Pm katuseleht 05042014

«AASTA KATUS 2013» valitud!

Mõtle hoolikalt: kes tasub tormikahjud? Lk 2 Standardid toovad kvaliteetsemad katused. Lk 3 Vanast uus: maja katuse renoveerimine. Lk 4 Vana teraskatus toob pisku ka eelarvesse. Lk 7

SAATAN PEITUB DETAILIDES: Kui tellija soovib kasutada soodsamaid ja nendes kasutuskohtades sobimatuid materjale, peab ta olema valmis seda kirjalikult kinnitama. Lk 6.

katuseleht

4. aprill 2014

2 || KATUSELEHT

postimees, 4. APRILL 2014

VASTUTUS. Aastast aastasse suureneb tormide sagedus ja intensiivsus. Näiteks Eesti rannikualadel on aastas üle 20 tormipäeva, aga kliima soojenemise kaasnähtusena see arv pigem suureneb.

Kes tasub tormikahjud?

JUHTKIRI Andres Piirsalu

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige

Viimasel ajal on sagenenud tormikahjud, mis hoonete ja rajatiste puhul väljenduvad pahatihti katusekonstruktsioonide kahjustumises. Kui aga selline õnnetus käes, hakatakse otsima süüdlast või kedagi, kes tekkinud kahju hüvitaks.

Muu hulgas meenub tõenäoliselt siis paljudele hoone kindlustusleping.

Kui kindlustusleping on sõlmitud koguriski põhimõttel või on kokku lepitud, et kindlustuskaitse hõlmab ka tormikahjude hüvitamist, on kahju hüvitamise küsimus üldjuhul lahendatud. Samas on asjakohane meenutada, et kindlustuskaitse alla ei kuulu enamasti ehituspraagist tulenev kahju.

Miks see nii on?

Ehitaja vastutab Peamine põhjus peitub selles, et hoone ehitamise ja projekteerimisega kaasnevad omad riskid.

Ehitajal ja projekteerijal tekivad lepingulised suhted ja vastutus tellija ees, mida aga kindlustusandja riski hindamisel arvesse võtta ei saa.

Ka tasu selle riski katmise eest ei sisaldu kindlustusmakses.

Seega juhul kui katusekonstruktsioonid saavad tormis kahjustada ja ekspertiisi tulemusena tuvastatakse üheselt põhjusena ehitus- või projekteerimisviga, tuleb kahjunõue esitada vastavalt kas ehitajale või projekteerijale, kes on jätnud midagi olulist enda osutatud teenuse puhul tegemata.

Juhtumeid, mille tulemusena peab kindlustusandja varakindlustuse lepingu sõlminud kannatanu suunama kahjunõudega hoopis ehitusettevõtte poole, tuleb õnneks siiski harva ette. Veelgi vähem on selliseid juhtumeid, mille korral tekib arusaamatus kindlustusandja ja kannatanu vahel.

Näiteks varsti juba kolm aastat tegutsenud kindlustuse lepitusorgani statistikast ei leia me ühtki sedalaadi vaidluse juhtumit. Tõsi, pea 100 000 kindlustusjuhtumi taustal, mida Eesti kindlustusandjad aastas hüvitavad, ongi lepitus-

Ehitajal ja projekteerijal tekivad lepingulised suhted ning vastutus tellija ees.

se jõudvaid vaidlusi väga vähe (keskmiselt saja ringis, kui eraldi menetletavad liikluskindlustuse vaidlused välja arvata).

Hind ja kvaliteet Läbi aegade meenuvad üldse vaid üksikud üheselt tuvastatud ehituspraagi juhtumid, mille korral on kindlustusandja suunanud kannatanu kehva ehitaja vastu. Samas on teatud juhtudel ebakvaliteetse katusega probleemid sagedasemad.

Keskmisest rohkem on probleeme esinenud avalik-õiguslikule isikule kuuluvate ja korteriühistute haldusalas olevate hoonete puhul. Aimata võib, et üks oluline põhjus võib siin peituda tellija motivatsioonis keskenduda vaid hinnale, andes seejuures järele kvaliteedis.

Selline suhtumine on aga lühinägelik ja võib ekstreemsetel juhtudel tuua kaasa mitte ainult rahalisi, vaid hoone kasutajatele ka saatuslikke tagajärgi. Meenutagem kasvõi traagilist sündmust Läti kaubanduskeskuses eelmise aasta lõpus.

Selleks et niisuguseid vaidlusi tekitavaid olukordi vältida, tasub partneri valikul keskenduda teenuse hinna kõrval ka kvaliteedile. Kindlasti on kohane panustada korralikku ehitusjärelevalvesse – see hoiab hiljem nii mõnedki eurod kokku.

Eestis elades tuleb arvestada tõsiasjaga, et torm võib katusele viga teha.

Foto: ELMO RIIG / SAKALA

TRENDID: konkurss «aasta katus 2013»

Energiat tootvad katused muutuvad igapäevaseks Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit valib «Aasta katuse» konkursi käigus välja aasta parima kivikatuse, metallkatuse, lamekatuse ning rahvusliku katuse.

Konkurss «Aasta katus» toimub iga kahe aasta tagant – sel aastal on konkursile esitatud katused, mis valmisid 2012. ja 2013. aastal. Artikli trükki minemise päeval istus žürii koos ja hääletas võitjat neljas eelnimetatud kategoorias.

Võitja kuulutatakse välja täna, 4. aprillil kell 12.45 Eesti Näituste messikeskuses toimuva ürituse «Eesti Ehitab 2014» raames seminariruumis A2. Kellel soov näha 2013. aasta konkursil osalenud katuste pilte, võib külastada ka katuseliidu kodulehte.

Katusemeistritega, kes on suutelised pakkuma sobiva katusetüübi koos kestvate materjalide valikuga järgmiseks võistlusperioodiks, on võimalus kohtuda ehitusmessi C-hallis veel ka homme.

Kui on üldteada, mis on

kivi-, metall- või lamekatus, siis rahvusliku katuse alla kvalifitseerub laud-, kimm-, sindel-, laastu-, rookatus jms. Hindamiseks kasutatakse ligi 25 kriteeriumi. Töid hindab katusemeistritest, arhitektidest ja ajakirjanikest koosnev žürii.

