Ettevõtja oma lugu

Postimees Grupi eriprojektide ja sisuturunduse osakonna väljaanne • Jaanuar 2021

2 || kaamos group ||

jaanuar 2021

INNOVAATILINE JA KESKKONNASÕBRALIK. Kaamos Group kolis meeskonna jaanuari alguses enda arendatavasse Avala kvartalisse. Ettevõte hakkab tegutsema kõrvuti oma klientidega ning nautima Eesti ühe innovaatilisema büroohoone võlusid.

Kaamos Group muudab büroopidamise roheliseks CMYK 0 / 100 / 60 / 40 PMS Pantone 1955 C

CMYK 0 / 0 / 0 / 60 PMS Pantone Cool Gray 8 C

Kuidas ja miks sündis otsus kolida just Avala kvartalisse?

Viimaste aastate kiire arengu tulemusena on ettevõtte töötajate arv kasvanud ja senine büroopind Järve Ärimajas jäi meeskonnale kitsaks. Kuna Avala on meile mastaapseim ärikinnisvara arendus ja märgilise tähtsusega, siis tundus loogiline samm kolida kogu Kaamose meeskond siia. Et pakume kõigis Kaamose ärihoonetes ise haldusteenust, siis eelistame klientidega olla kõrvuti.

Avalasse tekib Tallinna suurim päikesepark. Kui suur on selle jõudlus? Kas Eesti kliimas tasub selline lahendus end ära?

Avala unikaalsus seisneb selles, et kvartali tarbeks toodetakse energiat osaliselt kohapeal. Avalasse kerkib täna Tallinna suurim päikeseelektrijaam, mille paneelide koguvõimsus on ligi 1400 kW. Kliima on taastuvenergia tootmisel

oluline tegur, olgu need päike, tuul või hüdroenergia. Meie neli aastaaega mõjutavad palju päikeseelektrienergia tootmist – suvel toodame päevaga sama palju kui talvekuudel ühes kuus. Arvestades sesoonsusega, oleme hinnanud, et suudame tagada kogu kvartali aastasest elektrivajadusest 30 protsenti kohapeal toodetud täielikult rohelisest elektrist. Mis lõplik näitaja on, näeme paari aasta jooksul, kui Avala on saavutanud oma tarbimisvõimsuse ning tootmine on kenasti käivitatud.

Mis on päikeseenergia tootmise vallas viimased ja suurimad tehnoloogilised arengud?

Päikeseelektrijaamade ja nende seadmete areng on pidevalt edasi liikunud. Kui varem olid uued paneelid 20-protsendilise efektiivsusega, siis täna on juba lisandunud üks-kaks protsenti (mittetööstuslikult kokku isegi üle 26 protsendi).

Nii on olnud juba viimased neli aastat. Täna ei pruugi need olla kõigis lahendustes majanduslikult konkurentsivõimelised, kuid kui katusepinda on vähe, mängib paneeli efektiivsus suurt rolli selles, kui palju on võimalik elektrit iga kasutatava ruutmeetri kohta toota.

Kogu areng liigub järjekindlalt sinnapoole, et päikeseelektri kWh hind oleks konkurentsivõimeline tänaste elektribörsihindadega, mida nägime ka viimastest Eesti riiklikes taastuvenergia vähempakkumistest, kus pakutav elektri hind on jõudnud 55 €/MWh juurde koos toetusega.

Panustame täna ja tulevikus üha enam nii Kaamos enda arendustesse kui ka Kaamose portfellettevõtete – Sunly - kaudu, et toetada ka ise rohepööret ja rohelisemat tulevikku.

Milliseid hüvesid saavad Avala kvartali üürnikud nautida?

Kliendi ootused töökeskkonnale kasvavad pidevalt. Töö ja kodu on põimunud, mistõttu keskkond peab olema terviklik. Avala ärikvartal on tervik, kus kohtuvad kõigi mugavustega büroopinnad ja teenused, mis lihtsustavad tööpäeva ja hoiavad iga päev kokku väärtuslikku aega. Olgu see 24/7 avatav spordiklubi, autopesula, pakiautomaat või kontori kõrval asuv tervislik lõunarestoran.

Ka võimalus minna enne või peale tööd trenni on oluline, et hoida vaim ja keha värsked. Lisaks vaatavad kliendid aina enam keskkonnasõbralikke ja säästlikke

Kaamos Group on 2002. aastal asutatud kodumaise kapitaliga investeerimisfirma, mis koondab kõik Kaamose ettevõtted. Kaamos Groupi suurimad investeeringud hõlmavad kinnisvaraarendust, ehitust ja puidutööstust ning energeetikat. Lisaks traditsioonilistele suundadele on ettevõte investeerinud tugevatesse Eesti sidemega iduettevõtetesse, et toetada kohalikku ettevõtlust ning panustada julgete ja innovaatiliste ideede elluviimisesse. Kaamose peakontor asub uuel aadressil: Electra, Avala kvartal, Veskiposti 2, 10138 Tallinn.

lahendusi. Avala büroomajad kannavad Keskkonnasõbraliku maja märgist. LEED Gold kandvad Avala büroomajad ammutavad energia Tallinna suurimast päikesepargist, mis aitab katta kolmandiku ärikvartali energiavajadusest – see tagab soodsad kõrvalkulud ja energia varustuskindlustuse.

Mida toob uus aasta Kaamosele?

Kaamos jätkab alanud aastal

kõigi planeeritud projektidega. Ärikinnisvaras keskendume Avala ärikvartali arendamisele, kuhu on pooleteise aasta pärast kerkimas teine büroohoone Polaris.

Elukondliku kinnisvaraportfell hõlmab täna Eestis nelja arendust – Vahtramäe, Hõbemetsa, Cityzeni ja Vikimõisa ning Lätis kahte – Divi Krasti ja MOHO müügisolevat elukond-

likku arendust. Puidutööstuses on selle aasta eesmärk tõhustada veelgi nii olemasolevat tootmist kui ka arendada saematerjali väärindamist. Lisaks töötame aktiivselt Valgevene Mozeri ehitusjärgus oleva saeveski käivitamise nimel. Nagu ka teised ettevõtjad, usume, et 2021. aasta tuleb majanduskeskkonna vaatest lootusrikkam ja pakub võimalusi uuteks investeeringuteks.

Viis peamist põhjust, miks kolida ettevõte Avala ärikvartalisse Asukoht. Avala ärikvartal kerkib Tallinna ühte kõige kiiremini arenevasse piirkonda – Veerenni asumisse. Ühelt poolt on Veerenni vaid kiviviske kaugusel Tallinna südalinnast, teisalt jäävad olulised sõlmpunktid nagu lennujaam, bussijaam ja tulevane Rail Baltica terminal vaid viieminutilise sõidu kaugusele. Kvartalisse pääseb mugavalt nii auto, liinibussi kui rongiga, samuti mööda kergliiklusteid nii Tartu kui Viljandi maanteelt, seda ka linnast väljas elades.

Keskkond. Tänapäeva ärilinnak on inimesekeskne.

Seepärast on Avalasse loodud keskkond, mis soosib inspiratsiooni ja mõttelendu. Avaratest kontoritest avanevad vaated Tallinna vanalinnale ja Ülemiste järvele, lõunapausil saab nautida piknikku rohelise haljastusega õuealal või einestada mõnes kvartali lõunarestoranis. Siseterviserajad sobivad aja mahavõtmiseks ja mõtete kogumiseks. Tööpäeva lõppemisel on võimalik keha ja vaimu turgutada spordiklubis.

Oluline on ka silmailu. Kui paljudes Tallinna büroohoonetes on lähtutud eelkõige funktsionaalsusest ja hoone esteetiline väljanägemine on teisejärguline, siis Avala ujub vastuvoolu. Arhitektide ja arendaja soov on, et Avala oleks pigem skulpturaalne kui klassikaline korrushoone. Selleks on välispinnaks kasutatud peegeldavat klaasi, mis on kaetud valgustatud fassaadielementidega, mis peidavad optiliselt korruste korrapärase jaotuse.

