Poola

Poola Poola on l채hedal!

POOLA ERILEHT

31. mai 2012

POOLA ERILEHT

2

31. mAI 2012 Poola Vabariik Ustka

Kolobrzeg

Slupsk

Gdynia Sopot Gdansk

Koszalin

Suwalki

Elblag

Swinoujscie

Olsztyn Szczecin Lomza

Bydgoszcz Torun

Pila

Ostrateka

Bialystok

Ciechanow Gorzow Wielkopolski Wloclawek

Poznan

Plock

Warsaw

Konin

Zielona Gora

Leszno

Siedlce Skierniewice

Sieradz

Radom Piotrkow Trybunalski

Legnica

Biala Podlaska

Lodz

Kalisz

Glogow

Lublin

Wroclaw

Chelm

Jelenia Walbrzych

Czestochowa

Opole

Kielce

Zamosc Tarnobrzeg

Bytom Gliwice

Katowice

Krakow

Tarnow

Bielsko-Biala Nowy Sacz

Rzeszow

Krosno

Przemysl

Poola Vabariigi lipp

Austatud Postimehe lugejad GRZEGORZ M. POZNAŃSKI Poola Vabariigi suursaadik Eestis

M

ul on erakordselt hea meel, et juba teist aastat järjest saab Poola Suursaatkond Eestis koostöös ajalehega Postimees ning Poola Majandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Põllumajandusturu Agentuuri, Poola Informatsiooni ja Välisinvesteeringute Agentuuri ning sponsorfirmade toetusel välja anda Poola-teemalise erilehe. Loodan, et leiate siit palju huvitavat lugemist.

Poolat ja Eestit ühendavad tugevad ajaloolised sidemed ning tõeline ühtsustunne. 80 aastat tagasi avas Poola firma LOT Lennuliinid esimest korda õhuliini Tallinna. 20 aastat tagasi sõlmisid Poola ja Eesti sõpruse, koostöö ja heanaaberlikkuse lepingu. Igal aastal hoolitsevad meie riikide kõrgeimad võimuorganid heade suhete jätkumise eest ning toimuvad olulised riiklikud visiidid. Kuid lisaks eeltoodud näidetele on mul samas tunne, et meil on jätkuvalt võimalus teineteise kohta veel palju uut ja huvitavat teada saada. Seetõttu sai tehtud ka käesolev erileht, milles tutvustame teile Poolat kui eduka majandusega riiki, mis võiks saada eestlastele heaks partneriks äritegevuses. Näitame teile ka Poolat kui atraktiivset reisisihtmaad kogu selle kultuurilise, ajaloolise ja turismimagnetite rikkuses.

Lehest leiate infot ka Poola saatkonna korraldatavate Poola päevade kohta Eestis, mis toimuvad Tallinnas 9.–15. juunini. Olete väga oodatud osalema ning omalt poolt pakume teile rohkelt huvitavaid üritusi. Usun, et Poola päevad tõendavad, et Poola on Eestile ja eestlastele tõepoolest väga lähedal!

Isegi lähemal, kui see paljudele teist näib.

Olles juba poolteist aastat Poola Vabariigi suursaadik Eestis, veendun iga päev, et on palju põhjusi, miks sõlmida poolakate ja eestlaste vahel lähedasi kontakte, olla üksteisemõistmises ning luua tõeline sõprusside. Olen teile selle kõige eest väga tänulik!

Nii nagu siiamaani, hakkab Poola saatkond ka tulevikus olema toeks kontaktide loomisel ja arendamisel meie riikide ja inimeste vahel kõigis valdkondades: majanduses, kultuuris, teaduses ning inimestevahelistes läbikäimises.

Kui teil on häid mõtteid uuteks algatusteks, siis kutsun teid kõiki meiega koostööle!

Poola Vabariigi vapp Foto: Stanisław Tokarski-Fotolia.com

Foto: nyul-Fotolia.com

Poola – hea asukoht sinu äri jaoks Suurepärased investeerimisvõimalused tõmbavad Poolasse ligi kapitali Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast. Mis õigupoolest meelitab investoreid Poolasse?

P

oola asub kõikidest investeerimisatraktiivsust hindavates reitingutes esikohtadel.

Uuringuagentuuri FDI Intelligence’i (Briti meediagrupile The Financial Times kuuluv uuringuagentuur) järgi on Poola kolmas riik maailmas, kuhu soovitatakse teha suuremahulisi tööstusinvesteeringuid ning ÜRO Kaubandusja Arengukonverents UNCTAD asetas Poola maailma atraktiivseimate investeerimiskohtade reitingus 6. kohale. Ernst & Youngi aruande järgi on Poola üks paremaid kohti investeerimiseks Euroopas. Välisinvestorite suur huvi on seotud mitme teguriga. Muu hulgas hindavad investorid kõrgelt Poola majanduse stabiilsust, kvalifitseeritud spetsialiste, suurt siseturgu ja investeerimisvõimalusi. Poola on muutunud oluliseks tegijaks Euroopa majanduskaardil. Üks suuremaid Vana Maailma riike osutus majanduskriisi tingimustes vastupidavamaks, kui enamik rohkem arenenud majandusi kogu maailmas. Seda tänu ratsionaalsele juhtimisele ja tarbijatele, kes ei löönud kartma, kuuldes majandusprognoose ning see

Poola Informatsiooni ja Välisinvesteeringute agentuur (PaIiIZ) Pealinn Pindala Rahvaarv

Poola Informatsiooni ja Välisinvesteeringute Agentuur AS teenindab investoreid juba 19 aastat. PAIiIZi missiooniks on ärgitada välisfirmasid alustama oma tegevust Poolas. Agentuur pakub nõustamist investeerimisprotsessi igas faasis, abi õigusaktide tõlgendamisel, äripartnerite ja investeerimiseks atraktiivsete kohtade otsimisel, ligipääsu majandusinfole. PAIiIZ tegeleb ka Poola majanduse positiivse maine loomisega maailmas, reklaamib Poola tooteid ja teenuseid, korraldades konverentse, seminare ja näitusi, avaldab infomaterjale majandusteemadel, teeb reklaamikampaaniaid ning koostööd ajakirjandusega.

andis majandusarengule siseturul hoogu juurde.

Poola suurimaks väärtuseks on kahtlemata tema inimesed.

Poolakad on haritumaid rahvaid Euroopas, edestades selles mõttes näiteks Saksamaad, Prantsusmaad ja Suurbritanniat: iga kümnes tudeng Euroopas on poolakas.

Haritud ökonomiste, insenere, programmeerijaid ja teadlasi hindavad kõrgelt IT ja uuringute arenduse R&D sektorite firmad, mida on Poolas iga aastaga üha rohkem.

Poolat hindavad kõrgelt rahvusvahelised ettevõtted, tänu millele kasvab pidevalt investeerimisprojektide arv. Poola Informatsiooni ja Välisinvesteeringu-

te Agentuuri poolt 2011. aastal lõpetatud investeerimisprojektide arv oli 73% suurem kui aastal 2010. Eriti populaarne on välisinvestorite seas BPO (Business Process Offshoring) teenuste sektor, samuti transpordivahendite, uuringute arenduse R&D, IT ja masinasektor. Investorid saavad kasutada Poolas mitut toetusvõimalust: tulumaksuvabastust 14. erimajandustsoonis, riigigrante Poola majandusele strateegilise tähendusega investeeringute puhul ning ELi toetusi. Poola on suurim Euroopa fondide kasutaja, saades umbes miljard eurot infrastruktuuri innovaatilise majanduse ja uute tehnoloogiate arendamiseks.

Poolas tegutsevatel ettevõtjatel on ligipääs Kesk- ja Ida-Euroopa suurimale turule. Poolas elab 38 miljonit tarbijat, olles nii elanikkonna arvult Euroopas kuues riik. Poola on ELi, WTO, NATO liige ning vaieldamatu poliitiline ja majandusliider oma regioonis.

Poolakatel on mitmeid põhjusi uhkust tunda ning see teeb neist Euroopa ühe optimistlikuma rahva.

Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank tunnistas poolakad eluga enim rahul olevaks rahvaks.

Poola on «roheline saar» – maa, kus majandusnäitajad kasvavad.

Varssavi 312 683 km2 38 501 000 (2011) President Bronisław Komorowski Peaminister Donald Tusk Iseseisvus 11. november 1918 Rahaühik zlott (PLN)

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas Suur-Karja 1 10140 Tallinn

Poola investeerimispakkumistega saab tutvuda aadressil: www.investinpoland.gov.pl

Pro Polonia — me armastame Poolat!

2003. aastal Poola Suursaatkonna juures loodud Poola–Eesti Äriklubist on nüüdseks välja kasvanud erineva valdkonna ettevõtteid ja eraisikuid ühendav tegus organisatsioon MTÜ Pro Polonia. Tänu Poola ja Eesti geograafilisele lähedusele ning ühistele huvidele on meie kaubandus-, majandus- ja kultuurisidemed üha enam tihenemas ja integreerumas. 2012. aastal registreeritud Poola–Eesti Klubi MTÜ Pro Polonia seob erineva valdkonna kompetentse nii Eestist kui Poolast ning on suunatud ühtse koostöö edasisele arendamisele. Klubi ridadesse kuuluvatel inimestel on väga hea ülevaade ja kogemused Poola turul tegutsemisel ning nad on avatud oma kogemuste jagamiseks kõigile, kel on Poola vastu sügavam huvi. Kaheksa tegutsemisaasta jooksul on

Teemalehe materjalid: Poola Suursaatkond Tallinnas, Poola Majandusministeerium, Poola Välisministeerium, Poola Pőllumajandusturu Agentuur, Poola Regionaal- ja Kohalike Toodete Koda (PIPRiL), Poola Investeeringute Agentuur, Poola Turismiorganisatsioon, Poola Filmiinstituut, Pro Polonia, ajakiri Polish Food, Thermoelement.

klubi korraldanud erinevaid koolitusi ja seminare tutvustamaks nii Poola kui Eesti majanduskeskkonda ja kultuuri. Erinevate ürituste raames on klubi külalisteks olnud nii mõlema riigi kõrged riigiametnikud, diplomaadid kui kultuuriinimesed. Äriklubi senisest tegevusest on saanud tuule tiibadesse ka mitmed Eesti majanduses tuntud kaubandusettevõtted, kelle tootevalikust võib leida palju tunnustatud ja häid Poola tooteid. Poola Suursaatkonnaga ühise koostöö raames on muu hulgas osaletud nii Tallinna toidumessil kui Poola köögi ja toidu päevadel RIMI Hypermarketites. Aktiivne tegevus toimub ka kultuurivaldkonnas ning üha enam eestlasi on enda jaoks taasavastanud Poola kui turismimaa. Üheks tänavuseks olulise-

Tel (+372) 627 8201 Tel (+372) 627 8208, 627 8211 (konsulaar- ja viisaküsimused) Faks (+372) 644 5221 E-post: eetalamb@msz.gov.pl tallinn.amb.rk@msz.gov.pl (konsulaar- ja viisaküsimused) Info: www.tallinn.polemb.net Facebook’i konto: Embassy of the Republic of Poland Poola-Eesti Klubi Pro Polonia: www.poola.ee

Pro Polonia üritus. maks ettevõtmiseks on osalemine juunikuus Eestis toimuvate Poola päevade korraldamisel. Pro Polonia liikmeteks on oodatud kõik ettevõtted, organisatsioonid ja eraisikud, kellel on Poolas huve

Esikülje fotod: red2000-Fotolia.com, Poola Põllumajandusministeerium, Tanja Bagusat, Alexander Raths, Poola Turismiorganisatsioon, Nightman1965-Fotolia.com Poola Suursaatkonna poolne koordinaator: Oksana Kustova. Tõlkija: Mairi Ernits

ning kes soovivad osaleda Poola– Eesti koostöös. Klubi tegevuse kohta leiad täpsemat infot kodulehelt: www.poola.ee

Erilehe toimetaja: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee Reklaam: Marika Jahilo, marika.jahilo@postimees.ee Mae-Britt Eskola, mae-britt.eskola@postimees.ee

Skandinaavia-Poola Kaubanduskoda: www.spcc.pl Skandinaavia-Poola Ekspordi Keskus: www.spec.ee Poola Vabariigi ametlik infoportaal: www.poland.gov.pl

Küljendus: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn Tel 666 2202, faks 666 2301

POOLA ERILEHT

31. mAI 2012

3

Poola ootab eesti ettevõtjaid koostööle ja investeerima Poola on tugeva majandusbaasiga riik, kus elab 24% Ida-Euroopa elanikkonnast ning Poola osa regiooni SKPst moodustab 40%.

