Peegel (juuni 2015)

e l u s t i i l j u u n i 2 0 1 5

PEEGLIkillud

24 JOOGIIDEE

Tippjoogimeister Kristo Tomingas avab meile kokteilide valmistamise saladusi ja 6 eriliselt lummavat jooki koos retseptidega on lugejate käsutuses.

5 SÜNNIPÄEV /PERSOON

Elina Born räägib oma peatselt saabuva sünnipäeva valguses lapsepõlvest, reisiunistustest ja soovidest.

17 REISIMINE

20 FESTIVAL

Indrek Laanemäe kõneleb omal käel reisimise võludest.

Eheda seikluse maitse viib teda erinevatesse kohtadesse, rannast suurlinnadžunglisse.

18 ADRENALIIN

Need, kes armastavad kiirust ja kurvilist teed, hangivad endale mootorratta. Maastik vihiseb kiivri kõrvalt mööda ja järgmise kurvi taga võib olla jälle midagi põnevat. ||

Euroopa 12 kuuma festivalipaika on Peegli lugejate ette üles rivistatud, mõnedel neist on osalemine isegi tasuta. Meelierutav kultuurisündmus on käeulatuses ootamas, tuleb ainult sihtkoht enda jaoks välja valida.

28 UUS SÕBER

Jalgratas, sinu uus sõber, aitab linnaelu nautida ning elegantselt kohale tuhiseda, kuhu vaja. Vingematele ja edevamatele ratastele on peale ehitatud elektrimootor.

|| Väljaandja: AS Postimees || Trükk: AS Kroonpress || Toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194 || Keeletoimetaja: Triin Ploom || || Reklaam: Helen Kaunimäe, e-post helen.kaunimae@postimees.ee, tel 666 2217 || Küljendaja-kujundaja: Anna Budanova

||

PEEGLI PERSOON

Sünnipäevast kantud tunded Persoon. Elina Borniga kohtudes leppisime kokku, et räägime Peegli lugejatele lähemalt tema sünnipäevadest, kuna juuni lõpus ongi lauljatari sünnipäev.

Tekst Juuli Laanemets, fotod Tanel Murd Täname: Villa Mary

6

PEEGLI PERSOON

Millised olid sinu lapsepõlve sünnipäevahommikud, kas teil oli mingi traditsioon, kuidas te sünnipäevi pidasite?

Meie sünnipäevad olid perekesksed, ema tegi alati ise tordi ja kuna minu sünnipäev on suvel, siis ei puudunud ema tehtud tordilt maasikad ning vahukoor. Veel praegugi on minu lemmikmagustoit maasikad vahukoorega. Ema teab mu eelistust ja läbi aastate on tort ikka samaks jäänud. Tema õlul oli lapsepõlves suuresti kogu sünnipäeva korraldamine. Eks me vendadega ka aitasime, aga talle endale meeldis pidu organiseerida ja toitudega möllata. Alati oli laual kartulisalat ja minu lapsepõlves kuulusid sinna juurde ka viinerid. Vanemaks saades võis isegi šampust pokaalist leida.

Sünnipäevahommikul äratas ema mind lauluga üles ja alati oli tal siis lilleõis näpus – see oli temast äärmiselt soe ja armas. Mind ongi elus saatnud palju ema armastust. Sünnipäeva hommikul soovib ta mulle hästi eriliselt õnne: see on pikem jutt kõigest heast, mida ta mulle soovib. Ta teeb seda väga eriliselt ja armsalt, soovides mulle kõikide heade soovide täitumist.

Vanemad lahutasid, kui olin seitsmeaastane, aga alati oli mulle väga tähtis, et isa tuli sünnipäevale. Tõi kommi ja šokolaadi. Ma ootasin iga kord, et ta tuleks, praegugi suhtleme isaga lähedalt.

Mis on olnud toredaim sünnipäevakink lapsepõlves? Mida igatsesid väga saada sünnipäevaks, aga ei saanud või hoopis said?

Ma võisin siis olla algklassides, kui üks tuttav tüdruk kinkis mulle Madonna kasseti – olin selle üle väga õnnelik. Mul polnud sel ajal kassetti isegi millegagi kuulata, aga kingitus ise rõõmustas mind tohutult.

Mäletan, et lapsena tahtsin saada Baby Borni nukku, kuid kingiti teistsugune ja palju igavam, ent mängida sai temaga ikkagi.

Erilistest sünnipäevadest meenub mulle, et mõnel aastal oli samal ajal laulu- ja tantsupidu, siis tundsin mina ka ennast väga erilisena. Laulsin alati neil pidudel kas Lehtse mudilaskoori või Tapa valla lastekooriga, suuremana esinesin Lehtse kammerkoori ridades ning mulle tundus, et selline suur pidu puudutas ka minu väikest sünnipäeva. Ükskord hüüdis üks tantsupeo tantsujuht välja selle päeva sünnipäevalapsed, aga mina ei julgenud ette astuda. Ma nii häbenesin ega julgenud minna, olin lapsena väga häbelik.

Meenub sulle mõni eriline kingitus, mida oled sünnipäevaks saanud ja kas sa iseendale ka kingitusi teed?

Poolõde kinkis kunagi ripatsi, mille otsas oli delfiin, see on mul siiani alles.

Jah, teen endale aeg-ajalt kingitusi. Mulle meeldib küll vahel endale midagi osta ja see ei peagi alati midagi suurt olema, tihti on väikesed asjad palju suurema tähendusega.

Mõtlen siis, et mul on ju enda teenitud raha ja nii ma premeerin end töötamise eest – näiteks ostan kasvõi uued kingad.

Mida sa ise oma sünnipäevalauale paned või millist toitu valmistad?

Olen suur kokkaja, alati üritan ise teha mingi tordi, eelmisel aastal tegin imemaitsva maasika-toorjuustukoogi vahukoorega.

Viimased pool aastat olen olnud ovo lacto vegetaarlane. Otsustasin, et tahan muuta oma toitumisharjumusi, tahtsin katsetada ja proovida ning samas tundus, et loomade heaolu pärast on õigem lihast loobuda. Seega minu toidulaualt liha ei leia, aga kindlasti on seal koht juur- ja puuviljavaagnale, seal on ka täidetud šampinjonid, juustuvalik, oliivid.

Laura Ashley lilleline kleit 180 €

kuHu MINNA, MIdA TEHA?

Milline on sinu toredaim sünnipäev täiskasvanuna?

Väiksena sai küll sünnipäevi peetud ja need on mu mälestustes väga armsad. Ise ma ei ole eriline sünnipäevapidude pidaja, kuid mul on niisugune mõte: soovin korraldada ühe toreda peo nii, et oleks kohal kõik inimesed, kes on mulle südamesse kasvanud ja kelleta elu oleks igav. Tahaksin suurelt tähistada isiklikke õnnestumisi, usun, et varsti teen selle mõtte ka teoks.

Millised on sinu reisiunistused, kuhu tahad kindlasti minna?

Mulle endale tundub, et tahan väga erinevaid asju. Üks suur igatsus on minna Aasiasse, näiteks Jaapanisse ja külastada mõnda vaimset meistrit ning jälgida, kuidas elatakse väga lihtsat elu. Tahan tunnetada seda harmooniat ning tasakaalu, mida pakub meditatsioon ja süvenemine endasse. Tahaksin õppida erinevate piirkondade toidukultuure ja elu-olu ning kunagi soovin kogeda ka seda, kuidas elada vaid õhust ja armastusest. kõik, mis puudutab Aasiat, tundub mulle kuidagi müstiline, näiteks India külastamine võiks olla väga inspireeriv. Samas tundub ahvatlev ka Must Manner – näha, kuidas sealne külakogukond toimetab ja elab. usun, et praegu ongi mul selline aeg, kus ma tahan tajuda ja kogeda eriilmelist maailma.

Reisikohver PLAYLuGGAGE

JOOGISOOVITUS Serveerida alati korralikult jahutatult (6 kuni 8°). kõige lihtsama joogi saab vaid klaasi ohtralt jääd ja apelsinisektorit lisades.

Mõnusalt suvine ja jahutav on kokteil, millel nimeks Lillet Vive.

Lillet Vive kokteil 1 osa Lillet Blanc (5cl) 2 osa toonikut (10cl) 4-5 jääkuubikut kurgi- ja maasikaviilud Panna kõik koostisosad klaasi, kergelt segada ning võibki nautida.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

peegli persoon

Millises suurlinnas sooviksid elada või missugust linna külastada?

Los Angeles ja New York tunduvad väga põnevad kohad. Oleksin valmis vahepeal USAs elama.

Tunnen, et vähemalt korra peaksin käima Ameerikas, ja miks mitte eladagi seal mingi aeg.

Oleks ju ahvatlev panna seal jalg kunagi muusikatööstuse ukse vahele. Küllap sinna ei saa minna hoogsalt ust lahti lüües: tere, ma olen siin. Usun, et nii suure muusikatööstuse konkurentsi tingimustes on vaja head ettevalmistust ja kindlasti rohkelt õnne ning õigeid kontakte.

Mõtlen, et keskkonnas elamine aitaks mul sinna teed sillutada.

Sooviksin külastada veel näiteks Dubaid, üldse Araabiamaades võiks ära käia. Dubai näib väga ilus keskkond, kõik need tehissaared ja tohutud ehitised meres. Ehk paistab see nii ahvatlev seetõttu, et on minu jaoks praegu kättesaamatu.

Mis on sinu toredaim reisielamus, miks?

Igal suvel oleme sõitnud ema ja vendadega Mulgimaale, kus on ema juured. Käime Tarvastus ja selle ümbruses, puhkame Võrtsjärve ääres – see kuulub endiselt minu suvedesse. Võimalus olla eemal kõigest muust, seal lülitan end välja, see on tõeline puhkus hingele. Lapsepõlv meenub nendes kohtades, mu vanaema elas ka samas paigas – see ongi mulle hästi nostalgiline koht.

Hiljuti käisime Milanos EXPO-l esinemas, kus publik võttis meid väga soojalt vastu.

Saime kuulda häid sõnu, isegi meie president kiitis meid. Tore oli ka, et Itaalias tunti meid rahva seas ära. Hiljem rentisime seltskonnaga auto ja sõitsime Milanost välja Garda järve äärde. Ööbisime villas, kus all oli restoran ja üleval toad, maja ümbritsesid järveäärsed järsud mäeservad. Jalutasime ja nautisime kena ümbrust, see oli tõesti väga hea puhkus, võtsime reisist maksimumi.

Kas sul on mingi rituaal, mida enne esinemist teed, isiklik lõõgastumise ja keskendumise nipp?

Enne esinemist on mul vaja hetke endale, sellist vaikuse hetke, kus lülitan end muudest mõtetest välja. Keskendun ja mõtlen häid mõtteid, kui õnnelik ma olen, et saan laulda ning anda oma emotsioone inimestele edasi. Mõtlen end ainult sellesse hetkesse.

Esinemisgraafik on sul praegu tihe, mis on need asjad, milleta sa kodust välja ei lähe?

Rahakott, mobiil koos akulaadijaga, meigikott ja lõhnaõli, praegu Dolce Gabanna Light Blue.

