ANNIKA VILU:
Tänapäeva ökoelus saavad kokku ilu ja praktilisus, keskkonnasäästlikkus ja tervislikkus.
Ökotoodete juurde viib tervislik toitumine. Mahetoodete müük kasvab aasta-aastalt. LK 3
Värviskaalagi on eespool mainitust märksa rikkalikum. LK4
ÖKO
ERILEHT 1. APRILL 2013
SÖÖGIKOHT. Kuigi taaskasutusmõtet viljelevaid söögikohti tuleb kui seeni pärast vihma, siis mõtet võidukalt lõpuni viia suudavad vähesed. Üks edukaid on F-hoone.
Hubane ja stiilne ökorestoran EsmE KassaK
erilehed@postimees.ee
NaudiNg Kui oma kodus võib sisekujunduse luua täpselt sellise nagu süda soovib, siis äriettevõttena tuleb vähemalt mingile osale klientidest atraktiivne näida. Interjöör on söögikoha jaoks ülimalt tähtis, ent ilma toiduta sellest tulu ei tõuse. F-hoonel on õnnestunud kõik niidid osavalt kokku sõlmida. 2010. aasta lõpus startinud söögikoht asetses juba napilt paariaastasena 50 parima restorani nimekirja esimeses pooles. Seda kõike kunagisse tööstuslinnaossa hästi ära peidetud asukoha ja omapärase väljanägemise kiuste. Või siis just tänu sellele. Ja selle erilise atmosfääri pärast, mis F-hoonesse tulles vastu võtab. Korraga kodune, boheemlaslik ja keskkonda sulanduvalt stiilne. Endisele tehasehoonele uue elu andmisel on arvestatud nii ehitise taustaga, lähikonnaga kui ka keskkonnasäästmise põhimõte-
tega. Algupärast on säilitatud nii palju kui võimalik, et isegi kummalisena tunduv uks keset seina on alles jäetud. F-hoones on sisekujunduselemendid täiesti töödeldud või veidi viimistletud kujul uuel ringil: autentsed, samast vabrikukompleksist pärinevad lambid baarileti kohal, vanadest ahjupottidest plaadid katmas baariletti, vana väärikas parkett lauaplaatidena ja palju muud. Hubasust lisavad nostalgiahõngulised kapid ja täiesti omanäoline serveerimislaud. «Mööbli ja muu sisustuse valikul on esimeseks kriteeriumiks olnud kestev kvaliteet, seda nii materjali kui disaini mõttes. Väga tähtis on ruumi, viimistlusmaterjalide ja sisustuse tervikmõju,» selgitab F-hoone tegevjuht Lisette Kampus. Ammu toodetu uuesti kasutamine on lisaväärtuseks, eriti kui see pärineb samas asunud tehase eelmisest elust. Ennast on selgelt vastandatud suurlinna anonüümsusele ning tundub, et see on hästi õnnestunud. Isegi hommikul kohe avamistundidel kutsub paik mitmeid kundesid oma tööpäeva alustama esimeste (äri)kohtumistega. Kui linna teisest otsast tulijale võib koht kauge tunduda, siis Telliskivi loo-
melinnakus leidub loova natuuriga kontorirahvast üksjagu. F-hoone tõeline sisemus avaldub toidus ja vastab täiesti välimusele, olles korraga kodune, maitsev ja ahvatlev. Nii nagu disainis ei ole midagi üleliigset, vaid igal asjal on oma otstarve, ei tasu ka serveeringust otsida liigpeeneid täppe ja siksakke, ent ometi äratab lauale jõudev isu ning seda ka vaatamata teise ringi nõudele. Taaskasutusel on siiski vaid osa nõudest: teetassid, lusikad ja koogitaldrikud. Lihtsa hommikuomleti kõrvalt leiab meeldiva ja samas oodatud üllatusena värske salatibuketi. Öko tingib loova lähenemise ka köögis – tooraine vastavalt võimalustele ja hooajale. Tallinn Music Weeki raames restoranifestivalil TMW Maitsed ühena 16 eripalgelise osaleja seas kaasalööv F-hoone on värskelt välja vahetanud kogu köögi. Menüü on oma uute kokkade nägu ja neist paljud tipprestorani kogemustega. Tooraine on suu-
Nii nagu disainis ei ole midagi üleliigset, ei tasu ka serveeringust otsida liigpeeneid täppe ja siksakke.
