KODU, oktoober 2019

PÕHITEEMAD:

Õnnestunud sisetrepp on mugav ja ohutu Lk 2 Tuba soojaks! Küttekolle vastaku kodu soojavajadusele Lk 4 Hoitud välisuks on majaomaniku visiitkaart Lk 6

Nutikas garderoobisüsteem nõuab üheksa korda mõõtmist Lk 8 Odav küttesüsteem ja krõbe elektriarve käivad käsikäes Lk 10

TEEMALEHT 14. OKTOOBER 2019

2 || kodu

postimees, 14. oktoober 2019

SISETREPP. Korralikult tehtud sisetrepp peaks kestma kaua – vähemalt poolsada aastat, pakub Tõstamaa trepimeister Ago Adler. Ent kui osta kasutuses olnud maja, millel kehv trepp, ei ole mõtet sellist renoveerima hakata, parem on uus trepp ehitada, lisab Trepiabi OÜ trepiekspert Risto Kallaste.

Õnnestunud sisetrepp on mugav ja ohutu silja joon toimetaja

KASUTATAVUS Kuigi tänapäeval on võimalik tellida ka metallist ja klaasist treppe, valmivad OÜ AdlerPuit töökojas üksnes täispuidust tooted, sealhulgas trepid.

21 aastat treppe valmistanud Ago Adler ütleb, et trepi mõõtude võtmine on üldjuhul trepimeistri töö ja matemaatika. Trepitellijal tuleb omal mõõtusid võtta juhul, kui ta asub eri firmadelt pakkumisi küsima. «Lähen alati kohale, et veenduda, palju ruumi trepi jaoks on jäetud. Inimesel võib olla soovitud trepist küll ettekujutus, aga ruumi ei pruugi selleks alati jaguda,» selgitab Adler. Ruumi mõõdud määravad, kui mugava tõusunurgaga trepi saab ehitada. Adleri hinnangul on normaalse trepi astme kõrgus 18–19 sentimeetrit ja sügavus 28 sentimeetrit.

Selline on ideaal, ent ideaalset treppi saab trepimeister ehitada harva.

Lehtpuu on okaspuust etem Ago Adler räägib, et sageli osutub vanemates või buumi ajal ehitatud majades pudelikaelaks trepiauk. «Inimesed ei tule selle peale, et trepiauk peaks algama kolmandast või neljandast astmest, vastasel juhul puudutab trepilolija juba peaga lage,» kirjeldab trepitegija.

Täispuidust treppide ehitaja selgitab eri puiduliikide plusse ja miinuseid. Mänd on kõige soodsam materjal, aga ka kõige pehmem. See tähendab, et astmeplaadid kuluvad palju rutem ning kui majas juhtub olema lemmikloom või käiakse trepil välisjalanõudega, jäävad trepile kergemini kriimustused ja täkked. Okaspuu kulub kiiremini kui lehtpuu, teab Adler. Kui mändi ainult lakkida, muutub selle pind paari aastaga päikse käes kollaseks ja kirjuks. Adler on mändi seepärast eelnevalt peitsinud ja siis lakkinud. Hinnatundlikele on pakkunud trepimeister sellistki lahendust, et trepiastmed on tehtud saarest, ülejäänu aga männist. Trepi ninaliist kulub kõige kiiremini ja see tuleks kindlasti valmistada saarest või tammest, õpetab trepimeister. Adler toob männi miinuseks, et seda ei saa värvida. Värvi, kuidas tahad, aga mõne aasta pärast hakkavad oksakohad ja vaigupesad värvist läbi kumama. Pääsu pole,» nendib Adler.

Kasepuust treppi soovitab Adler värvituna. «Minu silmis

Käsipuudeta avatud trepp mõjub õhuliselt, aga on sobimatu, kui peres on väike laps.

Fotod: Shutterstock

lahtise trepi tegemata, kuna on kuulnud uskumust, nagu viiks see majast raha välja.

Traditsioonid ja stiilid

Moes on leedvalgustite kasutamine trepiastmete all.

pole kase puidutoimel nägu. Seda on saanud värvida või peita tugeva puidupeitsi alla,» seletab mees. Lakituna muutub selle puidu pind mõne aja pärast kollaseks. Tisleri jaoks on kasepuul miinus – see on rabe puu, millest freesides ja hööveldades on kerge kilde välja lüüa.

Kõige parem materjal trepi ehitamiseks on saar. Seda on hea töödelda – saagida, freesida ja lihvida. Puidu muster jääb laki või peitsi all kaunis. Saarepuust trepi hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea.

Ago Adler teab, et osa trepitegijaid eelistab kaske seepärast, et ostavad liimitud kasekilpi ja teevad sellest. Adler liimib kilbid plangust ise kokku.

Kui õhk on kuiv, kuivab puit kokku ja hakkab nagisema.

Sarnaselt inimesega, kelle limaskestad kuivas õhus kannatavad, tekib ka trepil «nagisemise haigus».

TREPIMEISTER RISTO KALLASTE Tammest treppide tellijaid on vähe, sest materjal on kaks korda kallim kui saar. Tamm pole saarest tugevam, ent seda peetakse eksklusiivsemaks. On inimesi, kellele sobib selle puidu olemus.

Mis puutub treppide väljanägemisse, siis tellitakse võrd-

selt nii kinniseid kui ka lahtiseid treppe. Kinniste treppide puhul tuuakse argumendiks, et trepi alla soovitakse ehitada kappe või panna kodumasinaid.

Avatud treppe rajatakse esikusse või kitsamatesse ja pimedamatesse ruumidesse, kus see jätab õhulisema mulje. Üks trepitellija aga väitis Adlerile, et jätab

Trepi ohutusele võiks mõelda juba hoone projekteerimisel või ehitamisel.

Aknaga trepikoridor ja kohtvalgustid aitavad tõsta trepi turvalisust.

Treppide stiil on muutunud aastate jooksul lihtsamaks, treitud ja nikerdatud käsipuupulgad ja -postid jäävad buumieelsesse aega. Praegu tellitakse põhiliselt kandilise pulgaga hästi lihtsaid piirdeid ning asi pole odavuses – selline on valdav stiil.

Adler on valmistanud tavalisi ja erikujulisi treppe nii eramutele kui ka avalikus kasutuses olevatele hoonetele. Ta loetleb väärikamaid – Taali mõisa trepp, Pärnu nimeka restorani Edelweiss trepp, Tõstamaa mõisas asuva koolimaja peatrepi renoveerimine.

