Aasta Ettevõtja
2018
Puusaag: ettevõtjate tunnustamine on hädavajalik Kui kümme aastat tagasi selgus, et osutusin esimeseks aasta ettevõtja tiitli võitjaks, siis oli loomulikult meeldiv tunne. EY EESTI AASTA ETTEVÕTJAD LÄBI AEGADE
Jaan Puusaag Krimelte omanik, Aasta Ettevõtja 2008
P
äris tühja koha pealt see muidugi ei tulnud, et üldse poleks lootnud sellele pjedestaalile jõuda. Mida lootsin? Eks ikka au ja kuulsust ja loomulikult oli see ka paras üllatus. Samas, ütlen ausalt, et kui poleks saanud seda auhinda, ei oleks see samuti üllatus olnud. Pean niisugust ettevõtjate tunnustamist väga vajalikuks. Kui me räägime ettevõtjatest, kes ise midagi rajanud, siis ega neil selliseid olukordi, kus neid kiidetakse, patsutatakse õlale ja öeldakse, et oled tõesti tubli, on ikka suhteliselt vähe. Tunne on paraku selline, et keegi ei pea vajalikuks ettevõtja tunnustamist. Me kõik teame, kuidas igasugused töökeskkonna uuringud näitavad inimeste janunemist tunnustuse järele. See ongi siis ettevõtja ülesanne: kõiki oma töötajaid pidevalt meeles pidada, neid tunnustada. Siiski liigub see alati ülevalt allapoole. Vastupidist tunnustust ehk ettevõtja tunnustamist ettevõttes sees on ju ikka vähe. Võib-olla juubeli puhul annavad töötajad tänukirja ning see on muidugi väga tore ja uhke tunne, kuid väga tihti seda ei juhtu. Seetõttu üritan ma ise alati kasutada võimalust teisi ettevõtjaid ja äripartnereid tunnustada. Eks see on selline eestlaste värk ka, et no news is good news. Kui ei laideta, siis on järelikult hästi. Tegelikult peaksime kogu aeg meeles pidama seda, et ei laseks mööda võimalust tunnustada nii oma töötajaid kui ka teisi ettevõtjaid. Kui mina kümme aastat tagasi selle tiitli sain, siis ikka patsutasid teised ettevõtjad ka õlale. Ettevõtjad omavahel on tegelikult suhteliselt tunnustavad ja kiitvad. Keeruline on hinnata, kas mul on sellest tiitlist äriajamises just otseselt kasu olnud. Aasta ettevõtja tiitel on võib-olla otseselt ettevõtlustegevuses olulisem nende jaoks, kellel palju avaliku sektori tellimusi, aga kindlasti annab see kõigi sõnale teatavat kaalu. Samas on väljaspool Eestit tulnud ette, et minu suhtes tehakse taustauurin-
Arno Kütt ja Peep Kuld, Cleveron AS/ON24 AS (2016) Jevgeni Kabanov, Zeroturnaround AS (2015) Jüri Raidla, advokaadibüroo Raidla Ellex OÜ (2014) Peeter ja Priit Rebane, BDG Holdings OÜ (2013) Ruth Oltjer, Chemi-Pharm AS (2012) Priit Alamäe ja Taavi Kotka, Nortal AS (2011) Peter Hunt, Wendre AS (2010) Indrek Sepp, Pristis AS (2009) Jaan Puusaag, Krimelte OÜ (2008)
Jaan Puusaag Foto: studio phenix
gut ja leitakse see tiitel. Siis on küll olnud suhtumist «ohoo, Jaan Puusaag, allright». Positiivne märk jääb kahtlemata külge. Ja pole ju erilist vahet, kas kasu sellest tuleb paari või kümne aasta pärast. Üks kord tšempion, alati tšempion! Tore on, et kümne aasta jooksul on aasta ettevõtjatest moodustunud omamoodi klubi. Meil on tekkinud selline traditsioon, et iga järgmine aasta ettevõtja peab korraldama varasematele kokkusaamise. Nii saamegi kord aastas kõik kokku. Kuna selle tiitliga ettevõtjate arv järjest kasvab, siis see võib olla tulevikus ka täiesti arvestatav arvamusplatvorm. Kindlasti on see minu jaoks üks lisaväärtus, et on võimalus kohtuda edumeelsete inimestega ja nendega arvamusi vahetada. Kui ma praegu vaatan kümne aasta perspektiivis oma arengule ettevõtjana ta-
gasi, siis tuleb vaid raskelt ohata. Ega see areng ei lõpe kunagi. Kui sa hetkeks mõtled, et nüüd on asjad korras ja võid korraks rahulolevalt nurru lüüa, siis ära muretse, see läheb alati mööda. Tekivad uued olukorrad, uued võimalused, uued perspektiivid. Tuleb jälle püsti hüpata ja tegutseda. Inimesed muutuvad, olud muutuvad. Viimase kümne aasta jooksul on pilt ju oluliselt muutunud, tuleb kogu aeg ajaga kaasas käia. Ettevõtlus on puhas looming ja kõik need uued olukorrad, mis tekivad inimeste ja keskkonna muutudes, tuleb lahendada. Väljapääsmatuid olukordi on muidugi ka võimalik tekitada, aga olen siiani õnneks alati lahendused leidnud. Usun, et järgmise kümne aasta perspektiivis tõusevad tõenäoliselt veelgi rohkem esile erinevad tehnoloogia start-up’id. Nende ettevõtete väärtust hinnatakse juba hoopis teistmoodi kui vana traditsioonilise tööstusettevõtte oma, aga kindlasti vana ja uus ettevõtlus põimuvad rohkem omavahel. Minu peamine soovitus algajale ettevõtjale oleks, et hakka lihtsalt peale, hoolimata sellest, milline on parasjagu majanduskeskkond. Alati võib oodata paremat hetke, aga kui sul on tahtmine ja idee olemas, siis tegutse. ■
Vastutav toimetaja Johanna Vahuri, Keeletoimetaja Triin Ploom-Niitra, Reklaami toimetaja Jelena Bazanova, Reklaami projektijuht Mirjam Viiding, Kujundus Tiit Sermann, Trükk Kroonpress AS, Väljaandja Eesti Meedia AS
3
4
Aasta Ettevõtja
2018
Tingas: ühiskonnale tagasiandmine muutub aina olulisemaks EY partner Ranno Tingase sõnul muutub ettevõtjate hindamisel aina olulisemaks ühiskonnale tagasiandmine ja vaid kasumi teenimisest teistest eristumiseks ei piisa. Kristi Malmberg
T
ingas ütles EY Aasta Ettevõtja konkursi kümnele aastale tagasi vaadates, et edu tuleb praegu ettevõtlikel kiiremini, aga ka kõrbeda on lihtsam. Ettevõtjate tegevus koduturul Eestis oleks tema sõnul aga lihtsam, kui maksusüsteem oleks stabiilsem ja prognoositavam. Kuidas on teie hinnangul viimase kümne aasta jooksul majanduses toimunu mõjutanud EY Eesti Aasta Ettevõtja nominentide valimist? Mulle tundub, et selle aja jooksul on Eesti ettevõtjad muutunud julgemaks. Mida aasta edasi on läinud, seda rohkem on nähtud positiivset võimalust läbi selle konkursi näidata oma saavutusi. Mis seal salata, kümme aastat hiljem on neid saavutusi ka rohkem, majandus on küpsemaks saanud. Millised valdkonnad on nende aastate jooksul domineerinud, millised praeguseks taandunud? Tööstusharude mõttes suurt pööret pole tulnud. On mõned IKT-sektorist, on töötlevat tööstust, teenuseid. Kõigil on ühtne joon ekspordile suunatus, uuemad ärimudelid, vaikselt tuleb start-up’e juurde ehk siis selliseid ettevõtteid, mida neli-viis aastat tagasi polnud veel olemaski. Tsükkel, kui ruttu edu saavutatakse, on ka lühenenud. Seda peegeldavad ka mitmed seekordsed finalistid. Kas edu tuleb praegu kiiremini? Ma usun küll, et mitmes sektoris tuleb. Alati võib muidugi küsida, kui jätkusuutlik see edu on. Saavutatakse kiirelt edu, aga tulevad uued veel vihasemad peale, kes võtavad selle positsiooni üle. Võitlus oma turupositsiooni pärast on mitmes valdkonnas karmim kui varem ning pigem kasvab veelgi. Ettevõtjate tunnustamist Eestis just üleliia palju pole, tipus on teatavasti
EY Eesti partneri Ranno Tingase selja taga on pildid varasemate aasta ettevõtja tiitli võitjatest. Foto: Konstantin Sednev üksildane olla. Mis võiks olla ettevõtjate tunnustamise kõrval selle konkursi laiem eesmärk? Üks oluline asi on kindlasti ärikontaktid. Mitmed varasemad EY Eesti Aasta Ettevõtjad on öelnud, et läksid Monacosse (seal toimub iga-aastane EY Maailma Aasta Ettevõtja valimine – toim) kerge skepsisega, et mis seal ikka erilist toimub, tavaline äriüritus. Ja pärast on nad väga rahul, et selline ettevõtjate kõrgseltskond on koos. Kontaktid ja inspiratsioon, mis sealt saab, on hindamatu väärtusega. Üks oluline faktor sel konkursil on ka ühiskonnale tagasiandmise teema. Sellest räägitakse alati Monacos, mida keegi on ühiskonnale tagasi andnud. Pole päris nii, et mul on suurim kasum või käive ja siis olen ka parim ettevõtja. Selle konkursi eesmärk on tunnustada inimest – ettevõtjat ning mitte vaadata ainult tema ettevõtte statistilisi numbreid.
Kas Eesti ettevõtjad tõusevad seal ülemaailmsel konkursil kuidagi esile? Numbrite osas kindlasti ei tõuse, kuid absoluutnumbrid ei olegi seal olulised. Aga aeg-ajalt on Eesti ettevõtjaid kiidetud mõne erilise või uudse lähenemise eest. On olnud neid aastaid, kus ajakirjanikud on pannud oma mitteametlikke reitinguid ja seal on Eesti ettevõtjaid ka esimese kolme hulka saanud. Kes näiteks? Kindlasti sai Ruth Oltjer (puhastusvahendeid ja kosmeetikat tootva Chemi-Pharmi asutaja – toim) tugevat tunnustust. Eks osaliselt seetõttu, et naisettevõtjaid ei ole liiga palju, aga teisalt seepärast, et ta on arstina leidnud probleemi ja hakanud ettevõtjana seda probleemi ka lahendama. Aga eks mitmetegi teiste Eesti ettevõtjate puhul on olnud tunnustust põnevate ärimudelite eest. Näiteks eelmisel aastal tekitasid elevust Arno Kütt ja Peep Kuld oma Cleveroni pakirobotitega.
