VEEBRUAR 2019
LENNULOGISTIKA | 3
28. veebruar 2019
Foto: Shutterstock
Lennulogistikas purustatakse rekordeid Eesti õhuliiklus on toimekam kui kunagi varem – reisijate arv kasvab, lennujuhtidel on rohkem tööd ning ka kaubavedu läheb ülesmäge. Oliver Lomp 2018 lõppes Tallinna lennujaama jaoks imelise vana-aastaõhtu kingitusega. 31. detsembril saabus Vietnamist Tallinna Kelly Kaldra, kes oli aasta kolme miljones reisija. Võimas arv, kuna võrreldes eelneva aastaga suurenes reisijate arv 13,6 protsenti ehk 350 000 inimese võrra. Kui aeg-ajalt leiab virisejaid, kes iga väiksemagi hilinemise või äparduse tõttu Nordica kriitikaga üle valavad, siis just kodumaine lennufirma on sellises võimsas kasvus mänginud põhirolli. «Nordicaga lendas pea 23 protsenti neist kolmest miljonist reisijast,» kommenteeris Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo toona. Viimase 25 aasta jooksul on lennujaama reisijate arv tervikuna kasvanud enam kui kümme korda: näiteks aastatel 1992–1997 läbis lennujaama aastas keskmiselt 350 000 inimest, teisisõnu sama palju, kui 2018. aastal lisandus. Ambitsioonika väikerahvana ei kavatse eestlased nende arvudega aga sugugi piirduda: tänavu alustab Lennart Meri nimeline lennujaam reisiterminali
laienduse planeerimist, et tulevikus olla valmis teenindama kuni kuus miljonit inimest aastas. Kui reisijate teenindamise ja lennuoperatsioonide (+7,8 protsenti) näitajad kasvasid 2018 võrreldes eelneva aastaga iga kuu, siis kaupade vedu oli kuude lõikes väga ebastabiilne ning aasta lõpuks üsna samal tasemel nagu tuna-
REISIJATE ARV Tallinna lennujaama reisijate arv kasvab hüppeliselt 2013 – 1,96 miljonit 2014 – 2,02 miljonit 2015 – 2,17 miljonit 2016 – 2,22 miljonit 2017 – 2,65 miljonit 2018 – 3 miljonit http://www.eans.ee/firma/statistika
mullu. Kui näiteks veebruari kasv oli 25,1 ja märtsis koguni 26,5 protsenti, siis jaanuaris olid samad näitajad -19,1 ja detsembris -21,6 protsenti. Kokku veeti 2018. aastal 11 518 tonni posti ja lennukaupasid, mis tähendas tunamullusega võrreldes 1,5-protsendilist kasvu. Arvestades seda, et eestimaalaste seas muutub kaupade tellimine mitmesugustest veebipoodidest üha populaarsemaks, on nii väike näitaja pigem üllatav. Kui rääkida Eesti lennuruumist laiemalt, siis Lennuliiklusteeninduse ASi teatel kasvas Eesti õhuruumis teenindatud lendude arv 2018. aastal eelmise aastaga võrreldes 7,4 protsenti. Kõige koormatumal lennuhooajal ehk maist juulini registreeriti keskmiselt 759 lendu päevas, mis oli 65 lendu rohkem kui samal perioodil aasta varem. Need arvud on pisikese riigi kohta muljet avaldavad. 2018. aastal kasvas Euroopa lennuliiklus võrreldes eelneva aastaga 3,8 protsenti ja jõudis kõigi aegade rekordarvuni. Kokku tehti Euroopas 11 014 344 lendu, mis teeb päeva keskmiseks 30 168.
Toimetaja Oliver Lomp Vastutav toimetaja Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@gmail.com Reklaami projektijuht August Tammik, august.tammik@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova, jelena.bazanova@eestimeedia.ee Keeletoimetaja Piret Bristol, Pilleriin Torim Küljendus Andres Didrik Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Postimees Grupp
m ade 2018
udel
d
Tallinna Lennujaam
4Lennuliikluse | LENNULOGISTIKA ülevaade 2018
28. veebruar 2019
Viimane täiendus 14.01.2019 01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
Ʃ
%
175 371 173 637 1 734 159 495 15 876
171 163 169 388 1 775 153 959 17 204
210 619 207 985 2 634 187 006 23 613
238 756 236 529 2 227 212 874 25 882
275 551 272 899 2 652 239 910 35 641
300 621 297 750 2 871 261 843 38 778
312 300 308 923 3 377 269 293 43 007
305 980 303 249 2 731 267 690 38 290
283 847 281 600 2 247 246 699 37 148
284 464 282 152 2 312 241 284 43 180
227 027 224 845 2 182 204 009 23 018
221 945 219 978 1 967 201 654 20 291
3 007 644 2 978 935 28 709 2 645 716 361 928
99,0% 1,0% 88,0% 12,0%
13,3% 01
14,4% 02
14,2% 03
17,1% 04
17,8% 05
15,7% 06
14,5% 07
11,6% 08
6,4% 09
10,7% 10
12,0% 11
17,7% 12
13,6%
Ʃ
%
175 371 3 259 173 637 2 854 1 405 734 159 495 156,3% 876
171 163 3 103 169 388 2 703 1 400 775 153 959 177,1% 204
210 619 3 733 207 985 3 170 2 563 634 187 006 237,6% 613
238 756 3 889 236 529 3 277 2 612 227 212 874 25 882 12,2%
275 551 4 673 272 899 3 749 2 924 652 239 910 35 641 12,1%
300 621 4 528 297 750 3 742 2 786 871 261 843 38 778 10,1%
312 300 4 634 308 923 3 850 3 784 377 269 293 439,3% 007
305 980 4 563 303 249 3 835 2 728 731 267 690 381,4% 290
283 847 4 461 281 600 3 823 2 638 247 246 699 371,3% 148
284 464 4 464 282 152 3 901 2 563 312 241 284 436,5% 180
227 027 3 812 224 845 3 400 2 412 182 204 009 237,4% 018
221 945 3 449 219 978 3 185 1 264 967 201 654 205,8% 291
3 007 644 48 568 2 978 935 41 489 28 709 7 079 2 645 716 3617,2% 928
99,0% 85,4% 1,0% 14,6% 88,0% 12,0%
Muutus 2018/2017
13,3%
14,4%
14,2%
17,1%
17,8%
15,7%
14,5%
11,6%
6,4%
10,7%
12,0%
17,7%
13,6%