Katusetrend liigub pigem kestvate materjalide valiku suunas, kuna enam ei kõnelda lihtsalt katustest, vaid multifunktsionaalsetest katustest.

Siinkohal ei räägi me ainult eramaja katustest ega uutest katustest, vaid ka renoveeritavatest katustest, samuti korteriühistute, kaubandus- ja tööstushoonete katustest.

Kes pöörab pilgu katuste suunas, näeb seal erinevaid päikeseenergia-paneelide lahendusi, olgu nende eesmärgiks siis sooja vee tootmine või elektrienergia müük.

Kuna energiasektoris on hinnad viimase kümne aasta jooksul märgatavalt tõusnud, siis on uus suund ehitada katus, mis võimaldab meil energiat toota ja sealjuures raha

tagasi teenida.

Katuse eeldatav kestvus on 25–50 aastat. Kui katuse omanik soovib katusel kasutada päikesepaneele, mille tootlikkus ja eluiga on vähemalt 25 aastat, ei tohiks ka katus kehvem olla.

Tark tellija otsib oma katusele kattematerjaliks toote, mis on hooldusvabam ning aastakümnete pikkuse vastupidavusega – kõik korrektselt paigaldatud katusekattematerjalid on kindla elueaga, kuid üks nõuab analoogtootega võrreldes suuremat püsikulu.

Toome näiteks kaks sarnast katusekivi tüüpi, millel on erinev pinnatöötlus – ilmselgelt libiseb libedama kattega katusekivi pealt praht maha ja kuivab niiskus kiiremini. Samuti näeme metallkatuste sektoris, kuidas vanad kirikukatused kestavad aastasadu – määravaks on katuse kaldenurk ja kasutatava metalli tüüp, milleks võib olla teras-, alu-

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen; rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194 Projektijuht: Jaanus Sarapuu; jaanus.sarapuu@postimees.ee; tel 666 2330 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo; anneli.teppo@postimees.ee; tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

miinium-, tsink- või vasesulam.

Nii näiteks on viimasel neljal aastal teinud lamekatuse sektoris kõige kiirema turukasvu katusekatte sünteetilised materjalid – PVC, TPO või EPDM. Põhjuseks on Eestis kasutatavate bituumen-katuserullmaterjalide kehv kvaliteet – sünteetiline katusekattematerjal võimaldab suurepäraselt paigaldada päikeseenergia erinevaid lahendusi, mis tagavad veepidavuse aastateks.

Lõpetuseks väike meelespea – halb katusemeister võib nullida kogu pakutavate katusematerjalide garantii, seda mitte ainult ehitamisel, vaid ka lisatööde ebaprofessionaalse tegemisega, nagu seda on õhksoojuspumba, päikesepaneelide, lumetõkke või vihmaveerennide montaaž jms. Või näiteks puudulik talvine lumekoristus.

Enno Rahuoja, «Aasta katuse» žürii­liige

katuseleht

KATUSELEHT || 3

postimees, 4. APRILL 2014

ÜHTSED REEGLID KÕIGILE. Kehtestatud standardid aitavad parandada katuseehituse kvaliteeti ja tõsta kutsehariduse taset.

Kolm peamist standardit

Katuseehituse kehtestatud standardid tähendavad kvaliteetsemaid katuseid STANDARDID Erki Loigom

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees

Kuni seniajani puudus Eestis tõsiselt võetav katuseehitust käsitlev regulatsioon ning kasutati olenevalt tellija ja järelevalvaja kogemustest naabermaade norme või ebamäärast head tava. Möödunud aastal jõustusid aga Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu algatusel kolm katuseehitust reguleerivat rahvuslikku standardit, millest on kasu nii ehitajatel, klientidel kui ka näiteks kutseõppeasutustel.

Nõuetest tegelikkuseni Katuseehitusega seotud standardeid on mitu ja näiteks katusekatete materjaliomaduste seisukohalt olid standardid olemas juba varem. Kuid just ehituslikust vaatenurgast polnud Eesti eripärasid arvestavat standardit loodud ning lähtuti pigem Soome nõuetest ja veidi ebamäärasest heast tavast. Katuseehituse rahvuslikud standardid on kehtestatud metallkatustele, kivikatustele ja kiudtsement-laineplaadist (eterniit) katusekatete kasutamisele. Metallkatuste standard käsitleb peamiselt Eestis kasutatavaid tsingitud teraskatuseid, vähem vaske ja teisi katuseehitusel kasutatavaid metalle, kuid ka nendega on plaanis standardit lähiajal täiendada.

Üldine eesmärk on juhtida tähelepanu kvaliteetsemate materjalide kasutamisele.

Standardikoostajate eesmärgiks oli luua reeglistik, mis ei piirduks vaid ehitusturul toimuva olukorra kinnistamisega ning samas ei seaks ka ülemääraseid ja põhjendamata nõudeid. Siinkohal saabki tuua Eestis justkui järgitava Soome standardi näite, sest põhjanaabritel on loodud väga karmid nõuded, mis arvestavad sealset kliimat ja keskkonda. Eriti puudutab see mitmeid nõudeid materjalide omadustele. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liikmetel oleks väga meelepärane selliste nõuete järgi katuseid ehitada, aga kahjuks on valdavaks hoopis väga odavate lahenduste eelistamine. Projektdokumentatsioonis on küll nõutav Soome ehitusnormide järgimine, kuid reaalse ehituseni jõudes asendatakse tooted ja meetodid tunduvalt kehvematega.

Nüüdsest tulebki appi rahvuslik katuseehitusstandard, mis esitab märksa asjakohasemaid nõudeid. Soomega võrreldes ehk veidi leebemate nõuete rakendamist ei tohi mõista kui järeleandmist kvaliteedis ja sellise tegevuse seadustamist.

Eesti rahvuslikud katuse-

ehitusstandardid on üsna kõrgete nõudmistega ja järeleandmisi on tehtud väga spetsiifilistes nõuetes. Üldine eesmärk on tõrjuda turult eemale lühiajalise perspektiiviga säästulahendused ning juhtida tähelepanu kvaliteetsemate materjalide kasutamisele.

