Kinnisvara ja Ehitus september 2014

TALLINNA SILUETT 2.0

TEEMALEHT 10. september 2014

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 10. september 2014 KINNISMÕTE

Peep Sooman:

L

Minu korduvad triibulised

ubasin kirjutada isiklikest kogemustest kinnisvaramaakleritega. Kurbusega pean tunnistama, et rohkem tuleb meelde halba kui head. Igaks juhuks võtsin ette suvalise valimi ka oma tuttavatest, kelle seas kiirküsitluse tegin. Ikkagi rohkem halba kui head.

Pean tunnistama, et kui sa ikka head maaklerit ise ei tunne, siis on selle teenuse tellimine paras Vene rulett.

Kinnitan, et need pole linnalegendid, vaid olen erinevates rollides kõikide nende lugude kõrval seisnud.

Maja müük. Tuli hulk maaklereid maja vaatama.

Omaalgatuslikult ja vahel ka inkognito, sest tegelikult plaanisime ise ostja leida. Terve kari saalis majast läbi, aga enamik neist olid kuidagi … mittemaaklerlikud.

Kõige keerulisem osa oli arusaamine, mille eest meilt täpsemalt 3–5 protsenti maja müügihinnast küsitakse.

Seega – salatsemine, ebakonkreetsus ja võimetus ennast ja enda esindatavat kaubamärki maha müüa oli domineeriv. Ühele suslikule, kes keeldus suisa aiast välja minemast, lubasin kümne sekundi pärast oma rotveileri kallale lasta. Rohkem ma temast kuulnud pole.

Majaosa ost. Sellest ma ühes varasemas kolumnis ka kirjutasin. Olin toona veel suht poisike, kui maakler jättis märkimata, et majaosaga ei kaasne killukestki kinnistut. Õnneks mu ema pani seda viis minutit enne eellepingu allkirjastamist tähele ja suurem kahju jäi sündimata.

Kahju on aga reaalselt turul olemas, kuna ta tegutseb maaklerina edasi ka nüüd, 20 aastat hiljem. No comments.

Korteri müük. Küsitlesin Pindi Kinnisvara maaklereid, et milline võiks olla korteri müügihind. Olgu öeldud, tegin enne kodutöö ära ja teadsin küllaltki täpselt, milline see olla võiks.

KINNISMÕTE

Maakler kadus ära, ehkki temaga oli ainuesindusleping. Kaks kuud oli kadunud. Siis läks ainuesindusleping samuti kaduma, sest mõõt sai täis. Üks nüüdseks lahti lastud maakler pakkus 50 protsenti turuhinnast madalamat tulemust. Rumal või ahne?

Ma ei tea.

Loodan, et tal läheb uues ametis paremini, sest selline käitumine on pehmelt öeldes kuritahtlik. Kui maakler turgu ei tunne, pole tal sellesse ametisse asja. Kui ta aga mängib klientide harimatuse peale, on see juba kelmus.

Korteri müük. Maakler kadus ära, ehkki temaga oli ainuesindusleping. Kaks kuud oli kadunud. Siis läks ainuesindusleping samuti kaduma, sest mõõt sai täis.

Kuidas on võimalik, et maakler, kellel on tuhanded eurod potentsiaalselt soolas, ei suuda võtta telefonitoru ja teha kasvõi kõne kuus, et veenduda ja veenda, et kõik osapooled on tahtmist täis? No paku üksainuski lahendus, mitte ära kao ära. Äärmiselt ebaveenev etteaste.

Krundi müük. Oli periood, kus pidin iga paari kuu tagant ise maaklerile peale käima – palun saada mulle ülevaade, kas ja kui palju on huvilisi. Lõpuks võttis ennast kokku, aga see pull kestis tubli aastajagu. Taas kord suhtlusprobleemid. * * * Tegelikult on mul neid lugusid veel, aga aitab küll. Eesmärk ei ole maaklereid täis lasta, vaid suunata nad peegli ette. Turgu tunned? Kliendiga suhtled? Juriidika on selge? Kui müük ei õnnestu, kas teed ettepanekuid?