Kaup* Post Lennuoperatsioonid Lennukaup Ärilised Muud 2018/2017 Muutus
909 177 3 259 732 2 854 405 -19,1%
857 165 3 103 692 2 703 400 25,1%
1 062 189 3 733 874 3 170 563 26,5%
979 198 3 889 781 3 277 612 19,8%
962 184 4 673 778 3 749 924 8,9%
928 173 4 528 755 3 742 786 -1,1%
924 204 4 634 720 3 850 784 6,8%
924 222 4 563 702 3 835 728 -1,8%
1 000 226 4 461 774 3 823 638 13,5%
1 014 254 4 464 760 3 901 563 2,8%
986 248 3 812 738 3 400 412 -13,8%
971 294 3 449 677 3 185 264 -21,6%
11 518 2 535 488 568 984 41 489 71,5% 079
01 02 6,3% Muutus 2018/2017 * välja arvatud otsetransiitreisijad ja -kaup
03 7,1%
12,2%
05 12,1%
10,1% 06
9,3%
07 1,4%
6,5%
09 7,4%
275 551 979 962 198 272 899184 781 778
300928 621 297173750 755 2 871 -1,1% 261 843 38 778
Kuu Reisijad* Tallinna Lennujaam Välislendudel Lennuliikluse ülevaade 2018 Siselendudel Regulaarlendudel Viimane täiendus Mitteregulaarlendudel 14.01.2019 Muutus 2018/2017 Kuu Reisijad* Lennuoperatsioonid Välislendudel Ärilised Siselendudel Muud Regulaarlendudel Mitteregulaarlendudel Muutus 2018/2017
7,6% 04
Kaup* 175 371 Post 173 637 Lennukaup
171 163 210 756 909 619 857 238 1 062 177 169 388 207 985165 236189529 732 692 874 1 734 1 775 2 634 2 227 Muutus 2018/2017 25,1% 26,5% 159 495 153 959 -19,1% 187 006 212 874 15 876 17 204 25 882 * välja arvatud otsetransiitreisijad ja -kaup 23 613
2 652 8,9% 239 910 35 641
19,8%
312 300 924 924 204 308 923222 720 702 3 377 -1,8% 269 293 43 007
6,8%
1,3% 08
5,8% 10
305 980 1 014 283 847 464 1 000 986 284971 248 303226249 254281 600 282294152 774 760 738 677 2 731 2 247 2 312 13,5% -21,6% 267 690 2,8%246 -13,8% 699 241 284 38 290 37 148 43 180
7,2%
22,0% 78,0% 85,4% 14,6%
11
12
221 945 11227 518 027 2 535 224 84522,0% 219 978 8 984 78,0% 2 182 204 009 23 018
1 967 201 654 20 291
1,5%
Lk 1/1 - 14.01.2019 - TLL traffic 2018 short - 2018 - © Tallinn Airport - marketing@tll.aero
13,3%
14,4%
14,2%
17,1%
17,8%
15,7%
14,5%
11,6%
6,4%
10,7%
12,0%
17,7%
3 259 2 854 405
3 103 2 703 400
3 733 3 170 563
3 889 4 673 4 528 4 634 4 563 3 277 3 749 3 742 3 850 3 835 Lk612 1/1 - 14.01.2019 - TLL924 traffic 2018 short - 2018 - © Tallinn Airport - marketing@tll.aero 786 784 728
4 461 3 823 638
4 464 3 901 563
3 812 3 400 412
3 449 3 185 264
6,3%
7,1%
7,6%
12,2%
12,1%
10,1%
9,3%
1,4%
1,3%
6,5%
7,4%
5,8%
909 177 732
857 165 692
1 062 189 874
979 198 781
962 184 778
928 173 755
924 204 720
924 222 702
1 000 226 774
1 014 254 760
986 248 738
971 294 677
-19,1%
25,1%
26,5%
19,8%
8,9%
-1,1%
6,8%
-1,8%
13,5%
2,8%
-13,8%
-21,6%
ransiitreisijad ja -kaup
Lk 1/1 - 14.01.2019 - TLL traffic 2018 short - 2018 - © Tallinn Airport - marketing@tll.aero
LENNULOGISTIKA | 5
28. veebruar 2019
NELI KÜSIMUST ÕHULOGISTIKAETTEVÕTTELE Foto: Shutterstock
tooted, elektroonika, tööstustoodang ja erinevad varuosad. 3. Kui palju on saadetisi eraisikutelt? Oleme spetsialiseerunud äriklientide teenindamisele ja seetõttu üldjuhul me eraisikutele teenust ei paku. Eraisikuid teenindame aeg-ajalt vaid elusloomade (koerad, kassid) transpordil, mis moodustab marginaalse osa kogu meie saadetistest.
1. Eesti õhuruumis reisijate vedu liikus eelmisel aastal võrreldes üle-eelmise aastaga iga kuu kasvavas trendis. Kaubavedu tabasid aga meeletud kõikumised, mis võiks olla selle põhjuseks? Enamik lennuveo saadetisi ei läbi paraku Tallinna lennujaama, kuna Tallinna lendavad lennuliinid on suurel määral spetsialiseerunud reisijateveo teenindamisele ja kasutatavad lennukitüübid ei võimalda paraku edukalt lennukaupa saata. Seetõttu liiguvad suuremad lennukauba mahud lennuveo autodega suuremate lennujaa-
made vahet, mis antud statistikas ei kajastu. Oma statistika põhjal näeme, et maanteevedude regulaarsus ja kiirus on arenenud aastas aastasse järjest paremaks, mistõttu Euroopa siseselt on tihtilugu kindlam ja mõistlikum vedada ka kiirsaadetisi maanteed pidi. 2. Kas teil on informatsiooni selle kohta, milliste valdkondade ettevõtted kõige rohkem asju õhu teel saadavad? Lennutatakse erinevaid kaubagruppe, mis reeglina on kallid, mahult väikesed või vajavad kiiret liigutamist. Näiteks meditsiinilised
4. Kas teie ettevõte on millelegi täpsemalt spetsialiseerunud? Mis on teie USP? ACE Logistics on üks vanimaid lennuekspedeerijaid Eestis. Alustasime lennuvedude korraldamisega aastal 1992, mis on andnud meile aastatepikkuse kogemuse ja tugevad partnerid üle maailma. Jälgime kliendikeskset tööstiili ja anname endast parima, et iga saadetis leiaks optimaalseima logistilise lahenduse. Vastaja Martin Raud ACE Logistics Estonia AS Müügi- ja turundusjuht
6 | SISUTURUNDUS
28. veebruar 2019
Group Logistics on Eesti kapitalil põhinev kiiresti arenev ambitsioonikas ettevõte, kes osutab professionaalset ja terviklikku logistikateenust. Lisaks rahvusvaheliste kaubavedude korraldamisele pakutakse teisigi logistilisi lahendusi – tolliprotseduuridest kaupade kindlustamiseni. Seitsme tegutsemisaasta jooksul on ettevõte näidanud muljet avaldavat kasvu.