Koos riigi ettevõtjasõbraliku poliitikaga loob see väga soodsaid tingimusi investeerimiseks ja äriedu saavutamiseks.

Fotod: 3x Poola Põllumajandusturu Agentuur

WALDEMAR PAWLAK Poola asepeaminister, majandusminister

M

eie majandus osutus hästi kindlustatuks maailma majanduskriisi vastu.

Tänu mõistlikule juhtimisele, paindlikule rahanduspoliitikale ja tööstustoodangu mitmekesisusele kasvas riigi atraktiivsus välisinvestorite silmis oluliselt. Poolal on majanduslikult ja poliitiliselt stabiilse riigi maine, mis tähendab, et meie sammud ettevõtlustegevuse soodustamise ja lihtsustamise suunas on vilja kandnud.

Ernst & Young’i aruande järgi on Poola Euroopas kolmandal kohal uute töökohtade poolest, mis loodi tänu välisinvesteeringutele ning seitsmendal kohal uute investeerimisprojektide elluviimise poolest. Kriis näitas ka seda, et välispartnerid usaldavad Poolat – nad otsustasid jätta oma

kasumi Poolasse, selle asemel et suunata kasum emafirmadesse ja parandada nende rahalist olukorda. See puudutas eelkõige pangandussektorit, mis tõendab, et välisinvestorid hindavad kõrgelt Poola stabiilsust ning on huvitatud oma tegevuse arendamisest meie riigis.

Tulles vastu investorite ootustele töötasime välja «Poola majandusele olulise tähtsusega investeeringute toetamise süsteemi». Süsteemis sisalduvad lahendused on võrreldes naaberriikides rakendatavate samalaadsete süsteemidega konkurentsivõimelisemad. Viimastel aastatel on õnnestunud Poolal tänu aktiivsele investeeringute toetamisele ja ulatuslikele Aasia firmade projektidele saada juhtivaks tele- ja LCD-ekraanide tootjaks ning samas võita juhtivpositsioon peaaegu kõikide tuntud kontsernide kodutehnika tootmises. Ka transpordivahendite tootmine areneb Poolas hästi: toodame peamiselt väikese ja keskmise suurusega sõiduautosid.

Poola majanduse konkurentsivõimelisuse jätkuva kasvu peamiseks teguriks on erakordselt dünaamiline (eriti viimastel aastatel) infotehnoloogiale toetuva tänapäevaste teenuste sektori areng. Vaatamata suhteliselt headele tulemustele jätkame oma tegevust, mille eesmärgiks on luua oma riigis Euroopa mastaabis parimad tingimused ettevõtluseks.

Majandusministeerium töötab järjekindlalt selle nimel, et likvideerida kõik administratiivsed ja õiguslikud tõkked, mida peaksid tundma eelkõige väikesed ja keskmised ettevõtted. Ettevõtjate õlgadel oleva administratiivkohustuste koorma vähendamine säästab aega, vähendab kulusid ja parandab ettevõtlustegevuse efektiivsust. Õiguslike lahenduste parem kvaliteet soodustab investeerimisprotsesse, loob tingimusi kaubandustegevuse arenguks ja tõhustab majandustulemuslikkust.

Majanduskasvu kõrge tempo säilitamisel on tähtis roll ELi fondidel. Kasutame neid vahendeid ärikeskkonna parandamiseks – investeerides kommunikatsiooni infostruktuuri ja infotehnoloogiasse. Teiselt poolt aga suunatakse suur rahavool vahetult ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmistele, et toetada nende innovaatilisust ning moodsate tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Paigutades oma kapitali soodsa geograafilise asukoha ning suure ja elava siseturuga riiki, avanevad ettevõtjatele uued arenguperspektiivid. Arenenud infrastruktuur ning Lääne- ja Ida-Euroopa turgude lähedus teevad võimalikuks eksporditegevuse arendamise ja uute tarbijateni jõudmise.

Poola toidutraditsioonide kaitseks ja populariseerimiseks

E

nam kui kahesajaliikmeline Poola Regionaal- ja Kohalike Toodete Koja (PIPRiL) tootjate äriorganisatsioon tegutseb alates 2004. aastast ning selle ellukutsumise eesmärk oli eelkõige vajadus suurendada Poola toiduainetootjate, -töötlejate, kontrollinstitutsioonide, omavalitsuste ja tarbijate teadlikkust. Sest on äärmiselt oluline, et kogu ühiskond tervikuna mõistaks, missugust rolli mängivad Poola traditsioonilised ja regionaalsed tooted nii Poola siseturul, Euroopa Liidus kui ka laiemalt kogu eksporditurul. Koja tegevuse teine eesmärk on aktiivselt osaleda samuti nende toodete määratlemisel, mis pole veel piisavalt tähelepanu ja laialdasemat tunnustust leidnud.

Sertifitseerimise abil saavad need toiduained kinnituse, et neid toodetakse kooskõlas pikaajaliste traditsiooniliste tootmis- ja valmistamismeetodite järgi ning et neid ei toodeta ega müüda suurtes kogustes. Võttes arvesse Poola põllumajandustraditsioone ja perekondlike

talumajapidamiste osatähtsust, rohkearvulise tööjõu olemasolu maarajoonides, puhast rikkumata looduskeskkonda ning rikast ja eripalgelist kultuuripärandit, on Poolal väga suur potentsiaal just traditsiooniliste regionaalsete ja kohalike toiduainete tootmiseks. PIPRiLi tegevus on suunatud senise olukorra parendamisele, et lähendada kohaliku toidu väärtustamise ja tootmise põhimõtteid teistele Euroopa riikidele. Just see ongi praegu loomisel olevate omavalitsuslike majandusüksuste põhiülesandeks ning äärmiselt oluline väiketootjate jaoks, kes seda laadi tooteid juba valmistavad või tootmise alustamiseks valmistuvad.

PIPRiL koos Poola maakondade liiduga on ELi riikide analoogsete kvaliteedisüsteemide eeskujul juba välja töötanud esimese kodumaise Poola traditsiooniliste kvaliteettoiduainete ja -toodete eristamise ja kontrollisüsteemi. Kodumaine kvaliteedisüsteem «Kvaliteettraditsioon» (Jakość Tradycja) sai põllumajanduse ja maaelu

arengu ministri tunnustuse ning seda aktsepteeris ka Euroopa Komisjon. Süsteemi eesmärk on kõrge kvaliteediga toiduaineid tunnustada, võttes arvesse eelkõige Poola oma traditsioonilisi, regionaalseid ja kohalikke tooteid. Praegu on «Kvaliteettraditsiooni» märk omistatud enam kui 40 tootele.

Poola Põllumajandusturu agentuur Poola Põllumajandusturu Agentuuri tegevus põllumajanduse ja toiduainete turu toetamisel hõlmab 20 kaubagruppi, hallatakse rohkem kui 50 meedet ja toetusmehhanismi. Oma põhikirjaliste ülesannete raames tegeletakse ka põllumajandustoodete ja toiduainete tutvustamisega, infokogumisega, korraldatakse laiaulatuslikke turu-uuringuid ning aidatakse Poola ettevõtjail jõuda oma toodetega kolmandate riikide turgudele. 2004. aasta aprillis sai Poola Põllumajandusturu Agentuur akrediteeringu ning omandas seeläbi Euroopa Liidu rahastatava institutsiooni staatuse, täites seda funktsiooni efektiivselt siiamaani.

Poola Vabariigi Suursaatkonna initsiatiivil korraldab Poola Põllumajandusturu Agentuur Poola ettevõtjate osavõttu Tallinnas Solarise keskuses 9.–13. juunini toimuvatel Poola päevadel. PPA infoletis tutvustatakse muu hulgas Poola vorsti- ja juustutooteid, küpsiseid, puuviljakonserve ning maiustusi. Kutsume teid osalema Poola päevadel Eestis!

Poola maitseb!

T

änu soodsatele geograafilistele ja looduslikele tingimustele on Poolal suur potentsiaal põllumajandustootmises, nii tootmismahtude kui ka kvaliteedi osas.

Poola on ELis juhtival positsioonil teravilja, puuviljade (õunte, maasikate, vaarikate, mustade sõstarde, murelite, kirsside) ja köögiviljade tootmises ning üks suuremaid kartuli-, külmutatud köögi- ja puuviljade ning šampinjonide tootjaid.

Poola ettevõtjad on viiendal kohal Euroopas sea- ja linnuliha tootmises ning märkimisväärsed on ka loomaliha tootmismahud. Poola põllumajandus, mis toetub suures osas perefarmidele, ühendab traditsioone ja tänapäevasust. Tänu oma struktuurile ja kasutatavatele tootmismeetmetele (mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite vähesele kasutamisele ning loomakarjade väiksemale kontsentratsioonile) ei avalda see negatiivset mõju looduslikule keskkonnale ja maastikule. Samas aga loob suurepärase baasi täisväärtuslike ja tervislike põllu-, aia- ja loomset päritolu saaduste tootmiseks, vahetuks kasutamiseks ja töötlemiseks, sh ökotoodete tootmiseks.

ELiga ühinemine andis Poola toidutootjatele võimaluse tõestada end suurel ja nõudlikul Euroopa turul. Poola ettevõtjad võtsid kiiresti kasutusele moodsad toidutöötlustehnoloogiad ja toiduohutusnõuded.

Tooraineid, mida toodetakse suures osas traditsioonilisel viisil, töödeldakse tänapäevastes toidutööstusettevõtetes. Poola toiduainetööstuse ettevõtted täidavad kõiki Euroopa kvaliteedinorme. Poola toiduained konkureerivad edukalt teiste ELi tootjate toodetega, pälvides tarbijate tunnustust, mida kinnitab riigi põllumajandussaaduste ja toidukaupade suur eksport. Ekspordis väheneb pidevalt toorainete osakaal ja kasvab töödeldud toiduainete hulk. Eriti konkurentsivõimelised on Poola toiduainetööstuses liha-, piima-, puu- ja köögivilja-, kondiitritoodete ja teravilja töötlemise sektorid. Poola on tuntud liha ja lihatoodete eksportija. Viimastel aastatel on eriti jõudsalt kasvanud linnuja loomaliha eksport. Suurt kasvu on näha ka lihatoodete ekspordis,

sh välismaal üha populaarsemateks muutuvate Poola sealihavorstide ja -sinkide ekspordis. Kasvab ka piimatoodete eksport.

