100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017

-

Toimetajalt

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 VALITSEJAD ..................10 Emmanuel Macron Prantsusmaa president .......................10

Angela Merkel

Saksamaa kantsler ................................. 11

Vladimir Putin

Venemaa president ................................ 11

Vikton Orbán

Ungari peaminister ................................. 12

Xi Jinping

Hiina president ........................................ 12

Jean-Claude Juncker

Euroopa Komisjoni president .......... 12

Arvo Pärt

helilooja....................................................... 14

Mark Zuckerberg

Facebooki looja ja juht .........................14

Franciscus paavst ............................................................14

K

es mõjutasid elu Eestis ja kogu maailmas lõppeval 2017. aastal kõige rohkem?

Kas on see tuumapommiga mängiv või siis säutsudega sotsiaalmeedias lahmiv riigijuht? Kas olulisem on Eestit valitseva erakonna troonilt tõugatud, kuid ärimeeste toel uuesti võimule pürgiv parteijuht või siis venelaste poolt laialt toetatud seni pigem varjus püsinud linnajuht? Kas megainvesteeringut plaaniv või hoogsalt äritegevust laiendav ettevõtja võiks olla tabelis hinnatum kui maailma ralliradadel või tenniseplatsidel imesid tegevad spordiässad? Võimalik, et pikemas plaanis on olulisemad tegijad hoopis tähtsa avastuse teinud teadlane, internetis masse hullutav juutuuber või megahiti loojad.

Postimehe toimetus koondas 2017. aastal Eestis ja maailmas rohkem silma paistnud inimesed kokku ning pani nad mänguliselt erinevatesse kategooriatesse, et käesoleva aasta tegijaid väärikalt jäädvustada. Antud nimekiri ei ole kindlasti lõplik tõde, vaid hea võimalus aasta lõpus mõtiskleda ja arutleda oluliste inimeste ja nende tegude üle. Mõelge kaasa ja vaielge vastu!

Aivar Reinap Postimehe peatoimetaja asetäitja

VISIONÄÄRID .............. 16 Marju Lepajõe religiooniloolane.......................................16 Peter Vesterbacka Soome ettevõtja ......................................18 Michaël Gillon Belgia astronoom ....................................18 Rainer Weiss gravitatsioonilainete uurija................ 19

Elon Musk ettevõtja ......................................................20 Nick Mortimer Uus-Meremaa geoloog .......................20 Pan Jianwei kvantkrüptograafia arendaja ............20 Jaanus Vihand Coop Eesti juhatuse esimees ........... 22 Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo NO99 eestvedajad ................................. 22 Rainer Sarnet filmirežissöör ............................................ 22 ETTEVÕTJAD ............... 24 Jüri Külvik puidutööstur ............................................. 24 Richard Branson USA ettevõtja ........................................... 25 Jack Ma Hiina ettevõtja.......................................... 25 Conor McGregor vabavõitleja................................................ 26 Andres Allikmäe firmajuht ..................................................... 26 Warren Buffett legendaarne investor ............................ 26 SANGARID.................... 28 Kaia Kanepi tennisist ....................................................... 28 Ibrahim Mukunga jooksja ..........................................................30 Roger Federer tennisist .......................................................30 Chris Froome jalgrattur......................................................30 Ott Tänak rallisõitja ......................................................30 Irina Embrich, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Erika Kirpu vehklejad ...................................................... 31

JUHID JA LIIDRID ....... 32 Kersti Kaljulaid Eesti president ......................................... 32 Taimar Peterkop RIA peadirektor ....................................... 32 Erkki Raasuke pankur .......................................................... 33 John F. Kelly Valge Maja personaliülem ................. 34 Ramzan Kadõrov Tšetšeenia Vabariigi juht .................... 34 Martin Reim Eesti jalgpallikoondise peatreener 35

Klen Jäärats riigiametnik ................................................ 35 Jüri Ratas peaminister ................................................ 38 Urmas Sukles kohalik poliitik .......................................... 38 Nicolas Maduro Venezuela president ............................. 38 Erik Roose ERRi juht ..................................................... 39 KAOTAJAD................... 40 Edgar Savisaar poliitik .......................................................... 40 Aarne Saluveer ekskoolijuht ............................................... 42 Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis ettevõtjad ................................................... 42 Taavi Rõivas poliitik ........................................................... 42 Aivar Rehe pankur .......................................................... 43 Usain Bolt jooksulegend ............................................ 43 Laura Kõrgemäe eksmiss ........................................................44 Martin Schulz Saksamaa poliitik....................................44 Andres Sõber korvpallitreener .......................................44 Theresa May Briti peaminister......................................44 Kaur Kender kirjanik .......................................................... 46 Urmas Sule haiglajuht .................................................... 46 Kevin Spacey näitleja .......................................................... 46 TÕUSVAD TÄHED ......... 48 Rasmus Puur helilooja...................................................... 48

Frauke Petry

Saksamaa poliitik..................................... 51

Albert Rivera

Kataloonia poliitik ................................... 51

Anett Kontaveit tennisist ........................................................ 51 Anthony Joshua poksija ........................................................... 51 Kristina Viirpalu moelooja ..................................................... 52 Katja Novitskova kunstnik ....................................................... 54 Sebastian Kurz Austria peaminister ............................... 54 Luka Dončić korvpallur.................................................... 54 Robert Täht võrkpallur.................................................... 54

Raimond Kaljulaid Põhja-Tallinna valitseja......................... 54 Janek Õiglane kümnevõistleja......................................... 54 TRENDILOOJAD........... 56 Kelly Sildaru freestyle-suusataja ................................. 56 Edward von Lõngus tänavakunstnik ........................................ 58 Jeff Bezos ettevõtja ...................................................... 58 Indrek Kasela ettevõtja ...................................................... 58 Ilma Krenstrem eestlane ....................................................... 59 Katri Raik kohalik poliitik .......................................... 59 RAPUTAJAD ................ 60 Donald Trump USA president ..........................................60 Jevgeni Ossinovski poliitik ............................................................61 Asko Lõhmus looduskaitsebioloog...............................61 Johannes Vetter ja Thomas Röhler odaviskajad ................................................ 62 Carles Puigdemont Kataloonia president ............................ 62 Aleksei Navalnõi Venemaa opositsiooniliider .............. 62 Mihhail Kõlvart munitsipaalpoliitik .................................. 64 Annika Laats kirikuõpetaja ............................................. 64 Tõnu Pekk pensionifondi juht .................................. 65 Martin ja Markus Villig ettevõtjad ................................................... 66 Einar Visnapuu Alko1000 tegevjuht............................... 66 Margrethe Vestager Euroopa konkurentsivolinik..............68 Neymar jalgpallur ......................................................68 Henrik Kalmet näitleja ..........................................................68 KLIKISTAARID .............71 Oliver Kõvask lapstäht ......................................................... 71 Maria Rannaväli juutuuber ..................................................... 71 Felix Arvid Ulf Kjellberg juutuuber ..................................................... 71 Helen Kõpp tõsielustaar ................................................ 72 Luis Fonsi ja Daddy Yankee «Despacito» loojad ............................... 72 Kim Jong-un Põhja-Korea riigipea .............................. 72 + 9 ..................................74 Tantsijad Vabaduse väljakul tantsijad ......................................................74

Projektijuht ja toimetaja Aivar Reinap,  666 2241,  aivar.reinap@postimees.ee; Fototoimetaja Erik Prozes,  666 2305,  erik.prozes@postimees.ee; Keeletoimetaja Ester Põldma  666 2432,  ester.poldma@postimees.ee; Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova  666 2253,  jelena.bazanova@eestimeedia.ee; Reklaami projektijuht Sirle Kübar  5684 5555  sirle.kubar@eestimeedia.ee; Kujundus Tiit Sermann,  666 2331,  tiit.sermann@postimees.ee; Trükk AS Kroonpress; Väljaandja AS Eesti Meedia.

10 |

VALITSEJAD

Emmanuel Macron Prantsusmaa president Jürgen Tamme

«Prantslased soovivad valida endale kuningat, kuid tahavad, et nad saaksid ta soovi korral millal iganes kukutada.» Need sõnad lausus Emmanuel Macron (39) peagi pärast seda, kui temast sai mais Prantsusmaa ajaloo noorim riigipea.

Need olid tänavu Euroopas toimunud valimistest kõige närvilisemad. Kaalul polnud üksnes Prantsusmaa, vaid kogu Euroopa tulevik, milles Macroni ja tema pearivaali Marine Le Peni nägemused läksid kardinaalselt lahku.

Macroni võidu järel hingati kergendatult, Prantsusmaa otsustas jääda Euroopasse ja Macron demonstreeris, et Euroopa-meelse sõnumiga saab valimisi võita.

Järgnenud parlamendivalimistel kindlustas Macron oma nullist üles ehitatud erakonnale absoluutse enamuse. Vähem kui aastaga

pööras Macron Prantsusmaa poliitika pea peale.

Oma nägemuse Euroopa tulevikust sõnastas Macron septembris Sorbonne´i ülikoolis. Euroopa Liidu ühine sõjaline kiirreageerimisüksus ja kaitse-eelarve ning varjupaigaamet, euroala riikide ühine eelarve, aga ka tehisintellekti väljatöötamine ja paljud muud ettepanekud peaksid Macroni sõnul andma uue hoo nõrgale, aeglasele ning ebaefektiivsele ühendusele.

Vaieldamatult on Macronil ambitsioon suunata Euroopat, kuid tema jaoks ei saa otsustavaks edu või ebaedu Euroopas, vaid see, kas ta suudab poliitilist toetust ära kasutades viia ellu valimislubaduse Prantsusmaad radikaalselt muuta. Tõenäoliselt näeme algaval aastal Pariisis ja teistes suuremates linnades suitsevaid barrikaade, kuna muutuse tuumaks olev tööjõure-

form tähendab teravat vastasseisu ametiühingutega, kes suudavad soovi korral elu kogu riigis seisma panna.

Macroni jaoks on võtmeküsimus, kas ta suudab leida tasakaalu prantslaste lootuste ja unistuste ning teiselt poolt reaalse olukorra vahel. Langenud toetus – poole aastaga on Macroni toetusreiting langenud kümneid protsente ja andnud talle hüüdnime Härra Ebapopulaarne –, näitab, et prantslased ei hinda kartmatut otseütlemist ja Macroni uue Euroopa kava. Pigem näevad nad presidendi sammudes ohtu oma töökohale või argimiljööle.

Macroni proovikivi on neid ümber veenda, kuid aastakümnete jooksul sisse harjunud mõtteviis on visa muutuma. Kui Macron selles ebaõnnestub, saavad prantslased taas kord kuulutada: «Kuningas on surnud, elagu kuningas!»

FOTOD: MACRON - REUTERS/CHARLES PLATIAU/FILE PHOTO | MERKEL - STEFAN SAUER/DPA VIA AP | PUTIN - REUTERS/ANDREY VOLKOV

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 11

Angela Merkel Saksamaa kantsler Kerstin Meresma

Saksamaa kantslerina jätkaval Angela Merkelil pole võimalust võiduloorberitele puhkama jääda.

Selle asemel tuleb tal asuda võitlusse nii oma erakonna rahulolematute liikmetega kui ka koalitsioonipartneritega, kes saavad valitsuses oodatust enam võimu.

Samal ajal ringlevad riigis kuuldused tema poliitilisest allakäigust ja seljataguse nõrgenemisest. Lisaks on Saksamaal nagu mujal Euroopas pead tõstmas parempopulistid, kellele Merkeli vaated vastukarva. Eestlastele tuleb vast Merkeli puhul enim meelde tema tukastamine Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kõne ajal.

Vladimir Putin Venemaa president Kerstin Meresma

Järgmise aasta 18. märtsil, mis on ka Krimmi Venemaaga ühendamise aastapäev, seisavad ees Venemaa presidendivalimised. Praegune riigiisa Vladimir Putin (65) oma kandidatuurist teada

andnud ei ole, kuid miski ei viita ka sellele, et ta valimistest kõrvale jääks.

Suurimad spekulatsioonid käivad hoopiski selle ümber, mis saab siis, kui Putinit ühel hetkel enam ei ole.

Keegi pole ju surematu ja kord saabub päev, mil valimislehele Vladimir Putini nime kõrvale ristikest enam teha ei saa. Kes astub tema suurtesse kingadesse?

Enamgi veel, läänes enamjaolt vihatud, kuid samas ka austatud karismaatiline autokraat on vähemalt teada-tuntud kuju. Venemaa ilma Putinita võib kujuneda ohtlikumaks ja ettearvamatumaks kui Venemaa koos Putiniga.

Ja kas Putinil on üldse valikut?

Kas tal oleks võimalik ühel päeval otsustada: «Aitab! Ma võtan oma penid ja lasen siit Kremlist jalga!

Siberi kalad tahavad püüdmist!»

Kelle peale oleks läänel siis vajadusel näpuga näidata? Kellega Ameerika Ühendriikidel end vastandada? Kuidas säilitada Venemaal Putini isiku ümber ehitatud režiim?

Aga pole viga – vähemalt aastani 2024 pole muretsemiseks põhjust, sest keegi ei oota, et Putin valimistest kõrvale jääb. Ja kui ta kandideerib, siis ta ka võidab.

12 | VALITSEJAD

Vikton Orbán Ungari peaminister

Hanna-Hulda Reinkort

Vikton Orbán pole ainult Ungari riigipea, vaid ka Ida-Euroopa hirmude toitja, kelle autokraatne juhtimisstiil iseloomustab hästi kõike seda, mis tõi kaasa 50 aastat idablokki kuulumist ja mida iseloomustavad käitumismustrid rändekriis taas päevavalgele tiris.

Jean-Claude Juncker Euroopa Komisjoni president Jürgen Tamme

Xi Jinping Hiina president Jürgen Tamme

Iga viie aasta tagant toimuval Hiina Kommunistliku Partei kongressil ei sünni midagi ettenägematut, vaid kõik toimub peensusteni paika pandud stsenaariumi järgi. Isegi paberilehti keeravad delegaadid samal ajal.

Kaugel juhuslikkusest on ka tänavuse kongressi otsus lisada riigi liidri Xi Jinpingi (64) nimi ja tema ideed kompartei põhikirja. Tõenäoliselt tähendab see Xi võimu kindlustumist, kuid mitte enamat, sest Hiina poliitilises süsteemis taandub üksikisiku roll üksnes partei võimu säilitamisele.

Euroopa Komisjoni alates 2014. aastast juhtinud Jean-Claude Juncker (63) on kinnitanud, et kahe aasta pärast ta uuesti Euroopa Liidu ühe olulisema organisatsiooni juhiks ei kandideeri. See lõpetab tema pika ja vaieldamatult eduka poliitilise karjääri.

Seda, et Juncker soovib endast maha jätta märki, tuleb arvestada analüüsides tema septembrikuist kõnet olukorrast ELis. Ühenduse ühine majandus- ja rahandusminister, tööturuamet ning luureüksus, enamushääletusega paika pandav ühtne maksupoliitika, Euroopa Komisjoni ja liidunõukogu presidendi kohtade liitmine – selline on Junckeri nägemus EList.

Juncker on veendunud eurooplasena aastakümneid seisnud ühenduse suurema lõimumise eest. Ta pole seda kunagi varjanud. Nüüd mõtleb Juncker ajaloo peale, täpsemalt sellele, milline pärand temast maha jääb. Ka Junckeri Strasbourgi kõnes välja käidud ideedest õhkub soovi olla ajalooliselt tunnustatud kui Euroopa integratsiooni juht.

Junckeri ametiaja lõpu lähenemine tähendab, et see oli talle viimane kõne tingimustes, kus tema juhitav Euroopa Komisjon saab veel midagi ära teha.

Kuid ilma liikmesriikide heakskiiduta ei sünni ELis ükski oluline otsus, mistõttu jääb Junckeri poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud visioon ELi tulevikust tõenäoliselt suuresti paberile.

FOTOD: ORBÁN - AFP PHOTO/NIKOLAY DOYCHINOV | JINPING - AFP PHOTO / POOL / LINTAO ZHANG | JUNCKER - AFP PHOTO / FREDERICK FLORIN

Küsimus ei ole siin mitte niivõrd Orbánis ja tema juhitud Fideszi parteis, kelle ideoloogia on võimul püsimiseks kõikunud ühest äärest teise – 1990. aastate alguse paduliberaalid on nüüd sõjakad konservatiivid, – vaid Ungari rahvas, kes teda seal hindab ja hoiab.

Niisiis on ka Orbáni meetodid tuttavlikult sarnased omaaegse kommunistliku võimu meetoditega – meedia ja kodanikeühenduste tegevuse kontrollimine ja muidugi lähedane suhe suure idanaabriga. Euroopa allergiline reaktsioon Ungari valitud sammudele rändekaose kontrolli alla saamisel on seega sundinud Ungari ainult sügavamale oma minevikuhirmude küüsi, kus juba siplevad ka Poola, Tšehhi ja Slovakkia.

14 | VALITSEJAD

Arvo Pärt Helilooja

Heili Sibrits

Mark Zuckerberg Facebooki looja ja juht Aivar Pau

Facebooki looja ja juht Mark Zuckerberg on tegelikult meie ajastu maailmavalitseja.

Loomulikult ei käi seejuures jutt mehe majanduslikust jõukusest, kuigi oma ligemale 75 miljardi dollarilise varaga kuulub ta ka maailma rikkaimate inimeste absoluutsesse tippu.

Me räägime maailma suurima rahvaarvuga riigist – ettevõtmisest, mille miljardi kasutaja piir on juba ammu ületatud. Riigist, millel pole piire, mille alamad elavad kõikjal maailma otstes ja kelle maksuraha tuleb sellele vaatamata valdavalt ühte maailma punkti kokku.

Riigist, mille tegevusvaldkond on läinud nii laiaks, et seda on juba keeruline defineerida. Facebook on uudistekanal, reklaamihiiglane, globaalne kaubandusettevõte, teleteenuste pakkuja, rendivahendaja ja palju-palju veel.