Group Logistics – teie usald A
lates ettevõtte loomisest 2012. aastal on Group Logistics väga kiiresti arenenud. Reklaami- või turundustegevustesse pole märkimisväärseid investeeringuid küll tehtud, räägib ettevõtte tegevjuht Liidia Ivanova, ent kuuldused väärt logistikateenusest levivad justkui ise. Seitsme eduka tegutsemisaasta jooksul on kliendibaas hoogsalt kasvanud ning majandustulemustega võib igati rahul olla. Selle kinnituseks jõuti 2017. aastal Äripäeva Gasell TOPi edetabelisse, mis reastab Eesti kõige kiiremini kasvavad ettevõtted. Osutatakse kvaliteetset ja läbimõeldud teenust, tööd tehakse südamega, kokkulepetest peetakse kinni ning klienti suhtutakse kui kuningasse. Just sel moel on logistikateenuste turul tugevalt kanda kinnitatud, võidetud klientide ja partnerite usaldus ning kõik on läinud vaid tõusvas joones. Ehkki selle nimel on meeskond kõvasti ja pühendunult tööd teinud, tõdeb Ivanova.
Nii maal kui merel
Pakutavate teenuste valik on lai ning kliendile osutatakse terviklikku logistikalahendust teekonna algusest lõpuni. Lisaks transpordile nõustatakse klienti muudes küsimustes. Näiteks konsulteeritakse ja abistatakse tollikontrolliga seotud ning seadusest tulenevates küsimustes. Group Logistics teostab autovedusid Euroopa ja SRÜ riikide vahel. Tegeletakse nii täis- kui ka osakoormate transpordiga ning pakutakse terviklikke tarneahela lahendusi nii maal kui merel. 2014. aasta talvel avati Valgevene, Ukraina ja Venemaa veosuunad. Tänu sellele veetakse osa- ja täiskoormaid kogu Euroopast SRÜ riikidesse ja vastupidi. Sõltumata kogusest (üks alus või täiskoorem) viiakse kaup kohale ning võetakse enda hooleks kõik kaubaveoga seotud tollivormistused (sh tollideklaratsiooni vormistamine). Alates aastast 2016 pakutakse klientidele temperatuuritundlike kaupade vedu nii osa- kui ka täiskoormana Euroopast Balti riikidesse (mõlemad – import ja eksport). Väga kiiret vedu (2–3 päeva) pakutakse suunal Poola–Eesti–Poola ning kauba laadimine on võimalik iga päev. Lisaks maismaatranspordile toimetab Group Logistics kaupu kohale ka üle
GROUP LOGISTICS LINNULENNULT
2670
reisi teostatud
12 447 219 kilomeetreid läbitud
216 783 tonni veetud
196
rahulolevat klienti
SISUTURUNDUS | 7
28. veebruar 2019
dusväärne logistikapartner KLIENDID KIIDAVAD Tihe koostöö logistikaettevõttega Group Logistics on kestnud peaaegu kolm aastat. Meile on oluline suund Ukraina erinevad regioonid, sealt impordime põhiliselt osakoormatega erinevaid ehituskaupu ja siseviimistlustooteid. Hinnad ja tarneajad on neil väga konkurentsivõimelised ja paindlikud. Üldiselt ei ole osakoormate vedu Ukrainast väga lihtne leida. Edu neile edaspidiseks! ***
mere. Ivanova rõhutab, et meretransport on mõistlik valida, kui kaup on mahukas ja tarnega ei ole kiire. Selle põhjuseks on, et logistikat on vaja planeerida üks-kaks nädalat ette, sest laev väljub üks kord nädalas, samuti võib ette tulla ootamatuid ilmaprobleeme, mis tarnekiirust mõjutavad, selgitab ta. Täpselt nagu maismaatranspordi puhul on ka üle mere toimetamine paindlik ning saab tellida nii täiskonteineri (FCL) kui ka osakonteineri vedu (LCL).
Usaldusväärne teenus
Ettevõtte igapäevase juhtimisega tegeleb kolm inimest, ehkki mõni teenus, näiteks raamatupidamine ostetakse sisse väljast. Lisaks kuulub Group Logisticsi meeskonda laiaulatuslik vedajate ja partnerite võrgustik. Kõigi vedudega seonduvat informatsiooni hallatakse logistikaprogrammis. Et veoteenusel võib ette tulla ootamatusi ning paljud kaubad on ajakriitilised, siis saab tänu spetsiaalsele programmile anda kliendile väga kiiret tagasisidet, kus tema kaup parajasti asub ning milline on prognoositav tarneaeg.