Innovaatiline ja keskkonnasõbralik. Avala tehnoloogilised uuendused teevad büroosviibijate elu tõeliselt mugavaks – hoone justkui mõtleb märkamatult inimese eest. Olgu selleks nutikad eelvalikutega liftid, mis tellitakse maja poolt juba ette, kui inimene hoone fuajeesse jõuab. Või automaatika, mis juhib valgustust, kütet ja ventilatsiooni sõltuvalt tarbimisvajadusest.

Keskkonnasõbralikkus on tehnoloogia kõrval Avala teine oluline märksõna. Keskkonnasõbraliku maja märgist LEED Gold kandvad Avala büroomajad ammutavad energia Tallinna suurimast päikesepargist – see tagab madalad kõrvalkulud ja energia varustuskindlustuse. Uudsed katused on kaetud keskkonnasõbraliku membraaniga (IKO Carrara), mis on õhku puhastava toimega. Katusematerjal neutraliseerib eluaja jooksul 3750 auto aastase emissooni.

Läbimõeldud parkimislahendus. Autoga tööl käimine ei pea olema lisastress. Avalas on suurepäraselt lahendatud paljude büroomajade mure – piiratud ja kulukas parkimine. Lühikeseks peatumiseks on hoone sissepääsu lähedal parkimiskohad, töötajatele ning pikemaks külastuseks on loodud mahukas parkimismaja ja maa-alune garaaž ligi 850 parkimiskohaga. See katab sujuvalt nii ärikvartali üürnike kui külaliste parkimisvajaduse. Samuti on laadimisvõimalus kuni 200 elektriautole. Kergliiklejatele on loodud jalgrattaparklad.

jaanuar 2021

|| verska mineraal oü || 3

4 || eesti töötukassa ||

jaanuar 2021

jaanuar 2021

|| eesti töötukassa || 5

6 || tehnoplast ||

jaanuar 2021

EESMÄRGIKS AUTOMATISEERIMINE JA ROBOTISEERIMINE. See on aga raske ja tööjõudu pole lihtne leida.

Tehnoplasti juhatuse liige Peeter Remmel: «Tuleb olla konkurentidest ees või vähemalt mitte maha jääda» Koroonaviirus on mõjutanud kõiki valdkondi, kuid mõnele on see isegi kasu toonud.

Näiteks Tehnoplastis suurendati paari kuuga pudelite tootmist viis korda. «Kõik desovahendite valmistajad kasutavad ju taarat ning see tuli suures osas meilt,» ütleb AS Tehnoplasti juhatuse liige Peeter Remmel.

P

eamiselt kasutatakse Tehnoplasti valmistatud pudeleid toiduainetööstuses ketšupi, majoneesi ja kastmete ning keemiatööstuses erinevate keemiatoodete villimiseks. Aga valmistatakse ka sanga ja kaanega ämbreid ning kanistreid, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses – autohooldusvahendite ja olmekeemiatoodete pakendamiseks ning toiduainetööstuses. «Joogipudelid tehakse teise tehnoloogiaga ning neid me ei tooda,» ütleb Remmel.

Teise valdkonnana toodab Tehnoplast korke, mida müüakse koos oma toodetega või ka teistele pudeli-kanistritootjatele.

Teisisõnu on AS Tehnoplast 4. aprillil aastal 1991 Eesti vabariigi kodanike erakapitalil asutatud plastpakendeid tootev ettevõte.

Ettevõte on oma valdkonnas juhtival kohal Baltikumis, ekspordi osakaal on aastatega kasvanud ja moodustab praegu ligi 40 protsenti käibest. Peamine osa ekspordist on suunatud teistesse Balti riikidesse, kus edasimüüjad Lätis on SIA STT ja Leedus UAB Imlitex.

Alustati nullist Remmel meenutab, et ettevõtte loomisest olid tal teadmised peaaegu olematud. «Kuna tahtsin midagi teha, siis käisin Mainori kooperatiivide ja aktsiaseltside loomise loengutel. Eraldi käisin veel härra Hardo Aasmäe loenguid kuulamas,» meenutab ta ning lisab: «Olin plastmassivormide konstruktor ja seda tööd ma oskasin.»

Sealt tekkiski mõte luua plastmasstaara valmistamise tehas.

Toona oli idee terves Baltikumis erakordne, kuna seni tehti taarat samas tehases, kus toodet villiti. Kõigi raskuste ja proovilepanekute juures, millega nii Remmel kui tema kolleegid Tehnoplastist algusaastatel silmitsi seisma pidid, oli see hea eelis, et konkurents tol ajal puudus. See andis võimaluse turgu ise kujundada.

Kui praegu toimetatakse peamiselt Tallinna tööstusrajoonis Mustamäel, siis täitsa esimesed ruumid renditi ning esimene toode tehti samuti renditud seadmel.

See oli 50-liitrine vaat, mida kohe müüma tuli hakata. Tol ajal kehtis Eestis Vene rubla, Eesti riik ja kroon tulid hiljem. Lisaks sellele, et tuli pidevalt mõelda, kuidas midagi müüa, oli sama oluline küsimus, kust materjali saada. «Materjali õnnestus tellida Aserbaidžaanist, aga seda pakuti lahtises vagunis. Ehitasime omale laudadest salve materjali vastuvõtmiseks tsementpõrandal. Tasumiseks oli raha aktsionäride sissemaksetest – praeguses vääringus 100 eurost 500 euroni. Kõik muu tuli järgmise 30 aastaga,» räägib Remmel.

Eesmärk võimalikult palju automatiseerida ja robotiseerida «Mis puutub tööjõusse, siis algselt oli tööl pearaamat ning

↑ Nii valmib kümneliitrine kanister. ↓ Sellisena on kümneliitrine kanister aluse kiletamisel, misjärel läheb see müügiks.

Peeter Remmel

meistrid, aga kuna töö pidi toimima kolmes vahetuses, siis pidi neid rohkem olema. Algusaastatel mu oma tööpäev lõppes kell 16.30. Siis tulin koju ja läksin kell 23 tagasi kontrollimaks, et tehtaks tööd,» meenutab ta.

Kui vahepeal oli ettevõttes koguni 70 inimest tööl, siis tänaseks on mehhaniseerimise ja robotiseerimise tõttu töötajaid 32. Pudelid ja kanistrid valmivad spetsiaalsetel plastmassi puhumisseadmetel ning korgid plastmassi survevalumasinatel.

Toormaterjalina kasutatakse plastmasse, mis on toodetud Euroopa juhtivates tehastes. Tehnoloogilised seadmed on ostetud juhtivatelt Euroopa ja Aasia firmadelt, nende valmistamisel on kasutatud uusimaid tehnoloogilisi lahendusi. Kokku on Tehnoplastil erinevaid tehnoloogilisi seadmeid üle 40.

Kuidas on lood taaskasutusega? Remmeli sõnul on katsetatud ka taaskasutatud materjali-

ga, kuid kahjuks on hind osutunud nii palju kallimaks, et odavam on teha uuest materjalist.

«Terve Baltikum ja Soome turg on liiga väike, et ehitada eraldi tehast,» ütleb ta.

Selge on, et mehhaniseerimine ja robotiseerimine pakub omajagu väljakutseid. Remmeli sõnul on töö raske ja tööjõudu ei ole kerge leida. «Inimesed otsivad kergemat tööd. Murekoht on ka palk, mis sageli enam ei motiveeri,» ütleb ta.

Millest unistab aga Tehnoplast lähitulevikus? «Tehnoplasti eesmärgid on pakkuda klientidele kvaliteetset toodangut ning olla jätkuvalt Baltikumi suurim pudelite ja kanistrite tootja. Oleme eesmärgiks seadnud automatiseerimise ja robotiseerimise.

Meil on tänaseks robotiseeritud kõik põhiprotsessid, aga mõtteid ja tööd jätkub ka edaspidiseks.

Tuleb olla konkurentidest ees või vähemalt mitte maha jääda,» ütleb Remmel.

AS TEHNOPLAST 2020. aasta käive 4,5 milj - käive suurenes 11 protsenti - inimesi 32 - töö ööpäev ringi seitse päeva nädalas Tänaseks on välja kujunenud järgmised tegevusvaldkonnad, mis kõik põhinevad plastmassi kasutamisel: - pudelite ja kanistrite tootmine; - pudelite ja kanistrite korkide tootmine; - sanga ja kaanega ämbrite tootmine.