6
Aasta Ettevõtja
2018
Mis on lähimate aastate jooksul need järgmised perspektiivikad valdkonnad, mis esile tõusevad? Ma isegi ei julgeks sektoripõhist vaadet tuua, aga arvan, et ikkagi sellised asjad, mis inimeste pärisprobleeme lahendavad. Et ei loodaks mingit pseudotoodet, vaid tehakse midagi, mis näiteks inimestel aega kokku hoiab, aitab midagi lihtsamalt teha, millegagi paremini kohaneda. Mingi suvalise nipsasjaga enam läbi ei löö. Mis üldse majanduses võiks lähiaastatel ees oodata? Eesti riigi osas on kõige olulisem ikkagi see, et oleks pikk strateegiline vaade. Eestis äri tegemisel on see vaade praegu ikka nii lühiajaliseks muutunud, et sa kunagi ei tea, mis maksusüsteemis on aasta pärast või millised regulatsioonid kehtivad. Eks sama on muidugi ka pal-
judes teistes riikides, ega mujal pole rohi rohelisem. Aga kui vaadata Eestist välja, siis võimalusi on praegu rohkem kui kunagi varem. Kui vaadata Lätist, Leedust ja Soomest kaugemale, siis sealt tuleb tõeline kasv. Aga otsus kaugematele turgudele siseneda on alati kulukas, ebamugav ja riskantne ja kõik ei lähe kaugemale. Seega suur edu saabub ikkagi Eestist väljaspool, juba mastaabi tõttu? Täpselt. Eesti ettevõtlusel on nüüd 25-aastane kogemus selja taga, siis selle pinnalt on kindlasti riike, kus meil on teatav eelis kogemuse näol läbilöömiseks olemas. Järgmise aasta kevadel on riigikogu valimised. Mida teie soovitaksite uuele valitsusele, mida peaks maksusüsteemis kohe muutma?
Peaksime lahti saama sellest maksupoliitilisest mõtteviisist, et iga valitsus tuleb ja teeb oma asja. Pigem on vaja ühiskondlikku ja poliitilist kokkulepet selles osas, millised on need põhiväärtused, millele me maksusüsteemi üles ehitame. Ja siis juba otsustame, et iga valitsus ei torgi seda, et see poleks iga valimise teema. Muidugi on praeguses maksusüsteemis asju, mis minu arvates vajaksid hädasti muutmist, aga kui nüüd tuleb uus valitsus ja muudab näiteks selle maksuvaba tulu asja jälle millekski teiseks või kolmandaks, siis see ei mõju hästi inimestele ega nende maksudistsipliinile. Parem oleks kokkulepe, et kui keegi tahab midagi muuta, siis seda tehakse kolme-nelja aasta perspektiivis, aga ei hakka iga uus koalitsioon jälle maksupoliitilist suunda kruttima. Väga suuri kannapöördeid ei tohi liiga tihti teha. ■
Miks ja kuidas osaleda EY Aasta Ettevõtja konkursil? Konkursi eesmärk on tuua avalikkuse ette edukaid Eesti ettevõtjaid, et neid tunnustada ja nende lugudega inspireerida teisi olema ettevõtlikud ja astuma julgeid samme oma äri alustamisel või kasvatamisel.
A
asta ettevõtja valib sõltumatu žürii, kes lähtub ettevõtja isikust, võttes arvesse tema suhtumist ettevõtlusse avaramalt, panust Eesti majanduse arengusse ja uute töökohtade loomisesse ning majandusnäitajaid. Tähelepanuta ei jää ka ettevõtja sotsiaalne panus ja ärieetika. EY Eesti Aasta Ettevõtja osaleb Monacos toimuval Maailma Aasta Ettevõtja ärifoorumil, kus valitakse EY maailma aasta ettevõtja. Siiani pole küll viimane tiitel Eestisse tulnud, kuid nii mõnigi Eesti laureaat on sellele üsna lähedale jõudnud. Siiski pole selle aunimetuse saamine kõige tähtsam, sest sellel ärifoorumil on koos ettevõtjate koorekiht rohkem kui 50 riigist ning need ärikontaktid on uute ettevõtmiste jaoks sageli olulisemad kui uhke tiitel. Maailma aasta ettevõtja tiitlile on varem kandideerinud teiste seas näiteks Delli arvutite looja Michael Dell, portaali LinkedIn asutajad Reid Hoffman ja Jeff Weiner, maailma suurima internetikaupluse Amazon.com looja Jeff Bezos, maailmakuulsa Cirque du Soleil’ asutaja
Guy Laliberté, hotellikettide arendaja J. W. «Bill» Marriott (Marriott International) ning tuntud mänguarendajad Mikael Hed (Rovio) ja Ilkka Paananen (Supercell). Eestis on konkurss toimunud alates 2008. aastast. Lisaks aasta ettevõtjale soovib EY konkursiga esile tõsta neid ettevõtjaid, kes on andnud Eesti majandusarengusse pikaajalise panuse. Nende teotahteliste ja inspireerivate inimeste tunnustamiseks annab EY välja elutööpreemia. Viimati sai selle Mati Vetevool, kelle panus nii ettevõtja kui ka kohaliku elu arendajana on väärt tunnustamist. Konkursi hindamisprotsess koosneb kahest osast. Esimese osa moodustab põhjalik intervjuu EY esindajaga, et saada ülevaade firmast, selle ajaloost, ärieetikast, sotsiaalsest vastutusest, uuendusmeelsusest, arengust ja tulevikuplaanidest. Teises osas hinnatakse ettevõtte kolme viimase aasta majandusnäitajaid. Intervjuu ja majandusnäitajate alusel koostatakse kokkuvõte, mille põhjal valib sõltumatu žürii viis finalisti, kes pääsevad lõppvooru. ■
Kes saab osaleda? Konkursil osalemiseks peab olema ettevõtte omanik või osanik, see tähendab inimene, kes juhib, otsustab ja vastutab ning on ettevõttes tegev. Millised on nõuded ettevõttele?
• Ettevõte on tegutsenud vähemalt 3 aastat.
• Ettevõttes töötab vähemalt 10 inimest.
• Ettevõtte viimase majandusaasta
käive on vähemalt 2 miljonit eurot.
Kuidas osaleda? • Täida ankeet või saada ankeedis küsitud andmed aadressile eoy@ee.ey.com. • Juhul kui osutud valituks, osaled kahetunnisel intervjuul. • Finaali pääsedes kohtud žüriiga ja saad kutse EY Eesti Aasta Ettevõtja galaüritusele. Soovita kandidaati Kui teile on silma jäänud ettevõtja, kelle viimased aastad on olnud märkimisväärselt tulemuslikud ja tunnustamist väärt, siis palun soovitage teda aadressil eoy@ee.ey.com.
8
Aasta Ettevõtja
2018
NOMINENT
ElectroAir – kosmosetööstus Harjumaal ElectroAir OÜ tegutseb kosmose- ja lennundusvaldkonnas ning toodab kõikvõimalikele õhusõidukitele maapealseks teenindamiseks toiteallikaid, varuosi ja lisavahendeid. Ettevõtte asutati 12 aastat tagasi ning täna on nende klientide hulgas näiteks Lufthansa ja Airbus Group. Adele Johanson
Sihtturgudel tuntakse neid aga paremini, kuigi ka seal võib olla tagasilööke. «Meil on väike riik. Paljud ei tea Eestit, ei tea, kus me asume. Üritades selgeks teha, et oleme praegusel hetkel tehnoloogiliselt palju arenenumad kui meie konkurendid Saksamaal või Ameerikas, ajab see paljusid inimesi segadusse,» tõdes Snitsarenko. Rohkem võiks tema kinnitusel olla riiklikku toetust, sest seni on kogu turundustöö välismaal olnud ettevõte enda kanda. «Praeguseks hetkeks taotleme aktiivselt EASi toetust, mis vastavalt meie viie aasta plaanidele aitaks näituste eest tasumisel ja mõjuks hästi ettevõtte sisemisele arengule,» rääkis ta. Järgmise paari aasta jooksul plaanib ElectroAir ka börsile minna. ■
A
sutaja Aleksei Snitsarenko huvi lennunduse vastu sai alguse juba kodust. «Minu vanemad lõpetasid Leningradi Lennunduse Aparaadiehituse Instituudi ja olid lennukitesse paigaldatava seadmestiku arendajad,» kirjeldas ta. Pärast kooli lõpetamist õppis Snitsarenko TTÜs energeetikat ning läks tööle M. Kalinini nimelisse Tallinna Elektrotehnikatehasesse, kus ta 2010. aastani töötas müügiosakonna direktorina, punudes samal ajal plaani, kuidas ikkagi lennukitega tegeleda. «Istusid kunagi kaks inseneri ja mõtlesid, kuidas oma idee ellu viia, kasutades selleks vaid oma teadmisi ja suurt arenemissoovi. 2007. aastal saime oma esimese projekti EstAir ettevõttelt,» kirjeldas Snitsarenko ettevõtte saamislugu ühes Gennadi Potoviga. 2008. aastal arendati esimene toiteallikas. Täna on ettevõttel omanikke neli, lisaks Snitsarenkole ja Potovile veel Rustam Karagulov ja Aleksandr Škurato. 2010. aasta oli ElectroAiri jaoks murdeline, kuna käive tõusis nullist poole miljoni euroni. 2013. aastal kolis ettevõte juba uude 2000 ruutmeetri suurusesse tehasesse. 2017. aasta alguses ehitati hoone teine osa, mis on mõeldud spetsialiseeritud automatiseeritud diiselgeneraatorite tootmiseks. «Me müüme oma seadmeid sellistesse eksootilistesse riikidesse nagu Araabia Ühendemiraadid, Liibüa, Paapua Uus-Guinea,» rääkis Snitsarenko. ElectroAiri seadmed aitavad toimetada ka väga erinevatel õhusõidukitel Ämari lennujaamas. Suurimateks konkurentideks peab
Electroairi asutaja ja juht Aleksei Snitsarenko ütleb, et Eestis neil konkurendid sisuliselt puuduvad.
Žüriiliikme kommentaar
Foto: Eero Vabamägi
Reet Roos
Snitsarenko valdkonnas üle maailma tuntud ettevõtteid, nagu ITW, TLD, Cavotec ja Guinault Lebrun. «Need on suured ettevõtted, mis töötavad turul üle 50 aasta. Nad on igaüks oma valdkonnas trendide alusepanija, neil on oma väljakujunenud funktsioneerimismudelid, arendused ja finantsis peaaegu piiramatud vahendid. Eestis meil konkurendid praktiliselt puuduvad,» kirjeldas ta. Kuna turundustöö on suunatud väljapoole, pole ElectroAiri tegemistest ka Eestis seni suurt midagi kuulda olnud. Pealegi koosneb meeskond enamjaolt tehnikameestest, kes on harjunud oma tööde kallal vaikselt nokitsema.
