ENERGIASÄÄSTLIK KODU Postimees Grupi eriprojektide ja sisuturunduse osakonna väljaanne • Veebruar 2022
Energiasäästlik kodu || 3
postimees, 25. veebruar 2022
ÕIGED EHITUSLAHENDUSED. Kasutades õigeid ehituslahendusi ja -materjale on võimalik ehitada energiatõhusalt, keskkonnasäästlikult, kuluefektiivselt ja nõuetekohaselt, tagades seejuures tervisliku elukeskkonna. Tänases kirevas valikus on aga väga keeruline leida õigeid tooteid, mis lahendaksid konkreetses kasutuskohas spetsiifilised ehituslikud probleemid.
Kuidas leida planeeritava töö tegemiseks õiged ehitustooted? Gerli Ramler
E
hitusmaterjalide turg on üleküllastunud. Toodetel on väga sarnased turunduslikud lubadused, tehnilised dokumendid on keerulised ja mahukad ega kirjelda kohati sugugi, millist probleemi konkreetne toode lahendab,» ütleb enam kui 20 aastat ehitusvaldkonnas aktiivselt tegutsenud ehitusinsener Veigo Kallaste. Kallastel on kogemusi ehituse ja projekteerimise juhtimise vallas, ta on juhtinud omanikujärelevalve teenust osutavat ettevõtet ning omab kogemusi ehitusmaterjalide tootearenduse, tootmise ja müügi valdkonnas, juhtides Wolf Groupis Krimelte tootejuhtimis- ja arendusosakonda. Oma kogemustele tuginedes nendib ta, et paraku teeb orienteerumise ehitusmaterjalide turul keeruliseks muuhulgas ka see, et erinevate tootjate materjalide läbitöötamine võtab liiga palju aega. «Kahjuks on ehituspoodidest ja eriti e-poest keeruline saada oodatud tuge ja vajalikku konsultatsiooni. Lisaks eeltoodule on tihti probleemiks, et ega iseehitaja ei teagi, kuidas ühte või teist sõlme peab lahendama või millistes kihtides ja mis järjekorras peab ehitusmaterjale paigaldama.» Nii sündis Kallastel mõte, kuidas ehitusmaterjalide valikut inimeste jaoks lihtsustada ning üldse ehitusprotsessi kergemaks muuta – ta usub, et koduehitajaid ja remontijaid aitaks uudne ehitusmaterjalide otsingu- ja infosüsteem www. justbuildit.eu, mis põhineb interaktiivsel hoone mudelil, kus tooteid ja lahendusi saab mugavalt leida kasutuskoha järgi. «Interaktiivses hoone mudelis «ringi jalutades» ja huvipakkuva ehitise osa välja valides avaneb selle detailsem 3D-fragment, millelt on leitavad selle töö tegemiseks vajalikud tooted. Kui sobilik toode valitud, saab selle ostunimekirja panna ja meie partneri e-poes ostu sooritada,» selgitab ta. Just Build It on mõeldud pigem iseehitajale, aga loomulikult on sellest abi ka teistele ehitamisega seotud inimestele.
«
toodete kliendini viimine nii, et kõik saaksid täpselt aru, milleks need tooted mõeldud on ja millist toodet ühel või teisel juhul kasutama peaks,» meenutab ta. «Minult küsiti tihti nõu ja mul tekkis tõtt-öelda õigustatud küsimus, kuidas saaksin anda nõu ja vastuseid korraga võimalikult paljudele inimestele? Oli selge, et seda ei saa teha vanal moel, konsulteerides igaüht eraldi telefonitsi või e-kirja teel.» Ainuke võimalus jõuda võimalikult paljude inimesteni on siiski digitaalne maailm. Tuli luua keskkond, kus saaks lihtsa vaevaga tekkinud küsimustele vastused. Veigo märkas toona, kuidas tema kümneaastane poeg mängis arvutis mänge Minecraft ja Simcity. Ta nägi, kuidas koolilaps ehitab ilma igasuguste erialaliste teadmisteta maju ja elukeskkonda. Lihtsalt võtab õiged klotsid ja paneb maja kokku. Veigo mõtles, et just nii intuitiivne ja lihtne peakski tulevikus ehitamine ning selle planeerimine olema. Oli selge, et kui toona 16–23-aastased ka neid mänge mängivad, siis viie aasta pärast on nad pärismaailmas ning ootavad sarnast mängulisust ja lihtsust. Eelkirjeldatud kogemused ja tõdemused andsidki tõuke uue lahenduse sünnile. «Selle keskkonna arendamine koosnes erinevatest suurtest tükkidest. See ei olnud pelgalt IT-arendus, kuigi IT oli selgelt suurim keerukus ja väljakutse projekti juures. Keerukust lisas ehitusliku sisu tootmine ja visualiseerimine. Unistus oli, et kliendi teekond sellel lehel oleks intuitiivne ja võimalikult palju väärtust loov ehitusliku info mõistes,» räägib Kallaste.