Kuna negatiivse alatooniga on inetu lõpetada, siis viimaseks väljavõte nädalatagusest vestlusest ühe meie tuntud kliendiga, kes küsis mult enne teenuse tellimist maakleri kohta hinnangut ning kui tehing sai tehtud, kirjutas mulle Facebooki nii: «Ma ausalt tema näol nägin elus esimest korda normaalset maaklerit.»

Kokkuvõttes – normaalseid maaklereid on, aga kahjuks rikuvad sosssepad õigustamatult ka nende mainet ning nii peetaksegi kõiki maaklereid laiskadeks, lollideks ja vereimejateks. Mis muide pole üldse tõsi.

Järgmises numbris kirjutab Peep Sooman, miks turukasvu perioodil muutub mõni piirkond alati populaarsemaks ja kuidas see siiani lõppenud on.

Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Antonina Ivanova, tel 666 2188, antonina.ivanova@postimees.ee Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

TURUKOMMENTAAR. Kui veel mõni aasta tagasi piisas kinnisvaraarendajatel kortermaja projekti edukaks müügiks pidada kinni ehitustähtaegadest, vedada kommunikatsioonid ja haljastada ümbrus, siis nüüdseks on ostjate soovid ja turunõudlus muutunud – üha suurema detailsusastmega tuleb juba projekteerimisfaasis läbi mõelda turvalisus.

Arendajate ja ühistute uus väljakutse: kuidas luua turvalisi kortermaju Priit Orasson

G4S projektilahenduste osakonna juhataja

turvalisus Turvalisus on oluline nii kortermaja parklas, garaažis, panipaikades, mänguväljakul kui ka maja vahetus ümbruses. Kõik, mis inimeste elupindadel toimub, on turvalisuse aspektist hinnates arusaadav ja seda on lihtne kaitsta.

Kuidas aga saaks arendaja projekteerimisfaasis hoone turvaauke ennetada ning mida saab ühistu teha turvalisuse suurendamiseks, kui maja on juba valmis?

Kõige magusamad kuriteopaigad Kuna kortermajade ümber ei soovita tihti esteetilistel kaalutlustel aeda rajada, jääb majaümbruse territoorium kõigile avatuks. Sealt avaneb mugav ligipääs kortermaja parklasse, keldrikorrusel asuvatesse panipaikadesse ja rõdudele.

Maa-aluses parklas on vargal mugav tegutseda, sest enamasti on parklad valveta ning automaatsüsteemiga väravate avanemisel jääb vargal piisavalt aega sisenemiseks. Garaažis on vargal mugav segamatult tegutseda – kasvõi öö läbi – ning välja saab alati, sest seda tagavad kohustuslikud evakuatsiooniväljapääsud.

Teine oluline sihtmärk varastele on panipaigad-rõdud. Kuna panipaigad on valveta, viiakse sealt ära kõike, alates ratastest, lapsevankritest ja lõpetades moosidega. Isegi kui rõdule ronimisele ei järgne sealsete uste-akende kaudu korterisse tungimist, on vargal ikkagi saaki loota.

Rõdudelt jahitakse peamiselt seal hoiustatavaid rattaid, suuski ja muud elustiili või hobidega seotud kraami. Rüüstamispaikadeks on sageli ka mänguväljakud ja prügialad. Nendel kuriteopaikadel on üks ühine nimetaja – puudub igasugune valvesüsteem, mis teeb kuritegude avastamise ka politsei jaoks keeruliseks.

Vesteldes politseiuurijatega, kes tegelevad vargustega korterite rõdudel või panipaikades, selgub, et varaste leidmise tõenäosus on tunduvalt suurem juhtudel, kus ühistul on anda uurimismaterjaliks salvestatud videopilt.

Nõrkvoolu-kaabeldus ennetaks probleeme Enamasti jätavad arendajad valvesüsteemide rajamise hoone avalikes ruumides tähelepanuta.

Tegelikult saab aga just ehituse faasis vedada nõrkvoolu kaabliühenduse korteri ja sellega seotud panipaiga vahele, mis võimaldab seda eluruumist valvestada – korteriomanikul pole hiljem se-

Varaste leidmise tõenäosus on tunduvalt suurem juhtudel, kus ühistul on anda uurimismaterjaliks salvestatud videopilt.

Moodsad turvasüsteemid peavad looma olukorra, kus kõrvalistel isikutel on võimatu märkamatult majja pääseda. foto: SCANPIX/AGE

da ise võimalik teha või siis osutub investeering juba tunduvalt suuremaks.

