erilehe teemad:
Eesti n천udlikusse kliimasse sobiv teraskatus p체sib pikki aastaid. LK 2 Lamekatuste rajamiseks loodi standard. LK 4 Katuseaken ei ole lihtsalt ava katuses. LK 6
katuseleht
TRADITSIOONID: Rookatuseid on rajatud sadu aastaid. Tehnoloogia arenedes muutuvad aga ka rookatused aina paremaks. LK 7
2. aprill 2015
2 || KATUSELEHT
postimees, 2. APRILL 2015
kaTUS. Põhjamaades väga populaarne teraskatus on laialdaselt kasutusel ka Eestis, kus ilmastikuolud esitavad katusele tõsise väljakutse.
Teraskatus püsib kuni 80 aastat teras Kuldar Kullasepp
kuldar.kullasepp@postimees.ee
Ruukki kaupluses on toodud välja katuse läbilõige, kus hästi näha, milline üks hästiehitatud katus olema Foto: Sander Ilvest peab.
Katus on hoone üks tähtsamaid osi, mis kaitseb konstruktsioone, tagades hoone pikaealisuse. Seepärast ei tasu katuse valimisse suhtuda kergekäeliselt ning tasub meeles pidada vana head tõde: odav ei pruugi alati odavaks jääda. Ruukki Express Tallinna katusekeskuse juhataja Kristjan Õsso sõnul on katusteturul kvaliteet aasta-aastalt paranenud. «Kui võrrelda 5–6 aasta taguse perioodiga, siis tegijad on läinud professionaalsemaks ja ka tootjate teadlikkus kasvab.» Sellele vaatamata peab ostja jälgima ja arvestama mõnda põhitõde. Ruukki turundusjuht Marge Reinolt toob välja, et ostmisel tuleb arvestada kahe komponendiga – üks on katusekate ja teine paigaldus. Katuse materjali teema võib minna väga detailseks, kuid tavakliendil tuleb silmas pidada eelkõige just tema jaoks olulisi aspekte. Näiteks kui ühe kliendi jaoks on tähtis, et katus näeks välja trendikas ja sobiks hoone arhitektuuriga, hindab teine kõrgelt maksimaalset kasutusiga minimaalse hooldusvajadusega. «On kliente, kes peavad lugu materjali kergusest ja kiirest paigaldusest, kuid on ka neid, kes hoolivad vaid võimalikult soodsast ostuhinnast,» räägib Reinolt. Kuigi teraskatuste profiilid, teras ise ja ka kattekihi paksused erinevad, on teraskatuste eelis teiste katusetüüpide ees kerge kaal, vastupidavus erinevates ilmastiku- ja keskkonnaoludes ning lihtne paigaldus ja hooldamine. «Ka kasutusotstarve on lai, võimaldades teraskatuseid rajada erinevatele hoonetele ja kergematele konstruktsioonidele.» Terasetootmine on maailmas suhteliselt standardiseeritud ja tehased eri paigus toodavad kõik kvaliteetset terast. Eestisse jõuab teras samuti kõikjalt maailmast, sealhulgas Aasiast, kust pärinevad tooted võivad ahvatleda odavama hinnaga. «Iseenesest see pole halb teras, kuid selle otstarve on erinev,» täpsustab Õs-
so. Skandinaavias toodetud terase kohta võib aga öelda, et kuna sealsedki ilmastikuolud on võrdlemisi keerulised, on Skandinaavia terasetootjad sellega arvestanud ja nende toodang sobib ideaalselt põhjamaa kliimasse.
Põhjalikult töödeldud «Teraskatuse tooraineks on süsinikterasest õhuke lehtmaterjal, mis annab katusele kandevõime ja muud mehaanilised omadused,» räägib Reinolt. Ilma kaitseta süsinikteras hakkab ilmastiku käes roostetama juba ühe päevaga. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse teras tsingikihiga ja veelgi pikema eluea tagamiseks kaetakse tsink erinevate polümeersete pinnakatetega. «Kui vanasti tagas teraskatuse pikaealisuse peamiselt piisavalt paks tsingikiht – umbes 70 μm (mikromeetrit) –, siis tänapäeval määrab selle suhteliselt õhukesel tsingikihil olev värvikiht, tsingikihi paksus jääb aga 20–25 μm vahele.»
