100 nägu Eestist ja maailmast 2019

Toimetajalt

2019.

aastal võis aimata muutusi mitmes olulises jõuvahekorras. Positiivsed majandusarengud Hiinas on muutumas pigem ohuks ning kasvava idamaise majandusjõu tugevnemisele hakati altkulmu vaatama. Selle tagajärg oli kaubandussõda USAga ning piirangud Hiina IT-firmade kaheldava tagamõttega investeeringutele.

Eestis suutsid riigikogu valimised anda tulemuse, mida ei osatud oodata. Keskerakond suutis EKRE valitsusse toomisega üllatada. Kui seni oldi harjunud etteaimatava valitsusega, siis leidsime end ootamatult uues olukorras. Agressiivse suhtlusmaneeriga EKRE juhid polariseerisid suhteliselt üksmeelsena toiminud ühiskonna. Tavalisel inimesel on samas keeruline teha vahet, mis reaalselt muutus – riik toimib ju edasi. Olulisi muutusi maksupoliitikas ega riigi toimimises ei paista, kui mitte arvestada Isamaa peale surutud muudatusi teises pensionisambas.

Lõppeval aastal räägiti palju ilmast. Kas inimkond paneb maakerale põntsu oma tarbimishullusega või annab seda kuidagi ohjeldada?

Rootsi koolitüdruku Greta Thunbergi hästi ajastatud kliimastreigid leidsid maailmas vastukaja. Kui ikka palav ilm ei lase elada, tuleb ju midagi ette võtta! Tundub, et autotööstus tunnetab ehk tarbijate muutunud ootusi ühena esimestest. Naftaraha surve hakkab nõrgenema. Oodatakse midagi uut. Kui on nõudlust, küll tulevad ka tehnoloogiad järele – on need siis seotud elektri, vesiniku või millegi muuga. Kui veel aasta tagasi tundus põlevkivienergia Eestis ainuvõimalik, on see hetkel pigem hääbuv valdkond. Keskkonda saastav tööstus ei sobi enam kuidagi üha rohelisemaks muutuvasse kliimaneutraalsesse majanduspilti.

Aivar Reinap Postimehe peatoimetaja asetäitja

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 VALITSEJAD...........................4 Donald Trump USA president............................................4 Xi Jinping Hiina Rahvavabariigi president...........6 Paavst Franciscus kirikupea........................................................6 Mark Zuckerberg Facebooki juht............................................6 Recep Tayyip Erdoğan Türgi president...........................................6 Ott Tänak ja Martin Järveoja rallisõitjad......................................................8 Naruhito Jaapani keiser..............................................8 Karsten Warholm tõkkejooksja................................................8 Paavo Järvi dirigent...........................................................8 JUHID JA LIIDRID.............. 10 Greta Thunberg kliimaaktivist..............................................10 Gheorghe Crețu Eesti võrkpallikoondise endine peatreener..................................................10 Emmanuel Macron Prantsusmaa president........................12 Göran Persson Swedbank Grupi nõukogu esimees........................................................12 Satya Nadella Microsofti tegevjuht.............................12 Edgar Savisaar ekspoliitik....................................................12 Jerome Powell USA keskpanga juht..............................13 Madis Müller Eesti Panga president...........................13 John Martinis füüsik............................................................13 Jacinda Ardern Uus-Meremaa peaminister................13 Peeter Perens juubelilaulupeo kunstiline juht.........14 Vaike Rajaste juubelitantsupeo pealavastaja..........14 John Bercow Briti alamkoja endine spiiker.............14 TULEVIKULOOTUSED........ 16 Kadri Simson Euroopa Komisjoni volinik..................16 Raimond Kaljulaid poliitik...........................................................16 Karl Jakob Hein jalgpallur......................................................18 Kerr Kriisa korvpallur....................................................18 Kaarel Kotkas idufirma Veriff asutaja ja juht...........18 Jüri Vips vormelisõitja..............................................18 Madis Mihkels jalgrattur......................................................18 Cori Gauff tennisemängija.........................................19 ETTEVÕTJAD.......................21 Väino Kaldoja ettevõtja......................................................21 Margus Linnamäe ettevõtja......................................................21 Raul Kirjanen ettevõtja..................................................... 22

Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektor......... 22 Boris Johnson Suurbritannia peaminister................. 22 Michel Aupetit Pariisi peapiiskop.................................... 23 KAOTAJAD...........................25 Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Mati Alaver dopingupatused suusamehed......... 25 Adam Neumann ettevõtja..................................................... 26 Jevgeni Ossinovski poliitik.......................................................... 26 Robert Kitt endine pangajuht................................... 26 Martin Reim ja Karel Voolaid Eesti jalgpallikoondise peatreenerid............................................. 26 Ren Zhengfei Huawei asutaja ja juht......................... 27 Dennis Muilenburg Boeingu tegevjuht................................. 27 Rainer Vakra poliitik.......................................................... 28 Meelis Milder Baltika endine juht................................ 28 Matteo Salvini Itaalia endine siseminister ja erakonna Liiga juht............................... 28 Mati Vetevool ettevõtja..................................................... 28 TRENDILOOJAD................. 30 Jüri Ratas peaminister...............................................30 Kersti Kaljulaid Eesti president............................................... 30 Laura Codruța Kövesi Euroopa peaprokurör..........................30 Hendrik Agur koolijuht...................................................... 32 Megan Rapinoe jalgpallur..................................................... 32 Rain Tamm Fotografiska programmijuht............ 33 Lehti Saag geneetik...................................................... 33 Tommy Cash räppar.......................................................... 33 RAPUTAJAD....................... 34 Mart ja Martin Helme EKRE juhid................................................. 34 Volodõmõr Zelenskõi Ukraina president.................................. 34 Keegan McBride TTÜ vilepuhuja........................................ 36 Mario Draghi Euroopa Keskpanga endine president.................................... 36 Kilvar Kessler finantsinspektsiooni juht................... 36 MacKenzie Bezos Jeff Bezose eksabikaasa...................... 37 Ivo Felt filmiprodutsent....................................... 37 Tundmatu ürginimene.................... 37 Eliud Kipchoge maratonijooksja...................................... 37 Carrie Lam Hongkongi tegevjuht........................... 37 Helir-Valdor Seeder Isamaa esimees....................................... 38

Robert DePalma paleontoloog............................................ 38 KLIKISTAARID................... 39 Tanel Toom filmirežissöör............................................ 39 Barack Obama USA endine president......................... 39 Rami Malek filminäitleja................................................40 Cristiano Ronaldo jalgpallur.....................................................40 Jay-Z muusik.........................................................40 Lil Nas X artist.............................................................40 Hunt Kriimsilm metsloom................................................... 42 Bhushan ja Krishan Kumar India filmitegelased............................... 42 Korea poistebänd BTS Korea poistebänd................................... 42 Matt ja Ross Duffer telesarja loojad........................................ 43 Marina Kaljurand Euroopa Parlamendi saadik.............. 43 Victor Crone eurolaulik.................................................... 43 SANGARID.......................... 44 Magnus Kirt odaviskaja..................................................44 Maicel Uibo kümnevõistleja........................................44 Rait Ratasepp ultratriatleet..............................................46 Kelly Sildaru freestyle-suusataja.................................46 Katrin Merisalu mägironija..................................................46 Paavo Matsin kirjanik.........................................................46 Ilhan Omar, Rashida Tlaib, Alexandria Ocasio-Cortez ja Ayanna Pressley USA esindajatekoja saadikud.......... 47 Teemu Pukki jalgpallur..................................................... 47 TÕUSVAD TÄHED................ 48 Pärt Uusberg helilooja ja dirigent................................48 Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea.....................................49 Esther Duflo Nobeli majanduspreemia laureaat.......................................................49 Niklas Kaul Saksamaa kümnevõistleja.................49 Annegret Kramp-Karrenbauer Saksamaa kaitseminister....................49 Robert Kurvitz kirjanik ja mängulooja.........................49 Sergei Šoigu Venemaa kaitseminister.....................49 Kaja Kallas Reformierakonna esimees.................50 Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni president..........50 Villu Kõve Riigikohtu esimees................................50 Katrin-Helena Melder EELK Järva praostkonna praost......50 Katie Bouman arvutiteadlane..........................................50

Projektijuht ja toimetaja Aivar Reinap,  666 2241,  aivar.reinap@postimees.ee; Fototoimetaja Erik Prozes,  666 2305,  erik.prozes@postimees.ee; Keeletoimetaja Angela Aasamets,  angela.aasamets@postimeesgrupp.ee; Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova  666 2253,  jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee; Reklaami projektijuht Andrus Valdmann  5380 9027  andrus.valdmann@postimeesgrupp.ee; Kujundus Kaido Kelp,  kaido.kelp@postimeesgrupp.ee; Trükk AS Kroonpress; Väljaandja AS Postimees Grupp.

O VALITSEJAD

Donald Trump USA president Donald Trumpi simulaakrum.

Donald Trump on nagu lõuend, millele miljonid ameeriklased kannavad oma ootused ja lootused, aga kui võtta presidendi käitumine luubi alla, siis on keeruline öelda, kelle huve ta tegelikult esindab. Tema impulsiivsus ja läbipaistmatus keerutavad üles ühe skandaali teise järel, kuid muudavad Trumpi ka kummaliselt haavamatuks.

Isegi kui peaks juhtuma vähetõenäoline ja Kongressi tagandamisjuurdlus veenab senatit kontrollivaid vabariiklasi astuma Trumpile vastu, jääb Ühendriikide poliitikasse endiselt Trumpi-kujuline auk.

See auk ilmestab Vabariiklikku Parteid, mis on 2016. aasta presidendivalimiste järel tugevalt muutunud.

Trump, kes tegutseb suuresti sõltumatult Ühendriikide poliitilisest süsteemist, on justkui partei kaaperdanud ja kujundanud ümber selle, mis on poliitikas lubatav.

Maailm, mis tundus enne Trumpi võrdlemisi kindel, on muutunud tundmatuseni – otsused alustada kaubandussõda Hiinaga, ähvardused NATOst lahkuda või tõmmata USA väed välja Süüriast ja jätta kurdid Türgi meelevalda sünnivad vaid paari säutsu kiirusel.

Märkimata ei saa jätta ka Trumpi ilmset sümpaatiat autokraatlike kalduvustega juhtide suhtes, mis tekitab USA vanades liitlastes ebamugavust ja tõstatab küsimuse, kas rahvusvahelise stabiilsuse nurgakivi saab usaldada.

Seda segadust peegeldab ka Valge Maja pöörduste poliitika, mille käigus ministrid ja nõunikud vahetuvad peadpööritava kiirusega ning lojaalsuse puudumisel – või ehk lojaalsusest riigi ees – lekib presidendi abidelt salastatud informatsiooni nagu sõelast vett.

Tulevikku vaadates on esimene küsimus, kas Trump kindlustab eesootavatel presidendivalimistel teise järjestikuse ametiaja. Kuigi Trumpi toetus on madal, on see väga stabiilne, ning esialgu on tema ametiajal majandusel hästi läinud.

Mõneti suurem küsimus on Trumpi pikaajalisem mõju USA avalikkusele ja poliitilisele kultuurile. Praegune Valge Maja on toonud päevavalgele selle, mis podises Ameerika pealispinna all, ja on muutnud varem taunitavad ilmingud uueks normaalsuseks. Margus Parts

FOTO: ERIN SCOTT / CNP / ADMEDIA / SIPA

4

6 O VALITSEJAD

Paavst Franciscus kirikupea Hiina Rahvavabariigi president Xi suur õhupall.

«Valitseja kasutab ära enamuse ja heidab kõrvale vähemuse, nii ei pühenda ta end mitte vooruse, vaid seaduse teenimisele,» juhendab Vana-Hiina Machiavelliks kutsutud filosoof Han Fei. Juhtumisi on Han üks Xi Jinpingi lemmikautoreid ning paistab, et see põhimõte kõlbab hästi ka Xi-aegse Hiina kirjeldamiseks.

Mida muud on Hiina Xi valitsemise ajal teinud, kui näidanud üles üha agres-

siivsemat ekspansionistlikku välispoliitikat, samal ajal tülikaid riigisiseseid rakukesi maha surudes. Xinjiangi kinnipidamislaagrid, järelevalveriik, tsensuur ja isikukultus käivad käsikäes grandioossete välisinvesteeringute ja üha kasvava mõjuvõimuga maailmas.

Kõike seda juhitakse Vöö ja Tee projektiga, mis edendab täiustunud globaalset koostööd ja edukat kaubavahetust. Või siis üle maailma strateegiliselt olulise taristu ja poliitilise mõjuvõimu kokkuostmist. Oleneb, millise mätta otsast vaadata. Margus Parts

Paavst Franciscus jätkas võitlust kirikuga seotud skandaalidega.

Kuuendal paavsti-aastal jätkas jõulude eel 83. sünnipäeva tähistav Franciscus kiriku tüürimist põhiolemuselt traditsioonilises rütmis, kuid siin-seal isiklikku stiili lisades.

Näiteks 11 riigist, mida kirikupea tänavu külastas, oli valdavalt katoliiklik vaid Panama. Selle asemel põikas Franciscus läbi näiteks moslemiusku Araabia Ühendemiraatidest, õigeusku Põhja-Makedooniast ja budistlikust Taist.

Ootuspäraselt astus ta välja keskkonna eest ja eutanaasia vastu. Jätkus ka pikk võitlus seksi- ja rahaskandaalide kirikust välja juurimiseks.

Evelyn Kaldoja

Mark Zuckerberg

Recep Tayyip Erdoğan

Kogu maailm on jätkuvalt Facebooki juhi peopesal.

Facebook võib saada ajutisi tagasilööke tõrksatelt valitsustelt seoses inimeste andmete jagamisega ja sooviga kehtestada üleilmset valuutat, aga pikas perspektiivis läheb kõik ikkagi nii, nagu Facebooki suuromanik Mark Zuckerberg soovib.

Tõsi, tal pole iial varem tulnud nii palju kulutada oma tossutaldasid käimaks parlamendihoonetes oma tegevusest aru andmas. Saadikud on nimelt Facebooki teemal ohtralt loosungeid lehvitanud. Reaalsuses pole aga muutunud suurt midagi ning ka andmelekke trahve on määratud vaid kärbsemusta jagu.

Kogu maailm on kokku leppinud, et me kõik oleme Facebookis. Nautigem seda. Aivar Pau

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan päästis oma nägu võiduka sõjakäiguga.

Esimest korda 25 aasta jooksul Ankara ja Istanbuli kaotamine Türgi kohalikel valimistel tähendas mõnede arvates, et autoritaarse presidendi Recep Tayyip Erdoğani võimu lõpp on lähenemas. Ei aidanud isegi kavandatud vigade parandus Istanbulis ehk võimupartei huvides valimiste uuesti korraldamine – kaotus tuli uuesti vastu võtta. Nagu ajalugu ikka ja jälle on näidanud, siis kõva käega valitsejate populaarsuse langemise vastu võib rohuks olla üks väike ja võidukas sõda.

Nii arvas ka Erdoğan, kuulutades oktoobris välja operatsiooni Rahuallikas, mis tähendas USA poolt reedetud

Facebooki juht

Türgi president

Süüria kurdidele kallaletungimist ja nn turvatsooni loomist Põhja-Süürias, kuhu saata tagasi Süüria põgenikud.

Ta nägi võimalust tabada ühe hoobiga mitu kärbest: võidelda vanade vaenlastega ja samas lahendada probleem Süüria põgenikega, mille eest teda kodumaal kritiseeritakse. Jõu näitamisega piilub valitseja kahtlemata juba 2023. aasta valimiste poole, et mitte jääda ilma praegusest raudsest haardest. Ta näitas, et on valmis sisepoliitilisi võitlusi vajadusel pidama ka võõrriigi territooriumil relvade abil, muretsemata kellegi kriitika pärast.

Erdoğan mängib lääneriikidele ohtlikku mängu. Türgi liidri järjest soojenevad suhted teise autoritaarse riigipea, Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja üldine Venemaa mõjuvõimu suurenemine piirkonnas panevad ilmselt muretsema nii mõnegi riigijuhi. Martin Kutti

FOTOD: IMAGO IMAGES / XINHUA / SCANPIX, EERO VABAMÄGI, NICHOLAS KAMM / AP, BURHAN OZBILICI / AFP

Xi Jinping

8 O VALITSEJAD

Naruhito Jaapani keiser

rallisõitjad

Eestlased valitsevad rallimaailma.

Jumal tänatud, et Ott Tänak ja Martin Järveoja ajaloolise maailmameistritiitli Kataloonias üks etapp enne hooaja lõppu ära kindlustasid. Nad said tiitlit tähistada väärikalt, eheda emotsiooniga. Ja see, et tiitel just Kataloonias kindlustati, oli puhtalt Tänaku vägitegu. Ta võinuks Kataloonia punktikatsel rahulikult võtta ja suhteliselt turvalise eduga Austraalia etapile vastu minna.

Tagantjärele teame, et ka selline lähenemine oleks maailmameistritiitli toonud, sest hooaja viimane etapp jäeti metsapõlengute tõttu ära.

Aga Tänak ei soovinud novembrikuu esimesel

pühapäeval midagi juhuse hooleks jätta ja sai tänu sellele end maailmameistrile vääriliselt tunda. Hooajal sõidetud 13 etapist võitis Eesti ekipaaž koguni kuus! Kolmel korral jõuti veel poodiumile.

