Tööstus 2019

Page 1


2 | MASINATÖÖSTUS

Foto: Rene Riisalu

27. november 2019

Eesti Masinatööstuste Liit teeb tihedat koostööd oma liikmetega, näiteks Saku Metalli Allhanketehas panustab aktiivselt võrgustikutöösse. Liidu juht Triin Ploompuu Saku Metalli Allhanketehases.

Eesti Masinatööstuse Liit: poliitilistele kemplustele kulutatakse liialt energiat Masina- ja metallitööstus on üks pikemaajaliselt tegutsenud eksportivaid sektoreid Eestis, kus on ca 2200 ettevõtet ja 35 000 töötajat. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu usub, et valdkonna kompetents on ka tulevikus Eesti jaoks võtmetähtsusega, kuigi ka siin sektoris tuleb paratamatu majanduse tsüklilisusega ette tõuse ja mõõnasid ning oma osa on selles ka poliitikal. Gerli Ramler

L

iit teeb tihedat koostööd riigiga ning Ploompuu sõnul on laiem teema hetkel teadus-arendustöö prioriteetide ja rahastuse läbivaatamine. «Kuigi tugevaim eksportöör on töötlev tööstus, on tehnikavaldkond olnud pikemat aega vaeslapse osas olnud. Lisandväärtuses tõusmiseks on

kindlasti vajalik ettevõtete ja ülikoolide tihedam koostöö. Ootame uue ministri vaadet tööstuspoliitikale ja loodame, et ta suudab mõista masina- ja metallitööstuse jaoks olulisi positsioone ja arengukohti ning vajadusel neid teemasid ka valitsusliikmetele või teistele osapooltele avada.» Pole mingi üllatus, et sihtturgude majandus jaheneb ning see mõjutab

otseselt Eestit. «Aga me peame selleks valmis olema! Mujal riikides on majandus üks võtmeteemasid. Riiklikul tasemel mõeldakse ekspordi edendamisele ja konkurentsivõime hoidmisele, valitsuse tasemel luuakse vajalikel rahvusvahelistel sündmustel kontakte jne. Meil siin kulub tohutult energiat poliitiliste kempluste peale,» tõdeb Ploompuu, kes ootab, et liialt emotsionaalne

Vastutav toimetaja Anneli Teppo,  anneli.teppo@postimeesgrupp.ee Reklaami projektijuht August Tammik,  august.tammik@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova,  jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja Piret Bristol,  piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendus Andres Didrik Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Postimees Grupp



4 | MASINATÖÖSTUS

27. november 2019

Positiivne on, et Eesti ettevõtjad keskenduvad senisest enam toodete lisandväärtuse tõstmisele, omatoodete leidmisele, digitaliseerimisele ning mu

damisele. «Loodan, et üha rohkemate ettevõtete ambitsioon ja strateegiad on seotud kasvuga. Tööstuse nähtavus on järjest paranenud, kuid jätkuvalt ei kasuta paljud ettevõtted võimalusi, mis aitaks nende sõnumeid kommunikeerida ja oma brändi tuntust tõsta. Tööstus peab ise olema aktiivsem, et vajalikud osapooled oskaksid nende arvamuse ja vajadustega paremini arvestada!»

ERIALALIITUDE POSITSIOON JA MAINE KASVAVAD IGA AASTAGA Masina- ja metallitööstus on üks pikemaajaliselt tegutsenud eksportivaid sektoreid Eestis, kus on ca 2200 ettevõtet ja 35 000 töötajat. Foto: Shutterstock

sisepoliitika näitaks lõpuks rahunemise märke ja et suudetaks oma töös keskenduda tõesti Eesti jaoks olulistele teemadele nagu oskustööjõu puudus, ekspordi edendamine, lisandväärtuses tõusmine ja regionaalpoliitika. Tänaste poliitiliste otsuste tegemisel või tegemata jätmisel ja avaliku sektori kõrge-

tel ülalpidamiskuludel on kahjuks liiga kõrge hind Eesti ettevõtjate ja maksumaksjate jaoks.» Positiivsena toob Ploompuu välja, et ettevõtjad keskenduvad senisest enam toodete lisandväärtuse tõstmisele, omatoodete leidmisele, digitaliseerimisele ning murekohtade lahen-

Eesti Masinatööstuse Liidu professionaalse võrgustiku loomise eesmärk on liita eksperte ja organisatsioone ja ettevõtteid, kelle huvi on ühiselt valdkonda arendada. «Oleme Eesti vanim erialaliit, meie eelkäija loodi 1936. aastal ja taasasustati Paul Treieri eestvedamisel aastal 1991. Eestis on juba üpris üllatav, kui ettevõttel on üldse tahe eraldi panustada või koostööd teha, mujal on see normaalne ärikultuuri osa,» tõdeb Ploompuu, lisades, et liit on teinud viimastel aastatel läbi kiire kasvu ning


MASINATÖÖSTUS | 5

27. november 2019

Eesti Masinatööstuse Liidu hinnangul peab ka tööstus ise olema aktiivsem, et vajalikud osapooled oskaksid nende arvamuse ja vajadustega paremini arvestada. Foto: Shutterstock

EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT TEGELEB KOLMES VALDKONNAS:

• Noored ja järelkasv – näiteks kutse andmine, osalemine õppekavade nõukogudes, koostöö Kutsekojaga, praktikute kaasamine loengutesse või õppetöösse, õppematerjalide arenduse projektid, õpilaste tehasekülastused, toetasime Eesti keevitaja kutsemeistrivõistlustele saatmist jne.

• Turundus ja koostöö avaliku sektoriga – proovime masina- ja metallitööstust, nende panust ja väärtuse loomist ühiskonnale paremini tutvustada, olla sisuline partner. Näiteks soovitused artiklitesse või raadiosaadetesse, esinejate soovitamine konverentsidele ja seminaridele, edulugude ja sektori tutvustamine jms.

urekohtade lahendamisele.