Ainulaadse ehituskeskkonnaga on plaanis ka välismaale laieneda Hetkel on süsteemiga liidestanud kaks ehituse e-poodi – Puumarket ja Espak. «Eestis testime selle kontseptsiooni kasulikkust – kas kliendid saavad sellest keskkonnast tuge ehitusmaterjalide valimisel ja tööde planeerimisel. Ja kui vastus
Just Built It platvormil liikumine on nagu Minecrafti arvutimängus.
on jah, siis laieneme loomulikult järgmistele turgudele. Uutel turgudel liidestame end kohalike e-poodidega ja mugandame ehituslahendusi turu ootustele vastavaks. Ilmselgelt näiteks Itaalias ei saa me müüa samu ehitustooteid kui Eestis, sest meie kliima ning ehitustavad on erinevad!» Kallaste sõnul on partnerid nii e-poodide kui ka materjalitootjate näol teenuse väga hästi vastu võtnud. «Esmane tagasiside näitab, et rahul on meie partnerid ja ka meie kasutajad,» nendib ta. «Oleme nüüdseks kaardistanud erinevad teemad, mis võiksid inimesi ehitamise juures toetada. Esimese lahendusena valisime kõigist lahendamist vajavatest teemadest ehitusmaterjalide valiku lihtsustamise teema. Tulevikus on plaan erinevaid interaktiivseid tööriistu juurde tuua. Üldse on keskkonna edasi arendamise plaane palju, aga nende elluviimise järjekorra plaanimegi saada kasutajate tagasisidest. Kindlasti jätkame ehituslahenduste lisamist, et võimalikult paljud iseehitajate mured saaksid murtud.» Eestis loodud www.justbuildit.eu keskkond on maailmas ainulaadne. Eks fragmente sellest kasutavad paljud, aga terviklikult ei ole seni ehitusalaseid probleeme niimoodi lahendatud.
Fotod: Just Built It
Antud lahendus on mõeldud korterite ja eramute märgadele ruumidele. Lahendus ei ole mõeldud basseinidele ja kõrge kasutuskoormuse puhul. Äravool ja kalded peavad olema tagatud. Tuleks valida tootja samasse süsteemi kuuluvad tooted. Materjalide paigaldamisel tuleb järgida tootja juhiseid, projektis esitatud nõudeid. Vajadusel tuleb lahendus mugandada konkreetse objekti tingimustele.
Idee sai alguse Minecrafti arvutimängust Otsingu- ja infosüsteemi arendamise kaugem minevik ulatub aastasse 2014, kui Veigo Kallaste murdis pead, kuidas teha ehitamine ja õigete ehitustoodete valimine inimestele lihtsamaks. «Töötades toona rahvusvahelises ehitusmaterjalide tootmise ja müügi ettevõttes, oli minu rolliks muuhulgas ehitus-
Klikkides ruumides asuvatele aktiivsetele sinistele ringikestele saab infot nii ehitusmaterjalide kui ka ehitamise kohta.
Reklaami projektijuht: Johannes Johanson, johannes.johanson@postimeesgrupp.ee, reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeegrupp.ee, keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@postimeesgrupp.ee, küljendaja: Tiit Sermann, tiit.sermann@postimeesgrupp.ee, väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn, trükk: AS Kroonpress
4 || sisuturundus/tervemaja
postimees, 25. veebruar 2022
postimees, 25. veebruar 2022
sisuturundus/tervemaja || 5
6 || Energiasäästlik kodu
postimees, 25. veebruar 2022
KÜTTESÜSTEEM. Tugeva tõusu läbi teinud elektri- ja küttehind paneb inimesi küttesüsteemide uuendamisele mõtlema. Mida üldse tasub muuta ning mis on parim lahendus? Nõu annavad erinevate küttesüsteemide tootjad ja müüjad.
Hinnatõus paneb koduomanikke küttesüsteeme uuendama Gerli Ramler
V
iimase paari aasta jooksul on eramaja omanike ja ehitajate huvi pelletikütte vastu olnud pehmelt öeldes leige, kuna kõigist torudest on tulistatud, et puidu põletamine on halb ja pelletite pärast raiutakse maha meie pühad hiied. Soojapumbad olid endale haaranud peaaegu kogu eramuturu ja aasta tagasi otsustasime, et meie fookus on mujal ning suunasime kogu arenduse suure võimsusega tööstuslike pelletipõletite ning katelde arendamisse,» meenutab SB Keskkütteseadmed OÜ juhatuse liige Aavo Isak lähiminevikku. «Ent elektri- ja gaasihinna drastiline tõus möödunud sügisel põhjustas selle, et vaatasime oma prioriteedid uuesti üle, sest nõudlus eramule sobivate komplektide järele tõusis järsult.»