ElectroAiri juht on hea näide innovaatorist ning seda valdkonnas, kus tundub, et turg on ammu ja igaveseks jagatud. Märkimisväärne on ka ettevõtlusega alustamise viis, kõigepealt esimene toode ja seejärel ettevõtlus ise. See kinnitab usku, et ElectroAiril on ees pikk progressiivne tulevik, kus suudetakse pakkuda täisteenindust koos innovatsiooniga. Selliseid ettevõtteid vajaksime rohkem, sest inseneritöö on Eesti jaoks oluline ressurss, kuid paraku veel vähe hinnatud.
ELECTROAIR KASVAB SUURTE SAMMUDEGA ElectroAir registreeriti 2006. aastal. Esimese läbimurde tegi ettevõte 2010. aastal, kui käive kasvas pea poole miljonini. Käive Kasum Töötajate arv Allikas: Äriregister
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
0 -20 0
0 -3362 0
490 684 40 460 6
667 603 86 006 16
1 698 385 631 233 20
2 728 555 896 713 31
3 378 566 303 626 35
4 052 003 737 449 42
4 958 373 711 894 49
10
Aasta Ettevõtja
2018
Mullune tähesära
Eelmisel aastal toimus EY Eesti Aasta Ettevõtja gala Kultuurikatlas, kus kuulutati laur veebikaubamaja ON24 omanikud ja juhid Arno Kütt ja Peep Kuld.
Elutööpreemia saanud M.V. Wool omanik Mati Vetevool ning mullu aasta ettevõtjateks kuulutatud Cleveroni ja ON24 omanikud ja juhid Arno Kütt ja Peep Kuld võidurõõmu jagamas. Fotod: Mihkel Maripuu
Tunamullune võitja Jevgeni Kabanov teatepulka üle andmas.
Tallinna lennujaama juht Piret Mürk-Dubout.
Ekspeaminister Taavi Rõivas, Herty Tammo, Jevgeni Kabanov koos abikaasa Ragne Kobanoviga.
Üks žüriiliikmete
Aasta Ettevõtja
Kultuurikatlas
reaatidena välja pakiautomaatide ja robotite tootja Cleveroni ning
Mitmeid suuri ettevõtteid juhtinud Katre Kõvask.
Siim Kallas Foto: EY
2011. aastal aasta ettevõtja tiitli pälvinud Taavi Kotka.
est Meelis Atonen ja Rasmus Varunov.
Kohaletulnuid lõbustasid Tanel Padar ja Tanja Mihhailova.
2018
11
12
Aasta Ettevõtja
2018
NOMINENT
Euroopa saadik Ameerikas Ilmselt paljudelegi üllatuslikult on Estonia klaver suurima läbimüügiga Euroopa klaver Ameerikas. Pea igas kuus läheb Kalamajast, kus Estonia Klaverivabrik asub, üle Atlandi teele konteineritäis klavereid. Tõnis Oja
K
as kujutate ette, et mingi kaubagrupi Euroopa suurim eksportöör Ameerika Ühendriikidesse on Eesti ettevõte? Ilmselt mitte. Aga nii see on – Estonia klaver on suurima läbimüügiga Euroopa klaver Ameerikas. Pea igas kuus läheb Kalamajast, kus Estonia Klaverivabrik asub, üle Atlandi teele konteineritäis klavereid. Ehkki Postimees püüdis pinnida Estonia Klaverivabriku omanikku Indrek Laulu nii- ja naapidi, millisel positsioonil nad tippklassi klaverite turul maailmas on, selget vastust ei saanud. Küsimusele, kes luksusklaverite kategoorias turuliider on, vastas ta, et selles kategoorias (Estonia klaverid on toodete kõige kõrgemas nn high end kategoorias) on igalühel oma kõla. «Igaüks teeb oma kõla ilu. Minu arvates on eesti keel väga ilus keel ja inglise keel kõlab väga ilusasti, nii et igaüks peab leidma oma ja seda väärtustama,» selgitas Laul. «Ega tootjate vahel sellist konkurentsi ei ole. Konkurents võib olla rohkem klaveripoodide vahel,» lisas ta. Mõningase guugeldamise tulemusena võiks siiski järeldada, et Estonia on brändina tuntuselt maailma esitosina hulgas või vähemalt selle piirimail. Indrek Laulu sõnul saavad maailmas kvalitatiivhinnangu 88 toodet, aga mõned vabrikud toodavad mitme nime all, mis tähendab, et tootjaid on vähem. Ehkki klavereid hakati meil tootma juba 19. sajandi lõpus, loodi praegune Estonia Klaverivabrik 1950. aastal. Pärast Eesti taasiseseisvumist ettevõte erastati ja nagu erastamisel ikka, läks suurem osa aktsiatest juhtkonnale, aga väärtpabereid said ka töötajad. Kuna Nõukogude Liidu lagunemisel kadus Tallinna klaverivabrikul turg ära, võeti ühendust Indrek Lauluga, kes õppis siis Ameerika Ühendriikides, et ta aitaks ettevõttele koostööpartnereid leida. Klaverivabriku ja Laulu kokkusaamine oli tõeline jackpot nii perekond Lauludele, klaverivabrikule aga ka tervele Eesti riigile. «Meie valdkonnas peavad yin ja yang olema tasakaalus. Kui on liiga palju kunsti, siis võib kannatada ettevõte ja kui on liiga palju majanduslikku mõtlemist, siis võib
Indrek ja Venno Laulu ettevõttes valmistatavad klaverid on legendaarsed. Foto: Liis Treimann
kannatada kvaliteet ja kunstiline pool,» selgitas Laul. «Minu teada olen ma ainukene klaverivabriku omanik maailmas, kes on suuteline oma klaveril kontserti andma,» lisas ta. Indrek Laul on pärit muusikute perest, kes on rakkes ka ettevõttes. Estonia Klaverivabriku juhatajaks on tuntud koorijuht ja konservatooriumi omaaegne rektor Venno Laul. Selles töötab ka Indreku ema Reet Laul ning abikaasa Triin-Maret Laul. «Eriti mäletan seda, kui vanemad ostsid koju vana, korda tehtud kabinetklaveri. Ema mängis väga ilusasti ühte lugu. See oli Chopini etüüd nr 1, C-tuur. Ma mäletan seda nii erksalt ja emotsionaalselt, pärast mida hakkasin õppima kõiki Chopini etüüde. Sealt sai tõuke huvi klaveri- ja klaverimuusika vastu,» meenutas Indrek Laul oma teed klaveri juurde. Vahepeal toimusid õpingud muusikakeskkoolis ja -akadeemias (mis tol ajal oli konservatoorium), Belgradi muusikaakadeemias. Haridustee päädis Ameerika Ühendriikides New Yorgi Julliardi kooli, algul magistri- hiljem doktoriõppes. Julliardi peetakse üheks prestiižikamaks tantsu- ja muusikakooliks maailmas. 100. aastapäeval valiti 100 väljapaistvamat lõpetajat kooli ajaloos, kelles üks oli Indrek Laul.
Žürii liikme kommentaar
Viljar Arakas Estonia Klaverivabriku näol on tegemist Eesti ühe omanäolisema eksportööriga ja kindlasti ühe sellise brändiga, mis tutvustab meie riiki paljude ameeriklaste elutoas. Nad ei pruugi küll alati brändi ja riiki kokku viia, aga me sellel lootusel siiski elame. Väga sümpaatsed ettevõtte omanikud ja juhid. Tegemist on eduka eksportööriga, kes on sisenenud väga suure sisenemisriskibarjääriga valdkonda. Mõtelge vaid, klaverivabrik, mida see kõik tähendab, et sihuke asi nullist teha – nimi, bränd, tooted. See on väga tore ja nad on ju traditsioonide edasikandjad. Koos õpingutega Ameerika Ühendriikides algas ka ränk töö ühelt poolt müügivõrgu ülesehitamise, samuti klaverite kvaliteedi tõstmisega. «Kui me Ameerikasse müüma hakkasime, saime oma pillide kvaliteedile kõige madalama hinnangu. Sealt edasi hakkasi-
14
Aasta Ettevõtja
NOMINENT
2018
ESTONIA KLAVERIVABRIKU MÜÜK ON OLNUD ÜSNA STABIILNE Ettevõtte käibed ja kasumid eurodes 2007 Käive 2,763 Kasum 0,249 Allikas: majandusaruanded
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2,909 0,384
1,445 0,282
1,887 -0,13
1,977 0,445
2,041 0,292
1,733 0,062
2,174 0,476
2,308 0,841
2,387 0,653
me tohutult parendama pillide kvaliteeti. Hakkasime tegema vähemalt 100 muudatust aastas ja seda aasta-aasta järel. Oli hirm, et kui rohkem teha, jääb tootmine seisma,» meenutas Indrek Laul esimesi aastaid Ameerika turul. Samas oli tarvis investeerimiseks raha, aga selle teenimiseks oli vaja müüa pille. «Oli tunne, nagu parandaks autot samal ajal kui see sõidab,» ütles Laul. «Meile on öeldud, et kvaliteedi paranemine ja selle tunnustamine on nagu Broadway, mis läheb diagonaalis läbi Manhattani. See olevat pretsedenditu juhtum. Eesmärgiks sai kvaliteet ja selle nimel on tehtud väga palju tööd,» lisas ta. Üheksakümnendatel aastatel olid nii meie kui ka teised Ida-Euroopa klaverivabrikud suurtes raskustes. Kuna ettevõtte ladudes oli palju polüesterlakki, kaaluti võimalust hakata tegema köögimööblit, nagu näiteks tehti Petrovi vabrikus, mis on Euroopa suurim akustiliste klaverite tootja. Toonane juhtkond tõstis käed ja pakkus aktsiaid Indrek Laulule. «Mäletan seda kõnet, kui tolleaegne direktor ütles, et kui sa seda asja teha ei võta, siis läheb asi põhja,» meenutas ta. Laulust, kellel oli mingi kogus ettevõtte aktsiad ka varem, sai alates 2004. aastast ettevõtte ainuomanik. Omanikuks saades
võttis ta tööle oma isa Venno Laulu, kes praegu töötab ettevõtte juhatajana. «Isa on olnud konservatooriumi rektor ja tal oli kogemusi rahvusvahelistes žüriides osalemises, tänu millele on ta hea rahvusvahelises suhtluses,» selgitas Indrek. Klaverivabrik on olnud stabiilne, et peaaegu 20 aastat on ettevõtte käive olnud stabiilselt kahe miljoni euro ringis, mis tähendab, et ettevõte ei kasva, aga kahjumis on oldud vaid ühel aastal – 2010. «Arvan, et me kasvame väga palju sisemiselt. Pärast kriisi tulime välja kahe uue mudeliga – Estonia 210 ja 225 (numbrid tähendavad klaveri pikkust sentimeetrites – T. Oja). Meie eesmärk oligi tutvustada neid suuremaid mudeleid ja minna mängima kõrgliigasse. Sealt edasi oli teine põhimõte teha mitte niivõrd arvuliselt palju, vaid rõhuda kvaliteedile,» selgitas Laul. «Klaveril on umbes 10 000 komponenti. Ja käsitsi tehtud pillidel on kvaliteet hästi oluline,» lisas ta. Selleks, et tagada klaverite kõrge kvaliteet on ettevõtte 42 töötajast neli ehk kümme protsenti professionaalsed muusikud. «Üks neist mängis kümme aastat ERSO-s tšellot,» toob näite Venno Laul. Lisaks kvaliteedile rõhuvad Laulud Estonia klaverite Euroopa päritolule. «Me väärtustame ajaloolisi traditsioone, mis on Eestis ja mis on Euroopas. Meie
klaverites on ainult Euroopa komponendid, et välisturgudel oleks identiteet selge,» toonitas Laul. Euroopa klaveritootjaid jääb järjest vähemaks – need kas müüakse ära (peamiselt Aasiasse) või lõpetavad lihtsalt tegevuse. Estonia on Euroopas üks viimaseid mohikaanlasi. Väidetavalt ostavad hiinlased ka mittetegutsevate tehaste Euroopa kaubamärke, sest nii on toodangut lihtsam müüa. Indrek Laulu sõnul on USA turu valik teadlik otsus ja 90 protsenti ettevõtte toodangust läheb sinna. Kokku on läinud teisele poole Atlandi ookeani umbes 3500 klaverit. «See on klaverite müügiks väga hea koht ja väga suur turg. Me oleme teinud otsuse, et püüame teha ühes kohas oma nime tuntuks ja suunata sinna kogu energia. Mitte olla killustatud mitme turu peale,» toonitas Laul. Samas müüakse ka Euroopasse ning viimasel ajal ka Austraaliasse ja Hiinasse, aga ettevõtte käekäik sõltub ikkagi eelkõige Ameerika turust ja Indrekust. Küsimusele, mis saab tulevikus, vastas Indrek: «Minu nägemus on selline, et mu poisid, kes on praegu 11 ja 13, tunnevad selle vastu niipalju huvi, et nad ühel päeval tahavad tööd jätkata.» ■
Asjatundjatest žürii See, kelle valis žürii aasta ettevõtjaks, selgub 15. märtsi galaõhtul.
