Eesti Ralli 2022

14.–17. juuli

MITU VARIANTI TULEVIKUKS Rally Estonia on tänavu MM-kalendris kolmandat korda. Kuigi meie ajalugu pole nii rikkalik kui näiteks põhjanaabritel, siis korralduse, vaatemängulisuse – nii sportliku kui ka keskkonna mõttes

KORRALDAJAD VÄÄRIVAD KIITUST Rally Estonia korraldajad väärivad tänavuse võistluse osas kiitust. Kõige teravamalt on silma jäänud kaks asja: võistlustrass ja selgroo näitamine.

Olgu igaks juhuks öeldud, et käesolev erileht pole ühegi silbi osas Rally Estonia tellitud, kureeritud

või muud moodi mõjutatud. Keegi ei sunni siinkirjutajat ega teisi Rally Estoniale mett mokale määrima.

Tänavu läbitakse muutmata kujul vaid kaks kiiruskatset: 6,7 kilomeetri pikkune Vastsemõisa ja 16,48 kilomeetri pikkune Kanepi. Kõikide ülejäänud mõõduvõttude kallal on vähemal või suuremal määral nokitsetud. Küll on katsetele ehitatud täiesti uusi lõike, küll algavad või lõpevad katsed teisiti.

See on ju ilmselge märk, et Rally Estonia korraldajad pole pärast kahte õnnestunud MM-etappi jalgu seinale visanud ega kuluta halle ajurakke vaid mõtlemisele, kes võiks õhtul publiku meelt lahutada.

Võistlustrassi uuendamine ja parendamine on oluline ning teps mitte kõik rallid ei tee seda. Näiteks tänavune Portugali MM-etapp oli mullusega sisuliselt identne: kavas oli uus publikukatse, testikatsel ja ühel tavakatsel olid pisikesed muudatused.

Ja mõistagi tuleb müts maha võtta selle eest, et koos riigiga nähti vaeva, et venelased Nikolai Grjazin ja Konstantin Aleksandrov ei saa Rally Estonial osaleda. Agressorriikide sportlastel pole meie maal kohta!

HENRY LÄÄNE

Urmo Aava: oleme teinud kõik, et hoida pinget pühapäevani KARL MIHKEL ELLER

Rally Estonia ühe kolmest peakorraldajast, võistluste direktori Urmo Aava arvates saab publik alles nüüd esimest korda tunda, kuidas tõeline MM-etapp välja näeb. Eelmisel kahel aastal olid korraldajate käed seotud koroonaviirusega, kuid tänavu viiakse läbi esimene piirangutevaba Rally Estonia MMralli. Uurisin enne Aavalt, kuidas ettevalmistused sujuvad, palju on publiku jaoks uuendusi ja kes võitlevad tänavu võidu nimel.

Kuidas on ettevalmistused kolmandaks MM-etapiks Eestis sujunud?

Kõik on plaanipärane, aga eks eelarve ole väga-väga kriitiline. Kõige suurem mure ongi eelarvepool. Kõik on nii meeletult kallinenud ja mitte midagi teha ei ole. Selle eelarvega hakkamasaamine on väga challenging (väljakutsuv – toim).

Eelarve on samasugune, mis eelmistel aastatel

JUHTKIRI

– poolest kuulub Rally Estonia igal juhul etappide koorekihti.

Lõuna-Eestis kihutatava võistluse üks korraldajatest Urmo Aava rääkis juuni alguses Postimehele, et tuleviku nimel on töös kaks plaani: võtta üks aasta korraga või sõlmida MM-etapi korraldamiseks leping vähemalt 2026. aastani. Endise sõitja sõnul on mõlemad suunad töös Rahvusvahelise Autoliidu FIA ja MM-sarja turundamise eest hoolitseva WRC Promoteriga. Pikka lepingut ihkav Aava lisas veel, et see, kumb plaan käiku läheb, selgub ilmselt millalgi suvel.

Igal juhul on Rally Estonia tulevikule huvitav mõelda. Kas võistlus jääb MM-sarja iga-aastaseks? Või hakkab ta mõne muu etapiga rotatsiooni korras vahelduma? Samas on ju tõsi, et olgu variant üks või kaks, MM-etapp toimuks Eestis ja see ongi kõige meeldivam!

(4,5 miljonit eurot – toim), aga me ei taha kvaliteedis alla anda. → Ralli direktori Urmo Aava sõnul saab nüüd Eestis näha esimest korda traditsioonilist MM-etappi. Eelmised kaks aastat olid natuke paralleeluniversum, mida põhjustas koroonapandeemia. Foto: Sille Annuk/Tartu Postimees/Scanpix

Toimetaja: Tõnis Poom, tõnis.poom@postimees.ee Projektijuht: Kadri-Ann Lell, kadri-ann.lell@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Elina Aldur, elina.aldur@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Tiit Sermann, tiit.sermann@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@postimeesgrupp.ee Trükk: Kroonpress AS Väljaandja: AS Postimees Grupp

INTERVJUU

Pole mingi saladus, et autoralli MM-etappi soovib korraldada rohkem riike kui kalendris kohti, tänu millele tuleb eestlastel väljavalituks osutumise osas kahtlemata rõõmu tunda.

Kuigi osalt on kahju, et suured rallibossid pole nõus minema võidusõidumaailma kuningliku sarja vormel 1 teed ja tegema nii palju etappe kui võimalik, tuleb teisalt selle üle rõõmu tunda, sest karussellis tiirlejate koormus läheks üle võlli.

Loogiline on ka see, et kui soovijaid on palju ja nende hulgas on näiteks suurriigid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa, on kõige rohkem ohus väiksemate riikide võistlused. Tõsi, mõni erand siiski on, sest kuigi Soome pole rahvaarvult ning seega ka autoturu poolest mingi gigant, on Kesk-Soomes Jyväskyläs ja seda ümbritsevatel teedel peetav ralli end MM-sarja nii sisse hauganud, et legendaarse etapi üle parda viskamine ei tuleks lihtsalt kõne alla.

11. juuli 2022

Naudime olevikku, ootame tulevikku

3

11. juuli 2022

INTERVJUU

4

Oleme pidanud kärpima pikema plaaniga asju, näiteks teede korrastamise ja ehitamisega olime konservatiivsemad. Oleme ära jätnud suuremad investeeringud, mis tegelikult on hästi olulised, aga neid ei saa täna lihtsalt teha, sest me ei tule kuidagi välja. Igalt poolt tuleb leida tarku lahendusi, aga kvaliteet peab säilima.

Mis on tänavuse ralli kõige suuremad tõmbenumbrid?

Esimesena tooksin välja Tartu kesklinna tegevused, mis on kõik publikule tasuta. WRC-sarja 50. juubelile kohaselt äge avamine neljapäeva õhtul ja kontsert, lisaks on kesklinnas kontsert ka laupäeval. Loodame, et ilm tuleb ilus ja kõik on väga nauditav. Ma arvan, et Tartu kesklinn, Emajõe melu ja kohvikud, see saab olema väga-väga vinge.

Järgmiseks, meil on pea 80 pealtvaatamisala, mis jagunevad kolme gruppi: on suured areenid, kus on kõik tuled ja viled, mida me oskame teha: LED-ekraanidest kuni toitlustuseni välja. Siis on vahepealsed alad, kus on mingi hulk meile omaseid elemente ning siis on spot’id, mis on tagasihoidlikumad, samas geograafiliselt kõige suuremad.

Me nägime seal kõvasti vaeva, et tekiks võimalus kuni kaks kilomeetrit katse ulatuses oma vaatamiskohta valida. Need on n-ö metsikud alad, mida on kokku pea 40. Seal saabki valida oma puu või künka, millelt rallit vaadata. Muidugi on seal ohutusalad ja turvamehed, kes ei lase asja ohtlikuks minna, aga vaatamiskohta saab ise valida. Eelnevatel koroona-aastatel pole me saanud inimestele sellist vabadust pakkuda.

Osa inimesi kiitis meie piletipakette, teised kirusid. Nüüd on mure: mulle saadetakse kirju, miks meil ei ole koostatud programme, enne oli nii lihtne. Aga lahendame ka selle probleemi – veebist leiab meie kokkupandud kava sisuliselt igaüks: karavaniga rallirajale tulnud fänn, mugav

Meie keerukus on hüpped ja trampliinid, mis on küll ohtlikud, kuid sealt ei tohiks erilisi draamasid tulla.

Ott Tänak võidutses Rally Estonial viimati 2020. aastal.

rallivaataja, hüppehull, rallispetsialist. Proovime teha viis-kuus programmi neile, kes ei taha enne rallit liiga hullult süveneda.

Rally1-autod on kindlasti omaette tõmbenumber. See on mega. Hübriidautol on kokku üle 500 hobujõu ja Rally Estonia teed on kindlasti sellised, kus kogu selle puraka saab välja lasta.

Tänavuse MM-hooaja tõmbenumbriks on Rally1-autod, mis kasutavad lisaks sisepõlemismootorile hübriidajamit ja koguvõimsust on pea 500 hobujõudu.

Foto: Andreas Solaro/AFP/Scanpix

Viimase kiiruskatse järel toimub esikolmiku poodiumile minek Leigo talu saarel. Urmo Aava sõnul plaanitakse luua atmosfäär, mis peaks igale rallisõbrale hinge minema. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees/Scanpix

Foto: Sille Annuk/Tartu Postimees/Scanpix

Kas korraldajatel on tekkinud MM-rallide korraldamisel teatud töörütm? 2020. aastal oli teie jaoks kõik uus, võistlus korraldati välkkiirelt. Mullu segas teid jätkuvalt koroonaviirus, nüüd peaks olema kõik lahedam.

Nüüd me ju teemegi esimest korda sellist traditsioonilist MM-etappi, nagu oleme harjunud teistes riikides nägema. Eelmised kaks aastat olid natuke paralleeluniversum, mida koroona tekitas.

Kas rallikorraldajal on midagi ette võtta, et võistlused püsiksid põnevad kuni pühapäeva lõunani, mitte et võitja on suhteliselt kindel reede õhtuks, nagu vahepeal alatasa juhtus?

Ikka on teha, meie oleme tulised lõunaste hoolduspauside toetajad. See on väga oluline, sest siis on tõenäolisem, et rohkem ralliautosid püsib konkurentsis. Tähtis on teede korrashoid, sinna oleme eelmistel aastatel kõvasti investeerinud.

Selge on, et kui ralliautoga ikka tee peal püsitakse, siis peaks auto terveks jääma. Meie keerukus on hüpped ja trampliinid, mis on küll

11. juuli 2022

INTERVJUU

6

ohtlikud – ja seda ka enamik teavad –, kuid sealt ei tohiks erilisi draamasid tulla.

Kiire kruusaralli eripära on ka see, et siin pole väga lihtne vahesid sisse teha. Katselt-katsele kärisevad vahed sekundite kaupa, ei ole nii, et keegi sõidaks minutiga eest ära.

Kuidas on kohalikud suure rallipeo vastu võtnud? Teist aastat järjest toimuvad katsed ka Tartust põhja pool, Peipsi kandis.

Kõigis meie traditsioonilistes paikades nagu Otepää, Elva, Kambja ja Kanepi on inimesed meiega harjunud. Oleme muutunud heas mõttes nende elu osaks. Enamik neist on väga pooldavad ja abistavad meid. Kui läksime eelmisel aastal põhja poole, siis meil oli väike hirm, et seal ei ole ralliga kokkupuudet. Aga tuli välja, et seal elab väga tugevalt mälestus 2000. aastate algusest, mil seal toimus rallisid. Kihvt on ka see, et seal ei ole mingit muret, inimesed mõtlevad kaasa ja pakuvad lahendusi. Ei, meil ei ole kohalikega muresid.

Kas tänavusele rallile on seatud külastajate ülempiir või võib hea ilma korral neid tulla oodatust (prognoositud on 40 000 pealtvaatajat) rohkem?

Kui võtta see 40 000, siis see ongi mõistlik ja mõnus. Sellise koguse inimesi suudame praeguste logistiliste plaanidega vastu võtta. Keeruline on meie jaoks see, et kuna publikul on seekord vabad käed, kuhu vaatama minna, siis sellised suured tõmbenumbrid nagu Alaküla, Leigo, Selgise, Truuta – sinna on lihtne minna ja kõik teavad neid, aga kes kardab liiklusummikuid, siis tasub valida sellised pealtvaatamiskohad, mis tunduvad huvitavad, aga kus te pole käinud. Siis on suurem tõenäosus ummikusse mitte sattuda.

Kui tuleb üle 40 000 inimese, siis ilmselt läheb keerukamaks. Ette ei ole seda mõtet karta.

Mida me kõik siin mäletame, 2019. aasta, kui oli hullumaja, siis meil on vahepeal tarkust nii palju juurde tulnud. Oleme ralli nii palju lahti tõmmanud, katseid planeerinud niimoodi, et logistilist kaost kindlasti ei teki.

Räägime küll 40 000 pealtvaatajast, aga kui tuleb 30 000, on ikkagi väga tore rallipidu.

Ehk et Rally Estonia täis ei saa, nagu sai 2019. aastal Lauluväljak, kui toimus juubelilaulupidu? Üks oluline info on veel, et lisaks rallipassile müüme tänavu eraldi ka päevapileteid. Kes kardab majutusmuret, võib vabalt tullagi üheks päevaks vaatama. Kaks kõige suurema publikuarvuga päeva on laupäev ja pühapäev. Kindlasti oleneb, kuidas Otil ja Martinil ning teistel Eesti sõitjatel läheb. Mida parem seis on, seda rohkem tuleb koormust pühapäevale.

