Aasta Ettevõtja
2021
Ettevõtja nüüd, ettevõtja igavesti Igal aastal, mil olen aasta ettevõtja konkursi žüriisse kuulunud, auhinna asutamisest saadik, on meie ees olnud võimas läbilõige Eesti majandusest. Aavo Kokk Eesti Aasta Ettevõtja konkursi žürii liige aastast 2008
M
ul on olnud võimalik žüriis olla sellest ajast alates, kui EY alustas aasta ettevõtja valimist. Juba esimesel aastal oli tunda, et siit on tulemas midagi erilist. Tavaliselt toob EY tiim žürii ette 20– 30 kandidaati. Neid kõiki on EY töötajad intervjueerinud ja nende ettevõtete tegevus on teksti ja arvude abil üsna detailselt žürii jaoks kokku võetud. Viimastel aastatel on kandideerijate ettevõtete finantsanalüüsi teinud lisaks ka Creditinfo. Igal aastal on nõnda meie ees olnud võimas läbilõige Eesti majandusest. On importööre ja eksportijaid, on suuri ja väikeseid ettevõtteid, väga kasumlikke firmasid ja veel olematu kasumiga kasvuettevõtteid, on tootjaid ja teenindajaid. Kuid selle konkursi teeb eriliseks asjaolu, et meie ei vali ettevõtteid ja ei kaalu majandussektoreid. Me tõstame esile inimesi, kes on need ettevõtted loonud. Filosoof Charles Handy avaldas 1999. aastal raamatu «Uued alkeemikud» («The New Alchemists»), kus arutleb, et ettevõtjad on nagu alkeemikud – visiooniga inimesed, kes loovad eimillestki midagi. Charles Handy intervjueeris selle raamatu tarvis 29 silmapaistvat ettevõtjat. Näiteks Richard Branson (Virgin) ja Anita Rodick (Body Shop). Charlesi fotograafist abikaasa Elisa beth pildistas intervjueeritavaid ning komponeeris arvutis fotod, kus sama inimene näha korraga mitmes isikus ja mitmes rollis. Suured ettevõtjad ei ehita ainult oma ettevõtteid. Päris sageli loovad
nad midagi hoopis suuremat. Kes eden dab kohalikku elu, kes parandab muul moel ühiskonda, kes uuendab elu mõjutavaid tehnoloogiaid jne. Aasta ettevõtja konkurss on väga sarnane. Žürii valib esmajoones välja viis finalisti. Vaatame ärilist edu, vaatame mõju majandusele ja ühiskonnale. Arut leme, milline on ettevõtjate ja nende ettevõtete positsioon sektoris, kus nad tegutsevad. Aasta ettevõtja ei pea olema inimene, kelle ettevõte on oma sektoris kõige suurem. Kuid mingil moel ta peab olema mõjukas ja eriline. Eesti aasta ettevõtja osaleb EY Maailma Aasta Ettevõtja konkursil. Muidugi kaalume žüriis ka seda, kes meie viiest finalistist võiks seal kõige rohkem tähelepanu saada. Selline mõtteharjutus sunnib meid iga finalisti eripära selgemalt sõnastama ja aitab kokkuvõttes aasta võitja valimisel. Kohtume alati nende viie finalistiga ning need vestlused on alati olnud väga kütkestavad. Sama kütkestavad kui Charles Handy elegantse raamatu luge mine. Ja siis arutleme. Mõnikord läheb kiiresti, mõnikord diskuteerime kaua. Ja siis valime võitja, kes muidugi saab välja kuulutamise järel kõige rohkem tähelepanu. Kuid õnneks on alati jagunud tähelepanu ka teistele. Sest iga ettevõtja lugu on väärt kuulamist. Oleme aasta ettevõtjaid valinud nüüdseks 12 korda. Osa konkursi võitjaid on hiljem oma ettevõtte müünud, kuid keegi neist pole puhkusele jäänud. Kõi gil on mõni uus maailma paremaks tegev projekt käsil. Kes korra on ettevõtjaks hakanud ja edu saavutanud, see on ettevõtja igavesti!
Foto: Eero Vabamägi
Reklaami projektijuht Karl-Erik Saarm, reklaamitoimetaja Elina Sirol, keeletoimetaja Sirje Müür, kujundus Martin Perens, trükk Kroonpress AS, väljaandja Postimees Grupp AS
3
4
Aasta Ettevõtja
2021
Olevik või tulevik? Ranno Tingas Partner, Ernst & Young Baltic AS
M
öödunud aasta on sundinud paljusid ettevõtjaid tegelema rohkem lühiajaliste eesmärkidega, seetõttu on kannatada saanud pikem perspektiiv. Nii tõi hiljutine EY tehtud Euroopa äriliidrite küsitlus välja, et 59 protsenti vastanutest ei saanud pandeemia tõttu keskenduda pikaajalise kasvu plaanidele. See on ka arusaadav, et kui metsatulekahju läheneb, siis pole aega mõelda ambitsioonikatele juurdeehitustele. Siiski on sellel lühiajalisel vaatel ja reageerival tegutsemisel oma hind, mille suurus võib selguda alles aastate pärast. Seega võib küsida, kas keskendudes ainult tänasele, on üldse tulevikku. Ettevõtjate DNAs on tugev annus optimismi ja nii on paljud Eesti ettevõtjad möödunud aasta jooksul hoopis tuult purjedesse saanud. Näiteks on varasemad EY Eesti Aasta Ettevõtja laureaadid Markus ja Martin Villig (Bolt) ning Kaarel Kotkas (Veriff) edukalt raha kaasanud ja esimesest koroonaehmatusest üle saades oma äri hoogsalt laiendamas. Samuti on mitmed teised Eesti ettevõtjad raporteerinud, et kõigest hoolimata oli 2020 siiski äriliselt edukas aasta. Tulevikku vaadates ei tea me ilmselt
Foto: Konstantin Sednev
pragu veel lõpuni, milline saab ärimaailm olema, kuid tundub, et esimene ehmatus on paljudes valdkondades möödunud ja julgetakse jälle võtta ette pikaajaline vaade. Näiteks kui 2020. aasta aprillis arvas 83 protsenti äriliidritest, et krii tilised äriüksused tuleks tuua Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse, siis oktoobris oli samade plaanidega vaid 37 protsenti ärijuhtidest. Seega ei pruugi ärimaailm lõppkokkuvõttes siiski nii totaalselt muutuda, nagu on arvatud. Samas on digitaliseerimise ja jätkusuutlikkuse vallas toimunud pöördumatud suured muutused ning paljude ettevõtete jaoks on plaanitud muudatused toodud n-ö kandikul kohale mitmeid aastaid varem. Ettevõtjad ja ettevõtted peavad olema globaalsete väljakutsete, nagu näiteks kliimamuutus, lahendamisel teerajajaks. Keskkonnajalajälje osas on rohkem kui 150 riigis tegutsev ligi 300 000 töötajaga EY muutunud aastal 2020 CO2neutraalseks. Aastal 2021 soovitakse olla juba CO2-negatiivne ning aastaks 2025 on seatud eesmärk neutraliseerida täielikult ka EY poolt varem atmosfääri paisatud CO2. Professionaalsete teenuste puhul on seda ilmselt lihtsam saavutada kui mõnes teises valdkonnas, kuid oluline on, et liigume kõik koos õiges suunas, ja seda on möödunud aasta hästi demonst reerinud. Alates 2008. aastast toimuva Eesti aasta ettevõtja konkursi finalistid kinnitavad, et Eestis jagub põnevaid ja edukaid ettevõtjaid ning me ei peaks kartma, et räägime neist liiga palju, sest just ettevõtjad on need, kes võtavad riski ning panevad mõnikord kõik mängu, kuid nende loodud töökohtadest, toodetest ja teenustest saab otseselt kasu kogu ühiskond. Sageli võtame meile pakutavaid kaupu ja teenuseid enesestmõistetavana ega süvene sellesse, milliste riskide ja võitlustega on pidanud ettevõtja rinda pistma, et meil võiks olla üks või teine kohalik ja usaldusväärne toode või teenus. Eestis jagub innukaid ettevõtjaid, kes teevad maailma parimaid tooteid ning muudavad elu paremaks ja mugavamaks. Eesti ettevõtjad ei konkureeri ammu enam ainult omavahel, vaid kogu maailmaga. Suur saavutus on see, et me saame selles hästi hakkama. Miks mitte siis jagada põnevate ettevõtjate lugusid, millest on igaühel võimalik ins piratsiooni ammutada, ning õppida kõigil, kel selleks soovi.