Tegime osa pilte mere ääres, palun räägi oma suhtest veega, mis tunde vesi sinus tekitab?

Olen vähi tähtkujust ja veemärk. Tunnen, et kuulun veega kokku, lapsena meeldis mulle olla tunde vannis ja mängida veega. Meeldib käia basseinis ujumas, üldse on mulle väga südamelähedane viibida veekogu ääres.

Mäletan hiljutist hetke, kus olin kaua olnud kesklinnas majade vahel ja sain sõita Viimsi poole ning näha merd, siis tekkis eriline vabastav emotsioon. Sain välja kivilinnatundest.

Mulle meeldib vesi, joon vett iga söögikorra eel vähemalt suure kruusitäie ja alles siis hakkan sööma.

Kuidas sa oma energiat taastad, millest jõudu ammutad?

Kodus puhkan nelja seina vahel, võtan aega olla iseendaga või olen koos nende inimestega, kes ei võta minult energiat, vaid annavad seda juurde. Kodus saan olla mina ise, saan olla vaba ning vahetu. Võtan enda eest nagu kardina ära, siis ei pea mõtlema, mida öelda ja kuidas käituda, vaid saan olla nii, nagu olen.

Laura Ashley pükskostüüm 150 €, valge jakk 110 €, sinine kübar 38 €

MOOD

Suvi soosib rõiva valikul elu nautivat kulgemist Moenõuanne. Selle suve märksõnadeks on mugav elegants. Seekordsete moenõuannete taga on kolm Baltika disainerit, kes julgustavad kombineerima klassikat koos sportliku stiiliga.

Hanna Haring, Montoni disainer Pidulikkuse tähendus on väga lai ning just erilistel sündmustel soovime välja näha võimalikult täiuslikena. Pidulikkus on muutunud järjest rohkem loomulikumaks nii riiete, meigi kui soengu puhul. Sisemine heaolu peab olema harmoonias kauni outfit’iga.

Pastelsed roosad ja helesinised toonid kaunistavad erinevaid nahatoone – kontrasti loomiseks ja pidulikkuse rõhutamiseks lisada musta värvi detaile.

Suveüritustel toimivad nii monokroomsed värvid kui silmapaistvad Jaapani mõjutustega modernsed lillemustrid. Siluetid varieeruvad naiselikust keha kumerusi rõhutavast kuni 1950ndate kahara midipikkuseni.

Peokomplektil ei pea tingimata kõik elemendid olema väljapaistvad ja lõpuni viimistletud, trendisuund toetab tugevaid kontraste ning ootamatuid kombinatsioone. Julgemad võivad kombineerida näiteks mustrilise midi- või maksiseeliku klassikalise valge T-särgiga, luues väga värske ja trenditeadliku välimuse. Ideaalne komplekt päevadeks, kui pärast tööd peab suunduma kontserdile või peole! Õhtu saabudes võib vajadusel pidulikkust rõhutada madalate loafers’ite väljavahetamisega stiletto’de vastu. Ülipiduliku kehasiluetti rõhutava ja pisut paljastava kleidi juures võiks katsetada viimistlemata pehmet hobusesaba ja madalaid jalanõusid, et seda päevasesse konteksti sobitada. Kontoris saab õlgu katta jaki või kardiganiga, päeva teises pooles piisab pisut kontrastsema silmameigi lisamisest.

Maailm on liikumas suunas, kus aksessuaariks on muutumas inimese hoiak (attitude) ja viis, kuidas sa suudad oma riideid välja kanda ning mida sa soovid oma välimusega ümbritsevale öelda.

Suvepidude hooajal piisab ühest kvaliteetsest kleidist või seelikust, mida siis vastavalt enesetundele ja vajadusele saab kombineerida kas ülipidulike ehetega või vastupidi, lisada täiesti kontrastseid elemente, näiteks laiutavad jätkuvalt trendipildil tossulaadsed jalavarjud. Oluline on rahulolu kogu komplektiga ning vaatamata igapäevasest erinevale look’ile peab kandja end selles siiski ära tundma.

Britta Laumets, Ivo Nikkolo disainer Hetkel on moes loomulikkus, mängulisus ning mugavus.

Värvidest on olulised heledad kreemjad toonid valgest beežini.

Nendes toonides rõivaid on väga lihtne aksessuaaridega täiendada, mis on sel suvel väga oluline.

Päevased üritused või õhtused peod Kõige lihtsam on komplektide ilmet muuta erinevate aksessuaaridega, sest just aksessuaarid on need, mis rõivastusele justkui i-le punkti panevad. Pidulikumatel juhtudel võiks valida säravamad ehted ning jalanõudeks pigem kingad. Vabal ajal võib ka aksessuaaridesse väheke vabamalt suhtuda, kõik ei pea olema nii viimseni pingutatud. Oluline on, et oleks mugav liikuda ja olla. Seetõttu soovitame eriti just sel aastal spordist inspireeritud trendi ära kasutada ning rõivastuse juurde hoopis vaba aja jalanõusid sobitada. Loomulikult ei pea selleks olema vanad ja räsitud spordijalanõud, vaid elegantsed ning silmapaistvad tennised.

Aksessuaaride valikus kehtib lihtne põhimõte. Mida uhkem kleit, seda tagasihoidlikumad ja minimalistlikumad aksessuaarid ja vastupidi – lihtsamat kleiti võib julgelt uhkete ehetega ilmestada ning siinkohal jagaksin ka oma selle hooaja moesoovituse – ladudes ühe kaelaehte asemel kaela näiteks kolm, on tulemus kindlasti üllatav ja silmapaistev.

Peeter Rästa, Montoni meesterõivaste peadisainer Meestemoes on sel suvel olulised värvid sinine ja punane. Sinine on peaaegu kujunemaks uueks mustaks ja punane on hetkel trendivärv. Punase eeliseks on kahtlemata tema sobivus enamikule meestele – nii heledapäistele, -nahalistele kui ka tumedamatele tüpaažidele. Mustrites tõstaksin esile peened šakardmustrid ja täpid särkidel ning klassikalised triibud ja ruudud pintsakutel ja pükstel. Kõige lihtsam lahendus rõivastust pidulikumaks muuta on kanda valget särki ja juurde sobivat lipsu. Vürtsi võib lisada rinnarätiga ning tavapärase lipsu võib asendada kikilipsuga.

Peorõiva sobivuse paneb kindlasti paika konkreetne üritus. Siinkohal ei väsi ma ennast kordamast ning soovitan, et kui peole minemisel on pisutki ebaselge, mida täpselt peaks selga panema, siis soovitan rõivastuda pigem pidulikumalt. Seda just põhjusel, et kui kohale jõudes avastatakse, et kõik on mustas ülikonnas, siis ei tuntaks end ebamugavalt. Juhul, kui üritus osutub lihtsamaks, siis enda rõivastust paari võttega lihtsamaks muuta on väga kerge – viska pintsak tooli seljatoele, kääri käised üles ja lase lipsusõlm lõdvaks või pista lips pintsaku taskusse. Kui tõesti on vaja otse töölt peole edasi minna, siis on kindlasti nendel meestel lihtsam, kelle töö nõuab formaalset rõivastust. Mina soovitan vahetada vähemalt särki, mille võib hommikul tööle minemisel kaasa võtta. Formaalse peo korral lisada lips ja/või rinnarätt. Valge särk on kõige lihtsam lahendus komplekti pidulikumaks muuta.

Meestel tooksin olulise ja moodsa aksessuaarina esile kikilipsu, mida võib kanda nii ülikonna kui igapäevaste rõivaste juures.

Valikuid

on seinast seina

Kirev maailm. Reisibüroo Estravel ja reisikorraldaja Albion inimesed rääkisid Peeglile reisisihtide uutest trendidest ja omal käel reisimise võludest.

Tekst Juuli Laanemets, fotod Argo Shneider

E

straveli tootjasuhete juhi Jane Juhansoni sõnul saavad nad reiside iseloomu järgi jagada oma nooremapoolsed kliendid kaheks. «Üksi või koos kaaslastega reisijad ning lastega pered. Väikeste lastega pered kipuvad reisima pigem mugavalt ja pakettreise eelistades. Noored, kellel tuleb reisi planeerimisel arvestada ainult enda või kaaslaste ajakavaga, avastavad uusi paiku tihti kas seljakotiga rännates või koguni luksuslikku puhkust nautides,» selgitas Juhanson.

«Enamasti võetakse meie kaudu lennupileteid ja ööbimisi, nende osakaal on teenustest pea 53%, seejärel reisipakette, 37% ostude mahust. See pole meie jaoks üllatav – lennupiletite ja majutuse valik on laiem ja aega on võimalik enda järgi paremini planeerida.

Noored on hakkajad ja reisivad meeleldi omal käel. Lisaks tuntakse ennast võõrkeeltes suheldes kindlamalt.» ka Albion Reisid omanik Argo Schneider julgustas inimesi omal käel reisima. «Reeglina nooremad inimesed valdavad keeli ja neil pole suhtlemise ees hirmu. Organiseerides ise endale reisi, saab inimene luua just niisuguse reisiprogrammi, mida soovib. Omal käel reisimine võimaldab reisi ajal paindlikumalt muudatusi teha. Inimene on alati rohkem rahul sellega, mida ta endale ise organiseeris, rahul isiklike otsuste ning majutuskohtade valikutega,» tõdes Schneider.

Kuhu reisitakse?

Juhansoni sõnul on sihtkohtade TOPi viimastel aastatel moodustanud Eesti siseturism, Soome ja uSA, eriti hinnatud on Miami piirkond ja New York. «kaugreisidest on populaarne Tai nii lennupiletite kui reisipakettide poolest. Eesti reisikorraldajate valikust on esikohal Türgi, eelistatud sihtkohad on samuti kreeka ja Hispaania,» loetles Juhanson.

«Eks reisitrendi määravad paljuski lennufirmade kampaaniad – nii on kaardile tulnud ka Colombo Sri Lankas, erinevad Aasia sihtkohad ja kariibid, kuhu viimasel ajal on samuti palju häid lennupakkumisi olnud. Samuti otsustatakse üha sagedamini spontaanselt viimase hetke reisi kasuks,» avas ta reisiotsuste tagamaid.

Juhanson sõnas, et sõltuvalt sihtkoha kaugusest ja lennuaja pikkusest on keskmise kaugreisi pikkus 12–16 päeva, Euroopa linnapuhkus kuni 4 päeva ja lähipiirkonna reisipaketid on reeglina nädalased. Schnaider kinnitas, et ka neil on keskmine reisi pikkus kaks nädalat, enim jäävad reisid 10–21 päeva vahele.