Eesti keeruline kliima nõuab katuselt head vastupidavust. Tsingikihi kulumine sõltub ümbritsevast keskkonnast. Näiteks soojas ja kuivas siseruumis kulub tsingikiht 0,1 μm aastas ning materjali eluiga on 200 aastat. Saastunud tööstuspiirkonnas kulub kiht kuni 4 μm aastas ning see annab materjali elueaks ainult 5 aastat. «Tsingikihi keskmine kulumine näiteks mõõdukalt saastunud linnakeskkonnas on ligikaudu 1,4 μm aastas. Seega ilma värvkatteta on tänapäevase tootmistehnoloogia järgi toodetud tsingitud lehtterase eluiga linnatingimustes 14–18 aastat,» räägib Reinolt. Eestis kehtivate normide järgi on eluhoonete nõutav minimaalne eluiga 50 aastat. «See tähendab, et kui kasutada katusel tsingitud terasplekki, siis tuleb see kas 15 aasta pärast välja vahetada või iga 10 aasta tagant üle värvida. See on üsna kulukas, kuna iga ülevärvimine
maksab umbes 8–10 €/m2, mis on aga juba pool uue katusematerjali hinnast. Marge Reinolt juhib tähelepanu, et Eestis võib aasta lõikes temperatuur muutuda üle 50 kraadi, katusele on aga eriti nõudlikud nulli ümber kõikuvad temperatuurid. Samuti avaldab katusele mõju lähedal asuv meri, kuna mereline kliima on niiske ja soolane. Samas on kogu Eesti kliima üldiselt sarnane, regiooniti suuri erinevusi välja tuua ei saa, kuid ehitades maja merest kuni 500 meetri kaugusele, tasub katuse materjali valides teatavat erinevust siiski arvestada. «Seega on selge, et saada tänapäeval piisavalt pika elueaga teraskatus, tuleb kasutada polümeerse pinnakattega kaetud tsingitud terast,» ütleb Reinolt. «Pinnakatte paksusest sõltub katuse eluiga – mida kõrgema klassi pinnakate, seda vähem altim on ta kriimustustele, UV-kiirgusele ja teistele keskkonnateguritele,» lisab Õsso. Kvaliteetsest materjalist ja korralikult paigaldatud teraskatuse elueaks võib pidada kuni 80 aastat. Kui tuleb aeg teraskatus välja vahetada, siis on hea teada, et teras on täielikult taaskasutatav materjal – see sulatatakse üles ja töödeldakse ümber.
Hooldust ei maksa unustada Kuid lisaks kaitseülesandele täidab pinnakate ka esteetilist rolli – silma jääb eelkõige katuse värv ja profiil ehk kuju. Valida saab nii erinevat värvi kui ka erineva profiiliga teraskatuste vahel. Leidub klassikalise sileda pinnaga profiile, aga ka näiteks traditsioonilist katusekatet järgivaid profiile. Rääkides katuste hooldusest, soovitab Kristjan Õsso kindlasti jälgida müüja antud hooldusjuhiseid. «Aasta-paar pärast paigaldust peaks üle käima kinnituskohad, mis võivad olla järgi andnud.» Kindlasti on vaja koristada katusele langenud puulehti ning katus tuleks iga paari aasta järel survepesuriga üle pesta. «Katus peab olema puhas, et hoida eemal niiskust, sest see võib põhjustada korrosiooni. Puhastada tuleb ka neelukohad ja vihmaveesüsteem ning tagada, et vesi juhitakse katuselt takistusteta ära,» räägib Õsso.
Mida on katusevahetusest kasulik teada? 1. Profiili tootmiseks kasutatud teras. Profiili valmistamiseks tuleb kasutada terast, mis säilitab oma kuju nii katusel koormusi vastu võttes kui ka katuse paigaldustööde käigus. Seetõttu tuleb kõikide katuseprofiilide (erandina kiviprofiilid) valmistamiseks kasutada konstruktsiooniterast. 2. Tsingikihi kogus terasplekil. Tsingikiht kaitseb terast korrosiooni eest. Kui tsingitud terasplekki vigastada nii, et vigastus ulatub teraseni, siis ka-
tab tsink tänu suuremale keemilisele aktiivsusele vigastatud koha tsingisooladega, viimased aga takistavad raua korrodeerumist. Tsingi kaitseomadused kestavad kuni tsingikihi hävimiseni. Seega on oluline, et piisav tsingikiht oleks ka pinnakattega terasplekil, sest mõningane pleki vigastamine on katusetöödesse juba sisse programmeeritud. Nagu enamikus põhjamaades, peab ka Eestis tsingikihi mass olema ainult tsingitud katuse-
pleki puhul lehe mõlemal küljel kokku 350g/m² ja pinnakattega katusepleki puhul 275g/m². 3. Pinnakate ehk värvkatte tüüp. Kuna ainult tsingiga kaetud terasplekist ei piisa ja see vajab lisakaitset, kaetakse tsingitud pind erinevate katetega. Pindamine koos kuumtsinkimisega annab terasele parema korrosioonikindluse kui kumbki kate eraldi. Eestis on enimkasutatavad pinnakatted polüester ja polüuretaan ning nende baasil valmistatud pinnakatted. Allikas: ruukki
Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp; kuldar.kullasepp@postimees.ee; tel 666 2194 Projektijuht: Jaanus Sarapuu; jaanus.sarapuu@postimees.ee; tel 666 2330 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo; anneli.teppo@postimees.ee; tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Kristiina SIllandi Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn
katuseleht
KATUSELEHT || 3
postimees, 2. APRILL 2015
TERRASS. Kuigi mõnusat sumesooja ilma jagub Eestisse vaid loetud kuudeks, on katuseterrassid ja ülisuured rõdud siiski üha populaarsemad. Moodne disain ja arhitektuur suisa soosivad katuseterrasside rajamist.
