Ettevõtja oma lugu

Postimees Grupi eriprojektide ja sisuturunduse osakonna väljaanne • Jaanuar 2020

2 || ettevõtja oma lugu ||

jaanuar 2020

Puidutööstuse hüppeline areng jätkub ka tulevikus Mets ja puit on Eestimaa au ja uhkus. Ka puidutööstus on tänu kohalikule toorainele Eestis kõrgel tasemel. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja sõnul on peamised muutused toimunud tänu digilahendustele ning ka tulevikus ootavad meid tänu tehnoloogiale põnevad lahendused. tiseerimine ja digitaliseerimine. Puidutööstus on üks enim automatiseeritud tööstusharusid Eestis ja investeerib aktiivselt digitaliseerimisse.

ANGELA BLUMKVIST

toimetaja

Mis on peamised muutused, mis on toimunud viimase 20–30 aastaga metsa- ja puidutööstuses?

Puidutööstus alustas pärast Eesti taasiseseisvumist enamvähem nullist. Puudus põllumajanduse ja toidutööstusega võrreldav nõukogude ajal välja ehitatud infrastruktuur. Nullist alustamine pöördus samas konkurentsieeliseks. Ettevõtted alustasid väheste vahenditega, kuid investeerisid teenitud tulu tagasi ettevõtetesse, võttes kasutusele aina paremaid tehnoloogiaid, tänu millele on täna Eesti puidutööstus rahvusvahelisel tasandilt hinnatud ja konkurentsivõimeline.

Lisaks sundisid juba varakult Eesti turule sisenenud skandinaavia ettevõtted ka kohalikul kapitalil põhinevaid ettevõtteid kiiremini arenema. Eelkõige on metsa- ja puidutööstuse arengut edasi aidanud automa-

Mis on tööstuse tulevikusuunad, kuhu pürgitakse ning millal Eestis võiks nendest osa saada?

Puit on suurepärane materjal: taastuv, hästi töödeldav, inimlik. Puidust tooted on hea võimalus tarbimise keskkonnajalajälge vähendada. Seejuures on puidust võimalik teha pea kõiki tooteid, mida me iga päev tarbime, alates majadest ja lõpetades riiete ning elektroonikakomponentidega. Maailmas areneb väga kiiresti puidu keemiline väärindamine, mille tulemusel valmivad just põnevamad tooted nagu uued ja keskkonnasõbralikud tekstiilid, pakendid, bioplastid, laboris juba süsinikkiud ja palju muud. Kuigi keemiline väärindamine on üldiselt väga teadus- ja kapitalimahukas, on siiski õnneks ka Eestis näha suundumusi trendiga kaasa liikumiseks. Nii Tartu ülikoolis kui ka Tallinna tehnikaülikoolis on teadlasi, kes teemat oma nurga alt uurivad. Loodetavasti õnnestub meil leida ka keemilises väärtusahelas väikeriigile sobiv ja jõukohane nišš.

Puit on suurepärane materjal: taastuv, hästi töödeldav ja inimlik.

ETTEVÕTJA OMA LUGU Reklaami projektijuht: August Tammik, august.tammik@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Küljendus: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees Grupp

Foto: Shutterstock

jaanuar 2020

|| AdvokaadibĂźroo Eversheds Sutherland || 3

4 || Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ||

jaanuar 2020

Digitaliseerimisest räägivad tänapäeval kõik edumeelsed ettevõtjad. Kui palju on aga digitaliseerimine, automatiseerimine ja Tööstus 4.0 reaalselt Eesti ettevõtteid aidanud ja kui suur roll on selles riigi toetusel, arutlevad keemiatööstusettevõtte Mayeri Industries juht Imre Freiberg ning elektroonikatootja, Lõuna-Eesti suurima tööandja Enics Eesti juht Andres Kase.

Kuidas digitaliseerimine tööstustel maailma tippu Mayeri Industries plaanib tänu digitaliseerimisprojektidele arenguhüpet järgmisele tasandile

E

esti kapitalil põhinev t a r b e k e e m i ate h a s Mayeri Industries on ettevõtte juhataja Imre Freibergi sõnul tegelenud tootmise digitaliseerimisega pidevalt ja järjekindlalt, kuid tegevused on olnud pigem vajadusepõhised ning kindla sihipärase üldplaanita. 2019. aastal viidi tööstuses EASi kaasrahastuse toel läbi ettevõtte digiaudit, mis kaardistas prioriteetsemad valdkonnad ja kavandas digiarenguks pikaajalise kava.

Tegevustega on täna juba osaliselt EASi digitoetuse ja Norra Green ICT väikeprojekti toel alustatud ning hetkel valmistatakse ette osalemist järgmistes projektides: Norra ICT põhiprojekt, ressursitõhususe projektid, arenguprogramm.

«Meie selle aasta prioriteetsem tegevus on käivitada triipkoodidel põhinev laosüsteem, mis toimiks digitaliseeritud toormaterjali ja pakendite andmetest valmistoodangu väljastamiseni. Lisaks oleme tegemas investeeringuid mitme tarkvaraplatvormi kasutuselevõtuks, mis lihtsustavad andmeanalüüse, näiteks ostu-, müügi- ning finantsanalüüse ning muudavad andmekogumise kordades lihtsamaks ja kiiremaks,» räägib Freiberg. Ta lisab, et olulise muudatusena on kavas ka digitaliseerida ja automatiseerida juba tootmisprotsessi käigus toodangu kvaliteedianalüüside tegemine. Võimalikult palju plaanitakse automatiseerida toomisprotsesse, mis on inimestele rutiinsed, sundasendeid nõudvad, füüsiliselt rasked ning ohupotentsiaaliga.

koolitus- ja nõustamisprojektide raames.

«Meie teine koostöösuund on olnud projektid tootearenduse valdkonnas: kas konkreetse toote arendamisel või üldisemas mõttes innovatsiooni, arenguplaanide ja muude innovatsioonimeetmete raames. Koostöös oleme viinud läbi ka teede, gaasitrasside, valguskaablite, elektrivõrkude ja uute seadmete soetamisega seotud projekte,» räägib ettevõtte juht. «Olulisel kohal on koostöös olnud ka mitmesuguste valdkondade koolitus- ja nõustamisprojektid, mis on olud väga mõjusad töötajate kompetentsile. Viimase aja fookus on digitaliseerimisprojektidel, millega ettevõte soovib läbi viia olulist arenguhüpet järgmisele tasandile.»

Kuigi ettevõte teab tavaliselt oma puudujääke ja vajadusi väga hästi, on tal parendusteks võimalik eraldada siiski teatud

ressurss, mida on alati vähem kui vajadusi. EASiga läbiviidud koostööprojektid aitavad Freibergi sõnul tuua selles aspektis leevendust ning palju arendustegevusi on koos võimalik läbi viia kiiremini ja suuremas ulatuses. «Samal ajal sunnib nii-öelda projektide bürokraatia looma oma soovides ja tegevusetappides suuremat selgust ning tegevuskavasid paremini läbi mõtlema. Võime öelda, et EASi poolt on alati olnud heatahtlik püüd leida kõikidele pisiprobleemidele mõistlik lahendus. Väga olulist tuge on andnud lisaressursside saamine, mis on võimaldanud teha rohkem, kui muidu oleksime oma vahenditega jõudnud,» nendib ta. «Projektide läbiviimisega seonduv ja EASi eestvedamisel toimunud kontaktreisid, seminarid, koolitused ning ja muu taoline on tohutult edendanud kogu meeskonda.»

Mayeri Industries esindajad allkirjastavad kohaliku ettevõttega ühiste kavatsuste protokolli.

17 aasta jooksul ligi 40 ühisprojekti EASiga Alates 2003. aastast on Mayeri teinud EASiga tihedat ja edukat koostööd, tänaseks on koostööprojekte kokku juba umbes 40.

Esimesed projektid olid ekspordiprogrammid, mis viidi edukalt läbi ja ettevõte on projektide sihtturgudel kanda kinnitanud. Ekspordivaldkonnaga seotult on kasutatud kõikvõimalikke EASi toetusmeetmeid välismessidel osalemiseks ning osavõtuks riiklikest ühisstendidest ning erinevatest kontaktreisidest. Koostöös on kasutatud ka erinevaid koolitusi ja nõustamisi turgude uurimise, turundustasuvuse, brändikujundamise, disainimise, kommunikatsiooni jms valdkonna

Mayeri team on EASi messitoetuse abil eelmise aasta lõpus osalemas Shanghai messil ja tutvustamas keskkonnasõbralikke ja innovatiivseid pesugeeli kapsleid Hiina tarbijatele.

Pildil ettevõtte esindajad andmas intervjuud Shanghai suurimale kohalikule telekanalile.

|| Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus || 5

jaanuar 2020

aitab meie u jõuda?

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) abil on digidiagnostika läbi viidud juba 100 ettevõttes ning erinevatel digitaliseerimisega seotud koolitustel ja arendusmaratonidel on osalenud rohkem kui 500 firmat.

Hetkel pakub EAS tööstuse digitaliseerimise hõlbustamiseks järgmisi teenuseid ja toetusi: Digidiagnostika toetus Eesti-Norra koostööprogramm Green ICT Ettevõtte arenguprogramm Arendusmaratonid Digilahendused tööstusele seminarid Täpsem informatsioon teenuste kohta: eas.ee/digitoostus

Enics Eesti: digitaliseerimine üksi kasu ei too, vaja on luua tark sünergia

T

Andres Kase

ööstuselektroonikatootja Enics Eesti AS on aastaid hoidnud teravalt pilku tööstuse digitaliseerimise trendidel ja astunud vajalikke samme rahvusvahelistele klientidele paremate teenuste pakkumiseks. «Seejuures vaatame alati tervikut – tööstuse ja operatsioonide süstematiseerimist, automatiseerimist ja digitaliseerimist käsikäes,» rõhutab ettevõtte juht Andres Kase.

Viimase kolme aasta jooksul on Enics Eesti investeerinud ligi viis miljonit eurot nii hoonetesse kui ka erinevatesse seadmetesse. Eriti uhke ollakse modernse kvaliteedikontrolli tehnoloogiate üle, samuti on ettevõtte tulevikuvajadusi ja üha kasvavat toodete keerukust suurendatud tootmisvõimsust erinevate vahetestrite osas ning lisatud võimsust ka lakkimisrobotite näol. Enicsis püütakse vähendada lihtsamat käsitöömahtu igal võimalusel, sest nii ettevõte kui ka inimesed vajavad targemat tööd. Eestvedaja on ettevõte, aga kaasa peavad tulema töötajad, et kasvatada koos võimsuse tootlikkust. Ka ei ole tasuootusega tööjõuturuga võimalik kaasas käia faktilise tootlikkuse kasvuta.

Kase lisab, et suure panuse automatiseerimisse on andnud 14 automaatladu, mis võimaldavad kontrollida automaatselt inventari ja säästa põrandapinda. «Meie vahvad kolleegid on transpordirobotid, kes vuravad ringi ja tegutsevad segamatult.

Loomulikult on selle taga tublid inimesed, sest robotite juurutamisega on nähtud omajagu vaeva. Usume, et sellised väikesed, aga elujõulised seemned

Foto: Ruudi Pukk

tagavad heas pinnases tugevad digitaliseerimise viljapuud tulevikus!» Muide, Enicsi esimene transpordirobot pandi kokku Tallinna Tehnikaülikooli praktikandi poolt, kes pärast kooli lõpetamist tuli ettevõttesse arendusinseneriks.