Valikutes on uued piirkonnad «kui põnevatest piirkondadest rääkida, siis reisitakse aina enam Aasia ja Okeaania riikidesse. Sellele aitavad kindlasti kaasa head lennupiletite pakkumised, kus ühe reisi jooksul saab külastada mitmeid erinevaid linnu või riike, näiteks Singapuri, Malaisiat, Austraaliat. Samas sõltub reisipakettide valik nii hooajast kui ka reisikorraldajate uutest sihtkohtadest. Populaarsed on Türgi, Vahemere maad ning kanaari saared. Talvehooajal näiteks on Egiptusesse reisijad leidnud hea alternatiivi Araabia Ühendemiraatide näol. kaugematest sihtkohtadest avastatakse rohkem dominikaani, Vietnami ja kuubat,» kirjeldas Johanson trende. «Põneva reisiideena on maailmas üha rohkem populaarsust kogumas seiklusreisid. Noorte jaoks on tegemist lihtsa tootega – kogu maapealne pakett on valmis, kohtutakse erinevatest riikidest inimestega ja saadak-

se keelepraktikat. Sellisel moel on ka sooloreisijatel hea võimalus turvaliselt maailma avastada. kuna reiside raskusastmed on määratletud, siis saavad nende reisidega liituda ka vanemad füüsiliselt aktiivsed inimesed.»

«Meiega reisides pakumegi lisandväärtust, kuidas mitte tegeleda iseenda reisi planeerimisega,» ütles Schneider. «Aeg on tihedalt sisustatud, kuid programm võimaldab rahulikus tempos külastada erinevaid paiku. Reisid on piisavalt pikad, et reisiaega nautida. Arvan, et teenuse teevad eriliseks juba reisijuhid. Näiteks on hindamatu lisandväärtus reisimine Serengeti rahvuspargis koos Mati kaaluga. Meil ongi väga populaarne Tansaania safarireis, mis hõlmab eelmainitud rahvusparki.» Tema sõnul on alati olnud huvitav koht Birma, ametliku nimega Myanmari Liidu Vabariik. «See põnev maa on plahvatuslikult populaarseks reisisihtkohaks muutunud, eriti pärast Ameerika Ühendriikide presidendi Obama külastust kaks aastat tagasi.

Taktsang ehk Tiigrikoopa klooster asub 3120 meetri kőrgusel mäeserval ja on Bhutani kuulsaim palverännaku sihtpunkt ning üks pühamaid paiku kogu Himaalaja mäestikus.

REISIMINE Aastal 2014 oli Birma kagu-Aasia huvipakkuvamaks puhkusekohaks, sest hakati tegema suuri muudatusi turismi soodustamiseks selles piirkonnas. Osa regioone, mis on olnud ränduritele suletud väga pikka aega, on nüüd avatud,» selgitas Schneider regiooni eripära. «Individuaalreise oleme pannud kokku Jaapanisse, need on olnud alati väga populaarsed. Samas hindavad inimesed ka seda, kui neil on reisi ajal võimalik kogeda vahetut elu kuskil kommuunis. Näiteks keset ehedat küla, kus neid majutatakse peredesse paariks päevaks elama. Muidugi külastatakse ka teisi vaatamisväärsusi. Idee on kogeda midagi ehtsat ja näha, kuidas elatakse väga lihtsat ja vahetut elu. Guatemala on näiteks riik, kus me pakume võimalust elada niisugust elu koos külarahvaga kasvõi lühikest aega.

Endiselt kuumad kohad Johanson ütles, et linnaturismipunktidena on endiselt Euroopa kuumad kohad kopenhaagen, London, Milano, Barcelona ja Pariis. «kaugsihtkohtadest on kaardil New York, linnapuhkuse eelistatuim sihtkoht uSAs. Sihtkoha valikul eelistatakse neid paiku, kuhu on võimalik ka odavlennufirmadega lennata ja hinnatase on mõistagi soodsam. Ühtlasi mängib rolli lennufirmade hooajaline lennugraafik. Samas on hea laevaühenduse tõttu jätkuvalt populaarsed lähilinnad Stockholm ja Helsingi.»

Reisijuht Hendrik Relve tutvumas korowai metsarahva eluga.

Korowai hõim elab raskesti ligipääsetavas Lääne-Paapua madaliku vihmametsas.

Foto: Argo Schneider

Tervis ja ohutus reisimisel Juhanson paneb reisijatele südamele, et kindlasti on vajalik reisikindlustuse olemasolu ja tuleb valida reisi iseloomust lähtuvalt õige kattega kindlustus. Mitte silmist lasta isiklikke asju ning dokumendid ja raha hoida kindlas kohas. Täiendavalt tasub olenevalt reisipiirkonnast selgeks teha nii vaktsineerimissoovitused kui ka välisriiki sisenemise ja väljumisega seotud tingimused, lisaks seegi, kust saab vajadusel konsulaarabi. kaugreise tegev Schneider soovitab troopikasse sõites enne reisi oma tervist mitte käest ära lasta. «kui on minek malaariapiirkonda, siis soovitame loobuda suhkru tarvitamisest, see hoiab immuunsüsteemi tugevamana. Selle soovituse järgimine võimaldab reisilt, kus kohtutakse potentsiaalsete haigustega, tervena tagasi tulla – et immuunsüsteemi enne reisi teadmatusest alla ei viidaks, soovitan lugeda Sabine kuegleri raamatut «Jungle Child», kus antakse häid juhtnööre eluks troopikas.»

Omal käel reisijatele: Jane Juhansoni 7 soovitust • Tee selgeks, mis on välisriiki sisenemise ja väljumisega seotud tingimused – sh viisa- ja tollitingimused.

• Mis on riigis kehtivad tavad ja kombed – sh valitsev religioon, ning käitu vastavalt.

• kontrolli oma reisidokumendi kehtivust enne reisile minekut.

• Reisil olles tee selgeks marsruut, mida soovid külastada ja kus on turvaline liikuda.

• Hoia kellegagi sidet, kes teab, kus oled ja kuhu plaanid edasi liikuda.

• Hoia käepärast kõige olulisemad kontaktandmed, sealhulgas kindlustuse ja reisibüroo ööpäevaringse teeninduse telefoninumbrid.

• Lae alla väliministeeriumi mobiilirakendus «Reisi targalt».

Argo Scneideri 7 soovitust • • • • • • •

kui soovid tunda end reisil nagu kodus, siis ole kodus.

Sulandu keskkonda, kuhu lähed, ole eelarvamusteta ja ära anna hinnanguid.

Näe välja nagu kohalik, riietu tagasihoidlikult ja hoia fotoaparaati pigem kotis.

Tee reisiks ettevalmistusi, kuid ära üle planeeri.

Varu rohkem aega üllatuseks ja lase ajal kulgeda.

Vali hotellide asemel kodumajutus, pühakojad, farmid.

Taga oma turvalisus – usalda kõiki ja mitte kedagi

kui siiski satute välisriigis hätta ja ei tea, mida ette võtta, on alati võimalik konsulteerida välisministeeriumi valveametnikuga telefonil +372 5301 9999 (24h).

Omal käel

REISIMINE

REISIMISEL on seikluse maitse

Kogemus. Jaapanis elav ja töötav Indrek Laanemäe ütles, et kui Eesti noored varasemalt käisid soojal maal Egiptuses ja Marokos, siis nüüd reisitakse julgemalt Aasiasse. Pakettreisid on hea valik, kui soovitakse reisida Euroopa piirides, sest konkurents pakkumiste vahel on suur. Samas saab kaugematesse piirkondadesse omal käel kindlasti soodsamalt minna. See on reisimisel tavapärane reegel üle maailma.

Tekst Juuli Laanemets, Fotod erakogu «kui soovitakse sõita Aasiasse, siis külastatakse enim Taid või Indiat,» rääkis Laanemäe. «kui ei olda just suurte kogemustega reisihunt, siis ei kiirustata külastama omal käel kambodžat ja Vietnami, sest neis piirkondades pole turismisektor nii arenenud. Maade valikul eelistatakse asukohti, kus turismiäri on juba edusamme teinud ja suudetakse pakkuda mugavusteenuseid, aga hinnad on siiski veel soodsad. Noored eelistavad jällegi kohti, mis on tuntud kireva ööelu poolest – Phuket Tais ja Bali ning Indias Goa. Otsitakse liivaranda ning samas mugavusi, millega harjutud,» selgitas Laanemäe.

Tema sõnul on omal käel reisimine tihtipeale tublisti odavam ja seiklusmoment jääb sisse.

«Lisaks on sul vabadus minna sinna, kuhu soovid ja külastada paiku, millest oled huvitatud, ning teha neid tegevusi, mida tahad,» selgitas Laanemäe. Tema sõnul on tihtipeale need kultuskohad, mis turismibuklettides reklaamitud, turistide poolt ülerahvastatud ja rikutud.

«Paradiisi liivarannad on juba suhteliselt räpased tänu suurte masside voorimisele. kurvaks näiteks on rannik, kus Leonardo di Caprio tegi filmi The Peace, sest tänu filmile on kahjustada saanud saare keskkond. Reisides omal käel saab vältida «turistilõkse» ja külastada kõrval olevaid kohti, mis on palju kenamad ja puutumatumad ning kindlasti soodsamad,» nentis ta. Laanemäe sõnul tasuks kindlasti hotellides peatudes küsida kohalikelt, mis kohti nad soovitaksid külastada, mida nad ise hindavad – nii on võimalik saada palju ehedam reisielamus. «kui minna Egiptusesse ja kreekasse pakettreisiga, siis nende hinnastamine tundub tõesti reisijale soodne olevat. kallima hinnaklassiga Aasia reiside pakkumiste vahel valides tasub enne tõsiselt kaaluda, sest näiteks saab Hiina sõita ja külastada omal käel kõiki neid paiku, mida reisbuklettides pakutakse, mitte kahenädalase reisina, vaid sama ja isegi vähema rahaga kuu aega vältava sõiduna.»

Tema soovitusel tasub sõpradega Aasias reisides rentida ööbimispaigaks villa. «Hinnas teeb see sama, kui igaüks maksaks oma keskpärase hotellitoa eest eraldi, koos võttes on aga majutus soodsam. kui üksinda rändad ja oled näiteks väga väikese eelarvega, siis saab kasutada couchsurfing’ut pakkuvaid veebisaite. Neile tasub meeneks kaasa võtta Eesti alkoholijook või mõni söödav suveniir, sest tavaliselt sellise ööbimise eest raha ei võeta või kui, siis on see pigem sümboolne summa.»

Laanemäe sõnul oleneb paljuski, kui pikaks ajaks reisile minnakse või kas tuntakse mingi piirkonna vastu sügavamat huvi. «Siis on võimalik kohalikelt rentida tuba näiteks kuuks ja on olemas veebisaite, kus ripuvad üleval hotellitubade viimase hetke pakkumised, mis on jällegi soodsamad kui tänava pealt uksest sisse jalutades tuba võtta.»

Millega reisi planeerimisel arvestada?

«Olenevalt kohast tuleb arvestada hooajaga, sest turismihooajal minnes saab garanteeritult kallima hinna, aga parema ilma. kui minna muul ajal, võib olla vihmaperiood, mis kestab näiteks Indoneesias mitu kuud. kindlasti tuleks pileteid otsides vaadata erinevaid veebikanaleid, otse lennufirmalehelt piletid ostes saab tihtipeale kallima pileti. Piletid tuleb ära osta võimalikult varakult, hiljemalt kuu-kaks enne reisi. Muidugi tuleb eelnevalt selgeks teha, mida soovid reisil kogeda, näiteks liivarannast unistades on arukas kontrollida, kas sellel ajal on sobivad ilmad.