Tõstamaa mõisa fuajee uhke trepp sai tammest astmelauad. Selgus, et originaalastmed olid juba varem kaetud astmelaudadega, mis olid nüüdseks samuti läbi kulunud. Originaalastmed olid kuusepuust ja neid polnud võimalik treppi lõhkumata eemaldada. «Võimalik, et mõisnik ei olnud piisavalt jõukas, et okaspuust trepi lasi teha, aga võib-olla oli põhjus milleski muus,» pakub trepiekspert.

Ago Adler on teinud arvukalt treppe ka piiri taha ja teab, et Rootsis armastatakse valgeks värvitud ja kinniseid treppe, Inglismaal on seevastu kõik trepid vaipkatte all. Skandinaavias on turvanõuded ranged ning seal on trepikäsipuude pulkade vahe ja ka astmete vahe kindlaks määratud suurusega, et lapsed mingil moel viga ei saaks.

Trepiabi OÜ trepimeister Risto Kallaste on treppe ehitanud 15 aastat ja töötas enne seda ehitajana, seepärast leiab ta, et majaehitaja võiks töö käigus konsulteerida trepitegijaga.

Tüüpiline viga on see, et trepiruum tehakse väike. «Projekteerimisel ei arvestata, et treppi mööda oleks mugav käia,» kir-

jeldab Kallaste. Eriti tähelepanelik peaks olema müügi jaoks ehitatud majades – seal võivad olla trepid kiiresti kokku klopsitud. Need ei pruugi olla piisavalt paksust materjalist ja piirded on ebakindlad. Selline kokkuhoid muudab trepi ebaturvaliseks – astmed on tihti liiga kõrged ja trepp kitsas.

Ohutu pole ka võimalikult lahtine ja ilma piirdeta trepp.

Ebaturvalised on ka horisontaalselt paigaldatud piirdepulgad, kuhu lastel on lihtne ronida.

Risto Kallaste sõnade kohaselt saab nüüd treppe panna igat moodi «keerama» – trepid võivad olla sirged, L-kujulised, U-kujulised ja nende planeerimisel on huvitavama tulemuse saavutamiseks soovitatav kombineerida eri materjale.

Trepiabi OÜ pakub ettevõte erilahendustena laias variatsioonis piirete ja viimistlusvõimalustega puit-metalltalatreppe, keerdtreppe ja välitingimustesse mõeldud treppe. Puiduga on võimalik siduda klaasi ja metalli, mis muudavad trepi omanäoliseks ja eriliseks.

Nagisemise ja libisemise vastu Ostes kasutuses olnud maja, kus on kehv trepp, siis pole mõtet sellist renoveerima hakata – parem on uus ehitada. Järsust trepist ülesminek on lihtne, aga alla pääseb vaevaliselt ja kandu täpselt sättides. Kui jalg peaks alt libisema, siis on tagumiku peal allasõit kindel. Üks puudus on treppide nagisemine. Risto Kallaste räägib, et see tuleb liialt kuivadest ruumidest. Inimese organismile on kasulik teatud vahemikus õhuniiskus, sama vajavad ka «elavast ja hingavast» puitmaterjalist trepid. Kui õhk on kuiv, kuivab puit kokku ja hakkab nagisema. Sarnaselt inimesega, kelle limaskestad kuivas õhus kannatavad, tekib ka trepil «nagisemise haigus».

Libisemise vastu kasutatakse puidust treppide viimistluseks Osmo õlivaha. See on tunduvalt vähem libe kui lakk. Õlivaha tootjal on spetsiaalne libisemisvastane toodegi, millele on lisatud pisut liivapuru, teab trepiehitaja.

Moes on leedvalgustite kasutamine trepiastmete all või põsepuude sees. Sellele võiks mõelda juba hoone projekteerimisel või ehitamisel. Ka kohtvalgustid aitavad tõsta trepi ohutust, nendib Risto Kallaste.

Treppide hooldamisel kasutatakse toonivat läbipaistvat õlivaha, sellega viimistletakse astmed ja käsipuu. Värvitakse põsepuud, postid, pulgad. Kulunud õlitatud kohti võiks spetsiaalsete hooldusõlide ja puhastusvahadega puhastada ja üle õlitada.

Projektijuht: Rainer Verner Samolberg, rainer.samolberg@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Reeli Ziius Küljendaja: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: Postimees Grupp AS, Maakri 23a, 10145 Tallinn

4 || kodu

postimees, 14. oktoober 2019

KÜTTESÜSTEEM. Küttekolde ehitusel, olgu selleks pliit, ahi või kamin, peab silmas pidama kasutaja vajadusi, soove ning asukohast ja eluruumidest tingitud võimalusi. Kahe silma vahele ei tohi jätta tuleohutusnõudeid ja eksperdihinnangut, et rajatav küttekolle kodule ja selle elanikele tulevikus kahju ei teeks.

Tuba soojaks! Küttekolle vastaku kodu soojavajadusele kamin on väga hea lahendus suvekodusse, kus tahetakse vahel ka sügisel ja talvel viibida.

Tuli alla ja tuba on varsti soe,» sõnab Mihkels.

Pliit loob kodutunnet

Ahjud, pliidid ja kaminad peavad olema ehitatud nii, et nende kuumus ei süütaks põlevmaterjalist hoonekonstruktsioone.

Kristina Kostap toimetaja

planeerimine Pottsepp Stanislav Mihkels (Ahjudpliidid OÜ) räägib, et enne kütteseadme planeerimist tuleb selgeks teha, kui suur on köetava hoone energiavajadus.

See sõltub hoone suurusest ja soojapidavusest. Siit edasi saab arvutada, kui palju soojuse kilovatte peab ahi, pliit või kamin andma.

Järgmine tähtis samm on planeerida ja ehitada küttesüsteem tuleohutuna. Mihkels möönab, et kütteseadmete ehitamiseks kehtivad seadused ja standardid, millest peab kindlasti kinni pidama. Et küttekolle oma koju paigaldada, tuleb ehitusluba taotleda. Ahjuvana OÜ juhatuse liikme Ahti Eelmäe sõnul saab loa ainult siis, kui küttekeha, olgu see enda või asjatundja ehitatud, vastab

Fotod: Shutterstock

kõigile standarditele ja normidele. «Tavakodanikul on üsna keeruline nendes orienteeruda ja kui on valesti ehitatud, tuleb ümber ehitada,» ütleb ta.

Ahjud, kaminad ja pliidid üksteisest ehituse mõttes kuigi palju ei erinegi. Välimuselt erinevatel küttekolletel on mõndagi ühist. «Vahet pole, kas puud põlevad kaminas, pliidis või ahjus, tagatud peab olema normaalne tõmme, korralik kasutegur ja tuleohutus,» teab Mihkels.