INFO Laki 5A 10621 Tallinn Tel 656 3112, 656 3476 E-post: info@tehnoplast.ee www.tehnoplast.ee

|| energiastuudio || 7

jaanuar 2021

ENERGIATÕHUS KÜTTESÜSTEEM. Sisekliima täislahendusi eriosade projekteerimisest kuni teostuse ja järelhoolduseni pakkuv EnergiaStuudio alustas tegevust napilt pool aastat tagasi, riskantsel ajal, mil paljud ettevõtted uksed sulgesid, kuid noorel ettevõttel ja selle tegusal üheksaliikmelisel meeskonnal on õnnestunud välja teenida koht konkurentsitihedas sektoris.

EnergiaStuudio pakub nutikaid sisekliima täislahendusi, mis teevad kodu moodsaks ja mugavaks ning säästavad raha

ho

to

gr

ap

hy

E

ttevõtte juhatuse liige Raido Rondo tõdeb, et uue ettevõtte loomiseks on aeg olnud tõepoolest riskantne, kuid kui teha asju, mida osatakse, ja teha hästi, on risk madalam. Ta märgib, et kuigi Energiastuudio alustas tegevusega möödunud suvel ja aktiivne tegevus sai stardi alles augustis, on firma võtmetöötajatel valdkonnas pea kümneaastane kogemus. Rondo nendib, et praegu käibki turu ümberkorraldamine, kus osa paneb uksi kinni, kuid teistele tegijatele luuakse samal ajal uusi võimalusi.

Olenemata majanduse, kuuvõi päikeseseisust ehitatakse häid kodusid ikka ning just seetõttu võeti süda rindu ning tehti unistatu teoks. «Kogemus ja olukorra analüüs näitasid, kas tuleme ettevõttega turule nüüd või mitte kunagi. Kindlasti oli ja on võrrandis Covid-19, kuid selle eest ei ole keegi kaitstud,» ütleb Rondo.

Ra i

do Ron do

:E F o to

mi

li a

P

Ajastus mängib turule sisenemisel võtmerolli Konkurentsitihedas sektoris uue ettevõttena tuleb ellujäämiseks vaeva näha. Eks iga algus ole raske, eriti olukorras, kus väljakutseid esitab keeruline üleilmne tervisekriisist tingitud majanduskriis. Samas saab kitsaskohti oma kasuks pöörata, kui otsuseid langetada läbimõeldult.

Ka Energiastuudio juhtkonna otsus ajastada turule sisenemine vahetult enne sügist polnud juhus ega sattunud kogemata keerulisse ajaaknasse, vaid oli täpselt ning teadlikult planeeritud start. «Meie valdkonnas on sügis kõige teguderohkem aeg ja siis alustamine tundus pigem võimaluse kui juhusliku valikuna. Alustasime küttelahenduste turu ühe tõusu alguses,» märgib Rondo, kuid tõdeb, et sisenemine konkurentsitihedale turule värske meeskonnaga tööde tipphetkel ei olnud lihtne.

Rondo sõnul pole numbrid siiski eesmärk omaette. «Praegu on oluline keskenduda sisule ehk teenustele, mida pakume. Kui rääkida rahast, loeb see, mis lõpuks järele jääb, kui kõik on makstud. Praegu tuleb kõik, mis järele jääb, uuesti ettevõtte arendamisse investeerida ja seeläbi kasvada,» ütleb mees, kes tõdeb, et plaanid olid esialgu ilusamad kui tegelikkus, mis on sundinud ka tegemistes korrektuure tegema. Ent vigadest õpitakse ja Rondo sõnul on muutuste järel tulemused juba paistma hakanud.

Esimesed tuleristsed ja Medici efekt Energiastuudio juhatuse liikme Raido Rondo sõnul õpetas aga kiire sügis üheksaliikmelise meeskonna koos töötama. Tõestuseks toob ta välja, et kõigist lubadustest suudeti kinni pidada ja suuremaid äpardusi esimesel hooajal ei juhtunud, kuigi meeskonnas oldi sel ajal veel üksteisele suuresti võõrad.

Pinget lisas asjaolu, et töötajaskond on kirju taustaga – tegemist on küll spetsialistidega, kuid paljudel puudub varasem kokkupuude küttelahenduste valdkonnaga.

«Nüüd rakendavad nad varem kogutud teadmisi ja õpivad maja sees sektori eripärasid. Seeläbi on meil suur pilt palju enamate kogemustega,» selgitab Rondo, kelle kinnitusel on ettevõtte võtmetöötajad kõik erialase tausta ja kogemusega. Nemad õpetavad eriala eripä-

Kliente otsitakse peamiselt veel ise rasid uutele töötajatele. «Oleme sellise lähenemise võtnud täiesti teadlikult ning rakendame Medici efekti.»

Medici efekt tähendab lühidalt, et uus sünnib erinevate tegevusalade, ideede, kultuuride, oskusteabe ristamisel. «Kindlasti pole see lähenemine kergete killast, sest uue tee rajamine ei saagi olla kerge, kuid näeme selle vajalikkust, kui tahame turule tuua lisaväärtust.» Seda lisaväärtust pakutakse sel aastal peatselt juba 12-liikmelise kollektiivina.

Plaanid olid esialgu ilusamad kui tegelikkus Uue ettevõttena turul käib praegu Energiastuudio vundamendi ladumine. «Kui vundament on nõrk, ei kanna see vajalikku raskust. Kas oli õige otsus riskida ja tulla turule sellistes oludes nagu täna, selgub alles ligi kolme kuni viie aasta pärast. Praegu tuleb ellujäämise nimel vaeva näha ja pühendumusega tegutseda. Keegi midagi kandikul kätte ei too,» ütleb Rondo.

Ka käibenumbrid tõotavad tulla rõõmutekitavad, kuid Raido

Konkurentsitihedat turuolukorda sektoris illustreerib Raido Rondo järgmiselt: «Visake lammas huntide sekka ja vaadake mis saab!»

See tähendab, et palukesi jagub, kuid tööd tuleb teha kõvasti ning leida mooduseid eristuda. Rondo sõnul on nad arvestanud, et klientide nimel tuleb teha kõvasti tööd. Seetõttu on ettevõte oma müügi sihtinud just sinna, kus tuntakse, et ollakse kõige tugevamad. See on seni ka leiva lauale toonud. «Usume, et meile tagab edu läbipaistev tegutsemine ning seegi, et hoiame kvaliteeti järjepidevalt kõrgel.»

«Täna näeme kõvasti vaeva, et tulla pilti, olla pildis ja jääda pilti. Suur osa ajast otsime ise kliente ja vaikselt hakkavad tulema päringud läbi kodulehe päringuvormi,» märgib mees, keda teeb rõõmsaks ja innustab olemasolevate klientide positiivne tagasiside. Erilist äramainimist on saanud Rondo sõnul asjaolu, et kõik klientide murekohad on saanud lahenduse ühest kohast, sest Energiastuudio on võimeline pakkuma sisekliima terviklahendusi alates eriosade projekteerimisest teostuse ja järelhoolduseni.

Boonusena toob Rondo välja sellegi, et ettevõte pole end teadlikult sidunud ühe margi ainuesindajaks. «Loomulikult oleme maaletoojatega esindatavate brändide osas lepingulistes suhetes, et kehtiks garantii ja muu vajalik sinna juurde käiv, kuid suure tooteportfelli ja erinevate brändidega saame olla paindlikud ning seeläbi pakkuda lahendusi esiteks palju suuremale hulgale klientidele ning teiseks ka nõudlikele klientidele,» märgib Rondo.

Tulevikuplaanide hulka kuulub ettevõtte laiendamine ning meeskonna kasvatamine. Samuti on soov mitmekesistada teenuste ja toodete valikut.

«Suur soov on päris oma tooteid omada, mis aitaksid veel rohkem

turul eristuda, kuid see on kulukas ja aeganõudev protsess, mida alguses kindlasti endale lubada ei saa. Mõtted selles suunas juba liiguvad,» ütleb Rondo, kes viitab samal ajal ettevõtte logole, mis on merikarp. See sümboliseerib võimu, iseseisvust, sõltumatust ning kannab endas pideva kasvamise ja õppimise väärtust. «Suurenemiseks kasvatab merikarp end spiraali. Nii ka meie, me ainult ei kasvata oma tugevust olemasolevates valdkondades, vaid soovime neid lisada. Spiraal kasvab ja muutub suuremaks nagu ka meie teadmised ja kogemused. Lisaks käib ju elugi spiraali mööda. Iga järgmise ringiga paremini, kõrgemale, kaugemale!»