Katuseterrass meelitab vaadet nautima atraktiivsus Kuldar Kullasepp
kuldar.kullasepp@postimees.ee
Kinnisvarabüroo Uus Maa kesklinna elamispindade maakler Margit Sild ütleb, et katuseterrass on linnakorteri juures paljude inimeste jaoks lisaväärtus – eriti kui sealt avaneb kaunis vaade. «See on kallima kinnisvara puhul nagu täpp i peal ja tihtilugu ehitatakse uutes arendusprojektides võimalusel viimase korruse korterite juurde katuseterrassid, mis muudavad korterid atraktiivsemaks,» lisab ta. Samas peab arvestama, et lisanduv atraktiivne pind tähendab ka korteri krõbedamat hinda. Katuseterrassi rajamine otseselt hoone ehitamisele täiendavaid nõudmisi ei sea. «Katuseterrassid peavad vastama ehitusnormatiividele, sel peavad olema rajatud nõuetele vastavad piirded, lahendatud vee ärajooks ja muu taoline,» tõdeb Sild.
Kui aga hoone valmis ja uued omanikudki sisse kolinud, siis võib tekkida küsimus, kuidas on korraldatud hoone katuse eest hoolitsemine olukorras, kus see on korteri juurde käiv osa. «Katuseterrasside puhul on enamasti tehtud notariaalne kasutuskord ehk kui terrass kuulub mingi korteri juurde, siis on see ka lepinguga (kasutuskorraga) fikseeritud,» räägib Margit Sild. Samuti on hea lepingus määrata, millised on katuseterrassi kasutaja kohused hooldustöid silmas pidades. «Näiteks peab katuseterrassi kasutaja või omanik korraldama talvel lumekoristuse, puhastama terrassi lehtedest ja prahist, tagama, et äravool ei oleks ummistunud,» jätkab ta. «Maja välispiirid kuuluvad korteriühistu haldusalasse, kuid kui katuseterrassi valest kasutusest tingitult tekivad majale probleemid, siis võib korteriühistu esitada nõude terrassi/katuse kahjustaja vastu.»
Samuti on olemas maju, kus katuseterrassi kasutamine on võimalik kõigil elanikel. Niisugusel juhul on hoolduskohustus ühistu või haldusfirma kanda. Tuleme tagasi katuseterrassi praktilise poole juurde. Eestis on aasta lõikes keskmine temperatuur vaid 5 kraadi üle nulli. Suvekuudel ulatub keskmine 17 kraadini. Seega ei saa me rääkida katuseterrassi aastaringsest kasutusest. Aga ehk just seepärast ongi katuseterrassid üha populaarsemad – kui suvi lõpuks käes, siis soovitakse seda nautida täiel rinnal. Samas saab katuseterrassi kasutusaega pikendada. Võib paigaldada tuult tõrjuvad klaaspiirded ning markiisid, mis kaitsevad vihma ja vajadusel ka liigse päikese eest. Margit Sild rõhutab aga, et nende paigaldamiseks peavad olema kooskõlastused teiste omanikega ning kohaliku omavalitsusega. Kui temperatuur langeb ebamugavalt jahedale tasemele, siis saab kasutusele võtta gaasisoojendid.
Eesti inimesed on juba harjunud suvel kohvi katuseterrassidel jooma. Üha rohkem soovitakse sama Foto: Karli Saul / Scanpix võimalust ka koju.
4 || KATUSELEHT
postimees, 2. APRILL 2015
EHITUS. Aprillist kehtima hakkav lamekatuste standard koondab olulist informatsiooni ja juhiseid tagamaks lamekatuste ehituse kõrge kvaliteedi.
Uus standard tõstab lamekatuste kvaliteeti
standard Kuldar Kullasepp
kuldar.kullasepp@postimees.ee
Kuigi lamekatuseid rajatakse Eestis palju, pole viimastel aastatel kehtinud standardit, mis lamekatuste ehitust reguleeriks. Varasemalt kasutati katuste projekteerimist, ehitamist ja kasutamist käsitlevat standardit EVS 838:2003, mis aga on juba aastaid kehtetu. Uus standard kuulub standardisarja EVS 920, mille osadeks on üldreeglid, mis puudutavad metallkatuseid, kiudtsement-laineplaadist katuseid (eterniit), kivikatuseid ja nüüd ka lamekatuseid. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse liikme ja standardi välja töötanud projektikomitee projektijuhi Riho Reispassi sõnul on seni lähtutud paljuski Soome standarditest ja kuna uus standardki on sellest eeskuju võtnud, ei too Eesti oma standardi kasutuselevõtt nõuete osas kaasa ootamatut hüpet. Samas on Eestis probleeme, mida uus standard lahendada püüab. Reispass toob ühe peamise probleemina välja katusekatte SBS-bituumenrullmaterjalide valiku. «Juured peituvad
masus, mil üritati nii-öelda igalt realt hinda odavamaks saada,» räägib Reispass. «Kuna Eesti turul valitseb 85 kuni 90 protsendi ulatuses Venemaalt pärit materjal, mis on põhiliselt ühe korporatsiooni toodang, siis võiks tuua nimeliselt välja tooted, mida kauakestva katuse ehituseks ei ole soovitatav kasutada – tootesarjad Bikroelast ja Bipol.» Reispassi sõnul annab tootjatehas neile vastavalt 6- ja 8-aastase garantii, parematel toodetel on see 10 aastat. «Ma ei ütle sellega, et need tooted oleksid halvad – nad sobivad hästi aurutõkkeks või kõval alusel katuse remondiks,» täpsustab Reispass. Teise probleemina toob ta välja rullmaterjali tugikanga temaatika. «Kvaliteetse katuse saamiseks peab see kindlasti olema polüestrist, mitte klaasriidest. Kuna soojustatud lamekatus kinnitatakse alusele mehaaniliselt plasttüüblitega materjali ülekattevuugist, siis võib kehva tugikanga puhul juhtuda, et torm viib minema katusekatte, aga tüüblid on kõik kenasti oma positsioonidel edasi.»