Ahi kui sisekujunduselement

Kamin pole pelgalt iluasi Kaminaid, mida koju ehitada, on Mihkelsi sõnul kahte tüüpi. Ühed on klassikalised, avatud koldega, mis annavad sooja ainult põlevate puude kiirgusest.

Neil kiirgub soojus koldest välja, samal ajal kui toast tõmmatakse suures koguses toasooja õhku korstnasse, et puud põleda saaksid.

«Seda tüüpi kamin sobib pigem miljöö loomiseks, mitte kütmiseks,» täpsustab Mihkels.

Teist laadi on aga tehases malmist valmistatud kaminad, mil-

Kaminast märksa pikem samm edasi on Mihkelsi sõnul soemüüriga pliit. «See hakkab kiiresti sooja eraldama ja samas salvestab sooja soemüüri kuni 12 tunniks. See mõistagi sõltub maja soojapidavusest,» märgib ta. Soovi korral on võimalus soemüüri ka mitte kütta.

Puuküttel töötav pliit on universaalne kütteseade, millega saab praadida, keeta, ahjus küpsetada ja kõigele lisaks ka tuba soojaks teha. Puupliidi suur pluss on see, et tule süttimisel hakkab pliit kohe ruumi sooja eraldama.

Paljud kiidavad puupliidi ja soemüüri mõnusat kodusust taevani ning kinnitavad, et puupliidil tehtud toit on parema maitsega kui elektripliidil valminu.

«Kahjuks aga määravad puupliidi olemasolu või puudumise mitte niivõrd meeldimine, kuivõrd tingimused. On kodusid, kus puupliit ongi ainuvõimalik tulekolle,» tõdeb kaminaid, ahjusid, pliite ja saunakeriseid müüva osaühingu Rändrüütel HP juhataja Hannes Puu, kelle sõnul on puupliit hakanud ka kodukujunduses taas pead tõstma. Enne kui aga päris uue pliidi soetamine või ehitamine päevakorda võtta, soovitab ta olemasolevale vanale väikese uuenduskuuri teha.

«Näiteks võib kunagise Tartu valutehase malmraamis pliidi plekkuksed vahetada läbipaistvate vastu. Ka pliidi praeahjule võib panna kuumakindlast klaasist malmraamis ukse. Keeduplaatidega pliidiraud on vastupidavam, sest kuumenemisel on paisumisruum suurem. Samas võib pliidi ribiplaadile kasvõi kümme potti korraga peale panna,» selgitab ta.

Ahju planeerides tuleb mõelda, millist temperatuuri soovitakse käreda pakase korral.

le kolle on suletud uksega. Soojus levib ruumi kamina korpuse ja klaasukse kaudu. «Nende kaminate põlemisprotsess on viidud selliseks, et kasutegur jääb 75–80 protsendi kanti. Need an-

navad sooja paraku seni, kuni tuli koldes põleb,» märgib Mihkels. Kui aga soetada koju kaminasüdamik, mille ümber ehitada soojust salvestavast materjalist kest, soemüür või ka-

sutada suitsutoru salvestavaid rõngaid, siis tekib ka soojussalvestus.

Paraku ei ole selline lahendus kuigi võrreldav ahju võimega soojust salvestada. «Malm-

«Ahjul on esmatähtis selle soojusmahtuvus, mis on otseses seoses ahju kaaluga. Mida raskem, seda rohkem aega kulub selle kütmiseks,» räägib Puu. «Mida kergem on ahi, seda kiiremini kütab ruumi soojaks ja seda kiiremini ka jahtub.

Kütmise eesmärgil sobivad tuppa nii ligi 24 tundi soojust kiirgav tavaline ahi kui ka kaminahi,» lisab ta.

Ahju tellima hakates tuleb seega leida oma vajadustele sobivaim ahju tüüp ja õige ahju suurus. Kui ahju on vaja suvilatüüpi majja, kus tuld tehakse harva, sobib paremini kerge ahi või kaminahi. Kui aga ahi on maja põhikütteallikas, on tähtis võimalikult pikk salvestusaeg.

Ahjudel on Mihkelsi sõnul

kodu || 5

postimees, 14. oktoober 2019 Kütteseadme ehitamise nõuded

Alates 2012. aasta 1. jaanuarist rakendus tuleohutuse seaduse § 9, mis sätestab, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.

Küttesüsteemi ehitamisel/paigaldamisel tuleb järgida ehitusprojekti või küttesüsteemi projekti, mis on esitatud koos ehitusteatisega või mille alusel on väljastatud kohaliku omavalitsuse ehitusluba.

Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis pole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas.

Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

Allikas: Päästeamet

Kamin loob krõbekülmal talvel kodusoojust ja hubasust.

kolme tüüpi koldeid: umbkolle, restkolle ja pilukolle. Umbkolle on see, kus põlemisõhk antakse koldesse koldeukse kaudu.

Restkoldes antakse põlemiseks õhk alt, kolde põhjas oleva resti kaudu, koldeuks on suletud.

Pilukoldes (suletud koldeuks) tuleb õhk kolde seinte vahelistest piludest ja lisaks kolde ukse eest.

Viimast koldetüüpi peetakse kõige efektiivsemaks, kuna põlevad puud saavad õhku neljast küljest. «Selles põlevad puugaasid kõige efektiivsemalt, seda saab võrrelda lõkke põle-

misega õues, kus on sarnane õhu juurdepääs,» selgitab Mihkels. Pilukolle säästab umbkoldega võrreldes 10–15 protsenti kütust.

Ahjude ehitusviise on tema sõnul kaks: klassikaline ja õhkvahega. «Isiklikult soovitan

Ahjud, kaminad ja pliidid üksteisest ehituse mõttes kuigi palju ei erinegi.

õhkvahega ahju. Sellel on sisu ja väliskest teineteisest eraldatud,» annab Mihkels nõu. Õhkvahega ahju eelis on nimelt see, et ahju sisu saab vabalt paisuda ega pressi välisvoodrit, nii on mõrade ja pragude teke põhimõtteliselt välistatud. Teine õhkvahega ahju pluss: ahju sisu ja kesta vahel olev kuum õhk tsirkuleerib ning soojendab ahju ühtlaselt soojaks.

Oluline küsimus on ka see, kust võtta põlemiseks õhk. Vanemates elamistes käib see ikka toa kaudu. Kui aga võimalik, tuleks õhk võtta õuest toru

kaudu, mis ühendatakse kütteseadme külge. Toru ei jää nähtavale, sest see tuuakse põranda alt ja isoleeritakse, et mitte jahutada eluruume.