«
Ei tohi panustada ainult ühele kaardile! Samal ajal, kui elektri- ja gaasihinnad on tõusnud kordades, pole pelletite hinnatõus olnud rohkem kui 20–25%. Isak nendib, et mugavatest küttesüsteemidest on pellet vaieldamatult kõige soodsam. «Oleme sel sügisel ehitanud mitmeid kombineeritud süsteeme, kus soojapump ja pelletikatel töötavad koos ja nad valivad oma töötamise järjekorra vastavalt elektri börsihinnale ja välistemperatuurile. Kunagi ei tohi panustada ainult ühele kaardile! Aga paindlikkuse eelduseks on veega töötav küttesüsteem – sinna on võimalik ühendada nii üht, teist kui ka kolmandat. Praegu on võimalik kasutada ühes süsteemis näiteks päikest, kamina jääksoojust, soojapumpa, pelletikatelt ja täpselt sellises vahekorras nagu parasjagu võimalik või soodsam.» Täna on ettevõttel arenduses täiesti uue konstruktsiooniga pelletipõleti eeldatava võimsusega kuni 2,5 MW ning pelletitega töötavad kalorifeerid 50 ja 250 kW. «Need on suunatud tööstustarbijatele. Eramajadele toodame juba ennast heast küljest näidanud Everclean katlaid. Juhtautomaatika on saanud juurde mõned lisafunktsioonid ning viimase aasta jooksul müüdud kateldest on rohkem kui pooled internetti ühendatud,» tutvustab Isak.
Iga toasooja kraad tekitab 5–8% energiakulu Maaküte OÜ juht Madis Tolk tõdeb, et tõepoolest on viimase poole aasta jooksul kerkinud eramajade omanike huvi kütteseadmete uuendamise vastu ning tema sõnul aitab siin kindlasti kaasa KredExi peagi avatav rekonstrueerimise meede energiatõhususe parandamiseks. «Maakütet tasub eelistada
seetõttu, et maakütte efektiivsus ei sõltu väga palju elektrihinnast. Keskmiselt jäävad maakütte kasutegurid aasta lõikes 3–4 ja vahele, mis tähendab, et kasutatakse üks osa elektrit ja siis vastavalt 2–3 osa läbi soojuspumba tootlikkuse,» räägib Tolk. «Maaküte ei sõltu ka nii palju välisõhu temperatuurist, olulisem on hoone soojapidavus ja küttesüsteemi üldine efektiivsus. Kõikidele soojuspumpadele sobivad pigem madalamad küttevee temperatuurid, põrandakütte puhul kuni 37 kraadi ja radiaatorite puhul kuni 45 kraadi.» Küttearvete reguleerimiseks on tema sõnul mitmeid võimalusi. «Otse loomulikult on oluline, millise hinnaga hetkel elektrienergiat ostetakse. Õnnelikumad on need inimesed, kes 2021. aasta suvel elektripaketid fikseerisid ega sõltunud sellel talvel börsielektrist. Loodame, et kevad-suvel jällegi tekib võimalus elektripaketid normaalsetel tingimustel fikseerida. Küttearvete reguleerimiseks on ka teisi nippe, aga seda natuke mugavuse arvelt. Iga toasooja kraad on energiakuluna kuskil 5–8%. Kui soojuspump toodab ka tarbevett, siis tasub üle vaadata, kas tarbevee temperatuur ei ole liiga kõrge ja kasutada oma perele optimaalset väärtust. See loogika kehtib ka teiste kütteallikate puhul.»
Elektrit tuleb kasutada soojuse transpordiks, mitte tootmiseks KSV Ekspert OÜ/Kliimakaubamaja.ee kliimasalongi turundusjuht Randes Sirk tõdeb samuti, et viimaste kuude elektri- ja gaasihinna tõus on majaomanikud pannud tundma huvi kütteseadmete uuendamise vastu. «Jah, suurenenud elektriarved on inimestes tekitanud huvi vanad seadmed välja vahetada uute säästlikemate seadmete vastu, et vähendada oma elektritarbimist.» Tema sõnul on erinevaid elektriküttesüsteeme võrreldes kindlasti oma olemuselt kõige efektiivsem lahendus soojuspump. «Kui näiteks elektriradiaatorid toodavad ühest ühikust elektrienergiast ühe ühiku või isegi vähem soojusenergiat, siis soojuspumbaga on võit mitmekordne. Soojuspump, nagu nimi ütleb, pumpab soojust ühest keskkonnast teise. Elektrit kasutatakse soojuse transpordiks, mitte tootmiseks. Sellest seisnebki soojuspumba tõhusus.» «Sama olukord tekib ka, kui võrrelda tavapärast gaasi- või õliküttel põhinevat küttesüsteemi näiteks maasoojuspumbaga. Maasoojuspumba abil on võimalik 1 kW elektrienergiast saada kuni 5 kW soojusenergiat. Traditsioonilise gaasivõi õlikatla puhul on see näitaja 1 kW või isegi vähem. Lisaks
energiale võib võiduks lugeda ka aega, mis muidu kuluks katla kütmisele ja küttematerjali nagu puidu, gaasi, õli või pelleti varumisele ning ladustamisele,» selgitab Sirk. «Soojuspumba esialgne investeering võib tunduda küll suur, kuid see tasub ennast päris kiirelt ära ja pikemas perspektiivis on see ainult võit.»