Automaatsed lahendused aitavad reaalselt raha säästa Enicsi insenerid tegelevad usinalt omapoolsete lahenduste leidmisega protsesside tõhustamiseks, näiteks ollakse katsetamas masinõppe ja masinnägemise lahendusi, et ennetada võimalikke kvaliteediprobleeme toodete pakkimisel. Ühtlasi arendavad insenerid hetkel trükiplaadidetailidele automaatlõikamise süsteemi, et vabastada inimesed tüütust mehaanilisest tööst. «Mõlemad lahendused aitaksid tulevikus säästa head raha,» on Kase kindel. Samuti on ettevõte võimaldanud inseneridele osalemise häkatonidel ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Tehnopoli korraldatud Targa Tööstuse aren-

dusmaratonidel, mille Enicsi töötajad on lõpetanud esimese ja teise kohaga. Maratonide eesmärk on tõsta koostööd tööstusettevõtete ja IT-ettevõtete vahel ja selleks luuakse võistlustel tööstusettevõtete probleemidele tehnoloogiliste lahenduste prototüübid.

Kase sõnul saab julgelt öelda, et Enics on kaasaegne ja maailmatasemel ettevõte ja kuna ootused tootlikkuse kasvule on suured, jagub andekatel «digiaktivistidel» tegemist küllaga. «Samas ei piisa kindlasti ainult digitaliseerimise nutikusest, vaid oluline on väga hea tootmissüsteemide ja -protsesside tundmine. Digitaliseerimine loob kasu läbi targa sünergia, vastasel juhul võib see jääda lihtsalt moejooneks ja osaks mainekujundamise juures. Tähtsam on sisu!»

Digitaliseerimine on nagu malemäng Käsikäes tehnoloogia, võimekuse ja võimsuse suurendamise ning automatiseerimisega

tegeletakse Enicsis igapäevatööalase info liikumise digitaliseerimisega, et nii oskustöötajal, spetsialistil kui ka juhil oleks igast protsessist vajalik info igal ajahetkel võtta ning seda koos oluliste seoste ja suhetega. «Oleme palju investeerinud raportite digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, et saaksime õigel ajal ja õiges vaates vajalikku infot,» selgitab Kase. «Tugev algus on tehtud, aga pikk tee on veel minna. Reaalajas saadav info loob eelduse ja võimekuse jätkuvaks parenduseks ja kulude kokkuhoiuks ehk targaks rahakasutuseks.»

Kase hinnangul on Enics veel tehase ja ettevõttena digitaliseerimise teekonna alguses. «Ambitsioonid ja tahe on suur. Aga Tark Tööstus ei tähenda kindlasti ainult digitaliseeritust, vaid vajaduse, ajastuse, tehnoloogia, võimaluste, võimekuse, ressursside ja muude detailide süsteemi ning nende tundmist nii eraldi kui ka seostatud süsteemina. Mulle meeldib tuua siinkohal näide

Foto: Ruudi Pukk

malemängu põhjal: oskustega ja tervikut tundev, vastase strateegiat jälgiv mängija teab, millal kasutada etturit või loovutada ratsu, et tagada teatud arvu käikude järel võit või tugevam positsioon. Seega, ilmtingimata ei loe ressursi hind või kaal, vaid süsteemi kui terviku kasutamise ja tunnetamise oskus kooskõlas otsustega. Samad on aluspõhimõtted ka digitaliseerimise puhul.»

Targa tööstuse kõrgeim tase on Enicsi juhi hinnangul Tööstus 4.0, millel on autonoomsus ning samas ühendatus maailmaga. «Alustamiseks piisab, kui oskaksime oma protsessidest leida osad või tegevused, mida saame muuta autonoomseks, seejärel omavahel suhtlevateks ja alles seejärel osaks suuremast süsteemist kuni ökosüsteemideni välja. See on väga põnev!»

6 || ettevõtja oma lugu ||

jaanuar 2020

Põllumajandus ja toidutööstus pakuvad Eestile toidujulgeolekut Eelmisel sajandil oli toidutootmine kogu maailmas pakkumisekeskne ja põhieesmärk oli toiduga kindlustatus.

Tänaseks on jõutud nõudlusekesksele toidutootmisele: ettevõtjad peavad väga kiiresti mõistma ja täitma tarbijate vajadusi, sealhulgas laiemalt ühiskondlike hüvedega seotuid. toodangust. Toidutööstus annab 13 protsenti töötleva tööstuse lisandväärtusest ning enim toodangust annavad piima- ja lihatööstus (vastavalt 24 protsenti ja 19 protsenti).

Eesti põllumajandus ja toidutööstus on ekspordikesksed tegevusalad, andes umbes kaheksa protsenti Eesti kaupade koguekspordist. Euroopa Liiduga liitumisest alates on eksport suurenenud, samas on väliskaubanduse puudujääk toidukaupade puhul püsinud. Isevarustatus on tagatud teravilja, piima ja piimatoodete ning õliseemnetega. Kuigi viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud rohkem kui sajasse erinevasse riiki, on valdavad sihtturud lähiriigid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Suurima panuse eksporti annavad piimasektor (21 protsenti), teraviljasektor (12 protsenti) ja kalasektor (10 protsenti).

EPKK

E

esti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis igapäevase toidujulgeoleku tagaja. Eesti põllumajandusmaa ja metsaressursi kasutamine aitab riigil biomajandust arendada, majanduskasvu soodustada, riigieelarve tulu suurendada, eksporti kasvatada ja maapiirkonnas töökohti kindlustada.

Kui suur on põllumajandus- ja toidutööstusvaldkond?

Põllumajandus annab umbes ükskaks protsenti Eestis loodud lisandväärtusest ning selles valdkonnas töötab kaks protsenti hõivatutest. Toidutööstuses töötab samuti umbes kaks protsenti hõivatutest ja see annab kaks protsenti lisandväärtusest.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtusest on suurim osa piimal (28 protsenti) ja teraviljal, kaunviljal ja õliseemnel (24 protsenti). Veised, sead, lambad ja kitsed ning linnud annavad 21 protsenti; kartul, puu- ja köögivili, lillekasvatus ja puukoolid kaheksa protsenti põllumajanduse kogu-

Põllumajandus annab umbes kaks protsenti Eestis loodud lisandväärtusest.

Foto: Roomet Sõrmus

Euroopa Liit julgustab Eesti ettevõtjaid investeerima Suure arenguhüppe on Eesti põllumajandus teinud viimase 15 aasta jooksul. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on pakkunud stabiilse majanduskeskkonna kodumaise põlluma-

janduse arendamiseks ning julgustanud ettevõtjate mahukaid investeeringuid tootmise kaasajastamiseks ja ressursitõhususe ning keskkonnahoiu suurendamiseks. Üha rohkem kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi, et optimeerida protsesse ja suurendada efektiivsust. Esmatootmises on märksõna liikumine niinimetatud täppistootmise suunas.

Nagu teisteski majandusharudes, on tulevikuväljakutsed taimeja loomakasvatuse ulatuslik digiteerimine, mis põhineb väga moodsal tehnoloogial ning ettevõtjate innovatsioonivalmidusel. Toidutööstuse areng võrreldes põllumajandusega pole olnud nii kiire. Ettevõtjad on küll investeerinud uutesse seadmetesse ja toonud turule uusi tooteid, kuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on olnud tagasihoidlik.

Jõulise arenguhüppe on teinud toidu väiketootjad, pakkudes traditsioonilisi, uusi ja innovaatilisi põhiliselt käsitööna valminud tooteid. See rikastab Eesti tarbija toidulauda, annab tööd kogukonnale, aitab säilitada elu maal ning hoiab elus rahvuslikud retseptid ja valmistamisviisid.

Eesti toidutööstust kujundab Eesti inimene Eesti omamaine toidutööstus on arenenud koos riigiga ja teekond jätkub. Võrreldes sügava nõukogude ajaga, kui tekkis võimalus luua ettevõtteid ning erastada olemasolevaid, on tänaseks tohutult palju muutunud. Pikkade traditsioonidega ettevõtted nagu Kalev, A. Le Coq, Liviko, Salvest ja Leibur said uued, eraisikutest omanikud, kelle motivatsioon tootmist arendada oli suurem kui kolhoosil või kaubastul. Lisaks asutati uusi toidu- ja joogitootmisi, mille toodetest on tänaseks saanud samuti klassikud.

SIRJE POTISEPP

Eesti Toiduainetööstuse Liit

E

ksport omandas absoluutselt uue tähenduse ning oli Eesti ettevõtjatele väga suur ülesanne, aga nad on sellega saanud hästi hakkama – täna ekspordime enam kui sajasse riiki üle maailma. Selleks on ettevõtetel tulnud investeerida seadmetesse, hoonetesse, tootearendusse ja muidugi inimestesse, kes valmistaksid maailmatasemel kvaliteediga tooteid ning suudaksid ka välisriikides läbirääkimistelaua taga tooteid pakkuda ja õiguste eest seista.

Euroopa Liit tõi uued nõuded ja võimalused 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja see tähendas rangete nõuete täitmist nii tootmishügieeni kui ka toiduohutuse järgimisel. Ettevõtted pidid tegema suuri investeeringuid tootmiste euronõuete-

Lisaks toidu kodumaisusele on muutunud oluliseks pakendi taaskasutus ja väike jalajälg.

ga kooskõlla viimiseks ja selleks võeti ka hulk laene. Samas olime kohe suure avanenud Euroopa Liidu siseturu osalised. See aitas ja kergen-

das eksporti, sest Eesti on väike riik ja kui me ei suuda eksportida, pole meil vaja praeguses mahus põllumajandus- ega toidutootmist.

Tootearenduse ja pakendite areng on olnud kiire. Järjest olulisemaks on muutunud tarbija mugavus, aga ka tootmise keskkonnamõju vähendamine.

Foto: Shutterstock

Kuidas toorainet kõige paremini kasutada, leida plasti asemele materjalid, mida saaks ringlusesse võtta ja mis sobiksid toidu- ja joogitööstusele, töö-

jõunappus – need küsimused jäävad meid saatma aastateks.

Tootearendust suunab tarbija oma eelistustega. Ettevõtetele on kindlasti väljakutse valmistada maitsvad ja sobilikud tooted olukorras, kus kaubavalik on lai ning poelettidel peab konkureerima importtoodetega. Eestimaalased hindavad kohalikku toitu ja peavad seda usaldusväärseks – tunnustus pole aastatega niisama tulnud ja seda tuleb hoida. Kohalike toodete tarbimine jätab ka keskkonnale väiksema jalajälje.

Viimaseid aastaid iseloomustavad väikeettevõtluse plahvatuslik kasv, e-kaubandus ja laadakaubandus, mille üle on vaja tõhusamat järelvalvet ning kõigi turuosaliste panust. Võime olla uhked, et oleme 30 aastaga üles ehitanud tugeva ja tunnustust vääriva kodumaise toiduainetööstuse, mis annab tööd ja leiba kümnetele tuhandetele eestimaalastele ning toob tuntust riigile. Oleme keeruliste ja muutuvate aegade võimalused hästi realiseerinud ja igati konkurentsivõimelised – Eesti toit ei ole enam ammu ainult hapupiim ega rukkileib, vaid palju mitmekesisem, kaasaegsem ja see on hea.

|| selver || 7

jaanuar 2020

Foto: Egert Kamenik

Armastatud poekett Selver sündis juhuse läbi. Tänaseks pole Eestis inimest, kes Selverit ei teaks või seal käinud poleks. Ettevõte juhatuse liige Kristi Lomp usub, et just kodumaisus on see, mis on toonud edu.

Foto: Meeli Küttim

Selveri veerandsada: 25 aastat edulugu

Kristi Lomp

Kuidas Selveri edulugu alguse sai?

