PM_28_aprill_2014

VASTUTUULES

16 ÜKSIKKANDIDAATI VÕITLEB ÜHE KOHA PÄRAST.

EESTI LK 4–5

DIGIPÖÖRE Tallinna Ülikooli eestvedamisel hakkavad koolid uurima, kuidas saaks tavalise koolitunni arvutite ja telefonide abil tõhusamaks muuta.

EESTI LK 3

OMANIKUKS SUNNITUD Sundüürnike kaitseks loodud seadused on tekitanud sundomanikud – inimesed, kes eelistaks kodu üürida, kuid kellel on kasulikum see välja osta.

KASU

Millist tualettpaberit on rullis kõige rohkem?

LK 20

MAJANDUS LK 8–9

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

Tartu linnapea

URMAS KLAAS: Mind ei upita keegi kuhugi. Ettepanek tulla Tartusse linnapeaks meeldis mulle.

EEST LK 6

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VENEKEELNE KANAL

Õige aeg Venekeelse telekanali idee on varem küll korduvalt sumbunud, ent nüüd on hea võimalus venekeelsele auditooriumile suunatud kolmas kohalik avalik-õiguslik telekanal käima panna, kirjutab Postimehe vastutav väljaandja ja Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Mart Luik.

LK 13

TEE KODANIKUKS

Meie inimesed Kodanikuks sünnitakse või saadakse, kirjutab Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop (Reformierakond). Aga inimesed, kes näitavad üles tahet saada Eesti kodanikuks, peavad suutma seda tahet ka kinnitada. LK 13

ESMASPÄEV, 28. APRILL 2014 • NR 98 (7089) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 277 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

rein veidemann

Vaimsus ning raskemetall

Täna on EV ülemnõukogu juhataja (1990– 1992) ja riigikogu esimehe (1992–1995) Ülo Nugise 70. sünniaastapäev, ta lahkus meie hulgast kaks ja pool aastat tagasi. Arhetüüpsest direktorist Nugisest on saanud legend.

Juba esimestes järelehüüetes tunnistati, et tema lause «Lugupeetud ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi ülemnõukogu otsus «Eesti riiklikust iseseisvusest»? Palun hääletada! Vaja on 53 häält», lausele järgnenud kinnitus «Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole.

Otsus on vastu võetud» ning seda lõpetav vägev haamrilöök Toompea lossi saalis 20. augustil 1991 kell 23.04 – kõik see jääb igaveseks Eesti ajaloo annaalidesse ja rahva mällu. Ühes kommentaaris kuulutati, et see oli viimane löök, millega Nugis «purustas Eestimaad kägistanud rängad kommunismiahelad».

Olime saadikutena kõik seal tema käe all. Nugis oli kehtestaja tüüpi juht, mis oli vajalik sellel ülimalt pingelisel ajal, mil aina tegutseti noateral. Esimeses riigikogus, mis oma seadusandliku loomingulisusega lõi aluse järgnevale riigielule, niisugune autoritaarsus enam hästi sobinud.

Ja sellest on järel värvikat memuaristikat (kuningriiklaste nugisetopis, Liina Tõnisson hüüdmas riigikogu esimehele «Ära karju mu peale!» jpm).

Nugise direktori-elust, temast kui eesti rahvuslikku proletariaati ühendava Eesti Töökollektiivide Liidu esimehest, kirglikust isamaalasest võiks omaette mälestusraamatu kirjutada. Siinkohal tahan osutada hoopiski enamale. Nugise, aga ka tänaseks lahkunud Ülo Uluotsa, Ülle Aaskivi, Ants Paju, Illar Hallaste, Tiit Käbini aeg poliitikas oli isiksuste aeg. Paljusid teisigi toona poliitikas tegutsenud, aga tänaseks varju või oma kunagiste pärisliistude juurde tõmbunud inimesi ühendas see, et nad oskasid ka midagi muud, kui olla poliitikud.

E

uroopa ega maailm laiemalt pole enam päris need, mis Lennart Meri viimastel eluaastatel. «Jälle on kuulda sõjatrumme,» ütles staažikas Soome diplomaat, endine suursaadik USAs Jaakko Iloniemi eile järjekorras seitsmenda Lennart Meri konverentsi lõpuloengus. «Meile öeldakse, et suvaliselt ja ebaõiglaselt seatud piire joonistatakse ümber. Aga milline näeks Euroopa kaart välja juhul, kui üks Euroopa rahvas teise järel tõstaks sõjahüüu, kinnitades, et ka neid on tabanud ebaõiglus, et ka nemad on kannatanud?»

Nädalavahetusel toimunud traditsiooniline Lennart Meri konverents oli kava järgi pühendatud Mare Nostrumi, see on «meie mere» ja Põhja-Euroopa julgeolekule ning kohale maailmas.

Tegelikkus sõitis kavatsustest muidugi oma teerulliga üle, arutelude kohal hõljus Venemaa poolt Ukrainas toime pandud agressiooni tontlik vaim. Ümbrit-

sev reaalsus pani kohalolijaid kõnelema Soome ja Rootsi liikumisest NATO poole kui käegakatsutavast tulevikust, mitte enam kui hüpoteetilisest võimalusest. Reaalsus pani NATO kindrali Ben Hodgesi kõnelema sellest, et armeeõppustel ei peaks harjutama enam mõne imaginaarse vastase, vaid konkreetselt Venemaa sissetungi tagasilöömist.

Tänased realiteedid panid ka Eesti diplomaatia ühe säravama mõtleja, meie Moskva suursaadiku Jüri Luige kõnelema uuest normaalsusest või kujunevast maailmakorrast, mis rajaneb rohkem jõukasutusel kui rahvusvahelistel reeglitel ning sisaldab ilmselt märksa enam halle alasid kui seni. «Demokraatlikud, liberaalsed väärtused saavad olema pidevalt ohustatud,» hoiatas suursaadik Luik.

On ka üpris tähenduslik, et kui eile Tallinnas toimunud konverentsil arutleti julgeoleku üle teoreetiliselt, siis juba täna saabuvad Ämari õhubaasi kaudu Eestisse õppustele poolteistsada USA sõjaväelast 173. õhudessantbrigaadist, kelle alaline asukoht asub Itaalias. Tegu on üksusega, kelle ajalugu ja tänapäev väärib lähemat tutvumist,

näiteks on praeguste sõdurite eelkäijad osalenud omal ajal vihastes võitlustes Vietnamis. USA sõdurite saabumine Balti riikidesse ja Poolasse pole kaugeltki igapäevane sündmus. Ning meie muutunud julgeolekukeskkonnale juhib see tähelepanu rohkemgi kui seekordse Lennart Meri konverentsi diskussioonide muutunud fookused ja rõhud.

JUHTMÕTE On üpris tähenduslik, et kui eile Tallinna konverentsil arutleti julgeoleku üle teoreetiliselt, siis juba täna saabuvad Ämari õhubaasi kaudu Eestisse õppustel osalema poolteistsada USA sõjaväelast.

Nagu ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras Lennart Meri konverentsil: «Venemaa mõistab raskemetalli.» See tähendab jõudu, ja mitte küber-, vaid soomusjõudu. Ning Venemaa jaoks ei eksisteeri neutraalsust. «Te olete meiega või meie vastu.

Iga riik, Läänemere ääres või mujal, peaks seda arvesse võtma.»

urmas nemvalts

Isiksuste aeg

KÕVA SÕNA Kes tahaks oma igapäevategevuse jaoks kõrvalises valdkonnas sõna võtta, kui see võib kaasa tuua avaliku alandamise kogu Eesti silmis ja mõjutada mainet rahvusvahelises erialaringis halvas suunas?

PÄEVA KOMM Nugis oli kehtestaja tüüpi juht, mis oli vajalik sellel ülimalt pingelisel ajal, mil aina tegutseti noateral.

Ajakirjanik Marti Aavik, PM AK 26.04

Postimees 1934. aastal

Oma muudes kutsumustes ja kutsetöös olid nad küpsetanud end isiksuseks.

Või nagu Pierre Bourdieu terminoloogiat kasutades peaks ütlema: neil oli olemas sotsiaalne ja sümboolne kapital, mille nad said konverteerida poliitiliseks kapitaliks. Hiljem muidugi mitmed ka päris kapitaliks.

Kas see oleks vastandumine praegusele, tõusvas joones kulgevale professionaalsete, läbinisti parteilastest poliitikute ajastule? Ei, seda mitte. Küll aga mööndus, et sel viisil, st üksnes parteide kateldes isiksuseks kasvamine ja isiksusena järgitavaks eeskujuks olemine, kas või sellesama «käe all» töötamise valmisolekuni – see nõuab hirmsal kombel eneseharimist ja avatust.

Isiksuses põimuvad isiku eneseteadvus, -usaldus ja tahe. Ülo Nugis oli isiksus.

Annaks meile tänane ja tulevane aeg Eesti poliitikas teisigi temasuguseid.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kuidas nüüdsel ajal nõiutakse. Keegi wana taluperemees Heimtali wallast ilmus Wiljandi kriminaalpolitseisse imeliku palwega: wõetagu wastutusele tema naabri manuline Alide Kiilaspea, wanem naine, kes püüdwat temale teha kurja – nõidumisega. Näitas ette imetaolise asjapuu, 5-6 tolli pikkuse ja umbes sama jämeda pehastunud puutüki, millesse taotud üks roostetanud latinael ja 2 uut sindlinaela ja mille ümber mähitud hõredalt punast ja kollast lõnga ja walge riideriba.

Selle wiguri oli naine jüripäeva warahommikul wisa-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

nud wanaperemehe karjalauda ukse ette – nähtawasti soowides loomadele paha. Enne seda pildunud päewal peremeest aias kiwidega – olewat ülbe inimene, kes kellegagi hästi läbi ei saa. Jüripäewa hommikul olewat nõidumisel kõige tugewam mõju, sellepärast wisatudki temale siis lauda ukse ette see omapärane «kink».

Muidugi seletati wanaperemehele, et kriminaalpolitsei astub tegewusse ainult warguste j.m. kuritegude korral ja et nõiduse wastu tal rohtu ei ole.

28.04.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

MOODNE AEG. Koolide digipöörde eelduseks ei ole raha ega tehnoloogilised vahendid, vaid hea idee ja tugev meeskond.

USA õhudessantkompanii saabub Ämari lennubaasi

Koolidele antakse tõuge digipöördeks

Täna pärastlõunal saabub Ämari lennubaasi USA maaväe 173. õhudessantbrigaadi 150-liikmeline kompanii, kes osaleb õppusel «Kevadtorm» ja jääb pärast seda Eestisse. Koos üksusega saabub Eestisse USA Euroopa maavägede ülema asetäitja kindralmajor Richard C. Longo. Kompanii vahetavad edaspidi välja teised USA üksused, kes jäävad Eestisse praeguste plaanide järgi vähemalt aasta lõpuni. Üksuse võtavad vastu president Toomas Hendrik Ilves, Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey Levine ja kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede. postimees.ee

Terrase arvates võiks Eestisse tulla Saksa sõjaväelased Kui NATO otsustab lähiajal maaväeüksuste saatmise üle Baltimaadesse ja Poolasse, võiks Eesti vastu võtta Saksa sõdureid, pakkus kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras (pildil) eile Lennart Meri konverentsil Tallinnas. «Minu mure on see, et meil oleks vaja mitte ainult Ameerika lippe, meil oleks vaja ühtset lippu. Saksa Bundeswehr peaks siin olema ja seda saaks NATO teha,» ütles Terras. postimees.ee

tiina kaukvere reporter

T

allinna Ülikooli (TLÜ) haridustehnoloogiakeskus kuulutab koostöös Samsungiga homme «Digipöörde» katsekoolide leidmiseks välja konkursi, millest saavad osa võtta kõik üldhariduskoolid. «Digipöörde» eestvedajaks on TLÜ vanemteadur Mart Laanpere, kelle jaoks tähendab digipööre isiklike nutiseadmete ja uuenduslike õppemeetodite kasutamist igapäevases õppetöös.

«Tuupimisele üles ehitatud õppimine ei ole see, mida vajab tänane ühiskond. Tänapäeval on võimalik informatsiooni lihtsamalt üles leida. Küsimus on selles, kuidas seda infot leida ja mida sellega peale hakata,» selgitas Laanpere.

15 466

inimest oli end eile pärastlõunaks registreerinud 3. mail toimuvatele üleriigilistele ühistalgutele.

Noore mereväetuukri hukkumise põhjus ei selgunud Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas mereväetuuker Marko Knapsi surma asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalasja, kuna ei tuvastatud, et demineerimismeeskond oleks eiranud tööohutusnõudeid. Knaps (22) hukkus 16. augustil 2012 Kakumäe lahel 25 meetri sügavusel, kus ta täitis demineerimisülesandeid. postimees.ee

iPad esimesse klassi kaasa Tehnoloogia kaasamine tähendab tema sõnul muuhulgas seda, et õpetajal ei ole võimalik terve tunni klassi ees loengut pidada. «Kui õpilased istuvad klassis internetti ühendatud tahvelarvutitega, siis kaovad nad internetti, kui igavaks läheb. Hästi korraldatud õppetöös ei lähe õpilane Facebooki, isegi kui ta saaks seda teha,» ütles Laanpere.

Samas ei ole tema sõnul võimalik koolis digipööret teha vaid ühe õpetaja koolitamisega, nagu seni arvatud. «Ühe koolitatud inimese võib keegi parema palgaga ära noppida. Kui koolitatakse välja meeskond, siis on suurem tõenäosus, et digipööre viiakse ellu,» arvas Laanpere.

Nii kutsutakse «Digipöörde» projekti eri koolidest kuueliikmelisi meeskondi, kus on lisaks koolijuhile ka haridustehnoloog ja neli õpetajat.

Iga meeskond peab pilootprojekti pääsemiseks esitama idee, kuidas plaanitakse koolis digipööre ellu viia.

«Variante on väga erinevaid, olen kindel, et koolid tulevad lagedale palju huvitavamate asjadega, kui mina suudan ülikooli poolt eales pakkuda,» rääkis Laanpere.

Siiski toob ta näiteks Tartu Erakooli, kes otsustas järkjärgult üle minna tahvelarvutiõppele nii, et sel õppeaastal võtsid iPadid kasutusele esimene, neljas ja seitsmes klass.

Erakooli direktor Urmo Uiboleht ütles, et nende klasside jaoks on lihtsalt kõige rohkem digiõpikuid. Samas nentis ta, et digiõpikute valik on veel küllaltki kesine ning paljud neist kopeerivad paberõpikuid.

Paljude laste jaoks on 2. mai puhkepäev

Põltsamaa gümnaasium sai tänavu digiklassi, millega koolipere alles harjub.

Tundides kasutatakse iPade siiski üha julgemalt ning kui veel mullu plaanis kool minna tahvelarvutite kasutamisele üle kolme aastaga, siis praegu usutakse, et see on võimalik juba tulevast õppeaastast.

«Meil on lihtsalt üks õppevahend juures, kedagi ei ole selle külge aheldatud, aga igas aines on võimalik iPadi kasutada,» kirjeldas Uiboleht, kelle sõnul peaks haridussüsteem olema see, kes muutusi veab, ent sörgib hoopis ise uuenduste sabas.

Tahame näidata, et kõige olulisem on idee, mitte raha.

Tahame näidata, et digipööre on võimalik oma jõududega, ei pea ootama kõrgemat korraldust.

TLÜ vanemteadur Mart Laanpere

Lisaks digipöörde visioonile peab koolil olema ka varasem kogemus innovaatilise tehnoloogia kasutamisega õppetöös ning reformi läbiviimisega.

Parimaid koole valib katseprojekti seitsmepealine töörühm, kelle seas haridus- ja teadusministeeriumi ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) esindajad, aga ka üks androidõpiku väljatöötaja, Orissaare gümnaasiumi õpilane Mikk Kärner.

Kärner ütles, et tema koolis püütakse ajakohastada nii tehnikat kui ka õpetamismeetodeid, kuid puudub ühtne süsteem ja eesmärk. «Paljudes koolides organiseerib üks õpetaja ühte, teine teist, aga puudub kompleksne lähenemine.»

Abiks vaid nõuga Projekti pääsevaid meeskondi hakkavad koolitama TLÜ haridustehnoloogid. «Määrame mentorid, kes käivad koolituse vahel gruppe nõustamas ja vaatamas, kuidas asi edeneb,» kirjeldas Laanpere õppetööd, mis peaks lõpule jõudma sügisel. Samas ei toetata meeskondi kuidagi raha või tehnoloogiaga.

«Me tahame näidata, et kõige olulisem on idee, mitte raha.

Me tahame teistele koolidele näidata, et digipööre on võimalik oma jõududega, ei pea ootama kõrgemat korraldust,» ütles Laanpere, kelle sõnul peab kool ise nutikas olema, tegema lapsevanematega koostööd ning uurima, kas lastel on võimalik tahvelarvuti ise kodust kaasa võtta.

«Paljudel on seadmed olemas, aga lapsevanem ei julge seda kooli anda, sest laps näeb tahvelarvutis mänguasja. Kool näitab ära, et see on vahend, mille abil saab paremini ja huvitavamalt õppida.»

foto: ellar sügiste

Projekti parim saab auhinna, mis peaks motiveerima.

Auhinna paneb välja Samsung, kes on projekti idee algataja ning selle sponsor. Sarnaseid projekte on Samsung algatanud ka Lätis ja Leedus.

Ehkki katseprojekti pääsevad koolid, kes digipööret päris nullist ei alusta, lubab Laanpere, et kaasatakse nii suuri linnakoole kui ka väiksemaid maakoole. Jaanuaris alustatakse sama projekti juba uute koolidega. Siis kaasatakse 12 kooli.

«Eesti elukestva õppe strateegia näeb ette, et aastaks 2020 on enamikus koolides digipööre toimunud. Teised koolid saavad pilootkoolide pealt õppida ja valida selleks sobiva mudeli,» kinnitas Laanpere.

«Algul on meil vaja paarikümne pilootkooli abil näidata, et digipööre on võimalik ilma tohutu investeeringuta,» toonitas ta.

«Tihti on ette tulnud, et koolide digitaristust rääkides on eesmärk just vahend, kuid digiteemadele mõeldes tuleks meil ennekõike mõelda sisuliselt õppimisele ja sellele, kuidas digivahend õppevahendina osapooltele õpetamise ja õppimise tulemuslikkusele kaasa aidata saab,» kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Kristel Rillo.

Mitu kooli on õppetöö korraldanud nii, et lapsed saavad puhata ka 2. mail, mis on riigipühale järgnev reede. «Kuna alustasime pühapäeval ehk 1. septembril, siis kokkuleppeliselt saame 2. mail tagasi. Õppetööd sellel päeval ei toimu.

Samas pole keelatud korraldada klassiüritusi,» ütles Tallinna Pääsküla gümnaasiumi direktor Leena Arras. postimees.ee

Viisitamme kõrvast tirinud Kilk pääses uurimise alt

Gruusia president tuleb Eestisse visiidile

Politsei lõpetas Mart Viisitamme kõrvast tirinud ärimehe Rein Kilgi suhtes kriminaaluurimise talle kahtlustust esitamata. Viisitamm sattus mullu 4. detsembril Tallinnas ühes advokaadibüroos toimunud koosolekul oma tööandja Kilgi füüsilise rünnaku alla, kui ärimeest teda kõrvast sikutas ja muid vigastusi tekitas. postimees.ee

Eestisse saabub täna kahepäevasele visiidile Gruusia president Giorgi Margvelašvili, kes osaleb Tallinna rahvusvahelisel internetivabaduse konverentsil ning kohtub president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Eiki Nestori ja peaminister Taavi Rõivasega. Kohtumistel arutatakse kahe riigi suhteid, rahvusvahelist olukorda ja muud. err.ee

Postimees.ee küsitlus Kas osaled 3. mail Teeme Ära talgupäeval?

Kaalun seda, kuid ei ole kindel

Ei

59%

3%

1418 vastajat

Jah, kindlasti

6%

31% Teen kevadtöid, kuid mitte Teeme Ära raames

4 || EESTI || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TOIMETAJA BE BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ÜKSIKÜRITAJAD. Europarlamendi kuuele ihaldusväärsele ko

16 soovijat, koha tuuli koch reporter

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

K

foto: elmo riig / sakala

uu enne europa rla mend i valimisi ütles ERRi uudistetoimetuse tellitud Emori uuring, et parlamendierakondade kõrval oleks põhjust taas Brüsseli tööle loota ka üksikkandidaat Indrek Tarandil.

Tõsi, küsitluse ajal ei olnud kõik üksikkandidaadid veel selgunud, aga TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog möönis, et nii palju, kui üksiküritajate nimesid teada oli, oli neile antav toetus olematu. «Indrek Tarandi toetus parteide kõrval on jätkuv, teiste üksikkandidaatide toetus saab selgemaks pärast maikuu uuringut,» ütles Voog.

Kui valimised oleks toimunud nüüd, siis hääletanuks Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaatide poolt 17 protsenti valijaist, Refor-

indrek tarand (50) Tarand on Tarand. Eelmiste europarlamendi valimiste tegelik võitja, kui noppis erakondi toona südamest trotsinud rahva käest üle 100 000 hääle. Praeguseid europarlamendi saadikuid hindava VoteWatch Europe’i järgi on Tarand üks populaarseim eurosaadik. Igapäevasele parlamendiliikme tööle lisaks tuleb osata ka väliselt silma paista, ütleb Tarand, ja ei loobu oma päikeseprillidest, veidi reegleid rikkuvast kampaaniast, isikliku sarmiga taas valimisedu poole libisedes.

miera mierakonna, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide poolt 16 sotsia protsenti ja Tarandi poolt 11 protse protsenti vastanutest. protse Erakondade reitingute kanEra nul püsiv pü Tarand räägib inimestega. Käib koolides, rahmeste vamajades, Maamessil nägu vama näitamas. Tarandi unistuste näitam seltskond tulevases Euroopa seltsk Parlamendi koosseisus oleks Parlam tema, Yoko Alender ja EerikNiiles Kross IRList, Aivar Riisalu Keskerakonnast, K Kaja Kallas Reformierakonnast Re ja Marju Lau Lauristin sotsiaaldemokraatide se seast.

Need nimed kirjutas ta ka Ne oma a auto peale, mille politsei riigikogu rii kantselei kaebe peale palus valimisreklaamina mõjumise mõ pärast eemalda«Inimestel seostub Taranda. «I di nimi nim europarlamendiga, seetõttu tuleb t kirjad autolt eemaldada, ütlesid mulle politseiniaga lisasid – teid me valikud, a me ikka,» ikk rääkis Tarand ja kirjeldas ühtlasi ka oma valijat.

«Oma hääled saan ma ikka kokku.» kokku Üksikkandidaatide üldist Ük eduvõimalust neil valimistel eduvõ hinnates tõdes Tarand, et 16 hinna inimese makstav kandideerimiinimes seks tarvilik ta 1775-eurone kautsjon täidab tä riigieelarvet ja suuremat tolku sellest pole.

Politoloog Vello Pettai hinPo das, et e olukord on võrreldes 2009. aasta europarlamendi valimistega oluliselt muutuvalim nud. « «Tänane seis on selline, et oleme majanduskriisist väljas, poliitilise süsteemi taas paika saanud nii, nagu paljud seda sooviksid. Rahvakogu lainetus on veel tunda, aga vahepealne protsess on toimunud,» kirjeldas Pettai. m Ka on sel korral üksikkandidaate kaugelt rohkem kui didaa 2009. aastal. Siis kandideeris erakonnaväliselt kõrgele euroerakon kohale vaid kuus üksikkandidaati. Tarandi kõrval pronksöö kangelane k Juri Žuravljov, Dmitri Klenski, Taira Aasa, Dmitr kes proovib pr selgi korral, Marja Märt Õigus. tin Helme He Pettai ennustas, et kõik Pe üksiküritajad, kes soovivad üksik koos Tarandiga T väljakule astuda, ei saavuta kindlasti edu.