Eesti standardi kasutuselevõtt ei too kaasa ootamatut hüpet.
Uut standardit järgides on võimalik neid probleeme vältida. Uus standard puudutab kõiki Eestis rajatavaid lamekatuseid, nende hulka on Reispassi sõnul küll raske öelda, kuid seda saab hinnata maaletoodavate materjalide hulga järgi. «Võib arvata, et aastas paigaldatakse meil 1,5 miljonit ruutmeetrit katuseid, ning võttes keskmiseks hoone katusepinnaks 500 ruuteetrit, võib öelda, et meil paigaldatakse aastas katused u 3000 hoonele,» ütleb ta. Nagu öeldud, lähtub uus standard suuresti Soome normidest ja nõuetest – ehituse üldist kvaliteedinõuetest ja Soome Ehitusinseneride Liidu «Ehitiste vee- ja niiskusisolatsiooni juhistest». «Näiteks aurutõkete ja bituumenrullmaterjalide valiku tabelid on täpselt RIList üle võetud,» ütleb Reispass, kelle sõnul Eesti standardit tehes polnudki eesmärk soomlaste seatud latti alla lasta. Samas pole see kindlasti ka Soomes kehtivate standardite tõlge. «Standardi väljatöötamisel tegi suure töö ära lamekatuste spetsialist Alo Karu, kes kirjutas valmis standardi alusteksti. Projektikomitee omalt poolt nägi palju vaeva selle muutmi-
sel ja redigeerimisel,» kirjeldab Reispass standardi valmimise protsessi. Selle käigus peeti 19 koosolekut ning lõpliku standardi loomisel arvestati protessi käigus tehtud 617 parandusettepanekuga. Põhiliseks erinevuseks Soome juhenditest peab Reispass materjalide kinnitamise ja plastrullmaterjalide (PVC) palju põhjalikumat käsitlemist. Samuti on erinev lamekatuse tuulutamise osa. «Kuna põhiliselt on seda vaja ehitusaegse niiskuse konstruktsioonist välja viimiseks, oleme arvamusel, et selleks piisab ka tuulutite, soojustuses olevate tuulutussoonte ja tuulutuse peakanalite süsteemist ning kõik katuse sõlmed ei pea olema tuulutatavad.» Uute standardite kasutuselevõtt tõstab tihti ka kvaliteedinõudeid, mis omakorda tähendab kulude kasvu. Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse liikme sõnul on see aga igati tellija huvides. Saab ju klient parema ja vastupidavama katuse, mille kasutamisel esineb vähem muresid. Ta toob ka näiteid. Uue standardi järgi tehakse kõik bituumenrullmaterjali ülespöörded kahekihilised vähemalt 300 mm kõrguselt. Praegu on kahjuks väga levinud ühekihilised ülespöörded.
Teiseks toob ta välja sõlmedes ja katusealuses kasutatava vineeri nõuded. Siiani on kasutatud 12 millimeetri paksust vineeri, uus standard nõuab aga 15 millimeetri pakuse vineeri kasutamist. Veel kaks näidet – katusesoojustuse pealmine jäigem villa minimaalne survetugevus peab edaspidi olema 50 kPa ning aurutõkkeks on paljudes konstruktsioonides (betoonalus, vill kandval plekil) paslik bituumenrullmaterjal, mitte praegu tihti kasutatav kile. Uues lamekatuste standardis on puudutatud ka rekonstrueerimist ja renoveerimist, kuid taotluslikult üldsõnaliselt. «Lamekatuse rekonstrueerimisel tuleb lähtuda ehitusseadusest, mille mõistes on ehitise rekonstrueerimine ka ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine,» selgitab Reispass, kelle sõnul tuleb rekonstrueerimiseks tellida ehitusprojekt. «Renoveerimine on selle standardi mõistes katusekonstruktsiooni katmine uue hüdroisolatsioonikihiga ja sel puhul ei ole ehitusprojekt kohustuslik.» Kuna standardi sisuks on katuse ehitusreeglid, siis tuleks ka renoveerimisel seda järgida.
Lamedad katused on osa kaasaegsest arhitektuurist. Uus standard reguleerib lamekatuste rajamist senisest veelgi täpsemalt. Foto: scanpix
KATUSELEHT || 5
postimees, 2. APRILL 2015
ILU. Katusehaljastuse rajamisel tasub eelkõige tähele panna olemasolevate hoonete lisakoormuse taluvust, tellida põhjalik haljastusplaan ning selgeks teha, mida katusehaljastuselt oodatakse.