Selver oli juba sündides Kaubamaja ettevõte. Kaubamaja ostuga tuli kaasa krunt Punasel tänaval ja angaaris tekkis idee – miks mitte kasutada seda kaubanduspinnana. Esialgu suure keti rajamise plaani ei olnud, aga et Punase tänava Selveril hakkas minema peadpööritavalt hästi, tekkis kiirelt idee

avada veel üks – Kadaka Selver, millel omakorda oli suur edu.

Sealt see edasi läks: kaardistati asukohti ja avati uusi kauplusi. Eks nälg traditsioonilise kaubanduse järele oli suur. Meile oli hästi tuttav kaupade defitsiit ja niisugune kaubandus oli uus ja enneolematu. Rahva vaimustus oli suur ja iga avatud poodi saatis edu.

Selveri köök katab tänaseks paljude eestlaste lõunaja pidulauad. Kuidas sündis Selveri köök?

Köögi sünd oli üsna juhuslik.

Kadaka Selverisse tehti pisike kööginurk ja pakuti lõuna ajal klientidele valmistoodangut.

Olid kindlad kellaajad ja üksikud tooted, aga klientide huvi oli väga suur. Kulinaariaturg oli katmata ning oli kuude küsimus, kui juba olid püsitooted väljas ja köök töötas täisvõimsusel. Katsetusest oligi saa-

nud alguse Skandinaavia suurim kulinaariaköök. Kui kauplusi oli üheks hetkeks piisavalt palju, siis köökidest jäi väheks ja ehitati tehas.

Mis on taganud poeketile edu?

Usun, et üks edu pant 25 aasta jooksul on olnud sellise eestimaisuse hoidmine ja mitte ainult see, et Selver on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, aga ka sisuline tegevus. Oleme lähedal Eesti põllumajandusele ja toidutootmisele. Eestlane on üle keskmise lojaalne rahvas – talle läheb see korda. Isegi kui ta alati ei jõua pisut kallimat Eesti toodangut osta, on eestlane hinges ja meeles lojaalne ja eelistab eestimaist. Üks meie trump on kindlasti kiire otsustusahel ja strateegia – otsused võivad toimuda tundidega. Kuulame ja kaasame kliente. Tahame muuta nii

kliendi kui ka oma töötajate elu mugavamaks ja paremaks. Võrreldes konkurentidega puuduvad Selveril välismaised osapooled. Kui otsuste ja muutuste läbiviimine võtab palju aega, kaotatakse aega ja klient harjub mujal käima. See kajastub sortimendi valikus – kui tuleb uus toode, reageerime kiiresti, oleme paindlikud.

Missugune on Selveri töökultuur?

Selveri töötajate hulgas on staažikaid töötajaid, kes on 25 aastat meie eduloosse panustanud.

Ka tööjõu voolavus langes möödunud aastal viimase viie aasta madalaimale tasemele. Juhtide ja eri positsioonide vahel pole suuri vahesid – meil on lame juhtimisstruktuur. Mõistlik suhtlemine soosib positiivset õhkkonda.

Töötajad saavad nautida mitmeid hüvesid: soodsamalt

sportida, võtta osa kultuuriklubi tegemistest ehk käia soodsalt või lausa tasuta kultuuri nautimas, osaleda ühisüritustel. Lisaks pakub Selver töötajatele oluliste elusündmuste puhul toetusi.

Mida toob tulevik?

Tulevikusuunad on seotud mitme valdkonnaga – digitaliseeritus ja e-kaubandus. Juba on näha suurt huvi nende vastu, kuid suuremat hüpet võib näha järgmise viie aasta jooksul. Põhjus on lihtne – inimesed näevad, kui palju oma väärtuslikku aega digiteenustega säästavad.

E-kaubanduse tulevik meid ei heiduta. Oleme tavakaubandust harjutanud 25 aastat ja tunneme valdkonda hästi. Ekaubandus on teise loogikaga ja nõuab kohanemist meie tööprotsessis. E-Selveriga alustasime uue asja ülesehitust otsast peale; kogemust palju kasuta-

da ei saanud. Kliendi huvi teenuse vastu on aga juba suur ja proovime nõudlusega kaasas käia. On kindlad grupid, näiteks lastega pered ja vanemate eest hoolitsevad kliendid või sotsiaaltöötajad, kellele kauba kojutoomine on asendamatu võimalus. E-kaubandus muudab Selveri kättesaadavaks ka neile, kelle kodupiirkonnas Selverit pole.

Teine muutus toimub kindlasti kauba valikus. Meie seas on palju neid, kes hoolivad keskkonnast, tootmisviisist, eetikast. Toote kriteeriumid kauba valikul on teised kui vanasti.

Seda mõjutab keskkonnasäästlike tootmisviiside kasv. Kliente see huvitab, mis kehtestab ka sisseostmisele oma nõudmised.

Töökeskkond automatiseerub, et inimesed saaksid teha targemaid ja läbimõeldumaid tegevusi. Lihtsad ja rutiinsed tööd suunatakse masinatele.

8 || ettevõtja oma lugu ||

jaanuar 2020

Tekstiilitööstust ootavad ees suured muutused Tekstiili- ja rõivatööstuses toimuvad Euroopas ja mujal radikaalsed muutused, mida mõjutavad nii lõpptarbijate muutuvad ootused kui tehnoloogia areng. Muutustele annavad hoogu hiljuti kinnitatud Euroopa Komisjoni ambitsioonikad kliima- ja keskkonnaseisukohad.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevjuht Ruta Rannala tutvustab tekstiilitööstuse tulevikku.

RUTA RANNALA

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevjuht

Ü

le 180 Euroopa tekstiilitehnoloogia platvormi liikme ja muude sidusrühmade esindaja 30 riigist kogunesid 2019. aasta alguses Brüsselisse, kus nad diskuteerisid Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse tulevase kümnendi tehnoloogia, tööstuse ja poliitika suundade üle. Ühiselt veenduti, et lähikümnendil tuleb globaalne tekstiilisektor muuta jätkusuutlikumaks, vastutustundlikumaks ja tarbijakesksemaks, vältida ressursside raiskamist ja vähendada tootmise kahjulikku mõju keskkonnale.

Kolm tulevikusuunda Ringne ehk CIRCULAR suund näeb ette, et praegune toodete lineaarne elutsükkel «toode – kasutamine – utiliseerimine» tuleb asendada ringsema mudeliga, mis kas taaskasutab materjale tööstuslikus tsüklis korduvalt või tagastab need peale

Vaade tehnilisele tekstiili tootmisliinile.

ümbertöötlust ohutult bioloogilisse ringlusse.

Eelkõige avaldub lineaarne käitumismuster kiirmoe ehk lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud rõivaste, aga järjest rohkem ka kodutekstiilide puhul, mistõttu tekib üüratu kogus tarbimisjärgseid tekstiilijäätmeid. Eriti hull on olukord, kui jäätmeteks muutuvad kiirmoe ületootmise või valede turundustegevuste tõttu täiesti uued kasutamata tooted.

Huvipakkuv lahendus on tekstiilijäätmete mehaanilise ümbertöötamise alal jäätmete või tootmisjääkide lammutami-

ne uueks kiuks. Sellist tööstuslikku jäätmekäitlust rakendatakse juba Rootsis, Saksamaal, Hollandis ja mujal. Ka juurutatakse tekstiilide keemilist ümbertöötlust uueks keemiliseks toormeks.

Eestis on globaalse trendi suunanäitaja AS Wendre. Äsjaesitletud tootekollektsioonis on täidismaterjal patenteeritud TENCEL ™ x REFIBRA ™ kiud, mis saadud muude toodete, näiteks rõivaste tootmisjääkidest.

Taastuvtoormepõhine ehk BIO-BASED suund proovib pidurdada fossiilmaavaradest toodetavate tekstiilkiudude näiliselt peatumatut turuosa

Fotod: Protex Balti AS

kasvu. Seda põhjustavad poliitilised ja turusurved, mille eesmärk on aeglustada fossiilse süsinikdioksiidi atmosfääri eraldumist ning maakera (mikro) plastilist reostust. Ehkki peamised looduslikud kiud (näiteks puuvill või vill) tõenäoliselt ei täida nende tootmise vähendamisel tekkivat lünka, loodetakse, et keemiliste tselluloos- ja muudel biopolümeeridel põhinevate kiudude osa kasvab edaspidi märgatavalt.

DIGITAL ehk tootmise, tööstuslike tarneahelate ja turustamise digitaalne ümberkujundamine on tekstiili- ja rõiva-

tööstuses vältimatu uuendussuund. See ei võimalda ainult andmeid erinevate äriprotsesside optimeerimiseks ja kiirendamiseks kasutada, vaid loob enneolematu tasemega läbipaistvuse üldistes väärtusahelates. Heaoluühiskonna teadlikule tarbijale läheb jälle korda, kes ja kus on valmistanud toote, milline on selle kasutusiga ja kui suur on jälg keskkonnale.

Teine oluline uuenduste ja võimaliku ärikasvu võimalus on digitaaltehnoloogiad tekstiili- ja moetoodetes nutikate tekstiilide kujul. Siin on meie ettevõtetel ja kõrgkoolidel juba huvipakkuvaid lahendusi ja prototüüpe, näiteks AS Protex Balti targad merepäästekombinesoonid või arendustööd Tallinna Tehnikakõrgkooli ja AS Profline koostöös.

Eesti rõiva- ja tekstiiliala ettevõtetel tasub mõelda uutele suundadele, kuna ELi toetus tekstiiliuuringutele ja innovatsioonile programmide nagu HORISON 2020 kaudu võib lähiaastatel kasvada. Palju tekstiiliinnovatsioone ajenduvad Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika võtmeteemadest nagu biomaterjalid, personaalmeditsiin või tervishoid, tootmise ja teenuste digitaliseerimine, muuhulgas tehisintellekti juurutamine.

Merepäästerõivaste kollektsioon «Ragnarok».

Soodnegarderoob

Soodnegarderoob tähistab 10. tegutsemisaastat. Eesti kapitalil põhinev väikefirma pakub täisteenust ideest tootmise ja paigalduseni. Ettevõtte juht Andrus Ulpus jutustab eduloo, kuhu mahuvad nii koondamine kui ka juhina klientidega teejoomine.

Edukas garderoobiäri sai alguse koondamisest gest mööbliplaadist riiulisüsteeme ja valgest klaasist liuguksi, mis on hõbedase alumiiniumprofiili sees. Rohkem tellitakse vaikselt sulgumise süsteeme nii liugustel kui kapisahtlitel, populaarsed on ka led-valgusribad.

Edu valem on personaalsus ja paindlikkus

Andrus Ulpus

I

dee oma ettevõttest tekkis 2009. aasta lõpus. Olin siis veel projektijuhist palgatöötaja teises mööblifirmas. Paraku valdas toona Eestit suur majanduslangus, firmad koondasid inimesi, allesjäänutel kärbiti palkasid. Minu ametikoht läks 2010. aastal koondamisele, kuid ma ei jäänud käed rüpes istuma ja ootama, et keegi kandikul uut töökohta pakkuma tuleb. Otsustasin hakata ise ettevõtjaks. Läksin riskile.

Pärast kümmet aastat teen siiani ka ise müügitööd ning käin aeg-ajalt objektidel mõõ-

te võtmas. Tänu sellele olen näinud palju kodusid ja inimesi. Mõne tellijaga oleme lisaks mööblile rääkinud hoopis teistel teemadel. Näen, et mõni üksi elav penisonärist proua või vanahärra tahab suhelda ja kellegagi rääkida. Mõnigi kord ootab müügimeest kaetud laud kohvi ja pirukatega. Just

inimlikel põhjustel varun alati klientidega kohtumiseks aega.