Teha mingi kondikava, missuguseid punke tahad külastada ja millisel kuupäeval olla mingis asupaigas. Samas on tark jätta vahele vaba aega, et sinna juurde lubada eksprompt otsustamisi ja ühtlasi saada reisilt seikluse tunnet. Üks pisikene risk jääb

omal käel seigeldes, et kui eelnevalt majutust ei broneerita, siis kohapeal võib selguda, et polegi sobiva hinnaga hotellikohti ning tuleb välja käia palju soolasem summa,» loetles Laanemäe tegevusi, millele tasub enne mõelda.

Kuidas tagada tervisele ohutu ja endale turvaline reis?

Laanemäe soovitab kindlasti reisikindlustuse sõlmida. «Turvalisuse huvides peaks olema suhtluskanal, et keegi teaks, kus sa mingil ajahetkel oled. Garanteeritud hea kogemus on siiski, kui reisid koos kaaslas(te)ega. Eriti Aasias ja Lõuna-Ameerikas reisides on nii palju turvalisem.

Hoia reisidel pea kaine, pidutsemine võõras riigis ja omas kodus on kaks eri asja. Üks asi on pidutsemine Tallinna vanalinnas, aga teine võõra kultuuriga paigas – eksisteerib ohte, mida me ei tea ja ei oska sageli ka ette näha. Minnes esimest korda enda jaoks uude piirkonda, oleks vaja enne uurida, mis on sealsed ohud turistidele, sest need võivad olla riigiti väga erinevad. Näiteks Jaapanis, mis on väga turvaline koht, võib mõningates suurlinnapiirkondades sattuda allmaailma hallatavatesse klubidesse, kus krediitkaardiga makset tehes tühjendatakse kogu turisti pangakonto. Nõnda võib juhtuda turvalises Tokyos, seigeldes Roppongi linnaossa,» kirjeldas Laanemäe ohte. «Bali saarel on väga levinud skeem, kus kohalikud müüvad turistile narkootikume ja mõne minuti pärast teavitab müüja politseid, kes viib turisti pangaautomaadi juurde ja sunnib inimest kogu oma kontot tühjendama. kui makstav summa on piisavalt suur, saab turist oma reisi jätkata, kui mitte, on pikaaegne vangistus garanteeritud. Need, kes müüvad mõnuaineid või seeni, teevad seda väga avalikult ja agressiivselt, ning pahaaimamatule turistile võib jääda mulje, et tegu ei olegi väga keelatud tegevusega, sest politsei otseselt kohalikke ei jahi, küll aga pressitakse turistidelt nii kerget raha välja.

Eriti Aasias taksoga reisides on varem vaja internetis välja selgitada, kui palju vahemaa maksma võib minna, sest ametlike taksofirmade ja piraatide hinnavahe võib olla 3–4kordne. kandes mõnes Aasia riigis silmatorkavaid brändiriideid ja aksessuaare, teed endast liialt silmatorkava sihtmärgi,» sõnas Laanemäe lõpetuseks. «Hoolimata sellest, et omal käel liikumine võib tunduda stressirohkem kui turismigrupiga reisimine, kaalub saadav emotsioonide pagas üles organiseerimisele kuluva aja.»

Jaava saarel asuv UNESCO nimekirja kuuluv Borobuduri tempel on üks saare kuulsamaid turistilõkse. Pargis on isegi põõsad templikellade kujuliseks pügatud. Templikompleksi saamiseks maksab turist kaheksakordse hinna võrreldes indoneeslase sissepääsutasuga.

AdRENALIIN

Mootorratturi lemmik on kurviline tee SEIKLUS. Peegli lugejatele vastasid kolm rattasõitjat, üks neist, Heiti Mering, viibis mootorrattaga sel ajal Norras ja võitles karmide ilmastikuoludega. kaks omakorda – Janell Lohvart ja Marten Soots – käisid spetsiaalselt Peegli lugejatele oma sõidukitest kauneid fotosid tegemas.

Tekst Juuli Laanemets, fotod Tanel Murd

Kes millega sõidab?

Heiti Mering sõidab mootorrattaga Buell 1125r, mille väljalaskeaasta on 2008.

Janell Lohvarti bike on Yamaha YZF-R6, mis on 1999. aasta väljalase.

Marten Sootsi ratas on BMW F800GS. Miks sõita rattaga ja kui kaugele olete sõitnud?

Heiti Meringu sõnul avastas ta motomatkamise alles paar aastat tagasi. «Varem sai käidud igal suvel jalgrattaga Lätis või tegime automatka kesk-Euroopasse. Mootorrattaga oleme seni käinud Baltikumis, praegust Norra reisi olen tahtnud ette võtta juba aastaid.

Sõidetavad vahemaad ei ole kunagi takistuseks, kõik oleneb valmisolekust neid läbida.

Suvel on tsikliga väga hea mägesid nautida. Ega minu sõiduriist polegi just matkamiseks loodud, pigem on ta mõeldud ringrajale, aga mulle ta meeldib ja seega muu ei loe,» ütles Mering muiates. Tema sõnul on reiside pikkused sõltunud puhkuse kestvusest, nii on nädalavahetuseks sõidetud Soome, Rootsi, Lätti ja Leetu. Pikema matka kestvuseks võetakse ikka vähemalt nädal-kaks.

Janell Lohvart kirjeldas, et tema sõidud piirnevad Tallinna lähivaldadega, pikemalt on ta sõitnud oma kodulinna Türile (100 km). «kuna mul matkavarustust ei ole, siis kaugemale ei ole mahti olnud sõita ja seljakotiga on bike’i peal pikka maad ebamugav läbida. Matkavarustuse all mõtlen tsiklikohvreid vms kotti, kuhu n-ö elamiseks vajalikke esemeid mahutada,» sõnas Lohvart.

Marten Soots on pea paarkümmend aastat mootorratastega sõitnud, alustades juba koolipoisina motokrossiga. «kaugemad riigid, kuhu oleme seltskonnaga sõitnud, on Albaania, Montenegro, Makedoonia, kosovo, Serbia, Itaalia põhjast lõunani, ukraina ja karpaatia. Ega alla kahe nädala selliseid pikki reisi küll ei maksa planeerida,» loetles Soots maid.

Miks reisida mootorrattaga?

Mering: Mootorrattaga sõites tajud loodust sama vahetult kui jalgrattaga liigeldes. Eks see ole osa elustiilist ja sisemisest vajadusest. On palju inimesi, kes hindavad mugavust

ja soovivad puhata päikese käes rannal, mina hindan vabadust liikuda. Elades ja töötades linnas, tahan vahel sõita loodusse ja motomatkamine võimaldab seda kõige ehedamal viisil.

Mootorrattaga sõites oled ise oma mõtetega ja see on puhkus linnamelust, igapäevastest muredest ja uudistest. Samas on see hea vahend tähelepanu treenimiseks ja mugavustsoonist välja murdmiseks. Üheks põhjuseks, miks sõidetakse mootorratta, mitte autoga, on teed – mida kurvilisemad, seda parem. Paljud sõidavad motomatkama kesk-Euroopasse, kus teed kitsad ja mägised ning vaated lummavad. Lätist Poolani on tee jällegi üsna igav ja tüütu, selleks kasutatakse näiteks võimalust saata tsiklid konteineriga ette, ise minnes auto või lennukiga. Nii saab sõita ringi neis riikides, kus soovitakse ja säästa aega n-ö igavate teede läbimise arvelt.

Lohvart: Üks minu tuttav on öelnud tsiklisõidu kohta nii: «Autoga sõidad nagu pildi peal, aga tsikliga sõidad kui pildi sees». Minu jaoks tähendab see, et õhk, lõhnad ja maastik on minu ümber ning selle sõidu osa. Ümbritseva keskkonna tajumine reisidel on minu jaoks väga huvitav ja oluline, mida autoga sõites ei tunne.

Soots: Mootorrattaga reisimine on kõikidest reisimisviisidest lahedaim, kuna saad viibitavast riigist või linnast vahetuima kogemuse koos lõhnade, temperatuuride ja muuga.

Liikuda saab piisavalt kiiresti, ei pea istuma ummikutes. Parkimine on lihtne ja kiire.

Igal momendil fotografeerimine on lihtne, tõmbad kiirelt teepervele, teed foto ja liigud edasi. kuid mis kõige olulisem, tsikliga sõites oled alati hoopis teises õhkkonnas kui autoga reisides. Igas peatuses tulevad lapsed sind uudistama ja inimesed küsima, kust tulete, kuhu lähete. Pakutakse öömaja või aidatakse leida õige aadress. Just niisugune suhtlemine kohalikega annab hoopis parema tunnetuse paigast, kus viibid. Tsikliga võetakse sind kui toredat seiklejat, kellega on põnev korra vestelda.

ADRENALIIN

Kindlasti tasub vaadata üle tsikli tehniline seisund, just mootori ja keerulisemate tehniliste kohtade osad. Kuigi lihtsamad tõrked ja katkised rehvid on reisi vahvad mikromured, mida on hiljem alati lahe meenutada.

Ma ise alati räägin teiste tsiklimeestega, kes kaugelt tulnud ja küsin, kas saan millegagi aidata – või saan teile ehk kõrvalbaaris ühe tee pakkuda ja läbitud seiklustest kuulda.

Mida tuleks eelnevat teha, kui planeeritakse rattaga reisi väljaspool Eestit ja milliste nüanssidega arvestada?

Mering: Iga riik on oma eripäradega ja kodutöö tuleb enne sõitu ära teha. On vaja marsruut enam-vähem selgeks saada, sest tsikli sõiduulatus ühe paagitäie kütusega on pisut üle paarisaja kilomeetri, seega on vaja teada tanklate võrgustikku. Ratas tuleb põhjalikult ette valmistada, kuigi alati tuleb olla valmis ootamatusteks. Väike remondikomplekt peaks ikka kaasas olema.

Kindlasti tuleb uurida ilmateadet, et olla valmis võimalikeks ekstreemseteks ilmaoludeks.

Näiteks sadas Norras üleval platool maha korralik lumekiht, mistõttu tsikliga sõites tuleb teatud piirkondi vältida, kuna meil siin reisil puudub vastav varustus.

Muidu ei erine motomatka ettevalmistus oluliselt näiteks automatkast. Minnakse ju ikka sooviga midagi näha ja kogeda, ehk osaleda mõnel üritusel või kontserdil.

Soots: Kindlasti tuleb end kurssi viia külastatavate riikide eripäradega, näiteks bürokraatiaga, viisavajadusega, erikindlustuse vajadusega ja nii edasi. Mõnes riigis on mõistlik näiteks politsei küsitav altkäemaks reisieelarvesse sisse arvestada.

Reisiseltskondi on erinevaid: neid, kes planeerivad reisi marsruudi ette ja neidki, kes teavad ligikaudset piirkonda, kuhu minna tahetakse ja kohapeal liigutakse edasi vastavalt hetkeemotsioonile. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused. Mina kuulun kindlasti sinna viimaste hulka, mulle meeldib hommikul otsustada, kuhu õhtuks soovin jõuda.

Loomulikult eeldab selline stiil kas üksi või väga sarnaste soovidega väikese seltskonnaga reisimist. Minu jaoks on kolme tsikliga reisimine juba natuke liiga suur seltskond.