Kliendisuhtluses peetaksegi kõige olulisemaks kiirust ning seda, et probleemidele leitakse operatiivselt lahendused. Samuti rõhutab Ivanova ausust. Kliendile tohib lubada vaid seda tarneaega, mida suudetakse 100% kindlusega pakkuda, samuti küsida hinda vastavalt laaditud kauba kogusele. Group Logisticsi peamised kliendid on nii suured hulgikaubanduse organisatsioonid, väikeettevõtted, suured transpordifirmad kui ka eraisikud. Peamiselt transporditakse toidukaupu, alkoholi, erinevaid elektroonika- ja tehnikaseadmeid ning ehitusmaterjale. Ettevõttel on oma auto- ja haagisepark ning lisaks kasutatakse usaldusväärsete partnerite teenuseid nii mujal Euroopas, Ukrainas, Valgevenes kui ka Gruusias. Veohindadest rääkides selgitab Ivanova, et konkreetne hind sõltub transpordiliigist (maismaad mööda või meritsi), kauba kogusest, kütuse hinnast, teemaksudest jms, ning parim ja sobivaim lahendus leitakse tihedas koostöös kliendiga. Ivanova rõhutab, et näiteks Poola ja Ukrainasse transportides on hinnad võr-
Oleme teenusega väga rahul. Group Logistics on paindlik, jälgides nii tellija soove kui ka seadusandlust, partnerluses hinnatakse avatud ja ausat suhtlust, klienditeenindus on suurepärane. Koostöö on andnud meile võimaluse tõsta prestiiži välismaa turul. *** Kaup jõuab alati kohale õigel ajal.
reldes teiste veosuundadega 20% madalamad.
Lennukad eesmärgid
Aastast 2015 on Group Logistics Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige ning 2017. aastal jõuti Gasell TOPi edetabelisse. Gasell on ettevõte, mis kasvatab kolme aasta jooksul käivet ja kasumit vähemalt 50% võrra. Ettevõte soovib jätkata tervikliku logistikateenuse osutamist ning olla usaldusväärne partner nii praegustele kui ka tulevastele klientidele. Plaanitakse suurendada meeskonda, avada tütarettevõte Ukrainas ning pakkuda uusi veosuundi nii Ukrainas, Moldovas, Valgevenes, Türkmenistanis, Kasahstanis kui ka Gruusias.
www.grouplogistics.eu
8 | PAKIAUTOMAAT
28. veebruar 2019
Aga kui õige suurendaks poeskäimise arvelt
ELUKVALITEETI? Oh ajad, oh kombed. Veidi paradoksaalne, et kui veel 30 aastat tagasi unistasid inimesed, et saaks ometi poes käia, siis tänapäeval unistab järjest suurem hulk inimesi, et saaks poode ometi vältida. Vahe on ainult selles, et tänapäeva unistused ei pea jääma ebareaalseks sinilinnuks. Juba praegu on võimalik tüütu igapäevalogistika vahele jätta ja nii oma 24-tunnist kvaliteetaega suurendada. Oliver Lomp
O
led just oma üheksast viieni kontoritööpäeva lõpetanud ja istud autosse. Tead, et kindlasti on vaja kauplusest läbi minna, sest külmkapp on tühi ja üldiselt meeldib pereliikmetele süüa ka õhtuti. Järgmisena istud linna poolt tulles Pärnu maanteel ummikus ega saa kuidagi aru, kuidas autovoog just täna nii kaua venib. Liivalaia ristmikule lähenedes taipad, et närviliselt koju kiirustavad ja iga sentimeetri pärast tõmblevad kaasautojuhid sõidavad kordamööda ristmikke kinni. Kümnemeetriste võngetega liigud edasi, aga endise Kalevi kommivabriku juures hakkavad kõik jälle venima.
Foto: Shutterstock
10 | PAKIAUTOMAAT Selgus saabub kusagil Tammsaare ristis, kus üks roheline leht on oma esimesel libedahooajal pikivahet kehvasti hinnanud ja kellelegi tagant sisse põrutanud. Vaidlus käib, aga vähemalt pääsesid tupikust edasi. Lõpuks jõuad Järve keskusesse, kus sa Pirita elanikuna tavaliselt üldse ei käi, aga et sul oli vaja just sinna mööblipoodi ammu tellitud tumbale järele minna, lähed seal ka toidupoodi. Laod korvi head ja paremat täis ning, avastanud lühikese järjekorra, tunned, kuidas sul lõpuks vedas. Paari minuti pärast selgub, et kõige lühem venib kõige kauem. Kõigepealt on üks vanaproua jätnud kõik oma saiakesed kaalumata ning müüja – kusjuures nimesildi järgi on ta Õpilane – pidi kaks korda edasi-tagasi jooksma. Siis tuli Õpilasel maadelda alaealistega, kes tahtsid napsi kätte saada, «aga just täna oli dokument maha ununenud». Kolmandaks otsustas keegi pigem lõbusas olekus, ent veidi kummalise aroomiga härrasmees kaheliitrise balloon-kesvamärjukese eest maksta müntides. Kusjuures suurem osa neist vasksed. Lõpuks laod lindini jõudes oma
28. veebruar 2019
stafi robotlikult ritta ja pärast piiksutamisringi asud maksma. Ühtäkki hakkad närviliselt taskutes kobama ja veendud lõpuks, et rahakotti pole. Kas see on autos? Piinlikkusest punastades vabandad kõigi enda järel järjekorras seisvate inimeste ees, kes sind altkulmu põrnitsevad, ja karjud: «Palun vabandust! Ma tulen kohe tagasi.» Autos mõistad, et ilmselt jäi rahakott tööle, sest kolleeg Brunol oli sularaha vaja, just sul juhtus olema ja seepärast võtsid rahakoti «hetkeks» jopetaskust välja. Tõttad kassa juurde tagasi, kehitad õlgu ja ost jääb sooritamata. Taas autos, hakkad «voltima», et pere siiski nälga ei jääks. Vähemalt kodune Pirita tee on enam-vähem tühi, mõtled korra, aga vaatad siis kella ja saad aru, et kogu kammajaa on kestnud nii kaua, et jõuad pere juurde alles pärast kella kaheksat. Sellest on kahju, sest pere kannatab: lapsed on väiksed ja nad tuleb varsti magama panna ning kuigi elukaaslane ei ütle küll midagi, sest oled üldiselt üsna hea ja hooliv, on tal sinu absurdset lugu kuulates omad kahtlustused.