resti kodumaine, kuid kõike hõrku siit ei saa ja näiteks kitsejuustu tuuakse otse Prantsusmaalt. Kvaliteet on kõige tähtsam ning selle hoidmiseks tehakse koostööd aastate jooksul välja kujunenud kindlate tarnijatega. Kampuse sõnul on eesmärgiks pakkuda restoranitoitu taskukohaste hindadega. Nüüdseks on uus me-
nüü edukalt sisse töötatud ning üheks maitseelamuseks lubatakse pardikoiba köögiviljahautise ja magusa ploomikastmega, mis enne kliendini jõudmist valmib ahjus 12 tundi. Menukaimaks uuest menüüst on kujunenud originaalse nimega lamburger ehk lambalihaburger, eraldi leiab menüüst taimetoidud.
F-Hoone on üks tuntumaid ökorestorane Talinnas. Foto: aiVo kaLLas, kLiFF & kLaus stuuDio
20 || öko
postimees, 1. aprill 2013
SPAa. Kõrvuti laialt levinud tavaliste spaadega püüavad tähelepanu puhkekohad, kus mahemõtlemine au sees. Need on väiksemad, intiimsemad ja puudutavad hinge sügavamalt.
Öko ihule ja hingele puhkus Esme Kassak
erilehed@postimees.ee
Viimsi südames asuvas Eesti esimeses ökospaas Harmoonikum ootab ihu ja hinge eest hoolt kandma Mõisaproua kümblustuba. Lisaks sellele, et protseduurides kasutatavaid kosmeetikume valmistatakse kohapeal, võtab selles kunagises mõisa abihoones vastu tõeliselt hubane keskkond. Harmoonikumi perenaine Ene Lill seadis end oma perega Viimsi mõisa külje all paiknevasse ajaloolisse karjakastelli sisse üle kümne aasta tagasi. 800-ruutmeetrisest pinnast sai esimese hooga möbleeritud alustamiseks hädavajalikud 30. Nüüd on aktiivne naine tervislikku eluviisi väärtustades ja puhta keskkonna säilitamise eest seistes eeskujuks paljudele teistele, juhtides muu hulgas Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni ning olles ökolasteaia Lillelapsed asutaja. Omalaadses elustiilikeskuses saab keha kosutada nii hoolitsustega kui tervisliku ja maitsva toiduga ning vaimu ergutada erinevate koolituste abil. Isekeskis on neid mahe-
kosmeetika või -toidukoolitusi firmadele naljatamisi kutsutud stressi preventatsiooni päevadeks või isegi ellujäämiskursusteks. Ega see nii väga vale olegi, kui kõrva taha panna eluliselt olulised tarkused ning samas lülitada end välja argipäevasest tormamisest. Hubasel tundel Harmoonikumi vanas ja auväärse ajalooga hoones, mis oli aktiivselt kasutusel 19.–20. sajandil, on oma osa interjööril, kus valdavalt kasutatud vanu või taaskasutatud materjale ja esemeid. «Meil on paljud nõud teisel ringil ning köögis on kasutatud profitehnika,» tunnistab Ene Lill ilma igasuguse valehäbita, vaid just ringlust ja keskkonnasäästlikkust esile tuues.
