Ehita ja sisusta / 23. august 2021

PÕHITEEMAD:

Millal saab katus lõplikult valmis? Lk 4 Uurime eksperdilt: mis on PUR-soojustus ja miks seda nii palju kiidetakse? Lk 6–7 Vundamendi suurim vaenlane on vesi Lk 8–9 Kodust teeb kodu elava tulega küttekolle Lk 10

Nutikas kodu liidab mugavuse, turvalisuse ja energiasäästu LK 14–15 Millised dokumendid on vajalikud hoone seadustamiseks ehitisregistris? Lk 20–21 Hubase kodu loomise saladus Lk 24 Sisekujunduses ruulib taaskasutus Lk 26

EHITA JA SISUSTA

TEEMALEHT 23. AUGUST 2021

2 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

KODU VÄLISILME kujundamisega, mille juures fassaadil on eriti suur osa, väljendatakse oma stiili ja maitset. Samas ei tohiks spetsialistide sõnul jätta kahe silma vahele ka fassaadi iga ning hooldusvajadust. Eesti levinuimad fassaadikatted on tellis ning krohv-, kivi- ja puitvooder.

Fassaadivalikul on mõistlik lähtuda selle võimalikult pikast elueast

«F

assaadilahenduse valikul võiks eelkõige lähtuda arhitektuursest lahendusest ja võimalikult pikast elueast. Kindlasti tuleks maja välisviimistlust hakata planeerima juba projekteerimisfaasis, sest eeltööd on erinevate materjalide puhul erinevad. Seega ei tasu otsustada uisapäisa, sest ümbertegemine võib algselt arvestatust kallimaks minna,» ütleb poorbetoontoodete tootja Bauroci müügijuht Kalle Paurson.

Tema sõnul on Eestis ühtviisi populaarsed nii krohvilahendus kui ka kivi- ja puitvooder.

«Puitfassaadi kasutatakse palju maapiirkondades ning mereäärsetes väikelinnades, kuid tegu on sagedasti hooldust vajava materjaliga. Väga erilise lahendusena on võimalik kasutada välisfassaadi katteks ka katusekive.»

Bauroci ehitusplokkidest seinte väljastpoolt viimistlemiseks on kaks peamist valikut: krohvitav fassaad ning tuulutatav fassaadisüsteem, näiteks laudvooder, fassaaditellised või -plaadid. See ei tähenda aga, et kõik hoone seinad tuleb viimistleda ühe ja sama materjaliga. Erinevate süsteemide ja materjalide kombineerimine võimaldab saavutada väga huvitavaid ja pilkupüüdvaid ning tehniliselt hästi toimivaid ja ajas kestvaid tulemusi.

Ventileeritav fassaad tähendab seda, et fassaadikate kinnitatakse seinast eemale ning müüritise ja fassaadikatte vahele jäetakse paarisentimeetrine tuulutusvahe. Seina külge ankurdatakse fassaadikattele sobiv kinnitussüsteem, näiteks roovitis, millele kinnitada fassaadiplaadid või laudis. Otse seinapinnale kleebitavad kiviplaadid meie kliimas välisseintele ei sobi, sest võivad talvel kiviplaadi taga välja kondenseeruva ja seejärel kohe jäätuva veeauru tõttu seintega nakke kaotada.

Siseviimistluses sellist piirangut ei ole ja otse seintele liimitavad kiviplaadid sobivad hästi nii niisketes kui ka kuivades ruumides.

«Enimlevinud on Eestis ikkagi krohvitud fassaadid, mis on visuaalselt ilusad, kauakestvad ja mida on lihtne paigaldada. Krohvides tuleb kasutada täissüsteemset ja kontrollitavat lahendust ning hästi tehtud töö juures kestab näiteks krohvitud pooretoonplokist maja välissein aastakümneid. Oluline on, et töö on tehtud korralikult, jätmata vahele ühtki kihti – kõigepeal plokid, seejärel krunt, armeerimiskiht, krohv ja viimistluskiht,» selgitab Paurson. «Pealekantavaid krohvikihte on erinevaid, näiteks isepuhastuvad nanokvartsvõrkkrohvid, mis ei määrdu ka 15 aastaga.»

Fassaadikrohvi püsivuse ja kestvuse tagamiseks on olulised ka aluspinna korralik ette-

valmistus ja müüritööde kvaliteet. Krohvitav pind peab olema tasane ja puhastatud lahtisest tolmust. Müüritise kõik horisontaalvuugid peavad olema korralikult servani plokiliimiga täidetud. Osaliselt tühjade plokivuukide ja muude seina ebatasasuste kohal on tõenäosus prao tekkeks. Enne krohvimist tuleb seinapind hõõrutiga puhastada vuukidest väljavalgunud liigsest liimsegust ja võimalikest pritsmetest. Seintes olevad võimalikud mehaaniliste mõjude tõttu või muul põhjusel ehitamise ajal tekkinud augud tuleb täita parandusseguga kaks-kolm päeva enne krohvimistööde algust. Krohvisegu korralikuks nakkeks aluspinnaga tuleb sein kindlasti kruntida.

Sel aastal tõi Bauroc turule uue universaalse krohvisüsteemi, mis lihtsustab kliendi elu viimistlusmaterjalide valikul. Mineraalsete toodete sari sobib kasutamiseks nii kuivades ja niisketes ruumides kui ka õues ning on ideaalne poorbetoonist konstruktsioonide viimistlemiseks. Mineraalsete krohvisegude tootesarja kuuluvad kõik ideaalseks fassaadi krohvimiseks vajalik: nakkekrunt, kergaluskrohv, viimistluskrohv ja viimistluspahtel.

Tellisest fassaad on isikupärane ja kestab aastakümneid «Tellised pakuvad kujundusvõimalusi traditsioonilisest arhitektuurist kaasaegse arhitektuurini,» ütleb Wienerberger AS-i Baltikumi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evelyn Parv. «Iga savist põletatud tellis on iseloomuga toode, mis muutub vanusega kaunimaks. Erinevas värvitoonis, erineva pinnaviimistluse ning mõõtmete ja formaatidega tellised võimaldavad kujutlusvõimel lennata nii, et majast saab tõeline kodu vastavalt igaühe maitsele. Tellistest ehitatud hooned on loodud kestma mitmete põlvkondade vältel, mida kinnitavad näited Rooma veejuhtmetest ja tellistest ehitatud gooti stiilis kirikutest.»

Algselt vaid päikese käes kuivatatud savist ja veest valmistatud tellised ning katusekivid kuuluvad maailma vanimate ehitusmaterjalide hulka.

Nende edasiarendusena sündinud keraamilised ja klinkriks põletatud tellised on endiselt populaarsed. Fassaadimaterjalina on tellise eelised unikaalne välimus, keskkonnasõbralikkus, looduslikkus, hooldusvabadus ja vastupidavus. Samuti ei sisalda tellis saasteaineid ega allergeene, ei põle ega mädane ning kannatab nii suvekuumust kui ka talvepakast.

Pluss on ka, et tellistest ehitised vajavad elegantse välimuse säilitamiseks vähe hooldust. Õigesti ehitatud tellisfassaad säilib kaunis aastakümneid.

Tellisfassaadi välisilme ja püsivus sõltuvad valitud tellistest ja müürisegust, müürimehe oskustest ja töö kvaliteedist, aga ka ehitus- ja hoiuplatsi ettevalmistusest ning võimalustest.

«Valides fassaadimaterjaliks tellise, teeb klient esmalt küll mõnevõrra suurema investeeringu, kuid tulenevalt tellisfassaadi madalatest hoolduskuludest tasub otsus end juba 10– 15 aastaga ära,» nendib Parv.

«Seetõttu tuleks fassaadikatte valimisel kaaluda erinevaid lahendusi ja uurida, kas ja kui palju võimalikke hoolduskulusid tuleks arvestada lahenduste esmasele hinnale näiteks 15 aasta perspektiivis. See asjaolu jääb sageli tähelepanuta ja tulemuseks on aastatega tekkinud kulutused, mis on umbes sama suured kui sääst, mis oleks kulunud tellisfassaadile.»

Keraamilistest tellistest fassaad aitab palju kaasa mugava sisekliima loomisele eluruumides.

Tellis hingab ja imab siseruumidest niiskust ja vallandab selle välisõhku, vältides seega niiskuse kogunemist ning tagades mugavama elukeskkonna. Tugevatel keraamilistest tellisest välisseintel on väga head heli isoleerivad omadused, mis säästavad majaelanikke nii väljast tulevast kui ka naabrite mürast. Tellisfassaadiga majas on nii õhus, ehitise struktuuris ja mujal tekkiva müra tase minimaalne.

Väga palju mõjutavad hoone fassaadi välisilmet Parve sõnul telliste ladumise muster ja valitud müürisegu. «Põnevad on ka erinevad nii-öelda pitsilised ja reljeefsed osaliselt eenduvad tellisfassaadid, kus telliste vahele jäetakse tühimikud või paigutatakse osa telliseid fassaadist osaliselt välja ja osa telliseid fassaadist hoopis sissepoole. Niimoodi valguse ja varjudega mängides on tulemus unikaalne ja hoonel on «mitu nägu» juba ka ühe päeva jooksul. Hea näide on Pärnu kesklinna koolide võimla, Tallinnas Pärnu maanteel asuv Das Hausi äri- ja kortermaja ning Raua saun.»

