Postimees Juunior 7.–13. mai 2020

Põnevat lugemist lastele noorteleja!

UUDISED LASTELE JA NOORTELE 7. –13. MAI 2020, NR. 19 (35) HIND 2,49 €

SAD ANDEKAD JA TEGU

Kaksikud loovad õudusfilme!

Brittany ja Kimberly Aasametsal (13) on hobisid rohkem kui ühel käel sõrmi. Üks nende kõige lemmikumatest on aga õudusfilmide vaatamine ja sõpradega koos filmimine.

LK 8–9

ly Kimb3er) (1

Britta (13) ny

Dixiud) u (7 k

FOTO: SANDER ILVEST

Pa (7 kupu ud)

REPORTAAŽ

KOOLIELU

KULTUUR

TERVIS

Teeme KVARKiga katseid LK 6–7

Valmistume koolivahetuseks LK 10–11

Kuidas loodi naljakad emoji’d LK 12–13

Johandra tervislikud retseptid LK 16–17

2

Juunior

Uudised maailmast

1

7.–13. mai 2020 Tekst: Ingvild Berg, Heilika Leinus Tõlge: Heilika Leinus

Lõpuks natuke rahu ja vaikust!

FOTO: AP/SCANPIX

VAIKSED LOOMAAIAD: Kui muidu on loomaaiad külastajatest tulvil, siis nüüd on need paljudes maailma paikades koroonaviiruse tõttu suletud. Kuna keegi ei maksa pileti eest, jääb loomaaedadel saamata palju raha.

Seda on aga vaja loomade toitmiseks ja nii on paljud loomaaiad asunud koguma annetusi. Pildil on Colombias Santacruzi loomaaias elav bengali tiiger, kes vajab iga päev päris palju toitu.

isa

FOTO: REUTERS/SCANPIX

2

KOOMIKSITEGELASED HAIGLAS: Iraagis Najafi linnas asuva haigla töötajad on otsustanud hakata laste lõbustamiseks kostüüme kandma. See poiss on nakatunud koroonaviirusega. Õnneks ei jää lapsed selle viiruse tõttu tavaliselt raskesti haigeks.

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

3

TEISTMOODI RAMADAAN: Islamiusulised täiskasvanud paastuvad igal aastal 29–30 päeva järjest päikesetõusust päikeseloojanguni. Nad ei söö ega joo midagi ja palvetavad palju. Päikeseloojangul kogunetakse aga pere ja sõpradega pidusöögile. Seda tehakse islami kalendri üheksandal kuul ehk ramadaani ajal, mis kestab tänavu 24. aprillist 23. maini. Sel korral suure rahvahulgaga koos palvetada ega pidutseda ei saa. Pildil on mošee USAs, kus tavaliselt palvetab palju inimesi koos.

FOTO: AFP/SCANPIX

smurfivana

Juunior

7.–13. mai 2020

3

Paljudes riikides kogunevad inimesed 1. mail tänavatele pidutsema.

Tänavu möödus see tähtpäev märksa vaiksemalt kui tavaliselt.

Kas teadsid?

IISRAEL

HINA

3

5

6

ATLANDI OOKEAN

4

OHTLIK ASTEROID: 29. aprillil möödus meie planeedist asteroid, mis oleks kokkupõrkel Maaga võinud siinse elu hävitada.

Hiiglaslik kivikamakas kannab nime 1998 OR2 ja on kuni 4,1 km laiune. Asteroid möödus kosmoses Maast 3,9–6,2 miljoni kilomeetri kauguselt ja liikus kiirusega 31 000 km/h. Arvatakse, et see ei ohusta Maad vähemalt 2197. aastani. Pärast seda on inimesed loodetavasti leidnud võimaluse, kuidas see Maast ohutult kõrvale juhtida.

5

AAFRIKA

LÕUNAAMEERIKA

INDIA OOKEAN AUSTRAALIA

1 COLOMBIA

jalgpa staad lliion

FOTOD: EVERGRANDE GROUP/REUTERS/SCANPIX

KOSMOS

EURAASIA

PÕHJAAMEERIKA

VAIKNE OOKEAN

4

2 IRAAK

Jaapan – siin elab Leah, kellest saad lugeda lk 15

REBANE LINNAS: Iisraelis Ashkeloni linnas nosis üks rebasepoiss pitsapakist toidujääke süüa. Nii nagu teisteski maailma paigus, on ka Iisraelis viimasel ajal tühjadel linnatänavatel näha olnud loomi, kellel tavaliselt sinna asja ei ole.

Loodan, et see on pepperoniga.

FOTO: REUTERS/SCANPIX

USA

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kus need riigid asuvad?

on e n i l sel adion sta eest s

6

ÕITSEV JALGPALLISTAADION: Hiina linnas Guangzhous ehitatakse hiiglaslikku jalgpallistaadionit, mis hakkab mahutama 100 000 pealtvaatajat. Staadion peaks valmima 2022. aastal. Võib-olla aitab roosa lillekuju veidi rahustada neid fänne, kes mängu vaadates väga hoogu lähevad.

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

4

Juunior

7.–13. mai 2020

Uudised Eestist

PÕNEV TÄHTPÄEV

Euroopa Liit tähendab vabadust

Kui tavaliselt koguneb hulk õpilasi 9. mail Tallinnasse Euroopa riikide saatkondi avastama, siis tänavu saab seda teha kodust lahkumata. Kuid miks on see päev nii tähtis? Rääkisime sellest poliitik Kaja Kallasega.

FOTO: EUROOPA KOMISJON

Tekst: Heilika Leinus

Möödunud aastal vihtusid Tallinna 21. kooli tantsurühma noored Euroopa päeval tantsida. Nad esitasid Baierimaa rahvatantsu «Das Wandern ist des Müllers Lust» («Matkamine on veskimehe rõõm»).

söe- ja terasetootmist. «Enne seda olid Euroopat räsinud kohutavad sõjad, millest keegi midagi ei võitnud, kuid mis tõi paljudele ränki kannatusi,» rääkis Kallas.

Süsi ja teras olid riikide majanduse ja sõjapidamise jaoks väga tähtsad. Schuman arvas, et kui nende üle Euroopas koos otsustatakse, muutuvad sõjad võimatuks.

Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi Euroopa söe- ja teraseühenduse leping.

Esialgu kuulus sellesse kuus riiki, kuid hiljem kujunes sellest välja Euroopa Liit – 27 riigi

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

s

Kaja Kalla

FOTO: JAREK JÕEPERA

K

allase sõnul võib öelda, et 9. mai on Euroopa Liidu (EL) sünnipäev. Ta ise on praegu Reformierakonna esimees ja riigikogu liige.

Enne seda oli ta viis aastat Euroopa Parlamendi saadik ja elas pojaga Brüsselis. «Väikestele riikidele nagu Eesti on oluline teistega koostööd teha, sest üksi oleksid nad liiga nõrgad ja haavatavad,» selgitas ta. Koostöö ongi Euroopa Liidu mõte.

1950. aasta 9. mail esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee luua Euroopas ühendus, mis juhiks

ühendus, kuhu 2004. aastast kuulub ka Eesti. Euroopa Liidus elab palju rahvaid ning liidu loomisest pole ükski liikmesriik teise vastu sõtta läinud. Päeva, mil Schuman oma ettepaneku tegi, tähistatakse Euroopa päevana.

Vabadus on oluline

Lisaks on Kallase sõnul väga olulised vabadus ja võimalused, mida EL liikmetele pakub.

Selles ühenduses saavad inimesed, teenused ja kaubad vabalt liikuda, kuid see ei ole alati nii olnud.

«Kui mina koolis käisin,

Juunior

7.–13. mai 2020

Kas teadsid?

5

9. mail saad veebilehel euroopapaev.ee mängida digimängu, reisides läbi Euroopa ja vastates küsimustele. Parimaid ootavad auhinnad!

Mida arvavad Euroopa Liidust lapsed?

Tallinna Toomkooli 5. klass

Minu jaoks tähendab see ennekõike seda, et saab vabalt reisida. Kui suvel autoga Eestist Belgiasse sõidame, ei saagi aru, et piire ületad.

Kuigi kõigil Euroopa riikidel on oma traditsioonid, on meil palju sarnasusi ning usun, et toetame üksteist, kui vaja. Elasin eelmise aastani Brüsselis. Tundsin end seal tavalise eestlasena. Koolis rääkisin prantsuse keelt, aga iga päev olid ka eesti keele tunnid. Tennisetrennis õpetas meid eestlanna ning laulsin ka Euroopa eestlaste lastekooris. Vahel ei olegi aru saada, et paljud sõbrad on teises riigis, sest suhtleme internetis. Loodetavasti saame tulevikus jälle kokku.

Euroopa ongi meile nagu üks suur riik!

