Tööstus 2018

PERSOON | 3

30. november 2018

Estanci tegevjuht: püüdke äri juhtimine viia uue põlvkonna tasemele Tööstusettevõtted tunduvad kaugelt vaadatuna pigem midagi väga konservatiivset ja ranget. Eriti põhitööna reklaami ja turundusega tegeleva indiviidi jaoks.

Uudishimuliku ja alati oma silmaringi laiendada sooviva inimesena haarasin muidugi kohe ideest kinni, kui mulle pakuti võimalust kirjutada tööstusest.

Oliver Lomp

K

una loo teemasuunana öeldi «läbimurdev projekt», tegin veidi guugeldamistööd ning valisin välja Estanc AS-i, kes tänavu novembris rekordilise tehingu sõlmis.

Tundus piisavalt motiveeriv ja põnev fookus just neile suunata. Aga tunnistan täiesti siiralt, et intervjuule sõites olin äärmiselt skeptiline. Loovinimesena kangastus mu silme ette pilt, et mind võtab kolletunud seintega iganenud kontoriruumides vastu mõni välja veninud sviitri või kaks numbrit suurema maitsetu ülikonnaga vanakooli ärijuht, kes kõige paremal juhul jää sulatamiseks mõne halva «jalaga sinnasamusesse» nalja teeb ja intervjuu ajal korduvalt šovinistlikku «kildu» pillub. Või siis veel halvemal juhul – kuigi ma ei teagi, kas see oleks niivõrd halvem – äärmiselt kuivalt oma ettevõtte statistikat ja edulugusid ette vuristab.

Ent kui lõpuks nende Põrguväljal asuvasse tehasesse jõudsin, tervitas mind maitsekas kontor ning ettevõtte tegevjuht Mihkel Tammo, kes oli mõnusates vaba aja riietes ning kelle suhtlusviis meenutas mõnusat semu, mitte 40 aastat samas

Toimetaja Oliver Lomp Vastutav toimetaja Johanna Heinmaa,  johanna.heinmaa@gmail.com Reklaami projektijuht August Tammik,  august.tammik@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova,  jelena.bazanova@eestimeedia.ee Keeletoimetaja Triin Ploom-Niitra,  triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee Küljendus Sirje Sinisoo Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Eesti Meedia

4 | PERSOON

30. november 2018

kontoris töötanud elus veidi kibestunud halli ametnikku. Suhtumine ja üldine vibe meenutas start-up’i, mitte tootmistehase kontorit. Intervjuu võis alata.

Estanc tõmbas märtsis käima ettevõtte ajaloo suurima projekti: aasta jooksul pidi valmima üksteist skraberit, mis paigaldatakse suurimatele konteinerlaevadele, mis kunagi maailmas ehitatud. Teeme alustuseks lugejale selgeks, mis asi on skraber?

Ma ei ole ka ise insener, ent kõige lihtsam on seda selgitada nii, et sisuliselt on tegemist laeva summutajaga, mis aitab puhastada mootorist tulevaid gaase. Filter, mis puhastab 97% mürkidest. Enamike inimeste jaoks, kes pole insenerid, annab see ammendava vastuse.

Sisuliselt muudate te keskkonna puhtamaks?

Mitte sisuliselt, vaid täiesti otseselt. Töötame sõna otseses mõttes maailma jaoks.

Meie tööfilosoofia ongi välja töötada protsessitehnoloogiat, mis aitab maailma jätkusuutlikumaks muuta.

Uudis teie suurest tehingust ilmus meedias märtsis, täna on novembri keskpaik (intervjuu tehtud 16. novembril – toim). Millises faasis töödega olete ja kas kõik läheb plaanipäraselt?

Kõik on isegi paremini kui plaanipäraselt. See oli seni meie kõige kasumlikum, suuremahulisem ja edukam projekt, aga eile kirjutasin samade partneritega alla uuele lepingule, mis on veelgi kasumlikum ja poolteist korda suurem. Oleme praegu üsna positiivse probleemiga silmitsi: oleme järgmise aasta tööd sisuliselt välja müünud.

Mis on selle märtsi tehinguga seoses kõige keerukam?

Näiteks esineb projektis nii kõige kallimaid materjale kui ka kõige suurema tihedusega materjale, millega oleme kunagi kokku puutunud.

Ent üldisema poole pealt on see niikuinii väga mitmes osas uuel tasemel projekt. Viljeleme horisontaalset partnerlust, et teeme teise ettevõttega sama asja koos ja teenime selle pealt vahendustasu. Siin on olnud väga palju õppimise kohti nii kommunikatsiooni juhtimise kui ka toote valmistamise poolest, ent oleme graafikust kenasti ees ja juba praegu on näha, et meil võib avaneda sellega seoses nii mitugi ust. Ja tegelikult viidates eelmisele äsjasõlmitud tehingule ongi nii juba läinud.

Kui palju saame praeguse seisuga uuest projektist rääkida?

Leping on allkirjastatud ja saame küll.

Teatavatel põhjustel ei saa ma täpsetest numbritest rääkida, ent kui eelmise pro-

jekti puhul oli kogumaksumus kuni 20 miljonit, siis nüüd jääb see 20–30 miljoni vahele. Seadmete koha pealt toodame seekord 11 asemel 19, kuigi kaasame sel korral partnereid ning otsast lõpuni ise toodame neist seitse – valisime kõige kasumlikumad projektid endale ja ülejäänute pealt võtame vahendustasu.

Kas teie viimaste aastate edu on nõudnud ka mingeid suuremaid lisainvesteeringuid?

Sellele küsimusele vastaksin ma kahe nurga alt. Eelkõige võtsime mingil hetkel oma ettevõttes vastu otsuse, et meil peab olema visioon pakkuda ületamatu tasemega tootmisteenust. Oleme panustanud väga palju oma visiooni arendamisele ja püüdnud tõepoolest selgeks teha,

kuidas meil on võimalik oma klientide probleeme kõige paremini lahendada.

Päris otsestest investeeringutest võib esile tuua meie uue tehase valmimise sel aastal, mille ehitamist alustasime 2012.

Küll aga oleme üritanud oma ettevõtet juhtida nii, et meie äri poleks piiratud ainult ruutmeetritega, vaid saaksime ka oma inseneriteadmisi müüa. Usume, et kui meil on visioon, lahendame ka probleeme paremini ja oleme maailmale kasulikumad.

Kui skraberite juurde tagasi tulla, kas nii suure projekti kõrvalt ka muuks aega jääb? Palju projekte teil üldse käsil on hetkel?

Oleme oma tegutsemisajaloo jooksul teinud üle 7000 erineva toote ja meil on üle

PERSOON | 5 Foto: Shutterstock

30. november 2018

Just sellistele laevadele ehitatavate summutitega aitab Estanc puhastada mootorist tulevaid gaase ja nii säästa ka keskkonda.

600 kliendi. Lisaks skraberitele valmistame surveseadmeid ja soojusvaheteid ning ka meie teised ärivaldkonnad õitsevad. Meil on strateegias kirjas, et me ei pane üle 50% ressursist ühele valdkonnale, sest kunagi ei tea, kus suunas maailm muutub. Soojusvahetite äri näiteks on igal aastal käivet kahekordistanud, mis on ju väga hea tulemus. Usume, et ei tohiks kunagi kõiki kaarte vaid ühele valdkonnale panna, kui on võimalus tegutseda mitmel rindel. Ja seni on see filosoofia end õigustanud.