Väikeparteid Lisaks parlamendierakondadele kandideerivad järgmised parteid: • Eestimaa Ühendatud Vasakpartei – Valev Kald • Eestimaa Rohelised – Marko Kaasik, Kai Künnis-Beres, Darja Vorontsova, Imbi Paju • Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond – Martin Helme, Mart Helme, Henn Põlluaas, Leili Utno, Jaak Madison, Andres Lillemäe, Maarika Pähklemäe, Heldur Paulson, Anti Poolamets, Merry Aart, Kaarel Jaak Roosaare, Paul Tammert • Eesti Iseseisvuspartei – Vello Leito, Hardo Aasmäe, Juku-Kalle Raid, Merle Jääger, Sven Sildnik, Emil Rutiku, Õie-Mari Aasmäe

«Tarand tuleb teatava poliitilise kapitaliga, renomeega, mis pole viie aastaga väga muutunud. Tal on väljavaateid saada taas valituks,» tõdes Tartu Ülikooli politoloog, lisades, et teistel pole eriti põhjust sellisele suurejoonelisele edule loota. «Läbi lüüa on väga raske. Erakonnad on jätkuvalt tugevate nimekirjadega ja suur hulk valijatest joondub jätkuvalt parteipoliitiliselt,» ütles Pettai.

Erakondade nimekirjad on tugevad, koloriitseid inimesi palju, kõigil tugevad esinumbrid. Poliitennustajad ja kandidaadid isegi nendivad, et kõik parlamendierakonnad võtavad ühe koha, järele jääb kaks kohta. Aga suure tõenäosusega saab keegi kaks ja üks koht jääb üksikkandidaatidele.

Tarandi järel teised tuntumad-silmapaistvamad üksikkandidaadid – Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland, võitlejahing ja tuline inimõiguste eest võitleja Silver Meikar ning kodukandipoliitik, rohkem telemehena tuntud Tanel Talve – saavad teha enesele aga nende valimistega tugeva kampaania, pidades silmas tulevasi Eesti riigikogu valimisi.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || EESTI || 5

ohale kandideerib Eestist kokku 88 inimest, neist 16 üksikkandidaadina.

Brüsselis saab neist vaid üks Europarlamendi üksikkandidaadid imre mürk (36)

dmitri silber (52)

svetlana ivnitskaja (57)

Kandideerib, kuna soovib seista koduselt armsate rahvusriikide koostööle toetuva Euroopa Liidu tuleviku eest, soovib olla europarlamendis rahvusriikide koostööl põhineva Euroopa Liidu idee eest seisja. Sügisestel kohalikel valimistel kandideeris valimisliidu Isamaaline Tartu Kodanik nimekirjas Tartu volikokku ja osutus valituks.

Ukrainas sündinud Silber oskab eesti keelt, aga eelistab vesteldes jääda siiski vene keele juurde.

Leiab praegust maailmapoliitikat vaadates, et ka Eestile tooks rahulikuma tuleviku see, kui kinnitada põhiseaduse tasemel Eesti kui paljurahvuselise riigi staatus, viia radikaalsed muudatused sisse keeleseadusesse, tõsta politseitöötajate mainet ja enesekindlust. Tal on kolm last ja talle meeldib tema kodumaa Eesti.

Kui arvestada ERRi kodulehele üles seatud kandidaatide videolõikude vaadatavust, on Ivnitskaja näol tegemist nende valimiste superstaariga. Tema klippi vaadatakse, jagatakse arvamusi. Ta on püüdnud paaril korral pääseda ka riigikokku, aga mõnikümmend häält pole aidanud. Nüüd on europarlamendi kord, kus ta sooviks esmalt euroliidu eelarveks kümme triljonit dollarit ja rahvusriikide armeede laialisaatmist.

kristiina ojuland (48) Oma erakonna loomise ideega heitlev Ojuland püüab taas europarlamendi kohta. Reformierakonnast välja heidetud poliitik on oma kodukandis Ida-Virumaal jätkuvalt populaarne, kuid kõrged kontsad, uhked kostüümid ja pilkupüüdvad käekotid võivad varjutada seni saavutatu. Kui edu teda praegu ei saada, on uueks eesmärgiks oma erakond ja riigikogu valimised.

krista mulenok (36) Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Mulenok avab nende valimistega oma poliitikutee. Erakondadest on ta suutnud seni puutumatuks jääda ja ka sel korral valis üksikkandidaadi tee. Varasemalt pole ta Eesti valimistel osalenud. Edukas, ettevõtlik, kiire ideede generaator ja sama kiire nende elluviimisel.

roman ubakivi (69) Legendaarne Eesti jalgpallitreener, range ja distsipliini nõudev. Ubakivi oli noortemeeskonna Lõvid juhendaja ja aastatel 1994–1995 Eesti rahvusmeeskonna peatreener. On püüdnud poliitkarjääri teha ERSPs, kandideerides 1992. aastal riigikokku, olnud ka Põllumeeste Kogu ja Keskerakonna liige. 1999. aastal püüdis aga riigikokku pääseda hoopis Eesti Sinise Erakonna nimekirjas.

taira aasa (57) Eelmistel europarlamendi valimistel kogus õigusteadlane Aasa 263 häält. See on tema varasemaid poliitilisi ülesastumisi arvestades kobe tulemus – kohalike omavalitsuste valimistel 2009. aastal sai ta Tallinnas 15 häält (ta vaidlustas tulemuse, aga see jäi muutmata), 2011. aasta riigikogu valimistel 60 häält. Endine keskerakondlane, kes 2010. aastal lõi Uue Tööerakonna, aga suuremat edu pole parteipoliitikas saavutanud.

olga sõtnik (33) Viimasel ajal koduparteis Keskerakonnas vastuvoolu liikuv Sõtnik riskib üksikkandidaadina üsna paljuga. Isepäine tegutsemine teeb tal erakonda jäämise ilmselt üsna keeruliseks, aga suure inimõiguste eest seisjana võib ta europarlamenti mittepääsemise korral loota uuesti riigikogu kohale, kuid sel korral näiteks Reformierakonna ridades.

jevgeni krištafovitš (31) Südikas võitleja, Euroopa Algatuste Keskuse direktor, kes on üles kasvanud Eestis vene perekonnas ja juba tema saksa sõjavangidega koos Eestisse tulnud vanaema rääkis, kuidas tuleb ära õppida selle maa keel, kus elad. Inimõigusteaktivisti viimaseks kõmulisemaks käiguks oli videopöördumine, kus Kristafovitš teatas: «Käi perse, Vladimir Putin! Käi perse, kui arvad, et 20. sajandi kõige suurem geopoliitiline katastroof oli Nõukogude Liidu lagunemine.»

andres inn (67) Saksamaal Hanaus põgenikelaagris sündinud Inn ütleb, et ta pole poliitik, ta pole võimukartelli liige, ta pole peibutuspart.

Ta on teadlane, keda häirib võimueliidi eemaldumine rahvast ja valitsejate ülbus.

Ta seisab ebaausa, ebamoraalse, korrumpeerunud ja rahvavaenuliku partokraatia vastu.

silver meikar (36) Eesti parteide tüütav peavalu Meikar jagab end kõikjale: risti jalgu järjekordsetele valimistele, kus ta saab taas kritiseerida Eesti erakondade kilekotipoliitikat, rääkida lõputult demokraatia eest, võidelda Ukraina barrikaadidel, noppida ka Indrek Tarandi hääli. Ta seisaks Euroopas inimõiguste eest, infoühiskonna vabaduse eest, aga kui ei õnnestu, siis võib seda teha ka Eesti riigikogus.

tanel talve (37)

joeri wiersma (38)

«On see Kanal 2 eksperiment?» küsisid paljud, kui kuulsid Talve kandideerimisest. Ei, kogukonnapoliitik, rohujuuretasandi esindaja Talve on Anija vallas tehtud mees, kohalikel valimistel sai tubli 125 häält, mis oli vallas teine häältetulemus üldse. Ettevõtja taustaga mees teab, mida inimesed räägivad, mis neile muret teeb. Ta soovib europarlamendis ajada Eesti asja, seista tavaliste Eesti inimeste eest.

Hollandi kodanik Wiersma on Euroopa Vilepuhujate Partei esimees. Eurovilepuhujana lubab ta töötada selle nimel, et paljastada avaliku raha väärkasutus. Ta kutsub ka kõiki teisi vilepuhujatega liituma. Ta soovib ausust, läbipaistvust, vähem bürokraatiat. Aususe sõnumiga ei läinud tal eelmistel kohalikel valimistel kuigi hästi, siis ta kandideeris Tallinnas ja sai 32 häält.

lance gareth edward boxall (50)

rene kuulmann (44)

Suurbritannia kodanik Boxall on sündinud Londonis ja valinud võtme Euroopasse just Eesti valimiste kaudu. Kandidaadi kohta on üsna vähe teada ning ka guugeldamisest pole lisainfo hankimisel abi.

Purjetajahingega Kuulmanni saadab üsna hoogne ja kirev minevik. Tal on olnud vaidlusi politsei ja maksuametiga. Kunagine keskerakondlane ja endine Tallinna linnavaraameti juht on avalikkusest kõrvale tõmbunud, kuid tuntud kui kirglik kinnisvara- ja kunstikoguja.

6 || EESTI || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UUES AMETIS. Mehest, kes 2007. aastal loobus pürgimast Tartu linnapeaks ja võttis pärast seitset aastat riigikogus selle ameti pakkumise vastu.

Urmas Klaas: provintsijutt algab inimese peast intervjuu nils niitra reporter

T

artu linnapeal, ajaloolaseharidusega Urmas Klaasil (43) pole välja käia revolutsioon i l isi ideid Emajõe Ateena uutmiseks, tema hinnangul koosneb see linn pigem paljudest väiksematest headest mõtetest.

Kuidas te ise ennast iseloomustate?

Olen lugenud enda kohta viimase paari nädala jooksul nii palju iseloomustusi ...

Pedant te nähtavasti pole, sest jäite intervjuule viis minutit hiljaks.

See väide on ümber lükatud.

Olen põline lõunaeestlane, Lõuna-Eesti on andnud mulle avatud ja avara suhtlemisstiili.

Püüan üldiselt olla ikka täpne ja kokkulepetest kinni pidada. Kui on tarvis, olen loomulikult tõsine, kui on vaba aeg, siis kindlasti ka seltskondlik.

Järjekindel. Töökas.

Kas olete sangviiniline, koleeriline, flegmaatiline või melanhoolne?

Kunagi keskkooli ajal määrati testidega temperamenditüüpe ja selle järgi olin koleerik.

Miks ma seda üldse küsin – ehkki nimetate end põliseks lõunaeestlaseks, on jäänud pisut selline mulje, et inimesed ei tea, kes te ikkagi olete. Paljud küsivad, miks ikkagi teie, kes te saite kohalike omavalitsuste valimistel Põlvast 69 häält.

Kandideerisin Põlva volikokku sealse nimekirja toetajana (peibutuspardina – N. N.), aga olen ka riigikogu valimistel kandideerinud seni Kagu-Eestis Põlva, Võru ja Valga maakonnas.

Sain sealt 2007. aastal Reformierakonna toona suurima toetuse (3258 häält – N. N.). Hästi läks ka 2011. aastal (2990 häält – N. N.).

Juba 2007. aastal tegid kolleegid mulle ettepaneku kandideerida Tartu linnapeaks, aga toona olid minu lubadused antud Kagu-Eesti valijatele ja pidasin õigeks neid lubadusi täita.

Tulin nüüd riigikogust ära, kuna eelmine linnapea tegi ettepaneku linnapeaks kandideerida.

Kohtusin kõigi volikogu fraktsioonide ja saadikurühmadega enne volikogu istungit, kus mind linnapeaks valiti. Mul olid nendega tõsised vestlused Tartu teemal. Mõnega kestis kohtumine lausa mitu tundi. Avasin ka oma vaateid ja pean ütlema, et vaadete kattuvus oli suur.

Teil on Tartus maja.

Olen seotud Tartuga 1989. aas-

tast, kui tulin siia ülikooli. Ülikooli ja Postimehe (1995–2003) aegadest olen elanudki Tartus ning sellest ajast on mul siin kodu (Tammelinnas – N. N.), kus elan ka praegu.

Olen siin olnud nädalalõppudel. Tartus on minu raamatukogu, aed, õunapuud, marjapuud ja -põõsad. On tarvis muru niita ja hekki pügada, ning kõike seda olen ma teinud.

skandaalis (kirjanik Kaur Kender määrati kultuurilehe Sirp peatoimetajaks, kust ta kohe ka lahkus – toim), sotsiaalministrit teist paar aastat tagasi ka ei saanud, toona sai hoopis Hanno Pevkurist. Kogu aeg läheb teil midagi untsu, aga kogu aeg upitatakse teid kõrgetele kohtadele. Miks?

Juba 2007. aastal tegid kolleegid mulle ettepaneku kandideerida Tartu linnapeaks, aga toona olid minu lubadused antud Kagu-Eesti valijatele.

Kirjanik Mart Kivastik küsis Tartu Postimehes, et kaua Tartus neid linnapäid koolitatakse, nagu oleks siin mingid linnapeade täienduskursused.

Lugesin seda. Statistikaamet prognoosib Tartu linnale rahvaarvu kasvu peamiselt sissetulevate elanike arvelt. Kivastik peab olema valmis selleks, et ka tulevikus võib saada Tartu linnapeaks keegi, kes pole põlistartlane.

Kuidas te tartlasi iseloomustate?

Tartlased on soojemad ja avatumad suhtlejad kui põhjaeestlased. Läksin Tallinna Postimehe peatoimetaja ametisse 2000. aastal ja siis olin seal võõras.

Toona tundus mulle, et kõik probleemid ja teemad said paremini joonde aetud teiste Tallinna läinud tartlastega. Leidsin nende inimestega kergemini ühise keele.

Tartlased on kindlasti akadeemilisemad ja rahulikumad. Üks Tallinnast Tartusse tagasi kolinud tartlane rääkis, et tallinlased teevad päevas rohkem samme kui tartlased, aga ta kahtleb selles, kas kõik need sammud on piisavalt tõhusad ja läbimõeldud.

Mulle tundub, et tartlastel on oma huumorisoon, millest tallinlased aeg-ajalt aru ei saa.

Ka mulle on öeldud, et jäta teinekord mõni nali tegemata, võib-olla alles mõne päeva pärast saadakse sellest aru.

Kui aga Tartu Postimees tegi aprillinalja, kurtsite kunagi peatoimetajana, et nali ei jõudnud kohale (Klaas kehtestas n-ö aprillinaljadirektiivi, millega määrati, mitu aprillinalja tohib teha – N. N.).

Viimati tegi Tartu Postimees uudise Tartusse linnaosavanemate määramise kohta ning rahvusringhäälingu uudisteportaal arvas, et tegu on tõsise uudisega, ja refereeris seda. Mina sain erinevalt rahvusringhäälingust aru, et see on nali.

Millega ikkagi te partei toetuse ära teenisite? Olite ju osaline Kenderi

Mind ei upita keegi kuhugi.

Mulle on tehtud poliitikuaastate jooksul mitmeid huvitavaid ettepanekuid, aga ma ei ole neid sugugi vastu võtnud.

Seekordne ettepanek tulla Tartusse linnapeaks meeldis mulle. Leian, et valimistel antud lubadused Kagu-Eesti valijatele olen suutnud täita ja järgmiste riigikogu valimisteni on nii palju aega, et nüüd saavad teised end Kagu-Eesti valimisringkonnas proovile panna.

Mul on hulk kontakte ja kogemusi, mida saan nüüd Tartus rakendada.

Kas te tuleval aastal riigikokku kandideerite?

Poliitiku töö üks osa on valimistel kandideerida ja selles pole midagi halba. Kandideerides saab tutvustada oma ideid ja mõtteid, saada inimestelt tagasisidet ja toetada ka erakonda.

Aga riigikogusse ma aasta pärast minna ei kavatse.

Kandideerida, aga mitte minna?

Jah. Ma ei saa täna isegi sajaprotsendilise kindlusega öelda, kas ma kandideerin või ei kandideeri. Ma pole seda otsust teinud, küll olen otsustanud riigikogusse mitte minna isegi siis, kui ma kandideerin. Tahan teha praegust tööd pikaajaliselt, mitte hüpelda ühelt kohalt teisele. Hiljuti loobusin kandideerimast europarlamenti.

Ülikooli ja Postimehe aegadest olen elanudki Tartus ning sellest ajast on mul siin kodu, kus elan ka praegu.

Teid on tõepoolest iseloomustatud pedantse ja veidi dotseeriva inimesena. Kas see tähendab, et Tartu muutub senisest korralikumaks ja pedantsemaks linnaks? Kas Tartu peaks olema vabameelsem kui Tallinn?

Tartu peab olema uudishimulik linn, mis tähendab, et kõik võimalikud uuendused linnaelu korralduses ja juhtimises võiks olla siin rakendatud esimesena riigis. Kaasava eelarve idee ja rakendus viidi Tartus esmakordselt ellu ning valmistame juba järgmiseks aastaks ette kaasava eelarve süsteemi täiustamist.

Samuti on olulised kõik ITlahendused, mis aitavad teha linlaste elu mugavamaks. Tartu muutub minu juhtimise all veel uudishimulikumaks kui seni.

Vastne Tartu linnapea Urmas Klaas tunnistas, et kuigi ta pole veel otsustanud, kas kandideerib järgmisel aastal riigikogusse või mitte, ei kavatse ta isegi valituks osutudes taas Toompeale parlamenditööd tegema minna. foto: margus ansu

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

lele järgnesid süüdistused linna provintsistumise kohta – N. N.). See otsus tugineb kokkuleppele ettevõtjate, linnavalitsuse ja linlaste vahel.

Mida me ikkagi selle vabameelsuse all silmas peame? Mida tunneb Urmas Klaas, kui mätas läheb roheliseks ja tudengid lähevad jälle Pirogovi platsile õlut jooma? Klaas läheb mööda ja vaatab, et jälle tudengid joovad – kas Klaas mõtleb, et ah, mis seal ikka, need on ju noored? Või mõtleb Klaas, et see Pirogovi platsi lällavate noorte teema tuleb ikkagi linnavalitsuse istungil üles võtta?

Tartu on ülikoolilinn ja see annab linnale oma värvi. Oleks väga kurb, kui linnas oleks haudvaikus ja kõik käiksid nööri mööda. Usun, et tartlased on sellise eluga ammu harjunud ja me mahume kõik siia linna kenasti ära.

Tartus elu käib ja mulle tundub, et tükime ise endale liiga palju sisendama, et on igav.

Tartu suur rikkus on ülikoolid ja kõrgkoolid. Soovin, et linnal ja Tartu Ülikoolil oleks senisest enam tõsiseid koostööprojekte, mis aitavad ka linna eden-

dada. Siin on üle 20 000 tudengi ja siin on teistsugune elu kui mõnes teises Eesti linnas.

Sellepärast otsustas linnavalitsus 15. aprillil korrigeeri-

da varasemat otsust, mis puudutas kesklinna kohvikute lahtiolekuaegasid (linnavalitsuse eelmine otsus nõudis välikohvikute sulgemist südaööl, mil-

Tartust rääkides tuleb alati ette võtta need samad igivanad stampküsimused: kuidas tihendada linnavalitsuse ja ülikooli koostööd, kuidas parandada transpordiühendusi, kuidas muuta linnaelu suvel elavamaks jpm. Neid küsiti teie eelkäijatelt, küsitakse kindlasti ka järgmistelt linnapeadelt. Aga kas teil on kaasa võetud mõni radikaalne idee, mis eristuks kuidagi neist igavatest Tartu püsiprobleemidest, mis ei muutu?

Palju on räägitud Emajõe suuremast ärakasutamisest. 15. aprillil oli linnavalitsuse istun-

gil päevakorras Emajõe äärde teeninduspunkti rajamine, kust mootorpaadid saaks kütust tankida. Oleme Emajõge vähe ära kasutanud.

Tartusse on tekkinud viimasel ajal mitmeid väga vahvaid kohti. Mulle meeldib Tartu seikluspark Raadil ja siseseikluspark Lõunakeskuses.

Eks see linn koosnebki paljudest vahvatest asjadest, mis teevad Tartu mõnusaks.

Mina oleksin ettevaatlik ideedega rajada Tartusse näiteks BMW tehas või teha siia mingi imeasi. Imesid ei juhtu lihtsalt niisama. Mõnigi varasematest ideest on praeguseks siiski ellu rakendunud.

Ja lõppu seesama eriti tüüpiline Tartu-küsimus. Mina küsin teilt, mida teha, et Tartus oleks suvel elu, ja kas teie vastate, et Tartus on suvel elu?

Kui ma kunagi ise olin siin Tartus ajakirjanik, kritiseerisin linnavalitsust selle eest, et suvel ja eriti õhtuti on Raekoja plats tühi ja Rüütli tänav väljasurnud. Võrreldes selle umbes 15 aasta taguse ajaga on ikka praegu hoopis teine pilt. Kesklinnas käib elu! Turistid, kohvikud! Jalutasin siin õhtul ja vaatasin, et kõik toidukohad olid rahvast täis.

Olin ausalt öeldes imestunud, saades teada, kui palju on Tartus kevadel ja suvel festivale ning kõikvõimalikke muid üritusi. Tartus elu käib ja mulle tundub, et tükime ise endale liiga palju sisendama, et on igav.

Ka see provintsijutt hakkab ju pihta inimese peast. Kui ta seda endale pidevalt sisendab, küll elu siis ka provintsistub.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

LNG-terminal ehitatakse tõenäoliselt Soome Vaidlused veeldatud gaasi (LNG) terminali asukoha ümber lahenevad tõenäoliselt Soome kasuks, kirjutas Iltalehti võrguväljaanne.

Soome ja Eesti on pikalt vaielnud LNG-terminali asukoha üle – et kas see tuleb Inkoosse või Paldiskisse. Veebruaris pöördusid riigid lahenduse saamiseks Euroopa Komisjoni poole.

Möödunud nädalal Soomes viibinud Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku kabinetiülem Michael Hager ütles, et mais hakatakse olukorda vaagima ning on võimalik, et asi lahendatakse. «Kas see tähendab, et terminal ehitatakse just Soome?» küsis Iltalehti ajakirjanik Timo Hakkarainen. «Soome saaks suure terminali ja ühendustoru Balticconnector, Eesti aga mahuti või väikse terminali,» lubas Hager. e24.ee

470 000 turisti peaksid kruiisilaevad tänavu Tallinna tooma. Discovery sildumisega Vanasadamas algab täna Tallinna sadama kruiisihooaeg.