Foto: Shutterstock

liikmete arv on kerkinud 28 liikmelt 110-le, mis teeb Eesti Masinatööstuse Liidust töötleva tööstuse sektori kõige suurema erialaliidu ning näitab, et võrgustiku tegevus loob liikmetele vajalikku ja olulist väärtust. «Liidu juhina julgen soovitada ja kokku viia neid inimesi ja ettevõtteid, kes on liikmed ja kelle osas teame nende võimekusi, põhimõtteid ja tausta pikema aja jooksul. Meie liikmeks ei sobi need ettevõtjad, kes eeldavad, et erialaliit hakkab nende eest müügitööd tegema või kes otsivad ainult lühiajalist kasu,» nendib Ploompuu, lisades, et liikme väärtus on olla kursis ja kaasa rääkida olulistel teemadel, panustada oma aega teemadesse, mis pikemas perspektiivis nende äri toimimiseks on oluline. Kui ettevõte suunab oma sotsiaalset vastutustundlikkust läbi osalemise erialaliidu töös, siis tagab see ka rahvusvahelises kontekstis teatud usaldusväärsuse ja garantii. «Tulevikus muutub erialaliitude positsioon tugevamaks ja ongi loomulik, et sektori jaoks olulised tegevused koordineeritakse vastavas katuseorganisatsioonis, kus on vastav kompetents, kogemus ja kontaktid,» avaldab Ploompuu arvamust.

• Äriarendus – ühised ekspordi edendamise projektid ja koostöö Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, messidel osalemine, ühissündmuste korraldamine, kontaktide ja päringute vahendamine.

Tehnoloogiamessi Instrutec formaat vajab tugevat muutust Novembris toimus Tallinnas järjekordne tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmess Instrutec, mis on juba aastaid «tiksunud» ja mille külastajate numbrid jäävad järjest väiksemaks. Triin Ploompuu, kas me vajame veel Instruteci? Kindlasti on tööstuse jaoks ühte kohtumispaika aastas Eestis vaja, aga Instruteci senine formaat vajab väga tugevaid muutusi. Keskenduma peaks üldiselt tööstuslahendustele ja muutuma isuäratavamaks meie rahvusvahelistele klientidele ja koostööpartneritele, selle eelduseks on aga senisest oluliselt tugevam turundus, müügi- ja projektijuhtimise võimekus. Oleme küll Eesti Masinatööstuse Liiduga olnud messi sisupartnerid ja panustanud nii palju kui meie võimuses sellesse kõikide muude tegevuste kõrvalt, kuid suure messi korraldus eeldab ärimudeli omanikult igapäevast ja pidevat eraldi tööstusvaldkonnas «kodus olevat» meeskonda ja tööd suursündmusega. Sel korral toimus Instrutecil eraldi peenplaneerimise ja automatiseerimise päev, mis kõnetas väga paljusid ettevõtteid, kes soovivad end automatiseerimisega kurssi viia ja leida lahendusi oma tootmise jaoks. Tippjuhtide päevalt tooks välja eraldi kaks välisesinejat, kes saabusid Eestisse suuresti tänu Karl Viiolile Tartu Ärinõuandlast: Emiel van Est ja Yasmine Khater, kellest esimene rääkis liidrioskustest ja juhtimiskultuurist ja teine story tellingust. Kui meie oleme harjunud olema hästi praktilised, siis need olid väga värskendavad vaated juhtimispädevustele. Lisaks on meil vedanud kasvucoach Indrek Sauliga, kelle kasvuanalüüsi meetoditest oleks paljudele kasu.


6 | SISUTURUNDUS

27. november 2019

CleverBin teeb tõelise LEANi väiketarvikute logistikas võimalikuks.

Nutikas CleverBin viib väike­ tarvikute haldamise tõelisele LEAN­mõtlemise tasemele

F

errometal toob turule nutika tööstuse teenusekontseptsiooni väiketarvikute ladustamise optimeerimiseks. CleverBini uus tehnoloogia kindlustab, et kriitilisi C-osi on alati piisavalt ja nende otsalõppemine ei tekita tootmisesse ohuolukordi. Ferrometal on olnud teerajaja LEAN-tootmiseks vajalike lahenduste arendamisel ja on toonud Soome ja Eesti turule näiteks RFID-jälgimise Kanbani süsteemile. Praktikas kasutatakse Kanbani tööstuses kahe kasti põhimõttel, kus C-osade lõppemisel kasutuskastist viiakse see tagastamisriiulile. See tekitab mobiiliühenduse abil tellimissignaali varustajale. Teise variandina loeb riiuldaja kasutuskasti vöötkoodi ja tellib täienduse. Need on head tegutsemisviisid, aga Ferrometal on tahtnud veelgi kaugemale minna, et välistada inimtegevuse mõju ja teha süsteem proaktiivseks ja asukohast sõltumatuks. Ferrometalli toodete tarnimisaeg on Soomes ja üle terve Eesti vaid üks ööpäev, aga tootmise hoidmiseks võib seegi olla liiga pikk aeg. Ööpäeva jooksul võib tootmine seiskuda ja poolfabrikaadid kuhjuda, mis läheb üsna kalliks maksma. Vahel kulub mõnda erilist detaili otsides aega ja ettevõte peab kulutama energiat n-ö tulekahju kustutamiseks. Tootmiseks vajalikku võib olla võimatu täpselt prognoosida ja suurte varude ostmine hoiab kapitali kinni. Tõelises LEAN- mõtlemises on vahendeid just parajal hulgal prognoosi või tõmbesüsteemi abiga. CleverBin lahendab traditsioonilise Kanban-süsteemi kitsaskohad sellega, et kasutuskastis on optiline silm, mis märkab üsna varakult kinnitusdetailide või väikekomponentide hulga vähenemist ja genereerib

ostutellimuse mobiiliühenduse kaudu Ferrometali ERP-süsteemi. Täienduse toimetab riiulisse teenusena kohale Ferrometal, ettevõtte enda siselogistika või valitud partner. Nii tehakse tellimus ära varakult, see ei sõltu sellest, kas kast oli meeles panna tagastuskohta või on riiuldaja käinud selle vöötkoodi lugemas. CleverBin on ka asukohast sõltumatu ehk selle võib viia näiteks töökoha kõrvale paigaldamist lihtsustama. Selle kasulikkus on vaieldamatu, sest kiire ja proaktiivse süsteemi abil saab laoseisu vähendada ja tootmist efektiivsemaks muuta. Samal ajal saab elimineerida vead ja saavutada suurema täpsuse. Protsess on ka täiesti läbipaistev, nii saab kasutaja enda käsutusse kasutajaliidese mõõdikutega, millega saab jälgida tarbimise trende ja määrata tellimispunkte. Kastide suurus ja arv seatakse vastavusse tootmisprotsessi vajadustega. CleverBini kastide tarned algavad 2020. aasta jaanuaris. Lisainformatsioon: eesti@ferrometal.fi Tel 699 0470

CleverBini kastide sensor kontrollib kastis olevate toodete taseme kõrgust. Varem kindlaks määratud punkti kättejõudmisel saadab süsteem automaatselt tellimuse teele.