Positiivne näide uuenduslikust arendajast on vanalinnas asuva Pagari tänava lahendus, kus kõigist 40 korterist on veetud panipaika nõrkvoolukaabel ning omanik saab nii oma elukui hoiuruume valvestada mugavalt ühest puldist.

Sarnaselt saab ehituse faasis luua majaelanikele võimalused videokaamerate paigaldamiseks maja ümber, prügiala või mänguväljaku juurde. Salvestatav kaamerapilt jõuab läbi võrgu ühistu serveriruumi või valitud korteritesse. Ühistuga kokkuleppel saaks kaamerapilti vaadata kasvõi igast korterist või miks mitte ka mujalt – rakenduse abil nutiseadmest.

Heaks näiteks läbimõeldud videovalvest on Koidu 44 maja, kus territooriumi olulisemad kohad – sissepääsud, parkla, mänguväljak – on videokaamerate abil 24/7 jälgitavad. Majasisest

jälgimist on võimalik jagada ka turvateenuse pakkujaga.

Näiteks võib turvafirma videopildi kaudu jälgida olukorda ühistu territooriumil öörahu ajal, kui erilist liikumist ei toimu. Juhul kui kaamera fikseerib tavapärasemast aktiivsema tegevuse, liigub signaal kaamerast juhtimiskeskusesse ning operaator saadab patrulli tegevuspaika.

Siiski tuleks meeles pidada, et maja videovalve võrku ühendamiseks oleks mõistlik kaablipaigaldused teha samuti ehituse käigus, sest hilisemas faasis on see ilmselt investeerimismahukam ning siis tuleb kaamerate asupaiku valida selle järgi, kuhu kaableid vedada saab, mitte selle järgi, kus see oleks turvalisuse loomise seisukohast kõige parem.

Turvalisus – kasvav trend Lisaks korralikule ehituskvaliteedile ja siseviimistlusele torkab silma, et turvalisus on muutumas kinnisvaraäris üha tähtsamaks

müügiargumendiks. Targad kodusoetajad ja üüritulu eesmärgil kinnisvarasse investeerijad pööravad sellele juba praegu tähelepanu. Analüüsides Eesti suurima kinnisvaraportaali www.kv.ee eelmise aasta kuulutuste statistikat, leidsime väga huvitava fakti, mis kinnitab turvalisuse trendi liikumist videovalve suunas just üürimiseks mõeldud korterite puhul: kui kõigist Eestis pakutud üürikorteritest oli vaid kahel protsendil videovalve, siis Harjumaa üürikorteriturul pakutavatest korteritest oli 12 protsendil videovalve – jutt käib uutest ning ka renoveeritud korteritest, mis asuvad valdavalt kesklinnas.

Muidugi võib olla võimalik, et üürileandja tahab lihtsalt jälgida, mida üürile antud hoones ning selle ümbruses ja trepikodades tehakse. Siiski võib arvata, et videovalve on argument, mis tekitab üüriturul eelise. Kokku pakuti eelmisel aastal Harjumaal 1040 videovalvega korterit.

kinnisvara ja ehitus || 3

postimees, 10. september 2014

ETTEVAATUS ENNEKÕIKE. Kuna koduotsijatel on tihtipeale kibekiire, on seda olukorda varmad ära kasutama ka petturid, püüdes hädas klientidel nahka üle kõrvade tõmmata.

Üürikorteri otsinguile võta pea ikka kaasa Kristiana Põld

KV.EE turundusspetsialist

nõuanded Sügis on aeg, kus üürikate otsimine on kõrgpunktis. Otsitakse teadagi head ja soodsat ning kui need kaks omadust juhtuvad kohtuma, on üürnik õnnega koos. Enne seda toimub aga õhtust õhtusse kuulutuste sirvimine ja pinev suhtlus maakleritega. Üürikorteri saamine on tihtipeale lausa minutite küsimus, ent kiirustamisega ei tasu siiski pead kaotada.

Oma silm on kuningas Sel aastal oleme silmanud kuulutusi, mida vaadates jääb mulje, et need on üles pandud eesmärgiga petta välja ettemaks. Ühel kuulutusel pakuti näiteks küllaltki soodsalt üürile korterit arenduses, mis ei olnud veel valmis ning öeldi, et reageerida tuleb nädalaga.