Parv nendib, et eramajadel on praegu populaarsemad tumedamad ja heledamad toonid.

«Fassaade ehitatakse alates süsimustast säravvalgeni. Pilkupüüdvad on alati olnud ka põnevate värvinüanssidega reljeefsed käsivormitelliseid meenutavad tellised. Kui aga rääkida tellisplaatidest, siis siin eelistatakse pigem värvilisi kergelt läikivaid angobeeritud plaate. Üha enam kasutatakse fassaadimaterjalina ka katusekive ja siin on trendikad pigem tumedad ja põnevate värvinüanssidega angobeeeritud või glasuuritud pinnaga siledad ja tasapinnalised katusekivid. Katuselt liigutakse sujuvalt üle fassaadile, kasutades seal sama materjali, katusekivi, mille tulemusena saavutatakse hoonele modernne minimalistlik ilme.»

Elamu fassaadikattematerjaliks on valitud mustad liivatatud pinnaga keraamilised tellised.

Foto: Tiit Trummal/Wienerberger AS Arhitektuur: Tiit Trummal.

Kodumaistest tumehallidest Nero silekeraamilistest tellistest fassaadiga elamu Harjumaal.

Arhitketuur: Georg Kodi ja Krista Kodi (Toorprojekt OÜ).

Foto: Georg Kodi/Wienerberger AS

Das Haus äri- ja kortermaja fassaad on saanud põneva mustrilise väljanägemise Aseri tehase klinkertelliste Foto: Heikki Avent ja eritellimusena valminud tellistega. Arhitektuur: AB Pluss.

Toimetaja: Gerli Ramler Reklaami projektijuht: Johannes Johanson, Johannes.johanson@postimeesgrupp.ee, tel 515 9321 Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Tiit Sermann Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn Trükk: AS Kroonpress

postimees, 23. august 2021

sisuturundus || 3

4 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

KATUS on iga hoone juures loomulikult A ja O, mille ehitamine võtab omajagu aega, kuid mille valmimisega on alati kiire. Erinevate katusematerjalide paigaldamine nõuab erinevat eeltööd, aga tulemus peab olema ühtmoodi kindel, kaunis, terve ja ohutu. Millal võib öelda, et katus on valmis?

Millal saab katus lõplikult valmis?

I

ga uue maja katuse juurde kuuluvad tänapäeval kohustuslikud turvatooted, millest osa mängib tähtsat rolli hilisemal kasutusloa taotlemisel: näiteks korstnaga hoone puhul korstnapühkija redelid ja kaldkatusel lumetõkked. Kindlasti peavad olema lumetõkked õigesti paigaldatud, püüdes kinni suure hooga katuselt allalibiseva lume ja jää nii katuseakende kohalt kui ka kohtades, kus kukkuv lumehunnik võib olla ohtlik inimestele, loomadele või varale.

Katuseredel on tähtis korstna juurde pääsemiseks, selle puhastamiseks ja kontrollimiseks. Lisaks on mõistlik kohe lasta paigaldada katusele sild, millel on korstnapühkijal turvaline liikuda. Samuti käib iga katuse juurde vihmaveesüsteem, mis juhib liigse vee katuselt äravoolu. Jälgida tuleks, et see oleks planeeritud läbimõeldult ning paigaldatud korralikult, et vesi ei pritsiks laiali ega tekitaks maja kõrvale vihmaveeloike.

Kui tunnete, et endal jääb aega ja oskusi kõike seda kontrollida väheks, tasub palgata ehitustööde kulgu jälgima spetsialistid. Algul võib järelevalve hind tunduda ehk liigne kulu, kuid kokkuvõttes hoiate rohkem kokku, kui kõik on algusest peale hästi ja korrektselt tehtud. Hiljem võib olla vajali-

Katuse oluline osa on vihmaveesüsteem, mis kaitseb hoone konstruktsioone liigse niiskuse eest.

ke lisatööde tegemine kulukam, kui need lasta kohe ära teha.

Lamekatus ja viilkatus Lamekatusteks nimetatakse madalakaldelisi katuseid, mille kalle on väiksem kui 1:10 ning katteks bituumen- ja plastrullvõi muu seisvat vett pidav ma-

terjal. Lamekatuse eelis on teistega võrreldes lihtsam ja kergem konstruktsioon ning soodne hind. Aina populaarsem on lamekatuste puhul värvide kasutamine ning eelistatud toonid on must, punane, pruun ja roheline. Väga praktiline on valge puistega katusekattematerjalid,

mis peegeldavad katuselt tagasi valgust ja soojust. Tänu sellele ei kuumene katusepind suvel üle.

Lamekatust tuleks hooldada vähemalt kaks korda aastas ehk kevadel pärast lume sulamist ja sügisel enne lume ja külmakraadide saabumist. Eemaldada tuleks sammal, tai-

Fotod: Shutterstock

med ning kõrvalised esemed, mis on katusele tuule või lindudega sattunud. Kui lamekatus on õigesti projekteeritud ja ehitatud, et ole sellelt tarvis talvel lund rookida. Ka ilmade soojenedes kuivab selline katus kiiresti.

Viilkatus ehk enam kui 1:10

kaldega katus on olnud Eestis alati väga populaarne ja kasutatud eriti eramute ning väiksemate hoonete puhul. Viilkatuse eelis on kiire vee äravool katustelt ning suurem materjalide valik alates katusekividest, terasmaterjalist kuni eterniit-, bituumensindel- ja rookatusteni.

Erinevad katusekattematerjalid Teraskatus Teraskatuse paigaldamine on kiire ning tegemist on vastupidava ja ilmastikukindla katusekattega. Eelised on ka hooldusvabadus ning väga kerge kaal, mis ei tekita kandekonstruktsioonidele lisakoormust. Teraskatuseid on erineva disainiga: kivi-, trapets-, klassik- ja valtsprofiil, millest viimane on käsitööna valmiv ja hinnalt kõige kõrgem. Kiviprofiil on aga eemalt vaadates väga sarnane naturaalse kivikatusega, trapetsprofiili kasutatakse enim pigem abihoonete puhul.

Et teraskatuse profiili saab paigaldada ühe pika paanina, siis puuduvad jätkukohad ning tuul ja sademed ei pääse ligi alusmaterjalile. Sageli kurdetakse, et teraskatus ei pea heli, ent tegelikult saab sellele alla paigaldada vastavad summutusmaterjalid.

Kivikatus Tuntud headuses kivikatus talub külma ja kuuma, suuri ja järske temperatuurikõikumisi, niiskust ja kivi pinnal areneda armastavat sammalt. Sammal isegi meeldib kivile ning põhjamaalased kastavad isegi oma katust jogurtiga, et sammal paremini kasvaks! Paljud teised katusekattematerjalid kipuvad temperatuuri kõikudes mahult kahanema või kasvama, aga kivi on selles täiesti stabiilne ning probleemivaba. Kivikatus on vaikne ega lase läbi tuule ja sademete hää-

li. Samuti on see raske ja vajab tugevat konstruktsiooni. Seeeest on kivil pikaajaline garantii ning vähemalt saja-aastane eeldatav eluiga.

Eterniitkatus Kuigi nõukogude ajal oli eterniitkatusel kehv maine, on tänapäevane eterniitkatus suurepärane materjal viilkatuste ehitamisel. Tervisele kahjulikku asbesti ei sisalda eterniit juba aastakümneid. Eterniidi eelised on materjali kerge kaal, lihtne paigaldamine, mürakindlus ja ilmastikukindlus, mis peab hästi vastu nii päikesele kui ka külmale. Lihtne

nagu katuse paigaldus on vajadusel ka selle remont – katkise plaadi saab kergelt uue vastu vahetada. Ka eluiga on eterniidil pikk, 60 kuni 70 aastat. Nagu kõiki teisi katuseid, tuleb ka eterniitkatust üks-kaks korda aastas üle vaadata ning vajadusel puhastada. Soodsa hinnaga keskkonnasõbralikku eterniitmaterjali valmistatakse paljudes värvitoonides.

Bituumensindelkatus Kvaliteetne bituumensindel ei jää kvaliteedilt ja eluealt teistele materjalidele alla. Mitmekihiline eheda laastukatuse efektiga bituumensindel on

ilmakindel, vastupidav ja kerge ning pika, kuni 70-aastase elueaga. Õhemate ja kärgtüüpi bituumensindlite eluiga on lühem, umbes 20 aastat. Materjal on loodud kaldkatusega majadele, tegu on vaikse ja helisummutava, kõrge UV-vastupidavuse ning kasutamisel minimaalse kaoga materjaliga. Sindelkatuse pealmine kiht on kare ja seega ei vaja katus lumetõkkeid.

Protan PVC-kate Põhjamaade nõudlike kliimatingimuste jaoks välja töötatud pika kasutuseaga keskkonnasõbralik katusekattematerjal Pro-

tan on kerge ja visuaalselt kena materjal, mis sobib erineva kalde ja vormiga katustele. Seda saab kasutada kõigi peamiste aluskonstruktsioonide ning täispinnaga aluste puhul. Keevisliited tagavad suurepärase veetiheduse ka ekstreemsetes ilmastikutingimustes. Materjal on UV-kiirgus-

kindel ning talub väga kõrgeid ja madalaid temperatuure, samuti on kate libisemisvastase pinnatöötlusega, suurendades katusepaigalduse ohutust. Lisaks katusekatetele kasutatakse Protani terrassi- ja rõdukattena, sest see on korraga nii veeisolatsioon kui ka viimistluskiht.

postimees, 23. august 2021

sisuturundus || 5

6 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

EPS-PLAATIDE, TSELLU-, KIVI- JA KLAASVILLA KÕRVAL on viimaste aastatega väga populaarseks saanud majade soojustamine pindadele pritsutava PUR-vahu ehk polüuretaansoojustusega.