CleverBini keskkond hoolitseb tellimuste automaatse edastamise eest, nii et tellimus saab täidetud õigesti ja õigel ajal.

MIS ON MIS Ferrometal Ferrometal Oy on Läänemere piirkonnas tuntud kui juhtiv kinnitusvahendite ja klientide toodete koostamiseks ja paigaldamiseks kasutatavate väiketarvikute tarnija tööstusele, hulgikaubandusele ja ehitussektorile. 1976. aastal rajatud ettevõtte käive on sel aastal ligikaudu 32 miljonit eurot ja see annab tööd rohkem kui 100 inimesele Soomes ja Balti riikides. Ferrometal arendab nutikaid lahendusi ja süsteeme nii edasimüüjatele kui ka nõudlikele tööstuskeskkondadele, et nende väiketarvikute tarneahelaid tõhustada. Ferrometal on osa Würthi kontsernist. www.ferrometal.fi www.ferrometal.fi/fi/ferrometal/ services/cleverbin/cleverbin.php


PUIDUTÖÖSTUS | 7

27. november 2019

Värskelt valminud Helsingi keskraamatukogu, millele Timbeco Woodhouse tootis ja paigaldas puitelementidest katuseelemendid ning fassaadielemendid. Foto: Sergei Zjuganov

Eesti puitmajaehitajad maksavad Skandiaavias toimuva tõttu kõrget lõivu Kui 2018. aasta oli meie metsa- ja puiduettevõtete jaoks tugev aasta, siis tänavune läheb paraku ajalukku mitme puitmajatootja tegevuse lõpetamisega. Eesti ühe juhtiva element- ja moodulmajade tootja Timbeco Woodhouse OÜ tegevjuhi Siim Leisalu hinnangul raskendab sektori käekäiku eelkõige Skandinaavia turgudel toimuv. Gerli Ramler

P

uitmajasektoris on täna väga mitmekülgseid ning vastakaid arvamusi ning trende. Kui vaadata lokaalset pilti, on Leisalu sõnul Skandinaavia turgudel valitseva olukorra tõttu paljude Eesti tootjate käekäik muutunud väga keeruliseks. «Põhilisteks probleemideks on olnud Rootsi krooni madal kurss, ehitusluba-

de väljastamise hulga kahanemine ja üldine kartus potentsiaalse majanduslanguse ees,» räägib ta, lisades, et kahjuks jäävad 2019. aastat jääb meenutama mitmete Eesti puitmajatootjate sulgemised ja pankrotid. Mitmed tootjad hindavad üheks probleemiallikaks kvaliteetsete töökäte puudust, mis ei võimalda ettevõtteid edasi arendada. Kui vaadata aga positiivsemaid trende, jääb Leisalu hin-

Timbeco Woodhouse OÜ tegevjuht Siim Leisalu

nangul silma digitehnoloogiate järjest suurenev kasutamine ja selle olulisus suurte projektide teostamisel. Ettevõtted investeerivad uutesse tehnoloogiatesse, et saavutada efektiivsust ja suurendada konkurentsivõimet. «Globaalsematest trendidest võiks välja tuua kliimateemalised arutelud ja süsinikneutraalse majanduse. Kokku on lepitud, et alates 2030. aastast peavad kõik uued ja 2050. aastast kõik ole-


8 | PUIDUTÖÖSTUS

27. november 2019

Unikaalse välimusega Helsingi keskraamatukogu osutus tänavuseks Aasta Tehasemaja konkursi võitjaks. Foto: Sergei Zjuganov

masolevad hooned olema süsinikneutraalsed. Need eesmärgid toovad kaasa kaasaegsemate ehitustehnoloogiate ja taastuvate materjalide kasutuselevõtu. Puidust ehitamine on saamas järjest suuremat tähelepanu, sest see on üks parimaid materjale süsinikneutraalsete tulevikuhoonete ehitamisel.» Timbeco jaoks on 2019. aasta olnud edukas. «Hindame seda eelkõige meie klientide rahulolu kaudu. 26 tegutsemisaasta jooksul on selgeks saanud, et riiklikult on meie jaoks kõige tähtsam olnud stabiilne majanduskeskkond ja maksupoliitika,» märgib Leisalu. Lisaks võitis ettevõte Aasta Tehasemaja 2019 konkursi, mille eesmärk on esile tõsta Eesti ettevõtete toodetud puitmaju ja erilahenduste projekte ning seeläbi propageerida puitu kui mitmekülgset ehitusmaterjali. Žürii sõnul tabas seda eesmärki Timbeco Woodhouse esitatud Helsingi keskraamatukogu Oodi fassaadi- ja katuseelementide innovatiivne projekt.

EKSPORTTURGUDEST ON ELAVNEMIST ISLANDIL Timbeco Woodhouse on pikaajalise tootmis- ja ekspordikogemusega ettevõte, mis tegeleb elementhoonete ja -konstruktsioonide ning puitehitiste projekteerimise, tootmise ja müügiga

Uue Helsingi keskraamatukogu sisevaade. Foto: Sergei Zjuganov

alates 1993. aastast. Eksportturgudel turustatakse oma toodangut ennekõike edasimüüjate kaudu. Timbeco Woodhouse kuulub Timbeco gruppi, kuhu kuuluvad veel saematerjali töötlemisele ja palkmajade tootmisele keskendunud Timbeco Woodmill OÜ, Eestis ehituse ja kinnisvara arendamisega tegelev Timbeco Ehitus OÜ ning välisturgudel element- ja moodulhoonete püstitamisega tegelev Timbeco Construction OÜ. Timbeco põhilised turud on viimastel aastatel olnud Eesti, Norra, Rootsi, Soome, Šveits, Inglismaa ja Jaapan. «Oleme märganud suurenevat huvi

Hollandist, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Töötame hetkel ka väga tõsiselt Islandi suunaga, et saada seal jalg ukse vahele. Kuna Islandil on peale kümne aasta tagust panganduskriisi olnud ehitussektor tõsises madalseisus, siis nüüd on märgata teatud elavnemist,» räägib Leisalu. Ta lisab, et ettevõte on viimastel aastatel panustanud palju tehasehoonete, tootmisseadmete ja digitehnoloogia uuendamisse. Järjest enam investeeritakse meeskonna arengusse, uskudes, et see on üks võtmetegur eduks tulevikus. Timbeco meeskond koosneb