Regulatsioonid täienevad Katuseehitusstandardi loomise peamiseks eesmärgiks on tagada kvaliteetsemad katused. Katus on hoone üks tähtsamaid osasid ja selle ehitamiseks on kokkulepitud mängureeglid olulised. Sellest vaatenurgast on standardist kasusaajaks eelkõige lõpptarbija – reeglite järgi ehitatud katus tagab katusele esitatud nõuete täitmise.

Peamised katustele esitatavad nõuded tarbija jaoks on katuse veepidavus, tormikindlus ja korrektse niiskusrežiimi tagamine. Standardites käsitletakse katusekatte paigaldust kompleksselt, eespool toodud nõudeid arvestades.

Kuigi katuseehitusstandardi loomine on suur samm, siis täieliku katuseehitusliku regulatsiooni võib lugeda valminuks, kui on loodud ka aluskatuse ehitamist reguleerivad standardid.

Lisaks ootavad katuseliidu ekspertide laual tööjärge katuse turvatarvikute standardikavad ja kinnitustarvikuid reguleeriv reeglistik. Alustatud on lamekatuste ehitamise standardi koostamist.

EEVS 920-2:2013 «Katuseehitusreeglid. Osa 2 – metallkatused» esitab peamised hooldus- ja ehitusnõuded.

• Standard määratleb või esitab nõuded metallkatustena kasutatavatele profiilplekkidele ja valtsplekile vähimate lubatud katusekallete kohta ning materjalide paksusele ja korrosioonikindluse tagava vähima lubatud tsingikihi massile toodetel, et välistada lõunamaades kasutatava ja odava tooraine kasutamise Eesti turul.

• Aluskatte kasutamine muutub metallkatuste all peaaegu igas olukorras kohustuslikuks.

• Kinnitusvahendid peavad olema sama või parema korrosioonikindlusega kui katusekate ise.

• Kirjeldab peamisi katuseehituses ettetulevaid sõlmlahendusi.

• Standard esitab seni väga subjektiivsetele soovidele kindlad nõuded, näiteks katuse visuaalsele väljanägemisele, materjalikulu arvutamisele.

EVS 920-3:2013 «Katuseehitusreeglid. Osa 3 – kiudtsement-laineplaadist katused» määratleb või esitab nõuded kiudtsemendist ehk eterniitlaineplaatidest katuste ehitusele.

• Standardis on määratletud reeglipärased katusekalded tulenevalt laineplaadi profiilist ja laineplaadi tüübist ning katusekonstruktsioonist.

• Standardiga on määratletud ka maksimaalsed lubatud roovisammud olenevalt laineplaadi

tüübist ja katusekaldest.

• Standardis on toodud kõik olulised sõlmlahendused konstruktsioonijoonistena, samuti on määratletud nõuded kinnitustarvikutele.

• Standard esitab ka peamised hooldusnõuded eterniitlaineplaatidest katustele.

EVS 920-4:2013 «Katuseehitusreeglid. Osa 4 – kivikatused» määratleb või esitab nõuded keraamilistest ja betoonkatusekividest katuste ehitusele.

• Standardis on toodud nõuded keraamilistele ja betoonkatusekividele ning peamised keraamiliste ja betoonkatusekivide tüübid tulenevalt nende kujust ja mõõtmetest.

• Standardites on määratletud katusekivide pinnakattetüübid ning nõuded nendele.

• Standardis on toodud reeglipärased katusekalded olenevalt katusekivitüübist ning katusekonstruktsioonist. Määratletud on ka täiendavad meetmed sademekindluse tagamiseks reeglipärastest madalamate katusekallete korral.

• Standardis on toodud nõuded katusekivide kinnitustarvikutele.

• Toodud on täpsed nõuded katusekivide kinnitamisele olenevalt tuulekoormusest, hoone kõrgusest ja katusekaldest.

• Standardis on toodud kõik olulised sõlmed konstruktsioonijoonistena.

Allikas: Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit

Kvaliteetse katuse ehitamisel on kasutatud sobivaid materjale ja kinnitusi ning katus on varustatud kõige vajalikuga, sh näiteks redeli ja käiguteega korstnapühkijale või katuse hooldajale.

Foto: OLLY

Haritud meistrid Katuseehitusstandardid on kasulikud ka kutsehariduse seisukohalt. Eestis puudub siiani võimalus õppida kutseõppeasutuses katusemeistriks. See olukord on muutumas.

Alates käesoleva aasta septembrist on võimalik Haapsalu kutsehariduskeskuses ja Lasnamäe mehaanikakoolis asuda õppima katusemeistriks riigieelarvelistel õppekohtadel. Õppekava alustatakse esmalt katuseplekkseppade koolitusega – kursuse läbides võib lõpetaja töötada valtsplekkkatusel meistrina ning on pädev ka profiilplekkkatuste paigaldajana. Õppekava loomise aluseks ongi standardid, mille alusel õppetöös ettetulevaid sõlmi ja lahendusi õpetada. Eesti Katuseja Fassaadimeistrite Liidu abil ja eestvedamisel on sellised õppekavad katuseplekksepa elukutse õpetamiseks valminud ning käsil on nende ühtlustamine riikliku õppekavaga.

Standardid võimaldavad tulevikus korraldada katusemeistrite atesteerimist ja luua hindamiskriteeriume näiteks erialavõistluste tarbeks. Eesti katusemeistrid tõid 2012. aasta sügisel Šveitsis peetud maailmameistrivõistlustelt koju kulla ja kaks pronksmedalit, seega vastavad meistrite oskused juba praegu rangetele ehitusreeglitele.

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

* 2014. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

4 || KATUSELEHT

postimees, 4. APRILL 2014

HALJASKATUS. Kuigi katuseaedade idee pärineb 6. mil võeti järk-järgult kasutusele uued tehnoloogiad ja

Katus peab KESKKOND Andres Pogrebnõi

HÄPI Haljastuse haljastusmeister ja maastikuehitaja

Katuse kohta ütleb palju pööningult kontrollimine – sealt saab infot lekete, sarikate korrasoleku ja sooFoto: KARU KATUS justuse kohta.