Teil on palju partnerluslepinguid. Kui keeruline on häid partnereid leida?

See on isegi väga keeruline. Kui võtame taas skraberi näite, siis tegemist on väga õhukese ja õrna materjaliga ning oskus

seda õigesti toota on haruldane. Samas on võimalik kõiki õpetada ning võime praeguse seisuga öelda, et me oleme maailmas enim skrabereid tootnud ettevõte, seega võime enesekindlad olla ja küll me tehniliselt sobivad partnerid leiame.

Kõige ohtlikum põrkumiskoht on maailmavaade. Meil on uue põlvkonna lähenemine, aga sageli on meil vastas ehtne kapitalist või lihtsalt inimene, kelle ettevõttel puuduvad väärtused. Nii on keeruline koostööd teha, ent oleme endale selle jaoks selgeks teinud: tuleb lihtsalt olla oma koostööpartnerist kogu aeg samm ees ja siis on selline koostöö võimalik. Pikaajalises koostöös peab maailmavaade aga kindlasti klappima. Ma näen täna, et oleme uue generatsiooni

juhtimise osas teistest sammuke ees.

Meile on oluline see «miks», millega me üldse iga päev toimetame.

Olete sisuliselt perefirma. Rääkige natukene ettevõtte taustast.

Meie perel on tegelikult kaks ettevõtet: teine ja tegelikult sama suur äri on T-Tammer, mis valmistab metalluksi.

Olen ka seal juhatuses. Meil on tööl 60 inimest ja käive on 20 miljonit.

Aga alguse sai kõik väga klassikaliselt. Kui Eesti taasisesesvus, tuli teha ükskõik millisele vähegi heale ideele firma ja natukene tutvusi kasutada. Mu isal oli Soomes tutvusi ja soomlased nägid, et meil on odavam toota ning nii see alguse saigi.

Praegu oleme jõudnud punkti, kus

6 | PERSOON

30. november 2018

Estanc valmistab ka soojusvaheteid (pildil) ja surveseadmeid. Oma esimese soojusvaheti tootis Estanc aastal 2012.

me ei teeninda kindlasti kliente, kes tulevad siia odavuse pärast, nad tulevad siia saama maailmatasemel parimat kvaliteeti. Meil käisid äsja sakslased auditit tegemas ning tõdesid pärast, et sellisel tasemel tehaseid on terve Saksamaa peale vaid mõned. Firma asutamisest praeguseni on käidud väga pikk maa. Ent üldiselt arvan, et pereettevõttel on konkurentsieelis oma strateegiliste otsuste elluviimise kiiruses.

Räägime metalli- ja masinatööstusest laiemalt. Kuidas Eesti metallitööstusel teie hinnangul läheb?

Paraku jõuan sama teemani nagu enne: see on muidugi üldistus ja ei kehti kõigi kohta, ent seis on väga halb. Meil on siiani väga palju vanema generatsiooni juhte, kes ei mõtle sellele, mida uus globaalne maailm tahab. Põlvkonnavahetus iganenud juhtimisega ettevõtetes tuleb igal juhul, lihtsalt loodetavasti ei tule see kirstuga.

Te reisite erinevate projektidega maailmas ringi. Milline maine on välisriikides eestlastel ja Eesti metallitöösturitel?

Me küll räägime siin sees palju oma e-riigist, ent tegelikult on mujal maailmas Eesti maine teistsugune. Meid ikka peetakse mingiks pisikeseks Ida-Euroopa riigiks, kus saab asju ehk odavalt toota. Aga maine muutub, kui korra Eestit külastatakse. Eile käis just üks norrakas, kes oli täiesti hämmingus meie kompaktsest linnast ja e-infrastruktuurist. Ta arvas, et siin on põhimõtteliselt igal pool Lasnamäe. Kusjuures meie ettevõte on võtnud

oma hingeasjaks veidi ka just Eestit promoda. Kutsuda inimesi siia, et nad näeksid, kui tublid me tegelikult oleme.

Masina- ja metallitööstuse sektoris on viimastel aastatel välja toodud peamiseks probleemiks oskustööjõu puudus. Kuidas seda kommenteerite?

See vastab tõele, aga eks me üritame inimesi hoida. Just võtame kasutusele uue boonussüsteemi. Me ei saa iga 150 inimese eest otsuseid teha, aga üritame teha kõikvõimaliku selleks, et neil oleks meie juures hea olla. Ja loodan väga, et inimesed ei lähe üksnes ajutist suurt raha teenima, vaid väärtustavad pikaajalist usaldust. Kusjuures meil on ka üllatavalt suur hulk inimesi kontoritööl, koguni kaks kolmandikku. Paljud küsivad, milleks see meiesuguse ettevõtte puhul on vajalik, vastame alati, et kui inimene suudab tuua oma palgaga võrreldes rohkem lisaväärtust või kellegi teise, kõrgema väärtusega töötaja elu lihtsustada, siis on see õige otsus.

Kui suurel määral tunnete Eesti riigi toetust. Kas riik on pigem metallitöösturite jaoks hea partner või mitte?

Mina näen, ja ei häbene seda ka välja öelda, et riik on jalus. Ettevõtted võtavad arvesse seadusi ja teevad selles keskkonnas oma parima. Kui loodi näiteks tööstuspoliitika Roheline Raamat, saime aru, et meie ettevõte ei saa sellest mingit märgatavat kasu.

Millised on Estanc AS-i lähima paari aasta ambitsioonid?

Foto: Estanc.ee

Sellele võiks vastata mitut moodi ja igal juhul on see spekulatsioon. Tahaks arendada veelgi edasi uue põlvkonna ettevõtte ideed: et meil valitseks koostöö-, mitte konkurentsiühiskond. Tööstus on üldiselt aega võttev valdkond, kuid võime olla teenäitajad. Kindlasti ei saa me ignoreerida ka digitaliseerimise temaatikat.

Kui täna käivad kliendid kohapeal toodetega tutvumas, siis liigume selle poole, et klient saadab ainult oma projektijuhi, kes siis vastava seadmega (VR ühendatud Wifiga) kliendile kõik olulise info kohapealt edastab. Tahame olla edasipüüdlikud ja maksimeerida oma eesmärki ja visiooni, miks olemas oleme ning seeläbi usume, et läbi oma «miksi» maksimeerimise maksimeerime ka kasumit.

Oleme juba hetkel Põhjamaade suurim omasarnane tehas ja tahame veelgi laieneda ja miks mitte tulevikus Eestist väljaspoole ka tööpindade mõttes. Kui meil juba praegu on järgmine aasta välja müüdud, miks ei võiks me unistada, et viie aasta pärast on käive juba 100 miljonit. Jah, see on keeruline, aga mitte võimatu.

Millise sõnumi saadaksite väikestele, ent ambitsioonikatele metallitöösturitele.

Arvan, et eelkõige tuleb saada aru oma rollist ja hetkeseisust. Ettevõte peaks omama missiooni ja siis tuleb lihtsalt kuuma anda. Suureks tehaseks kasvamine võtab väga palju aega, aga väiksemad tegijad võiks mõelda, kuidas sobituda mõne suurema ärimudelisse ja siis teha head tööd. Aga eelkõige leidke oma «miks?».

30. november 2018

SISUTURUNDUS | 7

8 | SISUTURUNDUS

30. november 2018

30. november 2018

SISUTURUNDUS | 9

10 | PUIDUTÖÖSTURID

30. november 2018

Metsa- ja puidutööstus – kas tõesti Eesti majanduse vedur?