Seega tasub üürikuulutusi sirvides pöörata erilist tähelepanu kuulutuse sisule. Elamispinna asukoht ja väljanägemine peavad vastama turu hinnatasemele – liiga soodsa hinnaga ilusa korteri võib olla üles pannud ebaaus isik.

Jälgi, et kuulutuse sisus ja lühikokkuvõttes oleksid kattuvad andmed ning kõik pildid tehtud ühes ja samas korteris.

Korterit väljaüüriv aus isik paneb kuulutusse oma korrektse telefoninumbri ja e-posti aadressi – kui suheldakse vaid sõnumite või e-posti vahendusel, tasub olla ettevaatlik. Jälgime oma portaali sisu pidevalt ja näeme sedagi, kelle kontolt on makstud kuulutuse ülespaneku tasu, kuid petturid on kavalad.

Enne raha maksmist ja lepingu sõlmimist tuleb kindlasti minna kohale ja vaadata korter üle.

Kui seda ei saa teha isiklikult, siis palu teenet mõnelt tuttavat, kes seal ära käiks. Domus Kinnisvara staažikas maakler Marju Mölder soovitab veel, et võetagu aega ja vaadatagu detaile – näiteks, kas kodutehnika töötab.

Pole sugugi imelik, kui tulevane üürnik katsub üle kõik radiaatorid kõikides ruumides, kontrollib veesurvet kraanist või heidab korraks voodisse pikali, avab ja sulgeb aknaid ja uksi, lülitab sisse pliidi ja ahju ...

Kindlasti tutvu kõrvalkulude arvetega ja täpsusta, mis tuleb üürile lisaks maksta. Uuri ka naabrite kohta. Sageli on aeg korteriga tutvumiseks piiratud, mistõttu poleks paha eelnevalt veidi järele mõelda, millised on kõige olulisemad tingimused, mida üürikorterilt ootad.

Korteri võib üürile anda vaid selle omanik või omaniku volitatud isik, kelleks tihtipeale ongi maakler. Üüritehingu puhul võib volikiri lepingu allkirjastamiseks ja raha vastuvõtmiseks olla lihtkirjalik, mitte notariaalne.

Dokumendid olgu kaasas Jälgi siiski, et volikirjal oleks ka allkiri. Lepingu sõlmimisel olgu maakleril esitada tõend selle kohta, et lepingus näidatud üürileandja on tõepoolest eluruumi omanik. Ainuke tõend selle kohta on värske väljavõte kinnistusraamatust. Üürnik võiks kindluse mõttes veel küsida ja vajaduse korral ise portaalidest kontrollida, ega üüritav korter parasjagu müügis pole. See on niivõrd oluline fakt, et enne lepingu sõlmimist peaks see üürnikule teada olema.

Maakler võib enne lepinguni jõudmist küsida ka üürniku isikukoodi võimalike võlgnevuste kontrollimiseks. Üürilevõtjad võiksid samuti teha olemasolevate võimaluste piires korteriomaniku või maakleri taustauuringu – suureks abiliseks on siin Google.

Halva reputatsiooniga korteriomanikud ja maaklerid on suure tõenäosusega ära märgitud kuskil internetiavarustes, mis Google’i otsinguga tihti ka välja tuleb. Üürilepingu võtab üldjuhul kaasa maakler või korterioma-

Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri 41 on Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja arendamisel uus kaasaegne linnaosa. Liikuri 41 asub Lauluväljakust 1 km kaugusel, läheduses Smuuli teel asub Maxima XX, üle tänava paiknevale kinnistule on planeeritud kaubandus- ja vabaajakeskus. Kohe korterelamute kõrval Liikuri ja Vana-Kuuli tänaval asuvad ühistranspordi peatused.

Esimese maja, Vana-Kuuli 15/1, korterite müük ja ehitus juba käib, korterelamu valmib aprillis 2015.

Lähiajal planeerime alustada Vana-Kuuli 15/2 korterelamu ehituse ja müügiga, korterelamu valmimine on esialgu planeeritud septembrisse 2015.

Kokku ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja õues väliparkimiskohad. Kortermajade ehitus on plaanitud 2014-2017, etappide kaupa.