Kontrollida tasub küttesüsteemide seadistusi ja tasakaalustamist Küttearveid aitab Sirgi hinnangul kontrolli all hoida vastavalt vajadustele valitud küttesüsteem. «Kontrollida tasuks ka küttesüsteemide seadistusi ja tasakaalustamist. Pilk tasuks peale visata põhilistele külmasildadele ning kaaluda vanade akende vahetamist uute vastu. Seda nii kortermajades kui ka eramutes.» Nagu iga seadme puhul, on ka soojuspumpade juures hooldus väga tähtsal kohal. Näiteks õhk-õhk soojuspumba puhul peab aeg-ajalt puhastama siseosa tolmufiltreid, kuna õhksoojuspump laseb töötades endast õhku läbi, siis koguneb sinna ka tolmu. Iga 2–3 aasta tagant on soovitatav ette võtta suurem korraline hooldus ja vaadata üle kõik tööparameetrid. Õhk-vesi ja maasoojuspumba puhul sõltub hoolduse tellimise vajadus kliendi pädevusest ehk siis lihtsama hooldusega saab tehnikahuviline inimene ka ise hakkama. Kindlasti peab süsteemid üle vaatama enne küttehooaja algust. Kindlasti peab spetsialistiga konsulteerima, kui märkate, et seadmete soojatootmine on langenud ning õhk-vesi või maasoojuspumba vedeliku taseme- või rõhunäidud on alla normi.
↑ Maaküte ei sõltu nii palju välisõhu temperatuurist, olulisem on hoone soojapidavus ja küttesüsteemi üldine efektiivsus. Foto: Maaküte OÜ ↓ Nõudlus eramutele sobivate pelletikatelde järele tõusis eelmise aasta lõpus järsult. Foto: shutterstock
postimees, 25. veebruar 2022
sisuturundus/cerbos || 7
8 || sisuturundus/Kingspan Insulation
postimees, 25. veebruar 2022
Energiasäästlik kodu || 9
postimees, 25. veebruar 2022
SOOJUSTUSMATERJALID. Energiasäästu ja kallinevate energiahindade valguses on aina olulisem mõelda, kuidas saaks lisaks soodsale ehitushinnale maja püstitada nii, et tulevased ekspluatatsioonikulud oleksid samuti võimalikult madalad. Eesti oma asukohalt on ehitusmaterjalide tootjatele omaette väljakutse – suviti küündivad meie soojakraadid kaugelt üle +20, samas kui talvel võivad kukkuda -20 kraadini.
Kuidas maja ehitades säästa tulevikus? Gerli Ramler
M
aja ehitus algab projek teer i m isest, mille käigus panna k se paika põhikonstruktsioonid. See tähendab, et parima tulemuse saavutamiseks peab laskma ekspertidel paika panna sobivad materjalid nii tulevase maja vastupidavuse ja väljanägemise kui ka soojapidavuse ja hingamisomaduste osas. Sama olulised on üldine sisekliima, materjalide minimaalne mõju tervisele, mürapidavus, tulepüsivus ja akumuleerimisvõime. Levinumad materjalid, mida meil majaehituses kasutatakse, on kivi, puit, kergplokk, betoon ja klaas. On ammu teada tõsiasi, et ümberehitused maksavad alati rohkem ning juba seetõttu tuleks rõhuda kohe alguses läbimõeldud lahendustele ning hästi ja korralikult tegemisele. Olulisi kohti, kus möödapanekud on ehitajate ebapädevuste tõttu kerged tulema, on mitmeid. Näiteks hoone väliskonstruktsioon ja selle vooderdus moodustavad terviku, mis tähendab, et soojus peab püsima majas ning niiskus liikuma õiges suunas. Ajas on muutunud see, et uuemate majade välispiirded on palju tihedamad kui vanasti ehitatud hoonetel, mis omakorda toob kaasa sisseehitatud ventilatsioonisüsteemi vajaduse. See vajadus on
otseselt seotud inimeste tervise, säästu ning ka mugavusega. Ehk vaid terviklik ehitusvõi rekonstrueerimisprojekt ennetab murekohad, mis võivad seonduda hoone välispiiretega – seinte, katuse, uste ja akende, rõdude ja vundamendi isolatsiooniga. Kui sõlmedega on kõik korras ning kasutatud on õigeid materjale, vastab hoone soovitud energiatõhususe klassi tingimustele ning edasised kütte- ja ventilatsiooniga seotud kulud võiksid olla mõnusalt madalad. Vanade majade soojustusest ja energiatõhususest rääkides on lugu vähe teine, näiteks paksude paekivimüüride soojustamine ei too kasu väljast ega seest, sest ühel juhul ei meeldi see tõenäoliselt muinsuskaitsele või kohalikule omavalitsusele, teisel juhul ehk seestpoolt soojustades võib niiskus hakata seina vahele pugema ning seda ajapikku lõhkuma. Puumajade puhul aga tuleb jälgida, ega palkidevaheline täide ole ära vajunud/ kukkunud. Sel juhul aitab tuuletõmbuse vastu näiteks tuuletõkkeplaat. Lisaks tähendab vana maja soojustamine, et kui sellest projektist soovitakse tõesti saada maksimaalset tulemust, tuleb investeerida lisaks soojustusele ka uude ventilatsiooni- ja küttesüsteemi, unustamata vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, välispiirdeid
ning samuti ka elektrisüsteemi. Kõik hoone osad on omavahel ühenduses ning mõjutavad üksteise toimimist. Korralikult rekonstrueeritud elamine tähendab aga lisaks väiksematele küttearvetele kindlasti ka värsket ja tervislikku õhku ruumides ning hallituskollete puudumist.