10 | PUIDUTÖÖSTUS

27. november 2019

Hiljuti Timbeco Woodhouse’i poolt Rootsi toodetud ja püstitatud puitelementidest kortermaja. Foto: Timbeco Woodhouse OÜ

umbes 120 inimesest ja see on olnud viimastel aastatel samal tasemel. «Eesti tööjõuturul on olukord keeruline, kuid mitte lootusetu. Proovime leida parimad spetsialistid ja pakkuda neile arenemisvõimalusi koos ettevõttega. Kuna oleme seadnud väga ambitsioonika kasvuplaani, siis usume, et see võib pakkuda lisamotivatsiooni, et meie meeskonnaga liituda.» Timbeco Woodhouse hindab väga oluliseks kliendikeskset lähenemist ja võimekust pakkuda parimat teenindust puitmajasektoris, mis tähendab, et klient saab usaldada kogu projekti alates projekteerimisest kuni püstitamiseni majatehase hoolde. «Hea majatootja peab olema võimekas osalema suurtes, mitme osapoolega projektides, kus eeldatakse suuremat mudelprojekteerimise ehk BIM-i (Building Information Modeling) suutlikkust,» sõnab Leisalu, nimetades juba eelnevalt välja toodud Helsingi keskraamatukogu, kus oli lisaks peatöövõtjale ka teisi alltöövõtu ettevõtteid, kellega koostöövõimekus ja hea sünergia on nii suure projekti puhul üks olulisemaid komponente. Järgmisteks aastateks on Timbeco Woodhouse seadnud endale väga kõrged ambitsioonid. Üheks sammuks sellel teel on SEB kasvuprogrammis osalemine, mille kaudu püütakse arendada ettevõtte edasist strateegiat. Ja kuna on näha, et puitmajasektoris on moodulhoonete turu kasv kiirenev, on ettevõte järjest enam sellesse sektorisse panustamas.

Ekspert: tänased metsamüüjad on kannataja rollis Eesti metsaturu suurim eripära on see, et seoses oma väiksusega oleme väga mõjutatud välisturgudest. Nii on praegune puiduturu langus põhjustatud sellest, et Lõuna-Euroopa suured üraskikolded ning suvised metsapõlengud paiskavad seoses sanitaarraietega turule oodatust rohkem puitu. Kuna pakkujaid on palju, langetavad kokkuostjad hinna madalale. «Seega on tänased pakkujad kõik kannataja rollis. Müüjad on sunnitud tehingusse astuma, sest putukkahjuriga tooraine ei säili, põlev tooraine veel vähem. Kindlasti on selle säilitamiseks vahendeid, kuid kõik taandub ühele – rahale,» räägib finantseerimisettevõtte LandCrediti hindaja Mihkel Rünkaru. Euroopas on suurel määral paberivabrikuid ajutiselt seisma pandud või isegi suletud. Lepingud varasemate tarbijatega on lõppenud ning käivad läbirääkimised lepingute pikendamiseks ning otsitakse uusi kliente. Valdavalt on töötlevatel tehastel laod toorainet täis ostetud ning füüsiliselt pole ruumi toorainet kuskile mahutada. Ostetakse juurde ainult niipalju, kui tehase töös hoidmiseks hetkel tarvis läheb. Kogu sisseostetava tooraine kogus sõltub lao ülesehitusest ning säilitamise võimalustest. Rünkaru sõnul võtavad Skandinaavia maade puidutööstused meie puiduturgu kui vanaema moosikeldrit. «Esi-

teks on Euroopas üleküllus toorainest, mis mõjutab meie turuhinda, tuues seda sunniviisiliselt madalamale. Teine ja pisut tõsisem probleem on siseturul toimuv: oleme aktiivselt valmis ja nõus välja viima oma kasvatatud toorainet, kui saame sadamast näiliselt mõned eurod suuremat tihumeetrihinda. Selline ümarmaterjali eksport tuleks maksustada riiklikult või panna kodumaal tarbitava ümarmaterjali müük maksusoodustuse alla, kuna see «moosikeldri efekt» on kunstlikult loodud!» Monopoolsed tootjad impordivad toorainet välisturgudelt. Soome ja Rootsi puidutööstuse tootjad ostavad Baltimaadest ja lõunast, seni kuni nende koduturul olev krõbe hind säilib või saab mõjutatud soovitud suunas. Nii ostavad suuremad tootjad Eestist esialgu näiliselt kahjumiga, kuid kui koduturu hind on sobiv, pannakse «moosikeldri» uks kinni ning asutakse koduse ostukorvi juurde. «Meie jaoks on see kahjuks maksumaksja raha võõrriiki tassimine – teeme naabritele kinke, selle asemel, et säilitada ja luua ise töökohti, kasvatada maksudest tulenevat raha ja noppida magusad vilju tehtud töö eest,» möönab Rünkaru. Puiduhindade muutusi saab jälgida https://www.eramets.ee/ uuringud-ja-statistika/hinnainfo



12 | METALLITÖÖSTUS

27. november 2019

Metallitööstusettevõtte Tarmetec juht: riik ei pea meie kätt hoidma Robotid tootmises pole edumeelsete Eesti tootmisettevõtete jaoks mingi uudis, sest paljud on tegelenud automatiseerimisega juba aastakümneid ning väga edukalt. Ja ettevõtja, kes arvab, et riik peaks pidevalt ja rohkem tema kätt hoidma, mingu parem palgatööle, ütleb Tartu tootearendus-, tootmis- ja müügiettevõtte Tarmetec OÜ juht Toomas Lepp Postimehele antud intervjuus. Gerli Ramler Kuidas on Tarmeteci tegevussuunad aastatega laienenud? Alustasime oma tegevust tarbesõidukite lisavarustuse valmistamisega, tänaseks on sinna kõrvale tekkinud teisi ärisuundi ja autotööstus ärisektorina annab müügitulust alla poole. Üha olulisema osa meie ärist moodustavad meditsiini ja taastusraviseadmed, lisaks oleme astumas esimesi samme biotehnoloogias kasutava aparatuuri valmistamisel. Mitmekülgsus on olnud meie strateegiline valik ja nii leiab meie too-