Oma kosmeetika Laudu katab eestlasele kodune linane kangas, mis sealsamas majas väikeses õmblusateljees laudlinaks kokku vuristatud. «Linane on täiesti ökoloogiline materjal meie tingimustes ning kestab ka hästi.» Siinkohal tulebki mängu oluline aspekt, kust tooraine saadakse – see võib olla igati keskkonnasäästlikult tehtud, ent kui pärit maailma kuklapoolelt, siis pole sugugi enam nii öko. Üheks ise kosmeetikumi-
de valmistamise põhjuseks toob Ene Lill välja ka pakendamise nüansi. Lisaks sellele, et need on värskemad ja pääsevad nii paremini mõjule, jääb ära säilitamise vajadus ning (ilu)pakendamise kulu. Vajalikku toorainet saadakse headelt partneritelt, üht-teist kasvab päris oma metsatukas. «Angervaks, kurereha, metsmaasikas,» loetleb Ene mõned oma peenramaa taimed. Harmoonikumis on mitu massaažituba koos vanniga. Ehkki sisse seatud mõisa abihoones, viitab sisustus ja õhkkond asjaolule, et siin võinuks peituda küll ühe mõisaproua salapaik. Miks aga vanni võtta ravimtaimedega, kui võib ka teed juua? Sest vannis otsustab keha ise, mida tal vaja omastada, selgitab Ene Lill. Mõisaprouana võib tema sõnul tunda end igaüks, kes Harmoonikumi külastab. Ökospaasse võib julgelt tulla ka koos mehega – üks saab vanni võtta ja teisele tehakse samal ajal massaaži ning õpetatakse pärast mõned võttedki selgeks. Soovi korral jagatakse spaakülastajaga kreemide saladusi, ent parema ülevaate saab lemmikretseptidest siis, kui osa võtta mahekosmeetika koolitusest. Pärast protseduure saab het-
ke lõõgastuda kamina ees elava tule paistel ning turgutada end tervisliku ampsuga «mõisaköögist». Mõnusalt küdeval kaminal kükitavad kaks Buddha kuju, kel ka ilmselt oma roll hea energia hoidmisel, mis hoone algusaegadest sees püsinud. «Kui loomadel oli hea olla, olid ka inimesed ümberringi õnnelikud,» arvab Lill olevat hea energia saladuseks.
Huvi tuntakse välismaalt Ökospaa kontseptsiooni vastu on huvi tuntud ka väljaspool Eestit ning täpselt samad paketid on kasutusele võtnud näiteks Vihula mõis Lahemaal. Selleks on kokku pandud õigetes kogustes ja kooslustes nii-öelda taimepaketid, lisaks korraldatud vastav koolitus. Milliseid kosmeetikume oleks aga mõistlik ise teha? Hetkeks lausa salapäraseks muutudes avaldab Ene Lill maailma lihtsaima meigieemaldaja saladuse – selleks olevat tavaline piim, või veel parem – rõõs koor. Kindlasti tasub ise kokku segada ka erinevaid kehakoorijaid rafineerimata suhkru või (mere)soola põhjal. Samuti saab kasutada kvaliteetseid toiduõlisid. Kõik, mis kõlbab süüa, on ka kehale ohutu, kõlab lihtne reegel.
Harmoonikumis ootavad külastajat nii mõnus kümblus kui ka ökotoit ja Foto: Harmoonikum vastavad koolitused.
PUUDUTUSE VÄGI. Oskus hinnata ja soovida inimlikkust puudutab meid rohkem, kui kiires elutempos märgatagi oskame.
Iga suudlus pikendab eluiga ühe minuti võrra tervis Virgo Mihkelsoo ja Nelly Vahtramaa RemedyWay
Ökoloogiline elustiil tähendab mõttemaailma teatavat muutust. Üha enam nähakse enda ümber maalähedust, mida materiaalsele heaolule keskenduv inimene paraku ei märka. Muutes aga oma elustiili ökoloogilisemaks, muutub meie arusaam ka meist endist. Teisenenud väärtushinnangud panevad meid rohkem endasse vaatama ja nii avab ökoloogiline mõtlemine uusi suundi, mida otseselt ökomõtlemiseks pidada ei saa, ent mis on siiski sellega seotud. Meie emotsioonid on arenenud evolutsiooni käigus kindla põhjusega. Need annavad meile võimaluse reageerida kiiresti välisohtudele. Tundmused ei anna mitte ainult värvi ja sisu meie elule, vaid aitavad ka terveneda ning hoiavad haigusi eemal juba eos. Geneetilised uuringud on kinnitanud, et emotsioonid osalevad kõikide organite ja süsteemide juhtimises, käivitades meie isetervenemise mehhanisme ning sundides organismi tegelema kõige vajalikumate protsessidega, näiteks taastumisega. Oma hinnangute ja suhtumisega suudame emotsioone juhti-
da. Tundeelamusi õigesti suunates oleme võimelised vältima ka paljude haiguste arenemist.