Sarnaselt eelmisele aastale sõidetakse üks katse ka rallikeskuse kõrval Raadi pargis, mis on kavas mitmel võistluspäeval.

Foto: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

igasuviseks traditsiooniks. Meie tahame ka samm-sammult sinna jõuda.

Meie jaoks on oluline kõigi Eesti rallisõitjate edu, olgu selleks Egon Kaur, Georg Linnamäe või Robert Virves. Kui meil ei ole enda sportlasi MM-sarjas, siis keegi eestlastest ei tahaks seda sarja jälgida ega etapile tulla. Ega siis poleks ka meil motivatsiooni Rally Estoniat korraldada. See ongi selline kooslus, et kui üks pool puudub, siis ta ei tööta.

Kalle Rovanperä võitis 2021. aasta Rally Estonia, mis oli talle karjääri esimene MM-etapivõit. Nüüdseks on ta võitnud viis WRC-rallit.

Foto: Nikos Katikis/DPPI/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Tegelikult võib Rally Estoniat tullagi vaatama ainult laupäeval, sest ega Tallinn pole ka ju nii kaugel, et ei võiks päevaks kohale tulla ja õhtul koju minna. See on ka hea võimalus, mille peale võib mõelda.

Kas Rally Estonia korraldajatena olete tunnetanud, et kui Tänakul ja Järveojal ei lähe MM-sarjas hästi, siis võetakse ka Eesti MM-etappi leigemalt?

Me peame aru saama, et kui 2018. ja 2019. aastal pinge aina kasvas, Rally Estonia ootused suurenesid, Ott ja Martin tulid maailmameistriteks. Nüüd on Ott ja Martin ennast tippu kinnitanud, MM-ralli Eestis on tavapärane. Inimesed harjuvad, see on loomulik. Teistpidi ongi vaja, et nad harjuvad, laulupeoga on ka ära harjutud.

Nüüd on Eesti rallikultuuri osas vajalik, et me ei võtaks liiga suuri ampse. Räägime küll 40 000 pealtvaatajast, aga kui tuleb 30 000, on ikkagi väga tore rallipidu. Me ei tohi panna liiga suuri ootusi, rääkida 100 000 pealtvaatajat või nagu Horvaatia MM-etapil, kus väidetavalt oli 400 000 inimest. Korra lasta rahvamass pauhti lõhki ja tekitada halb emotsioon, see on vale suund.

Kasvama peab ja pikk plaan peab olema.

Soomlased on väga hästi näidanud, kuidas see töötab, nüüd juba 70 aastat. See on muutunud

2020. aasta pakkus rõõmu eestlastele, kui ralli võitis Ott Tänak, mullu sai siin oma karjääri esimese MM-etapivõidu kindlat sõitu näidanud Kalle Rovanperä – kellele ennustate võitu tänavu?

Vaadates eelmisi aastaid, siis MM-etapi on Eestis võitnud just Tänak (Hyundai) ja Rovanperä (Toyota).

Tegelikult on ka Craig Breen (Ford) olnud siin heas hoos. Alati püsib sportlik pinge, kui võitlus toimub erinevate automarkide vahel ja ma näen, et siin võib tekkida äge kolmik, kes kindlasti hakkavad kõvasti tuld andma.

Ma loodan, et ka Thierry Neuville ja Elfyn Evans on mingi nõksu leidnud, et sellele kõvale kolmikule lähemale astuda, et tekiks viisik, kes panevad hambad ristis. Kui see viisik peaks tekkima ja kellelgi ei ole tehnilist ebaõnne, siis ma arvan, et Rally Estonial püsib tänu teede spetsiifikale ja hoolduspausidele see pinge kuni pühapäevani välja. Me oleme kõik teinud, et seda hoida.

Küll on siin kritiseeritud, et miks me panime Peipsiääre ja Mustvee katse reedel esimeseks ja teiseks katseks. Eelmisel aastal seal tõmmati vahed sisse, aga see juhtus pigem sellepärast, et need olid siis esimest korda kavas. Seal oli palju pimedaid kurve. Enamikul on need nüüd tänavu teada. Seal pole Kallel ega Otil enam nii lihtne teisi rünnata.

Ideaalmaailmas võiks pinge kesta pühapäevase Power Stage’ini, mis sõidetakse tänavu Kambja katsel ja lõpufiniš on Leigol. Kutsun üles kõiki sinna minema, sest sealne järve ümbrus on äge kauss ja ma julgeks öelda, et sinna me mahutaksime kümneid tuhandeid rallifänne. Kui pinge püsiks Leigoni välja ja õnnestuks seda tähistada meie meeste võiduga, siis see tõmbab Eesti ja lähiriikide rallifännidel mõnusa klombi kurku.

VÕISTLUSTULLE

8

Kas ühemehesõu jätkub või saavad Tänak ja teised vastu?

HENRY LÄÄNE

Senisest kuuest MM-etapist neli on lõppenud Kalle Rovanperä võiduga. Soomlane läheb Rally Estonia favoriidina starti ka tänavu, sest lisaks sel hooajal näidatud suurepärasele minekule kaitseb soomlane Lõuna-Eestis mullust võitu.

11. juuli 2022

E

esti ja Soome kiireid kruusateid ei saa küll päris üks-ühele võrrelda, aga parasjagu sarnased on need küll. Seega pole mingi ime, et Jyväskyläs üles kasvanud 21-aastane põhjanaaber on ka oma koduriigis – elab ta ju Eestis – paganama nobe.

Rovanperä mullune võit Rally Estonial oli eriti muljet avaldav, sest Toyota äss edestas lähimat jälitajat Craig Breeni 59,9 sekundiga. See on märkimisväärne, sest kiiretel rallidel tekivad vahed raskemini kui aeglasematel etappidel, aga sealgi oleks üheminutiline vahe suur.

Kuus MM-etappi võitnud Rovanperät ei tohiks takistada ka tõik, et ta stardib esimesele täispikale võistluspäevale esimesena. Jah, Rally Estonia kihutatakse kruusal, aga meie maal pole teepuhastamisefekt kaugeltki nii rusuv kui mujal. Rovanperä ei pruugi reede lõpuks juhtida, aga tema jaoks saab päeva edukaks lugeda ka siis, kui ta on esikoha löögiulatuses.

Eelmised kaks hooaega maailmameistritiitli nimel võidelnud Elfyn Evans on tänavu olnud raskustes. Portugalist ja Keeniast on küll kaks teist kohta kirjas, aga seejärel on parim tulemus alles viies. On selge, et tänavu pole waleslasel mõtet tšempionitrofeest unistada, sest ta kaotab MM-sarja üldarvestuses Rovanperäle 88 punkti. Teisisõnu: soomlane võib kolmeks etapiks jalad seinale visata ning parimal juhul läheks Evans temast kahe silmaga mööda.

Aga 33-aastane Suurbritannia saarte äss on igal juhul poodiumikonkurentsis, ehkki tema võitu on väga raske näha. Ent minekut kiirel kruusal näitas suurepäraselt mullune Soome MM-etapp, kus Evans pani mees-mehe võitluses Ott Tänaku 14,1 sekundiga ära.

Sel hooajal kaheksakordse maailmameistri Sébastien Ogier’ga (38) kolmandat Toyotat jagav Esapekka Lappi (31) on samuti mees, kes võitleb poodiumikohtade nimel. Aga kõige kõrgemale astmele oleks teda patt pakkuda, sest kuigi soomlane on kiire, on ta korduvalt öelnud, et kogenumate meestega – Lappi pole paar aastat tippautoga teinud – võrreldes pole tal praegu võimalik endast rohkem kui 100 protsenti anda, sest see oleks liiga riskantne.

Täpselt sama juttu oleme korduvalt kuulnud ka M-Spordi Craig Breeni (32) suust, kui ta sõidab rallidel, kus pole pikalt sõitnud.

Neljanda Toyotaga startiv Takamoto Katsuta tuleb Eestisse mõnusa fooni pealt, sest

Ott Tänak ja Martin Järveoja jahivad Lõuna-Eestis karjääri 16. MM-ralli võitu.

Foto: Jaanus Ree / Red Bull Content Pool

Kalle Rovanperät ei tohiks takistada ka tõik, et ta stardib esimesele täispikale võistluspäevale esimesena. teenis Keenias kolmanda kohaga karjääri teise poodiumipositsiooni. 29-aastane jaapanlane on tänavu olnud üpris stabiilne ja Eestis on ta kahtlemata kiire. Ent koht esiviisikus on see, mis peaks tõusva päikese maa roolikeerajat rõõmustama. Mõnel katsel on ta kindlasti suuteline võitlema kõige kiirema aja eest.

HYUNDAIL PROBLEEME KAHJUKS JAGUB Tänavu Sardiinias 462-päevase võidupõua MM-sarjas lõpetanud Ott Tänak (34) on kindlasti võimeline Rovanperäga võidu nimel kihutama. 2019. aasta maailmameister on tempokas, nagu ka kiiruga ehitatud Hyundai, aga

kahjuks on Lõuna-Korea autotootja neljarattaline põrguline kohutava töökindlusega. Ja see ei lubagi saarlast ennustustes Rovanperä kõrvale tõsta.

Thierry Neuville’i peetakse tohutuks võitlejaks, kes suudab pärast igat nokdauni püsti tõusta ja kindad tagasi kätte tõmmata. MM-sarja igavene teine – ta on ju punktitabeli teisena lõpetanud rekordilised viis aastat – on kohati väga kiire, aga Hyundai töökindlus pole pahatihti lubanud kõige kõrgemate kohtade nimel võidelda. Poodium teeks 34-aastase belglase õnnelikuks.

Kui Tänakust ja Neuville’ist juba juttu teha, siis on Rally Estonial huvitav jälgida üht duelli, mis on, tõsi küll, laias laastus mõttetu: eestlasel ja belglasel on MM-sarjas 301 katsevõitu.

Oliver Solbergil peaks Rally Estonial olema vaid üks eesmärk: võistlus suurte vigadeta lõpuni teha. 2003. aasta maailmameistri Petter Solbergi poeg on kohati suutnud katsetel võidelda esikolmikuga, ent tal tuleb sisse sõiduvigu ja katkestamisi. Olgu, Solberg on vaid 20-aastane ning olekski patt tahta, et mees oleks stabiilne nagu palju rikkalikuma kogemustepagasiga Rovanperä.

10 VÕISTLUSTULLE

WRC PUNKTITABEL punkti (Toyota) 145 1. Kalle Rovanperä (Hyundai) 80 2. Thierry Neuville (Hyundai) 62 3. Ott Tänak (Toyota) 62 4. Takamoto Katsuta (M-Sport) 60 5. Craig Breen (Toyota) 57 6. Elfyn Evans (M-Sport) 35 7. Sébastien Loeb (Toyota) 34 8. Sébastien Ogier (Hyundai) 34 9. Dani Sordo (M-Sport) 28 10. Gus Greensmith

Võistkonnad 1. Toyota ...................................................................... 246 2. Hyundai .................................................................. 184 3. M-Sport .................................................................. 144

11. juuli 2022

Ta on MM-karjääri jooksul teeninud kaheksa poodiumikohta, millest viis tulnud Soomes, Rootsis ja Eestis. Maarjamaal ei saa iirlane pugeda vabanduste taha, sest ta on osalenud igal MM-kalendrisse kuuluval Rally Estonial.

Breengi kuulub nende hulka, kellelt tasub oodata poodiumiheitlusse sekkumist. Ta on korduvalt öelnud, et M-Spordi Ford Pumal on väga palju potentsiaali. 32-aastane piloot on ise jõudnud tänavu kaks korda poodiumile, aga rallidel on kiiremate hulka kuulunud ka M-Spordi külalisesineja, üheksakordne maailmameister Sébastien Loeb (48).

Gus Greensmith on kohati oma eesmärkides bravuurikas, samas pole ju mõtet sporti lihtsalt tegemise pärast teha. 25-aastase inglase hooaeg algas kahe viienda kohaga Monte Carlos ja Rootsis, kuid on seejärel saanud mitu tagasilööki: järgmisest neljast etapist kolmel on ta pidanud rinda pistma katkestamistega.

Koht esiviisikus oleks Greensmithi jaoks pigem eneseületus.

Tõele au andes oli vägagi üllatav, kui 1989. aasta Euroopa meistri Yves Loubet’ poeg Pierre-Louis andis hooaja alguses teada, et osaleb M-Spordi Pumaga valitud MM-etappidel. Üllatav on seegi, et Gallia kukk on olnud ootamatult tubli. 25-aastase prantslase jaoks on viimased kaks aastat olnud väga keerulised, sest ta ei saanud Hyundai WRC-autoga kuidagi sina peale

Kalle Rovanperäst sai mullusel Rally Estonial MM-sarja ajaloo noorim võitja. Soomlane oli 20 aasta ja 289 päeva vanune, edestas selles arvestuse kolme kaasmaalast: Jari-Matti Latvalat (22 aastat ja 313 päeva), Henri Toivoneni (24 aastat ja 86 päeva) ning Markku Aléni (24 aastat ja 156 päeva).