teid lisaks nimetatud kahele suuremale sektorile näiteks ehitus-, põllumajandus-, teehooldus- ja tuletõrjemasinate konstruktsioonidest, aga ka toiduainetetööstuse seadmetest ning väikelaevaehitusest. Kui suur osa teie toodetest on valmis­ tooted? Tegelikult on 70% meie toodetest täna lõpptooted, see tähendab valmis lõpptarbijale kasutamiseks. Teostame tehases toodete lõppkontrolli, lisame erinevates keeltes kasutusjuhendid ja tarnime ülemaailmselt tuntud ette-

võtete keskladudesse, kust need ilma ühegi kohaliku täiendava tööpanuseta üle maailma laiali saadetakse. Seega vastutame täielikult1 toote kvaliteedi eest. Oma kaubamärgi saame täna peale panna aga umbes 20%-le valmistatust. Meil on valdavalt siiski ärikliendid, B2C-ärimudelit kasutame vähe, sest nii meie omatoodang kui ka keerulised allhanketooted vajavad enne kliendile üleandmist kvalifitseeritud paigaldusteenust, et tooted tugevalt kinnitada ja teha näiteks professionaalsed elektriühendused.


27. november 2019

Tarmetec OÜ juht Toomas Lepp leiab, et riik ja omavalitsused peaksid ükskord hakkama täitma neile põhiseadusega pandud kohustust – andma meie noortele haridust, mida ühiskond vajab. Foto: erakogu

METALLITÖÖSTUS | 13


14 | METALLITÖÖSTUS

27. november 2019

Meteci spetsialistid koostamas keerulisi meditsiiniseadmeid. Foto: Tarmetec OÜ

Kui suur osa toodangust läheb ekspordiks? 90% toodetest tarnime otse piiri taha ja täiendav 5% jõuab sinna läbi meie teiste Eesti klientide. Kohapealseks tarbimiseks jääb enamasti see osa erineva otstarbega autode lisavarustustoodetest, mida müüvad kõik Eestis tegutsevad autode margiesindused. Kuidas on Tarmetecil viimased aastad läinud? Meie tulemused on paranenud juba viis järjestikust aastat. Edus on suur roll õigetel ja suuremahulistel investeeringutel tehnoloogiasse, mida oleme teinud järjepidevalt ja need on aidanud tõsta meie tootlikkust. Omatoodangu müügi kasvu on kindlasti toetanud turundustegevused, millesse oleme viimastel aastatel panustanud oluliselt rohkem ja professionaalsemalt. Oleme kõvasti edenenud ettevõtte juhtimise ja sisemise töökorralduse poolest: rollide funktsioonid on paigas, igaüks teab oma vastutusvaldkonda ja ka seda, millist rolli teised üksu-

sed ettevõtte arengus omavad. Üksteist toetatakse rohkem ja edasiminekut takistavatkriitikat on vähem. Aasta lõpp on kohe käes, milliseid tulemusi prognoosite? Tõusulaine kannab meid ka tänavu: kahe tootmisettevõtte peale kokku arvestame üle 24 miljoni eurose müügituluga ning on tõenäoline, et parandame ka ärirentaablust. Järgmise aasta kohta on aga raske ennustusi teha. Kui paar kuud tagasi olime üsna veendunud, et iga-aastane umbes 15% kasv ootab meid ees ka 2020. aastal, siis hetkseisuga jääksime rahule ehk pisut väiksemate kasvunumbritega. Paindlikkus on olnud meile oluline aastakümneid. Tuleb valmis olla nii kiireks mahtude kasvatamiseks kui ka kokkutõmbamiseks. Mis on täna tööstussektori peamised märksõnad? Kui tööstussektorit tervikuna vaadata, räägitakse palju digitaliseerimisest ja robotiseerimisest ehk Industry 4.0.

temaatikast. Kõike seda saadab tugev turunduslik foon inimeste poolt, kes protsessist oma osa saada soovivad. Mitte et digitaliseerimises ja robotiseerimises midagi vale oleks – edumeelsed Eesti tootmisettevõtted on tegelenud mõlemaga juba aastakümneid ja jõudnud tänaseks väga kõrgele tasemele. Metecis võeti esimene enda kirjutatud ERP-tarkvara kasutusele juba 1998. aastal, esimene tööstusrobot mõni aasta hiljem. Robotist rääkides tuleb enamiku inimestest silme ette humanoid või inimese kujuga masin, äärmisel juhul kätt meenutav seadeldis. Tegelikult on tööstusettevõtetes erinevad täis- või poolautomaatsed tootmisseadmed või liinid kasutuses juba aastakümneid. Kui tehnoloogiliste seadmete valmistajad keskendusid varasemalt rohkem nn põhiprotsesside automatiseerimisele, siis üha rohkem tegeletakse hetkel sellele eelnevate või järgnevate protsesside inimtööjõuvabaks muutmisega nagu materjali etteandmine, valmistoodete eemaldamine, pakkimine või pooltoodete transport



16 | METALLITÖÖSTUS

27. november 2019

Kaasaegsed täisautomaatsed seadmed Meteci tehases. Foto: Tarmetec OÜ

erinevate töökeskuste vahel. Mass­ tootmise korral on tegelikult need võimalused olemas olnud ja teada juba aastakümneid. Tänaseks märksõnaks on, kuidas rakendada roboteid ka väikeseerias ja valmistada rätsepaülikond tehaseülikonna hinnaga. Mis on tööstusvaldkonna peamisteks muredeks? Jätkates eelmise küsimuse teemat, on peamiseks probleemiks, et digitaliseerimise ja robotiseerimise tähtsusest rääkijaid on küll palju, aga tegijaid vähe. Puudus on protsessiinseneridest, tehnoloogidest ja IT-spetsialistidest, kes suudavad need robotid ka meie tahtele allutada. Kuigi meie suudame oma minimaalse uute tehnoloogiate juurutusvajaduse katta, on meil ootelehel kümneid ja kümneid projekte, mille kasutuselevõtt ei jää rahaliste vahendite, vaid oskajate inimeste taha. See on koht, kui maitseme meie reaal- ja inseneriteadusi aastakümneid mittesoosinud hariduspoliitika vilju. Kuigi retoorika on tänaseks muutunud, toimub sealt reaalsete tegudeni jõudmine