Albert (11)

Brüsseli Euroopa kool, 6. klass

Eelkõige tähendab see seda, et Eesti ei ole enam üksi ega osa NSVList, vaid justkui ühest suurest riigist, kus saab vabalt reisida. Ka seda, et Eesti võib teiste ELi liikmetega kaupa vahetada. Eestis on euro, millega saab enamikus Euroopa riikides maksta. Elan Brüsselis, kus olen ka sündinud.

Brüsselis on kodune tunne, sest siin ma elan ja sõbrad on ka siin. Aga Eestis on pere, suvila ja üldse tähendab Eesti mulle rahulikku olemist ja puhkust. Kuna mul on sõpru tervest Euroopast, saan teada paljudest kultuuridest ja maitsta erinevaid toite. Oleks ju igav, kui oleksime kõik ühest riigist, sest siis ei saaks puhkuselt tulles öelda: «Ma tõin Eestist kohukesi, kes tahab maitsta?»

Mae (12)

FOTOD: ERAKOGU

Gustav Adolfi gümnaasium, 5. klass

Ma ei oska ette kujutada, et Eesti ei oleks osa Euroopast. Saame Euroopas reisida ja kui midagi peaks Eestis halvasti minema, ei ole Eesti üksi. Kui olin väike, kolis meie pere Luksemburgi.

Seal oli alguses eestlasena raske, aga kui sain keele selgeks, oli palju lihtsam. Luksemburgis elab ka teisi eestlasi, kellega saime kokku, nii et üksikuna ma end ei tundnud, kuid on tore Eestis tagasi olla. On väga tore, et mul on sõpru kogu Euroopast, kellega saab rääkida mitmes keeles.

siis ei olnud vabadust, me ei saanud kuhugi reisida ega teiste riikide inimestega suhelda,» meenutas ta. «Kui väike olin, rääkis mulle vanaema, kuidas ta läks noorena Soome ühte perre saksa keelt õpetama ja sõitis selle perega Londonisse. Mina ei uskunud seda, aga veel hiljuti oli paljudel just selline elu – saime kõikjale Euroopasse reisida ja kui oskusi jagus, siis seal ka töötada.»

Praegu, mil maailma laastab koroonaviirus, oleks Kallase sõnul õige aeg mõelda, mida tähendab vabadus. Veel peaksime mõtlema sellele, et oleme

FOTO: MIHKEL MARIPUU

Paula (11)

Euroopas elab palju erinevaid rahvaid.

Rahvas toetab peaministrit.

ERIOLUKORD

Rahvas on Jüri Ratase tegevusega rahul

Ah? Mida see tähendab?

Reformierakond: erakond, mis esindab liberaalset maailmavaadet. See on poliitika ja majanduse suund, mis rõhutab inimeste isiklikku vabadust.

Euroopa Parlament: Euroopa Liidu esindusorgan, kuhu rahvas valib oma esindaja.

Saatkond: riigi ametlik esindus mõnes teises riigis.

NSVL: Nõukogude Liit, riikide ühendus, kuhu Eesti sunniti II maailmasõja ajal astuma ja kust Eesti astus välja 20. augustil 1991.

koos tugevamad. «Kõigil Euroopa rahvastel on praegu samasugused mured ja kuna viirus ei tunne piire, siis tuleks riikidel koos lahendus leida, teistega teadmisi jagada ja üksteist aidata,» arvas ta.

Selleks, et Euroopa rahvaste kohta rohkem teada saada, saad mängida 9. mail «Minu Euroopa» digimängu. Kui piirid taas lahti lähevad, soovitab Kallas noortel ka mõne Euroopa riigiga päriselt tutvust teha. Hea võimalus on minna aastaks või pooleks mõnda Euroopa riiki õppima, et uusi teadmisi koguda ja sõpru leida.

66 protsendi eesti inimeste arvates teeb peaminister ja eriolukorra juht Jüri Ratas oma tööd hästi. See selgus Norstati kiirküsitlusest, mis tehti 29.–30. aprillini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas. Ratase tegevust kommenteeris 500 vastajat.

Neil paluti vastata küsimusele «Kas teie arvates teeb peaminister Jüri Ratas oma tööd…» Vastusevariantideks sai valida «väga hästi», «pigem hästi», «pigem halvasti», «väga halvasti» või «ei oska öelda». Selgus, et 66 protsenti vastajatest on peaministri tööga rahul (vastas «väga hästi» või «pigem hästi»), 25 protsenti pole rahul (vastas «pigem halvasti» või «väga halvasti») ning 10 protsenti vastas «ei oska öelda».

Veel küsiti, kuidas teeb valitsus inimeste arvates oma tööd. 54 protsenti oli valitsuse tööga rahul, 38 protsenti polnud seda ning kaheksa protsenti ei osanud öelda.

FOTO: EERO VABAMÄGI

Küsisime välismaal elanud lastelt, mida tähendab nende jaoks see, et Eesti on osa Euroopa Liidust.

Põdrad satuvad aeg-ajalt linnagi jalutama.

TAGAAJAMINE PÕLLUL

Karud ajasid põtra taga Lugeja Stanislav jäädvustas Rakvere lähedal Sõmerus omapärase vaatepildi – mööda põldu silkas põder, kel sabas kaks metsaotti. Ta kirjeldas portaalile Limon, et filmis kaadrid 1. mai õhtul kella 21 paiku. «Jäädvustasin karu ja tema poega, kuid kahjuks ei jäänud mina neile märkamatuks ja nad hakkasid metsa poole liikuma. Otsustasin oodata, mis edasi saab,» rääkis mees. «Umbes kümme minutit hiljem jooksis metsast välja põder ja karud hakkasid talle järgnema. Mul on hea meel, et juhtusin sellist asja nägema!»

Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak ütles eelmisel nädalal Virumaa Teatajale, et karude arvukus on Lääne-Virumaal viimasel ajal kasvanud ning probleemiga tuleb tegeleda, eriti kui loomad liiguvad juba linnalähedasel alal.

Lühiuudiste allikas: Postimees www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

6

Juunior

7.–13. mai 2020

Reportaaž

TEEME TEADUST

Apelsinikoor teeb õhupalli katki

Kui pigistada õhupalli kohal apelsinikoort, siis pall puruneb. Miks nii juhtub? KVARKi teadussõu näitab Postimees Juuniori lugejatele ette põnevaid teaduskatseid. Katsed on ohutud ja neid saab ka ise kodus järele teha.

Tekst: Arnold Rein Tatunts Fotod: Marta Mikkor

s

Mat

Esimese katse jaoks on tarvis õhupalli ja apelsini. KVARKi teadussõu esineja Mats Mikkor näitab ette, kuidas asi käib.

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

A

pelsinikoores on ainet nimega limoneen, mis teebki õhupalli katki. Õhupall lahustub nimelt selles aines.

Mõned ained lahustuvad üksteises ja mõned mitte. Kui õhupallile näiteks vett kallata, siis ei juhtu midagi.

Mõned ained on polaarsed ja teised on jälle mittepolaarsed.

Polaarseid aineid võib võrrelda magnetkuulidega ning mittepolaarseid näiteks puitkuulidega.

Kui paneksime portsu magnetja puitkuule ühte karpi ja seda loksutaksime, siis kaane avades näeksime magneteid klombis koos. Polaarsed ained tõmbuvad üksteise ligi ja otsivad seltsi.

Mittepolaarsed aga hoiavad omaette. See tähendab, et sarnased ained lahustuvad meeleldi teises sarnases aines.

Polaarsed ained lahustuvad polaarsetes ja mittepolaarsed mittepolaarsetes.

Levinud näide on õli ja vee mittesegunemine. Vesi on polaarne ja eelistab omasuguste osakeste juures viibida. Mittepolaarne õli jääb eraldi ning kaks vedelikku üksteises ei lahustu.

Suhkur või sool, mida annab küll ilusti vee sees ära segada, ei sula õlis.

Nagu õhupallikumm, on ka apelsinikoores olev limoneen mittepolaarne. Seega need ained meeleldi lahustuvad teineteises. Seepärast ongi nii, et kui limoneen jõuab täispuhutud õhupalli pinnale, siis lahustub väikestes tilkades natukene õhupallikummi. See on piisav, et õhupall ei suuda enam täispuhutuna terve püsida ja käib pauk!

Kõik õhupallid siiski ei purune kokkupuutel limoneeniga. Kuigi meie katsetustel ei pea suurem osa õhupallidest limoneenile vastu, siis osa vulkaniseeritud kummiga õhupalle suudab terveks jääda ka mitmekordsel apelsinikoore pigistamisel.

Vulkaniseeritud kumm on tugevam ja selle lahustamine on keerukam.

Juunior

7.–13. mai 2020

Kas teadsid?