«Mõte on selles, et üks kilogramm puitu vajab põlemiseks umbes 10 kuupmeetrit õhku, kui võtta see toast, siis lasete toas oleva sooja õhu kolde kaudu korstnasse,» selgitab Mihkels. Selline teguviis on eelmisel kütmisel tekkinud toasooja raiskamine. Uute majade ehitamisel kehtib suisa nõue, et põlemiseks vajalik õhk võetakse õuest, vastasel juhul ei saa

maja suure säästlikkuse energiamärgist.

Ohutus ennekõike Tuleohutuse küsimustes võib ahjumeister Alan Ahvena sõnul küttesüsteemi planeerimisel ja ehitamisel kaasa rääkida ainult antud valdkonna spetsialist. «Peamine on ikkagi kütteseadme kaugus põlevast materjalist,» leiab ta. Mihkels nõustub, lisades, et ahi, pliit ja kamin peavad olema ehitatud nii, et nende kuumus ei süütaks põlevmaterjalist hoonekonstruktsioone.

«Nõuded on kirjas Eesti Standardikeskuse küttesüsteemide tuleohutuse standardis ja selle järgi ma ka ehitan,» kinnitab ta. Kogu ohutuskujade info läheb tema sõnutsi kirja kütteseadmepassi, millest koduomanikud on kohustatud juhinduma. Nõuetest ja piirangutest hoolimata kipuvad aga paljud tuleohtu alahindama. «Näiteks kuivatatakse niiskeid puid pliidi peal, küttekolde esine on paberit ja muud pahna täis, korstna tõmbe kiirendamiseks põletatakse paberit korstnas,» loetleb ta.

6 || kodu

postimees, 14. oktoober 2019

KINDEL UKS. Põhjamaade tüüpiline uksekonstruktsioon on olnud väljapoole avatav, suhteliselt suurte ukselehe ja ukselengi vaheliste käiguvahedega variant, selgitab Viking Windows ASi kvaliteedijuht Indrek Rüütel. Mantelraamiga Saksa tüüpi uksed ja sissepoole avatavad uksed on avaeksperdi sõnade kohaselt omased rohkem Kesk-Euroopale ja Briti saartele.

Hoitud välisuks on majaomaniku visiitkaart silja joon toimetaja

KASUTATAVUS Mõistagi soovib iga majaomanik oma hoonele välisust, mis on vastupidav, nägus ja mõistliku hinnaga.

Mis liigub, see kulub Indrek Rüütel räägib, et väliukse valimisel on põhiküsimus, kas uks on hoones üldkasutatav, kas on tegu näiteks trepikoja ukse, ühiskondlikult kasutatava või ärihoone intensiivselt kasutatava uksega.

Või on tegemist individuaalse eluruumi välisuksega? Selleks võib olla korteri välisuks õue, ridaelamuboksi või elumaja välisuks.

«Kuigi Viking Window ei paku n-ö üldkasutatavaid uksi,

Kui uksepakk on maapinnaga samal tasapinnal ja drenaaž on puudulik, siis on see ukse jaoks konkreetne riskiFotod: Shutterstock tegur.

vaid eeskätt individuaalse eluruumi välisuksi, on piiri tõmbamine nende kahe vahele muidugi mõtteline. Küsimus on eeskätt kasutusintensiivsuses – mis liigub, see kulub,» rõhutab Rüütel.

Kui neljaliikmelise perekonna

koduukse koormus võib olla viie aasta vältel 50 000 töötsüklit, siis üldkasutatav uks võib saada sama koormuse palju lühema aja jooksul. Sellest tingituna võib uste hooldusvajadus, värvi, tihendite ja suluse kulumine

olla kasutuskohtade lõikes väga erinev.

Järgmine küsimus on maja arhitektuuriline lahendus. Kui välisuksest pääseb esiteks jahedasse eeskotta, millest omakorda eluruumidesse viib järgmi-

ne uks, siis ei ole soojapidavuse ja mürasummutuse nõuded niivõrd kriitilised, nagu on otse õuest eluruumi viival uksel.

Puitukse ostmisel peab silmas pidama, et puit n-ö mängib niiskuse toimel. Seetõttu on Põhjamaades olnud tüüpiline ukse konstruktsioon väljapoole avatav, suhteliselt suurte ukselehe ja ukselengi vaheliste käiguvahedega (5–6 mm külgedel ja üleval, 10 mm paku ja lehe vahel) variant. Nn Saksa tüüpi (mantelraamiga) uksed ja sissepoole avatavad uksed on omased rohkem Kesk-Euroopale ja Briti saartele.

Tähelepanu tuleks pöörata sellelegi, et mõne tootja puituksele antud garantii ei kehti, kui uks on otse sademete käes – seega uks peab olema paigaldatud varikatuse alla või sügavamasse seinanišši. See võib tunduda kummaline, sest tegemist on ometi välisuksega. Mõistlik oleks välisuks paigaldada nii, et see oleks kas varikatuse all või

sügavamas (50–100 cm) seinanišis ehk siis seda tasub mõelda juba maja projekteerides, soovitab Indrek Rüütel. Ta teab, et nii mõnelgi uksetootjal on see lausa garantii tingimus.

«Põhjus on selles, et pidevalt ukse peale sadav vesi ei pruugi, aga võib ukse konstruktsiooni kahjustada, kui pole tagatud piisav vee äravool ukse eest,» selgitab kvaliteedijuht. Akendega seda muret pole, sest profiilid on saledamad, pindalad väiksemad, kasutatakse metallist nn veeninasid alumiste horisontaalpindade kaitseks. Kui pole just tegu õues maapinna juures asuva tootega, siis ei pritsi ka maapinnani jõudnud vesi tagasi üles akna peale jmt.

Reguleeritava suluse plussid Traditsioonilisema välimusega uksed on koostatud liimpuitprofiilidest ja täidisena kasutatakse klaaspaketti või uksetahvlit – sõltuvalt toote

kodu || 7

postimees, 14. oktoober 2019 konstruktsioonist saab välisuksel rääkida kas kahekordsest või kolmekordsest klaaspaketist. Tahvli soojustuse paksus oleneb juba võimalustest.

Viking Window kvaliteedijuhi sõnade kohaselt annab energiasäästu ja ukselehe kujunduse osas märksa vabamad käed niinimetatud kilpuks, mille leht koostatakse liimpuitraamist, mis kaetakse niiskuskindla vineeriga ja vahe soojustatakse XPS-plaadiga. Võimalikud on sooned, mustrid, klaasiavad, dekoratiivliistud, kivi-spooniribad, roostevabast terasest plaadid, ribad jne.

«Suluse osas soovitaks eelistada vähemalt kahe tihendiga ja kolmepunktilukustusega uksi. See tagab nii selle, et talvel külm tuul tuppa ei puhu, kui ka selle, et iga kutsumata külaline uksest «läbi ei astu»,» selgitab Indrek Rüütel. Oma ettevõtte tootevalikust toob ta näiteks suurendatud sissemurdmiskindlusega (Briti PAS24, enhanced security standard) uksed, mis on läbinud spetsiaalse katsetuse.