Omades rikast toorainebaasi, mis funktsioneerib looduslikult puhtas keskkonnas, on Poolal võimalik eksportida mitte ainult värskeid puuvilju, vaid arendada ka puu- ja köögiviljamahlade, külmutatud puu- ja köögiviljade (nende tootmises on Poola esikohal Euroopas) ning muude puu- ja köögiviljatoodete tootmist ja eksporti.

Suur osakaal Poola ekspordis on ka leiva- ja kondiitritoodetel.

Poola toodab väga head šokolaadi, maitsvaid kompvekke ja muid šokolaaditooteid. Kondiitritööstuse toodete eksport kasvab järjepidevalt.

Poola maiustusi eksporditakse mitmesse Euroopa riiki ja kaugemalegi (USA, Kanada, Saudi Araabia, Türgi). Kõrgelt hinnatav Poola humal ja allikavesi võimaldavad villida head kohalikku õlut, mille tootmine ja eksport on viimastel aastatel tunduvalt hoogustunud. Suurt tunnustust on pälvinud maailmaturgudel ka Poola kange viin. Alkoholijookide alla kuuluvad veel rahvuslikud meejoogid (sõltuvalt klassist: półtorak, dwójniak i trójniak).

Poola suurimaks kaubanduspartneriks on ELi riigid. Viimastel aastatel on õnnestunud Poola ettevõtjatel taastada koostöö ka SRÜ riikidega ning leida uusi kontakte maailma kaugemates regioonides nagu USA, Kanada, Hiina ja Korea.

Lisaks tänapäevase toidutööstuse toodetele on Poolal pakkuda ka erilisi regionaaltooteid. Euroopa Liidu kvaliteedisüsteemis registreeritud kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toodete loetelus on 34 Poola regionaaltoodet, sh mesi, meejoogid, juustud, lihatooted, köögiviljad, puuviljad, leib ja erinevad kondiitritooted.

Välisturistid hindavad kõrgelt erinevates Poola regioonides serveeritavate traditsiooniliste roogade suurt valikut. Nende retsepte pärandatakse edasi põlvest põlve.

Praegu on Poola süsteemide raames registreeritud 962 Poola traditsioonilist toidutoodet, nende hulgas on juustud, kohupiimad, jäätised, leivad, koogid, küpsised (sh präänikud, masurka- ja biskviitkoogid,

sarvesaiad, vahvlid, erinevad pannkoogid, tordid, sõõrikud, «kurepesad»), supid, vareenikud, klimbid, makaronid, erineval viisil valmistatud liha, kala, puu- ja köögiviljad, seened ning mesi, veinid, õlled, nalivkad, liköörid, viinad, mahlad ja mitmed teised alkoholivabad joogid. Tänu kasutatavatele retseptidele ja tehnoloogiatele on Poola toodetel lisaks suurepärasele maitsele ka meeldiv aroom.

Poola köök on olnud alati avatud uuele ja heale kõikjalt maailmast. Poola köögis on tunda Itaalia, Prantsuse, Saksa, Vene, Juudi rahvusköökide mõju. Sellele vaatamata on Poola köögil õnnestunud säilitada originaalsus, mis tuleneb kliima- ja mullatingimustest ning siin olevast floorast ja faunast. Tulenevalt lühikesest vegetatsiooniperioodist sellel laiuskraadil õpiti Poolas kiiresti toiduainete konserveerimise viise: marineerimist, hapendamist, suitsutamist ja soolamist. Marineeriti liha, kala, köögivilju, puuvilju ja seeni, hapendati kurke ja kapsast. Liha ja kala suitsutati ja soolati. Need protsessid mitte ainult ei pikendanud toidu säilitusaega, vaid lisasid ka spetsiifilist maitset, lõhna ja värvi. Poola köögis on palju toiduaineid, mida teistes maailma regioonides ei tunta. Üha rohkem maitsevad väliskülalistele Poola lihatooted, leib, kondiitritooted, šokolaad. Poola vorstid, jahivorstikesed, singid ja leivatooted on eriliselt maitsvad. Tähelepanu väärivad ka erineval viisil valmistatud Poola magevee- ja merekalad, sea-, linnu-, metsloomaliha ning supid.

Lisaks traditsioonilistele suppidele, mida serveeritakse ka teistes riikides, on Poola eripäraks żurek ja erinevat sorti boršid. Rahvusroogadest on hinnatud pierogi’d, kartulipannkoogid, bigos’id ja flak’id. Poola köögis kasutatakse palju metsaseeni, millest eriti kõrgelt hinnatakse kuuseriisikaid ja puravikke. Poola puuviljadel on hea maitse, lõhn ja looduslik värskus, eriti maasikatel, mustadel sõstardel, murelitel, kirssidel, õuntel ja vaarikatel. Poola põllumaasikal ei ole Euroopas ja maailmas konkurente. Ka Poola puu- ja köögiviljamahlu (eriti õunamahla), moose ja muid töödeldud puu- ja köögiviljatooteid hindavad tarbijad kõrgelt.

POOLA ERILEHT

4

31. mAI 2012

Poola pesutootjad panevad läbilöögi nimel õlad kokku 9.–15. juunini Solarise Keskuses toimuvate Poola päevade raames on muu hulgas esindatud Poola pesutootjad. Poola Pesutootjate Koja esimees Jacek Tracz räägib, kuidas Poola tootjad oma positsioone siseja välisturgudel tugevdavad ning mis neid seejuures aitab. Intervjueeris Riina Luik.

Alles / pesukollektsioon Skyline

Poola Suursaatkond Tallinnas korraldab 9.–15. juunini Solarise Keskuses Poola päevi. Selle nädala jooksul toimuvad Solarise aatriumis, Apollos, jäätisekohvikus Kehrwieder, kinos Artis ja restoranis Lido mitmesugused Poola üritused – esitlused, degusteerimised, filmifestival, kirjandusõhtud, lasteüritused ja palju muud. Täpne ürituste kava on üleval saatkonna Facebookis, kodulehel www.tallinn.polemb.net ja Solarise Keskuse kodulehel www.solaris.ee.

Solarise toidupoes algavad Poola päevad juba 8. juunil ning kestavad 15. juunini! Nädala jooksul on võimalik osaleda loosimises, mille peaauhinnaks on nädalavahetus Varssavis. Selleks on vaja täita loosimiskupong Poola päevade kava voldikust ning viia see aatriumis asuvasse loosimiskasti. Iga päev loositakse välja üks finalist, 15. juunil toimub aatriumis suur loosimine, kus lisaks peaauhinnale on ka muid väärtuslikke auhindu.

11. juunil kl 15 korraldatakse koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga Poola kontaktpäev, millest võtavad osa Poola pesu-, toidu-, mänguplatside, punutud toodete, eksklusiivsete suveniiride jms tootjad.

Info: http://www.koda.ee/koolitused-uritused/koik-uritused/?id=17657

Mis oli õigupoolest Poola Pesutootjate Koja loomise ajendiks?

Poola Pesutootjate Koda (PCU) asutati 1999. aastal Łódźis, eesmärgiga arendada tihedamat koostööd pesutootjate ja distribuutorite vahel. Samuti oli meil kavas ühendada ja tugevdada selles sektoris tegutsejate read ning aidata neil luua tugevad oma tootemargid. Kõiki toona seatud eesmärke küll kahjuks saavutada ei õnnestunud, kuid ometi on koostöö käivitunud ning sellel on ilmnenud palju positiivseid külgi.

Mis on antud organisatsiooni tegevuse eesmärk – kas eelkõige innustada ja toetada kohalikke tootjaid, või julgustada nende läbimurret rahvusvahelisel pesuturul?

Eesmärk on tõepoolest ärgitada ja innustada ettevõtete tegevust mitmel rindel, kaasa arvatud julgustada neid testima välisturge.

Oleme veendunud, et koos tegutsemine julgustab ettevõtteid hiljem ka üksi julgemalt tegutsema ja sihte seadma.

Mitu pesutootmisettevõtet ühendusse kuulub ja kui palju neist osaleb Poola päevadel Tallinnas?

Algselt kuulus kotta 105 tootjat, kuid nüüdseks on jätkusuutlikult tegutsevaid jäänud alles 20, neist

Poola päevade kava 9. juuni omakorda viis tulevad oma pesu näitama ka Tallinna.

Kas need kakskümmend tootjat on kuidagi ka spetsialiseerunud: igapäevapesu, luksuspesu, medi-line, rannariided?

Püüdsime teha valiku selle alusel, et Tallinna tuleks võimalikult laia toodetegruppi esindavad pesutootjad ning seetõttu näitame ja pakume Solarises nii lihtsat kui luksuslikku pesumoodi, medi-line pesu ja ööriideid.

Missugused plaanid on teil seoses Eesti turuga?

Meie plaanid Eestis on lihtsad:

tahame turgu testida, leida ja luua koostöökontaktid siinsete ettevõtetega.

Alates 1998. aastast annab Pesutootjate Koda välja ajakirja Modna bielizna (eesti k Moodne pesu). Kuidas see ajakiri sündis?

Ajakirja Modna bielizna sünd oli loomulik ja isegi hädavajalik – meil oli tol hetkel enam kui 300 suur- ja väiketootjat, kellel aga puudusid rahalised võimalused enesereklaamiks Poola meediaturul. Ja samal ajal oli meil umbes sada väikest ja keskmist hulgimüüjat ning enam kui 300 jaekauplejat – osapooled oli vaja liht-

salt kokku viia. Seda me ajakirja kaudu ka tegime – tootjad olid nii ostjate kui ka kaupmeeste pilgu all, koos ühtede kaante vahel. See tegi kõigi osapoolte huvide ühitamise lihtsaks ja majanduslikult kasulikuks. Opereerime edukalt ka Vene ja Tšehhi turul juba neliteist aastat.

Millega peab tänapäeval nii kodumaisel kui välisturul läbi lüüa tahtev pesutootja eelkõige arvestama?

See on raskeim kõigist eelnenud küsimustest, kuid ma arvan, et tootjal tuleb üles leida oma turunišš, oma segment ning olla väga paindlik selle muutuste suhtes.

Maja, mis kestab ja hoiab sooja Kas on võimalik ehitada maja, mille küttekulude kokkuhoid võrreldes teistega on peaaegu kümnekordne? Jah, on küll. Kuid me ei räägi siinkohal erinevatest küttelahendustest, vaid termoplokkidest.

M

is asi on termoelement ehk rahvakeeli termoplokk? See on polüstüroolist – näiteks NEOPOR®’ist – edasiarendatud eriti heade soojusisolatsiooni omadustega ülikerge õõnes raketisplokk. Õõnesplokid laotakse seinaks sama lihtsalt kui Lego klotsid ning valatakse iga 1,5–3 m ladumisrea järel seest betooni täis. Tulemuseks on monoliitne sein, mis on kahelt poolt soojakindel, sissepoole ja väljapoole soojust peegeldav ning väga püsiv. Kuigi termoploki hind ei ole nii odav kui mõnel muul traditsioonilisel ehitusplokil, pole sellest ehitamine tegelikult kallim. See aga ongi ju ehitamisel tähtsaim – kui palju mul raha lõppkokkuvõttes kulub.