Õnn ei peitu rahas, vaid puudutustes Teaduslikult on tuvastatud, et kõikidel imetajatel, eriti inimestel, on suur vajadus emotsionaalse sideme järele. Vaimne lähedus teistega on meie arengule sama tähtis kui vesi või hapnik. Emotsionaalne side pole vähem oluline tegur ravimisel kui arstim või isegi kirurgiline operatsioon. Näiteks on tuvastatud, et enneaegselt sündinud lapsi kuvöösis puudutades tagatakse nende areng ja kasv. Ei ole ka juhuslik, et ema oma haiget saanud lapse muhku või haava suudleb ja silitab. Emotsionaalne side kahe inimese vahel tekib puudutamise, kallistuste ja suudluste kaudu. Mida rohkem on meil kontakte oma lähedastega, seda enam stimuleerib organism loodusliku mõnu tekitamise mehhanismi. Emotsionaalne side muudab meid tundlikumaks ning edaspidi naudime ka väiksemaid positiivseid toiminguid rohkem. Hea emotsionaalse auraga inimene tunneb rõõmu sõpradega suhtlemisest, raamatu lugemisest, koduloomadest, heast söögist ja isegi mööduva inimese naeratusest. Nii on organismil lihtne vältida stressi, rääkimata depressioonist.
Inimesed, kellel on stabiilne emotsionaalne side lähedastega, osalevad aktiivselt ühiskonna töös ning on olemuselt altruistlikumad. Puudutamine tekitab tunde, et oleme ühiskonna liikmed. Inimesed annavad puudutustega teistele teada, et neist hoolitakse ning nende mured on olulised. Ema puudutus lapsele on stimuleerivaks signaaliks: laps saab puudutusest elamise ja arenemise soovi ning kindlustunde. Kooselus näitavad puudutused, et partnerite vahel on vastastikune usaldus ja harmoonia. Enne magamaminekut tagab igasugune positiivne füüsiline kontakt hea ja tervisliku une. Klienditeeninduses võib viisakas ja kerge puudutus anda signaali personaalsest lähenemisest ning austusest kliendi vastu.
Suudlemine on kuus korda tõhusam kui morfiin Kõige efektiivsem positiivset laengut andev puudutus on suudlus. Suudluste mõju uurivat teadusharu kutsutakse filematoloogiaks. Kirglikud suudlused pärast füüsilist kontakti parandavad tervist veelgi rohkem kui puudutamine, sest suudlused käivitavad organismis suure hulga biokeemilisi reaktsioone. Kuigi paljud võivad olla kuulnud fakti, et suudlemisel antakse teisele inimesele üle umbes 300 eri tüüpi bak-
terit, pole nii palju levinud teine fakt: nendest bakteritest 95% on ohutud. Suudlemine toimib hoopis ennetava ravimeetodina. Kuni 20% inimese organismis olevatest bakteritest on individuaalsed. Kui üks partneritest on äsja läbi põdenud gripi, siis suudeldes ei anna ta teisele edasi mitte grippi, vaid immuunsuse. Seetõttu peavad regulaarsed suudlejad märksa harvem arsti juures käima. Suudlemine on alati suurepärane psühholoogiline kiirabivahend. See aitab lahendada ootamatult tekkivaid pingeid ning lõpetada «kogemata» tekkinud arusaamatusi. Suudlemine mõjub sarnaselt langevarjuhüppe, suure sõidukiiruse ja püstolilasuga. See suurendab inimese ajutegevuse aktiivsust tänu adrenaliini eritusele. Suures koguses tekkivad endorfiinid ja süljes leiduvad ained teevad suudlemisest kuus korda tugevama toimega ravimi kui morfiin. Partneri regulaarne musi võib ravida ka peavaluhooge. Suudlemine parandab ainevahetust, vähendab ülekaalulisust ja noorendab organismi. Pingeteta elav, normis vererõhuga ning allergiatest vabade inimeste saladus võibki olla suudlemine. Elu jooksul piisavalt magusaid suudlusi kogevad inimesed võivad elada kuni 15 aastat kauem, sest üks suudlus pikendab eluiga ühe minuti võrra.