Foto: Jaanus Ree / Red Bull Content Pool

Aga tänavu on Solberg neljast Rally1-autoga sõidetud MM-etapist saanud probleemideta tulemuse kirja vaid kodumaal Rootsis, kus oli kuues. Sealgi sai ta 2 minutit ja 40 sekundit ajatrahvi, kuna jäi ühte kontrollpunkti auto parandamise tõttu 16 minutit hiljaks.

KAS BREEN SUUDAB MAKSIMUMI VÕTTA? Craig Breenile sobivad kiired rallid väga hästi.

AJAKAVA Neljapäev, 14. juuli 20.38

SS1

Tartu 1

1,66 km

Reede, 15. juuli 07.45 08.43 10.26 11.29 15.16 16.14 17.57 19.00

SS2 SS3 SS4 SS5 SS6 SS7 SS8 SS9

Peipsiääre 1 Mustvee 1 Raanitsa 1 Vastsemõisa 1 Peipsiääre 2 Mustvee 2 Raanitsa 2 Vastsemõisa 2

24,35 17,09 21,45 6,7 24,35 17,09 21,45 6,7

km km km km km km km km

11,73 10,27 17,08 7,79 11,73 10,27 17,08 7,79 1,66

km km km km km km km km km

6,58 16,48 15,95 6,58 16,48 15,95

km km km km km km

Laupäev, 16. juuli 09.03 10.16 11.08 12.02 15.08 16.16 17.08 18.02 19.08

SS10 SS11 SS12 SS13 SS14 SS15 SS16 SS17 SS18

Elva 1 Mäeküla 1 Otepää 1 Neeruti 1 Elva 2 Mäeküla 2 Otepää 2 Neeruti 2 Tartu 2

Pühapäev, 17. juuli 06.48 08.16 09.08 10.51 12.19 14.18

SS19 SS20 SS21 SS22 SS23 SS24

Raadi 1 Kanepi 1 Kambja 1 Raadi 2 Kanepi 2 Kambja 2

ja tagatipuks murdis ta mullu Pariisis toimunud liiklusõnnetuses puusa.

Jah, hooaja avastart Horvaatias läks Loubet’l küll aia taha, kuid seitsmes koht Portugalis oli tubli ja neljas koht Sardiinias arvestades tema senist kulgu tippklassis suisa imeline. Pärast Vahemere saarel toimunud etappi ütles ta välja, et armastab nii Eesti kui ka Soome MM-rallit. Koht esiviisikus oleks Rally Estonial igal juhul väga hea tulemus.

Adrien Fourmaux’ kohta on asi lihtne: viis katkestamist kuue ralli jooksul on liiast ning sarnaselt Solbergile peaks prantslane ülesandeks võtma suurte probleemideta finišisse jõudmise.

Mis on võrreldes mullusega erinev?

can

p ix B altic s

Raadil, kus sõidetakse tänavu tagurpidi. Reedel liigume edasi Jõgevamaale, kus Peipsiääre katsel on uus algus- ja karjääriosa, mis on pealtvaatajale kindlasti kõige magusam, ning Mustvee katsel on keskele ehitatud täiesti uus [viiekilomeetrine] lõik. Seejärel ootab meid ees Raanitsa, mille lõpuosa on muudetud, ja edasi mullusega identne Vastsemõisa.

Laupäeval alustame Elvast, mis sõidetakse eelmise aastaga võrreldes teistpidi, sellele järgneb Mäeküla, mida on varem sõidetud ainult jupiti. Otsa tuleb veel väikeste muudatustega

ee

s /S

Muutmata kujul läbitakse tänavu ainult kaks kiiruskatset: 6,7 km pikkune Vastsemõisa ja 16,48 km pikkune Kanepi. Ülejäänud katsete kallal on vähemal või suuremal Fo im määral nokitsetud. to : st Po Ta ir / r e t o L ut Üks peakorraldajaid Silver Kütt avab kaarte kronoloogilises järjekorras: «Alustame neljapäeva õhtul

Otepää ja Neeruti, mis oli esialgu plaanis küll identsena, ent mille algusosa tuli viimasel hetkel ikkagi muuta. Õhtu lõpeb taas Raadi publikukatsega.

Pühapäeval alustame pika Raadiga, mis oli mullune punktikatse, kuid mida sõidetakse tänavu tagurpidi ja mis on seetõttu kiirem. Seejärel otsa identne Kanepi ning lõpetuseks powerstage ehk Kambja, mida sõidame pooles osas tagurpidi ja mille finiš asub maagiliste Leigo järvede vahel.

Ralli lõpupoodium on sealjuures samuti viidud Leigo saarele.»

WRC2

12

WRC2: soosikud, eestlased ja must hobune HENRY LÄÄNE

Igati arusaadavalt on enamiku rallisõprade pilgud Rally Estonial pööratud üldarvestuse võiduheitluse suunas, kuna loodetavasti annab seal tooni 2019. aasta maailmameister Ott Tänak. Ent kindlasti tasub kiigata ka WRC2-arvestust, sest seal võib esikoha nimel näha veelgi tihedamat konkurentsi.

11. juuli 2022

N

aljaga pooleks öelduna on Rally2autosid kasutava WRC2-klassi võitjaga tänavusel Rally Estonial täppi panemine justkui lotomäng – variante on lihtsalt nii palju!

Alustame aga eestlastest. Kohal on Egon Kaur ja Silver Simm, britist kaardilugeja James Morganiga kihutav Georg Linnamäe, Priit Koik ja Kristo Tamm ning Gregor Jeets ja Timo Taniel.

Kauril ja Linnamäel on viimastel aastatel juurde tulnud tublisti MM-sarja kogemust, esimene käib palju võistlemas Soomes.

Kahjuks tuleb aga tõdeda, et võidusoosikute hulka eestlastest keegi ei kuulu. Kaur on kahtlemata väga kiire, kuid MM-rallid on näidanud, et päris WRC2-tippude hulka tal asja pole.

Linnamäe on samuti kindlasti nobe, ent temal ajab kahjuks üks avarii teist taga. Tänavu on MM-etappidest välja tulnud vaid Rootsi, kus ta oli üldarvestuse 11., WRC2-klassi viies ja WRC2 Juniori parim. Seega on tema peaeesmärk panna kokku üks korralik nädalavahetus, ja eks siis ole näha, mida see tulemuse mõttes tähendab.

Tallinnas elava soomlase Teemu Sunineni jaoks on Rally Estonia hooaja kolmas võistlus.

Portugali MM-etapil tegi ta punktikatsel avarii, olles WRC2 liider. Sardiinias katkestas ta esmalt purunenud tagavedrustuse, hiljem teist korda täpsustamata jäänud mehaanilise rikke tõttu.

Ent pikalt M-Spordi rallitalli kuulunud Suninen on väga-väga kiire, mida tõestab suurepäraselt mullune Soome MM-ralli WRC2 võit Volkswagen Polo GTIga. Alates eelmise hooaja Hispaania rallist on ta sõitnud Hyundaiga.

PÕHJALASTE LOOTUSED Andreas Mikkelsen vääriks kindlasti võimalust Rally1-klassis ning norralane oli enne tänavust nõus isegi oma raha mängu panema, et koht teenida, kuid kogenud viikingite järeltulija jätkab tänavu Rally2ga. Ta alustas hooaega kahe võiduga Monte Carlos ja Rootsis, kuid on siis pidanud mehaaniliste probleemide tõttu katkestama. Tegemist on selles klassis Rally Estonia suursoosikuga, kes oli mullu Rally Estonial WRC2-arvestuse parim. Tõsi, üks sama kategooria auto jäi talle ette, kui venelane Aleksei Lukjanjuk edestas Mikkelseni vaid 13,8 sekundit.

Suninen pole ainus kiire soomlane stardis.

Kõikide ootuste kohaselt debüteerib Jari Huttunen augusti alguses Soome MM-etapil Rally1-auto roolis, kihutades Ford Pumaga. Eestis on tema

WRC2 ARVESTUS punkti 66 1. Kajetan Kajetanowicz 63 2. Yohan Rossel 52 3. Nikolai Grjazin* 51 4. Andreas Mikkelsen 44 5. Chris Ingram …

12 16. Egon Kaur 12 18. Georg Linnamäe * Tahtis küll Rally Estonial osaleda, aga ei saa, sest Eesti kehtestas talle ja kaardilugejale Konstantin Aleksandrovile 18. juulini sissesõidukeelu.

Eestlastest on suurimad poodiumisoosikud Egon Kaur ja Silver Simm. Hea õnnestumise korral poleks esikolmikusse jõudmine šokk, kuigi Rally2-autode hulgas on konkurents tohutu.

Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

istumise all Fiesta Rally2, mis pole küll klassi parim auto, aga sellega kannatab kõrgeid kohti noppida küll. Huttunenil on tänavu kirjas kaks kolmandat kohta Rootsist ja Sardiiniast. Poodiumiheitlusse soovib kindlasti sekkuda ka Emil Lindholm, kelle isa on endine rallisõitja Sebastian Lindholm ja sugulaste hulgas kahekordne maailmameister Marcus Grönholm.

WRC2 JUNIOR 1.

2.

3.

4.

5. …

7.

punkti 67 Chris Ingram 61 Nikolai Grjazin 45 Erik Cais 40 Eerik Pietarinen 36 Mikołaj Marczyk Georg Linnamäe

29

Selles arvestuses saavad kaasa lüüa sõitjad ja kaardilugejad, kel vanust vähem kui 30 aastat.

LIIDER POLE SOOSIK

WRC2 MASTERS CUP

Kui Mikkelsen on suursoosik ja Suninen võistluse eel tema lähim konkurent, siis WRC2-arvestuse liider on Kajetan Kajetanowicz. Jah, ta on mõistagi kiire, kuid poolaka suurim trump on stabiilsus. Ta on WRC2s mahtunud poodiumile kõigil kolmel osaletud MM-etapil.

WRC2 must hobune võiks olla uusmeremaalane Hayden Paddon. Ebaõnnesõdur, kelle tagasitulekuüritused MM-sarja tippkonkurentsi nurjasid nii testil tehtud karm avarii, 2019. aasta Austraalia ralli ärajäämine kui ka koroonaviirus, on Rally Estonial kohal Hyundai i20ga. See on tema esimene MM-etapp pärast 2019. aasta Suurbritannia rallit.

Juunis Euroopasse tulnud Paddon näitas head hoogu 24. ja 25. juunil sõidetud Alba asfaldirallil, kus kaotas eelmise põlvkonna i20ga sõites uue Škoda Fabia Rally2ga võistelnud Nikolai Grjazinile üheksa katsega 23,9 sekundit. Konteksti – vana auto vs uus auto, vähene võistluskogemus, venelane on musta värvi teekattel suurepärane – arvestades avaldas tulemus muljet.

Rally Estonia eel testis Paddon kruusavormi Lätis Liepājas EM-võistlusel, kus kaotas kolmandal katsel väljasõidu tõttu üle poole minuti.

Ta oli enne katset kokkuvõttes teisel kohal, langes 13., aga tõusis ralli lõpuks kuuendaks.

punkti 61 1. Mauro Miele 52 2. Jean-Michel Raoux 40 3. Freddy Loix 33 4. Olivier Burri 28 5. Fabrizio Arengi Bentivoglio Selles arvestuses löövad kaasa 50-aastased või vanemad sõitjad ja kaardilugejad.

Mis teeb Rally2 autost Rally2 auto?

• Viimase 12 kuu jooksul peab nende tänavasõiduversioone olema toodetud vähemalt 2500 eksemplari • 1,6-liitrine turboga bensiinimootor, millel on neli silindrit • Umbes 285 hobujõudu • Nelikvedu, viiekäiguline käigukast • Mehaaniline ees- ja tagadiferentsiaal • Kaalub vähemalt 1230 kg, ekipaažiga koos on miinimumkaal 1390 kg

JWRC

14

JWRCs on üks selge: võidusoovijaid jagub vähemalt neli HENRY LÄÄNE

JWRC-klass ei hiilga küll Rally Estonial kõige mahukama stardinimekirjaga, kuid esikohale on oodata väga põnevat heitlust, sest kiireid mehi on mitu.

Võidumõtteid mõlgutab ka eestlane Robert Virves.

11. juuli 2022

22

-aastane Saaremaalt pärit roolikeeraja alustas JWRC-hooaega koos teise saarlase, kaardilugeja Aleks Leskiga, kuid 31. mail teatati sotsiaalmeedias, et Virves paneb rallileivad ühte kappi 25-aastase rootslanna Julia Thuliniga. See tähendas ka üleminekut ingliskeelsele legendile.

Debüütvõistlus Poola EM-etapil läks igati hästi. Eesti ja Rootsi ekipaaž lõpetas üldarvestuses 13. kohal, olles pika puuga parim Rally3-auto. Sarnaselt JWRCga Ford Fiesta Rally3ga võistelnud Virves ja Thulin edestasid eestlasi Kaspar Kasarit ja Rainis Raidmat enam kui viie minutiga.

Virves on varem Rally Estonial osalenud kaks korda. Tunamullu ühisrahastuse toel starti pääsenud kiirusearmastaja juhtis 13. katseni, kuid 14. katsel purunes tal rehv ja noormees langes kolmandaks, kus ta ka lõpetas. Eelmisel hooajal läks kõik aia taha juba kolmandal katsel, mil purunes veovõll. Enne katkestamist oli ta kolmas.