TERASKATUSED. Vanemate hoonete katuste puhul ei tea me kunagi, mida renoveerimistööd endaga kaasa toovad – aegu näinud katusepleki all võib olla väga palju varjatud vigu.

Mida võib kaasa tuua vana maja katuse renoveerimine?

VANAST UUEKS Gerd-Rainer Luhalep

Karu Katus OÜ ostu- ja müügijuht

Katusetöid tuleks alustada vastuse otsimisest – miks vajab katus väljavahetamist ja millist materjali soovitakse tulevikus kasutada?

Aastatetagune töö plekksepana on mulle andnud mitmeid isiklikke kogemusi vanade renoveeritavate objektidega.

Seega oskan spetsialistina öelda, et leidub katuseid, mis on valtsplekist ehitatud «esimese» Eesti ajal ja need on kestnud siiani väga hästi. Samas on katuseid, mis on ehitatud paarkümmend aastat tagasi ja nüüdseks on neil ilmnenud puudused kas paigaldusvea või ebakvaliteetse materjali tõttu.

Lekked ja ehitusvead Vanema maja renoveerimisel tuleks kõigepealt teostada visuaalne kontroll. Väljast vaadatuna ilmnevad ainult mõned vead, nii et hea oleks teha ka soojuskaamera pilt, soovitavalt –5 kraadi juures. On ka teisi võimalusi, mida võib jälgida igaüks ise.

Kui lumisel perioodil on katusehari või korstnate ümbrus lumest sulanud ja räästas on jääpurikad, viitab see katuse halvale soojustusele. Soojuspilt näitab aga täpselt, kust kõige rohkem sooja eraldub. Räägib ju rahvasõna õhu kütmisest – korralikult soojustatud katus võib küttekulusid vähendada kuni 35 protsendi võrra.

Teiseks tuleks väliselt jälgida, ega katus pole aastate jooksul nõgusaks või viltu vajunud.

Sel juhul on olukord kehvem ning tuleks arvestada sarikate vahetusega ja katuse rihtimisega (ehk sirgeks ajamisega), muidu võite lumerohkel talvel sattuda varingu alla, sest katusele võib tekkida ühe ruutmeetri kohta ligi 300 kg sulalund.

Samas võib tunduda, et välisel vaatlusel on katus nagu päris korras, ei mingeid muresid – sel juhul ütleb katuse kohta palju pööningult kontrollimine. Sealt saab infot lekete, sarikate korrasoleku ning soojustuse kohta.

Kui on paigaldatud katus, mille kinnitamine nõudis läbi katusematerjali naela löömist või kruvimist, tuleks kindlasti kontrollida neidki ühendusi.

Ajapikku kipuvad naelad roostetama ja kruvide seibide all olev kumm hävinema – need on hiljem peamised kohad, kust vesi sisse hakkab immitsema. Kuigi tootjad annavad oma katusematerjalidele 10–20 aasta pikkuse garantii, kehtib see vaid materjali pinnakattele.

Pööningul tuleks kontrollida sarikaid, eriti nende otsi, mis kipuvad veekahjustuste korral kõige rohkem riknema. Ebapiisava tuulutuse korral tekib puidule hallitus, mis hiljem kandvad osad pehmeks muudab ja välisel vaatlusel nõgusa efekti annab.

Sellised sarikad tuleb kindlasti välja vahetada. Nõgusa efekti põhjuseks võib olla ka ehitamise ajal odavamat teed minnes märja puu kasutamine (sarikamaterjali sobiv niiskusesisaldus peaks olema vähem kui 20 protsenti), mis võib hiljem kõveraks kuivada. Sellisel juhul

Ärge jätke katuse renoveerimist kõrghooajale (septembrist novembrini), sest sel perioodil tehakse palju katusetöid ning hinnad ei pruugi olla turul kõige soodsamad.

päästab ainult katuse rihtimine ehk sirgeksajamine. Üldjuhul teraskatused mingit erihooldust ei vaja. Juhul kui katuse on paigaldanud asjatundjad, piisab sellest, kui majaomanik heidab oma katusele aastas korra-kaks pilgu peale.

Hea oleks rennid ja neelupõhjad prahist puhastada.

Mustus võib tekitada püsiva veevanni, mille tagajärjel hakkab metall oksüdeeruma. Selle vältimiseks kasutage eeltoodud näpunäiteid. Õigesti ehitatud katuse puhul liigub mustus mööda renne katuselt alla ja loodusjõud hoiavad katuse ise puhtana. Kuid ärge ainult sellele lootma jääge – pikendage oma katuse eluiga, kontrollides seda paar korda aastas.

Õige valiku tegemine Katusevahetust ei tohiks teha uisapäisa. Kindlasti tasub kõigepealt uurida, mis turul toimub, kes on parimad tegijad, kellelt saab soodsama hinna ja millisel firmal on turul parim ajalugu.

Minu soovitus on – küsige pakkumist mitmelt tootjalt. Katuseostu puhul ei tohiks kunagi minna odavamat teed pidi, see võib hiljem kaasa tuua palju suuremaid kulutusi.

Kuigi ehituspoliitika on Eestis üpris jäik, üritatakse töid teha võimalikult kiiresti ja soodsalt, mis on muidugi tellijale kasulik, kuid kiirelt tehtud töö seab lõppkvaliteedi küsimärgi alla.

Võin lisada, et ärge jätke katuse renoveerimist kõrghooajale (septembrist novembrini), sest sel perioodil tehakse palju katusetöid ning hinnad ei pruugi olla turul kõige soodsamad.

Samuti on siis kõik head paigaldajad töödega hõivatud ning järjekorrad pikad. Katuse renoveerimise planeerimist võib alustada juba kevadel, mil võib teha katusele eksperthinnangu. Korralik katus tagab turvalise une ja väiksemad küttekulud.

Haljastuse katusele viimise põhieesmärgiks oli maja soojuse hoidmine ning katusematerjalide säästmine suurte temperatuurikõikumiste eest. Järjest enam kasutatakse katusehaljastust samal eesmärgil suurte tööstushoonete puhul ära ka tänapäeval.