7

Õhupallidest saab meisterdada ka loomi. Õhupallikoera meisterdamise rekord kuulub John Cassidyle, kes sai looma valmis 6,5 sekundiga.

eab Seejärelt pväikse apelsinijsa lõikama. tüki väl

Tee katse kodus järele!

s Algatuseukpall tuleb õhhuda. täis pu

upalli h õ t s e k tüki lmas Pigistla. Oluline on slei tuleb koha , et õhupalli oort. pidadatada apelsinik pigis

i Nii käibks! kõmaka

PILETILOOS

Katseta sinagi!

KVARKi teadussõu esinejate Matsi ja Arnoldi katseid saab Postimees Juunioris näha üks kord kuus – mais, juunis, juulis ja augustis.

Proovi sinagi mõni katse järele ning saada fotod meiliaadressile juunior@postimees.ee.

Osalejate vahel loosime välja pileteid oktoobris Saku Suurhallis toimuvale KVARKi teadussõule! Iga erineva katse kohta loositakse üks võitja, kes saab auhinnaks kaks piletit. Kõik neli võitjat loositakse 31. augustil ja nendega võetakse meili teel ühendust.

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

8

Juunior

7.–13. mai 2020

Eeskuju ULISED G IN M O LO JA D E S V II AKT

Kaksikud löövad tantsu ja teevad filme Brittany (13) ja Kimberly (13) Aasametsal on peaaegu et üheksa ametit nagu Hunt Kriimsilmal – kaksikud tüdrukud armastavad tantsida, laulda, ratsutada, näidelda, koos sõpradega lühifilme luua ja muudki põnevat.

Tekst: Maiken Mägi Fotod: Sander Ilvest

T

antsimine on Brittany ja Kimberly ellu kuulunud juba sellest saati, kui nad olid kolmeaastased.

Praegu harjutavad nad kaasaeg­ set džässtantsu, kuid on õppinud ka sõutantsu ja iluvõimlemist.

«Käime teisest klassist alates veel näiteringis, esimesest klassist peale tegeleme suusata­ misega ja oleme päris palju reisinud,» seletas Brittany. «Iga talv käime Soomes või Rootsis, kus mina sõidan lumelauaga ja Brittany mäesuuskadega. Ratsu­ tamas meeldib ka käia, eelmisel suvel käisime ratsalaagris. Veel oleme käinud ujumas ja kerge­ jõustikus,» loetles Kimberly nende ühiseid hobisid.

Kui enne karantiiniaega oli tüdrukutel nädalas kaks tantsu­ trenni ja kaks näiteringi, siis nüüd on elutempo rahulikum ja on aega tegeleda koertega, kelle nad hiljuti varjupaigast võtsid.

«Sel aastal me väga paljude asjadega ei tegele, aga eelmistel olid küll kõik päevad päris täis, vahepeal oli ühel päeval kaks trenni,» märkis Brittany. Kaksi­ kud on ka tublid lauljad ning on kooli algusest kooris laulnud.

Kimberly sõnul läks aga sel kooliaastal hobide klapitamise­ ga liiga tihedaks ja koorist tuli iga kord pool tundi varem ära tulla. Nii jätsid nad selle katki ja mõtlevad veel, kas tuleval õppeaastal kooriga jätkata.

Praegune koduõpe neile aga täitsa sobib, kuna hommikuti saab kauem magada ja tegeleda kooliasjadega siis, kui ise soovid.

Näitlemine on lemmik

Kimberly ja Brittany teevad enam-vähem kõike koos, neid huvitavad sarnased asjad ja sõpruskondki on ühine.

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

Oma lemmikhobiks peavad mõlemad siiski näitlemist ja filmi­ de loomist. «Trenne ma võin vahetada, aga näiteringist küll ei taha ära tulla. Mulle meeldib juhendaja ja kaaslased, kes seal on,» arvas Brittany. Eriti meeldib neile vaadata ja filmida õudusfil­ me. «Mina olen käinud ka PÖFFi lastefilmide festivali Just Film žüriis. See oli päris lahe ja sain palju julgemaks. Osalesime ühel koolifilmide festivalil ka. Tegime näiteringiga filme, Kimberly oli ühes filmis ja mina teises. Meie

Juunior

7.–13. mai 2020

Kas teadsid?

9

Tuntuimad kaksikud filmimaailmast on Fred ja George Weasley «Harry Potterist» ning Selma ja Patty Bouvier «Simpsonitest».

Kes nad on?  õpivad Kadrioru saksa gümnaasiumi 6. klassis;  elavad Harjumaal Uuesalus;  tegelevad aktiivselt tantsimise ja näitlemisega, panevad ise kokku filme.

Tüdrukud said endale koerad alles hiljuti ning nüüd, mil tuleb palju aega veeta kodus, on kutsud neile seltsiks.

filmist üks õpilane sai parima naisnäitleja auhinna ja teine parima noore näitleja auhinna,» pajatas ta.

Nende enda filmid sünnivad koos kahe sõbrannaga ning mõte tekib peaaegu et käigu pealt.

«Räägime niisama juttu ja järsku tuleb kellelgi idee. Mõtted tulevad päris kiiresti ja siis filmime need telefoniga üles,» sõnas Kimberly. Mõnikord võetakse eeskujuks ka mõni teine film, mida proovitakse järele teha.

Näitlejateks on aga tüdrukud ise.

Lähevad segamini

Päris tihti juhtub, et teised ajavad Brittany ja Kimberly omavahel sassi. «Need, kes on

meid kaua tundnud, teevad ikka vahet, aga õpetajad ajavad kogu aeg segamini. Mõned sõbrad ka, ja isegi ema on hakanud viimasel ajal vale nimega kutsuma. Sugulased ja vanaema on samuti sassi ajanud,» kirjeldas Kimberly. Kaksikud on sellega harjunud ning solvav see nende jaoks ei ole, pigem ajab naerma.

«Vahepeal ütleme sõpradele, et ma olen Brittany ja Brittany on Kimberly, teeme terve päev niimoodi ja õhtul alles ütleme, et tegelikult oli vastupidi. Meil on üldiselt ühised sõbrad, sest tegeleme samade asjadega ja saame neist kohtadest sõpru,» rääkis Kimberly. Ta arvas, et lisaks välimusele on neil väga

sarnased hääled, millest ise ei saa küll aru, kuid teised on nii öelnud ja videotest kuuleb seda samuti. Brittany arvates on aga erinevad õdede näitlemis- ja joonistamisoskused ning nende stiilid.

Mõlemad tüdrukud naudivad näitlemist nii väga, et tahaksid selle hobiga ka tulevikus tegeleda. Brittany unistab sisekujundaja ametist, sest talle meeldib see väga ning hiljuti sai ta kujundada oma toa uues majas, kuhu nad perega kolisid. «Ma pole mõelnud, kelleks tahaksin saada, aga näitlemise tahaks hobiks jätta. Olen mõelnud fotograafia peale, mulle meeldib väga inimesi, oma koeri ja erinevaid asju pildistada,» lisas Kimberly.

Kas sina tunned mõnd kaksikut?

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

10

Juunior

7.–13. mai 2020

Koolielu KOOL PEAGI LÄBI

Koolilõpp tuleb sel kevadel Tavaliselt painavad kevaditi lapsi tasemetööd ja eksamid. Eriti siis, kui ees seisab kooli lõpetamine ja uue valimine. Sel aastal pääsevad aga nii mõnedki lapsed lihtsamalt.

H

arkujärve koolis on kokku kuus klassi ja õpilased peavad 7. klassi sisse astuma mujale. Sama saatus ootab neid, kes lõpetavad Peetri koolis 9. klassi. Harkujärve koolis pannakse lastele hindeid tähtedena – A on kõige parem ja F kõige viletsam. Peetri koolis saavad samasuguseid hindeid 6.–9. klassi lapsed. Nooremate õpilaste töötulemusi kommenteerivad õpetajad mõne sõnaga.

Tavaliselt on koolides aasta lõpus olulised kontroll- või tasemetööd ja põhikooli lõpus eksamid. Sel aastal jäävad nii ühed kui ka teised ära. Peetri

ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK

Tekst: Adele Johanson

kooli 9. klassi õpilaste arvates on see õiglane, sest nagunii peab keskkooli sisseastumiseks pingutama ja katseid tegema. Mitu katsumust ühel ajal on aga väsitav.

Head hinded

Mõlemas koolis on kolm trimestrit ning aastahinne pannakse nende põhjal. Nende tulemustega peavad õpilased uude kooli minema. Harkujärve kooli õppejuhi Marika Virti sõnul on õpetajad hinnete panemisel seekord veidi leebemad, sest olukord on kõigile uudne. Kõik lapsed on ka kõvasti pingutanud.

Esimesed kaks nädalat kaug­

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

õppest anti õpilastele tagasisidet ainult sõnades ja hindeid ei pandud. Kui miski viltu läks, aitasid õpetajad asja ikkagi selgeks saada. «Kui paari nädalaga süsteemid toimima hakkasid ja tekkis rutiin, otsustas kool, et õpilast tuleb pingutuse ja tubli töö eest tunnustada hea hinde või hinnanguga,» selgitas Virti.