Jah, tõepoolest on siinkohal vedur pelgalt kõnekäänd, kuna vedurite ehitamisprotsessis tehakse enamik detaile metallist ning seega pole võrdlus just sajaprotsendiliselt kohane. Ent teeme kohe korrektuuri ja nimetagem siis metsa- ja puidutööstust Eesti majandusrongi selleks vaguniks, mis kannab kõige väärtuslikumat lasti.

PUIDUTÖÖSTURID | 11 Foto: Shutterstock

30. november 2018

Oliver Lomp

E

esti on metsariik ning meie pindalast on metsade all umbes pool pindalast, mis Euroopa keskmist arvestades on äärmiselt palju. Ilma Google’i võimalusi kasutamata avaneb parim vaade reeglina lennukist. Pange järgmisel korral lennates tähele: Eesti kohal tiirutades paistab igal pool mets, mõne Lääne-Euroopa riigi kohal on pilt väga erinev – silmapiiril terendavad sisuliselt ainult põllud.

Ometi on Eestis suudetud säilitada ideaalne tasakaal: ürgmetsa on meil küll palju, ent samal ajal läheb tööstusharul väga hästi. Võib täie kindlusega väita, et metsa- ja puidutööstus on üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid.

Tänavu Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu avaldatud artiklist selgus, et 2018. aastal ulatub riigimetsa pindala veidi üle ühe miljoni hektari, millest rangelt kaitstavat metsa on 24%, majanduspiiranguteta metsa 13% ja majandatavat metsa 63%. RMK on seejuures oluline puiduturu stabiliseerija ja nad on suutnud oma tööga tagada sektori ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna. Kui küsisime RMK kommentaari väitele, nagu puidutööstus oleks siinse majanduse teenäitaja, saime heakskiitva noogutuse.

«Pean seda väidet tõeseks. Eesti raiemahu suuruseks on u 11 miljonit kuupmeetrit, millest RMK panus on 3,8 miljonit kuupmeetrit. Ümarpuidust u 50% moodustab palk ning 50% paberi- ja küttepuit. Meil raiutavast puidust on palkide töötlemiseks Eestis investeeritud võimsustesse, mis võimaldab täielikult töödelda kõik raiutavad palgid ja võimsust jääb ülegi,» märkis RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi. «Paberi- ja küttepuidu kvaliteediga puidu töötlemisse selliseid investeeringuid piisavalt tehtud pole, mistõttu veerand kogu raiutud puidu mahust müüakse toormena välismaale. Sellest hoolimata on puidutööstus suutnud saavutada väga olulise positsiooni riigi majanduses. Puit ja puittooted moodustavad 18% riigi ekspordist ja on olulisemad väliskaubandusbilansi tasakaalustajad.»

Metsasektori toodete ekspordi olulist rolli väliskaubanduse bilansi tasakaalustajana rõhutas Postimehele ka Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika peaspetsialist Madis Raudsaar, kes tõi välja kõnekad numbrid.

«Kui kogu Eesti väliskaubanduse bilanss oli 2017. aastal negatiivne ehk -1,9 miljardit eurot, siis metsasektori bilanss oli 1,4 miljardi euroga positiivne. Viimastel aastatel on puidutööstustesse oluliselt investeeritud ning ehitatud ka mitu uut tehast. Uusi tehaseid ja kaasajastatud

12 | PUIDUTÖÖSTURID tootmisliine on rajatud Pärnusse ja Pärnumaale, Jõgevale, Otepääle ning Kohilasse. Puidutööstuse puhul on oluline mainida laia toodete valikut ning keskendutud ei ole vaid ühele-kahele segmendile. Olulisemad tooterühmad on puitehitised ja ehitusdetailid, saematerjal, liimpuit, mööbel, ümarpuit, graanul, puitmass ja tselluloos, vineer ja spoon, paber ja paberitooted ning erinevad puitplaadid,» loetles Raudsaar. «Eelneva põhjal saab nii metsasektorit kokku kui ka puidutööstust eraldi kindlasti pidada oluliseks tööstusharuks Eestis.»

Eesti ühe edukama puidutööstuse ettevõtte, põhiliselt ukse- ja aknatootjatele männist liimpuitmaterjali valmistamisega tegeleva AS Barruse juhatuse liige ja tegevjuht Jürgen Ainsalu ei tormanud sektorit lausa veduriks nimetama, ent nentis sellegipoolest, et neil läheb hästi ning kindlasti mängib sektor riigieelarves üliolulist rolli.

«Eksportiv tööstus üldiselt on majandusele tähtis, kuna toob riiki suure osa rahast, mida pööritatakse avalikus sektoris ning teenus- ja kaubandusmajanduses. Lisaks on Eesti puidutööstus üks tähtsam väliskabandusbilansi tasakaalustaja, töötleva tööstuse lisandväärtuse loojatest ning väga oluliseks otse-

30. november 2018

seks ja kaudseks tööandjaks eriti just maapiirkondades. Eelnevast lähtuvalt pean puidutööstuse rolli Eestis tõesti ülioluliseks. Millegi veduriks kuulutamisest ma siiski hoiduks,» märkis Ainsalu.

Teisalt kirjutas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja selle aasta alguses väljaandes «Riigikogu Toimetised», et viimastel aastatel on metsandussektori panus riigieelarvesse ligikaudu 700 miljonit eurot. See summa tuleneb sellistest otsestest ja kaudsetest maksudest nagu maamaks ja muud tootmismaksud, netotootemaksud, tööjõumaksud ja ettevõtte tulumaksud. Metsasektori kasvav lisandväärtus tähendab, et Eesti puidutöötlemise ettevõtted müüvad üha vähem töötlemata palki ning üha rohkem teadmisi, oskusi ja leiutisi, mis muudavad puidu väärtuslikuks. Näiteks on Eesti Euroopa suurim puitmajade eksportija (Aitsam 2017).

Need numbrid on kenad, ent puidutöösturite meelsus lubab ennustada, et seis muutub tulevikus ehk veelgi roosilisemaks. Näiteks sõnas põhiliselt standardmõõtudes liimpuidu kui ka keeruliste erilahenduste tootmisega tegeleva Peetri Puit OÜ omanik Peeter Peedomaa oktoobri viimasel päeval toimunud puidutööstuse äriplaani konverentsil, et

PUIDUTÖÖSTURID | 13 Foto: Shutterstock

30. november 2018

nende ettevõte kavandab järgmistel aastatel mastaapseid investeeringuid.

«Tahame soetada endale automaatse CLT ehk ristkihtliimpuit-tootmisliini.

Meie mastaapi arvestades on investeeringusumma päris suur,» ütles Peedomaa konverentsil ja lisas, et tootmishoone, mis ülejärgmise aasta alguses valmima peaks, on pea 5000 ruutmeetrit suur.

«Olen nõus, et investeeringuks on aeg ebasoodne, aga me ei saa enam oodata.

Täna läheb veel majandusel väga hästi, mis toob omakorda kaasa nõudluse kasvu nii meil kui tehnoloogiasektoris, see mõjutab meid kõiki.»

Samas kõnes hurjutas Peedomaa ka Eesti riiki, kelle sõnul on liiga palju kogu puidusektorit takistavaid tegureid: toorme hinnatõus, kütuse- ja veomaksumus ning riigis valitsev üleüldine tööjõu puudus ja palgasurve.

