PÕLD JA METS
September 2021
2 || põld ja mets || postimees, 30. august 2021
Möödunud talv ja kevad olid talumeestele väga head, ent suvi kuupikkuse põua ja edasiste vihmahoogudega rikkus enamuse saagist. Võidumees oli see, kellel oli palju talivilja, sest see suutis hästi areneda ning kasvada, ütleb Pärnumaa Talupidajate Liidu ja Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhatuse liige ning Põhara Agro üks omanikke Jaanus Põldmaa.
Võidumees oli see, kes pani maha palju talivilja
T
alv oli väga hea ja taliviljasid oli üle Eesti palju maas. Kevadel oli ka hea ilm kuni juunini. Siis tuli kauaoodatud jaanipäev oma soojuse ja kuivusega ning ühel hetkel saime aru, et Aafrika ilm ei kaogi enam. Kuu aega ju ei sadanud ning põud tegi üle Eesti põldudele haiget. Piirkonniti saadi küll äikesevihma, ent sellele lisaks ka tormi, mis vilja pikali lõi,» meenutab ta. «Võidumees oli see, kellel oli palju talivilja. Taliviljadest kaotati saagilt võib-olla tonn-poolteist, kuid suviviljad on nii viletsad, et kohati on saak oodatust poole väiksem. Viletsad on ka hernes ja uba ning kõik suuremad kultuurid, mis tahavad palju vett.» Põldmaa sõnul paneb teda imestama jutt, et vilja hind on praegu kõrge ning talunikel on pidu. «Enamik talumehi sul-
«
geb siiski viljahinnad ju kevadel. Siis aga olid ilmad soodsad ning nii kinnitati kindlasti üle poole loodetud koguste peale viljahind kokku. Ma ei tea, palju protsentuaalselt oli kellelgi plaanis vilja kevadel paika pandud hindadega müüa, aga puusalt tulistades arvan, et umbes 70 protsenti hindadest oli lukus. Kui aga kokkuostjatele lubatud kogus täis ei tule, otsib talunik või kokkuostja asenduse. Ja kui tänane müügihind on kallim, maksab talunik vahe trahvina kinni. See on eriti nutune lahendus.» Ta nendib, et parem oli tulemus neile, kes kasvatasid talivilju. «Kevadel tundus, et suveviljade saagikus võiks ka kena tulla, kuid pärast põuda ja mitmenädalast vihmatsüklit on selge, et saagikus on päris nigel ja vilja kvaliteet langenud. Lisaks on vihmaga koristatud vilja kuivatuskulud suuremad. Meil oli
maha pandud umbes 90 protsenti talivilja. Saime nii koristada, et gaasi läks kuivatusele väga vähe. Samas hernega läksime alt, saak tuleb väga nutune. Panime kokkuostjate juurde kirja 100 00 tonni hernest, aga on näha, et me ei saa seda kogust täis ning meid ootab trahv. Põllumajandus on riski- ja õnneäri. Teeme ise kogu aeg midagi, et õnn oleks meie poole kaldu – väetame, pritsime ja otsime paremaid sorte, aga lõpptulemus pole ikkagi inimese otsustada.»
Taimekaitsevahendite segamine Taimekasvatuses on Põldmaa hinnangul tänavu olnud põhirõhk taimekaitsevahendite segudel ja nende valmistamisel. «Mõte on selles, et ained seguneksid ega ajaks taimekaitsepritsi umbe. Praegu on võidukäiku tegemas leheväetised, aga lisaks tahetakse ju pritsida
umbrohutõrjet nii tavaumbrohu kui ka kõrreliste tõrjeks, samuti mürki putukatele, haigusi ennetavaid vahendeid. Et tuul, vihm ja õhutemperatuurid on pritsimise juures väga olulised, võib tekkida olukord, kus neljaks kuni kuueks pritsimiskorraks ei tekigi ajaliselt soodsaid tingimusi. Seetõttu on tähtsale kohale kerkinud võimalikult paljude ainete koondamine ühte pritsimiskorda.» Siin kerkib aga esile probleem: kui hästi erinevad ained omavahel ning veega lahustuvad. «Oluline on isegi vee karedus ning ainete segamise järjekord – kes soovitab esmalt lisada leheväetised ja siis taimekaitsevahendid, kes vastupidi. Tänane talunik on paras keemik,» muigab Põldmaa. «Suurim mure on, et jäädakse hätta, kuna segu on paks ja pritsid ummistuvad.» Lahendus on Põldmaa sõnul segamise kestvus ehk mida
Jaanus Põldmaa sõnul on põllumajandus riski- ja õnneäri.