Katusehaljastus pakub silmailu ning varju haljastus Kadri Penjam
OÜ Linnart maastikuarhitekt Hele Möllits selgitab, et katusehaljastust rajama asudes on kõige olulisem teada saada, kas olemasoleva hoone katus talub lisakoormust. «Kui on tegemist projekteeritava hoonega, kuhu plaanitakse rajada katsehaljastus, siis on kindlasti vaja eelnevalt läbi mõelda ja vajadusel haljastusprojekt tellida, et teada saada, kui suur koormus katusele tuleb.» Samuti peaks olema – nagu iga aia rajamisel – peas või paberil plaan, millele toetudes kas ise või spetsialistide abiga katusehaljastus rajada. «Oluline on läbi mõelda, kes katuseaeda kasutama hakkavad ja mis on selle aia funktsioonid,» sõnab Möllits.
Põhjalikud eeltööd tagavad kindluse Maastikuarhitekti sõnul ei piisa katusehaljastuse rajamiseks vaid mulla viimisest katusele ja taimede istutamisest. Katusehaljastus vajab põhjalikke eeltöid ning
erinevate kihtide lisamist katusele, mis väldivad lekkeid, juurekahjustusi ja muid probleeme. «Enim kardetakse, et juured ja niiskus lõhuvad hoone ning maja laguneb. See hirm on aluseta, sest korralikult paigaldatud hüdroisolatsioon ning sellele lisatud juuri tõkestav kiht takistavad niiskuse ja juurte levikut. Heas korras ja hooldatud hoonetel ning asjatundlikult rajatud haljastuse korral hoonele ohtu pole. Taimed saavad mõjutada ehitist vaid siis, kui hoone katuse-seina lagunemine on juba alanud,» selgitab maastikuarhitekt. Tema sõnul on olemas kahte tüüpi haljaskatuseid: ekstensiivse haljastusega ja intensiivse haljastusega. Intensiivse haljastusega katuse puhul on lõpplahendus sama, mis maapinnal – istutada saab nii lilli, põõsaid kui ka madalaid puid. Seal asuv pinnasekiht on tüse, mistõttu on ka paremad soojustusomadused ning seda saab kasutada väliruumina nii era- kui ka avalikel hoonetel. Sellisele pinnasele katusehaljastuse rajamine vajab pädevaid eksperte, head projekteeri-
mistööd ja väga tugevat katusekonstruktisooni, mistõttu see ei sobi igale hoonele. Ka nõuab see pidevat hooldust (kastmine, väetamine, rohimine, muru puhul niitmine jms) ning seega kaasnevad ka suuremad hoolduskulud. Ekstensiivse haljastuse puhul saab rajada katusehaljastuse kuni 30kraadise kallakuga pindadele. Plussiks on kerge kaal (pinnasekiht on kuni 10 cm), mistõttu võib katusehaljastust ka olemasolevatele hoonetele rajada, kui koormustaluvus on teada. Taimkate on vähenõudlik, mistõttu vajab ka vähe hooldust (pole tarvis lisakastmist). Samas ei talu sealne taimestik tallamist ning sinna istutatavate taimede valik on piiratud, kuna kasvutingimused on kehvad.
Katusehaljastus ei sobi kõikjale Maastikuarhitekti sõnul saab haljastust rajada lamekatustele ning katustele, mille kaldenurk ei ole üle 30 kraadi. Sobivad nii eramud, büroohooned, tööstushooned – kui konstruktsioon on piisavalt tugev, et taluda haljastuse lisakoormust.
Pühajärve Spa & Puhkekeskuse katlamaja katusele on paigaldatud päikesepaneelid.
Taimede valikul tuleb eelkõige jälgida kasvutingimustele vastavaid taimi. Katusel on alati tuulisem, päikeselisem ning suurem kuivamisoht kui maapinnal kasvavatel taimedel. Kõige vähem vajavad hooldust ekstensiivsel katusel kasutatavad erinevad kukeharjad, samuti kõrrelised. Intensiivse haljastusega katusele sobivad paljud taimed. Peredele ja kodus kokkajatele soovitab maastikuarhitekt kasvatada katusehaljastuses midagi söödavat. Istutusnõudesse sobivad näiteks piparmündid, maasikad, mustikad, ümarajuurelised porgandid, erinevad taastuvad salatid ja maitsetaimed. Kuna ka istutuskastides on suur mulla läbikuivamise oht, siis tasub valida põuakindlamad taimed – näiteks lavendel, liivatee, merikapsas. «Meie kliimas tasub kriitiliselt mõelda tavalistes soojustamata istutuskastides kasvavate puude ja põõsaste peale, sest külmadel talvedel külmuvad juured läbi ning kevadel tuleb uus taim muretseda,» sõnab ta. Uurides, milliseid vigu katusehaljastuse rajamisel kõige
enam tehakse, sõnab maastikuarhitekt, et tihti ei arvestata konstruktsiooni kandevõimega, ei rajata substraadikihi alla õigeid vahekihte või siis valitakse haljastuseks ebasobivad taimed, mis ei pea ekstreemsetele tingimustele vastu. Samuti eeldatakse, et haljastus näeb hea välja ka ilma hoolduseta või kasvab samadel tingimustel kui maapinnal – seetõttu ei kasteta piisavalt, puude ja põõsaste juured külmuvad talvistes tingimustes. Samuti koormatakse suurte istutuskastidega konstruktsiooni ühte punkti, valida tuleks hoopis kergemast materjalist kastid, amplid jm istutusnõud.