«Valitsusel tuleks tõsiselt peeglisse vaadata. Tööstus on majanduse mootor, sealt tuleb oluline tulu riigi eelarvesse.

Neid summasid saab reaalselt kasutada, mitte ühest taskust teise tulunumbrite tõstmist teha. Sellest lähtuvalt ootaksin tööstussektori suuremat väärtustamist,» ütles ta.

Samas tegeleb puidutööstus väga tänuväärse probleemiga. Nimelt on näiteks

14 | PUIDUTÖÖSTURID

Foto: Shutterstock

eelpool mainitud AS Barrus üks kümnetest headest näidetest, et tublidele inimestele jätkub töökohti ka väljaspool suurlinnu.

Kui meie tõmbekeskused on jõudmas järele euroopalikule elustandardile, on maapiirkonnad endiselt keerulises olukorras. Ent enamik puidutööstuse töökohti asub väljaspool tõmbekeskusi ja maapiirkondades saab selles sektoris tööd umbes 35 000 inimest. Eesti Metsa ja Puidutööstuste Liidu (EMPL) liikmesettevõtetes makstav keskmine brutopalk on 1400 eurot kuus. Näiteks EMPLi liige, Võru maakonnas tegutsev Toftani saeveski annab tööd paarisajale inimesele ning töötajate keskmine brutopalk on statistikaameti andmeil 1800 eurot. Maapiirkonna kohta on need väga head näitajad.

RMK ja puidutöösturite koostöö on äärmiselt tihe. Kaubi sõnul ei saaks RMK puidutöösturiteta isegi hakkama.

«Võiksime müüa riigimetsas raiutud puidu täielikult Eesti puidutöösturitele, kuid tegutsedes avatud turukonkurentsi tingimustes tulevad ostma ka välismaised ettevõtted. Siiski võime öelda, et 99% palkidest ja enamuse küttepuidust ning u 40% paberipuidust müüme kohalikele tööstusettevõtetele,» märkis Kaubi. «Eelistame pikaajalist koostööd, mis toetab majanduse arengut ning jätkuvat investeerimise huvi ja kaudselt tagab kogu sektoris tööhõivet.» Üks asi on Eesti majandus, mis mõistetavalt iga riigi toimimisele äärmiselt oluline. Teisalt peame kõik hoolima keskkonnast, kus elame. Nõnda tekib igal inimesel, kes Eesti loodusest lugu peab, küsimus, kas meie mets on piisavalt kaitstud? Liigseks muretsemiseks siiski põhjust ei ole ning sellele annab põhjaliku vastuse eelpool viidatud «Riigikogu Toimetised» artikkel. Metsade juurdekasv Eestis ületab nii metsanduse arengukavas (2010–2020) esitatud maksimaalse raiemahu kui ka metsade tegeliku raiemahu. Kui maailmas üldiselt, eriti Aafrikas, Kagu-Aasias ja Lõuna-Ameerikas, on raadamine väga suur probleem, siis Euroopa liigub vastuvoolu. Metsade majandamise edu alus on pikaajaline ja jätkusuutlik käsitlusviis, sest peamine eesmärk

30. november 2018

on saada puidutooret mitte ainult ühel aastal, vaid aastakümnete ja aastasadade jooksul. Kui aastal 2017. raiuti Eesti metsades 11 miljonit tihumeetrit, siis metsa juurdekasv oli 16,1 miljonit tihumeetrit (Reimer 2018).

«Kuna puit on taastuv loodusvara, sõltub metsa taastumise kiirus ja kvaliteet sellest, kui õigeaegselt metsa uuendatakse. Meie kliimavöötmes mets taastub ja kasvab alati tagasi, kas inimese abiga või ilma. Tänaseks on meil palju

EESTI PUIT ON MAAILMAS KÕRGES HINNAS Eesti puit on kõrges hinnas ning Euroopa riikides on nõudlus selle kvaliteedi järele suur. 2/3 kogu ekspordi väärtusest eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse – peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi ja Norra, kusjuures puittoodete eksport ületab importi kolm korda.

«Puit kui tooraine tuleks enne riigist väljasaatmist kohapeal ümber töödelda. Lisandväärtuse kaudu on võimalik hinnata meie puittoodete kvaliteeti ja nõudlust välismaal. Mida rohkem suudame lisandväärtust anda, seda kõrgemalt väärtustame oma puitu. Viimase kümne aastaga on metsa- ja puidusektori lisandväärtus kahekordselt kasvanud ja jõudnud tänaseks ligi 1 miljardi euroni. Seda, et meie puit on ka töötlemata kujul välismaal hinnatud, näitavad kõrged metsamaterjalide hinnad. Näiteks Skandinaavia riikide tööstused on praegu nõus maksma Eestis raiutud puidu eest kõrgemat hinda kui oma kodumaal. Seda ilmselt ei tehtaks, kui meie puit ei oleks kvaliteetne,» selgitas RMK puiduturundusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.

vana ja küpset metsa ning kui me metsa ei uuenda, ei ole meil ka tulevikus elujõulist metsa, mida lastele pärandada,» kinnitas head metsade seisu Postimehele ka Kaubi. «Keegi ei raiu lagedaks metsa, mis pole raieküps. Metsa pindala saaks oluliselt väheneda ainult siis, kui seda hakataks suurel määral põllumaaks või ehitustegevuseks raadama (ajaloos on see nii olnud). Praegu seda kusagilt ei paista. See, et üks metsapõlvkond vaheldub teisega, on asjade loomulik käik. Puud vahelduvad, kuid mets jääb.»

Küll aga tekitab see olukorra, kus omad mured tekivad töösturitele. Ainsalu näiteks rõõmustas, et Eesti metsade olukord on hea, kuna riiklik statistika nii näitab, ent see tekitab neile ka omajagu lisatööd.

«Kõikidele tööstustele kohalikku saepalki ei piisa juba täna ning seetõttu oleme oma kasvuplaanid sidunud saematerjali impordiga naaberriikidest. Oleme juba täna üks Euroopa juhtivatest tisleriliimpuidutootjatest ning meie ambitsioon on selles turusegmendis enda turuosa veelgi kasvatada,» tõdes Ainsalu.

16 | TOOTMISTARKVARA

30. november 2018

Suurte mahtudega tootmistöösturil pole tootmistarkvarast pääsu Teatud mahuni on tööstusettevõtetel võimalik hakkama saada ka lihtsate vahenditega nagu MS Excel, ent suuremaks saades tasub vaadata kogu protsessi hõlmava tarkvara poole, mis aitab erinevaid protsesse muuta oluliselt efektiivsemaks ja seeläbi mahte veelgi kasvatada. Küsisime kolme tootmistarkvara pakkuja käest nende nägemust.

Oliver Lomp MAIDO JANKE CEO, EZIIL Milliseid teenuseid Eziil täpsemalt pakub?

Eziil on parim metalliettevõtete tootmisplaneerimise tarkvara, mis annab tootjale oma tootmise üle kontrolli. Esmalt pla-

Eziili asutajad.

Foto: Silver Tõnisson

neeritakse Eziilis tegevused, seejärel töötajad raporteerivad ja nii on kõigest ülevaade, millises seisus tööprotsess parasjagu on. Suurima väärtusena ollakse pärast iga tootmise lõppu targemad ja suudetakse järgmist tootmist paremini planeerida, et see jõuaks õigeaegselt ja planeeritud eelarves kliendini.

Kuidas on Eestis üldine seis tootmistarkvaraga? Kas meil on palju kvaliteetseid tegijaid?

