad Eneli Rüütli, Diana Senkel Akrobaatikaklubi Twister: Kassid, Konnad Juhendaja Pille Kuldkepp Kadaka Lasteaed: tantsijad ja Ministar 2012 II koht «ABBA» Juhendaja Sigrid Peedu Mustamäe Laste Loomingu Maja Muusikaring Nika Juhendaja Ljudmilla Sjomina Tallinna 37. Keskkooli laulukoor Juhendajad Katrin Raamat, Inna Kopli Mustamäe noorte lauluvõistluse «Mustamäe laululind 2012» võitjad Mustamäe Laste Loomingu Maja Muusikaringi Lauluaed solist Veronika Bulatova (Urmas Alenderi konkursi võitja) Estraaditantsuring Peppy Dance (Koolitants 2002 ja 2006 võitjad) Juhendaja Olga Juškova. Koreograafiaring Pääsuke. Juhendaja Polina Žukova Mustamäe Humanitaargümnaasium Tallinna Saksa Gümnaasium Juhendaja Mare Paist Sinilinnu Lasteaed: Ahvid Juhendaja Ellen Mardi Akrobaatikaklubi Twister: Liblikad, Hundid Juhendaja Pille Kuldkepp Mustamäe Laste Loomingu Maja Muusikaring Lauluaed Juhendaja Margarita Kutberg Moestuudio Branche Juhendaja Olga Lõhmus Bel Canto Laste Laulustuudio Juhendaja Kaie Külasepp Eesti Tantsuteater Mix-dance Juhendaja Ljudmilla Verbitskaja Mustamäe Laste Loomingu Maja Kostüümiteater, moešõu «Unistused».

Juhendaja Jevgenia Borissova Disainistuudio Kreatiff, moešõud «Suvekokteil» ja «India». Juhendaja Jelena Tartõnskihh

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

5

Teadlased otsivad tuleviku Mustamäele paindlikke lahendusi MUSTAMÄE UUENDAMISEST. Rühm Tallinna Ülikooli, EBSi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlasi on Tallinna visiooninõukoja eestvõttel ja 2011. aasta Tallinna visioonikonverentsi tulemustele toetudes asunud uurima võimalusi Mustamäe I, II ja III mikrorajooni eluhoonestuse asendamiseks tänapäevaste eluasemetega.

V

iiskümmend aastat on päris pikk aeg inimese jaoks, kuid asulale vaid alguse asi. Asulad on sageli igavikulised, sest nende sisemine uuenemine annab neile igikestvuse.

FOTO: MIHKEL MARIPUU

FOTO: PEETER LANGOVITS

HARDO AASMÄE EE peatoimetaja, EBSi teadur, geograafiateaduste kandidaat

IGA ASI SAAB ÜKSKORD OTSA Mustamäe elurajooni hakati ehitama viiskümmend aastat tagasi − tookordses lootuses, et eluhooned lähevad uuendamisele 25 aasta pärast. Nüüd on viiskümmend aastat möödas, kuid meie Mustamäe paljuski endine.

Juurde on tulnud vaid autosid ja männid on suuremaks kasvanud.

Mustamäe maju on püütud soojustada nagu vanainimesi, kes on hakanud külma kartma ning tõmmanud selga paksema palitu. Majadele on pandud uusi katuseid, ent paraku ei suuda see muuta hoonete sisu.

Teadlased tegelevad Mustamäe eluhoonestuse tänapäevaste eluasemetega asendamise küsimustega juba aastaid.

Endiselt tuleb elada väikeste köökide, vannitubade ja esikutega. Laed on madalamad, kui oleks mõistlik. Trepikojad on kitsad – seal on lapsevankriga üsna keeruline liikuda. Elanikkond vananeb, kuid hoonetes pole lifte, nii et ratastooli jäämine võib võtta ligipääsu eluasemele. Hädas ollakse ka autode parkimisega.

Kõike seda muuta ei saa. Tuleb arvestada, et iga asi saab ükskord otsa. Mõistagi käib see ka Mustamäe möödunud sajandi 60ndatel aastatel ehitatud paneelelamute kohta.

MUSTAMÄE VÄÄRIB PINGUTUST Seepärast on rühm Tallinna Ülikooli, EBSi ja Tallinna Tehnika-

ülikooli teadlasi asunud Tallinna visiooninõukoja eestvõttel ja 2011. aasta Tallinna visioonikonverentsi tulemustele toetudes uurima võimalusi Mustamäe I, II ja III mikrorajooni eluhoonestuse asendamiseks tänapäevaste eluasemetega.

Uurimistööde koordineerimine on pandud allakirjutanule. Pole kahtlust, et juba praegu

vajavad mustamäelased kortereid, kus saaks autot parkida maja alla, kütte-, vee- ja elektrikulud oleksid ohjatud ning hoonete kasutuskõlblik eluiga küündiks vähemalt saja aastani.