Seega pole Virvese kiirus Lõuna-Eestis olnud kunagi kahtluse all. Aga nobedad on ka Sami Pajari, Jon Armstrong ja Lauri Joona.

20-aastane Pajari krooniti mullu JWRC meistriks. Tal oli võimalus päriseks endale saada Ford Fiesta Rally2 või valida viiest etapist koosnev pakett Fiesta Rally3ga, kus on kõik kulud kaetud. Soomlase liisk langes teise valiku kasuks, sest ta leiab, et see on parim viis tulla tulevikus autoralli maailmameistriks. «Saame koguda kilomeetreid ja kogemusi rahvusvahelistel võistlustel nelikveolise autoga,» selgitas 20-aastane Lahtist pärit noormees.

Muide, ühe MM-stardi on Pajari Rally2-autoga teinud küll. Juuni alguses Sardiinias oli tema ja kaardilugeja Enni Mälköneni istumise all Škoda Fabia, millega teeniti üldarvestuses igati tubli 12. koht. Rally2-masinate arvestuses olid soomlased viiendad.

Rally Estonial on Pajari varem näidanud väga head minekut: 2020. aastal oli ta Läti lootuse Mārtiņš Sesksi järel teine, mullu edestas ta 24,1 sekundiga Armstrongi.

2018. aastal WRC e-spordi meistriks kroonitud Armstrong sai tänavu JWRCs osalemiseks vajamineva eelarve kokku üsna viimasel minutil.

Sellest hoolimata on videomängudegigandi Electronic Artsi toetatud 27-aastane põhjaiirla-

JWRC OSALEJAD 1. Jon Armstrong Hoy

ja Brian

2. Lauri Joona ja Mikael Korhonen 3. Sami Pajari ja Enni Mälkönen 4. Robert Virves

ja Julia Thulin

5. William Creighton ja Liam Regan 6. Roope Korhonen ja Anssi Viinikka 7. McRae Kimathi ja Mwangi Kioni

Robert Virves on JWRCs sel hooajal kolmest etapist kahel lõpetanud poodiumil: Horvaatia asfaldil oli saarlane teine, Portugali kruusal kolmas.

Foto: M-Sport

ne näidanud head minekut ning ta juhib enne Rally Estoniat JWRC punktitabelit. Huvitav on märkida ka seda, et Armstrong on armastatud rallimängu «DiRT Rally» üks arendajaid.

Jah, Armstrong on vaid korra jõudnud esikolmikusse, kuid tema suurepärast kiirust näitavad katsevõitudelt kogutud lisapunktid, mida on JWRCs kõige rohkem: 21.

Erinevalt Pajarist ja Armstrongist ei sära Joona katsevõitudega, küll aga tuleb teda kiita stabiilsuse eest: 25-aastane põhjanaaber on halvimal juhul olnud teine (Rootsis ja Portugalis) ning tõusis Horvaatias poodiumi kõrgeimale astmele. Katsevõite on tal aga kirjas vaid viis, ent ilmselgelt on Joona meistriks tõusmise taktika teine kui Armstrongil.

JWRC-hooaeg lõpeb 8.–11. septembrini Kreekas sõidetava Akropolise ralliga. Vähemalt kolmel etapil osalenud ekipaažidele jagatakse finaalvõistlusel topeltpunkte.

Iga ekipaaži istumise all on Ford Fiesta Rally3.

Tegemist on nelikveolise autoga, millel on 1,5-liitrine bensiinimootor, 215 hobujõudu, 400 njuutonmeetrit väänet ja viiekäiguline käigukast.

JWRC PUNKTITABEL

punkti

1. Jon Armstrong

67

2. Lauri Joona

66

3. Sami Pajari

56

4. Robert Virves

49

5. William Creighton 6. McRae Kimathi

28 22

7. Jean-Baptiste Franceschi

15

Punktisüsteem on sama nagu mujal ehk 1. koht saab 25 silma, 2. koht 18, 3. koht 15 jne. Punktikatset JWRCs pole, küll annab iga katsevõit ühe punkti. Katsetel on kõige rohkem lisa teeninud Pajari (22), Armstrong (18) ja Virves (9).

JWRC võitjale on magus auhind Ehkki JWRC tähistab Juunior WRCd, ei tähenda see, et seal võiksid kihutada vaid verinoored rallihakatised. JWRCs on lubatud osaleda kõikidel, kes on sündinud 1992. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Kes sarja kinni paneb, saab M-Spordi ehitatud Ford Fiesta Rally2ga kihutada järgmisel

MM-hooajal neljal Euroopa rallil. Et noori mitte pea ees vette visata, on auhinnapaketis ka igale rallile eelnev testipäev, Pirelli rehvid, tasuta registreerimine WRC2-sarja ja neli tasuta etappi.

Kui tšempion suudab aga ka ise raha mängu panna, on tal võimalik osaleda veel kahel Euroopa rallil piiratud kuluga.

f Meie peamisteks ülesanneteks on sõidukite mootorite ja käigukastide remont ning hooldus. f Teeme remondi- ja taastustöid kõikidele bensiini- ja diiselmootoritele, mootorite plokikaane töid. f Remondime sõiduautode ja väikekaubikute automaat- ja manuaalkäigukaste. f Pakume täislahendust: pesu ja puhastus, demontaaž/defekteerimine, survestamine, lihvimine, freesimine, klappide kontrollimine.

Hinnapakkumiseks too või saada plokikaas Tallinnasse Kotka 3a või Viljandisse Oksa tee 24.

www.toukur.ee

KUUS SENIST

16

WRC-sarja valitseb tänavu üks mees CHRISTOPHER KRUTTO

Autoralli MM-sarja tänavuses kalendris asub Rally Estonia järjekorras seitsmendal kohal ehk sisuliselt pool hooaega on juba seljataga. Esimese kuue etapi jooksul on juhtunud nii mõndagi, kuid Toyota piloot Kalle Rovanperä on kindlalt liikumas MM-tiitli suunas. Kuidas on põnev hooaeg seni kulgenud?

11. juuli 2022

1. MONTE CARLO RALLI (20.01–23.01) Hooaeg algas traditsiooniliselt jaanuari lõpus peetava Monte Carlo ralliga. Võistlus on tuntud keeruliste olude poolest, ja kuigi tänavu olid tingimused tavapärasest kergemad, siis päris lepase reega sõitjatel pääseda ei õnnestunud.

Omajagu probleeme valmistas ka see, et tegu oli esimese korraga, kui uued hübriidautod tuleristsed said.

Kui võistlus lõpuks algas, võisid rallifännid

kujutada ette, et on ajas 10 aastat tagasi rännanud ning said taas nautida, kuidas kaks Sébastieni – Loeb (M-Sport Ford) ja Ogier (Toyota) – võidu eest heitlesid. Nendega püsis alguses tempos ka möödunud kaks hooaega Ogier’ järel MM-sarjas teisel kohal lõpetanud Toyota mees Elfyn Evans, kuid tema kukkus suurest mängust 11. katsel, kui sõitis teelt välja ja jäi järsaku peale kinni. Kuigi ta pääses sealt lõpuks liikuma, kogunes kaotust 20 minuti jagu.

Ott Tänaku jaoks läks Monte Carlo õnnetult juba kolmandat hooaega järjest. Kui möödunud kahel aastal katkestas ta reedel ja rohkem rajale ei saanudki, siis seekord pidas eestlane vastu laupäevani. Siis jäi ta keerulistes oludes hätta ja tabas 11. kiiruskatsel mäenõlva. Kuigi katse sõitis Tänak lõpuni, pidi ta selle järel katkestama

Ott Tänaku (paremal) ja Martin Järveoja tänavuse hooaja ainuke võit pärineb Sardiiniast.

Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

2. ROOTSI RALLI (24.02–27.02) Hooaja teiseks etapiks oli aasta ainuke talveralli, mis pärast aastast pausi sõideti taas Rootsis.

hal finišisse, võttes sellega oma hooaja esimese rallivõidu.

Tänakul õnnestus Rootsis siiski oma hooaja punktiarve avada, sest punktikatselt noppis eestlane maksimaalsed viis silma.

Ralli üldarvestus: 1. Kalle Rovanperä (Toyota) 2:10.44,9 2. Thierry Neuville (Hyundai) +22,0 3. Esapekka Lappi (Toyota) +30,6 4. Takamoto Katsuta (Toyota) +2.19,4 5. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +3.20,4 …

20. Ott Tänak (Hyundai) +21.58,4

17 KUUS SENIST

Kui mullu oli Ott Tänak talvel peetud Arctic Rally võitja, siis tugeva alguse tegi ta ka tänavu Rootsis. Viie kiiruskatse järel oli ta liidrikohal sõitnud Evansist maas vaid 1,1 sekundiga.

Ometi lõppes ka hooaja teine ralli meie mehe jaoks nukralt, sest enne kuuendat kiiruskatset tekkis tema hübriidajamiga probleem ning eestlane pidi päeva katkestama. Ühtlasi tähendas see, et kogunenud trahviminutite tõttu tal enam punktikohtadele asja ei olnud.

Laupäevasel päeval pidasid esikoha nimel kõva lahingut Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä.

Kuigi soomlane hoidis waleslase ees väikest eelist, püsis vahe tühisena. Seda kuni laupäeva viimase katseni, kus Evans tegi eksimuse, kui sõitis viimases kurvis lumevalli ja rammis maha ajakontrolli märgi. Selle eest määrati talle 10-sekundiline ajatrahv ning enne viimast päeva oli tema kaotus Rovanperäle juba 18,3 sekundit.

Ometi ei olnud see viimase kahe hooaja MM-sarja teise mehe jaoks võistluse valusaim hoop. Viimase päeva esimesel kiiruskatsel tegi ta sõiduvea ning sõitis esiotsaga valli. Paar piruetti teinud Evansi auto sai kannatada ning waleslane pidi võistluse sootuks pooleli jätma. Lõpuks selgus, et katkestamise põhjuseks oli hübriidsüsteem, mis sai avariis kannatada ning millel süttis punane tuli. Ühe mehe õnnetus on teise mehe õnn – Evansi katkestamine tähendas, et tema tiimikaaslane Rovanperä sai kulgeda turvaliselt esiko-

3. HORVAATIA RALLI (21.04–24.04) Hooaja kolmas MM-ralli sõideti Horvaatias, mis debüteeris WRC kalendris mullu ja sai toona sõitjatelt palju kiidusõnu. Rallifännid ei pidanud ka tänavuses võistluses pettuma.

Toyota ridades poolikut hooaega kaasa tegev Esapekka Lappi katkestas juba avakatsel, kui tabas auto vasaku esiotsaga kivi ja lõhkus vedrustuse.

11. juuli 2022

ja kahju oli piisavalt suur, et rohkem meie mees rajale sel nädalavahetusel ei saanudki.

Pühapäeva hommikul paistis, et Ogier on suundumas rallivõidu suunas, sest edu Loebi ees oli kaks katset enne lõppu juba 24,6 sekundit.

Eelviimasel katsel purunes tema rehv ja see andis 9,5-sekundilise edu Loebile.

Viimasel katsel tegi Ogier valestardi ja sai selle eest 10-sekundilise ajatrahvi. See tähendas, et Loeb edestas konkurenti lõpuks 10,5 sekundiga ja temast sai 47 aasta ja 331 päeva vanusena ajaloo vanim MM-ralli võitja.

Ralli üldarvestus: 1. Sébastien Loeb (M-Sport Ford) 3:00.32,8 2. Sébastien Ogier (Toyota) +10,5 3. Craig Breen (M-Sport Ford) +1.39,8 4. Kalle Rovanperä (Toyota) 2.16,2 5. Gus Greensmith (M-Sport Ford) +6.33,4 Ott Tänak (Hyundai) katkestas ja tulemust kirja ei saanud.

KUUS SENIST

18

11. juuli 2022

Kalle Rovanperä (paremal) on koos kaardilugeja Jonne Halttuneniga võitnud tänavu kuuest senisest etapist neli ja nemad paistavad tiitliheitluses oma teed minevat. Foto: Imago/Panoramic/Scanpix

Lisaks temale oli hädas ka Elfyn Evans, kes lõhkus kõigepealt rehvi avakatsel ning hiljem uuesti neljandal kiiruskatsel. Aga tema polnud ainuke, kes avapäeval rehve lõhkus. Pierre-Louis Loubet suutis esimese kahe kiiruskatsega lausa kolm rehvi puruks sõita ja pidi katkestama.

Sarnaselt katkestas tema tiimikaaslane Gus Greensmith. Lisaks neile purunesid avapäeval rehvid veel nii Ott Tänaku kui ka Takamoto Katsuta sõidukil.

10. kiiruskatse eel oli liider Kalle Rovanperä edu teisel kohal sõitnud Tänaku ees juba enam kui minut ja paistis, et võit on vaid vormistamise küsimus. Järgmisel kiiruskatsel purunes tal rehv, mille tõttu õnnestus eestlasel vahet vähendada vaid 18,2 sekundi peale. Pärast keerulistes oludes rehvistrateegiaga täkke panemist õnnestus Tänakul enne viimast kiiruskatset 1,4 sekundiga liidriks tõusta. Punktikatsel pani Rovanperä gaasi põhja ja edestas Tänakut 5,7 sekundiga, võttes võimsa kiiruskatsega nii katse- kui ka etapivõidu.