Kõik sõltub, mida või keda otsida. Suures plaanis leidub Eestis nelja liiki tootmislahendusi. Suured kõik-ühes välismaised lahendused, tootmisega seotud raamatupidamisprogrammid ning vajadustest lähtuvad erilahendused. Nagu mündil on kaks poolt, on kõigil omad head ja vead.

Kui mündi teise poolega ei suudeta leppida, vaadatakse üha rohkem Exceli poole nagu enamik Eesti ettevõtteid. Selline seis ei tundu meile hea. Kui aga soovid kohalikku tegijat, kes tegutseb ainult tootmise valdkonnas ja kus enamik inimesi pole pelgalt IT-taustaga, vaid ise tootmisega seotud olnud ja suudavad programmi vastavalt sinu vajadustele kohandada, siis oleme Eestis ainsad.

Millistele tootmisharudele teie oma tarkvara pakute ja millised on teie ambitsioonid?

Meie põhifookus on metallisektoris. Seal on meil kompetents ja kasutatavate klientide arv. Samas on kõrvale tulnud ka

18 | TOOTMISTARKVARA teisi valdkondi, nagu farmaatsia, puidu- ja plastikutööstus ning mööblisektor.

Tänaseks on välja kujunenud läbiv muster, mida on vaja tootmises teha, et olenemata valdkonnast planeerimine ja raporteerimine käima saada.

Lühiajalises ehk järgmise kuue kuu plaanis on viia tootmise visualiseeritus järgmisele tasemele, et kliendil oleks võimalik saada tootmisest kogu ülevaade kõigest ühe minutiga. Samal ajal käib ettevalmistus automaatse planeerimise osas. Turul plaanime olla järgmise aastaga metallisektoris nr 1 tootmistarkvara pakkuja Eestis.

TARVI TARA CEO, ROCKSOFT Milliseid teenuseid Rocksoft täpsemalt pakub?

Rocksoft on enam kui 10-aastase kogemusega ERP tarkvarade juurutaja. Täna juurutame Oracle E-Business Suite, Oracle Cloud ERP, Oracle NetSuite ning spetsiaalselt tootmisettevõtetele mõeldud Rootsi päritolu Monitor ERP tarkvara.

Tööstussektorist rääkides on täna meie klientideks üle 65 tootmisettevõtte Ees-

30. november 2018

Taavi Tara.

Foto: erakogu

TOOTMISTARKVARA | 19

30. november 2018

tis, kes kasutavad Monitor ERP tarkvara oma tootmise ja äri juhtimiseks.

Kuidas on Eestis üldine seis tootmistarkvaraga? Kas meil on palju kvaliteetseid tegijaid?

Usun, et on küll. Tarkvarasid on turul palju ja iga klient leiab endale sobiva lahenduse, kui ettevõttes on jõutud arusaamale, et edasi arenemiseks on vaja spetsiaaltarkvara, mis aitab protsesse hallata.

Millistele tootmisharudele teie oma tarkvara pakute ja millised on teie ambitsioonid?

Meie pakutav Monitor ERP sobib ühekahe töötajaga ettevõttest kuni mitme tuhande ja mitme tehasega ettevõtete grupini. Tänaseks on meie tooteid kasutamas üle 65 ettevõtte väga erinevatest sektoritest – metall, puit, plast ning tekstiil. Monitor ERP sobib ettevõttele, kes tahab oma protsesse korrastada ning omada täielikku ülevaadet tehases toimuvast: müügi, ostu, laoseisu, tootmise, projektide ning raamatupidamise osas.

Ambitsiooniks on aidata Monitor ERP tarkvara abil võimalikult paljudel Eesti tootmisettevõtetel saavutada paremat konkurentsieelist välisturgudel ning kasvada koos nendega.

SIIM KANNE CUSTOMER SUCCESS MANAGER, MRPEASY Milliseid teenuseid Rocksoft täpsemalt pakub?

MRPeasy on tarkvaraarendusettevõte, mille tooteks on platvorm nimega MRPeasy.

See on pilvepõhine iseteeninduslik tootmistarkvara väikestele ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele. Toodet hakkasime pakkuma 2014. aastal ning hetkeseisuga on meil üle 400 kliendi 40st riigist. Näiteks Ameerika Ühendriikides üle saja, Eestis 30.

Kuidas on Eestis üldine seis tootmistarkvaraga? Kas meil on palju kvaliteetseid tegijaid?

Kahtlemata! Eesti turul tuntud tooted on Microsofti, SAP-i, Oracle’i ja teiste suurte tooted, mida kuni 50 aastat suurfirmadele pakutud. Väiksematele, alla 200 töötajaga firmadele on taskukohaseid ning mastaabilt ja funktsionaalsuse poolest sobivaid lahendusi juba väga palju raskem leida.

Paljud Eesti tootmisfirmad kasutavad vaid Excelit ja raamatupidamistarkvara ning tihti puudub tootmise

juhtimiseks eraldi lahendus. Eelmisel kümnendil oli ka populaarne, et firma tellis tarkvaraarendajalt endale programmi «rätseplahendusena». Olen kuulnud mitmest kallist projektist, mida ei saadudki kunagi tööle. Kindlasti saadi selgeks, et tootmistarkvara arendamine ei ole nii lihtne ning selle tegemine projektitöö vormis vaid ühele-kahele kliendile ei ole kummalegi poolele perspektiivikas.

Millistele tootmisharudele teie oma tarkvara pakute ja millised on teie ambitsioonid?

Meil on kliente praktiliselt igast tootmisharust. Kõige tugevamalt oleme esindatud järgnevates: elektroonika ja kõrgtehnoloogia, tööstusseadmed ja masinad, insenerlahendused, ehitusmaterjalid, plast ja kumm, toit ja põllumajandus ning mööbel.

Ambitsioonid on kõrged: ühelt poolt plaanime jätkata kasvamist sama tempokalt; teisalt plaanime muuta tarkvara järjest paremaks ja veel lihtsamini kasutatavamaks. Kui juba praegu pole 2/3 meie klientidest protsessi juurutamise käigus meilt abi küsinud, siis usume, et saame seda protsessi veel intuitiivsemaks teha.

20 | SISUTURUNDUS

30. november 2018

30. november 2018

SISUTURUNDUS | 21

22 | EHITUSMATERJALID

Ehitusmaterjalide valmistajate head taset tõestab edukas eksport, aga …

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu sõnul on Eesti tegijad katnud ära sisuliselt kõik valdkonna elemendid, mis tähendab, et põhimõtteliselt on võimalik maju ja muid hooneid püstitada siinsest toodangust.

30. november 2018

Oliver Lomp

E

esti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (edaspidi EETL) liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2017. aastal üle 500 miljoni euro, neist suurima käibega olid AS Ruukki Products (terastooted), AS Kunda Nordic Tsement (tsement ja killustik), AS Jeld-Wen Eesti (puidust uksed), AS Saint-Gobain Ehitustooted (müüritise ja soojustuse tooted), AS E-Betoonelement (betoonelemendid), AS ETS Nord (ventilatsioonitooted), AS Rudus (betoon, killustik), OÜ TMB Element (betoonelemendid), AS Lasbet Tootmine (betoonelemendid) ja AS Pipelife Eesti (plastiktorud).