Muutuvad ajad, muutuvad trendid Oleme teinud palju erinevaid tellimusi. Peamiselt liuguksi, garderoobe ja kontorimööblit, kuid oleme valmistanud ka tualetibokse, lemmikloomade lesi-

mise paiku, laste nukumajasid.

Kümne tegutsemisaasta jooksul on muutunud nii trendid kui ka inimeste soovid.

Kui 2010. aastal oli peamine määrav tegur toote hind, siis nüüd pole see nii oluline. Toona telliti enamjaolt kõige odavamaid lahendusi, kuid täna tellitakse materjale ja lahendusi,

mis meeldivad. Ka kümme aastat tagasi küsiti disainklaasiga liuguksi, naturaalspooni ja kalleid materjale, kuid kui tellimuseni jõuti, otsustati ikka odavamate materjalide kasuks. Aeg oli selline, palgad väiksemad. Täna on ajad teised, kuid on materjale, mis olnud läbi aegade müügihitid. Eestlased eelistavad val-

Meie slogan on «kvaliteetne toode mõistliku hinnaga». Oleme paindlikud, kuulame ära kõik kliendi soovid ja proovime need ootuspäraselt täita.

Meie müügitöötajatel on väga pikaajaline kogemus. Nad oskavad kliente aidata ja suunata.

Kindlasti on meie edu aluseks ka see, et kuna olen ise nii omanik kui tegevjuht, käin iga päev tehases. Olen alati protsessi sees ja mul on kõigest ülevaade. On märkimisväärne, et meie suurepärane meeskond koosneb inimestest, kes on olnud meie juures tööl algusest peale. Jätkusuutlikuses peitub võti.

Soodnegarderoob OÜ Mulla 1 ja Kadaka tee 70c, Tallinn tel +372 5383 6700 www.soodnegarderoob.ee

jaanuar 2020

|| visitjurmala || 9

10 || plekikeskus ||

jaanuar 2020

12 || ettevõtja oma lugu ||

jaanuar 2020

Riik saab logistikasektori arengut ja konkurentsivõimet kasvatada

tulevik on üha kasvava gaasi-, elektri- ja ilmselt ka vesinikutranspordi päralt.

• Logistikat on tugevalt mõjutanud ka e-kaubandus, mis on kaasa toonud tihedamad ja kiiremad tarned ning tarnepartiide vähenemise. Muutus on avanud uue potentsiaali viimase miili logistikaga tegelevatele ettevõtetele nagu Cleveron ja Starship ning otse Hiinast Eesti ostjale postkasti, koduuksele või pakiautomaati tarnimisest on saanud igapäevareaalsus.

• Hiina Uue Siiditee initsiatiiv on lisaks Aasia ja Euroopa vahelistele mere- ja õhuvedudele avanud kolmanda alternatiivi, mis on mereveost kordi kiirem ja lendamisest kordi soodsam raudtee-konteinervedu. Euroopas on jätkuvalt valdav transpordiviis autoveod, vaatamata jõulistele katsetele veoseid maanteelt raud- ja veeteele suunata. Peamised põhjused on autovedude paindlikkus, kiirus ja tellimise lihtsus.

Me puutume iga päev kokku logistikaga. Kui palju mõtleme Hiinast oma ukse taha jõudnud paki teekonnast? Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgeristi sõnutsi on logistikasektori olulisemad märksõnad digitaliseerimine ja automatiseerimine.

ANDRES VALGERIST

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees

Viimased aastakümned muutuste tuules Põhilised muutused, mis viimaste aastakümnete jooksul logistikas on toimunud, saab jagada neljaks: • Konteineriseerumine ja üleminek multimodaalselt intermodaalsele transpordile, mille tulemusena on sadamates ja raudteeterminalides asuvate ladude vajadus vähenenud, sest konteiner on oma olemuselt niinimetatud liikuv ladu.

Tulemusena on tarvis vakantseks jäänud ladudele ja terminalidele uus rakendus leida.

• Muutused on toimunud ka transpordis tarbitavate kütuste osas. Rasked ja väävlirikkad kütused on asendunud kergemate ja puhtamatega ning

Riigil on suur roll logistikaahela kvaliteedis.

Foto: Shutterstock

Eesti võib saada praegusest suuremat kasu Riigil on väga suur osa logistikavaldkonnas: riigil on sadamad, raudteed, kuhu on tehtud väga suuri investeeringuid. Neid on ainult osaliselt kasutatud. Eestit läbiv logistikaahel on kvaliteetne ja kiire, aga palju tuleb teha konkurentsivõime tõstmiseks. Seda saab riik teha koos ettevõtjatega.

Riigi otsustada on seadused, määrused, regulatsioonid, paljude tasude suurused ja lepped teiste riikidega. Valdkonnale tuleks palju rohkem tähelepanu pöörata ja otsustes arvestada turuosaliste ja ekspertidega. Vaid nii saab kasvatada konkurentsivõimet ja suurendada Eesti riigi tulu.

Eksport sunnib masinatööstust innovatsioonile Masinatööstus on iseseisev ja traditsioonidega tööstusharu. Et masinaehitus varustab teisi tööstusharusid seadmete, mehhanismide, süsteemide, konstruktsioonide ja muude tööstuslike lahendustega, avaldab see suurt mõju majandusharude arengule. sa ja targu talitamise üks põhjus võib olla ka ambitsioonikuse ja vajaduse puudumine, sest ettevõtetel puuduvad oma tooted, mida maailmas pakkuda.

JÜRI RIIVES

teadus- ja arenduskeskus IMECC

M

asinatööstus on kiiresti arenev tööstusharu. Kiireid arenguid on märgata nii tööstuslikes lahendustes (paindtootmissüsteemid, tööstusrobotid, digitaalsed kaksikud, targad tootmissüsteemid) kui ka lõpptoodetes, mis on kvaliteetsed, kliendisõbralikud, suure funktsionaalsuse pagasiga. Mobiiltelefon või auto ei ole täna kaugeltki enam sellised, mis need olid 20 aastat tagasi.

Konkurentsis püsivad vaid eesrindlikud Konkurents on liikumapanev jõud. Et meie masinatööstus on orienteeritud peamiselt eksportturgudele, on muutustega kaasas käimine paratamatu. Tavaliselt on masinatööstuse ekspordi osa olnud 25–30 protsenti Eesti töötleva tööstuse ekspordist. Konkurentsivõime alus on pidev tootlikkuse kasv ja areng tööstusharus tervikuna ja igas ettevõttes eraldi.

Üha enam näeb masinatööstuses automatiseerimist.

Arengud aga toimuvad maailmas kiiresti. 2013. aastal käivitanud niinimetatud neljas tööstusrevolutsioon on neid kiirendanud ning olulisel kohal on neis digitaliseerimine. Tänapäeval ei piisa töökoha robotiseerimisest. Et töökoht oleks konkurentsivõimeline ka rahvusvahe-

liselt, eeldatakse, et see on integreeritud tööstusinterneti võrgustikku, on väga paindlik ja seda on võimalik kiiresti ühildada tööstussüsteemi elementidega, töökohas on võimalik sisendeid kiiresti ja odavalt muuta tooteks (digitaalsed kaksikud), töökoht on võimeline ise tegema

juhtimis- ja tehnoloogilisi otsuseid (tehisintellekti rakendused) ja loomulikult on see seotud digitehnoloogia rakendustega ettevõttes. Sellisete töökohtadega ettevõte on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, kui on korralikult paika pandud turundustegevus ja tootmisprogramm.

Digitaliseerimise, automatiseerimise, kulusäästliku tootmise rakenduste ja muu säärase kasutamisel oleme masinatööstuses keskmike hulgas. On väga eesrindlikke ettevõtteid, aga põhimass on ikka tagapool. Nii on olnud kaua ning maailm liigub kiirel sammul eest ära. Ta-

Trendid on kvaliteet ja digitaliseerimine Tootmise trendid on toodete suur nomenklatuursus, toodete lühike eluiga, surve toote hinnale ja klientide kõrged ootused kvaliteedile. Nende kaasaegse tootmise omadustega peab iga tootja konkurentsis püsimiseks arvestama. Seetõttu on muutunud tootmissüsteemide iseloom ja kogu tootmiskorraldus.

Digitaalsüsteemide kasutuselevõtt kogu väärtusahelas ei ole enam midagi uut. Euroopa arenguprogrammid on orienteeritud digilahenduste arendusele ning järjest enam rakendatakse tehisintellekti lahendusi tootmisseadmetes ja tootmissüsteemide kasutamises. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu toote kvaliteedile – kvaliteedivigu ei andestata. On tulnud ka uued niinimetatud vigadeta tootmise lahendused.

Lahendusi on palju, kuid kõik need on loogilised ja sobituvad muutustega ühiskonnas.

Samas nõuavad need ettevõtetelt muutusteks valmisolekut, juhtidelt aga ambitsioonikust ja teadmisi. Maailma arenedes on paratamatud arengud Eesti töötlevas tööstuses.

|| datel || 13

jaanuar 2020

Tänavu 30. tegevusaastat tähistav Datel AS on läbi aegade panustanud palju meie digiriigi arengusse, toonud turule maailma mõistes unikaalseid teenuseid, sisustanud moodsa tehnikaga koole ja rääkinud aktiivselt kaasa Eesti info- ja kommunikatsioonisektori kasvamises.

Et kohalikul turul on kasvule ammu sein ette tulnud, tegutsetakse aktiivselt mitmel kontinendil.

Datel aitab kosmosetehnoloogia abil katastroofe vältida

O

need vajavad hooldamist, niiöelda õlitamist.

Oleme muutunud mugavaks ja nuriseme iga väikese vea üle, adumata, et on palju arenenud riike, kus kõik on keerulisem ja bürokraatlikum.

Partnerid üle maailma on öelnud otse, et Eesti tuleb tulevikust ja teab, mis teisi alles ees ootab. Seega ei ole meie e-riik taandarengus ega katastroofis, vaid teerajajana ei ole meil ega saagi olla alati kaugemast tulevikust täpset ettekujutust.

Küll tundub, et aastatega on entusiasmi vähemaks jäänud ning oleme mugavustsooni vajunud. Vaja on uusi suuri ideid, mis lükkaksid riigi ja eraettevõtted taas hoogsalt liikvele.»

leme aastakümnete jooksul elanud läbi kogu IT-ajaloo, alustades tegevust juba enne Eesti vabariigi taasiseseisvumist, mil olud ja ettekujutus tulevikust olid hoopis teised.

Oleme näinud turul nii majandustõusu kui ka -langust, teinud käänakuid, kuid püsinud alati oma põhitegevuse juures – aidata tehnoloogia abil maailma paremaks muuta,» ütleb Eesti kapitalil põhineva Dateli tegevjuht Urmas Kõlli.

Dateli tugevus on tahe vaadata kaugemale tulevikku: «Püüame hoomata ja haarata uusi valdkondi ja oleme aktiivsed tulevikusektorites.

Oskused ja teadmised ei tule loomulikult iseseisvalt pusides, vaid ikka koostöös. Näiteks on meil tihe partnerlus lisaks IT-ettevõtetele ja riigile Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu ülikooliga, samuti Euroopa Kosmoseagentuuriga,» selgitab Kõlli.

«

Kosmoseinfot saab rohkem rakendada Datel on olnud aastate jooksul aktiivselt kaasatud nii riigi- kui ka avaliku sektori ühistöösse ning loonud erinevaid infosüsteeme ja infotehnoloogilisi lahendusi, millelt omakorda arendatakse uusi tooteid ja teenuseid. See annab võimaluse pidevalt areneda ja laieneda ärilises mõttes. Esile võib tõsta 2018. aastal rahvusvahelisele turule toodud satelliidi andmetel baseeruva varajase hoiatuse süsteemi SILLE, mille eest Datel pälvis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) auhinna «Erasektori Aasta Tegu».