Kas ja milline on katusehaljastuse kasutegur? Katusehaljastus ei tähenda üksnes ilu. Haljastatud katus ja selle all paiknevad kihid kaitsevad katusepinda ultraviolettkiirguse eest, lisaks hoiab katusehaljastus hoones ühtlasemat temperatuuri, on kõrge tulekindlusega ja säästab katusematerjale suurte temperatuuri kõikumiste eest, mis omakorda vähendab
Foto: OÜ Maleko
katusematerjalide paisumisest ja kahanemisest tingitud pragude teket. Lisaks aeglustab ja vähendab katusehaljastus veevoolu katuse pinnalt, töötades hästi sademeveekogumisel. Ühtlasi vähendab see hoone hooldusvajadust ja säästab remondikulusid, toimib ka müratõkkena – erinevad kattekihid summutavad madalasageduslikke ning taimed kõrgsageduslikke helisid. Katusehaljastus loob elamisväärse ja eksklusiivse väliruumi, parandab mikrokliimat ja puhastab linnakeskkonnas õhku, kuna seob hästi tolmu. Suvel hoiab katusehaljastus siseruumide kliimat mitme kraadi võrra madalamal, seega jääb lisajahutuse vajadus vähemaks. Muidugi ei saa mööda ka asjaolust, et katusehaljastus on esteetiline ja atraktiivne, mõjub positiivselt tervisele ning võib olla erineva funktsiooniga – majaelanike väike tarbeaed, iluaed, kontoritöötaja puhkekoht, kohvik, lõõgastuse ja mediteerimise koht ning võimalus looduse mitmekesistamiseks linnakeskkonnas.
6 || KATUSELEHT
postimees, 2. APRILL 2015
aken. Katusesse tehtud aken ei ole midagi uut, kuid sellele vaatamata on inimeste teadmised katuseakendest pigem üldised. Katuseakent valides tuleb jälgida paljusid nüansse, nõuannete saamiseks tasub pöörduda spetsialisti poole.
Eestile hõbemedali toonud katus. Foto: Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit
võistlus. Möödunud aasta novembri lõpus toimusid Rumeenia pealinnas Bukarestis maailma katuseliitude katusorganisatsiooni IFD juba 25. noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlused. Tegemist on oma valdkonna tõsiseltvõetavaima konkursiga maailmas.
Katuseaken pole lihtsalt ava katuses
Eesti noored katusemeistrid on Euroopa tasemel mõõduvõtt
MMi esikolmikud
Eriki Loigom
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit
Katusetöid tuleks alustada vastuse otsimisest – miks vajab katus väljavahetamist ja millist materjali soovitakse tulevikus kasutada. Võistlused toimusid kolmel klassikalisel katusealal – lame-, metall- ja kivikatuse alal. Kokku osales maailmameistrivõistlustel 30 võistkonda 15 riigist. Eestlased osalesid kõigil kolmel alal, kõige paremini läks metallkatuse võistkonnal – võideti hõbemedal. Eestit esindas Rakvere firma OÜ Katusekeskus, võistkonna juhendajaks oli Andres Annula, võistlesid Siim Moldau ja Edgar Karpov. Teised Eesti võistkonnad seekord medalini ei jõudnud, kuid esinesid igati tublilt. Lamekatuste kategoorias esindas Eestit firma OÜ Westhaus võistkond, kivikatustel OÜ Liiwimaa Katusemeister. Võistlused olid traditsiooniliselt kolmepäevased. Esimesel kahel päeval paigaldasid plekksepad täistsinkplekist ja kattega terasplekist topeltvaltstehnoloogias katuse koos katuseakna ja neelusõlmega. Lamekatusekatjate esimese päeva ülesanne oli bituumenrullmaterjalist ja teisel päeval TPO plastrullmaterjalist katuse paigaldamine koos katuseakna ja -kupliga. Kivikatuseehitajad meisterdasid esimesel päeval betoonkatusekividest katuse koos katuseaknaga ning teisel päeval keraamilistest piibrisabakatusekividest katuse neeluga. Muuseas, sellist pole Eestis vähemalt viimase 70 aasta jooksul mitte ühtegi tehtud. Kolmandal päeval said kõik võistkonnad rakendada oma fantaasiat,
Metallkatused: 1. Prantsusmaa 2. Eesti 3. Poola Lamekatused: 1. Austria 2. Šveits 3. Saksamaa Viilkatused: 1. Austria 2. Saksamaa 3. Inglismaa ALLIkas: Eesti Katuseja Fassaadimeistrite Liit
paigaldus Kuldar Kullasepp
kuldar.kullasepp@postimees.ee
võisteldes niinimetatud vabakavas IFD presidendi auhindadele. Võistlustel kasutati Eestis üliharva ette tulevaid materjale, nagu täistsinkplekk, piibrisaba katusekivi, FPO plastrullmaterjal ja ehitussõlmed. Samuti oli tähelepanuväärne, et metallkatusevõistlusel esindas Belgiat tütarlaps. Samas ei ole Euroopa katuseturul tegutsevad naisterahvad sugugi harv nähtus. Nimelt on viimastel aastatel nii lamekui ka viilkatuste ehitusel ja ka ehitusmessidel üha rohkem naisi. Rahvastiku vananemise tõttu valitseb ehitusturul meestepõud, naiste osalemine tuleneb ka soorollide ühtlustumisest. Vaatamata Eesti võistkondade ainult «õhinapõhisele» ettevalmistusele, esinesid Eesti noored katusemeistrid väljapaistvalt. Kui esimest korda MMil osaledes saavutati põhivõistlustel kaks pronksmedalit, mis on MMide ajaloos debütantide kohta esmakordne, siis teistkordsel osalemisel võideti juba hõbemedal. Kahe aasta pärast Poolas toimuvatel 26. maailmameistrivõistlustel võiks järjepidevusest lähtudes oodata juba kuldmedalit.