PUR Soojustus OÜ juhatuse liige Janar Sillandi sõnul on põhjus lihtne: selle paigaldus on kiire ning PUR-soojustus ei tee hoone soojahoidmises järeleandmisi ka aastakümnete pärast.

Uurime eksperdilt: mis on PUR-soojustus ja miks seda nii palju kiidetakse?

P

ritsvaht ehk PUR-soojustus oli veel kolmneli aastat tagasi meil üsna tundmatu soojustusmaterjal, ent Ameerikas ja Kanadas on see olnud kasutusel üle poole sajandi. Et tegemist on materjaliga, mis ei deformeeru, vaju, nihku ega kaota soojuspidavusomadusi ka mõnekümne aastaga, on PUR-vahu populaarsus kiiresti hakanud kasvama ka Eestis. Lisaks ütlevad uuringud, et PUR-vahuga soojustatud hoonete omanikud säästavad kuni 50 protsenti igakuistelt kommunaalmaksetelt.

Vahtpolüuretaan sobib nii uute kui ka renoveeritavatele majade kütte- ja jahutuskulude langetamiseks, sest nakkub väga hästi erinevate pindadega (näiteks puit, betoon, kivi, krohv, värv, plastik, metall) ning täidab efektiivselt kõik õhuvahed, muutes hoone sisuliselt õhukindlaks.

Seega on see perfektne lahendus ka nullenergia- või passiivmaja ehitajatele. Peale selle sisaldab PUR-vaht hallitust ja seente kasvu tõrjuvaid lisandeid. Vahu suuri eeliseid on külmasilda-

de vähendamine, sest see tagab ühtlase, monoliitse ja ilma liitekohtadeta hermeetilise soojustatud ruumi või seina.

Et PUR-soojustus tekitab hoone ümber tiheda tõkke, vähendab see õietolmu, tolmu, allergeenide ning teiste ärritavate ja ebatervislike ainete majja sattumist, mis läbi hoone mikropragude sisse kipuvad tungima. PUR-vaht on tervisele ohutu. Pärast paigaldamist ei erita vaht keskkonda kahjulikke aineid ning lisaks hoiab eemale hallituse, seened, närilised ja putukad. PUR-soojustus on sobiv allergikutele, kuna ei eralda mingeid lendavaid osakesi.

Millal kasutada avatud ja millal kinniste pooridega PUR-vahtu?

Laias laastus on PUR-vahte kahte sorti. Esiteks on avatud pooridega vaht, mida nimetatakse kõnekeeles pehmeks vahuks. See peatab küll õhuliikumise, kuid laseb läbi veeauru, sidumata niiskust endasse. Avatud pooridega vaht sobib eelkõige puitkonstruktsioonist seinte ja katusealus-

PUR-vahu paigaldamise eeltööd on väga olulised – kinni tuleb katta kõik, kuhu ei tohi vaht sattuda, ehk aknad, uksed, põrandad. Fotod: Shutterstock

te soojustamiseks, sest ei ole nii jäik ja laseb puidul «mängida». Et see vaht on hea heliisolaator, on seda mõistlik kasutada siseseintes ja vahelagedes.

Suletud pooridega vaht ei lase läbi veeauru ning sobib nii välisseinte, kiviseinte, katuste, keldrite, põrandate, fassaadide kui ka vanade maa- või paekivist

vundamentide soojustamiseks.

Suletud pooridega PUR-soojustuse puhul pole vaja kasutada välisseinte või katuse soojustamisel eraldi auru- ja tuuletõket,

sest see on omadustelt väga tugev isolatsioonimaterjal. Nii saab kohadesse, kus ruumiga priisata pole, tunduvalt õhema kihiga igati nõuetele vastava sooja-

ehita ja sisusta || 7

postimees, 23. august 2021 pidavuse. Lisaks vähendab välisseintel kasutatav polüuretaansoojustus siseruumi tungivat tänavamüra.

Paigaldus on mõlema vahu puhul sama ehk traditsioonilistest soojustusmeetoditest palju kiirem ning mugavam, sest majaomanik ei pea leidma krundil kohta materjalide ladustamiseks. Polüuretaanvaht on kahekomponente pritsvaht, mida paigaldatakse spetsiaalse masina abil. Vaht moodustab pärast tardumist tugeva pooljäiga kihi, mis pihustamisel paisub kuni 160 korda. Et vahu kuivamisaeg on vaid kümme sekundit, toimub soojustamine väga kiiresti – soodsatel tingimustel on võimalik ühe päevaga soojustada ligi 300 m2 ehk keskmise suurusega maja soojustamine võtab aega ükskaks päeva. Kihi täielik tardumine võtab alla poole minuti, mis tähendab, et kohe võib teha viimistlust.

Liigne vaht lõigatakse ära, ent kui karkass on veidi suuremas mõõdus, kaob vajadus ka üleliigse vahu lõikamiseks ning saab hakkama veel kiiremini. Seega on PUR-vahuga soojustamine üsna jäägivaba ega tekita suuri ehitusmaterjalide jääke, nagu teiste soojustusmaterjalide puhul kipub juhtuma.

Keskmiselt pannakse vundamendile kümne, seintele 20 ja katusele 25 cm paksune vahukiht. Võrreldes traditsiooniliste materjalidega saavutatakse näiteks seintel sama soojapidavus kaks korda õhema kihiga, mis tähendab, et seinad jäävad õhemad ja põrandapind selle võrra suurem. Et PUR-vahtu pihustatakse vede-

Lisaks efektiivsele soojustusele vähendab välisseintel kasutatav polüuretaansoojustus siseruumi tungivat tänavamüra.

lal kujul, sobib see ideaalselt ebatasaste ja raskesti ligipääsetavate pindade soojustamiseks.

Räägime ka miinustest PUR-vahu paigaldamise eeltööd on väga olulised – kinni tuleb katta kõik, kuhu ei tohi vaht sattuda, ehk aknad, uksed, põrandad jne. Vaht poeb sisse igast praost, tekitades väga õhutihedad ruumid, aga see tähendab ka, et see võib «soojustada» ära ka need katmata pinnad, kuhu vahtu paigaldada ei mõeldud.

Enamasti siiski pakuvad PURsoojustuse paigaldajad võimalust, et klient ise valmistab objekti ette või nemad ise.

Et «pritsimasin» on võimas seade, vajab see käivitamiseks kolmefaasilist ja minimaalselt 16-amprilist voolu. Muidugi pole ka probleemi, kui majas nii võimas vool puudub, sest siis toovad paigaldajad generaatori kaasa.

Probleeme võib tekkida, kui majaomanikul peaks tekkima tahtmine remondi või juurdeehituse käigus soojustust eemaldada. PUR-vaht on tunginud kõikjale ja moodustab jäiga kihi konstruktsioonidel ja materjalidel ning selle eemaldamine on vaevanõudev. Samas – miks peaks keegi tahtma väga head materjali üldse eemaldada?

Viimaks hind: PUR-vahu hind võib esmalt tunduda suhteliselt krõbe. Ent kui arvestada ajakulu, mis teistele soojustusmaterjalide paigaldamisele kulub, vahu pikaealisust ning seda, et PUR-vaht ei vaja aja jooksul uuendamist nagu traditsioonilised soojustusmaterjalid, tasub seda kindlasti kaaluda. Lisame lõppu veel ühe plussi – PURvaht ei vaja väljavahetamist ka siis, kui hoone saab veekahjustusi, sest tegu on veekindla materjaliga.

8 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

VUNDAMENT. Eramajade ehitusel on enamlevinud vundamentide tüübid lint- ja plaatvundament, vähemal määral kasutatakse post- ja vaivundamenti. Et iga vundamendi suurim vaenlane on vesi, mis külmudes ehitisi lõhub, on väga oluline vundament korralikult soojustada ning paigaldada vundamendi taldmikust madalamale drenaaž.

Vundamendi suurim vaenlane on vesi

V

undament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesanne on ehitise omakaalust ning sellele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament peab tagama hoone püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Vundament on ehitise olulisemaid osasid, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja vastupidavust deformatsioonidele.

Kõige rohkem kasutatud vundamenditüüp Eestis on lintvundament, mida on omakorda kahte tüüpi: väga tugev monoliitne betoonist lintvundament ning väikeplokkidest, näiteks Fibo plokkidest lintvundament. Lintvundament on ainus lahendus keldriga hoonetele, sest lintvundament on külmakindlam ning seda saab ehitada allapoole külmumispiiri. Lintvundamendi ehitamine on aga suhteliselt töömahukas. Täiskeldriga vundamendi puhul on oluline, et vundament säilitaks tugevuse aastakümneteks ning seetõttu peab suurt tähelepanu pöörama niiskusele nii põranda kui ka seinte puhul. Vundamendi välisseinad ja põrand tuleb isolee-

Väga oluline on vundament korralikult soojustada ning paigaldada vundamendi taldmikust madalamale drenaaž.

rida niiskustõkke ja radoonikilega, sest Eestis on palju paiku, kus tuleb tähelepanu pöörata ka radooniturvalisusele.