Kahjuks ei saanud eestlased Austraalia metsapõlengute tõttu võimalust Toyotaga meeskondlikku MM-tiitlit kaitsta. Juba järgmisel hooajal kihutavad nad konstruktorite arvestuses uue valitseja Hyundai värvides. Kuidas kolme maailmameistri koostöö hoo sisse saab, näeb esimest korda 23.–26. jaanuarini sõidetaval Monte Carlo rallil. Siim Kaasik

Karsten Warholm tõkkejooksja

Euroopa kergejõustiku valitseja.

Usain Bolt on tippspordist taandunud ja kergejõustik kui spordikuninganna vajab uusi staare. Üks mees, kes Jamaica megatähest allesjäänud tühimikku võiks täita, on Norra 400 meetri tõkkejooksja Karsten Warholm.

23-aastane Rasmus Mägi konkurent kaitses tänavu Doha MMil kahe aasta tagust tiitlit, jooksis kõigi aegade teise tulemuse ning valiti Tallinnas toimunud auhinnagalal tänavuse aasta Euroopa parimaks meeskergejõustiklaseks.

Järgmisena võtab norralane ette olümpiamängud ja maailmarekordi, millest tal tänavu kõigest 0,14 sekundit puudu jäi. Carl-Robert Puhm

Paavo Järvi dirigent

2019. aasta oli Paavo Järvile tihe aasta, kus üks suurkontsert ajas teist taga.

Kuid eredaimaks sündmuseks lõppevast aastast on liitumine maailma kümne parima orkestri sekka kuuluva Zürichi Tonhallega. Oma esimesel hooajal Tonhalle sümfooniaorkestri peadirigendina soovib Järvi keskenduda Põhjamaade heliloojate loomingu tut-

vustamisele. Alanud hooajal on Tonhalle orkestri juures resideeriv helilooja Erkki-Sven Tüür, mis tähendab, et tema heliteosed on Zürichis fookuses.

Sügis tõi Paavo Järvile teisegi hea uudise – Opus Klassiku žürii valis Paavo Järvi aasta dirigendiks Saksamaal.

Tonhalle kõrval jätkab Paavo NHK sümfooniaorkestri juhtimist Tokyos, samuti tööd Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni orkestriga ja südameorkestriks on talle jätkuvalt Eesti Festivaliorkester. Heili Sibrits

FOTOD: SANDER ILVEST, ISSEI KATO / REUTERS / SCANPIX, NICHOLAS KAMM / AFP / SCANPIX

Ott Tänak ja Martin Järveoja

Päikesejumalanna uus valitu.

Krüsanteemtroonile tõusnud 59-aastane Naruhito on maailma ainus keiser. Tema valitsemisaeg on ametlikult nimetatud Reiwa ajastuks ja ta on lubanud jätkata oma isa jälgedes ning olla rahvalähedane keiser. Tema isa külastas näiteks sageli loodusõnnetustes kannatanuid.

Samas võib pidada Naruhitot Jaapani esimeseks tõeliselt modernseks keisriks: ta omandas kõrghariduse välismaal (Oxfordis), abiellus karjäärinaisega ja räägib inglise keelt. Naruhito ise on öelnud, et õppis väljaspool suletud paleed iseseisvalt mõtlema.

Nüüd lasub tema õlul aga maailma vanima monarhia raskus. Legendi järgi on ta 126. keiser, kelle vereliin läheb tagasi 7. sajandisse enne Kristust ja pärineb šinto päikesejumalannast Amaterasust endast. Rait Piir

PARIM VARUSTUS IGA ILMAGA

WWW.REORG.EE

10

O JUHID JA LIIDRID

Greta Thunberg kliimaaktivist

dada. Paraku on maailma kliimateadlaste konsensus, et ei saa.

Fraas «lapsed on meie tulevik» on muidugi piinlikkuseni trafaretseks kujunenud, kuid antud juhul näib see siiski olevat kohane. Nemad pärivad meilt maailma täpselt sellisena, milliseks me tal areneda laseme. Kas nad võivad oma sõnavõttudes olla naiivsed? Loomulikult. Kas head lahendused on tõesti kohe võtta? Tõenäoselt ei ole. Õigus elule ja õnnele kehtib ühtmoodi Greta Thunbergile kui ka Ida-Viru kaevuritele ja nende peredele. Kas Gretal ja protesteerijatel on õigus, et muutusteks hakkab viimane aeg juba väga kätte jõudma? Paraku tõesti. Seda ei ole nad ju ise välja mõelnud.

Protesteerivad koolinoored ja nende esindusnägu Greta on üks nendest teravatest ogadest, mis seda pidevalt meelde tuletavad. Kriitikud võivad küll üleolevalt sedastada, et igal põlvkonnal on oma suur idee, mille nimel protesteerida. Paraku on Greta ja tema mõttekaaslaste poolt ka teaduslik konsensus. Mugavalt ja odavalt me kliimamuutuste ohjeldamist aga kindlasti ei saavuta. Kaur Maran

Gheorghe Crețu

Eesti võrkpallikoondise endine peatreener Eestlaste südamed võitnud rumeenlane Gheorghe Crețu lahkus pisaratega.

Eesti spordifänn armastab pallimänge. Viimaste aastatega on publiku südameis erilisele kohale kerkinud võrkpall. Hindamatu roll selles on Gheorghe Crețul – rumeenlasest treeneril, kes meie meeskonna tipule veel nõksa lähemale tüüris.

Kuid mis märksa märgilisem: Gianni kirg ja jäägitu pühendumus nakatasid nii mängijaid kui ka fännihorde. Selmet EMi finaalturniiri kaotuste järel vilistada, toetasid sajad sinisärgid omasid. Nii paksus kui ka vedelas. Ja kui Crețu Eesti-töö lõppenuks kuulutas, nuteti üheskoos.

Ehtne näide, et emotsioon on spordis kohati olulisemgi kui tulemus.s. Andres Vaher

FOTOD: JESSICA GOW / TT / SCANPIX, ERIK PROZES

Koolitüdruk, keda teavad kõik.

Greta Thunberg on kahtlemata üks möödunud aasta enim räägitud nimedest. Üksinda Stockholmis Riksdagi ees kliimamuutuste haldamisel otsustavaid samme nõudnud Greta eeskuju on innustanud paremat tulevikku nõudma miljoneid koolinoori. Kliimameeleavaldused on vaieldamatult üks kogu mööduva aasta meeldejäävamaid nähtusi, mis ei jäta külmaks kedagi. Gretat ja temast inspireerituna protesteerivaid noori armastatakse ja vihatakse. Neist ollakse innustatud või häiritud.

Need, kellele protesteerivad noored närvidele käivad, heidavad ette visiooni puudumist ja tõsiasja, et «eks nendegi vanemad on nad sisepõlemismootori jõul töötava autoga protestile kohale toonud». Eks ole selge, et suuremal või vähemal määral oleme kõik nii kliima- kui ka teistes keskkonnaküsimustes silmakirjalikud. Elu ei saa ju lõppude lõpuks elamata jätta.

Samas ei tähenda see, et probleemile ei tohiks osundada. Ilmselgelt oleks meile kõigile mugavam, kui saaksime sellest vastikust kliimaga tegelemisest kuidagi kõrvale nihver-

12 O JUHID JA LIIDRID

Emmanuel Macron Prantsusmaa president

Göran Persson

Swedbank Grupi nõukogu esimees

tada, et üllaste eesmärkide saavutamine ei saa käia inimeste kõhu arvelt.

See ei tähenda, et parandamatu idealist oleks hoogu maha võtnud: ta on pööranud pilgu ELile ja NATO-le.

Kas Macroni ideedega nõustuda või mitte, on iseasi, aga maailmas on vähe liidreid, kes suudavad oma tulevikuvaateid samasuguse selgusega sõnastada.

Berit Nuka

Edgar Savisaar

ekspoliitik

Satya Nadella Microsofti tegevjuht

Pea kuus aastat tagasi Microsofti tegevjuhi kohale asunud Satya Nadella on muutnud tol ajal stagneerunud Microsofti üha tugevamaks ja tugevamaks.

Nadella muutis tarkvaramüüja teenindusettevõtteks ning panustas pilvetehnoloogiale. Strateegia muutust saatis edu ning Microsoftist on saanud üks suuremaid pilveteenusepakkujaid maailmas.

Nadella asus Microsofti etteotsa 2014. aasta veebruari alguses ning alates sellest ajast on aktsia hind kerkinud ligi viis korda ning ettevõtte väärtus koguni 820 miljardi dollari võrra. Tõnis Oja

Viimastel aastatel on Eesti poliitikud õppinud, kuidas olla Savisaareta.

Välja tuleb kehvasti. Kes on uus antikangelane? Kuhu joonistuvad uued lubatu-keelatu piirid? Edgariga oli kõik selgem. Enam mitte – nagu magnetpoolus oleks kadunud.

Tema truud lakeid läksid igaveste opositsionääridena erru või vajusid valimisnimekirjade sabas unustusse. Ülejäänud poliitikud ajavad end vaikselt kreenist püsti. Tunne on, nagu oleks 20 aastat millelegi nõjatunud, ent nüüd tuleb ise seista. Silmi hõõrudes hakkavad nad aduma, et on mängiväljakul võrdsed. Kobamisi alustavad nad juttu maailmavaatest.

Küsivad, kellele kuulub vene valija.

Võdistavad õlgu mõtte ees, et mõnega, kellega alles eile poliitilist baari-

kaklust peeti, tuleb homme ehk voodisse minna. Päriselt võistlebki sisu sisuga. Kellel on, võidab! Mõned ei harjugi – torisevad jürgenligilikult ja ootavad, et tuul pöörduks. Ei tea, kuidas peaks muutuma.

Savisaar samal ajal õpib Hundisilmal taltsutama fantoomvalu. Raamatut ei kirjuta, aga temast kirjutatakse küll – aastas nii tükk või paar. Enamik puhtad kui prillikivi. Et täht on kustunud, ei tunnista Savisaar iial. Kui mõni tüütu ajakirjanik juhtub järgmiste valimiste kohta pärima, jätab ta kandideerimise alati lahtiseks. Miraaž elab edasi. Tähelepanu hoidmiseks viskab mõne vimka. Kiidab EKREt või ütleb näiteks midagi sellist: «Mina ei olegi poliitik. Teate, ma ei ole kunagi tahtnud poliitik olla!» Oliver Kund

FOTOD: LUDOVIC MARIN / POOL / AFP /SCANPIX, EERO VABAMÄGI, SCOTT OLSON / GETTY IMAGES / AFP / SCANPIX, SANDER ILVEST,

Prantsusmaa president Emmanuel Macron pälvis tähelepanu nii Prantsusmaal kui ka piiri taga.

Kollane värv ilmselt Emmanuel Macroni lemmikute hulka ei kuulu – tormakalt Prantsusmaal reformidega revolutsiooni lubanud president komistas lõpuks tööinimeste otsa, kes tulid ohutusvestides nädal nädala järel tänavatele ja püüdsid riigipeale meenu-

Swedbanki kodukoristaja.

Kui Rootsi endine peaminister Göran Persson selle aasta juunis Swedbanki aktsionäride erakorralisel koosolekul panga nõukogu esimeheks valiti, lubas ta maja puhtaks rookida.

Puhtaks lubas ta rookida panga Venemaa ja teiste idabloki riikidest pärit klientidest, kellest on saanud rahapesurisk, mis võib tuua pangale miljarditesse eurodesse ulatuvaid trahve.

Tegemist on paljuski samade klientidega, keda pank üheksakümnendatel Rootsi tollase valitsuse õhutusel jahtis. Valitsust juhtis sel ajal sotsiaaldemokraadist peaminister Persson. Tõnis Oja

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 13

Madis Müller Eesti Panga president

Jerome Powell USA keskpanga juht

Reageeris muutunud oludele kiiresti.

USA keskpank ehk Föderaalreserv oli suurtest keskpankadest esimene, kes massilise võlakirjade kokkuostu ehk rahatrüki lõpetas ning alustas ka baasintresside tõstmist. Veel selle aasta alguses oli keskpanga juht Jerome Powell seda meelt, et baasintressi tuleks hoida või isegi tõsta.

Siiski muutus maailma- ja USA majanduse väljavaade selle aasta suvel juba nii jahedaks, et Powelli juhitav keskpank alandas augusti esimesel päeval baasintressi ja kibekiiresti järgnesid septembris ja oktoobris veel kaks intressilangetust.

Tõnis Oja

Kingad ei olnudki suured.

Kui Eesti Panga uueks presidendiks sai Madis Müller, siis võis nii mõnigi arvata, et Ardo Hanssoni järglasel tuleb astuda liiga suurtesse kingadesse.

Oli ju Hansson saavutanud seitsmeaastase ametiajaga suure autoriteedi. Tema öeldu võis levida kulutulena üle maailma ja muuta euro kurssi

teiste valuutade suhtes.

Aga võta näpust. Müller asus oma uutele ametikohtadele nii meie keskpanga presidendina kui ka Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena väärika enesekindlusega ja tedagi tsiteerivad rahvusvahelised agentuurid.

Küll tuleb ka aeg, mil ta valuutakursse mõjutama hakkab. Tõnis Oja

John Martinis

FOTOD: XINHUA/ SCANPIX, MIHKEL MARIPUU, ERAKOGU, SHANNON STAPLETON / REUTERS

füüsik

Saavutas kvantüleoleku.

Müstilise kõlaga «kvantüleolek» on olnud arvutiteaduses ja füüsikas aastakümneid kaugel terendav eesmärk, mis peaks justkui teoreetiliselt võimalik olema, kuid mida keegi reaalselt saavutanud ei ole. Nagu akadeemik Peeter Saari juba 2017. aastal Postimehes kirjutas, teeb järgmise suure digirevolutsiooni just nimelt kvantüleolek – esimene kvantfüüsika keerulisemaid omadusi ärakasutav kvantarvuti, mis suudab mingi ülesande lahendada efektiivsemalt kui tavaarvuti.

Just seetõttu on kvantarvuteid maailma teaduskeskustes viimase 20 aasta jooksul jõudumööda arendatud.

On loodud aina suurema kvantbittide arvuga arvuteid ja üritatud nende

tööd aina paremaks treida.

Mööduva aasta oktoobris lekkis aga ootamatult info valmivast teadusartiklist, mille kohaselt lahendas üks Google’i kvantarvuti nimega Sycamore ülesande, milleks tavaarvutil oleks kulunud 10 000 aastat, vaid 200 sekundiga. Mõni aeg hiljem avaldasidki John Martinis ja tema rohked kolleegid artikli ning üllatasid sellega kogu teadusmaailma. Paraku on konkureeriv arendaja IBM saavutuse juba praegu vaidlustanud, mistõttu võib Martinise ja tema kolleegide saavutust ehk vaid etapivõiduks nimetada.

Samas saab aina selgemaks, et seni vaid peaaegu esoteerilise kauge sihina näinud kvantüleolek muutub päev-päevalt käegakatsutavamaks.

Kaur Maran

Jacinda Ardern

Uus-Meremaa peaminister Uus-Meremaa peaminister lahendas kriisi inimlikul moel.

«Rassism eksisteerib, aga see pole siin teretulnud.

Rünnak ükskõik kelle vabadusele järgida oma usku on kahetsusväärne. Vägivald ja äärmuslus selle üheski vormis pole siin teretulnud,» lausus Jacinda Ardern pärast 51 inimese elu nõudnud Christchurchi mošeetulistamist.

Sallivust oma identiteedi alustalaks pidavad uusmeremaalased olid rünnakust šokis ja lohutamatud. «As-salaam Alaikum. Rahu olgu sinuga,» ütles Ardern ja tõestas sellega, et moslemid on osa Uus-Meremaa ühiskonnast, et riigi peaminister kehastabki lohutust ja saareriigile omast sallivust.

Berit Nuka

14 O JUHID JA LIIDRID

Peeter Perens

Vaike Rajaste

Rahvast pungil peo peremees.

Nagu aamen kirikus algab laulupidu helihargilt as-duur akordi andmisega. Kõlab «Koit».

Kunstilisele juhile jääb aga vabadus teha suursündmusele oma arranžeering ehk töötlus. Peeter Perensi juhitud peol esitati Eesti heliloojaid koolkondade kaupa. Kõlasid nende õpilaste ja omakorda nende õpilaste teosed.

Perens kasvas dirigendiks teiste hulgas Silvia Melliku ja Kuno Arengu juhendamisel. Nemad omakorda õppisid lauluisa Gustav Ernesaksa klassis.

Ent teemapüstitus viitab ka laulupeo jätkusuutlikkuse murele. Kuidas asendada kommikarbid väärilise palgaga, et noored tuleksid dirigendiks õppima. Et saaks ka 150 aasta pärast kirjutada, kuidas kõik peole ära ei mahtunud.

Tundlik eesti naine.

Viimase kahekümne aasta tantsupidude vedajatest on Vaike Rajaste üks väheseid naisi. Tantsupidu tegi tema sõnul kummarduse eesti naisele. Naisele, kes koos eesti mehega siinseid kombeid hoiab.

Perekonda väärtustav pealavastaja tõi staadionimurule esimest korda pererühmad.

Vaike Rajaste lähedal seisnu iseloomustab teda kui põhjalikku inimest, kes arvestab teistega. Samas on ta äärmiselt tundlik.

Kui tantsupeolt kõrvalejäänud rühmad plaanisid alternatiivse peo püsti panna, võttis ta seda hinge. Solvujad peaksid teadma, et just sel peol nägi staadionil rekordarvu tantsijaid.

juubelitantsupeo pealavastaja

Kadri Kuulpak

Kadri Kuulpak

John Bercow Briti alamkoja endine spiiker

Käredal häälel Briti alamkoja saalis lausutud korraldus «Order!» (Kord!) on ilmselt tänaseks tuntud ka nende seas, kes Briti poliitikat ja Brexiti igat tõmblust lähedalt ei jälgi.