Termoplokkidest ehitamisel jäävad ära mitmed ehitamisel kasutatavad tavamaterjalid, kulud nende soetamisel ja nendega seonduvad tööprotsessid: pole vaja osta ja paigaldada täiendavat soojustust, aurutõkkeid, puudub vajadus kasutada tõstemehhanisme ning palgata erineva väljaõppega tööjõudu. Termoplokkidest ehitamise tulemuseks on monoliitbetoonist hoone, mis ekspluatatsiooniealt ületab kõiki teisi ning on samas ülimalt soojapidav, energiasäästlik ja tervislik.

Põhjus, miks valdav enamik passiivmaju on ehitatud termoplokkidest peitub selles, et ükski teine

materjal ei anna sama hinna ja tööjõukulu juures sellist soojakindlat hoonet. Ka rõhutestides on termoplokkidest hooned sama ehituskvaliteedi puhul teistest peajagu üle. Termoplokke valmistatakse erineva paksusega, sõltuvalt tellija soovist ehitada soojapidavam maja.

Termoplokke valmistab Poolas tehas IZODOM 2000 Polska, mis on asutatud 1991. aastal. Tootmist alustati vaid kaheksa erineva plokitüübiga. Nüüd on sortimendis üle saja elemendi, mille abil on võimalik valmis ehitada kogu maja nii kaarseinte, katusesoojustuse kui mõistagi termovundamendiga.

IZODOMi tehasest on aja jooksul kasvanud Euroopa suurim termoplokkide tootja, kelle elemente turustatakse pea üle kogu maailma.

Tooraine on kvaliteetseim kõigist võimalikest – Saksa tuntuima keemiakombinaadi BASF toodang.

IZODOMi tehase esindaja Eestis, thermomaja.ee juht Argo Põder ütleb, et kõigist analoogsetest tehastest on IZODOMIi toodang kvaliteetseim ning nende pakutav teenus ja tootetugi vaieldamatult parim, mida nad on kohanud. Juba on Eestis lisaks eramajadele valmis ehitatud kaks kortermaja Nõmmel ja varsti on valmimas uus Kohila raudteejaam, mis on esimene omataoline kogu Euroopas ning pälvib tähelepanu ka algaval EU keskkonnaministrite konverentsil.

Solarise aatrium – Ilupäev

10.00–21.00 Poola kosmeetika müük ja esitlused; avatud mängukompleks lastele; Põllumajandusturu Agentuuri infolett; Poola toidu degusteerimised.

15.00 Poola päevade avamine ja kliendimängu 1. finalisti loosimine

Kino Artis

16.00 Poola filmifestivali avamine 16.15 Film «Väike küpsuseksam 1947» (kõik filmid on tasuta, aga eelregistreerimisega, www.kino.ee)

Solarise Apollo

10–21 Poola raamatute, filmide ja lauamängude väljapanek. Jäätisekohvikus Maria Kruszewska-Laidoner retsepti järgi valmistatud hõrgutised.

Täpne info: www.apollo.ee.

10. juuni Solarise aatrium – Laste päev

10.00–21.00 – lastele avatud mängukompleks ja batuut; lasteriiete ja kosmeetika müük; maiustused; Põllumajandusturu Agentuuri infolett; Poola toidu degusteerimised.

15.00 – Kliendimängu 2. finalisti loosimine

Kino Artis

16.00 Film «Võitja»

Solarise Apollo Laste päev

13.00–16.00 Etendus «Kuningas Maciuś I», mängud, töötuba 10.00–21.00 Poola raamatute, filmide ja lauamängude väljapanek. Jäätisekohvikus Maria Kruszewska-Laidoner retsepti järgi valmistatud hõrgutised.

11. juuni Solarise aatrium

10.00–14.00 Konini regiooni presentatsioon (näitus, infolett, käsitöömeistrite poolt töötoad ja toodete müük) 10–13.30 Poola pesu presentatsioon 15.00 – Kliendimängu 3. finalisti loosimine; lastele mängukompleks ja batuut; kosmeetika ja lastekaupade müük; Põllumajandusturu Agentuuri infolett; Poola toidu degusteerimised.

Kino Artis

18.00 Film «Mutt»

Solarise Apollo

15.00–19.00 Poola kirjanduse päev

12. juuni Solarise aatrium

Termoplokkidest eramu Tallinnas.

Ülikerged õõnsad raketisplokid valatakse betooni täis ning tulemuseks on monoliitne ja tugev sein.

Fotod: Thermomaja

Podkarpackie maakonna päev 10.00–21.00 Podkarpackie maakonna päev (infostend, käsitöömeistrid, töökojad, ansambli esinemised päeva jooksul).

15.00 Kliendimängu 4. finalisti loosimine; Põllumajandusturu Agentuuri infolett; Poola toidu degusteerimised.

Kino Artis

18.00 Film «Kaubamaja tüdrukud»

Solarise Apollo

14.00–16.00 Töötuba lastele

13. juuni Solarise aatrium

10.00–21.00 Podkarpackie maakonna presentatsiooni infostend, käsitöömeistrid, töökojad, ansambli kontserdid päeva jooksul.

15.00 Kliendimängu 5. finalisti loosimine; Põllumajandusturu Agentuuri infolett; Poola toidu degusteerimised.

Kino Artis

18.00 Film «Mu nimi on Ki»

Solarise Apollo

14.00–15.00 Töötuba lastele 16.00–19.00 Poola kirjanduse õhtu

14. juuni Solarise aatrium – Reisipäev

11.00–19.00 Poola ja Eesti reisikorraldajad jagavad infot ja pakuvad reise Poolasse; Podkarpackie ja Warmińsko-Mazurskie maakondade presentatsioonid (infostendid, käsitöömeistrid, töökojad, ansamblite esinemised päeva jooksul).

15.00 – Kliendimängu 6. finalisti loosimine.

Kino Artis

Artise kohvikus toimuvad päeva jooksul loengud Poolast kui turismimaast ja demonstreeritakse turismiteemalisi reklaamfilme.

18.00 Film «Tiivulised sead»

Solarise Apollo

11.00–13.00 Töötuba lastele

15. juuni Solarise aatrium

Warmińsko-Mazurskie maakonna päev – Podkarpackie maakonna presentatsioon 10.00–21.00 Maakondade infostendid, käsitöömeistrid, töökojad.

15.00 – Kliendimängu 7. finalisti loosimine.

18.00 Poola päevade lõpuüritus – suur loosimine, auhindade jagamine ja ansambli kontsert

Kino Artis

18.00 film «Ristsed»

Solarise Apollo

16.00 Poola lauamängude presentatsioon 17.00–18.00 auhindade loosimine Apollost Poola kaupu ostnud klientide vahel.

Poola päevade peakorraldaja: Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas Sponsorid: Poola Majandusministeerium, Poola Välisministeerium, Poola Filmiinstituut, LOT Polish Airlines, Furnel Travel International Sp. z o.o., Lux Express Group.

Partnerid: Poola Põllumajandusturu Agentuur, Poola Informatsiooni ja Investeeringute Agentuur, Warmińsko-Mazurskie ja Podkarpackie maakondade omavalitsused, «Modna Bielizna» Sp. z o.o., MTÜ Pro Polonia, Eurokinderland Marek Jaworski, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Solaris Keskus AS, Solaris Toidupood, Apollo, jäätisekohvik Kehrwieder, Lido, kino Artis, OÜ Ektoni Hulgikaubandus, Kanpol AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Mediato AS, Viljade Maailm OÜ, Dr Irena Eris Cosmetic Laboratories, Lirene, Eveline Cosmetics, Ziaja, AA Cosmetics, Bielenda, Amadeo Estonia OÜ, OÜ Valguskiir.

POOLA ERILEHT

31. mAI 2012

5

Poola valmisolekus jalgpalli EMiks pole kahtlust IVAR JURTŠENKO spordiajakirjanik

lles aprilli keskel tutvunud põgusalt Poola erinevate instantside valmisolekuga jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks, on mulje ühene – nelja aastaga on ära tehtud meeletu töö ning poolakad on jalgpallipeo võõrustamiseks igakülgselt valmis. Muljetavaldavad võistluspaigad, infrastruktuuri ja teedevõrgustiku suuremahuline värskenduskuur, EMi ajal jalgpallituristide teenindamiseks erirežiimide kehtestamine piiripunktides, mastaapsete turvameetmete rakendamine korraldavates linnades jne.

Malli on võetud jalgpalli suurturniiride varasematelt korraldajatelt,

nagu Saksamaa (MM 2006) ja Austria/Šveits (EM 2008).

Euroopa meistrivõistlusteks ehitati kolm tuliuut staadioni, mille üle korraldajad tunnevad erilist uhkust. «EM toimub küll IdaEuroopas, aga staadionid (vähemalt Poolas) on oluliselt modernsemad, kui neli aastat tagasi peetud finaalturniiril. Keegi ei saa ebasobivat mängutulemust veeretada halva muru ja korraldajate kapsaaeda,» oli Poola Jalgpalliliidu presidendi Grzegorz Lato kindlameelne hinnang. Muide, murukatte vahetust tehti EMi staadionidel Varssavis, Gdańskis, Poznańis ja Wrocławis UEFA presidendi Michel Platini korraldusel veel mai alguspäevadel ning kogu ettevõtmine läks maksma «tühised» 400 000 eurot. Võrreldes turniiri üüratu eelarvega on see pis-

ku, aga imagoloogiliselt ja ka visuaalselt tähendab perfektne murukate oi kui palju! Üldiselt on jäänud mulje, et seekordset EM-finaalturniiri korraldavad kahasse «väike vend» Ukraina ja «suur vend» Poola. Kui ühel suunal lendab rahvusvahelisest pressist pidevalt kriitikanooli, olgu teemaks inimõigused või hotellide üüratud hinnad, siis teisele poolele sisuliselt etteheiteid pole.

Kindlasti jagub ka Poola-poolsetel korraldajatel pingeid, kuid neid on suudetud tasa ja targu talitseda.

Maksimumplaani õnnestub täide viia harva, ikka kipub kas aega või raha nappima, kuid samas on selge, et korraldajad võivad pingutada palju tahavad, tõelise jalgpallipeo sütitavad ikkagi võistlused ise.

Eelkõige sõltub see Poola ja Ukraina tiimide edust või ebaedust.

Gdańsk Gdańsk on sajandite jooksul kuulunud Poola Kuningriigi, Preisimaa ja Saksamaa koosseisu, olnud hansalinn ja vabalinn. Alates 15. sajandist loeti teda Euroopa rikkaimate hulka kuuluvaks linnaks – tänu merekaubandusele ja linnapatriitside targale poliitikale. Siiani kuulub ta Läänemere suurimate sadamalinnade hulka. Moodsas tööstuse, teaduse ja kultuurikeskuses Gdańskis on kirjutatud mitu 20. sajandi ajaloo olulist peatükki. Euroopa jagunemine pärast II maailmasõja lõppu vabaks lääneks ja ahistatud idaks sai sümboolselt alguse Gdańskist ning ka lõppes siin. Gdańskile omistati 2002. aastal Euroopa Nõukogu aulipp tema tunnustamise märgiks vabaduse linnana ning kommunismi likvideerimise eest Poolas ja Kesk-Euroopas.