Arhitekt Janno Põldme projekteeritud korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena. Igas korteris on autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed.

Müügis on 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid. Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga.

Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜ Müügiinfo: www.LIIKURI41.ee ja www.colonna.ee Martin Sillandi, martin@colonna, +372 511 9962

nik, vajaduse korral saab alla laadida juristide koostatud üürilepingu näidise www.kv.ee/lepingud lehelt. Leping tasub üürileandjaga koos läbi arutada – kellel on millised õigused ja kes mille eest vastutab.

Veendu, et lepingus märgitud isik ja raha vastuvõttev isik on üks ja seesama, selleks küsi lepingut sõlmides julgelt isikut tõendavat dokumenti ning võta kaasa ka enda oma. Korrektselt vormistatud lepingu üks osa on üleandmise akt, kuhu kirjutatakse mõõturite näidud, kuupäev, üleandmise koht ja poolte nimed koos allkirjadega. Raha maksmisel antakse üürnikule kviitung, arve või allkiri selle kohta, et raha on vastu võetud.

Otsi usaldusväärsust Tuleviku huvides on kõige soovitavam allkirjastada leping digiallkirjaga, nii jääb üksteisele saadetud digidokument alles vähemalt e-posti kausta. Kui leping allkirjastatakse paberil, soovitame teha lepingust koopia ning säilitada see kas vanemate või heade sõprade juures – nii väldid üürileandjaga pahuksisse minnes ohtu, et sa oma lepingu eksemplari enam korterist kätte ei saa.

Kindlasti on maaklerite puhul usalduse märgiks kutsetunnistuse olemasolu.

Järgi alati aga ka enda head vaistu.

10 nõuannet turvaliseks üürimiseks • Väldi raha noolivaid pettureid, kes panevad korralike korterite fotod üles ja tahavad kiirelt ettemaksu.

• Vaata üle korteri detailid: kodutehnika, radiaatorid, kas aknad käivad lahti.

• Uuri kõrvalkulusid, soovitavalt talviseid.

• Korteri saab üürile anda vaid selle omanik või volitatud maakler.

• Korteriomaniku kohta saad infot tasuta päringuga e-kinnistusraamatust kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/avaleht.

• Sõlmi kindlasti kirjalik leping – selle saad maaklerilt, üürileandjalt või www.kv.ee/lepingud lehelt juristide koostatud näidiste seast.

• Soovitav on teha üürilepingust koopia ja hoida seda väljaspool üüritavat korterit.

• Võid küsida maaklerilt kutsetunnistuse ettenäitamist.

• Halva reputatsiooniga korteriomaniku või maakleri kohta saad infot Google’i otsingumootorist.

• Veendu, et üürile antav korter poleks samal ajal müügis.

Allikas: KV.EE, Domus Kinnisvara

4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 10. september 2014

NÕUDLIKUD TEHINGUD. Kodu ostvad inimesed on varasemas sellistest üksikutest argumentidest nagu hind, asukoht või k

Koduostja on targem

Janika Toots Arco Vara maakler

trendid Ajakirjanduses kajastatud probleemsed juhtumid on teinud ostjad tunduvalt ettevaatlikumaks riskide võtmisel ja müüja usaldamisel. Uuritakse põhjalikult nii ehituslikke küsimusi, tulevikukulusid kui ka küttelahenduste ja ventilatsiooni detaile, samuti soovitakse saada garantiid, et uus kodu valmiks kindlasti lubatud kuupäevaks.

Hoone materjal ja ehitaja Hoone juures eelistavad ostjad looduslikke konstruktsioone, näiteks puitu. Majaosade tootmine tehases sisendab kindlust, et ehituskvaliteet on tagatud. Arendaja ja ehitaja tausta uuritakse

tähelepanelikumalt ja põhjalikumalt kui varem ning sellega kaasneb palju küsimusi ehituspädevuse ja referentside kohta.

Energiatõhusus Ostjad teavad, et korterite ja majade müümiseks ei piisa enam vaid energiamärgise väljahõikamisest. Uuritakse detailselt, kuidas lubatud energiatõhusus on saavutatud ja kas müüja suudab ära põhjendada, miks selline lahendus on kõige optimaalsem.