Millised on rattaga ohutult reisimise põhimõtted?

Mering: Kindlasti on esimene asi varustus, siin ei ole kokkuhoiuks ruumi. Korralik motovarustus maksab üsna palju, aga selle puudumine võib olla palju kulukam, kui peaks juhtuma väiksemgi õnnetus, näiteks lahtisel killustikul pidurdades.

Tuleb arvestada, et mootorrattas kaalub siiski mitusada kilo ja kui see mass ka lihtsalt peale kukub, võivad tagajärjed olla valusad.

Teine põhimõte, mida ma alati järgin: kõik kaasliiklejad võivad olla ohtlikud. Sind ei pruugita märgata ja liikluses oma õigust nõudma ei saa hakata. Pigem karda kõike ja käitu sellest lähtuvalt – tuleb olla väga tähelepanelik ja püüda ette arvata teiste käitumist.

Mitmekesi sõites on samuti oluline üksteisega arvestada ja hoida piisavat sõiduruumi.

Tsikliga sõites oled ju kogu aeg «õues», nii et varustus peab pakkuma kaitset nii kuuma päikese kui külma ja vihma eest.

Lohvart: Varustus peab olema kvaliteetne ja mugav. Miks? Sest kui sõitja tähelepanu on suunatud külma tundmisele, ebamugavusele või muule tundele, siis on liikluse jälgimine ja sellele keskendumine halb ning see omakorda on liikluses ohtlik. Varustuse all pean silmas riideid, kiivrit, kindaid, saapaid, sukka jm. Kehtib sama reegel, mis jalgsimatkalegi minnes, et jalga tuleks panna sissekäidud saapad.

Ratta korrashoid on pika maa läbimisel väga tähtis, et kõik töötaks nii, nagu peab.

Pidurid, amordid, kett ja veel väga paljud osad oleksid hooldatud ja peaksid sõidule vastu.

Näiteks kehtib selline reegel, et igal tankimisel peaks õlitama rattaketti (juhul, kui ratas töötab ketiga). Seda silmas pidades peab õli kaasa võtma, sest õlitamata kett võib palju pahandust tekitada.

Nähtavus – sõiduvarustust ostes on väga oluline arvestada, et nähtavad osad peaksid olema keskkonnast eristuvat värvi. Kuna mootorrattaga sõitjad on tee peal väikesed, siis autojuhid ja muude sõidukite juhid ei pruugi neid muust keskkonnast eristada. Ka öösel peab nähtav olema: selleks müüakse helkurribasid, mis helgivad väga hästi ja võimaldavad ratturit selja tagant paremini märgata. Õiged sõiduvõtted vastavalt liikluse, keskkonna ja muudele sõitu mõjutavatele oludele.

Seltskonnaga grupis sõitmine – kui reisima minnakse seltskonnaga, siis grupis peavad kehtima ühesed sõidureeglid. Näiteks peab läbi rääkima, kuidas üksteise järel sõita. Peab hoidma pikivahet. Lisaks võib mõelda välja mingeid märguandeid, mida peetakse grupis oluliseks. Kindlasti on vajalik arvestada erinevate sõitjate oskustasemetega ning vastavalt sellele valida kiirus ja sõiduvõtted.

Soots: Ohutult reisimise põhimõtted on kaine mõistus ja oskus halbu situatsioone ette näha.

Erinevates riikides on väga erinevad liikluskultuurid ja tuleb kiirelt aru saada ning kohaneda asukoha eripäradega. Tsiklil jääb mistahes liiklusõnnetuses kaotajaks tsikkel ja selle juht. Hilisem õiguse saamine ei ole väga suur võit. Loomulikult ei ole liiklusõnnetus ainuke oht, mis tabada võib. Tuleks teada ka natuke poliitilist tausta ja asju, millest rääkimine ei pruugi head õnne tähendada. Tsiklimees ei sõida turismibussiga hotelli või korraldatud ringreisidele, vaid võib sattuda kohtadesse, kus ei olda turistidega harjunud. Seega tuleb tihti kasutada kainet mõistust ja oskusi halbu situatsioone ette näha.

Motoseltskonnad valivad sihtkohta jõudmiseks loomulikult teelõike, kus on head teeolud ja rohkem kurve, et oleks huvitav sõita.

Foto Attila kisbenedek

Foto Attila kisbenedek

PROVINSSIROCK TOIMuB: 24.–27. juunil Seinäjokis Soomes. ÜRITuS: Ühe vanema ja suurema rockfestivalina on Provinssirock populaarne nii Soomes kui mujal Euroopas. Esimest korda ajaloos toimub festival sel aastal 4-päevasena, varasema kahe ja kolme päeva asemel. Lisaks ülemaailmsete ja kohalike staaride muusikale saab nautida kunsti, hommikujoogat ja Soome valgeid öid.

PEAESINEJAd: Muse, Calvin Harris, Faith No More, Stam1na, Passenger AJALuGu: Festival toimus esmakordselt 1979. aastal ning on sealt alates kasvanud, tuues kohale ligi 90 000 inimest.

PILETI HINd: 79 € – 165 € MAJuTuS: Võimalik on ööbida festivali telkimisaladel, lisatasu eest kohalikes koolimajades.

GLASTONBURY TOIMuB: 24.–28. juunil Piltonis Suurbritannias. ÜRITuS: Festivalil esinevad ühed maailma tuntumad artistid. Sündmuse teeb eriliseks idülliline maakoht, kus peale kontsertide nautimise saab näiteks päikesetõusul püha kiviringi keskel koos päikest tervitada.

PEAESINEJAd: Foo Fighters, kanye West, The Who,

Pharrell Williams

AJALuGu: Saanud alguse 1970. aastal inspireerituna hipifestivalidest nagu Woodstock ja Isle of Wight, muutudes iga aastaga järjest populaarsemaks.

PILETI HINd: 220 £ + 5 £ registreerimistasu MAJuTuS: Võimalik ööbida telkimisplatsidel, mis on arvestatud piletihinna sisse. Lisatasu eest on võimalik broneerida väike püstkoda, mis mahutab 6 inimest või koht karavanihoovi.

Tosin selle suve suurimat muusikafestivali Euroopas SUVINE KULTUURIKALENDER. Muusika soovitus - Keidi Vatter tegi spetsiaalselt Peegli lugejaile ülevaate suvel toimuvatest festivalidest.

DONAUINSELFEST TOIMuB: 26.–28. juunini Viinis Austrias. ÜRITuS: donauinselfesti peetakse üheks suurimaks väliürituseks Euroopas. Festivali muudab eripäraseks asjaolu, et see toimub doonau jõe kitsal 21 km pikkusel saarel. kolme päeva jooksul on rahval võimalik kuulata ligi 2000 esitust erinevatelt artistidel nii Austriast kui mujalt maailmast. Lisaks muusika nautimisele on võimalik aega veeta kohapealsetel atraktsioonidel, võrkpalli mängides või lihtsalt end doonau jões jahutades.

PEAESINEJAd: Taio Cruz, Anastacia, Robin Schulz, The Common Linnets AJALuGu: Festival sai alguse 1983. aastal ning on saanud nii populaarseks, et seda külastab iga aasta ligi 3 miljonit inimest.

PILETI HINd: Tasuta MAJuTuS: Tuleb ise leida.

ROSKILDE FESTIVAL TOIMuB: 27. juuni – 4. juuli Roskildes Taanis. ÜRITuS: Roskilde festival on suurim ja tuntuim Skandinaavia muusikafestival. Üritus pakub peale suurepärase muusika ujumisvõimalusi ja kalapüüki. Nimetamata ei saa jätta kuulsat iga-aastast alastijooksu, mille võitjad saavad endale järgmise aasta festivali passid.

PEAESINEJAd: Paul McCartney, Florence + The Machine, Muse, Pharrell Williams AJALuGu: Festival korraldati esmakordselt 1971. aastal, mil ühel laval mängis 20 bändi. Tänaseks esineb festivalil ligi 180 artisti 12 erineval laval ning üritust külastab üle 100 000 inimese.

PILETI HINd: Festivali pass 260 €, päevapiletid 130 € MAJuTuS: Telkimisaladel, lisatasu eest koht karavani- ja bussihoovis.

MuuSIkA POSITIVUS TOIMuB: 17.–19. juulil Salacgrīvas Lätis. ÜRITuS: Nagu nimigi ütleb, on Positivus Baltikumi suurim positiivse ja mõnusa õhkkonnaga festival. Lisaks muusikale on külastajatel võimalik osa saada erinevatest kunsti- ja kultuuriprogrammidest ning leidub ka eraldi lasteala.

PEAESINEJAd: Robert Plant, Placebo, kasabian, Basement Jaxx AJALuGu: Festival korraldati esimest korda 2007. aastal ning sealt edasi on kolmepäevane festival toimunud igal aastal. Festivalil on esinenud mitmete riikide artistid, sealhulgas Eesti omad (nt Ewert and the Two dragons, Outloudz, Wilhelm, Elephants from the Neptune).

PILETI HINd: Festivali pass 65 € (koos telkimisega 71 €), päevapiletid 35 € MAJuTuS: Festivali telklas.

Foto Ints kalnins

SUNcéBEAT TOIMuB: 22.–29. juulil Tisnos Horvaatias. ÜRITuS: SuncéBeat on intiimne muusikafestival, mis toimub Horvaatias dalmaatsia rannikul. Üritusel pakutakse imeliste liivarandade ja sillerdava vee ääres tantsumuusikat nii house-, soul- kui diskožanri austajatele.

PEAESINEJAd: Roy Ayers ubiquity,

The Brand New Heavies

AJALuGu: Festival kasvas välja 2010. aastal Suurbritannia Southport Weekender festivalist, tuues selle esmakordselt üle mere Horvaatia rannikule. Festival on kogunud 5 aasta jooksul palju tähelepanu ning seda külastab ligi 2000 muusikasõpra 40 riigist.

PILETI HINd: Festivali pass 135 £, alla 16-aastastele tasuta MAJuTuS: Lisatasu eest on pakkuda ööbimiseks mitmeid kohalikke pisikortereid ja shikar-telke.

EDINBURGH FESTIVAL FRINGE TOIMuB: 7.–31. augustini Edinburghis Šotimaal. ÜRITuS: Fringe on maailma suurim kunstide festival, mille programmi kuulub 3000 erinevat etendust ja üle 40 000 performance’i, hõlmates enda alla nii muusika-, teatri-, tantsu-, tsirkuse- kui ka visuaalkunsti. kolme nädala jooksul on kogu linn täis melu ja erinevaid artiste osaleb ligi viiekümnest riigist ning igal külastajal on võimalus leida midagi enda maitsele.

AJALuGu: Üritus sai alguse 1947. aastal 8 väiketeatri eestvedamisel ning on kasvanud iga aastaga järjest suuremaks, pakkudes elamusi ligi 2 miljonile külastajale.

PILETI HINd: Igal etteastel on oma piletihind, mis keskmiselt maksab 5 £ – 10 £, ent leidub ka tasuta üritusi.

MAJuTuS: Tuleb ise leida.