Plaatvundamendi rajamine on kiire ja lihtsam ning sobib hästi ebaühtlaselt vajunud ja nõr-

gemale pinnasele, näiteks pinnaseveega aladele. Monoliitne raudbetoonplaat valatakse kogu hoonealusele pinnale ning seda on võimalik kasutada samas põrandana, näiteks garaažis, köögis või saunas. Plaatvundamendi puhul

on materjalikulu suhteliselt suur ning lisaks nõuab see kindlasti korralikku soojustamist, sest asub maa külmumispiirist kõrgemal. Eestis on külmumispiir ligi 1,2 meetrit. Plaatvundamente kasutatakse ka energiasääst-

Fotod: Shutterstock

likes passiivmajades, sest seda saab väga lihtsalt külmasillavabaks ehitada.

Postvundament on lihtne ja kiire vundamenditüüp – maasse valatakse betoonist postid, millele rajatakse ehitis. Vaiad või pos-

tid surutakse sügavale maasse ning see sobib pehmema ja ühtlase struktuuriga pinnasele. Pigem on postvundamendid levinud kergehituste juures, näiteks aiamajad, grillmajad, terrassid, saunad, kergemad palkmajakesed, väliköögid, kasvuhooned, suvilad ja kuurid, mida reeglina ei soojustata. Aga kui postidele rajada elumaja, peab postide kandevõime olema piisavalt suur.

Kuna külm ja niiskus suruvad vundamenti ülespoole, tuleb postid asetada maasse piisavalt sügavale külmakerke vältimiseks.

Vaivundament koosneb armeeritud raudbetoonist vaiadest, mis ehitise koormuse läbi nõrkade pinnasekihtide sügavamal asuvatele tugevatele kihtidele kannavad. Vaiad võivad ulatuda kuni mitmekümne meetri sügavusele. See on parim lahendus, kui maapind on ebastabiilne, näiteks liigniiske pinnase puhul. Vaivundamenti ei kasutata eramutes kuigi sageli, pigem on tegu vundamendiga, mida kasutatakse kortermajade, tööstushoonete ja sadamakaide ehitamisel. Ükskõik, millise vundamendi ehitamisest rääkida, on kogenematul ehitajal oht materjali ülevõi aladimensioneerida. Näiteks projektita ehitades kiputakse

ehita ja sisusta || 9

postimees, 23. august 2021 reeglina kõike üledimensioneerima, et tulemus oleks võimalikult tugev ja kauakestev. Ega see muidu olekski probleem, aga vundamendi rajamine on suhteliselt kallis töö ning raha maa sisse matta pole mõtet. Kehvem on lugu aladimensioneerimisel, sest siis kasutatakse vundamendi rajamisel liiga vähe materjali ning õige pea on käes tulemus: alguses praod vundamendis ning hiljem ka hoonel.

Võtmesõna on õige soojustamine Eramute vundamentide peamised ülesandeid on tagada maja kandevõime ja takistada niiskuse pääsemine hoone kandekonstruktsioonidesse.

Vundament peab olema piisavalt tugev, et kanda maja raskust ning arvestada tuleb ka pinnase omadustega. Kui ehitada vundament külmumispiirist kõrgemale, tuleb see korralikult soojustada, lisaks paigaldada väljaspoole hüdroisolatsioon. Vundamendi soojustamist ei tasu alahinnata, sest maa-alusest konstruktsioonist väljuvad soojushulgad võivad olla äärmiselt ulatuslikud ning hiljem see töö ette võtta on keerukas ja kallis.

Vundamendi soojustuse valikul tuleb jälgida selle tugevust, jäikust ja füüsilist paksust, veeimavuse näitajat ning erisoojusläbivust. Lintvundamendi puhul soojustatakse vundamendi väline sein ning paigaldatakse horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Samas otsustab muide maa-alune soojustus kogu hoone fassaadi soojustuse ja

Kuidas toimub vundamendi ehitamine?

1. Vundamendi ehitamine algab pinnasetöödega: tuleb kaevata vajalikud augud, rajada aluskihid ning augud tihendada.

2. Seejärel paigaldatakse tehnovõrgud: vee- ja kanalisatsioonisüsteem, vihmavee- ja drenaažisüsteem.

3. Vundamendi taldmikud, põrandad, postid ja vahelaed armeeritakse.

4. Järgmiseks tehakse betoonitööd: betoneeritakse ja tihendatakse taldmikud, põrandaplaadid, postid, sillutised ja müürivööd.

5. Viimane samm on hüdroisolatsioonitööd.

disaini – ehk kui paks kiht vundamendiseina soojustust ulatub fassaadist väljapoole, tuleb kogu fassaadi väljapoole nihutada.

Et tagada hoone pikaealisus, on sokliosa mõistlik teha betoonblokist või valada betoonist. Sokli ette tasub rajada dreenmatt, mis hoone sademed maa alla, pinnasesse või drenaaži immutaks. Väline horisontaalne soojustus võiks olla väikese kaldega majast eemale, et suruda

pinnasevett majast eemale. Mida keerulisem on pinnase kandevõime, seda olulisem enne ehitustööde planeerimist ja alustamist lasta teha pinnase geoloogiline uuring, et oleks võimalik projekteerida just antud paika sobiv vundament. Võimalusel tasub kavandada vundament näiteks krundi kõrgemale alale või tagada drenaaži ja maapinna kalletega vihmavee äravool hoonest eemale.

10 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

KÜTE. Eesti inimesed armastavad elava tulega kaminaid, pliite ja ahjusid, kuigi tänasel päeval on enamikes kodudes mugavusküttena pigem kaugküte või soojuspump. Aga kui soovite alternatiivkütteks või silmailuks siiski elavat tuld, tuleks see mõte kirjutada juba projekti, sest korsten ja kütteseade võtavad parasjagu ruumi ning nende hilisem hoonesse paigaldamine võib kujuneda kaunis kulukaks.

Kodust teeb kodu elava tulega küttekolle

«K

amina, pliidi ja ahju valimist tuleb kindlasti alustada juba elamu planeerimisel, et saaks korstna ja küttekeha võimalikult õigesse kohta, sest need võtavad palju ruumi ja vajavad kindlat ohutuskaugust. Palju keerulisem on hakata selliseid asju paigaldama majja hiljem, sest lisaks põrandaruumile vajab korsten näiteks ka lae- ja katuse läbiviike. See aga teeb küttesüsteemi rajamise hinna kohe kallimaks,» selgitab Ahjuproff OÜ juhataja Rutmar Valmsen.

Ahju, kamina, pliidi või muu tahke kütte seadme valimine sõltub eesmärgist. Enamik eramuid on tänapäeval varustatud muu mugavusküttega ja valik tehaksegi selle järgi. Kui seni ei ole alternatiivkütet kavandatud, aga omanikul tekib mõte igaks juhuks rajada hoonesse lisaküttevõimalus, on soovitav valida ahi või kamin, mille suurus arvutatakse maja parameetrite järgi.

Teine valikukriteerium on muidugi küttekolde visuaalne välimus – igal pottsepal on oma käekiri ja kliendid valivad sageli meeldiva kamina või ahju just meistri seniste tööde järgi. Valmseni sõnul on tema näiteks avatud väljakutsetele ehk võtab meelsasti ette lahendused, mida teised keerukuse tõttu teha ei taha. Ta nendib, et viimasel ajal on tellitud rohkem kaminaid, millel on pigem ilu ja elava tule nautimise eesmärk, sest kodus on maaküte ning otsest vajadust lisakütte järele ei ole. Samas pole ju paha mõelda, et elektrikatkestuse või muu häire korral on siiski võimalus maja mõnusalt soojaks kütta. Täna ongi enamlevinud valik ahjude puhul krohvi või looduskividega viimistletud ahjud ning ka küpsetusahjud, mis hoiavad sooja isegi üle 24 tunni.

Pottsepp on kunstnik, insener ja meister ühes isikus «Tõeline pottseppmeister on kunstnik, insener ja meistrimees ühes isikus, sest tõeliselt hea töö valmib sellisel juhul, kui tehnilised teadmised ja kuldsed käed on kombineeritud hea maitse- ning ilumeelega. Samuti annab puuküttega ahi igasse perre kindlustunde, et kui külmal perioodil tuulte ja tormi tagajärjel peaks toimuma elektrikatkestus või muu küttesüsteem peaks remonti vajama, siis jagub sooja,» ütleb meister.

Valides ahju küttekehaks, peaks see olema massiivne ja soojust salvestav. Ahju mõõdud võiksid jääda suurusjärku 900 × 900 × 2150 mm või 1200 × 900 × 2150 mm, olenevalt hoone mõõtudest ja võimalustest ning kliendi soovidest.

Kui kasutada kodu kütteks ainult puid, siis 160 m2 suuruse korralikult soojustatud maja ja uue ahju puhul kulub olenevalt talvest 12 kuni 16 m3 puid. Soojustamata majas võib puude koguse korrutada kahega. Aga kui ahju on köetud korraliku puhta kuiva puiduga, jääb alles omaja-

Valides ahju küttekehaks, peaks see olema massiivne ja soojust salvestav.

gu kasulikku puhast tuhka, mida saab aias ja põllul väetiseks ja kahjurite tõrjeks kasutada.