Ralli üldarvestus: 1. Kalle Rovanperä (Toyota) 2:48.21,5 2. Ott Tänak (Hyundai) +4,3 3. Thierry Neuville (Hyundai) +2.21,0 4. Craig Breen (M-Sport Ford) +3.07,3 5. Elfyn Evans (Toyota) +3.46,0

4. PORTUGALI RALLI (19.05–22.05) Hooaja neljas MM-ralli sõideti Portugalis ja taas kord ootas ees sündmusterohke võistlus. Esimene suurem vahejuhtum leidis aset viiendal kiiruskatsel, kui eelmisel katsel ralli liidriks kerkinud vanameister Sébastien Loeb sõitis kohe esimeses kurvis auto tagaotsaga vastu seina ja pidi võistluse katkestama.

Järgmisel katsel purunesid rehvid nii Ott Tänaku, Craig Breeni kui ka Sébastien Ogier’ autol.

Kõige kergemalt pääses neist Breen, kes sai katkise rattavarjuga sõita finišisse ja alles seejärel selle vahetada. Tänak ja Ogier pidid vahetuse tegema juba katsel.

Seitsmes katse ei halastanud taas ja nii Tänaku kui ka Ogier’ sõidukil purunes jälle kummal-

gi üks rehv. Kui eestlane sai lihtsalt uue ratta alla kruvida ja võistlust jätkata, siis kaheksakordse maailmameistri jaoks sai võistluspäev läbi. Tema oli tulnud rajale vaid ühe varurattaga.

Probleeme oli ka Thierry Neuville’il, kes suutis reedese päeva viimasel katsel veovõlli lõhkuda.

Nii Loeb kui ka Ogier tulid laupäeval uuesti starti, kuid pidid taas katkestama. Loeb pidi päeva pooleli jätma tehnilise probleemi tõttu ning Ogier tegi avarii.

Võidu eest heitlesid Elfyn Evans ja Kalle Rovanperä. Kui laupäevale läks esikohalt vastu Evans, siis pühapäeva hommikuks oli soomlane ise liidrikoha haaranud ja seda enam ära ei andnud.

Rehvipurunemiste tõttu suuri kaotusminuteid kogunud Tänak suutis end lõpuks võidelda kuuendale kohale, kuid ei enamat.

Ralli üldarvestus: 1. Kalle Rovanperä (Toyota) 3:44.19,2 2. Elfyn Evans (Toyota) +15,2 3. Dani Sordo (Hyundai) +2.17,3 4. Takamoto Katsuta (Toyota) +2.19,4 5. Thierry Neuville (Hyundai) +2.37,8 6. Ott Tänak (Hyundai) +4.45,7

5. SARDIINIA RALLI (02.06–05.06) Hooaja viies MM-etapp sõideti Sardiinia tulistel kruusateedel. Ott Tänakut tabasid esimesed probleemid juba testikatsel, kui tema auto süttis korraks põlema.

Sõitjad pidid Sardiinias pistma rinda ka probleemiga, mis on seal pea iga-aastane. Nimelt hoidsid korraldajad stardivahesid kolme minuti peale ja seetõttu jäi reedel hommikustel katsetel tee peale tolm, mis segas kõiki peale esimesena rajale läinud Kalle Rovanperä. Sõitjad kritiseerisid olukorda teravalt.

MM-sarja ebaõnnesõdur Elfyn Evans sõitis kolmandal kiiruskatsel teelt välja ja pidi seetõttu katkestama. Sellega sai suhteliselt selgeks, et waleslane tänavu MM-tiitli heitlusesse ilmselt ei sekku.

Esimesel täispikal päeval elas suure ehmatuse üle Tänak, kes seitsme kiiruskatse järel hoidis Esapekka Lappi järel teist kohta. Nimelt läks katse lõpus tema autol ülekanne katki ja see võinuks tähendada suurt ajakadu, kuid… kuuendal kiiruskatsel sõitis WRC2 arvestuses võistelnud Laurent Battut’ auto teelt välja ja süttis. Seetõttu jäid avapäeva viimased kaks kiiruskatset lõpuks ära.

Tänakul õnnestus juba laupäeva esimesel katsel esikoht haarata, sest temaga ainsana tõsiselt rallivõidu eest konkureerinud Lappi tegi avarii ja pidi katkestama. Pärast seda enam Tänak konkurentidele lootust ei jätnud ja noppis karjääri 15. MM-ralli võidu. Lähimaks jälitajaks kujunenud Craig Breeni edestas eestlane enam kui minutiga.

Ralli üldarvestus: 1. Ott Tänak (Hyundai) 3:10.59,1 2. Craig Breen (M-Sport Ford) +1.03,2 3. Dani Sordo (Hyundai) +1.33,0

4. Pierre-Louis Loubet (M-Sport Ford) +2.09,4 5. Kalle Rovanperä (Toyota) +3.02,8

6. SAFARI RALLI (23.06–26.06) Hooaja kõige karmim ralli sõideti teist aastat järjest Keenias ning see valmistas paljudele sõitjatele kamaluga peavalu.

MM-sarja ülikindel liider Kalle Rovanperä oli juba terve võistluse esimeses kurvis raskustes ja palju ei jäänud puudu, et ta võinuks oma masina lõhkuda. Ometi suutis 21-aastane soomlane tänu õnnele ja headele reaktsioonidele olukorra päästa, kaotades ise vaid mõned sekundid.

Reede hommikul sattus probleemide küüsi Ott Tänak, kelle käigukangil oli esiteks silmatorkav mõra ning lõpuks lendas see üldse küljest.

«Eesti MacGyveriks» tituleeritud Tänak asendas selle järgmiseks katseks rattavõtmega.

Kõvasti kaarte segas ka neljas katse, kus paljud jäid enda tolmu küüsi ning katse lõpus olnud üliliivane lõik muutus iga möödunud autoga üha hullemaks. Mitmed sõitjad kurtsid pärast katset, et pärast liivalõiku enam täisvõimsust mootoris ei olnud.

Eriti õnnetult läks Sébastien Loebil, kes ei saanud pärast katset oma autot käima. Elektrimootori toel õnnestus tal 10 kilomeetrit sõita, kuid teenindusalani jäi 5 kilomeetrit puudu. Seetõttu pidi ta katkestama.

Kuigi Tänak suutis reede suurema probleemita korralikult mööda saata, siis laupäeva hommikul purunes tema autol kardaan ning Hyundai jäi teepervele seisma. 13. katsel kukkus suurest mängust ka tema tiimikaaslane Thierry Neuville, sõites vastu puud.

Ka kolmanda Hyundaiga stardis olnud Oliver Solberg sattus probleemide küüsi. 14. katsel jäi ta rajal seisma ja pidi paksu liiva tõttu mootoril õhufiltrit vahetama. Ta sai küll võistlust jätkata, kuid kaotas kõvasti aega.

Laupäeval startinud Tänak oli ka pühapäeval stardis, kuid punktikatsel ta lisasilmi püüda ei saanud. Ralli eelviimasel kiiruskatsel tekkisid tal roolivõimuga probleemid ja eestlane pidi võistluse pooleli jätma. Ülivõimsat hooaega tegev Rovanperä näitas taas, kui vägevast puust on ta tehtud ja noppis juba hooaja neljanda võidu. Kusjuures ta tundis end veel nädalavahetusel haigena.

Toyotad võtsid ühtlasi nelikvõidu, mida viimati nähti MM-sarjas 2010. aastal, kui Citroëni tehasetiim sai säärase saavutusega hakkama Bulgaaria rallil. Toonase esineliku moodustasid Sébastien Loeb, Dani Sordo, Petter Solberg ja Sébastien Ogier.

Ralli üldarvestus: 1. Kalle Rovanperä (Toyota) 3:40.24,9 2. Elfyn Evans (Toyota) +52,8 3. Takamoto Katsuta (Toyota) +1.42,7 4. Sébastien Ogier (Toyota) +2.10,3 5. Thierry Neuville (Hyundai) +10.40,9

TAUSTAJÕUD

20

Toyota ja Rovanperä edus mängivad suurt rolli Eesti mehed KARL-JOOSEP KÜNGAS

11. juuli 2022

Toyota rallimeeskond on viimase viie aasta jooksul olnud rallimaailma tõeline gigant. Selles on suurt rolli mängimas ka eestlased, kes igapäevaselt tegelevad sellega, et Jaapani autotootja rallimasinad töökindlalt võitudeni purjetaksid. Postimees võttis ühendust nende meestega, kes valmistavad ette autosid, mis tänavu MM-sarjas täielikult võimutsevad.

2017.

aastal naasis Toyota WRC-sarja. Sedapuhku tuldi välja autoga, mis oli esimestest päevadest alates konkurentsivõimeline ning juba esimesel hooajal nopiti võidud nii Rootsist kui ka Soomest. See näitas, et potentsiaal on meeletu ja palju abi oli ses ka Eesti töömeestel. Üks esimesi, kes Soomes baseeruva Toyota rallimeeskonnaga liitus, oli Andrus Laur, talle järgnesid peagi veel mitmed eestlased. Lauri ülesandeks sai tiimi hoolduspargi ülesehitamine, ent praegugi meeskonna juures olevad mehed panid käe külge rajal kihutavatele autodele.

2016. aasta augustis lõi Toyota rallitiimiga käed Taavi Ellermaa, kellele on ajapikku tulnud vastutust üha juurde. Tänavu tuleb tal näiteks vastutada reaalselt Kalle Rovanperä ja Jonne Halttuneni eest. Tööd on palju ja praeguses säras pole kuidagi loorberitele puhkama jäädud.

VORMELITELT RALLIAUTODE JUURDE Kuidas üldse jõudis Saaremaalt pärit mees rallispordi juurde ja otsapidi Toyota rallimeeskonda? Ellermaa ise tunnistab, et on suurema osa elust mootorispordi juures viibinud ja erialavalik viis ta lihtsalt rallimaailma.

«Toyotaga liitusin kuus aastat tagasi, ent motospordi juurde jõudsin lähemalt 2011. aastal.

Toona olin õpingute ajal mehaaniku rollis. Sain sealt maitse suhu ja kõik meeldis. Sealt hakkasid vaikselt asjad edasi arenema,» lausus Ellermaa, kes algselt tegi mehaaniku tööd lisaraha teenimiseks ning erialase tööga sai tegelema hakata hiljem.

«Pärast õpinguid siirdusin ringrajale, kus olin Põhja- ja Baltimaade vormelisarja masinate juures. Peagi tuli Toyotast pakkumine ning otsustasin selle väljakutse vastu võtta. Toona oli tegemist uue meeskonnaga, kes alles liitus WRC-sarjaga.»

Rovanperä võistlusinseneri vastutus on väga suur. Tema roll on olla vahelüli meeskonna ja autotootja juhtide vahel. Tööd on palju ja kõik peab väga täpne olema. Ka rallide ajal sõidab Ellermaa kiiruskatsed läbi, et tal oleks parem pilt silme ees.

«Igapäevased suhtlemised käivad kõik läbi minu. Seetõttu sõidame kiiruskatsed alati läbi, et

olla juhiga samal lainel. Nõnda saame ka meeskonnale paremini infot saata,» lausus saarlane, ent sellega tema ülesanded kaugeltki ei piirdu.

«Viie minutiga oleks keeruline loetleda üles kõik asjad, mida mul täpselt teha tuleb. Kui ralli hakkab pihta, siis tuleb mul olla abiks juhile, kui ta peaks mingi probleemi lahendamisel vajama tuge. Samuti aitame seadistada autot.

Näiteks annab Kalle meile edasi infot, mida ta soovib auto juures parandada. See jõuab minuni ja mina omakorda edastan selle mehaanikutele. Kui katsete vahel midagi juhtub, siis pean olema valmis nõustama, kuidas miskit parandada,» võttis ta auto kallal askeldamise ülesanded kokku.

PIDEV VALMISOLEK ABISTAMISEKS Siiski tuleb Ellermaal teha ka omajagu paberimajandust. Kõik tehnilised dokumendid liiguvad tema kaudu ning seda nii enne kui ka pärast rallit. Samuti tuleb kirja panna kõik tähelepanekud, mis Rovanperä ralli jooksul märkab, et hiljem need üle vaadata.

«Kui üks ralli läheb hästi või halvasti, siis töös suurt vahet pole. Alati märkame uusi asju, mis nõuavad tähelepanu ning testisõitude käigus saab neile jälile jõuda,» märgib ta.

Arvestades, et Toyota on hetkel rallimaailma selge valitseja ning just Rovanperä on tõelises sõiduvees, valitseb meeskonnas positiivne õhkkond. Seda tunnistab ka soome rallimehe võistlusinsener, kes siiski enne reaalset võitu midagi tähistama ei hakka. Töö tuleb esmalt ikkagi lõpuni viia.

«Peab tunnistama, et kõik on meeskonnas hästi, aga räägime ikkagi mootorispordist. Üle õla kolm korda sülitades võib tõesti öelda, et meil on läinud kõik plaanipäraselt,» lausub Ellermaa, uskudes, et ka konkurendid lähevad üha paremaks.

«Me ei tohi kindlasti enda asjadega seisma jääda. Konkurendid arenevad edasi ja tehnoloogia astub järgmisi samme. Sestap ei tasu millelegi lootma jääda. Meil pole küll midagi suurt halba juhtunud, ent õnn võib ühel hetkel pöörduda. Näiteks ilmnevad probleemid, mida me seni kogenud pole. Kõike võib juhtuda ja seepärast Toyotas kellelgi veel näppe püsti pole,» lisab ta.