INFO EnergiaStuudio spetsialistid aitavad maja muuta energiatõhusaks ja mugavaks. Vaata lähemalt ja võta ühendust energiastuudo.ee või külasta EnergiaStuudio kontorit Tallinnas aadressil Vabaõhumuuseumi tee 4/1 või Tartus Turu tn 47/2.

8 || aquator oü ||

jaanuar 2021

POLE SAMA MIS MULLIVANN. Ehkki nii massaaži- kui mullivann lõõgastavad, saab massaaživannis keskenduda nendele piirkondadele, mis inimesele kõige rohkem muret teevad.

Ravivannide tervendavat kogemust saab nautida ka oma kodus Aquator OÜ on vanne tootnud juba 25 aastat. Nende ravivannid on enamikus Eesti sanatooriumides-raviasutustes, aga ka Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Ukrainas ja Venemaal.

H

üdroteraapia on arvatavasti maailma vanim raviviis. Selle kasutamist on täheldatud juba Egiptuse, Kreeka ja Rooma muistsetes tsivilisatsioonides. Näiteks Egiptuse ülikud kümblesid aromaatsete õlide ja lilleõitega lõhnastatud vees, seevastu roomlased ehitasid kodanikele ühiskasutuseks mõeldud keerulise ehitusega pesemiskomplekse ehk terme. Juba pikka aega on olnud teada, et kuum vesi paneb vereringe paremini tööle, tõstes seeläbi toonust.

Hüdroteraapia üks osa, hüdromassaaž, on täna populaarsem ja kättesaadavam kui kunagi varem, aga mis peamine – massaaživannide areng ei peatu. Kogu aeg tekivad uued mõtted ja tehnoloogiad. Vannide juhtimine täiustub aina täpsemaks ja delikaatsemaks. Vee toime jääb samaks, aga protseduur ise täiustub.

«In the middle of nowhere» Massaaživannide tootja Aquator OÜ alustas 1995.–1996. aastavahetuse paiku Tuhala laanes ühes vanas talugaraažis umbes 25 ruutmeetri suurusel pinnal. Aprillis jõuti esimeste toodetega ehitusnäitusele Piritale. Peale näitust avati esimene esindus Pirita rannahoones, kus peeti vastu sügiseni.

«Aasta pärast olime taas ehitusnäitusel Pirital, kus tutvusime Rootsi firma Svenska Neptun omaniku Per Adolfssoniga, kellega jätkub koostöö siiamaani. Peri suust on pärit vast kõige tabavam väljend firma algse asukoha kohta – «in the middle of nowhere»,» meenutab Aquatori asutaja Villi Pogga.

Aga just seal toodeti aastal 1998 esimesed massaaživannid ja juba 1999. aastal jätkus tegevus esmakordselt kaubamärgi Aquator all. Samal ajal avati oma esimene salong aadressil Saku tänav 15.

Suuremat tähelepanu pälviti aasta hiljem. «Esinesime Eesti disaini näitusel Helsingis ja esimest korda ülemaailmsel disainibiennaalil Saint-Etienne`s Prantsusmaal,» ütleb Pogga ja lisab, et selle aasta sisse mahtus palju, näiteks ka tootmise kolimine Tallinnasse Peterburi teele.

Kõige olulisemaks sai ilmselt sügis 2000. «Astusime siis esimesed sammud ravivannide väljatöötamiseks ja müügiks. Sellest ajast on meditsiiniliste vannide tootmine ja arendus olnud Aquatori töö oluline osa, mille tulemused on juba tavatarbijale mõeldud toodetes rakendust leidnud. Praeguseks on meie ravivannid kasutusel enamikus Eesti sanatooriumides ja raviasutustes, samuti Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Ukrainas ja Venemaal,» ütleb Pogga.

Massaaživann ei ole mullivann Mille poolest siis massaaživann tavalisest mullivannist erineb?

Lõõgastavad need ju mõlemad.

Massaaživanni veedüüsid on sätitud kasutaja järgi ning täpselt

tes kogu vanniskäigu palju tulemuslikumaks ja elamuslikumaks.

V ill

i P og ga

neile piirkondadele, kus paikneb kõige enam närvilõpmeid, mille kaudu saavutatakse suurim mõju keha seisundile. Samuti saab teatud piirides düüse sättida vastavalt vajadusele või vaegusele.

Seetõttu on massaaž ka palju tõhusam.

Mullivanni puhul tulevad mullid vanni põhjast ja nende suurust ning tugevust annab elektroonilise reguleerimisega sättida. Aquatori vannid toodavad tavalisest suuremaid mulle, mille raputav efekt eeskätt jalgade suurtele lihastele (reis ja säär) tagab nende korraliku lõdvestuse.

Klassikaline vanniskäik toimib kehale suures plaanis kahel viisil. Esiteks viib veesolek keha kaaluta olekusse ja võtab maha koormused, mida keha talub gravitatsiooni all olles ehk tavaolukorras. See leevendab pingeid ja surveid lülisambas, liigestes, lihastes, kudedes, fastsiates ja mujal ning võimaldab kehal efektiivselt lõdvestuda. Teiseks annab vannivesi sooja, mis omakorda võimendab eeltoodud efekte, samuti parandab ainevahetust ja lümfitsirkulatsiooni.

Massaažisüsteemid, mis on paigutatud olulistesse kehapiirkondadesse ning on piisavalt võimsad, võimendavad eeltoodud efekte mitmekordselt, muu-

Massaaživannid arenevad pidevalt Uusimad lahendused Aquatori vannide hüdromassaažisüsteemides on niinimetatud akupressuurmassaažid, kus ühe-kahe suurema düüsi asemel pakutakse paljude väikeste düüsidega varianti.

Hulk veejugasid tabab enamikku punkte kehal, mida mõjutatakse klassikalise nõel- või akuprassuurmassaažiga. Eesmärgiks jälle tõhusam tulemus.

On veel väga tähtis aspekt, mida tuleks rakendada eriti siis, kui inimesel on teatud vaegused, näiteks seljaprobleemid. Peale vanniskäiku tuleks end võimalikult kiiresti kuivatada ning voodisse heita, et vannis saavutatud lülisamba lõdvestus ja pikenemine kestaks hommikuni. See võimendab omakorda oluliselt vanniskäigu tulemust. Peale vanniskäiku ringi liikudes nulliks gravitatsioon kiiresti suurema osa vannis saavutatust.

Vannide tellimisel tehakse vigu Aquatoris nähakse sageli, kuidas vannide tellimisel kiputakse vigu tegema või ei mõelda olulisi asju hoolikalt läbi. Enne vanni ostu tuleks esmalt läbi mõelda, milleks vanni täpselt vaja on, kas veemassaaži nautimiseks ja/ või teraapiaks, duši all käimiseks, lapse vannitamiseks... Lisaks tuleks mõelda, kes vanni tihedamini kasutama hakkaks: naine,

mees, laps, eakas inimene, kelle liikumisvõimekus on vähenenud või hoopis puudega inimene?

Sageli ei mõelda ka vanni kujule. Siinkohal tuleks aga lähtuda vajadustest, ruumi mõõtmetest ning omapärast.

Vajaduste väljaselgitamise järel oleks mõistlik võtta vannitoa joonis koos mõõtudega nii ruumi enda kui ka kommunikatsioonide asukoha kohta ning kohtuda spetsialistiga, kellega kõik põhjalikult läbi arutada ja teha sobivaim valik, arvestades kõiki nüansse.

«Kogemus näitab, et spetsialisti juurde tulles säästetakse kokkuvõttes palju aega, mis aitab vältida eksimusi või vajakajäämisi eeltöös, mis võib hiljem kaasa tuua lisakulu nii töö kui raha näol ja rahulolematuse tulemuse suhtes,» ütleb Pogga.

Kui valik on tehtud ja vann valitud, on kindluse mõttes õige lasta tootja spetsialistil vanni asukohas teha täpsed ruumi mõõdistused, et vajadusel vanni mõõtu korrigeerida ehk nii-öelda mõõtu lõigata.