EY Eesti Aasta Ettevõtja laureaadid: Kaarel Kotkas, Veriff, 2020 Tõnis Kaasik, Ecometal AS, 2019 Martin ja Markus Villig, Bolt, 2018 Arno Kütt ja Peep Kuld, Cleveron AS, 2017 Jevgeni Kabanov, ZeroTurnaround AS, 2015 Jüri Raidla, Advokaadibüroo Ellex Raidla, 2014 Peeter ja Priit Rebane, BDG Holdings OÜ, 2013 Ruth Oltjer, Chemi-Pharm AS, 2012 Priit Alamäe ja Taavi Kotka, Nortal AS, 2011 Peter Hunt, Wendre AS, 2010 Indrek Sepp, Pristis AS, 2009 Jaan Puusaag, Krimelte OÜ, 2008
Ettevõtja elutööpreemia võitjad: Illimar Toom, Toom Tekstiil, 2020 Jüri Kraft, Sangar AS, 2019 Enn Kunila, NG Investeeringud OÜ, 2018 Mati Vetevool, M.V.Wool, 2017 Tiit Vähi, Silmet Grupp AS, 2015 Enn Meri, OÜ Merinvest, 2014 Madis Habakuk, Estonian Business School, 2013 Endel Palla, AS Harju Elekter, 2012 Raul-Roman Tavast, Roman Tavast OÜ, 2011 Ülo Pärnits, Ülemiste City AS, 2010
6
Aasta Ettevõtja
2021
Kaarel Kotkas: «Erinevatel ettevõtjatel on erinev riskiisu» Koroonapandeemia kas vatas klientide arvu kolm korda, rõõmustas 2020. aastal EY aasta ettevõt jaks valitud Veriffi «še rif» Kaarel Kotkas. Krister Kivi
K
aarel Kotkas naeratab enamikul piltidel, millele tarkvarakompanii Veriff noor looja jäänud on. On ilmselt ka põhjust: veel kolme aasta eest EBSis õppinud noormees on loonud ühe Eesti edukaimatest IT-firmadest ning valiti mullu EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursi tiitlivõitjaks. Kompanii imeb endasse uut kapitali ahnelt nagu käsn: mullu juulis paigutasid investorid Kotkase ettevõttesse 15,5 miljonit dollarit. Tahaks öelda, et tema naeratus on päikseline, kuid siiski näib selles olevat kerge mureseguse uskumatuse vari. Nii võiks naeratada terve talve toas olnud laps, kes korraga märkab aknast päikest, kuid ei suuda siiski päriselt eemale tõrjuda hirmu, et mõni pilv kohe taevast taas kinni katma tuleb. Kuid mure on samas Veriffi äri alus. Mure selle pärast, kas need, kellega internetis kaupa teed, ikkagi on need, kes nad end ütlevad olevat. Lühidalt: tõelised. Ve riffi «globaalse turundus- ja kommunikatsioonipealiku» vahendusel kokkulepitud ajal helistan kokkulepitud numbril, toksides siis sisse kokkulepitud üheksakohalise PINi, et kõne ikka ära ühendataks. Küllap võiks mõnes maailmanurgas umbes nii teha telefoni teel ka pangaülekandeid. Pingutused kannavad siiski vilja, sest turvalisust tagava masinavärgi tagant ilmubki kuuldavale inimene kõige meeldivamal ja tsiviliseeritumal moel. Peagi on selge seegi, et Kotkas on intervjuusid andes juba omandanud suure kuvandi- ja legendiloome vilumuse. Provokatiivsemate küsimuste õnge ta naljalt ei lähe, vaid otsekui turvalisuse etaloniks olev rootsipunane Volvo, mis eelistab sahiseda kontrollitud kiirusel mööda tuttavat küla vaheteed, suunab jutu kohe enda jaoks sisseharjunud radadele: «Üle kümne aasta tagasi eBayst asju ostes pidin ma kasutama maksevahendina PayPali ja selleks oli vaja
Kaarel Kotkas ütleb, et enamasti teeb otsuse saatandmete najal tarkvara, mida kogu aeg parendatakse, aga kui on vaja inimeste abi, siis ka selleks on Fotod: Tairo Lutter olemas omaette meeskond. olla vähemalt 18-aastane,» räägib Kotkas näiteks kes-teab-mitmendat-korda oma mõõdukal moel Veriffi sünnist. «Kahjuks selgus, et dokumendikoopiat üles laadides sai väga lihtsa numbrimuudatusega 1994 asemel panna endale sünniaastaks 1984 ja kõik asjad ikkagi tehtud. See oli esimene kord, mis mulle näitas, et siin on probleem, mis vajab lahendamist. Et liiga lihtne on olla online’is keegi, kes sa päriselt ei ole.» Nii et te mõnes mõttes võltsisite? Vabandust? Võltsisite oma sünniaastat? Jah, ma saan öelda, et ma polnud aus. See oli miski, mida ma tollal ei mõelnud läbi. Ja nüüd ma võitlen selliste inimeste vastu – lihtsalt oluliselt suuremal skaalal. Aastal, mil Veriff sündis, sain aru, et see on mu suur kirg rahvusvahelisel tasandil seda probleemi lahendada. Kui peaksite selgitama oma vana emale – või ka ajakirjanikule, kes samuti teab noist asjust väga vähe –,
siis kuidas see isikusamasuse tuvastamine lühidalt käib? Me teeme kindlaks, kas Krister on Krister ja Kaarel on Kaarel. Selleks me viime kokku tema isiku ja tema dokumendi, kasutades selleks seadmekaamerat. Vaatame üle dokumendi kehtivuse, ehtsuse ja võrdleme seda avalike registritega, ja kuna inimene teeb verifitseerimise ajal endast ise selfi, siis me võrdleme ka seda fotot dokumendil oleva pildiga. Kumba on lihtsam võltsida, kas dokumendikoopiat või selle kasutaja nägu, näiteks kõrgtehnoloogilist maski pähe tõmmates? Meie otsustusmehhanism võtab arvesse väga erinevaid asju, enne kui anname oma vastuse. Kontrollime ka seadme- ja võrguandmeid ja see võimaldab distantsilt (ta näib kergelt rõhutavat seda 2020. aastast nii armastatud sõna) väga kindlalt selgeks teha, kas tegemist on usaldusväärse isikuga või kellegagi, kes on maski taga. Me oleme teinud juba kümneid miljoneid verifitseerimisi.
8
Aasta Ettevõtja
2021
Kui inimene värvib juukseid või kasvatab habeme, kas teie tarkvara siis segadusse ei satu? Ei satu! Me analüüsime biomeetriat, näiteks ninaotsa ja silmaiirise vahelist kaugust, mis on ajas muutumatu. Aga kui väga täpne olla, siis iga inimese puhul on tänapäeval väga individuaalne see analüüs. Kasutame väga palju erinevaid andmepunkte. Samas tehnoloogia, mida me Veriffis isikusamasuse tuvastamiseks kasutame, ei põhine ainult biomeetrial. Me kombineerime mitmeid erinevaid vektoreid ning ka pettuste avastamine käib mitme asja kombinatsioonis. Ühte parameetrit on lihtne võltsida, kuid nende kombinatsiooni oluliselt keerulisem.
Raha saamiseks ei ole vaja ka isiklikult investoritega kohtuda? Viimase rahastus-round’i tegime distantsilt. Ei olnud tervislik kokku saada. Aga kindlasti investorid investeerivad projektidesse, mis lahendavad konkreetset valukohta turul.
Siiski miski pole sajaprotsendiliselt tõhus. Mis on teie usaldusväärsuse protsent? Antud hetkel... 1,2 protsenti vale negatiivne ja 0,2 protsenti valepositiivne, aga see on ka erinev erinevate teenuste lõikes. Ja kuni ettevõtjatel on võimalus – finantssektoril kohustus – oma kliente valida, on erinevatel ettevõtjatel ka erinev riskiisu. Sellest sõltub, kui paljusid andmepunkte me analüüsime ja kontrollime.
Avage end nüüd veidike inimesena ka! Mida te hommikul esimese asjana teete? Kas hakkate kohe telefonis asju ajama või teete enne joogat? Või äkki käite jooksmas ja siis pressite ühe apelsinimahla, ja alles siis hakkate tööle? Noh… natuke isiklikumas plaanis võiks olla see, et ma ei vaja väga palju und, neli kuni kuus tundi ööpäevas. Ma näen, et see sobib mulle, sest aktiivsusmonitor ütleb, et ma saan alati kaks tundi sügavat und kätte ka selle lühikese aja jooksul. Siis ärkan üles ja vaatan, kuidas öösel autentimised läinud on. Apelsinimahla ei tarbi, aga kohvisõber olen küll. Ja tava liselt tulen tööle üheksaks või poole kümneks ning kella kuuest õhtul hakkab järgmine päev, kui meie Ameerika kontor toimetama hakkab.
Kas olete mõelnud laieneda uutesse segmentidesse, näiteks piirikontrolli? Praegusel hetkel ei näe. Tulevikus võime olla avatud erinevatele väljakutsetele, aga praegu on meie turg juba hästi suur, globaalselt kuni 30 miljardit. Meil on kindlasti veel hästi palju aega kasvada ja ehitada Eestile järgmine unicorn (ingl – ükssarvik, miljardi dollari väärtuse ületanud ettevõte). Kas te leidsite täiesti «sinise ookeani» või oli seal ka varem laevu purjetamas? Sellel ookeanil oli varem laevu, kes olid keskendunud ainult dokumendikontrollile. Me võtsime selle suuna, et hästi tugevate vastuste jaoks on vaja kasutada roh kem kui pilte. Lisaks fotole analüüsime tervet isikutuvastuse protsessist tehtavat videot ja… internetivõrgu ja seadme andmetest tulenevaid signaale. Paljude start-up’idega on nii, et mida kiiremini nad jooksevad, seda kiire mini jookseb eest ära kasum. Kuidas teiega on? Arvestades meie 2020 kasvu, siis kasumiga pole me kunagi nii lähestikku jooksnud.
Ettevõtjate puhul paelub inimesi alati see, kui palju neil raha on. Kui teie teeksite käibevahenditeks kõik, mida rahaks teha saab, siis mis te Veriffi eest võiksite saada? (Pisut kurvalt) See on väga huvitav küsimus, mida naljakal kombel alati küsitakse. (Paus) Ma arvan, et kui ma seda teeks, siis ma kindlasti saaks selle eest hästi ära elada.
Kaarel Kotkas ütleb, et verifitseerimisi suudetakse teha enam kui 190 riigis, kasutades üle 9000 erineva riiklikult väljastatud dokumendi. Kuid te pole kasumis? Ei, praegusel hetkel ei ole, sest see pole eesmärk omaette. Kasv on hetkel see, millesse me investeerime. No täpselt seda juttu rääkis ka Bolt, aga kui käibed mullu langesid, oli hädaoht suur, et ettevõte ei tule krii sist välja. Kuid Veriffile on koroona pandeemia vist pigem hästi mõjunud? Jah, üldiselt küll. Meie käive kasvas kuus korda.
Kui vaadata veidi kaugemale, siis kas teie jaoks pole veidi hirmutav, mismoodi tänavakaamerad Hiinas ja mujalgi juba kõiki kõndijaid tuvastavad? Hirmutav võib olla see siis, kui puudub läbipaistvus. Meie jaoks on hästi oluline läbipaistvus ja inimeste nõusolek kõigis neis protsessides osaleda. Hästi huvitav on meie jaoks näha, et lõppkasutajad ütlevad, et nad ei tunne end veebikeskkonnas turvaliselt, kui nende isikule tugevat autentimist ei tehta.
Kuidas koroona teie enda elu mõjutanud on? Olete ikka saanud käia oma Suurbritannia ja USA harukontorites? Mina olen ausalt öelda väga nautinud seda, et olen saanud Eestis olla. Selgus, et paljusid asju saab mugavalt teha distantsilt, ilma vajaduseta olla lennuki peal.