«Oleme palju puutunud kokku kosmosetehnoloogiatega ning aitame Tallinna Tehnikaülikooli tudengisatelliidi programmi kuldsponsorina üliõpilastel satelliite taevasse saata. Ent tegemist ei ole pelgalt mänguasjadega, vaid oluline on ka uute lahenduste testimine kosmoses. Tänu sellele saame teha kosmoses katsetusi, mida maal teha ei saa.

See on ääretult põnev ja arengu mõttes oluline,» selgitab tegevjuht, kelle hinnangul kasutatakse maailmas liiga vähe kosmosest saadavat infot.

«Euroopa Liidu kosmoseagentuuri satelliidid tiirlevad, seiravad, pildistavad ja saadavad maale erinevat infot, kuid seda teavet ei kasutata täna eriti efektiivselt.»

Dateli insenerid lähenesid asjale sügavamalt ning ehita-

Hea insener on julge katsetaja

Seoses uute põnevate projektidega sise-/ välisriikide turgudel otsime oma meeskonda uusi talente. Liitu meiega ning anna oma tööga väge arukatele kogukondadele. Tutvu tööpakkumistega Dateli kodulehel www.datel.ee.

sid 24/7 maad seirava satelliidi andmetele toetuva keeruka eelhoiatuste süsteemi, mis suudab tuvastada ka väga väikesi ja aeglasi nihkumisi. See annab võimaluse prognoosida võimalikke looduslikke ja geoloogilisi õnnetusi või ohukohti asustatud piirkondades, sest inimene ei taju maapinna, rajatiste või hoonete ühe-kahe millimeetriseid nihkumisi.

Kui aga oleme maad koormanud sildade, tammide, hoonete, kaevanduste või kaitsevallidega, hakkab see ühel hetkel tahes-tahtmata liikuma, võides kaasa tuua ootamatuid õnnetusi või lihkeid.

«On nähtusi, mis koguvad energiat väga aeglaselt ning meie suudame neid seirata millimeetrise täpsusega. Selliste liikumistrendide avastamine kosmoses on keerulise matemaatika tulemus ning samalaadsete tulemuste saamine suuremal territooriumil maapinnal läheb rahaliselt väga kalliks. Huvi SILLE vastu on rahvusvaheliselt suur, oleme teostanud üle maailma juba enam kui 300 erinevat pilootprojekti ning tekkinud on hulk püsikliente,» lisab Kõlli.

E-Eesti üks rajajaid 1990. aastal, kui Datel loodi, oli Eestis eraettevõtjaid vähe. Kõlli sõnul on Dateli puhul tegemist pigem eneseteostuse ning

teaduse ja tehnoloogia ümber kasvanud ettevõttega. Dateli asutajad olid insenerid ja ITinimesed, kes mõtlesid kohati kõigepealt oma pööraste ideede elluviimisele ja alles seejärel ärile. Datel on oluline tegija Eesti e-riigi ajaloos, olles kaasa löönud enamiku esimeste riiklike süsteemide loomises nagu maa-ameti maaregister ja aadressiandmete süsteem, Tallinna planeeringute register, rahvuslik geoinfostandard x-GIS, politsei- ja piirivalveameti kiiruskaamerate infosüsteem, X-tee ning e-riigihangete keskkond ning paljud teised.

Datelil on olnud suur roll Eesti koolide kaasajastamisel ja kinode tehnikaga sisustamisel. Põnevad väljakutsed on olnud EXPOdel Eesti paviljonide audiovisuaalsed lahendused.

Samuti on Datel panustanud IT-edendusprojektidesse «Vaata Maailma» ja «Tiigrihüpe».

Partneriks valiti Siemens Dateli algusaastate põhiliseks koostööpartneriks kujunes Siemens. Koostöö alguses kehtis ütlus «julge hundi rind on rasvane». Peale asutamist kirjutasime otse Siemensi peakorterisse kirja, milles teatasime, et neli inseneri on asutanud Eestis IT firma AS Datel ning oleme valinud Siemensi enda põhipartneriks, kelle eeskujul Eestis tegutsema hakata. Sel

ajal üsna tavatule kirjale tuli positiivne vastus ning koostöö läkski lahti,» meenutab Dateli juhatuse liige Üllar Pauklin.

Siemens Nixdorfi (praegune Fujitsu) tarkvarasüsteemid, arvutid, serverid ja kassasüsteemid, veidi hiljem pangaautomaadid ja nende tarkvara olid ja on Dateli igapäevaäri oluline osa.

«Inseneriettevõtte töötajatena oleme olnud tihedalt digiriigi arenemise kõrval, mäletame selle nüansse ning aitame riiki meelsasti ka täna.

Neil, kellel pikaajalist tausta pole, on sageli raskem mõista järgmisi samme ning aru saada, miks ja kuidas mõni arendus töötab. Selline oskusteave annab meile tõsise konkurentsieelise. Meil on inimesi, kes töötavad Datelis algusest peale ning see on omaette väärtus,» ütleb Kõlli. «Valdkonna sügav tundmine ja kompetents on edu alused ning olen veendunud, et oleme omal alal – suurte andmesüsteemide ja kaardipõhiste lahenduste loomises ning kõrgemate nõudmistega IT-lahenduste arendamisel – Põhja-Euroopa tugevamate hulgas.»

Digitiiger vajab uut hingamist Olles olnud Eesti e-riigi arengus aktiivne abiline, hoiab Dateli meeskond digiriigil silma peal ka siis, kui parasja-

gu üheski projektis ei osaleta.

«Eestil oli hea alustada stardipositsioonilt, kus puudus niiöelda vana kola, mida oleks tulnud elus hoida. Suured arvutid hakkasid 1990ndatel ajalukku minema, tulid pisemad ja moodsamad, mis võimaldasid paindlikke lahendusi. Lisaks oli algusaastatel palju meietaolisi ettevõtjaid, kes tegid riigi heaks e-lahendusi entusiasmist ning see andis Eestile võimaluse saada tagasihoidlike kuludega edumeelseid tulemusi,» meenutab Kõlli. «Riigi ja erasektori IT-koostöö oli äärmiselt tihe, formaalset ajaraiskamist vähe ning oli võimalus pähekaranud ideed kohe ellu viia. Et meie insenerid on maailmamõistes tipptasemel ning väga innukad, tulid lahendused tõesti head.»

Täna on aga e-Eesti jõudnud punkti, kus on vaja elus hoida mahukat ja keerukat eriiki, suuri andmebaase ning samas teha kõike funktsionaalsemaks. «Omal ajal sai digiriik ehitatud talupojamõistuse järgi ning ei üritatudki luua ühtset kõikehõlmavat e-riigi projekti. Ühelt poolt oli see hea, aga teiselt poolt vajab selline vaba loodusena erinevates suundades «kasvav» e-riik korrastamist ning ühtlustamist. Oleme justkui unustanud, et meil on väga head ning õhukesed süsteemid, aga

Datelis töötab hetkel umbes 100 inimest, tööjõu voolavus on väike ning meeskond tegevjuhi sõnul stabiilne. «Oleme väheseid, kellel on IT-valdkonnas kompetents tarkvaraarendusest, riistvarast ehk infrastruktuurist esitluslahendusteni. Suudame hallata terviklikke projekte algusest lõpuni, mis annab kliendile kindluse, et tellitud lahendus arvestab kõigi oluliste osiste mõju,» selgitab ta. «Minu jaoks on tähtis, et aastatega ei ole meie inimestes kadunud innovaatikahuvi, mis on põimunud inseneriteadmiste ja vastutustundega. Julgeme võtta riske, proovida ja katsetada. Julgeme kogemuste saamiseks eksida.»

Datelist on kasvanud rahvusvaheline ettevõte, kus on tööl inimesed üheksast rahvusest, kes asuvad mitmes riigis – Eestis, Jaapanis, Suurbritannias, Indias, USA-s. Ettevõtte kohaliku turu kasvupiir on saavutatud ning nüüd panustatakse arengule teistes riikides. Täna tegutseb ettevõte lisaks koduturule aktiivsemalt ka mitmel pool Euroopas, Indias ja Ameerika Ühendriikides. Dateli tarkvaralahenduste ja -litsentside müügiga Ameerika Ühendriikides tegeleb tütarettevõte Ovela LLC. «Rahvusvahelisus tähendab suuri muutusi, näiteks töökeskkond muutub järjest inglisekeelsemaks, samuti peame rakendama palju rahvusvahelisi standardeid, tegelema küber- ja andmekaitsega,» ütleb Kõlli. «Aga oleme endiselt väga avatud arengule ja koostööle teiste ettevõtete, organisatsioonide ning teadusasutusega ja usume, et see aitab meil maailmas läbi lüüa ning järgmisel 30 aastal veel põnevamaid projekte ellu viia!»

14 || doordec ||

jaanuar 2020

16 || valge klaar ||

jaanuar 2020

Kuigi Apple’i tooted võivad esimese hooga tunduda hinna poolest kallimad teiste tootjate seadmetest, annab nende kasutamine ettevõttele kokkuhoiu. Põhjus on lihtne – Apple teeb vaid premium-klassi tooteid, et kliendid oleksid oma Maciga maksimaalselt rahul ja see töötaks murevabalt. Nii saab vähendada riski, et ostes esialgu odavamana tunduva arvuti, tuleb see hiljem ringi vahetada. Lisaks on Apple’i mudelivalikus kergem orienteeruda. Lähemalt räägib Valge Klaar OÜ Apple’i ärikliendi müügijuht Martin Muttik.

Apple –

sinu ettevõtte eduloo taustajõud Imelihtne seadistamine Maci arvutit on äärmiselt lihtne seadistada, arvutis on Apple’ilt juba tasuta põhilised programmid e-kirjade, tekstitöötluse ning presentatsioonide tegemiseks, videote ja piltide töötlemiseks jne. Teiste tootjate maailmas seda tihti ei ole või on niinimetatud prooviversioonid, mille pikendamiseks tuleb mõne aja pärast siiski maksta.

See tähendab lisakulu, mida Maci puhul vaja ei ole. Samuti ei vaja Mac üldiselt üle võrgu ühilduvate seadmete puhul erinevate draiverite installeerimist ja seadistamist. Kõik toimib sujuvalt ja probleemideta.

Tarkvarauuendused on tasuta Reeglina väljastab Apple suu-

remaid tarkvarauuendusi korra aastas. Vahepeal jätkatakse tööd operatsioonisüsteemide parendamise ja turvalisemaks muutmisega, väljastades jooksvalt väiksemaid uuendusi.

Kõik uuendused on alati tasuta ning lihtsasti allalaetavad ja paigaldatavad. Uuenduste tugi on näiteks isegi viis aastat vanadel seadmetel, mis tähendab, et ka vanemad seadmed saavad kõige kaasaegsema operatsioonisüsteemi viimaste turvauuendustega.

rammid ei pääse süsteemi faile kahjustama. Kaasa aitab asjaolu, et Apple reageerib erinevate turvalisust puudutavate murede korral kiirelt ning väljastab uuenduse, mis nõrgad kohad parandab. Seetõttu ei vaja Maci seadmed kulukaid viirusetõrjeid. Lisaks on Maci operatsioonisüsteemi ehitatud Gatekeeper ja tulemüür, mis vähendavad pahavara jõudmist seadmesse.

Unustage viirusetõrje, selleks puudub vajadus!