Akrüül teeb vanni vastupidavaks Täna valmivad kõik Aquatori vannid Tallinnas ligi 1500-ruutmeetrisel tootmispinnal ja vannide tegemisel lähtutakse ainult parimast. «Näiteks vannikesta valmistamisel kasutame saniteetset valuakrüüli, mis on tippklassist igas suhtes – nii füüsikalismehaanilise tugevuse, keemilise vastupidavuse kui ka UV-kiirguse

AQUATOR OÜ

osas. Viimane tähendab, et toode ei muuda värvi ega pleegi ka väga pikaajalise kasutamise käigus,» ütleb Pogga.

Mehaaniliselt tugev ja mikropoorivaba pind tagab seega vannikestale tugevuse ning kvaliteetse väljanägemise, mis kestab kaua ja on kergesti puhastatav, samuti vastavuse kõrgeimatele hügieenistandarditele.

- 25 aastat vannide tootmise kogemust - toodame juba 21 aastat ka professionaalseid meditsiinilisi lahendusi - üle 30 000 toodetud vanni - DME Award 2007 (Design Management Europe Award)

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST: Aquator OÜ Peterburi tee 53b 11415 Tallinn Tel 501 8796 E-post: aquator@aquator.ee https://aquator.ee

jaanuar 2021

|| upgr8 || 9

10 || advokaadibüroo tark ||

jaanuar 2021

ADVOKAAT Kõik suured edulood ei alga sellest, kuidas asjaosaline juba põlvepikkusena just sellest karjäärist unistas. Ka Aare Tark, advokaadibüroo TARK asutaja ja vanempartner, jõudis kõigi katsumuste kiuste 37 aastat tagasi advokatuuri ning asutas omanimelise büroo, kus tänaseks töötavad ka tema kaks poega.

Aare Tark leidis armastuse õiguse vastu juhuse tahtel Kust tekkis huvi õiguse ja seaduste vastu? Õigusteaduskonna valik oli viimase hetke otsustus, kuivõrd keskkooli lõpetamisel oli tegelik huvi ajalugu. Tartu ülikooli ajaloo- ja õigusteaduskonda sisseastumiseksamid olid täpselt samad.

Otsest huvi õiguse ja seaduste vastu ei osanud sel ajal teadvustada. Õigusteaduskonda sisse saamine tundus suurem väljakutse, mistõttu sai ka selle kasuks otsustatud.

1970. aasta lõpp ja 1980. aastate algus oli sügavaim stagnatsiooniaeg tolleaegses režiimis.

Teise kursuse alguses pidid kõik õigusteaduskonna üliõpilased täitma niinimetatud isikliku ankeedi, mis sisaldas põhjalikke küsimusi vanemate päritolu ning nende tegevuse kohta sõja ajal ja nii edasi.

Isa, kelle vanemad olid 1941. aasta juunis küüditatud, oli Saksa sõjaväemundris osalenud lahingutegevuses Sinimägedes, sattunud sõjavangi Tšehhis ning seejärel olnud vangilaagris Siberis.

Andmete esitamise järel oli selge, et mul oli õigusteaduskonna lõpetamisel välistatud igasugune karjäär tolleaegses prokuratuuris või kohtusüsteemis, rääkimata muudest uurimisorganitest või riigiametitest.

Seetõttu oli elukutsevalik piiratud – ettevõtte jurist või advokatuur. Advokaadi elukutse tundus tol ajal kauge unistus. Teadsin, et ainult hea õppeedukuse korral on võimalik silma paista ning loota suunamiskomisjoni mõistvale suhtumisele.

Nii ka juhtus, et lisaks korralikele hinnetele kirjutasin advokatuurialase ajaloo teadustöö, mille eest sain üliõpilastööde vabariiklikul konkursil kõrge koha. Lisaks kaitsesin diplomitöö kaitseõiguse teemadel. Kokkuvõttes pälvisin advokatuuri juhatuse tähelepanu ning võimaluse kandideerida advokatuuri. See oli ühe Mustamäe poisi unistuse täitumine.

Mis ajendas looma oma büroo, selmet teha turvalisem valik ja mujale tööle minna?

Olen advokaadina töötanud 1984. aastast. Kaido Pihlakase ja Üllar Talvistega asutasime 1989. aastal advokaadibüroo Heta. Peale õpinguid USA-s otsustasin asutada 1991. aasta kevadel omanimelise büroo. Töökogemus ja teadmised andsid julguse ja tõuke advokaadibüroo luua. Ma ei ole seda kunagi kahetsenud.

Büroo loomine ja käimalükkamine ei olnud ilmselt kerge?

Ilmselt ei ole mõtet korrata kirjeldusi, millega kõik alustavad ettevõtjad 90-ndatel kokku puutusid. 1991–1992 oli aeg, kus oli puudus kõigest. Aga saime sellest üle.

Suurim motivaator oli Eesti majanduse ülesehitamine uues regulatsioonis. Segadust oli palju, aga Laari esimene valitsus võttis vastu kiireid ja olulisi otsuseid, mis kiirendas riigiettevõtete erastamist ja kapitalistliku majandussüsteemi rakendamist. Ol-

les aktiivselt nende protsesside keskel, võimaldas see realiseerida erialaseid teadmisi praktikas päris hästi.

Juristitöö ei ole meelakkumine.

Kas lapsed pikkadest tööpäevadest ja karmist tööst ära ei kohkunud, et kõik on sama valdkonna valinud? Või on armastus õiguse vastu nakkavam?

Lapsed kasvasid üles teadmisega, et tööpäevad ongi pikad. Samas olid nad uudishimulikud ja head kuulajad, kes kasvasid üles juristidest vanematega. Mõlemad poisid on eriala ise valinud ning kinnitanud, et ei kujuta ette, mida muud nad oleksid ülikoolis õppinud. Ilmselt aitas kodune keskkond valikutele kaasa.

Advokaate on tänapäeval palju.

Mis omadused (või hoopis õnn, juhused) otsustavad, kellest saavad silmapaistvamad juristid, ametkondade või firmade juhid?

Advokaate on Eestis tõesti palju ja konkurents suur. Hea juht peab eelkõige olema oma eriala professionaal. Aga ainult sellest ei piisa. Peab oskama inimesi motiveerida, et tegutseda ühise eesmärgi nimel, ning samas andma neile võimaluse ka isiklikuks arenguks. Juht peab olema liider, kes suudab otsustada ja vastutada.

Juhuse ja õnne osa juhiks saamisel ei oska ma analüüsida.

Mida teie advokaadi töö juures kõige olulisemaks peate?

Heaks advokaadiks saadakse tugeva kutsumusega elukutse vastu ja pikaajalise kogemusega. Oluline on arusaamine advokaadi rollist ühiskonnas ja õigusemõistmise protsessis. Õigusteadus oli vahepeal ja on mõneti on ka nüüd väga populaarne eriala, mida õppima minna. Kas on oht, et advokaate «toodetakse üle» või on tööd siiski veel tegijatele küllaga?

Advokaadi elukutse on ajaloos vanimaid. Leiame suurepäraseid esinejaid ja oraatoreid antiikKreeka aegadest. Arvan, et selline populaarsus on hea märk sellest, et advokaadid teevad tänuväärset ja head tööd tänases Eestis. Andekaid ja töökaid inimesi ei saa kunagi olla liiga palju, olenemata elukutsest.

Kas olete rahul pildiga, mis täna õigusmaastikul avaneb? Kui saaksite valida midagi, mida muuta, mis see oleks?

Alati on lihtne kritiseerida. Pigem peaksime võrdlema tänast olukorda 30 aasta taguse ajaga, kuivõrd tähistame ju selle aasta augustis Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid alustasid samalt lähtepositsioonilt.

See, kuhu me oleme tänaseks jõudnud, on tähelepanuväärne.

Siinkohal sügav kummardus õigusteadlastele ja juristkonnale, kes on loonud õigusmaastiku, millele oleme suutnud üles ehitada arenenud ja toimiva riigi ning korralikult toimiva kohtusüsteemi. Kindlasti on mitu teemat nii majanduses kui ka riigi-

korralduses, mida peaksime õigusloomega kiiremini muutma või arendama.

Märksõnad on kliima, rahvastik, energeetika ja tehnoloogia, aga ka riigireform.