Või meenutagem näiteks ajalootunde kooliajast ja üht seitsmest maailmaimest – Semiramise rippaedu, mis pärinevad 6. sajandist eKr, kui Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II lasi rajada rippaiad (tänapäeva mõistes haljaskatused/katuseaiad ehk rohekatused vms) oma naisele Amytisele, kes igatses oma kodumaa rohelise maastiku järele.

Terrassidel paiknevasse lopsakasse aeda istutati troopilisi lilli ja puid, mis pakkusid kosutavat jahedust Babüloni ümbritseva kõrbe põletava kuumuse eest. Aedade kastmiseks pumbati vett linna külje all asuvast Eufrati jõest ning juhiti varjatud torustiku kaudu terrassidele.

Mitu kasutegurit korraga Suurlinnades on peamine väljakutse loodussäästlikkus ning mikrokliima parandamine elukeskkonnas looduse toomise kaudu endale koju ja pea kohale. Nii luuakse eksklusiivseid välisruume puhketegevuseks ja ühtlasi parandatakse ökotrende järgides hoone sisekliimat.

1970ndatel, kui katuseaedade planeerimise buum Saksamaa ja Šveitsi linnades vallandus, polnud põhieesmärk ainult hoida soojust või kaitsta elamu katusematerjale temperatuurikõikumise eest.

Haljaskatuseid kujundati tänavatega ühes tasapinnas olevate maa-aluste parkimismajade katustele; ostukeskuste, kontorihoonete ja korterite katused muudeti haljasteks aasadeks ning õitsvateks parkideks.

Haljastatud katused-terrassid aitasid vähendada hoonete hooldusvajadust ning parandada linnakeskkonda tervikuna.

Teadmised rajamisest Enne katuste haljastamist tuleb plaan hoolikalt läbi mõelda, internetist lisa lugeda ning vajadusel muidugi asjatundjaga konsulteerida. Kuna katusehaljastus on seotud ehituslike nüanssidega – kandevõime, drenaaž, juurestiku kokkupuude hoonega jms –, peaks selle võimalikult varakult, juba maja projekteerimise käigus läbi mõtlema.

Kui maja on valmis, aga tahaks midagi rohelist katusele ikkagi teha, tuleb valida olemasoleva hoone katusele sobilikud katusehaljastuse lahendused. Kõige tähtsam eeldus on koormuskindel katusekonstruktsioon.

Haljastada saab nii lamekatust kui ka kaldkatust. Vajaduse korral võib mõelda vertikaalhaljastuse peale.

Lihtsama variandi puhul paigaldatakse haljastus katusele konteinerites. Sellisel juhul peab katusekonstruktsioon võimaldama kanda suurenenud koormust ja lahendatud peab olema ka sademevee äravool.

Keerulisemaks läheb olukord siis, kui soovid, et terve katus olekski üks suur haljastuskonteiner.

Sellise katusehaljastuse korral paigaldatakse kõigepealt juurekindel katuseisolatsioon, seejärel kaitse-, drenaaži- ja filtrikihid, nende peale kasvusubstraat ning lõpuks taimed.

Isolatsioonimaterjalina tuleb kasutada vähemalt millimeetri paksust spetsiaalset juurekaitsekilet. Drenaažisüsteem sõltub aga sellest, kui palju peab sademevett mahutama ja kuidas taimed vee hiljem taas kätte saavad.

Hea ja säästliku lahenduse korral on katusehaljastuseks rajatud drenaaž ühenduses kastmissüsteemiga – sademevesi kogutakse mahutitesse, et seda hiljem kuival ajal kastmiseks kasutada.

Kasvusubstraadid peavad vastu pidama ka ekstreemsemates oludes. Substraadi põhiline koostisosa peaks olema vulkaniit, millele lisatakse olenevalt taimede vajadustest kuni 20 protsenti huumusrikast mulda.

Kasvusubstraat täidab ka drenaaži ja filterkihi ülesandeid, tänu millele võib ära kaduda vajadus vee kogumise ja ümbersuunamise süsteemide järele.

Vali taimi teadlikult Taimestikku valides tuleb arvestada samade põhimõtetega nagu tavahaljastuse puhul ning põhirõhk peaks olema vähenõudlikel taimedel, mis oleks samas põua-, külma- ja tuulekindlad. Isiklikult soovitan valida põõsa- ja rohttaimeliikide vahel.

Murupinda võiks kasutada minimaalselt, sest seda on katusel keeruline vajalikul määral hooldada.

Taimede hooldusvajaduse järgi jagatakse katusehaljastus intensiivseks ja ekstensiivseks.

Väiksemate kulutustega rajatav ja vähest hooldust vajav on ekstensiivne katusehaljastus, mille puhul piisab kandevõimest 50 kg/m², sellele tuleb lisaks arvestada varu sademevee koormuse jaoks. Kasvusubstraadi kihi paksus on sellisel juhul kuni 10 cm.

Intensiivse katusehaljastuse puhul saab katusele kujundada terve uue maastiku vahelduva reljeefi, looklevate teede ja veesilmadega, rajada kohti istumiseks ja jalutamiseks ning luua sarnaseid parke, nagu on võimalik rajada ka maapinnale. Sel viisil tuuakse tühjalt seisvad alad taas loodusringlusse ja astutakse samm tervislikele keskkonnatingimustele lähemale.

Kauni katusehaljastuse saab teha ka kitsastesse tingimustesse ja teatavate kitsendustega isegi katustele, mille konstruktsioonis pole suure ja raske katusehaljastusega arvestatud – asjatundjaga tuleks aga enne tööde teostamist kindlasti nõu pidada.

Foto: SCANPIX/CORBIS

Endover Kinnisvara sai Tallinnas Kadrioru piiril valmis Kadrioru Residentside nimelise kortermaja, mille katusel asuvad ülisuured terrassid. Ootame põnevusega, milliseid katusehaljastuse projekte nende terrasside omanikud nüüd looma asuvad.

Foto: ENDOVER.ee

KATUSELEHT || 5

postimees, 4. APRILL 2014

sajandist eKr, võib nende üleilmse leviku alguseks pidada 19. sajandit, raudbetoon, mis võimaldas ehitada tugevamaid ja lihtsamaid katuseid.

suutma haljastust kanda Kõigepealt paigaldatakse juurekindel katuseisolatsioon, seejärel kaitse-, drenaaži- ja filterkihid, nende peale kasvusubstraat ning lõpuks taimed.