Facebookil ja selle 30ndates eluaastates juhil oleks võim võtta maha kes iganes nn vana maailma valitsejatest. Tema kaudu saavad maailmas võimule Trumpid ja Brexiti toetajad. Tema vahendusel levib nii hea kui kuri. Tema kaudu jagame me kõik oma igapäevaseid hetki. Ta on muutnud maailma nii väikeseks ja nii hoomatavaks ning samas ka… täiesti kontrollimatuks.

Kui sul on võim, siis on sul ka vastutus. Peame olema väga tänulikud, et Zuck elab meiega samas

kultuuriruumis, et me jagame enam-vähem sarnaselt arusaamu demokraatiast, inimõigustest, sõnavabadusest… See kõik võiks olla hoopis teisiti ja sel juhul elaksime me võib-olla ka hoopis teistsuguses maailmas, hoopis teistsuguste arusaamade mõjuväljas.

Facebook on sel aastal pakkunud tehnoloogilises mõttes kasutajatele üsna vähe uut, vaid mõned kohendused ja müügikanalite arendused. Kogu aur on läinud võitluseks selliste nähtustega nagu libauudiste levik ja USA presidendi katsed piirata Facebooki heaks töötavate inimeste vaba liikumist.

Libauudistest on saanud nii massiivne nähtus, et võitluses selle vastu ei piisa enam järjest targemate algoritmide loomisest. Facebooki näol oleme selles osas saanud monstrumi, mille kontrolli alla saamisega peaksid tegelema kõik selle kasutajad – eelkõige allikakriitilisusega. Pimesi uskuda lihtsalt ei saa ega ka tohi.

Mis edasi? Midagi roosilist Zuckerbergi jaoks ees ei seisa. Maailma riigid ei lepi enam sellega, et digimajanduse ettevõtted toituvad nende rahvaste tekitatud käibest, aga tulumaksuraha nähku nad vaid unes ning kohalik ettevõtlus kiratsegu.

Eriti hoogne ja leidlik on kusjuures olnud väike Eesti – just siin sündis mõiste «virtuaalne püsiv tegevuskoht», mis jõustudes digigigantidele kõikjal maailmas maksupäitsed pähe tõmbaks.

Franciscus paavst

Evelyn Kaldoja

Kolmanda ametiaasta puhul avas paavst Franciscus kevadel konto fotosaidil Instagram.

Tema esimesel pildil võib näha kirikupead põlvili palvetamas. Mikroblogisaidi Twitter tänaseks umbes 30 miljoni järgijaga konto sai paavst Franciscus päranduseks emerituuri suundunud eelkäijalt Benedictus XVI-lt.

Kuigi mõni vaatleja tahaks näha vastuolusid kahe paavsti vahel, iseloomustab sotsiaalmeediakontodega tehtu nende sidet päris hästi. Sõnumid tulevad samast kohast ja samas vaimus, vaid pilte on juurde pandud.

FOTOD: PÄRT - EERO VABAMÄGI/POSTIMEES | ZUCKERBERG - AFP / POOL / KAY NIETFELD | FRANCISCUS - AFP PHOTO / GABRIEL BOUYS

Suurbritannias tegutseva maailma suurima klassikalise muusika sündmuste andmebaasi Bachtrack 2016. aasta statistika põhjal on Arvo Pärt kuuendat aastat järjest maailma enim esitatud elav helilooja. Tänavu pälvis Pärt aga veel ühe erakordse kummarduse, talle anti paavst Franciscuse kultuurinõukogu medal «Per Artem Ad Deum» («Kunsti kaudu Jumala poole»). Medaliga tunnustatakse kultuurisaavutusi, mis on aidanud oluliselt kaasa kultuuridevahelise dialoogi loomisele tänapäeva maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

VISIONÄÄRID

Marju Lepajõe religiooniloolane Neeme Korv

«Asju tuleb nimetada, nagu nad on.

Täpsed sõnad puhastavad suhteid ja puhastavad ka mõtlemist,» ütles märtsis Postimehe arvamusliidrite lõunal Marju Lepajõe, religiooniloolane, filoloog ja tõlkija.

Lepajõe õpilased Tartu Ülikoolist teavad teda kui erakordselt laia silmaringi ja teadmistega inimest, kel avar mõtteruum ja -lend ning kõigele lisaks võrratu huumorisoon. Laiem avalikkus avastas ta 2017. aastal ja aplaus, mis saatis tema esinemist arvamuslõunal, kõlas üle Eesti.

Postimehe Arteri usutluses tõdes ta, et osa eestlasi on hakanud häbenema eestlust. «Kerged sünteesid, millel juurt pole all, ei kanna tugevat loomingulist ega vaimset elementi. Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla,» ütles Lepajõe.

Oma kultuur on mõtte kodu, selgitas ta. «On erakordne nauding vallata eesti keelt, erakordne nauding suuta aru saada Tormise muusikast, kus on erilised nüansid ja kõlapildid. /.../ Kui inimene jääb oma juurest ilma, ei suuda ta enam õieti luua, jõud jätab maha.

Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris.»

Eestlane olla on uhke ja hää – laulva revolutsiooni loosungil on sisu ka nüüd. «Inimesi, kes tulevad Eestisse vaatama meie erisust, on järjest rohkem. See teeb optimistiks ning seda erisust, selle headust tuleb tunnistada,» ütleb Lepajõe.

FOTO: MARGUS ANSU TARTU POSTIMEES

16 |

18 | VISIONÄÄRID

Michaël Gillon Belgia astronoom Kaur Maran

Tänu viimaste aastate kosmose uurimise tehnoloogiate arengule on Päikesesüsteemi-väliste ehk eksoplaneetide avastamine meeletult kiirenenud ning uudiseid uutest avastatud planeetidest tuleb pea iga kuu. Belgia astronoom Michaël Gilloni (paremalt teine) ja tema kolleegide avastatud süsteem Trappist-1 on aga midagi tõesti enneolematut – ühe väikese tähe ümber tiirleb koguni seitse Maa-tüüpi planeeti, millest kolm jäävad ka planeedi elukõlblikku tsooni. Kuigi hilisemad uuringud on planeetide elukõlblikkusele kahtlust heitnud, on siiski tegemist enneolematu avastusega maavälise elu otsingutel.

Peter Vesterbacka Soome ettevõtja Tõnis Oja

Peter Vesterbacka on värvikas persoon. Just pärast tema liitumist elektrooniliste mängude tootja Rovioga sai Angry Birdsist maailma tuntuim mobiilimäng ning Vesterbackast enimnõutav soomlane maailmas.

Nüüd on Vesterbacka peatähelepanu seotud maailma suurima ja parima idufirmade kokkusaamisega Slush ning plaaniga ehitada Tallinna-Helsingi tunnel erakapitali, eelkõige hiinlaste rahaga ja uskumatult lühikese ajaga. Tema arvates on meie kaksiklinnal potentsiaal saada maailma üheks tõmbekeskuseks.

FOTOD: VESTERBACKA - REUTERS/RONI REKOMAA/LEHTIKUVA | GILLON - REUTERS/MIKE THEILER | WEISS - REUTERS/PATRICK T. FALLON

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 19

Rainer Weiss

gravitatsioonilainete uurija Kaur Maran

Vaevalt vaidleks kuigi paljud füüsikud vastu väitele, et 2016. aastal sai alguse uus, gravitatsioonilainete ajastu füüsikas. Ajastut loovaks teadusasutuseks on aga kujunenud MIT professorist värske nobelisti Rainer Weissi töö toel sündinud LIGO. Möödunud aastal on maailmaruumi lainetamist jälgivad LIGO ja VIRGO detektorid hakanud aina kvaliteetsemaid tulemusi andma. Sel aastal on kolm korda gravitatsioonilaineid mõõdetud, millest viimane viis kogu kosmoseavastuse uuele kvalitatiivsele tasemele, andes teadlastele esimest korda võimaluse vaadelda kosmilist sündmust – kahe neutrontähe kokkupõrget – kokku kahe meediumi abil.

«Kujundlikult võiks öelda, et see on esimene kord, kui kosmos on andnud meile helifilmi – tummfilmide ajastu on läbi. Filmi heliosa saame gravitatsioonilainetest, video aga elektromagnetilistest lainetest ehk valgusest,» kommenteeris LIGO direktor David Reitze.

Kosmilise sündmuse tuvastus tehti avalikuks vähem kui kaks nädalat pärast Nobeli preemiate väljaandmist, mis läks sel aastal igati ootuspäraselt Rainer Weissile, Barry Barishile ja Kip Thorne’ile.

Kolmikust vanim, Weiss, on gravitatsioo-

nilainete mõõtmise tõeline pioneer, kes tegi suure osa detektori põhimõtte väljatöötamiseks vajalikest arvutustest ja kes tõmbas endaga kaasa ka algselt skeptilise Thorne’i ja Barry Barishi, kellest said hiljem LIGO juhtivteadur ja direktor.

Praeguseks on gravitatsioonilaineid tuvastatud viis korda. Muuhulgas on need näidanud, et seni vaid kaudsete vaatlustega tuvastatud mustad augud on tõepoolest olemas. Viimase vaatluse põhjal teame nüüd sedagi, et pea kõik universumi rasked elemendid ja ka seni müstilisena näinud gammakiirte pursked tekivad neutrontähtede kokkupõrgetes.

Gravitatsioonilainete tuvastamisega kaasnenud avastused on kandnud endas julgustavat sõnumit, et meie olemasolevad teoreetilised oletused universumi iseloomu kohta on õiged. Pea 100 aastat pärast Einsteini üldrelatiivsusteooria väljatulekut oleme tänu Weissile ja tema kolleegidele jõudnud universumi avastamises tõeliselt kaaluka revolutsioonini.

Täiesti võimalik, et gravitatsioonilained võivad viia gravitatsiooni ja teiste füüsika fundamentaalsete vastasmõjude ühitamise ja võib-olla koguni ajarände realiseerimiseni.

20 | VISIONÄÄRID

Pan Jianwei

kvantkrüptograafia arendaja Kaur Maran

ettevõtja

Tõnis Oja

Juba aastaid on rahvusvahelises majandusajakirjanduses arutletud selle üle, kas viimaste aastakümnete suurimaks tööstusinnovaatoriks on kuus aastat tagasi meie hulgast lahkunud Apple’i kaasasutaja ja juht Steve Jobs või hoopis Elon Musk. Pärast elektriauto Tesla S edukat turuletulekut on kostnud hääli, et Musk on sama suur revolutsionäär kui Thomas Alva Edisson ja Henry Ford.

Kõik võrdlused on asjakohased. Ühes majandusharus revolutsioone põhjustanud juhte on maailmas jalaga segada, olgu selleks kas või McDonaldsi juht Ray Krok, kes eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel viis frantsiisi uuele tasemele, mis võimaldas kiirtoiduketil vallutada kogu maailma. Või olgu selleks Microsofti asutaja Bill Gates, tänu kellele on arvutite kasutamine muutunud meile samasuguseks harjumuseks nagu lugemine-kirjutamine.

Selliseid juhte, kes on revolutsioonilist mõju avaldanud mitmele täiesti erinevale majandusharule, on üksikuid.

Elon Muski osa on märkimisväärne PayPali kujunemisel maailma suurimaks elektrooniliseks maksesüsteemiks, ta lõi ning juhib kosmoselaevade ja kanderakettide valmistajat ning kos-

mosetranspordiettevõtet SpaceX, aga ka elektriautode tootjat Tesla ja ta on loomas täiesti uut transpordivahendit nimega hüperloop.

Just Edissoniga on sarnane Musk selle poolest, et ta püüab oma visioonid ellu viia ehk luua tulevikku kasumit tootvate ettevõtete abil. On ju suhteliselt lihtne mõelda välja mingi ulmeline projekt, küsida riigilt selle elluviimiseks raha ning proovida, kas tuleb välja või mitte. Hoopis teine asi on sedasama teha erakapitali, paljuski iseenda raha baasil. Tõsi, täna põletavad nii Tesla kui SpaceX nii tema enda kui ka investorite raha, aga eesmärk on mõlema ettevõtte muutmine kasumlikuks. Musk on veendunud, et peagi see juhtub ning Teslast saab varem või hiljem (pigem varem) väärtuslikum ettevõte kui Apple.

Ideedest Muskil puudu ei tule. Lõppeva aasta alguses kirjutas ajakiri Bloomberg Businessweek tema järjekordsest ettevõtmisest – suurlinnade transpordiprobleemide lahendamiseks tuleks luua maa-aluste tunnelite võrgustik. Nii nagu kosmosetehnika, nii lubab Musk ka tunnelite rajamise tehnoloogia muuta kümme korda odavamaks ja maa-aluse liikluse paindlikumaks ja efektiivsemaks.

Nick Mortimer Uus-Meremaa geoloog Kaur Maran

Üks 2017. aasta põrutavamaid avastusi nüüdisaegse Maa kohta pärineb Uus-Meremaa geoloogi Nick Mortimeri juhitud teadlasterühmalt. Nimelt avastasid need teadlased, et planeedil Maa ei ole kontinente mitte kuus, vaid hoopis seitse. Uus manner, mis eraldus Gondwanast ligi 100 miljonit aastat tagasi, on aga suures ulatuses maailmamere all ning selle ainus veepealne osa on Uus-Meremaa.

Asukohale sobilikult sai uus kontinent endale nimeks Zealandia.

Teadlaste hinnangul peaks mandri pindalaks olema ligikaudu viis miljonit ruutkilomeetrit. Ümbritsevast ookeanist eristab seda teadlaste sõnul piirkonna väikseim sügavus, eripärane geoloogiline ülesehitus ja tavalisest ookeanipõhjast paksem maakoor.

Kuigi kontinendi avastus võib näida tavalugejale tõelise revolutsioonina, on see tegelikult teadlaste aastakümneid kestnud töö vili. Kuigi tõendid on juba praegu üsnagi veenvad, ei ole olemas ametlikku ja ühest kontinendi definitsiooni. Küll aga näitab Zealandia avalikkuse ette jõudmine, et meie arusaamad ja definitsioonid paljudest justkui kõigile tuttavatest looduslikest nähtustest võivad olla suuresti kokkuleppelised või koguni meelevaldsed. Rääkimata võimalusest, et meie justkui põhjalikult läbi uuritud planeedi pind suudab jätkuvalt üllatada.

FOTOD: MUSK - KEVORK DJANSEZIAN/GETTY IMAGES/AFP | JIANWEI - XINHUA/SIPA USA) | MORTIMER - ERAKOGU

Elon Musk

Enamikule inimestele võib kvantfüüsika näida ulmelise tehnoloogiana, mille hüved jäävad pigem kaugele tajumatusse tulevikku. Pan Jianwei arendatav tehnoloogia tõotab aga kasutada kvantmehaanika võimalusi, et teha Hiina turvalise andmeside ja kommunikatsiooni vallas täielikuks maailmavalitsejaks.

See uus tehnoloogia tugineb kvantfüüsika valdkonnale, mis tekitas hämmeldust ka Albert Einsteinis. Erinevalt olemasolevatest krüpteerimise tehnoloogiatest ei kasuta Pan andmete turvamiseks mitte matemaatilisi logaritme, vaid hoopis füüsikat, mis teeb selle ka sisuliselt murdmatuks.

Küberturvalisuse poole püüdlemise ajastul on sellise lähenemise pakutav täielik turvalisus tõeline püha graal.

Kuigi kvantkrüptograafia olulisemad teadusarendused tulevad jätkuvalt USA ja Euroopa keskustest, on hiinlased pannud valdkonda meeletu koguse raha, mille toel on Pani meeskond viinud orbiidile esimese kvantkrüptograafia satelliidi Micius, korraldanud koguni esimese kvantkrüpteeritud videosilla ja viinud läbi ka kvantteleportimise katseid.

Lisaks muule on Pan palganud meeskonda ka oma varasema doktoritöö juhendaja Anton Zeilingeri.

Sellise tehnoloogia reaalelus rakendamine tõotab muuta globaalseid mängureegleid pea kõigis digikommunikatsioonist sõltuvates valdkondades pangandusest spionaaži ja terrorismivastase võitluseni.

22 | VISIONÄÄRID

Jaanus Vihand

Coop Eesti juhatuse esimees Lennart Ruuda

Eesti pangandusturul pole pikki aastaid midagi huvitavat toimunud. Uusi tegijaid ja värskeid ideid napib. Seda soovib muuta Jaanus Vihandi juhitav Eesti suurim poekett Coop Eesti, mis avas sügisel uue, maainimestele mõeldud panga.

Rainer Sarnet filmirežissöör Hendrik Alla

Rainer Sarneti ees seisis raske ülesanne: taasluua filmis eestlaste rahvuslikuks südametunnistuseks kujunenud Andrus Kivirähki romaan «Rehepapp ehk November».

Tulemus sai suurepärane! Pärast esimese reklaamrulli nägemist olin kindel: siit tuleb hiilgav võit või läbikukkumine. Koos operaator Mart Tanieli ja kunstnik Jaagup Roometiga lõi ta maagilise mustvalge maailma, mida pole häbi välismaalastele näidata: vaat just sellised me eestlased olemegi! Las imestavad, las tunnevad õudu. Ja imestavadki ja tunnevadki: «November» esindab Eestit 2017. aasta võõrkeelsete Oscarite konkurentsis.

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo NO99 eestvedajad Heili Sibrits

Euroopa kõige prestiižikama teatriauhinna, Europe Prize New Theatrical Realitiese’i nimelise tunnustuse sai tänavu Eesti teater NO99.

Uue teatrireaalsuse preemiaga tõstetakse esile loojaid ja truppe, kes on oma pikaajalise tegevusega Euroopa nüüdisaegset teatrikeelt enim arendanud ja mõjutanud.

NO99 puhul hinnati teatri poeetilist ja ühiskonnatundlikku kujundiväljendusoskust ning lavaenergia kvaliteeti.

Vanalinnastuudio asemele 2005. aastal loodud NO99 teatrit on algusest peale kunstiliselt juhtinud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kuid teatrimaailma Oscariks nimetatud auhinnaga ei tunnustata ainult lavastajapaari, vaid kogu truppi.