Kas inimesena teile meeldiks see areng, et näiteks politsei teab pidevalt, kus keegi parajasti on? (Pikk paus) Mina näen selles seda, et kõige tähtsam on inimese nõusolek. Kui kõigi nende meie ümber olevate andmete kasutamine toimub inimese nõusolekul, siis see inimese privaatsust ka ei ohusta.
10
Aasta Ettevõtja
2021
NOMINENT
Eero Tohver: kriisis tasub varem valitud suunale kindlaks jääda Tarkvarafirma Uptime OÜ juhil ja suuromanikul Eero Tohveril on tulnud oma karjääri jooksul läbida mitu suuremat majanduskriisi. Ehkki nende põhjused olid erinevad, õnnestus tal hoolimata tagasilöökidest tulla neist alati välja tuge vamana, ja seda tänu sellele, et jäi majanduskeeristes alati kindlaks oma valitud ärisuunale ning tegi kõik vajalikud valusad sammud ära nii ruttu kui võimalik. Erkki Erilaid
K
Eero Tohver (48)
Uptime OÜ juht ja suuromanik
a Uptime’i algus jäi tormiliste 90ndate lõpul alguse saanud Vene kriisi aega. «Kui kriis räsis valusalt Eestit, leidsime partneritega end ühel hetkel dilemma eest – kas müüa ebasoodsas majanduskeskkonnas ettevõte maha või ostab keegi olemasolevatest osanikest ka teiste osakud,» kirjeldab Tohver toonast olukorda. «Hoolimata keerulisest ajast nägin ettevõtmisel perspektiivi ja otsustasime 2000. aastal Uptime’i osakud mitteaktiivsetelt osanikelt ära osta.» Järgnevad aastad kujunesid edukaks, otsiti aktiivselt võimalusi ettevõtte laiendamiseks. Nii üritaski Uptime aastatel 2006–2008 käima lükata oma tegevust ka Soomes. «Teoreetiliselt tehti kõik justkui õigesti: palgati country manager, renditi kontoripind ja töötati klientidega,» räägib Tohver. «Paraku tuli peale järgmine kriis – ülemaailmne finantskriis, mis ei soosinud ei Soome ega Eesti ettevõtjaid, ning 2008. aastal lõpetati põhjanaabrite turul tegevus.» Tagasilöögist hoolimata võttis Tohver kriisi kui õppetundi. «Kõik ei pruugi sind alati avasüli vastu võtta ning kohalikul tasandil mainekaks nimeks kujunenud bränd vajab välismaal sellegipoolest suuri investeeringuid töökvaliteedi tagamiseks ja kohaliku võrgustiku ülesehitamiseks,» lausub Tohver. «Kogemusi saadi tulevikuks Soomest kuhjaga, aga «kala» kahjuks mitte. «IT-sektor on tänases kriisis kindlasti üks, kus kergemalt pääsetakse. Meie sek tori käibed said suhteliselt vähe mõjutatud, aga ega päris ilma kärbete ja muudatusteta ei saanud läbi meiegi. Aga kõik kriisid on siiani ikkagi õpetanud seda, et tasub kindlaks jääda oma suunale, hoida oma inimesi ja kliente ning vajalikud valusad sammud ära teha nii ruttu kui võimalik.»
Ettevõtjana sai Eero Tohver käe valgeks keskkooli ajal, kus ta alustas järgemööda väiksemate IT-töödega. Näiteks müüs ta modemeid ja ehitas arvutivõrke. Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilasena puutus ta lähedalt kokku infotehnoloogia ja tehnikaga, mis sillu tas teed suurema huvi tekkimiseks praeguseks valitud karjäärisuuna vastu. 1992. aastal omandas ta Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi IT ja majanduse erialal. Hiljem lisandus majandusalane diplom ka Cambridge’i Ülikoolist. Tõsisem IT-karjäär algas Tohveril 1992. aastal Eesti Energias programmeerija ja IT-spetsialistina töötades. «See kogemus aitab mul praegu paremini mõista, mida täpselt meie ettevõtte töötajad iga päev teevad,» kirjeldab Tohver.
KÕRVALEPÕIGE POLIITIKASSE Mõneks ajaks tegi Tohver oma karjääris aga kannapöörde. «Kui 1994. aastal lõpetasin töötamise Eesti Energias, kutsusid tuttavad mind poliitikasse,» räägib Tohver. «Kõigepealt astusin Eesti Libe raaldemokraatlikusse Parteisse, millest 1994 sai Reformierakond. Seal töötasin vaheaegadega kuni 2003. aasta kevadeni, mil suundusin juba täiskohaga Uptime’i juhtima.» Tohver sõnab, et mõningane poliitikakogemus on talle elus kasuks tulnud. «See andis oskuse väga erinevate inimestega suhelda, samuti suurepärase pildi riigi toimimisest laiemalt. Ettevõtjana asja ajades on lihtne pisut oma teemasse kinni jääda, seetõttu on hea, kui on kogemus veidi suuremat pilti näha.» Uptime OÜ sai alguse 1992. aastal, Tohver liitus sellega 1997. aastal, kui omavahel liideti kolm väiksemat ettevõtet. Üks tuntumatest nimedest, kes tänapäevasele Uptime’ile aluse panna aitas, oli varalahkunud Toivo Annus. Enne Uptime’iga ühinemist oli Tohveril koos sõpradega väiksemat sorti
12
Aasta Ettevõtja
2021
NOMINENT et säiliks ühine arusaam töökvaliteedist ja koostööst. Hetkeseisuga on OÜ Uptime palgal Eestis ligikaudu 80 inimest, kes moodustavad kokku 11 tiimi. Meeskonnad on oma tööülesannetes võrdlemisi iseseisvad, mis tagab selle, et fookus on täielikult suunatud kliendile tulemuste edastamisele ja mitte pideva ülevaate andmisele. Sellegipoolest hoitakse müügitulemustel silma peal.
KA EESTIS TOIMETATAKSE ERINEVATES TIIMIDES
Tohveri jaoks on koige olulisem see, et too paneks silma jatkuvalt Foto:Tairo Lutter sarama. UPTIME OÜ Müügitulu (EUR, tuh)
2019 8477
2018 6247
2017 5460
2016 4892
Kasum enne maksustamist (EUR, tuh)
1800
1197
962
804
97
87
71
61
Töötajate arv Allikas: Creditinfo
firma, mis tegeles peamiselt arvutivõrkude ehitamisega, kõrvalärina osteti ja müüdi kõike infotehnoloogiaga seonduvat. «Uptime’i algus oli tagasihoidlik, 2000. aastal oli meid ettevõttes kokku 17 inimest,» kirjeldab Tohver. Kolmel esimesel tegevusaastal täitis ta eelkõige juhatuse liikme ülesandeid ja otseselt programmeerimisega enam ei tegelenud. Praegu on Tohveri peamine roll ettevõttes rahvusvaheline juhtimine ning uute võimaluste otsimine laienemiseks välismaale. Oskuste, analüüsi ja ettevalmistatuse kõrval läheb tema sõnul võõras kohas ettevõtlusega täiesti nullist alustamisel vaja omajagu õnne. «Praegu osatakse uutele turgudele sisenedes juba palju paremini eeltööd teha, mis hõlmab endas tiimide kokkupanekut sihtriikides ja läbirääkimisi, et kõik osapooled oleksid ühisele eesmärgile orienteeritud. See tähendab tihti ka väiksemate ettevõtete ülesostmist,» märgib Tohver.
KIIRE EUROOPA VALLUTAMINE Pärast õppetundi Soomes hakkas Uptime 2013. aastal taas värskema pilguga ja kogemuste võrra rikkamana mõtlema välisturgudele minemisele, sel korral sihiks Norra ja Šveits. «Need riigid valiti välja tänu nende ettevõtlusmaastiku sarnanemisele Eestiga, kus enamik on väiksemat tüüpi firmad ja üldine suhtumine on pigem easy-going – sul on kurgid, mul on raha, teeme äri.»
2015. aastal ostis Uptime üles esi mese firma Norras, 2016. aastal lõi esi mese ühisettevõtte Šveitsis, 2018. aastal omandas Taanis ettevõtte ja 2020. aastal tegi esimese ostu Poolas. Praegu teenibki Uptime juba üle poole oma käibest ja kasumist väljaspool Eestit. Kokku on kõikides riikides Uptime’il ligi 160 töötajat. Tulevikus plaanib ettevõte samas tempos Euroopas laienemist jätkata. Sel teemal suheldakse aastas rohkem kui paarikümne ettevõttega. Uptime püüab välispartneritele olla nõu ja jõuga abiks seal, kus konkreetsetel ettevõtetel on just kõige suuremad probleemid või võimalused. Tihtipeale on see seotud müügi ja turundusega, samuti värbamisega. «Aga eks see pigem on evolutsiooniline protsess, kus samm-sammult muudame mingeid konkreetseid protsesse paremaks, mitte selline revolutsiooniline, kus viskame välja kõik vana ja toome mingi oma mõtlemise sisse. Ma ei usu, et see meie äris toimiks,» räägib Tohver. Teiste ettevõtete ülesostmisel eelistatakse enim mudelit, kus esialgne omanik või juht jääb ettevõttesse kuni 49-protsendilise osalusega ja enamusosalus kuulub Uptime’ile. Ettevõtete ostmisel on eesmärk ühendada jõud mõne kohaliku kogenud ettevõttega, kellel on hea meeskond, korralik kliendiportfell ja põhjalikud kogemused tarkvaraarendu ses. Äritegevuse eesmärk ei ole kasvatada üht suurt korporatsiooni, pigem eelistatakse allüksuste sõltumatust – peamine,
Tiimid näevad ka üksteise müügiarve – selle eesmärk on inspireerida ja julgustada tiime pidevalt paremuse poole püüdlema, mitte kasutada seda kui hirmutamistaktikat. Küll aga motiveerib meeskonna liikmeid omavahelisele koostööle motivatsioonisüsteem, mis pole mitte töötaja- vaid tiimipõhine. Tohveri sõnul on edu saavutamisel äärmiselt tähtis pere toetus. Ta on abielus olnud üle 20 aasta ning on nelja lapse isa. Vanim poeg, kes on praegu 16-aastane, on samuti isa jälgedes astumas ning on suur programmeerimishuviline. «Mul on suurepärane abikaasa, kes on võimaldanud mul ka meie suhteliselt suure pere kõrvalt põhjalikult tööle ja sellega seotud reisimisele keskenduda, pere tugi on olnud väga oluline,» räägib Tohver. Tema sõnul tuleb töö ja eraelu tasakaalus hoida, nii saab edukalt ka läbipõlemist vältida. «Eks kellelegi teisele on nõu anda raske, kuid minu jaoks on kõige olulisem see, et töö paneks silma jätkuvalt särama. Kui ikka töö meeldib ja juba sellest tuleb positiivne laeng, siis on kõik muu ka lihtsam. Ja eks nende hobide ja spordiga on selline lugu, et kui ise selleks aega ei võta, ega keegi seda pakkuma ka ei tule. Tuleb ise teadlikult see aeg teki tada, ega kellelgi minust ju kasu ei ole, kui ma ise omadega läbi olen.» ■
Žüriiliikme kommentaar
Viljar Arakas EfTEN Capital AS tegevjuht
Eero juhtimise all on Uptime’ist saa nud üks Eesti edu kamaid infotehno loogia ettevõtteid. Ta on suutnud teha eduka hüppe kohalikust ettevõtjast rahvusvahelise haardega ärisse. Uptime’i viimaste aastate kiire areng on muljet avaldav ja Eero ambitsioonikust teades on see alles algus.