väga vaevaliste sammudega. Tean seda, kuna püüame koos mõne teiste ettevõtjaga kohalikul tasandil jääd pisut lõhkuda ja liikuma saada. Aga kas midagi rõõmu ka teeb? Rõõmustab see, et vaatamata üldisele foonile, mis kuulutab jätkuvalt kõikidele IT ja jagamismajandusega seotud äridele suurt edu ja traditsioonilisele tööstusele peatset vääramatut kadu, on Eestis veel säilinud ettevõtjate klass, kes viimasesse usuvad ja on arendanud oma tehased maailmamastaabis tõelisele tipptasemele. Sellistel ettevõtjatel ei ole vaja oma pooltooreid ideid avalikkuse ees tegelikkusest suuremaks rääkida ja nad ei otsi ise avalikku tähelepanu. Tore oleks, kui poliitikud ja ajakirjandus neid rohkem märkaksid. Baitidest ei saa me kõhtu täis ka tulevikus ja jagada saab ikka ainult pärast seda, kui midagi on valmis tehtud. Kuidas riik ettevõtjaid aidata saaks? Arvan, et seadusandliku keskkonna taha ei jää täna ettevõtluse edendamisel midagi. On plusse ja miinuseid,

kuid oleme võrreldes muu maailmaga konkurentsis. Ideaalses maailmas lahendaksid ehk kohtud äri- ja korruptsioonivaidlusi kiiremini ja ka omavalitsused oleksid näoga ja proaktiivselt rohkem oma piirkonnas tegutsevate ettevõtete poole. Üks asi küll – riik ja omavalitsused peaksid ükskord hakkama täitma neile põhiseadusega juba pandud kohustust ehk andma meie noortele haridust, mida ühiskond vajab. See aastakümneid kestnud asjade kulgeda laskmine, toetudes õilsatele isikuvabaduste ideaalidele, mis tähendab, et igaüks peab saama õiguse õppida, mida ta tahab, on tekitanud olukorra, kus reaalteadustel baseeruvate elukutsete oskajatest on karjuv puudus igas valdkonnas. Ja asjaolu, et osa ettevõtjaid on asunud seda omal initsiatiivil koolituskeskuste loomisega lahendama, ei tule minu arvates tõlgendada ja reklaamida kui eeskuju teistele, vaid appikarjet ja tugevat kriitikat meie tänasele haridussüsteemile. Mis puudutab aga kõikvõimalikke toetusmeetmeid ettevõtjatele, siis mina hääletan nende poolt, kes on valmis


Meie väljapressimisega ei tegele,

kokkupressimisel saame abiks olla küll

Vajalikud jäätmekäitlusseadmed meilt:

www.csseadmed.ee CS Seadmed OÜ • Tel 520 1707 • info@csseadmed.ee

Orwak 3410

HSM 860

Bramidan 4-X 25

Pressi mõõdud (L x S x K) 1590 x 1103 x 2800 mm

Pressi mõõdud (L x S x K) 1797 x 1070 x 2985 mm

Pressi mõõdud (L x S x K) 1745 x 1070 x 1995 mm

Täiteava: 1200 x 554 mm

Täiteava: 1195 x 650 mm

Täiteava: 1090 x 530 mm

Pressi kaal: 1350 kg

Pressi kaal: 1886 kg

Pressi kaal: 1410 kg

Palli kaal: 350 kg

Palli kaal: 480 kg

Palli kaal: 250 kg


18 | METALLITÖÖSTUS

27. november 2019

korraga kõik sellised maailmast kaotama. Kuna selline ootus kuulub tänast üldist maailmakorraldust arvestades aga ulmevaldkonda, tuleb konkurentsis püsimiseks paraku ka ise pakutavat rakendada. Kokkuvõttes leian, et ettevõtja, kes arvab, et riik peaks pidevalt ja rohkem tema kätt hoidma, mingu parem palgatööle! Kuidas on Tarmetecil lood tööjõuga, kas töötajaid jagub? Statistiliselt on meie töötajate arv tänavu napi 10% võrra suurem võrreldes mullusest. Teist samapalju või natuke isegi rohkem oleme abi saanud vöörtööjõust. Arvatakse, et võõrtööjõu kasutamine on omanike kasumiahnuse küsimus ja mõned protsendid majanduskasvust võiks ju näiteks rahvuskonfliktide ärahoidmise ja rahvusriigi hoidmise nimel ka loovutada. Aga kui meie peaksime oma klienditele vastama, et «vabandage, me ei saa tööjõupuudusel teie tellimusi täita, palun pöörduge mujale», siis nad pöörduvadki ja tõenäoliselt kogu oma tellimuste paketiga. Meie toodete hinnaeelis on kulude – ja peamiselt tööjõukulude – kiire kasvu tõttu juba kahanenud väikeseks ning kui kaotame ka muud eeli-

Meie tööstuse peamiseks probleemiks on täna, et digitaliseerimise ja robotiseerimise tähtsusest rääkijaid on küll palju, aga tegijaid vähe. Foto: Shutterstock

sed, näiteks usaldusväärsuse, on sellel fataalsed tagajärjed. Kõik maailma riigid, keda ühel või teisel viisil endale eeskujuks peame, on mingil oma arenguetapil kasutanud «tööjõuabi» ja ükski nendest ei ole tänaseks päevaks oma eksistentsi seetõttu lõpetama pidanud. Võõr- või renditööjõu kasutamisel on et-

tevõtja jaoks veel kolmas aspekt – hoida oma kulud heitlikus majandussituatsioonis paindlikuna. Euroopas on riike, kes kompenseerivad ettevõtetele rasketel aegadel osa nende töötajate töötasust, et vältida töötajate koondamist ja säilitada töökohad. Kuigi Eesti seadusandlust muudeti mõned aastat