Sellisel uksel on tavapärasest tugevam sulustus ja kui kasutatakse klaaspaketti, siis

üks klaasidest on laminaatklaas: klaasid on tugeva kilega kokku liimitud ja kui see puruks lüüa, siis hoiab kile kildusid kinni. Kindlasti tuleks tellimisel uurida, kas uksel on ikka reguleeritav sulus – kõik, mis liigub, see kulub ja puidu «mängimisest» oli juba juttu. Kui uks peaks vajama seadistamist, siis on tarvis, et see võimalus eksisteeriks. Sulusesüsteemid võivad aga olla lihtsamad või keerukamad ja ostu hetkel võib tekkida kiusatus natuke raha kokku hoida, aga see võib hiljem probleeme tekitada.

Lumekuhi rikub terrassiust

Palju kasutatakse klaasist välis- või terrassiuksi.

Uksepaku materjalile tuleks samuti tähelepanu pöörata. Ka parima tahtmise juures ei säilita õuepoolsel küljel puit sama ilusat välimust kui uuena paigaldades: ilmastik, märjad ja isegi porised jalanõud teevad oma töö. Seetõttu on mõistlik eelistada isegi puituksel komposiitmaterjalist (nn fiiber) või metallist pakku. «Jälgige, et vähemalt uksepaku õuepoolne ilmastiku käes olev osa oleks vastupidavam,» soovitab Indrek Rüütel.

Paigalduse seisukohalt tuleb tagada, et uksepaku taga õues oleks sademeveel võimalus ära voolata. Hoovihmadega tekib isegi Eestis kohati väiksemaid uputusi. Kui uksepakk on maapinnaga samal tasapinnal ja drenaaž puudulik, siis on see konkreetne risk.

«Kurioosumina oleme kokku puutunud olukorraga, kus ei lükata terrassile viiva ukse tagant ära sinna tuisanud lumehange ning kui see sulab ja vesi ei pääse ära voolama, tekivad veekahjustused. Samuti kui uk-

se taha koguneb jää, mis takistab selle normaalset avamist, on võimalik ust kahjustada,» loetleb kvaliteedijuht.

Viimistluse valikul soovitab kvaliteedijuht silmas pidada, et hoolimata ilust on läbipaistev nn peitslakk- või toonlakkviimistlus vähese UV-kindluse tõttu suurema hooldusvajadusega ehk lakikihti tuleb päikesepoolsel fassaadil värskendada kahe-kolme aasta tagant.

Lisavõimalused on näiteks uksesilm, postkasti ava läbi ukselehe, sulgurid, mis tõmbavad ukse kinni (osa lahendusi võimaldab ka ukse fikseerida avatuks). Koostöös professionaalse kujundaja või disaineriga võib välja mõelda täiesti unikaalse ukse. «Oleme kasutanud vitraaže, mille klient tellib eraldi selle valdkonna ettevõttest,» toob Indrek Rüütel näite.

Lisaks tasub tähelepanu pöörata asjaolule, et eri tootjatel ja müüjatel on oma praktika: kas uks müüakse komplektsena, see tähendab, et ukseleht, -leng, -pakk, käepide ja lukusüdamik on koos. Või tuleb komplekt osadena tellida ja kui ostate ukse, saategi lihtsalt ukselehe. Vikingi praktika on müüa komplektne uks, lisab ta.

Turvaline ja päiksekaitsega Palju kasutatakse klaasist välis- või terrassiuksi ning nende puhulgi tasub teada mitut mugavust ja kindlust pakkuvat lahendust.

Turvaklaase on kahte tüüpi: karastatud ja lamineeritud, räägib klaasist puit- ja puitalumiinium-välisuksi, terrassiuksi ja lükanduksi tootva Rekman OÜ müügidirektor Danel Hirbaum.

Tema sõnade kohaselt on

Mida vältida välisust valides • Eelistatakse võimalikult lihtsat sulust – tulemusena saadakse toode, mida ei saa vajadusel seadistada.

• Ehituse ajal ei tagata normaalset hoone sisekliimat ja tulemuseks on puidu niiskuskahjustused.

• Toote vigastused ja määrdumine ehitustööde ajal, kui toodet pole piisavalt kaitstud (või siis lihtsalt hoolimatusest).

• Paigalduse puudujäägid: lengid pole loodis või on kõverad, lengi kinnitus seina pole piisavalt tugev, hoidmaks ukselengi stabiilsena, et see avamise ja sulgemise käigus ei väänduks.

• Põrandaküte vahetult välisukse juures (seespool) – kuivatab intensiivselt puitu ja võib põhjustada ukse kõverdumist.

• Varikatuse puudumine ukse kohal õues, kui arhitektuuriliselt puudub seinanišš – vihmavesi sajab pidevalt toote peale.

Allikas: Viking Window kvaliteedijuht Indrek Rüütel

karastatud turvaklaasid tavalistest klaasidest suisa viis korda tugevamad: see tugevus saavutatakse klaaside sulamispunktini kuumutamise ja kiire jahutamise teel. Purunemisel pudeneb klaas ohututeks pisikesteks tükkideks, mis ei tekita kellelegi vigastusi, seletab Hirbaum.

Lamineeritud turvaklaasid koosnevad kahest või rohkemast klaasikihist, mis on omavahel liidetud plastkilega. Plastkile sulatatakse klaasikihtide vahele suure rõhu all ja kõrgel temperatuuril. See muudab klaasid raskesti purustatavaks ja tagab suurema ohutuse, kuna klaaside purunemisel ei lenda killud laiali, vaid püsivad plastkile küljes kinni. «Nõnda väheneb lõikehaavade ja eluohtlike vigastuste tekkimise võimalus,» nendib Hirbaum. Lamineeritud turvaklaaside eeliseks on tema teatel ka UV-kiirguse vastane kaitse ja parem helikindlus, kuna vahekile blo-

keerib UV-kiirgust ja summutab paremini müra.

Klaasuste probleem on häirivalt hele valgus või kütab päike ruumi liiga kuumaks. Sel puhul on võimalik tellida päikesekaitseklaasidega uks – kas siis valgust absorbeeriva või reflekteeriva klaasiga. Absorbeerivat klaasi on mitut tooni ning see kaitseb ruumi ülesoojenemise eest ning tõkestab ka valgust – siseruumi saab soovitud valguse.

Reflekteeriv klaas laseb läbi päiksevalguse, ent peab kinni päikseenergia.