Tegu on küllaltki keerulise küsimusega, sest uute eluhoonete rajamine ei tohi elanikele kaasa tuua koheseid lisakulutu-

si. Leida tuleb paindlik lahendus, lähtudes erinevate elanikegruppide vajadustest ja võimalustest.

Mustamäe on seda pingutust väärt, sest Nõmme kõrval on tegemist Tallinna ühe parema mikrokliimaga elupiirkonnaga, mida vääristavad eelkõige tema inimesed, Tallinna Tehnikaülikool ja ulatuslikud haljasalad.

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

6

Seni Tallinna lauluväljakul toimunud koguperefestival kolib Mustamäe juubeliaastal uude koju ehk Mustamäel asuvasse Männi parki.

FOTOD: KORRALDAJA ARHIIV

Koguperefestival −

maailma parim pidu kogu perele!

1. ja 2. septembril 2012 Mustamäel Männi pargis KOGUPEREFESTIVALI UUS KODU Koguperefestival − suurim Eestimaal korraldatav üritus, mis on suunatud lastega peredele – on leidnud endale Mustamäe juubeliaastal uue, hubase ja lastesõbraliku toimumiskoha, Männi pargi Mustamäel.

Männi pargis on loodud kõik tingimused sellist laadi suurürituse mugavaks korraldamiseks.

Sinna on rajatud statsionaarsed laste ronimislinnakud ning festivali lavaprogramm mahub lahedasti Männi pargi uhkele laululavale.

Pargi territoorium on piisavalt suur, et mahutada ära kõik festivali atraktsioonid, võistlused ja mängud – ning ruumi jääb ülegi!

FESTIVALIPROGRAMM Koguperefestivali 2012 programm jaguneb traditsiooniliselt kaheks: lavaprogramm, mis toimub Männi pargi laululaval ning võistluste ja mängude programm, mis leiab aset Männi pargi territooriumil eri paikades.

LAVAL Nagu juba heaks traditsiooniks saanud, on festivali lavaprogrammi peaesinejad maskotid, kes korraldavad lastele ja nende vanematele hoogsaid etteasteid.

Pidulikuks avalöögiks on kommisaluut, millele järgneb maskottide lustlik tutvustus külastajatele. Kõige populaarsemaks ja laste poolt oodatumaks etteasteks on aastate jooksul ku-

junenud «Maskottide laulu- ja tantsupidu», kus kõik lapsed ning miks mitte ka lapsevanemad, saavad kaasa laulda ja tantsida tuttavaid laule-tantse.

Parimaid ootavad magusad auhinnad peakohtunikelt – maskottidelt. Sellelgi festivalil ei jää toimumata Eesti popartisti kontsert.

Tähelepanu!

Koguperefestival 2012 toimub Tallinnas Mustamäe Männi pargis 1. ja 2. septembril.

Sissepääs on kõigile tasuta.

Külastajaid ootavad festivali maskotid, rikkalik lavaprogramm, auhinnarohked võistlused ja mängud, suur erikujuliste müramisbatuutide linnak, Jumper, mini ATVd, elektriautod, hobused ja ponid, näomaalijad jpt põnevad atraktsioonid.

VÕISTLUSED JA MÄNGUD

Keha kinnitada ja festivalimuljeid vahetada saab koguperekohvikutes.

Kõik Koguperefestivalile 2012, kus teid ootab ees maailma parim pidu kogu perele!

Paralleelselt lavaprogrammiga toimuvad mängud ja võistlused, millest võivad osa võtta kõik festivalile tulnud külastajad vanusest sõltumata. Kavas on pikima pildi joonistamine, maskottide kross, lastejooks, hiigelköie vedu, nätsumulli puhumise meistrivõistlused, supertäringu veeretamine, laste rammumees

Lisainfo: Riina Paavo, tel 5664 2476, yritusturundus@hot.ee

ning paljud teised atraktiivsed võistlused. Kõiki neid auhindaderohkeid mõõduvõtmisi viivad läbi maskotid ning võitjad saavad pärjatud.

BATUUTIDE MÜRAMISLINNAK Koguperefestivali suurimaks tõmbenumbriks on aastate jook-

sul kujunenud batuutidega müramislinnak. Tegemist on erikujuliste, ülisuurte mõõtmetega batuutidega, kus lapsed saavad kogu festivali vältel oma akud algavaks kooliaastaks energiat ääretasa laadida.

Müramishuvilisi ootavad Tsunami, Suur sild, Lõbus metsarada, Džungel, Hailõuad, Piraatide laev, Gepard jt fantastilised müramisbatuudid.

ATRAKTSIOONID Peale batuutidel müramise saavad lapsed hüpata Jumperil, ratsutada ponidel ja hobustel, kihutada mini ATVga, sõita elektriautodega ning lasta näomaalijatel oma rõõmsad näod veelgi lõbusamaks võõbata. Pärast tõsist lustimist saab puhata jalga ja kinnitada keha rohketes koguperekohvikutes.