Eesti ettevõtted on aknaid, uksi, klaasfassaade, kuivsegusid, puittooteid ja erinevaid seina- ja katusematerjale eksportinud pikki aastaid. Viimastel ae-

EHITUSMATERJALID | 23 Foto: Shutterstock

30. november 2018

MÕNED SILMAPAISTVAD TEGIJAD Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu kinnitusel on edukaid tootjaid Eestis praegu palju ja silma paistavad tublid kasvajad, eksportijad ja tööandjad. Palusime välja tuua neli tegijat, kelle tegevusest põgusa ülevaate anname.

OÜ TMB ELEMENT OÜ TMB Element on üks suuremaid betoonelementide tootjaid Balti riikides, mis alustas tegevust juba 1961. aastal. Tänaseks toodab OÜ TMB Element kõiki peamisi ehituskonstruktsioonides kasutatavaid betoonelemente: seinaelemente, õõnespaneele, poste, riive, talasid, treppe, rõdusid ja muid raudbetoontooteid. Viimase suurema projektina võib välja tuua näiteks Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuvale uuele Tallinna Vangla hoonetele erinevate betoonelementide tootmise. Maksustav käive suvekuudel (s.t 01.06–31.08) oli Krediidiinfo andmetel veidi alla viie ja poole miljoni euro.

EESTI KILLUSTIK Eesti Killustik (varasema nimega Põltsamaa Graniit) on enam kui 20-aastase kogemusega maavarade kaevandamise ja ehitusmaterjalide tootmisega tegelev ettevõtte, mis toodab ja müüb ehitusmaavarast toodetud materjale seitsmes karjääris üle Eesti. Neli neist on pae-, kolm liivakarjääri. Lisaks opereeritakse veel mitmes projektimüügipõhises kruusakarjääris.

Maksustav käive suvekuudel oli Krediidiinfo andmetel veidi üle kolme miljoni euro.

FRAMM 1990. aastal Taloti nime all alustanud Framm tegeleb betoon- ja betoonvalmistoodete tootmisega. Tuntumatest hoonetest on Framm teinud erinevaid betoontooteid näiteks Magistrali Keskusele, Mustika Keskusele, A. Le Coq Arenale, Paldiski lõunasadamale ja lugematule arvule uusarendustele ja eramajadele. Framm ei tee lihtsalt tööd, vaid neil on kodulehel ka oma brändi lugu. Näiteks seisab seal: «Paigalseis ei lähe kokku meie olemusega – oleme teadlikult panustanud oma meeskonna, toodete ja tootmise arendamisse ning jõudnud oma teekonnal järgmise olulise verstapostini, kus muutused peavad ka väljapoole paistma.»

Maksustav käive suvekuudel oli Krediidiinfo andmetel veidi üle seitsme miljoni euro.

JELD-WEN Europe Euroopa turul juhtiv uksetarnija, kelle täistootevalikus on standard- ja kõrgekvaliteedilisi eksklusiivuksi, aga ka kliendi näpunäidete järgi ja eriprojektide tarvis valmistatud uksi.

Rakveres asuvas tehases, kus töötab enam kui 700 inimest, toodetakse täispuituksi ning lenge. Samas asub ka terminal, mis teenindab kõiki Baltimaid. Tootevalikus on siseuksed, liuguksed, saunauksed, rõduuksed, välisuksed ning aiamajauksed. Maksustav käive suvekuudel oli Krediidiinfo andmetel veidi üle 18 miljoni euro.

gadel on kõva tõusu teinud ka betoonelementide valmistajad – kui veel kümme aastat tagasi Eestist betoonelemente sisuliselt ei eksporditud, siis täna läheb umbes pool betoonseinaelementidest välisturgudele.

Eelmisel aastal moodustas eksport EETL-i liikmete käibest umbes neljandiku, mullu andsid suurima panuse Penosil Eesti OÜ emafirma Krimelte (ehitusmontaaživahud) ning AS Jeld-Wen Eesti, AS Ruukki Products, AS ETS Nord, AS Kunda Nordic Tsement, AS Metus-Est ja OÜ T-Tammer.

Numbrid ja toimimine on kenad, ent kuna konkurents valdkonnas on väga karm, siis on tootjate kasumlikkus kogu aeg surve all ja näiteks ehitusmaterjalide hinnaindeks oli aastatel 2012–2017 sisuliselt ühel tasemel, mis tähendab, et hinnad on püsinud praktiliselt samal pulgal.

Selles osas toimub paraku paigalseis,

mille leevendamisele ei aita kaasa ka Eesti riik. EETL-i sõnul on mitmed maksud oluliselt kallimad kui naabritel – enamasti on meedia rääkinud sarnases kontekstis alkoholist ja kütusest, ent sama seis valitseb ehitusmaterjalide osas.

Näiteks on Lätiga võrreldes siinsed kaevandamisõiguse tasud ebaproportsionaalselt suured, mis muudab näiteks piirialadel konkureerimise pea võimatuks ning suunab märkimisväärse osa mineraalsetest materjalidest toodete tootmise lõunanaabrite juurde.

Et asi teha puust ja punaselt selgeks, toob EETL välja kõnekad numbrilised võrdlused: Eestis on ehitusliiva kaevandamisõiguse tasu lõunanaabritest 4,2 korda kõrgem (vastavalt 0,36 €/m³ Lätis ja 1,51 €/m³ Eestis), ehituslubjakivi tasumäär 8,1 korda kõrgem (0,28 €/m³ ja 2,27 €/m³) ning ehitusdolomiidi tasumäär 10,8 korda kõrgem (0,21 €/m³ ja 2,27 €/m³). Kusjuures põhja poole vaadates on seis veelgi rohkem mõtlemapanev: Soomes puudub sarnane kaevandamisõiguse riiklik maks sootuks.

Ent ka see pole veel kõik. Kuna naabritest kallimad on ka kütus, elekter ja gaas – Soomes võib ehituses, kaevandu-

ses ja tööstusesiseselt kasutada erimärgistusega ehk oluliselt väiksema aktsiisiga diiselkütust –, siis muutub ka eksportimine tasapisi üha keerulisemaks.

Kindlasti ei kavatse EETL käed rüpes istuda ning oodata, et olukord iseenesest laheneks. Eeskujuks on põlevkivikaevandajad, kes on teemaga tugevalt tegelenud, viinud põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära arvestamise uutele alustele ning seeläbi saanud oma tegevusele tugeva positiivse toonuse. Samasugust lobitööd teeb ja loodab seeläbi paremaid tingimusi välja võidelda ka EETL.

1993. aastal moodustatud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu 2018. aasta seisuga kuulub 63 liiget. Põhitegevus jaguneb nelja valdkonna vahel: - ülevaated ja teave ehituse ja ehitusmaterjaliala kohta - asjakohased õigusaktid, nii Euroopa kui ka Eesti omad - ehitustoodete standardimine - tööandjate küsimused

24 | METALL

Foto: Shutterstock

30. november 2018

Masina- ja metallitööstus lööb võimsate numbritega Eesti masina- ja metallitööstus vaevleb viimastel aegadel üsna paradoksaalses olukorras: ettevõtted on teinud korralikke investeeringuid seadmetesse ja tehastesse, ent oskustööjõudu napib ja nii on raske nõudlust täita.

Oliver Lomp

V

aldkonna kvantiteedinumbrid on aukartustäratavad. Praeguse seisuga tegutseb Eestis üle 2000 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte ning valdkonnas hõivatute arv ületab 35 000, mis tähendab, et tööd antakse ligi 3% eestimaalastest. Valdkonna suurimaks haruks on metallitööstus, mis on tootmismahult toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Metallitööstus on seotud mitme valdkonnaga: näiteks masinate ja seadmete tootmise ning ehitusega.

Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 14 000 inimese, olles seega puidutööstuse järel ja toiduainetööstuse kõrval järel üks suuremaid tööstusharusid. Kusjuures hõivatute arv kasvas umbes kümnendiku võrra. Metalliharus tegutseb üle 1300 ettevõtte ja see on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (60% töötajatest) ning IdaVirumaale, Pärnumaale ja Tartumaale (umbes kümnendik töötajaskonnast).

Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2017. aasta kokkuvõttena valminud raporti kohaselt oli eelmine aasta metallitööstuse jaoks viimaste

EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT TEGI EV100-LE KENA KINGITUSE Eesti Masinatööstuse Liidu koduleheküljel ilmus novembris uudis, et asutuses mõeldi pikalt, mida Eesti Vabariigile pidulikuks 100. sünnipäevaks kinkida. Otsustati, et parim, mis me teha saaksime, on kutsuda liitu 100 liiget, mis teeb neist kõige võimsama ja suurema liikmeskonnaga töötleva tööstuse erialaliidu. Sajandaks liikmeks osutus SBA SERVICE OÜ – insenertehniline toomisüksus, mis pakub terviklahendust automatiseeritud süsteemide protsesside juhtimiseks. Nende tegevuse eesmärk on luua tootmine ilma inimese osaluseta. Ettevõtte ainult ekspordib ja nende ettevõttes toodetud seadmeid võib näha näiteks ka Hiinas ja Vietnamis. Palju õnne Eestile, Eesti Masinatööstuse Liidule ja SBA Service’ile!

30. november 2018

PUIDUTÖÖSTURID | 25

26 | METALL aegade parimaid ning ka pikemas perspektiivis on oodata tootmismahtude kasvu ning seda eelkõige ekspordist tulenevalt.

Metallitööstuse toodang kasvas 2017. aastal enam kui kümnendiku võrra, mis on üsna märkimisväärne tulemus ning sektorit toetasid nii kiire ekspordi kasv kui ka tugev nõudlus siseturul.

Suurema osa ekspordist moodustasid metallkonstruktsioonid ning haagid, klambrid, pandlad jms. Eksport kasvas kõigile olulisematele turgudele, välja arvatud põhjanaabrite soomlaste juurde, kus müük püsis 2016. aasta tasemel, ning Norrasse. Suurim kasv oli Rootsi (toodetest metallkonstruktsioonid, mahutid, alumiiniumtooted ja -profiilid), Venemaa (metallkonstruktsioonid), Suurbritannia (metallkonstruktsioonid) ja Saksamaa (alumiiniumsulamid, metallkonstruktsioonid) suunal.

Masinatööstust iseloomustas 2017. aastal tugev kasv ning toodeti kümnendiku võrra rohkem kui tunamullu. Masinatööstuse harus asuvad põhiliselt ettevõtted Tallinnas ja Harjumaal, ent samas ollakse esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas. Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui ka müük siseturule. Tulene-

30. november 2018

METALL | 27 Foto: Shutterstock

30. november 2018

EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIDULE OLULISED TEEMAD:

• Tööstuse ja IT suhete jõudmine usaldusväärse ja tulemuslikuma koostoimimiseni; • Riigi raha eest siin hariduse saanud spetsialistidel oleks põhjust kaaluda siiski ka Eestis töötamist;

• Avalik sektor võiks oma otsustes lähtuda reaalsetest majandustulemustest, mitte eelistada neid, kellel on suurem võimekus lobitööd teha;

• Seadusemuudatused ja otsused, mis otseselt tööstust puudutavad, tuleks arutada ikkagi eelnevalt tööstusega (erialaliitudega) läbi;

• Noored võiksid teada tööstusest rohkem, et osata oma karjäärivalikuid planeerida; • Tootearenduse ja ülikoolidega koostöö edendamine; • Olemasolevate ja uute eksporditurgude otsimine ja hoidmine. valt sektori kõrgemast lisandväärtuse loomise võimest ning arenenud riikide näitel võiks masinatööstuses lisanduda täiendavaid töökohti, kuid sektori esindajate hinnangul võib automatiseerimine vajadust tööjõu järele vähendada.

Masinatööstuse haru tegevusalades on keskmisest enam kasvanud elektriseadmete ja transpordivahendite tootmine ja seda umbes kahe kolmandiku võrra. Valdavalt tegutsevad valdkonnas alla kümne töötajaga mikroettevõtted,

mille osakaal on viimasel kümnel aastal kasvanud kahest kolmandikust kolmveerandini ettevõtete üldarvust. Üle kümne töötajaga ettevõtete absoluutarv on püsinud vaadeldaval perioodil stabiilsena ehk 500 ringis. Suurim mikroettevõtete osatähtsus on seadmete remondi ja paigaldusega ning transpordivahendite tootmisega tegelevate ettevõtete hulgas. Väikseim aga masinate ja seadmete, elektriseadmete ning mootorsõidukite tootmises.

28 | METALL KOMMENTAAR

EESTI MASINA- JA METALLITÖÖSTUS – TE OLETE VÄGA TUBLID, AGA …

Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liit Põhjust oleks justkui rõõmustada – ettevõtete käibed kasvavad, üha rohkem arendatakse uusi tooteid ning leitud on uusi eksporditurge. Mujal maailmas on Eesti tööstus heas kirjas ning ettevõtjad on väga tublid, aga see kõik on näiline, sest ettevõtete kasumi söövad ära palgaralli ja elektrienergia hind, mis pole võrreldes teiste riikidega konkurentsivõimeline. Masina- ja metallitööstuse sektoris on viimastel aastatel välja toodud peamiseks probleemiks oskustööjõu puudus, mis paneb kogu masinatööstuse väga keerulisse olukorda, isegi valdkonna lipulaevad – allhankijate tarned hilinevad, esineb probleeme praaktoodetega ning

30. november 2018

Uue fiiberlaseriga tutvust tegemas Custom Metalis.

Foto: Kristi Kamenik

METALL | 29

30. november 2018

muid probleeme. Tootjatel ei jää täna muud üle, kui leida lahendused ja investeerimisvõimalused digitaliseerimise, robotite kasutuselevõtu ning täiendõppe osas, kuid kahjuks võtavad paljud protsessid väga palju aega. Näiteks kui Tallinna Tehnikakõrgkool algatas robotitehnika õppekava loomise protsessi sel suvel, siis esimene lend alustab 2019. aasta sügisel ja esimesed tudengid lõpetavad alles aastal 2023.

Ka palju tõotatud digitaliseerimine on osutunud senisest keerulisemaks – kui seadmeid omavahel suhtlema ärgitada, sõltub koostöö erinevate seadmete tootjate poliitikast, internetikiirusest, elektrist ja muudest teguritest. Töösturite õlgadele pannakse väga suur vastutus, sest tänane digitaliseerimise kogemus ei ole õpetanud meid veel kõikide teiste kaasatud osapoolte ärimudeleid juhtima. Aga seda tuleb ikkagi tulevikku silmas pidades teha just täna. Ärge palun unustage, et iga areng on pikaajalise töö tulemus, mitte ei sünni üle öö.

Millised on ootused edasiseks? Eesti Masinatööstuse Liit on järjest kasvanud ning omalt poolt proovime nii palju, kui meie võimuses, et sektori ettevõtete

omavaheline koostöö hoogustuks ja sellest ka kõik teised võidaksid.