Katuseaknad hakkasid populaarsust koguma taasiseseisvumise järel, mil asuti hooga järgi tegema läänes levinud ehitusvõtteid. Katuseaknast sai uus trend, mis võimaldas senisest enam võtta kasutusele katusealuseid pindu. Populaarseks muutusid ka katusekorterid, kus teinekord on katuseaken ainukeseks aknaks. Kuigi katusesse tehtud aken on muutunud nii eramu kui ka ühiskondliku hoone tavapäraseks osaks, areng selles vallas jätkub. Fakro katuseakende müügijuhi Rasmus Ustavi sõnul on inimeste teadlikkus katuseakendest hea, kuid seda pigem üldises plaanis. «Teatakse nende esmast funktsiooni, kuid ei teata, et katuseaken ei ole lihtsalt ava katuses, vaid see on väga nüansirohke toode,» ütleb ta. «Katuseakna valikul on alati esimene ülesanne valida akna suurus, tootjad pakuvad kümneid mõõte, ka erimõõte ja -kujusid – oleme tootnud nii ümmargusi, rombikujulisi kui ka kolmnurkseid aknaid.» Seejärel tuleb tähelepanu pöörata õige klaaspaketi valikule. Ustavi sõnul on
sõltuvalt hoone energiaklassist ja otstarbest võimalik valida aken, millel on kahe-, kolme- või neljakordne klaaspakett. Kolmandaks tuleb otsustada, kuidas aken lahti käib – traditsiooniline katuseaken avaneb pöördteljel, mis asetseb raami keskosas, kuid on olemas mudelid, mille hinged asetsevad akna ülaservas, seega on aken avatud olekus tervenisti toast väljaspool ja seeläbi on avatud aknale parem ligi pääseda. «Valikus on nii-öelda L-kujuline kombinatsioon, mille puhul osa katuseaknast ulatub fassaadile, kuid on ka lihtsamaid kombinatsioone, kus katuseaknad on lihtsalt üksteise kohal või kõrval, moodustades nii pikemad lintaknad,» räägib müügijuht, kelle sõnul saab katusele pääsu lihtsustamiseks valida akna, mis avaneb küljele. Tuleb ka otsustada, kas aken peaks olema naturaalsest puidust, polüuretaaniga kaetud puidust või plastikust.
Kõige kulukam on paigaldada akent vanasse soojustatud katusesse.
Valesti valitud katuseaken toob rõõmu asemel kaasa probleeme, eriti juhul, kui akent paigaldatakse päevinäinud katusesse. «Akna rajamine vanasse katusesse ei ole iseenesest probleemiks, kuid peab jälgima, et katusel oleks konstruktsioon, millele katuseaken rajada.» Tema sõnul selgub sageli, et ehituse käigus on kasutatud lihtsalt kätte juhtunud materjali. Sellisel juhul teavitatakse olukorrast omanikku, kuid aken paigaldamata ei jää, sest üldjuhul saab töömees ehitada akent toetava kontruktsiooni ise. Ustavi sõnul on kõige odavam planeerida majale katuseaken ehituse võimalikult varajases staadiumis. «Kui hinnata akna paigaldamise kulu, siis kindlasti ongi kõige kulukam paigaldada akent vanasse soojustatud katusesse, kuna töö on räpane ja materjalid sageli tervisele ohtlikud (asbest). Kõige lihtsam ja seega ka odavam on katuseaken pigaldada võimalikult varajases staadiumis, mil paigaldus ei olegi palju rohkemat kui piltlikult öeldes akna ette tõstmine,» tutvustab Ustav võimalusi. Katuseaken mõjutab ka hoone energiasäästlikkust. Selle mõju pole aga üheselt lihtne välja tuua. «Katuseakendel ja nendes olevatel klaaspakettidel on meeletult erinevaid variante.
Katuseakna võib lisada ka juba valmis hoonele, kuid selle rajamine ehitamise käigus tuleb odavam. Foto: scanpix
KATUSELEHT || 7
postimees, 2. APRILL 2015
TRADITSIOONID. Traditsioonilised rookatused ei kuulu ainult vabaõhumuuseumi – kuna sel on nii praktilised kui ka esteetilised võlud, siis paigaldatakse neid ka uutele hoonetele.