Kui eespool olev kirjeldus mõnest ebaõnne täis argipäevast tuli tuttav ette, võiks ju unistada sellest, et see kõik võinuks lihtsalt olemata olla, kui külmkapp end sisuliselt ise täidaks. Kui Cleveron on juba aastaid tegelenud robotiliste pakiautomaatidega, näiteks on nad meile tuntud Smartposti tehnika taga, siis eelmise aasta keskel toodi turule personaalne kodu-pakiautomaat. Sisuliselt tähendab see, et kõik, mida inimene soovib, tuuakse koju kätte ja sõltuma ei pea ka kullerist ega kõikvõimalikest takistavatest teguritest. «Võlu on kahtlemata selles, et inimene saab olla oma vaba aja peremees,» kommenteerib Cleveroni juhataja Arno Kütt. «Pakiautomaadid lähevad kodudele lähemale, inimesed ei käi enam pakkidel kuskil kaugel järel. Meie tegelemegi sellega, et teha paki saamine võimalikult mugavaks.» Cleveronil läheb järjest paremini nii mahtude, käibe kui ka kasumi osas. Eesmärk on kasvu jätkata. E-kaubandus areneb, aeglustumise märke näha ei ole ja see mõjutab Cleveroni kasvu. Küti sõnul on maailmas hetkel umb-
PAKIAUTOMAAT | 11
28. veebruar 2019
kaudu kolm miljonit sularahaautomaati, pakiautomaate aga paarsada tuhat. «Tulevikus võiks pakiautomaate olla sama palju. Viie aasta pärast soovime olla kordi suuremad kui praegu ning kindlasti suureneb ka meie toodete valik,» hindas Kütt. Kuigi veebist tellijate hulk kasvab iga aastaga ja ka Cleveroni numbrid on muljet avaldavad, ei pea Kütt siiski tõenäoliseks, et füüsilised poed päris välja surevad. «Nagu teleri tulek ei lõpetanud kinode tegevust, ei lõpeta e-kaubanduse kasv poeskäimist. See lihtsalt muutub. Taas saab võrdluse tuua teleriga – algul oli olemas mustvalge televiisor, siis tuli värviteler. Lõpuks mustvalge kadus, jäid ainult värvitelerid, kuid keegi ei kasuta enam nimetamisel sõna «värvi». On lihtsalt teler,» tõi Kütt näite. «Sama on e-kaubandusega. Tulevikus kaob E eest ära, jääb ainult kaubandus, muutuvad vaid viisid, kuidas oleme harjunud oste tegema.»
SUURED TUNNUSTUSED Viimaste ettevõtlusauhindade jagamisel pärjati Cleveroni nii aasta ettevõtja kui ka aasta disainirakendaja tiitliga. Eesti president Kersti Kaljulaid teatas, et tänavu pälvib teenetemärgi ka Cleveroni juhataja Arno Kütt.
Aasta ettevõte 2018: Cleveron AS.
Foto: Mihkel Maripuu/EESTI MEEDIA/SCANPIX
12 | GAAS
28. veebruar 2019
Surugaas säästab raha ja loodust CNG näib ilmselt enamikule tänapäeva inimestele praegu veel suvalise tähekombinatsioonina, kuid peagi tasub see surugaasi tähistav lühend meelde jätta. Surugaas transpordis aitab tulevikus säästa nimelt raha ja keskkonda. Oliver Lomp
H
iina pealinnas Pekingis – nagu ka paljudes teistes selle maailma rahvaarvult suurima riigi linnades – pole saastatuse tõttu võimalik päikest näha isegi suvel. India ning paljude teiste Aasia, aga ka Aafrika riikide suurlinnad upuvad prügisse. Ja pole ka ime, sest ostes mõnest sealsest kauplusest
ühe eseme, pannakse see sageli kahte kilekotti, rääkimata eseme või toiduaine enda pakendist. Maailma ookeanites liiguvad ringi Prantsusmaa-suurused plastisaared. Mõned maailma juhtivad riigid on juba kas loobunud või loobumas kliimaleppest… Need pole kirjeldused mõnest apokalüptilisest ulmeraamatust, vaid sellises maailmas elame praegu, aastal 2019. Kuigi radikaalsemad keskkonna
spetsialistid on juba väitnud, et emakesele maale tehtud kahjud on liiga ulatuslikud, on meil veel lootust. Arenenud riikides mõeldakse järjest enam sellele, kuidas planeedi hävitamisprotsess ringi pöörata ning meie kõigi keskkond samm-sammult taas elamiskõlblikuks muuta. Et meil ja meie järeltulijatel oleks võimalik hingata puhtamat õhku ning imetleda mitmekesisemat ja paremini säilinud loodust.
28. veebruar 2019
GAAS | 13
Foto: Marko Saarm/SAKALA
14 | GAAS Pea igas tööstusharus on hakatud loodushoiu peale mõtlema, ent eriti paistab silma autotööstus – suuresti seetõttu, et auto on tarbeese. Bensiini või diisli põlemisest tuleva CO2 vähendamisest mõtleb enamik tootjaid, ent mitte ainult. Aina laiemalt on ette võetud hübriid- ja elektriautode tootmine. Elektriautodest rääkides on põhiline murekoht läbitav distants, sest auto omaniku esimene küsimus kõlab: milleks osta elektriauto, kui poolel teel Tartusse tuleb seda laadida? Hübriidide all mõeldakse tavaliselt sisepõlemismootori ja elektri kombinatsiooni, ent tegelikult teeb võidukäiku juba ka kombinatsioon bensiinimootorist ja gaasist. CNG (compressed natural gas) ehk maagaas+ ehk surugaas on bensiinist hulga soodsam, ja kuigi selle peal sõitvate autode osakaal on Eestis veel marginaalne, näitab müük siiski kasvutendentsi. «Robustselt öeldes on selliste sõidukite hulk praegu kahjuks alla ühe protsendi, nii umbes 2500–3000 autot. Samas on märgid soodsad ja tulevik näib helge. Pärnu linnaliinibussid ja Võru maakond kogu ulatuses on oma busside puhul täielikult surugaasile üle läinud. Ka Tartu uued linnaliini- ja maakonnabussid on läinud surugaasile üle,» sõnas Alexela gaasikütuste valdkonna arendusjuht Artur Dianov. «Häid märke on veel, kuna viimase uudisena soovib Tallinna Linnatranspordi AS esimesi surugaasi baasil sõitvaid busse, esialgu 100 + 100.» Kui praegu on CNG puhul peamiseks probleemiks hõre tanklavõrgustik, siis ennustuste kohaselt peaks juba järgmiseks aastaks Eestis olema vähemalt 50 surugaasitanklat, kus kõrvuti maagaasiga müüakse kodumaist biometaani (CBM). Sellest veenvam argument on ehk Euroopa Liidu määrus, millega kehtestatakse miinimumnõuded CNG tankimise taristule – selle eesmärk on aastaks 2025 katta Euroopa Liidu põhiteede võrk CNG-tanklatega minimaalselt iga 150 kilomeetri järel. Ja kui sellestki ei piisa, siis raha- ja keskkonnasääst peaks ometi kõiki kõnetama. Hinnanguliselt sõidab inimene surugaasi kasutades oma kilomeetreid 60 protsenti soodsamalt kui bensiiniga, mis tähendab, et CNG autogaasi kasutades jõuab samade kulutuste juures rohkem kui poole kaugemale. Ühtlasi parandab kõrge oktaanisisaldus mootori tööefektiivsust ja nõnda võib kokku hoida hoolduskulude pealt. CNG autogaasi põlemine tekitab võrreldes bensiiniga koguni 60 protsenti vähem süsinikoksiidi, 50 protsenti vähem süsivesinikke, 45 protsenti vähem lämmastikoksiide ning toodab pea 40
28. veebruar 2019
Foto: Marko Saarm/SAKALA
TULEVIK Elektriautod ei paku surugaasile esialgu konkurentsi, kuna akude laadimine kestab kaua, kuid inimesed hindavad kiire elutempo juures mugavaid ja aega säästvaid lahendusi.