Noor jurist soovib kandideerida teie büroosse tööle. Mis on kolm olulisemat kriteeriumi, mida kandideerimisel vaatate?

Advokaadibüroo 30 tegevusaas-

ta jooksul olen kohtunud paljude andekate noorte inimestega.

Praktika on kinnitanud, et peamine vajalik omadus on töökus ja soov tegutseda advokaadina. Vajalik on muidugi professionaalne analüüsivõime ja võime kiiresti mõelda. Varjatud uhkusega võib tõdeda, et meilt on sirgunud eriala absoluutseid tippe ka väljaspool advokaadi elukutset.

Mis on olnud senise karjääri tipphetk?

Olen advokaadina töötanud 37 aastat. Kutsetööga rõõmustavaid hetki on aastate jooksul olnud palju. On olnud valusaid kaotusi. See käib alati ja paratamatult advokaaditööga kaasas. Kindlasti on hea meel tõdeda, et olles advokatuuri esimees, sai seitsme aasta jooksul koos tolleaegse juhatusega pan-

dud alus kaasaegse advokatuuri loomisele Eestis.

Samas võin kinnitada, et suurima rahulduse toob teadmine, et mõlemad pojad Tanel ja Tauno on valinud advokaadi elukutse. Sama suurt head meelt valmistab asjaolu, et tütar Elen on lõpetanud TalTechi majandusteaduskonna ja valdab reaalaineid meist palju paremini ning suudab hästi analüüsida majanduselu toimimist.

|| ettevõtja oma lugu || 11

jaanuar 2021

JÄÄTMEKÄITLUS. Eesti riigi eesmärk on suunata võimalikult suur kogus elutegevuse käigus tekkivatest jäätmetest taaskasutusse ja vähendada sellega ühiskonna tekitatavat «jalajälge». Olulist rolli mängib selles valdkonnas tänavu 30. tegevusaastat tähistav jäätmekäitlusettevõte AS Epler & Lorenz, kelle valduses on Eesti ainus spetsiaalne ohtlike jäätmete põletamise tehas.

AS Epler & Lorenz on 30 aastat aidanud vähendada ühiskonna tekitatavat «jalajälge»

J

äätmete käitlemine on mitmetahuline, eriti keeruline on just ohtlike jäätmete valdkond. Paljud jäätmed on ohtlikud nii inimesele kui ka loodusele ning seetõttu nõuab seda liiki jäätmete vastuvõtt ja nende käitlemine nõuetest kinnipidamist,» tutvustab AS Epler & Lorenz juhatuse liige Janis Lorenz. «Meie eesmärk on korraldada jäätmekäitlust loodust võimalikult säästvalt.»

AS Epler & Lorenz alustas ohtlike jäätmete käitlemisega 1991. aastal õlijäätmete kogumise ja põletamisega esimesel Baltimaadesse ehitatud jäätmepõletusseadmel Tartus. Et inimtegevuse käigus tekkivate, elukeskkonnale ohtu kujutavate jäätmete ring on märksa laiem, tekkis peagi vajadus ka teiste ohtlike jäätmete käitlemiseks. Tänaseks on ettevõtte tegevus koondunud järgmistesse põhisuundadesse: ohtlike jäätmete põletamine energia tootmiseks, jäätmekütuste valmistamine fossiilsete kütuste asendamiseks, ohtlike jäätmete taaskasutamine materjalina ning keskkonnakaitseliste puhastustööde teostamine.

«

mille tegevuse tulemusena on tagatud Eestis põletamist vajavate ohtlike jäätmete keskkonnaohutu käitlemine,» kinnitab Lorenz.

Tehaste valmimine on planeeritud 2022. ja 2023. aastaks.

Keskkonna muudavad puhtamaks teod, mitte sõnad

Inimeste mõttemaailma muutmine on võtnud aastaid Ettevõtte valduses on Eesti ainus spetsiaalne ohtlike jäätmete põletamise tehas Lorenzi sõnul tundus 1991. aastal jäätmekäitlusettevõtte asutamine esmapilgul vettehüppena tundmatusse. «Ohtlikud jäätmed oli võõras teema. Väidetavalt neid ju ei tekigi nii palju. Meil kulus aastaid mõttemaailma muutmiseks,» meenutab ta. «Olulise otsu-

se tegime 2004. aastal – et jätkata ohtlike jäätmete põletamist, peame uuendama põletustehase. See vajas suurt investeeringut, mis algul tundus päris raske. Suutsime pankadele selgeks teha vajaduse Eestile ja leidsime panga, kes oli valmis toetama.»

Täna võib AS Epler & Lorenzi tugevuseks nimetada ohtlike jäätmete taaskasutamist ja lõppkäitlemist. Ettevõtte peamised kliendid on tootmisettevõtted, ravi-

asutused ja kohalikud omavalitsused. Koostöö partneritega põhineb Lorenzi sõnul aususel, kokkulepetest kinnipidamisel, töö kvaliteedil ja paindlikkusel teenuse osutamisel.

Rajatav käitlustehas aitab lahendada Eesti ohtlike jäätmete probleeme Ettevõtte tulevikuplaane on mõ-

jutanud jäätmete põletamise lõpetamine Kunda Nordic Tsemendi ahjudes. Seetõttu otsustati rajada Tartusse vana põletustehase asemele suurem ja moodsam.

Oleme alustanud uue põletustehase rajamiseks ja vana rekonstrueerimiseks vajalike tegevustega. Pärast nende projektide elluviimist on Tartus ja Tallinnas ohtlike jäätmete põletustehased,

AS Epler & Lorenz omab täna kaht regionaalset käitluskeskust – üks Tartus ja teine Tallinnas –, mis teenindavad kogu Eestit. Ettevõttes töötab ligi 60 inimest, kellest pooled viis või enam aastat.

AS Epler & Lorenz tööprotsess vastab ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 standarditele, mis näitab, et ettevõttes kasutusel olevad käitlustehnoloogiad vastavad kehtivatele keskkonnanõuetele, on loodussäästlikud ja inimsõbralikud. Ettevõte vähendab oma igapäevatöös «jalajälge», arendades keskkonnasõbralikke digilahendusi, mille tulemusena paberdokumendid on viidud elektroonseks. Epler & Lorenz on Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liige.

Keskkonnasõbralikult koos!

12 || ettevõtja oma lugu ||

jaanuar 2021

HINGESAATJAD. Lähedase kaotus on raske, kuid sageli leinaks palju aega ei anta, sest planeerima tuleb hakata lahkunu viimast teekonda. Asjaajamine on keeruline, sest inimesed ei tea, kust alustada, kelle poole pöörduda ning mida matuse korraldamine endast kujutab. Just siis, kui mure kõige suurem ja hingel raske, tuleb appi matusetalitus-büroo Hingesaatjad, mis pakub Kesk-Eestis kvaliteetset matuseteenust alates inimese surnuks tunnistamisest kuni viimase pärja kääpale asetamiseni.

Mi

Hingesaatjad – kvaliteetne matusetalitus Kesk-Eestis toob hinge rahu

H

ingesaatjate matusetalituse büroo alustas tegevust 2018. aasta mais. Täna tegutsetakse kahes linnas – Viljandis ja Paides. Mihkel Raudsepa, Hingesaatjate juhataja sõnul on Viljandis suur, 60 istumiskohaga ärasaatmissaal ning peielauaruum 50 kohaga, Paides aga soe ja hubane ärsaatmissaal 40 istekohaga. Mehe peas mõlguvad juba ettevõtte laienemise mõtted, et inimesed saaksid lähedased väärikalt ära saata kogu Eestis.

Samas tunnistab Raudsepp, et klientide leidmine valdkonna uuele tulijale pole lihtne, sest enamus matusebüroosid on pikalt tegutsenud. «Klientide saamine sõltub paljus sellest, kuidas neid haiglate ja hooldusasutuste poolt suunatakse. Paraku suunatakse inimesi ikka juba pikalt tegutsenud matusebüroodesse,» möönab mees.

Sellest hoolimata teevad matusebüroo Hingesaatjad inimesed tööd suure hoolega, et pakkuda teenust, kus millegi üleliigse pärast lähedase kaotanud muret tundma ei pea. Kõik vajalikud teenused leiab ühest kohast.

h ke

l Rau dse pp

Mida teha, kui lähedane inimene on siit ilmast lahkunud?