Rookatused käivad ajaga kaasas väärikas Kuldar Kullasepp
kuldar.kullasepp@postimees.ee
«Rookatuste ajalugu ulatub kindlasti viikingite aega, aga ilmselt veelgi kaugemale,» ütleb 1990. aastate algusest rookatuste ehitamisega tegelev Siim Sooster. Skandinaavias näiteks arvatakse, et ka kiviajal võisid olla roost katused, sest roogu nendel aladel kasvab. «Kindlasti kasutati roogu enne laastu,» ütleb Sooster. Rookatused asendusid Euroopas õlgkatustega, kui siia jõudis viljakasvatus. Näiteks Eestis esimese vabariigi ajal ehitatud katustest olid 90% õlgkatused. Põhjus lihtne – roogu oli vähe, kasutati rannakarjamaid ja polnud ka väetamist, mis roogu tekitaks. «Roog oli kallis, selle kättesaamiseks tuli palju vaeva näha, samas olid õled vilja tootmise juures niiöelda tasuta käes.»
Tänapäeval enam aga õlgkatuseid ei ehitata. Häid õlgi on Soosteri sõnul vähe ja õlgkatuse eluiga on poole lühem kui rookatuse oma. Nii jõuamegi ühe rookatuse hea omaduseni – see on väga vastupidav. «On vähe katusekattematerjale, mis kestavad vähemalt 70 aastat,» ütleb Sooster. Rookatus peab olema vähemalt 40kraadise nurga all ja katusekatte paksus vähemalt 30 sentimeetrit – siis on garanteeritud, et katus püsib 70 aastat. «Kuna rookatuse eluiga sõltub sellest, kui kiiresti ta peal vihm ära kuivab, siis võiks rookatusega hooneid planeerides eelistada päikeselisi ja tuuliseid kohti,» soovitab Sooster. Võrreldes teiste katusekattematerjalidega kasutatakse roogu vähe ja nii see ka jääb. Hinnanguliselt paigaldatakse Eestis aastas umbes 10 000 ruutmeetrit rookatust, millest umbes pooled on renoveerimised ja pooled uutele hoonetele pandavad katused. Peamiselt
asuvad rookatusega hooned saartel ja Lääne-Eestis. «Rookatuse rajamise tingib ühelt poolt asukoht – looduslik keskkond, kuhu see sobib. Teisalt aga hoone ise – palkmaja või traditsioonidest lähtuva tegumoe ja mõõtudega puitmaja, millele rookatus lihtsalt väga hästi sobib,» ütleb Sooster. Eestis on rookatuse hind samas suurusjärgus kvaliteetse kivikatusega, Skandinaavias on aga rookatused oluliselt kallimad. Suure osa rookatuse hinnast moodustab tööjõukulu – roo kogumine on väga mahukas töö. Skandinaavias ja Briti saartel on rookatustel pikk traditsioon, mida ei ole peatanud ajaloo keerdkäigud. Paraku katkes Eestis nõukogude ajal rookatuste traditsioon, sest sel ajal hakati massilisel kasutama eterniiti. «Õnneks jäeti roog alla, mis oli väga tark tegu, sest see on väga hea soojuse, aga eriti just heli isolatsioon,» ütleb Siim Sooster. Kui 90ndate algul rookatusi jälle rajama ja taas-
Rookatuse võib rajada ka kaasaegsele hoonele, mis on ehitatud vanu traditsioone silmas pidades. Foto: Siim Sooster
tama hakati, tuli suuresti alustada nullist, sest polnud isegi meistreid, kellelt õppida. Seevastu on Skandinaavias traditsioonid säilinud ja oskused pidevalt arenenud. Vaatamata sellele, et rookatused on väga traditsioonilised ja tööpõhimõtted on püsinud aastasadu samad, on ka-
Kvaliteetne ja hästi rajatud rookatus kestab 70 aastat ja enamgi.
tuste kvaliteet olululiselt tõusnud. Sooster toob välja, et arenenud on nii aluskonstruktsioonid, tellingud kui ka kinnitusmaterjalid. «Tänapäevased rookatused on oluliselt kvaliteetsemad kui näiteks saja aasta eest loodud.» See käib ka esteetilisuse kohta, sest kui varem kasutati roogu, mida kätte saadi, siis tänapäeval ehitatakse katused vaid kõige väärtuslikumast roost. Tulemuseks on väga kvaliteetsed katused. «Roog on hea soojusisolatsioon, heliisolatsiooni omadustelt ületab see aga kordades kõiki teisi materjale,» ütleb Sooster. Tema sõnul on rookatuse all hea vaikne, suvel meedivalt jahe ja talvel soe.
Eestis tegutseb täna umbes 10 kuni 15 rookatuseid paigaldavat ettevõtet, millest paljud töötavad ka välismaal. «Skandinaavias saab enamasti teha ainult alltöövõtu kohalikule meistrile, sest seal on ajalooliselt välja kujunenud väga tugevad kohalikud tegijad ja uutel on väga raske löögile pääseda, lõuna pool ja idas on lihtsam,» räägib ka ise tihti Soomes töötav Sooster. Rookatuste rajamine nõuab pidevat enesetäiendamist. «Väga heaks töömeheks saab paari kuuga, kuid heaks rookatuste meistriks saamine võtab aastaid – detaile on lihtsalt nii palju, et neid omandab ainult kogemustega.»
8 || KATUSELEHT/reklaam
postimees, 2. APRILL 2015