Millist soojustusmaterjali eelistada? Soojustusmaterjale on väga suur valik, aga nende seast õige leidmine võib olla paras pähkel. Näiteks Eestis kasutatakse aktiivselt selliseid soojustusmaterjale nagu puiste- ja tselluvillad, kõvad villaplaadid, pehme klaasvill, rullvillad, EPS ja teised vahtplastplaadid ning PUR-soojustus. Kuna maja soojustamine peaks tagama küttekulude vähenemise aastakümneteks, on oluline parima lahenduseni jõudmiseks enne valiku tegemist küsida nõu ehitusekspertidelt või projekteerijatelt. Üheks tõhusaks soojustusmaterjaliks on EPS-soojustus, mis sobib nii renoveeritava maja puhul kui ka uusehitistel kasutamiseks. Levinud on EPS-i kasutamine korterelamute välispiirete soojapidavuse suurendamisel. EPS on tuntud ka nimega penoplast ja vahtpolüstürool ning seda on Euroopas kasutatud laialdaselt üle 60 aasta. EPS-soojustus on tugev, selle omadus ei muutu ajas
Maja tõhus soojustamine on soodsaim ja mõistlikuim viis küttekulude vähendamiseks.
Fotod: Shutterstock
ning materjal pole läbipuhutav ehk puudub vajadus tuuletõkkematerjaliga katta. Samuti puudub kapillaarne veeimavus ehk materjal on kasutatav pinnases ilma lisakaitsekihita. Pindadele pritsitava polüuretaansoojustuse ehk PURvahuga on võimalik soojustada maja nii maa all kui ka maa peal ehk vundamendist seinte, lagede ja pööninguni. Vastavalt olukorrale kasutatakse avatud või suletud rakustruktuuriga PUR-vahtu. Avatud pooridega ja hea heliisolatsiooniga vaht sobib puitkonstruktsioonist seinte ja katusealuste soojustamiseks. Samas suletud pooridega vaht ei lase läbi veeauru ning sobib välis- ja kiviseinte, katuste, keldrite, põrandate, fassaadide ja maa- või paekivist vundamentide soojustamiseks. Ökoloogiline soojustusmaterjal on puistevill, mis saadakse tehastes villatootmisest ülejäävatest materjalijääkidest.
Soojustamist alusta pööningult! Peamine soojakadu hoonest toimub läbi lae, sest soe õhk on külmast õhust kergem ning kerkib üles. Hoone puudulikule soojustusele ning ebapiisavale tuulutusele viitavad enamasti talviti jääpurikad räästas ning lumest täiesti puhtaks sulanud katus. Kehvale soojustusele vihjavad ilmselgelt ka liigne niiskus hoones ning kõrged küttearved.
Materjal vastab samadele kvaliteedinõuetele nagu plaat- ja rullvill, kuid purustatud kujul on seda voolikute abil võimalik tõhusamalt juhtida soojustatavatesse kohtadesse. Tänu sellele on puistevillaga võimalik soojustada ka väga kitsastes tingimustes, sest materjal täidab kõik praod, tühimikud ja liitekohad. Puistevill on võimalus luua koju tervislik ja soe sisekliima kiiresti ja soodsalt. Puistevill sobib peaaegu kõikidele katusetüüpidele ning seda paigaldatakse nii viilkatuste laepealsetele kui ka lamekatustele ning kaldkatustele. Üheks võimaluseks on ka saledate ja soojapidavate «sandwich»-paneelide kasu-
tamine, näiteks Kingspan QuadCore™ standard-paneelist 20% parem soojusjuhtivus, mis on saavutatud tänu erakordsele, kõigest 0,018 W/mK soojusjuhtivusele. Paneel pakub lisaks suurepärastele soojustusomadustele ka tulekaitset, täiustatud keskkonnasäästlikkust ning paneeli südamikule 40-aastast soojapidavuse garantiid. Soojustamine on õigupoolest nagu riietuse valimine – leides õige toote, maksad selle eest õiglast hinda ja naudid ka keset kõige külmemat pakast mõnusat olemist. Maja tõhus soojustamine on soodsaim ja mõistlikuim viis küttekulude vähendamiseks.