METALLITÖÖSTUS | 19

27. november 2019

tagasi töökohtade vähendamise vaatevinklist tööandja jaoks vähemkulukaks, on see protsess meile endiselt seotud palju suuremate kuludega kui teistes riikides. Kuidas te oma töötajaid motiveerite? Oleme oma töö tasustamise süsteemid ehitanud alates esmatasandilt kuni tippjuhtideni väga tugevalt tulemuspõhisusele. See tähendab, et iga töötaja töö on mõõdetavalt eesmärgistatud ja tema tulemusmõõdikute hetkeseis on talle otseses mõttes reaalajas nähtav, mitte vahel harva ülemuse poolt tutvustatud. Mõõdik peab olema valitud selline, et töötaja ise tunnetab ja saab aru, milline on seos tema tegevuse ja mõõdiku väärtuse vahel. Sama oluliseks peame positiivse võrdlusmomendi tekitamist

töötajate ja ettevõtte erinevate üksuste vahel. Kui vaadata «hügieenifaktoreid», tuleb tõdeda, et edumeelsemates tööstusettevõtetes on nendega asjad korras juba aastakümneid. Ametialase karjääri ülesehitamine tootmisettevõttes ei käi ammuilma enam oma tervise arvelt, vaid töökeskkond on puhas, soe, hästi valgustatud ja ventileeritud. Tööandjad tagavad kõik vajalikud rõivad ja kaitsevahendid ning regulaarse tervisekontrolli. Mida toob Tarmetecile kaasa tulevik? Ei too meile ilusa numbriga aasta midagi uut ja revolutsioonilist. Kohe uue aasta alguses on saabumas järgmised tööstusrobotid, mille oma tahtele allutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kuni pool aastat aega.

Nimelugu Tarmetec OÜ on grupi suurima ettevõtte ärinimi. Kui ettevõtte ligi 22 aastat tagasi asutati, kehtis kord, kus ettevõtete ärinimed pidid teineteisest erinema piisava arvu tähemärkide võrra. Kuna üks Meteci nimega sarnane ettevõte oli juba olemas, ei tulnud asutajatel notari juures paremat mõtet, kui laenata kodulinna Tartu nimest kolm algustähte. Lisaks kuulub gruppi tootmisettevõte Metec CNC, mis asutati 2005. aastal, mil oli nimede reeglistikku muudetud, nii et selle registreerimisega ei olnud probleeme.

Viimased aastad on olnud kiire kasvuga ja tööjõupuuduse tingimustes on olnud selle tagamine paljudele kolleegidele üsna kurnav. Meil ei ole järgnevateks aastateks maailmavallutuslike plaane ja paar väiksema kasvuga aastat kuluksid hästi marjaks ära, et oma protsesse optimeerida ja uuteks suuremateks sammudeks energiat koguda. Kujutan ette, et järgnevatel aastatel võiks järgmine kasvuhüpe toimuda hoopis mõne sobiva ettevõtte omandamise kaudu kas siis Eestis või hoopis piiri taga.

TARMETEC OÜ Loodud 3.12.1997 Kaubamärk Metec Põhitegevusala toodete arendamine ja valmistamine auto-, meditsiini- ja toiduainetööstusele Käive 2018. aastal 18,83 miljonit eurot (2017. aastal 17,28 miljonit) Ärikasum 2018. aastal 1,63 miljonit eurot (2017. aastal 1,25 miljonit) Krediidireiting AAA


20 | PÕLLUMAJANDUS

27. november 2019

Aasta parim taimekasvataja Margus Vahtramäe: suurimad riskid on endiselt ilm ja poliitika Oktoobri lõpus kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus välja parima taime­ kasvataja 2019, kes on Kanepi Aiandi OÜ tegevjuht Margus Vahtramäe. Kanepi Aiand on aastakümneid ühe perekonna kätes olnud ettevõte, mis tegeleb suve- ja püsilillede kasvatuse ning haljastushooldusega. Vahtramäe sõnul on aianduse ja põllumajanduse suurimad riskid endiselt ilm ning poliitika – kummagi puhul ei saa olla kindel, mida on oodata. Gerli Ramler

KANEPI AIAND OÜ Loodud: 1.01.1993 Tegevus: suvelillede, istikute, potilillede ja lilletornide kasvatamine ja müümine, haljastusteenuse pakkumine Käive 2018: 595 570 eurot, võrreldes 2017. aastaga tõus 11% Tootmisüksused: Kanepi aiand ja Põlva aiand Aastane istikute arv: 470 000 Töötajad: aasta ringi 7, tipphooajal 20 Kanepi aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees

«Kogu põllumajandus on sõltuv ilmast ning võidab see, kes suudab paremini reageerida. See, millal kevadel soojalaine on ja hea istutamisaeg tuleb, määrab lillede ostmise ning kui ajastus on vale, kannatab müük. Näiteks emadepäeva paiku mais müüme alati suuremaid koguseid, ent kui sel ajal on vihmane ja külm ilm, siis jaeklient aeda toimetama minna ei taha ning see annab kohe müüdud kogustes tunda,» selgitab Vahtramäe. Teiseks riskikohaks on tema sõnul poliitikud ja seda just oma ootamatute


PÕLLUMAJANDUS | 21

27. november 2019

otsustega. Näiteks kütusehindade ralliga on ettevõtjad juba harjunud ning oskavad muutusi ette näha. Aga samal ajal tootjad, kes on arvestanud näiteks mujalt tuleva abitööjõuga, kannatavad väga, kui ühtäkki see kraan ette teatamata kinni keeratakse ja kohapeal töötajaid võtta ei ole.

HUVI OMA AIAKAUBA VASTU KASVAB KIIREMINI KUI TOOTJATE MAHUD «Aiandussektoris läbilöömiseks on vaja julgust ja teadmisi. Just julgust teha asju veidi suuremalt! Meil on nii väikesi kui keskmisi suure potentsiaaliga tootjaid, kellesse oleks vaja süstida julgust võtta suuremalt ette, sest kasvav turg Eesti aiandustoodetele on täiesti olemas ja võimalus oma saaduste ning toodetega läbi lüüa ei ole kadunud,» räägib Vahtramäe. «Tööd ja riske on palju ning aiandustootmine on pikema vinnaga – paari aastaga suuri tegusid veel ära ei tee, samas on nii tore näha uusi tegijaid, kes püüavad.» Ta toob näiteks siidritalud ning

marja- ja puuviljakasvatajaid, kes on tulnud väljastpoolt ning julgevalt suurelt ja eristuvalt mõelda. «Stiimuliks oleks kindlasti ka, kui Eestis toodetud kaubale kehtiks madalam käibemaks, ent see üksinda muidugi tootjast tootjat ei tee. Odava Poola porgandi või Hispaania masstootmisest tuleva tomati kõrval on raske Eestis kasvatusele pühenduda, tuleks leida üles see oma nišš, mis inimesi kõnetab. Trend on ju näiteks liikuda orgaanilisema ja ökoloogilisema tootmise poole. Ma ei pea selle all silmas täismahetootmist, sest mahetootmisega kaasneb üsna tihti ka mahtude langus ja muud probleemid. Aga on ka vahepealne variant, kus mõeldakse rohkem säästva taimekaitse, ökoloogilisema kasvatuse ja kvaliteedi peale.»