Väidetavalt on see jõudnud isegi Briti majapidamistesse, kus vanemad oma lapsi sel moel korrale kutsuvad. Kuulsaks tegi selle Briti alamkoja spiiker John Bercow, kes oktoobri viimasel päeval kümne aasta järel ameti maha pani.

Ehkki korraldust «Order!» kasutas

Bercow BBC teatel ametis olles umbes 14 000 korda, pole see ainus põhjus, miks teda mäletama jäädakse. Bercow on saanud Briti parlamendis Brexiti-vaidluste keskseks näoks.

Brexiti erakordsus pani korduvalt Bercow’ proovile ja see tähendas, et isepäine spiiker käsitles tavasid ja reegleid omamoodi, tehes võtmetähtsusega olukordades protseduuriliselt ebatraditsioonilisi ja vastuolulisi otsuseid, mis viisid ta nugade peale oma endise koduerakonna ehk Konserva-

tiivse Partei saadikutega, kellest mitmed süüdistasid teda erapoolikuses. Samas nähti teda spiikrina, kes seisis parlamendi lihtliikmete eest.

Korrarikkumistele ja ebaviisakusele vastas Bercow teravalt ja endale omase huumoriga, häbistades avalikult mitmeid ülekäte läinud rahvasaadikuid. Sugugi mitte kõik Westminsteris ei jää Bercow’d igatsema, aga kahtlemata on Briti parlament pärast tema taandumist ühe värvika kuju võrra vaesem. Martin Kutti

FOTOD: MIHKEL MARIPUU, EERO VABAMÄGI, STEFAN ROUSSEAU / AP / SCANPIX

juubelilaulupeo kunstiline juht

16

O TULEVIKULOOTUSED

Kadri Simson Euroopa Komisjoni volinik

Katkenud kannatus viis Euroopasse.

Keskerakonna Kannatlik Kolmik suutis üksteise toel ära oodata selle võimaluste akna, mille kaudu saada viimaks ise hakata juhtima asju oma erakonnas ja ka riigis. Jüri Ratas, Mailis Reps ja Kadri Simson kaotasid sellel teekonnal palju ning vahel võib juhtuda, et pärast ohverdusi ja kannatusi selgub, et eesmärk, mida püüeldi, polegi päris selline, nagu oodati.

Kadri Simson proovis saavutatu ära, oli majandus- ja taristuministri ametis, kuid otsustas mingil hetkel erakonnas enam mitte n-ö trügida. Päris poliitikast lahkumise asemel avanes võimalus saada järgmiseks Euroopa Komisjoni volinikuks.

See üritus nõudis jälle hulga kannatust ja võitlust, aga kandis vilja.

Simsonil on volinikuna väga keerukas portfell, millega kogub kindlasti nii sõpru kui ka vaenlasi. Seda ka Eestis. Energeetika on tugevas konfliktis kõiksugu kliimaküsimustega, mis omakorda kõnetavad järjest suuremaid inimhulki. Teisisõnu valijaid. Simsonil on võimalus puhta lehena alustada hoopis uut lähenemist Euroopa energiapoliitikas, kõik sõltub vaate laiusest ja kaugusest.

Senine algus – kuigi päris algus pole veel käeski – on olnud rabe, kuid selle tööga siiski toime tulles on Simsonil midagi, mida on vähestel Keskerakonnas – ehk lisaks suurele kogemusele ka vaade Eesti poliitikale väljastpoolt. Kas see võiks süstida temasse indu ka sisepoliitikasse naasmiseks või hoopist vastupidi, peletab veel kaugemale, selgub alles aastate pärast.

Urmas Jaagant

FOTOD: SANDER ILVEST, ERIK PROZES

Raimond Kaljulaid poliitik

Ebatraditsiooniliste käikude meister.

Mingi olukorra nägemiseks on olemas alati mitu viisi. Ja siis on olemas ka Raimond Kaljulaidi viis, kirjeldavad teda tundvad inimesed.

Tema otsusele lahkuda Keskerakonnast on samuti mitmeid tõlgendusi. Ühed – sealhulgas tema ise – nime-

tavad seda väärtuspõhiseks otsuseks, kus ta ei saanud jätkata erakonnas, mis EKREga koostööd teeb.

Teised nimetavad seda puhtalt isiklikult pragmaatiliseks sammuks oma poliitikukarjääri nimel. Ja ei saa välistada, et on olemas ka kolmas, Kaljulaidi variant.

Nüüdseks sotsidesse astunud poliitik järgib aga kindlasti pikemat plaani. Urmas Jaagant

18 O TULEVIKULOOTUSED

Kaarel Kotkas idufirma Veriff asutaja ja juht Karl Jakob Hein Jalgpallur

Kerr Kriisa korvpallur

Korvpallur Kerr Kriisa tegi 18-aastasena Euroliigas debüüdi.

25. oktoobri õhtu, mil Kerr Kriisa Kaunase Žalgirise rohelises särgis platsile jooksis, Euroliiga debüütmängus silma pähe sai ja 15 000 leedulase vaimustuse esile kutsus, ei tähistanud üksnes tolle Tartu poisi emotsionaalselt tundeküllaseid hetki.

Mäletame ju, kuidas Siim-Sander Vene 19-aastasena (ehk Kriisast aasta vanemana) samuti Žalgirises Euroliiga ukse lahti lõi. Mäletame ka verisulis Martin Müürsepa minekut Tel Avivi Maccabisse.

Sellised varajased õidepuhkemised annavad Eesti korvpallile lootust. Nagu ka see, et just Kriisas peitus piisavalt julgust ja aumehelikkust noortekoondise treeneri Indrek Visnapuu napsitamine päevavalgele tirida. Andres Vaher

Jüri Vips

vormelisõitja Vormelisõitja Jüri Vips koputab vormel 1 uksele.

Ilmselt ei taju meist õieti mitte keegi, millist pöörast juhuste kokkulangemist eeldab, et eestlane istuks kunagi vormel 1 auto rooli. Mitte lihtsalt testi-, vaid ikka täiskohaga võidusõitjana. Kui mõnele piisab paljust rahast ja natukesest sõiduoskusest, siis eestlast ei pruugi marjamaale aidata isegi superkiirus.

Jüri Vips on enda nime loteriirattasse keerlema pannud. Juba see on suur asi. Paraku ei toonud tänavune aasta vormel ühte talle lähemale.

Hooaja lõpusirge eel näisid võimalused täitsa head, ent siis kiskus kõik kiiva. Mis aga ei tähenda, et 19-aastase Vipsi lootused imet tabada kadunud oleksid. Andres Vaher

Madis Mihkels jalgrattur

Uus tegija rattaspordis.

Eesti rattaspordi uueks tulevikulootuseks kerkis suvel Bakuus toimunud Euroopa noorte olümpiafestivalil nii tempo- kui ka grupisõidus kuldmedali võitnud 16-aastane tartlane Madis Mihkels.

Kuigi noormehe karjäär on alles lapsekingades, räägib tema treener Caspar Austa kindlas kõneviisis tulevasest profiratturist. Mihkelsi noorust arvestades on tegu julge väljaütlemisega, aga Austa ei lahmi puusalt.

Nende koostöö on kestnud juba kaheksa aastat ja sportlase senist tahet ja arengut arvestades ei ole meil põhjust treeneri sõnades kahelda.

Siim Kaasik

FOTOD: ERAKOGU, RAUL MEE, EESTI OLÜMPIAKOMITEE, EERO VABAMÄGI, BARBARA GINDL / APA / AFP / SCANPIX

Hein liitus Londoni Arsenaliga.

Oli eelmise aasta märtsi alguse karge reedeõhtu, kui Manchester Unitedi skaut Männiku staadioni kitsukeses kilehallis üht Eesti jalgpallipoissi noolimas käis. Kuid vutigalaktika superbränd jäi pikkade näppudega, sest Karl Jakob Hein otsustas hoopis Londoni Arsenali kasuks.

Peagi täitub 17-aastasel väravavahil Inglismaal teine aastaring. Et meie tulevikulootust on korduvalt kaasatud Arsenali esindusmeeskonna treeningutele, on kõva tunnustus ja märk potentsiaalist. Ses hundiseadustega maailmas niisama präänikut ei jagata. Ühtviisi andekat ja töökat Heina võib ees oodata väga suur tulevik. Andres Vaher

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 19 Vahepeal tekkis juba hirm, et pärast Bolti ei tulegi enam midagi. Kaarel Kotkas ja tema Veriff hajutasid selle kartuse.

Kotkas tõestas, et Eestis saab kiiresti kasvavat idufirmat teha küll ja selleks ei pea end ilmtingimata Londoni või Ränioru startup’iks registreerima ning oma tegelikust päritolust igaks juhuks vaikima.

Tehisintellektiga isikutuvastuse lahendus Veriff on palganud juba üle 300 töötaja 42 eri rahvusest. Sel aastal avati esimene kontor väljaspool Eestit ja seati end sisse New Yorgis.

Iseteeninduskassad on saanud juba reaalsuseks, pangakontorites ei viitsi enam keegi käia, e-residentsus kasvab mühinal.

Kõik viitab sellele, et inimeste isikusamasust lihtsalt tuleb asuda kontrollima tarkade masinate abil.

Veriffil on selline masin olemas ja see töötab väga hästi ning kindlalt. Teenus suudab tuvastada üle 3000 erineva dokumenditüübi kõigist maailma riikidest. Leitud on väga õige nišš ning nüüd tuleb tublisti raha kulutada, et turundus tehnoloogiale järele jõuaks.

Seni on ettevõte kaasanud üle 7,3 miljoni euro investeeringuid ja saanud endale sadakond maksvat klienti. Tuleb väga loota, et algav aasta kasvatab need näitajad vähemalt kümnekordseks. Tahaks loota, et Veriffi abil ei pea me enam kunagi seisma ka dokumentide vahetamise järjekorras meie politsei- ja piirivalveameti kontorites.

Aivar Pau

Cori Gauff USA tennisemängija

Kui Cori «Coco» Gauff Wimbledoni turniiri avaringis Venus Williamsi alistas, oli tenniseilm šokis.

15-aastane plikatirts – legendaarse võistluse ajaloo noorim osaleja – loputas väärikat legendi. Vähe sellest, enda suurt eeskuju. Peagi saime teada, et tegu polnud juhuse, vaid võimsa läbimurdega.

Nii suvise Wimbledoni kui ka sügisese US Openi ajal olid just Gauffi matšid USAs päeva suurimad telehitid. Ehkki Gauff on veel verinoor, mängijana toores ja maailma edetabelis alles seitsmendas kümnes, siis just säärased tuhkatriinulood köidavad publikut. Andres Vaher

O ETTEVÕTJAD

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 21

Margus Linnamäe ettevõtja

Väino Kaldoja FOTOD: FOTO: TIIT BLAAT / EKSPRESS MEEDIA / SCANPIX, MARGUS ANSU

ettevõtja

Kauaaegse ettevõtja Väino Kaldoja otsus müüa oma elutöö, luksusautode edasimüüja Silberauto, oli lõppeva aasta üks suuremaid ja märgilisemaid tehinguid, mis tegi kõik õnnelikuks.

Kuni 100 miljoni euroni küündinud tehing peegeldab ühelt poolt 90ndate algusest tuule tiibadesse saanud võitjate põlvkonna järk-järgulist taandumist aktiivsest ettevõtlusest. Kui tihti jääb lahkumist saatma igatsus anda elutöö üle lastele, siis Kaldoja sellega pead ei vaevanud. Järeltulevad põlved ei pea vanemate alustatud võitlust, nui neljaks, jätkama, noortel on oma tee, mida mööda minna, ütles ta korduvalt.

Teisalt tähistab Silberauto müük ühe traditsioonilise ärivaldkonna – autosalongi-

de ja hoolduspunktide pidamise – peatset lõppemist või vähemalt olulist teisenemist.

Elektriautode vääramatu pealetung, isejuhtivad sõidukid ja kasutusharjumuste muutumine – omamise asemel tahetakse autot rentida – panevad vanakooli ärimehed tohutu surve alla. Nii nagu 30 aastat tehtud, enam edasi ei saa, mistõttu on targem lahkuda, tunnistas Kaldoja.

Selliste suurte tehingute järel küsitakse alati, mida ettevõtja rahaga peale hakkab. Ehkki Kaldoja ütles vahetult pärast allkirjastamist, et tema pea on investeerimisideedest tühi, lubas ta oma aja, energia ja raha suunata noorte haridusse. Kusjuures üks projekt on just isejuhtiv auto.

Vaat selline tulevikumees!

Lennart Ruuda

Margus Linnamäe äride haare ja tehingute maht teeb teistele silmad ette.

Kuigi avalikult on palju juttu Eesti juurtega firmadest nagu Tallink või Transferwise, siis süvenedes on need pigem igavad ettevõtted, mis on mõjukad vaid ühes kitsas ärinišis. Palju huvitavamatest ettevõtetest on Eestis harvem juttu.

Esikolmikusse mahuks kindlasti Jüri Käole, Enn Kunilale ja paljudele teistele kuuluv osaühing NG Investeeringud, mis omab suurosalust näiteks Tallinna Kaubamajas ja Livikos. Samuti Ain Hanschmidti, Enn Pandi ja Kalev Järvelille suurosalusega investeerimisfirma Infortar, mis omab ettevõtteid, nagu Tallink ja Elenger (endine Eesti Gaas), ning ilmselt kõige laiema haardega ettevõte UP Invest, mille suuromanik on Margus Linnamäe ning väiksem partner Ivar Vendelin.

Kui hakata loetlema valdkondi, kus UP Invest tegev on, siis on oht, et midagi jääb mainimata, mitte vastupidi.

Haare ulatub pisikohvikutest, restoranidest ja kinodest kuni ravimimüügi, arvutimängude ja meediani välja. Ka Postimees kuulub sellesse samasse, Eesti mõistes suurkontserni. Linnamäe mõjukus pole niivõrd tema salapära või rahakus, vaid praktilisem pool ehk vahetu osalemine väga paljudes ärivaldkondades.

Lõppeva aasta teeb eriliseks seegi, et tänavu on Linnamäe juba teinud vähemalt kümmekond tehingut, mille kogukäive ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse. Harry Tuul

22 O ETTEVÕTJAD

Boris Johnson Suurbritannia peaminister

Raul Kirjanen

Jaak Aaviksoo

Ei tule just tihti ette, et mõni Eesti ettevõtja USAs suure tehase ostaks.

Aga seda just Raul Kirjaneni firma Graanul Invest tegi, soetades enam kui 80 miljoniga Texases asuva pelletitehase pankrotivarad.

Euroopa suurim puidugraanuli tootja Graanul Invest soovib tehinguga haugata suurema tüki jänkide turul, samuti on sealt hõlpsam jõuda Korea ja Jaapani turgudele.

Kuigi investeering kaugel maal peab end veel tõestama, tuleb Kirjaneni ettevõtlusjulgust tunnustada.

Kui Eestis on suurte tehaste ehitamine löögi all, siis võib-olla ei jäägi muud üle kui väljapoole kiigata.

Kui neljandat aastat TTÜ rektori ketti kandev Jaak Aaviksoo midagi tahab, siis ta selle ka saavutab.

Olgu see siis ülikoolile TalTechi lühinime kehtestamine või moodsale rahvusvahelisele kursile pööramine. Ent mis kõrvaltvaatajale näib tõhus teesillutaja, on allajäänule teerull. Arvestatav siseopositsioon paneb Aaviksoole süüks TTÜ demokraatia lämmatamist.

Ka vilepuhuja skandaalis tõotas rektor kaamerate ees avatust, ent läks seejärel juriidikaga nõksutama ja uksi sulgema. Jättes jõuvõtted möödanikku, on harmoonia taastumisele ja rektori ametiaja pikenemisele ehk veel lootust.

ettevõtja

Lennart Ruuda

Tallinna Tehnikaülikooli rektor

Oliver Kund

Suurbritannia uueks peaministriks sai vastuoluline Boris Johnson.

Brexit viis ametist juba teise Briti peaministri, kui Theresa May vandus alla pärast ebaõnnestunud katseid Brexiti-lepe parlamendis läbi suruda.

Johnson on mõne jaoks parandamatu valetaja ja pealiskaudne tola, teistele sirgjooneline ja tugev liider, kes Brexitiga hakkama saab. Arvamused lähevad lahku, aga sihikindluse puudumises Johnsonit süüdistada ei saa.

Ta on pidanud jonnakat võitlust lubaduse nimel Brexit ellu viia ja võtnud selle käigus riske, mis pole seni end ära tasunud. Kui parlamendi töö peatamise ja rahvasaadikutest ülesõitmise keelamiseks pidid sekkuma kohtud, siis leppeta Euroopa Liidust lahkumise ja ka Johnsoni leppe osas ühines parlament, kes peaministrile järjest tagasilööke serveeris.

Kui parlament polnud valmis Brüsseliga saavutatud lahkumislepet kiirkorras heaks kiitma ja sellega ühtlasi Johnsoni 31. oktoobriks Brexiti lõpuleviimise lubadusele vee peale tõmbas, lükkas peaminister sisse tagasikäigu ja teatas, et Brexiti saavutamine on võimalik vaid uute valimiste järel.