Lisaväärtusena saavad kõik Apple’i seadmed tänu pilveteenusele iCloud omavahel kenasti läbi. Omades juba mõnd Apple’i toodet, näiteks telefoni või iPadi, on võimalik infot seadmete vahel sünkroniseerida, olgu siis

Kindlasti on ka Apple’i maailmas pahavara liikvel, kuid oluliselt vähem kui teistel operatsioonisüsteemidel. Maci tarkvara on üles ehitatud nii, et prog-

Pilveteenus iCloud jagab infot eri seadmete vahel

pilte, kontakte või märkmeid.

Alustades ühes seadmes märkmete või presentatsiooni tegemist, on võimalik seda hõlpsasti jätkata teises seadmes. Kõik vajalik on kättesaadav kõigis sinu Apple’i seadmetes ning olulisi toiminguid on võimalik jätkata kontorist ja arvutist eemal olles, kasutades näiteks iPadi või iPhone’i. Apple mõistab, et sinu aeg on kallis.

Miks hoiab Apple head järelturuhinda?

Et seadmed on kõrge kvaliteediga ja Apple optimeerib ise tarkvara vastavalt riistvarale, kestab murevaba koostöö üldjuhul aastaid. Näeme tänagi ligi kümme aastat vanu Maci arvuteid, mida kasutajad ei raatsi uuemate vastu vahetada,

sest seade toimib endiselt kenasti. Kui ettevõte on fikseerinud seadmete elutsükliks kolmneli aastat, saab kasutada arvutite suurepärast jääkväärtust. Müües kasutusel olevad seadmed meile tagasi, on võimalik uued arvutid ettevõttesse soetada tunduvalt soodsamalt. Jääkväärtust mõjutab lisaks ka Apple’i tugev ja hinnatud kaubamärk.

tegelemist, haldamist ning turvalisuse pärast muretsemist nii operatsioonisüsteemi omaduste kui ka Apple Business Manageri abil loodava lisaturvalisuse ja funktsionaalsuse tõttu. Mainimata ei saa jätta seadmete ilusat ning viisakat premium-välimust ja kvaliteeti!

Kasutajamugavus kaalub hinna üles Üks peamisi põhjuseid Macide eelistamisel on kasutuslihtsus ja mugavus. Kõik on intuitiivne ja toimib kohe pakendist välja võttes suurema aja- ja rahalise lisakuluta. Igapäevatöös ei vaja arvutid pidevat probleemidega

www.valgeklaar.ee

|| valge klaar || 17

jaanuar 2020

Olgu teie ettevõttes Apple’i seadmeid kümme või 1000, neid hallata on lihtsam kui kunagi varem!

Apple Business Manager võimaldab toimetada iPhone’i, iPadi, Maci või Apple TV seadmed kasutajale eelseadistatuna.

Ettevõtte tehnikapargi haldamine on Apple Business Manageri abil kiire ja turvaline

IT

-meeskonnal on väga mugav hallata Apple’i seadmeid neid reaalselt nägemata ehk kaugteel,» nendib OÜ Valge Klaar tehniline konsultant Vallo Teppe. Seadmed seotakse ettevõttega juba ostuhetkel ning samal ajal, kui seade on alles kulleri käes, on võimalik määrata eelistatud seadistusi. Apple annab valitud edasimüüjatele nagu Valge Klaar õiguse uusi seadmeid firma kontoga siduda. Selleks peab ettevõte esmalt looma omale konto Apple Business Manageri veebilehel business.apple.com. Saades Apple’ilt eraldi identifikaatori (Organisation ID), saab uued seadmed ko-

«

he ostuhetkel ettevõttega siduda ja need on paari tunni jooksul ettevõtte halduslahenduses näha.

Kui kasutaja seadme karbist välja võtab ja käivitab, luuakse seadme aktiveerimisel ühendus ettevõtte MDM-ga (inglise k mobile device management solution) ehk mobiilseadmete halduslahendusega, et laadida seadmesse paroolid, turvareeglid, e-posti seaded ja vajalikud rakendused. Kui on vaja midagi lisada või muuta, ei pea kasutaja viima seadet spetsiaalselt ITosakonda seadistamiseks. Peale ettevõtte paigaldatud programmide saab kasutaja oma Apple ID-ga sisse logida, et lisada seadmesse harjumuspäraseid programme.

Samas jääb seadme haldajaks omanik ehk ettevõte. Kui seade peaks kaotsi minema või varastatakse, saab Macis või iOS seadmes olnud informatsiooni distantsilt kustutada, vajaduse korral taastada. Samas ei tasu kasutajatel karta, et kogu nende info on ettevõtte IT-osakonnale näha. Ettevõtte info ning kasutaja isiklikud ja teistele nähtamatud failid on määratletud eraldi. Kui töötaja peaks ettevõttest lahkuma, puhastamata seadmeid oma andmetest, saab MDM kaudu seadme algseaded taastada ja aktiveerimiskoodi nullida.

«Põhiline võit ettevõttele ongi märksa parem kontroll oma seadmete ja tarkvara üle, väga kiire ja lihtne seadistami-

APPLE BUSINESS MANAGER ON VEEBIKESKKOND IT-MEESKONNALE, KUS ON VÕIMALIK ◾ AUTOMATISEERIDA SEADMETE HALDUSKESKKONDA SUUNAMINE, ◾ PROGRAMMIDE HULGIOST, ◾ HALLATA ETTEVÕTTE ABM KASUTAJATE ROLLE.

ne ning programmide juurutamine. Apple Business Manageri kaudu saab osta ettevõtte kontole rakendusi ja neid MDM-i keskkonna kaudu jagada. Näiteks kui üks töötaja ei vaja enam mõnda programmi, saab litsentsi lihtsalt teisele üle anda,» räägib Teppe.

Tänu Apple Business Manageri ja MDMi koostööle annab ärilahendus võimaluse op-

timeerida IT-osakonna tööd ja kulusid, sest ära jääb hulk käsitööd tehnika seadistamisel.

Seadistusprotsessid nõudsid seni palju aega, kuid uus teenus liidab Apple’i tehnika ettevõttega ja annab võimaluse käivitada seadmeid n-ö avamata. See suurendab turvalisust, vähendades andmetega seotud riske.

Apple Business Manager sobib kõigile ettevõtetele ja orga-

nisatsioonidele, kelle seadmepark koosneb enamasti Apple’i toodetest.

Valge Klaari kliendihaldurid ja sertifitseeritud tehnikud aitavad valida just sinu ettevõttele sobivad lahendused!

www.valgeklaar.ee

18 || haapsalu trĂźkikoda ||

jaanuar 2020

|| ettevõtja oma lugu || 19

jaanuar 2020

Taastuvenergia on muutunud kordades odavamaks ja kättesaadavamaks Taastuvenergiast räägitakse aktiivselt Eestis alles kümmekond aastat, kuid selle juured ulatuvad oluliselt kaugemale. Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus räägib, et loodussõbralikumaid muudatusi on lähiaastakümnel oodata pea kõigis sektorites.

ANGELA BLUMKVIST

toimetaja

Mis on peamised muutused, mis on toimunud viimase 20–30 aastaga taastuvenergia valdkonnas?

Taastuvenergia sektor on viimase paarikümne aasta jooksul tormiliselt arenenud, eelkõige tuule- ja päikeseenergeetika valdkond. Kui esimesed päikese- ja tuulepargid rajati eelmise sajandi teises pooles, siis laiem levik on toimunud 21. sajandil tänu tehnoloogia arengule, aga ka märkimisväärsele hinnalangusele – hinnanguliselt on viimase aastakümne jooksul elektri tootmise kogumaksumus tuulest vähenenud ligikaudu kolm ning päikesest koguni kümme korda! Seega on mitmel pool maailmas taastuvenergialahendused konkurentsitult odavaimad.

Eesti on seadnud eesmärgiks taastuvenergia osa suurendamise.

Eestis püstitati esimene elektrituulik 1997. aastal ning esimene tuulepark 2002. aastal.

Täna on Eestis 139 elektrituulikut koguvõimsusega ligikaudu 310 MW. Tegu on ühe perspektiivikama ja arenemisvõimelisema suurenergeetika valdkonnaga Eestis. Päikeseenergia oli Eestis hinna poolest veel sajandi esimesel aastakümnel asjaarmastajate pärusmaa, kuid

2010. aastatel hakati Eestis aina enam päikesest elektrit tootma.

Elektrivõrku ühendatud elektrit tootvate päikesepaneelide installeeritud koguvõimsus kahekordistus perioodil 2011–2017 igal aastal! 2018. aasta oli aga erakordne – uusi päikeseelektrivõimsusi rajati ligikaudu 90 MW mahus.

Mis on tööstuse tulevikusuu-

Foto: Shutterstock

nad, kuhu pürgitakse ning millal Eestis võiks neist osa saada?

Eesti on püstitanud 2030. aastaks eesmärgi, mille kohaselt taastuvenergia osa energia summaarsest lõpptarbimisest moodustab 42 protsenti praeguse ligi 30 protsendi asemel. Arvestades teadlaskonna hinnangut sellele, millist mõju avaldab inimtegevus maa-

kera kliimale ning ökosüsteemidele, peavad taastuvad allikad süsinikuintensiivsed fossiilkütused ennaktempos välja vahetama. Täielik üleminek

taastuvatele energiaallikatele nii Eestis kui mujal on tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult jätkusuutlik ning keskkonda arvestades hädavajalik.

Eestis töötatakse ülemineku nimel järjepidevalt: • arendamisel on mitu uut tuuleparki nii maismaal kui merel, • uuel aastakümnel jätkub jõudsalt päikesesektori kasv, • soojamajanduses jätkub väheväärtusliku biomassi kasutamine kodude soojendamiseks kütteperioodil, • transpordis liigutakse järk-järgult puhtamate lahenduste poole.

Marisell Group

Tööstustele ja laevandussektorile orienteeritud Hempeli dekoratiivsed korrosioonivastased värvid on üle saja aasta olnud masina- ja laevaehitusettevõtete esimene valik. Eestis on maailma juhtivate metallvärvide ametlik edasimüüja Marisell Group OÜ.

Hempeli värvide esindaja Marisell Group pakub kiiret tarneaega ja paindlikke lahendusi

E

estisse Hempeli esinduse loomise idee tuli Marisell Group OÜ juhi Marina Radtsenko sõnul kiirustamata ning hästi järele mõeldes. «Eesti on arengumaa, kus ehitus ja aktiivne tootmine on väga aktiivsed. Et paljud meie sõbradtuttavad on ehitusega seotud, jõudsid ka meie kõrvu vajalike materjalide tarneprobleemid. Igaüks ei tea ega soovigi tegeleda materjalide valimise ja hankimisega, samas ei ole suured ülemaailmsed tootjad huvitatud iga kliendiga ükshaaval suhtlemisest.»

Marisell Group otsustas asuda ehitajatele appi. Täna toimibki Hempeli toodete tellimine ahelana «tootja-turustaja-klient», kus tootja ja klient ei suhtle otse, vaid kõik küsimused ja probleemid lahendab turustaja. Marisell Group on end kümneaastase pideva tööga Eesti turul kindlalt partneri ja tarnijana sisse seadnud.

Radtsenko lisab, et loomulikult polnud lihtne saada nii suure tootja ametliku esindaja

staatust: enne lepingu sõlmimist pidid Marisell Groupi asutajad läbima pika tee. «Suured tootjad otsivad enamasti partnereid, kellel on piisav kliendibaas ja kes tegutsevad suurel territooriumil, tunnevad turgu ning on võimelised kiirelt looma kontakte nii tarnija kui ka kliendiga.»