Päikesekaitseklaase saab soovi korral ühildada turvaklaasidega. Neil, kes pööravad suuremat tähelepanu ukse mürakindlusele, soovitab Hirbaum jälgida, millised on ukse mürakindluse näitajad detsibellides: 25 dB loetakse kehvaks papist ukseks, 32 dB hea helipidavusega ukseks ning 38–42 dB juba väga helipidavaks ukseks.

8 || kodu

postimees, 14. oktoober 2019

GARDEROOB. Hästi toimiv garderoobisüsteem algab kahest asjast: inimese vajadustest ja ruumi võimalustest.

Nutikas garderoobisüsteem nõuab üheksa korda mõõtmist Kristina Kostap toimetaja

planeerimine Garderoobisüsteemi planeerides peab esmalt selgeks tegema garderoobi otstarbe ja asukoha. Selleks tuleb kodus teha põhjalik inventuur, et veenduda jalanõude ja riideesemete tulevases asukohas ja hoiustamisviisis. Ühtlasi tuleb läbi mõelda, kuhu paigutada iga päev kantavad riided, kuhu jätta hooajalised riided ja abivahendid.

«Ruum dikteerib tihtipeale, milliseid lahendusi seal üldse saab kasutada,» möönab ASi Sunorek Lääne piirkonna müügijuht Tarmo Toom. «Kindlasti tuleks kaardistada oma pere või garderoobi kasutaja hoiustamisvajadused.» Seejärel saab mõtelda garderoobi asukohale.

Osaühingu Oma Garderoob projektijuht Evur Kaelep leiab, et eraldi seisev ruum garderoobi tarbeks on reeglina kõige taskukohasem variant. Iga tellitav uks nõuab omaette väljaminekut ja võib moodustada kolmandiku või koguni poole gar-

deroobikapi maksumusest. Garderoobtuba, mida paljudes kodudes ei leidu, on aga tavaliselt vaheukse taga peidus ega vaja eraldi lisauksi. Sellise lahenduse korral on hea mugav kapi sisule keskenduda. Kui eraldi tuba puudub, tuleb valida sein, kuhu kapp tellida.

Kvaliteet tagab kestvuse OÜ Soodnegarderoob juhataja Andrus Ulpus soovitab garderoobi materjali valides mõelda eelkõige sellele, et tegemist on esemega, mis jääb koduomaniku kasutusse 15–20 aastaks, võib-olla kauemakski. Seepärast tuleks eelistada aegumatuid ja neutraalseid värvitoone, mida omakorda võiksid toetada lihtsasti hooldatavad ja puhastatavad materjalid.

Mööbliplaadiks on Kaelepi sõnul mõistlik valida plaat, mille paksus jääb 18 millimeetri ja 25 millimeetri vahele. Mida paksem, seda parem. Plaadi servades on aga otstarbekas eelistada servakanti, mille läbimõõt algab ühest millimeetrist. «Õhemad ei pea pikalt vastu ja servad deformeeruvad, kui saavad kergemagi löögi või kõpsu. Eritellimusmööbel on piisavalt kallis ja peab seega ka aastate pärast hea välja nägema. Kui inimene suudab tellida, on tal õi-

gus nõuda ka kvaliteeti,» ütleb Kaelep.

Materjalidest on asjatundjate sõnul praegu levinumad melamiin-mööbliplaat ja spoonikihiga mööbliplaat.

Enne kui garderoobi jaotust planeerida, soovitab Ulpus valida, kas kapp tuleb esikusse või magamistuppa. Esikus asuvasse garderoobi peab saama riputada ülerõivaid ja hoiustada jalatseid. Magamistoakapis on seevastu rohkem voodipesu, riputatavaid riideid, pesu ja sokke.

Garderoobisüsteem võiks olla võimalikult praktiline, et lihtsustada asjade kättesaamist ja muuta garderoobi kasutamine mugavaks.

Paigutuse osas on üldlevinud tõde, et jalanõud paigutatakse alla ja riidepuudel rõivad ülespoole. Ulpuse sõnul tasub meeles pidada, et kui kapp sisaldab sahtleid, lõpeb nende mugava kasutamise kõrgus 1,2–1,3 meetri juures.

Garderoobi ülemises osas peaksid Kaelepi sõnul olema riiulid, allpool korvid ja sahtlid, kuna korvidest haarame

Garderoobi planeerides tuleb luua lahendus, mis arvestab omaniku vajaduste ja esemete hulgaga.

Garderoobi tellima asudes tuleb mõelda selle asukohale: kas tegemist on magamistoa- või esikukapiga.

kodu || 9

postimees, 14. oktoober 2019 asju reeglina pealtpoolt ja riiulitelt otse. «Kui korvid ja sahtlid on põranda pinna kohal ja meie diafragma kõrguseni, on kõik hästi. Põranda kohal olev väljatõmmatav korv või sahtel võimaldab meil haarata asju, ilma et peaks põlvili laskuma,» seletab ta.

Diafragmast kõrgemal algavad tema sõnul riiulid ja riide-

puutorud. Kõige kõrgemale riiulile või täitsa lae alla on mõistlik paigutada hooajalised asjad, mida iga päev ei kasutata: kuuseehted, matkatarbed, suusapüksid ja -joped.

Furnituurid loovad korda Olgugi et kord majapidamises ja garderoobis sõltub koduomanikust endast, pakub ka mööbli-

maailm õnneks üht-teist, mis korrashoidu hõlbustab.

«Paremat korda garderoobikapis aitab hoida spetsiaalne furnituur: korvid, millele on võimalik veel lisada jaotur; sahtlid, millesse saab samuti panna jaoturid; jalanõude hoiustamise süsteemid, nagu kaldriiulid, väljatõmmatavad korvid ja väljatõmmatavad riiu-

lid,» loetleb Tarmo Toom garderoobisüsteemide võimalusi.

Ka Kaelep kiidab siinidelt väljatõstetavaid korve ja sahtleid. Nii on märksa lihtsam vajalikud elemendid kapi küljest lahti võtta ja vajadusel või kevadise suurpuhastuse raames kõik taas korda sättida.

«Parim on teha kapp, mis on asjade hulgaga proportsioonis. Tuleb vältida olukorda, kus kapp on tihedalt riideid ja karpe täis surutud ja puudub ülevaade, kus midagi asetseb. Liiga täistuubitud garderoobis pöörame tihtipeale riiulid ja riided segamini, et eset leida,» tõdeb ta.

Ulpus soovitab riiulivahesid mitte liiga kõrgeks jätta.

«Muidu laotakse riiulitele kõrged särgivirnad ja kui on tarvis kõige alumist kätte saada, tuleb terve riiul segi pöörata,» seletab ta. Sama kehtib kapi sügavuse kohta. Liiga sügavad, üle 70sentimeetrised riiulid muutuvad tüütuks, kui on tarvis kiiresti midagi tagantpoolt kätte saada.