10 || Energiasäästlik kodu
postimees, 25. veebruar 2022
TAASTUVENERGIA. Kui kümmekond aastat tagasi olid päikesepaneelid tõsihingeliste fanaatikute pärusmaa, kes soovisid oma elektrienergia lokaalselt toota kas keskkonnasõbralikkuse või muude põhjuste tõttu, siis tänaseks on lisandunud selge kasu otsese rahalise võidu näol. Siiski pole sugugi kõik inimesed teadlikud, kuidas tekib päikesepaneelide kasutuselevõtul võit elektrikuludelt.
Kuidas võtta oma päikesepargist maksimumtulemus? Gerli Ramler
V
iimase kahe kvartali jooksul oleme täheldanud hüppelist huvi kasvu päikeseenergia vastu nii ettevõtetelt kui ka eraisikutelt. Arvestades börsielektri ebakindlust hindade osas on igati loogiline, et kõigil elektrienergia kasutajatel tekib huvi elektrihinna fikseerimiseks. Päikesepargid on selles osas üks kindlamaid viise tagada järgnevaks 15–20 aastaks vähemalt päikesetundidel garanteeritud elektrienergia hind. Kui päikesepargile lisada salvestusvõimalus akude näol, saab hinna fikseerida ka väljaspoole päikesepaistetunde,» ütleb Sunly City müügijuht Taavi Velleste. Kuigi päikeseenergia on kasutusel juba pikalt, kohtab tema sõnul siiski tihti segadust elektrihinna mõistmise osas, kuidas päikesepargist saadavat tulu arvestatakse. «Esiteks võrreldakse «päikeseelektri» hinda ööpäeva keskmistega, mis tegelikkuses ei ole päris korrektne. Päikeseenergiat kasutatakse päevasel ajal ja sel
«
ajal on ka börsielekter märksa kõrgem öisest. Samuti tekitab inimestes arusaamatust elektrihinna kujunemise protsess – millistel puhkudel lisandub võrgutasu ja millistel mitte,» räägib Velleste. «Üks huvitavamaid valearvamusi on aga uskumus, et päikesepargid on täiesti hooldevabad seadmed. Kui päikesepark jätta hooldamata, siis mingit toodangut saab sealt ikkagi, aga selleks, et saadav hüve oleks maksimaalne, tuleb päikeseparke ikkagi kord aastas hooldada.» Rääkides oma päikesepargist maksimumi võtmisest, ütleb Velleste, et kõige suurema võidu saab siis, kui toodetud päikeseenergia ise maksimaalselt ära kasutada. «Päikesepaneelidega endale elektrit tootes säästad lisaks ostmata jäänud elektrile ka võrgutasu ja taastuvenergiatasu. Mida rohkem ise toodetud elektrist kohapeal ära suudad tarbida, seda suurem on sinu sääst. Vastasel juhul müüd toodetud energia võrku, saades selle eest börsihinda, kuid hiljem see võrgust tagasi ostes tasud lisaks elektrienergia hinnale ka võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektri-
aktsiisi. Eraisikute puhul liitub sinna veel käibemaks.» Kui perekond on päevasel ajal tööl, koolis ja huvitegevust tegemas ning tarbimine on väga väike, on soovitav kaaluda päikeseenergia salvestusvõimalust akude näol. Kuigi need on hetkel veel üsna kulukad, on ka salvestustehnoloogiate hinnad soodsamaks muutumas.
Päikeseparki ei pea omama, vaid saab ka rentida Sunly City pakub päikesepaneelide rendivõimalust, mis sobib Velleste hinnangul kõige paremini neile, kelle tarbimine kattub võimalikult palju päikesepaneelide tootmise ajaga. «Meie päikesepargi täisteenusrent on suunatud eraisikutele ja ettevõtetele, kes soovivad võtta kasutusele lokaalselt toodetud päikeseenergia omapoolset ajalist ja rahalist ressurssi kulutamata. Ja kõigile, kes soovivad, et päikesepark justkui ise laitmatult töötaks, sest monitoorime kõiki hallatavaid parke spetsiaalse seiresüsteemiga, mis annab automaatselt teada ka kõige väiksematest anomaaliatest päikesepargi töös. Saame sellist teenust
pakkuda, kuna samasse süsteemi on ühendatud ka Sunly grupi ligi 200 MW päikeseparke üle Baltikumi ja Poola.» Eraisikute puhul on mõttekas paneele rentida neil, kelle vajadus on vähemalt 5 kW, majal korralik katus paneelide paigutamiseks ning loomulikult nõuetele vastav elektrisüsteem. Päikesepargi rajamise kulud kliendile on null eurot, aga kui on soov osa toodetud päikeseenergiast võrku müüa, on liitumispunkti ümberehitusega seotud kulud rentniku kanda. Reeglina on eramajadel ja muudel väiksematel parkidel see kulu marginaalne,» selgitab Velleste. Päikesepargi rentimisest saadav kasu on ennekõike kohapeal toodetud elektrienergia säästlikkus – seda nii rahaliselt kui ka keskkonna tähenduses. Nimelt jääb iseendale toodetud elektrienergia hinnast välja kogu võrguteenuse komponent, mis koosneb võrgutasust (madalpingel 26,7 €/MWh), taastuvenergiatasust (11,3 €/ MWh) ja elektriaktsiisist (alates 1.04.2022 4€/MWh). Samuti on võimalik see osa toodetud elektrist, mida ise ära ei kasu-
tata, börsihinnaga võrku müüa ja sellega lisaraha teenida. Kuni 20 kW rendiperioodiga päikesepargi lepingu pikkuseks on 20 aastat ja üle 20 kW perioodiga 15 aastat. Sel perioodil kehtib kogu päikesepargi süsteemile täisgarantii.