Tema sõnul on koduõppel laste hinded paremad, sest paljud vanemad on neile toeks.

Peod jäävad ära

Kevadised lõpupeod jäävad seekord ilmselt pidamata. Peetri kooli 9. klassi õpilaste arvates võiks selle asemel teha meelde-

jääva video, kus kõik õpetajad veidi räägivad. Seda oleks hea tulevikuski vaadata. Tagantjärele peo pidamine võib muutuda keeruliseks, sest suvel on kõik mööda ilma laiali, nii aga jääks ikka tore mälestus.

Harkujärve kooli 6. klasside lõpetajad Emma, Hugo, Heidi, Laura, Marie ja Ingemai valmistuvad peatselt koolivahetuseks.

Hugo (12) klass pidi koolilõpu puhul sõitma Läänemaale GreenHome’i puhkekeskusesse. «Seal on looduses ägedaid tegevusi, nagu fotojaht, rabamatk, kettagolf, vibulaskmine, pallimängud ning ujumiseks soojendusega bassein,» kirjeldas ta. Neid

Juunior

7.–13. mai 2020

Kas teadsid?

Jaapanis usutakse, et šokolaad Kit Kat toob eksamil head õnne. Selle kõla sarnaneb väljendiga kitto katsu, mis tähendab võitu ja edu.

teisiti

Ka Emma (13) rõõmustab tasemetööde ärajäämise üle. «Ma arvan, et tasemetööd läheksid mul ka hästi. Aga kuna õppimiseks on kodus rohkem aega, siis veerandihinded on mul veel paremad kui varem, sest polnud ratsutamistrenne ja kunstikooli tunde,» märkis ta. Tal on plaanis minna katsetele Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumisse.

«Natuke raskust langes õlgadelt küll, kui ausalt öelda. Aga pingutada tuleb ikka, sest kui tahta edasi minna heasse kooli, peavad hinded ikka head olema,» rääkis Ingemai (12). Tema lõpuhinded tulevad tasemetöödeta veidi paremad, aga mitte oluliselt.

Sügisest tahaks Ingemai õppida Westholmi või Gustav Adolfi gümnaasiumis. Ka Mariele (12) oli tasemetööde ärajäämine kergendus ja lõpuhinded tulevad ilmselt paremad. Laura (13) polnud aga tasemetööde pärast väga mures.

Kui ta Gustav Adolfi gümnaasiumi sisse ei saa, läheb ta mõnda kodulähedasse kooli.

Peo asemel võib teha lõbusa lõpuvideo!

Laura (13):

Tasemetöö pärast ma väga ei muretsenud.

Heidi (12):

Natuke on ikka hirm enne tasemetöid.

Hugo (12):

Rõõmustan, et tasemetööd ära jäävad!

Ingemai (12):

Natuke raskust langes õlgadelt küll!

Emma (13):

Arvan, et tasemetööd oleks mul ikkagi hästi läinud.

Marie (12):

Tasemetöö ärajäämine on suur kergendus!

FOTOD: ERAKOGU

plaane teoks teha ei saa, aga Hugo loodab, et ehk õnnestub sõpradega matk ette võtta augustis. Sügisest plaanib ta minna Tallinna Mustamäe gümnaasiumisse või Gustav Adolfi gümnaasiumisse.

Heidi (12) loodab, et lõpupidu saab pidada hiljem, sest ta igatseb väga sõpru. Lõpuhinded tulevad tal paremad, sest aega kooliasjadest arusaamiseks on terve päev. «Õpin iseseisvalt ja arvan, et tööde hinded on ausad.

Mul on hea meel, et tasemetööd ära jäävad, ei pea muretsema selle pärast, kuidas mul läks,» lisas ta. Iseseisev õppimine on Heidi sõnul tore. «Näiteks pidime tegema töö oma lemmikjuurviljast või pilte kevadest. Sellised projektid on alati huvitavad,» rõõmustas ta. Sügisest tahaks ta minna Tallinna 32. keskkooli. «Natuke muretsen, kuhu edasi õppima lähen, kui ei peaks soovitud kooli saama. Kohati tundub praegu keeruline koolidega kontakti saada.»

Rõõmus uudis

11

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

12

Juunior

7.–13. mai 2020

Kultuur

Goog

le

NALJAKAD NÄOD

Emotikon paneb tunded teksti sisse Kui räägime teise inimesega silmast silma, märkame ka ilmeid, käeliigutusi ja muud. See aitab sõnade mõttest paremini aru saada. Kas keegi tegi nalja? Kas rääkija on hoopis pahane? Selleks, et tunnetest Internetis suheldes aru saada, kasutatakse aga emotikone või emoji’sid.

Tekst: Adele Johanson Illustratsioonid: Shutterstock

Emoji’de valik on tänapäeval väga mitmekesine, alates tavalistest naerunägudest kuni ükssarvikute, junnide ja toiduaineteni.

K

auge maa tagant suheldes on mõnikord keeruline aru saada, mis tundega mõni lause või sõna sai täpselt kirja pandud. Kurjustamine ja nali võivad kirjapildis vahel sarnased välja näha. Nii mõeldigi omal ajal välja kõigepealt emotikonid ja seejärel emoji’d.

Soov millegi sellise järele on inimestel olnud juba aastakümneid. «Kõige esimene, kes emotikonid välja mõtles, oli üks teadlane juba 1982. aastal. Ta pakkus need välja ühe ülikooli meililistis, sest seal oli olnud palju arusaamatusi, kas miski on

nali või mitte. Lepiti kokku, et kui keegi teeb nalja, siis paneb selle lihtsa naerunäo sinna lõppu,» rääkis Tallinna Ülikooli sotsiaalmeedia uurija Katrin Tiidenberg emotikonide ajaloost.

Emotikonid on kokku pandud kirjamärkidest ja kujutavad näiteks rõõmsat nägu :) või südant <3. Kui inimesed selliste märkide abil oma tundeid väljendasid, polnud sotsiaalmeediat veel olemas. Umbes 30 aastat tagasi mõtlesid jaapanlased välja emoji’d, mis näevad juba välja nagu pisikesed näod.

Tänaseks on selliseid märke kasutusel tuhandeid ja need on

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

väga populaarsed.

Emoji’d aitavad meil kirjapandut pisut paremini mõista. «Need võimaldavad hästi mugavalt tundeid teksti sisse tagasi panna,» sõnas Tiidenberg.

Meenutab kõnekeelt

Naerunägusid kasutades jääb palju mänguruumi ja see on Tiidenbergi sõnul suhtlemisel alati kasuks. Kui paneme jutu lõppu kelmika näo, jääb alati

ook

Faceb

Juunior

7.–13. mai 2020

Kas teadsid?

Eelmise aasta lõpus oli maailmas kõige populaarsem emoji See naerunägu näeb igas äpis ja veebilehel välja erisugune!

13

.

PÕNEV TEADA EUROOPA NOORED VALISID LEMMIKFILMI

Millised emoji’d kipuvad segi minema?

Magav nägu – see emoji aetakse vahel segamini nutmisega. Tegelikult ei ole piisake pildil pisar, vaid hoopis une ajal ninast välja turritav tatimull.

Kurnatud kass – seda kasutatakse sageli hirmu või õudustunde väljendamiseks. Algselt pidi too kass olema aga väga väsinud.

võimalus kogu asi naljaks pöörata. See võib sarnaselt toimida ka näost näkku suhtluses, kus tuleb jutu käigus vaadata, mida vestluskaaslane ikkagi asjast arvab.

Emoji’d on ka mugavad kasutada, sest nendega saab mõnele sõnumile lühidalt ja viisakalt vastata. «Kui sa väga ei viitsi suhelda, aga ei tahaks olla ka lugupidamatu, siis on lihtne panna vastuseks naerunägu või püstine pöial,» tõi ta näite.

Tiidenbergi kinnitusel on sotsiaalmeedias suhtlemine veidi teist laadi kui muu kirjalik suhtlus. Varem oli näiteks raamatutes, kirjades või aruannetes kirjapandu range ja ametlik, kuid suusõnaliselt võis rääkida vabamalt ja eirata nii mõndagi grammatikareeglit.

Jutud said ikka räägitud.

Suhtlemine sotsiaalmeedias meenutab täna vabamat kõnekeelt, nii nagu omal ajal ja praegugi juttu puhutakse. Kasutatakse ka palju emoji’sid ja neid lisavad oma postitustele isegi suured organisatsioonid nagu ministeeriumid või pangad. «Asi pole mitte selles, kes räägib, vaid kus ta räägib,» märkis Tiidenberg.

«Aruandesse keegi emoji’sid ju ei lisaks.» Sotsiaalmeedias teevad need aga teksti lõbusamaks.