Sinna on ka kümne aastaga jõutud: ettevõttel on kliendibaas ning ladu toonimisma-

sinaga, mis võimaldab kliendi tellitud tooteid toonida soovitud värvi Eestis. See lühendab oluliselt värvide kättetoimetamise aega, nii et enamasti saab klient tellitud kauba kätte juba samal päeval.

Tihe konkurents hoiab aktiivsena Marisell Groupi kliendid on nii era- kui ka riigiettevõtted, kes tegelevad laevaehituse ning

metallkonstruktsioonide tootmise ja töötlemisega, jahtide omanikud jne. «Meie peamine eesmärk on pakkuda kliendile kõike vajalikku, alates konsultatsioonidest värvi tarnimiseni lõppsihtkohta ning seda kiiresti, õigeaegselt ja taskukohase hinnaga. Seetõttu on meie töötajate peamised omadused vastutus, vastutulelikkus nii enda kui ka teiste suhtes, viisakus ja paindlikkus, mis aitavad meil töödelda igat tellimust kvaliteetselt.»

Tihe konkurents turul ei võimalda ettevõttel paigal seista. «Meie võit seisneb ka selles, et tootja Hempel areneb aktiivselt, investeerides uusimatesse tehnoloogiatesse, täiustatud pinnakaitsetesse ja innovaatilistesse lahendustesse ning seetõttu edestavad paljud Hempeli tooted suurte sammudega konkurente,» sõnab Radtsenko. «Meile on oluline pidev areng. Propageerime aktiivselt uusi tooteid ning hetkel peame läbirääkimisi ka teiste värvitootjatega, kes otsivad pääsu Eesti turule.»

MARISELL GROUP OÜ ◾ ◾ ◾ ◾

Maailma juhtiva tööstusvärvide tootja Hempeli esindaja Eestis Kümme aastat Eesti turul Eestis üle 300 kliendi Sortiment rohkem kui 500 toodet

Tutvuge lähemalt Hempeli värvidega www.hempel.com või võtke otse ühendust ettevõtte esindajaga Eestis www.marisell.com.

20 || relika ||

jaanuar 2020

|| ettevõtja oma lugu || 21

jaanuar 2020

Kiirem tehnika on toonud kaasa IQ languse Tehnoloogia saadab meid tänapäeval igal sammul – taskus, kodus, autos, tööl, liikluses. Maailmas, kus kõik, sealhulgas tehnoloogia, muutub üha kiiremaks ja kiiremaks, vajab inimene oma aju järjest vähem. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident Ivo Suursoo kirjeldab viimastel aastakümnetel toimunud muutusi nii heas kui halvas. hetusse on massiivselt kiirendanud äriprotsesse maailmas.

• 2000–2010 oli niinimetatud mobiilistumise ajastu. Sinna jäi nutitelefonide tulek, aga ka Eesti e-eduloo tekkimine. Nutiajastuga tulid kommunikatsioonikanalite nagu Facebook ja Twitter paisumine, aga ka Skype’i tekkimine. Kümnend muutis meedia tähendust.

• Viimasel kümnel aastal oleme näinud eelkõige platvormimajanduse kasvu (Uber, AirBnB, Bolt, Spotify, Wolt jne) ning nutividinate ajastu algust.

Kümnendi positiivne jälg tuleb platvormipõhistest mugavusteenustest, mis on liigutanud tajutava väärtuse tootelt toote mugavaks kasutamiseks loodud teenusele. Kasutaja on pigem nõus sõitma väiksema taksoga, kui tellimine on mugavam. Negatiivsena paistab välja sotsiaalmeedia paisumine «justkui meediaks» ja uudise usaldusväärsuse langus ning inimeste meediaharjumuse liikumine pealkirja tarbimisele.

IVO SUURSOO

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident

V

iimased 20–30 aastat on tehnoloogia arengut vedanud Moore’i seadus, mis ütleb, et mikrokiibil olevate transistorite arv kahekordistub iga kahe aasta järel. Maakeeli panduna tähendab see, et arvutusvõimsused on ülikiiresti kasvanud.

Tänased nutitelefonid on kordi võimsamad kui kunagised arvutuskeskused. Kaasneb positiivne trend: tehnoloogia on muutunud lõpptarbijale kättesaadavaks ja on hakanud elu lihtsustama.

Negatiivsetest trendidest või vähemasti ohumärkidest võib välja tuua fakti, et 2018. aastal tuvastati keskmise mõõdetud IQ langus Euroopas. Kuni selle ajani oli kestnud Flynni efekt ehk mõõdetud IQ oli kümnendi kohta kasvanud kolm punkti. Selle põhjuseks võib lugeda fakti, et tavapärastes elusituatsioonides on üha

Tehnoloogia arengut julgustavad ühiskonnad on järgmise kümnendi võitjad.

vähem vaja aju pingutada – liigeldes ka tuttavasse kohta, kasutame navigatsiooniäppe.

Kui viimast kolme kümnendit vaadata, siis on minu

jaoks põnevamad ja märgilisemad järgmised tehnoloogiarakendused: • Vahemik 1990–2000 oli infoühiskonna kasvuajastu in-

Foto: Shutterstock

terneti leviku ning SMSi tekkimisega mobiiltelefoni. Üleminek faksiga saadetud dokumentidelt e-kirjale ning seejärel masin-masin-infova-

Mida toob tulevik?

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb järgneva 40 aastaga tööealiste arv ning kasvab 65-aastaste ja vanemate osa. Et lisandväärtuse tootjaid jääb vähemaks, saab jõulise

lisandväärtuse kasvu aluseks Eestis olla toote ja teenuse innovatsioonil põhinev majandus.

On oluline, et kõik majandusharud loovad koos teadusarenduse ja IKT-ga nutikaid tooteid ja teenuseid. Täpselt sama fakti ees seisavad meie tööstuse konkurendid mujal. Gartner ennustab, et 60 protsenti tänastest keskmise suurusega ja väikeettevõtetest satuvad raskustesse, kui ei lähe kaasa tehnoloogia arenguga. Põhjus on tehnoloogiahiidude ja digitaalsete startuppide turuosa kasv järgnevatel aastatel – kahe survegrupi vahel läheb kitsaks.

Et arenguhüpe toimuks, tuleb teha suuri ja julgeid muutusi.

Potentsiaal majanduse arenguks IKT-võimaluste kaudu on endiselt väga suur, eriti erasektoris, kus digitaliseerituse tase on võrreldes teiste riikidega madal. Näiteks on riigi toetus sobiva innovatsioonikeskkonna loomisel endiselt vähene; tööstuse võimekus ja tahe protsesse digitaliseerida, automatiseerida ning robotiseerida on ebapiisav; hariduses digipöörde tegemisel on ülioluline, et õpetajatest ei oleks puudust ja et nad oleksid valmis sisulisteks muutusteks õpimeetodites. Innovatsiooni ja tehnoloogiat stimuleerivad ning eelneva eelduseks olevat haridussüsteemi arengut toetavad ühiskonnad on järgmise paari kümnendi võitjad.

ungari instituut

ZEMA on perebränd, mis on saanud isegi oma kauni nime pere laste eesnimetähtedest. Rahvusliku väärtuse auhinna pälvinud ehtebränd avab 31. jaanuaril näituse ja ehtemüügi ka Eestis.

Luksusega kaetud Ungari ajalugu jõuab Eestisse

U

ngari portselani- ja ehtebränd ZEMA tuli esmakordselt avalikkuse ette 2009. aastal. Traditsioone ja ajalugu käsitlevad ehted üllatavad mitmekihilisuse ja tehnikaga. Ehtekollektsiooni tootmine valmib algusest lõpuni käsitööna: vormid valmivad skulptorite kavandite järgi, ehteid kaunistavad maalikunstnikud ja portselanimaalijad. Ungari kultuuri ürgseid sümboleid ja motiive tutvustavad ehted on kaetud 21-karaadise kulla ja 23-karaadise plaatinaga. Just nõnda uhked ehted on edukalt võitnud naiste südameid Pariisis, Londonis, Viinis, New Yorgis, Kuala Lumpuris, Azerbaidžaanis ja Saudi-Araabias. Nüüd jõuab ZEMA uus kollektsioon Eestisse.

ZEMA uusim kollektsioon ÖSERÖ ehk ÜRGJÕUD on inspireeritud neljast algainest, mille käigus avaneb ungarlaste ajalugu alates maahõivamisest ja sellele eelnenud perioodist. Põimitud on erinevate ajajärkude

stiilielemendid, vormid ja värvid. Iga ajastuga on seotud element ja motiiv: maahõivamise ajajärku sümboliseerivad elulille motiiv ja element maa, avaaride aega ringikujuline päikesekiirtevorm ja element tuli, hunnide ajajärku laka ülemise osa motiiv ja element vesi, sküütide aega inimkujuline mõõgatera ja element õhk.

Saa osa erilisusest Näitusel on välja pandud erinevas stiilis erinevaid lugusid kõnelevad portselanehete kollektsioonid. Kunstikollektsioonide seas on muuhulgas võimalus näha Van Goghi teosel «Iirised» põhinevat kogu, mis ei kuulu konkreetselt Ungari, vaid kogu maailma kunstiajalukku. Impressionistlik looming sobib ehe-

tega ning on valatud hästi kantavasse vormi.

ZEMA ise kirjeldab oma ehete kandjaid kui peene maitsega, kunstilembeseid, elegantseid, ilualteid naisi, kes igatsevad moodsa eluviisi ja moeröögatuste kõrval klassikalisi, hästi kantavaid ehteid.

Näitus on avatud Ungari instituudi galeriis 31. jaanua-

rist 31. märtsini. Lisaks imetlemisele saab südame võitnud kunstiteoseid ka kandmiseks osta. ZEMA ehted on saadaval mitmes hinnakategoorias. Hind sõltub ehte valmimisele kulunud käsitöö mahust ja kasutatud kulla või plaatina kogusest, jäädes enamasti 30 euro (kõrvarõngad) ja 500 euro (luksusesemed ja kollektsioonid) vahele.

Ba lassi Instituut

Ungari Instituut

Ta llinn

Ungari Instituut Piiskopi 2, 10130 Tallinn E–N kl 9–17 • R kl 9–15 tel 644 0817, unginst@unginst.org.ee unginst ungariinstituut

22 || aurea regina ||

jaanuar 2020

Aurea Regina kauplus Vana-Viru tn 5.

Aurea Regina toob eestlasteni maailma eksklusiivseimad mündid Anneli Raikko on eestlane, kelle päevad mööduvad hinnaliste müntide keskel. Juhuslikult mündiärisse sattunud naine toob täna eestlastele koju kätte maailma eksklusiivsemaid münte, aga ka erilisi meenemünte tähtpäevadeks.

Kuidas satub eestlanna mündimaailma?

Mündimaailma sattusin täiesti juhuslikult – tänu väga professionaalsele personaliotsingufirma töötajale sain 2003. aasta külmal talvepäeval endalegi ootamatult kutse osaleda ühe välisfirma mündipoe tegevjuhi konkursil. Olin aastaid tegelenud kingituste, lauanõude ja kvaliteetportselani müügi ja turundusega. Töökoha vahetusele ei olnud mõelnudki, veel vähem plaaninud. Mu esimene reaktsioon oli, et vanad ja tuhmunud mündid mind küll ei huvita. Arutasin pakkumist lähedase sõbraga, kelle arvamust ja soovitusi alati väga tõsiselt olen võtnud, ja sain julgust ning indu proovida täiesti uut ala. Olen

selle soovituse ja edasise toetuse ning abi eest senini südamest tänulik. Sattusin põnevasse ja arenevasse valdkonda. Endalegi üllatuseks olen jõudnud palgatöötaja seisusest isikliku ettevõtte loomiseni. Võin julgelt kinnitada, et mul on kaasaegsete müntide turunduse ja müügi alal unikaalne kompetents.