Taavi Ellermaa

Foto: Anette Sannik/Saarte Hääl

UUE GENERATSIOONI AUTODE PEAVALU Toyotale on tänavu suuresti edu toonud sõidukite meeletu töökindlus. Seda näitas ka viimati sõidetud MM-etapp Keenias, kus Jaapani autotootja auto oli sisuliselt ainus, millel ei tekkinud ühtegi suuremat probleemi. Kas sellist vastupidavust osati aimata juba enne hooaja algust, kui masinad veel stardijoonele polnud läinud?

«Töökindlusele sai enne hooaega väga palju rõhku pandud. Mõistagi ei osanud keegi asjade säärast käiku ette näha, aga andsime endast parima. Eks meilgi tekib pisivigu, ent suurematest

GR, siis tänavuse masina oma on ametlikult seesama. Reaalsuses on uus auto vaid üks toruraam, mille nullist üles ehitasime. Meil polnud ees mingit baastoorikut, mille järgi hakata vaikselt minema,» alustas Ellermaa väljakutsete loetlemist, millega tuli neil praeguste masinate ehitamisel silmitsi seista.

«Lisaks veel hübriid ise. Ilmselt aimab igaüks, kui keeruline on reaalselt aukude ja elektroonikaga rasketes tingimustes tegeleda. Meil oli vaja panna kõik toimima erinevates oludes. Kõik peab töötama külmas, vihmas, suures kuumuses, tugeva

vibratsiooniga, löökide ja hüpetega. See on väga suur väljakutse.»

Kuigi Ellermaa saab tegeleda Toyotas hetkel MM-tiitli suunas liikuvate Rovanperä ja kaardilugeja Halttuneniga, ei erine tema töö kuidagi teiste kolleegide omast. Eestlase kinnitusel ei teeni Toyotas keegi erikohtlemist. Tulemused ei määra, kuidas keegi tähelepanu saab ja kõik sõitjad on võrdses seisus.

«Siin ei olene, jah, midagi tulemusest. Võid olla võitja, kümnes või katkestada. Igal juhul tehakse tööd täiel võimsusel ja meeskonna tugi on alati võrdselt olemas,» lausus ta.

21 TAUSTAJÕUD

jamadest oleme priid püsinud,» tõdes Ellermaa.

Hooaegade vahel oli inseneride jaoks suurim murekoht, kuidas üldse ehitada kiire uue generatsiooni hübriidauto. Eestlase sõnul oli sellega Toyotas väga palju peamurdmist, kuna jälgimist vajavaid nüansse tuli järjest enam esile.

«Alustame sellest, et kogu uus auto on täiesti teine. Me ei saanud eelmise generatsiooni masinast midagi üle kanda. Kõik kere- ja turvanõuded olid uued. Ei jäänudki muud üle, kui alustada algusest.

Kui vana auto baasiks oli tänavasõidu Yaris

Toyota tiimis on tööl veel palju eestlasi. Üks neist on Takamoto Katsuta ja Aaron Johnstoni esimene mehaanikuna tegutsev Janno Õunpuu. Ent mida täpsemalt tähendab esimene mehaanik ja milliseid ülesandeid ta täidab? Õunpuu liitus Toyota meeskonnaga kohe pärast Ott Tänaku lahkumist ja Hyundaisse siirdumist (2019. aasta hilissügisel – toim). Mees kuulis juhtumisi võimalusest liituda rallimaailma tipptiimiga ja tema õnneks kulgesid asjad positiivselt. Tänavu alustas ta Toyotas juba kolmandat hooaega.

MEHAANIKU ELU POLE KERGE Nüüd on Õunpuule usaldatud Katsuta esimese mehaaniku roll, mis tähendab, et viieliikmelist seltskonda juhatav eestlane paneb ka ise käed auto külge. «Võib öelda, et olen auto eest vastutav mehaanik. Minu ülesandeks on olla ühenduslüli inseneride ja mehaanikute vahel. Hangin infot inseneridelt ning jagan ülesanded oma tiimi vahel ära,» rääkis ta.

Ralli nädalavahetus on mehaanikutele tõeliselt pingeline ja unevaene aeg. Tihtipeale tuleb leppida vaid nelja või viie unetunniga, sest töö nõuab tegemist.

Järgnevalt selgitab Õunpuu täpsemalt lahti oma tööpäeva ralli ajal.

«Enne rallit paneme vastavalt juhistele auto kokku ja sätime õigesse seadesse. Kui algab ralli, siis on tööd väga palju. Suuremal osal rallidel pole ajakava mehaanikute jaoks lihtne. Hommikune 15-minutiline hooldus algab kella kuue või seitsme ajal ning peame vähe-

malt tund enne hooldusalas olema.

Keskpäeval on kõik tavapärane, ent õhtul võib kohati pikemalt minna. Õhtune pikem hooldus algab heal juhul kella üheksast ning meie meeskonna puhul kestab see kolm tundi. Meil on alati rajal neli autot ning ühe jaoks on määratud 45 minutit aega hoolduseks. Sestap lõpetame tööga südaöö paiku. Eks need kaks-kolm päeva on keerulisemad, aga midagi liiga hullu ka pole.»

EESTISSE TULLAKSE VÕITMA Kui rallimehed tulevad pärast lõppenud rallit n-ö kodusadamasse ja hakkavad valmistuma juba järgmisteks etappideks, siis niisamuti teevad ka mehaanikud.

Toyota mehed reisivad tagasi Soomes asuvasse töökotta, kus võetakse auto täiesti tükkideks.

«Selline auto lahti-kokkupanek käib pidevalt, nagu mehaanikute töö olema peab. Auto võetakse pärast rallit tükkideks, et kõik osad kontrollida, pesta ja värskendada,» rääkis eestlane.

Toyota on tänavusel hooajal silma paistnud tõelise vastupidavusega. Ränkraskel Keenia rallil võeti ju nelikvõit, kuna ühelgi masinal ei esinenud suuremaid probleeme.

Kas selline auto, kus pole liiga palju parandamist, on ka mehaanikute unistus?

«Ma ei oskagi öelda,» muigab Õunpuu. «Eks meil on ka ettevaatusabinõud. Vahetame tihtipeale varuosi igaks juhuks, et mitte mingil juhul kuskilt midagi ei puruneks.

Keenias tegime just nõnda ja sellega kaasnes ka edu.»

Katsuta esimese mehaaniku sõnul tuleb Toyota Rally Estoniale

esikohta jahtima, tegelikult muidugi võitma.

«Ma tean, et Hyundai mees Tänak on kahtlemata Eestis kiire.

Ilmselt võiks ta seda rallit sõita isegi kaardilugejata. Kui nad vastu peavad, siis läheb keeruliseks. Läheme peale ikkagi sellise suhtumisega, et oleme kiired ja võidame selle ralli Tänaku ees ära,» kinnitab Õunpuu.

11. juuli 2022

Eestlane juhendab jaapanlase auto eest hoolitsejaid

Janno Õunpuu Foto: Linkedin/erakogu

Rallisõber, kes on õigel

11. juuli 2022

INFOJAGAJA

22

Karli Pikk raamatu «Eesti autoralli ajalugu I osa: 1921–1985» hiljutisel esitlusel. Foto: Rally Estonia

Eesti inimestes on rallipisik sees juba aastakümneid ning suurtel kiirustel kihutavad autod tekitavad elevust tuhandetes meie seast. Kui enamik rallisõpru jälgib võidusõite teleri vahendusel või jõuavad raja kõrvale, siis Eestis leidub tõsine entusiast, kes soovib rallisõpradele ka ise lisaväärtusi luua.

Tegemist on Karli Pikaga, keda huvilised tunnevad paremini sotsiaalmeediaplatvormilt Twitter kasutajanime all Karlip1.

KARL-JOOSEP KÜNGAS

K

ui igapäevaleiba teenib Võrumaa mees kalibreerimisega, siis rallihuviliste seas on tegemist mehega, kes toob tuhandetesse telefonidesse ja arvutitesse huvitavaid klippe või pilte rallil toimuvast. Uurisin Pikalt, kuidas temas kasvas säärane rallihuvi ning millega ta suutis rahva tähelepanu võita.

RALLIHUVI KASVAS VÄLJA VEOAUTODEST Rallidel on Võrumaa mehe jaoks eriline koht elus juba varajasest lapsepõlvest, mil tal õnnestus

vanemate käekõrval külastada mitmeid Lõuna-Eesti autorallisid. Seda nii suvel kui ka talvel.

Juba see asjaolu näitab, et rallipisikut paisutab külmadel päevadel talverallide vaatamine.

«Suurem huvi mootorispordi vastu tekkis ikkagi veoautokrossisõitudest. Täpsemalt toimus 2000. aastate alguses Vasalemmas üks kross ja sealt jäi pisik külge. Siiani pole vähemalt see kuskile kadunud,» lausus Pikk.

«Markko Märtini ajastu oli see, mis naelutas juba teleri ette ja meelitas mind tõsisemalt ralli juurde. Mõneks ajaks huvi justkui vähenes, ent videomäng «Richard Burns Rally» süütas taas

leegi. 2011. aastal sai rallidele üha enam kaasa elatud ning seekord jälgisin mõistagi Ott Tänaku tähelendu. Eriti eredalt on meeles, kuidas Tänak jahtis koos Kuldar Sikuga SWRC sarja tiitlit. Toonase Hispaania ralli esimese kiiruskatse avasplitt – kuidas nad WRC-autodega samas tempos püsisid – on endiselt meeles. Kahjuks jäi see Oti esimeseks ja ainsaks vaheajaks esimesel päeval. Pettumus oli mõistagi suur, ent teadsime sõpruskonnas, et temast saab asja.»

Eestis jagub väga palju rallisõpru, kes ka ise vaikselt nokitsevad ja kohalikel rallidel osalevad.

Pikk seni nende hulka ei kuulu, kuigi üheks suureks unistuseks on see tema jaoks küll.

«Muidugi sooviksin rallil sõitjana või kaardilugejana osaleda, aga nähes, mis summasid ja tööd sinna alla tuleb matta, pole hetkel selleks lihtsalt võimalusi. Samas saan öelda, et osalen kaudselt igal Eesti rallil ja seda meedia poolelt.

Nimelt läbi eWRC keskkonna, kus kannan sisse katseaegu ja muud rajal toimuvat infot,» tõdes rallihuviline.

Just eWRC keskkond on paik, mille üle tunneb head meelt iga rallihuviline ja ajakirjanik. Sinna jõuavad kiiresti üles sisuliselt iga ralli tulemused ning Eestis hoolitseb selle eest Pikk. Õigupoolest on tegemist aeganõudva tegevusega – Võrumaa mees teeb seda kõike enda vabast ajast.

«Enamasti piirdun siiski katseaegade märkimisega. Kui on rohkem aega, siis lisan sinna ka sõitjate kommentaare kiiruskatsete finišitest,» lisas entusiast, kes pole rallidel juba ammu olnud pealtvaataja rollis, ent selle lünga täidab ta enamasti testikatsetel osalemistega.

FÄNNID EI LUBANUD SOTSIAALMEEDIAGA LÕPETADA Siiski ei saa Pika puhul üle ega ümber tema Twitteri kasutajakontost, millel on enam kui 2000 jälgijat, ent vaatajaskond palju-palju suurem.

Jõuavad ju tema fotod ja videod erinevate meediaväljaanneteni. Võinuks tekkida olukord, kus Pikk tõmbab lihtsalt juhtme seinast, ent jälgijaid ei lubanud sellel juhtuda.

«Aastaid tagasi sain iga päev rallist ikka midagi kajastatud, ent enam säärases mahus lihtsalt ei jõua. Täiesti ära lõpetada ka ei saanud, kuna inimesed soovisid minu tegevuse jätkumist. Mul oli ajapuudus, perre sündis tütar, mõtlesin veidi rahulikumalt võtta,» räägib Pikk. «Teatasin, et kustutan enda Facebooki lehe ja Twitteri konto, ent sellel ei lastud juhtuda. Ühtäkki jõudis minuni toetussõnumite laviin ning ma ei soovinud inimestes pettumust tekitada. Jätkasin küll tegevusega, ent mitte sellises mahus, mis varasemalt.»

Twitter on platvorm, mis võrulasele endale kõige enam meeldib. Sellega on ta loonud palju kontakte ka rallimaailmas.

ÜKS HIIGELSUUR TÄITMATA UNISTUS Pikk on väga eriskummaline entusiast, kes võiks esmapilgul olla käinud väga mitmetel MM-rallidel. Siiski on olukord teistsugune ja MM-rallide vaatamine käib tal ikkagi virtuaalselt, kas läbi teleri, arvuti või nutiseadme.

«Kuna minu töö on tegelikult puhtalt virtuaalmaailmas, siis kohal käia saan väga minimaalselt. Hetkel on kaks-kolm Eesti tasemel rallit aastas, mida ikka külastan, aga see käib kiirelt ja seal väga pealtvaatamist pole. Pigem hoolduspargis teen pildid ja siis on minek,» räägib Pikk.

«MM-rallide statistika on mul väga kurb: üks ja ainus ning see on ka Rally Estonia. Põhjus sama, mis eelnevalt mainitud. Pluss veel puhtalt aeg ja ressurss. Unistus oleks muidugi ära käia Soome rallil ning ka seda melu jälgijatele jagada,» tõdeb tõsine rallisõber.