Nämma – seda emoji’t kasutatakse tihtipeale lollitades või naljatledes. Tegelikult tähendab see, et toit oli nii hea, et ka suu tuleb kindlasti puhtaks limpsida. Naljaviluks näitavad keelt need emoji’d ja .

Pinges naeratus – see emoji läheb mõnikord segamini suure naeratusega. Nägu peaks väljendama aga närvilisust ja ärevust, mida vaevaga naeratuse taha surutakse. ja kipuvad tihtipeale segi minema. Nende tähendus on aga erinev. tähendab, et keegi on öelnud või teinud midagi nõmedat ja see ajab silmi pööritama. väljendab aga punastamist piinliku olukorra tõttu.

See emoji võib meenutada peeretamist. Jaapanlased aga arvasid, et tegemist on tolmujutiga, mis jääb maha, kui keegi kiiresti tegutsema asub.

Apple

r

tte i w T

Mitu tähendust

On aga palju ka selliseid märke, millest võivad inimesed eri viisil aru saada. Kaks kätt koos tähendab mõne jaoks kindlasti Sellisel juhul palvetamist.

Micros

oft

sobiks seda kasutada mõnele kurvale uudisele vastates. Palvetad näiteks, et keegi ruttu terveks saaks. Teised aga vaatavad sama emoji’t ja arvavad, et kaks sõpra on kokku saanud ja viit visanud. Sel juhul sobiks kasutada emoji’t hoopis mingi rõõmsa sündmuse puhul. Jaapanlased aga omal ajal arvasid, et sellised käed võiksid tähendada tänutunde väljendamist toreda teo eest.

Nii nagu igasuguse suhtlemise puhul, on põhiline see, et vestluskaaslane sinust õigesti aru saaks. Seepärast ei saa öelda, et keegi mõnda emoji’t valesti kasutaks, vaid pildid võivad tähendada erinevatele inimestele lihtsalt eri asju.

Jack (paremal) peab olema vennale Giole toeks.

FILMISOOVITUS

Euroopa noored valisid lemmikfilmi Euroopa Filmiakadeemia valis üheksandat korda Euroopa noorte lemmikfilmi, milleks osutus Itaalia perefilm «Minu vend jahib dinosauruseid» («Mio fratello rencorre i dinosauri»). See räägib perekonnast, kus teismeline Jack peab leidma endas julgust aktsepteerida nooremat venda Giot, kel on Downi sündroom. Teisele kohale jäi Saksa komöödia «Rocca päästab maailma» («Rocca verändert die Welt»), tänapäevane versioon Pipi Pikksukast, ning kolmandana kandideeris auhinnale Hollandi film «Minu erakordne suvi Tessiga» («Mijn bijzonder rare week met Tess»), milles käsitleti lisaks sõprusele üksilduse ja surelikkuse teemasid.

Eesti noored said filmiüritusest osa juba viiendat korda. Žüriisse, kus oli noori 32 riigist, kuulus ka 30 eesti noort. Ka Eesti publiku lemmikuteks olid «Minu vend jahib dinosauruseid» ja «Rocca päästab maailma».

FOTO: TARTU MÄNGUASJAMUUSEUM

Pettumus – ka seda peetakse nutunäoks, kuid see näitab pettumust ja sellega leppimist. Tuleb välja, et siin on tegemist higipiisaga laubal ja mitte pisaraga.

Näitust akendel saab näha terve maikuu jooksul.

MÕTLE LAPSEPÕLVELE

Mänguasjamuuseum näitab lemmiklelusid Tartu mänguasjamuuseum avas nostalgilise näituse «Aken sinu lapsepõlve» Teatri Kodu (Lutsu 2) Jakobi tänava poolsetel akendel. Sellega kutsutakse üles korraks peatuma ja meenutama meie emade-isade ja vanavanemate lapsepõlve lemmiklelusid, olgu nendeks siis armsad karud, vinged ralliautod või lahedad lauamängud.

Muuseumi direktori Triin Vaaro sõnutsi on näituse eesmärk näidata mänguasjades peituvate mälestuste väge. «Paljud meie püsikülastajad on öelnud, kui väga nad juba muuseumist puudust tunnevad. Kui külastajad ei saa tulla muuseumisse, saab muuseum tulla külastaja juurde,» sõnas ta. Kui vaataja ei leia näituselt oma lapsepõlve lemmikmänguasja, aga oskab seda kirjeldada, võib vihjeid anda muuseumi meilile muuseum@ mm.ee või Facebooki lehele kirjutades.

Lühiuudiste allikas: Postimees www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

14

Juunior

Küsi meilt!!

Vastab teadlane

7.–13. mai 2020

KAS SINUL ON NUTIKAS KÜSIMUS? Saada küsimused juunior@postimees.ee, Facebooki või Instagrami!

Vastab Jaan Aru, kes on aju uurinud nii Tartu Ülikoolis kui mitmes tuntud Saksamaa teadusasutuses.

Miks ei ärka igaüks kergelt?

Mõni inimene ärkab alati enne äratuskella või saab kohe helina peale püsti, teisi ei saa aga jalustki tõmmates hommikul voodist välja.

Miks see nii on?

Inimesed on erinevad. Mõni on lühike, mõni pikk, mõni kiilakas, teisel on kenad pikad juuksed.

Samamoodi on inimesed erinevad ka une osas. Mõni vajab palju und, mõni lühemalt. Üks

on rohkem hommikuinimene ja väsib õhtuks ära, teine ei saa kuidagi hommikul voodist välja ja on just õhtul parimas vormis.

Nagu inimese pikkuse ja silmavärvi puhul, on ka une erinevused geneetilised. See tähendab, et oleme need mingil määral oma vanematelt pärinud.

Kuid erinevalt pikkusest ja silmavärvist saab oma unemustreid siiski pisut muuta. Need, kellel on hommikuti enne kooli raske ärgata, peaksid proovima varem magama minna. Seda on küll lihtsam öelda kui teha, kuid

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

tulemus on vaeva väärt. Koolide varajane algusaeg soosib rohkem neid inimesi ja õpilasi, kes on hommikuses rütmis.

Teadagi ei saa kooliõpilased otsustada, millal tunnid algavad. Suuremaks saades tasub «ööloomadel» leida endale selline töö, kus saab töötunde vabamalt valida, et rahulikult hommikul põõnata ja hilisõhtul tööd teha. Ükskõik, kui erinevad inimesed une suhtes on, magama peavad nad kõik. Mõni vähem, mõni rohkem, aga hea uni on rõõmsa

päeva alus. Esiteks on uni tähtis selleks, et ise oma aju peremees olla: kui oleme väsinud, siis teeme asju, mida võime pärast kahetseda, oleme siis suured või väikesed inimesed. Teiseks toimub une ajal päeval õpitu meeldejätmine ja muude teadmistega seostamine. Seega tuleb enne kontrolltööd või eksamit ikka korralikult magada.

Uni on imerohi meie ajule ja kehale ja see on täitsa tasuta.

Ise oleme rumalad, kui seda imerohtu ei kasuta.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Issi, miks sa jälle üles ei saa?

Juunior

7.–13. mai 2020

Nii me elame JAAPAN

)

15

Leah

(14 h a e L

VANUS

ÕED-VENNAD

14

2

ELUKOHT

Tokyo LEMMIKTUND

kehaline kasvatus

FOTO: ERAKOGU

LEMMIKTOIT

suši ja tempura RIIGIKEELED

jaapani keel

FOTO: AP

FOTO: REUTERS

Selline on riigi lipp

Juulis ja augustis pidid Tokyos toimuma olümpiamängud, kuid need lükati koroonaviiruse tõttu edasi.

Mongoolia

Leah elab Tokyos, kus on koolid suletud, et takistada koroonaviiruse levikut. Tema arvates on kodus koolitöö tegemine tüütu.

L

Tekst: Anne Myklebust Odland Tõlge: Heilika Leinus

Mida arvad sellest, et koolid on suletud?

Mulle see ei meeldi. See ei tähenda, et meil on vaba aeg. Peame koolitööd

Ohhoota meri

Jaapani peaminister Shinzo Abe on otsustanud, et Jaapanis jäävad paljud koolid suletuks.

Pesen kogu aeg käsi

eah on pärit Rootsist, kuid elab Jaapanis.

Kuigi Rootsi võimukandjad otsustasid koolid viiruse levikule vaatamata lahti jätta, pandi Jaapanis õppeasutused kinni.

Mõnes Jaapani linnas käivad õpilased nüüd jälle koolis, kuid Tokyos ja suuremates linnades jäävad need veel suletuks.

Venemaa

tegema kodus. Kui koolid on suletud, ei saa me õpetajatele küsimusi esitada ega neilt abi paluda.

Milliseid ülesandeid koolitööks saate?