Tarbijad peavad roheenergiat tegelikust kallimaks Elektritarbijad peavad roheenergia- ja tavaliste elektripakettide hinnavahet rohkem kui viis korda suuremaks, kui see tegelikult on, selgus elektrilepingu sõlmimise portaali Energiaturg.ee uuringust. Energiaturg.ee tegevjuhi Pirmin Tamme sõnul on kõige suurema turuosaga müüja roheenergiapakett eramu omanikule aastase elektritarbimisega 10 000 kWh ühes kuus 1,5 eurot kallim kui tavaline pakett. e24.ee

USA firmad tahavad kaks triljonit dollarit tööle panna USA börsiettevõtete bilanssidesse on kogunenud rekordilised 2,02 triljonit dollarit, nüüd tahavad firmad selle raha tööle panna, kirjutas Bloomberg. Apple’i vaba raha kahanes esimest korda alates 2006. aastast, sest ettevõte suurendab aktsiate tagasiostmist 30 miljardi dollari võrra ja suurendab aktsionäride dividende. Apple’i bilansis on raha ja likviidseid väärtpabereid 151 miljardit dollarit. General Electric, mille bilansis on raha 57 miljardit dollarit, kaalub üle võtta Prantsusmaa elektriturbiinide tootja Alstom, mis on ka Eesti Energia Auvere elektrijaama ehitaja. e24.ee

Jänese- ja linnuliha müümise reeglid leevenevad

Reisijate andmed lähevad otse jõuametitele

Põllumajandusministeeriumi eelnõu järgi võib farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha hakata müüma aasta ringi väikses koguses otse farmist ning lisaks rümpadele on lubatud müüa ka siseelundeid. BNS

Siseministeeriumi eelnõu järgi hakkavad rahvusvahelised lennuja raudteefirmad edaspidi reisijate broneeringuid ja reisijate nimekirju saatma õiguskaitseorganitele kontrollimiseks, et kuritegusid ennetada. BNS

GERLI PADAR

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KINNISVARA. Hoolimata sellest, et nõudlus on olemas, ei ole arendajatel huvi üüriturug

Eesti on suuresti sund liina valdre reporter

Õ

igused ja kohustused üürisuhetes on omandireformi ajast pärit ning kuigi üürilepinguid sõlmitakse praegu vabatahtlikult, jääb seadust lugedes mulje, justkui oleks üürnik rumal ja kaitsetu ning üürileandja õel ja pahatahtlik.

Iga potentsiaalselt üürnikku kahjustav punkt üürilepingus on seaduse järgi automaatselt tühine. Näiteks kui lepingus on kokku lepitud, et eluruumi üürnik kohustub rikkumise korral tasuma leppetrahvi, siis tegelikult ei ole üürileandjal õigust seda nõuda.

Kinnisvarafirmade liidu juhi Tõnis Rüütli sõnul peaks potentsiaalne investor olema praegu suisa hull, et hakata üüriturgu arendama. «Seaduse muutmist võiks alustada kasvõi sellisest väiksest asjast, et lisada paragrahvidele säte «juhul kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti». Nii kummastav kui see ka ei ole, praegu see võimalus puudub,» selgitas Rüütel. «Tänu jumalale sundüürnikke meil enam ei ole, aga nüüd on tekkinud sundomanike riik.»

Seadus on ühele poole kaldu Peamise süüdlasena üürituru arengu seisakus võib näha võlaõigusseaduse üürisuhteid reguleerivat peatükki. Postimehega rääkinud õigus- ja kinnisvaraekspertide hinnangul ongi suurim häda see, et kõik üürisuhteid puudutavad normid on seaduses imperatiivsed ning seadus ise tugevalt üürniku poole kaldu.

Ehitus- ja kinnisvaraõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Pille Pettai nõustub Rüütliga, et olukord on absurdne, ning leiab, et üürniku õigused ei tohiks kuidagi olla suuremad üürileandja õigustest. «Sisuliselt kaitseb seadus gruppi, mida enam ei eksisteeri. Tänapäeval sõlmitakse üürileping

SEMY

vabatahtlikult, mistõttu inimene teab, mis õigused ja kohustused ta endale lepingut sõlmides võtab,» märgib Pettai.

Kinnisvarafirma Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand kinnitab, et üürniku poole kaldu olev seadus sunnib investoreid ettevaatlikkusele. Tema sõnul oleks vaja sundüürnike kaitsmise mõtteviisilt üle minna tänapäevasele ettevõtlusvabadusele ning elukoha vaba valiku põhimõtetele. «See ei tähenda üksnes üürileandjate õiguste suurenemist «puuküürnike» juhtumite tarbeks, vaid aitaks kaasa kahe võrdse lepingupartneri suhte mõistlikumal määratlemisel,» põhjendab Allekand.

Lisaks võlaõigusseadusele toob Allekand esile, et võrreldes ärikinnisvara projektidega on elukondliku üürivara käibemaks diskrimineeriv, mistõttu nende projektide puhul peab investor sisuliselt riiki väga pika aja jooksul suurte summadega krediteerima.

Eksperdid leiavad üksmeelselt, et üüriturg on Eestis lühikese perspektiiviga ja ebastabiilne, samas kui üürnikud ootavad stabiilset ja pikemat üürisuhet. Üüriteenus on Eestis juhuslik äri, üürikorteritesse investeerimine ei ole piisavalt tulus ning muud investeerimisvõimalused pakuvad paremat tootlust.

Ka värske majandusminister Urve Palo nentis Postimehele antud intervjuus, et Eestis ei ole üüriturg eriti välja arenenud, ning leidis, et nõudlus mujal maailmas väga levinud munitsipaalüürikorterite järele oleks meil suur. Teistes riikides, eriti Lääne- ja Põhja-Euroopas on üürisuhted põhjalikult reguleeritud, poolte õigused ja kohustused on rohkem tasakaalus ning seetõttu üürisuhted märksa pikemad.

Eestis on turg kaootiline, keegi ei julge üürisuhteid sõlmida pikaks ajaks ning seega praegu kodu omamisele stabiilset alternatiivi ei ole. «Kindlas-

ti on puudulik seadus põhjus, miks meil korralikku üüriturgu ei ole. Kui me ka mõistuslikult saame aru, et pooled võiksid olla võrdsed, siis seadus seda ei võimalda,» kinnitab vandeadvokaat Pettai.

Leida tuleb tasakaal

Kui me ka mõistuslikult saame aru, et pooled võiksid olla võrdsed, siis seadus seda ei võimalda.

Vandeadvokaat Pille Pettai

Tuleb välja, et seaduse muutmine on alaliitudel eelmise valitsusega päevakorras olnud ning soov sellega edasi minna ei ole tegelikult kuhugi kadunud. Kuigi üksikasjades võivad soovid erineda, ei ole põhimõttelist vastuseisu kellelgi.

Sinnapoole astutakse juba esimesi reaalseid samme ning aprilli lõpus on kavas töökoh-

tumine justiitsminister Andres Anvelti juures. Vaevalt sealt küll kohe kuumi uudiseid oodata on, kuid avakohtumisena on see siiski märgiline.

Kuigi huvi on olemas kõigil, on justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul üürilepingu regulatsiooni muutmine, eriti selles, mis puudutab eluruumide üürimist, siiski seotud väga erinevate huvide vahel tasakaalu leidmisega.

«Kaaluda ja hinnata tuleb üürniku õigust kodule ja kodu puutumatusele, sest ei oleks mõistlik olukord, kus seadus võimaldaks näiteks perekonna koos väikeste lastega üüri-

TANJA

MIHHAILOVA

T R I B U T E

T O

Koreograaf-lavastaja Cedric Lee Bradley (USA) Muusikajuht Tarmo Leinatamm

21. JA 22. MAIL VANEMUISE TEATRIS VIIMASED ETENDUSED!

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ga tegeleda.

domanike riik

Võõrsilt pärit toit võtab võimust intervjuu hanneli rudi

Tarbija24 juhataja

Euroopa toiduliidu FoodDrink Europe juhi Mella Freweni sõnul mõjutab globaliseerumine aina enam meie toidulauda – sinna jõuab üha rohkem väljastpoolt Euroopat pärit toitu.

Mis juhtub tulevikus Euroopa toiduainete turul? Kas aina enam hakatakse müüma omamärgitooteid, USAst ja Hiinast pärit toitu või hoopis väiketootjate toodangut?

See on küsimus kristallkuulile. Kindlasti kasvab import väljastpoolt Euroopat, sest maailm globaliseerub. Kui toode on Euroopas müügil, välja arvatud sellised võltsitud tooted nagu hobuselihaskandaali ajal, siis see on definitsiooni järgi ohutu. Välja arvatud muidugi juhul, kui seda pole just ebaseaduslikult müüki toodud. See on esimene asi, mida tasub meeles pidada. Me töötame väga kõvasti selle nimel, et tagada toidu ohutust. Mitte ainult ametivõimud, vaid ka tööstus ise pingutab selle nimel, sest meil on nii palju kaalul.

Aga kui rääkida toiduainete impordist väljastpoolt Euroopat, siis ma arvan, et see kasvab. See on vältimatu, sest me ei ela saarel. Juba praegu tuuakse seda sisse tohututes kogustes, põhiliselt küll tooraineid.

Eestlaste jaoks on toidu puhul väga oluline hind. Mis on tähtis Euroopa tarbijale?

leandja meelevaldse suva kohaselt tänavale tõsta,» selgitas Niklus.

Teisalt tuleb Nikluse sõnul kindlasti arvestada üürileandja õigust oma korterit või maja ise kasutama hakata, edasi üü-

rida või saada õiglast üürihinda. «Teema keerukusest tulenevalt eeldab võlaõigusseaduses oleva üürilepingu regulatsiooni muutmine pikka ettevalmistust ning põhjalikku huvigruppide kaasamist,» märkis ta.

Ingvar Allekandi sõnul pole kinnisvaraarendajatel nõudlusest hoolimata huvi üüriturgu investeerida. foto: toomas tatar

Te olete väga arukad inimesed. Tegelikult tuleb tunnistada, et enamiku inimeste jaoks ongi kõige tähtsam hind. Kui küsida seda inimeste käest tänaval, siis räägitakse, et loomadel peavad olema head elutingimused, me peame arvestama keskkonnaga jne. Aga kui minna supermarketisse, siis kesk-

Mella Frewen

foto: toomas tatar

mine koduperenaine – aga enamasti teevad sisseoste just naised –, nähes riiulil kahte samasugust toodet, millest üks maksab kolm ja teine kaks eurot, valib odavama. See ongi põhjus, miks müüakse nii palju omamärgitooteid – need on tavaliselt madalama hinnaga. Tõsi, see pole alati hea valik. Kuid te olete ilmselt ka ise märganud, et see turg kasvab, ja just tänu hinnale.

Nõukogude ajal müüdi Eestis toitu enamasti suurtes pakendites, nüüd on müügil ka väiksemad pakendid.

USAs on suured pakid väga levinud. Mis ootab meid edaspidi, kas suured pakendid nagu USAs?

Olukord on läinud pisut hullumeelseks, sest korraga nõutakse nii hügieeni, toiduohutust kui ka seda, et vett tuleks vähem kasutada.

Ma ei usu seda. Toidutööstus pingutab, et pakkuda suuremat valikut, mitte ainult portsjoneid, aga ka veelgi tervislikumat valikut. Toiduainetööstusel on raske aeg, sest puudub ühtne seadustik või keskkond. Euroopa seadused on kirjutanud erinevad komiteed, üks seadus tuleb keskkonna-, teine põllumajandus-, kolmas tööstus- ja neljas kaubanduskomiteest ja need ei seostu omavahel eriti, kuigi igaüks neist moodustab osakese ühtsest seadusloomest. Ühelt poolt nõutakse, et tööstus kasutaks säästlikke ja keskkonnasõbralikke pakendeid, teisalt tahetakse väiksemaid portsjoneid. Lõpuks tuleks leida lahendus, mis pakuks tööstusele terviklikku lähenemist. Olukord on läinud pisut hullumeelseks, sest korraga nõutakse nii hügieeni, toiduohutust kui ka seda, et vett tuleks vähem kasutada. Tööstus on vaid osa suurest ketist, mis ei alga isegi mitte põllust, vaid veelgi varem, seemne-, kemikaalide ja pestitsiide tööstusest. On väga palju asju, mida tehakse enne, kui külvamiseni jõutakse, seejärel tuleb veel pikk rida lülisid, enne kui toit jõuab poodi ja sealt kodukööki.

Eestis arvatakse, et meie toiduhinnad langeksid märgatavalt, kui siia tuleksid suured jaeketid, nagu Lidl või Aldi. Kas 50 või 60 aasta pärast tegutsevadki Euroopas vaid suured ketid, kes suudavad tootjatelt nõuda odavamat kaupa?

Ma ei usu seda. Ma arvan, et püütakse leida mingi kompromiss. Üks asi, mis juhib Euroopa toidutööstust, on mitmekesisus ja see on hea. Kuigi olen võib-olla liiga optimistlik, ei usu ma, et tuleb päev, mil on ainult tohutud supermarketid.

Usun, et väike nurgapealne kodupood, oma pagarikoda väikses külas jäävad alles, sest see on osa meie pärandist ja osa Euroopast, sellest, kes me oleme ja mida teeme. Nii et ma ei usu, et see kaob.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KIRIK. Eile tunnistas katoliku kirik pühakuiks paavstid Johannes XXIII ja Johannes Paulus II.

Nuntsius mäletab pühakute pilku intervjuu evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

M

öödunud nädalal Tallinnas volikirjad üle andnud värske Baltimaade nuntsius Pedro López Quintana on nii preestrikui piiskopipühitsuse saanud eile pühakuks tunnistatud paavst Johannes Paulus II-lt, lisaks temaga pikki aastaid koos töötanud. Vatikani diplomaat, kes on kohtunud ka ema Teresaga, ütleb, et mõlemad 20. sajandi pühakud jäid talle esmakohtumisel meelde oma erilise pilgu poolest.

Katoliku kiriku jaoks olid lõplikuks kinnituseks, et Johannes Paulus II võib pühaks tunnistada, kaks teadusega seletamatut raskest haigusest paranemist.

Esimene leidis aset 2006. aastal Prantsusmaal Marie Simon Pierre’i nimelise nunnaga.

Tema orduõed palusid Johannes Paulus II-lt, et too paluks Jumalalt leevendust Parkinsoni tõbe põdeva nunna kannatustele. Nunn paranes täielikult ja on nüüd taas tööl.

Teine imeparaneja oli Costa Rica naine Floribeth Mora.

2011. aastal diagnoositi tal aju-

mest korda ema Teresat. Võibolla see on pühade pilk, see valgustatus.

Johannes Paulus IIt lähemalt tundma õppides nägin, et ta oli järjepidevalt sügavas palves. Mingit pidi oli ta väga normaalne tavaline inimene, samas oli temas midagi väga liigutavat, ta oli teiste suhtes väga austav, viis, kuidas ta inimesi vastu võttis, pani nad end tema juuresolekul väga hästi tundma. Ta andis edasi austusetunnetust, tohutu suutlikkusega inimesed ära kuulata. Üks aspekt, mis mulle väga silma torkas, oli ka tema rõõmsameelsus – ta armastas naerda. Ta oli rõõmus inimene ja palveinimene. Selles mõttes pole minu jaoks üllatus, et ta pühakuks tunnistatakse.

aneurüsm, mille arstid tunnistasid opereerimatuks. Oodates voodis surma, langes naise pilt Johannes Paulus II ajalehefotole. Sealt palveteks inspiratsiooni saanud ja nende tulemusel tervenenud naine kandis eile Vatikanis reliikviat.

Te olete Johannes Paulus IIga isiklikult kokku puutunud.

Jah, ma töötasin Johannes Paulus IIga 13 aastat, neist viis viimast tema lähimas kaastöötajate ringis Püha Tooli riigisekretäri assessorina. Ma tegelesin Johannes Paulus II isikliku kirjavahetuse ja asjadega, mul oli võimalus temaga sageli kohtuda. Kui ta käis välisreisidel, siis mina vastutasin tema visiitide meediakajastuse ülevaadete eest.

Nooruses sain temalt preestriordinatsiooni. See juhtus vaid kaks aastat pärast tema paavstiks valimist. Ja oma ametiaja lõpus – kaks aastat enne surma – pühitses ta mu piiskopiks.

Kirikus olete näinud ilmselt palju mehi ja naisi, kes üritavad käituda võimalikult heade kristlastena. Kas Johannes Paulus II juures oli midagi, mis torkas silma eriliselt pühaklikuna?

Ta oli väga suurepärane inimene. Ma mäletan meie esmakohtumist: viisis, kuidas ta inimestele otsa vaatas, oli midagi erilist. Olin samamoodi puudutatud nagu siis, kui kohtasin esi-

Baltimaade peapiiskop Pedro López Quintana.

Kaks paavsti tunnistati pühakuteks • Eile tunnistati Vatikanis rohkem kui poole miljoni palveränduri silme all pühakuteks kaks 20. sajandi silmapaistvat paavsti: Johannes XXIII (kirikupea aastatel 1958–1963) ja Johannes Paulus II (kirikupea aastatel 1978–2005).

• Missat pidas paavst Franciscus koos eelkäija emeriitpaavst Benedictus XVIga. • Tseremooniale kogunes ka rohkelt riigipäid ja valitsusjuhte – näiteks Hispaania ja Belgia kuningad ning Poola president, samuti oli see esimeseks välisvisiidiks Prantsuse peaministrile Manuel Vallsile. Rooma sõitis nädalavahetuseks ka Ukraina kreekakatoliiklasest peaminister Arseni Jatsenjuk, kuid seoses kriitilise olukorraga kodumaal oli ta sunnitud palverännakult päev varem Kiievisse naasma.

ROHULÕIKUR HUSQVARNA 525RX + SELJAKOTT

439 € Kampaania hind

MURUNIIDUK HUSQVARNA LB 348V

475 € Soovituslik jaehind

RAIDER 213C + VOOLIKUPOOL

3999 € Kampaania hind

www.husqvarna.ee

foto: erik prozes

Üks Johannes Paulus II erilisusi oli tema Ida-Euroopa päritolu. Kuivõrd oli paavsti poola rahvust tunda temaga töötades?

Ta armastas oma poola identiteeti sügavalt. Samal ajal oli ta avatud kogu maailmale. Tema isiklik kogemus polnud sektantlik: omaenese poola identiteedi juures oli ta universaalne inimene. Tema õpetustest tuleb välja tundlikkus kõigi vajaduste ja eripära suhtes, ta üritas olla ühenduses kõigiga, mitte suruda peale oma identiteeti.

Johannes Paulus II tõi katoliku kiriku pidevalt reisides maailma juurde, ta oli väga hea

Vatikani teise kirikukogu tulemuste edendaja. Tema õpetuses olid olulised kaks osa: oma identiteedi üle tuleb olla uhke, aga see ei tohi meid teistele sulgeda.

Mõned ütlevad, et Johannes Paulus II oli esimene, kes ennustas NSVLi kokkuvarisemist. Kui poliitiline ta oli?

Inimõiguste ja vabaduste eest seistes ta provotseeris seda. Ta tuli oma isikliku Poola kommunistliku režiimi kogemusega ja oli selles osas väga tundlik. Ta oli eestvõitleja, kes teadis, mida tähendab vabaduse puudumine. Ta kutsus rahvaid võitlema oma õiguste ja vabaduste eest. Selles mõttes oli ta revolutsionäär.

Kui ta tegi oma esimese visiidi kommunistlikku Poolasse, andis ta jõudu poola rahvale, et nood oma vabaduse ja õiguste eest võitleksid. Ta tegi sedasama igas maailma otsas. Aga ta ei teinud seda mitte selle pärast, et ta oleks olnud poliitiline – tema eesmärk oli seista inimõiguste ja -väärikuse eest.

On tõsi, et hiljem paljud tunnustasid Johannes Paulus II mõju Euroopa poliitilise olukorra muutumisele. Aga ta ei teinud seda ise, vaid kutsus inimesi tegutsema ja rahvas leidis temas liidri, kes neid julgustas ja õpetas. Selles mõttes, jah, ta oli tolle hetke Euroopa ajaloos väga oluline liider.

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ukraina sõdur Slovjanski lähedal Malinivka asulas üles seatud kontrollpunktis. Ukraina relvajõud on pingete keskmes oleva Slovjanski ümber piiranud, kuid lubanud torfotod: retuers/ itar-tass/scanpix mijooksust hoiduda, et vältida tsiviilohvreid.

Kinnipeetud Ukraina luureohvitsere sai pildistada vaid Vene riikliku uudisteagentuuri fotograaf.

SANKTSIOONID. Euroopa Liidu liikmesriike takistavad otsustavaid samme astumast riikide erinevad huvid.

Mugavustsoonis ELil puudub üksmeel jürgen tamme toimetaja

Täna Brüsselis kohtuvad Euroopa Liidu riikide diplomaadid arutavad Venemaa-vastaste sanktsioonide laiendamist. See eeldab kõigi ühenduse 28 liikmesriigi nõusolekut, kuid üksmeel puudub.

Uudisteagentuur AFP viitas diplomaatilistele allikatele, kelle sõnul põhjustab lahkarvamusi sanktsioonide kolmas etapp.

Seni on ühendus sanktsioonide trepil jõudnud teisele astmele. Esmalt katkestas EL näiteks viisaläbirääkimised ja tühistas ELi-Venemaa tippkohtumise, seejärel kehtestati sanktsioonid kindlatele isikutele, kellele ei anta viisasid ja kelle varad

külmutati. Järjekorras kolmas samm oleks majandussanktsioonid.

Diplomaatidel on kavas arutada sanktsioonide teise astme laiendamist ning ühe allika sõnul võidakse seni musta nimekirja kantud 55-le Vene ja Ukraina kodanikule lisada veel 15 isikut. Ühenduse välisministrid peaksid EUobserveri andmetel olukorda Ukrainas arutama 12. mail. Viimati pidasid ELi välisministrid Ukraina-küsimuses ühiselt nõu 14. ja 15. aprillil Luxembourgis, kus uute sanktsioonide kehtestamine lükati aga edasi.

Brüsselis asuva mõttekoja Carnegie Europe vanemteadur’ Judy Dempsey sõnul väitsid toona näiteks Saksamaa, Hispaania ja Itaalia esindajad Genfi kõneluste võimalikule luhtumisele viidates, et sanktsioo-

nide kolmandaks faasiks pole veel õige aeg.

Kuigi Ukraina, Venemaa, Ühendriigid ja EL jõudsid 17. aprillil Genfis kokkuleppele, mis näeb ette kriisi maharahustamist, ebaseaduslike relvarühmituste laialisaatmise kõigis Ukraina piirkondades ja hõivatud valitsushoonete loovutamise, pole seda seni tehtud.

Moskva süüdistab Ukrainat ja teda toetavaid lääneriike kokkuleppe rikkumises, viidates Ukraina sõjalisele operatsioonile, mis nende sõnul on suunatud protestijate vastu. Lääneriigid ja Kiiev süüdistavad Venemaad aga provokatsioonides, mille tõttu on lääneriigid ähvardanud Moskvat ka uute sanktsioonidega.

EUobserveri teatel nõuavad rangemaid sanktsioone kõige häälekamalt Ühendkuningriik ja Ida-Euroopa liikmesriigid.

Saksamaa pigem laiendaks Vene ametnike ringi, kellele kehtestada sanktsioonid, ning eelkõige majanduskaalutluste tõttu ei poolda kolmanda astme sanktsioone ka Kreeka, Itaalia, Portugal ja Hispaania.

«Küprose ja Venemaa vahel on väga tugevad majandussidemed. Kui sanktsioonid on tõepoolest vajalikud, siis peaks iga liikmesriik ise otsustama, kas ta osaleb,» põhjendas Küprose välisminister Ionnis Kasoulides Saksa päevalehele Die Welt.

«ELi nõrkus kinnitab, et Euroopa valitsustel pole kollektiivselt ei julgust ega strateegilist ettenägelikkust näha, mis toimub nende piiridel. Samuti puudub neil veendumus kaitsta oma väärtusi ja põhimõtteid. Selle asemel dikteerivad ELi suhtumist Venemaasse rahvuslikud huvid,» märkis Dempsey.

Selle asemel, et kasutada majanduslikku ja moraalset musklit, eelistavad ELi riikide avalikkus ja poliitiline eliit kaitsta oma mugavustsooni, märkis Dempsey. «Enamik ELi liikmetest ei usu või ei taha uskuda, et Venemaa tegevus neid ohustab. Ja seetõttu ei tunne nad ohtu, nad ei näe vajadust Ukrainat kaitsta.»