Üheksa korda mõõda

Fotod: Shutterstock

Garderoobisüsteem peab olema praktiline, et lihtsustada igapäevaelu.

Kes on oma garderoobi planeerimisega jänni jäänud või ei oska kuskilt algust teha, sel soovitab Evur Kaelep külastada eri tootjate kodulehekülgi, lugeda tootekirjeldusi ja heita põgus pilk tehtud töödele. Mööblisalongidesse soovitab ta kahtlemata sisse astuda. «Kohapeal näete näidiseid, saate võrrelda külgede ja riiulite paksust ja kandi tugevust. Kant plaadil ei tohi jätta terava serva muljet,» toonitab ta. Seejärel soovitab Kaelep teha mustandi esialgsete plaanide ja soovidega.

Ligilähedaste mõõtude võtmine ei tee samuti paha.

Korvid ja kastikesed aitavad imehästi garderoobis korda luua.

Soovituslikud mõõdud kapi sees 1. Riiulite kõrgus 25–35 cm. Madalamate vahede kasutamine on ebamugav, eriti suurema sügavusega riiulite korral.

2. Riiulitele annavad parema mahutavuse väljatõmmatavad riiulid ja reelingriiulid. Neid saab kappi tihedamalt üksteise kohale paigutada, võites nii juurde kapi mahutavust. Väljatõmmatavate riiulite ja reelingriiulite vahe võiks olla 20 cm.

3. Riiulite maksimaalne pikkus olgu kuni 80 cm. Riiulid pikkusega üle meetri tuleks altpoolt toestada püsttoru või vaheseinaga.

4. Riputatavate riiete kapi sügavus olgu minimaalselt 50 cm. Nii mahuvad riided mugavalt riidepuu peal rippuma ega sega liuguste liikumist.

5. Riidepuutorusid võib püsttoru abil panna kahele tasandile: ülemine toru 1,9–2 meetri kõrgusele ja teine selle alla, umbes 1 m põrandast.

6. Lühemad riided saab riputada 90–100 cm kõrgusel asuvale torule, pikemate riiete jaoks on tarvis 140–160 cm kõrgusel asuvat toru.

7. Riidepuutoru pikkusega üle 120 cm tuleb keskelt püsttoruga toestada, nii väldime selle kõveraks paindumist.

8. Pikemate riiete toru alla võib jätta tühja ruumi, kuhu saab talvesaapad karpidega suveks hoiule panna. Samuti võib seal kasutada mitmel tasandil kingareelinguid või väiksema sügavusega riiuleid, millele kingi asetada.

9. Sahtlid ja väljatõmmatavad reelingriiulid võiksid olla põrandast 5–150 cm kõrgusel.

Allikas: Oma Garderoob OÜ

10 || kodu

postimees, 14. oktoober 2019

KÜTTELAHENDUS. Praeguste arvukate võimaluste juures võib küttesüsteemi valik olla paras peavalu. Kütta saab ju puidu, õli, gaasi, kivisöe või isegi päikeseenergiaga.

Odav küttesüsteem ja krõbe elektriarve käivad käsikäes Kristina Kostap toimetaja

INVESTEERING Meie kliimavööndis kasutatakse maja kütteallikat aastas 9–10 kuud. Seega tuleb kütteallika planeerimisel mõelda keskkonnasäästlikkusele, teab Lahe Kinnisvara maakler Diana Juul.

Olgugi et ajalooliselt on Eesti turg jagunenud gaasi, õli või tahkekütuse vahel, vaatab nüüdne tarbija ikkagi mõne säästlikuma ja pikemas perspektiivis tasuvama alternatiivi poole. Suure tõenäosusega eelistab koduomanik soojuspumpa, harvem mõnd teist kütteliiki.

Kodule säästlikku küttelahendust otsiva inimese huviorbiiti sattunud soojuspump on ennast tõestanud nii kuluefektiivsuse kui ka energiasäästu poolest. Diana Juul leiab, et maja puhul tasub kindlasti kaa-

luda maasoojuspumpa, kuna maasoojus on puhas salvestunud päikeseenergia, mida ammutatakse maapinna ülemistest kihtidest, puurkaevust või lähedal asuvast järveveest. Kuna tegemist on taastuva energiaallikaga, aitab see minimeerida süsihappegaasi emissiooni.

Lisaks aitavad maasoojuspumbad küttekulult säästa. Sobiv maasoojuspump valitakse maja küttevajaduse, küttesüsteemi ja vaba maapinna järgi. Maasoojuspumbasüsteem tagab kütte ja sooja tarbevee.

Lisaks saab süsteemi kuumadel suvepäevadel jahutamiseks kasutada.

Tänane investeering avaldub homses elektriarves Tänapäevane ehitus eelistab madalatemperatuurilisi küttesüsteeme, sõltumata kütuse liigist. Vaid eriti kõrgel temperatuuril töötavad süsteemid vajavad nii-öelda tuld. Taolised süsteemid jäävad aga OÜ AIT-Nord tootejuhi Raido Malõševi sõnul pigem tööstuslike küttesüsteemide pärusmaaks.

Tänapäeva koduomanikud eelistavad üha enam keskkonnahoidlikke lahendusi.

Foto: Shutterstock

Küttesüsteemide juures on tema sõnul kaks maksumust: algne soetusmaksumus ja hilisem ekspluatatsioonikulu. Sellest johtuvalt võib kõige odavama soetusmaksumusega süsteem hiljem tagantjärele suure tõenäosusega kõige kulukamaks kujuneda.

«Näiteks lihtsad elektriradiaatorid, mis ei ole kallid soetada, kuid hilisemad elektriarved on üsna kopsakad,» annab Malõšev tõele au.

Teades hoone soojuskoormust ja küttesüsteemi soetusmaksumust, on tema sõnul suhteliselt lihtne arvutada küttesüsteemi tasuvusaeg eri kütteliikide võrdluses.

«Kiire näide – kui ehitada välja graanulküttel katlamaja või paigaldada õhk-vesi-soojuspump, on soetusmaksumus üsna sarnane. Kasutusmaksumuselt on õhk-vesi-soojuspump umbes 30 protsenti soodsam,» märgib Malõšev.

Praeguste hindade juures peaks Malõševi sõnul olema kõige soodsam lahendus maasoojuspump, millele järgnevad

kodu || 11

postimees, 14. oktoober 2019 õhk-vesi-soojuspump, graanulküte, gaasküte, õliküte ja elekterküte.

vesi-soojuspumpa ja üle 8000 õhk-õhk-soojuspumba. Soojuspumpade fenomeni ei tule kaugelt otsida – töötavad need efektiivselt ju nii suvel kui ka talvel.