Euroopa teatri preemia on ainuke teatri-

auhind, mille fookuses on kogu Euroopa nüüdisaegne teater ühtse tervikuna. Žüriisse kuuluvad parimad teatrieksperdid üle terve kontinendi, mistõttu võib preemia kohta õigusega öelda, et see on esinduslik.

NO99 on nüüd ühes reas selliste nimedega nagu näiteks Thomas Ostermeier, Romeo Castellucci, Kristian Smeds, Katie Mitchell, Rimini Protokoll, Krzysztof Warlikowski, Christoph Marthaler jpt.

Euroopa Komisjoni toetataval auhinnal on kaks kategooriat: elutööpreemia ja uus teatrireaalsus. NO99 kõrval on tänavusteks laureaatideks veel Jeremy Irons ja Isabelle Huppert, kes saavad Euroopa teatri preemia pikaajalise panuse eest Euroopa ning maailma teatrisse. Preemia antakse üle 17. detsembril Roomas, kus teater NO99 mängib lavastust «NO43 Kõnts».

FOTOD: VIHAND - ARDO KALJUVEE | SEMPER JA OJASOO - MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES | SARNET - SANDER ILVEST/POTIMEES

Kuigi Coop Panga tagant paistavad vana Krediidipanga kõrvad, on nende kontseptsioon siiski lootustandev. Coopi üle-eestiline kauplustevõrk ja moodne pangandusmasin võimaldavad luua sünergiat, mida siinmail veel nähtud ei ole, on Vihand kindel.

Näiteks saab pakkuda panga klientidele Coopi Konsumites, A ja O kauplustes ning Maksimarketites soodsamaid hindu. Ostukorvi põhjal võib teha mõningaid laenuotsuseid. Tulevik võib olla aga see, et ostudega kogutud boonuspunktid makstakse kuu lõpus rahana välja ainult Coop Panga kliendi arveldusarvele.

Vihand on öelnud, et hullumeelne oleks konkureerida suurte jaepankadega. Seetõttu nad püüavadki oma kliente eelkõige maapiirkondadest, kust kõik teised on viimastel aastatel välja tagurdanud. Kuigi ettevõte tahab teenida kasumit, võiks see ka soiku vajunud maapiirkondade vereringet sularahaga turgutada. Sõnum on igatahes antud.

Tuleb kiita Vihandi ambitsiooni, et toidupood ei pea vaid piima ja leiba müüma, vaid võib oma eeliseid oskuslikult kasutades nii mõndagi uut ja teistsugust korda saata.

24 |

ETTEVÕTJAD

Jüri Külvik puidutööstur

Kristi Malmberg

Kui paljudele meist on tuttav Jüri Külviku nimi? Ilmselt mitte paljudele.

Ent just selle mehe omanduses olev ettevõte Lemeks teatas tänavu hilissuvel, et investeerib 30 miljonit eurot vineeritehase rajamisse. See on suur raha ja Jüri Külvikul on võimalik selliseid samme astuda vaid seetõttu, et ta on aastatega üles ehitanud eduka hästitoimiva kontserni, olemata samal ajal pidevalt avalikkuse huviorbiidis. Korralikus kasumis Eesti perefirma niisugusest laienemisest kuulda on puhas rõõm.

FOTOD: KÜLVIK - ELMO RIIG/SAKALA | BRANSON - REUTERS/LUCAS JACKSON/FILE PHOTO | MA - REUTERS/REBECCA COOK

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 25

Richard Branson USA ettevõtja

Kristi Malmberg

Miljardär ja filantroop Richard Branson on alati tahtnud olla ärimaailma mässaja. Nagu sel puhul sobilik, alustas ta ettevõtlust plaadikompaniiga ning jõudis kiiresti hoopis lennukamate ettevõtmisteni.

Enda 1980ndatel asutatud lennufirmas Virgin Atlantic endiselt enamusosalust omav Branson on nüüd juba aastaid innustunud ka kosmoselendudest. Kolm aastat tagasi tabas Bransoni selles aga valus tagasilöök, kui katselennul purunes SpaceXShipTwo, Virgin Galacticu lipulaev.

Kaaspiloot hukkus, piloodil õnnestus langevarjuga maale jõuda.

Seda valusat sündmust meenutas Branson ka tänavu sügisel Nordic Business Forumil esinedes kui ühte raskemat hetke oma ettevõtjaelus.

Samas ei tähenda see, et Briti miljardär oleks kosmoseplaanid maha matnud. Branson selgitas foorumil oma kiindumust kosmosesse sellega, et enamik inimesi tegelikult tahaks sinna minna. «On nii palju kohutavalt põnevaid asju, mida kosmoserännakud kaasa toovad,» lausus miljardär, lisades, et ka tema enda lapsed tahaksid kangesti kosmosereisile minna.

Branson peab kiirustama, sest kosmoseturismile hakkab tekkima konkurents. Tesla asutaja Elon Musk räägib innustunult Marsile lendamisest ning Amazoni asutaja, maailma üks rikkamaid inimesi Jeff Bezos väitis tänavu kevadel, et plaanib pakkuda kommertskosmosereise juba aasta pärast ehk eeloleval kevadel.

Jack Ma

Hiina ettevõtja Tõnis Oja

Kui inglise keele õpetaja Jack Ma 1995. aastal USAsse sattus, tegi ta esimest korda tutvust internetiga. Koju Hiinasse tagasi jõudes lõi ta veebipõhise äriettevõtete kataloogi ja seda ajal, mil riigi kontrollitud meedia ei lubanud isegi internetti mainida. Tema loodud Alibaba annab võimaluse väikeettevõtetel oma kaupa müüa kogu maailmas.

Tänaseks on Alibaba kasvanud maailma üheks suurimaks internetifirmaks. Sel aastal sai Alibabast esimene Aasia ettevõte, mille turuväärtus on üle 400 miljardi dollari ja Jack Ma’st on saanud maailma rikkaim kooliõpetaja.

26 | ETTEVÕTJAD

Warren Buffett legendaarne investor vabavõitleja Viljar Voog

Conor McGregor on mees, kes suuga tegi suure linna. Käega üritas ta Floyd Mayweatherile äsada, paar korda isegi tabas, aga lõpuks sai konkreetselt lüüa. Ja ometi väljus ta poksiringist kõige suurema võitjana. Kui varem oli vabavõitlus, võõrapärase lühendina MMA, nišiala, mis tõmbas küll publikut, aga mitte suuri rahamägesid, siis McGregor viis selle stratosfääri.

Jah, iirlane oli võitluspuuris näidanud enda teravaid rusi-

Andres Allikmäe firmajuht

Kristi Malmberg

Elektriseadmeid tootva Harju Elektri juht Andres Allikmäe võib olla lõppeva aastaga rohkem kui rahul.

Ei mäletagi, et Harju Elekter oleks varem sellel sajandil ühe aastaga nii tormilist arengut läbi teinud. Järjest saadeti teateid uutest lepingutest ja laienemistest. Kontserni kolmanda kvartali müügitulu on aastatagusega võrreldes kasvanud pea 100 protsenti. Kõik, kes rohkem kui aasta eest Harju Elektri aktsiaid ostsid, võivad praegu koos Allikmäega õnnelikult naeratada, sest kasv on olnud pöörane.

kalööke, aga idee, et ta võiks võrdsetel tingimustel kohtuda poksimaailma valitseja, 49 matšis vaid võite tunnistanud Mayweahteriga, tundus naeruväärne.

Ent McGregor võttis asja ette ja vatras kuis jaksas. Iga intervjuu, iga postitus sotsiaalmeedias kasvatas tema kõlapinda ja lõpuks nõustus poksituus suud pruukiva tõusikuga ringi astuma.

Tulemus oli ette teada. Pärast läks spekuleerimiseks, kas Mayweather kinkis vastasele algul paar raundi või mitte, aga

lõpuks ei suutnud miski tema ülevõimu väärata. Aga ega kaotus McGregorile pisaraid silma toonud. Kus sa sellega, kui aastapikkuse õiendamise ja paarikümneminutilise lüüasaamise preemiaks on ligi 100 miljonit eurot ja oma senise varanduse peaaegu kolmekordistamine. Ning rahamäed aina kasvavad – matšijärgsel pressikonverentsil lasi McGregor hea maitsta viskil, mida toodab vaid üks ohtratest uutest sponsoritest, kes teda enda reklaamnäoks tahavad.

87-aastane Warren Buffett võiks olla aasta ettevõtja viimased mitukümmend aastat. Poolsajandi edukaima investori tehinguid jälgitakse hoolega. Tema aktsiainvesteeringuid järgitakse ja kopeeritakse, tema arvamusi tsiteeritakse. Õigus Buffettiga lõunatada, mida müüakse heategevuslikul oksjonil eBay kaudu, maksab miljoneid dollareid. Tema iga-aastane kiri Buffetti juhitava investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsionäridele on kohustuslik lugemine igale investorile.

Alati ei õnnestu kõik ka Buffettil.

Aasta alguses koos Brasiilia ärimehe Jorge Paulo Lemanniga tehtud Unileveri ülevõtmispakkumine ei õnnestunud.

FOTOD: MCGREGOR - REUTERS/STEVE MARCUS | ALLIKMÄE - ANDRAS KRALLA/ÄRIPÄEV | BUFFET - LEON HALIP/GETTY IMAGES/AFP

Tõnis Oja

Conor McGregor

SANGARID

Kaia Kanepi tennisist

Ott Järvela

Kui tennisisti Kaia Kanepi tippsporti naasmine oli ootamatu, siis 32-aastasena USA lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali jõudmine juba täielik ime. Kanepi alustas võistlust kvalifikatsiooniturniirilt, kus alistas kolm ja seejärel põhitabelis veel neli vastast.

USA lahtiste ajaloos on sama varem suutnud vaid üks naismängija – Barbara Gerken 1981. aastal. Veerandfinaalis kaotas Kanepi 3:6, 3:6 Madison Keysile, ent lahkus New Yorgist kahtlemata võitjana. Ning ka 470 000 USA dollarit (miinus maksud) rikkamana.

FOTO: AFP PHOTO/DON EMMERT

28 |

Roger Federer tennisist

Ott Järvela

Ibrahim Mukunga jooksja

Merili Luuk

Plats-plats, lajatasid sokid Keenia pikamaajooksja Ibrahim Mukunga Wachira jalas vastu asfalti.

Kuigi Tartu jooksumaratoni stardi eel kaotas Mukunga ära oma jalanõudekoti, ei loobunud keenialane võistlemast, vaid läbis distantsi päevinäinud spordisokkidega.

Sokid olid finišis aukus kui Šveitsi juust, aga võit kuulus Mukungale, kusjuures aeg oli parem kui mullu spordijalatsitega joostes. Sügisel ilmnes, et keenialase võidud on nii mõnelgi Eesti jooksjal kopsu üle maksa ajanud.

Roger Federeri panus maailma tippsporti ja tennisesse oli hunnitu juba enne 2017. aasta algust, aga augustis 36-aastaseks saanud veteran suutis oma legendi veelgi suuremaks kirjutada.

Eelmisel aastal vigastuse tõttu pika võistluspausi teinud šveitslane võitis jaanuaris Austraalia lahtised ja suvel kaheksandat korda Wimbledoni. Tema arvel on nüüd 19 Suure Slämmi turniiri esikohta. Ning kes julgeks teha panuseid, et Federer sellele 2018. aastal lisa ei hangi? Igihaljas tšempion pakatab endiselt võidutahtest.

Chris Froome jalgrattur

Ott Järvela

Ainult kaks jalgratturit – Jacques Anquetil ja Bernard Hinault – olid enne Chris Froome’i suutnud võita samal aastal nii Vuelta kui ka Tour de France’i, aga nad mõlemad ajal, kui kahe kolmenädalase velotuuri kombineerimine oli inimlikuma võistluskalendri tõttu hõlpsam kui praegu.

Muuseas, kolmandat aastat järjest Champs-Élysées’l esikohaomanikuna triumfeerinud Froome ei võitnud võistluse käigus ainsatki etappi! Keenias sündinud, Lõuna-Aafrika Vabariigis üles kasvatatud ja Monacos elav puhastverd inglane Froome on ainulaadne tšempion.

Ott Tänak rallisõitja

Viljar Voog

Enne 2017. aasta rallihooaega võis igaüks kutsuda Ott Tänakut endale sobiva hüüdnimega, olgu selleks siis Markko Märtini mantlipärija või Kraavi-Ott. Lähitulevikus on talle aga vaid üks korrektne nimetus: MM-tiitli pretendent.

Kiirusest pole Tänakul kunagi puudust olnud. Probleem on olnud enda WRC-autos mugavalt tundmise ja teel püsimisega.

Pendeldas ju mees aastaid eri tasemete vahet – küll jõudis ta MM-sarja tipptiimi, siis pudenes sealt avariide ja kehvade tulemuste pärast taas aste või paar madalamale. 2017. aastast hakkasid aga MM-sarjas kehtima uued reeglid ja saarlane sai M-Spordi Ford Fiesta peamise testpiloodina masina seada täpselt endale sobivaks. Et tegu on hoopis teistsuguse Tänakuga, sai selgeks juba hooaja avaetapil, kui legendaarse Col de Turini katsel suutis meie ralliäss vaatamata vaid kolme töötava silindriga mootorile hoida kinni poodiumikohast ja hullumeelse kihutamisega lumemärjal teel isegi vahet jälitajaga suurendada.

Kauaoodatud triumfi polnud vaja kaua oodata. Karjääri esimene MM-etapi võit tuli talle ja kaardilugejale Martin Järveojale Sardiinias. Sellele järgnesid küll põrumised Poolas ja Soomes – tagantjärele targana saab öelda, et sinna kadus reaalne šanss võidelda MM-tiitlile –, kuid palsam haavale oli esikoht asfaldirallil Saksamaal. Nüüd on Tänak küps sõitja, kellelt võib edaspidi oodata mida iganes!

Kui MM-tiitli näol Tänak veel teenitud preemiat ei saanud, siis võib-olla on just edasisteks aastateks Toyotaga liitumine kõige parajam palk. Seda sõna otseses mõttes, sest Jaapani-Soome tiimis sõitmine tähendab saarlasele esmakordselt sellist teenistust, millest võib ülejäänud elu ära elada.

Muidugi võib küsida, kas Tänak tegi õige otsuse, kui keeras selja M-Sporti pealikule Malcolm Wilsonile, kelle uskumatu kannatlikkuseta tal praegu ilmselt karjääri ei oleks. Samas ka kõige lojaalsematel inimestel on oma hind ning kuna Tänak peab mõtlema ka oma kahe väikese lapsega pere tulevikule, on see hind umbes kaks miljonit eurot.

Toyota disainib juba uhiuut Yarise erimudelit, mida oleks edaspidi lihtsam rallisõiduks kohandada – andke see Tänaku arendada ja küll ta tuleb maailmameistriks!

FOTOD: MUKUNGA - MARGUS ANSU TARTU POSTIMEES | FEDERER - AFP PHOTO/CHANDAN KHANNA | FROOME - NTB SCANPIX/CORNELIUS POPPE | TÄNAK - AFP PHOTO/JOSEP LAGO | EMBRICH, BELJAJEVA, KUUSK, KIRPU - SANDER ILVEST/POSTIMEES

30 | SANGARID

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 31

Irina Embrich, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Erika Kirpu vehklejad

Merili Luuk

Eesti naised on maailma parimad – seda tõestasid juulis peetud vehklemise MMil Eesti epeenaised Irina Embrich, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Erika Kirpu. Kuldmedal naiskonnavõistluses oli võistkondlike olümpiaalade seas Eesti esimene ning vajalik leevendus pärast epeenaiskonna kahte nurjunud tiitlivõistlust Rio de Janeiro olümpiamängudel ja juunis peetud Euroopa meistrivõistlusi.

MMil tõestas ankrunaine Embrich taas oma kogemuste ja külmaverelisuse kõrget väärtust, millest tunti puudust ka hiljutisel kodusel MK-etapil, kui ta vigastuse tõttu kõrvale jäi. Mullu igal rindel nurjumist näinud Beljajeva suutis kanda vastutust ning näitas ka individuaalsete EMi ja MMi pronksmedalitega, et 2013. aasta maailmameistritiitel polnud pelgalt sähvatus. Uue hooaja alguses on ta kerkinud esimese Eesti naisvehklejana maailma edetabelijuhiks. MMi eel haigestunud Kirpu asemel põhikoosseisu tõstetud Kuusk ei jäänud tavapäratus rollis hätta, vaid nautis vastutust. Ning Kirpugi suutis haigusele vaatamata MMil maksimumi anda ning otsustas pöörata karjääris uue suuna – ta alustas hiljuti koostööd kahekordse olümpiavõitja Angelo Mazzoniga.

Alasid, milles Eesti kuulub absoluutsesse maailma tippu, pole palju ning epeenaised ei kavatse veel peatuda. Ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) tegi vehklejatele kingituse – võistkonnavõistlus ei olnud algsete plaanide kohaselt 2020. aasta Tokyo suveolümpiamängude kavas, aga ROK muutis meelt ja Eesti saab Tokyos medaleid püüda siiski kahel rindel. Nii individuaalsel kui ka naiskondlikul. Süües kasvab isu!

32 |

JUHID JA LIIDRID

Kersti Kaljulaid Eesti president Neeme Korv

Vabariigi presidendiks saades lubas Kersti Kaljulaid olla Eesti inimestele kiirel ajajärgul toeks kui nõudlik sõnastaja.

Lubatud-tehtud, tasuks rahva poolehoid.

Taimar Peterkop RIA peadirektor Oliver Kund

Kaitseministeeriumi taustaga Taimar Peterkopile pidanuks ametiaeg Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektorina kõigi märkide järgi tulema rahulik, ent võta näpust. Septembris lahvatas uudispomm, et Tšehhi teadlased on avastanud teoreetilise turvanõrkuse kaarditootja Gemalto seda tüüpi kiibil, mida kasutab ka lõviosa Eesti ID-kaarte. Kui pahalastel õnnestunuks ükski kaart murda, võinuks Eesti e-riigile mulla peale kraapida ja anda mõnele paberivabrikule tellimuse miljonite paberblankettide trükkimiseks.