Itaaliat, Jaapanit, Kanadat, Prantsusmaad, Saksamaad, USAd ja USAd koondav klubi G7 jõudis aga laupäeval kokkuleppele uutes sanktsioonides.

Washington Post viitas USA rahvusliku julgeoleku nõuniku asetäitjale Ben Rhodesile, kelle sõnul koordineerivad riigid küll kehtestatavaid sanktsioone, kuid samas otsustab iga riik nende sisu üle eraldi.

New York Timesi andmetel võib USA kehtestada lisasanktsioonid juba täna, lisades mus-

ta nimekirja Vladimir Putinile lähedal seisvaid isikuid, näiteks Rosnefti juhatuse esimehe Igor Setšini ja Gazpromi juhi Aleksei Milleri.

Võimalikud uued sanktsioonid pole pingeid Ida-Ukrainas aga vähendanud. Slovjanski isehakanud linnapea Vjatšeslav Ponomarjov teatas eile veel kolme Ukraina luureohvitseri kinnivõtmisest. Reedel Slovjanski lähedal kinni peetud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eurooplasest vaatlejatest üks vabastati eile, kuid seitset hoiti endiselt kinni. Eile astusid vaatlejad, keda süüdistakse NATO kasuks luuramises, avalikkuse ette, kinnitades, et neid pole vääriti koheldud. Ponomarjov lubas vaatlejad vabastada ainult siis, kui Ukraina võimud lasevad vabadusse Moskva-meelsed äärmuslased.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Välisministeeriumi kantsler Alar Streimann vaatleb, kuidas on Eestil Euroopa Liidu liikmena läinud neljas olulises punktis: energia, ränne, meie saadav rahaline toetus ning Venemaa.

Kümme aastat hiljem

I

meilusa Kreeka päikese all, Ateena Akropolise jalamil oli 16. aprillil 2003 alla kirjutatud kümne riigi, sh Eesti liitumislepped Euroopa Liiduga. Seejärel olin ma võtnud välja osa pea kuue liitumisläbirääkimiste aastaga kogunenud puhkusest, vist kolm või neli kuud, ja asunud tööle Eesti alalise esindajana Strasbourgis – unises väikelinnas, kus elu läheb keema siis, kui linna saabub istungeid pidama europarlament.

Juhtus nii, et tol sügisel olid ühel päeval Strasbourgis kaks Eesti endist peaministrit – Mart Laar ja Siim Kallas – ning eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves. Kallas oli teel volinikukohale, Laar ja Ilves aga riigikogu poolt ajutiselt nimetatud europarlamendi vaatlejateks, kuni meilt sinna 2004. aastal uued, alalised liikmed valiti.

Vestlus keerles selle ümber, mis saab Eestist Euroopa Liidu liikmena. Selle üle arutlemine oli levinud ja nii palju kui oli inimesi, oli ka arvamusi. Eesti jaoks olid kõik teed lahti. Ütlesin tookord, et Euroopa Liidu liikmena tuleb meil keskenduda ainult neljale teemale: energia, ränne, Euroopast maksimaalse rahalise «järeleaitamispaketi» tagamine ning lõpuks Venemaa. Muu tuleb iseenesest, aga nende neljaga peab tegelema. Praegu, mil Euroopa Liiduga ühinemisest möödub kohe kümme aastat, on sobiv hinnata, kuidas on toonased mõtted ajas vastu pidanud.

E

siteks energiast. 1990ndate lõpus ja hiljemgi oli energiateema Eesti poliitilises debatis marginaalne küsimus. Riiklik nägemus selle kohta, kas Eestis suudetakse kriisi korral tagada elutähtsate teenuste osutamine – operatsioonid haiglates, toiduainete tootmine, mistahes elektriga töötavate seadmete töö –, oli küllaltki teisejärguline. Oli harjutud, et pistikus on igal hommikul elekter, et habet ajada. Keegi ei mõelnud, mis juhtuks, kui seda äkki enam pole.

Mulle tundus selline suhtumine enam kui kummaline. Vajadus säilitada Eestis sõltumatu elektritootmine oli eelkõige vältimatu julgeolekuküsimus, alles seejärel hinna ja turulepääsu teema. Tõsi, toimus debatt Eesti Energia võõrandamise üle, kuid selleski domineerisid rohkem poliitilised ja emotsionaalsed kui julgeolekuargumendid.

Euroopas alles hakati rääkima ühtsest elektriturust ja ühendatud energiavõrkudest. Aga vähegi asjasse süüvinule torkas silma, et elektri vabaturust kõnelevad firmad olid enamikus Euroopa riiki-

des jätkuvalt valitsuste või omavalitsuste suuromanduses.

Kus oleme nüüd? Energiajulgeolek on maailmas määrava tähtsusega küsimus. Muidugi pole olemas absoluutset julgeolekutagatist, aga Eesti jaoks pandi toonastes vaidlustes alus ühele kõige olulisemale julgeolekukomponendile. Aastad on valikute õigsust ainult kinnitanud.

T

eiseks rändest. Vahetult liitumise järel tundus mulle, et üks tulevikuteema, milleks me objektiivsetel põhjustel piisavalt valmis ei ole, aga mis meid igal juhul tabab, on migratsioonisurve väljastpoolt Euroopa Liitu.

Toona ei räägitud Euroopas veel migratsiooniga kaasas käivatest probleemidest, selle tegelikest põhjustest ja odava tööjõu sissetoomise järelmitest. Nüüd on need tabud murtud. Ehkki meil on head teadmised migratsioonist ja teoreetiline valmisolek, on Eesti endiselt ühiskond, kuhu suure arvu erineva kultuuri- ja usulise taustaga inimeste sissevool võib kaasa tuua ühiskondlikke pingeid.

Euroopas on pikaaegne migratsioonidebati eiramine, pooltõed ja erihuvid viinud seieri kohati teise äärmusse, ekstremismi. Üht selle poliitilist väljundit seoses Venemaal valitseva doktriiniga on tabavalt analüüsinud ka Sofi Oksanen artiklis «Venemaa Trooja hobused Euroopas» (PM 25.04).

Teine tol ajal rändega seoses kerkinud teema oli tööjõu vaba liikumine – seda nähti pigem küsimusena, kas Eestile ja teistele liitujatele võimaldatakse inimeste tööleasumine ka nn vanadesse liikmesriikidesse.

Mõistagi oli juba siis selge, et mündil on kaks külge. Üks neist emotsionaalne soov mitte jääda ilma nähtavast ja paljusid inimesi vahetult puudutavast hüvest.

Teisalt aga oli olemas risk, et tööjõud liigub madala palgaga riikidest kõrgepalgalistesse, jättes koduriigid ilma kõige olulisemast jõukuse kasvatamise tööriistast – inimesest.

Tagantjärele hinnates on ränne ehk üks olulisemaid teemasid, kus läbirääkimisteaegsed prognoosid ei vastanud ootustele. Esimestel liitumisjärgsetel aastatel oli väljaränne Eestist küllaltki väike, võimendudes alles 2008. aasta majanduskriisi kandis. Juba 2007, kui töötasin saadikuna Rootsis, torkas mulle silma, kui kiiresti hakkas kasvama Eestist sinna kolijate arv.

Vesteldes nendega ei toodud sugugi alati esimese põhjusena Eestist lahkumiseks raha,

vaid hoopis üldisemad heaolulised väärtused. Hilisem kogemus on kinnitanud, et rände põhjused võivad olla hoopis laiemad ja mitmekesisemad kui palgamotivatsioon. Mõnele neist põhjustest on võimalik lahendusi leida, mõnele mitte. Küsimus aga ei ole otsustajate laudadelt kuhugi kadunud.

Usun siiski jätkuvalt, et tööjõu vaba liikumise piiramine ei olnud toona ega oleks ka praegu sobiv lahendus rände mõjutamiseks, eelkõige just vajadusest säilitada inimeste valikuvabadus.

Kolmandaks rahast. Oluline eesmärk oli saavutada olukord, kus sedavõrd vaesel riigil nagu Eesti oleks Euroopa Liidus osalemisest pikaajaliselt ka rahaline tulu. Meil tuli ju täita ELi nõudeid, aga ka võimalikult kiiresti tõsta üldist elatustaset. Lisaks oli raha lihtne neljatäheline sõna, ühtviisi arusaadav igale inimesele, kes lõpuks liitumise üle hääletama pidid.

Liitumishetkel saime Eestile kõigist kümnest liituvast riigist kopsakuselt teise rahaümbriku elaniku kohta. Kui Leedule ette nähtud tuumajaama demonteerimise raha maha arvata, oli Eesti ümbrik kõige paksem.

Seda tulemust on Eesti valitsused suutnud juba kahel korral, 2007 ja 2014 eelarveläbirääkimistel korrata ja isegi parandada. Liitumisel laotud vundament on püsinud ja praegused Eesti läbirääkijad ja poliitikud teatepulga edukalt üle võtnud. Muidugi võib väita, et liitumisega saadud Eesti kuvandi paranemine oli vahetust rahaümbrikust mitu korda olulisem, mõjutades laialdaselt investeeringuid, riigireitinguid, intresse, rääkimata ühisraha kasutuselevõtust.

Euroopa poliitikud eelistanud? Ja mis valiku teevad nad tulevikus, kui selline võimalus kordub? Kas režiim, mis valitseb Venemaad 5–10 aasta pärast, näeb Euroopa Liidus konkurenti, kes tuleb maatasa tallata, või valib kooseksistentsi tee?

Eesti on endiselt ühiskond, kuhu suure arvu erineva kultuuri- ja usulise taustaga inimeste sissevool võib kaasa tuua ühiskondlikke pingeid.

Milline olnuks Euroopa siis, kui Venemaa oleks 90ndatel võtnud hoiaku ühineda Euroopa Ühendusega samal ajal IdaEuroopaga või isegi enne neid?

Lõpuks Venemaast. Praegu on Venemaa kohta vist raske öelda midagi, mida juba pole öeldud.

2000ndate alguses aga polnud sugugi selge, kuhu sündmused arenevad.

Tagantjärele võib spekuleerida, milline olnuks Euroopa siis, kui Venemaa oleks kohe 90ndatel võtnud ise suuna Euroopale lähenemisele, jõulisele uuenemisele, majanduse kiirele moderniseerimisele, kui oleks võetud hoiak ühineda Euroopa Ühendusega samal ajal Ida-Euroopaga või isegi enne neid. Keda oleksid Lääne-

Praegu on raske näha, et Euroopa suhted Venemaaga jätkuvad tavapärasel viisil, senise teineteisele lähenemise rütmis. Kuidas suhelda režiimiga, kes on üleöö annekteerinud osa oma naaberriigist, pealegi Euroopa riigist, ja veel ühest suurimast Euroopa riigist?

Riigiga, kelle seadus selgesõnaliselt näeb ette relvastatud sekkumise teiste riikide siseasjadesse. Lõpetada igasugune läbikäimine, külmutada kontaktid, kanda maha Venemaale tehtud investeeringud?

O

n selge, et enamik riike Euroopas loodab, et see kõik läheb mööda nagu halb unenägu. Inimeste jaoks, kes kõnnivad Euroopa pealinnade kevadistel tänavatel, jääb oht kaugeks, kuni tankid ei ole vahetult nende piiril. Vastused ja hinnangud, mille annab keskmine eurooplane Venemaale, erinevad kardinaalselt hinnangutest, mille annab keskmine eestlane, soomlane, poolakas jne.

Kuidas leida ühisnimetaja? Loodetavasti annavad lähinädalad ja -kuud selgust, kuivõrd õnnestub Euroopa diplomaatidel nendes keerulistes küsimustes ühisarusaamadele jõuda.

On huvitav märkida, et 2010. aastal loodud Euroopa Liidu diplomaatiline teenistus (üks väheseid töösuundi, mida Euroopa Liidul 2004. aastal, Eesti liitudes, veel ei olnud ja mille vajaduses autor oli esmalt skeptiline), on praeguste Venemaa sündmuste valguses ootamatult osutunud õigeks asjaks, õigel ajal ja õiges kohas. Paradoksaalselt võib olla lihtsaim Gordioni sõlm läbi raiuda ja valmistuda Ukrainale Euroopa Liiduga liitumisperspektiivi andmiseks. Õigeaegne ja sobiva sisuga lahendus võib olla Euroopa Liidu ajaloo ning tuleviku seisukohalt üks kaalukamaid otsuseid.

Alar Streimann oli 1997–2003 Eesti pealäbirääkija liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga.

Artikkel kajastab autori isiklikke vaateid. Ühtlasi tunnustab autor sadu häid kolleege, eksperte, eilseid ja tänaseid poliitikuid – kõiki, kes andsid oma panuse Euroopa Liiduga liitumisse.

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Jätaks ühe tanki ostmata

A

ndrus Ansipil on kindlasti õigus, kui ta sedastab, et rahva parem elujärg on meie kõige kindlam julgeolekutagatis. Kuid ma ei mõista, kuidas venekeelse kanali käivitamine sellele vastandub. Rahva elujärje parandamiseks peavad poliitikud nagunii vaeva nägema. Igas keeles!

Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik kirjutab, et Eesti venekeelse telekanali idee on küll varem korduvalt sumbunud, ent nüüd on hea võimalus venekeelsele auditooriumile suunatud kohalik ETV 3 ikkagi käima panna.

P

utini Venemaal on tänaseks kujunenud välja olukord, kus teated tegelikkusest enam teleri vahendusel vaatajateni ei jõua. Läänevastasus ja sõjapropaganda on süsteemne ja efektiivne. Aastaid lasi Putini režiim suhteliselt vabalt tegutseda veebimeedias, sest pragmaatilised FSB-lased pidasid seda vähetähtsaks meediakanaliks. Nüüd on võetud sihikule isegi pisikese levikuga blogid. Vene auditoorium on nagu tõevaakumis, adekvaatsele infole ei pääse ligi isegi need, kes võiksid seda soovida.

Kõige sagedamini kasutavad vene kanali oponendid argumenti, et Venemaa kanalid on nii suured ja rikkad, et me ei suuda nendega kuidagi võistelda. Tõsi, Vene telereklaamiturul liiguvad miljardid dollarid (just nimelt «vaenlase» vääringus mõõdavad nad oma turgu, ülekanded tehakse muidugi rublades).

Kuid sellest loogikast lähtudes poleks mõtet ka Pärnu Postimeest või Sakalat välja anda, pealinna lehed on ju kõvasti jõukamad. Minge rääkige sellest mulkidele või pärnakatele. «Elu on kohalik!» hõikavad maakonnalehed ja see kehtib ka venekeelse kanali kohta. Narva televaataja huvitub vägagi kodulinnas ja Eestis toimuvast, Krasnojarsk või Vladivostok jätavad ta üsna ükskõikseks. Samavõrd ei ühenda Lasnamäe mitte-eestlast midagi Berliini maha jäänud vene eruohvitseriga.

ERRil endal on edulugu ette näidata – venekeelne Raadio 4 jääb

Kui kanal saavutaks aastaga näiteks kaheprotsendilise vaadatavuse, siis oleks see juba edulugu. Aga vaadatavuse edetabelikohast tähtsam on venekeelse tsenseerimata telekanali olemasolu kui selline.

Vastuseks külalisele «tegelikkusest»

VASTUKAJA

See pole Tallinna stiilis ettevõtmine, et kaevame Pärnu maantee üles, aga Tallinna TVs räägime kõigest muust peale kesklinna liikluskorralduse.

Ringhäälingunõukogu liikmena olen ma kursis nii ETV 3 esialgse eelarve kui ka programmi kontseptsiooniga. ERR ei plaani propagandakanalit, kus Moskva valele vastatakse Tallinna valega. Keegi ei hakka uue kanali saatekava kokku panema niimoodi, et võimalikul vaatajal tekiks tõrge kanali kui Eesti valitsuse propagandavahendi suhtes. Ükski endast lugupidav ajakirjanik lihtsalt ei töötaks seal päevagi.

Iga natukese aja tagant külastab Eesti Vabariiki külaline tegelikkusest ning ütleb lihtsurelikele, kuidas asjad on. Kõik ülejäänud asjad on näilised või vähetähtsad. See külaline on Andrus Ansip.

Kahju küll, kuid Euroopa Komisjoni – või Euroopa Parlamendi? – liikmeks pürgiva endise Reformierakonna esimehe valimiskampaania esimene sisuline avaldus (PM 24.04.14) keskendub teiste inimeste idee asjatundmatule mahategemisele. Golos Jevropõ mõtte algatajad ja toetajad pole kunagi silmas pidanud propagandakanali loomist. Ansip kas eksitab lugejaid meelega või on teemaga väga pealiskaudselt tutvunud. Koos teiste Soome ja Balti riikide meediajuhtide ning poliitikutega Euroopa Komisjonile saadetud ettepanekus pidasime vajalikuks eraldi rõhutada, et loodav üleeuroopaline venekeelne telekanal peaks olema sõltumatu ja lähtuma vaba ajakirjanduse põhiväärtustest.

Lisaks eksib Ansip vaba ajakirjanduse rolli ja mõju hindamisel.

Ansip kirjutab, et «ausal meedial, mis annab sõna ka vastaspoolele ja märkab mustvalgete tõlgenduste kõrval pooltoone, on raske põrmustada Vene propaganda küünilisi, mastaapseid valesid».

Loodetavasti ei lähtu ta siinkohal Reformierakonna kogemusest rahastamisskandaali või häältevõltsimise kajastuse summutamisel. Isegi kui vaba ja kriitilise ajakirjanduse tegevuse kohene mõju võib tunduda napp, on tema pikaajaline mõju ainus, mis aitab vastu seista poliittehnoloogilisele müüdiloomele.

Tuues näiteks maksumaksja raha eest finantseeritud ajakirjanduse objektiivsusest Tallinna Televisiooni, unustab Ansip ära Eesti Rahvusringhäälingu (ERR). Viimane on kohati ebameeldivalt intensiivseid noote võtva poliitilise nügimise kiuste (Reformierakonna ja Keskerakonna poolt, tuleb paraku tõdeda) suutnud veenvalt hoida sõltumatut joont. Seda vaatamata Ansipi juhitud Reformierakonna kindlale otsusele mitte anda rahvusringhäälingule pikaajalist rahastamiskava. Tõesti, pikaajalise rahastamise asemel on palju kasulikum jagada ERRile raha 300 000 euro kaupa pea-

Eesti Keele Instituudi direktor (Reformierakond)

oma suure kuulatavusega napilt alla Russkoje Radiole, ülejäänud vene raadiojaamad on tagapool. Postimehe kirjastatav nädalaleht Den za Dnjom on suurema tiraažiga kui suure Moskva sisuga MK Estonia.

Nii et saab idapiiritagustele meediakontsernidele konkurentsi pakkuda küll.

Teine levinud vastuargument on, et Eesti on sellise kanali avamisega hiljaks jäänud. Tegelikult on praegu uut telekanalit avada lihtsam ja odavam kui pronksöö aegu. Kõik teleturud, sh venekeelne on aastaid olnud märkimisväärses fragmenteerumises, mis lihtsalt öeldes tähendab seda, et suured kanalid kaotavad pidevalt turuosa väiksematele nišikanalitele ja vaatajad jagunevad aina suurema kanalite hulga peale. Praegu vaatab kõige popimat Vene kanalit PBKd 21 protsenti vaatajatest, väikseid kanaleid kokku aga 34 protsenti. Aastaid tagasi olid need näitajad vastupidised. Vaatajad ootavad uusi telekanaleid ja võtavad need ka hea meelega omaks, kui viimastel midagi unikaalset pakkuda on.

Minu meelest on ERRil kui avalik-õiguslikul meedial kohustus pakkuda kõigile Eesti elanikele oma programme. Selline lihtne arvutus. ERR kulutas möödunud aastal programmi tootmise peale 17,5 miljonit eurot, sellest Raadio 4 eelarve 0,7 miljonit. Väikese summana lisandub sinna veel venekeelse AK tegemine. Samal ajal on ca 25 protsenti Eesti maksumaksjatest mitteeestlased. Kas nad tõesti ei vääri rohkemat?

K

ui ERR uue kanali käivitab, siis imet sellest oodata ei tasu. Kui kanal saavutaks aastaga näiteks kaheprotsendilise vaadatavuse, siis oleks see juba edulugu. Esialgse hinnangu järgi kuluks uue kanali peale 2,4–2,8 miljonit eurot aastas. Sellise raha eest oleks see igati tubli tulemus. Aga vaadatavuse edetabelikohast tähtsam on venekeelse tsenseerimata telekanali olemasolu kui selline.

President Ilves rõhutab, et vabadus pole odav. Venekeelne kanal, mis aastatega toob meile juurde paremini informeeritud, euroopalikke väärtusi jagavaid ja Eestile lojaalseid kodanikke, pole isegi mitte kallis.

Euroopa parim tank, sakslaste Leopard 2 maksab kasutatult ca 2,5–3 miljonit eurot. Milline on ühe tanki mõju riigi julgeolekule võrrelduna tuhandete tänulike televaatajatega?

ministri ametiauto tagaistmelt – nagu hiljuti teada saime.

Selles, mis puudutab Eesti kaitstust Venemaa agressiooni vastu tänu NATOliikmesusele, olen ma Ansipiga täiesti nõus. Pole põhjust joonistada Ukraina stsenaariume Eesti pinnale.

Kuid NATO heidutus ei vabasta Eestit (Lätit, Leedut, Soomet, Saksamaad jne) siiski kohustusest pakkuda meie vene keelt kõnelevatele ning Kremli propagandamasina sihikule võetud kaasmaalastele väärikat ja ausat alternatiivi. Võimalust võrrelda Vene telekanalite kajastust tasakaalustatud ning sõjahüsteeriast vaba ajakirjandusliku kajastusega.

Kohtusin teisipäeval Andrus Ansipi erakonnakaaslasest kultuuriministri Urve Tiidusega ning vestlesin temaga pikalt ja sisuliselt Golos Jevropõ ideest.

Mulle jäi selge mulje, et kultuuriminister näeb sarnaselt minuga vajadust tasakaalustada Putini Venemaa infosõda erakondadeülese väljakutsena ja tahab teemaga tõsiselt tegeleda. Loodan, et endise peaministri lahmiv seisukohavõtt teda rööpast välja ei löö. anvar samost (IRL)

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

V

enekeelse telekanali idee tundub kindlasti paljudele déjà vu. Nagu Moskvas propagandanupp põhja keeratakse, on kohe Eestis laual venekeelse telekanali avamise plaan. Nagu me pronksöö rahutustele järgnenud ajast mäletame, kadus see plaan koos kriisi vaibumisega. Kas seekord läheb samamoodi? Loodan, et mitte ja et suudame venekeelsele auditooriumile suunatud kohaliku telekanali ka tegelikult käima panna.

Allpool ei käsitle ma lähemalt ulmeprojekti Golos Jevropõ, vaid siiski ERRi oma uut kanalit, tinglikult siis ETV 3, mis võimalusel teeks tihedat koostööd Läti ja Leedu kolleegidega. Kui koostöö edukalt käima läheks, võiks see süvenemata vaatajale isegi tunduda «Baltikumi telekanalina», kuid toimetuskontroll ja kohalikust teleturust lähtuv programmide valik ning lõplik telekava koostamine oleks Tallinnas ja Riias lahutatud.

Aga ikkagi, kellele ja milleks teha venekeelset ETV 3? Eelkõige neile, kes valimiseelsetes küsitlustes vastavad «Ei ole otsustanud». 2011. aastal korraldatud mitte-eestlaste integratsiooni monitooringust tuli välja, et see auditoorium on väga killustunud.

Lihtsuse mõttes võtan siis kokku, et uut kanalit pole hädasti vaja viiendikule (21 protsenti) edukalt lõimunud venelastest, kellel eesti keele oskajatena on praegugi ligipääs Eesti meediakanalitele.