Suures plaanis võib õhksoojuspumbad jagada kahte gruppi: õhk-õhk- ja õhk-vesi-soo-

Tarbija soosib pumpasid Malõšev teab rääkida, et sel aastal paigaldatakse Eestis eramutesse ligikaudu 2000 maasoojuspumpa, keskeltläbi 1800 õhk-

juspumbad. Pumpade erinevus seisneb ennekõike nende lähtekohas. Lihtsustatult öeldes ammutab õhk-õhk-soojuspump soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Õhk-vesi-soojuspump ammutab seevastu maja kütmiseks vajaliku soojusenergia

ümbritsevast õhust ning annab selle üle maja küttesüsteemile – kas radiaatoritele või põrandaküttele.

Maasoojuspump, nagu nimigi ütleb, kasutab soojusallikana maapinda. «Maasoojuspumbad aitavad võrreldes elekterküttega säästa 60–80 protsenti kütteku-

Maaküte

Ahiküte

Õhk-vesi

Maagaas

Pellet

LPG

Elekter

Õliküte

Alginvesteering (€)

9500

5500

6500

7500

7500

7500

1500

5500

Kütuse hind (€)

102

39

102

380

190

620

102

0,95

Kütteväärtus (MWh)

4,2

1,3

3,2

10,4

4,9

12,8

1

0,01

Kütte hind (€/MWh)

24,3

30

31,9

36,5

38,8

48,4

102

95

Hoolduskulud aastas (€)

100

80

100

100

250

100

25

150

Lõplik kütte hind (€/MWh)

48,2

44,8

49,6

56,3

64,8

68,2

106,2

112,7

Allikas: Raido Malõšev

lult, seda on tõestanud enamik testidest,» möönab infoportaali maaküte.ee esindaja.

Tulevik kombineerimises Õhksoojuspumba küttevõimsus sõltub seega välistemperatuurist. See, kui palju küttevõimsus välistemperatuuri alanedes langeb, sõltub konkreetsest mudelist. Reeglina tekib teatud välistemperatuurist alates olukord, kus õhksoojuspump ei suuda enam iseseisvalt piisaval hulgal soojust n-ö pumbata, kulmineerudes sellega, et on vaja rakendada täiendav kütteallikas. OÜ Bestair Kaubandus müügijuhi Rivo Kaljuvee sõnul on maasoojuspumpade iga-aastane

müügikasv olnud 10–15 protsenti. Pumpade osas on Eesti teadmistepagas viimase kümne aastaga jõudsalt kasvanud. Leidub vanemaid tegijaid, kes on turul juba kümnendat-viieteistkümnendat aastat, ent on ka neid, kes on vaid viie aastaga tarviliku kompetentsi saavutanud.

Pikemas perspektiivis on õhksoojuspump tasuvusaja suhtes kõige odavam investeering, teiste süsteemide maksumuse tasuvusaeg on ASi Systemair projektijuhi Tanel Talva sõnul märksa pikem. Kui inimene soovib võimalikult väikese investeeringu eest võimalikult suure kasu saada, tuleb osata eri küttelahendusi kombineerida.

Kuidas valida küttesüsteemi

Õhk-õhk-soojuspump

1. Tee selgeks maja küttevajadus.

Õhk-õhk-soojuspumba eelised

Küttevajaduse selgitamiseks tuleb esitada maja projektdokumentatsioon mõnele energiaarvutusi tegevale või küttesüsteemi paigaldavale firmale.

• Väike alginvesteering (koos paigalduse ja maksudega 750–1500 eurot)

2. Vali kütteallika liik.

• Väike küttekulu

Kütteallikas võib olla tahkekütus, puiduhalud, puitgraanulid, kivisüsi jne. Aga ka maagaas, kütteõli või hoopis päikeseenergiat kasutavad soojuspumbad. Põhiline, mida jälgida, on pikaajaline küttesüsteemi kasutuskulu ja mugavus. Samas kehtib reegel, et mida mugavam ja automatiseeritum küttesüsteem, seda kallim on selle väljaehitamine.

3. Vali majasisene soojuskandja.

Levinuim soojuskandja on vesi, kas veepõrandaküttes või radiaatorites. Samas on ahikütegi väiksemates majades traditsiooniline valik. Elekterküte on täiesti asjakohane nüüdisaegsetes hästi soojustatud väiksemates majades.

4. Telli kütte ja ventilatsioonitööde projekt.

Sageli eritööde projekt tellitakse või sisaldub projekt töö hinnas. Eritööde projekti tellimiseks tuleb esitada maja projektdokumentatsioon ja ennekõike oma soovid. Tellija peab ennast mõnevõrra kurssi viima valikute ja võimalustega, need kajastatakse eritööde projektis. Kui tellija seda ei tee, pakub ehitusfirma harjumuspärast lahendust, mis ei pruugi igale tellijale sobida.

5. Küsi hinnapakkumist kogemustega firmalt.

Soovitatav on hinnapakkumist küsida firmadelt, millel on pikem kogemus. Sellised firmad suudavad pakkuda garantiid ja aitavad probleemide korral.

Allikas: Eno Pappel, majaehitaja.ee blogi

• Täisautomaatne lahendus väikese hoolduskuluga • Lisamugavuse annab suvine jahutusvõimalus Õhk-õhk-soojuspumba abil saab efektiivselt kütta korterit ja väikeruume. Tihtipeale kasutatakse seda ka kamina- või ahiküttega eramus, et hoida ühtlasemat sisetemperatuuri. Õhk-õhk-soojuspumba miinus Kuna soojus eraldub ühest kohast ja liigub vaid koos siseõhuga, ei saa päris ühtlast temperatuuri eluruumi eri osades tagada. Soojuse ühtlane jagunemine sõltub seega ruumide arvust ja asetusest, samuti lagede kõrgusest, ukseavade suurusest ja asetusest. Õhk-vesi-soojuspumba eelised • Seadmesse on reeglina sisse ehitatud lisakütteallikas väga pakaselisteks ilmadeks • Väike hoolduskulu • Täisautomaatne küttelahendus • Hoonesisese keskküttesüsteemi olemasolul saab kütta tervet hoonet • Saab soojendada tarbevett, märksa soodsamalt kui elektrilise tarbeveeboileriga Õhk-vesi-soojuspumba miinus Õhk-vesi-soojuspumba puudus on tunduvalt suurem alginvesteering. Välistatud pole ka mõni lisakulutus. Õhk-vesi-soojuspumba paigaldamisel tuleb samuti arvestada välisosa tekitatud müraga.