12. detsembril ootab peaministrit tõetund: kas jätkub ummikseis või hakkavad Brexiti kulgu kontrollima sootuks teised jõud. Martin Kutti

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 23

Michel Aupetit

FOTOD: SANDER ILVEST, TAIRO LUTTER, FOTO: RICK FINDLER / PA IMAGES / SCANPIX, AP / SCANPIX

Pariisi peapiiskop

Pariisi peapiiskop Michel Aupetit on 68 eluaasta jooksul jõudnud saavutada edu mitmes vallas.

Arstina, preestrina ja bioeetikuna.

Need karjäärisuunad valis Aupetit ise.

Aga juudi vanasõna ütleb, et Jumal naerab, kui inimene teeb plaane.

Aupetit ei kujutanud ilmselt ette, et temast saab katedraaliehitaja. Peapiiskopina võttis ta üle aastasadu püsinud Jumalaema kiriku, mille puhul näis kindel, et turismitulud ületavad remondikulud.

Paraku lõi 15. aprilli tulekahju kaardid segi ja andis talle selle ootamatu ülesande. Evelyn Kaldoja

O KAOTAJAD

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 25

Karel Tammjärv, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Mati Alaver FOTO TAIRO LUTTER

suusatajad

Ma ei unusta ilmselt iial, mida Seefeldi MMil viibides mõtlesin, kui tuli ilmsiks, et eestlased on mässitud suurde dopinguskandaali.

Alles paar päev enne pommi kärgatamist olin istunud silmitsi Andrus Veerpaluga.

Olümpiavõitja ütles pikas usutluses muuhulgas: «Jah, see üks päev võib otsustada ka minu tuleviku. Kui läheb hästi, võib elu praegusest ilusamaks minna.»

Praegu teame, et ei Veerpalu ega ka paljude teiste elu läinud alates 27. veebruarist põrmugi ilusamaks. Armastatud spordisangarist sai ainsa hetkega mees, kes pidas targemaks ajakirjanike eest põgeneda. Vähe sellest. Ta enda lihane poeg Andreas istus samal ajal Innsbruckis vangikongis. Austria politsei kootud püünisesse langesid ka Mati Alaveri ja Veerpa-

lu-seeniori kauane hoolealune Aleksei Poltoranin ning Eesti suusakoondise esinumber Karel Tammjärv – mehed, kes ihkasid samal päeval 15 kilomeetri sõidus kõrgete kohtade nimel võidelda.

Järgnenud päevad tõid sündmusteahela, mis pigem paslik krimiseriaali kui spordi suurvõistluse konteksti. Praeguseks teame, et Seefeldis vallandunu on ka päriselus võtnud suuna, kus märksõnadeks on «karistusseadustik», «advokaadid» ja muu säärane.

Kaks kümnendit kõrgelt austatud ja riiklikult tunnustatud suusatreener Mati Alaver nõustus riigiprokuratuurilt saadud süüdistusega, mis heitis talle ette dopingu tarvitamisele kallutamist. Kuid kohtusse jõudnud kokkuleppemenetlust pole soovinud täpsustada Alaver ise ega

suusarahva ihukaitsja Aivar Pilv. «Ei, aitäh! Ma ei kommenteeri,» kõlas Alaveri oktoobrilõpu napp vastus.

Ka suusatajate karistused ootavad alles ametlikku kinnitamist, kuid tõenäoliselt ootab neid nelja-aastane võistluskeeld. Täiesti lahtine on aga, kas ja mil määral on õigusemõistjate hinnangul dopingusaagaga seotud kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu.

Tervele Eesti spordile palju halba kuulsust toonud loo ajel esitas valitsus äsja riigikogule täiendatud karistusseadustiku, mis kuulutab dopingu omamise, vahendamise ja keelatud ainete tarvitamisele kallutamise kriminaalseks. Eelnõu kohaselt kaasneb selliste kuritegudega rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Andres Vaher

26 O KAOTAJAD

Adam Neumann ettevõtja

Suured ootused päädisid suure tagasilöögiga investoritele.

Adam Neumanni asutatud kontorite rendifirma WeWork väärtuseks hindasid investorid selle aasta alguses 47 miljardit dollarit, aga tõehetk saabus siis, kui sai avalikuks aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) müügiprospekt.

Oktoobri lõpuks hinnati ettevõtte väärtuseks vaid 8 miljardit, mis on isegi vähem sellest, kui palju suurinvestor Jaapani konglomeraat SoftBank ettevõttesse raha sisse on pannud.

Olukord päädis Neumanni taandamisega tegevjuhi ja nõukogu liikme kohalt ning eelishääleõiguste äravõtmisega. Valurahaks sai Neumann aga 1,7 miljardit dollarit.

Pole paha. Tõnis Oja

Martin Reim ja Karel Voolaid Eesti jalgpallikoondise peatreenerid

Jevgeni Ossinovski poliitik

Kõik panused läksid ühele kaardile, mis edu ei toonud.

Jevgeni Ossinovski valis ministrina ühe võitluse, mida pidada. Võitluse madalate alkoholiaktsiisidega. Kas selle võitluse motiivid rahvatervisest olid siirad või mitte, jagab inimesed kaheks. Igal juhul pani Ossinovski sellele kaardile väga palju, ka erakonna valimistulemuse ja enda positsiooni sotside juhina.

Selles võitluses jäi Ossinovski lõpuks alla ning pidi üle andma ka esimehe teatepulga. Sotside katsed end nüüd ümber kujundada peavad näitama, kas saadud haavad on üldse parandatavad.

Urmas Jaagant

Eesti jalgpallikoondis elas üle tõelise õuduste aasta.

EM-valiksarja tabelisse kogunes lõpuks seitse kaotust ja üks viik, mis andsid alagrupis mõistagi raudkindla viimase koha. Kui kaheksa aasta eest jäime maailmale silma kui väikesed ja vaprad – play-off’i pääs oli megakõva saavutus, siis nüüd teenisime pärast 0:8 kaotust Saksamaal alandavaid pilkeid.

Martin Reim tunnetas pärast toda sauna, et tema on kui tühjaks pigistatud käsn: käi või kätel, aga kaotustest pole pääsu. Endine teenekas koondislane vihjas varemgi mitmel korral, et mängijamaterjal on lahja ja õhuke. Kreenis laeva juhtimise võttis üle Karel Voolaid. Imetabast ümbersündi ei suutnud tuua temagi ning nüüd on Aivar Pohlak & Co silmitsi suure ja raske küsimusega: kellega ja kuidas edasi minna?

Täna elame igatahes reaalsuses, et alajuhtide sõnutsi Eesti jalgpall muudkui areneb, ent koondise tulemused teevad vähikäiku. Too 2011. aasta imelugu elab meie mälestustes edasi – andes ühtaegu jõudu uskumiseks ja põhjust peeglisse vaadata.

Sealt avaneb pilt, mis reedab muuhulgas: koondise kauastele liidritele Ragnar Klavanile ja Konstantin Vassiljevile enam loota ei saa. Kui mängijate üldine tase ei tõuse, polegi varsti enam vahet, kas minna lahingusse treeneriga või ilma. Rääkimata siis sellest, mis on treeneri rahvus, nimi või vanus.

Andres Vaher

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 27

Robert Kitt Kümnenditetagused strateegilised otsused maksid Robert Kitile juhikoha.

Kui Postimees küsis Swedbank Grupi uuelt nõukogu esimehelt Göran Perssonilt, miks lasti Eesti üksuse juht Robert Kitt ja teised juhid ametist lahti selle eest, et neil on Venemaa kliendid, samal ajal kui 20 aastat tagasi tuli Rootsi poolt surve just Venemaa suunal liikuda, vastas just tol ajal võimul olnud Rootsi ekspeaminister, et ajad olid lihtsalt teised.

Kuni eelmise kümnendi keskpaigani peeti majandussidemeid Venemaaga väga olulisteks. Sellele, et idanaaber on ebademokraatlik ja korruptiivne riik, ei pööranud tähelepanu peaaegu mitte keegi. Nüüd, kus Eestist on saanud maailma üks tuntumaid rahapesuga seotud riike, on hakanud pead lendama

selle eest, et omal ajal emapanga poliitikat ellu viidi. Nii Swedbank Grupp kui ka Eesti tütarpank teatasid suvel väga headest majandustulemustest. Sellele vaatamata pidi grupi juht Birgitte Bonnesen lahkuma pangajuhi kohalt kevadel ja mõned kuud hiljem lasti lahti ka Eesti üksuse juht Robert Kitt.

Jah, nii Danske Eesti filiaalist, aga ilmselt ka Swedbank Eestist käis läbi suurtes summades kahtlase päritoluga raha. Ilmselt ei vastanud ka Swedbanki kontrollprotseduurid kõikidele üha karmimaks muutunud nõuetele. Persson tunnistas, et ei tea pangajuhtide lahtilaskmise täpseid asjaolusid, aga kinnitas, et otsustel olid konkreetsed põhjused. Seda vaatamata asjaolule, et uurimise tulemusi võib oodata alles kolmveerand aasta pärast või hiljemgi.

Tõnis Oja

Ren Zhengfei Huawei asutaja ja juht

Huawei juhti Ren Zhengfeid tuleb täna küll nimetada aasta kaotajaks väga suure küsimärgiga.

Vaatame tõele näkku: mida see ettevõte seoses USA-Hiina kaubandussõjaga seoses on kaotanud? Näiteks mobiiltelefonide turuosi vaadates tegi Huawei kolmandas kvartalis tänu koduturu meeletule kasvule hoopis rekordilise tõusu ja möödus esimest korda selgelt suurest konkurendist Apple’ist.

Just, vaatamata USA meeletule diplomaatilisele ponnistusele oli Huawei turuosa kolmandas kvartalis 18,6 protsenti ja aastane müügikasv koguni 28,2 protsenti. iPhone’ide müük samal ajal kahanes 0,6 protsenti ja turuosaks jäi kõigest 13 protsenti. Selles valguses on ju Ren Zhengfei justkui võitja ja Donald Trump kaotaja. Ka 5G tarnelepinguid on Huaweil rohkem kui mis iganes teisel tehnoloogiaettevõttel maailmas.

Tõsi on, et Huawei kasv tuleb peamiselt Hiina koduturult ja ega tal palju muud üle jäägi. Kui ikka USA sanktsioonide tõttu Huawei uutes mobiilides enam Google’i mobiiliteenuseid sees pole, siis pole ka lootust oma seadmete-

le rahvusvahelist turgu leida. Kes kujutaks ette mobiili ilma Facebooki äpita või Google Mapsita. Huawei enda mobiiliplatvorm Harmony pole aga kaugeltki küps selleks, et keegi sinna oma rakendusi tegema hakkaks.

Eesti välisminister pidi aga selles suurte poiste konfliktis tõdema, et USA on meie liitlane ja Hiina samuti oluline riik. Meil on mõlema suurriigi toetust vaja. Aivar Pau

FOTOD: EDUARDO MUNOZ / REUTERS / SCANPIX, FOTO: MAX MAIWALD / IMAGO IMAGES / SCANPIX, MIHKEL MARIPUU, EERO VABAMÄGI, NG HAN GUAN / AP / SCANPIX, OLIVIER DOULIERY / AFP / SCANPIX

endine pangajuht

Dennis Muilenburg Boeingu tegevjuht

Küllap seostub paljudele eestlastele Boeing vabadusega. Just see läänemaailma kuuluv lennukitootja ehitas esimesena maailmas lennuki Eesti rahvuslikule lennufirmale.

Nimelt, 7. juulil 1995 asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing 737-500, mis sai nimeks Koit. Aasta hiljem asus reisijaid teenindama teinegi samasugune – Hämarik.

Meenutuseks, et toona uhiuued Boiengud hakkasid asendama Nõukogude Liidu päritoluga lennukeid Tu-134 ja Jak-40. Muuhulgas keelati lääne lennukite tulekuga ka pardal suitsetamine.

Pea põlvkond hiljem seostub enam kui 100-aastase ajalooga Boeingu nimi millegi hirmutavaga. Tänavu kevadel tabas ettevõtte värsket mudelit 737 MAX kaks traagilist lennuõnnetust ning antud mudelile kehtestati üleilmne lennukeeld. Lisaks mainekahjule tõi see ettevõttele miljardites dollarites reaalset kahju ning kahandas ettevõtte väärtust aktsiahinna languse mõjul neljandiku võrra.

Mitme eksperdi hinnangul sai lennukimudelile saatuslikuks püüd hoida ülitihedas konkurentsis kulusid kokku. Enam kui saja miljardi dollarilise käibega ettevõtet juhib viimased neli aastat Dennis Muilenburg.

Tema jaoks pole tegu pelgalt juhtimisprobleemiga, mida lahendada.

Muilenburg on ettevõttes erinevatel ametikohtadel töötanud aastast 1985.

Lennundus on tema elu. See pole lihtsalt äri, ta võtab seda isiklikult. Juhtunu teeb talle valu ja see on hea.

Harry Tuul

28 O KAOTAJAD

Rainer Vakra poliitik

Liiga sirgeks lõigatud nurgad viisid pagendusse.

Rööprähkleja tüüpi inimene tegeleb ülekeeva energiaga kõigega korraga, teeb üldiselt enam-vähem hästi, siinseal sõidab ka nurki sirgeks, kuid see jääb enamasti ülima aktiivsusega tekitatud elevuse varju. Kuni selgub, et kuskil on mindud liiga kaugele.

Rainer Vakra plagiaadijuhtum oli faktiliselt ühemõtteline pettus. Tema varasemaid komistamisi saatnud muiged asendusid väga tõsiste nägudega. Kadus diplom ja poliitiline positsioon. Aga Vakra tüüpi inimesed ei põe kaua, nad parandavad vead ja tulevad tagasi. Urmas Jaagant

Meelis Milder Baltika endine juht

der viis valede juhtimisotsustega ettevõtte miinusesse ja vaatas aktsiahinna kukkumist sisuliselt pealt.

Juurde tuli brände ja raha põletati, kuid tulemust ei kusagilt. Legendaarne rõivatootja sai igal juhul verevahetusega uue võimaluse.

Reet Pärgma

Matteo Salvini

Itaalia endine siseminister ja erakonna Liiga juht Itaalia paremäärmusliku Liiga juht Matteo Salvini kaotas edujoovastuses võimu.

Suvekuumus lõi Itaalia poliitika kihama: paremäärmusliku Liiga juht Matteo Salvini oli siseministri positsioonilt migrante siunates kergitanud oma partei toetuse lakke, poliitilised rannapeod tõestasid, et ta on rahva seas kuum kaup. Tundus olevat õige hetk otsitud ettekäändel valitsusel vaip alt tõmmata, nõuda erakorralisi valimisi ja kerkida nii peaministriks.

Ainult et kalkulatsioon vedas alt.

Senised verivaenlased populistlik Viie Tähe Liikumine ja vasaktsentristlik Demokraatlik Partei mängisid ta liitu sõlmides hoopis auti – kadus ministritool ja sellega kaasaskäinud meedia tähelepanu. Berit Nuka

Mati Vetevool M.V.Wooli omanik ja juht

Kalakuningas Mati Vetevool valis liiga kompromissitu ja võitlusliku taktika, et oma firmale M.V.Wool langenud ohtliku listeeriabakteri varju maha pesta.

Vetevool on ehe näide tublist väikeettevõtjast, kes on vaikselt, aga sihikindlalt oma asja ajanud ning tänaseks Eesti ühe edukaima kalatööstuse üles ehitanud, kaasates ärisse ka pool oma perekonnast.

On küll arusaadav, et ta kaitseb oma ettevõtet nagu last, kuid selline jäikus on teinud pigem kahju. Ohtlikku bakteritüve, mis on inimesi haigevoodisse ja isegi hauda viinud, on seni leitud ainult M.V.Wooli kalast. See ei tõesta küll nende süüd, aga ei tohiks siiski nii kaalukatelt seostelt tähelepanu kõrvale juhtida, ainuõiguses endale vastu rinda taguda ja raiuda: kala oli ja on 100 protsenti puhas.

Kuidas saab ta selles nii kindel olla?

Veelgi enam, Vetevool asus ka vasturünnakule, palgates Eesti tippadvokaadi ja suhtekorraldajad, et veterinaar- ja toiduameti (VTA) töö kahtluse alla seada ja poliitikutelt toetust otsida. Agressiivne taktika ajas turri ka VTA enda, kes Wooli kaks tehast sootuks kinni pani. Kannatab aga eeskätt firma ise.

Küsima peaks ka seda, missuguse karuteene võib kogu skandaal teha Eesti toidutööstuse mainele. Kui perefirma jätkab enda õigustamist ja listeerialeiud ei lõpe, võib kahju kanda Eesti toidutööstuse ekspordivõime. Lennart Ruuda

FOTOD: REMO TÕNISMÄE, TAIRO LUTTER, ZUMAPRESS / SCANPIX, MIHKEL MARIPUU

Pärast ligi 30 aastat Baltika juhtimist andis Meelis Milder lõpuks ettevõttele võimaluse lahkumisavalduse näol.

«Kala mädaneb peast,» kommenteeris Milderi lahkumist üks paljudest pettunud Baltika aktsionäridest.

Pea 10 000-eurose kuupalgaga Mil-

30

O TRENDILOOJAD

Kersti Kaljulaid Eesti president

«Sõna on vaba», teatas president Kersti Kaljulaidi pusa siis, kui praegune valitsus riigikogus oma ametivannet andis.

Sellele sõnumile on kindlaks jäänud nii tol päeval ametisse saanud valitsus, kellest mõni käib oma sõnadega erakordselt vabalt ringi, kui ka president ise. Kaljulaid on kasutanud pea iga võimalust, et näidata, kui palju tema arusaam demokraatlikust ja sidusast riigivalitsemisest lahkneb praeguse valitsuse, eriti EKRE omast.