Eurostaadion Arena Gdańsk (mahutab 44 839 vaatajat) Kuulub Euroopa kõige moodsamate spordihoonete hulka ning on arvatud eliitkategooriasse.

C-grupi mängud 10. juunil kl 18 14. juunil kl 20 18. juunil kl 20.45 Veerandfinaal: 22. juunil 2012 kell 20.45 Fännitsoon: Plac Ludowy väljak asub 500 m kaugusel raudteevaksalist.

Kasulikku infot: www.gdansk.pl, www.gdansk4u.pl, www.euro.gdansk.pl

Varssavi Pealinn Varssavi 700-aastase ajaloo jooksul on Varssavi olnud kaupmeeste asula, kuningate residents, vürstiriigi keskus ja Poola riigi pealinn. Kuni aastani 1939 elas siin ka Euroopa arvukaim juudikogukond (375 000), kellest enamik hukkus holokausti tagajärjel. Erilist rolli mängis Varssavi II maailmasõja ajal, olles nn Poola põrandaaluse riigi ja vastupanuliikumise armee AK keskuseks võitluses Hitleri-Saksamaaga. Selle eest maksis linn kallist hinda, kaotades poole oma elanikkonnast ning peaaegu kogu linn pommitati maatasa. Pärast 1945. aastat ehitati Varssavi üles juba hoopis teistsugusena. Suurepäraselt taastatud vanalinn lisati 1980. aastal UNESCO maailmapärandi kultuuriobjektide nimekirja. Viimastel aastatel on Varssavi hoidnud kõrget arengutempot: siia koonduvad intellektuaalne ja loovenergia, arenevad teadusliku uurimise keskused, high tech tööstus. Tegutseb 65 kõrgkooli, nende hulgas eriti kõrgelt hinnatud Varssavi Ülikool, Polütehniline Instituut, Kõrgem Kommertskool, Chopini nim Muusikaülikool, Kaunite Kunstide Akadeemia. Arhitektuurile iseloomulik arengumärk on mitukümmend südalinna ehitatud pilvelõhkujat, ent linna kõrgeimaks hooneks jääb ikkagi 60-aastane Kultuuri- ja Teaduse Palee (231 m). Tänapäevase arhitektuuri ikooniks on Varssavi Ülikooli raamatukogu oma üllatava hoonekuju ja katusele komponeeritud aedadega.

Tuntud varssavlased: helilooja ja pianist Fryderyk Chopin, kahekordne Nobeli preemia laureaat (keemia ja füü-

sika) Maria Skłodowska-Curie; publitsist, ajakirjanik ja reporter Ryszard Kapuściński, filmirežissöör Krzysztof Kieślowski, filosoof Leszek Kołakowski.

Rahvusstaadion (mahutab 55 000 pealtvaatajat) See on Poola moodsaim staadion, kuuludes eliitklassi nagu ka teised Euro 2012 staadionid. See on täielikult kaetav: osa staadionist saab katta liikuva katusepinnaga, katuse alumine osa täidab justkui membraani rolli, tugevdades matšide ja kontsertide ajal akustilisi efekte.

Staadionihoone on 8-tasandiline. Tribüünide all mahuvad kahele tasandile restoranid, näituse- ja konverentsisaalid, bürood, VIP- ja fänniklubid, spordimuuseum, fännikauplus, fitness, rehabilitatsioonikeskus jpm.

A-grupi mängud 8. juuni kl 18.00 (Euro 2012 avamatš Poola esindusmeeskonna osavõtul) 12. juunil kl 20.45 16. juunil kl 20.45 Veerandfinaal: 21. juunil kl 20.45, poolfinaal 28. juunil kell 20.45 Fännitsoon asub Rahvusstaadionist 3 km kaugusel, Kultuuri- ja Teaduspalee esisel nn Paraadide väljakul (Plac Defilad), sinna mahub 100 000 fänni.

Kasulikku infot: www.warszawa.pl, www.warsawtour.pl; www.um.warszawa.pl/euro2012

Wrocław Wrocławi linnastaadion (42 000 istekohta) Kuulub UEFA kõrgeima kategooria objektide hulka ning on olnud suurte spordipidustuste ja kultuuriürituste paigaks – kontserdilava maailmakuulsatele staaridele ja WKS Śląsk Wrocławi jalgpallikohtumiste koht.

A-grupi mängud 8. juunil kl 20.45 Venemaa–Tšehhi 12. juunil kl 18.00 Kreeka–Tšehhi 16. juunil kl 20.45 Poola–Tšehhi Kasulikku infot: www.wroclaw.pl, www.wroclove2012.com, www.stadionwroclaw.pl, www.wroclaw.pl/UEFAeuro2012

TEKSTID JA FOTOD: POOLA TURISMIORGANISATSIOON WWW.POT.GOV.PL

Poznań Poznań kuulub Poola vanimate ja jõukaimate linnade hulka. Ajaloolaste arvates asus 10. sajandil just siin esimeste Poola valitsejate residents. Praegu on ta rahvusvaheliste messide, tööstuse ja akadeemilise hariduse keskus: siin korraldatakse kongresse ja konverentse ning Euroopa ja maailmatasemel spordiüritusi eri aladel. Üldtuntud ja väga hinnatud on Poznańi kaubandustraditsioonid ja tänapäevane ettevõtlus: Made in Poznań tähendab soliidsust ja kõrget kvaliteeti. Tunnustatud reitinguagentuurid annavad Poola parimate ärilinnade seas Poznańile pärast pealinna Varssavit auväärse teise koha.

Poznańit on hinnatud meeldivaimaks Poola linnaks, kus elada, ja seda mitte ainult siinsete elanike endi arvates.

Linnastaadion (mahutab 46 000 inimest) Euroopa meistrivõistlusteks spetsiaalselt tervikuna nüüdisajastatud linnastaadion kuulub eliitklassi. Uuendatud staadioni projekteerijad ehitasid neli uut katustega tribüüni ja kaks Poola suurimat väliekraani (igaüks 116 m2, LED-ekraanid).

C-grupi mängud 10. juunil kl 20.45 14. juunil kl 18.00 18. juunil kl 20.45 Fännitsoon: Linnastaadion, Bułgarska tn 5 Kasulikku infot: www.cim.poznan.pl; www.poznan.pl; www.europoznan2012.pl; www.bilety24.pl; www.eventim.pl

POOLA ERILEHT

6

Janusz Korczak – laste kuningas

Ä

ärmiselt mitmekülgne inimene Janusz Korczak, keda võib õigustatult pidada nii kirjanikuks, filosoofiks, õpetlaseks, moralistiks kui ka pedagoogiks ning kellel oli kõigis neis valdkondades väljapaistvaid saavutusi, on oma biograafias tõdenud: «Mu elu oli raske, kuid kaunis. Just seda palusin ma nooruses Jumalalt (…). Juhtisin jõuliselt ja vägevalt oma elu, mis väliselt tundus korratu, üksiklase ja võõrastavana, omaks võtsin idee teenida Last ja tema probleeme. Näiliselt olen ma kaotanud.»

Päritolult Poola juut, pidas ta end terve elu kuuluvaks osaks mõlemast rahvusest. Korczak mõrvati Treblinka koonduslaagris 5. või 6. augustil 1942 koos oma lastekodu kasvandikuga, keda ta keeldus maha jätmast. See pole üllatav mehe puhul, kes muu hulgas on öelnud: «Ma ei soovi kellelegi halba. Ma ei oska ega tea, kuidas seda saakski teha.» Korczak oli kangelane, kuid inimesena äärmiselt tagasihoidlik.

Korczak tegutses üle 40 aasta pedagoogi ja kirjanikuna, teenides kõik need aastad ühiskonna kõige haavatavamaid ja kaitsetumaid – lapsi. Ta lõi moodsa kasvatuskontseptsiooni, olles teenäitajaks laste õiguste ja nende võrdõiguslikkuse vallas. Just laste õigused olid tema jaoks kõrgeimaks seaduseks. Korczaki arvates on ini-

mese elul maailma jaoks vaid niipalju tähtsust, kuivõrd on tal tähtsust ühiskonnaelu jaoks ning tähendus on sellel, mis jääb meist kõnelema pärast meie surma. Tema enda elu on selle väite kauneimaks näiteks. Laste õigustena nimetas Korczak muu hulgas õigust armastusele, õigust mitteteadmisele, ebaõnnele ja pisaratele, õigust eksida, õigust väljendada oma mõtteid ja tundeid, õigust tänasele päevale, arengule ning õiglusele.

Korczak on kirjutanud 23 raamatut ja üle 1500 artikli, mis ilmusid rohkem kui 100 aja-

kirjas. Ta kirjutas neid enamasti öösiti, sest päeviti oli ta hõivatud arstitööga, organisatsiooniliste tegevustega ja pedagoogitööga. Tema loodud lasteajakiri, raadiosaated lastele, lastekohus ja lasteparlament olid esimesed maailmas ning tänini viidatakse tema ideedele kui parimatele näidistele. Korczaki väljaütlemised on saanud «kuldseteks lauseteks»: «Maailma reformida tähendab – reformida kasvatust», «Ei tohi jätta maailma selliseks, nagu ta praegu on», «Lapsed pole rumalamad kui täiskasvanud – neil on lihtsalt vähem kogemusi», «Raskustes ma karastun ja küpsen.»

Tema kuulus lause «Pole lapsi – on inimesed!» sündis ning ta rõhutas seda korduvalt ajal, mil valitses teine arvamus: «Lastel ja kaladel pole häält!» See oli omal moel murdehetkeks lastest mõtlemises, seega just see sai valitud Janusz Korczaki aasta hüüdlauseks kogu mailmas aastal 2012.

Rohkem infot Janusz Korczaki ning tema aasta 2012 tähistamise kohta maailmas ja Eestis: www.2012korczak.pl, www.pskorczak.org.pl, www.korczakianum.mhw.pl, www.tallinn.polemb.net

Poola tähtsündmused Eestis 2011/2012 IX Rahvusvahelise Narva Chopini Konkursi laureaatide galakontsert Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

Musitseerib I koha laureaat Chen Ziyi, 05.02.2012.

Foto: Rasmus Jurkatam

luuletaja ja tõlkija Hendrik lindepuu Hendrik Lindepuu sündis 11. novembril 1958 (see on ka Poola iseseisvuspäev).

1980. aastate algul tegutses Lindepuu teatri- ja filmikriitikuna ning siis tekkis ka tema sügavam huvi Poola teatri- ja filmikunsti vastu. 1987. aastal valmisid esimesed tõlked, samal aastal õnnestus ka esimest korda Poolat külastada. Lindepuu on tõlkinud 47 näidendit, palju proosateoseid ja luulet. Tema poola luuletõlked – mahukad valikkogud Herbertilt, Różewiczilt, Zagajewskilt ja Szymborskalt, lisaks neli raamatut Miłoszilt – on toonud talle palju tunnustust ning ta on olnud neli aastat järjest Kultuurkapitali tõlkepreemia nominent. Tadeusz Różewiczi «Valitud luuletuste» ja teiste poola kirjanduse tähtteoste tõlkimise eest sai Hendrik Lindepuu 2009. aastal Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia – Eesti kõrgeima kirjanduspreemia.