Elektrikatkestusteta elu on võimalik Elektrikatkestused suurte tuulte, tormide või tulekahjude tõttu on muutunud elu igapäevaosaks. Aeg, mil elektrit ei ole, tähendab aga tarbija jaoks suurt kulu sulanud külmiku, tegemata jäänud töö, peatunud küttesüsteemi vms näol. Abi pole siin ka tuuliku või päikesepaneeli omamisest, sest enamik energiatootmise seadme ja võrgu vahel asuvatest inverteritest ei ole võimelised tööd jätkama võrguühenduse katkemisel ja nii lõpetavad ka päikesepaneelid töö. Seda mitmel põhjusel: esiteks võib elektrivõrku parandama tulnud elektrikule päikesepargist üldisesse võrku lipsav elekter ohtlikuks osutuda. Teiseks peab võrgust lahti ühendatud süsteem hoidma vajalikku sagedust, et tagada
elektroonikaseadmetele tõrgeteta töö. Siiski on olemas lahendus, mis hoiab elektrikatkestuste eest. Tegemist on päikesepaneelidest, akudest ja hübriidinverterist koosneva hübriidlahendusega, mis hoiab võrguühenduseta süsteemis sageduse nõutud piirides ja jätkab tööd ka üldise elektrivõrgu ärakukkumisel. Mida võimsamad päikesepaneelid ja suurem aku valida, seda kauem suudab süsteem töötada iseseisvalt. Elektrienergia julgeolekupaketti pakub Sunly City kõigile inimestele ja ettevõtetele, kes soovivad end kaitsta elektrikatkestuste eest. Sunly City kuulub Sunly gruppi, mis on Baltikumis ja selle lähipiirkonnas taastuvenergiale ning cleantechinnovatsioonile fokusseeritud energiaettevõte. ↓ Päikesepaneelidega endale elektrit tootes säästad lisaks ostmata jäänud elektrile ka võrgutasu ja taastuvenergiatasu. Mida rohkem ise toodetud elektrist kohapeal ära suudad tarbida, seda suurem on sinu sääst. Foto: Sunly
postimees, 25. veebruar 2022
sisuturundus/onninen || 11
12 || sisuturundus/Viispluss Fassaadid
postimees, 25. veebruar 2022
postimees, 25. veebruar 2022
sisuturundus/seb pank || 13
14 || sisuturundus/bauroc
postimees, 25. veebruar 2022
postimees, 25. veebruar 2022
sisuturundus/werrowool || 15
16 || sisuturundus/ösel house
postimees, 25. veebruar 2022
postimees, 25. veebruar 2022
reklaam || 17
18 || Energiasäästlik kodu
postimees, 25. veebruar 2022
NUTIKAS KOKKUHOID. «Suurimad kulud igas kodus on küte ja ventilatsioon, mis tähendab, et neile kahele tasub kõige esimesena ja kõige suuremat tähelepanu pöörata,» ütleb Esvika Elektri Pärnu osakonna juhataja Gunnar Raadik, kes on enda sõnul elektrikütte usku ning kelle kodu on alates 1994. aastast olnud elektripõrandaküttel.
Säästmist tasub alustada kütte- ja ventilatsioonisüsteemist Gerli Ramler
S
elleks, et olla laisk ja kokkuhoidlik, peab olema piisavalt nutikas,» nendib Raadik. «Kui me kütte- ja ventilatsioonisüsteemi võimalikult lihtsalt ja efektiivselt juhime ning hoone on seejuures ehituslikult korrektne ning hästi soojustatud, siis suuremaks kokkuhoiuks piisabki nende kahe reguleerimisest. Olen küttemaailma väga palju analüüsinud ning tean, et kõige soodsam lahendus viimase 35 aasta jooksul on elekter sümbioosis kamina või ahjuküttega. Minul on kodus Tulikivi kaminahi, millel on väga head kütteomadused ning kui seda kütta, siis süsteem elektrit kütteks ei kulutagi. Kuna meil on võimalik tarbida elektrit päevase ja öise tariifiga, tuleb panna automaatika tööle nii, et elektrit kasutaksime siis, kui hind on soodne.» Ta lisab, et elades sellises vööndis nagu Eesti, et tasu küttesüsteemi ka suviti välja lülitada. «Mina näiteks ei lülita kütet
«
aastaringselt välja. Süsteem on ise nii nutikas, et ei kuluta energiat kütmise peale, ent samas ei lase ka tekkida üleliigsel niiskusel, mis võib olla elektriseadmetele hukatuslik. Efektiivsus tuleb ikkagi läbi aruka juhtimise, mis paneb kütte tööle ainult siis, kui tõesti on vaja ning siis, kui on soodne elektrihind.» Kindlasti tasub Raadiku sõnul eelistada elektriga köetavat põrandakütet, sest elektriradiaatorid on paraku kaunis energiakulukad – eeliseks on seega efektiivsus. «Meie mugavustemperatuur toas on 23 kraadi, aga selleks, et sellist temperatuuri saavutada, kütab põrand end 25 kraadini, radiaator aga 60 kraadini! Radiaator puhub sooja tuppa, soe õhk tõuseb lae alla ning nii võib meil lae all olla temperatuur 30 kraadi, samal ajal kui jalad külmetavad. Põrandaküttega sellist asja ei juhtu – siin soe raisku ei lähe ning lage ei köeta.» Kui arvestada ehituslikku maksumust ehk kui palju maksab eramajas vesipõrandaküte versus maaküte, siis 20 aas-
Ventilatsiooni tasub kasutada ainult siis, kui ruumis on inimesed ning kui CO2 õhus ulatub üle teatud taseme. Fotod: Shutterstock Muul juhul on tegemist priiskamisega.