Korstnavalikutest rääkides on valik erinevate raskustega kivi-, moodul- ja metallkorstnate vahel, aga siin tuleb eelkõige jälgida, kuhu ja millisele kütteseadmele korsten on mõeldud.

Hoonetesse, mis ei ole aasta ringi soojad või on vähe kasutuses, soovitab Valmsen kivi- või metallmoodulkorstnat, sest seal tekib rohkem kondensvett. Moodulkorstna eelised on kergus ja kiire paigaldus, lisaks hea kondensveetaluvus. Iga päev köetavatesse majadesse on soovitav ehitada massiivkivikorsten või kivi-moodulkorsten. Massiivkivi eelised on pikaealisus ja vastupidavus.

Aina enam on läinud moodi väliköögid ja aiapaviljonid, kuhu soovitakse toidutegemiseks õues asuvat pliiti, suurt kaminat või pitsaahju. Samuti saab pottsepp ehitada suitsukapi või kolde grillimiseks. Väliköögi puhul on Valmseni sõnul enamasti klientidel kindel nägemus ja vähemalt mõtteline planeering olemas, mis on hea, sest siis saab hakata kavandama detailsemat plaani ja lõõride jooksu. Sest võib ju öelda, et kõik küttekolded on ühe põhimõtte ja lahendusega, kuid tegelikult pole täpselt ühesugust ahju, kaminat, suitsuahju, pliiti ega pitsaahju.

Prügi koht ei ole koldes!

Puiduga kütmisel tuleks meeles pidada, et kasutataks ainult kuiva puhast puitu. Ahi, pliit ja muu tahke kütteseade

Fotod: Shutterstock

Väliköögi puhul on enamasti inimestel kindel nägemus ja mõtteline planeering olemas, millest lähtuvalt saab meister kavandada detailsema plaani ja lõõride jooksu.

ei ole prügi põletamise koht, sest ühelt poolt rikub see õhku ja teisalt – mida rohkem rämpsu kasutatakse, seda kiiremini kütteseadme eluiga väheneb. Õigesti korraliku kuiva puuga küttes kestab ahi vähemalt 50 aastat. Kütteseadet, lõõre ja korstnat tuleb hooldada ning puhastada vähemalt korra aastas. Selleks tasub kutsuda kohale väljaõppinud korstnapühkijad.

Kohtküte oli Eestis möödunud sajandil enimkasutatav kütteallikas ning keskkonnaministeeriumi andmete kohaselt on hinnanguliselt täna Eesti majapidamistes 400 000 ahju. Paljudes kodudes on kohtküte primaarne kütteallikas ning seetõttu elulise tähtsusega, kuna tagab energiajulgeoleku, näiteks elektrikatkestuse korral.

On oluline, et inimesed kasutaksid õigeid kütmisvõtteid, et mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.

Tule liikumisel ülevalt alla saab põlemisprotsess alata stabiilse-

malt. Nii on tekkivate saasteainete heitkogused oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur suurem. Kui koldeehitus võimaldab, tasub halud laduda restina, kuna tänu sellele põlevad puud palju kõrgemal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid, sest nii ei jahuta pealmised halud leeki maha ega kulu lisaenergiat puidu soojendamiseks ja kuivatamiseks.

Prügi koht ei ole ahjus, sest prügi põletamisega seame ohtu nii enda kui ka oma lähedaste tervise! Olenevalt põletatavast jäätmematerjalist võib vähki tekitavaid ühendeid tekkida sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem kui puhast puitu põletades.

Korstna või kolde puhastamisel ei tohi kasutada keemilisi vahendeid, sest metallisoolasid sisaldavate keemiliste vahendite põlemisel tekivad dioksiinid, mis on vähkitekitavad ühendid. Parimad küttepuud on lepp, haab ning kask, kuna neil on kõrge kütteväärtus.

Materjalid, mida ei tohi põletada Need materjalid võivad põletamisel vabastada mürgiseid või kahjulikke kemikaale ja kahjustavad sinu küttekollet: • kodumajapidamises tekkiv prügi, sh papp, plast, vaht ja tindiga kaetud ajakirjad, pakendid ja ümbrised; * värvitud, immutatud või muud moodi töödeldud puit; * vineer, puitlaastplaat või muu liimi sisaldav puit; * märg puit; * plastikust, asbestist ja kummist esemed.

Allikas: Keskkonnaministeerium

postimees, 23. august 2021

sisuturundus || 11

12 || Sisuturundus

postimees, 23. august 2021

postimees, 23. august 2021

sisuturundus || 13

14 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

NUTIKA KODU ehk targa maja lahendused on saanud igapäevaelu osaks, muutes elu turvalisemaks ja mugavamaks ning säästes samas reaalselt elektrienergiat. Nii on võimalik valgustust, kütet, ventilatsiooni, kardinaid, erinevaid kodumasinaid, saunaahju ning turvasüsteemi hallata taskus olevast nutiseadmest just sel ajal, kui see tarvilik peaks olema.

Nutikas kodu liidab mugavuse, turvalisuse ja energiasäästu

A

utomaatikaga ühendatud koduseadmeid saab juhtida nii käsitsi kui ka seadistada automaatselt lülituma. Liikumisanduriga valgustus on üks harilikumaid näiteid targa kodu süsteemidest, ent samuti saab panna näiteks kardinad automaatselt liikuma koos päikesega, et säilitada tubades temperatuur või tagada piisav valgus. Samuti saab seadistada ahjule ja triikrauale hoiatussüsteemi, et pikalt liiga kõrgel temperatuuril olles saadaksid need omaniku nutiseadmesse signaali. Ehk on lapsel lihtsalt ahi sisse ununenud või triikimine põneva multifilmi pärast pooleli jäänud? Aga õnnetus ei hüüa tulles. Õigemini – tänu targa kodu lahendustele hüüab küll!

Turvakaalutlustel saab majaukse lukustuse panna sarnaselt autode lukustussüsteemile automaatselt teatud aja jooksul sulguma ning avatud akna vihma korral endast märku andma. Mõistlik on panna koduautomaatika silma peal hoidma võimalikel veeleketel, ühendada

suitsu- ja vinguanduritega ning keldri ja garaaži uste ning akendega. Samuti on võimalik panna turvahäire korral kõik tuled majapidamises süttima, mis tähendab, et info ohust jõuab kõigi majasolijateni.

Aina populaarsem on liita nutikad seadmed hoone kütteja jahutussüsteemidega. See tähendab, et kui õhutemperatuur langeb alla teatud taseme, lülitub küttesüsteem automaatselt sisse. Ja vastupidi – teatud temperatuurile jõudes lükkab seade kütte välja ning te ei pea muretsema liigse küttearve või toataimede heaolu pärast. Lisaks saab panna Nutika Kodu süsteemi kontrollima õhukvaliteeti, et tagada siseruumides tervislik sisekliima.

Koduautomaatika valikute tegemisel on mõistlik jälgida toodete kvaliteeti (head seadmed peavad vastu viis kuni kümme aastat) ning kasutusmugavust. Kui seadmeid ei ole mõnus kasutada või on nende funktsioonid teie pere jaoks ebavajalikud, jäävad need kasutult seisma. Seetõttu tuleks

Nutika Kodu süsteemid tõstavad ka kinnisvara väärtust, sest aina enam inimesi soovib koju tarku ja energiat säästvaid lahendusi.

Fotod: Shutterstock

ehita ja sisusta || 15

postimees, 23. august 2021

Internetiga ühendatud jälgimisseadmed tagavad turvalisuse nii võõraste pahalaste kui ka oma pereliikmete osas.

valikut tehes uurida, kas süsteemi tehnoloogia on uuendatav ja ajaga kaasas käiv. Nutika Kodu süsteemid tõstavad ka kinnisvara väärtust, sest aina enam inimesi soovib koju tarku ja energiat säästvaid lahendusi.

Juhtmega või juhtmeta lahedus?

Nutikodu planeerimise juures on oluline küsimus, kas eelistada juhtmega või juhtmevabu süsteeme. Kaabliga lahendus ehk KNX on väga populaarne süsteem, mida kasutatakse eramutes ja büroohoonetes.

KNX-i puhul on nutikodu rajatud spetsiaalse kaabelduse abil, mis ühendab iga lüliti ja anduri ning koondab need ühte kilpi.

See tähendab muidugi, et kogu süsteemi peab enne ehitamist põhjalikult läbi mõtlema. Selle lahenduse eelis on kindlasti töökindlus ja turvalisus. Ent miinus on kallis paigaldus ja see, et ka lahenduse hilisem täiustamine on keeruline ja kallis.

Juhtmevaba lahendus annab paindlikkuse paigaldada nutikad koduseadmed nii uude kui ka remonditavasse majja ning pole vaja organiseerida kaabeldust. Seadmete valik on lai, sest sedalaadi tehnika pakkujaid on palju, tehnoloogia areneb kiiresti ning see hoiab soodsana ka hinnad. Suhtlemine süsteemis toimub üle õhu, kahepoolselt omaniku ja kodumasinate vahel ning vastavalt vajadusele või soovile on lihtne Nutika Kodu lahendust laiendada.