Võimalik, et ka 22 protsenti auditooriumist, kes on võtnud endale Vene kodakondsuse ja enda väitel jälgivad ainult Venemaa meediat, on meie jaoks samuti «kaotatud».

Kuid need kaks gruppi moodustavad ainult 43 protsenti muukeelsest auditooriumist. Meil on valik: kas jättagi ligi 200 000 venekeelset eestimaalast täielikult Moskva propaganda meelevalda või pakkuda neile alternatiivi uue kanali näol, mis räägib ja näitab asju nii, nagu need tegelikult on.

urmas sutrop

Kodakondsuse alused ei tohi muutuda

V

ärskes koalitsioonileppes on väga mõistlik punkt, et me ei muuda kodakondsuspoliitika aluseid. See ei tähenda muidugi, et kodakondsuse küsimusi ei võiks arutada ega poliitikat paremaks muuta.

Meie põhiseadus tagab kõigile Eesti elanikele – nii kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele – võrdsed õigused, vabadused ja kohustused. Kodanikel on ainult mõned privileegid, mis eelkõige on seotud õigusega osaleda riigikogu valimistel ning käia sõjaväes aega teenimas ja kaitsta, relv käes, riiki.

Kodanikuks kas sünnitakse või saadakse. Selleks et kodanikuks saada, peab oskama eesti keelt, olema lojaalne Eesti riigile ja kinnitama seda vandega: «Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.»

See tähendab, et inimesed, kes on saanud Eesti kodanikuks, peavad pühenduma meie põhiseaduse väärtuste kaitsele. Piltlikult peavad nad kriisiolukorras võitlema, püss käes, selle eest, et eesti keel, kultuur ja rahvas kestaksid läbi aegade.

Kui aga kodakondsust hakata jagama kõigile umbkeelsetele, kes ei austa meie põhiseadust ega ole valmis Eesti eest võitlema, siis soojendame oma rinnal madu, kes meid esimesel võimalusel salvab ja reedab.

Kui inimene on kodakondsuseta, siis ei tohi talle kodakondsust kinkida. Selliselt inimeselt tuleb küsida, kas ta tahab saada kodanikuks. Kui selgub, et ta tahab, aga kardab eksamit või ei oska keelt, siis tuleb teda aidata. Ka sellest on koalitsioonileppes juttu.

Ma ei ole vähimalgi määral selle vastu, et vanadel inimestel kergendada eksamite tegemist nii, et nad vastavad ainult suuliselt ega peaks kirjaliku eksami ees hirmu tundma.

Eesti julgeolekut ei kahjusta ka see, kui kodakondsuseta vanemate lapsed saavad kodakondsuse. Kuid minus tekitab siiski sügavaid kahtlusi koalitsioonileppe punkt, mille järgi ei tohiks alaealiselt kodakondsust ära võtta. Sünnipäraselt kodanikult ei saa seda niikuinii ära võtta.

Kujutleme aga olukorda, kus kodakondsuseta vanemate laps on saanud Eesti kodakondsuse. Seepeale võtavad lapse vanemad nii endile kui ka lapsele Vene kodakondsuse. Praegu saab sellisel juhul lapselt kodakondsuse ära võtta. Kui seda aga enam teha ei saa, siis on see Eestile tulevikus tõeline julgeolekurisk. Ma olen kindel, et kui see nii läheb, siis meie suur naaberriik hakkab seda kindlasti oma huvides ära kasutama.

Seepärast tuleb teha kõik, et lastele EestiVene topeltkodakondsust mitte lubada.

V

õib öelda, et see on ebainimlik. Aga nii see pole. Meie põhiseadus tagab, et igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus see taastada. Kui laps saab täiskasvanuks, võib ta Vene kodakondsusest kohe loobuda ja taastada Eesti kodakondsuse. Ta võib kiruda oma vanemaid, aga mitte Eesti riiki. Eesti riik ootab sellist noorukit nagu kadunud poega koju tagasi.

Mida tähendab Eesti-Vene topeltkodakondsus, peaks kõigile Ukraina näitel selge olema. Ukrainas ei aita ka see, et venekeelsed ja -meelsed piirkonnad idas on kõige rikkamad ja suuremate sissetulekutega. Ka Eestis on kõige hullem see, kui kõik need, kes on saanud kodakondsuse, aga pole ikkagi riigile lojaalsed, hakkavad avaldama soovi ühineda Venemaaga.

Kodakondsuspoliitika remont on hea, aga kodakondsuseta isikutele selle tingimusteta jagamine ja topeltkodakondsuse lubamine kodakondsuseta elanike lastele on vastuolus nii senise kodakondsuspoliitika, rahvuslike huvide kui ka julgeolekupoliitikaga.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

Raagi uus film sai preemia Ilmar Raagi (pildil) vastvalminud mängufilmi «Ma ei tule tagasi» maailma esilinastus toimus 18. aprillil Tribeca filmifestivalil, mis on Sundance’i filmifestivali kõrval olulisim festival Ameerika Ühendriikides. Eesti kinodesse 18. septembril jõudev film sai Nora Ephroni žürii eripreemia.

Nora Ephron (1941–2012) oli legendaarne USA stsenarist ja režissöör. Ta on selliste tuntud filmide nagu «Kui Harry kohtas Sallyt ...», «Unetus Seattle’is» ja «Sulle on sõnum» stsenarist, nendest kaks esimest on esitatud ka parima stsenaariumi Oscarile. Pärast Ephroni surma anti temanimelist auhinda Tribeca festivalil välja teist korda. PM

Linnateatris uuslavastus Laupäeval esietendus Tallinna Linnateatri Hobuveskis briti autori Dennis Kelly näidend «Armastus ja raha», lavastajaks on Sander Pukk. Vahetult enne majanduslangust, 2006. aastal valminud tekst tegeleb sellesama kriisini viinud mõttemallide ja nende mõjuga inimsuhetele.

Tegu on näidendi esmalavastusega Eestis.

Mängivad Alo Kõrve, Evelin Võigemast, Anu Lamp, Margus Tabor, Külli Teetamm, Argo Aadli, Sandra Uusberg ja Andres Raag.

Pukk lavastab Tallinna Linnateatris teist korda. Tema varasemate tööde hulka kuuluvad EMTA lavakunstikooli 25. lennu diplomilavastused, Neil Simoni «Biloxi blues» (Tallinna Linnateater) ja Enda Walshi «Uus elektriline tantsusaal» (Eesti Draamateater). Mullu esietendus Ugala teatris temalt Mark Ravenhilli «Bassein (vett ei ole)». PM

1300

suud Eesti, Soome, Norra ja Rootsi üliõpilaskooridest rõkkas Tartu raeplatsil neljapäeva õhtupoolikul laulda.

Kirjanduspreemia Linnule Kirjandusfestivali Prima Vista eelsündmusena anti raamatu ja roosi päeval üle 333 euro suurune kirjanduspreemia «Esimene samm». Sellel aastal pälvis preemia Erki Lind ajakirja Värske Rõhk 34. numbris ilmunud lühijutuga «Eksisin metsa». Žüriiliikme Hannes Varblase sõnul eristus Linnu lühijutt realistliku temaatika isikupäraselt kummastava ja saladusliku käsitlemisviisi poolest, kuid esiletõusvaid töid oli teisigi. Tänavusele konkursile esitati kokku kaheksa statuudile vastavat kandidaati.

Esitatud tekstide seas oli võrdselt luulet ja proosapalu ning kõnealused tekstid ilmusid 2013. aasta jooksul ajakirjades Värske Rõhk, Vikerkaar ja Looming. PM

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

SEIKLUSLIK TEEKOND. Nõukogudeaegsest multifilmist tuttav lugu läbi paksu udu rändavast siilipoisist tõlgitakse pimeduse keelde.

Tagasi Muinasjutum arvustus põim kama kriitik

«Siil udus» Autor Sergei Kozlov Lavastaja Leino Rei Kunstnik Kristiina Põllu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, nukumeister Kaili Kask, valguskunstnik Taavi Toom Osades Helgur Rosenthal ja Janek Joost Esietendus Tartu Uues Teatris 12. aprillil

K

ui ma olin laps, seisis meil lastetoas suur riidekapp, mille tagaseina kaudu pääses Muinasjutumaale. Kõik oli väga lihtne, tuli vaid kappi ronida, ema vana halli talvemantli taha peitu pugeda, silmad kinni panna ning olidki kohal.

Muinasjutumaal elasid kõikide maailmas iial jutustatud muinasjuttude kõik tegelased. Seal oli kõik võimalik.

Ma pean silmas tõesti kõik.

Pea iga päev elasin seal ninapidi koltunud karusnahas läbi kõige uskumatumaid seiklusi. Ma ei tea, mis värk lastel nende riidekappidega on.

Narnia lugusid polnud ma lugenud, inspiratsioon tuli millestki muust. Usun, et selleks võis olla pimedus.

Tartu Uue Teatri lastelavastuse «Siil udus» lavastaja Leino Rei tõdeb Generaadiole antud intervjuus, et kui inimese nägemismeel on pärsitud, ergastuvad teised tajud. Või-

Vox Clamantis Jaapanis Kolmapäevast kuni 6. maini annab vanamuusikaansambel Vox Clamantis Jaapanis kuus kontserti, nad esinevad Tokyo klassikalise muusika festivalil La Folle Journée au Japon. Ansambli osalemist festivalil toetab kultuuriministeerium programmist «Eesti kultuur maailmas». PM

menduvad helid ja kujutlusvõime, pisidetailid paisuvad uskumatuteks elamusteks. Kasvab hirm selle pimeduse piiril va-

Siili ja Karu õpime ennekõike tundma ja neile kaasa elama mitte niivõrd nende sõnade, kui uduhalli pomisetud häälitsuste, žestide ja tegude läbi.

ritseva tundmatuse ees ning sellega võrdselt ka fantaasia, millest lohutust, kaitset ja turvatunnet otsida.

Iga pisiasi kui ime Rei nukulavastus mängibki ennekõike aistingutele. Nõukogudeaegsest multifilmist igituttav lugu läbi paksu udu karu juurde rändavast siilipoisist

Dr Jekyll ja mr Hyde telgis arvustus

Resonabilis Kumus Ansambli Resonabilis kontsert «ReVerb 2 – Resonabilis plugged» homme õhtul Tallinnas auditooriumis algab omapärase interaktiivse helimänguga, kus publik saab nutitelefonide või sülearvutite abil mängida erinevaid virtuaalse Resonabilise instrumente ning suunata heli saalis valitud punkti. Vaja on vaid minna teatud veebilehele. Arvutiprogramm töötleb tekkivat helivaipa edasi ning häälestab kuulama järgnevat kava, mille varjatud teema on «Vastupeegeldused».

Helimängu idee ja teostaja on Tarmo Johannes (pildil).

Kontserdil kõlab muusika elavatele esitajatele (hääl, flööt, kannel, tšello) ning arvuti genereeritud või töödeldud helidele. Kavas on heliloojate Jüri Reinvere, Toivo Tulevi, Malle Maltise, Emanuele Casale, Jonathan Harvey ja Victor Lazzarin teosed. PM

Vaatajatele alates neljandast eluaastast suunatud lavastuses taaselustatakse legendaarne mu

niilo leppik muusik

Mount Kimbie (Ühendkuningriik) Kontsert Jazzkaare Merepaviljonis 26. aprillil

M

ount Kimbie on briti elektroonilise muusika duo, kes on välja kasvanud dubstep’ist ja tolle bassirikka muusikastiilistiili kenamast poolõest postdubstep’ist. Nende muusika puhul tuleks rääkida hüplevatest tempodest, kiirendatud vokaalisämplitest, avangardsetest vabalt voolavatest sündikäikudest ja üleüldisest loomingulisest vabadusest. Nad on alati kõlanud kuidagi orgaaniliselt, isegi kui saundid ise on arvutist välja võlutud.

Hõõguv ja hingav olek on nende loomingus fooni andnud. Viimase kahe aasta jook-

sul on see hõõguv olek ka visuaalselt realiseerunud. Kuttidel on kaelas kitarrid ja bassid ning selja taga varjus müdistamas trummar, kes Merepaviljonis toimunud laivil isegi kitarri kätte võttis.

Laiv algas rahulikult ja tundus, et saali pandud toolidel oli ka mõtet, sest kontserdi alguse meeleoludes oleks olnud ülimalt kena jalgu kõigutada ja meelde tuletada, et tegemist on ikkagi Jazzkaare kontserdiga.

Hingetõmbetiksumist kauaks ei jagunud, kuna poistel oli vaja näidata, et nad on ikka mitmekülgsed artistid, ning oi, kuidas see neil välja tuli.

Kiitus muidugi Anne Ermile ja teistele osalistele, et nad jaksavad ja suudavad seda hiiglaslikku telki juba teist aastat püstitada. Kõige cool’im telk Tallinnas, või mis telk ta nüüd ongi, pigem selline mittestatsionaarne hoone. Üpris hea akustikaga ka.

Sellist rahulikku hingetõmbetiksumist kauaks ei jagunud,

kuna poistel oli vaja näidata, et nad on ikka mitmekülgsed artistid, ning oi, kuidas see neil välja tuli. Poole kontserdi paiku hakkasid nad astuma kardinaalselt teistsugust sammu – stroboskoobid vilkusid ja bass tagus maksa.

Minu puhtisiklikust vaatepunktist mõjus see boksipeatus palju paremini kui alguse vegeteerimine. Ent kui kontserdijärgsel hommikul tuttavatega mõtteid vahetasime, arvas üks neist, et kogu kompott oli hea.

Mount Kimbie laivist võib mõelda kui ikkagi kindla peale minekust. Kui Dominic Maker kontserdi keskpaigas oma Moogi süntesaatoril soleeris – endal näoilme, nagu ta teaks, et keegi rahva seas muigab kindlasti samamoodi –, oli tunda James Blake’i varju taamal möödumas. Blake, teadagi, on Mount Kimbie vana kamraad. Efekt toimis isegi vaatamata sellele, et too jämm võis tunduda varem valmis mõeldud ja harjutatud.

Kontsert tekitas palju kahetisi mõtteid ja tundeid, aga täiel määral pettuda ei tulnud ehk kellelgi.

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

proovisaal on väike ja intiimne. Nii pisikesed kui ka suured vaatajad peavad end ruumi keskel asuvale padjakuhilale mahutama ning ringiratast nende ümber kulgeva etendusega kaasa liikuma.

Valitseb tume ebamaine hämarus, milles vaid üksikud prožektorikiired valgust loovad.

Nukkude hämmastav liikuvus, soe huumor, ootamatud valguse-, varju- ja helimängud ning kogu lavastuse päripäeva ringliikumine loob üsna passiivses tegevustikus uskumatu dünaamilisuse ja põnevuse täis pidevaid ootamatusi.

maal

Maagilised ruumid lastele

ultifilm siilikesest, kes läbi paksu udu sõbra juurde läheb.

tõlgitakse pimeduse keelde.

Koostöös kunstnik Kristiina Põlluga ja helilooja Ardo Ran Varresega on loodud salapärane udulooritatud heliderohke võlumaailm, mis lapse fantaasia tööle paneb.

Soojadest samblastest loodusvärvi kudumitest õmmeldud nukud ärkavad ellu. Siilike tõmbab okasmütsi pähe ja

foto: tartu uus teater

alustab seiklusterohket teekonda, mille lõpus on loota koldesoojust, vaarikamoosiga teed ja sõbraga tähistaeva lugemist.

Enne tuleb aga läbida pime udurõske mets, mille vaikses unenäolises lummas iga väikseimgi pisiasi erakordse imena tundub.

Uue Teatri hiljuti etenduspaigana kasutusele võetud

Näitlejate Helgur Rosenthali ja Janek Joosti rollid on kaugel tekstuaalsest, mis on nukulavastuse puhul üsna ebatavaline. Nukkudega on raske saavutada nii plastilist ja kõnekat liikumist, mis verbaalset-tekstuaalset väljendust asendaks.

Kuid Siili ja Karu õpime ennekõike tundma ja neile kaasa elama mitte niivõrd nende sõnade, kui omaette läbipaistmatusse uduhalli pomisetud häälitsuste, žestide ja tegude läbi. Siinkohal tunnustus nukumeister Kaili Kasele, kelle loodud tegelaskujud ei ole mitte elutruud, vaid pigem elusad iseeneses. Tegemist on selgelt sõltumatute karakteritega, mitte pelgalt looduse või tuntud lastesümboolika jäljendamisega.

Kaevusügaviku kajas iseendaga duetti laulev Öökull ja isegi vaid põgusaks viivuks Siili tähelepanuväljas laperdav Liblikas loovad vaid hetkeliste episoodidega terveid tähendusvälju. Laste avastamisrõõm iga pimedusest ilmuva looma või nähtuse äratundmisel veel lisaks sellele.

Minu kaheaastane poeg ronib sageli riidekappi. Lehvitab hüvastijätuks, suleb ukse ja läinud ta ongi. Kes teab, kus ta siis käib.

Hea on, kui jagub neid salapäraseid pimedaid ruume, kus lapsed oma võlumaailmu luua saavad. Veel toredam, kui mõni täiskasvanu lastele taolisi maagilisi ruume luua taipab.

Tadeusz Różewicz (1921–2014)

W

rocławis läks 24. aprillil 92-aastasena manalateele Tadeusz Różewicz, viimane nendest neljast poola luuletajast (lisaks temale Czesław Miłosz, Wisława Szymborska ja Zbigniew Herbert), kelle looming on pannud nii mõnegi kirjandusinimese väitma, et 20. sajandi teise poole mõjusaim luule on kirjutatud poola keeles.

Luuletajana oli Różewicz moralistlik nihilist, tema kasin, ent ometigi kujundlik luulekeel vältis igasugust ilutsemist. Ei tohiks unustada ka tema näidendeid, Różewicz tõi oma absurdihõnguliste teatritekstidega Poola teatrisse uued tuuled.

Samas on Różewiczi näidendid olnud lavastajatele parajaks pähkliks, Eestis lavastati teda viimati üle 20 aasta tagasi (tõsi, Elmo Nüganeni lavastatud «Valge abielu» oli igati väärt teatrielamus, see meeldis 1994. aasta Toruńi teatrifestivalil väga ka autorile endale).

Puutusin Różewicziga korduvalt kokku, aga meenutaksin poola kirjanduse tõlkijate teist

Tadeusz Różewicz foto: culture.pl

kongressi Krakówis 2009. aastal. Sattusin elama Różewicziga ühte hotelli ja meie hommikusöögid venisid ikka ligi kahe tunni pikkuseks. Muidugi oli laudkonnas tähelepanu keskpunktis pan Tadeusz, kelle uudishimu maailma vastu ja vitaalsust ei olnud aastad (tollal oli ta 87-aastane) kahandanud.

Kuna Różewicz teadis mind olevat ka teivashüppetreeneri, siis rääkis ta, kuidas oli ise noorena sporti teinud (hüppas kaugust üle kuue meetri) ning et sportima innustas teda Janusz Kusociński olümpiavõit 10 000

meetri jooksus Los Angeleses 1932. aastal. Küsisin siis, kas ta ka teab, kes oli Kusociński esimene ja ainus treener ning lisaks Poola kergejõustikukoondise peatreener 1928. ja 1932. aasta suveolümpiamängudel.

Seda vanahärra siiski ei teadnud. (See oli eestlane Aleksander Klumberg-Kolmpere.)

Różewicz rääkis tollal ka seda, kuidas Hiinas tema luulekogu välja anti. Kõigepealt pidi tulema kakskeelne raamat, siis teatati, et vaid pealkirjad tulevad kahes keeles, aga lõpuks olid needki üksnes hiina keeles. Algul lubati honorari, seejärel vaid kümme autorieksemplari, aga lõpuks saadeti üksnes viis raamatut. Ning tagatipuks suudeti tema saadetud eessõna kuhugi ära kaotada.

Selle jutu lõpus osutas ta minu poole ning ütles: «Näete, väike Eesti suudab mulle honorari maksta ja panna sisukorda luuletuste originaalpealkirjad, aga suurriigid jäävad nii pisikeste asjadega hätta.» hendrik lindepuu tõlkija ja näitekirjanik

16 || SPORT || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

See on, nagu Picassole oleks antud Photoshopi programm.

Endine vormelisõitja Juan Pablo Montoya arvates on tagatiiva ava kasutuselevõtt muutnud sarja olemust.

TENNIS

Kanepi kohtub Portugalis austerlannaga Eesti naiste tennise esireket Kaia Kanepi (WTA 23.) alustab täna Portugali Openit kohtumisega austerlanna Yvonne Meusburgeriga.

Eestlannal on turniiril viies asetus, Meusburger on hetkel maailma edetabelis 38. positsioonil. Kanepiga on Meusberger varem korra kohtunud, 2003. aastal sai ta 6:3, 7:5 võidu. Kõrgeim asetus on turniiril hispaanlanna Carla Suarez Navarrol.

RATTASPORT

Taaramäe lõpetas Türgis peagrupis Eile alanud kõrgetasemelise Türgi velotuuri esimese etapi võitis grupifinišis Mark Cavendish (Omega Pharma-Quick Step). Rein Taaramäe (Cofidis) lõpetas etapi turvaliselt peagrupis. 144,7 kilomeetri pikkusel avaetapil Alanya piirkonnas sai teise koha Elia Viviani (Cannondale) ning kolmas oli hollandlane Theo Bos (Belkin). Taaramäe sai kirja võitjaga sama aja ning kohaks märgiti 117. Cofidise parimana sai belglane Louis Verhelst 15. koha. Täna sõidavad ratturid Alanyast Kemeri. Etapil on pikkust 174 kilomeetrit ning arvestatavaid tõuse kavas ei ole. Velotuur lõpeb 4. mail.

10.

koha

sai purjetamise Hyeres’i MK-etapil Deniss Karpak.

KORVPALL

Õed Bratkad tulid Inglismaal meistriks Inglismaa korvpalli meistriliigas Loughborough’ ülikooli naiskonnas mängivad õed Maaja ja Maia Bratka aitasid oma naiskonna kullale. Sel nädalavahetusel peetud finaalturniiril alistati kõigepealt poolfinaalis Nottingham Wildcats 66:54, Maaja Bratka oli 25 punkti ja 13 lauapalliga võitjate resultatiivseim. Finaalis mindi vastamisi City Of Sheffield Hattersiga ja see kohtumine võideti 68:63, Maaja Bratka tõi 15 punkti. Belgia meistriliigas Castors Braine’i naiskonnas mängiv Merike Anderson aitas oma koduklubi esimeses finaalseeria kohtumises 77:71 võidule Belfius Namur Capitale’i üle. Eestlanna alustas algviisikus ja sai mänguaega 28 minutit, visates selle ajaga kümme punkti. Lisaks võttis ta kolm lauapalli ja jagas kaks korvisöötu.

Kuusk ja Kirpu jõudsid 16 parema hulka

Kehra jõudis kindla võiduga finaali

Naiste epeevehklemise MK-etapil Hiinas said eestlannadest parimad tulemused Kristina Kuusk ja Erika Kirpu, kes jõudsid 16 parema sekka. Kuusk kaotas 16 seas hiinlannale Anqi Xule 12:15, Kirpu jäi 8:15 alla venelannale Violetta Kolobovale.

Julia Beljajeva alistus 32 parema seas korealannale Choi Eunsookile 12:15 ja Irina Embrich kaotas juba 64 seas šveitslannale Pauline Brunnerile 13:15.

Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel peeti eile Kehra / Horizon Pulp&Paperi ja HC Viimsi / Tööriistamarketi vahelise poolfinaalseeria neljas mäng, mille võitis kindlalt 38:23 (19:9) Kehra.