«Mõtlev mees» saab kümneseks FOTO: ARHIIV

MUSTAMÄE KÕRGEIMAT AUTASU «Mõtlev mees» antakse välja alates 2002. aastast ning neid on kolm: teadusauhind, haridus- ja kultuuriauhind ning ühiskonnaelu auhind. Tiitliga kaasneva pronkskuju autor on skulptor Tauno Kangro.

TIIU POLLI Mustamäe Linnaosa Valitsuse haridus- ja kultuurinõunik

O

ma elu ja tööga silma paistnud inimesi saab tunnustada mitmel moel ning mitmel tasandil. 2002. aastal, kui Mustamäe sai 40-aastaseks, viisime ellu ühe ammuse idee ning asutasime päris oma auhinna.

Iga aasta 16. novembril, Mustamäe lipu päeval antakse Tauno Kangro pronksist «Mõtlev mees» meie linnaosa elu kõige rohkem mõjutanud inimesele või kollektiivile.

«Mõtleva mehe» laureaatide nimekiri on väärikas nii inimeste kui ka kollektiivide poolest.

Mustamäel on palju edukaid kollektiive ja silmapaistvaid inimesi, nii et siinkohal on mõistagi peamurdmist küllaga.

KUIDAS ME LAUREAATE VALIME? Ikka ühisel nõul! Mustamäelastel on alati olnud võimalus sõna sekka öelda ja omalt poolt nominente pakkuda – kui leitakse, et

Seni «Mõtleva mehega» autasustatud isikud ja kollektiivid: I S I KU D: • Rektor Andres Keevallik ja doktor Merike Martinson (2002) • Akadeemik Endel Lippmaa ning erivajadustega laste ja noorte spordiliikumise arendaja Mallika Koel (2003) • Cubernetica AS juhatuse esimees Ülo Jaaksoo (2004) • Maletaja Tatjana Fomina ja AS KH Energia Konsult peadirektor Heino Harak (2005) • OG Elektra juht Oleg Gross (2006) • Doktor Andres Ellamaa (2007) • Aktiivne mustamäelane Ilme Trepp (2008) • Tallinna Arte Gümnaasiumi huvijuht Maris Lang ang (2009) • Lõuna Politseijaoskonna tubli konstaabel Marek rek Saar ja Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktor Olga Kalju (2010)

«Mõtleva mehe» looja Tauno Kangro koos laureaadi Valli Lember-Bogatkinaga novembris 2011. teatud isik, ettevõte või organisatsioon väärib tunnustust ning vastab auhinna pälvimise tingimustele, antakse sellest meile teada. Tunnustada võib neidki, kelle elutöö on juba tehtud.

ESITA OMA KANDIDAAT! Ka tänavu, Mustamäe juubeli-

aastal ootavad auhinnad omanikke. Kandidaate saab esitada kuni 1. novembrini aadressil Mustamäe Linnaosa Valitsus, Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn või e-posti aadressil mustamae@tallinnlv.ee.

Ootame kaasalöömist ja elavat osavõttu kõigilt, kellele Mustamäe käekäik korda läheb!

• Kunstnik Valli Lember-Bogatkina (2011) KOLLEKTIIVI D: • Mustamäe Laste Loomingu Maja • TTÜ tantsuansambel Kuljus • Eesti Kujurite ühendus • Tallinna Tehnikagümnaasium • Liivaku lasteaed • Spordiklubi Sinimäe • Coca Cola HBC Eesti • Mustamäe Humanitaargümnaasium • Tallinna Laste Turvakeskus

Mustamäe auhinna «Mõtlev mees» statuut Ühiskonnaelu auhind omistatakse isikule või isikute grupile või juriidilisele isikule, kes on algatanud heategevuslikke, kultuurilisi ja ühiskondlikke projekte või kelle tegevus on edendanud mustamäelaste ühiskondlikku mõtlemist ning ühiskond elujärge.

Teadu Teadusauhind omistatakse isikule võ või isikute grupile või juriidilisele isikule Mustamäe teadusasutuses tehtud töö või dusasutu teadusliku avastuse eest või teaduslik eest teaduse olulise panuse pa arengusse. arengus Haridus- ja kultuuriauhind Hari omistatakse isikule või isikuomist te grupile või juriidilisele isikule märkimisväärse panuse eest Mustamäe hariduselu edendamisse, viljaka kunstiloomingu eest Mustamäel või Mustamäe kultuurielu rikastamise eest. ka

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

7

Mustamäe 50 – see linnaosa pole enam pelgalt magalarajoon JÄTKUSUUTLIK MUSTAMÄE. Üsna tihti toimuvad nii meedias kui ka mujal avalikus ruumis erinevad spekulatsioonid ja diskussioonid, milles arvatakse, et Tallinna äärelinnad, sh Mustamäe, on getostumas. Peamisteks põhjusteks olevat inimeste väljaränne ning keskkonnavahetuse vajadus. Nüüd kui Mustamäel, Tallinna vanimal suurmagalal on täitumas viiekümnes eluaasta, saame väita hoopis vastupidist ning rääkida Mustamäe jätkusuutlikust arengust.