öko || 21
postimees, 1. aprill 2013
TREND. Kuigi ökotoodete müük suuremates jaekettides on marginaalne, siis märgata võib stabiilset kasvu. Nii kuidas nõudmine, nõnda ka pakkumine.
KOMMENTAAR
Ökotooted üha enam moes KULDaR KULLasEPP
kuldar.kullasepp@postimees.ee
KauBaNdus Eesti suuremad jaemüügiketid kinnitavad kui ühest suust – ökokaup kogub populaarsust. Samas on ökotoodete osakaal kogumüügist veel väike. Rimi ja Säästumarketi ketti opereeriva Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonijuht Katrin Bats teab öelda, et see on alla kahe protsendi. Trend on siiski kasvav. «Heaks näiteks on siinkohal tõsiasi, et isegi kriisiaastatel, mil pea kõikides tootegruppides müük langes, jätkasid ökotoodete müügid kasvu,» ütleb Bats. Mahetoodete müük kasvab ka Prismas. Ja seal, kus tarbijaid, seal ka pakkujaid. «Aastaaastalt kasvab ettevõtete hulk, kes mahetooteid valmistavad või maale toovad,» ütles Prisma Peremarketi ASi turundusja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas. Mida rohkem pakutakse, seda rohkem tuntakse huvi. Ja mida rohkem tuntakse huvi, seda rohkem pakutakse. Lainase sõnul on ökotoodete puhul populaarsed erinevad jahud, makaronid, kuivatatud puuviljad, suhkrud, moosid ja piimatooted. «Samas näeme, et tulevikus laieneb mahetoodete valik järjest enamatesse tootegruppidesse,» lisab ta. Katrin Bats toob välja, et Rimis poodlejad on hästi omaks võtnud Rimi omatoodete sarja I Love Eco. Lisaks sellele pakub Rimi oma kolmes kaupluses Talu Toidab kontseptsiooni, kus pakutakse kohalikke maheja talutooteid.
Talutooted jaeketis Kas mahe- ja ökotootmine tähendab kohe ka kodumaise tootja eelistamist? Batsi sõnul võib täheldada, et kohalikke mahetootjaid eelistatakse nende tooterühmade puhul, mida ka n-ö tavatoote korral eelistatakse. Siinjuures saab rääkida eelkõige piima- ja lihatoodetest. Kadri Lainas lisab nimistusse ka jahutooted. Katrin Ba-
Rimis on koha leidnud oma kaupa pakkuvad kodumaised mahetootjad.
tsi sõnul aga näiteks mooside, tangainete ja muu kauba puhul pole päritolumaa tarbija jaoks nii oluline. I Love Eco puhul on mahetooted pärit välismaalt, sest tegemist on Rimi omanikfirma ICA väljatöötatud ökoloogilise tootesarjaga. Kodumaist mahetoitu leiab suuremas koguses kolmest Rimist, kus asuvad Talu Toidab nurgad. Koostöös ettevõttega OÜ Talu Toidab pakub seal kaupa kuni 70 hankijat. Kadri Lainase sõnul on mahetoit populaarne ka teispool lahte. «Soomes on mahetoodete müük veel suurem ning kohalikku mahetootjat eelistatakse seal selgemalt kui Eestis.» Möödunud aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud öko-
Nõudlus ületab praegu pakkumist ja mahedana toodetud toit jõuab tihti poeletile tavatoodanguna.
poodi, Eesti kauplustes oli müügil 853 Eestis toodetud erinevat mahetoodet, selgus TNS Emori poolt põllumajandusministeeriumi tellimusel tehtud mahetoodete turu uuringust.