Koolil on oma arvutiprogramm, mida peame kasutama. Alguses ei teadnud ma üldse, kuidas see toimima hakkab. Üks ülesannetest oli joonistada endast autoportree. Pean ennast ka filmima hüppenööriga hüppamas ja teisi kehalise kasvatuse õpetajalt saadud ülesandeid täitmas.

Hiina Põhja-Korea

Jaapani meri

JAAPAN

Lõuna-Korea

Kas kardad haigeks jääda?

Mõnikord olen natuke kartnud, kuid tean, et risk koroonaviirusega nakatuda on väga väike. Samas tean, Vietnam et pean tegema kõik selleks, Burma Laos Pesen et nakatumist vältida. kogu aeg käsi.

Kas kannad näomaski?

Paljud inimesed teevad seda ja maski ostmiseks tuleb pikalt järjekorras seista. Ma ei tee seda iga päev, aga kannan maski siis, kui sõidan rongiga tantsutrenni. Teen seda, sest rongis on palju inimesi tihedalt koos.

Stilleha

Ida-Hiina meri

Kas teadsid?

Taiwan

 Jaapanis elab peaaegu

127 miljonit inimest.

Vaata maailmakaarti lk 3 ja näed, kus asub Jaapan.

 Kui koroonaviirus Aasias

levima hakkas, nakatus sellesse ka hulk jaapanlasi.

Seepärast suleti seal ajutiselt koolid.  Nüüd on viiruse levik Jaapanis

kontrolli alla saadud ja osa õpilasi sai juba aprillis taas koolis käima hakata.

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

16

Juunior

7.–13. mai 2020

Tervis

TERVISLIK AMPS

Johandra-Lisett mõtleb välja lihtsaid retsepte

Johandra-Lisett Iljušin (17) teeb tublisti trenni ning kirjutab oma tervislikust elustiilist blogi. Retseptide väljamõtlemisel on ta lausa nii loominguline, et andis mõned kuud tagasi välja oma kokaraamatu.

Tekst: Adele Johanson

K

ogu vaba aeg, mis tüdrukul kooli kõrvalt üle jääb, kulub just söögitegemisele, treenimisele ja blogi kirjutamisele. «Need on kindlad osad minu päevast,» rääkis Johandra-Lisett. Tervislikust toitumisest hakkas ta rohkem huvituma juba 13 aasta vanuselt.

HEA NÕU

Johandra-Liseti toitumisnipid ¤¤ Alusta tasa ja targu, ära pinguta üle.

Alusta väikestest muutustest igapäevaelus, mitte ära tee kohe kõike drastiliselt. ¤¤ Tervislik toit võib olla ka maitsev – leia oma tervislikud lemmikud! ¤¤ Kui tuleb suur magusaisu, siis mõtle esmalt, kas oled sel päeval piisavalt söönud ja vett joonud. Kui jah, siis ei ole sul kõht lihtsalt tühi ja võid endale midagi maitsvat lubada (pigem harva kui tihti).

«Ma olin veidi kogukam kui teised minuvanused ja sattusin selle tõttu veidi norimise alla.

Otsustasin hakata rohkem treenima ja tervislikult sööma.

Langetasin lisakilod ja isegi veidi liiga palju,» tõdes ta. Järgmise sammuna seadis Johandra-Lisett sihiks leida enda jaoks sobiv kehakaal. Nüüd on ta selle saavutanud.

Esimese hooga tähendaski tervislik toitumine tema jaoks vähe söömist ja palju trenni tegemist, kuid tegelikult ei pea see paika. Nüüd on ta jõudnud arusaamisele, et tervislik toitumine peitub tasakaalus ning see ongi õige. Suurema osa ajast sööb ta väga tervislikult, aga kui vahel ikka kange magusaisu peale tuleb, siis ta ennast keelama ei hakka. «Üks mu lemmiksööke, mis tuju rõõmsaks teeb, on kaneelirullid,» teatas ta. Ka vahvlid ja pannkoogid on Johandra lemmikute seas. «Aga samas ei tohiks magustoit olla liiga magus. Mahe ja värske on mu lemmik!»

Oma raamat

Johandra-Lisett sööb tavaliselt neli korda päevas – hommikul, lõunal, seejärel väikse vahepala ja lõpuks õhtusöögi. Kalorite lugemisele ta tähelepanu ei pööra, vaid mõtleb sellele, et kõht peab olema täis, aga üle ei

FOTO: GÜNTHER KÜTTIS

Trenni ja dieedile

maksa süüa. Kuigi ta käib veel keskkoolis, valmistab ta peaaegu kõik oma toidukorrad ise.

«Karantiini ajal kokkame koos kallimaga või jagame ära, et kui üks teeb lõunasöögi, siis teine õhtusöögi. Mulle meeldivad lihtsad ja maitsvad toidud. Aga karantiini ajal olen meeleldi nõus köögis ka mitu tundi

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

Praegu, mil vaba aega on rohkem kui tavaliselt, meeldib tüdrukule tundide viisi kokata.

õhtusööki tegema,» rääkis ta.

Kuna Johandra-Lisett on tubli kokkaja, kellele meeldib ka ise retsepte välja mõelda, andis ta välja koguni oma kokaraamatu «Lihtsuse võlu taldrikul». «Retsepte ei saa lihtsalt mõelda. Mul peab tulema inspiratsioon, mingi hea mõte. Tavaliselt keerutan uusi retsepte nädal

otsa peas, kuni lõpuks proovima asun,» selgitas tüdruk oma mõttelendu.

Raamatu kokkupanek on väga suur töö ning see võttis aega pool aastat. Samas olid seal ka abilised, kes olid töö tegemisel toeks. Esimese viie kuuga on tal pooled raamatud müüdud ja ostuhuvi ainult kasvab.

Juunior

7.–13. mai 2020

Kas teadsid?

17

Botaanikud lahterdavad ka banaanid, arbuusid ja kõrvitsad marjade hulka.

Caesari vrapp (ühele)

Proovi sinagi neid tervislikke retsepte!

 üks täistera lavašileht  meelepäraseid salatilehti  Caesari kastet  tükeldatud tomatit  praetud kanafileeribasid  tükeldatud avokaadot

Võta vrapi põhjaks üks täistera lavašileht. Aseta selle peale salatilehed, seejärel oma maitse järgi Caesari kastet, tükeldatud tomateid, kanafileeribasid ja veidi avokaadot.

Keera kõik lavašilehe sisse rulli.

Vrapi võib valmis teha eelmisel õhtul ja kooli või tööle kaasa võtta.

Kookoseküpsised  120 g kookosjahu  4 muna  100 g vedelat mett  100 g sulatatud kookosõli  1 tl küpsetuspulbrit  1 tl vaniljesuhkrut  natuke soola  tumedat šokolaadi

Sega suures kausis kookosjahu, munad, mesi, kookosõli, küpsetuspulber, vaniljesuhkur ja kaks näpuotsatäit soola. Vooli neist käte vahel pallikesed ja suru need ahjuplaadile väikesteks ringikesteks. Tükelda küpsiste peale pisut tumedat šokolaadi. Pane küpsised ahju 180 kraadi juurde küpsema umbes 15 minutiks.

Marjasmuuti (ühele)  meelepäraseid puuvilju või külmutatud marju: banaani, kiivit, vaarikaid, maasikaid jms  maapähklivõid

RETSEPTIPILDID: ERAKOGU

 piima

Tükelda puuviljad. Pane kõik koostisosad kannmikserisse ja sega seal kokku. Mida vähem piima lisad, seda paksem segu jääb. Kaunista smuuti meelepäraste lisanditega. Pildiloleva smuuti peale on raputatud tšiiaseemneid, mandlilaaste ja vaarikaid.

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

18

Juunior

RIIGISÜMBOLID

Kas tead maailma riikide rahvusloomi?

Küsimustiku koostas: Kelli Põlendik Fotod: Shutterstock

1

Milliste meie naaberriikide rahvusloom on pruunkaru?

ÕIGED VASTUSED: 1. C; 2. B; 3. C; 4. A; 5. B; 6. C; 7. A; 8. B

Loomariik viktoriin

7.–13. mai 2020

2

Milline meie metsade loom on Rootsi rahvussümbol?

A) Läti ja Soome

A) Hirv

B) Soome ja Rootsi

B) Põder

C) Venemaa ja Soome

C) Ilves

3

4

5

Milline müütiline loom ˇ sümboliseerib Sotimaad?

USA rahvuslind on valgepeamerikotkas. Aga rahvusloom?

Ühe Euroopa riigi rahvusloom on piison. Millise?

A) Lohe

A) Piison

A) Läti

B) Kahe peaga kotkas

B) Alligaator

B) Poola

C) Ükssarvik

C) Mustang

C) Saksamaa

6

7

8

Hiinas austatakse draakoneid, aga kes on seal rahvusloom?

Milline vahva neljajalgne on Austraalia rahvusloom?

Meie naaberriigil Lätil on hoopis rahvusputukas. Kes?