USA Army War College’i magistrikraadiga Peterkopist – kes on pigem jurist kui infosüsteemide mees – sai kriisihaldur, kelle rolli ta sõjakoolis mitu korda kuivalt läbi harjutanud oli.

Peterkop hakkas taas jooma kohvi ja magas telefon padja all. Temast sai teleuudiste igapäevane külaline, kelle igast sõnavääratusest või hääle murdumisest saanuks teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Peterkop võis teha vigu, ent ei murdunud. Kui eestlased lähitulevikus oma ID-kaarti vaatavad, kangastub neile tõenäoliselt veel mõnda aega Peterkopi hüpnotiseeriv pilk.

See on meeletu, peaaegu andrusansiplik kapital. Ansipil oli pronkssõdur ja RIA eksjuhil Jaan Priisalul maailma esimene kübersõda. Aeg peab näitama, kas Peterkop suudab äsjase riikliku kriisi pöörata oma eduplatvormiks. Potentsiaal on kõrge ja kõik kaardid laual.

FOTOD: KALJULAID - ERIK PROZES/POSTIMEES | PETERKOP - EERO VABAMÄGI/POSTIMEES | RAASUKE - JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kantar Emori oktoobrikuise uuringu järgi leidis 72,5 protsenti küsitletutest, et Kaljulaid on ametis hästi või väga hästi hakkama saanud.

Aga mis vahest peamine – olles küll ennem määratud kui valitud riigipea, on ta nüüd kodumaal tõeliselt tuntud. Ning järjest enam ka raja taga. Majandusajakiri Forbes paigutas Eesti presidendi maailma saja mõjukama naise nimekirjas 78. kohale.

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 33

Erkki Raasuke pankur

Siiri Liiva

Kuigi on üsna ilmselge, et Nordea ja DNB Baltikumi harude ühendamise ja selle baasil tõelise kohaliku Baltikumi panga loomise taga on ennekõike kahe Põhjamaa panga soov piirkonnast lahkuda, oleks arvatavasti väga raske olnud Luminori käivitamiseks leida paremat inimest, kui on Erkki Raasuke. «Üks on kindel – muutused ei oota, kuni meie oleme valmis,» ütleb Luminor ühes oma reklaamis. Just seda põhimõtet paistab järgivat ka noorest LHV Pangast piirkonna suuruselt kolmandasse panka liikunud Raasuke.

34 | JUHID JA LIIDRID siooni, mustati üksteist ja üks skandaal järgnes teisele.

John F. Kelly

Valge Maja personaliülem Martin Kutti

Juba alates USA president Donald Trumpi ametisse asumisest selle aasta alguses jäi maailmale mulje, et tema administratsioonis toimuv on tõeline palagan. Lekitati informat-

Hädasti oli vaja kord majja lüüa ja selleks astus ametisse uus Valge Maja personaliülem, USA merejalaväe erukindral ja endine sisejulgeoleku minister John F. Kelly.

Algul pani Kelly ametisse nimetamine nii mõnegi inimese kulmu kergitama, sest on ju tavaline, et personaliülemad omavad pikaajalist kogemust Washingtoni poliitkoridorides.

Ametis oldud kuude jooksul on erukindral suutnud end siiski edukalt tõestada ja on karmide meetmetega suutnud varasemale korralagedusele piiri panna.

Vahetult pärast uuel ametikohal alustamist sai sule sappa riiukukest kommunikatsioonidirektor Anthony Scaramucci ja mõni nädal hiljem peastrateeg Steve Bannon.

Kuigi ka Kelly pole suutnud täielikult skandaale vältida, on Valge Maja kontekstis teda nimetatud mõõdukamaks jõuks Ovaalkabinetis ja ka ainsaks ruumis viibivaks täiskasvanuks.

Valge Maja töötajad väidavad, et Trump ja Kelly on omavahel sarnasemad, kui keegi arvatagi oskaks. Võimalik, et just see on personaliülema mõjuvõimu ja positsiooni Washingtonis sedavõrd tugevaks muutnud.

Ramzan Kadõrov Tšetšeenia vabariigi juht Margus Parts

Groznõisse rajatud Euroopa suurim mošee annab aimu Ramzan Kadõrovi ambitsioonidest Tšetšeenia islamikeskuseks muutmisel. Mõne väitel tuli raha selleks Allahilt, teised kahtlustavad head läbisaamist Vladimir Putiniga.

Muidugi käib kava juurde ka kohustuslik islamiõpetus, mitmikabielude propageerimine ja geide tagakiusamine.

Politsei kindralmajor Kadõrovil on plaan saada 30 miljoni Venemaa moslemi vaimseks juhiks. Endise poksija laiem eesmärk on aga säilitada võim ka 2024. aastal, mil Putin pensionile läheb.

FOTOD: KELLY - AP PHOTO/SUSAN WALSH | KADÕROV - REUTERS/SAID TSARNAYEV | REIM - TAIRO LUTTER/POSTIMEES | JÄÄRATS - JUSS SASKA

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 35

Martin Reim

Eesti jalgpallikoondise peatreener Ott Järvela

Mullu sügisel rootslaselt Magnus Pehrssonilt eneseusu ja töövõime kaotanud Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna üle võtnud Martin Reim saavutas pärast karme tuleristseid – 1:8 kaotus Belgiale 2016 novembris – meeskonnaga lõppeval aastal ridamisi ilusaid tulemusi.

Võidud Horvaatia, Läti ja Küprose üle ning võõrsilviigid Kreeka ja Küprosega on kõik kvaliteetsed tulemused. Järgmised punktide peale mängud peetakse septembris 2018.

Vahepeal saab keskenduda jalgpallilisele alkeemiale, äkki õnnestub kokku keeta midagi põrgulikult salvavat.

Klen Jäärats riigiametnik

Evelyn Kaldoja

Kui britid poleks mullust jaanikut tähistanud Brexiti poolt hääletamisega, pidanuks Eesti esimene eesistumine ELis kokku langema Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga.

Et meie lääneliitlased – kui mingist hetkest mitte enam ELi pidi, siis ikka

vähemalt NATOst – siiski sellise otsuse tegid, pidi Eesti eesistuma hoopiski tänavu Ühendkuningriigi asemel.

Mistap Eesti esieuroametnik Klen Jäärats sai eesistumisega tähistada oma 40. sünnipäeva, mis õnneks sobivalt langes augustisse, kui EL suures osas puhkab.

38 | JUHID JA LIIDRID

Nicolas Maduro Venezuela president Martin Kutti

Endisest Caracase bussijuhist Nicolas Madurost oodati karismaatilisele Venezuela liidrile Hugo Chavezile sama silmapaistvat järeltulijat. Selle asemel on Maduro viinud riigi sügavasse kriisi.

Jüri Ratas peaminister

Joosep Värk

Jüri Ratase võimule tõusmine on tõeline muinasjutt.

Talle osaks saanud saatuse keerdkäigud on üsna tavalised Ratase meelisalal korvpallis, kus pealtnäha lootusetu seis keeratakse viimasel hetkel võiduks või mõni kaotatud mäng viib juhuse kaudu hoopis suurema võiduni. Palliplatsil profina ta selliste mängudeni ei jõudnud, küll aga elus.

Erika Salumäe 2016. aasta 15. aprillil Urmas Sõõrumaa kasuks antud hääl EOK presidendi valimistel vabastas Ratase jaoks tee saamaks veidi rohkem kui pool aastat hiljem esimese keskerakondlasena Eesti peaministriks. See ei olnud taasiseseisvunud Eestis toimunud valmiste järel mitte kordagi õnnestunud tema eelkäijal, lähiajaloo nimekaimal mehel Edgar Savisaarel.

Ent Ratasel õnnestus see sisuliselt kahe päevaga – laupäeval valiti erakonnale uus esimees ning esmaspäeval oli selge, et järgmiseks peaministriks saab Jüri Ratas. Viimane aasta pole talle kindlasti kerge olnud nii poliitikas kui ka eraelus – ta isa põeb rasket haigust. Kuid saatuse kiuste on ta Keskerakonnaga jõudnud ajaloolise tähiseni, milleni on ilmselt lähematel aastakümnetel pea võimatu jõuda.

Nimelt ei ole taasiseseisvunud Eesti ajaloos ilmselt mitte ükski erakond valitsenud nõnda paljude inimeste üle nii valitsuse kui kohalikul tasandil. Postimehe käsutuses pole täpseid arvutusi, kuid juba nelja suurema linna – Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu – abil tuleb täis üle 650 000 elaniku ehk rohkem kui pool Eesti elanikest. Vaat see on ajalooline võim.

Urmas Sukles kohalik poliitik

Anneli Ammas

Urmas Sukles (58) sai seitsmendat korda Haapsalu linnapeaks.

Esimest korda oli see 1993. aastal. Kahel korral on Suklesel tulnud ka kaotusvalu tunda ja seda kuut aastat, mil ta ei saanud linnapeaketti kanda, ei suuda ta unustada. Enam ei jäta Sukles valimistel midagi juhuse hooleks ja sel korral heitis isegi oma koduerakonna, Reformierakonna üle parda ja võitis valimised isikliku valimisliiduga.

Aasta tagasi oli oht, et Suklese linnapeaaeg võib enne pensioniiga siiski katkeda, sest Läänemaast kavandati suurt Läänemaa valda. Sukles ajas sellele plaanile sõrad vastu. Tulemus: Sukles on jätkuvalt Haapsalu linnapea ning veerand Läänemaast, Lõuna-Läänemaa lahkus Lääne maakonnast ja on nüüd Pärnumaa osa.

FOTOD: RATAS - MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES | SUKLES - TAIRO LUTTER/POSTIMEES | MADURO - REUTERS/CARLOS GARCIA RAWLINS | ROOSE - PEETER LANGOVITS/POSTIMEES

Põhiseadusassamblee loomisega ja selle toel võimu enda kätte koondamisega andis Maduro karmi hoobi demokraatiale.

Naftaekspordist eluliselt sõltuv Venezuela on rahvusvahelises kogukonnas jäänud sisuliselt üksi, rahvas on näljas ja rahutu ning pole ka selget plaani, kuidas kriisi lahendada.

Sellises olukorras võib eeldada, et Maduro lõpp on vaid aja küsimus.

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 39

Erik Roose ERRi juht

Risto Berendson

Postimehe endise tegevjuhi Erik Roose tõus Eesti Rahvusringhäälingu juhiks toimus ootamatult, sest ERRi nõukogus sai ta esimeses hääletusvoorus kolmest kandidaadist halvima tulemuse. Tema võidu retseptiks osutus mõne nõukogu liikme soovimatus teiste kandidaatide puhul kompromisse teha. Nii osutuski Roose omamoodi kompromissjuhiks.

On päris kindel, et Roose läks ERRi sooviga teha suuri muudatusi. Selleks mehitas ta ERRis juhtivatele positsioonidele temaga koos varem Postimehes töötanud tuttavad, kellest enamiku kogemus tele- ja raadiotegemisest oli pehmelt öeldes napp.

Kui ringhäälingust oli uue juhtkonna tõttu juba esimeste kuudega lahkunud või pidanud lahkuma suur osa tehnilise teostuse geeniusi, kui tsiteerida ERRi enda inimeste hinnanguid lahkunutele, siis viimaseks piisaks ringhäälingu personali kannatustekarikas sai uue juhtkonna soov «Aktuaalne kaamera» reformida stiilis «meie otsustasime ja pole teie asi neid asju arutada».

ERRi juhtkond üritas küll Postimehe poolt avalikkuse ette toodud juhtimiskriisi näidata nende ekskolleegide pahatahtlikkusena, kuid ERRis sees olid töötajad teist meelt. Ebakindluse märke tuli nii raadio, tele kui tugisüsteemide poolelt ja Roose astuski oma bravuurikuses paar sammu tagasi. Vähemalt näiliselt. Inimeste tundeid arvestades polegi seda nii vähe.

KAOTAJAD

Edgar Savisaar poliitik

Joosep Värk

«Ärge muretsege, kõik saab korda!»

See oli üks esimesi asju, mida Edgar Savisaar ütles 2015. aasta 22. septembril oma Hundisilma talust koos kaitsepolitsei ametnikega väljudes. Ta arvas toona, et see on jälle üks neist temaga seotud skandaalidest, mis tal lihtsalt mööda külgi maha jookseb.

Ilmselt uskus ta, et ka sel korral töötab Suure Vale teooria üks põhilisi teese: «Kui valet korrutada piisavalt palju, siis muutub see tõeks.» Iseasi, kas Savisaare süütus selles asjas vale on, aga selline mõtte- ja teguviis oli tema jaoks aastaid modus operandi.

Hoolimata sellest, et vahepealsete aastate jooksul võis kõrvalseisjatel tekkida juba tunne, et Savisaare protsess ei jõuagi kunagi kohtusaali, algas selle aasta 11. juunil kohtuprotsess Edgar Savisaare üle. Süüdistatuna korruptsioonis.

Korruptsioon tuleneb ladinakeelsest sõnast corruptio, mis tähendab rikutust või moraalset laostumist.

Kuigi Eesti põhiseaduse paragrahv 146 ütleb, et õigust mõistab ainult kohus, võib igaüks Savisaare tegudele läbi aastate anda oma moraalse hinnangu.

See, et ta on moraalselt laostunud, on kõrgema moraalikoodeksiga ini-

mestele selge juba enam kui kümnend, kui mitte kaks. Ent faktilise kõlberüüste toimumise otsustab siiski kohus, loodetavasti lähiaastatel.

Protsessi hakul keskendus Savisaare kaitsemeeskond tema kehvale tervisele. Nad üritasid näidata, et sellise tervisega inimese üle on lihtsalt võimatu kohut pidada. Aga veenvad argumendid selle seisukoha kaitseks võttis ära just Savisaar ise, sest kehva tervise kiuste pole ta viimastel aastatel midagi tegemata jätnud, ka valimistel ei jätnud ta kandideerimata.

Poliitikas jätkamine oli tema jaoks ilmselt elu ja surma küsimus – poliitika saab Savisaareta, aga kas Savisaar näeb ennast poliitikata? Küllap mitte.

Ent kuna Savisaar näeb ennast oma mikrouniversumis Eesti poliitika keskpunktina, siis ei kõlvanud talle lihtsalt kandideerimine Keskerakonnas. Selle asemel valis ta tehingu ärimeeste Jüri Mõisa ja Urmas Sõõrumaaga – neilt raha ja Savisaarelt hääled. Ärimehed tõidki raha ja Savisaar hääled, aga neid oli täpselt sedavõrd palju, et Savisaar sai üksi volikogusse ja teised jäid välja. Vähemasti selle tehingu üle võib ta viimastel aastatel uhkust tunda.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

40 |

42 | KAOTAJAD

Taavi Rõivas poliitik

Joosep Värk

Aarne Saluveer ekskoolijuht

Tiina Kaukvere

Kes oleks võinud eeldada, et Aarne Saluveer – laulupidude isa, dirigent, koorimuusika arendaja – on kehv juht? Mitte keegi.

Ka haridus- ja teadusministeerium ei uskunud, et hinnatud koorijuht võib olla kehv koolijuht. Nii kasvasid pinged tema juhitavas Georg Otsa nimelises muusikakoolis ja kulmineerusid viimaks õpetajate avaliku ülestõusuga direktori autoritaarse juhtimisstiili vastu. See ei olnud lihtne, vaid viimane appikarje, mis pani haridusametnikke lõpuks silmi avama. Saluveer taandus koolist, kuid jätkab tööga, mille eest üldsus teda hindab ja tänab.

Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis ettevõtjad

Joosep Värk

See võis juhtuda eelmise aasta 9. novembri hommikul, mil suurärimehed Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis said viimase impulsi kandideerida 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Maailma poliitikas oli just toimunud seninägematu maavärin, sest Donald Trump sai valitud Ameerika Ühendriikide presidendiks.

Oma otsekohese suuvärgi poolest tuntud ärimehed arvasid ilmselt, et kui Trump sai presidendiks üksi, siis nemad kahekesi pääsevad Tallinna linnavolikogusse kindlasti. Eriti teadmises, et tõenäoliselt lööb projektis kaasa ka Edgar Savisaar, kes Keskerakonnast ripakile jäänud oli.

Kuid nii nagu USA presidendivalimistel, olid elul ka siin omad keerd-

käigud ning Mõis ja Sõõrumaa volikogusse ei pääsenud. Isiklikult tegid nad üsna korraliku tulemuse, kuid ülejäänud nimekiri (Savisaar välja arvatud – J.V) ei kannatanud üldse kriitikat. Isegi üsna tuntud poliitiku Olga Ivanova häältesaak jäi tagasihoidlikuks.

Mõis ja Sõõrumaa kurtsid tagantjärele, et nende arvates oli ajakirjandus poliitiline ega kajastanud asju üldsegi nii, nagu oli kombeks 2000ndate alguses, mil Mõis suures poliitikas tegija oli. Haruldaselt sinisilmselt kõlas arvamus, et neid ei võetud uue poliitilise jõuna. Kuidas oleks see Savisaarega koos saanud üldse võimalik olla? Nende õnneks poliitikas läbikukkujaid pankrot ei taba.

FOTOD: SALUVEER - GEORG KÕRRE/POSTIMEES | RÕIVAS - LIIS TREIMANN/POSTIMEES | SÕÕRUMAA, MÕIS - MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES | REHE - TAIRO LUTTER/POSTIMEES | BOLT - AP PHOTO/MATTHIAS SCHRADER

Ekspeaminister Taavi Rõivast jääb igaveseks saatma skandaal 2017. aasta sügisest, mil pidu troopilises Kuala Lumpuris ülekäte läks. Sellest juhtumist pole just palju infot, mida kinnitaks nii Rõivas kui naisterahvas, kes väidab, et Rõivas teda ahistas.