14
Aasta Ettevõtja
2021
NOMINENT
Kai Noor (56)
OÜ Dr. Kai Noor Silmakabinet, Silmakirurgia OÜ Asutaja Töö silmakliinikus on äärmiselt tehniline ning areneb pidevalt.
Fotod: Tairo Lutter
Eesti silmameditsiini lipulaev silmitseb välisturge Dr Kai Noor (56) on ehitanud 23 aastaga üles Eesti ühe kõige edukama ja kõrgtehnoloogilisema silmakliiniku, mille äri on pandeemia ajal kahanemise ase mel hoopis kasvanud. Rait Piir
P
raeguse nimega Silmalaserit võib pidada Eesti üheks esimeseks erakliinikuks. Väga varakult meditsiinisektoris turule tulekule aitas kaasa see, et Noor kuulus Eesti esimese erapolikliiniku – Diakonissi polikliiniku – asutajate ja juhtkonna hulka. Lisaks oli ta selleks hetkeks õppinud välismaal ning puutunud Rootsis ja Suur britannias kokku erasektoriga. «Ma lõpetasin ülikooli ja sattusin seda (Diakonissi) juhtima. Siis ma natukene nägin ja nuusutasin seda erasektori valdkonda. Üks meditsiinivaldkonnast väljas, kuid erasektoris pikalt tegutsenud väljamaa tuttav ütles, et keskendu mingisugu sele kindlale erialale. Ega sa ei jõua kogu seda suurt asja lõputult seal ise vedada,» ütles Noor. Noor kasvas üles arstide perekonnas. Mõlemad vanemad olid arstid (isa oli vabariigi peakirurg), seega veetis ta juba lapsena palju aega koos vanemate-
ga haiglates. Sealt tekkis ka varajane huvi arstiteaduse vastu, mistõttu asus Kai kirurgiks õppima. Valik silmakirurgia kasuks sai hoogu tänu ema silmaarstidest sõbrannadele. Nõukogude ajal ei olnud Eestis eriti häid võimalusi enese arendamiseks, küll aga oli Tartu Ülikooli diplom hinnatud dokument ka väljaspool Eestit. Seetõttu õnnestus Noorel väliseestlastest tuttavate abil siirduda edasi õppima Rootsi. Tänu tugevale tahtejõule ja pealehakkamisele sai ta minna edasi õppima ka Londonisse. Ta kirjutas Londonis tegutsevale silmaarstile, rääkis oma loo, et sooviks õppida, kuid kahjuks pole selleks Eestis häid võimalusi, ja saigi positiivse vastuse.
TEERAJAJA OFTALMOLOOGIAS Pärast residentuuri lõpetamist leidis Noor, et Eesti toonases riigisüsteemis talle mitu asja ei meeldinud. Töö Tallinna Magdaleena haigla silmakliinikus oli üks
luine ja igav ning vajaka jäi ajakohasest aparatuurist. Kui haiglas hakati kaardisüsteemiga niigi ületunde tegevate arstide kohalolekuaegasid kontrollima, otsustas Noor, et tahab minna erasektorisse. Toonase vähese konkurentsiga oli alustamine Noore hinnangul kindlasti lihtsam kui tänapäeval. Tal õnnestus esi mese erakliinikuna saada koostööleping Eesti Haigekassaga ning lisaks sõlmida alltöövõtuleping ka Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Koostöö haigekassaga kujunes aegamööda vägagi mahukaks – tipphetkedel teenindasid kliiniku töötajad 20 000 haigekassa tasustatud haigusjuhtu aastas. Noor võttis suure riski ja tõi inves torite abiga Eestisse esimese eksi meerlaseri ning aastal 1999 tegi esimese refraktiivse laseroperatsiooni. Varem korrigeeriti refraktiivsel eesmärgil ehk silma kuju muutes Eesti haiglates nägemist ainult teemantnoaga, mille kaugtüsistustega tuleb Noorel senimaani tegeleda. Praeguseks on Silmalaser teinud enam
16
Aasta Ettevõtja
2021
NOMINENT OÜ DR. KAI NOOR SILMAKABINET 2019 2418
2018 2282
2017 2140
2016 2183
Kasum enne maksustamist (EUR, tuh)
171
137
123
213
Töötajate arv
20
24
29
32
Müügitulu (EUR, tuh)
Allikas: Creditinfo
siendil oma unikaalne tervisekaart, kuhu on salvestatud kõik andmed koos piltide ja videotega operatsioonidest. Kliinikus töötab praegu 32 töötajat. «Ma olen üldiselt valinud endale sellised arstid, kes on hästi õppevõimelised ja edumeelsed,» toonitas Noor. Silmalaseri arstid uuendavad oma teadmiste sertifikaate iga viie aasta järel garanteerimaks tipptasemel eriarstiabi.
Doktor Noor kui 20 000 laseroperatsiooni, tehes kliinikust pikima kogemusega ja suurima laserprotseduuride teostaja Eestis. 2018. aastal toimunud haigekassa hankes Kai Noore kliinik aga võitjaks ei osutunud ja 19 aastat kestnud koostöö katkemise järel tuli ootamatult hakkama saada ligi 60-protsendilise töömahu vähenemisega. Kliinik toetus sealt edasi maksvatele klientidele ning uus väljund leiti ka koostöös erakindlustustega. Abiks on olnud ka laienemine prillide müümise suunal Kawe Plazas asuvas optikasalongis.
TEHNOLOOGILINE FOOKUS Töö silmakliinikus on äärmiselt tehniline ning areneb pidevalt. Nagu eespool mainitud, hakkas Noor juba varakult rõhku panema kõige uuema aparatuuri hankimisele. Tänapäeval on saanud sel lest ka kliiniku äristrateegia, mis võimal dab Silmalaseril pakkuda teenuseid, mida konkurendid endiselt pakkuda ei suuda. Samuti tehakse Noore kliinikus operatsioone, mida mujal Eestis ei tehta. Ettevõttel on Eestis vaid üksikud sarnase võimekusega konkurendid. «Me oleme suhteliselt laia ulatusega. Kui vaadata teisi silmakliinikuid, siis osa on refraktiivi peal, osa on vastuvõttude peal, aga meil on nii kirurgia kui ka vastuvõtt kui ka refraktiiv,» märkis ta. Kliinik rõhub ka silmahaiguste ravi arengule Eestis ja sageli on just Silmalaser esimene uute ravimeetodite kasutuselevõtmisel. Lisaks väljapaistvale diagnostilise aparatuuri valikule keskendub ettevõte ka üha enam IT-küljele, sest igapäevatöös tekib tohutul hulgal andmeid, mida on vaja turvaliselt säilitada. Silmalaseris on igal pat-
ETTEVÕTE VAATAB VÄLISTURGUDE POOLE Võrreldes algusaastatega on ettevõte kõvasti laienenud ning Eestis kanda kinnitanud. Edaspidiseks on Kai koos silmakirurgist tütrega mänginud mõttega viia kliinik ka välismaale, ja kõige atraktiivsem sihtkoht on praegu Aasia. «See on puhtalt isiklik huvi, aga meil oli idee vaadata Aasia poole, Singapuri. See on momendil muidugi koroonaolu korra tõttu toppama jäänud, aga natukene olen seal pinda uurinud. Siis saaks vastiku talve ära olla,» naljatas Noor. Koroonapandeemia pole Noore sõnul ettevõttele siiski halvasti mõjunud, pigem vastupidi. «Kas asi on selles, et inimesed reisivad vähem või raiskavad vähem raha, aga meil on pigem klientide arvu tõus olnud kui langus,» märkis Noor. «Inimesed on võib-olla hakanud pandeemia ajal oma tervisele rohkem mõtlema ja teinud ka vastavad valikud,» arvas ta. Oma tee silmakliinikusse on hakanud leidma ka tundlikuma rahakotiga inimesed nagu pensionärid. «See on kindlasti nišš, mille me täita tahame,» lausus Noor. Samuti kasvab tema sõnul erakindlustuse kasutamine. «Erakindlustuste maht on küll väike, aga kogub inimeste seas järjest populaarsust.» Samuti leiab Noor, et tänapäevane haigekassasüsteem ei kata paljusid elukvali teeti parandavaid vajadusi. «Tänapäeval on võimalused märksa suuremad nendest, mida haigekassa pakub. Näiteks maksab haigekassa vanainimestel kaelõikuse, kuid sinna pannakse kõige lihtsamad läätsed. Tegelikult on tänapäeval võimalik silindrid ära korrigeerida ja panna sellised läätsed, mis ei nõua üldse prille kaugele vaata miseks,» toonitas arst. Noor on omanik kolmes ettevõttes,
millest kaks – OÜ Dr. Kai Noor Silmakabinet ja Silmakirurgia OÜ – on meditsiiniettevõtted ning kolmas tegeleb kinnisvaraga. Kõik Noore ettevõtted on pereärid ja pereliikmed on nende tegemistega roh kemal või vähemal määral seotud. Eelmise kriisi ajal ostis Noor abikaasa ga kõik OÜ Dr. Kai Noor Silmakabineti osakud tagasi ja sellest alates on nad kahekesi selle omanikud. Koos arutavad nad läbi suuremad otsused, kuid iga päevases töös abikaasa ei osale. Noor ise võtab siiani ka patsiente vastu ning teeb nädalas keskmiselt 20 operatsiooni. Kinnisvaraettevõte, mis tegeleb pindade rendiga, on Noorel emaga kahe peale, kuid igapäevatööga ema siiski ei tegele. Kai Noorel on kolm last, kellest kaks vanemat tegutsevad juba samuti meditsiini valdkonnas: poeg PERHis kirurgina ja vanem tütar ema eeskujul silmaarstina. Noorem tütar lõpetab praegu gümnaasiumi ning kaalub samuti arstiteaduskonda astumist. ■ Žüriiliikme kommentaar
Marika Priske
Sotsiaalministeeriumi kantsler
Kai Noor on olnud Eesti kaasaegse silmaravi teerajaja, tema kliinik alustas esimesena Eestis 1999. aastal silma de laseroperatsioone. Tema kliinik on esimesena kasutusele võtnud ka mitmeid teisi uusi diagnostilisi ja ravimeetodeid. Kai on alati pidanud väga tähtsaks maailma parimate meetodite kättesaadavaks tegemist ka oma patsientidele. Ta on loonud väga pühendunud ja professionaalse meeskonna ja hoolitsenud selle eest, et oleks, kellele oma rajatu edasi anda – kaks tema lastest on valinud samuti arstikutse. Ka Kai Noor ise on pärit arstide dünastiast, tema isa Jüri Männiste oli tunnustatud arstiteadla ne ja kirurg. Kai kui ettevõtja on hea strateegilise vaistuga, väga sihikindel ning edukalt välja tulnud ka keerulise matest olukordadest. Kai Noor koos oma meeskonnaga on teinud nägijaks tuhandeid silmi.