protsenti vähem kasvuhoonegaase. Teadmine, et väike panus koduplaneedi säästmisel on antud, peaks heameelt tegema igaühele. «Raha kokkuhoid ja keskkonna aspekt on kõvad argumendid, miks nii transpordiettevõtted kui eraisikud maailmas üha enam surugaasi võimalustele mõtlevad, ja mitte ainult ei mõtle, vaid seda teed ka lähevad,» ütles Dianov. «Tihti võib taksonduses toimuva pealt ennustada transpordisektori trende. Näiteks Taxify ja Tallink Takso
on juba astunud selgeid samme, et surukütuse peale üle minna.» Kõik tänapäeva autotootjad pakuvad sõidukeid ja mootoreid, mis on ehitatud spetsiaalselt gaasi jõul töötama. Igal aastal tõuseb terves maailmas autogaasi tarbijate arv 15 protsenti. Euroopas on see näitaja 40 protsenti. Järjest rohkem toetatakse seda ka riikide tasandil. «Põhiline saaste ei tule eratarbijatelt, vaid raskeveokitelt, mis sõidavad diisliga. Saksamaal on suurem gaasibuum ilmselt ees, sest minnakse seda teed, et surugaasiga raskeveokitelt kaotatakse teemaks. See on suur eeskuju ja motivatsioon ka teistele turgudele,» tõi Dianov näite. «Üldse näeme 20 aasta jooksul väga suuri muudatusi just rasketranspordis, kuna paljudes riikides keelatakse sissepõlemismootorid sootuks ära.»
SÕNASTIK
• CBM (compressed biomethane) – rohegaas on sada protsenti kohalik taastuvkütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning biomassist.
• CNG (compressed natural gas) – maagaas+ tähistab imporditud maagaasi ja kohaliku rohe-
gaasi segu. Rohegaasi ja maagaasi keemiline koostis ja kvaliteet on ühesugused, seega võib neid kasutada paralleelselt.
• LPG (liquefied petroleum gas) – vedelgaas. Vastava gaasiseadme saab enamikule autodele paigaldada ka hiljem, CNG-seade tuleb valdavalt juba tehasest.
16 | NUTIKAD LAOD
28. veebruar 2019
Nutikatest ladudest ehk kuidas kokku hoida aega ja inimesi Maailma automatiseerumine muudab inimese elu üha mugavamaks. Tehnikasajand aitab kiires elutempos kokku hoida tunde, mida pühendada perele, hobidele või mõnele muule meeldivale tegevusele. Tänases Eestis ei pea isegi väikeettevõtja teatud toiminguteks kohapeal asju ajama. Piisab telefonirakendusest ja asjad saavad aetud.
K
õige arenenuma mõtlemisvõimega olendina maakeral on inimene ikka alati püüelnud selle poole, et muuta oma elu ühel või teisel viisil lihtsamaks. 3500 aastat enne Kristust leiutati ratas, mis pani elu sõna otseses mõttes paremini veerem,a ja olgem ausad, kui nüüd mõelda, mis rattast edasi on arendatud,
siis on olulisemat leiutist keeruline ette kujutada. Mõistagi on leiutisi veel – aurumasinast elektripatareini, ent eriti väljapaistev on 1822. aasta, mil inglise matemaatik Charles Babbage lõi esimese matemaatilisi tehteid tegeva arvuti. Aparatuur kaalus toona küll mitu tonni, ent pani sisuliselt alguse eelarvutiajastule. Toona ei osatud ennustadagi, et 200 aastat hiljem on inimese valduses arvutid, mis ainult ei arvuta, vaid
muudavad mõne ameti pidaja elu kas mänglevalt kergeks või kaotavad mõne ameti sootuks ära. Modernsetes lennujaamades pole ammu enam vaja klassikalist checkin’i – piisab vaid õigel ajal lennujaama minna ja paari piiksu järel istud mugavalt teraslinnus. Ka toidupoes käimine on lihtsam. Veel paar aastat tagasi olid nutikassad üsna tühjad, kuna asi oli uus. Nagu ikka, peljatakse uusi asju ega
Foto: Allstore Assets OÜ
Oliver Lomp
18 | NUTIKAD LAOD viitsita kõike kohe selgeks õppida. Praegu pole enam suurt vahet, kas valid kaupluses nutikassa või klassikalise, kauba saad kätte umbes sama kiirusega. Nüüd on samasugune samm tehtud väikeladude maailmas. Väikeettevõtjad ei pea iga tellimuse peale kuhugi teise linna otsa kohale sõitma. Eesti ja Põhjamaade esimeste nutiladude kontseptuaalse idee taga on rikkalike kogemustega kinnisvaraarendajad, kes juba 2015. aasta varakevadel mõistsid, et Eesti kinnisvaraturul on karjuv vajadus 21. sajandi väikeladude järele. Loodi Kookon Nutilaod, mille taga OÜ Allstore Assets. «Eesmärk oli saata nõukogudeaegsed amortiseerunud tellishooned ajaloo prügikasti. Et saavutada kohe eelist potentsiaalsete konkurentide ees, otsustasime Kookoni kontseptsiooni siduda Eesti tugeva IT-sektoriga. Ettevõtte algfaasis töötasime välja oma mobiilirakenduse ja selle juurde kuuluva majaomaniku haldusliidese igapäevaste äriprotsesside juhtimiseks ning monitoorimiseks,» meenutas OÜ All store Assetsi juhatuse liige Mikk Arakas. Esimene Kookoni laokompleks valmis 2016. aasta sügisel Tänassilma teh-