Pidu oli. Tantsiti ka. Aga kas ahistati? Tüdruku juttu lugedes ei jää kahtlustki. Rõivase versiooni kuulates tekib jälle vastupidine tunne. Aga kas on usutav astuda tagasi vaid sellepärast, et tantsiti liiga lähestikku? Vaevalt. Kas Rõivase poliitikukarjäär on läbi? Vaevalt.

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 43

Aivar Rehe pankur

Lennart Ruuda

Pikki aastaid Danske panga Eesti üksust pealtnäha laitmatult vedanud Aivar Rehe maine sai sel aastal nii kõva löögi, et vaevalt ta enam kunagi pangajuhina töötada saab.

Luukered hakkasid seifist välja kukkuma sel kevadel, mil Postimees avalikustas, kuidas läbi Danske Eesti voolas enam kui miljard eurot kriminaalse päritoluga raha. Jahmatav lisa tuli sügisel, kui Äripäev kirjutas, et Danske kontodelt vihises veel läbi 2,5 miljardit dollarit Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha.

Kuigi raha päritolu oli väga kahtlane ja summad Eesti mõistes kosmiliselt suured, ei teinud Rehe juhitud pank mitte midagi, et tehinguid takistada. Ulatuslikele ja süsteemsetele vigadele juhtis hiljem tähelepanu isegi finantsinspektsioon, aga Rehe raius nüri enesekindlusega, et rahapesu tõkestamine töötas väga hästi.

Praeguseks on teada, et reeglitele läbi sõrmede vaatamine on Rehele maksnud kaks pangajuhi kohta. Esmalt kaotas ta 2015. aastal Danske Eesti panga juhi koha. Tänavu suvel pidi mees tõusma Bigbanki etteotsa, kuid

Usain Bolt jooksulegend Ott Järvela

finantsinspektsioon tõmbas sellele minevikuvarjude tõttu pidurit. Praegu töötab Rehe seal nõuniku ametipostil.

Veelgi suurem kaotus on aga see, et kellegi kasumiahnus või hoolimatus reeglitega arvestamisel on Eesti pangandussektori mainet kõvasti kahjustanud.

Sisuliselt kõik 5. augusti õhtul Londoni olümpiastaadionile kogunenud 60 000 inimest soovisid näha üht ja sama asja – et Usain Bolt võidaks meeste 100 meetri jooksus MM-tiitli ja lahkuks areenilt võitjana. Jamaica imemees pidi aga leppima pronksiga.

Bolt sai teise võimaluse teatejooksus, aga lihasevigastus niitis ta keset lõpusirget jalust ehk jooksulegendi karjäär sai kurva lõpu.

Bolti MM ei lõppenud siiski kurbade nootide saatel, vaid viimase võistluspäeva finaalina saadeti jamaicalane ovatsioonide ja Jimmy Cliffi pala «Reggae Night» saatel auringile.

44 | KAOTAJAD

Andres Sõber korvpallitreener Ott Järvela

Martin Schulz Saksamaa poliitik Martin Kutti

Veel aasta alguses nähti võimalust, et sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat Martin Schulz võiks Angela Merkeli asemel tõusta uueks Saksamaa juhiks.

Laura Kõrgemäe eksmiss

Priit Pullerits

Eesti eksmiss Laura Kõrgemäe (31) oli aastaid tänu suhetele tuntud meestega seltskonnaürituste stammkaunistaja ja kõmuajakirjanduse lemmik. Mida vanemaks ta kuus aastat tagasi sündinud poeg sai, seda rohkem hakkas ta objektiivide eest eemale hoidma.

Kuni emaks saamiseni läks talle tõsiselt korda, mida rahvas temast arvab. Seepärast, eriti arvestades, et ta pole pärit jõukatest oludest, nägi teda sagedasti eputavate-kekutavate neidiste esireas. Ta tahtis, sisemiselt tegelikult ebakindlana, et kõik näeks ja usuks: tal läheb kadestamisväärselt hästi.

Vanemaks saades, kui Invidia agentuurile sai elu sisse puhutud, enese avaliku upitamise vajadus taandus.

Kuni tüdrukud, keda ta oli promotööle vahendanud, tirisid Kõrgemäe tänavu sügisel tagasi suurele areenile. Sedapuhku aga valgusse, mis polnud põrmugi kadestamisväärne. Üksteise järel ilmus välja neide, kes väitsid, et Kõrgemäe on neid promo- ja modellitöö varjus läkitanud välismaale, kus neist sai rikaste vanade meeste seksuaalne saak.

Seda, millist rolli mängis neiude saatuses Kõrgemäe – ja kas üldse mängis –, selgitab kriminaalmenetlus. Aga väidetavail ohvreil, ikkagi täiskasvanud inimestel, kes lasid end peibutada kahtlaselt kiirel rahal, poleks samal ajal liiast endalt küsida, kas nad ei peaks ka ise oma saamahimu eest vastutust võtma.

Korvpalliliit otsustas JOKK-skeemi mitte sallida ja suunas pankrotistunud Tarva asendamiseks tehtud Viru Bulli meeskonna teise liigasse, kust see nüüd ülespoole peab rühkima. Otsus küttis Eesti korvpallis ohtralt kirgi – leidus nii õigustajaid kui ka manajaid. Ei tasu salata – Tarva lõpp oli kole, kohati suisa inetu.

Aga samas väärib rõhutamist, et Eesti korvpallilukku kirjutas Tarvas 11 kõrgliigas pallitud hooajaga värvika peatüki. Legendaarne finaalseeria Tartu Rocki vastu 2010. aastal, kui Martin Müürsepp aitas Tarva 2:0 juhtima viia, kolm Eesti meistrivõistluste pronksi (2012–2014) ja Eesti karikavõit 2013 tagasid, et Eesti toonased tippklubid (Kalev/Cramo ja Tartu Rock) sõitsid Rakverre alati teadmisega, et kui endast maksimumi ei anta, saadakse tappa.

Vahest ei piisanud maksimumistki.

Kandideerimisest teatamise järel järsult kasvanud Schulzi toetus hakkas aga kevade saabudes langema ja lõppes sellise krahhiga, mida oodata ei osatud.

Parteijuhi ametist tagasiastumise asemel teatas Schulz, et koostööl Merkeliga on lõpp ning enda kanda võetakse opositsiooniliidri roll. Sotsid peavad nüüd oma aega ootama ja lootma, et 2021. aastal suudetakse taas tõusta suurjõuks.

Theresa May Briti peaminister

Kerstin Meresma

Briti peaministri Theresa May olukord pole kiita. Aina suurema ajalise ja poliitilise surve all peab ta lahti harutama Brexiti-pundart, millest May lubas teha eduloo kogu Suurbritanniale.

Samal ajal loobivad talle kaikaid kodaratesse nii omad valitsusliikmed (välisminister Boris «BoJo» Johnson) kui ka opositsioonis viibivad leiboristid. Võidelda tuleb aga võimsa Brüsseli-masinaga, mis kergekäeliselt mässajale meelehead ei tee. Kell tiksub halastamatult 2019. aasta 29. märtsil saabuva nullpunkti suunas.

FOTOD: KÕRGEMÄE - TEET MALSROOS/ÕHTULEHT | SCHULZ - AFP PHOTO/TOBIAS SCHWARZ | MAY- AFP PHOTO/POOL/GEOFF PUGH | SÕBER - KRISTJAN TEEDEMA

2006. aastal Rakvere Tarva asutanud Andres Sõber juhtis klubi sama stiiliga nagu juhendas korvpallimängu – emotsioon ja tempo pidid kogu aeg kõrgel olema. Eelmisel hooajal ilmnes, et äriliselt polnud see stiil enam tänapäeva Eestis jätkusuutlik. Eelarve hooaja jooksul kokkuajamine oli muutnud võimatuks, võlad kuhjusid ja tuli pankrot.

46 | KAOTAJAD

Urmas Sule haiglajuht

Nils Niitra

Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule on harjunud olema avalikkuses haiglate liidu esindusnägu ja Pärnu linnas lugupeetud inimene. Probleemide ilmnedes kipub ta arvama, et ajakirjanikele võib ajada häma, anda poolikuid vastuseid või siis jätta üldse vastamata.

kirjanik

Alvar Loog

Kaur Kender – see wannabe geenius ja outlaw – on olnud väikest viisi skandaalimeister oma avaliku tegevuse algusest peale: alates 1998. aastast, kui ilmus tema suurepärane debüütromaan «Iseseisvuspäev», mis raputas nii lugejate esteetilisi kui ka eetilisi tõekspidamisi, testis nende vastuvõtuvõimet ja valuläve.

Kenderi ütlemistes ja tegemistes on olnud ikka laia joont ning teadlikku provokatsiooni – ta on nihutanud piire ja painutanud mängureegleid, võtnud omale ise vabadusi, mille võimalikkus ületab kõvasti keskmise eestlase kujutlusvõimet. Üks neist aktsioonidest on 2014. aastal veebikeskkonnas avaldatud lühijutustus «Untitled 12», mis kujutab muuhulgas täiskasvanu suguühet lapsega. Üle-eelmisel aastal otsustas Eesti Vabariik oma kohtusüsteemi näol vastata Kenderile samaga: võtta endale natuke juriidilist vabadust, katsetada kirjaniku vastuvõtuvõimet ja valuläve, kaaperdada tema korraldatud miniskandaal ning anda sellele uus suund, mastaap ja hingamine. Juriidilise reaktsioonina tekstile «Untitled 12» korraldas prokuratuur avaliku vaatemängu, mille pealkirjaks sobib ideaalselt parafraseering ühe kohaliku suurpartei hiljutisest valimisloosungist: «Meiega kaotavad kõik!»

Tõepoolest: kaotasid nii süüdistuse esitajad (16. mail mõisteti Kender Harju Maakohtus peale pooleteistaastast protsessi õigeks ning 11. oktoobril jättis õigeksmõistva otsuse jõusse ka ringkonnakohus), maksumaksjad (kelle raha eest see mitmekümnevaatuseline farss toimus) ning eelkõige need,

kes peavad sõna- ja loomevabadust kalliks nii printsiibi kui ka praktikana ning olid senini uskunud, et Eesti Vabariigi näol on tegu liberaalse õigusriigiga, kus valitseb talupoeglik tervemõistuslikkus.

Katse kriminaliseerida kirjandustegelase tegusid ning inkrimineerida need autorile on täiesti uus tase. Kõik kohalikud krimikirjanikud oma loodud tegelaste poolt toime pandud mõrvade pärast vist siiski värisema ei pea, sest antud kohtusaaga puhul oli ilmselgelt tegu Kenderi isikliku kottimisega. Personaalne rätsepalõikega tehtud süüdistus. Ainult talle. Et ta saaks end erilisena tunda. Nagu üks tõeline geenius ja outlaw.

Peale Kenderi õigeksmõistmist esimese astme kohtus avaldas prokurör Lea Pähkel soovi jätkata protsessiga teise astme kohtus, kuna antud kaasus on tema meelest «juriidiliselt huvitav». Mis tõestab, et avalik küünilisus pole nüüdsest üksnes nihilistlike kunstnike-kirjanike privileeg, vaid Eesti Vabariigis võivad seda endale lubada ka riikliku õigussüsteemi ametnikud.

Kender võitis selle stalinistlikus vaimus peetud kohtuprotsessi, kuid kuulub tegelikult samuti kaotajate ridadesse. Tal kulus ilmselge tõestamiseks suurel hulgal närve, raha ning – mis andeka ja toimeka inimese jaoks kõige korvamatult kallim – aega. Ilmselt võib kaotajaks pidada ka Kenderi eestvedamisel aastaid suure menu ja mõjuga tegutsenud, ent viimastel kuudel varjusurma vajunud veebiportaali nihilist.fm, – «Untitled 12» algne avaldamiskoht – kuhu pole peale 26. septembrit enam tekste lisandunud.

Hämamist pidas Sule meediaga suhtlemise parimaks taktikaks nüüdki, kui luksusliku lisavarustusega sõidukite tellimisest alanud lugu lumepallina veerema hakkas.

Haigla töötajate kasutamine kodustel töödel, bitcoin’ide kaevandamine haiglas, kiirlaenukontori läbi kõrvetanud ja sinna investeerinud pensionärid skeemitamise abil kuivale jätnud tegelase palkamine juhatuse liikmeks jne.

Pall veeres ja seekord ei aidanud meest ka nõukogu liikmete jäägitu usaldus. Sule jäi ametisse, kuid Postimehe lood ja sotsiaalministeeriumist haiglas toimuvat uurima saadetud ametnik ei jätnud mehele muud võimalust, kui tunnistada tehtud vigu.

Kevin Spacey näitleja

Sigrid Kõiv

See olnuks ilus karjäär, mis poleks lõppenud, vaid hääbunud väärikalt koos näitleja vananemisega. Kui ta vaid suutnuks oma käed paigal hoida! «Kaardimaja» peaosatäitja peale kaebas lausa kaheksa võttemeeskonna liiget, mujalt mehi veel lisaks.

Ainult digitaalsel ajastul on võimalik negatiivset tähelepanu tõmbav näitleja juba valmis filmis teisega asendada. Just seda režissöör Scott Ridley tegigi. Ridley tahtis, et inimesed räägiksid tema filmist «All the Money in the World», mitte jälle Spaceyst va kabistaja-koletisest.

FOTOD: KENDER - ERIK PROZES, POSTIMEES | SULE - MAILIIS OLLINO | SPACEY- REUTERS/STEPHEN CHERNIN/FILE PHOTO

Kaur Kender

TÕUSVAD TÄHED Rasmus Puur helilooja

Heili Sibrits

26-aastase Rasmus Puuri kohta on öeldud – fenomenaalne tüüp. Juba põhikooli õpilasena pani ta kokku noorteorkestri Reaalmažoor, mida vedas ühtekokku kümme aastat. Tänavusel noorte laulupeol oli ta aga ametis ideekavandi autori, helilooja ja dirigendina, just tema loodud oli paljusid kuulajaid ja lauljaid vaimustanud «Meie», kus kõlasid Anna Haava read «meie ei taha olla, ei ole vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus».

Lisaks eelnevale esietendus rahvusooperis Estonia sel sügisel Rasmus Puuri esimene täispikk ooper «Pilvede värvid». Kevadel jõudis lavale tema ja Priit Võigemasti ühine muusikaline nägemus «Kord annan end päriselt ära».

Nimekiri pole kindlasti täielik, aga see-eest uhke!

Kõigele lisaks tõi just Rasmus Puuri kõne roosiaia presidendi vastuvõtul kuulajate silmanurka pisara.

Sõbrad-tuttavad räägivad noorest heliloojast vaid ülivõrdes, tõstes esile tema kiiret taipu ja tagasihoidlikku olekut ning meeletut töövõimet, perfektsionismi.

Aga ka väga kõrgete eesmärkide seadmist, sest näiteks laulupeoks kirjutatud «Meie» oli Puuril algselt kirjutatud eesmärgiga kavast välja tõrjuda Alo Mattiiseni «Isamaa ilu hoieldes». Kont-

serdil esitati mõlemad lood. Puur on hiljem nentinud, et mõlemad lood olid omal kohal, sest peale kasvanud põlvkonna jaoks polnud Mattiiseni isamaaline hümn ära leierdatud.

Aga just selle ohu eest sinimustvalge maalimavaatega noormees hoiatab. Kusjuures läbi aegade lemmiklooks laulupeol peab Puur ise Ernesaksa ja Koidula laulu «Mu isamaa on minu arm».

Laulupeoajale tagasi vaadates tunnistas Puur, et seda tööd tehes tuli tal ego koju jätta ning kahe ja poole aasta jooksul õppis ta kompromisse tegema. Hindamatuks kogemuseks peab Puur ka laulupeo masinavärgi seestpoolt nägemist ning teadmist, kui peensusteni kõik läbi mõeldakse ja vaieldakse.

Tallinna reaalkooli lõpetanud noormees käis aasta enne EMTAsse heliloomingu erialale asumist (lõpetas cum laude, dirigeerimine oli lisaeriala!) Tartu Ülikoolis teatriteadust tudeerimas, lootes nii pääseda oma elu sidumisest muusikaga.

«Vajadusest kanaliseerida tundeid ja detaile, mida enda või teiste inimeste puhul märkan või tunnen. Isegi kui tahaksin olla kirjanik või näitekirjanik, ei oskaks ma end sel viisil väljendada. Kuna olen muusikat õppinud ja kirjutanud, on see minu jaoks kõige loogilisem võimalus lugusid jutustada.» Just nii põhjendas Puur Postimehe Arterile antud intervjuus, miks ta seda kõike teeb.

FOTO: ERIK PROZES/POSTIMEES

48 |

50 | TÕUSVAD TÄHED

Frauke Petry Saksamaa poliitik Martin Kutti

Parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) ajalooliselt hea valimistulemus šokeeris sakslasi. Erakonda ennast suutis šokini viia hoopis üks nende liidritest Frauke Petry, kes teatas vahetult pärast valituks osutumist, et astub parteist välja.

See polnud aga sugugi loo lõpp. Mõni nädal hiljem tuli Petry välja hoopis uue parteiga, mis loodab AfD vähemradikaalsed poliitikud ja valijad enda poole meelitada.

Petry sammud paistavad kinnitavat seda, mida ka enne valimisi ennustati – äärmuslaste ühtsus kaob Liidupäeva jõudes.

Anett Kontaveit tennisist

Kui Anett Kontaveit alistas kevadel maailma esireketi Angelique Kerberi ja ridamisi teisi maailma 20 parema sekka kuuluvaid tipptennisiste, olid Eesti spordi uue superstaari esile kerkimiseks loodud eeldused, mis said täidetud WTA turniirivõiduga ‘s-Hertogenboschis.

Jõululaupäeval 22. sünnipäeva tähistava Kontaveidi järgmine siht on õnnestumised Suure Slämmi turniiridel, kus ta kogus tänavu vaid kolm võitu. Tulevik tõotab kujuneda helgeks ja võidukaks.