Huvitavaid fakte katusehaljastusest • Paljudes paikades üle Saksamaa on katusehaljastuse rajamine uutele tööstushoonetele siiani seadusega sätestatud ja kohustuslik.

• Šveitsi ja Jaapani suurlinnades peab vähemalt 20 protsenti katustest olema haljastatud.

• Belgias on levinud nn vertikaalne katusehaljastus: hoone seinad ehitatakse terrassidena, kuhu rajatakse haljastus koos valgustuse, pinkide ja varjualustega.

• Suurim intensiivne murukatus maailmas asub Millenniumi pargis Chicagos – ala suurus on ligikaudu 10 hektarit ning ehitatud on see vana raudteejaama ja maapealse parkla asemele aastatel 1998–2004. Sellest pargist leiab üle 900 puu ja

põõsa, park toimib vihmavee käitlejana, linnaõhu puhastajana ning vaba aja veetmise kohana.

• Ford Motor Company (Dearborn, Michigan) tehasehoone on 2004. aastal märgitud Guinnessi rekordite raamatus kui kõige suurem rohekatusega (~4,2 ha) hoone maailmas ja sealt leiab üheksa kukeharjalise segu. Katus mängib olulist rolli piirkonna sademevee käitlussüsteemis ning on osa Fordi külastajate haridusprogrammist.

• Haljaskatustel on ka esteetiline funktsioon – mitmed psühholoogiauuringud on tõestanud, et elukvaliteeti on võimalik tõsta looduslike rohealade laiendamisega.

Allikas: ANDRES POGREBNÕI, vEEB

6 || KATUSELEHT

postimees, 4. APRILL 2014

KATUSE KOMPONENDID. Hea ja kauakestva katuse saamiseks ei piisa vaid kvaliteetse katusekattematerjali valikust – tähtsad on muudki osad, nagu vastupidavad konstruktsioonimaterjalid ja kinnitusvahendid, aga kindlasti ka tööde tegija. Kõige aluseks on loomulikult korrektne projekt.

Saatan peitub detailides NÕUANNE Kaido Kaasik

PK Ehitus juhataja, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees ehitusinsener, omanikujärelevalve

Eestis on saanud tavapäraseks, et sügistormide ajal käib meediast läbi, et siin-seal on mõni katus ära lennanud – tihti süüdistatakse selles ehitajaid.

Samuti on varmad tekkinud olukorda ära kasutama omavahel konkureerivad materjalide tootjad, väites, et just nimelt nende katused püsivad paigal.

Sageli võib põhjus olla ka tellija soovis teha kõike veel soodsamalt. Seega pole põhjused kunagi ühed ja samad.

Millele peaks eramu omanik või korteriühistu esindaja katusetööde tegemisel tähelepanu pöörama?

Õige lähteülesande püstitamine tööde tegijale tagab parema lõpptulemuse Võin oma kogemustest kinnitada, et üpris sageli ei pea tellija oluliseks korrektset ehitusprojekti. Levinud on suhtumine, et renoveerimise puhul pole seda üldse vaja.

Tihti soovitakse ka uuselamute ehitust vaid arhitektuurse projekti alusel – kõik tähtsad sõlmed on seejuures lahendamata, eeldatakse, et küll ehitaja objektil lahenduse leiab.

Küllap leiabki, kuid mitte kõigil ehitajatel pole piisavaid süvateadmisi ja kogemusi ega ka kvalifikatsiooni tööde nõutaval tasemel tegemiseks.

Samuti pole paljudes väiksemates ehitusettevõtetes vastavate insener-tehniliste teadmistega spetsialiste palgatud, millest tulenevalt on sagedased ehitusvead ning teatud küsimustele ebapiisava tähelepanu pööramine.

Korrektse projekti olemasolu on hädavajalik juba ainuüksi selleks, et tööde teostajal oleks selgus, mida tellija soovib ning tellijal (või tema volitatud esindajal) on võimalus kontrollida, kas tööde projektist ikka peetakse kinni.

Sageli on kasutatavate materjalide eluiga lühem kui kinnisvara laenuperiood Ehitusprojekti olulisus kerkib esile ka katusetöödel kasutatavate materjalide valikul. Nimelt, taas võin kinnitada oma kogemustest, et olen korduvalt kogenud tellija süüdistusi, et materjalid on konkurendi pakutavatest mitu korda kallimad. Siinkohal tasub mainida, et korrektse projekti olemasolu korral selliseid küsimusi tekkida ei tohiks.

Näiteks – hinnaerinevus tugevussorteeritud C 24 klassi puitmaterjalidel ja sama ristlõikega tugevussorteerimata puidul on enam kui 1,5 kordne. Kinnitusvahendite valikul kärisevad vahed katuse ehituses lubatud ning muude kinnitustarvikute vahel veelgi suuremateks, lausa mitmetesse kordadesse.

Samas on pealtnäha tegu suhteliselt sarnase välimusega toodetega. Tihti otsustavad tellijad, vaadates töö ja materjali «joonealust» hinda, süüvimata päriselt pakkumise sisusse ehk mida nad tegelikult oma investeeringu eest saavad.

Sageli alahinnatakse katusesüsteemi kõikide komponentide osatähtsust ja keskendutakse vaid ühele tootele ning antakse selle garantii kogu katusele, mis ei pea aga kindlasti paika.

Arvatakse, et umbes 3/4 katuste hinnapakkumistest on koostatud kvaliteetsetele materjalidele, kuid sageli kasutavad teostajad siiski odavamaid materjale.

Kuna enamasti finantseeritakse kinnisvara ehitust ja remonti laenurahast, oleks otstarbekas valida materjalid, mille eluiga oleks vähemalt sama pikk kui laenu tagasimakse periood.

Vastasel juhul on oht, et tellija katus, mis on kas tellija soovil või ehitaja odavama hinna pakkumise soovist kannustatuna ehitatud võimalikult soodsalt, ei pea isegi laenuperioodi vastu – mõne aja möödudes on tellija olukorra ees, kus tuleb tellida uus ja korra-

lik katus korrektselt ning kogemustega ehitajalt.