Uuring näitab hetkeseisu Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on mahetootmisel potentsiaali saada konkurentsivõimeliseks majandusharuks, kui mahepõllumajandusmaa kõrval hakkab kasvama ka toodangu maht. «Nõudlus ületab praegu pakkumist ja mahedana toodetud toit jõuab tihti poeletile tavatoodanguna. Lisaks mahepõllumajandusmaale ja tootjate-käitlejate arvule peab suurenema ka toodang,» sõnas minister Seeder uuringut veebruari lõpul esitledes. «Uues maaelu arengukavas soovime mahedale luua täiesti oma alaprogrammi. Mahetoodangu töötlemise ja tarbijani jõudmise kasv on prioriteet.»
Foto: rimi
Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias – kokku 250 tootenimetust, mis moodustab 29% mahetoodete sortimendist. Populaarsuselt järgnesid ürdid ja teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Juba väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi. 2011. aastal müüdi nii kohalikku kui imporditud mahekaupa pea 20 miljoni euro väärtuses. Eestis toodetud mahekauba osakaal jaekäibes oli vaid 0,47%, mida on küll 0,11% võrra rohkem kui 2010. aastal.
aNNiKa Vilu
Selveri avalike suhete juht
Tervislik toitumine viib ökotoiduni!
E
estlane pole eriti ökousku, küll on aga meie inimeste jaoks tähtis toidu kodumaine päritolu. Samas ei saa kuidagi öelda, et ökovõi mahetoodetel poleks Eestis turgu. Vastupidi, nendel kaupadel on kindel ja väga lojaalne ostjaskond, kuid kõigist ostjatest moodustavad nad väikese protsendi. Seega on tegu nišitoodetega, mille osakaal on siiski aasta-aastalt tõusnud. Eestlaste teadmised tervislikust toitumisest on küll suurenenud, kuid tihti ei võimalda toote kõrgem hind seda ostukorvi panna. Seejuures on oluline lisada, et eestlane eelistab Eestis valmistatud ökotooteid importkaubale, aga sama käitumist täheldame ka muu toidukauba müügi puhul. On selge, et banaani ja tuunikala Eestist ei saa, aga liha- ja piimatoodete ning köögiviljade puhul on importtoodete osakaal marginaalne. Ökotoodete populaarsus sõltub paljuski tootekategooriast, näiteks lastetoitude puhul peetakse seda palju olulisemaks kui kuivainete või kiirtoidu puhul. Selveri lettidelt leiab ökotooteid enamikust tootekategooriatest, kõige popimad on lastetoit ja köögiviljad. Lastetoidu puhul on ökotoodete nõudlus järjest kasvanud ning vastavalt sellele on tootjad sortimenti muutnud ning meie valikut täiendanud. Praeguseks on ligi pooled Selveri lettidelt leitavad lastetoidud ökomärgistusega. Ka leiva ja saia puhul võib öelda, et nõudlust oleks rohkem kui praegu on pakkumist. Väiketootjad ei suuda paraku suure jaeketi ootustele vastavaid koguseid toota ja suured tootjad ei suuda tagada kõiki mahetootele esitatavaid nõudeid. Ka mahedaid piimatooteid pakub Eestis vaid paar firmat, osalt toome neid ka teistest Euroopa riikidest. Parem on olukord köögivilja osas, mida Eesti tootjad samuti pakuvad.
22 || öko
postimees, 1. aprill 2013
ELUSTIIL. Mõte ökoelupaigast vajab veel harjumist. Kui veel mõned aastad tagasi seostus ökoteemadega tõeline maalähedus, siis nüüd on see «kiiks» muutumas üha loomulikumaks osaks ellusuhtumisest, kirjutab Esme Kassak.