2002. aastal asutas Lindepuu n-ö ühemehekirjastuse, et anda ise välja poola kirjanduse tõlkeid. Seni on kirjastuselt ilmunud 19 raamatut ning 2012. aastal on juba ilmunud Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Czesław Miłoszi «Sünnimaa Euroopa» ja ilmumisjärge ootab veel üks.

Poola Vabariik on Hendrik Lindepuu panust Poola kultuuri tutvustamisel tunnustanud Kuldse Teeneteristiga (2005) ja Teenete Ordeni Rüütliristiga (2009).

Hendrik Lindepuu: Poola kirjandus on minu tunnetatud paratamatus Tõlkija ja luuletaja Hendrik Lindepuuga vestles Sławomira Borowska-Peterson Kuidas teist sai poola kirjanduse tõlkija?

Minu Poola-huvi sai tõenäoliselt alguse 14-aastasena nähtud Andrzej Wajda filmist «Tuhk». Eesti TV näitas seda hilisõhtul ja hoiatusega, et film on alla 16-aastastele keelatud. Mõned kaadrid sellest filmist lihtsalt sööbisid igaveseks mällu. 1980. aastate algul tegutsesin teatri- ja filmikriitikuna ning huvi poola filmi- ja teatrikunsti vastu panigi õppima poola keelt. 1984. aastal ostsin antikvariaadist poola keele õpiku ja hakkasin omal käel õppima. 1988. aastal jõudis lavale minu esimene tõlge.

Kas nende aastate jooksul olete kahelnud oma valikus, kust ammutate jõudu? Tegemist pole ju üldse kerge tööga?

Kahelnud ma oma tees ei ole küll kunagi. Loomulikult on olnud raskeid aegu, tegelikult on rasked ajad poola kirjanduse tõlkija ja kirjastajana kogu aeg. Czesław Miłosz on rääkinud Itaalia kirjastajast Umberto Silvast, kes ei juhindunud raamatute väljaandmisel mitte turureeglitest, vaid sellest, mis talle meeldis. Ehk siis andis välja poola kirjandust. Ning loomulikult läks ta pankrotti. Ent samas annab just poola kirjandus mulle jõudu edasi kesta ja oma asja ajada. Võiks öelda, et poola kirjandus on minu tunnetatud paratamatus.

Paljud teie tõlgitud poola näidendid on jõudnud ka teatrilavale, kas olete ka ise proovidel juures viibinud? Kas tuleb teatrivallast meelde mõni eredam lugu?

Poola näidendite lavaletoomise juures pole ma eriti olnud, küll on aga meeles näiteks see, kuidas tuli Eestis lavale Bogusław Schaefferi «Proovid».

1990. aasta lõpul saatis autor mulle värske käsikirja, tekst meeldis mulle hullupööra, hakkasin seda kohe tõlkima. Saatsin valmis tõlke Evald Hermakülale, kes jättis seepeale teised tööd katki ja asus kohe «Proovide» kallale. Nii toimuski Eestis 1991. aasta märtsis selle näidendi maailma esmalavastus, alles poole aasta pärast tulid välja lavastused Wrocławis ja Viinis. Kahjuks jõuab viimasel ajal poola näidendeid meil lavale harva, kahe lavastajaga on mul olnud poola asja ajamisel hea klapp, Mati Undiga ja Andres Lepikuga. Mati Unti kahjuks enam pole ja kahjuks ka Andres Lepik on aktiivsest lavatööst eemale tõmbunud.

Poola Päev EUNIC Regionaalnõukogu konverentsi raames ning näituse «Tadeusz Kantor. Avangardist ja teatriuuendaja» esitlus koos patroonide – kultuuriminister Rein Langi, Poola kultuuri- ja rahvuspärandi ministeeriumi esindaja Zenon Butkiewicziga. Tseremooniast võtavad osa ka Cricoteka direktor Natalia Zarzecka, Kumu direktor Anu Liivak ning Poola suursaadik.

KUMU 04.10.2011. Foto: Rasmus Jurkatam Poola ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 90. aastapäevale ning nende uuendamise 20. aastapäevale pühendatud konverents Poland-Estonia: Good Baltic Neighbourhood.

Esiplaanil Sulev Kannike – EV Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler, Tallinn, 25.11.2011.

Foto: Stanisław Ryszkiewicz

31. mAI 2012

Kaheksa poola filmi XV rahvusvahelisel filmifestivalil PÖFF. Eriauhinna W. Smarzowski filmile «Róża» festivali lõpugalal võtavad vastu Peeter Urbla käest Poola Filmi Instituudi esindaja Maria Łętowska ja suursaadik Grzegorz Poznański, november 2011. Foto: Ardo Holts

Poola saatkond nimetab igapäevaselt teie välja antud raamatuid «Poola raamatukoguks» – milline on teie valikuprintsiip, ühelt poolt klassikud Miłosz, Szymborska, Herbert, Różewicz, teiselt poolt Pilch, Świetlicki? Kas on autoreid, keda veel tahate tõlkida, ja kas on ka neid, keda ei taha?

Autoreid, keda tõlkida tahan, on ikka päris palju. Poola kirjandus on ju põhjatu varaait. Üks suur töö on kindlasti ees ootamas – Czesław Miłoszi mahukas «Valitud luuletused», samuti tuleks Szymborskast välja anda mahukam valik kui 2008. aastal ilmunud «Oma aja lapsed». Lähiajal tahaks tõlkida ka mõnd Olga Tokarczuki romaani. Tõenäoliselt jääb minust tõlkimata XIX sajandi romantiline kirjandus.

Pärast keeltmurdvaid Witkiewiczi ja Gombrowiczi näidendite tõlkeid, samuti proosa eestindusi, on teie töös teatud ajast domineerinud luule tõlkimine. Kuidas hindate nende kolme žanri erinevusi tõlkimisel?

Omamoodi rasked on olnud tõlkida paljud autorid, Gombrowicz, Witkiewicz, ka Miłosz. Kergeid autoreid pole olemas, poola tänapäevastest luuletajatest ongi Milosz ehk kõige keerulisem. Kõige raskem oli aga kunagi hoopis tõlkida Grotowski teatritekste, kus valitses mõisteline tohuvabohu ning seepärast jäi üsna hämaraks, mida see guru üldse öelda tahtis.

Kas mäletate oma reise Poolasse, kohtumisi autoritega, kirjavahetusi, mis oleksid teile uut inspiratsiooni andnud, toonud poola kirjandusseiklusesse uusi radu? Äärmiselt õilistavaks on olnud kohtumised Tadeusz Różewicziga. Neid kõiksugu kohtumisi ja käike on päris palju, aga peamise inspiratsiooni saab ikka lugedes. Jälgin kirjandusväljaandeid, tellin Poola internetipoest virnade viisi raamatuid.

Poola ehitusettevõtjad olid esindatud tänavu aprillis Tallinnas toimunud ehitusmessil. Foto: Poola Suursaatkond

3. mai rahvuspüha – konstitutsioonipäeva tähistamine koos Czarnkowi meeskooriga Harmonia Mustpeade majas, 03.05.2012.

Foto: Rasmus Jurkatam

Milline raamat tuleb järgmiseks?

Poola filosoofi Leszek Kołakowski «Mida küsivad meilt suured filosoofid».

Lühikestes esseedes lahkab Kołakowski mingit peamist liini kolmekümne suure filosoofi mõttekojast ning küsib lõppu sellest tulenevalt mõned küsimused. Ülesehituselt meenutab «Mida küsivad meilt suured filosoofid» sama autori «Miniloenguid maksiprobleemidest».

POOLA ERILEHT

31. mAI 2012

7

POOLA FILMINÄDAL TALLINNAS

POLISH FILM INSTITUTE

Wojciech Smarzowski pälvis 2011 aastal filmi eest «Róz˙a» Poola Filmiauhinna.

Fotod: 4x Poola Filmikunsti Instituut

Poola panustab filmiharidusse, toetab loojaid ja filmilevi

P

oola Filmikunsti Instituut asutati 2005. aastal Poola parlamendi poolt heaks kiidetud kinematograafiaseaduse alusel. Vastuvõetud mudeli järgi kujundavad Poola filmiturgu mitmed osapooled, kes koostavad ühiselt riikliku kinematograafiaeelarve ning on kohustatud instituudile loovutama 1,5% oma iga-aastasest kasumist. Eelkõige on need kinode omanikud, filmilevitajad, teleprogrammide edastajad ja tootjad (sealhulgas avalikõiguslik TV), digiteenuste pakkujad ja kaabeltelevisiooni operaatorid.

Filmikunstiinstituut toetab filmiprojektide realiseerimist nende kõikidel etappidel: stsenaariumi valmimist, projektiarendust ja filmitootmist. Instituut hoolitseb ka Poola kinematograafia arengu eest, eraldades toetusi filmikultuuri tutvustavatele institutsioonidele. Toetades rahaliselt ka Poola filmide promotsiooni kodu- ja välismaal, sealhulgas festivalide ja filmiülevaatuste korraldamist, aitab Poola produtsentidel luua kontakte välispartnerite ning rahvusvaheliste müügiagentidega.

Instituudi oluliseks ülesandeks on ka filmihariduse edendamine ning teadmiste levitamine kinokunsti kohta. Selle programmi võtmeelementideks on gümnasistidele ja põhikooliõpilastele mõeldud haridusprogrammid «Kooli Filmoteek», tänu millele õpivad koolinoored ning ka Poola Filmiakadeemia üliõpilased tundma filmindushariduse aluseid.

2011. aastal käivitas Instituut digiprojektorite ostmise kaasrahastamisprogrammi. Üks suuremaid Poola kino ees praegu seisvatest väljakutsetest on väikeste kinode digitaliseerimine. Instituut eraldab vahendeid ka kinohoonete ja -saalide moderniseerimiseks ning professionaalseteks koolitusteks. Samuti kaasrahastatakse filmiklubide, filmikoolide ja teiste filmindusega seotud institutsioonide tegevust.

Režissöör Agnieszka Holland.

2011. aastal eraldas instituut Poola kinematograafia toetuseks 169,36 miljonit zlotti. Kõige rohkem – enam kui 111 mln zlotti oli ette nähtud filmitootmise toetuseks. Kaasrahastati 48 mängufilmi, 55 dokumentaal- ja 14 animafilmi projekti. On toetatud 29 koostööfilmi tootmist välisriikidega. Poola filmide tutvustamiseks välismaal, sealhulgas osalemiseks filmimessidel, festivalidel ja Poola kino ülevaateüritustel oli ette nähtud ligi 11 mln zlotti.

POOLA FILMID ON PÄLVINUD KÕRGET TUNNUSTUST 2011. aastal osales 150 Poola mängufilmi ligi 350 festivalil ja ülevaatusel üle terve maailma, pälvides enam kui 60 auhinda ja preemiat. 89 dokumentaalfilmi osalesid 240 festivalil, kus saadi kokku 70 auhinda. 83 lühifilmi (sealhulgas animaja lühimängufilmid) näidati 214 festivalil ning koju naasti 75 auhinnaga. 61. Berliini Rahvusvahelisel Filmifestivalil osales kõikides konkursisektsioonides kokku viis Poola Filmiinstituudi kaasrahastusel toodetud filmi. Pauli Markovitchi filmi «El Premio» operaatoritöö autor Wojciech Staroń sai eriti väljapaistvate kunstiliste saavutuste eest autasuks Hõbekaru ning Dorota Kędzierzawska sai «Homme on parem» eest Deutsche Kinderhilfswerk’ilt parima täispika mängufilmi grand prix’ ja Peace Film Award’i auhinna.