SAMM 1. Esmalt tuleb fikseerida surm. Haiglas teeb seda arst, kodus tuleb helistada perearstile või kutsuda kiirabi.

SAMM 2. Matusebüroost tuleb tellida auto, mis viib lahkunu külmkambrisse.

SAMM 3. Matusebüroos tuleb vormistada matuse korraldus.

«Olen näinud kõrvalt, kuidas lähedase kaotanud inimene ei tule olukorraga toime: puudub kogemus matuste korraldamises, lisaks elavad inimesed kiiret elu ning surm tabab ootamatult. Matustega seonduv on aga vaevarikas protsess, kus tegelikult leinarahu saab rikutud,» ütleb Raud-

sepp, kelle sõnul oligi just kõik see ajendiks, miks otsustati hakata lähedase kaotanud inimestele tugisambaks. «Meie büroos saab ühe-kahe tunniga kogu matusekorralduse otsast lõpuni paika panna, ilma et peaks millegi pärast muretsema. Lisaks oleme telefoni ja e-posti teel 24/7 inimes-

te jaoks olemas,» toob ta välja, märkides, et matusebüroo Hingesaatjad korraldab nii hauamatuseid, ärasaatmisi tuhastamisele kui urnimatuseid lahkunu transpordist peielauani välja. Loomulikult on võimalik tellida ka üksikteenuseid. Täpsemalt on võimalik lugeda www.hingesaatjad.ee.

INFO Hingesaatjad matusebüroo üldtelefon 5827 2414 vastab 24/7.

Asume: Viljandis Vaksali 14 Tel 371 558 6502 Paides Suur-Aia 19 Tel 5800 0906

SAMM 4. Perearsti abiga tuleb vormistada arstlik surmateatis ja selle koopia tuleb tuua matusebüroosse.

SAMM 5. Külastada tasub omavalitsust, sest sageli puudub inimestel teadmine, et neil on õigus saada matusetoetust.

|| zäp || 13

jaanuar 2021

ALATI TÄIS! ZÄPi asutajad teadsid juba tükk maad enne koroonat, 2018. aastal, et käte teel levivate nakkuste tõttu kaotab ettevõte iga töötaja kohta aastas terve keskmise kuupalga, rääkimata inimese enese ja riigi saamata jäänud tulust ning tekitatud tervisekahjust. Just sel põhjusel võttis ZÄP oma südameasjaks kätehügieeni tehnoloogiate arendamise ja terviklahenduste pakkumise.

Tark kätepuhastusjaam pakub rohkem tervelt elatud päevi KRISTJAN ARUNURM ZÄP, zapeesti.ee

ZÄPi sünnilugu ZÄP algas päris probleemist. Sõbrad tulid kokku – kellel oli lapsest saati nõrk immuunsüsteem, kellel lihtsalt foobia avalikes kohtades ukselinke puudutada. Vaatasime ringi ja leidsime, et meiesuguseid on palju. Saime aru, et tahame olla tehnoloogiafirma ja kuna oleme idulaadne ettevõte, otsustasime astuda Eesti suurimasse inkubaatorisse Tehnopol.

Uurisime põhjalikult nakkushaiguste põhjustatud kahju majandusele ja imestasime, kui vähe tähelepanu sellele pööratakse. Selgus, et inimesed ei osanud isegi õigesti käsi pesta, ehkki muidugi arvasid, et valdavad seda maast madalast. Seepärast otsustasime keskenduda nii harjumuste, oskuste kui saadavuse kasvatamisele.

Esmalt sündis kätehügieeni koolitusroboti prototüüp. Oleme sellega mitmetes koolides elevust tekitanud – võistlusmomendi ja interaktiivse ekraani abil esitletuna ei tundu kätehügieen noortele enam nõme ja igav teema.

Ikka on põnev teada, kas saad parema tulemuse kui sõbra 84 protsenti kätepuhtust.

Meiegi polnud koroonaks valmis: tahtsime huvi kätehügieeni vastu ise luua, aga koroona tegi seda osaliselt meie eest ja dikteeris turu tempot. Ega me 2018. aastal teadnud ju COVIDist midagi, aga probleem oli ka enne. Oli enne ja on endiselt õhus üle 200 viiruse, mis võivad meid iga päev nakatada ning 80 protsenti neist levib käte ja kontakti kaudu.

Innovaatiline nutijaam Tark tehnoloogia on murdnud kõikvõimalikesse valdkondadesse. Nii et hakakem harjuma: enam pole nutikad üksnes telefonid ja autod, vaid ka kätepuhastusjaamad!

Paljud on näiteks poodi minnes avastanud, et sealses kätepuhastusjaamas on vahend otsas.

See on ebamugav olukord, milles on kohe suurenenud terviseoht kõigile. Et aga ZÄPi missioon on pakkuda inimestele rohkem tervelt elatud päevi, loodigi siinsamas Eestis tehnoloogia, mis hoiab kätepuhastusjaama pidevalt töökorras. Uudne jaam annab teenindusmeestele ehk zäpmänidele kaughaldusliidese kaudu ise aegsasti teada oma hooldusvajadusest. Nii on selline teenus tellijale täiesti murevaba ja tagab tema klientidele maksimaalselt turvalise keskkonna. Sedasi saab kokk, poepidaja või pankur keskenduda oma põhitegevusele ja ära jääb pistelise visuaalkontrolliga seotud asjatu halduskoormus.

Selleks, et näidata hoolimist endast, oma töötajatest ja klientidest, polegi vaja palju – tulebki lihtsalt päriselt hoolida ja pakkuda parimaid lahendusi, et kõik tunneksid end turvaliselt, ega kulutaks arutult sellele, mida saanuks ennetada. Üsna kindel, et nööriga leti külge seotud ligased pumppudelid on

Õige pea laieneb ZÄP hiljutise eduka ühisrahastuskampaania toel ka Skandinaaviasse ja Baltikumi. Praegu on nutika ZÄP Pro paketi tellimisel kaks esimest kuud lausa tasuta ja edaspidigi vaid 17.95€ ning käsi hooldava ja puhastava antiseptikumi liiter 4.95€.

peagi minevik ja nõudlus puutevabade kätepuhastusjaamade kasutamise järele ei kao kuskile. Õige varsti on elementaarne, et kõik kätepuhastusjaamad on nutikad ja nende tellijad ei peagi teadma, kuidas need salamisi pidevalt toimivad. Just nagu me ei tea, kuidas meie töökontori kõrghoone aknad puhtaks saavad või telerisse üle õhu sadu kanaleid jõuab. Elementaarne.

Tugi teenindussektorile ZÄP töötab oma missiooni kallal kirega ja hindab mis iganes valdkonnas neid, kes ajavad samuti oma asja põlevate silmadega.

Oleme märganud, milles seisneb näiteks imeliste roogade saladus: nende valmistajad ei tee lihtsalt süüa – need kokad on kunstni-

kud! Eestis on neid palju ja see kunst ei tohi hääbuda.

2020. aasta pani raskesse seisu kõik hotellid, kohvikud, restoranid. Pandeemia ja piirangud on muutnud tegutsemise teenindussektoris endisest tunduvalt keerulisemaks, riskantsemaks ning kulukamaks.

Kui mõnel olulisel majandusharul, kus töötab kümneid tuhandeid inimesi, läheb kehvasti, kannatavad lõppkokkuvõttes kõik – kohalikud väiketootjad, paljud hulgimüügiettevõtted ning loomulikult riik ja selle maine.

Sestap otsustaski ZÄP panna õla alla just toitlustussektorile ja toetada Eesti Peakokkade Ühenduse kampaaniat «Päästame Eesti toidukohad». Selle algatusega annab ZÄP kuni 50 kohvikule-restoranile keerulise aja üleelamise leevenduseks kolmeks kuuks tasuta kasutusse nutikad kätepuhastusjaamad koos vajamineva kvaliteetse täitevedelikuga. Sest uus olukord on toonud uue normaalsuse: avalike kohtade külastajad peavad nüüd elementaarseks, et kõikjal on kätepuhastusdosaatorid, mis mõistagi on teenindusasutusele lisakulu.