Presidendina on ta leidnud oma kindla käekirja, kaitstes neid, kes seda tema arvates väärivad, ning võttes vastutuse paluda vabandust nende eest, kes tema arvates teevad teistele liiga.

Urmas Jaagant

Jüri Ratas

FOTOD: TAIRO LUTTER, MIHKEL MARIPUU, VADIM GHIRDA / AP / SCANPIX

Keskerakonna esimees, peaminister

«Edukas olemiseks tuleb mõelda väljaspool seniseid kaste ja raame, siis tulevad lahendused, mida keegi ei oota ja mis annavad teiste ees eelise,» räägivad motivatsioonikoolitajad ja muidu edumeelsed.

Peaminister Jüri Ratasele võib viimase aasta jooksul ette heita igasuguseid asju, aga kindlasti mitte raamidest väljaspool mõtlemise oskuse puudumist. Vaid veidi liialdades võib öelda, et õigupoolest pole EKREga valitsusvastutuse jagamine olnudki muud kui üks pikk jada kastist-väljas-lahenduste leiutamine.

Ka seesama koalitsioon Isamaa ja EKREga on senistest raamidest väljas. Ka väljaspool Ratase enda sõnadest tehtud raami, et EKREga ta valitsust ei tee. Aga kui eesmärgiks oli seatud peaministriks jäämine ja selle saavutamiseks tuli purustada ka enda seatud raamid, siis saagu nii.

Kastist väljas käikude edu seisneb mitte nii väga nende geniaalsuses, kuivõrd ootamatuses. Mitu korda on selle valitsuse jooksul võinud oodata, et kättejõudnud olukord ei saa tuua muud kui valitsuse lagunemise.

Ometi on Ratas suutnud leida käigu, mis Keskerakonna-Isamaa-EKRE ebastabiilset aatomituuma lagunemast hoiab. Aga laguneda ta tahab, vaid väline jõud ehk alternatiivide puudumine surub neid omavahel kokku.

Sidusa ja stabiilse ühiskonna loomise vajaduse toob Ratas põhjuseks, miks selline valitsus loodi. Näha seni toimunus selle sihi poole liikumist nõuab erakordselt raamidevälist mõtlemist. Lähenemise asemel on ühiskonnas süvenenud kaugenemine. Pärast enam kui pooleaastast koos valitsemist suhtlevad ka koalitsiooniparteid omavahel kohati kui vaenlased. Loota, et ühiskonna sidusus muudkui suureneb, samal ajal kui valitsust ennast ei seo praeguseks enam midagi rohkemat kui koalitsioonilepe, pole realistlik.

Sellest olukorrast võidukas pääsemine nõuaks Rataselt veel kord üht kastist-väljas-lahendust. Seni kuni see täidab üht tingimust – Ratas jääb peaministriks. Praegu tundub kõigile, et sellist varianti pole olemas. Aga nagu öeldud, seisneb raamidest väljas lahenduste edu nende ootamatuses.

Urmas Jaagant

Laura Codruța Kövesi Euroopa peaprokurör

Vapper rumeenlanna seljatas valitsuse. Üldjuhul toetab iga riik innukalt oma ametnike pääsemist mõne ELi institutsiooni etteotsa. Ometi loopis Rumeenia nii kuis jaksas kaikaid kodaraisse asutatava Euroopa Prokuratuuri juhi kandidaadiks esitatud Laura Codruța Kövesile.

ELi ühes korrumpeerunumas riigis oli naine kogunud endale võimukandjate seas palju vaenlasi, sest julges hakata ka kõige võimsamate riigivaraste turja, olgu nad siis ministrid või parlamendisaadikud. Sellega teenis Kövesi tavaliste rumeenlaste ja Euroopa liidrite austuse ning võimaluse jätkata oma vankumatut võitlust ajaloo esimese Euroopa peaprokurörina. Berit Nuka

32 O TRENDILOOJAD

Hendrik Agur

Pole vist paika, kuhu 13 aastat Gustav Adolfi gümnaasiumi direktorina töötanud Hendrik Agur pelgaks rajada haridusmekat.

Veel selle aasta algul pidi Agur hakkama Tallinnasse looma enam kui 3000 õpilasega supergümnaasiumi, mis oleks muutnud mitu praegust täistsüklikooli 2023. aastast põhikoolideks. Ministeeriumi leiba jagus Agurile ent vaid mõneks kuuks. Kevade saabudes kandideeris mees juba Kohtla-Järvel – paigas, kus gümnaasiumiharidust oli hakanud ähvardama venekeelseks muutumine – ja sai riigigümnaasiumi direktoriks. Tema eesmärk: rajada Kohtla-Järvele vähemalt sama hea kool kui Gustav Adolfi gümnaasium.

Deviisi #VallutaHomne all töötavast koolist peaks saama reaal- ja humanitaarhariduse lipulaev, kuhu soovitakse õppima ja õpetama tulla üle Eesti. Niisama see mõistagi ei juhtu – tuleb raputada! Agur pani veduri tööle ja haakis sappa mitu tuntud nime, näiteks ajakirjanik Ainar Ruussaare, kes nüüd koolis õppetooli juhib. Alles novembri alguses andis koolis kaks tundi kohtulikult karistatud ärimees Meelis Lao.

Megan Rapinoe jalgpallur

Nagu Aguri puhul sageli varemgi, jagunevad hinnangud kahte leeri.

Septembri algul alustanud gümnaasiumist on tänaseks lahkunud 33 õpilast. Agur viitab, et neile ei sobinud nõuded õppetasemele või eestikeelne õpe. Trendiloojaid saabki hinnata tagantjärele. Ega Steve Jobski alati armastatud olnud. Oliver Kund

Naiste jalgpall muutus Megan Rapinoe eestvedamisel senisest huvipakkuvamaks.

Naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniir nautis tänavu erakordselt suurt tähelepanu ning ülekanded jõudsid rahvustelevisiooni vahendusel ka Eesti televaatajateni.

Teise järjestikuse ning ajaloo neljanda MM-tiitli võitis USA naiskond, keda vedas 34-aastane Megan Rapinoe. FIFA valis ameeriklanna aasta parimaks naisjalgpalluriks ja ta on tõusnud ala esinäoks. Ta ei sära ainult jalgpalliväljakul, vaid tegutseb jõuliselt ka selle nimel, et naistele jalgpallis meestega vähegi võrdsemad tingimused välja võidelda. Siim Kaasik

FOTOD: RAUL MEE, DENIS BALIBOUSE / REUTERS / SCANPIX, MIHKEL MARIPUU, MARGUS ANSU, EERO VABAMÄGI

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 33

Rain Tamm Fotografiska programmijuht

Tõi koos kaasteelistega Tallinnasse Fotografiska.

Selle aasta juunis avati Telliskivi loomelinnakus rahvusvaheline fotokeskus Fotografiska. Maailmakuulsa keskuse tõid siia Rain Tamm, Margit Aasmäe, Maarja Loorents ja Peeter Pihel, kes on ühtlasi Fotografiska Tallinna kaasasutajad.

Keskuse mõte on tuua inimesteni maailmatasemel fotokunsti, mis oleks ühtlasi ka dialoogis sotsiaalselt aktuaalsete teemadega. Rain Tamme sõnul on Fotografiska Tallinnal plaanis avada keskeltläbi 15 näitust aastas.

Juhan Raud

Tommy Cash

Lehti Saag

räppar

geneetik

Sai eestlaste pärinemise kaante vahele.

Küsimus, kes me oleme ja kuivõrd me teistest Euroopa rahvastest erineme, on eestlasi saatnud juba mõnda aega ning saanud ka meie rahvusliku minapildi osaks. Paraku on teadlased läbi aegade sel teemal vägagi erinevaid teooriaid levitanud.

Päritolu puslepildi kokkupanekus on viimastel aastatel toimunud olulisi arenguid, millesse on oma panuse andnud nii arheoloogid, keeleteadlased kui ka geneetikud. Pilt on saanud selgemaks, kuid muistsete rahvarännete geneetiline tõendusmaterjal oli pikka aega puudu. Üks olulisi panustajaid sellesse

on noor teadlane Lehti Saag, kes kaitses suve algul eelajalooliste eestlaste geneetikat käsitlenud doktoritöö. Selles näitas ta vana DNA analüüside põhjal, kuidas tänapäeva eestlase geneetiline pilt kokku on tulnud. Mais avaldatud teadusartiklis näitas ta ka seda, millal jõudis Eesti aladele Uuralist pärit rändega seostatav geenikomponent N3a.

Iseenesest on doktoritöö aastatepikkuse töö kokkuvõte, mitte vaid käesoleva aasta saavutus. Samas on eestlaste päritolu uurimine ja ka vana DNA teaduses tõusev teema, mistõttu võib kindlalt öelda, et Lehti Saagist kuuleme lähiajal veel paljugi. Kaur Maran

Näitus, mis raputas Kumus.

Iseenesest on ju mõistetav, et Tommy Cash tahtis Kumus näitust teha. Tema senise loomingu kunstilised ambitsioonid ning persona tehnoloogiline multimediaalsus on andnud sellisteks ootusteks alust küll. Kuid kuraator Kati Ilvese mõte panna kokku postsovetliku räppari isevärki ideede tulevärk maailmakuulsa moelooja Rick Owensi loominguga viis kogu projekti kontseptuaalselt järgmisele tasemele.

Selle tulemusena sündinud provokatiivne hübriidnäitus «Süütud ja neetud» ärritas, rõõmustas ning esitas palju küsimusi, tuues samal ajal Eestisse kunsti- ja moesõpru igast ilmakaarest. Juhan Raud

34

O RAPUTAJAD

Volodõmõr Zelenskõi

Mart ja Martin Helme EKRE esitandem

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pääses valitsusse küll Jüri Ratase armust, ent tõstis kaaluvihid kiirelt enda kasuks.

«Mida oleme saavutanud viimase nelja aastaga ja mille täna õhtul ära vormistasime, ongi Eesti poliitika ekrestumine!» hõiskas Martin Helme tänavu 1. märtsi ööl Tallinnas Wabaduse kohvikus, kui valimistel oli võetud senise seitsme asemel 19 parlamendikohta. «Pange tähele, järgmise nelja aasta jooksul hakkavad kõik meid järele aimama. Meie dikteerime Eesti poliitilist agendat!»

Vaevalt võis Ratas arvata, et Helmete kapriisidest juhitud valitsuses jääb talle üksnes tuletõrjuja ja kriisipsühholoogi roll.

Plaanist populistid parketikõlblikuks kasvatada on saanud läbikukkunud projekt, kus parema puudumisel sagedase alandusega lihtsalt lepitakse.

Isa-poeg Helmed on vastuoluline nähtus. Ühest küljest tõid nad Stenbocki end hüljatuna tundnud valijate hääle, ent normaliseerisid vähemuste solvamise ühiskonnas. Nad tõid inimlähedaselt otsekohese jutuga ministrid, aga ka trollide armee ja võikalt sõimleva erakonnameedia. Andsid tõotuse tuustida korruptante, aga tembeldasid süvariigiks asutused, kelle ülesanne

on korruptsiooniga tegelda. Rebisid kattevarju mõnelt kaua kalevi all hoitud ideelt, ent muutsid ministeeriumid õpitubadeks, kus partei algajad poliitikud endal sarvi maha jooksevad.

Ent valitsuskogemus muudab. Paneb nägema seoseid, tajuma suurt pilti. Kes tahab, see õpib. Poliitkoridorides kõneldakse üha enam, kuidas rahandusminister Martin Helme pole enam see võitluslik opositsioonikonservatiiv, kellena ta end Tre raadio tandemsaates koos isaga paista laseb. Otsib kompromisse, kuulab ametnikke ja järgib protokolligi.

«Suurepärane, et kõigile meeldib, et ma olen arenenud. Mulle ka meeldib. Ja selle üle on hea meel, et seda märgatakse,» tunnistas rahandusminister novembri keskel parlamendi ees, kui oli sotsidelt ESMi toetamise eest kiidusõnu pälvinud. Sellesama ESMi, kust EKRE Eesti esimesel võimalusel välja viia lubas!

Kas Helmed triivivad eri teed? Võib olla tähendab «ekrestumine» tulevikus juba hoopis midagi muud, kui Helmed 2019. aasta parlamendivalimistel rahvale müüa üritasid. Midagi rafineeritumat, täiskasvanulikumat ja vähem vihast. Sest ilma selleta ei saa neist kunagi Stenbocki pretendente.

Oliver Kund

Koomikust ja näitlejast Volodõmõr Zelenskõist sai üllatuslikult Ukraina president.

Kui Zelenskõi selle aasta kevadel Ukraina presidendivalimistel senise riigipea Petro Porošenko alistas, olid rahva ootused kõrged.

Lubas ju Zelenskõi lõpetada sõja ja puhastada Ukraina korruptsioonist nõretavat poliitmaastikku.

Välisvaatlejad olid skeptilised. Kogenematu Zelenskõi kohta ei teatud palju, lisaks paistsid tema tagant oligarh Ihor Kolomoiskõi kõrvad. Zelenskõi jätkas aga raputamist. Suvel võitis tema erakond Rahva Teener ka parlamendivalimised ning Zelenskõi sai tõelise võimaluse Ukraina poliitikat muuta.

Oktoobri alguses tabas aga Ukrainat šokk. Tuli teade, et Kiiev on nõustunud vastuolulise Steinmeieri mudeliga Donbassi konflikti lahendamiseks, mis näeb ette valimisi ajutiselt okupeeritud aladel ja eristaatust. Populaarne president muutus osa ukrainlaste jaoks kohe reeturiks, kes on valmis Venemaale alla vanduma.

Kui tolm hajus, oli selge, et probleeme põhjustas halb kommunikatsioon – rahvas ega poliitikud ei teadnud, mida president plaanis.

Zelenskõi rääkis pressimaratonil suu puhtaks ja kinnitas maailmale, et jutud Donbassi loovutamisest ei pea paika.

Kuigi rahu Donbassis pole Venemaa tegevuse tõttu lähemale tulnud, on selge, et sõja lõpetamine on Zelenskõi südameasi. Seda ka välispoliitilistes tõmbetuultes, mis on Ukraina tõmmanud USA presidendi tagandamisjuurdluse keskmesse.

Martin Kutti

FOTOD: MADIS SINIVEE, GINTS IVUŠKĀNS / AFP / SCANPIX

Ukraina president

36 O RAPUTAJAD

Keegan McBride Hääl, mis kostis, puhastas, tegi valu ja ohverdas.

Kui USA päritolu Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Keegan McBride (26) Postimehe toimetusse jalutas ning kõneles ülemuste väärast käitumisest, muutus tema elu oluliselt.

McBride ohverdas ilmselt rohkemgi, kui ta algul oodata oskas. Kas see oli seda väärt?

«Ma ei ole selles kordagi kahelnud,» ütleb ta.

Selline üks vilepuhuja on.

Vilepuhuja mõiste kasutamine Eestis on lapsekingades, kohati suisa võõristav ja skepsist loov. Ilmselt seepärast, et vilepuhumine ise on meie ühiskonnas kõike seda sama.

Aga iga kaebaja ei olegi vilepuhuja.

Miks siis McBride seda on?

Põhjusi on palju – julgus võimupositsiooni omamata teha võimas torge teaduse varjupoolt varjavasse herilasepessa; kõnelemine ausalt, oma nime ja näoga; siirastel väärtustel põhinev motiiv; analüüsivõime; valutav süda ning oskus teha suuri järeldusi.

McBride on öelnud, et temaga toimunu võtavad jutuks paljud võõradki, kellega ta juhuslikult kokku puutub – juuksur, kes tema soengut lõikab; kelner kohvikus, poemüüja kaupluses või teda sõidutav taksojuht. Ja nad ütlevad tihti aitäh. Rohkem polegi vaja.

Kuid on ka neid, kes McBride’i motiivides kahtlevad. Üks neist on tema alma mater. Mitte sugugi kõik suurepärased inimesed, kes tehnikaülikoolis tegutsevad, vaid ainult need, kelle kõrvu valjult kostnud vile kõige lõikavamalt tabas. Martin Laine

Kilvar Kessler

Finantsinspektsiooni juht

Mario Draghi

Euroopa Keskpanga endine president

Superkarjäär lõppes tüliga.

28. oktoobril peeti Frankfurdis Euroopa Keskpanga eelmise juhi Mario Draghi lahkumisaktus. Kõnega esinesid Angela Merkel, Emmanuel Macron, Euroopa Keskpanga uus juht Christine Lagarde, Draghi ise. Kohal olid rahvuslike keskpankade juhid, ka Madis Müller. Draghi kohta öeldi ilusaid, et mitte öelda ülistavaid sõnu. Ja seda õigusega.

Kuid EKP nõukogu viimasel koosolekul oli meeleolu hoopis teine. Novembris alanud rahatrüki suhtes olid erimeelsused, milliseid varem polnud nähtud, ja protestiks otsuse vastu lahkus sakslasest juhatuseliige ametist. Tõnis Oja

Eesti ametkondadele on ette heidetud liigset loidust rahapesuvastases võitluses. Finantsinspektsiooni juhti Kilvar Kesslerit selles vaevalt süüdistada saab.

Kessler on musta raha vastu võitlemisel korduvalt üles näidanud initsiatiivi ja iseseisvat mõtlemist. Seda ka väljaspool Eestit, mida pole tillukese riigi regulaatori kohta üldsegi nii vähe.

Kessleri togimisel on tänavu pillid kotti pakkinud Danske Eesti filiaal, mullu kadus Versobank.