Foto Thomas Samson

Foto Attila kisbenedek

Foto Jim Young

MuuSIkA

OFF FESTIVAL TOIMuB: 7.–9. augustini katowices Poolas. ÜRITuS: Festival, mis on nomineeritud 2014. aasta üheks parimaks suvefestivaliks Euroopas, lööb selgi aastal laineid suurte megastaaride ja alternatiivse muusikaga. Üritus toimub kaunis kohas, kus lisaks muusikale saab nautida erinevaid kunsti- ja filmiüritusi ning osa võtta erinevatest töötubadest.

PEAESINEJAd: Patti Smith, Ride, Sun kil Moon, Run the Jewels AJALuGu: Festival korraldati esimest korda 2006. aastal. Mõnel aastal on festival korraldatud kellegi mälestuseks, nt 2010. aastal toimus üritus Chopini 200. sünniaastapäeva puhul.

PILETI HINd: Festivali pass 66 €, (koos telklakohaga 81 €) MAJuTuS: Võimalik on ööbida festivali telkimisaladel.

SZIGET TOIMuB: 10.–17. augustini Budapestis ungaris. ÜRITuS: Sziget on üks suuremaid multikultuurseid üritusi Euroopas, mis toimub Budapesti südames väikesel saarel, mida kutsutakse festivali raames «Vabaduse saareks». Festival hõlmab endas lisaks kontsertidele mitmeid kultuuriprogramme nagu teatrit, tsirkust ja kunstinäitusi – ja seda terve nädala jooksul.

PEAESINEJAd: Robbie Williams, kings of Leon, Avicii, Ellie Goulding, Florence + the Machine

AJALuGu: Sziget korraldati esmakordselt 1993. aastal ning tänavuseks korraldatakse seda 22. korda. Üritus meelitab ligi 400 000 fänni rohkem kui 70 erinevast riigist.

PILETI HINd: 55 € – 249 € MAJuTuS: Erinevad telkimis- ja kämpinguvõimalused festivalialal.

FLOW FESTIVAL TOIMuB: 14.–16. augustini Helsingis Soomes. ÜRITuS: Festival toimub lühikese jalutuskäigu kaugusel Helsingi kesklinnast ning leiab aset vanas energiajaamas, mis ühel nädalavahetusel pakatab muusikast, kunstist, loovusest ja kultuurist. Festival on tuntud ka suurepäraste kulinaarsete elamuste poolest, pakkudes erinevaid roogi ligi 30 kohvikus. Teadma peaks, et üritus on alla 18-aastastele keelatud.

PEAESINEJAd: Pet Shop Boys, Alt-J, Beck, Florence + The Machine AJALuGu: Festival korraldati esmakordselt 2004. aastal ning see toimub igal aastal augusti esimesel või teisel nädalavahetusel.

PILETI HINd: 89 € – 169 € MAJuTuS: Tuleb ise Helsingis leida.

LEEDS FESTIVAL TOIMuB: 28.–30. augustini Wetherbys Suurbritannias. ÜRITuS: Leeds Festival on üks kahest suurest rockfestivalist, mis augustis ühel ja samal nädalavahetusel Suurbritannias aset

leiab. Üritus on tuntud oma mitmekülgse programmi poolest, kus lisaks rock-, indie-, metal- ja alternatiivbändidele võib kuulda ka näiteks tantsumuusikat.

PEAESINEJAd: The Libertines, Mumford & Sons, Metallica AJALuGu: Festival on välja kasvanud oma kaksiküritusest Reading Festivalist, mis sai alguse 1961. aastal. Leeds Festival muutus eraldiseisvaks 1999. aastal ning mõlemat festivali külastab kokku ligi 180 000 inimest.

PILETI HINd: 66,50 £ – 213 £ MAJuTuS: Võimalik on ööbida telkimisplatsidel ja karavanihoovis.

LOLLAPALOOZA TOIMuB: 12.–13. septembrini Berliinis Saksamaal. ÜRITuS: Berliini südames toimuv Lollapalooza festival toob kokku erinevad ideed ja elustiilid, pakkudes külastajatele suurepäraseid muusika-, kultuuri- ja maitseelamusi. kuulda saab esitusi nii pop-, rock-, tantsu- kui ka kantrimuusika vallast.

PEAESINEJAd: Muse, Bastille, Sam Smith, Fatboy Slim, The Libertines AJALuGu: Festival toimus esmakordselt 1991. aastal Chicagos uSAs. Sel aastal on üritus esimest korda Berliinis ja üldse Euroopas, olles neljandaks ülemaailmseks festivali asukohaks Brasiilia, Tšiili ja Argentiina kõrval.

PILETI HINd: Alla 10-aastastele tasuta, 11–14aastastele 19 €, tavapiletid 69 € – 119 € MAJuTuS: Tuleb ise leida.

Suvejoogi

valmistamisel võiks keskenduda lihtsusele Kokteiliidee. Butterfly baari üks omanikest ja Eesti selle aasta meister kokteilide valmistamisel, kristo Tomingas, sõnas suvejookidest rääkides, et läbi aastate on eestlaste suvejook olnud Mojito.

«Nähtavasti on joogi magushapu värske maitse see trump, mis hoiab Mojitot hittide seas.

Samas, mida soojemaks ilmad suve poole lähevad, seda rohkem hakkab populaarsust võitma Maasika Margarita, frozen-jook. Veel on suvel menukas Aperol Spritz, see pole nii magus ja ega ole ka kange – ideaalne «pika õhtu» jook,» selgitas Tomingas. Tema sõnul ongi kokteilide põhitrendide loojad ikkagi baarmenid, kellele endile meeldib mingi jook ja nad hakkavad seda rahvale rohkem pakkuma.

Joogieelistuste kohta ütles Tomingas, et Eestis on palju inimesi, kes ei tarbi alkoholi. «Õnneks on tänasel päeval nii palju erimaitselisi siirupeid, seega saame pea igast alkoholiga joogist teha ka alkoholita variandi. Juues neid jooke ei pruugita arugi saada, et tegu on alkoholivaba joogiga. Inimesed, kes tulevad jooke jooma, ei soovigi end ju purju juua, pigem tahavad nad õhtut nautida.»

Tomingas lausus, et kui soovitakse ise teha head lahedat jahutavat alkoholivaba suvejooki, siis tasuks meeles pidada, et omavahel ei sobi kokku piimatooted ja hape. «Nii läheb jook lihtsalt klimpi. Enne joogi valmistamist tuleks kõigepealt mõelda, mis maitsed endale meeldivad, mille baasil jooki teha tahad, siis hakkad selle maitse ümber jooki «ehitama». Näiteks võttes joogi põhjaks maasika, sobib hästi juurde pipar ja tomat. Veel saab sisse panna jäätist või hoopis lisada jõhvikamahla,» loetles Tomingas komponente ja võimalusi ise suvejook valmis segada. kui soovitakse valmistada koduse aiapeo jooki, mis oleks ka laua pärl, siis Tominga sõnul võiks see olla pigem kergem, lihtsasti joodav jook. «Ilma domineeriva maitseta, kui alkoholi lisada, siis ikka selline lahjem jook. Võib kasutada vahuveini ja lisada purustatud või terveid marju. Joogid tuleb eelnevalt jahutada, eriti soojal suvepäeval tuleb kasutada hästi palju jääd, sellega ei maksa koonerdada. keegi ei taha ju soojaks läinud jooki,» selgitas Tomingas. «Jooki kaunistades võib panna eelnevalt jää sisse marju või piparmünti, maitset ta ei anna, aga eks inimesed söövadki silmadega. Samas, kui on selline jaanipäev nagu eelmisel aastal, siis sobivad väga hästi ka soojad suvejoogid.»

küsimusele, kuidas valmistada ise tõeliselt pilkupüüdev kokteil, vastas Tomingas: pilkupüüdev ei tähenda, et rüübe peab tehtud olema kallitest ainetest. «Pigem teha jook oma aia marjadest ja lisada enda keedetud moose, võib kasutada kodus tehtud likööre. kõlab palju ägedamalt, kui külalistele öelda, et tegu on enda tehtud likööri või moosiga. Näiteks Limoncello likööri retsept on lihtne, seda suudab igaüks kodus valmistada. Võta sidrunikoore kollane osa, väldi valge osa sattumist joogi hulka, see tekitab kibedat maitset. Pane koored kaheks päevaks viina sisse ja hiljem lisa suhkrusiirupit. Seda tehakse nii, et võetakse kilo suhkrut ja lisatakse liiter vett, keetes ainult nii palju, kuni suhkur sulab ära. Tuleb jälgida, et siirupisse ei jääks krõmpsuvaid suhkrutükke.»

Tomingas julgustab kasutama traditsiooniliste kokteilisegamise tarvikute asemel käepäraseid ja isegi ootamatuid vahendeid köögist. «Blenderi asemel ajab asja hästi ära nuimikser. Mojitot pressides võib vabalt kasutada pudrunuia ja šeikeri asemel võib olla tavaline kaanega purk.

Eriti äge on, kui serveerid jooki sama purgi sees. Serveerimiseks võib olla mingi lahe tarvik, mida tavaliselt ei kasutata,» julgustas Tomingas.

Mojito retsept Tominga sõnul tuleb Mojitot tehes võtta pool laimi, piparmünt (eriti hea on oma aiast), lisada suhkur (pruun suhkur ehk fariin). «kui tahad erineva maitsega jooki, siis võib lisada erisuguseid siirupeid ja suhkru ära jätta. Mojitot tehakse tihti valesti ning tambitakse laim ja piparmünt liialt pudruks. Sellega eralduvad eeterlikud mõrkjad õlid ja nii rikutakse mõru maitsega jook ära,» õpetas Tomingas.

Suvel tarbitavatest mulliga veinidest, vahuveinidest ja roosadest veinidest on kõige popimaks paari viimase aastaga kujunenud prosecco. «Mulle endale meeldib crémant, see on oma maitselt kõige sarnasem šampanjale, aga ei pea nii palju maksma, et juua šampanjat. Hispaanias kutsutakse sellist jooki cava´ks, crémant pärineb Prantsusmaalt ja prosecco on Itaalia jook.»

23

24

külma suveilma jook «karud õues»

Mojito

«Valged ööd»

4 cl Aperoli 2 lusikatäit maasikamoosi 15 cl apelsinimahla

6 lehte piparmünti pool laimi 1 cl suhkrusiirupit 4 cl rummi

4 cl hapu õuna likööri 2 cl Limoncellot Pikenduseks prosecco’t

Apelsinimahl kuumutada pliidil ja lisada teised komponendid.

Peale valada mineraalvett.

Valada komponendid klaasi ja peale prosecco.

«Õhtune jahutus»

«Animaalne magnetism»

«Päevane sädelus»

1 pall vaniljejäätist 6 cl apelsinimahla 4 cl mangopüreed

Mustsõstraid 6 lehte piparmünti 1 cl suhkrusiirupit 4 cl õunamahla Pikendada mineraalveega.

6 lehte piparmünti 8 vaarikat 2 lusikatäit vaarikamoosi 4 cl kirsimahla Pikendada mineraalveega.

Segada komponendid blenderis või nuimikseriga.