Anthony Joshua Albert Rivera Kataloonia poliitik Evelyn Kaldoja

Albert Rivera elulaulul on 38 aasta jagu salme, mille refrääniks Kataloonia. Ta sündis Barcelonas, krooniti 16-aastaselt Kataloonia ujumistšempioniks, lõpetas katalaani mõtleja Ramon Llulli auks nimetatud ülikooli ja asus siis tööle katalaani kapitalile rajatud Caixa pangas. Tema eesnimi on selgelt katalaani päritolu, kastiiliapärane oleks Alberto.

Rivera juhib Kataloonias sündinud Ciudadanose parteid.

Mille selgeim programmipunkt ütleb, et Kataloonia on lahutamatult Hispaania.

See on ka põhjus, miks Kataloonias leidub ohtralt Rivera vihkajaid. Näiteks Llavanerase omavalitsus kuulutas ta hiljuti koos kuningas Felipe VI ja peaminister Mariano Rajoyga persona non grata’ks. Ja et ohtralt leidub ka neid, kes mõtlevad täpselt nii nagu Rivera, oli Ciudadanos laialisaadetud Kataloonia parlamendi juhtiv opositsioonipartei.

Nagu näitavad mitme aasta valimiste ja küsitluste tulemused, on Ciudadanose armastamise ja vihkamisega Kataloonias umbes samad lood, mis iseseisvusega – nii poolt kui vastu on mitukümmend protsenti rahvast, aga kumbki ei esinda enamust.

Kataloonia kriis tõotab Riverale helget tulevikku sellegipoolest. Sest mujal Hispaanias elab veel ligi 40 miljonit inimest, kelle jaoks sai see kant mureks just nüüd. Diskoteegid mängivad riigihümni ja tähistavad separatistide liidri vahistamisorderit tasuta jookidega ning järsult on kasvanud nende hulk, kes tahaksid valida Rivera parteid.

poksija

Viljar Voog

Higi, verd ja pisaraid – pööbli nõudmised meelelahutusele ei ole suured.

Just seetõttu on poksispordi kroonitud kuningaks läbi aastate olnud raskekaal, kus täismehed üritavad oma suurte musklite ja rasvakilode toel vastasele nn ööbikuhoopi anda.

Viimased aastad oli raskekaal stagnatsioonis – Vitali Klitško riputas juba ammu kindad varna ning tema 41-aastane vend Vladimir valis endale vastaseid hoolikamalt kui üks tuntud president kikilipsu. Jah, Tyson Fury sai 2015. aastal Klitškost jagu, mis tähistas tegelikult ukrainlase valitsusaja lõppu, aga tema vajas selleks kohtunike otsust. Anthony Joshua tuli areenile ja tampis Klitško šnitsliks 11 raundis.

Joshua on profipoksile peaaegu ideaalne saadik. Tema minevikus on paar inetumat seika, kui ta sattus vägivallatsemise ja kanepi tarvitamise tõttu seadusega pahuksisse, aga nüüd on ta viisakas ja väljapeetud kodanik, kes ei loobi tühje sõnu, vaid laseb oma tegudel – ja kolmel tema valduses oleval tiitlivööl – enda eest rääkida. Ameerik-

lane Deontay Wilder, ühe MM-tiitli omanik, on Joshua antikehastus – vali ja ülbitsev – ning kui mehed lõpuks ringis kokku saavad, hoiab enamik maailmast pöialt just härrasmehelikule Joshuale. Ja kokku nad saavad, sest seda matši vajab raskekaal taas poksikuninga kroonimiseks.

FOTOD: RIVERA - AFP PHOTO/JAVIER SORIANO | PETRY - AFP PHOTO/TOBIAS SCHWARZ | KONTAVEIT - TAIRO LUTTER/POSTIMEES | JOSHUA - NICK POTTS/PA VIA AP

Ott Järvela

52 | TÕUSVAD TÄHED

Kristina Viirpalu moelooja

Kristina Herodes

Väljaspool Eesti piire on ta ootamatult tuntud. Tema loomingut leiab tihti piiritaguses meedias, seda saab osta Eestist kaugemal ja tema fantaasiakleidid sobivad kõrgmoe meistrite kõrvale punastele vaipadele.

Meelelahutusareenil on Eesti esindajate säravaimad hetked sageli möödunud just Kristina Viirpalu moeloomingusse vormistatuna. Meenutagem või hiljutist ülesastumist Eurovisioonil, kus Laura Põldvere kandis Viirpalu loomingut nii punasel vaibal kui ka laval üles astudes.

Viirpalu ainulaadne oskus on võtta inspiratsiooni algmaterjalina Eesti iidne rahvakunst ning siinmail põlvest põlve edasi pärandatud käsitööoskused ning anda sellele glamuurne, tänapäevane ja naiselikult julge vorm. Ta ei karda seksapiili ning astub elegantsel tantsijannasammul üle paljude piiride. Küllap tunneb disainer ennast nii naiseks olemise kunstis kui ka stiilimaailmas piisavalt enesekindlalt, et provotseerida. Moemaailm armastab seda, nii nagu ka Viirpalu kleitide kandjad.

Kristina Viirpalu loomingu puhul kehtib üks haruldane fakt: mida lähemalt vaatad, seda enam vaimustud! Ja uskumatu küll – isegi hommikukastena mõjuv unelmakleit on samal ajal ka erakordselt mugav. Ühendada kõik need ambitsioonid – see on tõesti geniaalsus!

FOTO: ERLEND ŠTAUB

Kristina Viirpalu pärjati äsja Eesti mainekaima moeauhinnaga Kuldnõel, kuid tema saavutuste jada on märksa pikem ja muljetavaldavam.

54 | TÕUSVAD TÄHED

Luka Dončić

Raimond Kaljulaid

Ott Järvela

Oliver Kund

Katja Novitskova kunstnik

Heili Sibrits

Lasnamäelt pärit, kuid enamasti Berliinis elav Katja Novitskova on praegu kunstimaailmas väga kuum nimi.

Veneetsia kunstibiennaalil tänavu Eesti paviljonis üleval olnud näitust «Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud» nimetas näiteks kriitik John Holten üheks parimaks. Maailmakäsitluselt esindab Novitskova rahvusvahelises nüüdiskunstis suunda, kus kommentaarina valitsevatele ebakindlatele poliitilistele oludele ja aina hoomamatuks muutuvale tehnikarevolutsioonile mängitakse läbi erinevaid maailmalõpustsenaariume.

Vaikse, kuid enesekindla olekuga, omapärase käekirja ja mõttemaailmaga Novitskova on oma tehislikkuse ja looduslikkuse suhteid käsitlevate installatsioonidega sel aastal jõudnud lisaks Veneetsiale veel New Yorki, täpsemalt City Hall Parki, ning ühe erakollektsiooni kutsel ka Hiina.

New Yorgi moodsa kunsti muuseumis MoMAs olid Eesti kunstniku tööd üleval juba ka kaks aastat tagasi.

Väikeriikidel on võistkondlikel pallimängualadel edu saavutamine keeruline, aga mitte võimatu. Kui 2016. aastal lummas kõiki spordiromantikuid EMil veerandfinaali jõudnud Islandi jalgpallimeeskond, siis tänavu sügisel võttis teatepulga üle Sloveenia korvpallikoondis, kes tuli Euroopa meistriks.

Võistkonna fenomenaalseim liige on kõigest 18-aastane Luka Dončić. Euroopa korvpalli uus superstaar, kes annab lootust, et mingil hetkel võib maailma parim korvpallur olla ka eurooplane.

Põhja-Tallinna valitseja

Edgar Savisaare kunagine protežee ja presidendi poolvend Raimond Kaljulaid (35) murdis tänavu oktoobris lõplikult suurte varjust välja, kui tõestas, et talendi ja visa tööga võib ka tänapäeval sündida uus tähtpoliitik. Kohalikel valimistel 5534 häält noppinud ja Yana Toomile tagatulesid näidanud Põhja-Tallinna vanem mõjub väliselt malbe, aga sisult uudse ja teravana – just nagu kõndiv loomelinnak. Sealsetel elanikel ei tasu aga Kaljulaidi külge kuigivõrd klammerduda, sest ilmselt pole kaugel aeg, mil erakond ihkab teda juba uude rolli riigitüüri juurde.

Janek Õiglane kümnevõistleja Merili Luuk

Robert Täht võrkpallur

Sebastian Kurz Austria peaminister Jürgen Tamme

Kui mullu Austrias toimunud presidendivalimised pälvisid Eestis tähelepanu eesti juurtega Alexander Van der Belleni võidu tõttu, siis tänavu sügisel võitis parlamendivalimised selles riigis 31-aastane Sebastian Kurz.

Euroopa ja kogu maailma noorimaks valitsusjuhiks tõusnud Kurz, keda on tituleeritud konservatiivide uueks kangelaseks kogu Euroopas, kutsus valitsuskõnelustele ka parempopulistid. Saab näha, kas Kurzil õnnestub kantslerina tõrksaid taltsutada või õõnestavad «tõelised austerlased» hoopis tema enda jalgealust.

Ott Järvela

Kuldse Trio pilalaulu «Mina olen Robert» esitati kevadel Kalevi spordihallis pidevalt, sest just sellega tähistati kodusel võrkpalli MM-valikturniiril Robert Tähe võimsaid ründelööke.

Neid jagus rohkesti ja igale maitsele.

Punktide kõmmutamise kõrval andis Täht publikule ka täheväärilise etenduse – Eesti võrkpallikoondise esiründaja armastab publikule mängida ja emotsioone näidata. Praegu Poola klubis Lubini Cuprum mängivast nurgaründajast huvitub mitu Euroopa tippklubi.

«Läksin magama ja mõtlesin: «Mina?!

Neljas?! Kuidas?!»» imestas 23-aastane kümnevõistleja Janek Õiglane pärast Londoni MMi neljandat kohta.

Tänavu kolm korda isiklikku rekordit parandanud ning suurvõistlusel olümpiamedaliste alistanud Õiglase edu taga on raske töö, aga ka siiras rõõm iga ala sooritusest.

Eestlase võidutants Londoni olümpiastaadioni kuulitõukesektoris suutis hetkeks varjutada isegi Usain Bolti karjääri viimase etteaste-eelse elevuse.

Nõnda keerulisel alal on tipus püsida raske, ent pärast MMi ajateenistusse siirdunud Õiglane on teekonnaks valmis.

FOTOD: NOVITSKOVA, TÄHT, KALJULAID, ÕIGLANE - TAIRO LUTTER/POSTIMEES | KURZ - AFP PHOTO/JOE KLAMAR | DONČIĆ - AFP PHOTO/OZAN KOSE

korvpallur

TRENDILOOJAD Kelly Sildaru freestyle-suusataja Ott Järvela

Freestyle-suusataja Kelly Sildaru on kahe aastaga muutnud Eesti spordisõbra mõttemaailma ning pannud ilmselt tippspordist huvituma päris palju neid, kes varem sellest valdkonnast ei hoolinud. Pööraseid ja maruosavaid trikke sooritav 15-aastane neiu, kelles puuduvad sageli tippspordiga paratamatult kaasas käivad trots ja vastandumine, on Eestis midagi uut ja trendiloovat.

Tagajärgi on, muuseas, juba näha: Eesti uuema põlvkonna sportlaste seas pole halamine üldse moes. Kurtmise asemel – põhjuse leidmine poleks keeruline, sest tippsport on läbilöögiks riukalik valdkond – eelistatakse püsida optimistlikus agendas. Eesti tippsport on viimase paari aastaga muutunud päris mitme kraadi võrra rõõmsamaks ning Sildaru teeneid selle muutuse esilekutsumises ei tasu alahinnata.

Sildaru kuvandi lahutamatu osa on muidugi ka sportlik edu. Teine järjestikune kuldmedal X-mängudel, mis on Sildaru ala eripärade tõttu tema ala kõige mainekam võistlus, kaks juunioride MMi kuldmedalit ning MK-etapivõit ei jäta kahtlust, et Sildaru kuulub pargisõidus maailma tippu. Pyeongchangi taliolümpiamängud jäävad kahjuks treeningul saadud tõsise põlvevigastuse tõttu vahele. Aga 2022. aasta Pekingi olümpial on Sildaru kõigest 19-aastane.

FOTO: TAIRO LUTTER/POSTIMEES

56 |

58 | TRENDILOOJAD

Edward von Lõngus tänavakunstnik

Indrek Kasela

Hendrik Alla

ettevõtja

Edward von Lõngus intervjuusid ei anna. Väidab, et Edward von Lõngus ei ole inimene, vaid kontseptsioon.

«Aga meil on see privileeg, et sa saad tippärimeestega suhelda kultuuri kaudu. See on elementaarne, et sellise tasemega mehed on haritud, nad on uudishimulikud,» rääkis PRFoodsi juht Indrek Kasela hiljutises intervjuus KesKusile.

Kuigi PRFoodsile uue hingamise andnud Kasela on varem öelnud, et ennekõike liigutab ta investorite raha, ei ole liiga palju neid ettevõtjaid, kes saavad öelda, et on hiljuti viinud edukalt lõpule Soome ja Suurbritannia ettevõtete omandamise eesmärgiga murda sealsete teadmiste ja kaubamärkide toel siinse toodanguga välisturule. Seejuures, kultuuritundmine võib olla võtmetähtsusega!

Jeff Bezos ettevõtja

Tõnis Oja

«Ma olin liiga rumal saamaks aru, mis toimumas on. Ma olen imetlenud Jeffi, ma olen imetlenud teda kaua, kaua aega. Aga ma ei arvanud, et tema edu saab olema sellistes mastaapides, nagu tal on,» ütles Warren Buffett mai alguses tema juhitava investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekul. «Me magasime selle täielikult maha,» lisas ta.

Legendaarne investor rääkis internetikaubamaja Amazon juhist ja asutajast Jeff Bezosest, kes oli selleks ajaks juba saanud jõukamaks kui Buffett, aga veel mitte rikkaimaks inimeseks planeedil. Sinnamaani kulus veel peaaegu pool aastat. Selle tiitli võttis ta Bill Gatesilt oktoobri lõpus.

Jeff Bezos asutas raamatute internetipoe Amazon vähem kui veerandsada aastat tagasi – 1994. aasta suvel. Täna võib öelda, et Bezos on üks neist, kes on muutnud seda, kuidas me elame. Ta on muutnud seda, kuidas me ostame poest asju. Ta on

muutnud seda, kuidas ettevõtted kasutavad arvuteid – asetades kogu oma informatsiooni pilveteenustesse. Ta on muutnud seda, kust me loeme raamatuid – mitte paberkandjalt, vaid lugerist ja nii edasi ja nii edasi.

Miks aga Warren Buffet, aga ka mina, Amazoni aktsia imelise tõusu olen maha maganud, on põhjus, et see ettevõte on olnud väga kaua kahjumlik ning isegi kui on teenitud kasumit, on kasum olnud väga õhuke.

Bezose tegevused on olnud kaugelenägevad. Börsiettevõtete häda on tihti selles, et nende juhid peavad mõtlema eelkõige järgmisele kvartalile, et iga kvartali majandustulemused meeldiksid nii analüütikutele kui ka investoritele. Bezos mõtleb aga mitme aasta perspektiivis ning ka investeerib vastavalt, mistõttu ongi Amazon jälle ja jälle kahjumis.

Ja kui investorid muutuvad suurte kulutuste tõttu liiga murelikuks ning aktsia hind jälle langema hakkab, suudab Amazon positiivselt üllatada.

«Jah, kui me ei soovi investeerida tulevikku, suudame olla kasumlikud ükskõik millal soovime,» interpreteeris Amazoni positiivseid majandustulemusi tuntud finantsajakirjanik Andrew Ross Sorkin.

Lõppeval aastal üllatas Amazon pöördumisega tavalisse jaekaubandusse, omandades toidupoeketi Whole Food Market, mis on tuntud tervislikuma toidukauba müüjana. Kontserni üht kaubamärki, kaks aastat tagasi asutatud odavmüügiketti «365» nimetas investeerimisportaali MarketWatch ajakirjanik hipsterite paradiisiks.

Aga see pole veel kõik. 2013. aastal ostis Bezos ajalehe Washington Post, mis oli olnud viimastel aastatel pidevalt kahjumis. Tänu Bezose rahasüstile, aga mitte ainult sellele, muutus mainekas väljaanne taas kasumlikuks. Juba järgmisel aastal lubab ta alustada kosmosefirmaga Blue Origin kosmose kommertsreisidega.

FOTOD: LÕNGUS - RUUDU RAHUMARU | BEZOS - REUTERS/JASON REDMOND | KASELA - MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES | KRENSTREM - ERIK PROZES/POSTIMEES | RAIK - GEORG KÕRRE/POSTIMEES

Kontseptsiooni intervjueerida on sama hea, kui ajada juttu nende 100-aastaste eestlastega, kes sel aastal Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogrammi toel Euroopa linnade seintele eksporditi. Kontseptsiooni signatuur on muide EvL, näeb kangesti välja kui ingliskeelne sõna «evil».

Tuntuse, kasutatava stencil-tehnika ja tööde sotsiaalkriitilisuse pärast ka Eesti Banksyks hüütud kunstnik (mul on miskipärast tunne, et talle endale sellisele seosele rõhumine eriti ei meeldi) sattus oma Euroopa tuuriga naljakasse olukorda. Ühelt poolt on tänavakunst anarhistlik nähtus, mis ei küsi omandiõigust või riiklikku heaskiitu.

Teiselt poolt esindab Lõngus eesti ametlikku tänavakunsti. Tõesti, ta võiks järgmisel aastal kunstnikupalgale kandideerida. Aga milleks, sest selle Euroopa-projekti ettevalmistamiseks ja täideviimiseks kulus 186 000 riiklikku eurot.

«Grafiti, mis on alati seotud anonüümsuse ja alternatiivsusega ametliku kunstimaailma suhtes, saab riigi toetatuna aga hoopis teise tähenduse.