Lühifilmide konkursil osales režissöör Kamil Polaki «Järvekiil», sektsioonis «Foorum» näidati režissöör Przemysław Wojcieszeki filmi «Made in Poland», sektsioon «Panorama Special» aga esitles Jan Komasi debüütfilmi «Enesetapjate palat».

Mullu juunis, Moskva Rahvusvahelisel Filmifestivalil sai Urszula Grabowska oma rolli eest Feliks Falki «Joannas» parima näitlejanna auhinna «Hõbedase Püha Jüri»; see film sai eriauhinnad ka Venemaa ajakirjanikelt ja vene filmiklubidelt. Kõige

tähtsamal Kesk- ja Ida-Euroopa filmifestivalil Karlovy Varys saavutas režissöör Marcin Koszałeki «Surematuse deklaratsioon» parima lühidokumentaalfilmi preemia. Põhikonkursil näidati seal aga Andrzej Barański «Vürstiriiki».

Locarno filmifestivalil pääses lühifilmide kategoorias Euroopa Filmiauhindade nominentide hulka ka Grzegorz Jaroszuki film «Jutustused jahedusest». Viimati olid nende preemiate kandidaatideks veel Piotr Bernasi lühifilm «Paparazzi» ja Adam Sikora operaatoritöö Jerzy Skolimowski filmile «Essential Killing». Ühe tähtsama rahvusvahelise filmifestivali ajal Torontos, mis on oluline, arvestades filmide promotsiooni ka Ameerika mandril ning nende levitamist välismaistes kinodes, näidati seal kuut Poola Filmiinstituudi osalusel valminud filmi – sealhulgas Wojciech Smarzowski «Róża» (mida on näinud PÖFFil ka eesti publik) ja Poola kandidaatfilmi Oscarile – Agnieszka Hollandi «Pimeduses». Mõni nädal varem oli Borys Szyc saanud Montreali rahvusvaheliselt filmifestivalilt eripreemia oma rolli eest Rafael Lewandowski debüütfilmis «Mutt». Kõrgelt hinnati ka Antoni Krauze filmi «Must neljapäev. Langes Janek Wiśniewski» (FIPRESCI auhind).

67. Veneetsia Rahvusvahelisel Filmifestivalil sai sektsioon «Venice Days» Leszek Dawidi mängufilmidebüüdi «Ki» maailma esilinastuse paigaks. Oktoobrikuine 27. Varssavi Filmifestival sai aga triumfiks Wojciech Smarzowski filmile «Róża», mis ei saanud ainuüksi grand prix’ põhikonkursil, vaid võitis ka publikupreemia. Kõige tähtsamal Põhja-Ameerikas toimuval Mar Del Plata filmifestivali konkursil näidatud Agnieszka Hollandi film «Pimeduses» sai publikupreemia. 2012. aasta veebruaris valiti see film ka maineka rahvusvahelise filmiauhinna nominendiks – film kandideeris Oscarile võõrkeelsete filmide kategoorias.

Robert Więckiewicz filmis «Wymyk» (2011).

9.–15. juunini on kõigil huvilistel võimalus vaadata kinos Artis TASUTA viimaste aastate Poola filmikunsti. Poola on suur filmimaa juba alates 1950. aastatest, mida tuntakse eelkõige Andrzej Wajda, Krzysztof Zanussi, Roman Polanski, Krzysztof Kieślowski ja Agnieszka Hollandi nimede järgi. Nüüd on uus kinopõlvkond muutmas Poola filmikunsti vähem poliitiliseks ja rohkem meelelahutuslikumaks, nädala jooksul on võimalik kaasa elada nii ühele kui ka teisele äärmusele.

Filminädal algab laupäeval, 9. juunil kl 16 Janusz Majewski tõsielusündmustel põhineva draamaga «Väike küpsuseksam 1947» (Mała Matura 1947, 2010), mis viib vaataja 1947. aasta Krakowisse 14-aastase Ludwiku poliitiliste (sund)valikute keerisesse. Seda filmi on huvitav kõrvutada 12. juunil kl 18 linastuva Katarzyna Rosłanieci noorsoofilmiga «Kaubamaja tüdrukud» (Galerianki, 2009), kus peategelaseks 14-aastane tirts Alicja, keda vaevavad hoopis tänapäevasemad probleemid – populaarsus uues klassis, kenad hilbud ning kaotamata süütus. 10. juunil kl 16 linastuv Wiesław Saniewski «Võitja» (Wygrany, 2011) on samuti praegusaja

lugu noorest pianistist Oliverist, kõikevõitvast sõprusest vana ja noore vahel ning muidugi rahast ja armastusest.

Argipäeviti toimuvad kinonädala seansid kl 18 ning esmaspäeval, 11. juunil on Artise ekraanil üks Poola uue kino olulisemaid teoseid, Rafał Lewandowski «Mutt» (Kret, 2010). Selle poliitilise draama keskmes on 30-aastane Paweł, kelle kommunismivastase võitluse kangelaseks peetud isa süüdistatakse ühtäkki koostöös KGBga. Kuidas mõjutab selline skandaal perekonda ühiskonnas, mis on kannatanud nii palju repressioone? Ka 13. juunil linastuv «Mu nimi on Ki» (Ki, režissöör Leszek Dawid, 2011) on üks tänapäevase Poola kino olulisemaid filme, mille teemaks peresuhted.

Selles teeb üksikema stereotüübi eest põgenev peategelane Ki läbi inimsuhete kadalipu, et jõuda äratundmisele, mis on armastus ning mida tähendab vastutus oma poja eest.

Tuletamaks meelde, et Poolas on parasjagu käimas Euroopa tiitlivõistlused jalgpallis, linastub 14. juunil programmis ka Anna Kazejaki «Tiivulised sead» (Skrzydlate świnie, 2010) kirglikest

jalgpallifännidest sõpruskonnast, kelle vutiareenil põimuvad omavahelised suhted on kõike muud kui kergemeelsed. Filminädala lõpetab 15. juunil Marcin Wrona tõsielusündmustel põhinev thriller «Ristsed» (Chrzest, 2010) Varssavis uue elulehekülje pööranud ning perekonna loonud kriminaalse minevikuga Michałist, kes kaupleb oma sõbra Janeki vastsündinud poja ristiisaks ja oma kauni naise Magda meheks. See on pisut šovinistlik lugu kahest mehest, kelle maailm kulgeb «Ristiisa» ja DeNiro fraaside keskel, mida mõtestavad kristlikud motiivid Kainist ja Abelist ning pühast veest Albrecht Düreri võtmes.

Poola filminädal toimub kinos Artis 9.–15. juunini. Kõik filmid linastuvad poola keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta. Istekohti saab broneerida pool tundi enne iga seansi algust kohapeal. Kino Artis asub Solarise keskuse III korrusel, sissepääs Rävala puiesteelt. Loe filmidest lähemalt: www.kino.ee.

All: Roma Gąsiorowska nimiosalisena filmis «Mu nimi on Ki».

POOLA ERILEHT

8

Urmas Paet Eesti Vabariigi välisminister 1990. aastate algul Postimehes ajakirjanikuna töötades kajastasin mitmeid Eesti ja Poola suhetega seotud sündmusi. Näiteks Eesti saatkonna avamine, Via Baltica rajamisega seonduv jne. Poola pakkus huvi kui meie piirkonna suurriik ning samas Eestile väga lähedane. Kirjutasin ka ülikooli diplomitöö Eesti–Poola suhete teemal. Välisministrina pean Eesti–Poola suhteid väga olulisteks. Ja need suhted on väga head. Hindan kõrgelt ka isiklikke kontakte Poola kolleegi Radosław Sikorskiga.

Olulisimad tulemid lisaks eespool kirjeldatule on Eesti ja Poola väga tihe koostöö ning kahepoolne suhtlemine nii Euroopa Liidus, NATOs kui muudes raamistikes. Poola on meile oluline ka julgeolekuliselt, näiteks õhuturbe teostajana.

Minu isiklikud kokkupuutepunktid Poola ja poolakatega on olnud toredad ja positiivsed. Kui eelmisel sügisel oli Poola Euroopa Liidu eesistujariik, siis toimus seal välisministrite mitteametlik kohtumine. Inimesed, kes seda läbi viisid olid väga toredad ja professionaalsed. Nii rääkis näiteks Eesti inimestega tegelev Poola sidustusametnik puhast eesti keelt ning oli vägagi kursis Poola kultuurielu kõrval ka Eesti omaga. Ja kolleeg Sikorskiga on alati huvitav erinevatel teemadel vestelda.

Maa-alune muuseum – Podziemia Rynku Podziemia Rynku Krakow Lisainfo: www.podziemiarynku.com Podziemia Rynku muuseumi arhitekt ja sisekujundaja: Andrzej Kadłuczka, Studio Archeon Muuseumi ekspositsiooni ideelahendus ja teostus: Cezary Buśko ja Archeologia B.C Ekskursioonid: Marcin Pietuch, Mieczysław Bielawski, Tomasz Salwierz ja Konsorcjum Trias

TEKSTID: THEA KARIN

K

rakówis asub Euroopa suurim turuväljak ning see 40 000-ruutmeetrine ajalooline linnasüda on unikaalsel moel säilitanud oma algse väljanägemise juba varasest keskajast saadik.

Rynek Glowny ehk suur turuväljak viib Krakówi külalised tagasi aegadesse, kui Kolumbus purjetas Ameerikasse ja Kopernikus õppis Krakówi Akadeemias. Väljakul,

mis oli Jagelloonide riigi keskuseks ning põhja–lõuna ja ida–lääne kaubandusteede ristumispaigaks, seisab linna silmapaistvaim hoone Sukiennice ehk Cloth Hall – 8 meetri laiune ja 108 meetri pikkune elegantne renessansiajastust pärinev ehitis, millest on saanud Krakówi turismi-ikoon. Terve päev seisavad Püha Maarja basiilika poolsel küljel kaarikud ja hobused, sõidutades turiste linna ringsõidule mööda romantilist vanalinna ja Waweli.

6000-RUUTMEETRINE HIGH-TECH MUUSEUM TURUPLATSI ALL 2005. aastal alanud väljakaevamised turuväljakualustes käikudes tõid üllatusena välja hiiglaslike mõõtmetega kalmistu. Ettevõtjate kavale rajada maa alla luksuslik kaubanduskeskus luksustoodetele tõmmati kriips peale ning selle otsuse tulemusena sündis hoopis kõrgtehnoloogiline muuseum Podziemia Rynku. See on esimene omataoline muuseum kogu Poolas, mis kannab nime «In the Footsteps of Krakow's European Identity» ehk Krakówi euroopluse jälgedes.

Siin on targalt ühendatud nii moodne tehnoloogia kui unikaalsed ajaloolised ja kunstiaarded.