Aurea Regina kaupluse ja e-poe kontseptsioon on aastatepikkuse tööga loodud. 2003. aastal alustasin ühe välisfirma tütarfirma juhina mündikaupluse rajamist, mis oli tol ajal uus mõte Eesti ärimaastikul. Eeskuju polnud kusagilt võtta. Nii ongi mu kogemused tulnud välispartnerite, kohalike klientide ja huvilistega aktiivses suhtluses. Väikeettevõtja suurim kon-

kurentsieelis on paindlikkus ja võime uusi ideid kiirelt ellu viia.

Oluline on ka personaalse teeninduse pakkumine.

Kas müntide ostmine on vaid kollektsionääridele?

Kindlasti ei pea olema numismaatik või andunud kollektsionäär, et Aurea Regina mündipoe uksest sisse astuda. Münte on juba vanadest aegadest kasutatud propagandavahendina, kajastades neil ajaloosündmusi ja võimusümboleid. Kaasaegsete müntide teemavalik ulatub ajaloosündmustest ja persoonidest spordi ja looduseni. Populaarsed on ka hiina kalendri looma-aastad, sodiaagimärgi ja õnnekividega mündid. Aeg-ajalt on valikus ehtena kantavaid münte.

2019. aastal vermitud 1,5-kilone hõbemünt Leonardo da Vinci maali «Salvator Mundi» ainetel.

|| aurea regina || 23

jaanuar 2020

Maailma esimene kerakujuline ühekilone antiikviimistlusega hõbemünt «Aafrika 5 vägevat looma» on tõeline pilgupüüdja!

Münt nagu kunstiteos – Cleopatra. Musta roodiumiga kaetud 200 g hõbedast ja 12 g puhtast kullast mündil on 29 ehtsat, käsitsi lihvitud poolvääriskivi.

Huviliste ring on lai. Lisaks kohalikele klientidele on kauplusel ja e-poel püsikliente naaberriikidest. E-poes kasutame hetkel lisaks eesti keelele vene ja soome keelt.

Eesti liitumisel euro ühisrahaga suurenes hüppeliselt huvi ringluses olevate erinevate maade euromüntide vastu. Valik nii teemades kui hinnaklassis on väga lai ja kogujate hulgas on isegi koolieelikuid, naisi ja mehi, noori ja vanemaid.

Igapäevane kaupluse sortiment on kujunenud töö käigus ja arvestades hooajalisi trende.

Populaarsemad teemad kingituste otsijate hulgas on lapse sünd, sünnipäevad, pulmad ja muud romantilised tähtpäevad. Üha rohkem on hakanud ka ettevõtted tublisid töötajaid tööjuubelite puhul müntidega meeles pidama.

Mis on teinud Aurea Regina edukaks?

Aurea Regina Mündipoe konkurentsieelis on mu pikaajaline kogemus, mis on kujunenud vahetus suhtlemises tootjate ja klientidega. Tänu igapäevasele suhtlusele klientidega ja pikaajalistele rahvusvahelistele sidemetele tootjatega olen saavutanud eksperditasemel teadmised. Ettevõtte arendamine on pidev. Alustaval väikeettevõtjal on suurettevõtetega võrreldes mitu muret, kuid ka plusse – eeskätt töö paindlikkuse ja kiiruse osas. Pole vaja lõputuid kooskõlastusi, koosolekuid ning bürokraatiat. Nagu heale juuksurile ja iluteenindajale järgnevad kliendid teenindajale olenemata ettevõttest, on ka minu kliendid aastaid minuga olnud. See on suurim tunnustus, aga ka tohutu vastutus ja meeldiv kohustus pakkuda jätkuvalt kõrgeimal tasemel teenindust.

Millised on olnud karjääri kõige erilisemad mündid?

Väga erilisi münte on minu käest aastate jooksul läbi käinud mitu. Ehtsate teemantide ja rubiinidega kuldmüntidest kuni poolteist kilo kaaluvate ja maailma kuulsaimate maalidega esmapilgul äravahetamiseni sarnaste müntideni. Kuldmüntidest suurimad on olnud erinevad viieuntsised ehk 155 g puhast kulda.

2003. aastal, kui mündimaailma sattusin, oli kombeks, et münt on ümmargune. Tänaseks oleme näinud nii kandilisi, kolmnurkseid kui muid erikujulisi münte, mis on kaunistatud nii vääris- kui poolvääriskivide, hologrammide, mikrokiipide kui Bohemia klaasi, Swarovski®

ja Preciosa kristallidega (Bohemia kaubamärk alates 1915). Ka funktsioneeriva termomeetriga, erinevate meteoriitide kildude ja Titanicult pärit söetükkidega münte olen müünud. Põnevamatest meenuvad veel mündid DNA ja nanokiibiga.

2008. aastal korraldasin Eestis pressi- ja kliendiürituse, millel esitleti Kanada kuningliku rahapaja sajakilost kuldmünti, mis tol ajal oli maailma suurim. Nüüd on rekord Austraalia mündimeistrite poolt purustatud – tonni kaaluv kuldmünt on vermitud The Perth Minti rahapajas aastal 2012.

Olen seda ka ise Berliini rahvusvahelisel mündimessil näinud.

Kuhu on münditootmisel veel areneda?

Mul on olnud võimalus jälgida kaasaegse mündimaailma arenguid üle 15 aasta, mil selles valdkonnas tegev olen olnud. Kui 2011. aastal vermiti esimene 3D tehnikas münt ja samal aastal paigutati Kanada rahapajas mündile esmakordselt Murano klaasikojas käsitsi valmistatud klaasist lepatriinu, tundus, et see on tehniline tippsaavutus. Areng nii kujunduste, uute materjalide kui tehnoloogiate alal toimub pidevalt.

Isegi mina, kes ma olen viimase rohkem kui 15 aasta jooksul palju näinud, üllatun aeg-ajalt.

Ootan põnevusega iga-aastast rahvusvahelist mündimessi The World Money Fair jaanuari viimastel päevadel Berliinis. Messil esitlevad uusimaid kollektsioone kogu maailma suuremad ja väiksemad münditootjad. Luban, et ka kõige rariteetsematest müntidest saavad Aurea Regina mündipoe kliendid huvi ja ostusoovi korral osa. Minu klientidel on tänaseks juba mitmeid münte, mille tiraaż on isegi alla saja eksemplari maailmas.

Lisaks põnevale mündivalikule pakume albumeid, karpe ja muid tarvikuid nii müntide, paberraha, postmarkide kui muude kollektsioneeritavate esemete hoiustamiseks. Aurea Regina OÜ on Euroopa tuntuima ja enam kui sada aastat vana kollektsioneerimise abivahendite tootja Leuchtturmi ametlik maaletooja ja turustaja Eestis.

Müntide hoiustamiseks pakutavate toodete valik on lai.

Ringluses olnud käibemüntide ja vanemate müntide jaoks sobivad hästi erinevas suuruses albumid. Kui tegemist on väärismetallist, kapslisse pakendatud müntidega, siis on sobivaim valik kindlasti karp või spet-

siaalne kvaliteetsest plastikust albumileht. Erinevate maade euromüntide ja kaheeuroste juubelimüntide kogujate elu on albumitootja teinud mugavaks – valikus on albumid, kus lisaks mündilehtedele on olemas piltidega lehed, mille järgi on koolilastelgi hea leida õige koht vastava maa mündi paigutamiseks. Igal aastal ilmuvad täiendustega lehekomplektid, mis aitavad kollektsiooni kerge vaevaga korras hoida. Samas on tooteid, mis võimaldavad organiseerida kollektsiooni vastavalt oma soovile ja loogikale.

Parima personaalse lahenduseni aitab jõuda isiklik konsultatsioon. Ise kaasaegse mündimaailmaga tutvudes tekib uustulnukal kindlasti soov omada kõike ja korraga. Mina soovitan huvilistel piiritleda kollektsioon teema või maa järgi. Erinevatel hinnangutel kogub maailmas 90 miljonit inimest käibemünte. See on lihtsaim ja loogiliseim viis kogumisega alustada. Reisil jääb enamasti alati välisriigi raha järele. Palju kogumislusti ja põnevust pakuvad ka meie kaubanduses ringlevad erinevate euromaade käibe- ja juubelimündid.

Väärismetallist müntide puhul on sagedasemad teemad persoonid, ajaloosündmused, kultuur, kunst, loodus, sport. Valik on lai. Mündimaailmas hetkel populaarseim teema on olümpiamängud. Näiteks üks tore vanaisa on seadnud endale eesmärgiks kinkida lapselapsele münte, mille nominaal vastab lapse vanusele. Piiritleda võib kogumist ka konkreetse riigiga. Eesti Pank emiteerib regulaarselt mõne mündi aastas ja oma riigi müntidest kogumist alustada on samuti lihtne ning loogiline.

Kindlasti tuleb vahet teha mündil ja medalil. Perekondlikeks sündmusteks ja ettevõtete tähtpäevadeks tehakse vahel ise kujundatud medaleid, mida ekslikult mündina esitletakse. Mündi oluline tunnus on rahaline nimiväärtus ja emiteerija, mis on enamasti keskpank (inglise k legal tender).

Muud mündisarnased tooted on medalid ega oma investeerimise mõttes mündiga sarnaseid omadusi. Pigem on medalil nostalgiline väärtus.

Neile, kes soovivad personaalset ja isiklikumat teenindust, on olemas teenus «Privaatne ostuaeg» ning võimalus registreeruda erakonsultatsioonile. Erakonsultatsiooni ajal jagan oma pikaajalise tööga kogunenud teadmisi hea meelega ja abistan mündimaailma avastamisel sihtide ja suuna valimisel.

Klientide lemmik – ehtsa mageveepärliga ja kullatisega Roti aasta 2020 hõbemünt.

Parem unts õnne kui nael kulda – selline on ehtsa ristikheina lehega ja roosa kullaga kaetud 1-untsise hõbemündi sõnum.

«Sixtuse madonna» – inglid värvitrükis ja osalise kullatisega kolmeuntsine hõbemünt Swarovski® kristallidega on pühendatud Raffaello Sanzio 500. surma aastapäevale.

Tšehhi rahapaja 2019. a hõbemünt Õnn kaasa Preciosa masinlõigatud kristallikividega.

Romantilise sõnumiga münt on hea kingiidee ja sõnu polegi vaja!

Austria 2020. a 20 € münt on pühendatud Salzburgi festivali 100. aastapäevale.

20. jaanuaril 2020. a Suurbritannia The Royal Mint rahapaja uue mündikollektsiooni Music Legends (Muusika legendid) esikmündi teemaks on inglise rokkansambel Queen. Valikus on nii kuld-, hõbe- kui tavametallist münte.

Belgia 2019. aastal 2 1/2 € juubelimünt – Pissiv Poiss purskkaev 400 aastat.

2020. aastal möödub 100 aastat Peter Carl Fabergé surmast.

Maailmakuulsate Fabergé munade loojana tuntud Peter Carl Fabergé isa oli Pärnus sündinud kullassepp Gustav Fabergé. Pildil 2020. aasta kevadel müügile saabuv hõbemünt Liechtensteini muuseumis eksponeeritava muna «Õunapuu õied» ainetel.

Esmakordselt ajaloos pühendas Šveits mündi silmapaistvale isiksusele tema eluajal.

Roger Federer – hõbemünt nimiväärtusega 20 franki emiteeriti 23. jaanuaril 2020. a.

Aurea Regina OÜ Vana-Viru 5 Tallinn 10111 Tel. 601 8088 pood@aurearegina.ee www.aurearegina.ee