18
Aasta Ettevõtja
2021
Parimate ettevõtjate autas
Tavapäraselt asub väljaandes sellel kohal galerii eelmise aasta ettevõtja autasustamise gal nagu see ka tänavu saab olema, siis toome teieni paremate aegade ootuses hulga pilte var
Aasta Ettevõtja
2021
asustamine läbi aastate
lalt. Kuna mullu toimus auhindade üleandmine olude kohaselt tavapärasest teistmoodi, rasematelt üritustelt läbi aastate, alates kõige esimesest, mis toimus juba 2008. aastal. Fotod: EY erakogu
19
20
Aasta Ettevõtja
2021
NOMINENT
Ajajuhtimise tarkvara kukutas muusikaäri tagaplaanile Fred Krieger on sariettevõtja, kes on läbi löönud muusikaäris, olnud staaride mänedžer ja produtsent. Iduettevõttega Scoro püüab ta aidata inimeste aega paremini juhtida ja tuua lähemale neljapäevast töönädalat. Erik Aru
K
uuldes, et inimene rajab iduettevõtte, mis tegeleb aja planeerimisega, tekib tahes-tahtmata kahtlus, kas see idee mitte iseenda vajadusest pole tekkinud. Tõepoolest, Scoro sünni ajendiks oligi selle asutaja Fred Kriegeri soov aru saada, kuhu kulub tema aeg. «Ühel perioodil oma elus tegin pidevalt 16–17-tunniseid tööpäevi, mida oli ilmselgelt liiga palju,» meenutab Krie ger. «Suurest koormusest isegi hullem oli see, et päeva lõpus valdas mind pea alati tunne, et ülesannete nimekiri on pikem kui hommikul. Mul oli palju ideid ja plaane, aga ma lihtsalt ei osanud oma tegemisi prioriseerida.» Olukorra parandamiseks hakkas Krieger uurima erinevaid ajajuhtimise põhimõtteid. Selle käigus avastas ta USA ajajuhtimiskonsultandi David Alleni raamatu «Jõudluse kunst: et asjad saaks tehtud» («Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity»). «Justkui elu kasutusjuhend ja kirjeldab päris nüansirikast ajajuhtimise süsteemi,» ütleb ta.
ESIMENE VERSIOON Kuna aga polnud ühtegi tarkvara, mis oleks aidanud nii põhjalikult aega juhtida, ehitas Krieger esimese versiooni ise. «See oli üsna lihtsakoeline, kuid aitas mul oma ülesannete nimekirja hallata ja järjest olulisemale keskenduda,» räägib ta. Esialgu hakkas Krieger lahendust kasutama omaenda ettevõtetes, siis tundsid huvi mõned sõbrad ja tuttavad ning varsti oli sellest kasvanud «kõrvalprojekt», millele kulus kogu kokkuhoitud aeg. «Selleks ajaks olin kindel, et sellest peab saama absoluutne prioriteet, ja hakkasin tiimi kokku panema,» ütleb ta. «Esimesed viis aastat olin ise ka süsteemi arhitekt ja disainer.» Esimeste klientide loomulik tekkimine andis Kriegerile selgelt märku, et neid on palju, kellel on aja juhtimise ja prioriseerimisega raskusi. See aga oma-
Fred Krieger (42) Scoro Software OÜ Asutaja
Fred Kriegeri sõnul on tarkvara arendamisel palju loomingulisi aspekte. Fotod: Tairo Lutter SCORO SOFTWARE OÜ Müügitulu (EUR, tuh)
2019 4207
2018 2862
2017 1942
2016 1295
Kasum (EUR, tuh)
–1950
–480
–584
–652
96
55
30
24
Töötajate arv Allikas: Creditinfo
korda viitas, et tootel on suur kasvupotentsiaal. «SaaS-i (Software as a Service, ingl tarkvara kui teenus – toim) ehk renditarkvara äri puhul paelus mind just portfelli ehitamine – kõigi klientide probleemide ühisosa leidmine ja neile universaalselt toimiva süsteemi loomine,» ütleb ta. Nagu aru saada, polnud Scoro sugugi esimene Kriegeri asutatud firma. Ettevõtja sai temast juba 19-aastaselt ja Scoro asutamisel 2013. aastal oli tegemist juba eduka muusikaärimehega. Muusikaärist ta täielikult taandunud pole, ta omab endiselt stuudiot Downtown Stuudiod ja plaadifirmat Star ning räägib kaasa nende strateegilistes otsustes, aga aktiivselt iga päevase juhtimisega ei tegele. «Kahjuks on sellele jäänud üha vähem aega,» ütleb
ta. «Küll aga kirjutame sõprade Stig Rästa ja Vallo Kikasega igal aastal vähemalt paar-kolm lugu, mis on osutunud üldjuhul üsna edukaks.»
ÜLEMINEK Selline üleminek säravate staaride ja uhkete pidudega seostuvalt alalt teisele, mis paljudele tekitab ehk pigem kujutluspildi üksildaste kuivikute vaiksest nokitsemi sest, ei tundu Kriegerile endale üldse kuigi järsk. «Kui osaleda mõnel meie tiimi üritusel või vaadata meie Instagrami kontot (@teamscoro), siis saab kiirelt selgeks, et üksildusest ja nohiklikkusest on asi kaugel,» kinnitab Krieger. Scoro oli eelmisel aastal ka Unistuste Tööandja konkursi finaalis. «Tundub, et tarkvaraga ja teh-
22
Aasta Ettevõtja
2021
noloogiaga laiemalt käivad kaasas mõned aegunud stereotüübid, kuid usun, et see on mööduv nähtus.» Aga see üleminek tundub Kriegerile endale üpris loomulik. Ta alustas programmeerimisega juba 13-aastaselt ja disainis veebilehti, kui oli umbes 20-aastane. Ka tema viimane palgatöö oli seo tud IT-juhtimisega. «Muusika kirjutamine ja produtsee rimine ning tarkvaratoote arendamine ei ole kusjuures üldse nii erinevad, kui esmapilgul tundub,» lisab ta. «Mõlemal on palju loomingulisi aspekte.» Scoro ärivaldkonna ehk tööjuhtimistarkvara kogukäive ulatub maailmas kümnetesse miljarditesse ja kasvab väga kiiresti. «Kuna probleemid, mida lahendame, on universaalsed, ei ole geograafi lises mõttes otseseid piire,» ütleb Krieger. «Hetkel on meie peamine fookus suurtel ingliskeelsetel turgudel: USA, Ühend kuningriik, Kanada ja Austraalia. Nendel turgudel plaanime kasvada vähemalt
Fred Krieger
Foto Sander Ilvest
NOMINENT kaks-kolm korda igal järgneval aastal.» Võrreldes tavapärase kujutluspildiga iduettevõttest alustas Scoro küllaltki rahulikult ja eriliste maailma vallutusambitsioonideta. «Kuna lahendasin eelkõige iseenda muret, siis ei olnud esmane eesmärk müüa, vaid luua hea lahendus,» selgitab Krieger. «Finantseerisin tootearendust ja ettevõtte kasvu algusaastatel ise.»