Kuidas jälgib rallit inimene, kes soovib rallimaailmale saata võimalikult huvitavaid pilte ja videoid? Asjaosalisel on selle kohta huvitav arvamine, et tegelikult polegi kõige olulisem pilt ise, vaid protsess, kuidas seda postitada.

«Rallil jälgin tegelikult kõikide sõitjate – enam küll Eesti ekipaažide – sõidustiile ja autoga mängimist. Alati on huvitav vaadata, kuidas keegi ennast autos tunneb ja selle näeb ideaalselt ära juba sõidujoone valiku järgi,» kinnitab ta.

«Piltide või info postitamisel on huvitav nüanss sees. Inimesed võivad olla küll kiired, ent vajalik on osata kõike seda edastada. Tuleb alati kasutada õigeid hashtag’e või õigeid inimesi sinna juurde märkida. Vastasel juhul kajastatakse infot pigem iseendale. Mõnel harvemal juhul korjab mõni populaarsem inimene selle üles, ent see on pigem vedamine,» lausub Pikk.

Võrulase puhul on huvitav asjaolu, et mees jõuab alati sündmuste keskpaika juba testipäevadel. Kuidas pääseb ta ralliautodeni juba siis, kuivõrd rallidel osalevad meeskonnad ju ei jaga seda infot avalikult?

«Testid on sellised asjad, kuhu tegelikult väga palju inimesi tõesti ei lähe (v.a. Portugal),

Karli Pikk kavatseb ka tänavuselt Rally Estonialt rallisõpradeni tuua palju efektseid kaadreid, mis paljudele piltnikele kättesaamatuks jäävad.

Foto: Sander Ilvest

kuid Eestis on olukord vastupidi. Seal on ikka alati väga palju inimesi ja seda olenemata ilmast.

Näiteks Ott Tänaku ja Martin Järveoja viimase testi ajal oli pea kohal täielik äikesepilvede mass, ent kedagi see ei heidutanud,» kinnitab ta.

«Testile minekuks tuleb teha uurimistööd.

Vaadata teede sulgemisi ja nõnda planeeringi erinevaid käimisi. Mulle endale ei meeldi kelleltki küsida, kes ja millal sõidab,» lausub Pikk, kes teeb alati neil päevil eelnevalt valiku, kus täpselt viibida, et huvitavad klipid rallisõpradeni tuua.

HÜBRIIDAUTOD EI TEKITANUD HIRMU Kui kõnelda rallist üldisemalt, siis on Pikk küll rahul praeguste hübriidautodega, mis tekitasid fännides alguses palju pahameelt. Siiski on tal kriitiline sõnum ka Hyundai meeskonnale, kes pole tänavuseks hooajaks tema arvates ootuspärast masinat ehitanud.

«Mina pole hübriidide osas tõesti liiga kriitiline olnud. Ainult võistlusklassi nimetus on veidi konarlik. Rally1 asemel võinuks nende masinaklassi nimetus ikkagi jääda lihtsalt WRC või WRCHY, kuid see selleks. Kõige enam eksis minu arvates väga hiljaks jäänud Hyundai, kes võiks praeguse auto juba maha kirjutada ja järgmiseks aastaks keskenduda. Üldine pilt valmistab rahulolu. Kui ka Fordi rooli istuks mõni stabiilsem ja kiirem mees, siis tuleks järgmine aasta väga huvitav. Hetkel on täielik Toyotade pidu,» kostab lõuna-eestlane.

Milliseid uuendusi sooviks näha rallisõber, kes erinevaid klippe maailmaga jagab?

«Ma arvan, et suurem osa rallifänne vihkab pühapäevast kulgemist. Nõnda ka mina. Selline olukord, kus ralli viimasel päeval on sõitjate vahel seis, kus keegi pingutama ei pea, ei paku tõelist naudingut. Selline rehvide ja autode säästmi-

ne peab lõppema. Sellele võiks lahenduse leida näiteks tavaliste kiiruskatsete eest punktide jagamisega või kõige pikemate katsete jätmisega viimasele päevale,» arvab Pikk.

Peagi ootab huvilisi ees Rally Estonia. Mõistetavalt on see sündmus eriline kõikidele Eesti rallisõpradele, ja nõnda ka Pika jaoks. Tema jaoks on tegemist juba viienda Rally Estoniaga, millelt ta on teavet jaganud läbi eWRC või Twitteri kaudu. Ka tänavu on mees kindlasti kohal, et maailmale hulgaliselt meeleolukaid klippe saata.

Kui suur tähtsus on Rally Estonial Pika arvates üldse Eesti jaoks? «Üsnagi suur. Kõige parem reklaam Eestile ralli poolelt minu arvates ongi duo Ott Tänak/ Martin Järveoja ning Rally Estonia. Kuigi Ott ja Martin pidid 2020. aastal aasta varem võidetud tiitli loovutama, siis samal aastal võttis lipu tipus hoidmise au endale Rally Estonia meeskond, kes tänini teeb seda suurepäraselt,» kiidab Pikk kodumaise suurralli korraldajaid.

Mida ootab Pikk edasisest hooajast. Kas jätkub Kalle Rovanperä võimutsemine või suudab keegi veel soomlasele vastu punnida?

«Rovanperä on praktiliselt terve elu elanud ralliauto roolis ning see, et ta hetkel on tipus, pole mingi üllatus. Mõned head aastad tagasi uurisin natuke ning lisasin eWRC-Results lehele Kalle esimesed stardid ja seda just Eestis, vaid 11-aastasena. Tänavune hooaeg läheb ilmselt edasi Toyotade tempos. Nii kurb, kui seda ka tunnistada poleks,» märkis ta.

«Tänavust tiitlit on Toyota tiimil juba raske kaotada. Teised meeskonnad on näidanud, et ka nende autodel asjad murduvad ja samal ajal lendavad Toyotad probleemideta. Ford Puma võitis küll Monte Carlo ralli, kuid sealt alates on neile üks suur allamägesõit. Statistika järgi võiks isegi öelda, et Hyundai hakkab Fordist kiiremaks ja stabiilsemaks muutuma.»

INFOJAGAJA

«Inimestele meeldis ja senini meeldib Twitter.

Algusaastatel kasutas enamik seda, eriti WRC Radio (praegune WRC All Live – K.-J. K.) meeskond.

Nendega sai kõvasti suheldud, ja siis tundsin, et päris palju rallirahvast on seda platvormi kasutamas ning hakkasin samuti kõike juhtuvat kirja panema. Jälgijaid tõi mulle ilmselt sensatsiooniliste asjade jagamine, sest üldiselt olin infoga teistest kanalitest kõvasti ees,» jutustab ta.

«Mul oli pidevalt lahti GPS ning teised kohalikud info- ja pildikanalid, mida kohe jagada.

Jälgijate üle on mul ainult hea meel ning tahakski neid kõiki tervitada – maailma suurimad rallifännid leiab just sealt nimekirjast,» on eestlane oma kogukonna üle uhke.

11. juuli 2022

ajal alati õiges kohas

23

AJALUGU

24

Eestlaste teekond autoralli MM-sarjas on pikk ja kuulsusrikas CHRISTOPHER KRUTTO

Autoralli MM-sarjaga tehti algust pea 50 aastat tagasi, 1973. aastal. Selle aja jooksul on kümneid eestlasi sellest osa võtnud ning aja jooksul on Maarjamaa esindajad suutnud nii mõndagi austusväärset korda saata.

11. juuli 2022

E

estlaste teekond MM-sarjas sai alguse samal aastal kui võistlus ise. Toonase hooaja seitsmes etapp peeti kommunistlikus Poolas, kuhu läksid kohale ka Nõukogude Liidu koondislased. Nende hulka kuulusid eestlased Heino Sepp–Toomas Bernstein, kes astusid võistlustulle Moskvitš 412 roolis.

Juba esimesel MM-etapil näitasid eestlased, et meie puhul on tegu vägeva rallirahvaga. Sepp– Bernstein kirjutasid lisaks eestlaste esimesele MM-etapil osalemisele end ajalukku ka esimeste Maarjamaa esindajatena, kes on MM-rallil noppinud katsevõidu. Kuivõrd nad sõitsid Iževski autotehase võistkonnas, võib neid lugeda ka esimesteks eestlasteks, kes on võistelnud tehasetiimi eest.

Kahjuks lõppes nende ralli enneaegselt karmi väljasõiduga, milles said tõsiselt viga ka mehed, sest turvavarustus oli võrreldes tänapäevaste autodega pea olematu. Ränkraske ralli lõpetasid lõpuks vaid kolm ekipaaži. Võidu noppis Fiat Abarth 124ga sõitnud läänesakslane Achim Warmbold, kellele luges kaarti ei keegi muu kui tulevane FIA president Jean Todt.

PIKKI AASTAID VÕISTELDI LADAGA Pärast toonast esinemist pidi ootama mitu aastat, et mõni Eesti rallipaar uuesti MM-sarjas rajale tuleks. Järgmistena pääsesid löögile Heiki Ohu–Toomas Diener 1979. aastal, kui erinevate Ladade roolis osa võeti kolmest MM-etapist.

Nende parimaks tulemuseks jäi tol hooajal Kreeka ralli üldarvestuse 14. koht. See jäi Eesti rallisõitjate parimaks üldarvestuse kohaks pea 20 aastaks. Oma klassis (4/4) oldi etapil neljandad.

Kuigi MM-sarjas neil ühtegi klassivõitu saavutada ei õnnestunud, jõuti kahel korral poodiumile. Nendeks olid 1981. aasta Suurbritannia ja 1983. aasta Soome MM-rallid.

Eedo Raide–Georg Valdek osalesid aastatel 1979–1983 viiel MM-rallil, kaks korda Soomes ja kolm korda Rootsis. Kõige edukamaks osutus nende jaoks 1982. aasta Soome ralli, kus üldarvestuses võeti 21. koht ja oma klassis saavutati suisa teine koht.

Ladadega osalesid MM-sarjas mitmed eestlased, kuid kõige edukamad olid Joel Tammeka–Ants Kulgevee, kes tõusid 1983. aastal Lada VAZ 2105 VFTSi roolis B10 klassi esikohale. Eriti

Markko Märtini karjäär lõppes enneaegselt pärast kaardilugeja Michael Parki surma.

Foto: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Eedo Raide (paremal) ja Georg Valdek 1980. aastate alguses Soome rallivõistlusel Jyväskylän Suurajot.

Foto: erakogu

märgiliseks teeb selle saavutuse asjaolu, et tegu oli nende debüüdiga MM-sarjas.

Kokku lõid Tammeka ja Kulgevee WRC-rallidel kaasa kolmel korral ja ainult Soomes. 1984. aastal tuli neil katkestada, kuid 1987. aastal suudeti taas B10 klassis poodiumile kerkida, kui võideldi välja kolmas koht.

MM-sarjas said käe proovile panna ka Vello Õunpuu–Aarne Timusk, kes krooniti esimeste eestlastena sotsialismimaade karikasarja võitjateks. WRC-rallidel neid selline edu ei saatnud.

Nad lasti kahel korral Suurbritannia rallile, kuid mõlemad võistlused lõppesid katkestamisega.

1988. aasta Soome rallil oli stardis koguni kolm Eesti ekipaaži. Kõige edukamad olid Ilmar Raissar–Rein Talvar, kes tulid üldarvestuses 18.

Markko Märtin avas eestlastele ukse rallimaailma absoluutsele tipptasemele.

kohale ja oma klassis jäid teiseks. Vennad Hardi ja Udo Mets ning paar Raido Rüütel–Tõnu Vunn katkestasid.

Kuigi üldiselt osalesidki eestlased 1980. aastatel MM-sarjas Ladade roolis, siis kümnendi lõpus tekkis uusi võimalusi ning 1989. aasta Soome rallil tegid rallipaarid Aare Klooren–Toomas Kreek ja Andres Pästlane–Georg Valdek ajalugu sellega, et esimeste eestlastena tuldi MM-sarjas rajale lääne toodanguga. Klooren–Kreek sõitsid Volkswagen Golfiga ja Pästlane–Valdek Peugeot 205ga. Kahjuks lõppes mõlema rallipaari võistlus katkestamisega.

1990. aastate alguses oli Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumise tõttu rahadega kehvasti ning seetõttu polnud meie sõitjatel väga võimalust välismaale minna. Ainult vennad Priit ja Toomas Kasak võistlesid 1990. ja 1991. aastal Soome rallil.

Seetõttu kirjutati järgmine verstapost meie ralliajalukku alles 1996. aastal, kui Riho Parts ja Aare Kaaristo jõudsid Mitsubishi Lancer Evo II roolis Rootsis esimeste eestlastena MM-sarjas punktikohale. Tõsi, seda N-rühma autode seas.

Juba sama aasta Soome rallil lõid Ivar Raidam–Margus Karjane selle tulemuse üle, teenides Mitsubishi Lancer Evo III-ga N-rühma autode seas välja võideldud viienda koha eest kaks MM-punkti.

MÄRTIN TÕSTIS EESTI RALLISPORDI TASET 1990. aastate teisel poolel käisid üha rohkemad eestlased end välismaal proovile panemas. Nende hulka kuulusid näiteks Raido Rüütel–Robert Lepikson, vennad Toomas ja Marti Tõldsepp, Margus Murakas–Toomas Sildmäe ja Aleksander Käo–Oleg Ljadov. Kõige märgilisem oli see, et 1997. aastal debüteeris MM-sarjas Markko Märtin, kellele toona luges kaarti Toomas Kitsing.