Praktika näitab, et ostjad eelistavad kombineeritud küttelahendust, kus omavahel on seotud sellised energiaallikad nagu päike, õhk, gaas ja maasoojus.

Laialdaselt on levinud teadlikkus ruumide ventileerimise vajadusest. Oma odavuse tõttu palju kasutatud fresh-augud vajavad seintes pidevat tähelepanu, et nende kaudu tuleks tubadesse nõuetekohane värske õhk. Tihti tähendab see väljatõmbe sisselü-

litamist või talviti aukudest liigse külma sisselaskmist. Tänapäevane soojatagastusega sundventilatsioon täidab samal ajal nii värske õhu kui ka energiatõhususe nõuded.

Kortermajades saadakse sageli suuri kommunaalarveid, kus lõviosa moodustavad küte, remondifond ja ühistu majandamiskulud.

Halduskulude suurus Külmal ajal võivad vanade või läbimõtlemata soojustus- ja küttelahendusega majade küttearved küündida sama kõrgele kui kinnisvara soetamiseks võetud pikaajalise pangalaenu igakuised maksed. Sellest on saanud mõjuv argument, miks osta kallim, kuid uuem ja hea lahendusega kodu.

Sarnaselt uue auto ostuga ei kaasne uue kodu soetamisega remondikulusid. Selle kindlustamiseks kontrollitakse müüja tausta ja võimekust garantiiperioodi

kinnisvara ja ehitus || 5

postimees, 10. september 2014

st märksa teadlikumad ega lähtu enam kinnisvaraobjekti välimus.

em kui eales varem Nõudliku ostja kodu maksab kuni 3000 eurot ruutmeeter

Arhitekt Ralph Erskine’i sissekolimisvalmis ja paljude maitsele vastavat näidiskodu tutvustati Malmös toimunud Euroopa kodude messil. foto: SCANPIX/AGE

jooksul parandustöid teha. Oma maja või majaosa puhul pole vaja tegeleda ka ühistu haldamise ja sellest tulenevate kuludega.

Sissekolimisvalmidus Elamispinna vahetamisel ja uue kodu ostmisel pangalaenuga tuleb ostjal ajastada oma eelkokkuleppeid, eelmise kodu müüki, tagatisvara hindamist ja muid toiminguid müüja väljalubatud tehingukuupäevaga. Seetõttu on oluline, et algselt kokku lepitud kuupäevad peaks paika ning uus kodu lubatud ajaks tõepoolest valmis saaks.

Kogenumad ostjad on sageli juba omal nahal tunda saanud, et pärast uue kodu üleandmistvastuvõtmist on keeruline saada müüjat taristu ja haljastusega seotud töid lõpetama. Sellest tulenevalt eelistavad nad kinnisvara, kus teed ja platsid on juba asfaltvõi kivikatte all, üldvalgustus toimib ja haljastustööd tehtud.

Tarbija käitumine annab sel-

ged juhised kinnisvaramüüjatele ja -arendajatele. Selle tulemusena on kinnisvaraarendajatel praegu järjest vähem võimalusi pakkuda läbimõtlemata lahendust või buumiajal levinud odavat ehitust.

Et müügiprotsess püsiks graafikus ja maakler saaks ostja küsimustele kohe vastata, peab kinnisvaraarendaja pikalt ja põhjalikult ette mõtlema, mida ja kuidas teha. Kui ostja valikute rohkusest segadusse satub, saab ta maaklerilt parima lahenduse väljasõelumiseks alati nõu ja abi küsida.

Tartus Ülenurme vallas Soinaste külas väga kiiresti arenevas elamupiirkonnas on kerkimas just praegusele nõudlikule tarbijale mõeldud paarismajad. Tooma 1 ja 3 puitkarkassmajad toodetakse kuivades tingimustes tehases.

Kogenud arendaja pakub läbimõeldud planeeringuga ja moodsate tehniliste lahendustega täisvalmiskodu. Turu nõudluse kohaselt on kaasatud eksperdid ehk soojusarvutuste tegijad nii planeerimisprotsessi kui ka ehituse kvaliteedikontrolli. Tulemuseks on gaasikütte ja päikesepaneelide koostöös soojendatud maja ning tänapäevane soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, mis annab soovitud õhu liikumise ja täiendava energiasäästu.