Ka selliseid näiteid on mul tihti ette tulnud, kus tuleb suhteliselt uus, kellegi tundmatu meistrimehe paigaldatud katus vähemal või rohkemal määral ümber teha.

Umbes pooltel tormikahjustuse juhtumitel on kinnitusvahendid puudulikud või valesti valitud Kui eespool sai mainitud, kui oluline on lähteülesanne, siis siinkohal toon välja, et ääretult tähtis on ka usaldusväärse ja kogemustega katuseehitaja valik.

Arvatakse, et ligikaudu ¾ katuste hinnapakkumistest on koostatud kvaliteetsetele materjalidele – õige materjal pakutud õigesse kasutuskohta –, kuid sageli kasutavad teostajad (kas siis tellija soovil või omaalgatuslikult) siiski odavamaid materjale.

Tuvastada on seda suhteliselt keeruline, kuid siinkohal saab tellijale appi tulla õigel ajal palgatud omanikujärelevalve, kes on spetsialiseerunud just katuste valdkonnale. Samuti on tellijal (või tema esindajal) õigus nõuda kasutatud materjali dokumentatsiooni ning vastavust nõutavale (pakutud materjalidele).

On märkimisväärne, et umbes pooled tormikahjustustest ei ole tegelikult põhjustatud ekstreemsetest ilmastikuoludest, vaid valesti müürile kinnitatud müürilatist või tuulekasti puudulikust lahendusest.

Kui tellija soovib kasutada soodsamaid materjale (nendes kasutuskohtades sobimatuid), peab ta olema valmis seda kirjalikult kinnitama. Vastasel juhul läheb kahjude korral risk automaatselt tööde teostajale.

Kindlustusseltsid pööravad järjest enam tähelepanu kasutatavate materjalide tehnilistele andmetele ning nende paigalduse nõuetele vastavusele. Teada on juba esimesed juhtumid, kus kindlustusseltsid on keeldunud kahju hüvitamisest kas osaliselt või täielikult, viidates ebakvaliteetsetele (ebapiisava keskkonnaklassiga) materjalidele ja valedele paigaldusvõtetele. Õnneks on selles vallas tõhus abi juba olemas, aga valmimas on veelgi abimaterjale – katuste ehituse Eesti standardid.

Rõhutan veel kord – korrektne lähteülesanne ja õiged, just konkreetsetesse kasutustingimustesse nõutavad materjalid ning loomulikult korralik ja kogemustega katuseehitaja tagavad tellijale lõpptulemuse, mis rõõmustab teda aastaid.

Kauakestev katus Talita nii: 1. Esita ehitajale oma soovidest selge lähteülesanne.

2. Kasuta ainult neid materjale ja lahendusi, mida tootja on tunnustanud.

3. Pööra tähelepanu detailidele.

4. Palu endale koostada detailne hinnapakkumine, milles on täpselt näha kasutatavad materjalid ning nende täpsed markeeringud ja keskkonnaklassid.

5. Palu ehitajal endale täpselt lahti seletada, kuidas mingeid sõlmi lahendatakse, milliseid materjale kasutatakse ja miks see vajalik on.

Eramu enne tormikahjude likvideerimist 2014. aasta alguses. Fotol kujutatud tööde tegija on tundmatu. Iseloomulik on, et kinnitustarvikuid on kasutatud nõutavast kolm korda vähem, samuti olid katusepleki paanid paigaldatud mittevastavuses tootja nõuetega. Nüüdseks on hoone saanud endale korrektselt ja kõiki tehnilisi nõudeid järgides paigaldatud katuse.

Foto: Kaido Kaasik

6. Palu ehitajal anda endale referentsobjekte, võimaluse korral tutvu nendega.

ALLIkas: PK Ehitus

Kui tellija soovib kasutada soodsamaid materjale (nendes kasutuskohtades sobimatuid), peab ta olema valmis seda kirjalikult kinnitama. Vastasel juhul läheb kahjude korral risk automaatselt tööde teostajale.

KATUSELEHT || 7

postimees, 4. APRILL 2014

MIDA KLIENDID KÜSIVAD? Kahjuks võtavad majaomanikud katuseremondi sageli päevakorda alles siis, kui ilmnevad esimesed läbijooksud katusest ning sademevesi jõuab aluskonstruktsioonideni või halvemal juhul läbi lae eluruumidesse.

Vana teraskatus toob pisku ka eelarvesse NÕUANNE Heiki Paade

Olly Terasprofiilid ASi juhatuse liige

Selleks et ennetada läbijooksust tingitud suuremaid kahjustusi ning vältida sellest tingitud remondikulusid, tuleks katuse seisund üle vaadata vähemalt kord aastas. Katusekatte olukorrale saab majaomanik anda esmase hinnangu visuaalse vaatluse teel.

Väljastpoolt katusekatet vaadeldes tuleb veenduda, et ei oleks nähtavaid kahjustusi, et tekkinud poleks sammaldumist ja puuduksid vee äravoolule nähtavad takistused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata korstna ümbrusele, läbiviikudele ja neeludele.

Katuse ülevaatamiseks seestpoolt oleks parim aeg pikema vihmasaju ajal, et tuvastada võimalikke läbijooksukohti. Ühtlasi tuleks veenduda, et pole läbijooksust tingitud veekahjustusi ning nähtavaid, veest tingitud niiskumisi korstnajalal, läbiviikude ümbruses või puitkonstruktsioonil.

Millest alustada?

Enamik Eesti majade katuseid on suure kaldega ja hästi vaadeldavad. Sageli on just katus maja välisilme olulisim osa. Hea

peremees ei oota katusekattelt ainult funktsionaalsust, vaid ka esteetilist naudingut.

Läbimõeldud katuseremont ei ole väljaminek, vaid investeering oma kinnisvarasse ning annab majale juurde lisaväärtust ja tõstab hoone kui kinnisvaraobjekti hinda.

Valikuvõimaluste ja ligikaudse eelarve osas on soovitav konsulteerida katusetööde teostajaga. Mitmed tootjad ja paigaldajad pakuvad tasuta konsultatsiooni koos objekti külastamisega, mis hõlmab vajaduse korral ka eelarve koostamiseks objekti mõõdistamist. See on tõesti tasuta ja igasuguste lisatingimusteta.