Mõte ökoelupaigast vajab veel harjumist kodu Esme Kassak
erilehed@postimees.ee
Öko tundub olevat jõudnud igale poole ning mõnegi skeptiku jaoks tähendab see eesliide automaatselt krõbedamat hinda. Mõnes valdkonnas see ongi nii, kasvõi tehnoloogiliste erinevuste tõttu, toidu- ja ilumaailmas hinnad aga pigem ühtlustuvad, sest tänu tarbija teadlikkuse suurenemisele on tootjadki pidanud tegema uuendusi, kasutades looduslikumat päritolu koostist. Meie ise oma otsustega tarbijana saame mõjutada poes pakutava kvaliteeti, märgib ka keskkonna säilimist oluliseks pidav terviseklubi Harmoonikum perenaine Ene Lill. Üha enam osatakse toidupoes silte lugeda ning soovida kehahoolduseks võimalikult ihusõbralikke kreeme. Ent sama palju kui meie tervislikku seisundit mõjutavad toit ja kehale määritav, on oluline igapäevane keskkond.
Hubane ja tervislik Tuntumatest ökoehitistest meenub Põhuteater, mis tegi ilma Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames. Selliseid sada protsenti ökoehitisi tuleb tänapäeva ehituses Eestis ette napi 1–2% piires, nendib Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto. «Aktiivselt mõtleb ökoloogiliselt puhtale ja tervislikule keskkonnale kümmekond protsenti inimestest. See, et kasutatakse kestvaid ja tervislikumaid materjale, on suur asi,» tõdeb ta. Üks olulisi põhjuseid, miks looduslikke materjale ehituses kasutada, ongi tervis. «Toiduallergiaid mõistetakse juba hästi, aga ka elukeskkond on väga tähtis. Hingamisteede haigused on kõik sellega seotud,» märgib Elvisto. Näiteks lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, savikrohv parandab ruumide mikrokliimat, tasakaalustades õhuniiskust ja temperatuuri. Savikrohviga majas elamine vähendab haigestumist hingamisteede ja nahahaigustesse, savikrohv loob allergiavaba keskkonna, tutvustab Ökoprojekt oma veebilehel. Looduslike värvide tüüpe on erinevaid ja valikul tuleb läh-
tuda kasutuskohast ja eesmärgist, tuntuim neist on kaseiinehk kohupiimavärv. Looduslikud materjalid mõjuvad hubasemalt ega jää püsivuselt alla n-ö tavamaterjalidele, kestes isegi kauem.
on valmis igale tootele juurde panema selle materjali senise eluloo koos piltidega. Õilsad ideed ei toimi aga iseenesest, ka toode peab olema eristuv. Neljaliikmelisest tiimist on Emmus värskeim ja tema kui ainsa naisterahva õlul lasub tootedisain. Kõige populaarsemaks esemeks on kujunenud vanasse aknaraami disainitud peegel. Siin saavad kokku nõudlus konkreetse toote järele, keskkonnasäästlikkus ja erakordne disain – üht pole teiseta ja öko on vaid üks osa ärist, sest konkureerida tuleb ikka sa-
Kvaliteetne ja omanäoline Säästva Renoveerimise Infokeskus asutati 2001. aastal, kui renoveeriti infokeskusele hoone Kalamajas, eesmärgiks säästvate lahenduste ja materjalide pakkumine. Paljud teisedki mõtestatud ehitusega otse või kaude tegelevad ettevõtmised asuvad keskkonnast tingitult Kalamaja piirkonnas. Tarmo Elvisto muigab, et toona polnud miljööväärtuslikust keskkonnast juttugi, oli lihtsalt agul, ent seegi sõna on aja möödudes teise kõla saanud. Miljööväärtuslikuma. «Oli terve hulk maju ja puudus selge kontseptsioon, kuidas nendega edasi minna,» meenutab ta. Nüüdseks on Kalamaja drastiliselt muutunud, ikka paremuse poole, ning loomeinimesi lausa tõmbab sinna. Looduslike materjalide kasuks räägib tervislikkuse kõrval tootmise väiksem energiakulukus ja sellest tulenev keskkonnasäästlikkus. Veelgi konkreetsemalt hoiab keskkonda ja arvestab ressursside piiratusega materjalide taaskasutus. Ent on midagi veel, mis vana materjali uuesti kasutusele võtmise kasuks räägib. «See materjal on fantastiline!» kuulutab sisearhitekt Katrin Emmus värskest taaskasutusettevõtmisest Since Design, mis «peab jahti» vanadele, lammutamisele kuuluvatele majadele. «150 aastat tagasi võeti puud maha kindlal ajal, veebruarikuus vanakuu kõval ajal. Siis oli puu «surnud» ja kestis kauem. Viis aastat pidi veel puu seisma ja alles siis hakati ehitama. Nüüd käib kõik korraga, kunstlik kuivatus ja töösse, sisuliselt puu elab veel. See ei ole võrreldav toonase kvaliteediga,» jutustab ta. Since Design kasutab materjale aastatest 1870–1940 ning
Lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, savikrohv parandab ruumide mikrokliimat.