Eakate või laste jälgimissüsteem kaitseb pereliikmeid õnnetuste eest Suur abi on targa kodu automaatikaseadmed ka juhul, kui kodus on eakaid või lapsed veel vanuses, et nagu võiksid üksi kodus olla, aga 101 protsenti nende fantaasiat veel ei usalda. Interneti kaudu ühendatud jälgimisseadmed tagavad sel juhul turvalisuse. Peale jälgimise suudavad tänapäevased auto-

maatikalahendused lugeda teavet inimeste tervisliku seisundi kohta ning saata hälvete korral signaali vastutavale inimesele nutiseadmesse.

Ka kuulmis- või nägemisprobleemidega inimestele on nutikast kodust palju kasu, sest siis saab vastavalt vajadusele panna näiteks uksekella puhul valgustuse vilkuma ning saata näiteks teleriekraanile pildi inimesest, kes ukse taga ootab.

Nutika Kodu lahenduste üks võlu on ka see, et igale kasutajale saab anda erinevate süsteemide juhtimiseks õigused. Ehk lapsel ei ole tõenäoliselt tarvis juhtida saunaahju lülitamist või küttesüsteemi seadistamist, samas aga võib-olla on vajalikud turvakaamera pildid ning valgustuse seadmine.

Oluline on ka turvalisus – juhtseadmed olgu kaitstud salasõnaga, et kutsumata külalistel poleks võimalik teie kodu kaitsvale süsteemile ligi saada.

postimees, 23. august 2021

sisuturundus || 17

18 || sisuturundus

postimees, 23. august 2021

20 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

DOKUMENDID. Eesti riik on asunud usinalt värskendama ja täitma riiklikku ehitisregistrit (www.ehr.ee), mille kaudu saavad koduomanikud esitada ehitusega seonduvaid dokumente ning kus saab kontrollida oma hoonete kohta käivate dokumentide olemasolu. Kui soovite teada, kas teie maja vastab projektile, tuleks tellida kohaliku omavalitsuse arhiivist ehitusregistri andmete aluseks olev ehitusprojekt.

Millised dokumendid on vajalikud hoone seadustamiseks ehitisregistris?

K

ui hoone erineb ehitusprojektist ning seda on nii-öelda omavoliliselt ümber ehitatud, tuleks hakata tegelema projekti uuendamisega. Näiteks võivad erinevused tulla hoone gabariitide, fassaadi- ja katusekattematerjalide või avade asukohtade muutmisest või küttesüsteemide uuendamisest. Nende seadustamiseks tuleb teostada ehitise audit, mis annab hinnangu tööde vastavusele ehituse ajal kehtinud nõuetele.

Just ehitusaeg on väga oluline, sest kui ehitustööd on tehtud enne 2003. aastat, peab audit lihtsalt tõestama, et hoone on ohutu ja vastab tolleaegsetele ehitustehnilistele tingimustele. 2005. aasta algusest kuni 2015. aasta 1. juulini tehtud muudatustega hoone peab vastama lisaks kehtiva planeeringu tingimustele. Hilisemate ümberehitustööde seadustamiseks tuleb koostada ehitusprojekt, taotleda ehitusluba ja esitada ehitise audit. Pärast 1. juulit 2015 ehitatud ehitise puhul

käib menetlus kehtiva Ehitusseadustiku järgi ehk kasutuses olevatel hoonetel peab olema kasutusluba.

Väga oluline on ehitisregistri andmete vastavus tegelikule olukorrale maja müümisel, kuna pangad ei nõustu finantseerima ebakorrektsete andmetega hoonete ostmist. Samuti hindavad sellise hoone väärtust madalamaks kindlustusettevõtted, sest maja ohutus on küsimärgiga. Muide, Ehitusseadustiku järgi peavad ehitisregistrisse olema kantud kõik suuremad kui 20-ruutmeetrised ehitised.

Mida teha, kui majaomanik ei suuda hoone õiguspärasust tõestada?

Kui hoone omanik suudab dokumentide abil tõestada, et hoone on ehitatud õiguspäraselt ning ohutult, kantakse tema maja ehitisregistrisse ja kõik on korras. Kui see ei õnnestu, tuleb ette võtta pikem teekond. Näiteks kui enne 2003. aastat ehitatud majal puudub kasutusluba, see pole

Väga oluline on ehitisregistri andmete vastavus tegelikule olukorrale maja müümisel, kuna pangad ei nõustu finantseerima ebakorrektsete andmetega hoonete ostmist.

Fotod: Shutterstock

ehita ja sisusta || 21

postimees, 23. august 2021

Mis on kasutusluba?

Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgile.

Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

registris ja puudub ka ehitusprojekt, peab selle ohutust hindama auditiga, mille tellib omanik. Kui audit tunnistab ehitise ohutuks ja puuduvad muud puudused, kantakse hoone ehitisregistrisse. Ent kui audit tuvastab puudused, peab omanikul need enne registrisse kandmist kõrvaldama.

Kasutusluba teeb selgeks, kas hoone on ohutu Viimastel aastatel tähelepanu alla tõusnud kasutusluba näitab, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele ning seda on ohutu kasutada vastavalt ehitusprojektis märgitud eesmärgile. Kasutusloa väljastaja on kohalik omavalitsus. See tõendab, et valminud ehitis vastab ehitusloa saanud ehitus-

projektile, rajatud konstruktsioonid ja tehnosüsteemid on ohutud ning hoone sihtotstarbelisel kasutamisel puudub oht keskkonnale ning seal viibivatele isikutele. Kui kohalik omavalitsus kasutusluba ei väljasta, viidates hoone puudustele, on omaniku kohus puudused likvideerida.

Kasutusloa taotlemine võib olla parasjagu pikk tegevus, sest see sisaldab olemasoleva dokumentatsiooni kontrollimist, objekti ülevaatust, puuduste likvideerimist ning vajalike dokumentide taotlemist.

Kõik vajalikud vormid ja dokumendid tuleb esitada läbi www. ehr.ee andmebaasi. Näiteks võivad olla kasutusloa taotlemiseks vajalikud ehitusprojekt, ehitustööde dokumentatsioon,

ehitusjärgne topogeodeetiline mõõdistus, korstnapühkija akt ja tuleohutuse dokumentatsioon, auditid olenevalt maja liitumisest teenusepakkujatega, nagu elektripaigaldise ja gaasipaigaldise auditid, energiamärgis, kivikorstna puhul korstnate teostusjoonised ning muudatusprojekt, kui hoonel on reaalsuses ja projektis olulised erinevused.

Seaduse järgi peab kasutusluba olema igal kodul, olgu tegemist korteri, ridaelamuboksi või eramajaga. Kasutusluba annab nii omanikule, elanikule, naabritele kui ka ostjale, pangale ja kindlustusseltsile turvatunde, et tegu on tehniliselt korras ja ohutu elukohaga. On juhtumeid, kus kindlustusfirmad keelduvad näiteks põlengu puhul hüvitise maksmisest, sest hoonel puudus kasutusluba ning päästeamet polnud tunnistanud tulekoldeid ohutuks.

Kasutusluba ei vaja muide vanemad, enne 1995. aastat ehitatud hooned, mis on korrektselt registris ning mida pole hiljem ümber ehitatud.

Mida teha, kui omavalitsus kasutusluba ei väljasta?

Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise peab omanik viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kui ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

22 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

KODUST TÖÖTAMINE on viimase kümnendi üks kuumemaid suundumusi, mis sai uue käigu sisse koroonakriisi tõttu. Pole tähtis, kas plaanite kodus avada ilusalongi, tegeleda blogimise, käsitöö või IT-ga, oluline on pöörata sellele tsoonile piisavalt tähelepanu, et soodustada produktiivset tööd. Uurime, milliseid trende on spetsialistid järgmiseks aastaks pakkunud.

Kodukontor on saamas kodu üheks olulisemaks paigaks Ökostiil Roheline mõtlemine ja keskkonnaprobleemid on iga päevaga aina enam tähelepanu all. Viljakaks tööks on hädavajalikud tingimused õhu ja valguse rohkus, loomulikkus ja vaikus. Ökostiil soovitab kasutada maksimaalselt looduslikke materjale nagu puitmööblit, klaasi ja metalli, hoiduda trükistest ja üleliigsetest kaunistustest ning keskenduda looduslikele toonidele – mattvalge, beež ja hallikad toonid. Stiili iseloomustavad suured aknad ilma raskete tihedate kardinateta ning eluslooduse elemendid: pottides ja akvaariumis olevad taimed loovad värske tunde ja toovad igapäevatöösse meeldiva vahelduse.

Skandinaavia stiil Skandinaavia stiilis kodukontor on võimalus erakordse mõtlemise ja kõrge loovusega inimestele. Kui seda stiili magamistuba, elutuba või köök naudivad vaikust ja valgust, siis kontor hämmastab ebatavaliste omadustega: populaarsed on musta ja valge kontrastid, domineerivad looduslikud materjalid ning seina- ja lauakaunistused alates piltidest ja plakatitest antiiksete esemete, keraamika ja korvideni.

Fotod: Shutterstock

K

odukontori peamine ülesanne on mugavuse, funktsionaalsuse ja disaini vahel tasakaalu leidmine. Tuleva hooaja kodukontorimoes on viis peamist suundumist.