Mõelda tuleks aga sellele, kuidas balansseerida nõudliku järelevalvaja ja ärtuemanda vahel, kes keelab ja käsib. Lennart Ruuda

FOTOD: KONSTANTIN SEDNEV, BERND KAMMERER / POOL / EPA / SCANPIX, MIHKEL MARIPUU, DANNY MOLOSHOK / REUTERS / SCANPIX, MARY EVANS / SCANPIX, GUO CHEN / ZUMAPRESS.COM, TYRONE SIU / REUTERS / SCANPIX

TTÜ vilepuhuja

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 37

MacKenzie Bezos Jeff Bezose eksabikaasa

Lahutus tõstis maailma üheks rikkamaks inimeseks.

Kuidas saada miljonäriks? Tuleb abielluda miljardäriga, kõlab kulunud nali. Kui ollakse maailma rikkaima inimese abikaasa, siis lahutuse puhul ei saada mitte miljonäriks, vaid miljardäriks ja üheks rikkamaks inimeseks maailmas.

Maailma rikkaima inimese Jeff Bezosi lahutus lõppes kokkuleppega, mille kohaselt abikaasa MacKenzie sai 38 miljardi dollari väärtuses Amazoni aktsiaid.

Novembri alguse seisuga oli MacKenzie Bezos jõukuselt 23. inimene maailmas ja naiste hulgas koguni kolmandal kohal. Tõnis Oja

Eliud Kipchoge maratonijooksja

Ivo Felt filmiprodutsent

Filmipõllu künnimees.

Ivo Felt künnab sügavalt, nagu mõni Andres Paas. Tema hoidis adrakurgesid, kui Zaza Urušadze film «Mandariinid» 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari-nominentide hulka jõudis. Tema stuudiost tuli mullune eestlaste lemmikfilm, Tanel Toomi «Tõde ja õigus». Pole siis imestada, et just Ivo Felt on see mees (aga mõistagi

mitte ainult tema), tänu kelle kontaktidele ja rahvusvahelise filmimaailma kogemustele tuli sel suvel oma uusimat filmi Eestisse väntama Christopher Nolan. Nolani filme hindavad kõrgelt nii kriitikud kui ka publik ja mind kangesti huvitab, kas «Tenet» 2020. aasta juulis Eestis linastudes lööb seni «Tõe ja õiguse» nimel püsiva kassarekordi. Hendrik Alla

Maagilise piiri murdja.

Pärast viimast ilmasõda valitses ühes jooksuküsimuses üksmeel. Inimene ei ole võimeline jooksma ühte miili, veidi rohkem kui nelja staadioniringi, kiiremini kui nelja minutiga. Või kui seda suudabki, siis üliinimliku pingutuse järel sureb.

65 aastat tagasi jooksis inglane Roger Bannister miili 3.59,4ga. Ja jäi ellu.

Samasugune võimatuna näiv piir on maratonijooksus olnud aeg alla kahe tunni. Sel sajandil on seitse jooksjat toonud selle ala maailma tippmargi tervelt nelja minuti jagu tollele maagilisele piirile küll lähemale, aga Eliud Kipchoge mullu Berliini traditsiooniliselt kiirel rajal joostud 2.01.39, kui ulmeline tulemus tahes, jääb ikkagi kindlalt pealepoole surelike suutlikkust.

Aga tänavu oktoobri keskel tegi toosama Kipchoge, 35-aastane ja kõigest 52 kilo kaaluv keenialane, võimatuna näiva teoks. Ta jooksis Austria pealinnas Viinis maratoni 1.59.40ga.

Tõsi, maailma uue tippmargina too aeg siiski kirja ei lähe. Põhjus on selles, et tegemist polnud tavavõistlusega, vaid eriüritusega, kus õiget kiirust aitas hoida ees sõitev tempoauto, kus Kipchoget toetas hulk teisi jooksjaid, kes aitasid vähendada tuuletakistust, ning samuti taustameeskond, kes teda alatasa jootis.

Kuid mis sellest! Spordiajalugu näitab, et alati on vaja barjäärimurdjaid. Kui barjäär on kord murtud, muutub sellest jagusaamine jõukohaseks ka teistele surelikele.

Mis järgmiseks? Priit Pullerits

Tundmatu ürginimene Piilub geeniandmetest vastu*.

Aasta esimeses pooles ilmus mitu uuringut, osa neist Tartu Ülikooliga seotud geneetikutelt, mis näitasid, et varaste inimliikide arenemine pidi olema oluliselt keerulisem kui seni arvatud. Ajal, kui homo sapiens Aafrikast lahkus ja üle ilma levis, pidi lisaks Euroopas elanud neandertallastele ja Aasias levinud denislastele olema olemas ka vähemalt üks seni tundmatu inimliik, kelle asuala kese jäi tõenäoselt Kagu-Aasiasse. Tundmatu inimliigi otsingud jätkuvad. * Fotol on kujutatud neandertallase näo rekonstruktsioon.

Kaur Maran

Carrie Lam Hongkongi tegevjuht

Hongkongi tegevjuhil Carrie Lamil oli lõppenud aastal üks kõige kehvemaid ameteid, millega erihalduspiirkonna juht peab elama nagu Sisyphos kiviga.

Väidetavalt kaalus Lam linna kaosesse paisanud meeleavalduste tõttu tagasiastumist, kuid Hiina president Xi Jinping tegi sügisel käepigistusega selgeks, et Lam linna tüüri juurest ei lahku. See annab selge signaali, et Hongkong vajub üha sügavamale Pekingi raudsesse haardesse ning Lam on mugav patuoinas, keda kahe kivi vahele jätta. Margus Parts

38 O RAPUTAJAD

Robert DePalma

Helir-Valdor Seeder Isamaa esimees

Kadedusega vaatavad Isamaa konkurendid selle erakonna ühele omadusele, mis neid aina valitsusest valitsusse kannab.

Selleks on oskus leida üks idee, üks eesmärk ning kaevata selle saavutamise nimel lusikaga läbi meetrisest betoonist.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder esindab oma II pensionisamba reformimisega just seda järje- ja sihikindlust, meeldib see siis või mitte. Pisikeste tagasilöökide kiuste on ta kaevanud maapinna II samba alt õõnsaks ning miski, mis pidi püsima kaua, vajub pikali. Kes sellest võidab või kaotab, kui üldse, selgub alles siis, kui Seeder kaevab end juba ammu mõne muu eesmärgi suunas. Urmas Jaagant

Kirjeldas dinosauruste viimast päeva.

Aprillis vapustas teadusmaailma uudis geoloogilisest leiust Ameerika Ühendriikides. Pealtnäha tavalisest järvesetete kihist tuli ootamatult välja terve hulk üheaegselt surnud loomade fossiile koos pisikeste sulakivimi tükikeste ehk tektiididega. Arvestades ka leidude dateeringut, jõudsid DePalma ja tema kolleegid ootamatule järeldusele – avastatud setted pidid olema tekkinud otseselt dinosaurused hävitanud meteoriidikatastroofi tagajärjel.

Kui muidu räägitakse geoloogias ja paleontoloogias miljonite aastate jooksul toimunud muutustest, siis nn Tanise leiukoha puhul on fossiilselt talletatud vaid minutitega toimunud kataklüsm.

Uudis levis maailma meedias kulutulena, kuid leidis oma erakordsuse tõttu ka skeptilist vastuvõttu, kuigi otsest kriitikat mitte. Nagu ütles tollal Science’ile geoloog Thomas Tobin, sisaldas DePalma ja tema kolleegide avaldatud teadusartikkel niivõrd detailseid ja keerulisi andmeid paleontoloogiast, sedimentoloogiast, geokeemiast ja muust, et selle analüüsimiseks kulub teadlaskonnal veel palju kuid.

DePalma tulemusi on varemgi ümber lükatud. Selle konkreetse uuringuga seda aga praeguseni veel tehtud ei ole ning näib, et leitud fossiilid võivad tõepoolest pärineda päevast, mil algas dinosauruste hukk. Kaur Maran

FOTOD: SANDER ILVEST, DAVID A. BURNHAM / AFP / SCANPIX

paleontoloog

O KLIKISTAARID

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 39

Tanel Toom

FOTOD: DMITRI KOTJUH, CHUCK KENNEDY / AFP / SCANPIX

filmirežissöör

Tegi filmi, mida me vajasime.

Esimene täispikk film ja kohe eestlaste absoluutne lemmik. Tanel Toomi «Tõde ja õigus» on vähemalt taasiseseisvumisaja vaadatuim film Eesti kinodes (nõukogude aja eest ei saa pead anda, olen kuulnud, et «Helisevat muusikat» vaatas umbes veerand miljonit inimest), mida kiidavad sama vaimustunult kriitikud, kaasa arvatud siinkirjutaja.

Film haarab nimest sõltumata ju vaid meie rahvusliku tüviteksti esimest raamatut ja keskendub põhijoones Andres Paasi saatusele ja traagikale. Võib olla, et Tammsaare «Tõde ja õigus» on kujundanud suure osa meie, eestlaste minapildist — iseasi, kuivõrd see pärast Nõukogude okupatsiooni ja 21. sajandi tõmbetuuli tõele vastab.

Aga oma filmi stsenaariumisse (sest ta on režissöör ja stsenarist) suutis Toom sisse kirjutada seda, mida suurel määral omaks tunnistame.

«Pean valmis olema ka selleks, et inimesed tulevad rehade ja hangudega hoovi: «Ei, see ei ole meie «Tõde ja õigus»! Paljud ei saa aru, et film ja raamat on kaks erinevat meediumi. Pole võimalik kõike ümber panna ja see ei

töötakski nii,» ütles Toom vahetult enne filmi linastumist Postimehele antud intervjuus.

Oma oluline osa «Tõe ja õiguse» õnnestumisel on muidugi Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi rahadel ja tänu inimestele, kes Toomi filmi sinna vajasid. Eelarve oli 2,43 miljonit eurot, see on Eesti filmimaailmas kaalukas number. Sul võib olla annet nagu Fellinil, Kurosawal ja Kubrickul kolmepeale kokku, aga sellist eeposlikku tulemust saiarahaga ei tee.

«Tõde ja õigus» kandideerib järgmisel aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile ja väga arvestatavas seltskonnas. Ma ei julge ära sõnuda. Aga samas: Toomi 2010. aasta «Pihtimus» («The Confession») jõudis juba korra Oscari-konkurentsis olla üks kümnest lühimängufilmist, mis läbis valikusõela ja pääses edasi vastava kategooria shortlist’i ehk sisuliselt poolfinaali.

«Pihtimus» valmis siis, kui Toom oli magistriõppes National Film and Television Schoolis Inglismaal. Sellesse kooli pääsemiseks kandideerib kaheksale õppekohale 400 inimest. See annab tunnistust Toomi tasemest.

Hendrik Alla

Barack Obama USA endine president

Barack Obama ajastu ei ole läbi. See kestab edasi ühismeedias.

Enam kui 110 miljonit jälgijat teevad endisest USA presidendist kõige populaarsema Twitteri kasutaja. Kõik need inimesed soovivad olla kursis ekspresidendi inspireerivate kohtumiste, üllaste mõtteavalduste ja armsate perepiltidega.

Kaugeltki mitte nii paljud inimesed ei soovi enda ellu ametisoleva presidendi Donald Trumpi jõulisi ja ründavaid postitusi igapäevapoliitikast ja valimisüritustest.

Trump peab leppima kõigest 66 miljoni jälgijaga. Bretty Sarapuu

40 O KLIKISTAARID

Cristiano Ronaldo Cristiano Ronaldo on rohkem kui jalgpallur. Ta on üliedukas bränd, kes suudab kõrvaliste tegevustega teenida rohkem raha kui põhitööga.

Juventuses makstakse talle aastas jalgpalli mängimise eest 31 miljonit eurot, aga Instagramis suunamudimine toob talle sisse lausa 44 miljonit. Kuigi

jalgpallurina on Ronaldo, enam kui kümme aastat kõrgelt lennanud täht, tänaseks languskursil, võib julgelt oletada, et meediapilti jääb portugallane veel pikaks ajaks. Täpselt nii, nagu on seda teinud teine end edukalt turundada suutnud vutistaar David Beckham. Siim Kaasik

Jay-Z

Lil Nas X

Miljardäride klubisse kuulub kogu maailmas natuke enam kui kaks tuhat inimest, nüüd ka Jay-Z. Jay-Z, kodanikunimega Shawn Corey Carter, on esimene hiphopmuusik, kes suutis tänavu oma varanduse väärtuse viia selle numbrini. Miljard on lihtsalt number, aga väärtuselt järgmine räppar Dr Tre jääb juba 200 miljoni võrra maha. Kui aga vaadata Jay-Z ja abikaasa Beyoncé koguväärtust, siis see küünib juba 1,4 miljardini. Jay-Z üks saladusi on õnnestunud investeerimine nii šampanjadesse, Uberisse, kinnisvarasse kui ka loomulikult muusikasse.

20-aastane Lil Nas X purustas tänavu suvel USA tähtsaima muusikaedetabeli Billboard Hot 100 esikoha hoidmise rekordi – kokku 19 nädalat.

Nii kaua pole esimene olnud edetabeli 61 aasta jooksul keegi. Kantriräpiks liigitatud laul «Old Town Road» toob kokku kantrimeeste tämbri ja moodsa maailma biidid. Juba staažikam kantrimees Billy Ray Cyrus (jajah, just Miley isa) andis edu toonud remix’ile ka oma hääle juurde. Edu tipul raputas noor räppar ka kantri- ja räpimaailma teatega, et on gay. Fännid ei heitunud. Aarne Seppel

Rami Malek filminäitleja

Kangelasest kurjategijaks. Ühte Zanzibari sultanaadi parsi perekonda sündis 1946. aastal noormees, kes sai nimeks Farrokh Bulsara. Maailm sai teda tundma siis, kui perekond juba Inglismaale oli kolinud, ansambli Queen solisti Freddy Mercuryna, keda loetakse läbi aegade üheks parimaks rokklauljaks.

1981. aastal sündis Los Angeleses Egiptuse immigrantide perre Rami Malek, kellest sai produtsent ja näitleja. Silma hakkas ta paistma juba USA telesarja «Mr. Robot» häkkerist peaosalist kehastades, mis tõi mitu auhinnanominatsiooni. Aga selleks, et võita anglo-ameerika meelelahutusmaailma Suur Slämm – parima meespeaosalise Oscar, Kuldgloobus ja BAFTA – oli vaja linale astuda, kehastades just Freddy Mercuryt.

Publik oli samuti Maleki loodud rollist vaimustuses, ehkki kõlas ka etteheiteid, nagu oleks Malekist filmis silmatorkavamat rolli mänginud talle suhu pistetud võimsad proteesid. Ja ega film ise ka Queeni lugu kuigi hästi ei jutustanud, aga nii juhtub ikka, kui vanad pässid, kes veel elus, saavad hakata kaasa rääkima, kuidas nende nooruspõlve peab kujutama.

Järgmisena näeme Malekit kinos juba 2020. aasta märtsis, kui ta järjekorras 25. James Bondi filmis «Surm peab ootama» mängib salaagendi peamist vastast. Ootame põnevusega, sest eks kurikaelad kukuvad ikka huvitavamalt välja kui paipoisid. Hendrik Alla

muusik

Aarne Seppel

artist

FOTOD: JP/MPI/CAPITAL PICTURES / SCANPIX, JONATHAN MOSCROP / SPORTIMAGE , BENOIT TESSIER / REUTERS, ROY ROCHLIN/GETTY IMAGES / AFP / SCANPIX

jalgpallur

42 O KLIKISTAARID

Rahvuslooma seiklused läksid rahvale korda.

Veebruari lõpus päästsid kolm Sindi paisul töötavat meest – Rando Kartsepp, Robin Sillamäe ja Erki Väli – läbi jõejää vajunud looma. Mehed pidasid teda koeraks, aga kui šokis ja alajahtunud loom veterinaari juurde ülevaatusele jõudis, selgus, et ära päästeti hoopis umbes aasta vanune noor pajuvasikas. Hästi dokumenteeritud päästmisoperatsioon, hea ligipääs fotogeenilisele loomale ja tunamullu rahvusloomaks valitud metsakut-

su tähelend algaski.

Enne loodusesse laskmist pani keskkonnaagentuur võsavillemile veel külge raadiosaatja, et olla ka hiljem tema tegemistega kursis. Rahvas jälgis rõõmuga, kuidas noor susi rändab läbi Eesti, ja kuulas huviga kriimsilmaspetsialistide juttu trajektoori kohta. Ühtäkki sai aga lõbu otsa – raadiosaatja vaikis ja hallivatimees oli kadunud. Lõplikku tõde metsahalli kadumise kohta teada ei saadudki. Ei suudetud lõplikult tõestada ega ümber lükata kaht-

lust, et sorgsaba eluküünla lõpetas salaküti kuul.

Natuke pärast seda, kui lambavaras radarilt kadus, hakkas eesti rahvast rõõmustama Brigitte Susanne Hunt. Noor neiu hallsaksa vastu ei saanud. Nimi teda küll toetab, aga rahvuslooma staatuses pühajürikutsikas on Google’i otsingutes pidevalt populaarsem. Korraks on neiu end populaarsemaks rebinud augusti alguses ja novembri alguses, aga algupärase kõrvekutsika vastu ta ikka ei saa.

Aarne Seppel

Bhushan ja Krishan Kumar India filmitegelased

Aastaid oli suurima tellijate arvuga Youtube’i kanali omanik Rootsi juutuuber PewDiePie. Aga hindud tegid sellele lõpu.