Reet Roos Inspired Universal McCann OÜ
Kaidi Ruusalepp Funderbeam OÜ
Arno Kütt EY Eesti Aasta Ettevõtja 2017 Cleveron AS/ON24 AS
Marika Priske Sotsiaalministeerium
Meelis Atonen Tavid AS
Aavo Kokk Catella Corporate Finance
Viljar Arakas EFTEN Capital AS
Peep Kuld EY Eesti Aasta Ettevõtja 2017 Cleveron AS/ON24 AS
16
Aasta Ettevõtja
2018
NOMINENT
Tortide ja kookide kuningad Tartu vanimast kohvikust Tartus Ülikooli tänaval asuv Werneri kohvik ei ole kellelegi võõras. Väikestest Werneri keldri katakombidest välja kasvanud Gustavi kookidest on juba saanud oluline osa eestlaste peolauast ja lähiajal plaanitakse siseneda ka välismaa turule. Kuna tootmismahud suurenesid meeletul kiirusel, jäi vana tootmisruum väikeseks ning 2015. aastal ehitati Tartus valmis uus veelgi suurem tootmispind. Et vana tootmisruum tolmu ei koguks, tuligi idee minna turule ka valmistoiduga. «Mäletan, et Joel käis Lõuna-Aafrikas ja tõi sealt pilte valmistoidust, mida müüakse kauplustes,» kirjeldas Siim. Piltidel olid ilusad kihilised salatid kenades karpides. Veel samal aastal sündis bränd «Joel Ostrat küpseta-naudi-ela!». Nii Gustavi koogid kui ka Joel Ostrati valmistoidud on algusest peale olnud ühe konkreetse põhimõttega – pakkuda kliendile kvaliteetsest toorainest valmistatud kvaliteetset toitu, isegi kui see maksab veidi rohkem kui teised turul olevad tooted. ■ Mattias Cafe omanikud Rivo Sisas (vasakul), Joel Ostrat ja Siim Liivamägi on ettevõtte edu võtmed ehk kolm täiesti erineva tausta ja iseloomuga omanikku. Foto: Sille Annuk Maria Joost
W
erneri omanikfirma Mattias Cafe omanikud Joel Ostrat, Siim Liivamägi ja Rivo Sisas on 13 aasta jooksul ehitanud väikesest kohvikust Ülikooli tänaval suure toitlustusimpeeriumi, mis tegeleb nii kookide kui valmistoidu valmistamisega. Joel Ostrati sõnul on edu võti kolm täiesti erineva tausta ja iseloomuga omanikku. «Ma ütlen üht – see, et kolm ägedat tüüpi, täiesti erinevad inimesed, täiesti erinevatest linnadest, täiesti erinevate juurtega, said kokku ja teevad seda (äri – toim) siiamaani, lükkab ümber müüdi, et keskmine toitlustusasutus püsib võib-olla ainult mõned aastad, sest napib jätkusuutlikkust,» sõnas Joel. Mattias Cafe algus oli raske – majandustulemused olid kehvad ja pea iga päev tuli suhelda nii kohtutäiturite kui ka maksuametiga. 2009. aastal tuligi meestel idee koogid kohvikust välja viia. Esimeseks koostööpartneriks sai Tartu Kaubamaja, esimesed koogid valmistati nendes sama-
des Werneri katakombides. Siimu sõnul oli otsus viia koogid kohvikust jaemüüki see, mis neid ka päästis. Tartu Kaubamajale lisandusid ka Tallinna poed ning mingil hetkel jõuti arusaamale, et Werneri katakombid ei suuda enam täita nõudlust. 2011. aastal koliti Tartus suuremale pinnale ja hakati vallutama jaekette üle terve Eesti. Kookide müügiedu andis meestele motivatsiooni end proovile panna ka Tallinna toidukohtade seas. Nii ostetigi 2013. aastal tütarettevõte Pagariäri OÜ ja juba varsti avas uksed Solarises asuv Gustav Cafe kohvik. Tallinna inimesed võtsid tartlased soojalt vastu ning järgmisel aastal avati kaks uut kohvikut – üks Viimsis ja teine Kalamajas.
Žürii liikme kommentaar
Reet Roos Nad on kindlasti väärt olema finaalis, kuna toidutegemine on tegelikult väga raske kunst, aga teha seda veel nii, et väga heade kookide sünonüüm on Gustav, et neil iga asi, mis nad on teinud eraldi ettevõtteks, on samamoodi eriline, pidades silmas nende catering’i ja muud säärast. Lisaks veel ekspordisoov lähiriikidesse, mis on väga keeruline, sest tegelikult nad n-ö ekspordivad ajaga võidu, kui nad ei taha kasutada säilitusaineid. Üsna suurelt ette võetud ja kvaliteedis mitte sammugi järele antud. See on asi, mis mind inspireeris.
MATTIAS CAFE KASVAB KIIRESTI 2012
2013
2014
2015
2016
Käive 1 290 000 Kasum 10 239 Töötajate arv 40 Allikas: Äriregister
1 900 000 158 000 62
2 870 000 215 600 79
4 400 000 228 000 103
6 400 000 177 500 230
OLE TEADLIK, HOIA OMA RAHA SEIFIS!
-15%
ALLAHINDLUST SEIFIDELE TAVAHINDADEST KOLME KUU JOOKSUL
18
Aasta Ettevõtja
2018
NOMINENT
Uudishimu toel sündis Taxify
Juba poisikesepõlvest alates on neid mehi saatnud vastupandamatu soov teha midagi uut, uudishimu on nende teine nimi – ning nagu viimased ajad on näidanud, siis on nende jagamismajanduse lipulaeva Taxify’id saatmas ka üleilmne edu. Aivar Pau
Taust
V
Taxify on 2013. aastal asutatud eestimaine tehnoloogiafirma, mis arendab ülemaailmset transpordiplatvormi. Ettevõte tegutseb 36 linnas ja 22 erinevas riigis, vahendades aastas kümneid miljoneid sõite viiele miljonile kliendile. Firmas töötab globaalselt rohkem kui 400 inimest. Iga kuu laieneb Taxify uude riiki või linna ning palkab keskmiselt 15 inimest. Augustis 2017 alustas Taxify koostööd maailma suurima sõidujagamisteenust pakkuva platvormiga Didi Chuxing. Partnerlusega investeeris Didi Taxify’sse ning toetab Eesti ettevõtte edasist kasvu. Taxify rakendus on saadaval iOS ja Android platvormidele. 2016. aastal oli Taxify käive 2,8 miljonit eurot, kahjum 50 000 eurot. Taxify aastatega kuhjunud jaotamata kahjum oli 2016. aasta lõpu seisuga 812 822 eurot.
endade Markuse (24) ja Martini (39) Taxify on asutatud alles aastal 2013, kuid on saanud juba iseenesestmõistetavalt peamiseks taksotellimise lahenduseks nii Eestis kui lõunanaabrite juures. Nüüdseks on Hiina transpordigigandi Digi Chuxingi investeeringu toel juba 22 riigi 36 linna sellised, kuhu reisides tasub Taxify äpp mobiilis käima tõmmata. Kõigi kontorite peale kokku on palgatud tänase seisuga juba üle 400 töötaja, neile lisanduvad tuhanded ja tuhandeid teenust pakkuvad juhid.
Taxify asutajad Martin ja Markus Villig. Foto: erakogu
IDEEST LÄBILÖÖMISEKS EI PIISA
KAS JAGAMISMAJANDUS SOBIBKI KÕIKJALE?
Markuse sõnul on ta kogu elu olnud uudishimulik ja mõelnud, kuidas luua uusi lahendusi ja neid ka efektiivselt tööle panna, mis on omakorda hoogu andnud ettevõtluspisikule. «Oma esimesel Garage48 hackathon’il osalesin 16-aastaselt, olin siis noorim osaleja. Juba järgmisel aastal juhtisin mKooli meeskonda, mis võitis Garage48 nädalavahetusel esikoha. Ideid on paljudel, kuid läbi lööb see, kes neid ka testima ja teostama hakkab,» kõlab tema edu valem. Martin seevastu märgib, et tema asutas oma esimese ettevõtte ülikooli esimesel kursusel 1997. aastal. Toona loodud veebifirma XXL.EE ostis kaks aastat hiljem ära Tallinna Börsil noteeritud PCT Grupp. Markuse jaoks oli mKoolile omistatud tähelepanule vaatamata esimene «tõeline» ettevõte ikkagi Taxify. Alguses vahendati «vanu häid» taksosid, kuid meeste ambitsioon oli suurem ja peagi said lahendusega liituda kõik, kel taust korras ja juhiload taskus. Ka Eesti riik tuli ajaga kaasa ja kohendas oma ühistranspordinorme reaalsusest lähtuvalt. Sõidujagamislahendused legaliseeriti ühistranspordis möödunud aasta novembrist ning võrdne koht selles valdkonnas leiti nii tavataksodele kui sõiduvahendajatele.