Suurlinna vaimus Dünaamilise metropoli fännid teavad, et linnastiil on kodukontori kujundamisel väga edukas lahendus. Lihtsus ja selged mitmetähenduslikud üksikasjad on väärtuslikud koostisosad keskendumise ja tõhusa probleemide lahendamise retsepti jaoks. Kontori selliseks kujundamiseks tuginege järgmistele tehnikatele: ebaühtlase struktuuriga looduslikud materjalid nagu telliskivi, töötlemata puit ja metall, selgete nurkade-

Skandiaavia stiilis kodukontoris domineerivad musta ja valge kontrastid ning looduslikud materjalid.

Uuringud ütlevad, et korras tööruumis vähe

ga lauad ja toolid, funktsionaalsed, aga vintage-hõngulised aksessuaarid töökoha sisustamiseks, näiteks kirjutusmasin või vana hea seieritega äratuskell.

lid, poleeritud puit. Luksuslikud lambid, neutraalsete ja pigem tumedate toonide kasutamine, eksootiliste motiividega aksessuaarid, massiivsed lauad ja sügavad tugitoolid.

Klassika läbi aegade Klassikaline stiil jääb endale truuks ega kaota fänne. Traditsiooniline kodukontor on elegantne, auväärne ja ajatult luk-

suslik ning saavutatakse järgmiste nippide abil: mööbli sümmeetriline läbimõeldud paigutus, ajatud materjalid nagu looduslik täispuit, nahk, looduslik kivi. Mööbel on suuremõõtmeline ning täiustatud peente aksessuaaridega laual ja seintel.

Art deco See kodukontor on rafineeri-

tud maitse ja kõrge sotsiaalse staatusega inimestele. Hoolimata vaieldamatust külgetõmbest luksuse vastu alluvad sellised interjöörid selgele rütmile ja tasakaalule ning eitavad kõike liigset – ja just seda ongi kontoris vaja! Art deco stiil järgib disaini- ja kujundusvõimalusi nagu peegeldavad väljendusrikkad materjalid klaas, kristall, peeg-

Kodukontori värvilahendused Kodukontori värvid mängivad peaaegu võtmerolli. Ruumis,

ehita ja sisusta || 23

postimees, 23. august 2021 optimaalseks lahenduseks on rahulikud jahedad toonid, mis loovad kerge ja üsna neutraalse õhkkonna. On tõestatud, et järgmised toonid toimivad kõige paremini vaimse tegevuse, tööjõu ja isegi kujutlusvõime stimuleerimiseks: nii hele- kui ka tumebeež, helepruun, salveiroheline, roosa, valge ja hallsinine.

Ja veel: korrastatud töökeskkond on palju muud kui lihtsalt visuaalne külgetõmme ehk segaduse ilmumine annab ajule märku, et on vaja teha lisatööd. Aju ülekoormamine tekitab aga stressi. Tööruumi korrashoidmine vähendab stressireaktsiooni sagedust, muudab töötaja efektiivsemaks ja annab kontrollitunde. Alustage näiteks juhtmetest – et visuaalse segaduse vähendamine aitab stressi vähendada, võiks olla arvuti, monitoride ja laadijate juhtmerägastiku peitmine esimene asi kodukontoris korra loomisel.

Lõpetuseks kodukontori sisustamise peamised soovitused

eneb stressireaktsiooni sagedus ja töötaja muutub efektiivsemaks.

kus on vaja luua kõik tingimused maksimaalseks tähelepanu koondamiseks mugavust ohverdamata, tuleks värvivalikule läheneda ülima ettevaatlikkusega. Sellepärast ei soovita disainerid kasutada isegi aktsentdetailidena erksaid ja karme toone, kuna need häirivad tähelepanu.

Mitte vähem ettevaatlik

peaks olema tumedate värvide, eriti mustaga. Need ei sobi väikestele kodukontoritele, kuid nende abiga on täiesti võimalik korraldada avaraid tööalasid. Ent sel juhul on soovitatav kasutada võimalikult palju neutraalseid aksessuaare alates vaipadest ja kardinatest rippuvate riiuliteni.

Kodukontori kaunistamise

Ärge jätke oma kodukontori kujundamist juhuse hooleks.

Kriteeriumid, mille alusel saate oma õige disainivaliku kindlaks teha, on väga lihtsad – see on teie soov töötada, energiavoog ja täielik harmoonia ümbritseva ruumiga. Just sellistes tingimustes sünnivad kõige huvitavamad ideed ja viiakse ellu kõige edukamad projektid. Seega ärge raisake aega, vaid otsige lahendusi kontorile, mis sobib teile igas mõttes! allikas: NewDecorTrends.com

24 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

HUBANE KODU ei esinda kindlasti kindlat stiili ega värvipaletti, vaid hubasus saab tuleneda vaid inimese enda tunnetusest ning talle sobivusest, ütleb sisearhitekt Katariina Kalda. Sisearhitekt Kristiina Puusepp lisab, et ühe üldise joonena võib siiski öelda, et Eesti inimese jaoks kuuluvad hubase interjööri juurde puitpinnad.

Hubase kodu loomise saladus

Toa kujundamisel tasub lähtuda mõttest, et vähem on rohkem.

Foto: Terje Talpsepp

Sisekujundaja Kristiina Puusepp soovitab julgemalt kasutada kunsti, mis paneb interjööri elama. Samuti lilled ning toataimed.

«K

indlasti ei ole pehmed puhvis padjad hubasuse sünonüüm.

Teatud tüüpi inimestele võivad need pigem stressi tekitada ja ülemäärasena näida,» toob Kalda välja. Ja lisab, et sisearhitekti töö ongi tunnetada inimese sisemist soovi ning lõpuks pilt selle järgi kokku panna. «On küll aga üks sisustust puudutav tegur, mis minule on igal juhul märgiline detail hubasuse saavutamisel iga stiili puhul – valgustus.»

Ta nendib, et kui suvel on sobiv õhuline, helgelt ja valgelt mõjuv interjöör, siis sügise saabudes mõjub hubane soojalt ja mõnusalt, sest enam veedetakse ka aega siseruumides.

«Eks hubasus mõnes mõttes ikka seostub tekkide sisse rullimise ja küünalde põletamisega. Aga omaette katsumus on seda saavutada argipäevas, kui akna taga on hall ja pime. Siiski toimivad ka siin levinud sisustusnõuanded, näiteks tekstiil muudab interjööri kindlasti hubasemaks. Mitmekihilisus aitab kaotada steriilsust ja üheülbalisust. Aga tunnetus on väga inimesest endast tulenev.»

Hubased ja kodused võivad olla ka sünteetilised materjalid Kalda jaoks on hubase kodu märksõnad valgus ja detail.

«Mida isikupärasem ja detailsem interjöör, seda personaalsemalt see mõjub ja seda hubasem on. Ruumi olemust väljendab kokkuvõttes ikkagi see, millist argielu seal elatakse ning kuidas sisekujundusega loodud võimalusi kasutatakse. Mitte ainult laupäevaõhtune küünlasüütamine. Minu jaoks pole olemas toone, mis hubasuse mõistega kokku ei sobituks.

Oluline on tasakaal ja õrn tun-

Foto: Maris Tomba

Eesti inimese jaoks kuuluvad hubase interjööri juurde kindlasti puitpinnad.

Foto: Maris Tomba

netus detailides ning värvikordustes.»

Materjalidest rääkides ütleb Kalda, et mõnusad, mugavad ja kodused ei pruugi olla ainult naturaalsed materjalid – tänapäeval on ka sünteetiline materjal tehtud nii ihu- ja kodusõbralikuks, et ei tasu seda võimalust kohe kõrvale lükata.

«Mulle mõjub hubasena ruum, mille seinad on tapeediga kaetud. Tapeet ei pea üldse olema mustriline! Lihtsalt see mõjub ka ühevärvilisena hoopis teisiti kui värvitud pind, lisades omapärase tekstuuri. Puit mõjub kindlasti hubase ning soojana. Mida naturaalsem, seda parem – minu lemmik on alati olnud rustikaalne puit. Ehk mida ehedam, seda parem. Ilma selleta ei kujuta oma kodu küll ette.

Usun, et õiges tasakaalus esitletuna on iga materjal ka hubases interjööris käsitletav.»

Vähem on rohkem – kaunis detail vajab enda ümber ruumi Puusepp nendib, et tal on sisearhitektina äärmiselt huvitav kohtuda tööl erinevate inimestega, näha ja kuulata, mis emotsioone neis ruum tekitab, milliseid eesmärke nad sellele püstitavad ja millest unistavad. «Suhe ruumiga ja tunnetus, millele saab omadussõnadega väärtusi anda, koguneb meisse kõigisse elu jooksul täiesti kummalisi teid pidi. Kliendiga tööd alustades teemegi koos alustuseks sissejuhatava rännaku – vaatame materjale, pilte ja värvitoone. Leiame üles kombinatsiooni, mis just tal mõnusa kodutunde loob.»

Ta nendib, et Eesti inimesel kuuluvad hubase interjööri juurde kindlasti puitpinnad, olgu siis peitsitud, lakitud, värvitud ja olenemata pinnast põrandal, seinas, laes või sisustuses. «Puit on käe all mõnus ja

Hubaseks muudab toa näiteks tapeedi kasutamine. Foto: Terje Talpsepp

soe ning naturaalse loomuliku tekstuuriga. Lisaks mõeldakse hubase ruumi puhul tavaliselt pehmetele soojadele toonidele ja stilistikalt rohkem traditsioonilisematele või isegi kergelt romantilistele valikutele.»