Tänavu kevadel võttis jalad kõhu alt välja Bhushan ja Krishan Kumarile kuuluv India muusikakanal T-Series, mis jõudis korduvalt PewDiePie tellijate arvule järele ja isegi ette, aga Rootsi naljamehe ja videomänguri fännid upitasid ta massiivsete kampaaniatega esimeseks tagasi. Lühikese madina järel, mis tõi kummalegi kanalile massiliselt tellijaid juurde, tunnistas PewDiePie oma lüüasaamist. T-Series avaldab India muusikavideoid ja filmide treilereid, praeguseks on neil juba 117 miljonit tellijat. Aarne Seppel

Korea poistebänd BTS Korea poistebänd

Poistebänd BTS on Korea popi ehk K-popi lipulaev, millega on maailmas raske võistelda. Sest ta on liiga ideaalne!

Aasias ideaaliihalus tähendab korda, täiust ja ebainimlikkust. See, mida teevad bändi BTS seitse poissi laval, meenutab pigem arvutianimatsiooni kui inimlikku etteastet.

End küberruumis koduselt tundvad tulevikuinimesed ootavad, et ka staarid näeksid välja nagu nukud. Korea meelelahutustööstuse niiditõmbajad tabasid turu ihaluse ära ning asusid uusi ikoone tootma.

Resultaadiks on ülilihvitud, sootud, robotlikud karakterid. Ja teismelised plikad üle maailma on sillas. Päris mehed tunduvad arvutimängude ja distantsete peresu-

hete keskel kasvanud noorte jaoks liiga karused ja brutaalsed.

BTS on seevastu ilus. Poleeritud naha ja saleda nukukeha, suurte silmade, roosade põskede ning ideaalsesse vormi sätitud pastelltoonides juustega. Saadavad publikusse ideaalselt väljamõõdetud pilgu, avavad korraga läikroosad suud ja hõikavad: «Õu-jee, õu-jee!» Ning hordid hulluvad.

Täiuslikkuseni sünkroonseks lihvitud liikumine eeldab ülikarmi drilli titepõlvest peale. Kogu elu ohverdamist lavalummuse nimel.

Miks see meeldib? Robotlike inimeste staatiline seksuaalsus ja ülitäpselt paika pandud spontaansus tundub turvaline.

Noorte popikoonid täna ütlevad üht-teist tulevikumaailma kohta, oska vaid märgata.

Kristina Herodes

FOTOD: MAILIIS OLLINO, WIKIPEDIA COMMONS , JO SOO-JUNG/NEWSIS / AP / SCANPIX, RACHEL MURRAY/GETTY IMAGES / AFP / SCANPIX, KONSTANTIN SEDNEV, MADIS SINIVEE

Hunt Kriimsilm

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 43

Matt ja Ross Duffer telesarja loojad

Kaksikvennad Matt ja Ross Duffer tabasid oma esimese võimalusega kümnesse.

2016. aastal esimese hooajaga avalikkuse ette jõudnud ulmeõudukaks tituleeritud «Stranger Things» vallutas kohe ja kiiresti maailma. Arvukad viited kaheksakümnendate muusika-, filmi- ja üldse popkultuuri võlusid kümneid miljoneid vaatajaid. Esimese hooaja mesinädalad on vähemalt kriitikute seas asendunud järjest valjeneva urinaga.

Tegelikult on aga Netflix teatanud, et vähemalt neljas hooaeg tuleb ka veel.

Veider maailm jätkub. Aarne Seppel

Marina Kaljurand Euroopa Parlamendi saadik

«Tunnustus minu senisele tööle,» põhjendab eksdiplomaat Marina Kaljurand oma suurt populaarsust valimistel.

Ligi 30-protsendiline rahva toetus kolme aasta tagustel presidendivalimistel; sotside suurim häältesaak (5514) tänavustel riigikogu valimistel ja Eesti absoluutne esikoht 65 549 häälega Euroopa Parlamendi valimistel – sellist tulemust kannab Brüsseli koridorides endaga Marina Kaljurand.

Kaljurannal on küljes kullaproov, mis ei näi ajas tuhmuvat. Kui õelast igapäevapoliitikast väsinud eestlased Kaljuranda järgmine kord taas valida saavad, lööb kuld ehk taas helkima. Ja siis juba kus? Oliver Kund

Victor Crone

Eestit esindanud eurolaulik Rootsi artist tiris Eesti taas Eurovisiooni finaali.

Miks kogu maailm vahib, silmad rullis, Eurovisiooni? Lauluvõistluse võlu on etteaimamatus. Ei loe, kes on kõige ilusam, musikaalsem, valjuhäälsem või tulistab laval enim tuld. Viimaste võitude põhjal loeb julgus erineda.

Victor Crone «Storm» sõitis traditsiooniliselt tugeva eurovalemi peal, keskmise looga keskmise resultaadini. Finaalipääs on tänase hääletussüsteemi ja osalejaterohkuse pealt juba saavutus. 20. koht 41 riigi seas on siiski ülemises pooles.

Kristina Herodes

44

O SANGARID

Magnus Kirt odaviskaja

MM-hõbe. Hoolimata sodiks visatud käest.

Kirt on künnihobune, kelle sisemuses toimuvat võib vaid aimata. Ta ei loobi enne võistlusi kõlavaid veksleid, halvusta rivaale, otsi vabandusi ega tee ennast suuremaks või tähtsamaks. Temast kiirgab rahu ja kainet meelt igas olukorras. Ta laseb kõnelda tulemustel.

Kuid ometi: Dohas ei suutnud isegi Kirt pettumust varjata. Ehkki, hõbedale suud andes manas ta viivuks ka naeratuse näole. Endal käsi kaelas ja haiglasse sõit ees ootamas.

Ta ise teadis ju kõige paremini, et vorm oli hea ja võimalus suurepärane.

Teadis ka, et protokolli kantud 86.21 jäi hooaja keskmisele alla. Küllap häiris kuskil alateadvuses, et tema eest napsas kulla mees metsast – grenadalane Anderson Peters.

Aga… Üksnes tõeliselt suured sportlased oskavad hõbedaid ja pronkse kaotatud kullaks pidada.

Mõistagi sõltuvad Kirdi olümpiavõimalused suuresti sellest, kuidas käsi paraneb. Tokyoni on aega kolmveerand aastat. Aga ravi õnnestudes pole vähimatki põhjust kahelda, et jada «2018 EMi pronks ja 2019 MMi hõbe» ainuvõimalik jätk saab olla 2020 OMi kuld. Andres Vaher

Maicel Uibo kümnevõistleja Võitis Eesti trumpalal hinnalise medali.

Et Eestis kasvab kõva kümnevõistlejate põlvkond, on räägitud juba mitu aastat. Tänavu sai see veel kord kinnitust, kui 26-aastane Maicel Uibo võitis Doha maailmameistrivõistlustel isiklikku rekordit tähistava 8604 punktiga hõbemedali.

Uibo teekond ihaldatud medalini oli keeruline. Eelkõige on tema karjääri seganud rohked vigastused. Isegi lõppenud hooaja eel käis Põlvast sirgunud kümnevõistleja operatsioonilaual. Ent lähedaste tugi innustas Uibot sporditeed jätkama.

Doha hõbemedaleid on Uibo kodus kaks, sest pool tundi enne eestlast võitis 400 meetri jooksus hõbemedali tema bahamalasest abikaasa Shaunae Miller-Uibo. Siim Kaasik

FOTOD: TAIRO LUTTER

Magnus Kirt meenutab tublit keskaegset künnihobust. Ta ei hädalda iial. Ta ei hoople iial. Ta teeb oma töö alati ära.

Kui odaviset tuntakse üldiselt alana, kus isegi tippude vormikõverad jõnksutavad suurte sinusoididena üles-alla, siis Kirt on kasvanud täielikuks erandiks. Tõrva suurmeistri, Eesti eelmise aasta parima sportlase stabiilsusele ei pääse ükski rivaal ligilähedalegi.

Anno 2018 saatis Kirt 18 võistlusest 12-l piigi üle 85 meetri joone. Tänavu olid vastavad näidud vapustavad: 15 ja 14. Kui lisada MMi kvalifikatsioon, siis isegi 16 ja 15. 87 meetrit alistus Kirdile koguni üheksal võistlusel. Kes odaviskest midagigi jagab, mõistab nende arvude vägevust.

Kirt on tipu poole liikunud vaikselt, aga kindlalt. Pärast lõppenud hooaja avavõistlust, kus 90 meetri piir veel napilt alistamata jäi, lausus ta: «Kunagi oli 80 meetrit mu jaoks maagiline piir. Kuni sain aru: mida rohkem sellele mõtlen, seda raskemini ta tuleb. Samamoodi on selle 90 meetriga. Tulemus ei saa olla eraldi eesmärk, seda mõtet ei saa endale liigselt pähe lasta. Tuleb tööd teha ja küll ta tuleb, kui tulema peab.»

Tuligi. Vahetult enne jaanipäeva Soomes Kuortanes. Sügisel tuli ka

46 O SANGARID

Kelly Sildaru

Katrin Merisalu

Kuigi freestyle-suusataja Kelly Sildaru seda ei tunneta, muutis veebruaris võidetud karjääri esimene täiskasvanute MM-tiitel rennisõidus tema staatust sportlasena.

Tee mis tahad, aga Eesti rahvas ja spordisüsteem on tiitlivõistluste usku. Sildaru võitudele on kaasa elatud ka ala suurimal võistlusel X-mängudel, aga tegu on kommertsvõistlusega ja see jääb eestlastele kaugeks.

Maailmameistri tiitel ja sellega koos kaela tulnud kuldne lumehelbeke on rahvale tähenduslikult midagi muud.

Sealjuures võttis Sildaru tiitlivõidu viimase katse viimase hüppega, sooritades triki, mida polnud varem suutnud ükski naine. Siim Kaasik

Kõrgeimale tõusnud Eesti naine.

Nii kõrgel polnud veel ükski Eesti naine oma jalal käinud. Septembri lõpus tõusis 51-aastane Katrin Merisalu Nepalis Himaalaja mäestikus maailma kõrguselt kaheksanda tipu, 8136-meetrise Manaslu otsa. See oli esimene kord ajaloos, kui keegi eestlannadest vallutas kaheksatuhandelise mäe.

Merisalu on aastatega alistanud palju kuulsaid tippe, Elbrusest ja Kilimanjarost Lenini ja Aconqaguani. Ikka pürginud kõrgemale ja kõrgemale. Aga milleks?

Merisalu, kolme lapse ema, on varem tunnistanud, et ega ta isegi täpselt tea, mis teda mägede otsa veab. Eks see põhjus ole sõnastatav samamoodi, nagu vastas legendaarne inglise mägironija George Mallory küsimusele, mis tõmbab teda Everesti otsa: «Sest see on seal.». Priit Pullerits

Rait Ratasepp ultratriatleet

Rait Ratasepp püstitab nii hullumeelseid rekordeid, et isegi rekordiraamatud jäävad talle kitsaks.

Kõigepealt 20-kordse ultratriatloni maailma parim tulemus 225.32.41, mis ületab eelmise tippaja rohkem kui 16 tunniga. Seejärel 30-kordse ultratriatloni maailma tippmark 334.07.20, mis purustas eelmise rekordi enam kui 22 tunniga.

Ent need tulemused olid kui soojendus, nagu eelmäng ja sissejuhatus.

Lõppeval sügisel võttis Ratasepp Kanaari saartel Fuerteventural ette lausa 40-kordse ultratriatloni. See on üliinimlik katsumus, sest miks muidu lõpeb ametlike maailmarekordite fikseerimine 30-kordse ironmaniga. Sellest pikemaid ultratriatlone võistlusformaadis korraldatud ei ole. Ju ei ole nii pika pingutuse vastupidamise tõenäosus kuigi suur.

Aga Ratasepp tegi selle ihuüksinda läbi! Ta ületas finišijoone ajaga 444.21.35. Tema keskmine ironmani distantsi läbimise aeg 40 päeva peale oli 11 tundi 6 minutit ja 32 sekundit.

Ratasepp on kolmas mees maailmas, kes iseendale korraldatud katsumusega 40 täispikka triatloni 40 päevaga läbi on teinud. Nood teised kaks, ameeriklane ja prantslane, on olnud aga palju-palju aeglasemad: ühe ironmani distantsi läbimise keskmine aeg oli neil vastavalt 14 tunni ja 13 tunni ringis.

36-aastane Ratasepp näitas 40-kordse ultratriatloni läbimisega, et ju ei ole inimvõimetel piire ning et inimkeha suudab toime tulla igasuguste katsumustega, kui sellele eelneb vaid pühendunud ettevalmistus. Priit Pullerits

mägironija

Paavo Matsin kirjanik

Paavo Matsin on autor, kellel on eriline anne sobitada oma loomingus rahvalik ja elitaarne, globaalne ja kohalik, üldine ja üksik.

See pole sugugi enesestmõistetav, sest pole just sage, et üks kirjanik suudab kokku tuua nii lugejad, kes tahavad tunda keelemõnu, nautida harvaesinevaid sõnu ja vähetuntud mõttekäike, kui ka need, kelle eelistus on huvitav, hea ja lõbus lugu. Kuid Matsin oskab seda. Ta ei jäta ühtegi lugejat hätta ning on vaimukas ja teravmeelne igaühe jaoks.

Tänavu 20. juunil tegi Eesti Kirjanike Liit teatavaks romaanivõistluse võidutööd. Esimese koha pälvis Matsin oma käsikirjaga «Kongo tango», mis aasta lõpul ka viimaks raamatupoodidesse jõudis.

Selles raamatus näitab Matsin taaskord seda, mille pärast lugejad teda armastavad: tekstimeisterlikkust, vaimukat sõnakunsti ja hästi jälgitavat jutustamisoskust. Tema teoses saavad kokku kohalik ja globaalne, tänapäev ja ajalugu, üksik ja üldine. Nõnda demonstreerib Matsin uue romaaniga mitte ainult enda õigustatud kuulumist Eesti kirjanduse tippu, vaid ka seda, miks nüüdisaegne Eesti kirjandus loeb kõige üldisemas mõttes: sest see aitab lugejal väljuda korraga nii praegusest hetkest, sirutuda korraga igaviku poole ja teha seda samal ajal nii, et see tegevus oleks nauditav ja meelelahutuslik, kui ka osutada sellele, et Eesti kirjandus on ühtlasi maailmakirjandus.

Peeter Helme

FOTOD: MARGUS ANSU, TAIRO LUTTER, ERAKOGU, SANDER ILVEST, J. SCOTT APPLEWHITE / AP / SCANPIX, ROBIN ROOTS / ÕHTULEHT / SCANPIX

freestyle-suusataja

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 47

Teemu Pukki Ilhan Omar, Alexandria Ocasio-Cortez, Rashida Tlaib ja Ayanna Pressley USA esindajatekoja saadikud

Donald Trump on ametisse astumisest saati pidanud sõda Kongressi demokraatidega, kuid uus madalseis saabus suvel, kui Trump soovitas neljal esindajatekoja naisel minna tagasi sinna, kust nad tulid, ja lõpetada USA valitsuse kritiseerimine, kui nende enda riigid on «täielikult katki ja kuritegevusest räsitud».

Juhtumisi on need neli naist – Ilhan Omar, Alexandria Ocasio-Cortez, Rashida Tlaib ja Ayanna Pressley – Ameerika Ühendriikide kodanikud, kellest kolm on USAs sündinud ning üks – Ilhan Omar – olnud 19 aastat Ühendriikide kodanik ja Minnesota valitsusametnik.

Mõtlematud sõnad tõid Trumpile kaela hulgaliselt süüdistusi rassismis. Tegu ei ole

kaugeltki esimese korraga, mil Trumpi on rassismis süüdistatud, kuid valitud rahvasaadikute ründamine näitas Trumpi seni alatuimas valguses.

Tlaib vastas Trumpi sõnadele, et president tuleks ametist tagandada, Omar nimetas aga Trumpi kõige korrumpeerunumaks ja suutmatumaks presidendiks, keda riik on näinud.

Ometi ei jõudnud lahvatanud skandaal õieti kuhugi ja parteiliini pidi kulgenud kongressi hääletusel mõistis Trumpi sõnad hukka vaid neli vabariiklast. Kuid hüüdnime «The Squad» kandva grupi ründamisele tekkinud tormiline reaktsioon näitab, et Trumpil ei lubata kõigest puhtalt pääseda ning teatud punaseid jooni ei maksa presidendil kompama hakata. Margus Parts

jalgpallur

Kotka ründetuus Teemu Pukki vedas Soome jalgpalli EMi finaalturniirile.

Soome jalgpall on saanud uhkustada Jari Litmaneni ja Sami Hyypiä suguste maailmanimedega. Kuid koondisel kulus 19 luhtunud MM- ja 13 EM-valiksarja, et lõpuks sihile jõuda. Aga tõsi ta on: Soome mängib järgmisel suvel EMi finaalturniiril!

Teispool lahte tuntakse tohutut kergendust ja peetakse seda sama vägevaks saavutuseks kui hoki MMi kulda.

Soome ime taga on suure tähega Meeskond, mille veduriteks on peatreener Markku Kanerva ja ründetuus Teemu Pukki. Just Kotka poisi Pukki väravad sillutasid Öökullide edasipääsu, lisaks on temast saanud ka Inglise liiga väravavahtide hirm. Andres Vaher

O TÕUSVAD TÄHED

Pärt Uusberg helilooja ja dirigent

Juubelilaulupeo suurim täht oli Pärt Uusberg.