Maja välispiirded on projekteeri­ tud ja ehitatud kõikide osade soojapidavust arvestades. Majani viib alfaltkattega tee ning elamu ees on kiviparketist parkla. Hoone asub terviklikult välja arendatud elamupiirkonnas, mis tagab turvalisuse ja peresõbralikkuse. Samaväärsed nõudlikule ostjale sobivad uued ridaelamud on Tartus Ülenurme vallas Linnu tee 30 ja 32. Tal­linnas võib võrreldavana välja tuua ridaelamud, mis asuvad kesklinna servas Magasini 29.

Nõudliku ostja ridaelamus või paarismajas asuva kodu hind on Tallinnas ligikaudu 1500–3000 eurot ruutmeetri kohta, Tartus jääb 1000–1500 euro kanti ruutmeetri eest.

Janika Toots, Arco Vara

Targa ostja põhiküsimused • Kuidas on hoone ehitatud?

• Missugune on hoone soojustus, küttelahendus ja ventilatsioon?

• Kui suured on halduskulud tulevikus?

• Millal saab sisse kolida?

• Millal koduümbrus lõplikult valmis saab?

Allikas: Arco Vara

Ülemiste uus suurresto toidab päevas 3000 inimest GERT JOSTOV Technopolis Ülemiste juhatuse esimees

Kui teil tuleks valmistada toitu 3000 inimesele, siis mida ja kuidas pakkuda? Sellise ülesande ees oli Technopolis Ülemiste eelmise aasta lõpus, kui Ülemiste Citys valmis uus büroohoone ja linnaku töötajate arv suurenes poole võrra.

Kui aktiivse rolli peaks üldse kinnisvaraarendaja võtma lisateenuste pakkumisel ja kvaliteedi tagamisel? Inimeste teadlikkus ja nõudmised töö ajal tarbitavale toidule on ju aastatega järjest kasvanud.

Lõunasööki soovitakse büroohoones saada mõistliku hinna ja ajakuluga, kuid seejuures

restorani kvaliteediga. Lõunat tahetakse süüa töökoha lähedal, aga mitte iga päev samas kohas. Üha enam soovitakse ka hommikul einestada ja tööpäeva jooksul maitsvat, kuid tervislikku vahepala osta. Kõik need soovid said sisendiks Ülemiste City uue restorani lahenduse väljatöötamisel.

Enamiku lisateenuste – nii ka toitlustuse – pakkumisel vajab kinnisvaraarendaja usaldusväärset koostööpartnerit, professionaali, kellega koos saaks pakkuda sellist teenust, nagu on kliendid soovinud. Uue restorani operaatorit otsides vaatas Technopolis Ülemiste esmalt ringi Eestis, aga päris sobiva pakkuja puudumisel pöördusime ise Sodexo poole, kes on meie kontserni partner Skandinaavias. Sode-

Prantsuspärane kohvik Ülemiste foto: TECHNOPOLIS suurrestos.

xo on meie kontseptsiooniga tuttav ja nad olid ka ise väga huvitatud Eesti turule sisenemisest.

Sisekujunduse stilistika on adresseeritud põhjamaisele minimalistlikule maitsele. Samuti pidasime silmas, et restoran asub ajaloolises renoveeritud kontorihoones, kus läbi kogu maja avatud sisemine aatrium on osa restoranist.

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 10. september 2014

KÕRGHOONE 2.0. Tallinna kõrgeimat hoonet planeeritakse endise Turisti poe krundile.

Pilvelõhkujad annavad linnale sisu ja ilmet Arhitekt Must

VANA JA UUS Kõrghoonete ehitamine on alati seotud heade aegadega, mitte otsese vajadusega. On olemas «pilvelõhkuja indeks», mis näitab, et kui kusagil piirkonnas ehitatakse maailma kõrgemaid hooneid, siis kohe-kohe on oodata majanduskriisi.

Maailma kõrgematest hoonetest on New Yorgis Empire State Building valminud täpselt suure depressiooni ajaks, Sears Tower Chicagos sündis koos 1970. aastate naftakriisiga ning Petronas Twin Towers Malaisias lubas juba teadjail ennustada Aasia finantskriisi.