Erinevad katusekatted Katusekate peab olema sobilik ja meie muutlikus kliimas vastupidav. Osa katusekatte materjale – kivi ja eterniit – on poorsed ning imavad endasse teatud määral sademe- ja sulavett.

Kuna mitmel kuul aastas liigub välistemperatuur korduvalt null kraadi ümber, avaldavad sellest tingitud pidevad külmumised ja sulamised otsest mõju ka katusekattele. Ühtlasi võivad poorsemad materjalid saada pikema ekspluatatsiooni korral kasvupinnaseks samblikele ja seentele, mis samuti lagundavad katusekatet.

Seega tuleks nende materjalide valikul olla eriti tähelepanelik ning leida pakutavast valikust selline, mis tagaks vähemalt 50-aastase reaalse vastupidavuse. Näiteks meiega sarnases kliimas naabermaal Soomes on teraskatuste osa üle poole katustest. Ühtlasema ilmastikuga Kesk- ja Lõuna-Euroopas on ülekaalus kivikatused.

Teraskatuse eeliseks meie heitlikus kliimas on lisaks suurele vastupidavusele materjali kaal ja paigaldamise lihtsus.

Teraskatused valmistatakse tellijale üldjuhul n-ö rätsepatööna ehk katuse mõõtude järgi. Paanid tehakse üldjuhul ühes tükis räästast harjani vastavalt katuse mõõtudele. Tänu sellele ei teki liigseid kadusid ja liitekohti.

Lisatööd Asbesti sisaldava eterniitkatuse omanikel tuleb arvestada lisakuluna vana katusekatte utiliseerimise tasu. Vanade kivikatuste omanikud seevastu pääsevad utiliseerimisel lisatasudest. Need inimesed, kes hakkavad välja vahetama vana plekkkatust, saavad keskmise eramajakatuse metallikokkuostu viimisel hoopis tasu, olenevalt katuse suurusest ja kokkuostuhinnast ligikaudu 100– 200 eurot.

Katuse renoveerimise käigus tuleb tähelepanu pööra-

ta ka korstna, tuulekastide ja vihmaveesüsteemi seisundile.

Kui need vajavad remonti, tuleks see võimaluse korral teha koos katusekatte vahetusega, sest hilisem tööde tegemine võib osutuda tunduvalt keerukamaks ja kallimaks.

Katuse vahetusel tasub mõelda ka maja soojustamisele. Kui tulevikus on plaan maja välisseinu väljastpoolt soojustada, tuleb arvestada, et seinad lähevad väljapoole paksemaks – olenevalt soojustusest ja uuest fassaadikattest – ligi 10–20 cm. Selle tulemusel võivad tuulekastid ja otsaviilud jääda liiga kitsaks, mis omakorda hakkab häirima maja üldilmet. Seega tasuks katus ja tuulekastid teha kohe veidi suuremaks.

Kindlasti on katusele vajalik paigaldada ka turvatooted – käigutee ja katuseredel korstnapühkijale ning lumetõkked kaitseks kõigele, mis või kes räästa alla jääb. Ühtlasi aitavad korralikud turvatooted vältida katusekatte vigastamist hilisema ekspluatatsiooni käigus ning tagavad turvalise töötamise katusel.

Kvaliteetne katusekate Erinevate tootjate katusekatete kvaliteeti on äärmiselt raske visuaalse vaatluse põhjal hinnata. Teraskatuste pu-

hul oleks mõistlik osta katus Eesti tootjalt ning vältida vahendajaid.

Eesti tootjaid kontrollib tehnilise järelevalve amet ning suurematel tootjatel on ka sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemid.

Vahendajate kaudu liigub Eesti turul teraskatuseid, mille terasemark või tsingikihi paksus ei vasta Eestis kehtivatele normidele ja nõuetele, kuid ainus võimalus selle kindlakstegemiseks on pöörduda tehnikaülikooli ehituslabori poole.

Kahjuks levitavad mõned müüjad turul materjalide kohta ka erinevaid müüte ja pooltõdesid. Sageli küsivad kliendid meilt, et mis maa plekki me kasutame? Arvatakse, nagu oleks näiteks Soomes toodetud materjal parem kuskil mujal toodetud materjalist. Oma olemuselt on see küsimus sama jabur, kui küsida, et mis maa kullast on teie sõrmus?

Standardi kohaselt on väga täpselt määratletud, millise terasemargi ja tsingikihiga materjal on mingi profiili tootmiseks sobilik. Naljaga pooleks tähendab see, et üks kilomeeter on Eestis sama pikk kui Soomes või Jaapanis ehk sama terasemargi ja tsingikihiga materjal ei erine oma näitajate ja vastupidavuse poolest selle põhjal, kus see materjal on toodetud.

Küsimuste või kahtluste korral võib alati otsida infot näiteks Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu kodulehelt.

Ehitaja valik Öeldakse, et maja kõige tähtsamad osad on vundament ja katus. Kahjuks tuleb tõdeda, et just väiksemate ehitustööde ja ehitusfirmade kvaliteet on sageli heitlik. Katuse oodatav eluiga peab olema ligi 50 aastat.

Kui vaadata kõlavate nimedega katusetöid pakkuvate ettevõtete taha, näeme, et suur osa neist on asutatud suhteliselt hiljuti ning need on minimaalse kapitaliga ja korterisse registreeritud firmad. Võib tekkida küsimus, et kuidas suudetakse tagada kvaliteetne töö, hilisem garantii ja võimalike probleemide lahendamine tulevikus.

Kindlasti tuleks ehitajaga sõlmida töövõtuleping ning teraskatuste puhul märkida, et teostatavad tööd peavad vastama Eesti standardile EVS9202:2013 (metallkatuste ehitusreeglid). Selles standardis on toodud ära nii lubatud terasemargid, materjali paksused kui ka paigaldust puudutavad nõuded ning see on selge alus nii järelevalve tegemisel kui ka hilisemate vaidluste lahendamisel.

8 || KATUSELEHT

postimees, 4. APRILL 2014

�Professionaalsed katuse