Kui me anname uue elu mööblile, mis on vastu pidanud aastakümneid, siis kestab see veel paarkümmend aastat.
madel alustel. Ajujahi konkursil esitleti ka kiiksuga peeglit, kus ülemine väiksem raam käib tahvelsõnumiga lahti, kuid eestlane on oma valikutes pigem konservatiivne. Märksa kindlam valik on vanadest lippidest ja laudadest valmistatud stiilsed lille- ja maitsetaimekastid. Kuna materjal on alati erisugune, siis mingit masstööstust aretada ei saa ning see teeb toote võrreldes mis tahes kauplusest saadavaga kallimaks. «Täie mõistuse juures olev tisler, kel puudub loominguline soon, ei võta sellist tööd ette, sest kõik need naelad ja muu sarnane on lisakulutus,» tunnistab Katrin Emmus ning võtab hästi kokku ökonduse ehituse vallas, tõdedes, et inimese harimine on ses ettevõtmises kõige suurem töö.
Mitte alati kallim Hooaja trendide kohaselt teeb sisekujunduses ilma kõik loodusega seonduv, soosides ökot. Kui enamasti on aga trendid mööduvad ja kodus iga «uue tuule» peale sisustust ei muuda, siis öko on midagi enamat kui lihtsalt üks moevool – see on mõtteviis. Kui nutikalt plaanida, siis ei pruugi öko tingimata kallim olla. Sisekujundaja Monika Kaska kinnitab, et kui klient on kahevahel, kas osta Hiinas valmistatud MDF-materjalist mööbel või leida siitsamast vanakraamipoodidest puidust kapikene,
siis õhutab ta alati viimast valima. «Siin ei kehti küll reegel, et see on kallim kui poest ostetud uus mööbliese. Olen lausa vanadest lauajuppidest meisterdanud puuseppade abiga erinevaid esemeid, lampe, töötasapindasid, rääkimata kappidest ja aknalaudadest,» jutustab ta. «Aga see on täiesti maitseasi. Mõnele inimesele kohe ei istu vanad asjad oma kodus. Mul on vedanud – minu tehtud kodudes on pea alati midagi vana ka. Ma lihtsalt armastan vanu asju ja mulle meeldib neile uut elu sisse puhuda. Teine põhjus on ka vastupidavuses. Kui me ikkagi anname uue elu mööblile, mis on vastu pidanud aastakümneid, siis tõenäosus, et
see kestab veel paarkümmend aastat, on suur.» Tänapäevased kunstmaterjalidest esemed kipuvad juba paari aastaga käes lagunema ja siis on see surnud ring, kuna vajame uut asja asemele. Palju saab korda saata ka oma kätega, olgu selleks lihtsamat sorti puidu- või käsitöö. «Julgustan alati peresid midagi ise tegema, sest see tunne, et oled ise midagi ära teinud, on nii võimas. Olgu selleks laudlina heegeldamine, kardinate õmblemine, vana kapi kordategemine, lampide valmistamine või trepi värvimine,» jutustab Kaska. Selliste väiksemate sisustuselementide kaudu saab lihtsal moel kodu vastavalt hooajale värskendada.
Foto: Karen Härms