A) Gorilla

A) Känguru

A) Maipõrnikas

B) Lumeleopard

B) Koaala

B) Lepatriinu

C) Hiidpanda

C) Vombat

C) Rohutirts

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

Juunior

7.–13. mai 2020 FOTO: SEWERBY HALL AND GARDENS ZOO/REUTERS/SCANPIX

LOOMARIIK EAKAS SULELINE: Inglismaal Sewerby loomaaias tähistas suurt juubelit guaanopingviin Rosie, kellel täitus 30. eluaasta.

Guaanopingviinide keskmine eluiga on 20 aastat ning omataoliste hulgas on Rosie Suurbritannia vanim. Kuigi loomaaed on külastajatele suletud, korraldasid talitajad Rosiele vahva sünnipäevapeo, kust ei puudunud ka kingitused ja õnnitluslaul.

ATLANDI OOKEAN

Saada mulle oma küsimus!

Küsi eksperdilt!

Igas lehes vastab loomaekspert ühele küsimusele. Kui tahaksid midagi teada loomade eluviisi kohta, saada meile küsimus juunior@postimees.ee. Seekord vastab küsimusele zoosemiootik Aleksei Turovski, kes töötab loomaaias ning on kirjutanud loomadest palju raamatuid.

EURAASIA

PÕHJAAMEERIKA

19

AAFRIKA

Miks ei maga jääkaru talveund?

VAIKNE OOKEAN

LÕUNAAMEERIKA

INDIA OOKEAN

KARVANE KUNSTNIK: Kanadas Alberta provintsis elab austraalia lambakoer Rogan, kes oskab maalida ja trips-traps-trulli mängida. Pintsli ja loomadele ohutute värvide abil loob Rogan värvikirevaid teoseid, mille tema perenaine soovijatele maha müüb. Kogu Rogani teenitud raha läheb loomade varjupaikade toetuseks ning see teeb koerast lisaks vahvale talendile tubli heategija.

Minu lemmikloom

FOTO: KUVATÕMMIS VIDEOST/KALLE KRUUS/RMK LOODUSBLOGI

AINULAADNE KOHTUMINE: Hiiumaal märgati aprilli keskpaigas noort hirve, kelle karvastik on tavalise pruunika värvi asemel valge. Ilmselt on hirvel geneetiline mutatsioon leukism, mis põhjustab karvades oleva värvipigmendi osalise puudumise. See muudab looma karvastiku enamjaolt valgeks.

Elea n (9) or

Tere!

Olen Eleanor, 9-aastane, ja see on minu küülik Poppy, 3-aastane.

Poppy on väga isepäine ja metsik. Talle ei meeldi pai ja ta ei tule sülle ka.

Talle meeldivad juhtmed, tapeet ning Barbiede varbad ja näpud. :)

Ei mingit und!

Eleanor

Kas sinul on samuti kodus vahva, nutikas ja pehme karvaga lemmikloom? Või hoopis krutskeid täis loomapoeg? Kui tahad teda meile näidata, siis saada endast ja oma loomast pilt ja kirjeldus (märgi ka vanused) juunior@postimees.ee.

FOTO: SHUTTERSTOCK

FOTO: MEGAN BOLEN/SWNS/SCANPIX

AUSTRAALIA

Sügavat talveund ei maga ükski karuliik. Küll on paljudele liikidele (pruunkaru, baribal jt) omane taliuinak. Taliuinakus karu ei toitu, tema kehatemperatuur ja hingamise sagedus on madal, südamelöökide arv väike. Sedasi koopas või pesas uinakut pidades kulutab ta vähe energiat.

Talveuinakus karu suudab vajadusel kasvõi kohe virguda.

Loomad, kel esineb päris talveuni (siilid, roomajad, kahepaiksed jt), on aga tõsiselt jahtunud ja teadvusetud. Ärganud karu on meeletult näljane ja hakkab toitu otsima. Kui ta on metsas elav pruunkaru, leiab ta seda kohe. Jääkarud elavad aga Arktikas, mis on väga suur ja kasinate toiduvõimalustega paik.

Varuda piisavalt rasva 4–6-kuuseks uinakuks, et terve arktiline talv maha magada, on väga keeruline.

Selleks on võimelised ainult tiined emased, kelle pojad sünnivad novembris-detsembris ja hakkavad kohe emapiimast toituma. Mittetiined emased ja isased peavad terve talve läbima saagiotsinguil aga sadu kuni tuhandeid kilomeetreid. Seetõttu ei maga nad talveuinakut, unest rääkimata.

Poppy (3) www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

20

Juunior

7.–13. mai 2020

Sport

Jüri V i (19) ps

LÜHIDALT

Vormelipiloot kartis akadeemiast väljaviskamist kohal, kuigi eesmärk oli esikolmik.

«Red Bulli noorteprogramm on karm ja arvan, et pole ennast kõige paremini tõestanud. Olen teadlik, et mind võidakse kehvade tulemuste tõttu programmist välja visata,»

rääkis ta. «Pean edasipürgimiseks suuri eesmärke seadma.» Vips oli üllatunud, et ta eelmise hooaja põhjal veel akadeemiasse jäi. «Kartsin sügisel, et mind visatakse välja, kuna ma ei võitnud meistritiitlit.»

FOTO: EERO VABAMÄGI

VORMEL. Vormelipiloot Jüri Vips (19) peab ennast õnnelikuks, et Red Bulli noorteakadeemiasse püsima jäi, olgugi et eesmärgid jäid saavutamata. Vips sõitis eelmisel aastal FIA F3-sarjas ja lõpetas hooaja neljandal

TÕUKA JA VEERE

Rulluisutamist alusta kohapeal seistes Eemalt rulluisutajaid vaadates tundub, et selles pole midagi keerulist – vaja läheb vaid head tasakaalu uiskudel püsimiseks. Õigupoolest on hulk asju, mida võiks alustav rulluisutaja osata, et veeremine oleks sujuv ja ohutu.

Tekst: Maiken Mägi Fotod: Madis Veltman

Mart)a (9

Emma (4)

Lotta (9)

Liisi (11)

r treeneis Tõn

Artu (13) r

Rulluisutamine on tore hobi, kus põhiasjad saab üpris kiirelt selgeks. Trennilapsed saavad päris kenasti hakkama.

R

ulluisukooli peatreener Tõnis Paalme on osav nii edaspidi kui ka tagurpidi veeremisel ning jagab tarkusi teistelegi. Trennides õpitakse mitmeid asju tegema kohal seistes, enne kui saab mõelda

uiskudel tuules vuhisemisele.

Nimelt on tähtis, et rulluisutajal oleks põhioskused teha pöördeid ja uisusammu, pidurdada, kukkuda ja lihtsalt veereda.

«Kui pole üldse uiske jalga saanud, siis proovime kõigepealt nendel seista ja asendeid võtta,

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

et natuke tunnetust saada. Kui on väga keeruline, siis on hea harjutusi teha murul,» kirjeldas treener esimesi samme õppimisel. Seda saab proovida nii trennis kui ka kodus. Esmalt tulekski selgeks õppida kehaasend, uisusamm, veeremise

asend ja õige kukkumine, et endale võimalikult vähe viga teha.

Õpi asendeid

Põhiasendit võttes seisa algul sirgelt, tule põlvedest veidi alla ning kalluta keha ettepoole.

Juunior

7.–13. mai 2020

Möödunud septembris rulluisutas Tõnis Paalme Berliini maratonirajal 42 km tagurpidi ja püstitas tagurpidisõidus maailmarekordi.

LÜHIDALT

Eesti vutiklubid alustasid taas treeningutega JALGPALL. Valitsus lubas 2. maist alustada õuetreeningutega, kui osalejaid on kuni kümme ning järgitakse 2+2 reeglit. Valitsev Eesti jalgpallimeister Tallinna FC Flora seda ka tegi, murule naasis ka

«Õlad, põlved ja varbad olgu kohakuti, siis on tasakaal paigas.

Kui lükkame põlved sirgeks ja keha kallutame, siis kukume kergemini pikali. Kui ei kalluta üldse ette, aga põlved on kõverdatud, kukume selili,» seletas treener. Sellises asendis peaksidki uisutades püsima.

Mida madalamale laskuda, seda kiiremini saab uisutada, aga algajale sobib ka veidi püstisem olek.

«Kui hakkad kukkuma, proovi esimese asjana võtta poolküki asend. Kui saad asendi kätte, ei pruugigi kukkuda. Või kui kukud, siis palju madalamalt,» õpetas Paalme. Ettepoole kukkudes proovi peopesad ja põlved korraga maha panna ja laskuda käpuli. Kui kaitsmed on peal, on kukkumine üsna turvaline. Ka selili kukkudes proovi minna madalale ning ära keera sõrmeotsi selja taha, vaid ettepoole, muidu riskid käe väljaväänamisega. «Ekstreemsetes olukordades juhtub igasugu asju ja kukkumine võib tulla ootamatult, aga kui seda harjutada, on hiljem julgem ja ohutum sõita,» julgustas Paalme. Kui oledki kukkunud, siis pole midagi hullu – tule vaikselt kükki ja siis püsti.