Taxify edu on muidugi tekitanud ka laiema küsimuse, kas jagamismajandus kui selline ongi meie tulevik? Martin Villig tõdes, et kindlasti on valdkondi, kus turuplatsiloogika ei taga parimat teenust, aga rõhutab samas, et transport nende hulka ei kuulu. Jagamismajanduse kasv on Martini sõnul seotud ka inimeste ootustega töötegemisele. Traditsiooniline «üheksast viieni» mudel, kus inimene töötab ühes ettevõttes kaheksa tundi järjest, on asendumas paindlikuma ja mitmekesisema mudeliga. «Jagamismajandus pakub seda paindlikkust,» ütleb Martin.
TAXIFY VS UBER: KAS UBER VÕIKS OLLA VEIDI MURELIK? Markuse kinnitusel on Taxify täna oma valdkonnas maailma kõige kiiremini kasvav ettevõte. Just hiinlaste tehtud suurinvesteering Taxify’sse – väidetavalt üle kümne miljoni euro – on pannud üsna kindlalt kukalt kratsima ka suure Uberi enda. On üsna mitu linna, kus tegutsevad mõlemad sõiduvahendajad koos, võideldakse hindade pärast, iga kliendi ja iga autojuhi pärast. «Meie trumbiks on olnud nutikas ja efektiivne ärimudel, tänu millele oleme saanud pakkuda paremaid tingimusi juhtidele ning paremat hinda klientidele. Seda kõike oleme teinud oluliselt väiksema kapitaliga kui nii mõnedki globaalsed konkurendid,» räägib Markus Villig. «Turule ma-
Žürii liikme kommentaar
Kaidi Ruusalepp Taxify asutanud vendade perekonnanimeks võiks sama hästi olla ka Ettevõtlus. Nad on ehitanud iseendasse uskudes üles midagi, mis on iga ettevõtja unistus – äri, mis levib üle maailma nagu viirus :) See on suure töö, õigete prioriteetide seadmise ja fookuse hoidmise tulemus. Taxify on minu meelest ära tabanud veel ühe nende äri toetava aspekti – nad istuvad uue ja vana jagamismajanduse mõttemaailma vahel. Taxify juhtimistarkus, positsioneerimine turul, tehnoloogia tark kasutus ja kasvunumbrid ei andnud züriile muud võimalust, kui valida Taxify finaali.
hub erinevaid tegijaid, ent suures plaanis on võitjaks see, kes suudab pakkuda parimat kombinatsiooni kiirest saabumisajast ja taskukohasest hinnast,» räägib ta. ■
Aasta Ettevõtja
2018 ETTEVÕTETE KÄIVE EDESTAB JUBA BUUMIAEGA Müügitulu, tuhat eurot III kvartal, tegevusalad kokku 16 000 000 14 000 000 12 000 000 10 000 000
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
8 000 000
Allikas: Statistikaamet
ETTEVÕTETE KOGUKASUM JÄÄB KÜMNE AASTA TAGUSELE AJALE VEEL ALLA 2012. aastal Aasta Ettevõtja tiitli pälvinud Ruth Oltjeri hinnangul on Eesti ettevõtjatel aidanud rasketes oludes ellu jääda kiire kohanemisvõime. Foto: Liis Treimann
Viimasele kümnele aastale Eesti majandusloos andis vältimatu kammertooni 2008. aastal lahvatanud üleilmne majanduskriis, mis oma intensiivsuse ja ulatusega lõi Eesti ettevõtlusmaastikul platsi puhtaks – nõrgad langesid, elujõulised said tugevamaks.
A
lustuseks tuleb täpsustada, et Eesti möödunud kümnendi keskpaiga peadpööritav majanduskasv võttis järsult tuure maha juba aasta enne suurt pauku ehk Lehman Brothersi pankrotti 2008. aasta 15. septembril. Just viimast peetakse märgiliseks sündmuseks, mis üleilmse finantskriisi valla päästis. Eesti majandus vajus allapoole nulli 2008. aasta alguses. Peaminister Andrus Ansip ütles toona, et nad olid majanduskasvu aeglustumist juba ammu oodanud ja vajanud. «Paari viimase aasta kasvutempode jätkumine oleks kindlasti viinud majanduskriisini,» tunnistas ta 2008. aasta maikuus BNSile. Seda, mis aga järgmisel aastal tuli, vaevalt oskas Ansip kunagi üldse karta. Eesti SKP kukkus 2009. aasta teises kvartalis
1 000 000 800 000
kivina 16,6 protsenti. Majandusajaloolane Jaak Valge ütles Eesti Päevalehele, et see on kõige järsem majanduskrahh, mis Eestis kunagi aset leidnud. Igal kuul teatasid ettevõtted inimeste koondamisest. Tööpuudus purustas rekordeid. Välisturud vajusid ükshaaval kokku ja eksport kidus. Eesti oli ajaloo sügavaimas kriisis.
AFERISTE JÄI VÄHEMAKS Veidi enne seda, 2008. aasta lõpus Ernst & Youngi aasta ettevõtjaks valitud Jaan Puusaag meenutas, et toona valitses Eesti inimeste hulgas veel meelsus, et ega kriis meid puuduta. «Mäletan, et käisin mõnes saates rääkimas, kus mina paistsin silma ainukese hädakraaksujana. Aga ma nägin, et turgudelt paistab halba,» rääkis ettevõtja. Pärast suurepäraseid aastaid, mil Puusaagi ettevõte, ehituskeemia tootja Krimelte oli tublisti kasvanud ja kasumit teeninud, pöördus 2009. aastal ka nende õnn.
600 000 400 000
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
200 000 2008
Kümme aastat, mis tegid tugevad tugevamaks
Lennart Ruuda
Kogukasum (-kahjum), tuhat eurot III kvartal, tegevusalad kokku
2007
20
Allikas: Statistikaamet
Olulisemad sihtturud olid kõvas languses. Käive kahanes viiendiku võrra. Vahepeal mindi üle isegi osalisele tööajale. Tõsi, ettevõte tegutses kasumlikult. Krimelte suutis kriisist kiirelt taastuda. 2010. aastal nägi ettevõte olulist tõusu ja järgmisel aastal olid nad juba kriisieelsetest hiilgeaegadest möödas. Ühe olulise õppetunnina võttis Puusaag masust kaasa, et kuigi suured vapustused viivad turud langusse ja panevad ettevõtjad maksimaalselt proovile, on see ka võimalus kasvada. «Meil õnnestus tänu suhteliselt tugevale kliendiportfellile ja headel aegadel kogutud rasvale turgu isegi juurde võita,» tunnistas ta. Jüri Raidla, kes valiti parimaks ettevõtjaks aastal 2014, leidis, et ränk majanduskriis karastas neid ettevõtjaid, kel oli headel aegadel jätkunud piisavalt talupoeglikku mõistust, et rahalise bravuuritsemisega mitte kaasa minna. Võitjad olid ka need, kes suutsid oma ärisid õigel hetkel organisatsiooniliselt korrastada ja kes jätkasid aktiivselt ettevõtte arendamist, mitte ei läinud rantjee-elu peale. Samas möönis Raidla, et kõrvuti karastava mõjuga oli kriisil ka suur laastav toime – paljudele osutus see fataalseks külmetushaiguseks. «Võib-olla isegi mit-
2018
1400 1200 1000 800 600
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2007
400
Allikas: Statistikaamet
INFLATSIOON MULLU KIIRENES tarbijahinnaindeksi muutus % 12 10 8 6 4 2 0
2016
2017 2017
2015
2016
2014
2013
2012
2011
2010
2009
-2
Allikas: Statistikaamet
MAJANDUS PÖÖRAS MULLU KIIREMALE KASVULE Majanduskasv % III kvartal 10 5 0 -5 -10 -15
2015
2014
2013
2012
2011
2010
-20 2009
Mis andis veel viimasel kümnel aastal tooni? Paljudele ettevõtjatele meenus 2014. aastal alanud Vene kriis. Teatavasti kehtestasid lääneriigid Venemaale sanktsioonid, viimane kehtestas omakorda vastusanktsioonid ja kaubavahetus idaturuga praktiliselt kustus. Jaan Puusaagi pani aga imestama, et ühe turu sulgemine Eestit nii vähe mõjutas. Talle kangastus võrdluseks möödunud sajandi viimaste aastate Vene kriis, mil rubla devalveeriti ja Eesti majandus jäi sisuliselt seisma. Kuigi oli valdkondi nagu transiit, põllumajandus ja toiduainetööstus, mida 2014. aasta sanktsioonid räsisid, ei löönud see meie majandust tervikuna rivist välja, möönis Puusaag. «See on märgiline, kuidas me oleme 10 aasta jooksul suutnud Venemaast lahti öelda ja uued turud ning võimalused leida. See näitab meie majanduse head tervist,» märkis ta. Jüri Raidla märkis siinkohal, et meie ettevõtjate edu taga on suisa geneetiline võimekus kohaneda muutustega ülimalt keerulises geopoliitilises asukohas. Aitas ka see, et paljude ettevõtjate jaoks ei olnud Vene turu kukkumine mingi uus nähtus. «Esimest korda tehti selle nähtusega tutvust 1990ndate alguses, teist korda 1990ndate lõpus, kolmandat korda pärast pronksiööd ja neljandat korda pärast 2014. aastat. Seega, trenni on tehtud kõvasti,» ütles Raidla. Samas ei tähenda meie ettevõtjate paindlikkus seda, et peaksime ise Venemaa turgu kukutama,
Keskmine brutokuupalk III kvartal, tegevusalad kokku
2008
VENE KRIISIKS OLI KÕVASTI TRENNI TEHTUD
KESKMINE PALK ON KÜMNE AASTAGA PEA KAHEKORDISTUNUD
2007
te nõrkuse tõttu, vaid seetõttu, et oldi õige äriga valel ajal vales kohas,» arvas ettevõtja. Raidla sõnul tuleks siin eristada aferiste, kes jalutasid ärimaastikul ringi, ühes käes priske rahakott ja teises käes jõustumata pankrotiotsus. «Kriiside üheks plusspooleks on aferistlike äride vähenemine,» ütles ta. Majandusteadlane ja president Kersti Kaljulaidi nõunik Heido Vitsur võttis kokku, et viimase 10 aasta jooksul on elujõuetud langenud konkurentsist ja tublimad õppinud olema piisavalt tugevad ja paindlikud, et muutuvas maailmas ja globaalses konkurentsis edukalt ujuda. Teda hämmastas, kuidas on meie ettevõtted suutnud nii kõvale survele vastu panna. «Kui meie ettevõtjad oleksid peale selle, et nad on head tootjad, ka sama head müügimehed kui nii mõne teise rahvuse esindajad, oleksid nad päris kõvad poisid,» muheles Vitsur.