MARGIT LIPSTUHL

näol hästi lahendatud, toimib nii bussi- kui ka trolliliiklus.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

O

KONKURENTSIVÕIMELINE TÖÖHÕIVE

n ju Mustamäe osa pealinnast ning endiselt koht, mis elanikke meelitab. Kindlasti hinnatakse aastakümnete pärast piirkonda hoopis teisiti, positiivsemalt. Sellises suunas Mustamäe juba liigubki.

KÕIGI VAJADUSI ARVESTATAKSE Näiteks kriisiajast alates on Mustamäel korterite hinnad kohatisest «lainetusest» hoolimata pidevalt tõusnud. Kui 2009. aasta kolmandas kvartalis, kuhu jäi kinnisvaraturu absoluutne põhi, maksis Mustamäel korteri ruutmeeter maa-ameti andmetel keskmiselt 728 eurot, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis juba 890 eurot ehk tõus on olnud 22%.

Hinnatõusu on tekitanud nii uusehitised, mida linnaossa endiselt rajatakse kui ka vanemad remonditud korterid, mis on populaarsed just noorte seas.

Mustamäe arengukava kohaselt nähakse piirkonda kui turvalist ja pidevalt arenevat inimsõbralikku linnaosa, kus on tagatud tänapäevane elu-, ettevõtlus-, teadus-, õppe-, spordija kultuurikeskkond. Mustamäe on aktiivsete ning linnaosa arendamises ja ühistegevuses kaasa löövate elanikega elukeskkond.

Kindlasti teeb see arengukava Mustamäe turvaliseks ja kodusemaks kõigile, ka uutele elanikele, sest arvestatakse erinevate siht- ja huvirühmade vajaduste ning võimalustega. Jätkusuutlikkus tagab linnaosa elujõu ja elanike elukvaliteedi.

Areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste – loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja -traditsioonide – säilimist ja väärtustamist ning seda seni, kuni piirkonnast hoolitakse.

AKTIIVSED ELUVIISID MUSTAMÄEL Olemuselt on Mustamäe parklinn, isegi rohelisem meie naaberlinnade Riia, Helsingi ja Stockholmi sarnastest linnajagudest. See loob aluse rekreatsioonialade võrgu arendamiseks – parim, mida aktiivne elanik vajab.

Kinnisvara seisukohalt saab iga müüdava objekti juurde tuua lisaväärtusena mõne parkmetsa või suure haljasala olemasolu.

Samuti on siin tõsisemalt ette võetud korrusmajade õuealade uuendamine. Üheks Mustamäe suuremaks probleemiks on olnud parkimine. Uus arengukava näeb ette uute parklate ehitamist kortermajade hoovidesse, lisaks suuremate parkimismajade rajamist.

Logistika on ühistranspordi

«Mustamäe 50» teemalehe koostas Postimehe teemalehtede toimetus koostöös Mustamäe linnaosa valitsusega. Teemalehe väljaandmist toetas Mustamäe linnaosa valitsus.

Eraldi tasub rõhutada ka Mustamäe traditsioone – nii väljakujunenuid kui ka uusi üritusi, mida korraldavad Mustamäel koolid ja lasteasutused, kultuurikeskus Kaja, Mustamäe sotsiaalkeskus, Mustamäe Laste Loomingu Maja ja mittetulundusühingud.

Välja on kujunenud Mustamäe linnaosa traditsioonilised kultuuriüritused tähtpäevade ja riiklike pühade tähistamiseks, näiteks vastlapäev, jõulud, iseseisvuspäev, kodukandipäevad, «Mustamäe sügis», laste lauluvõistlus «Mustamäe Laululind», Mustamäe lasteaedade laulupeokene, laste tervisepäev jpt.

Mustamäe pole vaid magala.

Linnaosale lisab aktiivsust üha laienev innovatsioonilinnak Akadeemia tee ääres. Olemasolev TTÜ ja Tehnopolise kvartal areneb rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja hariduskeskuseks. Samuti tasub mainida meditsiinikeskusena PERHi linnakut. Nii teadus- kui ka meditsiinisektor loob mustamäelastele konkurentsivõimelise tööhõive. Ääretult positiivne on see, et need viiskümmend aastat on Mustamäest hoolitud ja elukeskkonna arengust lähtuvalt püstitatud eesmärgistatud küsimusi.