ZÄP kutsub üles ka teisi ettevõtteid omal moel jõudumööda toitlustussektorile abikätt ula-

tama. Päästame Eesti toidukohad ja seljatame viiruse. Vähim, mis teha saame, on minimeerida viiruse levikut kontaktide kaudu.

Ja kui see on mõnel puhul vältimatu, siis hoiame vähemalt käed turvaliselt puhtana.

Tuleviku normaalsus Kui keegi oleks teile 30 aasta eest pihku pistnud kandilise musta plaadi ja palunud sellega helistada, oleksite seda inimest veidraks pidanud, sest telefon pole ju ometi selline. Kus on nupud ja antenn või vähemalt ketas ja juhe? Nüüdne põlvkond ei oskaks aga nuppudega midagi pihta hakata. See, mis eile oli veider, on täna igapäevane ja vastupidi.

Või siis teine näide. Kas mäletate aega, mil veeautomaati asutuse kööginurgas või pangakontoris võinuks pidada kosmoseilmutiseks? Keegi poleks mõistnud, miks on kraani kõrvale vaja veeautomaati. See polnudki ju nii ammu. Nüüd ei imesta enam keegi, puhas vesi on endastmõistetav mugavus.

Nutikad kätepuhastusjaamad võivad sarnaselt juhtmevabadele telefonidele ja veeautomaatidele tunduda harjumatud, kuid need on tulnud selleks, et jääda. Zäpime maailma paremaks, üks kätepaar korraga!

ZÄP Pro nutikas süsteem hoiab kursis, kuidas kätepuhastusjaamal läheb.

14 || ettevõtja oma lugu ||

jaanuar 2021

jaanuar 2021

|| tallinna krematoorium || 15

16 || ettevõtja oma lugu ||

jaanuar 2021

Mäetaguse mõisahotelli edu peitub sihipärases töös

Mõisa ajalugu Mäetaguse mõisa (Mehntack) esmamainiti 1542. aastal ja mõisa asutaja oli Peter von Tiesenhausen. 1617. aastal sai mõisa omanikuks Tuwe Bremen, seejärel lühiajaliselt Wrangelid ja ka Unger-Sternbergid. Mõis põles Põhjasõjas maani maha ja läks 1733. aastal ligi kaheks sajandiks von Rosenite kätte. 1736. aastal asus valitsema Otto Fabian von Rosen, kellel oli Eestis veel neli mõisa ja kes oli ametilt Liivimaa maanõunik ning auastmelt Venemaa keisririigi kindralmajor. Mõisa viimane omanik oli Konstantin von Rosen. Kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis von Rosenite aadliperekonnale. Pärast seda asus mõisahoones aga kool.

Mis teeb Mäetaguse mõisahotelli unikaalseks?

Kui enamus majutusasutusi on sihtkliendiks valinud lastega pered, siis väike – ainult 24 toaga – Mäetaguse mõisahotell on julgenud erineda ja valinud sihtkliendiks, keda turundusega kõnetatakse, täiskasvanud paarid.

Tänane kontseptsioon käib samuti ajaloolise stsenaariumi järgi, et hotelli kliendid on kui mõisahärra külalised, keda võõrustab ajaloolises mõisa abihoones eesti talurahvas. Teenindajate linasest riidest vormirõivad ja Kirde-Eestile iseloomulik prees tüdrukute pluusidel järgivad tolle aja vaimu. Ka restoran Rosen pakub eestipärast menüüd, milles on tunda slaavi mõjutusi, sest eks talurahvas näppas ideid mõisnike söögilaualt ja oranžeriist.

Soe supelmaja meeldib eriti naistele ja 25 meetrised ujumisrajad meelitavad jällegi mehi. Suure lisaväärtuse annab täiskasvanute 18+ vaikne sauna tagatuba. Kokku on troopilises spaas seitse erinevat sauna, see on juba tõsine argument.

Külaliste tagasiside ütleb, et eriti väärtustatakse mõisahotelli personali – nende personaalsust ja külalislahkust. Jõudumööda on investeeritud füüsilisse keskkonda, hoides samas siiski pigem lihtsamat joont. 2020. aastal pälviti ka Eesti Eduka Ettevõtte tunnustus.

Et erakliendid soovid pigem spaas lõõgastuda, siis neile on hea valik erinevaid spaapakette, kuid grupiga reisijatele pakutakse unikaalseid ühistegevusi nagu kirveviskamine, koduõlle töötuba, tõukeratastega matkad ja muusikaviktoriin. Valikus on kümmekond vahvat ühistegevust.

Viimastel aastatel Eesti majutusasutuste tippu jõudnud Mäetaguse mõisahotelli edu pole neile üleöö sülle kukkunud. 2019. aastal pälviti gasellettevõtte tiitel, ent tegelikult alustas Mäetaguse tegevust juba aastal 2006. Tiitleid on neil ette näidata veel ning erinevad tunnustused annavad kindlasti märku kvaliteedist.

Karukella puhkemaja opereeriv Tertur OÜ tähistab juubelit

Mäetaguse mõisahotell asub aadressil Pargi 1, Mäetaguse alevik, Alutaguse vald, Ida-Virumaa.

Lisainfo kodulehel www.moisahotell.ee, Facebookis ja Instagramis.

Abielupaar pani leivad ühte kappi ka äris Abikaasad Jaanus ja Terje Rattur otsustasid kümme aastat tagasi seljad kokku panna ja nii sündis Karukella projekt. Terjel on alates 2004. aastast kogemus turismis; ta on Ida-Viru turismiklastri asutajaliige ning senimaani aktiivne liige ja sisendiandja.

Ettevõtte meespoolel Jaanusel on projekteerimis-, inseneri- ja ehituskogemus. See tegi kogu projekti sündimise võimalikuks. Paljuski tänu Jaanuse oskustele on Karukellast saanud energiatõhus mobiilist juhitav nutimaja. Tegu on kontaktivaba puhkemajaga, sest külalised pererahvaga ei kohtugi.

Tegemist on ka self-made inimestega – kummalgi pole olnud metsi, maid ega vanemate pärandatud varandust. Õppimine, uudishimu, enesetäiendamine, lahendustele keskendumine ja kirg viisid neid sinna, kus julgeti astuda samm ning võtta kohustused, et saada majutusettevõtjaks.

Mida Karukellas teha saab?

Majapidajate kogemused näitavad, et inimesed, kes tellivad majutuse koos mõne lisategevusega, on alati palju rahulolevamad. Lisaks tekivad mälestused, mida on hiljem vahva meenutada. Seniste külaliste tagasisidest võib lugeda, et Karukella puhul on tegu isegi Eesti parima puhkemajaga. Õnneks on Karukella puhkemajas võimalusi palju – kõige uuem teenus on nõukagaraaži külastus Purtses, kus saab end miilitsaks või ГАЙ-tšnikuks riietada. Kõige popimad on aga siiski Purtse pruulikoja külastamine ja lahtise kastiautoga karjäärisafari Aidus. Kokku on pakkuda kümmekond seiklust või tegevust.

Vähem tähtis pole kohaliku toidu pakkumine, mis Karukella puhkemaja asukohta arvestades on võimalik ka vaid kuni viie kilomeetri raadiusest. Boonus on ka see, et aasta ringi sooja kuumaveetünni kasutamine sisaldub maja hinnas, mujal peab selle eest sada eurot korra eest välja käima.

Huvitav on ehk teada, et Karukella asub Lüganuse muinasasula südames, maja vundamendiauku kaevates tuli 13. sajand päevavalgele. Nii asuvad puhkemaja saunalava all kaheksa muistset ahjukohta ja sealtsamast lähiümbrusest andis maapõu ka välja 34 erinevat leidu.

Väikselt ja vaikselt alustanud pereettevõte tähistab tänavu juba kümnendat tegevusaastat.

Kui kümme aastat tagasi alustati turismialaste konsultatsioonidega, siis tänaseks on Tertur OÜ tegevusala muutnud ja 2019. aasta sügisel avatud Karukella puhkemajast on saanud luksuslikult hubane majutusasutus, mis sobib rentimiseks nii sõpruskonnale kui ka väiksematele ettevõtetele.

Puhkemaja asub Ida-Virumaal, Lüganuse aleviku südames Papli tänaval.

Lisainfo kodulehel www.karukella.ee, Facebookis ja Instagramis.