2008
Aasta Ettevõtja
2007
22
Allikas: Statistikaamet
leidis ta. «Kahjuks on Eesti poliitikas Vene turu ära kukutamisega viimase kümne aasta jooksul liigagi palju tegeldud.»
HEAOLURIIK ON ÕUELE JÕUDNUD Kui paljude ettevõtete majandustulemused sõitsid kriisijärgselt Ameerika mäge-
del, siis puhastusvahendeid tootva Chemi-Pharm ASi jaoks erilist madalseisu polnud ja tulemused jätkasid kasvamist. Ettevõtte juht ja omanik Ruth Oltjer, kes pälvis aasta ettevõtja tiitli 2012. aastal, ütles, et nende edu tuleneb ettevõtte spetsiifikast: haiglad vajavad tooteid sõltumata majanduslikust olukorrast. Oltjer on kindel, et Eesti ettevõtjaid on aidanud paindlikkus ja nende võime kohaneda kiiresti uute situatsioonidega. Ettevõtjatele on kasuks ka keskmiselt väga töökas Eesti inimene, kes on valmis hea elustandardi nimel pingutama, rääkis ta. Uurides, mis on viimase kümnendi olulisemad muutused meie majanduses, jõudis Oltjer jutuga kiiresti 2016. aasta novembrisse, mil pikalt võimul olnud Reformierakond tõugati troonilt ja valitsuse pani kokku Keskerakond. Kuigi valitsusele saab alati midagi ette heita, oli kümme aastat tagasi ettevõtjate kindlustunne suurem ja neid kuulati rohkem, rääkis ettevõtja. «Kogu see praegune rapsimine ja valitsusepoolne ebakompetentsus tekitab ettevõtjates teatavat ebakindlust. Valikuta raha külvamine ehk tasuta teenuste nimekirja laiendamine kõigile elanikele sõltumata isiku majanduslikust toimetulekust on ohtlik tendents ja viib ebamajanduslikkuse ja korruptsiooni vohamisele ning mõttetute raiskamisteni,» ütles Oltjer. Jaan Puusaag lisas, et kümnendiga on Eestist kadunud tõeliselt parempoolne erakond. «Kõik on liikunud tsentrisse või vasakule, aga tõeline ettevõtjate erakond on puudu, mida valiksid pragmaatilise meelega parempoolsed kodanikud,» tunnistas mees. «Reformierakonnast on saanud populistlik rahvapartei.» Nii Puusaag kui Oltjer tõdesid, et viimastel aastatel on ka majandus uuesti kasvama hakanud. Selle vältimatu kõrvalnäht on suurenenud tööhõive, mis tähendab tööstusettevõtete jaoks kahte asja: pidev töökäte puudus ja meeletu palgasurve. Meie eelis madalapalgalise riigina on kadumas, möönis Oltjer. Tunda on ka mentaliteeti nagu oleks heaoluriik meie õuele jõudnud, lisas Puusaag. Kui kümme aastat tagasi tegi Eesti põhimõttelisi valikuid, näiteks otsustas üle minna Euroopa ühisrahale euro, siis täna on meil rohkem sellised «tore oleks» teemad, leidis ettevõtja. «Tegeleme mugavusteemadega, palju on killustatust, suur siht puudub. Majandusele see hästi ei mõju,» resümeeris Puusaag. ■
24
Aasta Ettevõtja
2018
NOMINENT
Eestlased ehitavad punalippu kandes Rootsis miljarditehast Tartlased Vallot Mangus ja Jaan Luts mängivad siinses ehitusäris justkui statistirolli, kuid nüüd asuvad nad Tartu betoondetailide tootjaga TMB kordama Tallinki edulugu, haarates olulise positsiooni Läänemere mõlemal kaldal. Andres Reimer
B
etoonelementide tootja kuulub ehitusäri toitumisahelas nii tagasihoidlikule positsioonile, et Mangust ja Lutsu ei kutsuta tavaliselt isegi objektide avaüritustele. Seda vaatamata asjaolule, et objekti maksumusest võib just TMBs valminud betoonelementide osa ulatuda viiendikuni kogumaksumusest. Mehed asusid 1990. aastate alguses oma tänase ettevõtte eelkäijas Tartu Majas tööle väga lihtsal ja inimlikul põhjusel: lubati head palka ja korterit. Kuid nüüd võivad nad oma elutööna esitleda Eesti Rahva Muuseumi peahoonet, IKEA kaubanduskeskuseid Rootsis Helsingborgis ja Soomes Turu lähedal Raisios. Tõeliselt vägevaks ettevõtmiseks kujuneb aga Rootsi nn miljarditehas – Gruvönisse kerkiv BillerudKorsnäsi modernne pakenditehas. Mehed väidavad, et nad ei julge ennustada ehitusturu arengut viie aasta peale ette, kuid sellest hoolimata on seadnud ambitsioonika eesmärgi rajada, osta või liita betoontoodetetehas Rootsis. Selle plaani nimi on TMB 3.0. Varasem versioon TMB 2.0 oli tehase välja ostmine ehitusfirmadelt ja laienemine Soome, ostes Betonimestarit OY. Mangus ja Luts on seadnud iseendile omanikena kõrge standardi. Nad tunnustavad ettevõtjana üksnes seda isikut, kes suudab otsustada ja ka otsused ellu viia. Väikeaktsionär selle standardi järgi ettevõtjaks ei kvalifitseeru. Samuti peavad nad ettevõtja olulisimaks omaduseks aktiivsust ja töötajate innustamist. Selleks, et aktiivsuse vajadust nii endale, töötajatele, kuid ka klientidele meelde tuletada, värvis TMB oma lipu punaseks. Omanike rolli olulisust näitab asjaolu, et varasemad ehitusettevõtjatest TMB aktsionärid polnud valmis laienema Rootsi turule, sest siinse ehitusturu hävingu märgid hõljusid õhus. Rootsi turu leidsid hoopis lätlased – SIA TMB Elements, kes sellega päästsid oma tehase masu käest,
TMB AS betoonelementide tehase osanikud Jaan Luts ja Vallot Mangus oma Tartu äärelinnas asuvas tehases. Foto: Mihkel Maripuu mis Lätit tabas palju valusamalt kui Eestit. Lätlased viivad praegu läbi Riia ja Ventspilsi sadama 90 protsenti oma toodangust Rootsi. Lätis asutati tehas 2005. aastal. Samal ajal oli plaanis laienemine Leetu ja tehase rajamine Põltsamaale. Kuid masu tõmbas hoogsale laienemisele piiri peale. Samal ajal kui Lätis sai TMB tunda riigi toetust, ei osutunud Leedus pinnas viljakaks. Tänagi on ettevõttel seal tehase rajamiseks sobilik maa, kuid tehase loomine on võimudega asjaajamises kinni.
TMB lööb läbi just keeruliste ehitusobjektide puhul, kus tuleb kasutada palju inimtööjõudu. Kuna Rootsis kohalikke nn platsimehi võtta ei ole, palkab TMB mehed Eestist ja Lätist, et need kohale toodud paneelid ka kokku monteeriks. Põhjamaadesse laienemine on TMB-le lausa saatusliku tähtsusega, sest tänu ekspordile on ettevõte saavutanud sõltumatuse kohalike peatöövõtjate hinnasurvest. Soome tehase sõbralik ülevõtmine aitas aga kaasa kogu ettevõtte arengule. ■ Žüriiliikme kommentaar
EKSPORT TEGI FIRMA TUGEVAKS TMB peamised majandusnäitajad 2014 Käive 37,2 Kasum 2,5 Töötajaid 307
2015
2016
44 2,9 305
66 5,3 489
Lõviosa TMB müügitulust tuli 2016. aastal Rootsist mln eurot protsenti Eesti 9 14 Läti 1,6 3 Soome 15,4 23 Rootsi 38,4 58 Norra 1,6 2 Alikas: Äriregister
Aavo Kokk
Catella Corporate Finance juhatuse liige
Konkursi eesmärk on kiita just silmatorkavalt ettevõtlikke inimesi. TMB vastab selle kriteeriumile suurepäraselt. Nad ostsid tehase Soomes just ajal, kui ettevõtte finantse vaadates oleksid võinud täiesti rahulikult koduturul edasi tiksuda – omanikel endil oli raha selleks küllalt. Tootmisettevõtete ettevõtlikkust tuleb aga eriti esile tõsta, sest lõppude lõpuks ratsutame kõik teised just nende seljas.
26
Aasta Ettevõtja
2018
Cleveron toob tuleviku kohale Mullu EY ettevõtlusgalal Eesti aasta ettevõtjateks pärjatud Viljandi ettevõtte Cleveron omanikud Arno Kütt ja Peep Kuld vääriksid seda tiitlit vabalt nii sel kui kindlasti ka järgmisel aastal. Kasvutempo, mis kursil ettevõte täna liigub, teeb arvatavasti kadedaks suurt osa Eesti ettevõtjaid, kuid paneb Cleveroni rahvusvahelist haaret arvestades eestlased ühtlasi ka uhkust tundma. Siiri Liiva
V
iimasel ajal on vähe neid päevi, kus Cleveronil parajasti mõnda aktiivset töökuulutust üleval ei ole. 23. jaanuaril, kui ettevõtte Viljandis asuvat tootmist külastasime, otsiti kohalikus lehes Sakala inimesi lausa viiele erinevale ametikohale. Hiljem jäid silma veel täiendavad töötajate otsingud teistes töövahenduskeskkondades. 2017. aasta jooksul Cleveroni töötajate arv enam kui kahekordistus. «Me oleme aastaga 50 inimest juurde võtnud,» kirjeldab ettevõtte omanik Arno Kütt. Kui 2017. aasta alguses töötas Cleveronis veel alla 50 inimese, siis nüüd on 110 kanti. Kui 2010. aastast alates on ettevõtte müügitulu numbrid jäänud keskmiselt kolme kuni nelja miljoni euro vahele aastas, siis 2017. aasta enam kui kolmekordistas selle. «Üle 11 miljoni,» teatab Kütt käibenumbri. Põhimüük tulebki robotpakiautomaatide pealt. Kütt lisab, et täpselt samas – käibe kolmekordistamise graafikus – plaanib Cleveron ka alanud aastal liikuda. «Sel aastal tuleb 30 [miljonit eurot], sisuliselt on maha müüdud,» kinnitab ta.