25

25

TEHNIkA

k Here –

vali, mida sa kuuled INNOVAATILINE VIDIN. Here on juhtmevaba interaktiivne kuulmisseade, mis võimaldab valida, mida ja kuidas me kuuleme. Helikvaliteedi muutmiseks saab nutitelefonile tõmmata rakenduse ning kasutada kaht kõrvatropile väga sarnast seadet.

Tekst Heiki Loit, fotod doppler Labs

26

õik oleme viibinud olukorras, kus taustal olev heli meid häirib, olgu selleks kontoris valjusti rääkivad töökaaslased, lennukis nuttev laps või tänaval jalutades kõrval sõitva trammi heli. Paljud meist on käinud kontserdil, kus heli kvaliteet pole kõige parem ja bass summutab lauluhääle, jättes lemmikartisti esinemisele halva maigu juurde. New Yorkist pärit start-up doppler Labs on leidnud nendele probleemidele lahenduse Here’i näol. doppler Labs asutati 2013. aastal Noah krafti ja Fritz Lanmani poolt, neist esimene vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise ja teine tootearenduse ja personali eest. Mõlemad mehed on tehnoloogia vallas aastaid kogemusi kogunud, olles eelnevalt tööl Google’i ja Microsofti juures. Fritz Lanman on tuntud ka kui ingelinvestor, kes on investeerinud sellistesse suurfirmadesse nagu Square, Pinterest, ClassPass, Wish ja Teespring. doppler Labsi ülejäänud meeskond koosneb tippspetsialistidest, kel kõigil on selja taga karjäärid maailma juhtivates tehnoloogiaettevõtetes nagu Apple, Amazon, Google, Microsoft, Pinterest ja dropbox. Sellest võib julgelt järeldada, et doppler Labsil kogemuste pagasist puudu ei jää, kui nad loovad innovatiivseid ja kasutajasõbralikke igapäevaseid tehnikatooteid.

Sama seltskonna eelmiseks tooteks oli dubs – interaktiivsed kõrvatropid, mis filtreerivad heli ja aitavad vältida kõrvade kahjustamist tugeva ja kõrge heliga. Here on sellest tootest aga omakorda samm või isegi kaks edasi.

Here’i tehnoloogia põhineb erinevatel algorütmidel, mis suudavad kinni püüda kõrva jõudva heli, seda töödelda ning edastada, tehes seda praktiliselt reaalajas (alla 30 mikrosekundi).

Here’i ei tohiks kindlasti segamini ajada kõrvaklappide, kõrvatroppide või kuuldeaparaadiga. Pigem on see mõeldud episoodiliseks kasutamiseks keskkonnas, kus kõrvalised helid on segavad, nagu näiteks lennukis, kontserdid, suured spordiüritused.

Tänu Here’i välja arendatud algorütmidele ja filtritele on võimalik summutada segavad helid, aga ka parandada ja esile tuua helisid, mida te soovite paremini kuulda, näiteks lemmikartisti lauluhääl suurel staadionikontserdil või kehva kajaga siseruumis.

Here’i arendusel on olnud hindamatuks partneriks Hans Zimmer, helilooja ja muusikaprodutsent, kes on kirjutanud muusikat sellistele Hollywoodi suurfilmidele nagu Lion king, Pearl Harbour, The dark knight, Galdiator jpt. koostöös Zimmeriga arendati välja ka Here’i ekvalaiser ja erinevad eeldefineeritud seaded, mis võimaldavad lihtsalt ja kiiresti välistada häirivaid helisid.

Here’i loomise üheks suuremaks väljakutseks oli disain ja küsimus, kuidas mahutada niivõrd palju tehnoloogiat ära seadmesse, mis peab olema piisavalt väike, et mahtuda kõrva ja seejuures nägema välja diskreetne ning võimaldama Here’i kasutajal tunda end mugavalt oma igapäevaste toimetuste juures.

Here’i prototüüpide testimise periood oli üsna pikk ja selle aja vältel testiti Here’i ka maailma ühel suuremal festivalil Coachella 2015. kahjuks ei ole festivalil saadud kogemusest küll detailselt räägitud, kuid see võeti kokku kahe sõnaga: «lihtsalt imeline,» seega võib loota, et tegu on tõeliselt hea ja innovatiivse tootega, mis muudab meie kontserdi- ja festivalielamusi tunduvalt.

Here’i loomisega alustati 2014. aasta augustis ja esimene prototüüp valmis selle aasta aprillis ning juunikuuks oli olemas toode, mis vastas doppler Labsi nägemusele ja nõuetele ning alustati projekti tootmise tarbeks investeeringute kogumisega kickstarter keskkonnas. Tootmiseks vajalik 250 000 $ saadi kokku vägagi muljetavaldava tempoga ja selleks kulus vähem kui 48 tundi. Tänaseks päevaks on Here kogunud tänu kickstarterile 406 000 $ ja projektile on võimalik hoogu anda kuni juunikuu lõpuni. Tootmisega lubati algust teha 2015. aasta novembris ning esimesed Here’i seadmed jõuavad toetajateni juba kuu hiljem. kui teil on soov endale soetada seade, mis muudab teie heli tarbimise kogemust, siis on teil võimalik minna kickstarteri lehele (www.kickstarter.com) otsida üles Here ning toetada projekti vähemalt 199 dollariga (177.2 €). Selle summa eest saate endale Here’i seadme ja T-särgi näitamaks, et olete olnud esimeste toetajate hulgas.

Alla sõnul sobib elektriratas igaühele, lihtsalt veered lipsu või kliedi lehvides ega tunne muret vastutuule ning järskude tõusude pärast.

Liberator on edev pill kulgemiseks ORIGINAALNE LÄHENEMINE. Hendrik Alla on juba kümme aastat teinud oma igapäevasõite jalgrattaga, viimased kaks aastat aga kasutanud Eestis toodetud elektriratast Liberator. Nüüd jagab ta oma sõidukogemusi ja mõtteid Peegli lugejatega.

Tekst Juuli Laanemets, foto Tairo Lutter / POSTIMEES

I

28

siklikult ei näe ma Tallinnas elades mingit vajadust auto järele. Elekter on tulevik. Vabahärra von Drais leiutas oma kuulsa kaherattalise ju sellepärast, et oleks lihtsam punktist A punkti B liikuda. Elekter teeb kulgemise rattaga veel mõnusamaks, vaikne ja keskkonnasäästlik pealekauba.

Tunnistan, Liberator on edev, üks edevamaid elektrirattaid maailmas ning puhas Eesti inseneritöö ja disain. Küllap sobiks mulle mõni väiksem ja lihtsam ka, aga kui paar aastat tagasi hakkasin elektrijalgrataste teemat uurima ja sain teada, milliseid lahedaid rattaid Eestis tehakse, olin hoobilt müüdud mees. Electricbike netilehekülg näiteks paneb Liberatori maailma kümne ägedaima elektrikruiseri hulka.

Elektriratas sobib igaühele, kes jalgrattas pelgalt spordivahendit ei näe. Inimesele, kes tahab rattaga tööle, teatrisse või poodi sõita nii, et ei peaks sihtkohas duši alla minema ja riideid vahetama. Lihtsalt veered lipsu/kleidi lehvides ega tunne muret vastutuule ega järskude tõusude pärast. Samas toob korraliku pakiraami ja raamikotiga poest toiduvaru elektri jõul ka palju hõlpsamini ära.

Tõnis näitab uudset nähtamatut kiivrit. Kiiver on sarnane auto turvapadjale, ümber kaela asuv kukkumisele eelnevast ohtlikust kaldest.

Mõned soovitused sellise rattaga sõitmiseks Investeeri korralikesse lukkudesse. Kanna hoolt, et sinu lukk oleks parem kui kõrvalseisva ratta lukk. Kasuta mitut eri tüüpi lukku, mille purustamiseks peavad vargal erinevad vahendid olema. Pargi nähtavale ja soovitavalt videovalvega parklasse. Minult on aastate jooksul päris mitu ratast varastatud, enne kui õppisin, et kunagi pole olemas nii roostes või logu ratast, et seda keegi ei varastaks.

«Istutakse pigem püstiselt ja sõitjal on mugav ümbrust jälgida, mugav peatuda ja seisma jääda ning kohalt startida. Samas on võimalus lisada rattale korve, et pagasit mahutada,» ütles Savi, kelle sõnul on ennekõike tunnetuse küsimus, missugune ratas mugav tundub.

«Mul on endal raske vaadata, kui mägijalgratast linnarattana kasutatakse, see ei tundu siin nii mõnus lahendus.»

Liikluskultuuri kommenteerides lausus Savi, et rattaga saab liikluses küll turvaliselt liigelda, mugavalt aga mitte. «Tähtis on, et ratas oleks tehniliselt korras, vändad ja pidurid töötaksid perfektselt, rehvid püsiksid täis ja terved. Unustada ei tohi kindlasti tulesid, need ei pea ainult pimedas töötama, vaid ka päise päeva ajal aitab tuli ratturit paremini näha.

Kohati muretsevad rattaomanikud linnas liigeldes üle. Näiteks kuhu ratast parkida – mul endal pole kümne aasta jooksul sellist probleemi küll olnud,» tõdes Savi.

Savi ütles, et Jooksu klientide seas on palju naisi vanuses 25–40. «Eks neid inspireerib ratast kasutama mõte «ma võin oma kena kleidiga linnarattal sõita otse kohvikusse või kontserdile». Meie klient ongi ilusa linnaelu nautija. Teine tugev suund on meil fiksrattad, oleme pea parema fiksivalikuga pood. Need ostjad on pool-spordijalgratta otsijad. Samas tulevad siia inimesed, kes tahavad saada mõnd lisavidinat nagu tuled, tarvikud, korvid.

Jooksu juures ongi iseloomulik, et me pole üksnes pood, me oleme elustiilikeskus. Pigem kanname endas aktiivset kulgemist, tegu pole pelgalt spordipoega. Näiteks organiseerime erinevaid jalgrattaüritusi, mille algus ja lõpp on siinsamas. Üks Music Weeki kontsert toimus Jooksus – imestangi, kuidas siia ruumi bänd ja sada inimest ära mahtus.»

Rattameistri kommentaar Andekas elektriratta meisterdaja Gabriel Verilaskja ütles, et Liberatoriga sõitja on inimene, kes hindab erilisust ja mugavust, kuna ratta täisvedrustusele pole vastast. Kaheteistkümnest toodetud rattast on üks läinud Inglismaale, muidu on huvilisi olnud Ameerikast, Austraaliast ja Norrast.

«Ratast disainides pöörasin maksimaalset tähelepanu ülima mugavuse saavutamisele.

Samas soovisin, et ratas oleks mitmekesine ja variatsioonirohke. Näiteks võimaldab raam väga paljusid eri lahendusi, kasvõi 3- ja 4-rattalisteni välja. Võimalik on juurde valida erinevaid mootoreid ja akusid. Seega, ratta omanik oleks inimene, kes kõike seda hinnata oskab. Liberator on ja jääb käsitöörattaks. Seda enam, et kunagi ei tule kahte ühesugust ratast – kui just keegi ei telli oma kaksikutele identseid sõidukeid,» oli Verilaskja kindel.