EESTIST MAAILMA Esialgu tundus lihtsam ja turvalisem Eesti ettevõtetele müüa, kuna siis sai ausat ja vahetut tagasisidet. Praegu moodus tavad Eesti kliendid ettevõtte portfellist ligikaudu viiendiku. «Tagantjärele tarku sena oleks võinud loomulikult palju varem ning ambitsioonikamalt UK ja USA turgudele liikuda,» tunnistab Krieger. Praeguseks on Scorol lisaks Tallinnas asuvale peakorterile kontorid New Yorgis, Londonis, Riias ja Vilniuses. Scoro on kaasanud kapitali kahel korral, esimesel korral 1,5 miljonit eurot riskikapitalifondidelt Inventure ja Smartcap, selles investeeringus osales ka USA ärikiirendi Alchemist Accelerator. Teisel korral kaasas ettevõte 4,4 miljonit eurot riskikapitalifondilt Livonia Partners ning senistelt investoritelt Inventure ja Tera Ventures. «Hiljuti kaasasime oma B-roundi, mille info avalikustame märtsi alguses,» lisab Krieger. «Oleme objektiivselt üks terviklikuima lähenemisega ajajuhtimise platvorme maailmas,» kinnitab Krieger. «On palju tööriistu – kalendrid, lihtsad to-do-äpid, time tracker’id ja mitmed teised –, aga on vaid mõned terviklikud süsteemid. Tööriistade paljusus tekitabki probleemi, mida meie lahendame. Reaalajas tekib detailne aruandlus aja kasutusest nii tundides kui ka otsekulu ja müügitulu aspektist lähtudes ning samal ajal on olemas pidev ülevaade kogu tiimi hõivatusest.» Ajajuhtimise olulisuse mõistmiseks on Kriegeri sõnul hea tuua võrdlus finantside juhtimisega. Millegipärast suh tuvad paljud aega aga suhteliselt pealiskaudselt, kuigi see on teenusettevõtete jaoks praktiliselt ainus või vähemalt kõige olulisem ressurss. «Kujutage ette, kui ettevõtetel oleks sularaha, pangakontode, palkade ja iga muu kulu ja tulu haldamiseks eraldi süsteemid, mis omavahel ei suhtle,» ütleb Krieger. «Mille põhjal me siis mõistlikke otsuseid teeksime?» Nii ongi Scorol plaanis populariseerida Chief Time Officeri (ingl ajajuht) po sitsiooni – see oleks inimene, kes tegeleb
ettevõttes peamiselt aja proaktiivse juh timise ja töövoo automatiseerimisega. Krieger usub ka, et Scorol saab olema suur roll neljapäevase töönädala po pulariseerimises, sest mõistes, kuhu aeg läheb, suudaks inimesed 32 tunniga teha ära selle, mida praegu 40 tunniga. Hiljuti näiteks tõi ettevõte välja täiustatud versiooni Gantti graafikust, klassikalisest projektijuhtimise töö riistast, mis on üle saja aasta vana ja endiselt väga populaarne. «Aga meie hinnangul oli see ilma otseste linkideta ülejäänud ajajuhtimise tööriistadega praktiliselt kasutuskõlbmatu – igaüks võib «joonistada» ideaalsest graafiku oma projektile, millel ei ole päriseluga pistmist,» leiab Krieger. «Seega on tööpõld innovatsiooni osas väga lai.» Kriegeri vanemad on praeguseks mõlemad pensionil, tema ema töötas erinevate kaupluste juhatajana, isa on insener ja oli suure tootmisettevõtte kvaliteedidirektor. Vanem vend on olnud aastaid suurpankade juhtkonnas. Bulvari ajakirjanduse sagedasematele jälgijatele on Krieger ilmselt tuntud kui lauljatar Maarja-Liis Ilusa kauaaegne elukaaslane. Paaril on kaks last, kolmeaastane tütar ja aastane poeg. Ja vastuseks küsimusele, mis on ilmselt nii mõnelgi lugejal meeles mõlkunud: ei, ta pole laulja Erich Kriegeri sugulane. Eestis on kolm Kriegerite suguvõsa, kes pole omavahel seotud. Hobidest on Kriegeri jaoks esikohal arvatagi muusika, millele lisaks väga palju teha ei jõua, aga ta püüab hoida end vormis ja võimalikult palju liikuda. Näiteks hakkas ta hiljuti autoga sõitmise asemel iga päev jala tööl käima. Õhtud ja nädalavahetused mööduvad peamiselt lastega tegeledes. ■ Žüriiliikme kommentaar
Meelis Atonen AS Tavidi nõukogu liige
Fred Kriegerilt oleks esimese hooga oodanud muusikaga seotud tegevusi, aga tema peamine ettevõt mine on hoopis tarkvaraettevõte, mis aitab aega planeerida. On tunda ambitsiooni ja edu võimalust. Vaikselt on kasvuteed mindud ja liigutakse majandusedu poole. Jääb vaid loota, et alati riskantne kasv on edukas ja mõne aasta pärast ollakse kohal selle ala suurte hulgas.
24
Aasta Ettevõtja
2021
NOMINENT
Iglumajade tootja aitab inimestel aega maha võtta Kuigi Viljandimaal Leie külas tegutsev Iglucraft sai üle maailma tuntuks saunadega, on põhiäriks väike majade tootmine, mida üle Euroopa välja renditakse. Kevadisele koroonakriisile reageeriti kodukontori turule toomisega ning õige pea hakkab Iglucraft ka ise inimestele aja maha võtmist pakkuma, rääkis ettevõtte tegevjuht ja EY aasta ettevõtja nominent Priit Kallas. Janno Riispapp
T
allinna Ülikoolis reklaami ja turundust õppinud Priit Kallase sõnul kokkupandavate puitehitiste tootmisega seotud valdkonda sisenemine aukartust ega hirmu ei tekitanud: tema roll pidigi Iglucraftis olema müük ja turundus. «Mõnes mõttes jäin oma liistude juurde, lihtsalt muutus see toode, mida turundada. Mõtlesin, et see valdkond ja tootmise köögipoole nägemine võiks põnev olla,» rääkis ta. Inimestele, kes sooviksid teha samasuguse kannapöörde ja tegutseda mõnes südamelähedasemas, kuigi esmapilgul tundmatus sektoris, soovitab Priit julget pealehakkamist. «Ei tasu karta, et keegi tuleks ja su äriidee või mõtte ära varastaks: mine ja küsi teistelt sama valdkonna spetsialistidelt nõu ja abi!» ütleb ta. Kallas on end enesestmõisteta valt ka iglumajade tootmisprotsessiga kurssi viinud, et toodet paremini mõista ja mõtestada, kuid kindlasti ei oska ta laskuda peensusteni tootmisjuhi töösse. «Üldpildist peab ikka aru saama.» Iglucraft on kogunud rahvusvaheli ses meedias tuntust superstaaride kaudu, kes on soetanud endale ettevõtte sauna. Kui endine tippjalgpallur David Beckham ja filmirežissöör Guy Ritchie nõustusid pärast sauna ostmist seda ka sotsiaalmeedias reklaamima, siis maailmakuulus telekokk Gordon Ramsay ei saanud esialgu oma Inglismaa kodu hoovi Viljandimaal toodetud sauna püstitamiseks ehitusluba. Nüüdseks on aga iglusaun temagi õuel püsti. Priit Kallas ütleb naerdes, et vahel tüütab ära, kui Iglucrafti toote kohta
öeldakse «Beckhami ja Guy Ritchie saun», ning on proovinud seda vältida. Samas sai äritegevus maailmas laineid löönud uudis test kena tõuke. «Me pole selle koha pealt numbreid lugenud, kui palju müüki tänu sellele juurde tuli. Küll aga on andnud meie brändile teatavat usaldusväärsust. Mingid läbirääkimised või klientide leidmised on seetõttu olnud lihtsamad, referents on väga tugev,» nentis ta.
OTSE LÕPPTARBIJALE Veel neli aastat tagasi tegi Iglucraft väikemajade tootmisel koostööd edasimüüjatega, kuid nende jaoks osutus too dete müümine keerulisemaks. Priit Kallas mõtles, et oma toodet tunneb ta ise kõige paremini, mistõttu oleks seda kõige mõistlikum ka ise turustada. Otse lõpptarbijale müües ongi tugev bränd kasuks tulnud ning oskuslikult kasutatakse ära ka sotsiaalmeediat. Kuigi eelduste kohaselt pole Ühendkuningriik võrreldes Põhjamaadega niivõrd saunalembene, ei taha Kallas väga nõustuda, et saareriik oleks saunaleige või võrreldes muu Euroopaga kehvemas seisus. «Küsimus on, kuidas saunast üldse aru saadakse? Eestlaste jaoks on saunal üks kuvand ja väärtus, Euroopas tihtipeale teine. Saun on minu arvates kogu Euroopas tõusvas trendis, seda peetakse pigem tervisetooteks,» märkis ta. Kallas lisas, et saunakultuur on Ühendkuningriigis kindlasti ka varem olnud ning nende jaoks on saareriik Saksamaa järel olulisuselt teine turg. Möödunud aasta kevadel, koroona pandeemiast tingitud piirangute tõttu pagesid paljud inimesed, kel võimalik, maakodudesse kodukontorisse. Seetõttu hakkas pärast esimest, paarinädalast
Priit Kallas (39)
Iglucraft OÜ Ettevõtte tegevjuht Reklaami ja turundust õppinud Priit Kallas asus tegelema hoopis puitmajaehitusega. Foto: Kalle Veesaar šokki väga hästi minema Eesti aia- ja puitmajatootjatel, kes ei jõudnud nii palju tootagi, kui üle Euroopa ja USA sooviti. Priit Kallas sõnab, et kuigi Eestis on nad hästi tuntud saunatootjana, on Iglucrafti põhiäriks väikemajad, mida müüakse üle Euroopa ja mida ärikliendid omakorda välja rendivad. «Me saime ka päris tugevalt alguses pihta ja kogu tootmine mõne aja seisis,» sõnab Kallas. «Aga kuskilt maalt hakkas saunasid minema mitte ainult Eestisse, vaid üle kogu Euroopa. Inimesed olid kodudes ja avastati, et mingisugune tegevus võiks olla ja saun oleks huvitav alternatiiv.» Kui Euroopas elu vaikselt taastus, kohapealsed piirangud maha võeti ja ini
26
Aasta Ettevõtja
2021
mesed võisid liikuma hakata, taastus ka siseturism, mis andis omakorda tõuke Iglucrafti väikemajadele, ütleb ettevõtte tegevjuht. «Mai lõpus ja juunis nägime, kuidas väikemajade turg taastus, ja võimsamini kui kunagi varem.» Kevadise kriisi lõpus toodi turule kodu kontor, mida on üsna edukalt müüdud. Lisaks kokkupandavate puitehitiste tootmisele, millega Iglucraft soovib pak kuda inimestele võimalust aega maha võtta, otsustati minna turule ka ise teenust pakkuma. Nimelt rajatakse igluparke, kus on võimalik ööbida või sauna tada, esimene selline avatakse sel kevadel Tallinnas Noblessneris. Lähitulevikus plaanib ettevõte toota viissada iglutoodet aastas, millest pool läheks Euroopa ja pool USA turule. Samas ei soovita liiga suureks paisuda, kuna sellega kaoks toote unikaalsus. Kuidas leida kasvu ja eksklusiivsuse vahel tasakaal? «See on igavikuline küsimus,» ütleb Kallas.