Võitjate parimana viskas Jürgen Rooba 13 väravat, Viimsi resultatiivseim oli kaheksa väravaga Rail Ageni. Finaalis kohtub Kehra Põlva Serviti meeskonnaga, kes oli 3:0 parem Viljandist.

Gert Kullamäe näitas konkurentidele koha kätte nooleviskes. Mai lõpuks on selge, kas ta suudab seda ka meeskonna juhendajana.

foto: karli saul

KORVPALL. Homme algavate korvpalli Eesti meistriliiga poolfinaalide selged soosikud on Tartu Rock ja Kalev/Cramo.

Kullamäe võitis eelmängu – kas see toob ka tiitli? peep pahv

sporditoimetuse juhataja

A

ndres Sõber ja Kalle Klandorf finaali ei pääsenud, esikoha otsustanud duellis alistas aga Gert Kullamäe Alar Varraku. Ei, see pole ajast ette ruttav uudis korvpalli Eesti meistriliiga medalimängudest, vaid koduse hooaja tähtsaimatele mängudele eelnenud pressikonverentsi elavdamiseks treenerite vahel peetud nooleviskevõistluse kirjeldus.

Võimalik, et asjade selline käik oli Kullamäe jaoks hea enne ning mai lõpus saab Tartu Rocki peatreener seekord auhinnaks olnud 20-liitrisele bensiinikanistrile lisaks kaela ka Eesti meistrivõistluste kuldmedali. Mõistagi ei taha sellest midagi kuulda tiitlikaitsja Kalev/Cramo. Võimalikult raskeks püüab selle aga teha ka Rocki poolfinaalivastane Tallinna Kalev.

«Iga aasta oleme nende vastu ühe võidu kätte saanud, kuid tänavu pole see õnnestunud – oleme ju ainult kaks korda kohtunud,» vihjas Tallinna Kalevi peatreener Kalle Klandorf ajaloolisele seaduspärasusele, mis justkui lubaks neil soosikute üle saavutada vähemalt ühe võidu. «Samas tuleb anda endale aru, et Rock on selle paari selge soosik.»

Küsimusele peale, mis võiks olla põhiturniiri võitnud Rockiga mängides väikese Kalevi relv, viitas Klandorf Mario Paistele, kes olevat viimasel ajal

väga heas viskehoos ning kelle ülikauge vise kukutas mullu Rocki Eesti karikavõistluste konkurentsist välja. Kõige rohkem peaks aga Rock kartma iseenda mängu.

«Kas nüüd just Paiste on see kõige ohtlikum mees, aga Kalevil on mängijaid, kellele tuleb tähelepanu pöörata,» sõnas Rocki peatreener Gert Kullamäe. «Eelis peaks olema siiski meil – pikem pink on seerias oluline. Pealegi mängivad ühes meeskonnas amatöörid, teises aga professionaalid, kelle jaoks on korvpallimäng palgatöö.»

Rock on tänavu koduliigas endast nõrgematele meeskondadele kaotamist vältinud. Kullamäe hinnangul on seda suudetud tänu mängijate suhtumisele. «Isegi nendes mängudes, kus võib ette aimata, et oleme paremad, on mehed tegutsenud suure südamega. Usun, et suudame samamoodi jätkata ka poolfinaalis,» rääkis ta.

Positiivsust lisab see, et pärast veerandfinaalseeriat mõned puhkepäevad saanud meeskond olevat värske ja emotsionaalselt heas seisus.

Isegi hiljuti rangluu murdnud leedulasest mängujuht Augustas Peciukevicius paraneb hästi ja kipub juba treeningutele. Tema võimalik platsile naasmine eeldab aga väga julget otsust. «Küsimus on selles, kas võtame riski või mitte. Üks asi on treeningutel harjutusi kaasa teha, midagi muud on aga kontaktsetes olukordades osaleda.»

Kolme viimase aasta meistril Kalev/Cramol on võimalus jätkata oma imelist koduste kohamängude seeriat. Nende viimane kaotus Eesti meistriliiga play-off’is pärineb nii kaugest ajast nagu 29. aprill 2010! Kuna viimaste aastate treeningu-

Eesti meistriliiga poolfinaalid Kalev/Cramo – Rakvere Tarvas • 29.04 kell 19 Tallinnas • 2.05 kell 19 Rakveres • 4.05 kell 17 Tallinnas vajadusel: • 6.05 kell 19 Rakveres • 7.05 kell 19 Tallinnas Selle hooaja mängud: 86:60, 73:83, 85:79 Tartu Rock – Tallinna Kalev • 30.04 kell 19 Tartus • 3.05 kell 17 Tallinnas • 5.05 kell 19 Tartus vajadusel: • 7.05 kell 19 Tallinnas • 8.05 kell 19 Tartus Selle hooaja mängud: 60:40, 85:65, 84:72

te mudel on toonud edu, jäädi sellele truuks ka tänavu. Möödunud nädalal timmiti vormi Käärikul toimunud treeningulaagris. Pärast tõsist laagrit võtab mängutunnetuse taastamine veidike aega.

«See laager on treenerite poolt teadlikult võetud risk.

Meie poolfinaalseeriad on alati möödunud intrigeerivalt, ent kui kõik läheb plaanitult, peaksime maikuuks jõudma heasse vormi,» rääkis Varrak, kelle sõnul on meeskond suutnud vahepealse raske aja taaga maha raputada. Võrreldes tavahooajaga, kui korraga mängiti kolme liigat ja mängugraafik läks kohati hullumeelselt tihedaks, on elu muutunud rahulikumaks.

Meil on Gustas, Umbraško, Kurg, Saage, Leppik… järelikult peame eemalt ära panema ja mängu kiireks ajama.

Andres Sõber

«Nüüd on meil aega teha viske- ja kangitreeninguid… päike paistab ja kogu pilt on ilusam,» tõdes Varrak. «Vahepeal meeskonda tabanud negatiivsus mõjus ju halvasti. Ikka leidus neid, kes ütlesid, et mis te, mõttetud mehed, seal neid liigasid mängite.»

Ainsa tõrvatilgana meepotis mõjub Ty Abbotti vigastus. Hiljuti põlvelõikusel käinud ameeriklane hakkas juba taastuma, kuid reedel lõi põlve uuesti valu ning Varraku hinnangul on tema poolfinaalis osalemine üsna küsitav.

Tarva peatreener Andres Sõber tunnistas, et Kalevi vastu on raske saada ning mõneti võib poolfinaali pidada ka võimaliku tulise pronksiseeria ettevalmistuseks. Niisama ei kavatse ta aga koos hoolealustega Kalevile midagi kinkida – põhiturniiril õnnestus neil ju ühes kohtumises tiitlikaitsjat ebameeldivalt üllatada.

Sõber avaldas arvamust, et kui neil õnnestub homme Tallinnas peetavas esimeses mängus Kalevi üle võit napsata, võib kogu seeria kalduda neile 3:2. Tõsi, tegemist oli pisut ülemeeliku avaldusega ja seda tunnistas hiljem ka värvikas treener ise.

Vaatamata kõigele on Sõbral aga Tarva edu valem selge.

«Kahtepidi arvamust siin pole – meil on Gustas, Umbraško, Kurg, Saage, Leppik… järelikult peame eemalt ära panema ja mängu kiireks ajama. Eriti siis, kui Kalevil on Bamba Fall ja Frank Elegar korraga väljakul… nad ei jõua ju nagunii tagasi joosta,» rääkis ta. «Usun, et Varrak on meie mängu tõsiselt skautinud ja teab meist kõike. Võin öelda, et ega me pole vahepeal midagi muutnud.»

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

MASENDAV ÜLEVÕIM. Poksi raskekaalukuningas Vladimir Klitško lõi järjekordse vastase nokauti.

Kas Vladimir Klitškost saab absoluutne tšempion?

Klitškol pole lihtsalt vastast. Asjatundjad ei pea teda teab kui kõvaks poksijaks, kuid ülejäänud on veel mitu kraadi lahjemad. Poksiekspert Jason Peck ütles muigamisi, et Klitško kriitikud on loetlenud hulga nimesid, kellega tol tuleks kokku minna – Kubrat Pulev, Tyson Fury, Chris Arreola, Tomasz Adamek, Bryant Jennings, Bermane Stiverne, Deontay Wilder –, ent mida see muudaks? «Jah, mitmel mainitutest oleks ehk suurem võiduvõimalus kui Leapail, kuid see jääks ikka kohutavalt väikseks ja ma tahaks näha, kes julgeb panna raha Klitško kaotuse peale.»

jaan martinson reporter

J

ärjekordse vastase purustanud – Austraalia samoalase Aleks Leapai lõi ta põrandale viiendas raundis – ja kümme aastat võitmatuna püsinud poksi raskekaalukuningal Vladimir Klitškol on nüüd vaid üks soov: saada endale WBC meistrivöö ja sellega ka absoluutse tšempioni nimetus. Paraku ei taha WBC ukrainlast oma mängumaale lasta.

Laupäeval Saksamaal toimunud Klitško ja Leapai võitlusest pole palju rääkida, sest võitlust polnud. Leapai lubas küll maailma šokeerida ja ukrainlase tümaks teha, kuid tal polnud vähimatki võimalust.

Klitško mängis neli esimest raundi, hoides löökidega endast lühema ja küllaltki keskpärase vastase eemal, ning võttis viiendas asja tõsiselt käsile. Pärast esimest põrandale maandumist sai Leapai jalad alla, pärast teist enam mitte ning kohtunik katkestas ühemeheshow’ – nokaut.

«Olen vaatamata 38 eluaastale suurepärases vormis,» sõnas Klitško ja lohutas vastast: «Sul oli raske, sest sa poksisid maailma parimaga.»

WBC ajab ikka jonni

Kümme võidukat aastat Mõistagi ei unustanud Klitško kodumaad. Ta kurtis, et mõtted polnud matši ajal poksi, vaid Ukraina sündmuste juures. «Poliitikud peavad leidma kompromissi ning konflikt ei tohi jõuda sõjani. Samas ei tohi Ukrainat tükeldada, riik peab jääma ühtseks.»

Klitško teenis Leapaid tuuseldades karjääri 62. võidu ja 53. nokaudiga. Pärast 10. aprilli 2004, mil ta jäi alla ameeriklasele Lamon Brewsterile, pole Klitško kaotusekibedust tundnud.

Nagu viimasel ajal kombeks, ulatati Klitškole matši järel neli – poksiorganisatsioonide WBA, IBF, WBO ja IBO – meistrivööd.

Neist viimane pole eriti oluline, küll aga WBC vöö, mida Klitškol aga pole. Nimelt sätestab reegel aastast 2007, et absoluutseks tšempioniks nimetatakse WBA, IBF, WBO ja WBC meister. Viimati kuulus absoluutne tiitel britt Lennox Lewisele, kellelt see 2000. aasta aprillis ära võeti.

WBC tšempionitiitli omanik oli Klitško vanem vend Vitali, kes poksist loobus ja teeb praegu Ukrainas poliitikat. Veljed keeldusid omavahel poksimast, sestap polnud Vladimiril varem võimalust WBC vööd püüda. Nüüd on, ja tal poleks probleemi seegi tiitel endale saada, kuid matši organiseerida on pehmelt öeldes keeruline. WBC kasutab venitamistaktikat.

Vladimir Klitško – tšempion, aga mitte absoluutne.

foto: afp/scanpix

Ameeriklane Arreola ja kanadalane Stiverne poksivad WBC meistrivöö nimel kahe nädala pärast ning Klitško sooviks võitjaga peagi kokku minna.

Tema mänedžer Bernd Bönte sõnas, et tulevane WBC meister peaks olema õnnelik, sest saab kohtuda Klitškoga ja sellega kõik tiitlid ühendada, ükskõik kumb siis vööd endale saab. «Olen üsna veendunud, et jõuame Arreola ja Stiverne’i matši võitjaga kokkuleppele, kuigi tal pole lootust samasugusele teenistusele. Tulu ei jagata kindlasti pooleks, sest kui ma olen õigesti kokku lugenud, siis on Klitškol mõni meistrivöö rohkem.»

Bönte ja Klitško võivad rääkida ja arvata, mida tahavad, WBC elab oma tahtmise järgi.

Tehakse kõik, et Klitškod, kes meistritiitlit kõige enam vääriks, vööst eemal hoida. Järgmiste poksilahingute programm on juba paigas. Arreola ja Stiverne’i matši parim peab järgmisena kohtuma Wilderiga, selle matši võitja omakorda paari Jennings – Perez võitjaga ning seejärel saab võimaluse Tony Thompson.

Isegi kui kordusmatše ei tule, venib kogu asjaajamine aastasse 2016. Klitško lubas karjääri jätkata veel vähemalt kümme aastat, kuid iial ei tea, mis vahepeal juhtuda võib. Igatahes on poksimaailma häbiplekk, et poksija, kes oleks väärt kandma absoluutse tšempioni tiitlit, ei saa isegi võimalust seda üritada.

Raskekaalupoksi absoluutsed tšempionid • Jack Dempsey

USA

1922–1926

• Floyd Patterson

USA

1960–1962

• Gene Tunney

USA

1926–1928

• Sonny Liston

USA

1962–1964

• Max Schmeling

Saksamaa

1930–1931

• Muhammad Ali

USA

1964–1964

• Jack Sharkey

USA

1932–1933

• Muhammad Ali

USA

1967–1967

• Primo Carnera

Itaalia

1933–1934

• Joe Frazier

USA

1970–1973

• Max Baer

USA

1934–1935

• George Foreman

USA

1973–1974

• James Braddock

USA

1935–1937

• Muhammad Ali

USA

1974–1978

• Joe Louis

USA

1937–1949

• Leon Spinks

USA

1978–1978

• Ezzard Charles

USA

1950–1951

• Mike Tyson

USA

1987–1990

• Jwersey Walcott

USA

1951–1952

• Buster Douglas

USA

1990–1990

• Rocky Marciano

USA

1952–1956

• Evander Holyfield

USA

1990–1992

• Floyd Patterson

USA

1956–1959

• Riddick Bowe

USA

1992–1992

1959–1960

• Lennox Lewis

Suurbritannia 1999–2000

• Ingemar Johansson Rootsi

Võidukas Kohila naiskond.

foto: volley.ee

Meistrite treener unistab leegionäridest VÕRKPALL. Naiste võrkpal-

li Eesti meistriks krooniti Kohila Võrkpalliklubi, kes neljandas finaalkohtumises oli võõrsil 3:0 üle TTÜ naiskonnast.

Kohila võitis sel hooajal kõik sarjad, kus osaleti – lisaks Eesti meistri tiitli võidule triumfeeriti ka Balti liigas ning samuti Eesti karikavõistlustel. Vahtra jaoks oli see viies järjestikune meistritiitel. «Olen mõistagi rahul nii Eesti liiga esikohaga kui kogu hooajaga. Kõige raskemalt tuli Balti liiga võit, seal oli finaalturniiril iga mäng otsustav ja eksimisruumi polnud,» sõnas Vahtra.

Finaalseerias kaotati TTÜle vaid üks kohtumine. «Kaks esimest mängu tulid üsna kindlalt meile, kolmandas saadud kaotus tõi aga maa peale tagasi ja seetõttu võeti end neljandaks kokku ja toodi tiitel ära. Olime kokkuvõttes seerias paremad servil, vastuvõtul ja ka rünnakus. TTÜ võitles kaitses tublilt, ent see

polnud piisav,» lisas juhendaja.

Vahtra sõnul jätkab tuleval aastal lisaks kodusele liigale ka Balti liiga. «Loodan, et kõik Eesti klubid saavad seal ka tuleval hooajal kaasa teha.» Kaugemale tulevikku vaadates loodab juhendaja, et kunagi tekib ka Eestis võimalus välismängijaid sisse tuua. «Kui vaadata Soomet ja Rootsit, siis seal annavad tooni tugeva tasemega leegionärid. Unistan, et ühel päeval saame ka meie endale seda lubada, ent järgmisel aastal veel ilmselt mitte,» sõnas Vahtra.

Kohila naiskond on sümbioos kogenud ja noortest mängijatest, kuuldavasti tahab mõnigi neist piiri taha siirduda. «Välismaale on mõtet minna siis, kui seal on tugevama tasemega liiga, sel juhul tuult tiibadesse. Aga niisama minemise pärast pole sellel mõtet,» kommenteeris Vahtra. Mariel Gregor

18 || SPORT || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

U20 koondis kaotas kindlalt Venemaale VÕRKPALL. Eesti U20

noormeeste võrkpallikoondis pidi koduse EM-valikturniiri viimasel päeval tunnistama valitseva maailmameistri Venemaa paremust, ent alagrupis saadud teise kohaga jätkatakse heitlust EMile pääsemiseks.

Eesti mängis kohtumise avageimi südilt, jõudes Oliver Orava õnnestunud tegutsemise järel ka geimpallideni. Kahjuks oli Venemaa otsustavate punktide mängimisel kindlam ja võitis 28:26.

Avageimi võiduga eestlased murdusid ning favoriit Venemaa võitis järgnevad juba selgelt 25:15 ja 25:18. Eesti parimana tõi Oliver Orav täna 12 punkti.

Kolmest mängust kaks võitnud Eesti saavutas alagrupis teise koha, mis tõi endaga kaasa pääsu tänavu juulis peetava valiksarja kolmandasse ringi.

Eesti peatreener Raul Reiter (pildil) pani meeskonnale hindeks neli pluss.

«Miinimumeesmärk sai täidetud ja seega võin rahul olla. Positiivne üllatus oli suhteliselt stabiilne servi vastuvõtt läbi turniiri,» rääkis Reiter portaalile volley.ee.

«Täna läksime serviga riskima ja tuli palju vigu. Tasavägine algus näitas, et meie taktika aga õigustas end. Tasavägine avageim näitas ka seda, et meil on potentsiaali palju paremaks mänguks,» lisas Reiter.

Eilses teises mängus alistas Iisrael 3:0 Läti ning lõpetas alagrupi kolmanda kohaga. Eesti jätkab heitlust EMile pääsemiseks juulis. PM

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Eesti meistriliigas on mängitud juba veerand hooaega, kuid tiitlist võib endiselt mõelda koguni viis klubi.

Suur viisik jätkab tiitliheitlust kristjan jaak kangur reporter

E

e s t i ja l g p a lli meistriliigas jõuab tä nase Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka kohtumisega lõpule esimene ring, kuid sõltumata selle mängu lõpptulemusest on selge, et üheksa vooru järel on turniiritabel enneolematult tihe – hetkeseisuga mahuvad viis paremat meeskonda tabelis vaid kahe punkti sisse.

9. vooru laupäevases võtmemängus ennustati viimase nädala jooksul peatreenerit vahetanud ning treeningul ränga põlvevigastuse saanud esiründajast ja meeskonna hingest Vjatšeslav Zahovaikost ilma jäänud Sillamäe Kalevile Tallinnas FC Floraga kohtudes suureskoorilist kaotust. Läks teisiti, hoopis Sillamäe oli see, kes Flora avapoolajal ligemale tuhandepealise publiku silme all surve alla pani.

Sergei Ratnikovi asemel peatreeneriks edutatud Vadim Dobiža taktika kandis vilja 23. minutil, kui sillamäelaste pressingu järel eksis äärel sööduga Irakli Logua ning Jevgeni Kabajevi täpse tsenderduse vormistas mõnelt meetrilt väravaks Jaroslav Kvassov. Väravavõimaluste poolest võinuks poolajapausiks seis olla ka rohkem kui 1:0, ent sillamäelaste enda löögitäpsus jättis soovida.

Flora mängule jättis pitseri ka Lilleküla staadioni muru, mis ei soosinud kiiret söödumängu, kuid peatreener Nor-

FC Flora (rohelises) ja Sillamäe Kalevi kohtumises oli võitlust rohkem kui mänguilu.

bert Hurt ei soovinud avapoolaja mannetuvõitu esituses väljakut süüdistada. «Jah, muru polnud nii perfektne, et seal saaks filigraanset söötu anda, aga pigem oleksime pidanud oma mängu sellele vastavaks ehitama. Tegime ise avapoolajal valesid otsuseid ja kohati kiirustasime sööduga. Mehed ei näinud väljakut nii, nagu pidanuks,» nentis Hurt kohtumise järel.

«Tõsi, meil oli ka viimastel treeningutel rõhk rohkem kaitsemängul ja sellel, et taga nulli hoida,» lisas Hurt, kes vahetas üsnagi teise poolaja alguses Logua asemel platsile pikakasvulise ründaja Sander Posti.

«Ma ei ütleks, et see oli

plaan B, pigem ikka A ja ettekavatsetud lahendus,» sõnas peatreener, kelle lüke kandis vilja – Sillamäe mängijad väsisid ning kümmekond minutit enne kohtumise lõppu lükkas Post peaga palli edasi Albert Prosale, kes viigistas hooaja seitsmenda tabamusega mänguseisu. Ehkki võiduvõimalused avanesid veel mõlemal meeskonnal – neist parimana luhtas Kvassovi üks-ühele läbimurde hea tõrjega Flora väravas seisnud Mait Toom – näitas tabloo lõpuvile kõlades 1:1 viiki, mis rõõmustas enim Nõmme Kaljut ja FC Levadiat.

«Võitma oleks pidanud...

Tunne on küll selline, nagu oleksime selle mängu kaota-

foto: peeter langovits

Meistriliiga 9. voor: FC Flora – Sillamäe Kalev 1:1 (23. Kvassov – 79.

Prosa), FC Levadia – Narva Trans 1:0 (35. Jahhimovitš), FC Infonet – Tallinna Kalev 6:0 (14.

Nahk, 29. Harin, 48. Saarlas, 57., 69., 89. Manucho), Paide LM – Jõhvi Lokomotiv 3:0 (25. pen Kõll, 38., 65. Rõivassepp) Tabeliseis: 1. Levadia 18 p, 2.

Sillamäe 18 p, 3. Flora 18 p, 4.

Infonet 17 p, 5. Kalju 17 p, 6. Paide 12 p, 7. Trans 7 p, 8. Tallinna Kalev 5 p, 9. Tammeka 4 p, 10.

Jõhvi 1 p

nud,» ohkas pärast kohtumist ülipettunud moega Sillamäe poolkaitsja Daniil Ratnikov.

«Hästi mängisime, aga mis teha. Väljak mõjutas mängu natuke, aga mitte eriti palju.» Senise juhendaja poja Ratnikovi sõnul pole peatreeneri vahetusega midagi muutunud ei tema ega ka meeskonna jaoks.

«Vähemalt praegu on kõik sama, ega me taktikaliselt midagi muutma ei hakka. Emotsionaalselt pole ka viga,» nentis Ratnikov.

Konkurentide omavahelise viigi kasutas ära tiitlikaitsja Tallinna Levadia, kes alistas esmakordselt Kadrioru staadioni murule pääsenuna Narva Transi 1:0 ning kerkis vähemalt ajutiselt tabeli tippu. Kohtumise ainsa värava lõi avapoolajal nurgalöögi-järgses olukorras täiesti vabaks unustatud keskkaitsja Aleksei Jahhimovitš.

«Kõige tähtsam, et kolm punkti tulid, aga oleks võinud kergemini tulla,» viitas Levadia ründaja Ingemar Teever pärast mängu ohtratele raisku lastud võimalustele, mida Pavel Avdejevi ja Vitali Andrejevi mängukeelu tõttu üsna eksperimentaalseks kujunenud Transi kaitseliin Levadiale pakkus – näiteks keskkaitses oli peatreener Valeri Bondarenko sunnitud kasutama hoopis poolkaitsjat Bi Sehi Elysee Iriet.

«Momente tegelikult oli, pidanuks esimesel poolajal ühe värava veel ära lööma ja saanuks pingevabamalt mängida.