Tauno Aintsi «Üksi pole keegi», mida laulupeo «Minu arm» kunstilise juhi Peeter Perensi dirigeerimisel esitati kahel kontserdil kokku lausa kolm korda, oli lihtne ja lööv ja see vast on ka põhjuseks, miks levis see laul kulutulena kontserdi lõppedes lauljate spontaansetel ühislaulmistel. Mainimata ei saa jätta ka Kadri Voorandit, kelle esituses läks juubelilaulupeol rahva südamesse «Ära mind lahti lase».

Postimehes laulupidusid analüüsinud Tauno Vahter nentis, et noore põlve dirigentide Valter Soosalu või Rasmur Puuri juhatusel oleks võinud kordamisele minna enam-vähem ükskõik milline pala, sest mõlemas mehes on näha seda miskit, mis muudab nad publiku ees eredaks.

Vahter tõi veel välja, et eleegilisemate palade austajatele võis rohkem südamesse minna Pärt Uusbergi «Igaviku tuules», mis vaatamata oma pikkusele läks lauljate nõudmisel kordamisele siiski täies mahus.

Kui lauljatega rääkida, siis lõppenud laulupeo suurim täht oli ja on Pärt Uusberg, kelle loomingut on füüsiliselt keeruline laulda, sest see nõuab lauljatelt pikka hingamist, kuid raskustele vaatamata tema laulud kõnetavad ja poevad hinge. Kusjuures ekstra laulupeole kirjutatud lugu «Igaviku tuules», mis põhineb Kristjan Jaak Petersoni, Juhan Liivi ja Eesti rahvaluule tekstidel, juhatas ühendkooride – 22 021 laulja – ees helilooja ise.

Laulupeole kantaadi kirjutamine on olnud Uusbergi üks unistusi. Kuid selle unistuse teoks tegemine oli ohus – Peeter Perens tellis teose 2017. aastal, Uusberg asus üsna kohe ka looga tööle, kuid ootamatult ta haigestus.

«Jäin kõrgesse palavikku ja mõtlesin, et kuidas nüüd sellega hakkama saan,» on Uusberg meenutanud Postimehele antud intervjuus. «Nüüd tagantjärele pean tunnistama, et tänu haigusele sündis sellesse laulu üks lõik, mida muidu ei oleks sündinud. Haige olemise teatav haprus ja sellele järgnenud siiras tänulikkus, et üldse hakkasin terveks saama, tuli ühte kohta laulus. Tagantjärele olen mõelnud, et see pidigi nii kõik olema.»

Küsimusele, kas Uusberg tunneb end rohkem dirigendi või heliloojana, on ta vastanud, et on kahepaikne ning on sellega hakanud üha enam ka leppima.

Ent kui ta saaks valida, siis jätkaks ta pigem heliloojana. «Heliloomingu puhul võlub mind võimalus mingis mõttes maailma luua. Saan selle justkui nullist ise luua, muidugi küll helides.»

Dirigeerimise juures – kusjuures sügisel toimunud Eesti noorte koorijuhtide konkursil hindas žürii Uusbergi esikoha vääriliseks – lummab Uusbergi aga võimalus kohtuda paljude erinevate inimestega ja olla elavas energiavahetuses muusika kaudu, sest helilooja elu ja töö on pigem üksildasem. Heili Sibrits

FOTOD: TAIRO LUTTER, TIINA OJA, ELOY ALONSO / REUTERS / SCANPIX, WANG LILI / IMAGO IMAGES/XINHUA / SCANPIX, ODD ANDERSEN / AFP / SCANPIX, TANEL MEOS / EKSPRESS GRUPP / SCANPIX

48

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2019 | 49

Mihhail Kõlvart Tallinna linnapea

Tallinna uus valitseja hoiab eristuvat ja karmi joont.

Kindel oli see, et kõik pidid aru saama – Mihhail Kõlvart on täiesti teistsugune linnapea kui tema eelkäijad. Selle on nüüd Kõlvart tõesti kõigile selgeks teinud. Väheseid üllatas, et Kõlvart on pealinna valijate seas populaarne, kuid ilmselt ei mõelnud enamik Kõlvarti poolt hääletanutest temast kui linnapeast.

Nüüd, kui ta on näidanud oma esimesi jõulisi samme linna juhina, võib tema toetajaid olla rohkemgi. Kõlvarti ümberkorraldused linnas pole mitte lihtsalt ratsionaalsed ja konkreetsed, vaid on ka väga hästi läbi mõeldud. Ta ei esita helesiniseid unistusi tuleviku linnast, tema siht on teha linn elanikele paremaks elupaigaks kohe praegu.

Selle juures ei unusta Kõlvart muidugi oma valijaid. Hoolikalt läbi kaalutud sammud on just sellised, mis võiksid olla eelkõige tema valijatele meelepärased.

Siin täidab Kõlvart oma teist missiooni – viia Keskerakond 2021. aasta kohalike volikogude valimistel pealinnas uuesti võimule. Selleks on talle linnapea amet ka usaldatud. Kas ülesande täitmine toob talle veel tähtsama ameti, on veel teadmata.

Keskerakonna sees on Kõlvart jõudnud aga juba üsna tipu lähedale. Keskerakonnas leidub ka mitmeid vene poliitikuid, kes tõdevad, et erakonnal peab olema eesti päritolu juht. Vastasel juhul

Annegret KrampKarrenbauer

Saksamaa kaitseminister Aasta tagasi liidukantsler Angela Merkeli mantlipärijaks tituleeritud Annegret Kramp-Karrenbauer peab veel end tõestama..

Mullu sai temast Merkeli asemel Saksa konservatiivide juht, aga algus uues ametis on olnud konarlik. Merkeli suuri kingi pole kerge täita.

Enda poliitilise võimekuse tõestamiseks anti talle teinegi võimalus. Temast sai Saksamaa kaitseminister. Ent selleski ametis on ta pannud päris mitme sõnavõtuga kuulajaid õlgu kehitama. Kui hästi läheb, on tal veel aasta, et tõestada enda sobilikkust kantsleriks. Bretty Sarapuu

Robert Kurvitz kirjanik ja mängulooja saab Keskerakond vene partei kuvandi ja need lõpetavad Eestis teadupärast ajaloo prügikastis. Aga erakond on muutunud, ilmselt muutuvad ka valijad ja avanevad uued võimaluste aknad. Urmas Jaagant

Esther Duflo

Niklas Kaul

Ajaloo noorim Nobeli majanduspreemia laureaat, kelle töö aitab vaesust leevendada.

46-aastane Esther Duflo tegi sellel aastal Nobeli majanduspreemia jagamistel ajalugu, olles teine naine ja noorim laureaat, kes on kunagi autasu pälvinud. Duflo ja tema abikaasast kolleg Abhjit Banerjee ning Michael Kremer tulid välja eksperimentaalse lähenemisega ülemaailmse vaesuse leevendamiseks. Duflo märkis võitu kommenteerides, et loodab esindada kõiki naisi, kes töötavad majanduses, kuid rõhutas, et töökeskkond peab muutuma naiste jaoks avatumaks.

Kõigi aegade noorim maailmameister kümnevõistluses.

MMi avapäeva järel asus 21-aastane Saksamaa kümnevõistleja Niklas Kaul 11. kohal, liidrist rohkem kui 300 punkti maas. Veel kaks ala enne lõppu oli ta kuues, kuid lõpuks Maicel Uibo ees ligi sajapunktilise paremusega maailmameister. Mõni kuu varem oli ta U23 EMil samamoodi kulla napsanud Johannes Ermi eest.

Kauli teine päev oli pööraselt võimas.

See ta MM-debüüdil hoobilt aegade noorimaks ilmameistriks tõstiski. Arvestades endise käsipalluri noorust, võib Kauli võimete lage üksnes ette kujutada. Sestap, meeldib see meile või mitte, Dohas sündis uus kümnevõistluse kuningas. Andres Vaher

Nobeli majanduspreemia laureaat

Reet Pärgma

Robert Kurvitza 2013. aastal ilmunud raamat «Püha ja õudne lõhn» pidi olema mahukama romaanitsükli proloog, aga läks hoopis teisiti ja paremini.

Tema loodud maailm, see kõle ja totalitarismimaiguline Ida-Euroopa sarnane toode sai märksa mõjusamalt kujutatud videomängus «Disco Elysium». Mäng sai kiitvaid hinnanguid maailma juhtivatelt mänguarvustajatelt ja kiideti 2019. aasta parimate hulka. Mis siis, et parimaks vaid väga kitsas ja spetsiifilises žanris: isomeetriliste rollimängude seas. Võimas ja ilus lugu! Hendrik Alla

Saksamaa kümnevõistleja

Sergei Šoigu

Venemaa kaitseminister Kuigi Venemaa presidendi Vladimir Putini ametiaeg kestab veel neli aastat, räägitakse kaitseminister Sergei Šoigust kui tema võimalikust mantlipärijast.

Tänavu, seitse aastat pärast kaitseministriks saamist, andis Šoigu esimese põhjaliku intervjuu. Samuti oli Šoigu see, kes Putiniga tema sünnipäeva puhul matkamas ja seeni korjamas käis. Vähetähtis pole seegi, et kaitseminister on küsitluste kohaselt Putini järel riigi kõige populaarsem poliitik.

Aeg näitab, kas kõik see sillutab tee presidendiametisse. Bretty Sarapuu

50 O TÕUSVAD TÄHED

Reformierakonna esimees Riigikogu valimiste võitja, kes kaotas.

Praegu on isegi keeruline öelda, kas Reformierakonna juhil Kaja Kallasel üldse oli lootust pärast valimisvõitu ise valitsust teha. Oletades, et Keskerakonna esimees Jüri Ratas tahtis igal juhul peaministrina jätkata ja oli erinevalt Kallasest valmis kaasama valitsusse EKRE, siis justkui suurt lootust ei olnudki.

Kallase valimistulemus aga näitas, et hääled hakkavad talle hästi külge, lausa suurepäraselt. Pika puuga edestas ta seniseid

Villu Kõve

riigikohtu esimees

Ursula von der Leyen Euroopa Komisjoni president

Esimene naissoost Euroopa Komisjoni president.

Kahjuks varjutab tema tõusu teadmine, et tegemist oli poliitilise manööverdusega. Von der Leyen ei kandideerinud eurovalimistel ja komisjoni presidendiks pidanuks saama valimistel võidu saavutanud parteipere esikandidaat.

Eelkõige Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vastuseisu tõttu vajati alternatiivi, kelleks sai von der Leyen.

Kriitikud nimetasid seda sammu tagatoa sobinguks ja näiteks demokraatia hääbumisest. Elevusega ei toetanud oma kaasmaalase edu isegi sakslased, kes mäletavad mitmeid von der Leyeni ministri-aastate skandaale.

Brüsselis, linnas kus naine sündinud on, tuleb tal esmalt tõestada, et demokraatia pole ELis kadunud, kuigi ta ise sai ametisse tänu poliitilistele sahkerdustele. Väljakutsed peituvad ka migratsiooni- ja kliimaküsimustes, jätkuvas Brexiti-teadmatuses ja ELi ühtsuses välispoliitika vallas.

Suurte plaanide elluviimist ei lihtsusta seegi, et uue komisjoni ametisse asumine on osa volinikekandidaatide tagasilükkamise tõttu veninud ja von der Leyenil pole seega olnud võimalust piisavalt kaasa rääkida järgmise eelarveperioodi teemal. Bretty Sarapuu

Tõusis Eesti esikohtunikuks.

Malbe oleku, ent skalpelse sõnaga Kõvel oli rambivalguse pöördudes kõik juba läbi mõeldud. Ta tahaks kohtusaalidesse juurde sõnakamaid, isiksusega kohtunikke.

Menetlusajad peaksid lühenema, selle kõrval aga kasvama kohtunike sotsiaalsed garantiid. Suurem rutt on aga kohtu maine taastamisega, sest tänavu lahkus ametist üks joobnuna tabatud õigusemõistja ja teine on korruptsioonikahtlusega uurimise all. Oliver Kund

Katrin-Helena Melder EELK Järva praostkonna praost

Naine kõrges kirikuametis.

Sel aastal tehti Eesti kirikus ajalugu, kuulutasid ajalehed augustis. Nii on. Esimest korda valiti praostiks naine, Järva-Jaani koguduse pikaajaline õpetaja Katrin-Helena Melder.

Kuigi Melder mõistab, et jätab just esimeseks naispraostiks olemisega kirikuajalukku jälje, ei soovi ta sugu üle tähtsustada. Ka kirikuseadus ei tee vahet nais- ja meesvaimulikel ehk kõigil on võrdne võimalus kandideerida piiskopiametisse.

Praosti töö on juhendada maakonna vaimulike tegevust. Melder peab praostiametis tähtsaks kõnetada neid, kes pole veel teed kirikusse leidnud. Mehi ja naisi. Kadri Kuulpak

Katie Bouman arvutiteadlane

Musta augu «pildistajate» nägu.

Läinud aasta üks säravamaid saavutusi teaduse vallas oli kahtlemata 10. aprillil, mil nn Sündmushorisondi Teleskoobi projekti nime alla koondunud ülemaailmne teadlaste grupp teatas üheaegselt seitsmes maailma eri paigas toimuvatel pressikonverentsidel ajaloolisest saavutusest. Inimkond oli astunud olulise sammu ilmaruumi uurimises ja teinud esimese otsevaatluse mustast august. Õigemini augu sündmushorisondist, mille piirest ei pääse välja isegi valgus, ja selle augu tugeva külgetõmbejõu tagajärjel tekkivast neelurõngast.

Tegu oli tohutu rahvusvahelise teadusprojektiga, milles mängis võtmetähtsusega rolli tollal vaid 29-aastane ameeriklanna Katie Bouman. Nimelt kasutati vaatlusel suurt hulka raadioantenne, mis asuvad kõikjal üle maakera, kohati üksteisest sadade või koguni tuhandete kilomeetrite kaugusel. Kõiki neid koos kasutades moodustus nagu peeglikildude kokkupanemisel omamoodi hiiglaslik liitteleskoop. Noorukese Boumani juhtida oligi andmeid koondava algoritmi koostanud meeskond.

Musta augu «pildistamise» projekti näoks kujunes Bouman pärast uudise avalikuks tulemist, kui avaldas sotsiaalmeedias pildi oma reaktsioonist pildi esmanägemisel. Vahetu ja siiras rõõm tõmbas inimeste tähelepanu nagu ka tohutu suure saavutusega hakkama saanud naisterahva noorus. Vaimustujad läksid kiidujutuga lausa nii kaugele, et ristisid Boumani kogu pildi taga ainuisikuliselt seisvaks geeniuseks.

Paraku ei jäänud tulemata ka seksistlikud rünnakud, mis rakendasid Boumani feminismivastase võitluse külge – internetis hakkasid levima vandenõuteooriad, mille kohaselt olla Bouman teinud vaid väikese osa tööst, kuid saab naisena endale kogu tähelepanu.

Nii Bouman, tema kolleegid kui ka trollide poolt väljatoodud väidetav «tegelik geenius» Andrew Chael lükkasid süüdistused ümber.

Igal juhul kujunes California tehnoloogiainstituudis arvutiteaduste ja matemaatika abiprofessorina töötav Bouman ühe viimaste kümnendite olulisema teadussaavutuse avalikuks näoks, kuid sai pärast seda osa ka nüüdisajale sümptomaatilisest trollirünnakust. Kaur Maran

FOTOD: JUSS SASKA, LUDOVIC MARIN / AFP / SCANPIX, KRISTJAN TEEDEMA, DMITRI KOTJUH, ERAKOGU

Kaja Kallas

Reformierakonna tipptegijaid. Valimistele järgnenu näitas siiski, et osa kogemusi Eesti poliitikas edukas olemiseks vajab Kallasel veel omandamist, eelkõige mis puudutab poliitilist taktikat.

Aja jooksul on Kaja Kallase veenvus erakonna juhina kasvanud, kuigi erakonna seni kõrget reitingut toetab pigem koalitsioonivastaste suur hulk, kui see, et Reformierakonnal oleks pakkuda tõsiseid ja atraktiivseid alternatiivseid ideid. Erakonna on suutnud Kallas opositsioonimasendusest hoolimata koos hoida ning enam pole kuulda ka parteisisestest vastasleeridest. Neid on igal erakonnajuhil, aga osa neist suudab neid vaos ja peidus hoida, osa mitte.

Kallase tähe tõusukaare kõrguslage näitavad järgmised aastad, mille jooksul kahtlemata tekib tal vähemalt üks võimalus riigis ohjad haarata. Siis tuleb Kallasel olla valmis oma kaardid õigesti välja käima.

Senikaua on tal võimalus näidata, kui palju peitub temas opositsiooniliidri võimeid. Urmas Jaagant

Hooldab pisarakile kõiki kolme kihti.

Jääb püsima silma pinnale ja pakub intensiivset niisutust, leevendab sümptomeid koheselt ja pikaks ajaks.

• Diabeet • Hormonaalsed muutused • Menopaus • Ravimid • Silmailmaoperatsioonide järgselt Arvuti kasutamine

Meditsiiniseade

Kontaktläätsed • Küttesüsteemid • Konditsioneer • Saaste (näiteks sigaretisuits) • Ilmastik (tuul)

Ei sisalda puhvreid ega säilitusaineid.

A r t e l a c Tr i p l e A c t i o n o n n i i s u t a v s ü s t e e m , m i s j ä l g i b loomulikku pisarakile koostist. See sisaldab looduslikku niisutajat hüaluroonhapet ja lisaniisutajaid glüt serooli, karbomeeri ja ka t äiendavat lipiidkomponenti

Vabasta oma silmad

Saadaval hästivarustatud apteekides.