PÄRIS PIKAD JÄRJEKORRAD Ühelt poolt võiks turunõudlusele vastu tulla, kui seda on. Ka praegu on järjekor
NOMINENT rad päris pikaks veninud ning ilmselt tuleb tootmise laiendamine ette võtta, see on üks praegune prioriteet. Samas hinnatakse pidevalt ka riske. Elu on näidanud, et kunagi ei tea, mis homne päev toob – üks päev ei lennata enam lennukitega, äkki ei ööbita ka puitmajades. Seetõttu loodab Priit Kallas, et tema meeskond ja tema turundusalased teadmised aitavad pidevalt kiiresti reageerida ja kohaneda uute oludega. Iglucraft tegutseb Eesti mõistes ääremaal, Viljandimaal Leie külas ning on elav näide sellest, kuidas maailmahaardega äri on võimalik teha ka väljaspool Tallinna. «Asukoha üle oleme ise uhked. Mulle meeldib mõelda, et sellises väikeses Eesti külas on võimalik teha tooteid, mida maailmas väga tuntud inimesed kasutavad, või saavad nendes ööbida inimesed muudes Euroopa ilusates kohtades,» ütleb Priit Kallas uhkusega. Viimastel aastatel pea sajaprotsendilist aastast käibekasvu näidanud Iglucraft kasvatas möödunud aastal pandeemiast hoolimata müügitulu umbes 50 protsenti ehk umbes 1,3 miljoni euro võrra. Tänavuseks prognoositakse samasugust käibehüpet.
Edu ja kuulsusega kaasneb pahatihti ka ebameeldivamaid asjaolusid: kui too ted saavad populaarseks, hakatakse neid üle maailma kopeerima. «Keeruline teema. Oleme meie väikesed, on ka need ko peerijad väikesed ja neid peab taga ajama,» ütleb Kallas. Lisaks energia kulutamisele kaasnevad sellega ka suured õigusabikulud. «Olen tihti mõelnud, et kui seesama raha müüki ja turundusse panna, oleks see võibolla õigem liigutus. Teistpidi näeme, et kui enda õigusi ja loomingut ei kaitse, siis mis signaal see turule on? Et võivadki kõik tulla ja neid asju järele teha?» küsib ta retooriliselt ja möönab, et praegugi on mitu õiguslikku küsimust käsil. Kallas on öelnud, et tal poleks isegi oma ideede varastamisest nii kahju, kui pahatahtlikelt konkurentidelt midagi õppida oleks, kuid toote kvaliteet on neil oluliselt madalam. Kui 39-aastane tegevjuht on nomi neeritud EY Eesti Aasta Ettevõtja auhinnale, siis millised omadused võiksid tema enda arvates aasta ettevõtjal olla? «Arvan, et edasipüüdlikkust, positiivsust ja «kõik on võimalik»-suhtumist,» ütleb Kallas pärast lühikest mõttepausi. ■
NOMINENT Žüriiliikme kommentaar
Kaidi Ruusalepp
Aasta Ettevõtja
CREATIVE WOODWORK OÜ 2019 2588
2018 1203
2017 746
2016 543
Kasum (EUR, tuh)
32
-200
-194
3
Töötajate arv
23
17
11
7
Funderbeami asutaja ja tegevjuht
Müügitulu (EUR, tuh)
Priit Kallas ja Iglucraft eristub eelkõige kõige paremas mõttes väljapoole kasti mõtlemise poolest. Juba ainuüksi nende tooteperekond – Iglu saunad, kontorid ja hütid - on midagi erilist, aga samas äratuntav ja kodune. See on üks neist hetkedest, kus tahaks lüüa käega otsa ette ja öelda, et kuidas ma ise küll selle peale ei tulnud. Võimekus turundada, leida hoonetele kaasaegseid rakendusi (Noblessnerisse seatud välikonto rid), julged lähenemised iglusaunade asukohtadele näitab, kui avatult ettevõtja mõtleb. Rääkimata maailma tuntud nimedest, kellel Iglu toode piltlikult öeldes tagaõues aukohal on. Priit Kallas on üks neist ettevõtjatest, kellelt igal aastal ootad põnevusega uusi «osasid» – nagu «Star Warsilt» ja «Harry Potterilt».
Allikas: Creditinfo
Iglucrafti Eestis tuntuim toode on Foto: Kalle Veesaar saun
Rinnamärgid tunnustamiseks.
2021
27
28
Aasta Ettevõtja
2021
NOMINENT
Merle Leemet – mitte ükssarvik, vaid sinilind Läbi põletakse kõikvõima likul moel. Ettevõtlus võib toimida hea teraapiana ning Merle Leemet on ilmselt seda ka kogenud. Ametnikutööst ja seon duvast kosuma läks Mer le ettevõtlusse. Öeldakse, et inimesed otsivad väl jakutseid. Kes neid ikka välja kutsub – ühel hetkel hakkavad asjad paika minema, ümbrus toetab ja siis peab inimene ise olema nii tundlik ning tähelepanelik, et kaardid kõik õiges järjekorras paika jookseksid. Marek Strandberg
S
ee võiks olla lühidalt Merle Leemeti tee oma praeguse ettevõtte juurde, mille esialgseks nimeks oli Sinilind – Bluebird. See oli algselt müügikanal Facebookis, sest Merle valis ehk ühe riskantseima, aga teisalt õnnestumise korral ka ühe parema klientuuri: lapsed ja neile tehtavad riided. Breden Kids ja Breden Textiles said ettevõtete nimeks ja kaubamärkideks, kui selgus, et Bluebird on juba olemas ja kaitstud. Maitsekad lõiked, värvid ja mustrid ning kvaliteetene töö, see kokkuvõttes oli põhjus, miks esimesest tootest – lastemütsist – on nüüdseks saanud terve tootespekter. Praeguseks on neile lisan dunud ajastu märgina ka hingamisteede kaitsemaskid. Kuidas muidu. Kui on tooted lastele, siis olgu ka tooteid täiskasvanutele. Ja ongi. Plaan on ju igati hea, sest kes vanematest ei tahaks maitsekalt oma lastega samastuda? Aga miks just lasteriided? Pole vaja palju oletada: laste sünd ja lahkumine senisest ametist pakkus ühe sellise tegevuse justkui iseenesest.
Merle Leemet (36) Brenden Kids OÜ, Brenden Textiles OÜ Asutaja
Merle Leemeti ettevõttes sai omaaegne hobi – õmblemine – uue väljundi. Fotod: Tairo Lutter Lasteriideid on ju tegelikult väga-väga, ja veel kord, väga palju. Aga ostes ühe mütsi ja siis teise ja kolmandagi ning saades aru, et need vajuvad silmadele ja ei kata korralikult kõrvu, oligi valmis esi mene tooteidee. Mainitud mütsid, mis püsivad peas, nii et kõrvad on kaetud, silmad aga mitte. Lastemütside tootmisega Merle alustaski. Omaaegne hobi – õmb lemine – sai uue väljundi.
NÕUDLUS ANDIS MÄRKU Esmalt tegi Merle mütsid oma lastele, siis sõpradele-tuttavatele, kes tema tehtud peakatteid tähele olid pannud. Kolmanda lapse sünd pani mõtlema pausitegemisele õmblemises. Nõudlus andis aga jätkuvalt huvilistena märku ja sel moel küpses aina selgemini mõte kasvada tuttavatele lahedate asjade tegijast ettevõtteks, ja just rõivaala ettevõtjaks.
Praeguseks on tooteid kuhjaga: torusallid, püksid, bodid, kleidid, pluusid… nimetage vaid. Ja kui nimetate, siis Merle ehk mõtlebki ja saab olema ka see teie nimetatu tootevaliku hulgas. Ettevõtmine kasvas ja kosus. Suund oli suurele pereärile seatud ja nii võttis ka abikaasa Erko end palgatööst priiks, et Merle tegemisi toetada. Tema rolliks on finantsid ja planeerimine – ta on arvudega heas läbisaamises. 2015. aastast kannab ettevõte nime Breden Kids, samast aastast tehti ka esimesed suuremad kokkulepped Bredeni toodete müügiks Rademari ja Kaubamajaga. Too ted jõudsid nii Lätti kui Soome ning ka Amazoni keskkonda. Müüginäitajad kasvasid, aga paljud teavad ja Merlegi pidi kogema, et sellega kaasnes ka vaba raha nappus. Mida pikem müügitsükkel, seda kehvem likviidsus. Edasimüüjatel põhinev
BREDEN KIDS OÜ 2019 2068
2018 1219
2017 793
2016 390
Kasum (EUR, tuh)
76
–14
32
52
Töötajate arv
14
13
14
7
Müügitulu (EUR, tuh)
Allikas: Creditinfo
30
Aasta Ettevõtja
2021
Merle Leemetit inspireerivad laste vajadused. ärimudel sai 2019 otsa ja stabiilsemaks kauplemiskanaliks saigi internet. Bredeni e-poodki on Merle looming. Küsides konkurentsi kohta, on Merle veendunud, et kui sellele liigselt keskenduda, võib kaotada fookuse. Ta konkureerib teistega just sel moel, et püüab enda tooted võimalikult heaks teha.