Eelkõige on mõeldud, kellele me loome, kuidas me seda teeme, mida me peame tegema, kellega me teeme ja kuhu tahame jõuda.

Seda kõike selleks, et säiliks jätkusuutlikkus ja hoolivus oma elukeskkonna suhtes ka järgnevatel aastakümnetel.

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

Kui miskit põnevat toimub, kogunevad mustamäelased hea meelega õue, et üheskoos olemist FOTO: TOOMAS HUIK nautida.

Reklaami projektijuht: Helen Kaunimäe helen.kaunimae@postimees.ee, tel 666 2328

Makett ja kujundus: Andrus Rebane

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

9

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

10

CV koostamine – pealiskaudsust ei saa lubada

ine Töökuulutuse koostamine ja lugem

tuse eks osap oole ks ehk siis töökuulu Kõig epe alt mõe lge enn ast teis tage alus ning a aeg t e end ale piis aval üles ripu tanu d tööa ndja ks, võtk algu sest … slik, infot läbi. Töökuulutuse tekst ei ole juhu • Lugege kuulutus väga hoolikalt sõna on olev s tuse uulu töök Iga es. utus on väga palju ka napisõnalises kuul seega on e. Kuulutuse tekst on lakooniline, kaalutletud ja koostatud sihtgrupil e meelde tõik, Jätk b. taha t likul tege ndja tööa hea välja selekteerida info, mida võiks eks muudab ja millise kvaliteediga kuidas tööandja ennast atraktiivs se tase tami koos mise akku tööp et alik, jätkuda edaspidine koostöö. On võim välja ral mää likul sest oluline on vaja välistab teie kandideerimissoovi, uhtes astada, kuna sel juhul pole ka töös toomata. Seejuures pole mõtet kurv eks on nõud use harid aga takse tööd juristile, väärtused paigas. Näiteks – paku vähemalt keskharidus… analüüsiks vaadeldav mitme nurga alt. Infot • Värbamisprotsess tervikuna on mine jäi akku tööp ngijad puuduvad. Kui on palju ja selles mängus soolomä koostatud teie s olek see Kui b. oota tööandja teile silma, siis mõelge läbi, keda iga ioon ivats ootaksite? Millise mot kuulutus, keda te siis kandideerima site teie ise ülemusena? olek ne Milli ? ksite oota ise teie töötajat kui kandideerijalt oodatakse • Tööandja peab silmas pidama, et eldama ka pakkumine. Kvaliteetselt peeg professionaalsust, siis peab seda a parimatest parimat valikut. esitletud pakkumine võimaldab saad silmas uda ning olla ahvatlev oma soove • Ka tööpakkuja soovib teistest erist amise värb kogu a läbim peab mis see, on pidades. Austus teise poole vastu e, mis soov ja akku i utreeritud kujul tööp protseduuri. Teinekord esineb veid ta, miks mõis a püüd ks tasu i Siisk sed. võivad esmapilgul tunduda kummali ks võib ning mida tahetakse öelda. Näite need read on kuulutuses toodud selliseks nõudeks olla keelenõue. peaks d ning arutlege, milline sihtgrupp • Mõelge, kus on kuulutus avaldatu s õige kuulutus peak as kuid , seda ning st enna seda lugema. Määratlege ka teieni jõudma. u t. Meeldejääv stiiliraamat annab märk • Vaadelge tööpakkumise kujundus lus. tööe ses äeva läbimõeldud tegevustest ka igap e, tekst on asjalik, konkreetne, pehm • Analüüsige sisu, kas kuulutuse ja ei soovi vigast ja luge e lutus Kuu . dega viga e, napisõnaline, liiga üldin see heidab varju firma mainele. ebaprofessionaalset teksti näha, kui tihti ja utused, jälgige pakkujaid tööturul, • Arhiveerige teid huvitavad kuul ed ning rimis idee kand oma ka tage Reas . milliseid töökohti on saadaval märgistage need. e ka aegfirmades tahaksite töötada. Külastag • Tehke endale selgeks, millistes ajalt nende kodulehti. ral on võimalik planeerida ja mingil mää • Õnnestumise ja vedamise valemit aru. ga enda ge suunata. Istuge hetkeks ja pida

• Tehke endale selgek s, mida tegelikult soovite . Eesmärk ei tohiks olla lihtsalt tööd ja pal ka saada. Selline valik ei rahulda kaugemas perspektiivis mitte ked agi.

• Hinnake oma potent siaali, spetsialistioskus i. Küsige endalt, kas oskate olla ka alluv?

• Tööpakkumisele mõ eldes kohendage oma CV-d ja tooge selgelt välja oma tugevad kül jed. Pole vaja palju sõn u, vaid kaalutletud sõnu. Seepärast on vaj a tuua välja oluline.