Kui niisugused ägedad vastandujad saavad nüüd osaks riiklikust kunstipoliitikast, siis nii nad tõmbavad oma senisele identiteedile kriipsu peale või vähemalt seavad selle tõsiselt küsimärgi alla,» kommenteeris kunstiteadlane Harry Liivrand.

Nii et mõnes mõttes on Lõngus ja tema kunst nüüd iseenese vastandid.

Kui mõningaid Lõnguse varasemaid töid, näiteks pärast üleminekut kroonilt eurole «töötuks» jäänud Koidula ja Tammsaare kujutisi ning alasti keisrit, võib pidada lihtsakoeliseks ning literatuurseks, siis 100-aastased eestlased lasevad vaataja mõtte vabamalt liikuma ning liiguvad ka ise tänu kasutatavale liitreaalsuse tehnikale maailma infokihtide vahel. Minu jaoks on aga üks tema kõige huvitavamaid töid, mis tema kunsti ka avalikkuse ette tõi, 2013. aastal Palamusel Jõgeva majandusühistu seinale loodud «Sure, koer», mis miksib «Kevadet» ja «Pulp Fictionit». Üle saja aasta oleme Eesti esimest koolitulistamist pidanud lõbusaks vembuks. Kuidas lähenes sellele teemale Lõngus, soovitan vaadata Postimehe veebiversiooni lisatud kunstniku kohaspetsiifilisest videoinstallatsioonist.

Siiri Liiva

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 59

Katri Raik kohalik poliitik

Anneli Ammas

«Ma lugesin teie raamatut,» lausus pensioniea äärel vene mees Narvas Kreenholmi linnajaos ühel päikeselisel päeval.

Paus. Voldik näpus mehele areldi lähenenud kandidaat Katri Raiki süda jättis takti vahele.

Ilma Krenstrem eestlane

Tiina Kaukvere

Abhaasia eesti külades ligi 20 aastat eesti keelt õpetanud Ilma Krenstrem pidi hakkama 76-aastaselt tõestama Eesti riigile, et on eestlane.

Haridusministeeriumi enda poolt Abhaasiasse tööle lähetatud õpetaja hankis Vene välispassi, et keerulises piirkonnas inimväärikalt elada ning oma Eestis elavaid lapsi probleemideta külastada. Eestis on aga topeltkodakondsus keelatud.

Kui Ilma Krenstrem (pildil paremal koos ajakirjanik Tiina Kaukverega) võitles ajakirjanduse abiga oma Eesti passile välja ajapikenduse, siis temaga sarnases seisus olevaid eestlasi on üle maailma (ka Eestis) sadu. Nad võivad olla üles kasvatatud eesti keeles ja eesti vaimus, ent mitte Eesti territooriumil. Paljud neist on eakad, mistõttu jääb nende seotust Eesti riigiga siit ilmast lahkudes tõestama parimal juhul hall pass.

Valimisvõitlus Narvas oli sealmaal, et Raiki süüdistati tema raamatu «Minu Narva» eest natsionalismis. «Te ju armastate meid!» teatas aga see vene mees. Raik sai sel korral Narvas kõige enam hääli – 1490.

1999. aastal Narvas Tartu Ülikooli kolledži rektorina varba maha pannud Raiki vedamisel on Narva ehitatud üks taastatud Eesti riigi märk – kolledžihoone ja see sisuga täidetud. Nüüd ehitab ta sisekaitseakadeemia rektorina Narva uue koolihoone.

Raik piirilinnast kuhugi pageda ei saa ega tahagi. Raigi äsjasel 50. sünnipäeval kärgatas Narva taevasse sõprade kingitud ilutulestik. Õigel narvalannal teistsugust juubelit ei saakski olla.

60 |

RAPUTAJAD

Donald Trump USA president Margus Parts

Ameerika Ühendriikide 45. presidendist Donald Trumpist on juba saanud paljude arvates kõige vastuolulisem riigipea USA ajaloos, kes lubatud Ameerika suureks tegemise asemel on löönud lõhe rahva südamesse.

Pole selge, kui suurt mõju avaldab rahva rahuolematuse najal presidendiks tõusnud Trumpi isolatsionismi kalduv poliitika USA siseasjadele ja rahvusvahelistele suhetele pikemas perspektiivis. Kardetavasti on praeguse administratsiooni tegevus jätnud siiski juba pleki Valge Maja väärikatele seintele.

Ametnike kaootiline palkamine ja vallandamine, sõda meediaga, süüdistused paremäärmuslaste toetamises, korruptsioonis ja seksuaalses ahistamises ning prognoosimatud avaldused panevad ka Trumpi enda kabinetiliikmeid kümne küünega toolist kinni hoidma ja ootama pinevalt, mis järgmise kurvi taga varitseb.

Trumpi ametiaega iseloomustab seegi, et praktiliselt kohe pärast üllatavat valimisvõitu hakati rääkima presidendi tagandamisest ning endiselt ei ole vaibunud kahtlused hämarast kokku-

mängust valimiskampaania ajal. Kindlasti annab see aimu, et tõsielustaar ja suurärimees ei esinda ikkagi päriselt seda presidentaalsust, mida ollakse harjunud nägema.

Paljud valijad ei hääletanud möödunud aasta novembris mitte niivõrd Trumpi poolt, vaid senise status quo vastu ning sellest kõnelevad ka presidendi nüüdseks rekordiliselt madalad toetusnumbrid.

Lubadused Washingtoni poliitilise soo kuivendamisest kõlavad täna nagu halb nali – paljudele ametikohtadele on määratud poliitilise kogemuseta Trumpi suurtoetajad, kelle tegevus murendab eelmiste administratsioonide saavutusi.

Samuti ei saa üle ega ümber Kremli karvasest käest, mis on Ovaalkabinetis juba ohtlikult kaugele tunginud. Kui kaugele, seda selgitavad FBI eriuurija veskid, mis kindlalt Trumpi lähikondlaste kahjuks jahvatavad.

Samas on Trumpi esimene ametiaasta aidanud tuua päevavalgele hulganisti mädapaiseid, mis Ühendriikide ühiskonnas juba pikalt vindunud ja innustanud uut kodanikuliikumiste põlvkonda.

Seda, kas Trump on vaid populismi laineharjal võimule tõusnud tõsielustaar või suudab ta pakkuda oma valijatele ka jätkusuutlikke lahendusi, näitab aeg.

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 61

Asko Lõhmus FOTOD: TRUMP - REUTERS/JOSHUA ROBERTS | OSSINOVSKI - EERO VABAMÄGI/POSTIMEES | LÕHMUS - MARGUS ANSU/POSTIMEES

looduskaitsebioloog Kaur Maran

Üks viimase aja enim tooni andnud diskussioon Eesti avalikus elus on kahtlemata olnud debatt metsanduse üle, mis ei jäta külmaks vast kedagi.

Jevgeni Ossinovski poliitik

Joosep Värk

Pärast Sven Mikseri ootamatut ebaedu sotside esimehena 2015. aasta riigikogu valimistel ei jätnud Jevgeni Ossinovski võimalust kasutamata. Sisuliselt neli ja pool aastat pärast poliitikasse tulekut suutis ta ennast mängida koduerakonna juhiks.

Nüüd, ligi kaks ja pool aastat pärast Ossinovski sotside esimeheks saamist, võib ta vabalt kuulutada ka XIII riigikogu koosseisu ajal Eesti kõige mõjukamaks poliitikuks. Selles pole enam kahtlustki. Tema sõna kuulatakse, tema sõna maksab.

On üsna tõenäoline, et Ossinovski aetav poliitika ei too sotsiaaldemokraatidele siiski 2019. aasta riigikogu valimistel võitu. Liiga jõuline stiil võib kätte maksta. Hoolimata ligi kaks korda väiksemast esindatusest on sotsiaaldemokraatide poliitikat kõige enam ellu viidud. Seetõttu ei paneks imestama, kui järgmiste valimiste järel sooviksid kahe suurema erakonna juhid ta mõneks ajaks auti mängida.

Eesti teadlaskonnas on kriitilist nurisemist riikliku metsapoliitika üle liikunud varemgi, kuid avalikult ei ole eriti sõna võetud.

Seetõttu lõigi Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmuse ja Maaülikooli metsakasvatuse vanemteaduri Raul Rosenvaldi Postimehes ilmunud kriitiline artikkel suuri laineid. Tollal kritiseerisid riiklikku metsandust avalikkuses peamiselt aktivistid, kes teenisid oma valjuhäälsusega siin-seal ära koguni «räuskava kodanikuühiskonna» tiitli. Eesti ühe tugevama eluslooduse uurija Lõhmuse seisukohti aga niimoodi tasalülitada ei saanud ega saa praegugi.

Pärast metsaseaduse muudatuste vastuvõtmist ei pannud Lõhmus jalgu seinale, vaid asus kontrollima riikliku metsaseire andmeid ning korraldas oma metsainventuuri, mille tulemused näitasid, et Eestis ei ole looduskeskkonnaga sugugi nii hea seis, kui püütakse välja näidata.

Pärast uuringu tutvustamist juhtis Keskkonnaagentuur tähelepanu selle vajakajäämistele, kuid nagu ütles Lõhmus, ei ole küsimus siin metsade mõõtmise viisides, vaid selles, kuidas neid andmeid poliitika kujundamisel kasutatakse. Ökoloogi jaoks ei koosne mets vaid puudest. Kuniks need küsimused lahendatud ei saa, võib oodata selle diskussiooni jätkumist.

62 | RAPUTAJAD

Johannes Vetter ja Thomas Röhler odaviskajad

Kui Saksamaa odaviskenelik koosseisus Thomas Röhler (paremal fotol), Johannes Vetter, Andreas Hofmann ja Lars Hamann avalikustas hooaja alguses paljaste ülakehadega promovideo, pidid nad peaaegu naerualuseks langema. Videost ei paistnud välja tõsiseltvõetavad sportlased, vaid Chippendalesi tantsijad.

Aga kui oled kõva mees, võib sellist asja en-

dale aeg-ajalt lubada küll. Teistsugust lähenemist kasutanud ning lisaks jõutreeningutele ka biomehaanilisele analüüsile toetunud trio Röhler-Vetter-Hofmann tegid 2017. aastal maailma edetabeli 50 paremast viskest 26, neist parima eest hoolitses MMi kvalifikatsioonis ajaloolise tulemuse 94.44 visanud Vetter.

Vetter krooniti ka maailmameistriks ning võitis Teemantliiga, hooaja alguses sõbrast

paremaid odakaari näidanud ning tippmargi 93.90ni viinud Röhler jäi läbi aegade tihedaimas konkurentsis medalita. Universiaadi kuldmedalit noolinud Hofmann viskas Taipeis küll 91.07, kuid et odavise on ettearvamatu, napsas tema eest kulla hoopis 23-aastane Taiwani sportlane Chao-Tsun Cheng (91.36).

Sakslaste järgmine eesmärk on ületada 100 meetri piir. Kas see õnnestub juba 2018. aasta kodusel Berliini EMil, näitab aeg.

Aleksei Navalnõi Venemaa opositsiooniliider Hanna-Hulda Reinkort

Carles Puigdemont Kataloonia president Margus Parts

Kataloonia iseseisvuslaste käilakuju Carles Puigdemonti saatus balansseerib tragöödia ja komöödia piirimail. Sarnaselt eelkäijatega, kes üritasid katalaane Hispaania «ikke» alt vabastada, lõppes ka tema teekond kohtus.

Seaduslikke volitusi ületanud endine Kataloonia president saavutas küll paariks nädalaks mõttelise iseseisvuse, kuid eeldas vääralt, et rahvusvaheline üldsus seda tunnustama ruttab. Vaatamata soovunelmale lõpetas Puigdemont lõhestatud rahva, tagandatud valitsuse ja lahkunud ettevõtetega.

Oktoobris avaldas Venemaa riiklik valimiskomisjon ootuspärase otsuse – Venemaa vaieldamatuks opositsiooniliidriks tõusnud Aleksei Navalnõil on keelatud presidendiametisse kandideerimine ja seda kuni aastani 2028.

Opositsioonipoliitik käitub aga nii, nagu seda otsust poleks olnudki. Seesama arrogants on ka võti, kuidas juristist blogija on suutnud totaalse ahistamise tingimustes – alates 2011. aastast on Navalnõi veetnud trellide taga 127 päeva – üles ehitada Venemaa kontekstis üllatavalt laiaulatusliku rahvaliikumise.

Tema kampaaniatiimis tegutseb üle 130 000 pühendunud vabatahtliku, tema videokanalitel on veebis üle 1,7 miljoni jälgija ning tema korruptsioonivastasted meeleavaldused on meelitanud tänavatele sadu tuhandeid inimesi üle kogu Venemaa, mida pole juhtunud alates 2012. aasta algusest.

Kremlile annab aga enim põhjust ärev olla asjaolu, et need uued protestimeelsed on noored ja Venemaale kehtestatud saktsioonide tõttu vaesunud provintsielanikud.

FOTOD: VETTER - REUTERS/KAI PFAFFENBACH | RÖHLER - AFP PHOTO/TORU YAMANAKA | PUIGDEMONT - AFP PHOTO/PIERRE-PHILIPPE MARCOU | NAVALNÕI - AP PHOTO/PAVEL GOLOVKIN

Merili Luuk

Mihhail Kõlvart munitsipaalpoliitik Tiina Kaukvere

Mihhail Kõlvarti poolt hääletas tänavustel kohalikel valimistel 24 668 lasnamäelast. Elujõuline, sportlik, seisab venekeelse hariduse eest, umnõi tšelovek, õhkasid 15. oktoobril igas vanuses hääletajad Kõlvarti numbrit valimiskasti lastes. Edgar Savisaar, kes veel neli aastat tagasi kogus 39 979 lasnamäelase häält, oli tema kõrval unustatud.

Häältesaagile vastab ka Kõlvarti verivärske positsioon Tallinna volikogu esimehe ja keskfraktsiooni juhina. Kui Savisaare linnavalitsuses oli volikogu kummitempel, siis nüüd võib Tallinna juhtimine reaalselt kandudagi linnavalitsusest volikokku. Tegelik linnajuht on siis Mihhail Kõlvart.

Annika Laats kirikuõpetaja Sigrid Kõiv

Mida Risti koguduse õpetaja Annika Laats ETV otsesaates «Suud puhtaks» siis nii väga ütles? Et oma tõekspidamisi ei tohi teistele peale suruda. Et me peame üksteisest hoolima.

Et kedagi ei tohi hukka mõista teistsugune olemise pärast.

Et Jumal ei ole nuut, millega nüpeldada kõike, mis ei meeldi.

Nende tuntud, lihtsate tõdede väljaütlemine tõi kaasa sellise elevuse ja rõõmu, nagu oleks aidsiravim leiutatud. Meil oleks nagu üldine hoolimisnälg ja me ei mäleta enam, kuidas seda kustutatakse.

Kooseluseadus võeti vastu kolm aastat tagasi, kuid rakendusaktid jäeti vastu võtmata. Sestsaadik on erakonnad seda teemat kui tulist kartulit veeretanud. Ekrelased, kellel polnud valijate veenmiseks ühtki muud ideed, algatasid vahetult enne kohalikke valimisi kooseluseaduse tühistamise.

Kui seadus olnuks kohe ja agadeta vastu võetud, oleks teema tänaseks unustatud. Kuid Eestis on erakondi – EKRE pole ainus – , kes vajavad vaenutsemist ja vastandumist.

Geiõigused ja heteroväärtused on siin teisejärgulised.

«Meie asi on püüda, et me ei teeks teiste inimeste elu veel raskemaks,» ütles Annika Laats Postimehe Arterile antud intervjuus. Trööstitu, kuid tõsi – omariikluse sajandal sünnipäeval peame me endale ikka veel meelde tuletama, et peaksime ise elama ja laskma ka teistel elada.

FOTOD: KÕLVART, PEKK - MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES | LAATS - LIIS TREIMANN/POSTIMEES

64 | RAPUTAJAD

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 65

Tõnu Pekk

pensionifondi juht Tõnis Oja

Teise samba pensionifondid on olnud kriitika all, sest teenustasud on olnud liiga kõrged, aga fondide tootlused liiga madalad. Eelmisel aastal lõi grupp prominentseid ja vähemprominentseid inimesi pensioniühistu Tuleva, mis pakub odavaima teenustasuga fonde.

Kärajaid on Tulevas palju, aga ettevõtmise aju ja läbiviija on Tõnu Pekk. Selle aasta kevadest alustasid tööd Tuleva enda fondid, aga kritiseerida on alati lihtsam kui teha, sest seni jäävad nende fondide tootlused konkurentidele alla. See aga pole takistanud Tuleval alustamast uut sõjakäiku – seekord teise samba väljamaksete süsteemi vastu.

66 | RAPUTAJAD

Martin ja Markus Villig ettevõtjad Aivar Pau

Eestist sai paljuski just nende õhutusel maailmas esimene riik, mis oli valmis ise uue ettevõtlusmudeliga kohanduma ning muutis selle tõestuseks alates novembrist sõidujagamisteenuse oma ühistranspordiseaduses täisväärtuslikuks transpordivormiks.

Kuid väike Eesti pole nende meeste jaoks sugugi piisav mängumaa. Hiinlaste sõidujagamisgigandilt Didilt kaasatud enam kui kümnemiljonilise investeeringu toel võttis Taxify ette laienemise sellistesse suurlinnadesse nagu London ja Pariis.

Kokku ollakse tänaseks juba takso- ja sõidujagamisteenust vahendamas 18 riigi 25 linnas. Pole heidutanud vendasid ka see, et kurikuulus Uber kuskil ees on – lahingusse turu nimel on mindud kui võrdne võrdsega. Ka kaugel Aafrikas.

Alles aastal 2013 alguse saanud Taxify on saanud Eesti idufirmanduse selgeimaks edulooks. Nende teenus on tõesti meie elu ja harjumusi muutnud, see on reaalselt inimeste ja juhtide käsutuses, heas mõttes pea peale keerati kogu taksosektor.

Võib olla just tänu neile vendadele avastame ühel päeval, et isikliku auto omamisel pole enam mingisugust mõtet. Ühistransport on muutunud nii odavaks, kättesaadavaks, operatiivseks ja kvaliteetseks.