ta peale jagades tuleb elektripõrandaküte soodsam, sest soojusvahetus on alati kulu. Raadik nendib, et energia jäävuse seaduse järgi energia ei teki ega kao, vaid võib muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt
kehalt teisele. Seega hästi soojustatud ja õigesti ehitatud hoone puhul jääb kogu soojus majja ning kütteks vajaminev soojushulk ei sõltu kütte viisist, vaid efektiivsusest, näiteks põrandaküte versus radiaatorite pu-
hul on soojusvahetus alati lisakulu. «Üheks väga oluliseks aspektiks säästva tarbimise juures on muidugi andurid – andur peab mõõtma nii põranda, õhu kui ka vesipõrandakütte
tagastatava vee temperatuuri. Informatsiooni puudumisel võib juhtuda, et maksame kütte eest liiga palju, sest +1 °C temperatuuri tõusu tähendab ligi 5% energiakulu. Tähtis on ka see, et ruume pole vaja saada soojaks mitte kiiresti, vaid ühtlaselt. Täpsete seadmete ja heade mõõteriistade puhul suhtlevad andurid omavahel ning energiakadu kaob,» selgitab Raadik. «Aga siin tuleb jälle mängu hoone enda soojapidavus. Kui te ei tea või kahtlete oma maja soojapidavuses, siis talvel külmemate ilmadega ongi kõige õigem aeg kutsuda ekspert, kes mõõdaks hoone termokaameraga üle ning selgitaks välja võimalikud lekkekohad.» Ventilatsioonist rääkides ütleb Raadik, et seal süsteemis käib kogu mõõtmine samamoodi andurite abil. «Aga üks reegel on kindel – ventilatsiooni tasub kasutada ainult siis, kui ruumis on inimesed ning kui CO2 õhus ulatub üle teatud taseme. Muul juhul on tegemist priiskamisega.»
postimees, 25. veebruar 2022
Energiasäästlik kodu || 19
Mida jälgida LED-valgustuse valikul? Esmalt tuleb jälgida, et ostetav leed-valgusti oleks kvaliteetne. Oluline on, et leed-valgustil oleks jahutus, sest selle puudumisel on valgusti eluiga lühem ja valgustugevus nõrgem. Leedi keskmine eluiga on täna juba 50 000+ tundi, mille jooksul väheneb valgustihedus 30% võrra. Keskkonnasõbralik ja säästev lahendus on anduritega timmerdatavad leedid esikus, autoparklas või kuuris, kus ei ole tarvis pidevalt täie võimsusega valgustust. Samas tasub leedide tugevusega mitte üle pingutada, sest liiga tugev valgustus ei ole silmadele kasulik.
Sääst tänu aknakiledele Kui kontorihoonete puhul on päikesekaitsekiled leidnud laia kasutust ning ettevõtjad kiidavad, kuidas need tekitavad ruumides mõnusa sisekliima ning suurendavad maja energiatõhusust, siis eramajade puhul pole klaaside kiletamine veel nii levinud. Tegelikkuses loovad päikesesoojust tõrjuvad aknakiled kuumal suveperioodil hea sisekliima, vähendades soojuse pääsu ruumidesse isegi kuni 80%. Seega väheneb konditsioneeri ja ventilatsiooni kasutamise vajalikkus. Talveperioodil aga muudavad energiakiled aknaklaasid soojapidavamaks. Olemas on ka läbipaistvad päikesekaitsekiled, mis küll tõrjuvad soojust, aga jätavad samas eramu välisilme muutmatuks – see variant sobib näiteks miljööväärtuslikku piirkonda või muinsuskaitse all olevatele hoonetele. «Kõige soodsam lahendus viimase 35. aasta jooksul on elekter sümbioosis kamina või ahjuküttega,» kinnitab elektrikütte fänn Gunnar Raadik.
22 || sisuturundus/MOVEK GRUPP
postimees, 25. veebruar 2022