Kuna Eesti majandus sõltub maailmamajandusest, siis parim, mis kogu Eesti majanduse ökosüsteemis juhtuda võib, on ühiseid eesmärke seada, prioritiseerida ja tulemusi juhtida. Tegelikult ju neid kaasatud osapooli, kes tööstusega tegelevad, Eestis väga palju polegi. Peame end kindlustama mõistlike lahendustega ka selleks ajaks, mil majandus enam nii hoogsalt ei kasva.

Avaldan väga suurt tunnustust neile 35000-le masina- ja metallitöö sektoris töötavale inimesele, kes täna u 10 protsenti Eesti ekspordist täita suudavad ja neile 100-le ettevõttele, kes on otsustanud liituda Eesti Masinatööstuse Liiduga, et olulistesse teemadesse igapäevaselt panustada. Masina- ja metallitööstuse panus majandusse on äärmiselt oluline ja väga palju väärt, ent riik võiks olla oluliselt töösturitesõbralikum. Just rääkisin ühe metallitööstuse ettevõtte juhiga ning ta oli arvamusel, et valitsus teeb kõik endast oleneva, et Eestis oleks võimalikult keeruline toota. Nii mõnedki ettevõtted plaanivad seetõttu oma osa projekte Eestist välja viia ja mujal toota.

30 | METALL

30. november 2018

KOLM KÜSIMUST EESTI METALLITÖÖSTURITELE VELJO KONNIMOIS RADIUS MACHINING 1. Kuidas läheb teie hinnangul teie ettevõttel ja Eesti metalli- ja masinatööstusel laiemalt?

Me ei saa ilmselt kurta, meil ja meie sektoril tervikuna läheb hetkel hästi. Kes vähegi soovib ja pingutab, näitab aasta lõpuks kahekohalist kasvu. Anname endale aru, et sarnaselt ehitussektorile tuleb investeeringute ja kasvustrateegiaga ettevaatlik olla. Areng peab tasakaalukas olema ja investeeringud mitu sammu ette läbi mõeldud. Oleme oma sektoris õnneks jõudsalt kasvanud. Hiljuti avasime uue ärisuuna, tänu millele saame lisaks lihtsakoelisele allhankele pakkuda ka keerukamaid töid ja lahendusi.

2. Millised on teie ettevõtte lähimate aastate ambitsioonid?

Lisaks ühele ehitusvaldkonna brändile ehitame paralleelselt üles ka hüdraulikabrändi. Oleme võtnud ette ambitsioonika eesmärgi. Kui 2016 oli meie käive kolme miljoni euro kanti, siis käesoleval aastal ületame ehk kuue miljoni piiri. Näeme ja tunnetame võimalust veel kaugemalegi minna. Kümnekordne kasv on kindlasti üle mõeldud, aga eesmärgid peavadki suured olema. Kui viie aasta pärast oleme poole peale jõudnud, võime tõdeda, et sisetunne meid ei petnud.

3. Kas Eesti riik on metalli- ja masinatöösturite suhtes koostöövalmis või jääb pigem koostööst vajaka?

Riik saab panustada küll, näiteks alustagu koolidest. Meie enamik uutest töötajatest tulevad otse kutse- ja ülikoolidest.

Kõik koolid räägivad kui ühest suust, et riik ei toeta sektorit. Seda on tunda ettevõtluse poole pealt üsna hästi, näiteks on

raske leida talente. Peavool on tänapäeval IT. Ministritele meeldib väga käia edukates ja innovaatilistes ettevõtetes visiite tegemas, aga see ei peegelda absoluutselt kogu pilti. Nõus, et edulood tekitavad ambitsiooni ja nii peabki olema, ent meie ettepanek on sarnaselt arvutiõpetusele panustada ka tööõpetusse. Kui soovitakse tööstust aidata, alustage põhikoolide tööõpetuse klassidest.

INGVAR PÄRNAMÄE MILREM LCM JUHATUSE LIIGE 1. Kuidas läheb teie hinnangul teie ettevõttel ja Eesti metalli- ja masinatööstusel laiemalt?

Milrem LCM-il läheb kenasti. Oleme olnud viimased viis aastat Eesti kaitseväele usaldusväärseks partneriks soomukite ning rasketehnika hoolduse ja remondi osas ning teinud seda hästi.

2. Millised on teie ettevõtte lähimate aastate ambitsioonid?

Milrem LCM-i ambitsioon on lähiaastatel loomulikult kasvada. Kasvu otsime esmajoones läbi oma tegevusvaldkondade järk-järgulise laiendamise. Samas on tõsiasi ka see, et pelgalt Eestis tegutsedes on kasvul ühel hetkel piirid ees. Seetõttu oleme alustanud vaatamist ka lähiturgude poole. Septembris käivitasime oma tegevuse Lätis ning samuti tunneme huvi Leedu suunal. Me usume, et meie kogemusega ettevõttel on palju pakkuda ka nende riikide kaitsevägedele.

3. Kas Eesti riik on metalli- ja masinatöösturite suhtes koostöövalmis või jääb pigem koostööst vajaka?

Kitsamalt kaitsetööstuse valdkonnas on

• Masina- ja metallitööstuses on u 2200 ettevõtet, töötleva tööstusega seotud ettevõtteid 7000.

• Töötlevas tööstuses on 120 000 töö-

kohta, Eestis on üldiselt u 660 000 töökohta. Iga viies eestlane töötab täna töötlevas tööstuses.

• Masinatööstuses töötab 35 000, neist 10 000 valgekraed ja 25 000 sinikraed.

• 90% masina- ja metallitööstuse toodangust läheb eksporti.

riigi ja tööstuse suhe küll tihe ja igati konstruktiivne. Eks meie teemad on ka juba oma olemuselt sellised, et need eeldavad suhtlemist ning vastastikust usaldamist, et üks ettevõte saaks ülepea olla osaks Eesti riigikaitsesüsteemist.

Välja on kujunenud hea neutraalne suhtluskeskkond läbi Eesti Kaitsetööstuse Liidu, mis suudab usalduslikus õhkkonnas tuua ühe laua taha erinevad osapooled nii riigi, kaitseväe, teiste jõustruktuuride kui ettevõtete poolt. Väga positiivsena tooksin välja seda osa, mis puudutab Eesti ettevõtete toetamist välisturgudel. Näiteks Kaitseministeerium on väga tugev Eesti kaitsetööstuse toetaja selles osas. Samuti on meie ettevõte saanud väärtuslikku tuge Eesti saatkondadelt välisriikides. Tunnustust väärib näiteks ka see, et kui ettevõtetel oli vaja muuta relvaseadust selliselt, et sõjarelvastust oleks võimalik töödelda ja käidelda ka ettevõtete valduses, siis riik seda ka tegi, mis avab meiesugusele ettevõttele uusi ärisuundi, mis varasemalt ei oleks olnud võimalik. Tänu sellele hakkame uuest aastast remontima ja hooldama jalaväe lahingumasinat CV90.

Teha on muidugi veel palju. Näiteks oleks vaja korrastada turu toimimist ja luua võrdsed tingimused ettevõtete vahele. Täna on Milrem LCM-i laadsed korralikud ettevõtted konkurentsis kehvemas seisus, kuna riigiga suheldes peame vastama kõikvõimalikele standarditele ja nõuetele, meie personal peab omama kutsetunnistusi jms, aga see kõik maksab ning tõstab kokkuvõttes meie teenuse hinda.

Foto: Raul Mee