Kuna hooaeg algas natuke raskelt, ei tohi me Narvas kindlasti punkte kaotada,» viitas Teever järgmisel nädalavahetusel mängitavale pöördvoorule, millest Postimees toob vaatajateni Sillamäel toimuva Kalevi ja Flora põnevusheitluse. Kohtumine algab laupäeval kell 19.

postimees, 28. aprill 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater

Teater Vanemuine

rahvusooper estonia

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust.

Tel. 744 0165.

Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 2.05 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 2.05 kl 19

JULIUS CAESAR

3.05 kl 19 ERGO tantsupreemiate üleandmine

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA

27.04 kl 16

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

MILLINE MIESKEIT

Barbra Streisandi laulud. Laulab Kelli Uustani, klaveril Siim Selis.

Korraldaja: Kelli Uustani

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 29.04 kl 12

Varastatud oranž jalgratas

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Marta Laan, Harriet Toompere, Mari-Liis Lill, Ingomar Vihmar, Tõnu Aav, Roland Laos, Mihkel Kabel, Maria Avdjushko, Jüri Tiidus.

29.04 kl 18

TOTU KUUL

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 29.04 kl 19

Grönholmi meetod

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Raimo Pass, Margus Prangel, Jan Uuspõld.

Maalisaalis 29.04 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend Lav. Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

29.04 kl 19

Leping

Siseturism / Tähelaev

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Ragne Pekarev, Rein Pakk, Ott Sepp jt.

(lav. Kadri Noormets, Kertu Moppel)

Sadamateater

28.04 kl 19

Endla teater

30.04 kl 19 Viimast korda!

Kaasavaratu

E.Walshi kolkatriller Lavastaja Maria Soomets.

Laval Robert Annus

Vanemuise väike maja

Vene Teater 29.04 kl 19

T. Stoppardi draama 30.04 kl 19

(lav. Elili Neuhaus)

30.04 kl 19

Vend

(lav. Rein Raud)

Kanuti Gildi SAAL

UTOOPIA RANNIK. III osa T. Stoppardi draama

Ugala Teater Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

suur saal

Pikk 20, Tallinn www.saal.ee

Püha Vaimu SAALis 28., 29., 30.04 kl 19.30

fartist talk

DORIS FELDMANN & KRISTINA-MARIA HEINSALU

28.04 kl 19

THEATRUM

Gómez ja Galán Lavastaja/kunstnik - Andres Noormets.

Piletid: Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, Theatrumi kassast (T 12-17) tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

MEESTE KODU

väike saal 30.04 kl 19

TEATRAARIUM: Teater muusikas/ muusika teatris.

Esinevad Vaiko Eplik, Chalice, Adeele Sepp ja Jaan Jaago.

Piletid Endla teatri kassas E-R 12-19 (tel 442 0666, info tel 442 0667), Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning internetis.

NB! Mängukavas võib tulla muudatusi! www.endla.ee

Küünis 29.04 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU draama K. O`Reilly, A. Noormets

Rakvere Teatris 28.04 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P. Loog 28.04 kl 19

TOPELTELU

komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd

Tsaar Saltaan

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Von Krahli Teater

Schumann, Liszt, Ravel, Bloch, Kurtág, Pärt

Väravatorn 3.05 kl 16

Hortus Musicus - Suur Muusikaakadeemia Vivaldi sonaadid II

Pärnu kontserdimaja 3.05 kl 13 ja 18

RAHVUSOOPER ESTONIA “SAVOY BALL” Pál Ábrahámi operett

Haapsalu kuursaal

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee 29.04 kl 19

Puhastatud

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

29.04 kl 21

4.48 psühhoos

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 10.05 kl 19 Esietendus!

12., 13., 15., 16., 17., 19., 20.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Laura Junson (vokaal) Raivo Tafenau (saksofonid) Holger Marjamaa (klaver) Kaspar Kalluste (löökpillid) Heiko Remmel (kontrabass) Džässi kirkad värvid

Estonia kontserdisaal 5.05 kl 19

Kontserdisari “Nõnda kõneles Zarathustra.

Richard Strauss 150” Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Olari Elts Richard Straussi ja Mozarti särav lavamuusika

Jõhvi kontserdimaja

8.–11. mai VII JÕHVI BALLETIFESTIVAL 2014 2014. aasta festivali peaesineja on Tarass Ševtšenko nimeline Ukraina rahvuslik ooperi- ja balletiteater

“RAIMONDA”

Glazunov Ballett kahes vaatuses

Eesti Interpreetide Liit

NO53 Kadunud sõbra juhtum Piletid Piletilevist ja kohapeal (4€ - 10€) www.interpreet.ee

MARI tantsuklubi

Meie esimene miljon

8.05 kl 19 TEELE JÕKS (metsosopran), PIRJO PÜVI (sopran), PIIA PAEMURRU (klaver) Kavas: C.S. Saëns , H. Duparc, G. Fauré jt

T. S. Eliot. Lav Lembit Petetrson.

Osades Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup, Marius Peterson, Helvin Kaljula, Lembit Peterson, Tarmo Song ja Eva Eensaar.

Pilet 14/11 10.05 kl 20

Viivi Luik ja Tõnu Õnnepalu

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 29.04 kl 16 30.04 kl 18 Viimased etendused!

Haapsalu Kultuurikeskus 29.04 kl 19

Meie esimene miljon

Saku Huvikeskus 30.04 kl 19

Meie esimene miljon

kontsert Eesti Kontsert

www.concert.ee

Andreas Lend (tšello) Hande Dalkilic (klaver, Türgi) Kavas: Beethoven, Isiközlü, Saygun, Erkin, Eller, Brahms (8.-, 5.-)

Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Beethoven, Grieg (8.-, 5.-)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

Metodisti kirik (Narva mnt 51) 30.04 kl 17

EMTA sümfooniaorkester

dirigent Toomas Vavilov Kavas P. Uusberg, K. Laanes, S. Pehk, S. Liik, R. Roosalu, J. Juhkam, K. Jõhvik Pilet 2 €

näitus RMK Vaata lähemalt: www.loodusegakoos.ee

Viimsi, Pähni, Kauksi ja Nõva 28.04 – 4.05

RMK kutsub näitustele Viimsi, Pähni, Kauksi ja Nõva looduskeskustesse.

Igas keskuses on üleval oma temaatikaga hariv ja meelelahtuslik interaktiivne väljapanek, kus saab oma käega loodusega tutvust teha!

Näitused on tasuta!

Estonia Kontserdisaal 13.05 kl 19 MIHKEL POLL (klaver) & Keelpillikvartett “PREZIOSO” Kavas: G. Fauré, A. Dvořák

Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee

Pärmimusmuusika aida väike saal

Édua Zádory (viiul), Anastassia Dombrovskaja (klaver)

Pärimushommik: Baltazar Montanaro

DUO EDAN (Ungari):

Kammermuusika Raekojas

Mustpeade maja

29.04 kl 19

Mustpeade maja

28.04 kl 19.30

Tartu Linnamuuseum 2.05 kl 18

Kokteiliõhtu

Tallinna Raekoda

8.05 kl 19

Kiviõli Rahvamaja

Sissepääs prii.

7., 8., 9.05 kl 19

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Kammermuusika Raekojas

22., 23.05 kl 19

28.04 kl 19

(Pille Lille Muusikute Fond)

7.05 kl 19

«Haapsalu suvemuusika» avakontsert

Kloostri Aidas 30.04 kl 20

PlMF

Tallinna Raekoda

3.05 kl 20

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Utoopia rannik III OSA. KALDALE HEIDETUD

Endla Teater

5., 6., 7., 12., 13.05 kl 18

Pruuniks

Andri Luup. Osades Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam jt. Piletid 14/11

Tom Stoppard Lavastaja Heiti Pakk, Lavakujundus Silver Vahtre.

Rahvusraamatukogu Tornisaalis

Vana Baskini Teater

29.04 kl 19

29., 30.04 kl 19

Lavastaja: Kati Kivitar (RO Estonia). Osades: Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Rauno Kaibiainen

Theatrumi saalis

Vene Teatris

29.04 kl 19

Tuhk ja akvaviit

komöödia R.Cooney. Lav.E.Keerd

(lav. Indrek Apinis) 30.04 kl 19

UTOOPIA RANNIK. III osa

29.04 kl 19

TOPELTELU

Väike maja

Talveaias Haridusprojekt etenduse sünnist. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P.Loog 30.04 kl 19

Väike saal

HÄRRASMEES

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

HIIRED PÖÖNINGUL

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

Kunstiline juht: Toomas Edur Solistid: Marianela Nuńes ja Thiago Soares (Londoni Kuninglik Ballett), Maria Baranova ja Tuuka Piitulainen (Soome Rahvusballett) jt

28.04 kl 9.15 ja 11.00

30.04 kl 13

Salto Mortale

3.05 kl 11

под открытым небом

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Kristel Pärtna, Andres Köster, Pavlo Balakin, Maire Haava, Monika-Evelin Liiv, Aare Saal jt

suur maja

Salme Kultuurikeskuses

20 || KASU || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

TÄHTSAIM PABER. Keeruline on korraldada nii, et käik sinna käib, oleks nii meeldiv kui ka soodne, sest mida parem WC-pa

Kui pikk on WC-pabe tarbija24 toimetus info@tarbija24.ee

Kui Tarbija24 poole pöördus mures kodanik, kes kahtlustas, et jaekauplused või tualettpaberitootjad teda WC-paberi rullide pikkusega haneks tõmbavad, ei jäänud toimetusel üle muud, kui tõde päevavalgele tuua.

«Juba pikemat aega häirib see, kuidas poodides esitatakse tualettpaberite ja paberrätikute hindu. Kui ma näiteks tahan osta pesupulbrit, siis uurin ja võrdlen kilohindu, aga tualettpaberite puhul on ühikuks võetud mingi müstiline rull, mis läheb tasapisi aina õhulisemaks. Mõned rullid pikkusest lühemaks, mõnedel vist koguni papptoru suuremaks ... Miks ei võiks tualettpaberi hinna juures näidata hoopis kilogrammi hinda? See lõpetaks taoliste õhulisemate rullide toodangu. Tundub, et mõne tootja rullis on kaks-kolm korda vähem paberit kui mõnel teisel. Mitme lehe kaupa või mitmekordselt – see on kõrvalise tähtsusega, saab pakendilt lugeda,» kirjutas toimetusse Tuuli.

Aga kui pikad on rullid tegelikult ja millist neist siis osta?

Et kõikidel osalistel oleks katses võrdne stardipositsioon, võeti valimisse pisut luksuslikumad, ent siiski üldlevinud kolmekihilised vetsupaberid. Nõnda saab neid võrrelda nii kaalu, pikkuse kui ka muude parameetrite järgi. Mõõtu võtsid viis tuntud brändi, neist neli Soome omad – Lambi, Lotus, Serla ja Zewa – ning üks USA paberitootmise gigant, Kimberly-Clarkile kuuluv Kleenex Cottonelle.

Esmalt kõige põletavam küsimus: millisest rullist võiks potentsiaalselt kõige kauem jätkuda? Igast pakist võeti juhuvalimi meetodil välja rull, mis veeretati mööda põrandat lahti. Seejärel mõõdeti see mõõdulindiga üle. Ühest pakendist võeti teinegi rull, et tulemusi kinnitada.

Teisi konkurente lõi pika puuga Zewa Delux, mille rullil oli pikkust 20,5 meetri jagu. Paraku on pakendile märgitud 20,7 meetrit. Teisele kohale platseerus toimetuse «ilusaima ja pehmeima» paberi tiitli pälvinud Lambi – paberit jagus 19,7 meetrit. Kahetsusväärselt ütleb ka Lambi ostjale rulli pikkuseks 20 meetrit. Ülejäänud rullid jäid aga juba kõik alla 19 meetri: Serla 18,9

meetrit, Kleenex ja Lotus 17,4 meetrit. Ükski neist kolmest ei andnud ostjale otseselt pettelootusi, sest rulli pikkust pakendil välja ei kuulutata. Siiski väidab Lotus, et rullis on 153 lehte, mille pikkus on 125 millimeetrit – niimoodi arvestatuna peaks ju rulli kogupikkus olema pea kaks meetrit pikem?

Andmed, mida vähemalt soomlased pakuvad, on rullide kaal ning paberitüki mõõt-

Proovitud tualettpaberitest kõige kallim, aga see-eest ka kõige pehmem ja laiem oli Lambi toodang. fotod: toomas tatar

Euroliit nõuab 2015. aastast säästlikumaid kohvimasinaid Lisaks tolmuimejate võimsuse piiramisele on Euroopa Liit otsustanud energia säästmise nimel kehtestada uued nõuded ka kohvimasinatele.

Iga neljas Euroopa kohviautomaat jäetakse pärast joogi valmimist tunniks ajaks tööle, kirjutas Yle. Nüüd on euroliit otsustanud sellisele raiskamisele lõpu teha ja nõuab, et automaadid peavad pärast joogi valmimist välja lülituma või jääma ooterežiimile. Termoskannuga automaadid peavad uue korra kohaselt välja lülituma viis minutit pärast joogi valmimist, klaaskannuga masinad 40 minutit pärast seda, kui kohv saab valmis.

Uus regulatsioon kehtib ainult alates 2015. aastast müügile tulevate seadmete kohta, nii et juba olemasolevaid masinaid võib kasutada, kuni need töötavad, samuti ei korjata müügilt ladudes olevaid masinaid.

Soome töö- ja kemikaaliohutuse ameti peainspektori Seppo Nurmi hinnangul võrdub väljalülitamata jäetud kohvimasina elektritarbimine 75 15-vatise lambipirniga.

«Euroopa majapidamistes on sada miljonit kohvimasinat. Kui pooled neist tuhandevatistest masinatest on jäetud tunniks ajaks tööle pärast kohvi valmimist, siis kulub selleks 50 megavatti elektrit. See on sama kogus energiat, mis kulub, et kütta aasta jooksul 2800 maja,» tõi ta võrdluse. tarbija24.ee

Kohvimasin

foto: marko saarm / sakala

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

a, kus kuningaski jala aber, seda kallim.

eri rull?

KASU

Kasutajate hinnang

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Peldikuseinale on aastakümnete jooksul talletatud kirjutajate arvates väga olulisi asju. Nii lasime WC-paberit hinnata selle kasutajatel ja vahetult pärast proovimist esmase mulje kirja panna. Ja muljeid jagus, nende seas ka mõni asjalik.

Lambi med. Ecolabeliga varustatud Serla Thick and Softi (paks ja pehme) lubatud kogukaalu 102 grammi asemel näitas toimetuse kaal täpselt sada. Lotus ütleb netokaaluks (ilma keskmise papist toruta) 98 grammi, toimetus sai netokaaluks sada ning Lambi tulemus oli 102 asemel 103 grammi. Kaalu on seega pigem märgitust rohkemgi.

WC-paberi puhul ei loe mitte ainult paberi pikkus, vaid ka laius. Võidutses sinise mustriga Lambi – 106 millimeetrit. Kitsaima paberiga peavad arvestama Kleenexi ostjad – 97 millimeetrit.

Üldiselt väldivad ameeriklased lubadusi. Kleenex teatab ainult, et pakis on neli rulli, paber kolmekihiline ja rullist leiab 155 paberitükki. Teisalt on Kleenex teistest jällegi tunduvalt soodsam, neljases pakis oli ühe rulli hind 36 eurosenti. Serla rull maksis 42 senti, Zewa 45 ja Lotus 47 senti. Kõige ilusama, pehmema ja laiema eest peab välja käima ka kõige rohkem raha – Lambi rulli hind oli kuueses pakis tervelt 50 eurosenti.

Poole euro eest võib tark ostja saada juba paki piima, kaks kilo kartulit, kahe WCpaberi rulli eest leivagi lauale. Loodetavasti oskab nüüd iga asjahuviline neid olulisi ostuotsuseid poes märksa kaalutumalt langetada. Lõppude lõpuks valib kvaliteedi ikka ostja – kes eelistab viiekihilist paberit, kes rahuldub märksa vähemaga.

• Lambi lambukesed tekitavad mõnusa maalähedase tunde. Lambukestega tagumikku pühkida on kummaline. Miks peab WC-paber olema värviline? Selle on teinud ilmselt väga õrn ja hooliv inimene. Mõnusalt pehme, ilusalt värviline, sobib hästi ka ninanuuskamiseks, sest ei tee nahka katki.

• Keskmine hinne viiepallisüsteemis 5

Lotus • Tundus OK. Pehme ja kreemjas, nagu tuuleke paitaks tagumikku. Mõnus, midagi sellist pole varem kogenud.

• Keskmine hinne viiepallisüsteemis 4,5

Zewa

Pikkuse poolest olid toimetuse põrandale lahti veeretatud rullid üsna erinevad ning kahjuks kippusid jääma ka pisut lühemaks, kui pakendil lubatud.

• Zewal on ka paremaid pabereid, aga ega sel ka viga ei ole. Tagumikku ära ei kraabi, kuid kahest ruudust jäi küll vä-

heks, kolme oli vaja.

Arenenud kultuurides pestakse tagumikku, nüüd mõistan, miks.

• Keskmine hinne viiepallisüsteemis 3,75

Serla • Sõrmed paistavad paberist läbi. Natukene lötsakas, võiks tugevam olla. Keskmine kvaliteet, võiks olla veidi pehmem, aga muster on ilus. Tundub veidi õhuke.

Pisut jäik ja puine, aga kasutades tundub liiga õhuke. Ise ei ostaks, liiga õhuke.

• Keskmine hinne viiepallisüsteemis 3,3

Kleenex • Parem kui eilne rull, aga on vaja neli lehte, et oleks OK. Selline paber sobib ka taskurätiks.

Kuidagi kitsam kui teised, kare ja puruneb kergesti. Õrnavõitu.

• Keskmine hinne viiepallisüsteemis 2,5

KOMMENTAAR

heigo juur Zewa kaubamärgi esindaja Baltikumis, Jungent OÜ divisjoni juht

Tualettpaberite mõõtmisel ei ole ühtset standardit. Üks asi, mis kõikide tualettpaberitootjate pakendi peale on märgitud ja mida ostja peaks jälgima, on

see, kui palju rulle on pakis. Samuti seda, kui mitu kihti on paberil. Kihid annavad tarbijale signaali selle kohta, millise kvaliteediga toode on ja kui palju võiks seal paberit kaalu järgi olla.

Keskmisse hinnaklassi jäävad kolmekihilised paberid, odavamad on kahekihilised. Mõni tootja pakub ka nelja- või viiekihilist paberit. Üldiselt on poodides standardiks saanud rulli hinna esiletoomine. See peaks

andma üsna objektiivse hinnangu, kui võrrelda omavahel kolmekihilisi pabereid, aga kindlasti mitte kolmeja kahekihilist paberit. Turg liigub üldiselt kangesti kolmekihiliste poole – inimesed ei taha enam kahekihilist WC-paberit.

Zewa pakendile on märgitud lisaks, kui mitu lehte on rullis ning mitu meetrit on rull pikk. Paljudel selliseid andmeid ei ole.

Suurel osal puudub info ka selle kohta, kas tegemist on ümbertöötatud

paberiga või on toode valmistatud puhtast tselluloosist. Ümbertöötatud paberist ei saa teha nii kvaliteetset WC-paberit kui puhtast tselluloosist.

Teatud määral on nii WC-paberi kvaliteeti kui ka kogust võimalik visuaalselt tuvastada. Esmalt võib konkureerivad tooted kätte võtta ja hinnata, kumb rohkem kaalub. Samas võib näpu pista võimalusel rulli sisse ja teisega sõrmega seda kokku pigistada – nõnda

saab aru, kui palju on õhku rulli vahel.

Kahekihilise paberi rullid on pahatihti visuaalselt täpselt sama suured kui kolmekihilise paberi rullid, aga tegelikult on seal paber väga õhuliselt keritud või on südamik natuke suurem. Tootjad tahavad, et nende kaup riiulitel hea välja näeks.

Pikkus võib sõltuvalt tootjast olla väga erinev.

Zewal on kahe- ja kolmekihiliste paberite rullid täpselt ühepikkused.

22 || KUULUTUSED || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

Raul Tummeltau 80 Kallist abikaasat, isa, vanaisa ja vanavanaisa õnnitlevad juubeli puhul abikaasa Ene, lapsed ja lapselapsed.

Uus 2-toal korter Tartus, Kastani 183b (ü-p 61 m², 3/4, köögimööbel, san-tehnika, valgustid, rõdu, panipaik, parkimiskoht, 98 000 €).

Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üür. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm, tel 513 8494, www.ader.ee Müüa Tõrvandis 2-toal eraldi tubadega korter, 5/4, madalad kommunaalkulud, 41 500 €, tel 5392 8366.

Printer, tahm, tint, paber.

Müük, hooldus. Kiire kasseti täitmine. E–R kl 9–17, Raekoja 13, Tartu. Tel 744 1100. www.futari.ee

Teen korterite, majade ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Hinge Eesvald

WinWin Trading OÜ teeb katuse-, fassaadi-, üldehitus- ja remonditöid. Lisaks pakume katusepesu teenust ning kaeve- ja pinnasetöid laadurekskavaatoriga.

Tel 5858 6332 või info@winwin-teenused.ee

Rõuge vallavalitsus kuulutab välja konkursi 1,0 töökoormusega logopeedi (lapsehoolduspuhkuse ajaks) leidmiseks. Peamine tööülesanne on aidata logopeedilist abi vajavaid lapsi nii Rõuge lasteaias kui ka Rõuge põhikoolis.

Tööle asumise kuupäev 25. VIII 2014. Kandideerimiseks esitada avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad või õppimist tõendav dokument hiljemalt 20. V 2014 k.a e-postiga: vald@rauge.ee või toimetada dokumendid Rõuge valla kantseleisse (Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201, Võrumaa). Täpsem info: haridusnõunik-raamatupidaja Liili Maran (tel 785 9352 või haridus@rauge.ee).

Antiikmööbel ja vanavara www. antiques.ee. Antikvariaat Karma, Võru, L. Koidula 14. Tere tulemast!

Aime Bestermani

Avaldame kaastunnet Ennole ema kaotuse puhul.

OÜ Strobus kollektiiv

Erna Kõrtsi

Kallist kursusevanemat leinab PM-67 kursus.

Meie sügav kaastunne Õiele kalli isa

Tiit Lepiku Quintiles Eesti

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa ...

Südamlik kaastunne Argole perega kalli isa, äia ja vanaisa

Arno Pentsa kaotuse puhul.

Siim, Neeme, Erkki ja Rünno

Südamlik kaastunne Tarmole õe

Piret Lilosoni

Juta Eres

Südamlik kaastunne Argole perega armsa

Erna-Elisabet Lott 20. III 1918 – 24. IV 2014

Lõppes pikk, ausalt, töökalt ja lihtsalt elatud elu.

Sängitasime igavesele unele Pilistvere kalmistule kalli ema, vanaema ja vanavanaema.

Tütar Mare, tütretütred Mirjam ja Ingrid peredega

Raivo Ressar

3. III 1959 – 22. IV 2014

Head sõpra mälestavad TPI kursusekaaslased.

Avaldame südamlikku kaastunnet omastele.

Mälestame armast tädi

Ly Rajangut

ja avaldame sügavat kaastunnet Lembitule, Väinole ja Annele peredega.

Tagametsa vanad ja noored

Natalja Raudsepp

surma puhul. Töökaaslased Maire, Malle, Tiiu, Kalev, Rein, Sirli, Taimi, Kaja, Raivo, Marko

Südamlik kaastunne Tõnu Raudsepale ema kaotuse puhul.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 3. osakond

Südamlik kaastunne Pillele perega armsa

Avaldame siirast kaastunnet Evele ja poja perele

Raivo Ressar

Juta Eresi

Arno Pentsa

kaotuse puhul.