• Väga levinud on koo stada endale n-ö üldine CV, mida saadetakse kõikjale, kuhu kandideer itakse. Selline CV kipub aga olema väheinformatiivne kon kreetse tööpakkuja jao ks ning annab tunnistust laisavõitu töö lesoovijast. Võib järelda da, et ka tööülesannete täitmis el võib inimene langed a mugavustsooni.

• Ülekujundatud CV-d on raske lugeda, austag e tööandjat. Oluline on anda enda kohta piisava lt täpset informatsiooni.

Sisu loeb.

• Kirjavead on täiesti tau nitavad ning on märgi lise tähendusega ebatäpsest töötajast.

• Pildi lisamine on soo vitav. Tööle kandideer imine ei ole pimekohting.

ALLIKA S: ENE AVER, TER

Tööjõuturul käib vilgas tegevus ning kergeid lahendusi pole kellelgi. Tööandja tahab leida parimat kandidaati, töölesoovija soovib end aga parimana kehtestada. Kuidas siis tegutseda?

Peamine on aeg maha võtta ja rahulikult mõelda.

E ASI PER SONALIJ UHT

Töökuulutus ja CV koostamine – mõlemat tuleb osata koostada ja lugeda

• Kui olete noor ning teil e tundub CV lühikesev õitu, siis pole mõtet seda tahtlikult paljusõna liseks muuta. Sellest või b tööandjale sootuks vale mulje jää da. Näiteks on naeruväär ne märkida haridustee alguseks las teaed.

• Pikad kaaskirjad ja anu v töölesoovimine võib nullida korraliku CV. Kaaskiri peab olema asj alik.

• Oma karjääri planee rimine on CV-s näha. Asj atundja loeb sealt välja mõtestatud tegevuse, mis on parim soovitus kandidaadile.

• Konkreetsus ja siirus on parimad abivahend id CV koostamisel.

Analüüsi end

tuleb võtta kui • Kandideerimist must. Kui olete ge ainulaadset ko d, tasub püüda ka vestlusele kutsutu eerida. Pärast vju er tööpakkujat int ida. dlasti end analüüs vestlust tuleks kin line. has välimus on olu • Hoolitsetud ja pu b ka ka os e se u, lug Kes peab endast nata. tööandja vara hin abitu või üleoleva d nu ttu • Kui olete sa e kokku, ärge heitk intervjueerijaga st parim. da en e dk an lt meelt, lihtsa kasvab ka sellest Professionaalsus st. kogemuse el e, siiras, enesekind • Olge konkreetn a rim pa e eld me jääte ning te eristute ja . kandidaadina

Millist CV-d tööpakkuja ootab?

LIINA KIPPASTO Baltika personalijuht

C

V-d koostades peab töölesoovija püüdma mõelda sellest vaatenurgast, millise mulje ta oma CV-ga võimalikule tulevasele tööandjale jätab. Tõmmates paralleeli turundusega, võib väita, et CV on iga inimese personaalne otseturundusreklaam. See peab olema koostatud nii sisuliselt kui vormiliselt korrektselt ning olema piisavalt eristuv,

aga samas mitte ülepingutatud kujunduselt või keeleliselt. Hea tasakaalu tagab CV-s kõikide oluliste klassikaliste koostisosade olemasolu – haridus, töökogemus, täiendusõpe, praktikakogemus, oskused, viited tehtud töödele, avaldatud artiklitele, avalikule blogile. Tööpakkuja soovib eeltoodud infost saada kinnitust sellele, et kandidaat on motiveeritud just tema pakutud tööd tegema ning tal on selleks vajalik ettevalmistus või potentsiaal.

Seega peaks CV koostaja iga kord CV

üle vaatama just kandideeritavast kohast ja ettevõttest lähtuvalt ning rõhutama selle järgi oma oskusi ja kogemusi. Näiteks töökogemuse juures soovin mina tööpakkujana näha, millised on olnud kandidaadi peamised töökohustused, missugused olid olulisemad saavutused ning kuidas need toetavad tema edukat hakkamasaamist kandideeritaval ametikohal. Pole oluline rõhutada neid kompetentse ja soove, mis kandideeritaval ametikohal ei anna olulist konkurentsieelist ega väljenda

kuidagi kandidaadi motivatsiooni just seda tööd saada. Näiteks toob rõivakaupluse teenindajaks kandideerija välja oma tugevusena äsja omandatud kondiitrihariduse ning soovi kondiitri ametikohal edukat karjääri teha.

Lisaks kandidaadi isiklikele huvidele ja ambitsioonidele («soovin saada uusi kogemusi ja teadmisi ning ennast täiendada» jne), soovin tööpakkujana näha, mida kandidaat ettevõttele omalt poolt pakub.