PÄRAST LAIENDUST RUUMI VEEL SAJALE INIMESELE Ka on näha, et Viljandis asuvad ruumid hakkavad kitsaks jääma, mistõttu on ettevõttel parasjagu käsil tootmise laiendamine. Hetkel tootmise all olevad 3000 ruutmeetrit läheb arenduse kätte ning tootmine liigub juba ehitamisel olevale 7000 ruutmeetrile. Kontorilauad on täna kõik täidetud, osa inimesi töötavad juba rendipinnal. Laiendus, kus on ruumi nii tootmisele kui kontoriinimestele, peaks valmima sügiseks. Siis oleks ruumi veel saja inimese juurde võtmiseks, pärast seda tuleks aga juba mõelda uuele laiendusele. Seda, et Eestis tööjõust väheks jääks, Kütt ei karda. «Eestis on väga nutikad inimesed ja neid on veel piisavalt. Kui meil aasta aega
Cleveroni omanik Arno Kütt peab oma ettevõtet robotpakiautomaatide osas teerajajaks. Fotod: Elmo Riig/Sakala tagasi oli see probleem, siis praegu on läinud see, mida me teeme, üle Eesti.» Tootmisega on hõivatud üksnes viiendik Cleveroni töötajatest, hetkeseisuga 19 inimest. «Ülejäänud on tarkvarainsenerid, mehhatroonika, sisseost, müük – kõik selliseid –, projektijuhid,» kirjeldas Kütt. Kuigi praegu töötavad tootmisinimesed veel ühes vahetuses, on ettevõttel plaan peagi kahele vahetusele üle minna. Sügiseks on vaja valmis saada 500 pakiautomaati Walmartile ning uued lepingud on ka juba peal. USA ja maailma suurim jaekett Walmart on Cleveroni suurklientidest arvatavasti kõige tuntum. Samuti teatakse Hispaania rõivatööstuse giganti Inditexi ja Suurbritannia suuruselt kolmandat jaeketti Asdat, kellega Cleveronil on hetkel pilootprojektid käimas. Küsimusele, kas Asda on nende kõige värskem partner, märgib Kütt mitmetähenduslikult: «Seda on ta, jah. Avalikult.» Küll aga uurib ettevõte juba täiendavaid laiendusvõimalusi. Lisaks Viljandi kõrvalvaldadele on neid kutsutud Ida-Vi-
rumaale. «Kui Ameerikas mahud kasvavad, on võimalus, et üks kokkupanemise tehas läheb Ameerikale lähemale,» sõnab Kütt. Kuigi täna see ei ole veel teema, võib see üsna reaalne olla viie aasta pärast. Siiski nõuaks niisugune samm 100–200miljonist aastakäivet.
JUBA VÄLJAKUTSED JÄRELETEGIJATEGA Pidev arendustöö on Cleveroni Viljandi külje all asuva tootmise argipäeva lahutamatu osa. Ka meie külaskäigupäeval avaneb meil võimalus visata esimene pilk senisest erineva suuruse ja kõrgusega pakiautomaatidele, mille esimesed pilootversioonid on Hispaanias Inditexi jaoks püsti pandud. Fotograafil neid veel lähedalt pildistada ei lasta. Cleveroni tootmise eripäraks on, et Viljandis töötab ettevõte välja oma insenertehnilised lahendused ning paneb pakiautomaadid kokku, reaalne osade tootmine on aga mööda maailma laiali. Täpsemalt tulevad erinevad osad erinevatelt tootjatelt nii Eestist, Euroopast kui
28
Aasta Ettevõtja
2018
KASVAV CLEVERON MAKSAB HEAD PALKA Cleveroni majandusnäitajad (2010–2016) 2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017*
Käive 1 456 618 Kasum/kahjum 1 360 112 Tööjõukulud 441 427 Keskmine töötajate arv 20 Keskmine tööjõukulu 1 839 Keskmine brutokuutasu 1 368,51 *esialgsed andmed Allikas: ettevõtte majandusaruanded
3 353 607 987 339 505 853 24 1 756 1 306,87
3 070 990 914 097 702 317 30 1 951 1 451,64
3 979 678 1 451 761 810 680 34 1 987 1 482,81
4 218 677 1 008 700 1 028 452 37 2 316 1 728,60
2 511 089 10 730 1 167 894 43 2 263 1 691,60
3 257 792 -212 547 1 508 212 53 2 371 1 772,35
11 300 000 600 000 N/A 110 N/A N/A
Aasiast. «Kõik detailid tehakse teistes firmades.» Kokku koosneb üks pakiautomaat 6000 erinevast osast. Kütt pakub, et põhiline osa neist tuleb umbes kümnest riigist. Küll aga on esimesed uljad ettevõtted asunud Cleveroni disaine järele tegema. «Info liigub,» märkis Kütt. Sellel, kui palju patente Cleveronil tänaseks on, ei jõua Kütt enam järge pidada. «Eks meil on neid järjest sisse antud. Siis on meil kasulikud mudelid ja disainid, mis on kaitstud. Ma arvan, et igal kuul läheb meil midagi kaitsmisele. Patendid on eri riikides ... Meil ikka on neid.» Ettevõttes on ka põhikohaga patendispetsialist, kes hoiab silma peal patenditaotlustel, et ettevõte ise patenteeriks oma asjad ja ei rikuks kellegi teise patendiõigusi. «See on tegelikult see maailm, mis on Eestis väga alaarenenud. On küll patendibürood, kes oskavad bürokraatia ära lahendada, taotlused sisse anda, aga see on ka kõik,» tõdes Kütt.
JÄRGMINE SAMM: PAKIAUTOMAADID KODUDESSE
Cleveroni inimesed elavad mõtetes juba tulevikus ja keskenduvad veelgi innovaatilisematele lahendustele. «Mida me tegelikult inimestele pakume? Me pakume neile aega,» ütleb Kütt. Seetõttu on ta tugevalt veendunud, et meile harjumuspärased pakiautomaadid kolivad peagi meie koju. Ettevõttel on juba olemas ka lahendused nii korter- kui eramajadele. Viimastele mõeldud lahenduses on olemas ka külmkapp, et ei peaks aega raiskama toidupoes käimisele, vaid et selle saaks aega kokku hoides hoopis e-poest koju tellida. Koju paigaldatava pakiautomaadi turuhind võiks Küti hinnangul jääda korraliku mobiiltelefoniga samasse ehk 1000 euro kanti. «See ongi kõige raskem asi, mille kallal me praegu tööd teeme.» Kortermajadele mõeldud lahendused, kuhu saab lisaks piimale igapäevased aja-
lehed tellida, on juba paigaldatud esimestesse uusarendustesse nii Tallinnas kui Tartus. Selle pakiautomaadiga ei pea käima hommikul ise postkasti kontrollimas, et teada saada, kas ajaleht on juba kohale jõudnud. Kui postiljon on ära käinud, annab sellest tekstisõnum märku. «Praegu on pakiautomaate kümnetes tuhandetes üle maailma. Eestis on pakiautomaat võrdväärne sularahaautomaadiga. Maailmas aga on sularahaautomaate kolm miljonit,» kirjeldab Kütt, kes usub, et varsti on Eestis rohkem pakiautomaate kui sularahaautomaate. Juba kodudesse tulevaid pakiautomaate saab suurendada kümnete miljoniteni, märgib Kütt. Ta on veendunud, et praegu on pakiautomaatide turul alles buumi algus. «Eestis on see ära käinud tegelikult. Eesti on selles mõttes unikaalne riik, et nii palju pakke ühe inimese kohta ei võeta läbi pakiautomaadi kuskil mujal maailmas välja.» Samas näiteks USA turul vaadatakse väga palju, mida Walmart teeb ja tehakse järele. Oma peamiste klientidena on Cleveron määratlenud 50 maailma suurimat jaeketti. «Neist 50st seitsmega on meil kas mingi leping, piloot või läbirääkimised käimas,» sõnab Kütt. Kui aasta tagasi oli Cleveron Walmartiga veel n-ö pilootprojekti faasis, siis nüüd on ettevõte Inditexi ja Asdaga jõudnud samasse faasi. «Esimese nädalaga võeti Asdast 1500 pakki välja.»
TULEVIK NUTIKATE LAHENDUSTE PÄRALT Kui maailmas on pakiautomaatide tootjaid 20, siis robotpakiautomaatide turul on Cleveron siiski esimene. «Selles suhtes oleme ikkagi teerajajad,» märgib ta. Cleveronis on käibel fraas, et nad ei ennusta tulevikku, küll aga loovad seda. Seejuures on neil näiteks põhimõte, et kõik tehasest välja minevad tooted peavad kandma Cleveroni logo, kellelegi allhanget nad tegema ei hakka. Küll aga ütleb Kütt, et nende ettevõte
järgib sama tootearendusprotsessi, mis mobiiliarendajad – sel hetkel, kui uus telefon välja tuleb, on ta ettevõtte enda arendusosakonna jaoks juba eilne uudis. Nii on Cleveronil täiesti omaette ambitsioonid näiteks nii droonide, aga ka isesõitvate autode osas, kuid need ei tule enne viit aastat. «Me ei hakka kunagi tootma isesõitvaid autosid, aga hakkame varustust sinna peale tegema,» sõnab Kütt. Cleveroni omanik usub, et järgmise 10–20 aasta jooksul muutub töö iseloom oluliselt. «Inimesed teevad tööd võib-olla neli päeva nädalas, neli tundi päevas. Järjest rohkem teevad robotid ära seda tööd, mis on inimesel vaja. Ei maksa karta, et robotid tulevad ja võtavad inimestelt töö ära,» leiab ta. ■
ÜKS KÜSIMUS Arno Kütile: mida tunnustamine ühele ettevõttele tähendab? See on tore loomulikult. Ettevõtte jaoks on muidugi olulisem, mida kliendid sust arvavad, kas suudad uue toote turule tuua ja turul püsida. Võib-olla kõige suurem tunnustus, mis me eelmisel aastal saime, oli Business Insideri reporter, kes kirjutas loo. Ta käis kaks aastat tagasi Walmarti poes, seisis seal järjekorras 15 minutit ja lõpuks ta pakki otsiti ka veel. Ta tegi sellest artikli, et see oli nii ebameeldiv kogemus, et ta enam mitte kunagi ei kasuta seda teenust. Nüüd kaks aastat hiljem ütles Walmart välja, et te saate paki kätte 45 sekundiga. Ta siis mõtles, et ohhoo, ma lähen ikkagi proovin. Ta sai paki kätte 10 sekundiga! Ja siis ta kirjutas loo, et see oli kogu ta elu kõige parem Walmarti kogemus üldse! See on see tunne, et sa oled teinud asja, mis tõesti inimestele korda läheb. See on see, mis kõige enam kõrvust tõstab.
Tu le p roo vi i se!
Dragonfly trimaraan annab purjetamisele uue mõõtme! Unfold your horizons
• Kiirus 20+ sõlme • Ideaalne üksi purjetajale • Kick-up svert ja roolileht • Madal süvis- ca 0,4m • Minimaalne kreen • Uppumatu • Swing Wing kokkuvoltiminesadamas laius ainult 2,5m • Transporditav sõiduauto haagisel • Suur päikesetekk • 100% fun factor
Nad tegid seda jälle!