KONKURENDID HAKKASID KOPEERIMA Läks aga sootuks teistmoodi – hoo pis konkurendid olid need, kes hakkasid Merle lahendusi kopeerima. Need tooted olid aga disainilahendustena kaitstud. Ta püüdis kopeerijaid kõnetada ja korralegi kutsuda, aga mõistis õige pea, et seegi on tühi töö ning pigem tuleks tegeleda oma toodete edasiarendamisega. Kopeerijad on Merle jaoks nüüdseks lihtsalt tahavaatepeeglis. Nahasõbralikud materjalid, ohutud värvid mustrite trükkimiseks, niklivabad metallelemendid – trukid jms. Kangad vastavad GOTSi – Global Organic Textile Standard
NOMINENT – tingimustele, lisaks meriinovill. Materjalid on muu hulgas ka sellised, et UV-kiirgus laste nahale kahju ei teeks. Bredenis on nüüdseks omalaadne ametikoht, «õnnelike klientide spetsia list». Varem nõustas Merle kliente ise: andis soovitusi nii materjalide kui loomulikult rõivaste suurustegi asjus. Töötajate valikul on personalifirmast loobutud ja seda teeb Merle. Meeskonna loomisel on oluline olla omavahel n-ö samas faasis, lähedaste väärtustega, üksteist toetavad. Merle eelistab, et töötajad arenevad raamidest väljaspool mõeldes ning tegutsedes. Motivatsiooni ei saa osta – see on küsimus ettevõtte õhkkonnast, harmoonilisest ja sõbralikust. Motivatsioon pole Merle meelest selleks õige sõna. Ins piratsioon aga on. Ja seda ta pakub. Olgu öeldud, et üks suurima edulooga Bredeni toodetest on müts-sall. Nii ongi: müts ja sall on tervikuks kokku liidetud. Sel moel leiutab vaid tähelepanelik lapse vanem, kas pole. Kõik saavad aru, kes iialgi küsinud: «Aga kuhu su sall siis jäi?» Laste vajadused inspireerivad Merlet ja ta teab, et kui on mõeldud lastele, siis saavad sellest aru ka vanemad. Toodete testijaiks on olnud Merle ja Erko lapsed. Bredenilgi on oma õmblejad, koguni oma õmblusettevõte – töömaht kasvas sedavõrd, et muud ei jäänud üle. Ei, nad ei ole Aasias, vaid Märjamaal. Õmblusmeister Elle oli Merlele teada andnud, et kui üldse, siis sooviks ta Merlega koos õmblusettevõtte rajada. See loodigi Märjamaale ja nimeks sai Breden Textiles. Bredeni õmblustööstus ongi nüüd seal: oma masinapargiga, oma õmblejatega ja oma meister Ellega. Ja kõik see ikka samast, 2015. aastast nagu Breden Kidski. Praegu on Breden Textilesis tööl 14 õmblejat ja mõlemas Bredenis on kokku 30 töötajat. Siiski kasutatakse õmblejaid ka väljastpoolt. Osanikke Merle juurde ei otsi – pere ettevõtte värk. Sel kõigel on oma võlu ja arusaadav konkurentsieelis. Merle sihiks pole miljardiväärtusega ükssarvik, mida müüa. 2020 tabas ka Bredenit koroonakriis sellega kaasuvate valusate otsuste ning tegevusplaanide ümberhindamisega. Nina õnnestus seeläbi vee peal hoida e-kaubandusel ja tuntusel on omad võlud ses suletumaks muutunud maailmas.
KASVADA TARGALT Lasteriiete äri on ilmatundlik – külm, tuul, lumi ja vihm panevad vanemaid lastele riideid ostma. 2019/2020 aastavahetusel talv Eestisse ei jõudnudki. Nüüd on
täitsa teine lugu, ka teised nõudmised ja käibedki. Vanemaile on Bredeni rõivastel ilmakood peal, et aidata valikuid teha. Hea klienditeeninduse osa on loomulikult ennekõike toode ise! Merle arvab, et järgmise viie aasta suurim soov ettevõtjana oleks tal kasvada targalt. Ta tõdeb, et headel aegadel on lihtne teha halbu otsuseid. Praegu on Bredenil eksporti vaid viie protsendi jagu. Selle eelmainitud plaani osaks on jõuda e-poodide kaudu USA põhja osariikidesse, Kanadasse, Lõuna-Saksamaale. Jahedamatesse kohtadesse, kus Bredeni riiete soojapidavusel ja mugavusel suurim tarbijaskond. Merle leiab, et eetiliselt ning sotsiaalselt vastutustundlikult peaks olema võimalik jõuda ka 10 miljoni kliendini ning 100-miljonilise käibeni. Tasakaal ökoloogia ja ökonoomika vahel tähendab muu hulgas ka seda, et Eesti-sisene logistika on väiksema energiakuluga. Merle jaoks on ühiskonnale tagasi andmine elementaarne. Tema jaoks on need ilusad ja tähtsad teod, aga kahjuks ainult sellega maailma ei muuda. Ettevõtteis on neil nende tegevuse kohta väljend «Delivering happiness», mis kehtib suheldes nii klientide, töötajate kui koostööpartneritega. Merle soovib pakkuda võimalikult paljudele inimestele maailmas parimat – seda nii toodete kui heategevuse kaudu. Erko ütleb, et eeskujuks ja inspiratsiooniks on tema jaoks just ta abikaasa Merle. Üks teist toetades tekib ka innustus. Merle lisab, et temale on eeskujuks olnud ka näiteks ärinaine Sara Blakely. Merlele on oluline, et ta looming näitaks suunda ja ta ise saaks olla väga hea, ehk parimgi oma tegevusalal. Bredeni moto on «Pa renthood made easy». Praegu tähendab see vaid rõivaid, aga edaspidi võimalik, et ka muud. Ideid jagub nii planeeritavaks viieks kui enamatekski aastateks. ■ Žüriiliikme kommentaar
Reet Roos
Inspired Universal McCann OÜ
Mulle imponeeri vad inimesed, kes suudavad vaja duspõhiselt luua tooteparendust või lausa innovaatilisi lahendusi igapäeva tarbeks. Parem elu algabki ju meist endist, mitte tingimata kosmosetehnoloogiast kauges tulevi kus. Lihtsad asjad muudavad mõtle mist ja lõpuks viivad kaugele, edu!
Populaarseim pähkliseeria Eestis
32
Aasta Ettevõtja
2021
Konkursi tutvustus Kes kujundavad homset maailma ja majandust? Kelle visioonid, ideed ja pühendumus aitavad kaasa arengule?
EY
Aasta Ettevõtja on üks maailma prestiižikamaid ettevõtlusauhindu. Konkurss toimub rohkem kui 60 riigis üle maailma, sealhulgas ka Eestis. Me tunnustame Eesti aasta ettevõtja konkursi kaudu pidurdamatuid ettevõtjaid, kelle kirg ja tahtejõud aitavad luua maailma muutvat innovatsiooni ning arengut. Eestis on aasta ettevõtjat valitud 2008. aastast. EY Eesti aasta ettevõtja konkursi eesmärk on tunnustada kirge ja tahtejõudu, mis peitub Eesti ettevõtjates, ning seda mis tahes erasektori osast, loomeettevõtetest kuni tööstusettevõteteni. Konkursi hindamisprotsess koosneb kolmest osast. Esimese osa moodus tab põhjalik intervjuu EY esindajaga, et saada ülevaade ettevõtja kujunemisloost, ettevõttest, selle ajaloost, ärieetikast, sotsiaalsest vastutusest, uuendusmeelsu sest, arengust ja tulevikuplaanidest. Teises osas hinnatakse ettevõtte kolme viimase aasta majandusnäitajaid. Intervjuu ja majandusnäitajate alusel koostatakse kokkuvõte, mille põhjal sõltumatu žürii valib finalistid, kes pääsevad lõpp vooru. Kolmandas osas kohtuvad finalistid žüriiga, pärast seda valitakse välja aasta ettevõtja laureaat.
EY Eesti aasta ettevõtja žürii 2020
Aavo Kokk Catella Corporate Finance, žüriis alates aastast 2008
Marika Priske sotsiaalministeerium, žüriis alates aastast 2011
Meelis Atonen Tavid AS, žüriis alates aastast 2013
Aasta ettevõtja 2020 nominendid
EY aasta ettevõtja konkurss annab Sulle võimaluse: • laiendada oma ärivõrgustikku • tutvustada oma brändi • peegeldada oma äritegevust ekspertidega • võrrelda ennast teiste ettevõtjatega • lõigata kasu meediakajastusest • saada inspiratsiooni Ettevõtja tiitel? • Võitja esindab Eestit EY maailma aasta ettevõtja konkursil • Võimalus suhelda ärimaailma tippudega • Maailma aasta ettevõtja akadeemia eluaegne liikmesus: ligipääs ülemaailmsele suhtlusvõrgustikule • Koostöös EYga valmib ingliskeelne ülevaade ettevõtjast ja tema tegevusest • Enda äri tutvustamine rahvusvahelisele žüriile • Rahvusvaheline meediakajastus, näiteks Financial Times, CNBC ja teised kanalid • Kohalik meediakajastus Konkursil osalemiseks peab olema ettevõtte omanik või asutaja, see tähendab inimene, kes juhib, otsustab ja vastutab ning on ettevõttes tegev
Reet Roos Inspired Universal McCann OÜ, žüriis alates aastast 2015
Viljar Arakas EfTEN Capital AS, žüriis alates aastast 2015
Kaarel Kotkas Eesti aasta ettevõtja 2020 Žüriis alates aastast 2020
Kaidi Ruusalepp Funderbeam OÜ, žüriis alates aastast 2017
Millised on nõuded ettevõttele? • Ettevõte on tegutsenud vähemalt kolm aastat. • Ettevõttes töötab vähemalt kümme inimest. • Ettevõtte aastakäive oli vähemalt kaks miljonit eurot.
Erakordne aasta ja EY maailma aasta ettevõtja konkurss Esimest korda EY maailma aasta ettevõtja konkursi 20-aastases ajaloos sai üle maailma sellele erakordsele üritusele kaasa elada. Üle 2,5 miljoni vaataja liitus selle tähtpäevaga, et teada saada, kuidas 46 laureaati 41 riigist ja territooriumilt astuvad tänapäevastele väljakutsetele silmapaistvalt vastu.
Seda sihikindluse vaimu kehastab EY Maailma Aasta Ettevõtja 2020 auhinna võitja dr Kiran Mazumdar-Shaw. India Biocon Limitedi juhatuse esimehena on MazumdarShaw ühiskonna paremaks muutmiseks kasutanud teadust ja ta ei näita peatumise märke.
Eestit esindas 2020 konkursil Veriffi asutaja Kaarel Kotkas.