Ka Tallinn on majanduskriisist uuesti ärganud – Maakri tänava alguses juba ehitatakse uut kõrghoonet ning endise valuutapoe krundile planeeritakse pealinna kõrgeimat hoonet.

Ajalugu käsikäes modernismiga Tallinnas menetletava detailplaneeringu järgi soovitakse krundile rajada kuni 42-korruselist ning maksimaalselt 124 meetri kõrgust tornhoonet. Turisti poe hoone, milles viimastel aastatel on tegutsenud erinevad ööklubid, on aga kõrghooneks saamisele tublisti vastupanu osutanud.

2011. aasta märtsis võeti hoone ühiskonna survel muinsuskaitse alla, 2011. aasta septembris lasksid omanikud vana hoone täieliku säilitamise tingimuse kohtul tühistada ning tee kõrghoone projekteerimiseks sai uuesti avatud.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas on väitnud, et tegemist oli tugeva pretsedendiga, kus kohus otsustas kogukonna huvide asemel erahuve eelistada.

Tänapäevaselt kõrghoonelt võiks oodata nii mõndagi – muu hulgas seda, et hoone kogukonna ootustele vastaks – on ju kõrghooned need, mis üle linna kõrgudes mõjutavad visuaalselt kõiki, mitte ainult otseseid naabreid.

Tark on leida erinevaid huvisid rahuldav konsensus, mis

turistipoe kohal võiks tähendada järgmist: kõrghoonet ehitades võiks alles jätta ka endise poe. Seda saab teha samamoodi nagu tehti Metro Plaza hoonet ehitades Viru väljakul – ajaloolise näo taga kõrgub tänapäevane konstruktsioon.

Kõrghoone kui tõmbekeskus Linna siluetti kujundavad kõrghooned kirjeldavad ühiskonna arengutaset – Tallinna kõrghooned on enamasti küllaltki lihtsad peegelkastid, mille sarnaseid on suurlinnades ehitatud eelmise sajandi keskpaigast alates. Uutelt kõrghoonetelt ootaks moodsamaid ehitustehnoloogilisi lahendusi.

Põrandaplaatide kuju kerge varieerumisega on võimalik saavutada põnevamaid hoonevorme, ilma et peaks muutma kõrghoone konstruktiivset põhiskeemi – hoone keskel paikneb hoonet jäigastav trepikoda ning selle ümber postidele toetuv avatud plaanilahendus, mis võimaldab korrustel rentnike vahetudes vabalt sisekujundust muuta.

Moodsa kõrghoone fassaad peaks olema varieeruv – lõunaja õhtupäikest varjavad elemendid on mõistlik paigutada lõunaja läänefassaadidele, nii saavad põhja suunas vaatavad hoone küljed olla rohkem avatud.

Erinevatest hoonetüüpidest on kõrghooneid kõige lihtsam panna loomulikul teel ventileerima – hoones paiknev aatrium töötab õhu väljatõmbajana nagu korsten. Õhuvooge võib veelgi võimendada hoone katusele «venturi efekti» kasutava õhukanali paigutamise abil.

Tähenduslikult võivad kõrghooned olla majanduskriiside ettekuulutajad või hoopis heade aegade märgid, kuid linnaruumi seisukohalt on nende mõju ühene – need on tiheda linnaelu kontsentratsioonipunktid, mis rikastavad elu tänaval.

Suurlinlik tunne linnas on võimalik ainult kõrghoonete arendamist soosides.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju, kes annab kujutluspiltidele hagu ja ammutab inspiratsiooni meid ümbritsevast lagunevast, mahajäetud linnaruumist, julgustades teisigi tegudele.

Pseudonüümi taga tegutsevad viis noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving, Larissa Kondina, Kaidi Põder ja Mari Rass.

kinnisvara ja ehitus || 7

postimees, 10. september 2014

Linnaruumi seisukohalt on pilvelõhkujate mõju ühene – need on tiheda linnaelu kontsentratsioonipunktid, mis rikastavad elu tänaval.

1980ndate algusaastail ehitatud endise turistipoe hoones on läbi aastate tegutsenud erisugused meelelahutusasutused – nüüd ootab mälestusi täis maja kõrghoonete ümbritsevas ansamblis oma uut elu. fotoD: PEETER LANGOVITS,

ARHITEKT MUSTA ILLUSTRATSIOONID