Tööpakkuja ootab CV-d, mis on

konkreetne ja asjalik, aga samas kõiki olulisi valdkondi kajastav ning grammatiliselt korrektne. Pildi lisamine on pigem plussiks, kuid seejuures peab alati pöörama tähelepanu selle asjalikkusele. Jääb arusaamatuks, milliste mõtetega on kandideerija oma CV-le lisanud endast peaaegu palja ülakehaga foto või ülesvõtte sõpradega ülevoolavast peomeeleolust.

Hea ja professionaalne enesereklaam kõnetab tööpakkujat ning annab eelise teiste kandidaatide ees.

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

11

2. MAI 2012

MUSTAMÄE 50

12

TÖÖKUULUTUSE KOOSTAMINE JA LUGEMINE

Tööjõuturul käib vilgas tegevus ning kergeid lahendusi pole kellelgi. Tööandja tahab leida parimat kandidaati, töölesoovija soovib end aga parimana kehtestada. Kuidas siis tegutseda?

Peamine on aeg maha võtta ja rahulikult mõelda.

Kõigepealt mõelge ennast teiseks osapooleks ehk siis töökuulutuse üles riputanud tööandjaks, võtke endale piisavalt aega ning alustage algusest …

Lugege kuulutus väga hoolikalt läbi. Töökuulutuse tekst ei ole juhuslik, infot on väga palju ka napisõnalises kuulutuses. Iga töökuulutuses olev sõna on kaalutletud ja koostatud sihtgrupile. Kuulutuse tekst on lakooniline, seega on hea välja selekteerida info, mida tööandja tegelikult tahab. Jätke meelde tõik, kuidas tööandja ennast atraktiivseks muudab ja millise kvaliteediga võiks jätkuda edaspidine koostöö. On võimalik, et tööpakkumise koostamise tase välistab teie kandideerimissoovi, sest oluline on vajalikul määral välja toomata. Seejuures pole mõtet kurvastada, kuna sel juhul pole ka töösuhtes väärtused paigas. Näiteks – pakutakse tööd juristile, aga hariduse nõudeks on vähemalt keskharidus…

Värbamisprotsess tervikuna on vaadeldav mitme nurga alt. Infot analüüsiks on palju ja selles mängus soolomängijad puuduvad. Kui tööpakkumine jäi teile silma, siis mõelge läbi, keda tööandja ootab. Kui see oleks teie koostatud kuulutus, keda te siis kandideerima ootaksite? Millise motivatsiooniga töötajat teie ise ootaksite? Milline oleksite teie ise ülemusena?

Tööandja peab silmas pidama, et kui kandideerijalt oodatakse professionaalsust, siis peab seda peegeldama ka pakkumine. Kvaliteetselt esitletud pakkumine võimaldab saada parimatest parimat valikut.

Ka tööpakkuja soovib teistest eristuda ning olla ahvatlev oma soove silmas pidades.

Austus teise poole vastu on see, mis peab läbima kogu värbamise protseduuri. Teinekord esineb veidi utreeritud kujul tööpakkuja soove, mis võivad esmapilgul tunduda kummalised. Siiski tasuks püüda mõista, miks need read on kuulutuses toodud ning mida tahetakse öelda. Näiteks võib selliseks nõudeks olla keelenõue.

CV KOOSTAMINE – PEALISKAUDSUST EI SAA LUBADA

Töökuulutus ja CV koostamine – mõlemat tuleb osata koostada ja lugeda Tehke endale selgeks, mida tegelikult soovite. Eesmärk ei tohiks olla lihtsalt tööd ja palka saada. Selline valik ei rahulda kaugemas perspektiivis mitte kedagi.

Hinnake oma potentsiaali, spetsialistioskusi. Küsige endalt, kas oskate olla ka alluv?

Tööpakkumisele mõeldes kohendage oma CV-d ja tooge selgelt välja oma tugevad küljed. Pole vaja palju sõnu, vaid kaalutletud sõnu. Seepärast on vaja tuua välja oluline.

Väga levinud on koostada endale n-ö üldine CV, mida saadetakse kõikjale, kuhu kandideeritakse. Selline CV kipub aga olema väheinformatiivne konkreetse tööpakkuja jaoks ning annab tunnistust laisavõitu töölesoovijast. Võib järeldada, et ka tööülesannete täitmisel võib inimene langeda mugavustsooni.

Ülekujundatud CV-d on raske lugeda, austage tööandjat. Oluline on anda enda kohta piisavalt täpset informatsiooni. Sisu loeb.

Kirjavead on täiesti taunitavad ning on märgilise tähendusega ebatäpsest töötajast.

Pildi lisamine on soovitav. Tööle kandideerimine ei ole pimekohting.

Kui olete noor ning teile tundub CV lühikesevõitu, siis pole mõtet seda tahtlikult paljusõnaliseks muuta. Sellest võib tööandjale sootuks vale mulje jääda. Näiteks on naeruväärne märkida haridustee alguseks lasteaed.