28. veebruar 2019
nopargis, ent äriplaan nägi juba enne esimese hoone ehitamist ette, et nutilahendus kalli arendushinna tõttu ühe hoone puhul tagasi ei teeni ning kõige vähem vajatakse portfelli vähemalt 5000 m2 väljaüüritavat pindala. Tänaseks on Kookoni Nutilaod Tallinna piirkonnas esindatud nelja laokompleksiga. Kokku on 125 laoruumi peale väljaüüritavat pindala 5300 m2. Olukorda analüüsides on jõutud järeldusele, et praeguses kinnisvaraturu olukorras suudaks Tallinna tarbijad täita veel paar väikeladude kompleksi. «Juba lähikuudel avalikustame kodulehel ning sotsiaalmeedias info uute Kookoni laokomplekside kohta Tallinna erinevates piirkondades ning ka naaberriikides. Lisaks oleme turule toomas revolutsioonist uut toodet, millest teeme juttu juba tänavu kevadel. Arenguplaanide kohaselt peaks 2021. aasta keskpaigaks kogu Tallinna väikeladude vajadus olema Kookoni poolt täidetud,» avas tulevikuplaane Kookon Nutiladude omanikeringi kuuluv Rait Minumets. Kookoni põhiidee on muuta väikeettevõtja elu lihtsamaks, mis tähendab, et ettevõtja ei pea oma toodet üle andma
kohapeal ning saab tõkkepuid ja uksi avada, ruume valve alt maha võtta ja taasvalvestada ning kogu protsesse kaamerasilma kaudu jälgida. Sellega hoiab klient kokku aega, aga ka näiteks transpordi- ja laomehe palgakulu või keskkonda edasi-tagasi sõitmisest paiskuva CO2 arvelt. Seega võib mõnda väikeettevõtet täielikult juhtida kodudiivanilt ja ilma lisatööjõuta. Samamoodi liigub kõik automatiseerimise teed ka suurte ladude puhul. 21. sajandi ladude tööprotsessiga tutvumiseks ja sellest pildi saamiseks on põnev vaadata näiteks Amazoni ladude toimimisi kasvõi Youtube’i videotest. Tõstukite maaletoomisega tegeleva OÜ Willenbrock Balticu projektijuht Fred Märtsoo avas natuke suuremate tööstusladude toimimismehhanisme. Erinevad automaatlaod on olemas olnud aastakümneid, kuid selliste investeeringute tasuvuse peatakistus on praegu mahud – korralikku efekti tunnetab vaid väga suurte koguste puhul. Lisaks oli paar aastakümmet tagasi takistuseks arvutusvõimsus, mis tegi süsteemid aeglaseks ja muutuste tegemise keeruliseks ja kulukaks. «Täna on suurtes riikides kasutusel
28. veebruar 2019
väga keerulisi automaatladusid, mis teevad tavapärase protsessi inimeseta, kuigi autode laadimise juures on siiski tihti veel inimesi vaja. Sellises laos läheb alus kaubaga mööda liini kas ladustamisele või aluselt eemaldamisele, komplekteeritavad kaubad võtab automaat aluselt maha ja jaotab niinimetatud kandikutele, mis omakoda ladustatakse. Tellimuse saamisel korjatakse kandikutelt vajalik kogus uuesti alusele, kus see kiletatakse ja pannakse valmis autole laadimiseks. Kogu protsessi teeb ära erinevate liinide ja süsteemidega automaatika, inimese vaja ei ole. Kõige lähem sarnase tehnoloogiaga ladu on S-Ryhmä ladu Soomes Sipoos,» märkis Märtsoo. «Täiesti automatiseeritud ladu nimetatakse ka «pimedaks laoks», kuna seal ei ole vaja valgustust – süsteemid kasutavad andureid ega vaja «nägemiseks» valgustamist. Selline ladu vajab kordades vähem töötajaid kui sama suur tavaladu, aga päris laomeesteta ikka ei saa.» Eestis täiesti automatiseeritud suurt ladu praegu ei ole, kuna see pole ebapiisava kaubamahu tõttu lihtsalt perspektiivikas. Ent tulevikus liigume ka suurte ladude puhul sinnapoole.
NUTIKAD LAOD | 19
LAOMEHEL TULEB HAKATA IT-MEHEKS Automatiseeritud laod ei tule niisama konveiertehastest. Sellised arendused teevad võimalikuks IT-töötajad ja nende kulud. Laomeeste asemel on järjest rohkem vaja spetsialiste, kes saavad IT-süsteemidega hakkama. Seega – laomehed, IT-d õppima!