Puusepa sõnul mõjuvad oskuslikult valitud aksessuaarid nagu kirss tordil, võtavad kogu interjööri loo kokku ja annavad sellele lõpetatud ning tasakaalus ilme. «Kusjuures soovitaksin ikka lähtuda mõttest, et vähem on rohkem. Ilus detail vajab enda ümber õhku, et väärikalt esile tulla ning kõnekamalt mõjuda. Julgemalt soovitan kodus kasutada kunsti, sest on imeline näha, kuidas looming, olgu maal, graafika, vormistatud foto või muu interjööri elama paneb. Kindlasti lilled ning toataimed – jällegi piisab ühest ilusast palmist või värsketest lõikelilledest laual, mis kodule sära annavad.»

«Pimedamal ajal märkame rohkem ruumi valgust ja valgustust. Keskmise suurusega elutoas võiks olla vähemalt neli-viis erinevat valgusallikat, et hubane meeleolu luua. Näiteks timmerdatav üldvalgustus, põ-

randavalgustid, lauavalgustid, küünlad või dekoratiivvalgustid,» loetleb ta. «Soovitan kasutada pigem mahedaid, pastelseid ja loodusest inspireeritud sooje toone. Esimese hooga võib-olla välistaksin väga suurtel pindadel julged ja erksad värvid, aga siinkohal pean kogemusest tõdema, et tasakaalustatud interjööris annab mõnikord hästi valitud värvilaik just isikupärase ja hubase tulemuse.»

Puusepp kordab, et mõnus ja kodune materjal on eelmainitud puit. «Olenemata viimistlusest puit küll kulub ja muudab ajas tooni, aga just see loomulik muutus annabki talle sõbraliku pehmuse. Kodus soovitan eelistada pigem mattpindasid, mis ei mõju kõledalt ja mida on lihtsam hooldada. Praegu on väga populaarsed looduskivist ja krohvist inspireeritud tooted ja materjalid. Hoolimata trendidest soovime ikka loodust tuppa tuua ja interjööris loodust jäljendada, see loob hea koduse tunde.»

Lõpptulemusena püüdleb sisearhitekt tasakaalus ruumi poole. See tähendab, et välis-

Sisekujundaja Katariina Kalda jaoks on hubase kodu märksõnadeks Foto: Maris Tomba valgus ja detail.

tada ei saa midagi – kõigele leidub Puusepa hinnangul oma koht, aeg ja vajadus. «Valikud sõltuvad kontekstist, ruumist, valgusest ja terviku koosmõjust. Kodu kujundaval inimesel soovitan ma alustada läbimõeldud visioonist, koostada

endale nii-öelda moodboard*, selle põhjal toodete loetelu eelarvega ja sellest ka kinni hoida. Meid ümbritsevad iga päev uued ideed, värsked mõtted ja hulk valikuid, raske on tulemuseni jõuda, kui eesmärk pole teada.»

* Moodboard on kollaaž, mis edastab disainis valitud esteetikat, stiili, konteksti või suunda. Kokkuvõtvalt on see ühtne kogu inspiratsiooni pakkuvatest elementidest, mida kasutakse üldjuhul disaini algusfaasis.

Allikas: Vikipeedia.

postimees, 23. august 2021

sisuturundus || 25

26 || ehita ja sisusta

postimees, 23. august 2021

SISEKUJUNDUSE HITID on hetkel maalähedus ja looduslikkus, taaskasutus ja praktilised lahendused. Segatud on kaasaegsus ja retro ning ebaühtlane betoon ja puit. Kõik võib kokku võtta sõnadega, et tänases moes leidub igaühe jaoks sobiv stiil, värv ja materjal.

Sisekujunduses ruulivad maalähedus, taaskasutus ja praktilisus Retroelemendid segatud kaasaegse disainiga Telliskiviseinad siseruumides on olnud moes juba mõnda aega, kuid sellele lisanduvad ebaühtlase struktuuriga betoon ning krohv, millele omakorda annavad lisa looduslik servamata puit ja kaasaegsete disainielementidega seotud retroelemendid, näiteks dekoratiivpeeglid seintel. Kusjuures telliskivisein ei pea jääma sugugi originaalkarva, vaid seda värvitakse vastavalt soovile halliks, valgeks või mustaks. Aina menukamaks on muutumas näiteks väärispuidust efektsed seinapaneelid, mis lisaks silmailule võivad oma praktilisuses pakkuda soojus- ja heliisolatsiooni.

Jätkusuutlik tarbimine on au sees Moes on looduslik ja naturaalne, kuna inimeste teadlikkus kasvab ning ületarbimisest on saamas tasapidi vastupidi seni valitsenud trendile vastutustundlik tarbimine. Nii eelistatakse keskkonnahoidlikke, taaskasutatud ja ümbertöödeldud materjale, vastutustundlikult toodetud nahka, villa, puitu, pilliroogu ning muid naturaalseid ja looduslikke materjale. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse sisustuselementide eale ehk vastupidavusele – mida kauem üht mööblieset või rõivatükki kasutada saab, seda sõbralikumad me keskkonna vastu oleme. Samuti on sisekujundajad aina julgemad kasutama uusi taaskasutusmaterjale, mille keskkonnamõju on võimalikult väike, näiteks taaskasutatavast bioplastist valmistatud mööblit. Vanadele esemetele uue elu andmine näitab nutikust, kunstimeelt ja ökomeelsust.

Värvid on mahedad ja maalähedased Tänavused toonid on maalähedased ning looduslikud. Näiteks Tikkurila 2021. aasta värv Cumulus meenutab kaunist helesinist taevast. See toon on kui sõõm värsket õhku, mis sobib hästi iga interjööriga ning mida on lihtne kombineerida materjalide ja detailidega. Tikkurila tänavuse kollektsiooni toonid peegeldavad looduse ilu ja energiat ning on inspireeritud taevast ja merest, kaunitest päikeseloojangutest ning külluslikult värvikast taimeriigist. Nii on sisekujunduses kasutusel metsarohelised, liivabeežid ja erinevates varjundites punakad toonid – kõik otsekui puhtast loodusest.

Praktilisus on omal kohal Kuna oleme juba harjunud rohkem aega kodus veetma, perega olema ning kodumiljöös töötama, siis pöörame rohkem tähelepanu kodu praktilisusele ja mugavusele. Efektiivne ruumikasutus, kaks ühes mööbliesemed, panipaigad, köögi muun-

Inimesed ei taha enam «ideaalselt kujundatud kodu», vaid kodu, mis oleks isiklik, hubane, soe ning ühendaks aastate jooksul kogutud ja kogunenud esemed ning mälestused.

Fotod: Shutterstock

dumine kontoriks ning magamistoa disainimine elutoaks – kõik see on au sees. Tänu kodusele tööle vaadatakse üle koduvalgustus, tuuakse majja rohkem rohelisi taimi ning luuakse keskkond mõnuseks ja praktiliseks, et seal oleks hea nii töötada, vaba aega veeta kui ka hobidega tegeleda.

Mustrid olgu lõbusad Moes on segada kahte legendaarset mustrit – põikitriipe ja püstipidiseid jooni. Need ei pea sugugi olema ühte värvi, vaid just lõbusalt erinevad! Ka lillemustrid ja pehmed rõõmsad värvitoonid on tulnud selleks, et jääda.

Mida te arvate 1980. aastatest?

Art deco ning retro võluvad inimesi endiselt. Kui kallist antiiki ei jaksa just igaüks osta ning see ei sobigi igasse kodusse, siis 1980. aastate disain on olnud soodne ja lihtsalt kättesaadav. Moes on nii soetada (ja ise uuendada) 40 aastat vanu sisustuselemente ja mööblit kui ka osta uusi esemeid, mis aimavad selgelt järele tolleaegset stiili. Tänased mööblitootjad on usinad stiilijälgijad ning müügil on mitmekesist erinevate kümnendite järgi tehtud mööblit.

Taimed kui hobi ja silmailu Toataimed olid moes juba eelmisel aastal ning trend on kasvav. Paljud on koroonakriisis avastanud enda jaoks suisa uue hobi – aianduse. Kellel on aed või maakodu, sellel on võimalused suuremad, aga ka rõdud ja terrassid on aina enam lookas erinevate taimekastide all.

Korteriinimeste jaoks tähendab

hobi aga, et lisaks lopsakatele ja kirgastele siseõhku värskendavatele lilledele pannakse meelsasti seeme mulda ja kasvatatakse maitsetaimi, salatit ja isegi kurki. Taimed rahustavad üldist meeleolu ning nende eest hoolitsemine võib olla väga lõõgastav ja nauditav.

Ideaalselt kujundatud kodu on minevik Inimesed ei taha enam «ideaalselt kujundatud kodu», vaid kodu, mis oleks isiklik, hubane, soe ning ühendaks aastate jooksul kogutud ja kogunenud

esemed ning mälestused. Seega – me segame erinevaid kodukaunistustrende ja need ei peagi alati perfektselt kokku sobituma, kuna see ei tähtis. Olulisem on, et meie kodus on meeldivad ja meiega seotud esemeid, millel igaühel on rääkida oma lugu. Elegantset segadust tekitavad ka näiteks avatud köögiriiulid, kus sõbrad saavad näha teie kööginõusid vasest pottidest ja pannidest kuni käsitsi valmistatud nõude ja värvilise klaasini. Segades need kõik oma riiulitel, loome täiusliku, lugusid täis riiuli!