Einar Visnapuu Alko1000 tegevjuht Lennart Ruuda

See aasta näitas, et keegi ei saa enam Läti alkoholirallist mööda vaadata. Iga kolmas Eesti inimene on sealt napsu toonud. Riik hindas aktsiisist loodetud tulu kõvasti alla. Pikka aega olukorda ignoreerinud valitsus on viimaks tunnistanud, et piirikaubandus on eelarvele reaalne probleem.

Selle «pahanduse» üks olulisemaid käimalükkajaid on Võru mees Einar Visnapuu, kes kaks aastat tagasi avas endises Valka piiripunkti hoones esimese Alko1000 poe. Mees ütleb täna, et kuigi idee paistis hea juba toona, poleks ta kunagi osanud arvata, et see kõik nii suureks läheb.

Visnapuu ei ole mingi visionäär. Ta kehitab õlgu ja ütleb, et nad olid lihtsalt õigel ajal õiges kohas ja «pidutsevad» nii kaua kui võimalik. Ta annab endale aru, et sedavõrd suur hinnavahe siin- ja sealpool piiri ei pruugi kesta igavesti.

Klientide rohkus ja meedia tähelepanu on andnud Visnapuule enesekindluse, et ka Eesti jaeturul on taoline raputus võimalik. Firma avas Tartus toidukaupluse, kus pidi 2 euroga päevas söönuks saama. Eesti kaupmehed on ahned ja röövivad inimesi, kõlab Visnapuu lipukiri.

Samas on teada, et Eesti kaubanduses on konkurents tohutu ja kasumid pigem väikesed. Eks ole paista, kuidas Alko1000 kodumaal hinnad alla saab, kui neil aktsiisivahedest saadud nii oluline doping puudu on.

FOTOD: MARTIN - EERO VABAMÄGI/POSTIMEES | MARKUS - AFP PHOTO/MARTIN BUREAU | VISNAPUU - MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

Vennad Markus (paremal) ja Martin Villig näitasid sõiduplatvormiga Taxify kogu maailmale, et ettevõtlust pole alati mõistlik väänata riigi vanasid norme järgima ja saab ka hoopis teisiti.

68 | RAPUTAJAD

Margrethe Vestager

Henrik Kalmet

Siiri Liiva

Heili Sibrits

Taani raudse leedina tuntuks saanud Margrethe Vestager on suutnud midagi, mis on jäänud tema eelkäijatele kättesaamatuks. Tänu temale teab suur osa ELi kodanikke, kes on Euroopa konkurentsivolinik ja milleks ta võimeline on.

Internetihiidudele miljarditrahve välja kirjutanud Vestageri edu saladuseks peetakse tema oskust leida üles see üks detail, nõrk lüli, millega tema trahviotsus peaks vett ka kohtus, sest Apple ega Google ilma kohtuteeta neid trahvimiljardeid välja käi.

Neymar jalgpallur

Ott Järvela

1984. aastal maksis Napoli jalgpalliklubi FC Barcelonale veidi üle 10 miljoni dollari, et omandada Argentina vutigeeniuse Diego Maradona mängijaõigused. Järgnenud 30 aasta jooksul on jalgpalli üleminekusumma maailmarekord kogu aeg uusi piire purustanud, ent hüpped on olnud mõõdukad. Rekord oli 105 miljonit eurot, mille Manchester United maksis 2016. aastal Torino Juventusele Paul Pogba eest.

25-aastane Neymar da Silva Santos Junior lõpetas üleminekusummade orgaanilise arengu ajastu ja alustas uut, irratsionaalset, kui tema esindajad ilmusid Hispaania jalgpalliliidu kontorisse ning tegid seal tema nimel 222 miljoni euro suuruse deposiidi. Brasiillase FC Barcelonaga sõlmitud lepingusse oli kirja pandud just nii suur väljaostuklausel. Mitte keegi, ka Neymar ise mitte, ei uskunud lepingut sõlmides, et see klausel kunagi käiku läheks. Summa tundus olevat lihtsalt absurdne.

Aga tunne osutus petlikuks, sest naftarikka Katari jaoks pole tippsport ainult medalid ja aupaiste, vaid osa riiklikust poliitikast. Katar ei hoia kokku raha, et saada spordimaailmas tegijaks – korraldatakse konverentse ja suurvõistlusi (kui

midagi ei muutu, võõrustatakse 2019. aastal kergejõustiku ja 2022. aastal jalgpalli MMi) ning värvatakse mujal sirgunud tippsportlasi (2015. aastal võitis käsipalli MMil hõbemedali Katari meeskond, mille põhijõud olid eranditult Katari kodanikeks munsterdatud eurooplased).

2011. aastal omandas Katari emiirile alluv riiklik investeerimisfond Pariis Saint-Germaini ning asus sinna raha sisse pumpama. Kokku pole hoitud, aga Meistrite liigas veerandfinaalist kaugemale jõuda pole õnnestunud. Vaja oli otsustavat käiku ja selleks leiti olevat Neymari värbamine. Hispaania jalgpalli kõrgliiga kaebas PSG peale, et nood rikuvad Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) kehtestatud finantsilise ausa mängu reegleid, mille järgi ei tohi ükski klubi kulutada rohkem, kui teenib, aga PSG sai sellest vaid hoogu juurde ja omandas AS Monacost Kylien Mbappe mängijaõiguse tehingus, mille hinnaks kujuneb lõpuks 180 miljonit eurot.

Neymar on seni teinud seda, mida PSG temalt ootas: 1) löönud ohtralt väravaid, 2) viinud klubi vastu valitseva üldhuvi nivoo hoopis uuele kõrgusele. Kevadel selgub, kas tuleb ka igatsetud edu Meistrite liigas.

näitleja

Ringleb legend, et Shakespeare´i «Macbeth» on neetud näidend ja toob trupile-teatrile õnnetust. Eestis osutus see hoiatus tõeks.

See pidi olema täiesti tavaline intervjuu hinnatud noore näitlejaga, kes mängib uues lavastuses peaosa. Aga intervjuus südamelt öeldud sõnad muutsid paljude saatust, tõid kaasa valu ja pettumust, aga ka tunnustust.

Mis pani Henrik Kalmeti välja ütlema, et Tallinna Linnateater on kriisis, peanäitejuhi fookus on mujal, lavastajad nõrgad ja kaasnäitlejad keskpärased?

Sellele küsimusele vastused on endiselt spekulatsioonid – osalised on valinud vaikimise, teatriringkond asunud ringkaitsesse ja oma arvamuse väljaütlemist välditakse/kardetakse rohkem kui kunagi varem.

Tallinna Linnateatrist lahkunud Kalmet viskab küll enda üle nalja, nimetab end töötuks näitlejaks (tähelepanuväärseid teatritöid näitlejana pole ta tõesti teinud), kellele pole lubatud vanalinnas asuvale teatrile lähenedagi. Teatri peanäitejuht Elmo Nüganen pole aprillis lahvatanud skandaali järel nõustunud ühegi sisulise usutlusega.

Lisaks Kalmetile on linnateatrist lahkunud mitu tema mõttekaaslast, näiteks Veiko Tubin ja Paavo Piik.

Veel aasta varem peeti Tubinat ja Piiki koos Diana Leesaluga Tallinna Linnateatri nooreks kaardiväeks, kelles nähti tulevikku.

Sügishooaja alguse eel tabas pilk hetke, mil Tallinna Linnateatri kodulehel oli mitme etenduse taga tekst «osta pilet». Seda polnud aastaid nähtud.

Hooaja reklaamüritusel tõdes Nüganen, et valides uude lavastusse, 9. detsembil esietendunud «Kirsiaeda» näitlejaid, otsis ta just noori. Seega Kalmeti tuline sõnavõtt muutis rohkem, kui esialgu paistis.

FOTOD: VESTAGER - REUTERS/VINCENT KESSLER | NEYMAR - AFP PHOTO/LLUIS GENE | KALMET - JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Euroopa konkurentsivolinik

KLIKISTAARID

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017 | 71

Oliver Kõvask lapstäht

Priit Pullerits

FOTOD: KÕVASK - ERLEND ŠTAUB | RANNAVÄLI -ERAKOGU | KJELLBERG - JONAS EKSTRMER/TT

Oleks Ott Leplandi otsustada, nimetaks ta aasta meelelahutajaks viieaastase telestaari Oliver Kõvaski, keda tuntakse pigem artistinime Väike Oliver kaudu.

Ega see pakkumine õõnes olegi. Valgamaalt Helme vallast kuuelapselisest perest pärit Oliver võitis kevadel oma teravmeelse sõnakuse, söakuse ja siirusega Kanal 2 telesõus «Väikesed hiiglased» kogu Eestimaa südame. Tema roll oli küllap otsustav nii selles, et saade sedavõrd populaarseks sai kui ka selles, et saate võitjaks tuli just Inese Imeliste võistkond.

Finaalsaates tegi tollal neljane Oliver näidendist «Armastus kolme apelsini vastu» tuntud Pantalonet. Ja tegi nii hiilgavalt, et vääriks Leplandi hinnangul tiitlit, mis seni läinud vaid täiseas kuulsustele.

Maria Rannaväli juutuuber

Dagmar Lamp

Maria Rannaväli on kõigest 14-aastane, kuid juba suutnud Eesti sotsiaalmeedias endale tähelepanuväärse koha kindlustada.

Maria hakkas aktiivselt Youtube’is videoblogima vaid kaks aastat tagasi, kuid ka tema esimestel videotel on märkimisväärne hulk vaatamisi – kümned tuhanded inimesed on tema tegemiste vastu huvi tundnud.

Kokku on tema klippe vaadatud üle nelja miljoni korra, mis annab neiule kindlasti Eesti ühe populaarseima noore tegija staatuse.

Felix Arvid Ulf Kjellberg juutuuber

Aarne Seppel

Seitse aastat tagasi liitus Felix Arvid Ulf Kjellberg Youtube’iga, kaks aastat hiljem oli tal miljon tellijat ja veel aasta hiljem sai ta Youtube’i suurima tellijate arvuga kanali omanikuks. Seda positsiooni hoiab ta tänini.

Lühidalt öeldes mängib rootslane nimetuse PewDiePie nime all mänge ja räägib sinna peale oma kommentaare. Jutt jookseb tal hästi, vahel liigagi. Ta on pidanud vabandust paluma nii juutidelt kui ka neegritelt.

PewDiePie Youtube’i kanalil on 2017. aasta novembri alguse seisuga enam kui 57,8 miljonit tellijat ning tema videosid on vaadatud kokku ligi 16,5 miljardit korda. Need on hästi suured numbrid, aga mitte ainult. See on ka väga palju raha: kahe viimase aastaga on ta mõlemal aastal teeninud enam kui 10 miljonit eurot. 28-aastase ülikoolist välja kukkunud mehe kohta polegi seda nii vähe.

72 | KLIKISTAARID

Helen Kõpp tõsielustaar

Kertu Jukkum

«Sa võid töötada 20 aastat raadios ja keegi ei tea sind. Samas kui 20 minutit sära teleekraanil võib tuua kaasa unustamatu kuulsuse,» on raadiolegend Allan Roosileht kunagi öelnud. Siiski õnnestub vaid mõnel üksikul paarikümne minutiga üle Eesti kuulsaks saada. Prooviabielu-Helen ehk Helen Kõpp sai sellega hakkama.

Tartu Ülikooli tudengile Helenile oli see teine tõsielusaade, milles ta kuulsust ja meest otsis. Aasta jagu varem osales ta teleeksperimendis «Abielus esimesest silmapilgust», mille eesmärk oli armastust ihkavale noorele leida abikaasa. Teleprojekti raames Helenil armastut leida ei õnnestunud ja kuulsaks ta ka ei saanud.

Seda enam oli tal põhjust leida tagasi tee teleekraanile. Sedapuhku skandaalses tõsielusaa-

tes «Prooviabielu», mille sensatsioonilisusest siis veel kellelgi suurt aimu ei olnud. Helen oli tagasi ja taas meheotsingul. Aga mees meheks, kelle Helen noortalunikust traktoristi Kalvi-Kalle näol kohe ka leidis. Hoopiski kuulsus, mis noori ees ootas, oli pöörane, hoomamatu ja elumuutev.

Sotsiaalmeedias haaras võimu fännilehekülg «Prooviabielu parimad palad», mis koondas humoorikaid repliike vürtsitatud piltidega saatest.

Mõne päevaga kogus lehekülg tuhandeid jälgijaid, ent tuli ülekoormuse tõttu peagi sulgeda. Helen ja ta kaaslased olid igapäevaseks jututeemaks erinevates meediakanalites ning seltskondades ja oodatud külalisteks mis tahes raadio-ning telesaatesse.

Helen proovis korra ja kaks ning sai, mis tahtis: mehe ja kuulsuse.

Luis Fonsi ja Daddy Yankee «Despacito» loojad Alvar Loog

«Despacito» tõusis singlitabeli tippu 47 riigis üle kogu maailma, sealhulgas USA Billboard Hot 100 pingereas, kus laulul õnnestus esikohal püsida koguni 16 nädalat järjest ning korrata senist rekordit, mis kuulus 1996. aastast Mariah Carey ja Boyz II Men laulule «One Sweet Day».

4. augustil sai «Despacito» videost (naispeaosas Miss Universe 2006 Zuleyka Rivera) interneti keskkonna Youtube kõigi aegade vaadatuim klipp ning ühtlasi esimene, mis ületanud kolme miljardi vaatamise piiri. 11. oktoobril sai «Despacitol» esimesena täis neli miljardit vaatamist.

Selle artikli kirjutamise ajal hoiab «Despacito» jätkuvalt enda käes kahte tänapäeva popmuusika ihaldusväärseimat tiitlit: enim vaatamisi Youtube’is (u 4,3 miljardit) ja enim meeldimisi Youtube’is (u 23 miljonit). Lisaks Ladina-Ameerika muusikale, keelele ja kultuurile on «Despacitol» õnnestunud inimestele kogu maailmas teadvustada ning tutvustada ka saareriik Puerto Ricot, mida külastavate turistide arv suurenes tänavu juulis varasemate aastatega võrreldes 45 protsenti.

Kim Jong-un Põhja-Korea riigipea Margus Parts

Põhja-Korea liider Kim Jong-un ja USA president Donald Trump on nagu sukk ja saabas. Ühendriikide riigipeaga puhkenud sõnasõja laineharjal on paariariigi juht teinud tõelise tähelennu ja tõstnud taas kogu maailma huulile küsimuse tuumasõja võimalikkusest.

Varem viljeles Kimide dünastia võsuke traditsioonilist nõukogude utoopiatest kantud kommunismi end esivanemate kombel rakettidega muu maailma kahjulike mõjude eest polsterdades ning tuletades aeg-ajalt meelde, et Korea poolsaare konflikti lõpetas relvarahu, mitte rahuleping.

Karmi käe poliitikat ajava Trumpiga vallandunud kisklemine on aga andnud isolatsionistlikule režiimile ette-

käände lükata sisse järgmine käik ja panustada meeleheitlikku võidurelvastumisse senisest veelgi enam, pannes eksperdid regulaarselt Põhja-Korea tuumaprogrammi edenemist analüüsima. Lisaks sellele toidavad maailma uudishimu ka Korea poolsaare äraspidise Shangri-La hämarad ärisidemed.

Tõelisele staarile kohaselt tunneb avalikkus huvi ka Kimi eraelu üksikasjade vastu alates tema saladuslikust abikaasast kuni juustudieedini ja sõpruseni USA korvpallitähe Dennis Rodmaniga. Ütlus «Igasugune reklaam on hea reklaam» peab Kimi puhul kindlasti paika ja kogu tähelepanutorm ainult aitab toita Põhja-Korea eesmärk saada mängijaks, kellega kogu maailm on sunnitud arvestama.

FOTOD: KÕPP - TV3 | FONSI, YANKEE - AP PHOTO/LYNNE SLADKY, FILE | KIM - STR

Laulja Luis Fonsi ja räppar Daddy Yankee, kes mõlemad pärit Puerto Ricost, avaldasid 12. jaanuaril reggaeton-stiilis singli «Despacito» (eesti keeles «Aeglaselt»), mille kiirus liikumisel eri edetabelitesse ja rekordiraamatutesse ei olnud mingil moel vastavuses laulu nimega.

74 |

+9

100 NÄGU EESTIST JA MAAILMAST 2017

Tantsijad Vabaduse väljakul tantsijad

Anneli Ammas

Tantsuansambli Sõleke näoraamatus ütles ajaloolisel hommikul keegi naljatades, et teeme ise kontserdi, kui nad selle ära jätavad. Teised võtsid sõnasabast kinni ning otsustasid, et koos paari tuttava rühmaga minnakse Kalevi staadioni väravate taha tantsima. Aga üks «sõlekestest» pani selle näoraamatus avaliku üritusena kirja ning siis läks lahti. Osaleda soovijaid tuli laviinina ning edasi sündis peaaegu päris tantsupidu Vabaduse väljakul.

«Nad tegid isegi tantsumustreid,» imestasid heldinud kommentaatorid internetis. Asjasse pühendunud muidugi teadsid, et pärast pikka harjutamist nad poleks osanudki ilma mustrita tantsida.

Siin nad on: Greete Nippolainen, Kaur LukkiLukin, Mathias Kübar, Richard Ploompuu, Antero Noor, Kertu Sõerd, Georg-Rasmus Mäe, OliverMarcus Reiman Sõlekesest ja Nils Joonas Kristian Saar Sõprusest ning tehnikaga appi tulnud mittetantsija Uku Kert Paidra. Kõik nad käisid ka presidendi kutsel Kadrioru Roosiaias.

FOTOD: 2 × ERIK PROZES/POSTIMEES

Jumal tänatud, et laulu- ja tantsupidu algas sügiskülmas tormis! Seepärast pidid peokorraldajad ühe kontserdi ära jätma ja sai toimuda noorte oma tantsupidu Vabaduse väljakul.