Veere jalalt jalale

Läbi tuleks proovida ka uisusamm. «Peaksime selgeks saama tasakaalu ühel jalal ehk veeremise kordamööda ühelt jalalt teisele,» märkis treener. Alustuseks pane kannad kokku ja tee uiskudega V-tähe kuju. Hakka ühe jalaga veerema ja teisega tõukama. «Alati tuleb eemale tõugata ja siis astuda jalg teisega tagasi kokku, hästi lähedale, et ei jääks harkasendit,» tõi Paalme välja ühe põhivea.

Enne künkast alla vuhisemist peaks harjutama ka veeremise asendit. «Pane jalad kõrvuti. Üks jalg läheb veidi tahapoole, poole uisu jagu, põlvedest pead võrd-

naiskond ja U21 meeskond. Esimese treeningu pärast koroonapausi tegi ka Tallinna FCI Levadia.

Levadia peatreener Martin Reim ütles, et treeningud on piirangute tõttu praegu teistsugused, kuid klubil

Le mänvgaidia jad

pole nende pidamisega probleeme.

«Ootame aega, kui saame midagi rohkemat teha, ja vaatame, kuidas poisid jälle muruväljakul jalgpallisaapaga hakkama saavad,» sõnas ta.

FOTO: MADIS VELTMAN

Kas teadsid?

21

LÜHILUGUDE ALLIKAS: SPORT.POSTIMEES.EE

Laste üks lemmiktrikke on see, kui treener Tõnis võtab kaugelt suure hoo ning hüppab õpilaste rivist üle!

selt kõverdama. Nii on veeremine turvalisem, kehal on rohkem toetuspinda. Kui jalad on kõrvuti, võib seda võrrelda üherattalisega, millel võid kergesti ninali või selili kukkuda. Aga üks jalg ees, on «kaks ratast all», nagu jalgratas,» kirjeldas Paalme.

Pidurdamisel aitab algajat rulluisu kannaklots, kuid Paalme arvates hakkab see keerulisemaid asju õppides segama.

«Mida varem selle ära võtad,

Kui kardad, alusta harjutamist muru peal!

seda kiiremini õpid muud asjad selgeks. Kui õpid erinevaid pidurdusviise, siis oskused paranevad kõvasti.» Kannaklotsiga pidurdades astu jalad kokku, kükita allapoole ja lükka üks jalg põlvest ette sirgeks. Hoo saab maha ka siis, kui sõidad samas asendis muru peale.

Lotta (9) meelest ongi pidurdamine kõige keerulisem. «Pead vaatama, et ei kukuks selili või kõhuli, kui suure hooga pidurdad.» Ta on uisutanud umbes aasta ning kartis veidi, kui trennis hakati kukkumist õppima.

Arturgi (13) tunnistas, et pidurdamine tuleb tal enamasti välja, kuid on vahel ikka raske. Ta alustas rullitamisega umbes seitsmeselt ning pani sel aastal uisud esimest korda alla just loo tegemise ajaks. Martale (9) on samuti pidurdamine raske, kuid tuleb paremini välja kui varem.

Liisi (11) mainis keerulise asjana ära trikid, kuid harjutades saavad needki selgeks. Emma (4) aga ei kartnud trenni tulles ega karda nüüdki midagi.

Rulluisualad Kui põhiasjad selged, proovi neid alasid:  freeskate – ekstreemne ala, sisaldab hüppeid, trikke, tagurpidi sõitu jne;  kiiruisutamine – kiirusele keskendunud ja tehniline;  trikirulluisutamine – trikid rampidel ja käsipuudel;  rull-iluuisutamine – sisaldab iluuisutamise elemente;  slaalomisõidud – torbikute vahel ja ümber;  rullhoki – nagu jäähoki, aga rulluiskudel.

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

22

Juunior

7.–13. mai 2020

Nuputamist & nalju

Naljad

Saada meile vastused ja võida auhindu! juunior@postimees.ee

Ristsõna

Puu otsas istuvad kaks varest ja vaatavad, kuidas mees autot peseb.

«Sa ainult vaata,» ütleb üks tigedalt, «ta kustutab kõik meie kommentaarid!» Öökull lendab öösel metsas ja huikab: «Uhhuu! Uhhuu!»

Ta lendab kogemata vastu puud, kukub maha ja ütleb: «Ohhoo!»

Järgmisel ööl paneb lind pähe kiivri, lendab vastu puud, kukub ja ütleb: «Ahhaa!»

Mälumäng

Sudoku

6 2

3 9 8

3

VÕISTLUS

5 7 1 4 7 3 6 5 1

4 9 2 7 8 3 5 2 9 6 1 4

Vas tu

Kirjuta meile, mitu kolli ajalehest leidsid ning millisel leheküljel nad asuvad. Nii osaled auhinna loosimises.

PAKKUMINE SINULE!

Telli Postimees Juunior oma postkasti hinnaga 8 eurot kuus. (üksikmüügi hind 2,49€) Ajaleht ilmub üks kord nädalas, neljapäeviti.

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

Peidus olevad kollid:

Otsi kolle!

Ingelkoll Jõllkoll Puukkoll Kaksikkoll Möirakoll

Vastused saada: juunior@postimees.ee, meie Facebooki või Instagrami postkasti.

4. Kuusk 5. Nartsiss

sed

Telli Postimees Juunior!

Ahoi! Kas märkasid ajalehes mõnda neist imepisikestest kollidest?

Kas leiad nad üles?

Kapikoll Naerukoll

1. Kadrioru saksa gümnaasiumis 2. Jaapanis 3. Limoneen

1) OTSI LEHEST: Mis koolis õpivad Brittany ja Kimberly?

2) OTSI LEHEST: Mis riigis mõeldi välja emoji’d?

3) OTSI LEHEST: Mis nimega aine lõhkus õhupalli?

4) MÕTLE ISE: Mis liiki puu on teadaolevalt Eesti kõrgeim (48,58 m)? Eelmisel aastal puu küll kuivas ära, aga lähiajal ei tohiks see asjatundjate hinnangul ümber kukkuda.

5) MÕTLE ISE: Selle lille nimi tuleb kreeka keelest ja on arvatavasti tuletatud sõnast ναρκάω (narkaō), mis tähendab «kangestun» või «tuimestun». Nimetus tuleb õie uimastavast lõhnast või alkaloidist, mida taim sisaldab. Lille nimega saab seostada ka üht mittemeeldivat omadust inimestel. Mis lill?

KUIDAS TELLIDA? Esita tellimus e-posti teel

levi@postimees.ee või telefoni teel

666 2525

Juunior

7.–13. mai 2020

Kas sul on koomiks, mille oled ise teinud ja mida tahad meiega jagada?

Saada oma koomiks juunior@postimees.ee või tavapostiga Juuniori toimetusse.

Koomiks peab olema sama suur nagu teised siin lehel olevad.

AUTOR: LAURI UIBO AUTOR: ADEELE AAMER

MINU SÕBER HIIR

KOERAKOOBAS

TITETANTS

Koomiksid

23

Heilika Leinus, reporter heilika.leinus@postimees.ee

Kirjuta meile!

Sinu tagasiside, mõtted ja ideed on alati oodatud.

Võta meiega ühendust meiliaadressil juunior@postimees.ee.

Täname kõiki lapsi, kes on meiega jaganud oma näpunäiteid ja soovitusi!

Postimees Juunior peatoimetaja: Maiken Mägi maiken.magi@postimees.ee

Otsi Postimees Juunior üles sotsiaalmeediast ning jälgi meie tegemisi!

Postimees Juunior

Adele Johanson, reporter adele.johanson@postimees.ee Ester Põldma, keeletoimetaja ester.poldma@postimees.ee

Väljaandja: AS Postimees Grupp Postimees Juunior kasutab Greenline Print kalkulaatorit, et valida kõige keskkonnasõbralikum paber.

Angela Aasamets, keeletoimetaja angela.aasamets@postimees.ee Taavi Kristjuhan, küljendaja taavi.kristjuhan@postimees.ee

Telefon: 666 2244 Aadress: Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Trükk: Kroonpress Disain: RedInk Graafika: Aftenposten

36 g CO2

ID 4f06

Tellimisinfo: tel 666 2525, levi@postimees.ee

www.postimeesjuunior.ee // AJALEHT LASTELE

Juunior Tekst: oen t hi s m O l e Ma

NÃ&#x201E;DALA TEEMA: imeline lillevaip

AJALEHT LASTELE // www.postimeesjuunior.ee

Joonistu Jenny Jo sed : rdahl

9 772674 309017

24