Pikad kaaskirjad ja anuv töölesoovimine võib nullida korraliku CV. Kaaskiri peab olema asjalik.

Mõelge, kus on kuulutus avaldatud ning arutlege, milline sihtgrupp peaks seda lugema.

Määratlege ka ennast ning seda, kuidas peaks õige kuulutus teieni jõudma.

Oma karjääri planeerimine on CV-s näha. Asjatundja loeb sealt välja mõtestatud tegevuse, mis on parim soovitus kandidaadile.

Vaadelge tööpakkumise kujundust. Meeldejääv stiiliraamat annab märku läbimõeldud tegevustest ka igapäevases tööelus.

ALLIKAS: ENE AVER, TERE ASI PERSONALIJUHT

Analüüsige sisu, kas kuulutuse tekst on asjalik, konkreetne, pehme, napisõnaline, liiga üldine, vigadega. Kuulutuse lugeja ei soovi vigast ja ebaprofessionaalset teksti näha, see heidab varju firma mainele.

ANALÜÜSI END Arhiveerige teid huvitavad kuulutused, jälgige pakkujaid tööturul, kui tihti ja milliseid töökohti on saadaval. Reastage ka oma kandideerimised ning märgistage need.

Tehke endale selgeks, millistes firmades tahaksite töötada. Külastage ka aeg-ajalt nende kodulehti.

Õnnestumise ja vedamise valemit on võimalik planeerida ja mingil määral suunata. Istuge hetkeks ja pidage endaga aru.

Kandideerimist tuleb võtta kui ainulaadset kogemust.

Kui olete vestlusele kutsutud, tasub püüda ka tööpakkujat intervjueerida. Pärast vestlust tuleks kindlasti end analüüsida.

Hoolitsetud ja puhas välimus on oluline. Kes peab endast lugu, see oskab ka tööandja vara hinnata.

Kui olete sattunud abitu või üleoleva intervjueerijaga kokku, ärge heitke meelt, lihtsalt andke endast parim.

Professionaalsus kasvab ka sellest kogemusest.

Olge konkreetne, siiras, enesekindel ning te eristute ja jääte meelde parima kandidaadina.

Millist CV-d tööpakkuja ootab?

LIINA KIPPASTO Baltika personalijuht

C

V-d koostades peab töölesoovija püüdma mõelda sellest vaatenurgast, millise mulje ta oma CV-ga võimalikule tulevasele tööandjale jätab. Tõmmates paralleeli turundusega, võib väita, et CV on iga inimese personaalne otseturundusreklaam. See peab olema koostatud nii sisuliselt kui vormiliselt korrektselt ning olema piisavalt eristuv,

aga samas mitte ülepingutatud kujunduselt või keeleliselt. Hea tasakaalu tagab CV-s kõikide oluliste klassikaliste koostisosade olemasolu – haridus, töökogemus, täiendusõpe, praktikakogemus, oskused, viited tehtud töödele, avaldatud artiklitele, avalikule blogile. Tööpakkuja soovib eeltoodud infost saada kinnitust sellele, et kandidaat on motiveeritud just tema pakutud tööd tegema ning tal on selleks vajalik ettevalmistus või potentsiaal.

Seega peaks CV koostaja iga kord CV

üle vaatama just kandideeritavast kohast ja ettevõttest lähtuvalt ning rõhutama selle järgi oma oskusi ja kogemusi. Näiteks töökogemuse juures soovin mina tööpakkujana näha, millised on olnud kandidaadi peamised töökohustused, missugused olid olulisemad saavutused ning kuidas need toetavad tema edukat hakkamasaamist kandideeritaval ametikohal. Pole oluline rõhutada neid kompetentse ja soove, mis kandideeritaval ametikohal ei anna olulist konkurentsieelist ega väljenda

kuidagi kandidaadi motivatsiooni just seda tööd saada. Näiteks toob rõivakaupluse teenindajaks kandideerija välja oma tugevusena äsja omandatud kondiitrihariduse ning soovi kondiitri ametikohal edukat karjääri teha.

Lisaks kandidaadi isiklikele huvidele ja ambitsioonidele («soovin saada uusi kogemusi ja teadmisi ning ennast täiendada» jne), soovin tööpakkujana näha, mida kandidaat ettevõttele omalt poolt pakub.

Tööpakkuja ootab CV-d, mis on

konkreetne ja asjalik, aga samas kõiki olulisi valdkondi kajastav ning grammatiliselt korrektne. Pildi lisamine on pigem plussiks, kuid seejuures peab alati pöörama tähelepanu selle asjalikkusele. Jääb arusaamatuks, milliste mõtetega on kandideerija oma CV-le lisanud endast peaaegu palja ülakehaga foto või ülesvõtte sõpradega ülevoolavast peomeeleolust.

Hea ja professionaalne enesereklaam kõnetab tööpakkujat ning annab eelise teiste kandidaatide ees.