AIANDUSE AUTOMATISEERIMISEGA TAHAKS, AGA EI SAA ALATI LIIALE MINNA Alates 2002. aastast ettevõtte eesotsas olnud Vahtamäe on lõpetanud Räpina aianduskooli ja õppinud Eesti Maaüli-

koolis põllumajanduslikku tootmist ning turustamist, lisaks on ta praktiseerinud Soomes, Saksamaal, Šveitsis ja Hollandis. Täna töötab tema käe all Kanepi aiandis aasta ringi seitse inimest, hooajal lisaks palgatud tööjõud tõstab aga inimeste arvu üle 20. «See, et inimesed tahaksid meile hooajaliselt tööle tulla, nõuab tööd ja vaeva nii aiandi maine kujundamisega kui ka inimestele heade töötingimuste pakkumisel. Proovime maksta oma piirkonna sektori keskmisest suuremat palka ja üritame tööjõuprobleeme igati ennetada, sest inimeste puudusest tulenevad kahjud oleksid aiandile märksa suuremad. Igal aastal kutsume tööle ka uusi inimesi ning meil on hea meel, kui tublid töötajad meiega jäävad. Hooajalisus aianduses on keerukas teema, mis paneb paljusid ettevõtjaid vaatama võõrtööjõu poole. Meie veel seda teed pole pidanud minema ja eks ma hinges olen ka patrioot, kes pigem tahaks pakkuda tööd omadele,» tunnistab Vahtramäe. Ta lisab, et püüab juhina olla toetav ja suunav. «On asjad, millest kinnipidamist ma nõuan, kuid kõige olulisem on, et inimestel oleks soov siin töötada ja taimedega tegeleda. Mulle meeldib, kui


22 | PÕLLUMAJANDUS

27. november 2019

Kanepi aiand kasvatab Tartu ja veel paljude teiste Eesti linnade lilled. Foto: Maarius Suviste / Lõuna-Eesti Postimees

meeskond mõtleb kaasa, pakub lahendusi ja alternatiive, kuidas paremini töötada. Hindan kõrgelt inimeste võimekust probleeme lahendada ning julgust otsuseid vastu võtta.» Kui rääkida inimtööjõu vahetamisest automaatika vastu, nendib Vahtramäe, et automatiseerimine eeldab tihti mahte ja masstootmist. «Muidugi proovime ka meie aina enam masinate abil tööd teha, kui see võimalik ning majanduslikult mõttekas on. Näiteks kui viis-kuus aastat tagasi istutamismasina soetasime, olime positiivselt üllatunud, sest senise kaheksa inimese asemel saab sama tööga hakkama kaks inimest. See oli suur hüpe.» Samas kastmise automatiseerimises astus Kanepi aiand sammu tagasi. Vahepeal prooviti ka täisautomaatset kastmist, kuid taimed ja loodus ei toimi iga päev täpselt ühtemoodi, tihti on tarvis inimlikku vahelesegamist. Nüüd toimub kastmine küll automaatika abil, kuid startnupule vajutab ikkagi inimene, kes otsustab, mis hetkel, kui palju ja kui kaua on taimi vaja kasta.

AASTAS KASVATATAKSE 470 000 TAIME Kanepi aiand on suvelillede ekspert, olles suunatud suvelilledele, püsililledele, amplitele ja lilletornidele, kasva-

tades aastas keskmiselt 470 000 taime. Ettevõtte klientuur jaguneb kaheks: 50% on jaeklientuuri, lisaks ettevõtted, kes haljastuseks, kontorisse või terrassile lilli ostavad, ning 40–50% vahel on haljastusettevõtted ja omavalitsused. «Meil on küll mõned kindlad koostööpartnerid Tartus ja Elvas, aga kuna soovime müüa oma kaubamärki, kvaliteeti ja Kanepi aiandi lugu, siis kaubanduskettidesse me oma lilli pole jõudnud suunata, sest seal on määrav pigem hind. Samuti ei ole olnud meie prioriteet eksport, mis on ühelt poolt jäänud mahtude, teisalt aga kontaktide taha. Oleme keskendunud koduturule.» Kuna lillekasvatuses on põhirõhk kvaliteedil, on Vahtramäe nõus pigem leppima vähemate taimedega, sest oluline on nende elujõud. «Praegu tegelemegi ettevalmistuse ja prognoosidega järgmiseks aastaks. Ostame seemneid ja noortaimi ainult kindlatelt müüjatelt, sest me ei saa võtta riski, et klientidele lubatud taim on hiljem vale kuju, värvi või kasvuga. Samuti on taimede puhul ülimalt oluline nende vastupidavus haigustele. See kõik on ka põhjus, miks me ise taimi ei areta ja suvalisest seemnest taimi ei kasvata – ma ei saa olla kindel, et kasvatatud taim on piisavalt hea.» Põnevad on ka aianduse trendid. Kui kümme aastat tagasi olid väga populaarsed kontrastid ja kärtsud värvid,

siis tulevaks aastaks tundub trend pehmete ja roosade toonide poole. Maitsevahe on aiandi juhi sõnul ka Eesti erinevates piirkondades – kui lõunaeestlased hindavad kontrasti ka täna, siis Põhja-Eestis soovitakse pigem pastelsemaid ja sinakamaid toone.

KASVATUS- JA MÜÜGI­ TÖÖ VAHELDUVAD TEADUSTÖÖ JA KATSETEGA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) rahastusel teeb Kanepi aiand koos Eesti Maaülikooliga taimede võrdluskatseid ja testib erinevaid biosimulante. Juba neljas aasta katsetatakse biosimulantide preparaatide mõju dekoratiivlilledele – kas on mõju, kui suur see on ning kas tänu simulantidele võiks muuta midagi agrotehnikas. Lisaks tehakse sordivõrdluste katseid, kus igal aastal võetakse kaks suvelilleliiki ja testitakse nende vastupidavust ning muid omadusi. 2020. aastal on testimisel näiteks erinevad salveid, millest on viimastel aastatel tulnud palju hübriide, ning lehtdekoratiivsete taimede sordid ja liigid. Kokku kahe grupi peale läbivad testimise järgmisel aastal 170 «katsealust».




Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.