keerulisem segu, seda pikemalt peaks segama, et ained paremini lahustuks. «Kindlasti ei tohiks pärast ainete kokkupanekut kohe pritsma tormata, vaid umbes kümme kuni 15 minutit segada. Põllumehel on aga alati kiire ning seetõttu soovitakse harilikult võimalikult kiirelt pritsima hakata, tuues vee põllule ja segades ained kohapeal paaki,» räägib ta. «Aga targem on segada ained paaki juba pumbamaja juures, et põllule sõites saaksid need paremini seguneda. Või rajada suurte
põldude äärde segusõlmed, kus saab rahulikult taimekaitsevahendeid segada ning vahemahtutite või pritsidega põllule viia. Pritsi täitmine võtab kümme minutit, lahuse valmistamine koos ooteajaga umbes 30 minutit.» Ta lisab, et kuna nelja kuni kuue ainega lahused on tummised ja tõhusad, on õige aeg pritsida õhtul, öösel või varahommikul, mitte päeval päikese ja tuulega. «Kui hea kraam taimeni ei jõua, pole väetamisel mõtet!»
postimees, 30. august 2021 || põld ja mets || 3
«Eesti põlumajanduse suurim murekoht on endiselt põllumajandusettevõtete kiire kontsentreerumine ja noortalunike järelkasvu vähesus. Siiski on täna edukaid talusid ning häid näiteid uutest noortalunikest, kes on valmis jätkusuutlikult ja säästvalt panustama toiduga kindlustatusesse,» ütleb Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Talupidajate keskliidule teeb muret noortalunike järelkasvu vähesus
A
tsi sõnul vajab nende probleemide lahendamine senisest suuremat riigi sekkumist ja ka tuleviku Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavas (2023– 2027) suuremat tähelepanu. Taluliit väga tervitab Euroopa Liidu lähenemist, kus põllumajanduses seatakse selgelt eesmärgiks väikeste ja keskmise suurusega peretalude toetamine. Näiteks viimase ÜPP reformipaketiga muudeti kohustuslikuks kümme protsenti esimese samba eelarvest just nende peretalude toetamiseks suunata. «Täna on pall meie väravas, et suudaksime esimeses sambas seda kõige sihipärasemalt teha ja me ei räägi vaid hektaripõhistest toetustest, vaid oleks vaja vaadata esimest sammast tervikuna ehk erinevaid esimese samba meetmeid, mis just seda eesmärki täidaksid,» nendib Ats. «Kindlasti on vaja tähelepanu peretalude arengule terves ÜPP strateegiakavas, et
toetada senisest enam väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid ning parandada nende positsiooni tarneahelas. Meil on vaja tegeleda efektiivsemalt ühistulise ettevõtluse, innovatsiooni ja koostöö edendamisega, mis kõnetaks ka väiksemaid põllumajandustootjaid.» Siiski on tema hinnangul täna meil hästi see, et Eestis on edukaid talusid ning noortalunikke, kes on sektorisse sisenenud ning valmis jätkusuutlikult ja säästvalt panustama toiduga kindlustatusesse. «Tuleb ausalt avalikult tunnistada, et noortalunike pealekasv ei ole piisav. Noortalunikke tuleb sihipärasemalt toetada ning lisaks starditoetusele võimaldada neile järgnevaid investeeringutoetusi väiksema omaosalusega, et kasvatada nende jätkusuutlikkust.»
Murekoht on ka võõrtööjõud Murekoht on Atsi hinnangul ka, et põllumajandus sõltub üha rohkem võõrtööjõust.
«See on muretekitav. Kohalike oskustööliste leidmine on suur väljakutse: mida aasta edasi, seda rohkem palgatakse ettevõtetesse võõrtöölisi peamiselt Ukrainast. Kindlasti ei kujuta hajutatult põllumajandusettevõtetes töötavad ukrainlased ohtu Eestile, aga huvi peaks olema oma tööjõuga hakkama saada. Märksõnad on põllumajandushariduse arendamine, innovatsioon ja noortalunike sihipärane toetamine.» Tänavu on olnud põllumeeste olukord keerukas ka ilma tõttu. «Kuum ja kuiv suvi ei ole kindlasti põllumajandustootjaid positiivselt mõjutanud. Kui näiteks teraviljahinnad olid üle ootuste kõrged, siis kahjuks kuumus ja sademete puudus tekitasid olukorra, kus oodatud saaki põllumajandustootjad ei saanud,» nendib taluliidu juhatuse liige. Kuumus mõjutas ka loomakasvatust, kuna tekitas loomadele kuumastressi ning seetõttu vähenes toodang. Loomakasvatust on mõjutanud ka
söödahindade tõus. Üleüldine sisendite hinnatõus on lisaks negatiivselt mõjutanud põllumajandustootjate kasumit ning tekitanud tulupuudujäägi. See omakorda mõjutab investeeringuid ning põllumajandustootjate reserve uueks hooajaks. Ent hooaeg kestab ja olukorda tuleb kindlasti jälgida.
Põlevkivita saab Eesti hakkama, aga talutootmiseta mitte!
Taluliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul peavad digitaliseerimine, täppisviljelus ja innovatsioon jõudma ka väiketalunikeni. fotod: shutterstock
«Keerulised aastad põllumajandustootmises panevad talupidajaid muretsema, kuidas tulevikus jätkusuutlikult majandada,» ütleb Ats. Ta lisab, et kuum sõna on ka põllumajanduses rohepööre, millest rääkides on kindlasti oluline vaadata, mida põllumajandussektor juba täna teeb, et panustada keskkonnahoidu, ning neid tegevusi tuleb tuua esile ning ka õiglaselt toetada. «Rohepöördes on vast kõige olulisem, et leitaks tasakaal keskkonna ja sotsiaalma-
janduslike aspektide vahel, tagades maapiirkondade elujõulisus. Kui rohepöördega esitatakse Eesti talunikele uusi nõudmisi ja kasvavad talunike tootmiskulud, tuleb need hüvitada, sest vastupidi ei ole meie talunikud konkurentsivõimelised. Peame teadvustama, et põlevkivi põletamata suudab Eesti hakkama saada, aga ilma oma talutootmiseta ei saa Eesti-taoline väikeriik hakkama!» ütleb ta. «Kui meie talutootmine kannatab, siis rahvas tahab ikka süüa ja peame
rohkem toiduaineid importima. See mõjuks negatiivselt meie majandusele. Kolmandatest riikidest imporditava toidu puhul puudub ka teadmine, kui roheliselt või üldse mitte roheliselt on seda toodetud.» Atsi sõnul peavad digitaliseerimine, täppisviljelus ja innovatsioon jõudma ka väiketalunikeni. «See peab olema ka nendes taludes rakendatav, et meil ühiselt oleks võimalik panustada. Uued strateegikavad peavad seda lähenemist toetama!»
4 || sisuturundus || postimees, 30. august 2021
postimees, 30. august 2021 || reklaam || 5
6 || reklaam || postimees, 30. august 2021
postimees, 30. august 2021 || sisuturundus || 7
8 || põld ja mets || postimees, 30. august 2021
«Eesti metsaomanik majandab oma metsa aina pikema vaatega, sest ta tahab metsaomanik olla ka tulevikus. See tähendab, et metsaomanikud teevad otsuseid teadmiste põhjal, liituvad ühistutega abi ja nõu saamiseks ning osalevad innuga temaatilistel koolitustel – see teeb rõõmu,» ütleb Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.
ERAMETSALIIDU JUHT:
Eesti metsaomanik hooldab oma metsi hästi
T
a lisab, et väga populaarsed on koolitused ja täiendkoolitused ning Luua metsanduskooli laekus sel aastal rekordarv sisseastumissoove. Paljud sisseastujad ongi lihtsalt metsaomanikud, kes tahavad oma vara teadmistepõhiselt majandada. Õnneks on ka riik astunud sammu ja rõõmustas metsaomanikke tulumaksusoodustusega. See tähendab, et ettevõtluse objektiks olevalt metsamaalt raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest saab metsamaa omanik maha arvata täiendava maksuvaba tulu kuni 5000 eurot. Eelmaa sõnul kasutati võimalust innukalt ning erametsaliidul oli palgatud eraldi nõustaja, kes andis liidu liikmetele tulumaksu osas nõu ja infot.
Suur hirm oli sel aastal suvine pikk põud, ent õnneks oli hirm suurem kui tegelikkus. «Kartsime kuivuse tõttu suuri üraskirüüsteid, kuid vastupidi ei olnudki need tänavu nii suured ja ei lisandunud uusi koldeid. Eks kaasa aitasid ka üraskipüünised ja üraskiraied,» räägib Eelmaa. «Teine hirm oli, et kuivuse ja kuumuse tõttu jäävad noored met-
Sel aastal istutame erametsa rohkem kui ei kunagi varem ning maht on ka edaspidi kasvavas trendis. Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
sapuud kiratsema, kuid ei juhtunud midagi hullu ka selles osas. Noored vastrajatud metsakultuurid ning noorendikud on väga kenasti kasvanud.» Üle Euroopa levivad metsatulekahjud teevad tähelepanelikuks ka meie metsaomanikke, ent ka nendega läks Eelmaa hinnangul üle ootuste hästi. «Tundub, et Eesti inimesed on teadlikud ega mängi metsas tulega. Samuti on oluline, et meie seire ja päästeameti töö on väga head, sest tulekolde tekkimisel on väga tähtis saada kiiresti tule levikule piir peale. Pisemaid tulekahjusid oli, aga saime hästi hakkama. Samas on hirmuäratav, mis Lõuna-Euroopas ja Türgis on toimunud ja toimub.» Ta nendib, et Eestis hoolitsetakse metsade eest hästi, olgugi, et sageli on kuulda kriitikanoote. «Siiski arvan, et hooldatud metsateed ja hool-
dusraied on meid halvimast hoidnud. Lugesin, et Prantsuse Riviera metsaomanikud, kelle maadel põlevad juba ka viinamarjaistandused, arvavad, et tule suures levikus on süüdi see, et kaitsealade juures on keelatud alusmetsa ja põõsastikku hooldada. See tekitab suurepärase tulematerjali. Ehk see, et kasutame võsa pelletite tootmiseks, säästab meid ka hullematest metsapõlengutest?»
Metsauuendust pärsib taimede puudus «Raiemahu osas on keeruline öelda, kui palju see tänavu võiks tulla, sest aasta on poole peal. Samas on selle arvutamine keeruline ning teinekord tuleb nii-öelda ühest tihumeetrist rohkem kui tihumeeter. See tähendab, et metsast toodud palk esmalt kooritakse ja koorest saadakse põ-
letusaine, mis läheb biomassi arvestusse. Seejärel saetakse palk kandiliseks ning jäägid lähevad hakkesse ehk tselluloositööstusesse, tõenäoliselt eksporti. Saepuru omakorda saadetakse graanulitootmisse ja palgiga toimetatakse edasi. Selline majandamine teeb täpse arvestuse keeruliseks,» selgitab Eelmaa. Siiski nendib ta, et kuna nõudlus puidu järele on suur ning hind kõrge, võiks tänavu prognoosida veidi suuremat raiemahtu kui eelmisel aastal. «See on puhtalt tunde pealt ennustamine, sest erametsaomanikud reageerivad ikka turu nõudlusele, samal ajal kui Riigimetsa Majandamise keskus hoiab pigem ühtlast joont.» Käsikäes raiemahtude suurenemisega kasvab aga aastaaastalt ka metsa uuendamine. «Sel aastal istutame erametsa
rohkem kui ei kunagi varem ning maht on ka edaspidi kasvavas trendis,» sõnab Eelmaa. «Reeglina piirab metsa uuendamise mahtu pigem taimede puudus.» Rääkides aga olukorrast tööjõuturul, nendib Eelmaa, et sellega pole kiita kellelgi. «Ühelt poolt ei tule noori kuigi palju peale, teisalt on koolitatud spetsialistidele terve maailm valla ning nad soovivad proovida kätt ka piiri taga. Eestis tehakse küll enamasti masinraiet, kuid kõike ei saa teha masinatega. Näiteks istutamine käib erametsas endiselt käsitsi ning osasid raietöid ei saa masinatega teha. Seega on tõsine puudus metsuritest, kelle puhul on oluline korralik väljaõpe ja hea füüsiline vorm. Aga vaatame ikka positiivselt tulevikku ja loodame, et aina enam noori soovib end metsanduses proovile panna!»
Lugude autor: Gerli Ramler | Projektijuht: Rainer Lomp, rainer.lomp@postimeesgrupp.ee | Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee | Keeletoimetaja: Piret Bristol | Küljendaja: Kristiina Sillandi | Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn | Trükk: Kroonpress AS
postimees, 30. august 2021 || põld ja mets || 9
Põllu- ja metsamaa tehingute aktiivsus on sel aastal olnud väga suur, aga samal ajal on kasvanud hinnad tempos, mis võib viidata mullistumisele, nendib Eesti maaelu arengusse panustava finantseerimise ettevõtte AS LandCredit juhatuse liige Matis Kivila.
Põllu- ja metsamaa tehingute aktiivsus sel aastal on olnud väga suur
T Metsandus on Eestis maailmatasemel ja õnneks jagub inimesi, kes panustavad jätkuvalt täie jõuga sektori foto: shutterstock arengusse.
a lisab, et suuremateks ostjateks on välismaised fondid ja mõnikümmend Eesti ettevõtet, kellel on suuremas mahus vaba kapitali. «Jätkub maa koondumise trend suuremate tegijate kätte. Lisaks on põllu- ja metsamaa muutunud investorite seas populaarseks varaklassiks. Negatiivselt poolelt on viinud see selleni, et põlluja metsamajandusega otseselt tegelevad ettevõtted tihtipeale enam tegevuseks vajalikku maad osta ei jõua.» Üks väljakutse põllumajanduses on Kivila sõnul kindlasti tööjõupuudus. «Järjest kee-
rulisem on leida kohalikku inimest, kuna töö põllumajanduses on raske ja suuresti hooajaline. Kindlasti peaks mõtlema, kuidas kohalike jaoks põllumajandussektoris töötamine atraktiivsemaks teha. Samas päris võõrtööjõuta ei saa ja rõõmu teebki, et vahetunud valitus on vöörtööjõu osas liberaalsem.» Metsanduses on murekoht aga Kivila hinnangul see osa looduskaitsjatest, kes ei ole valmis pidama sisukat ja edasiviivat debatti, vaid üritavad manipulatiivsete võtetega kahjustada metsanduse mainet. «Optimistina loodan, et metsanduse tulevikku mõjutavad otsused
võetakse vastu üksteist kuulates ja liigsete emotsioonideta. Head meelt valmistab, et metsandus Eestis on maailmatasemel ja jätkub inimesi, kes jätkuvalt täie jõuga sektori arengusse panustavad.» Nagu kõiki sektoreid, mõjutab põllu- ja metsamajandust Kivila sõnul ka paljuräägitud rohepööre ehk globaalsus. «On väga oluline, et sellega seotud poliitilised otsused oleksid vastu võetud tihedas koostöös sektori esindajatega. Mida laiapõhjalisem on otsustajate suhtlus ettevõtetega ja nende esindusorganisatsioonidega, seda ladusam rohepööre tuleb.»
10 || reklaam || postimees, 30. august 2021
postimees, 30. august 2021 || reklaam || 11