Dragonfly trimaraanide müük ja rent telefonil 5663 3281, www.dragonflyestonia.ee
KUS IGANES VIIBID, SINU SOE AUTO ON VAID KLIKI KAUGUSEL UUS EASYSTART WEB JUHTIMISSEADE õhu- ja vedeliksoojenditele, mida saab nutitelefoni, nutikella, tahvelarvuti või õi arvuti kaudu juhtida igalt kauguselt. Jäävaba aken Turvalisus liikluses Mugavus
Puhtad aknad - ei mingit jää kraapimist. Hea nähtavus on tagatud kõikidest akendest. t. Soe salong külmas talves tekitab õdusa tunde.
UUS HYDRONIC S3 ECONOMY – meie kõige kompaktsem vedeliksoojendi.
VALMISTU VARAKULT!
TELLI SOOJENDI TEL +372 384 8890, www.soeauto.ee
Kütte- ja jahutuslahendused kõikidele sõidukitele
SUUREPÄRANE MOBIILNE INTERNETI LEVI
30
Aasta Ettevõtja
2018
Ettevõtja Mati Vetevool peab ennast väga rikkaks, sest tal on kaheksa lapselast. Foto: Mihkel Maripuu
Mati Vetevool peab elutööpreemiat tähtsamaks kui ordenit Möödunud aastal pärjati kalastusettevõtte M.V.Wool juht ja asutaja Mati Vetevool elutööpreemiaga, tunnustamaks mehe saavutusi Eesti ja välismaa ärimaastikul. Uurisime, kuidas on ettevõttel läinud pärast elutööpreemia saamist ja mida mõtleb auhinna pälvinud ettevõtja aasta hiljem. Taavi Teder
«T
ööd teeme ikka ühtemoodi. Ei ütle, et oleksime rohkem või vähem hakanud tegema, aga pigem rohkem, sest firma kasvab ikka kogu aeg ja majandusnäitajad on head,» ütleb Mati Vetevool (72). Väärikas eas, kuid endiselt elujõust ja tahtmisest pakatav Vetevool ütleb, et möödunud aasta oli viimase viie parim, sest käive kasvas 18,5 protsenti ja ka kasumi kasv oli korralik. Algav aasta nii helde ei paista tulevat. «Möödunud aasta lõpul läks lihtsamaks, aga paistab, et tänavu läheb jälle keerulisemaks, sest iga päev tuleb kirju,
et tõstame transpordikulusid viis protsenti, kütusehind kerkib ja teemaksud on tulnud,» nendib Vetevool ja lisab, et seoses maailma pakendituru hindadega tõsteti ka ettevõtte pakendite maksumust üheksa protsenti. Sellegipoolest ütleb mees, et nende eesmärk on endiselt müüa palju ja pigem odavama hinnaga kui vähem ja kallimalt.
EKSPORTTURGUDEL LAIENETAKSE Kui möödunud aastal elutööpreemiat saades võis ettevõtja julgelt rääkida edukast ärist Jaapanis, siis tänavu enam kaupu sinna ei ekspordita. Sellegipoolest hinnati M.V.Wooli toodangut idamaal
kõrgelt. «Jaapanlased on kvaliteediga väga rahul. Üks kauplus käis möödunud aastal siin ja nad küsisid, kas nad tohivad sinna poe vitriinletti juurde panna meie fileele ja steikidele väikese Eesti lipu ning kirjutada, et see kaup on Eestist,» ütleb Vetevool uhkusega. Jaapanlased rääkisid mehele, et inimesed käisid ja küsisid spetsiaalselt Eesti kaupa. Kalaturu muutuste tõttu otsustasid jaapanlased kaupa mujalt ja odavamalt saada. «Hetkel on hind liiga kõrge, aga suhtlemine muudkui käib. Kui see hind veel 50 senti langeb, siis me tellime kohe 100 tonni teilt, räägivad jaapanlased,» kirjeldab ettevõtte juht äripartnereid. Kokkuleppe sõlmimine sõltub aga Norra kalahinnast.
32
Aasta Ettevõtja
2018
M.V.WOOLI KÄIVE KASVAB M.V.Wool Töötajate arv Käive Kasum
2012
2013
2014
2015
150
160
188
173
2016 148
14 312 209
15 477 347
17 528 448
18 183 028
19 881 599
721 911
436 453
488 047
369 915
222 761
allikas: Äriregister
Möödunud aastaga võrreldes on uue turuna juurde tulnud Belgia ja läbi selle ka Prantsusmaa. Märtsis saab ettevõte uue sertifikaadi, mis avab Saksamaa turu.
IGA SENT ON ETTEVÕTTELE OLULINE Vetevool räägib, et hetkel on ettevõte pigem kasumlikuma poole peal kui möödunud aastal ja selle põhjuseks on lõpptarbimisele orienteerumine, kus klient saab toote juba pakist kahvliga suhu panna. «Muidugi üks asi on see, et laristamist ei tohi olla! Tootmine ja tööviljakus peab olema korralik,» lausub ettevõtja kindlameelselt. Ettevõte ei maksa dividende välja ja endale midagi praktiliselt ei võeta. Kõik, mis firmale tuleb, läheb firmasse tagasi. «Nüüd jälle tahame osta uue fileerimismasina, uue silditamismasina, uued segamis- ja doseerimismasinad ning osoneerimismasinad, et jõuda tasemele, kus listeeriabakterinäitaja on alati absoluutselt null.» Küsimusele, mis ta arvab, miks just tema sai mullu elutööpreemia, vastab ettevõtja, et tõenäoliselt jäi ta kellelegi lihtsalt ette, kes on märganud, et mees on oma äri ajanud ausalt. «Palju aega mõtelda pole olnud, kuid ma olen aru saanud, et see on tunduvalt tähtsam autasu kui orden, mida antakse sadadele inimestele ja mida on ka praktiliselt võimatu saada, aga elutööpreemiat on antud välja kümmekond tükki ainult oma valdkonnas,» ütleb pereettevõtte juht uhkusega. Oma äri ajades on juht alati meeles pidanud isa õpetussõnu. «Kunagi kui lõpetasin tehnikumi ja koju jõudsin, siis isa ütles mulle, et Mati, kui sinust kunagi võib saada väike ülemus, siis pea ühte asja meeles – mina olen terve eluaeg olnud töömees ja kui sul tekivad alluvad, ära sa kunagi võta töömehelt seda, mis on tema oma.» Lause, mida Vetevool kuulis, kui oli alles 20-aastane, on teda terve elu saatnud ja täna ütleb ta, käsi südamel, et ta pole üheltki töömehelt mitte ühtegi kopikat ära võtnud. «Kõik olen välja maksnud. Hambad ristis vahel ja mõelnud, kuidas teised saavad nii teha.» Tööd teeb Mati Vetevool endiselt usi-
Dividende ei maksta ja kõik, mis firmasse tuleb, läheb firmasse tagasi. Nii on M.V.Wool poelettidel alati ka hõrgud sinimerekarbid. Foto: Mihkel Maripuu nalt ja sõltuvalt vajadusest. Kui olukord nõuab, siis töötab mees kasvõi seitse päeva nädalas 10–12 tundi päevas. Kui on aga kergem ja kõik läheb normaalsemalt, saab ta klassikalise tööpäevaga hakkama. Hetkel on kauaaegsel juhil nädalavahetused vabad, kuid see pole alati nii olnud. Alles kaks aastat tagasi oktoobris töötas mees tööstuses kõik päevad hommikul seitsmest kuni kümneni õhtul ja nii kuni aasta lõpuni välja. «Aga nüüd on juhtkonda vahetatud, kõvemad mehed on tulnud ja oleme saanud tunduvalt paremini firma käima ja meil on tunduvalt suurem kindlustunne, kuna me näeme, et ilma meieta saab ka hakkama,» ütleb Vetevool. Praegu külastab ta tööstust paar päeva nädalas.
OHJADE ÜLEANDMISEST MEES EI MÕTLE Viimased 30 aastat pereettevõtet juhtinud mees on välja õpetanud nii lapsed kui lapselapsed ning nad kõik on suutelised oma osa korralikult juhtima. Vetevool on veendunud, et kui ettevõte on 30 aastat edukalt töötanud, siis järelikult töötab ka tulevikus. Millal ta ohjad lõplikult üle annab, mees veel ei ütle. Kuna firmas läheb väga hästi, siis pöördus ka endine vallavanem tema poole palvega osaleda valimistel ja ai-
data hääli koguda. «Läks nii, et kaks inimest saime volikokku ja ise sain ka veel (Lääne-Harju vald – toim). Nüüd olen eelarve ja majanduskomisjoni juht ja raban seal. Püüan seal õigust ja õiglust jalule seada.» Ettevõtja ütleb, et tööd tuleb koguaeg juurde ja tema kavatseb ikkagi viimse juuksekarvajuure lõpuni olla elus sees ja mõelda ning pingutada. «Eks siis vanadus tuleb ka natukese aeglasemini,» ütleb mees naljatades. Töö kõrvalt sisustab mees aega kalapüügiga, mis on talle saanud juba rituaaliks. Ühest küljest on võrkude panemine hobi, teisalt jälle trenn. «Ikka ütlen, et isegi, kui ma mitte ühtegi kala ei saa sellel päeval, siis olen seda teinud enda tervise nimel. Olen olnud poolteist kuni kaks tundi merel igal hommikul ja igal õhtul.» Kui ta ühe kala kasvõi saab, siis on mehe sõnul kalapüük olnud rahuldav. Muidu tagasihoidlik mees peab end aga väga rikkaks. Mitte raha, vaid pere poolest. «Ma olen rikas, sest mul on kaheksa lapselast,» teatab Vetevool uhkelt. Kõik muu olevat köömes ja ajutine nähtus, aga just need kaheksa lapselast on olulised. Sellepärast peabki kauaaegne ettevõtja end rikkaks ja lõpetuseks lausub mees, et igaühel on võimalus saada sama jõukaks. ■
34
Aasta Ettevõtja
2018
Murat al-Katibil on põhjust naeratamiseks. Tema ongi mullune maailma parim ettevõtja! Fotod: studio phenix
Üks mullu Monacosse kogunenutele esinejatest oli maailmakuulsus näitleja Kate Winslet.
Glamuur ja kontaktid Monacos Igal aastal toimub suve hakul Monacos EY World Entrepreneur Of The Year auhinna üleandmine, kuhu koguneb ärimaailma koorekiht.
Mullu võistlesid selles Vahemere äärses vürstiriigis sellele tiitlile 59 erakordset ettevõtjat ning võitis maailma suurima köögiviljatarnija AGT Food and Ingredients asutaja ja juht Murat al-Katib. Tänavu toimub sama sündmus 13.-18. juunini.
Eestlastest ettevõtjad Arno Kütt ja Peep Kuld (keskel auhindadega) Monacos sinimustvalge taustal.
EY World Entrepreneur of the Year üritus toimus eelmisel aastal just sellises võluvas lossis Monacos.