Verilaskja sõnul tuleb jälgida, et aku oleks alati täis laetud, sest tühi aku üle kolme kuu seistes rikneb. Kõik muud hooldustööd on samad, mis tavalisel jalgrattal.

Rattapood kui

LINNAELU NAUTIMINE. Rattastuudio Jooks ühe omaniku rattal sõidetakse. Oluline on ka, et inimene ratast kasutades naudiks oma Tekst Juuli Laanemets, foto Toomas Tatar / POSTIMEES

Ööbik annab

uus sõber

vabaduse ja esindab rohelist mõtteviisi MÕNUS KULGEMINE. Edev rattabränd, mida Eestis toodetakse, on Ööbik. Hannes Laar, üks ettevõtte asutajatest ja omanikest, rääkis, et elektrijalgratta ostja on valmis asendama suurema protsendi autosõitudest rattaga – sõitma rohkem, kaugemale ja suurema pagasiga.

Tekst Juuli Laanemets, foto Tairo Lutter / POSTIMEES

«krae» vallandub päästvaks kiivriks hetkega, kui andurid teatavad

elustiilikeskus

Tõnis Savi sõnul iseloomustab linnaratast see, mis asendis kulgemist läbi linna ja märkaks kena ümbrust.

Savi sõnul saab rattahinna puhul määravaks, mis materjalist ratta komponendid on.

«Pigem on nad kõik väiketootjate toodetud rattad ning valikus olevad mudelid on hästi läbi mõeldud. Pakume rattaid erineva sõiduharjumusega inimestele. Näiteks seal, kus tavakasutuse ja spordi piir on ähmasem või siis, kui soovid ratast kasutada liiklusvahendina sööma sõitmisel ning tahad rahulikult kulgeda,» selgitas Savi valikute tagamaid. «Usun, et rataste tugevaks küljeks on disain – välimus ja kasutusmugavus on võrdselt paigas. Oluline on toote valikul isiklik kontakt firmade ja disaineritega, me ei võta sisse suvalisi rattaid.

Need on ikka ilusad, elegantsed, vastupidavad, klassikalised, valdavalt terasraamiga rattad. Näiteks Belago rattaid on mugav kasutada, nende keskkond Soomes, kus neid toodetakse, sarnaneb siinsega.

Lisavalikute valdkonnas lähtume selgetest kriteeriumitest. Näiteks rattalukkudel jälgime Inglise lukkude testimise hinnangut: kuld-, hõbe- ja pronksturvataset. Meil on pea kõik lukud vähemalt pronksi tasemega ja mudelite valikuid tehes jälgime, et lukku oleks mugav kasutada.»

Savi sõnal hoiavad nad poes valikut, kus igast brändist on olemas mingi mudel.

Ratta tellimine võtab aega nädalast maksimaalselt kolme nädalani. «Kui teeme ratastele erilahendusi, siis osaleb, jah, klient disainimisel. Alates sellest, kui inimesel on mingi väga spetsiifiline värvisoov või tekib lenkstangi ja sadula erisoov. Aga tulevad ostjad ka mõttega komplekteerida endale sobiv ratas ise või need, kes soovivad ratast taastada.»

«Säilitades pea kõik rattasõidu positiivsed osad, võtab väike elektrimootor ära mõne negatiivse rattasõiduga kaasneva nüansi nagu näiteks higistamine, rasked tõusud, vastutuul ning teeb sõidu veelgi meeldivamaks. Lisaks paistab ratas silma puhta disainiga, kvaliteetsete komponentide ja kõrge koostekvaliteediga ning loomulikult ka erakordselt vaikse ja sujuva elektriabimootoriga, mis sõitja vaeva väga palju kahandab.»

Tema sõnul valmistatakse kõik Ööbik jalgrattad tellimusel, võimaldades valida sobiva mudeli, raami suuruse ja värvi vahel. Valida saab ka komponente, nagu näiteks naturaalsest nahast Brooksi sadula ja käepidemeid. Kliendi erisoovil ollakse võimelised pakkuma 8- või 11-käigulist tagarummu ning muid komponente.

«Ratta laadimine on väga sarnane näiteks sülearvuti laadimisega, ka laadija suurus ja kaal on sarnased sülearvuti omaga. Täiesti tühja aku täislaadimiseks kulub ligikaudu viis tundi. Ühest laadimiskorrast piisab ligikaudu 50 kilomeetri läbimiseks, kuid aku tühjenedes sõidab see edasi nagu lihtsalt hea linnajalgratas,» selgitas Laar.

Ratast soetades tuleb kindlasti arvestada suurema väljaminekuga võrreldes tavalise jalgratta ostuga. Laar soovitab pöörata suurt tähelepanu ratta kaalule, reaalsele sõiduulatusele, akutehnoloogiale ning loomulikult tuleb enne ostu sooritamist teha rattaga korralik testisõit.

Võimalusel tasuks ostuprotsessi kaasata teadlik sõber.

Ratast valides tuleb kindlasti veenduda, et see on valmistatud EN15194 regulatsioonidega kooskõlas ja oleks legaalne Euroopa Liidu riikides. Kõikidel üle 250 W nominaalvõimsuse ja üle 25 km/h lõppkiirusega elektriratastel peab olema numbrimärk ning liikluskindlustus,» selgitas Laar.

Elektriratastel kasutatakse kõigil mudelitel rummusisesed käiguvaheteid, mis on peaaegu hooldevabad. Näiteks Ööbiku mudelil Pennon on ka hooldevabad hüdraulilised ketaspidurid ning rihmülekanne. Elektrirataste hooldamine ei erine tavarataste hooldamisest ning sellega saab hakkama iga professionaalne töökoda. Tähelepanu tuleb pöörata elektrijalgratta hoiustamisele, ratast ei ole hea jätta talveks külma ja niiskesse keldrisse, samuti tuleks akut tema tervise huvides vähemalt kord kuu-kahe tagant laadida.

Hannes Laari sõnul pakub Ööbik sõitjale mugavust, silmailu ja aastatepikkust muretut sõitu.

AuTO

Sinu järgmine nutiseade on auto TEHNIKA. Sõna nuti on eesliiteks praktiliselt kõigele. Olgu tegemist telefoniga, teleriga, termostaadi, lambipirni või isegi lillepotiga – kõik nad ühendatakse internetti ja nimetatakse nutikaks. Järgmine tõeliselt suur asi, mis nutikaks saab, on auto.

Tekst kuldar kullasepp, foto Cadlillac

I

Apple CarPlay ja Google’i Android Auto toovad nutitelefonist tuttava pildi auto ekraanile.

ga uus müügiletulev auto sisaldab omajagu uuendusi, mis keskenduvad nii turvalisuse tõstmisele kui ka mugavusteenustele. kogu see elektroonika on senini aga suuresti auto sees ega suhtle üldiselt väliste seadmete ja teenustega. Lähiaastad toovad siin põhjalikud muutused. Nutitelefonide platvormidega turgu jagavad Apple ja Google on loonud nii-öelda käepikenduse, mis viib telefonidest ja tahvelarvutitest tuttavad Androidi ja iOS-i autodesse. Aeg, mil igal autotootjal oli oma keskkonsooliekraanile kuvatav info- ja meelelahutussüsteem, on möödas. Ja tarbijad rõõmustavad, sest olgem ausad – need pole just liiga tihti ülivõimekad (ja esteetilised) olnud. Pole vahet, mis auto ostad, ekraanile kuvatakse olenevalt eelistustest kas Android ja iOS. Õigemini, olenevalt telefonist, mis taskus. Tuttavad rakendused nagu navigatsioon, muusikamängijad, kontaktiraamatud – see kogemus, mida päevast päeva väikest ekraani kasutades saame, jätkub ka autos. uuendus tundub nii loogiline, et tekib küsimus – miks seda varem ei tehtud? kuigi nii Android Autost kui CarPlayst on räägitud viimase aasta jooksul palju, siis esialgu on see vaid väga vähestes mudelites kättesaadav. Nii Google kui Apple räägivad aga justkui ühest suust, et selle aasta lõpus ja tulevast aastast juba kindlasti on mõlemad süsteemid uutes autodes kasutusel. Vanemate autode omanikud peavad leppima järelturul pakutavate audiosüsteemidega firmadelt JVC, Pioneer, Alpine. Nii mõnigi CarPlay toega meediakeskus on juba ka Eestis müügil.

Platvormide juurutusprotsess pole ilmselt autotootjatele just kergete killast.

Oleks lihtne valida partneriks üks või teine, kuid see ei sobi tarbijale. Ei taha ju panna autoostjat valiku ette, kas eelistada Androidi või iOS’i. Või mis juhtub siis, kui inimene otsustab Androidi telefoni asemel osta iPhone’i või vastupidi? Vaevalt, et ta siis autot vahetada tahab. Õnneks oskavadki järgmise aasta automudelid ühtviisi hästi läbi saada nii Android-telefonidega kui iPhone’idega.

Võib ju mõelda, et juba täna on autotootjatel erinevaid viise telefonide ühendamiseks ja meelelahutussüsteemi ekraanile saab kuvada ka telefoni n-ö peegelduse. kuid nii Android Auto kui CarPlay on loodud autodele, kohandudes vastavalt ning mis peamine – areneb jätkuvalt. Tarkvarauuendused toovad uusi funktsioone, mida täna veel ei oska öeldagi. Näiteks muusikaprogramm Spotify näeb autoekraanil välja erinev sellest, milline ta on telefonis. Sama kehtib teiste rakenduste puhul, mida luuakse just nimelt autoekraane silmas pidades. kõige enam on kasu ilmselt navigatsioonist. Olgem ausad, autodes pakutavad navilahendused on esiteks mitte kõige kaasaegsemad ja teiseks kallid. Olukord, kus autonavi kõrval on telefonihoidjas Google Maps, on ju jabur. Nii Google kui Apple tegelevad aktiivselt oma kaardirakenduste arendamisega, mis sisaldavad nii värsket liiklusinfot kui ka näiteks söögikohtade lahtiolekuaegu. Seni pole see teave just liiga mugavalt autojuhi käsutuses olnud.

Loomulikult peab juht suhtuma uutesse võimalustesse vastutustundlikult. Sõidu ajal peavad käed roolil olema ja pilk teel, mitte näppima ekraani ja Facebooki lugema. ka sellele on mõeldud. Mõlemat süsteemi saab juhtida hääljuhtimisega. Tasub vaid öelda, kuhu on soov sõita, kellele helistada või dikteerida ette vastus saabunud tekstisõnumile. Telefon jäägu tasku või kaabliga istmete vahele. Ekraanil kirjutamine jäägu selleks ajaks, kui seisate.

Mõlema puhul on hääljuhtimise süsteemiks telefonis olev lahendus. Jällegi oluliselt mugavam ja arenenum kui autotootjate arendatud alternatiivid. Pikemalt teel üksi sõites võib püüda autoga vestlust arendada. Päris Michael knighti ja kITi tasemel see pole, aga nalja saab teinekord küll.

Paraku tuleb rääkida inglise või mõnes muus maailmas laialt levinud keeles, sest eesti keeles autoga suhtlemine on endiselt tulevik. Väga kauge tulevik. Väga.