Töökaaslased Alatskivilt

surma puhul.

Pirni 4, 5, 7, 9, 11 ja 15 elanikud

Mälestan ja tunnen kaasa omastele.

Rein

Avaldame sügavat kaastunnet Eve Heinale kalli ema

Kustub elu, vaikib valu.

Mälestus ei iial kao.

Südamlik kaastunne Merlele ja Helgile kalli

Lydia Piiskop

kaotuse puhul.

Maa-amet

Leinab vend Jaani pere laste ja lastelastega ning tunneb kaasa tütrele ja pojale.

Südamlik kaastunne kursuseõde Aitale kalli abikaasa

Meie siiras kaastunne Lembitule kalli ema

Enn Kuke

Lydia Rajangu

3. III 1959 – 22. IV 2014

Lembit Roometsa surma puhul.

Kolleegid Enicsi kohvikust

Ostan erinevaid EW sõjaväe märke, maksan 120 €/tk. Tel 5808 5338.

Mälestame sõbralikku naabrimeest ja sõpra

Avaldame sügavat kaastunnet Väino Rajangule ema

Avaldame sügavat kaastunnet Lehte Sööt-Hainsalule abikaasa

Lydia Rajangu

Ilmar Söödi

Mulla müük. Tel 5815 0176.

Avaldame kaastunnet perekonnale abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa surma puhul. Virve ja Neeme

kaotuse puhul.

TTÜ sotsiaalteaduskond

lahkumise puhul.

Eesti Kirjanike Liit

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

25. V 1926 – 22. IV 2014

Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Onulapsed Heino, Helga ja Eevi perekondadega

Miski siin ilmas ei vii ära soojust, mida jagasid ...

Miralda Treial Avaldame kaastunnet hoolitsevale tütrele ja tütrelastele peredega. Vaike, Marta, Endla, Koidu, Hilda, Eda

Sügav kaastunne kauaaegsele Luunja valla lasteluule preemia žurii esinaisele Lehte Hainsalule abikaasa

Ilmar Söödi

surma puhul.

Luunja vallavalitsus

Ilmar Sööt Sügav kaastunne Katile perega.

Perekonnad Leima, Roon, Pehk

Vaikses leinas langetame pea ...

Anneli Tiisk

Mälestame endist naabrit ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Perekonnad Karlson, Teppan, Võsu ja Susi Südamlik kaastunne kõigile lähedastele

Olev Uibopuu

kaotuse puhul.

Perekonnad Ahas, Jürken, Peterson ja Klement

Hilja Simsoni

kaotuse puhul.

Lauluvennad ja dirigendid EMLSi Tartu meeskoorist

Lembit Lainet

Manivald Müürsepp

Avaldame kaastunnet Raul Simsonile ema

kaotuse puhul.

Tartu Ülikooli 1969. aastal lõpetanud stomatoloogid

Akende ja katuste pesu.

Tel 5638 8994.

Südamlik kaastunne omastele.

Küünal kustus, eluraamat sulgus ...

Arno Pentsa

Sügav kaastunne Pillele ja teistele lähedastele.

Mälestavad Ene ja Hille pere.

Maret ja Juldaš Vapajeva!

kaotuse puhul.

Leinavad Senta, Kaja, Marika ja Marko perekondadega

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik

8. VI 1936 – 22. IV 2014

Kallid

kaotuse puhul.

Elva Lions Klubi

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Tallinn, Pärnu mnt 38.

Müüa maja Kabli rannast 20 km, Saarde v, Laiksaare (krunt 5079 m², kaev, elekter, kõrvalhoone, järv, 25 000 €). Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üür.

Personaalne nõustamine tasuta.

Kutseline maakler Veiko Tamm, tel 513 8494, www.ader.ee

Tiit Lepik

kaotuse puhul.

Kitman Thulema aktsiaseltsi tehnikaosakond

26. V 1954 – 24. IV 2014

Elvi Heina

Müüa elamukrunt 2000 ruutmeetrit otse omanikult. Krunt looduskaunis kohas, järve lähedal, Tartust 20 km. Asfalttee krundini, bussipeatus 200 m. Kool, lasteaed, kauplus, apteek 5 km. Olemas elektriliitumine, vee- ja kanalisatsiooni valmidus. Tel 5367 7692.

Südamlik kaastunne Tiiale ja Ahtile perekonnaga armsa ema, vanaema ja vanavanaema

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Südamlik kaastunne Eveli Bestermanile kalli ema

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk).

Tel 5558 8070.

50. pulma-aastapäeval õnnitlevad lapsed peredega.

Juta Eres

kaotuse puhul.

Aastad las läevad, noorus hinge ju jääb, nii kaunina näib iga sünnipäev!

Kallist klassijuhatajat õnnitlevad 70. sünnipäeval Tartu 5. kk 1991. a.

12a klass.

TEL 739 0396, KUULUTUS@POSTIMEES.EE

Korstnapühkimisteenus kutsetunnistusega spetsialistidelt.

Akt tasuta. OÜ Tartu Tuli.

Tel 730 5387.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Tundsid vahepeal, nagu oleks elu seisma jäänud. Ära muretse, elutants käib edasi ja haarab varsti sind kaasa tugevamalt kui iialgi varem. Ole valmis seiklusteks, mida oled näinud filmis.

SÕNN

Legend nagu ilmutaks end päriselus. Kuuled midagi sellist, mida on raske uskuda, kuid see paelub sind. Miks on mõne inimese elu nii huvitav?

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 28. APRILL 2014 || VARIA || 23

8 7

à 5 à ê 4 ò 3

a

KAALUD Keegi püüab sind muuta endasarnaseks ja teha sinust midagi, mida sa olla ei taha. Võid tunda vaimset ja füüsilist ahistust. Ole julge ja astu vastu.

c

d

e

f

g

h

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KÜLMUTAMISE TEEL ON VÕIMALIK MINU AJU SÄILITADA, KUNI TEHNIKA ARENG VÕIMALDAB MUL ROBOTI KEHAS IGAVESTI EDASI ELADA.

DILBERT, MA TAHAN VAHEARUANNET! MIKS MA EELMIST VAHEARUANNET POLE SAANUD?

TAPA MIND KOHE.

MA EI OSUTA TEENEID, MIDA EI SAA HILJEM MULLE TAGASI MAKSTA.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Kas püsiväärtused on tänapäeva internetiajastul oma tähtsuse kaotanud? Ei ole, kui sina ei taha. Leiad elule toe just iidsetest ja sissejuurdunud tarkustest.

1. Kuidas kutsuvad venelased ukrainlasi ja ukrainlased venelasi?

2. Kes on see tenniseäss, kes aastatel 2001–2002 oli noorim meestennisist – maailma esireket? Hiljaaegu Miami turniiril tegi ta jälle furoori, saades praegustest meestennisistidest kolmandaks tegevmängijaks, kes on ametlikel turniiridel võitnud üle 600 mängu. Enam võite on vaid Roger Federeril ja Rafael Nadal Pareral.

3. Pantomiim on iseseisva kunstiliigina ka kutselistes teatrites tunnustatud. Selle tarbeks on Ain Kaalep välja mõelnud sobiva nime. Kuidas nimetas Kaalep pantomiime teatrites?

4. Millise riigi peaministrite nimistusse kuuluvad U Nu, Ba Swe, Ne Win, Sein Win, Tun Tin, Soe Win, Thein Sein? Nimekiri pole täielik.

5. Phylloxera vastatrix’i on nimetatud selle taime mustaks surmaks. 19. sajandi viimasel kolmandikul tegi paharet palju laastamistööd, näiteks Prantsusmaal hävitas ta neid taimi peaaegu kolmveerandi.

Mis taime ohtlik vaenlane on Phylloxera vastatrix?

Vastused: 1. Vastavalt hohollid ja moskaalid (moskalid). 2. Lleyton Glynn Hewitt (Austraalia).

3. Mimeskid. 4. Birma (Myanmar). 5. Viinapuu.

AMBUR Tantsid oma ellu tulevate muutustega sujuvalt kaasa. Mitte mingi asi ei saa olla nii hull ega nii võimas, et sa sellega toime ei tule.

KALJUKITS Mis on õige ühe juhtumi puhul, ei pruugi seda olla teisel. Sinu vaim peab olema valmis liikuma väga suurte ekstreemsuste ja arusaamade vahel.

b

József Korponai – Budapest Sportkomite, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vg2!

VÄHK Mingit asja on sulle mitmes variandis korrutatud.

Need on vasturääkivad ja selle tõttu kahtled jutu autentsuses.

Keegi võis tahta sind lihtsalt lõksu püüda.

NEITSI Võimalik, et lased närvilisest ühiskonnast end kaasa kiskuda. Keegi oleks nagu raudkuuli sulle jala ümber pannud ja veaks sind kaasa. Midagi ei kesta õnneks igavesti.

à î

1

Rumalus võib hoopis tarkuseks osutuda.

Keegi püüab sind vastupidises veenda, et oma ämbrit varjata, kuid sa tead, kuidas lood on.

Sinu loomus ei pruugi kokku sobida nende omaga, kes on järsku sinu ellu saabunud.

Püüad olla mõistev ja arukas, kuid teised ei pruugi seda olla.

à à ô â â

2

ERNIE

KAKSIKUD

LÕVI

à à

6

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Võid vaidluses alla jääda, kuid see ei häiri sind nagu varem. Tead, et sa ei pea kellelegi tõestama oma seisukohtade õigsust, sest sinu maailmas ongi need õiged.

KALAD Selja taga võidakse sinu üle irvitada, kuid see ei häiri sind. Tead oma sihti ja liigud just sinna, mis on sinu jaoks kõige õigem.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Stjuardess: «Püha jumal, no mida te röögite, mis lahti on? Mõelda vaid, ainult kolm korda raputaski! Need on ju tavalised õhuaugud – turbulentne tsoon! Ikka juhtub! Okei, nüüd kõik ilusti rahuneme, rahuneme ...

No näete, olemegi rahunenud!

Tubli! On kõik nüüd okei? Saate minuta hakkama? Kena! Ma lähen rahustan reisijad ka maha.»

••• Ajakirjanik teeb intervjuud kunstnikuga: «Öelge, maestro, on see tõsi, et tihtipeale arvavad kunstnikud endast liiga palju?»

«Jaa, tõsi! Mõned isegi arvavad, et nad on sama andekad kui mina.»

••• Arst teatas 80-aastasele mehele, et tol on elada jäänud veel kaks kuud. Järgmise päeval ringkäiku tehes märkas, et vanamees suitsetab kanepit. «Kas te olete päris ära pööranud?!»

«Aga ma just lugesin, et narkomaanid elavad esimesest korrast umbes kaks aastat ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on OGASIILIK

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 28. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

foto: mil.ee

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Lilijan Vilk 39, reklaamiosakonna võtmeklientide haldur Martin Perens 29, teostusgrupi küljendaja

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLJEL UURITAKSE, MILLEST ANNAB MÄRKU NOKIA KUULUMINE MICROSOFTILE.

Kenale kevadilmale järgnevad sajud

EUROOPA TALLINN +16

KÄRDLA +13 HAAPSALU +11

eva-maria sula la

ilmateenistuse sünoptik ptik

Kuperjanovi jalaväepataljoni õppusel «Tormihoiatus» ehitasid pioneeripataljoni ajateenijad nelja tunniga kergliiklussilla Võrumaal üle Rõuge jõe. Sild ühendab jõe eri kallastel asuvaid harjutusalasid ja lühendab märkimisväärselt jalgsirännakuid ühelt alalt teise.

Kuperjanovi pataljoni viimane «Kevadtormi»-eelne õppus algas reedel.

Kolme päeva jooksul pidasid kaitseväelased lahinguid Sõmerpalu, Kanepi, Rõuge, Urvaste ja Võru vallas ning harjutasid luuretegevust koos kaitseliitlastega. Tormihoiatus lõppes eile näidislahinguga Võrus. postimees.ee

PAIDE +18

Uus nädal algab suuremas osas Eestist päikeseliselt ja vaikselt. SoojemapoolTARTU PÄRNU ses õhumassis kerkib VILJANDI +17 +17 +19 termomeetrinäit sisemaal KURESSAARE +20 kraadi lähedale. Ilusa +12 kevadilma eest vastutav kõrgrõhuvöönd näitab aga nõrgenemise märke. Nii avaneb VÕRU VALGA võimalus põhjapoolsele madalrõ+17 +19 hualale, mis hakkab oma mõju siinkandis tasapisi suurendama.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga Teisipäev, 29.04 Kolmapäev, 30.04 Neljapäev, 1.05 tuul 1–7 m/s, pärastlõunal põhjaTallinn +3/+17 +1/+12 +2/+7 rannikul läänekaare tuul kuni 10 Tartu +2/+21 +2/+17 +3/+12 m/s. Sooja on 14–19 kraadi, ranNarva +3/+18 +2/+13 +1/+9 nikul paiguti 11 kraadi.

Pärnu +3/+17 +2/+13 +4/+10 Kuressaare +4/+17 +4/+11 +4/+9

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Pioneeripataljon ehitas õppusel Rõuge jõele silla

NARVA +17

RAKVERE +17

/s

Voldemar Lindström 81, teletöötaja Riina Luik 52, ajakirjanik Helena Sepp 50, ajaloolane Tiit Pruuli 49, ettevõtja ja kirjamees Heiki Loot 43, riigisekretär Helena Tulve (pildil) 42, helilooja Kaspar Kalluste 26, muusik

VAHENDAB AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE MAAVÄE ÜKSUSE SAABUMIST EESTISSE.

1– 7m

NIMEPÄEV: LAGLE, LUIGE

Eesti Rahva Muuseum ootab tartlasi talgutele

PÄIKE

Eesti Rahva Muuseum (ERM) ootab huvilisi 3. mail toimuvale üle-eestilisele talgupäevale «Teeme ära» Tartusse koristama ERMi uue hoone ala olmeprahist ja autokummidest.

Kogunetakse kell 10 Muuseumi tee ja Roosi tänava ristmikul.

Mõttetalgud «Ülejõe linnaosa ja Roosi tänava arenguperspektiivid» koos linnamuuseumi ning linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnaga toimuvad samal päeval kella 13–15 laulupeomuuseumi pargis. Mõttetalgutele ootab ERM inimesi teemast huvitatud tartlasi, et arutada üheskoos Roosi tänava eskiisprojektis väljapakutud ettepanekuid kogu Ülejõe linnaosa arengut arvestades. BNS

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.30 5.27 5.40

loojub 21.08 20.56 21.14

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +24,7 kraadi (1998) –5,5 kraadi (1852) Tartus +24,6 kraadi (1986) –6,4 kraadi (1971)

KUUFAASID 22. aprill 10.52 29. aprill 9.14 7. mai 6.15 14. mai 22.16

+17 +18 +18 +20 +18 +19 +21 +17 +22 +18 +13 +10 +15 +14 +20 +16 +15 +23 +15 +16 +15 +20 +15 +15 +19 +5 +19 +17 +15 +20 +17 +20 +21 +17 +38 +21 +27 +34 +24 +32 +27 +33 +19 +26 +21 +21

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 28. APRILL ETV

ETV 2

KANAL 2

TV3

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

06 55 Terevisioon 08 55 Holby City haigla: Meelemuutus 09 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Mõistlik või mõttetu* 13 10 Kapital* 40 Jamie Oliveri 30 minuti road: Makaroniroog lillkapsaga* 14 05 Minuscule: Kapsas 10 Vaalasaarte Maria: Kuulujutt* 15 00 Waterloo Roadi kool* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Veri on paksem kui vesi (New Tricks, Inglise 2009) 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Toivo 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm 22 10 Välisilma dokk: Teine mees: Frederik Willem de Klerk ja apartheidi lõpp LõunaAafrikas (USA 2014) 23 05 Saada sõber Euroopasse, 9/13* 35 Ringvaade* 00 40 Uued trikid: Veri on paksem kui vesi* 01 35 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Tagatargemad (ETV 2010) 09 00 Ringvaade* 35 2020: Masininimene või inimmasin?

10 00 Waterloo Roadi kool 11 00 Siin ja praegu: Ao Peep 12 04 ERR uudised 16 05 Pärand. Dokfilm 17 00 Eesti muusikavideod 30 Kui kured lapsi ei too. Viis aastat hiljem, 1 18 00 Okaspead: Hüppajad 20 Fiksikud 30 Lastetuba: Timmu postkast 45 Mesilane Maia 55 Väike printsess: Ma ei mäleta!

19 05 Loomaaia tee 64: Pisikese Jannu lugu 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Esimeses ringis, 9/10 (Vene 2006) 40 Vennad Karusüdamed 21 05 AKU: Kuidas rääkida kunstist 30 Jüri Üdi klubi: Arvamuskultuur 22 25 Kinoklassika: Petturid (USA 1963).

Kelmikomöödia 00 15 Hüvasti, seltsimehed!, 3/6: Lootus (1985-1987) (Farewell Comrades, Prantsuse-Saksa 2011)* 01 11 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 124/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5744 30 Sajandi armastus, 35/63* 14 00 Sõbrad: Chandleri ja Monica pulmad, 1 30 Sõbrad: Chandleri ja Monica pulmad, 2 55 Punased roosid, 744/800 16 00 Küladetektiivid: Pesast välja lennanud 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 125/163 18 00 Süütu süüdlane, 124/158 19 00 Reporter 20 00 Saladused: Ilus elu 30 Naabriplika: Kaks koljatit 21 30 Tohter Olaf 22 30 Kaks ja pool meest: Värvi, läbista või topi täis 23 00 Bordell 232: Mänguasjad 00 05 Nikita: Meie valitud elu 01 00 Ärapanija* 30 Klikitähed: Aia! Kuulsaks pürgijad 02 20 Kuldvillak* 50 Reporter* 03 40 Küladetektiivid: Pesast välja lennanud* 04 25 Inga Lindström – Sommerlund igavesti (Saksa 2014)*.

Romantiline draama

06 15 Beyblade: metallisandad 40 Pucca 07 05 Käsna-Kalle Kantpüks 30 Phineas ja Ferb 08 00 Marina ja kapten, 103* 09 00 Kirgede torm* 10 35 Vaprad ja ilusad, 6714* 11 05 Top Shop 25 Reisijaht 12 00 Grey anatoomia 6, 18: Enesetapp on valutu 13 00 Palume lavale* 15 00 Seitsmes taevas: Ei osanud seda oodata!

16 00 Vaprad ja ilusad, 6715 30 Marina ja kapten, 104 17 30 Kirgede torm 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Võta või jäta 21 30 Padjaklubi 1, 8: Santaaž 22 30 Kauboid ja tulnukad (USA 2011).

R: Jon Favreau. O: Daniel Craig, Harrison Ford, Olivia Wilde.

Ulmemärul 00 55 Hawaii 5-0 1, 20: Kallas 01 45 Viimane hoiatus 3, 14: Kuritööpartnerid 02 30 Padjaklubi 1, 8* 03 24 Võta või jäta* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Reisijaht* 50 Stop!*

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 59/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 170* 45 Küladetektiivid, 166: Lask öös 10 45 Südametukse, 49 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz* 13 00 Everwood: Oled hea mees, Andy Brown 14 00 Nora Roberts – Keskpäev (USA-Saksa 2009)*. Romantiline krimifilm 15 50 Staariminutid: Tom Hanks 55 Staariminutid: Meryl Streep 16 00 Mehi jalaga segada: Voodi, kaigas ja muu 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Tõde unerohutablettide kohta 19 00 Kodus ja võõrsil, 5745 19 30 Emmerdale, 171 20 00 Lahkujad, 1/4 21 00 Vennad Grimmid (USA-Inglise 2005).

Seikluskomöödia 23 15 Trinny ja Susannah Austraalias 00 15 Reporter 01 05 Ellen* 02 00 Raudsed kokad: Maksalahing 50 Miljonäri salamissioon 03 35 Südametukse, 49* 04 20 Mis eile juhtus?, 1 45 Reporter*

06 30 Kaks kanget – haiged mehed: Kokkuvõte* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 71/167: Sissi* 09 20 Tsiklivendade lemmikkõrts 10 10 Näljased meremehed, 40: St. Martin* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 45/91* 15 20 Komissar Rex, 72: Beebi hädaohus 16 15 Näljased meremehed, 41: Porthcurno 17 10 Kuulsuste surmaheitlus 40 Pöörased spordiklipid 18 10 Chuck, 46: Chuck vs. viimane eksam 19 00 Tuvikesed: Jõulud*; Pulmashow* 20 00 Ärapanija 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest: Meri on karm käskijanna* 30 Kriminaalne Venemaa: Vaga vesi 22 00 Kriminaalne Venemaa: Tulelõks 30 Gaasikontroll 23 30 Conan, 232/483: Mindy Kaling, Colin Hanks, MGMT 00 25 Kaks ja pool meest: Kanepit tõmbav ahv 50 Tuvikesed: Paremini enam ei saa; Kontsad ratastel 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 26: Surnuauto* 11 00 Templirüütlite kadunud aare 2 (Taani 2007)*. Seiklusfilm 12 40 Kõige naljakamad koduvideod* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 1, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 27: Mürk 17 00 A-Rühm 3, 11: St. Mary kellad 18 00 Perepea 3, 15* 30 Simpsonid 22, 15* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 21-22: Piim; Lase käia 20 00 Perepea 3, 16: Väga erilised perepühad 30 Simpsonid 22, 16: Kaunis suveunistus 21 00 Kõige naljakamad koduvideod. Saatejuht Erkki Sarapuu.

30 KINOÕHTU: Amelia (USA 2009). Draama 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 5; ekstra, 2, 5 00 50 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 21-22: Piim*; Lase käia* 01 50 Kälimehed 1, 11* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Pühapäevatee* 09 00 Inimese mõõde* 40 Aleksei Turovski lood* 10 10 Täna. Nädala kokkuvõte* 25 Bedlam, 7/12* 11 15 Kadunud hingede saar (Rootsi-SaksaTaani 2007)*.

Mängufilm 13 00 Mina, tallinlane* 45 Võistlustantsu karikasari Grand Slam ladina-ameerika tantsudes, 2014* 14 50 Kinnisvaraveeb 16 20 Pühak paavst Johannes Paulus II* 35 Aja puudutus* 17 15 Maatriks* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 26/142 19 00 Täna. Uudised 15 Päevakava 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 21 00 Peterburi – Tallinn 30 Spordiakadeemia 22 30 Nagu merelaine.

Silvi Vrait 00 00 Täna. Uudised* 01 00 Terve tervis* 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Ökoskoop. Krista Taim 11 30 Juhan Liiv - Nõia tütar, I. Jutustust loeb Helene Vannari 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar, Neeme Raud 14 05 Meediatund.

Tarmu Tammerk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Meediatund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Nõia tütar* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Ökoskoop* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Vari, 1. Juhan Liiv - 150.

“Vari”. Loeb Aino Talvi.

10 05 Muusikatuba.

Johanna Mängel.

Muusikatoimetaja valik Esineb Läti Raadio koor ning pianist Vestards Šimkus. Dirigent on Sigvards Klava.

11 05 Album - Philippe Chamouard (2013).

12 02 Delta. Liina Vainumetsa 14 05 Sallitallaja.

Berk Vaher. Tartu kultuurielust 15 02 Lõunamuusikakontsert Londonist.

16 05 o tempora, o mores*. Läbi antiikse Rooma Bütsantsi.

Seekord on vaatluse all Bütsants ja varakristlik kultuur kostüümis ja olustikus.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Giacomo Puccini - Tosca.

Esitavad Adrianne Pieczonka, Marco Berti, Marco Vratogna, Gabriele Sagona, Marco Camastra, Luca Casalin, Ryan Milstead, Teatro Regio koor ja orkester Ranato Palumbo juhatusel.

22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn