Meistrite liiga 12.09.2017

PÕHITEEMAD:

Kas Ronaldo ja Messi ülemvõim lõpeb? Lk 2 Meistrite liiga kaheksa peamist soosikut Lk 4 Turniiritabel ise pliiatsiga täitmiseks! Lk 5 Ragnar Klavani 9 minutit Meistrite liigas Lk 6

Võitjat ootab Lilleküla staadion:

26. mail 2018 Kiievis Meistrite liiga võitjaks kroonitav meeskond tagab koha 15. augustil 2018 Tallinnas mängitavas Euroopa superkarikafinaalis. Lk 2

MEISTRITE LIIGA

TEEMALEHT 12. SEPTEMBER 2017

2 || MEISTRITE LIIGA

POSTIMEES, 12. SEPTEMBER 2017

KAKS SUPERSTAARI: Kuigi Cristiano Ronaldo on 32- ja Lionel Messi 30-aastane, pole kummagi suutlikkus sportlikus tipus püsida endiselt kahtluse all.

Kas Ronaldo ja Messi ülemvõim jätkub või lõpeb?

Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi on kahepeale kokku võitnud eelmised üheksa maailma parimale jalgpallurile omistatavat Kuldse Jalgpalli (Ballon d’Or) auhinda.

 

vastutav toimetaja

 Euroopa jalgpall on pikalt toe-

tunud ühele narratiivile – Cristiano Ronaldo või Lionel Messi?

Need kaks fantastilist, üliandekat, maagilise puute ja visiooniga atleeti on kahepeale võitnud eelmised üheksa maailma pari-

male jalgpallurile ette nähtud Kuldse Jalgpalli (Ballon d’Or) auhinda ja kõigi eelduste kohaselt pikeneb antud seeria detsembris kümneni, sest Madridi Realiga Hispaania ja Euroopa meistriks kroonitud Ronaldo võidus võib juba ette kindel olla.

Portugallase ja argentiinlase vastasseisule on tugevat toetust pakkunud nende töökohtade konflikti ajalugu, mis ulatub Hispaania kodusõja aegadesse.

Reali ja FC Barcelona sportlik vastasseis on ju kõigest pealmine kiht, mille all peituvad veel mitmed poliitilised, sotsiaalsed ja maailmavaatelised erimeelsused.

Ei Torino Juventus vs AC Milan, Arsenal vs Chelsea, Schalke 04 – Dortmundi Borussia ega isegi Manchester United vs Liverpool kätke endas sedavõrd kompleksset probleemide sülemit nagu Real vs Barcelona. Euroopas kannataks võrdluse välja ilmselt ainult endas sügavat usulispoliitilist konflikti kandnud/kandev Glasgow derbi Celtici ja Rangersi vahel, aga Šotimaa ei mängi Euroopa klubijalgpallis enam ammu ei esimest, teist ega isegi mitte kolmandat viiulit.

Eelkõige toetubki Ronaldo ja Messi duelli edu ja menu nende koduklubide sportlikule edule.

Real ja Barcelona on kahepeale võitnud eelmisest seitsmest Meistrite liiga tiitlist viis (sealhulgas viimased neli), mis kinnitab Hispaania klubijalgpalli ülimuslikkust. Sellele lisab veelgi argumente tugevuselt teise eurosarja (Euroopa liiga) tšempionite nimistu, kus leiab kuue eelmise meistri seast neli Hispaania esindajat. Üksluine? Nii ja naa. Hõllanduslik segment igatseb 70-ndaid ja 80-ndaid, kus Euroopa klubijalgpalli meistri selgitanud finaalmängudes nägi näiteks Rootsi, Kreeka, Belgia ja Rumeenia klubisid. Isegi 1990. aastatel oli variatsioone praegusest enam, sest suuremate riikide tippklubid olid toona igatpidi haavatavamad. Keh-

tis välismängijate piirang, mis ei lubanud varakamatel klubidel talente enda ridadesse kuhjata. Ning need varakamad polnud nii jõukad, sest terminite jalgpalliklubi ja globaalne bränd vahele veel võrdusmärki tõmmata ei passinud.

21. sajandil valitseb Meistrite liigas uus reaalsus. Kuigi jalgpallilahingud toimuvad Euroopa platsidel, jälgitakse neid pingsalt ja kirglikult igas maailma otsas ning oluline jõujoonte mõjutaja on tippklubide taha (vahel omanikuna, vahel suurtoetajana) asunud väliskapital, mis ongi peamine Ronaldo ja Messi ülemvõimu ohustaja.

Kuigi Ronaldo on 32- ja Messi 30-aastane, mis tippjalgpalluri mõttes ikkagi pigem palju, pole kummagi suutlikkus sportlikus tipus püsida endiselt kahtluse all. Ronaldo on end eelmise kahe hooaja jooksul väga edukalt ümber profileerinud – traditsioonilisest ääreründajast on saanud leidlik väravakütt. Messi mängus pole plahvatuslikkus samavõrd olulisel kohal olnud ja temal pole vaja end sama jõuliselt muuta (eeldusel, et ta püsib Barcelonas).

Seega kahte superstaari tipust langemine ei ohusta, aga nende koduklubidega on olukord mõnevõrra erinev. Katari kuningapere omanduses oleva Pariis SaintGermaini suvine rüüsteretk Katalooniasse, mille käigus brasiillane Neymar sõjasaagina kaasa viidi, pani Hispaanias helisema häirekellad. Real ja Barcelona on harjunud, et saavad alati oma tahtmise, aga nüüd on turule sisenenud tegijad, kellel jagub ambitsiooni ja – mis kõige tähtsam – raha status quo muutmiseks.

Neymari kaotus oli Barcelona jaoks hoop nii mänguliselt kui ka maineliselt ning paradoksaalsel kombel polnud see hea uudis ka Realile, sest kuigi platsi peal ollakse teineteise suurimad vaenlased, peab mõjuvõimu säilimiseks partner tugevana püsima. El Clasico on juba

:    / //

mõnda aega maailma jalgpallimatš number üks põhjusel, et platsil olevad meeskonnad on tohutult edukad.

Kui Reali ja Barcelona üleolek Euroopas lahustub, juhtub sama ka nende liidermängijate haardega maailma parima jalgpalluri tiitli osas, mille võitmiseks ei piisa isiklikust oskusest ja talendist, vaid ideaalselt peab toimima terve komplekt nii platsil kui ka klubis üldisemalt – vaja on

tarka treenerit, paslikku mänguplaani ja selle elluviimiseks õiget koosseisu, aga samuti palju raha ja nutikaid mainekujunduslikke võtteid. Lisaks veel sportlikku õnne.

Seega vastates pealkirjas püstitatud küsimusele, Ronaldo ja Messi ülemvõim lõpeb, kui mõni teine Euroopa tippklubi paneb kõigega sama täkkesse, nagu Real ja Barcelona seda eelmise 10 aasta jooksul on teinud.

Meistrite liiga 2017–18 Koos eelringidega osaleb võistlusel 79 klubi 54 riigist.

Alagrupiturniiril on esindatud 17 riiki (täpselt sama näitaja, mis mullu) – Hispaania (4 klubi), Saksamaa (3), Inglismaa (5), Itaalia (3), Prantsusmaa (2), Portugal (3), Ukraina (1), Venemaa (2), Holland (1), Belgia (1), Šotimaa (1), Šveits (1), Sloveenia (1), Kreeka (1), Türgi (1), Küpros (1), Aserbaidžaan (1).

Debütante on kaks – Qarabag (Aserbaidžaan) ja RB Leipzig (Saksamaa).

Aserbaidžaan on alagrupiturniiril esindatud esimest korda ja 33. riik, kelle klubi Meistrite liiga põhiturniirile jõudnud. 22 seda mitte suutnud Euroopa jalgpalliriiki on Gruusia, Armeenia, Moldova, Eesti, Läti, Leedu, Makedoonia, Kosovo, Albaania, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Malta, San Marino, Gibraltar, Andorra, Luksemburg, Liechtenstein, Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Fääri saared ja Island, kusjuures Liechtensteinil polegi võimalik Meistrite liigasse kvalifitseeruda, sest vürstiriigis ei korraldata meistrivõistlusi, vaid ainult karikasarja, mille võitja tagab koha Euroopa liiga eelringis.

Nagu ikka, pääsevad kõigi alagruppide kaks paremat 16 parema sekka ning kolmandate kohtade omanikud jätkavad Euroopa liiga 1/16-finaalides. Eurohooaega Meistrite liigas alustanud klubi on Euroopa liiga võitjaks tulnud seitse korda (Istanbuli Galatasaray 2000, Rotterdami Feyenoord 2002, Moskva CSKA 2005, Donetski Šahtar 2009, Madridi Atletico 2010, Londoni Chelsea 2013 ja Sevilla 2016).

Tiitlikaitsjal Madridi Realil on võimalik võita kolmas tiitel järjest.

Varem on seda suutnud vaid Amsterdami Ajax (1971–1973), Müncheni Bayern (1974–1976) ja Real ise (1956–1960).

Esimest korda 19 hooaja jooksul ei osale Meistrite liigas Londoni Arsenal, kes jäi Inglismaa kõrgliigas mullu viiendaks ega kvalifitseerunud. Real osaleb alagrupiturniiril rekordilist 20. hooaega järjest.

Finaalmatš mängitakse 26. mail 70 000 pealtvaatajat mahutaval Kiievi olümpiastaadionil. Võitja kvalifitseerub 2018. aasta klubide MMile (peetakse Araabia Ühendemiraatides) ja 15. augustil 2018 Lilleküla staadionil mängitavale Euroopa superkarikafinaalile.

4 || MEISTRITE LIIGA

POSTIMEES, 12. SEPTEMBER 2017

FAVORIIDID Meistrite liiga kaheksa peasoosiku seas on kolm Hispaania, kaks Inglismaa, üks Saksamaa, üks Itaalia ja üks Prantsusmaa klubi.

Tiitlit jagavad kaheksa Jupiteri -  reporter

8 

Mida aasta edasi, seda selgemini paistab, et jalgpalli Euroopa Meistrite liiga võitjasoosikut tuleb otsida üsna väikesest ringist. Õrnemat sorti lootust 26. mail Kiievis karikas pea kohale tõsta võib mõistagi hellitada hulk meeskondi, kuid Jupiteride ja härgade vaheline lõhe pigem kasvab kui kahaneb.

Suursoosikute nimekirjale võib seega joone alla tõmmata umbestäpselt kaheksa klubi ehk alagrupiturniiri marjamaale pääsenutest ühe neljandiku äramärkimise järel. Vaatame kandidaate ükshaaval – miks võiksid võita just nemad? Järjestus on tähestikuline, mitte võidu tõenäosusel põhinev.

Madridi Atletico

Madridi Real

FC Barcelona

Manchester City

Müncheni Bayern

Manchester United

Värske uudis, et Diego Simeone jätkab peatreenerina veel kaks aastat, tõi mitme konkureeriva klubi kontoris ilmselt kaasa sügava ohke ja ehk paar vandesõnagi. Argentiinlane on kasvatanud Atleticost ühtehoidva karukarja, kes ei loovuta ühelegi vastasele väljakul jalatäitki maad, olgu seis tablool milline tahes. Kaks korda on neil Meistrite liiga karikas peaaegu peos olnud ja kaks korda on Madridi Real selle sealt armutult endale rebinud – võidunälga ja -viha Atleticol seega jagub. Kui talvel lõpeb uute mängijate registreerimise keeld, liitub meeskonnaga kõigi märkide järgi Diego Costa ja koos Antoine Griezmanniga moodustataks sel juhul ründeliin, mida näevad õudusunenägudes kõik kaitsjad.

Tants ja trall Neymari lahkumise ümber ning brasiillasele väärilise asendaja otsimine võttis kohati juba tragikoomilised mõõtmed, segades kahtlemata teatud määral ettevalmistust hooajaks. Halvemal juhul terendab silmapiiril samasugune jant seoses Lionel Messi jäämise või lahkumisega. Jah, vägisi näib, et üks ajajärk kipub Kataloonia klubis lõpule jõudma. Kuid kas keegi mõtleb tõsimeeli Barcelonat suurest mängust maha kriipsutada?

Meeskonda, kes suutis kevadel seitsme nõidusliku minutiga põhjatuna näivast kaevust taas valguse kätte ronida? Olge nüüd ikka.

Enamiku põhikonkurentidega võrreldes on Bayern olnud viimastel hooaegadel privilegeeritud seisuses, sest koduliigas on liidrikoht olnud kindel juba ammu enne hooaja lõppu. Pole suurt põhjust arvata, et see võiks tänavu muutuda. Nii saab vana rebane Carlo Ancelotti kevadel otsustavates mängudes eeldatavasti koosseisu värskena hoida. Suvel turul rahapakke laiali ei loobitud, kuid sügavust meeskonnas jagub. Lisaks on Ancelottil varuks jokker mängunäljas James Rodriguezi näol. Realis pikalt pingil konutanud ründaja põleb kindlasti soovist tõestada, et on jätkuvalt sama mees, kes mõne aasta eest MMil kogu maailma endast rääkima pani.

Torino Juventus

Kui mitu aastat valitses Meistrite liigat BarcelonaBayerni-Reali triumviraat, siis paari viimase hooajaga on Juventus suutnud end suruda selle seltskonna neljandaks ja igati täieõiguslikuks liikmeks.

Sarnaselt Bayernile on neilgi tihti olnud võimalus koduliigas jalg juba lõpusirge alul gaasipedaalilt tõsta – tõsi, tänavu ei pruugi Roma ja Napoli enam sellist võimalust anda. Suvel on aga ridu tublisti täiendatud-noorendatud ja peatreener Massimiliano Allegri on end tõestanud suurepärase taktikuna.

Kes otsib ühte ja ainsat soosikut, peab pöörama kõhkluseta pilgu tiitlikaitsja suunas. Kui mitu aastat kippus Euroopa jalgpalli ideaaliks kerkima barcelonalik pallivaldamisel ja vastasele peapööritust tekitaval söödumängul põhinev lähenemine, siis Zinedine Zidane on taas au sisse tõstnud Reali lemmikfilosoofia. Seega: rünnak olgu tempokas, sirgjooneline, sestap sageli riskantnegi, kuid mis tahes vormis alati halastamatu. Marco Asensio ja Isco näol on Realil rõõm lihvida veelgi eredamalt särama Hispaania noore põlvkonna kahte suurimat tähte. Ah jaa, ka maailma parim jalgpallur mängib jätkuvalt Reali ridades ... Ent tujutsevaid staarideparaade on ennegi nähtud, praeguse Reali trump on siiski ühtne allutatus Zidane’i ideaalile.

Suure võimuga kaasneb suur vastutus. Vaevalt Pep Guardiola toda tarkust ämblikmehelikult endale õhtuti ise kordab, aga unustada tal seda Manchesteri sinises klubis ka ei lasta. Meistrite liiga võit on olnud juba tükimat aega City omanike – andestust läbinähtava kalambuuri eest – helesinine unistus. Viis, kuidas kevadel kõrgeimast mängust pudeneti, polnud küll pariisilikult häbiväärne, ent illustreeris tabavalt Guardiola ava-aastal ilmnenud taktikalisi puudujääke. Suvel löödi rahakotirauad pärani ja kaitseliinis plats peaaegu puhtaks, ometi tekitab just City kaitsjate nimekiri skeptikute seas jätkuvalt enim küsimusi. Ent ilmselt lubatakse Guardiolal vajadusel ohverdada liigatiitel Euroopa valitsemise altarile ning tõestamisruumi katalaanil jagub – eelmise tööandja juures Baierimaal jäi sarnane põhieesmärk tal ju täitmata.

Käesoleva okteti julgeim ja kõhklevaim pakkumine. Miks mitte Sevilla, Monaco, Chelsea, Dortmund, Roma, Napoli? Sest Jose Mourinho. Inglismaa klubidele euroedu ennustav loosipilet on viimastel aastatel olnud pigem bingoloto nurkademängu kui peavõidu väärtusega, kuna kombinatsioon ükskõiksusest ja vastaste põhjendamatust alahindamisest on eurokevade saareriigi meeskondadele üldjuhul kiirelt lõpetanud. Nii Unitedil kui ka Mourinhol peaks aga jaguma ühtaegu nii minevikuväärikust kui ka soovi-vajadust seda taastada. Pink on pikk, täiendused tugevad – ja loomulikult on portugallast ees ootamas juba kurikuulsaks saanud «teine aasta», mil tema trofeedehulk uues klubis pea alati kasvama kipub.

Pariis Saint-Germain

Raha on kuhjaga makstud, kuid rahakuhjad pole maksnud – selline on seni olnud Meistrite liigas PSG staatus.

Lähedal ja ometi nii kaugel, on «katartslased» saanud ohata juba mitu hooaega järjest, kui fortuuna neile järjepanu tippklubisid vastasteks keerutab. Vana sporditarkus «kui ei saa neist jagu, liitu nendega» otsustati sestap pöörata innovatiivseks ideeks «kui ei saa temast jagu, osta ta ära». Mõnevõrra irooniline, et märtsihäbi mahapesijaks peab saama ei keegi muu kui sama häbi peaarhitekt, ent millal mänguasjamaailmas enne loogika on maksnud? Ärgu Zlatan Ibrahimovic, Edinson Cavani või Angel di Maria pikka viha pidagu, kuid Neymari näol on PSG-l nüüd viimaks ometi olemas pärispäris oma superstaar.

MEISTRITE LIIGA || 5

POSTIMEES, 12. SEPTEMBER 2017

Turniiritabel A

-alagrupp

FC Basel

Lissaboni Benfica

Moskva CSKA

Manchester United

väravate punktid vahe

E

-alagrupp

FC Basel

Sevilla

Lissaboni Benfica

NK Maribor

Moskva CSKA

Moskva Spartak

Manchester United

Liverpool

B

Pariis -alagrupp Saint-Germain

Müncheni Bayern

Brüsseli Anderlecht

Glasgow Celtic

väravate punktid vahe

F

-alagrupp

Pariis SaintGermain

Napoli

Müncheni Bayern

Rotterdami Feyenoord

Brüsseli Anderlecht

Manchester City

Glasgow Celtic

Donetski Šahtar

C

-alagrupp

Madridi Atletico

Londoni Chelsea

Qarabag

AS Roma

väravate punktid vahe

G

-alagrupp

Madridi Atletico

Istanbuli Besiktas

Londoni Chelsea

RB Leipzig

Qarabag

AS Monaco

AS Roma

FC Porto

D

-alagrupp

Lissaboni Sporting

FC Barcelona

Lissaboni Sporting

FC Barcelona

Torino Juventus

Piraeuse Olympiacos

väravate punktid vahe

H

-alagrupp

Dortmundi Borussia

Madridi Real

Torino Juventus

Nicosia Apoel

Piraeuse Olympiacos

Tottenham Hotspur

Sevilla

NK Maribor

Moskva Spartak

Liverpool

väravate punktid vahe

Napoli

Rotterdami Feyenoord

Manchester City

Donetski Šahtar

väravate punktid vahe

Istanbuli Besiktas

RB Leipzig

AS Monaco

FC Porto

väravate punktid vahe

Dortmundi Borussia

Madridi Real

Nicosia Apoel

Tottenham Hotspur

väravate punktid vahe

6 || MEISTRITE LIIGA

POSTIMEES, 12. SEPTEMBER 2017

LIVERPOOL Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli šansid alagrupist 16 parema sekka jõuda on head.

Ragnar Klavani 9 Meistrite liiga minutit saavad eeldatavasti lisa  

Eesti jalgpallurid eurosarjade alagrupiturniiril

vastutav toimetaja

 Eesti jalgpallur on Meistrite liigas (eelringe välja jättes) platsil käinud täpselt ühe korra – 2009. aasta 29. septembril sekkus Ragnar Klavan 82. minutil vahetusest, kui tema toonane koduklubi AZ Alkmaar (Holland) kohtus Standard Liege’iga (Belgia). Üheksa minutit kujunesid Klavanile üpris õnnetuks, sest just tema oli peamine patune, et Liege’i ründaja Moussa Traore 90+1. minutil karistusalast värava lõi. «Järgmisena tahaks kindlasti ka terve kohtumise Meistrite liigas kaasa teha,» sõnas Klavan pärast toda matši ehk ligi kaheksa aastat tagasi Postimehele. «Hea meel, et vähemalt üks eestlane on nüüd selles sarjas platsil ära käinud.

Loodetavasti sai sellega Eesti jalgpallurite jaoks uks Meistrite liigasse lahti murtud.»

Paraku mitte. 1:1 viik Liege’iga oli AZile valus. Alagrupis kaotati lõpuks küll ainult kaks matši, aga ei võidetud ainsatki, ning jäädi viimaseks, mis tähendas eurohooaja

Ragnar Klavan AZ Alkmaar ML 2009–10 (alagrupi 4. koht) Ragnar Klavan AZ Alkmaar EL 2010–11 (alagrupi 3. koht) Sergei Zenjov Lvivi Karpatõ EL 2010–11 (alagrupi 4. koht) Ragnar Klavan AZ Alkmaar EL 2011–12 (veerandfinaal) Sergei Pareiko Krakowi Wisla EL 2011–12 (1/16-finaal) Henrik Ojamaa Varssavi Legia EL 2013–14 (alagrupi 4. koht) Ragnar Klavan FC Augsburg EL 2015–16 (1/16-finaal) Sergei Zenjov Qabala EL 2015–16 (alagrupi 4. koht) Sergei Zenjov Qabala EL 2016–17 (alagrupi 4. koht) Ragnar Klavan Liverpool ML 2017-18 *Hooajal 2005–2006 istus Mart Poom viies Meistrite liiga alagrupikohtumises Londoni Arsenali pingil, aga platsile ei saanud.

Ragnar Klavan (puna-valges vormis) 2009. aastal AZ Alkmaari ridades Meistrite liigas mängimas. : / /

lõppu. AZi toonane peatreener Ronald Koeman, kes juhendab praegu Liverpooli derbirivaali Evertoni, Klavanit järgmises neljas alagrupimängus platsile ei usaldanud.

Kui vahetus peatreener, suurenes Klavani mänguaeg AZis ning kaks hooaega hiljem

jõuti tugevuselt teises eurosarjas ehk Euroopa liigas koguni veerandfinaali, kus jäädi 2:5 (2:1 ja 0:4) alla Hispaania tippklubile Valenciale. Euroopa liigas on vahepealse aja jooksul oma koduklubide ridades mänginud ka Sergei Zenjov, Sergei Pareiko ja Henrik Ojamaa, aga Meistri-

te liiga on jäänud Eesti jalgpallurite jaoks püüdmatuks.

Lootus tekkis Artur Pika mulluse siirdumisega Borissovi Batesse, ent Valgevene tippklubi jäi alagrupiturniiridelt kõrvale. Ootuse lõpetajaks osutus Klavan ise, kes käis hooajal 2016–2017 Liverpooli rida-

des platsil 20 Inglismaa meistrivõistluste kohtumises.

Neljas koht tähendas, et Meistrite liiga alagrupiturniirile läbimiseks pidi Liverpool läbima play-off 'i, kus alistati Saksamaa klubi Hoffenheim 6:3 (2:1 ja 4:2). Kui play-off''is jagus Klavanile mänguaega napilt – ta sekkus kordusmängus viimaseks kolmeks minutiks –, siis alagrupiturniiril on lootust enamaks.

Loosiga Liverpoolil vedas, sest ühtegi soosikut endale vastaseks ei saadud. E-alagrupis kohtutakse Maribori (Sloveenia), Sevilla (Hispaania) ja Moskva Sparta-

kiga (Venemaa). Kuna Liverpoolil ei õnnestunud suvel osta Southamptonist Virgil van Dijki, on peatreener Jürgen Klopi käsutuses kolm keskkaitsjat – Joel Matip, Dejan Lovren ja Klavan.

Kuna paralleelselt Meistrite liigaga käivad Inglismaa meistrivõistlused, pole Klopil võimalik terve sügise sama keskkaitsepaari mängitada ning eeldatavasti pälvib mänguaega ka hierarhias hetkel kolmandal kohal paiknev Klavan. Kui just vigastus kimbutama ei hakka, siis on vähetõenäoline, et Eesti koondise kapten Meistrite liigas paar korda põhikoosseisu ei pääse.

Meistrite liigat ootab reform tippriikide suurklubide kasuks Algaval Meistrite liiga hooajal osalevad alagrupiturniiril 17 erineva riigi klubid. Antud näitaja pole 10 viimase hooaja jooksul olnud kordagi väiksem, küll aga küündinud pooltel puhkudel 18-ni. Edaspidi on riikide ring aga kitsam, sest eurosarju ootab 2018. aasta suvel reform.

Kui kokku lepitud ja kirja pandud muutused lühidalt kokku võtta, siis tuleb öelda: suuremad riigid saavad väiksemate arvelt kohti juurde.

Kui praegu jagatakse alagrupiturniiril 21 otsepääset, mis jagunevad Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) riikide kõrgliigade edetabeli 12 tugevama vahel, siis hooajast 2018–19 jagatakse otsepääsmeid 24, ent 10 tugevama vahel.

Põhiline muudatus puudutab nimetatud edetabeli esinelikut. Kui praegu saavad kolm parimat alagrupiturniirile kolm ja neljas riik kaks otsepääset, siis järgmisest hooajast kerkib see number kõigi esineliku liikmete puhul nelja peale. Edetabeli esineliku moodustavad hetkel Hispaania, Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia, kes kõik on 2018. aasta sügisel Meistrite liiga alagrupiturniiril kindlasti nelja klubiga esindatud.

Tippudele peavad ruumi tegema väiksemad. Kui praegu on kõrgliigade edetabeli kohtadel 13.–55. paiknevatele riikidele tagatud alagrupiturniirile viis kohta – just selle akna kaudu pääsesid tänavu 32 sekka Qarabag (Aser-

baidžaan), Maribor (Sloveenia), Nicosia Apoel (Küpros), Glasgow Celtic (Šotimaa) ja Piraeuse Olympiacos (Kreeka) –, siis järgmisest hooajast peavad riigid kohtadel 11.–55. leppima nelja kohaga. Seega ühelt poolt väheneb pääsmete arv, aga teisalt tuleb juurde kaks tugevat nõudlejat (tabeli 11. ja 12. riigi tšempionid).

Kuidas väiksemad riigid plaaniga nõusse saadi? Ühelt poolt väljapressimisega, sest mandri-Euroopa tippklubid kasutasid ära eelmisel suvel UEFAs valitsenud juhtimiskriisi – Michel Platini oli ametist taandatud, uus president aga valimata – ning ähvardasid iseseisva Superliiga loomisega, millega sunniti UEFA kirjeldatud mudeliga nõustuma.

Teisalt pakuti väikeriikidele ka natuke präänikut. Nimelt on kõigile meisterklubidele (sh tänavusele Eesti jalgpallimeistrile) tagatud täiendav turvavõrk – iga Meistrite liigas välja langenud klubi saab jätkata Euroopa liigas (tugevuselt teine eurosari). Seni kehtis säärane turvavõrk ainult Meistrite liiga kolmandas eelringis ja play-off'is konkurentsist pudenenud klubide jaoks, aga järgmisest suvest kõigile, kusjuures 36 Meistrite liigast pudenenut jätkavad võistlust isekeskis (loe: ei saa kokku minna Euroopa liigas osalevate tippklubidega) ja mängivad välja kaheksa pääset Euroopa liiga alagrupiturniirile.

Meistrite liiga võidukarikas. :  //

UEFA liikmesriikide kõrgliigade edetabel 1. Hispaania 2. Saksamaa 3. Inglismaa 4. Itaalia 5. Prantsusmaa 6. Venemaa 7. Portugal 8. Belgia 9. Ukraina 10. Türgi 11. Holland 12. Austria 13. Kreeka 14. Tšehhi 15. Šveits 16. Horvaatia 17. Taani 18. Küpros 19. Iisrael 20. Poola 21. Rumeenia 22. Aserbaidžaan 23. Šotimaa 24. Valgevene 25. Rootsi 26. Bulgaaria 27. Norra 28. Kasahstan 29. Serbia

30. Sloveenia 31. Liechtenstein* 32. Slovakkia 33. Island 34. Moldova 35. Ungari 36. Albaania 37. Makedoonia 38. Soome 39. Iirimaa 40. Bosnia ja Hertsegoviina 41. Läti 42. Eesti 43. Leedu 44. Montenegro 45. Gruusia 46. Armeenia 47. Malta 48. Luksemburg 49. Põhja-Iirimaa 50. Wales 51. Fääri saared 52. Gibraltar 53. Andorra 54. San Marino 55. Kosovo

Arvutatakse konkreetse riigi klubide poolt eelmisel viiel hooajal eurosarjades näidatud tulemuste põhjal. * Liechtensteinis puudub kõrgliiga ja eurosarja pääseb riigi karikavõitja, kelleks on reeglina Šveitsi kõrg- või esiliigas mängiv FC Vaduz. Kuna riigi tabelikoht arvutatakse klubide keskmise tulemuse järgi, ongi Liechtensteini positsioon anomaalselt kõrge.

Toimetaja: Ott Järvela, ott.jarvela@postimees.ee || Keelekorrektor: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee || Küljendaja: Tiit Sermann, tiit.sermann@postimees.ee || Reklaami projektijuht: Kaja Çolpan, kaja.colpan@eestimeedia.ee || Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, 10145 Tallinn || Trükk: AS Kroonpress