Foto: Shutterstock
20 | JÄLGIMISSÜSTEEMID
28. veebruar 2019
Foto: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees
Jälgimissüsteemid hoiavad kokku kulusid ja parandavad liikluskultuuri GPS-jälgimissüsteemid tunduvad mõnele ehk töötaja privaatsuse rikkumisena, kuid tegelikult inimese produktiivsus suureneb ning sellest tõuseb ettevõttele ja teistele töötajatele märkimisväärne tulu. Oliver Lomp 2015. aastal viis Bobit Business Media Ameerika Ühendriikides läbi uuringu, milles osales üle tuhande autopargi, ning tulemused kinnitasid, et GPS-jälgimissüsteemi kasutusele võtnud ettevõtted on oma otsusega rahul: suurenes töötajate produktiivsus, vähenesid sõidukite ja tööjõu haldamisega seotud kulutused. 92 protsenti uuringus osalenuist tõdes, et ettevõtte sõidukite ja tööjõu haldamine muutus tõhusamaks ja äritulemused paranesid. 59 protsenti vas-
tanutest lisas, et pärast uuendust vähenesid ettevõtte kulutused kütusele ning sõidumarsruute hakati tänu uutele võimalustele efektiivsemalt planeerima. Samast statistikast joonistusid välja veel väga kõnekad arvud: olenevalt ettevõttest langes kütusekulu 10– 40 protsenti, liiklusõnnetuste arv vähenes 21,1 protsenti ja tööjõukulud kahanesid 12 protsenti. Eesti üks tuntuimad GPS-jälgimissüsteeme Navirec on praeguseks jõudnud kaheksasse riiki ning nende teenust kasutavad veidi üle 7000 kliendi ja 60 000 auto. Eestis on Navirec kasutu-
sel 2500 ettevõttes või asutuses, sealhulgas politsei- ja piirivalveametis, päästeametis, Omnivas ja paljudes teistes. Kusjuures Omniva transpordiosakonna juht Marten Seepter rääkis logistikalahenduste aastakonverentsil, et veidi vähem kui aastaga muutusid juhid ökonoomsemaks ja tänu sellele tõusis otsene tulu ettevõttele: kütusekulu vähenes 6 protsenti, mootori tühikäigul töötamise aeg vähenes 7 protsenti ja juhtide sõidustiil paranes 18 protsenti. Navireci taga oleva GSMvalve OÜ juhatuse liikme Hans Alteri sõnul tegutsevadki nad ettevõtete töö tõhu-
22 | JÄLGIMISSÜSTEEMID samaks muutmise nimel. «Kasutegur võib valdkonnast sõltuvalt olla erinev. Näiteks kullerifirmad saavad pakkuda kliendile täpsemat ja paremat teenust, kui nad teavad täpselt, kus nende autod asuvad. Müügivaldkonna ettevõtted saavad jällegi ülevaate, millised haldurid rohkem kliente külastavad,» tõi Alter paar näidet. «Väga oluline on aga just sõidustiili hindamine. Kui sul on ettevõttes näiteks kümme autot, saad jälgimissüsteemi abil näha, kes kasutavad firma vara hulka kuuluvat masinat heaperemehelikult ning kes ebainimlikult kiirendavad ja pidurdavad.» Kui mõnikord on ametiautode kasutajate hulgas kuulda nurinat, et jälgi-
28. veebruar 2019
missüsteemi tõttu kannatab privaatsus, siis Alteri sõnul tulevad siin abiks terve mõistus ja inimeste omavaheline suhtlemine. «Auto on ju siiski ettevõtte oma ja kui töötajal on sellega probleeme, siis on järelikult midagi varjata. GPSi eesmärk on vähendada kulusid ja muuta töö efektiivsemaks, et nii ettevõttel kui ka töötajal endal läheks paremini,» märkis Alter. «Mis puutub isiklikku kasutamisse, siis see on juba töötaja ja tööandja omavaheline kokkulepe ja võib sõltuda suuresti sellest, kui heaperemehelikult on töötaja firma varaga ümber käinud. Ja miks mitte kasutada jälgimissüsteeme motivaatorina: näiteks eeskujulikumaid töötajaid premeerida.»
Eespool mainitud Bobit Business Media uuringus toodi kõige muu kõrval välja, et liiklusõnnetusi tuli ette vähem. Selle taga on kindlasti suurem hoolikus autoroolis istudes: töötaja teab, et jälgimissüsteemid näitavad ka sõidukiirust, gaasijalg muutub kergemaks ning üldine liikluskultuur paraneb. Navirec on oma toodet arendanud 14 aastat ning pälvinud tunnustust laias maailmas juba kümme aastat tagasi. Selle ajaga on tehnoloogia tohutult arenenud ning see kajastub ka jälgimissüsteemide valdkonnas. Kui alguses saatis seade raporti iga kümne minuti tagant, siis praegu näeb operatiivsõidukite logistik masina asukohta iga kolme sekundi tagant.
JÄRGMINE SAMM LOGISTIKAS: NUTIKAD VEOHALDUSTEENUSED
Kui mitmesugused kontoritöö haldustarkvarad on endale turul juba kindla koha leidnud, siis nutikad veo- ja tööülesannete halduslahendused pole veel suuremat võidukäiku teinud. Näiteks praegu haldab ja analüüsib Eestis umbes 200 kliendiga GSMtasks reaalajas ettevõtte logistikat, mis tähendab, et autojuhi asukohast ja tööülesannetest on pidev ülevaade. Lisaks saadab GSMtasks reaalajas teavitusi, optimeerib teekondi, haldab digitaalseid dokumente ja nende allkirjastamist ning annab ülevaate ka sellest, palju aega kulus tööülesannete täitmisele, kaua on juht autos, kaua laadib kaupa ning kui kaugel ta kliendist on. Tulu tõuseb ka juhtidele, kellel kaovad ära aeganõudvad tühisõidud; tööde järjekord on selge ja konkreetne ning päevakava paigas. «Praegu veel juhib 90 protsenti Eesti logistikaettevõtteid tööd paberi ja pliiatsiga, ent tulevik on veohaldusteenuste päralt,» kommenteeris GSMvalve juhatuse liige Hans Alter. «Lisaks sellele, et võidavad ettevõtete logistikud ja juhid, saavad kasu ka lõpptarbijad. Näiteks
veohaldusteenust kasutavad kullerifirmad ei palu kliendil olla kodus mingil kindlal ajavahemikul, vaid saavad täpselt öelda, millal saadetis saabub. See aitab kokku hoida kõigi väärtuslikku aega.»
Kolm aastat arendatud GSMtasksi kasutab töövahendina näiteks juba 1995. aastal loodud AS Est-Trans Kaubaveod, mis on üks Eesti suurimaid jahutatud ja külmutatud kaubaga tegelevaid logistikaettevõtteid.