Esiteks tegi Märtin 1998. aastal koos Kitsinguga üle Dieneri tipptulemuse MM-sarjas, kui jõudis Soomes üldarvestuse 12. kohale. Samal aastal parandas ta Suurbritannias oma parimat kohta, jõudes üheksandale kohale. Järgmisel aastal tegi Märtin ajalugu sellega, et jõudis Kreekas Akropolise rallil viiendale kohale ehk teenis üldarvestuses eestlaste esimesed kaks punkti.

2002. aastal jõudis Märtin koos kaardilugeja Michael Parkiga Suurbritannia rallil esimest korda poodiumikohale, lõpetades võistluse teisena.

2003. aastal jätkas Märtin kiiret arengut ja

Kuigi üldiselt osalesid eestlased MM-sarjas Ladade roolis, siis 1980. aastate lõpus tekkis uusi võimalusi.

OTT TÄNAK VALLUTAS MAAILMA 2009. aastal tegi MM-rallidel oma esimesed stardid Ott Tänak. Järgnevatel aastatel näitas ta piisavalt head kiirust, et teenis 2011. aasta Walesi rallil võimaluse M-Spordi Ford Fiesta RS WRC roolis ja saavutas MM-etapi üldarvestuses kuuenda koha.

Kuigi Tänak teenis 2012. aasta Sardiinia rallil ka oma esimese poodiumikoha, finišeerides kolmandana, ta 2013. aastal MM-sarjas rajale ei pääsenud. Õnneks suutis ta ennast pildile tagasi võidelda ja oli 2016. aastal lähedal ka oma esimesele rallivõidule. Saarlane sõitis Poolas kindla võidu suunas, kuid ralli eelviimasel katsel purunes tema parem esimene rehv ja see kukutas ta lõpuks Andreas Mikkelseni selja taha. Õnneks Tänak liiga kaua oma esimest võitu ootama ei pidanud. 2017. aastal teenis ta taas koha M-Spordi tiimis ja näitas kohe hooaja alguses, et on tõusnud MM-sarja üheks nobedamaks meheks. Ihaldatud rallivõit tuli lõpuks Sardiinias ning samal hooajal näitas ta konkurentidele tagatulesid ka Saksamaal.

MM-sarja üldarvestuses tõusis Tänak 2017. aastal kolmandale kohale ning järgmiseks hooajaks kolis Toyotasse.

2018. aastal oli Tänak pea terve hooaja tiitliheitluses, kuid lõpuks pidi üldarvestuses piirduma taas kolmanda kohaga. Hooaja peale korjas ta neli võitu.

2019. aastal jätkas Tänak Toyotas sealt, kus möödunud aastal pooleli jäi. Ta noppis hooaja jooksul kuus võitu ja kindlustas Kataloonia ralli punktikatsel näidatud jõudemonstratsiooniga eestlaste esimese MM-tiitli. Suurt rolli mängis selles ka Martin Järveoja, kes alates 2017. aastast Tänakule kaarti luges.

Teist tiitlit pole Tänak seni suutnud võita.

2020. aastal liitus ta Hyundaiga, kus asjad ei ole seni nii edukalt kulgenud. Aga ajaloo esimesel MM-etapil Eestis ja ühtlasi ka WRC ajaloo 600. rallil noppis võidu just tema.

Tänaku käes on veel mitmeid tippmärke, mida ilmselt keegi lähiajal ära ei hakka võtma.

Nendeks on enim MM-rallisid võitnud eestlane (15), enim katsevõite võtnud eestlane (302) ja enim MM-rallidel startinud eestlane (129).

Lisaks Tänakule on MM-sarjas viimase kümnendi jooksul õnne proovinud ka näiteks Karl Kruuda, Egon Kaur, Ken Torn, Miko-Ove Niinemäe ja Roland Poom.

Ka praegu on MM-sarjas sõitmas mitmeid noori eestlasi, kelle sihid on kõrgel. Kõige regulaarsemalt näeb hetkel MM-rallidel meie noortest sõitmas WRC2-sarjas osalevat Georg Linnamäed ja JWRC-s sõitvat Robert Virvest.

25 AJALUGU

tus 2008. aasta Akropolise rallil tõusta Citroën C4 WRC roolis neljandale kohale.

11. juuli 2022

tõusis MM-sarja kiiremate sõitjate sekka. Tal õnnestus taaskord Akropolise rallil Eesti ralliajalukku märk maha panna, kui ta noppis seal meie esimese MM-etapivõidu. Seda saavutust kordas ta paar kuud hiljem Soomes.

Järgmisel aastal tegi Märtin taas ajalugu, kui tõusis esimese eestlasena MM-sarja üldarvestuses poodiumikohale. Kokku teenis ta 2004. aastal kolm võitu ja 79 silma. Teda edestasid vaid oma üheksast tiitlist esimese võitnud Sébastien Loeb ja 2003. aasta maailmameister Petter Solberg.

Kokku tegi Märtin MM-etappidel 85 starti ja noppis viis võitu. Tema karjäär tipptasemel lõppes õnnetult, kui 2005. aasta Walesi rallil tegi ta tõsise avarii, milles hukkus talle pikki aastaid kaarti lugenud Park.

Siiski avas Märtin eestlastele ukse rallimaailma absoluutsele tipptasemele, ning järgmistel aastatel proovisid mitmed eestlased, kelle hulka kuulusid Urmo Aava, Jaan Mölder juunior ja Martin Rauam. Neist edukaim oli Aava, kellel õnnes-

TAHE JÄTKATA

26

Tulevikus juulist septembrisse?

Sõitma ka Viru ja Võru teedele?

KARL MIHKEL ELLER

11. juuli 2022

Rally Estonia toimub tänavu 12. korda ning kuulub kolmandat aastat järjest MM-kalendrisse.

WRC-etapp Eestis näis 2010. aastal rallisõbra jaoks täitmatu soovunelmana, kuid Urmo Aava koos Tarmo Hõbe ja Silver Kütiga on muutnud selle reaalsuseks. Mis saab Rally Estoniast järgmistel aastatel? Kas jätkatakse MM-sarjas? Kuhu on suurvõistlusel veel areneda ning millised on tulevikuplaanid?

K

õik on harjunud, et Rally Estonia toimub juulikuu keskel, kuid ajaloolisel esimesel Eesti MM-etapil seda traditsiooni murti. Kaks aastat tagasi, kui kogu maailm kevadel sisuliselt seisma jäi, oli Rally Estonia esimene, kes haaras härjal sarvist ja korraldas pandeemiatingimustes MM-etapi. Tavapärasest kesksuvisest ajast koliti olude sunnil septembrisse.

Mullu naasti endisesse aega juulikuu keskel, kuid kuna augusti alguses toimub traditsiooniliselt ka Soome MM-etapp, siis on tõstatunud küsimus, kas kaks lähestikku toimuvat sarnast rallit on ikkagi hea lahendus. Põhjanaabrite MM-ralli toimumisaja liigutamine näib vähetõenäoline, seega jääb variant, et eestlased võivad magusast suvisest kohast loobuda.

SUVEST VARASÜGISESSE? Urmo Aava on erinevalt kolleegidest arvamusel, et Rally Estonia võikski toimuda septembris. «Ilmselt ma saan korralduse tuumiktiimilt selle avalduse eest korraliku maksahaagi, aga mulle isiklikult meeldis september. Seal on paljud põhjused. Eesti suvi on nihkunud. Tavaliselt algas see juuni keskpaigas, halvemal juhul juulis ning septembrist on saanud täitsa tore suvi-

ne kuu,» arvas peakorraldaja, kes pooldaks, et Rally Estonia toimuks septembri keskel. Ühtlasi lahendaks see mitu suvisel ajal suurürituse korraldamisega kaasnevat probleemi.

«Esiteks majutus. Septembris on selle pakkumise võimekus palju suurem, sest kesksuvised turismituurid on läbi ja majutussektor on kõrgajast jõudnud vahepealsesse aega. Siis suudaksime pakkuda nii Eesti pealtvaatajale kui ka välismaa publikule palju rohkem majutusvõimalusi.

Teiseks, enamus põllukultuure on selleks ajaks koristatud. Me saaksime ära kasutada selle hetke, enne kui hakatakse tegema talikülvi või enne mingit muud läbikündmist. Me ei pea raske südamega lõikama ligipääsuteid vilja sisse. Just põldude ja karjamaade kasutamine oleks oluline nüanss,» selgitas Aava oma plaani.

Mööda ei pääse ka sellest, et Eesti suvi jääb alati lühikeseks, igal nädalavahetusel toimub midagi põnevat. Aava hinnangul oleks septembris rohkem n-ö õhku ja vabadust ning siis ei pea konkureerima teiste üritustega.

RALLIKOHTI JUBA JAGUB Põnevaid tulevikuväljavaateid on rallil veelgi.

Nimelt kannab ju MM-etapp nime Rally Estonia, kuid see toimub praegu Tartu ja Otepää

lähistel. Eestis on aga ju ka teisi toredaid paiku ning Lõuna-Eestiski on Aava ja Co jaoks veel ralliautodest külastamata kohti.

«Meid on palju kritiseeritud, miks me ei lähe Haanjasse, kus on ka suurepärased katsevõimalused. Esiteks, me ei taha Gabriel Müürsepale (Lõuna-Eesti ralli korraldaja – toim) varba peale astuda ja suunduda tema mängumaale.

Kindlasti on Haanja teed vägevad, seega võib mõtiskleda, et minna mõnel aasta sügavamale lõunasse,» ütles Aava, kelle hinnangul jääb ralli raskuskese ka tulevikus lõunasse.

Samas pakkus peakorraldaja välja veel ühe variandi: «Äkki saame millalgi proovida Rakvere või Kadrina kanti, mis oleks ka päris pull,» kuid jättis selle teema täpsemalt avamata.

Omad plaanid on Rally Estonia korraldajatel ka Tallinnaga, ent millised, seda Aava veel ei avaldanud. «Mingite mõtetega liigume ka pealinna suunas, aga ma ei saa neid veel avaldada.

Kui aeg on nii kaugel, siis saame sellest rääkida,» ütles Aava, viidates, et Rally Estonia raames mõne katse korraldamine pealinna lähistel ei oleks logistiliselt kõige lihtsam ettevõtmine.

«WRC-sarja promootor on varasemalt andnud mõista, et selline 100 000 elanikuga linn nagu Tartu on MM-sarja võõrustamiseks ideaalne keskkond,» lisas ta.

Esialgne pakkumine WRC-sarjas jätkamiseks sai tehtud Plaan on MM-sarja promootori ja Rahvusvahelise Autoliiduga (FIA) sõlmida pikaajaline leping, millega saaks kindlustada maailma parimate rallisõitjate saabumise Eestisse veel vähemalt neljaks aastaks.

«Ma ei teeks saladust, et esialgne pakkumine (MM-sarjas jätkamiseks – toim) on juba tehtud,» avaldas juba 13. aastat Rally Estoniat vedav Urmo Aava. Tulevikuplaanidest põhjalikumalt rääkides läks ta üle ralliterminitele.

«Rally Estonia planeerimisautol on tavatuled, mis on suunatud 2023. aastale, aga ka korralikud prožektorid, mis valgutavad teed kuni aastani 2026. Mõlemad plaanid on FIA ja MM-sarja promootoriga töös.»

Aava sõnul on koroonapandeemiast taastuvas, aga ka majanduslikult pingelises maail-

mas MM-rallit korraldada soovivaid riike palju rohkem kui kalendris kohti. «Tahaks lähikuudel jõuda loogilise lahenduseni – kas paneme lähituledega ehk võtame esialgu üheaastase plaani 2023. aastaks või paneme edasi täistuledega ja teeme diili kuni 2026. aastani,» lisas Aava, viidates, et kokkulepe peaks sündima suvel.

Järgmise sammuna näeb ta, et läbirääkimisi tuleb pidada riigi, kohalike omavalitsuste ja toetajatega, kuid ka tiimisiseselt. Vaja on leida vastused küsimustele, mis on strateegiliselt tark lähenemine, kuidas edasi minna ning mis väärtusi eri osapooltele pakkuda.

Võrrandisse tuleb lisada veel üks muutuja.

Kolmandat aastat järjest ei ole Rally Estonial nimisponsorit. Koroona-aastatel on õla alla

pannud riik, eeskätt on eksponeeritud tunnuslauset «Visit Estonia». Alates 2010. aastast toimunud Rally Estonial on läbi aegade olnud kaks suuremat nimitoetajat ning Aava tunnistab, et pikemas perspektiivis on avalikule sektorile vaja leida arvestatavat tuge erasektorist.

«Tänavu teeme esimesed suured sammud, et 2023. aastal ja sealt edasi oleks meil erasektorist nimitoetaja. Eelistame Eesti ettevõtteid, sest ajame Eesti asja. Kindlasti tahame sellist partnerit, kelle jaoks pole tähtis ainult logo meie nimes, vaid kes jagab samu väärtusi,» toonitas Aava, kelle sõnul seisab Rally Estonia tehnoloogia ja innovatsiooni eest, aga järjest rohkem tuuakse sisse jätkusuutlikku ja rohelist maailmapilti pakkuvaid teemasid.