Siia kõlab turuplatsi linnamelu, helid, mis kajasid keskaegsel turuplatsil, erinevaid keeli rääkivadhõiklevad kaupmehed – see oli aeg, mil turuplatsil müüdi maailma kõige eksootilisemaid kaupu ning

Tiina Lokk PÖFFi direktor Minu jaoks algab igasugune koostöö alati ja sõltumata riigist ikka inimestest. Umbes 90ndate alguses, kui Europas Cinemas kutsus oma liikmed Pariisi, olid kohal ka poolakad. Üks neist oli Stefan Laudyn, praegune Varssavi Filmifestivali juht. Olime toona «rohelised ja kartlikud esimesed Ida-Euroopa pääsukesed», kes üle piiri lendasid, et siseneda suurde filmiärisse. Stefaniga oleme siiani väga head sõbrad ja kolleegid ning just tänu temale hakkasin promoma poola filme Eestis. Samuti on Poola saatkonda läbi aegade õnnistatud väga heade ja entusiastlike suursaadikutega ja kultuuriatašeega, kes on väga aktiivselt tegelenud poola kultuuri vahendamisega ning aidanud meil kõigil siin Eestis teostada poola kultuuriga seonduvaid unistusi ja projekte.

Poolas on erakordselt huvitav ja traditsiooniderikas filmikunst ning on seda juba olnud aastakümneid, ka enne Teist maailmasõda. Oleme oma meeskonnaga korraldanud arvutult erinevaid üritusi ja filminädalaid: A. Wajda, Kieślowski, Stuhr, Zanussi jmt. Ning ikka on veel, mida näidata ja millest rääkida! Poolas on taas tänu väga heale filmipoliitikale tõusulaine ning juba leppisime kokku Poola Filmiinstituudiga, et võtame järgmisel aastal Poola fookusesse. Varssavi– Moskva filmiturg CentEast töötab meie Black Market Online’i platvormi kasutades, nende parimad filmid linastuvad meie festivali raames.

Poolakad on uhkelt väärikas ja sõltumatu rahvas. Selga nad ei küüruta ja emotsioonidevaeguse all ei kannata. Nendega on väga lihtne asju ajada, nad räägivad probleemidest ja nende olemusest viisakalt, aga otse.

Minul on nendega kerge ja meeldiv olla. Mul on poolakate seas palju sõpru ja häid tuttavaid. Mulle meeldib, et poolakad on sõnapidajad. Muide, häid filme saab teha ikka siis, kui autor on suurem kui elu ise ehk siis, kui süda ja pea on õiges kohas. Otsustades poola filmikunsti järgi, siis nii see tõesti on – neis on väga palju üldistusjõudu ja emotsionaalset tarkust.

Hinge. Aga mõistagi ei ole Poola ainult filmikultuuri maa. Ma armastan ka sealset teatrit ja muusikat. Ilmselt meeldiks ka kirjandus, aga kahjuks praegusaja kirjandusega pole mul olnud aega end kursis hoida.

Vaade maa-aluse muuseumi suurde saali.

Keskaegne turg maa all.

kaupmehi tuli kokku igast ilmakaarest. Siin saab end keskaegsel viisil kaaluda ja lasta vanad näidud tänapäeva numbritesse ümber arvestada.

Palju põnevust ja huvitavat infot pakuvad arvukad puuteekraanid ja linna suurejoonelisi ajaloolisi ehitisi saab nautida 3D-efektiga hologrammidelt. 180-kraadise ekraaniga kino edastab ülevaadet Krakówis aset leidnud ajaloolistest sündmustest kuni Johannes Paulus II matusteni välja. Johannes Paulus II teenis enne Rooma paavstiks valimist siin Waweli mäel asunud Poola kõige olulisemas pühakojas – Waweli katedraalis, kus on toimunud Poola kuningate kroonimised, ristimised, laulatused, matused ning mille maa-alustes krüptides puhkavad peaaegu kõik Poola kuningad.

Muljetavaldav on muuseumis lubjakivikäikude labürint, kus ühel pool tutvustavad spetsiaalselt muuseumi jaoks tehtud filmid erinevaid stseene Krakowi minevi-

Fotod: 2x Muuseum Podziemia Rynku

kust, teisal on aga eksponaadid, mis tutvustavad keskaegseid lauamänge. Telliskiviniššides on suured ekraanid, seal saab end istuma toetada ja kuulata lugusid nii Krakowi toidutraditsioonide kui ka Teise maailmasõja ja Krakowi geto kohta. Sealsamas on Poola kuningate ja kuningannade portreede galerii, kuid need pole «tardunud portreed», vaid «elavad pildid», millel näiteks ühel eakal kuningal silmad väsimusest kinni vajuvad, et siis hetke pärast taas erksalt üles ärgata, teine jälgib oma saual sibavat kärbest, kolmas hüpitab peos riigiõuna… Selle muuseumi jaoks tasub tõesti Krakówis aega võtta. Audiogiidid on olemas inglise, saksa, prantsuse, vene ja hispaania keeles. Sisse lastakse 300 inimese kaupa kindlaks määratud aegadel, iga poole tunni järel. Et vältida pikka sabas seismist, on soovitav osta eelnevalt pilet internetist. Sissepääs asub otse Püha Maarja basiilika vastas, Kaalukoja kirdenurgas.

Chopini muuseum – moodsaim isikumuuseum kogu Euroopas Frederyk Chopini muuseum Ostrógski palee, Okólnik 1, Varssavi Lisainfo: chopin.museum/pl

P

raegu ei pea enam sõitma Chopini sünnikohta Źelazowa Wolasse (kuigi ka seal on väga huvitav ja ilus), et saada ülevaadet suure poola helilooja elust.

Tamka tänaval, vaid paar sammu Varssavi esinduslikust sisseostutänavast, kunagises Ostrogski perekonna palees, leiab Chopini interaktiivse muuseumi. Palee ise kuulub Varssavi arhitektuursete juveelide hulka ning on osa hiiglaslikust kompleksist, mis valmis Taani arhitekti käe all ning mille ehitust alustati prints Janusz Ostrogski eluajal.

Selles palees oli Chopini eluajal muusikainstituut, kus tulevane helilooja ka ise õppis ning kus 2010. aastal avati põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud Chopini muuseum.

Kindel on see, et just selles Varssavi muuseumis võite leida kõige suurema ja mitmekesisema valiku Chopini-ainelistest meenetest.

Muuseumisse sisenemisel saab külastaja kõigepealt kaardi, mis toimib nagu audiokaart – sellega

saab käivitada multimeedia-show ükskõik millises muuseumi ruumis. Ruumides on tunda kerget kannikeselõhna – need olid helilooja lemmiklilled. Ruumis, mis on pühendatud Chopini ja George Sandi ühisele puhkusele Nohantis, kostab linnulaulu, kolmandas, mis on pühendatud ainult Chopinile endale, viivad eksponaadid külastaja kaasa helilooja reisidele Berliini, Dresdenisse, Leipzigisse…

7000 eksponaadi seas on ka Pleyelklaver, millel Chopin viimastel eluaastatel komponeeris. Näitusel kõndides saab tutvuda Chopini kauni lapsepõlvega Varssavis, tema eluga Prantsusmaal pärast lahkumist Poolast aastal 1830, tema reisidega ja viimaste eluaastatega.

Ruumis on helendavad inforuudud, mida tänu multimeediale saab lehitseda nagu tavalist raamatut ning huvitavaid detaile suumida.

Viimase ruumi mustadel seintel on lilledega kaetud aknad, seintel ajalehtede ja sõprade järelhüüded geniaalsele muusikule. Kogu ülejäänud muuseum on täis imelist Chopini muusikat.

Fotod 4x Frederyk Chopini muuseum.

MINU POOLA

31. mAI 2012

POOLA ERILEHT

31. mAI 2012

9

Kopernikus ja keemia

MINU POOLA Laur Kaunissaare teatriteadlane Minu jaoks tekkisid sidemed Poolaga 90ndate lõpus, mil lugesin nobelist Jossif Brodski esseed, milles oli lause, kus ta tõdeb, et tõenäoliselt on 20. sajandi parim luule kirjutatud poola keeles. See tundus üsna suuresõnaliselt öeldud ning pani uurima, et mida imet need poolakad siis õige kirjutanud on. Sealt edasi tuli Wislawa Szymborska luuletus «Armastus esimesest silmapilgust», Czesław Miloszi essee «Vangistatud mõistus» (Hendrik Lindepuu tõlkes), I. B. Singeri romaan «Ori» Rzeczpospolita-aegsest juudi-poola mütoloogiasegusest kooselust (Kalle Kasemaa tõlkes).

Seejärel jõudsid mu lugemislauale juba Zbigniew Herbert, Tadeusz Borowski, Bruno Schulz, Jerzy Stempowski, Ryszard Kapuśćinski, Andrzej Stasiuk, Mariusz Szczygieł, Hanna Krall, Olga Tokarczuk. Ning tuleb tunnistada, et Brodskil võib täitsa õigus olla, ja mitte ainult luule osas.

Peamiselt on selle kõige tulemiks minu isikliku silmaringi laienemine, aga olen korduvalt käinud Poolas teatrifestivalidel ning püüdnud teatrikolleege Eestis veenda, et ehkki teatrilegendid Grotowski ja Kantor on juba aastakümneid surnud, on poola teater Warlikowski, Jarzyna ja Lupa näol endiselt koos Saksamaa ja Madalmaade omaga Euroopa kolme tugevama hulgas. Kord pidin tegema Szymborska luule põhjal lavastuse, aga sellest ei tulnudki lõpuks midagi.

Sihtasutuses Tallinn 2011 töötades aitasin mõneti kaasa poola filmide jõudmisele Katusekinno. Olen kirjutanud mõned arvustused ning hiljuti hakkasin poola keelt õppima – ehk võimenduvad keeleoskuse arenedes ka käegakatsutavamad tulemid. Megalomaanilistel päevadel mõtlen endast kui algajast poola intellektuaalsest mõjuagendist.

Kopernikuse Teaduskeskus Wybrzeże Kościuszkowskie 20, Varssavi Lisainfo: www.kopernik.org.pl

V

arssavi vanalinna ääres, otse Wisła jõe kaldal, asub alates 2010. aasta novembrist Euroopa uusim, moodsaim ja kalleim teadusmuuseum ehk Kopernikuse Teaduskeskus. Keskus on ühisprojekt, milles osalevad Varssavi linn, teadus- ja kõrgkoolide ministeeriumid ning rahvusliku koolisüstemide ministeerium. Ühiselt on antud muuseumile tõsiteadusliku lähenemise kõrval humoorikas noot «lendava vaiba» ja maailmakeelte orienteeriumiskaardi näol. See 15 000 m² näituseruumide, laborite, konverentsikeskuste, restoranide ja kohvikutega teaduskeskus pakub palju avastamisrõõmu nii suurtele kui väikestele ning vastavalt huvi ja teadmiste kasvule saab siin teha aina keerukamaid katseid ning laiendada aina julgemalt oma kogemusi loodusteaduste vallas. Tervelt 5500 m² keskusest on pühendatud interaktiivsetele eksponaatidele, mida on kokku 540.

TEADUSEGA SINASÕBRAKS Juba sisenedes tervitab külastajat hiigelrobot, kelle ees seisab alati hulgaliselt noori, sest robot pilgutab silma ja avaldab väljavalitule koguni armastust... Poolas sündinud teadlase Nikolaus Kopernikuse nime saanud keskusesse tasub tulla juba päris esimestel elu-

aastatel, sest ühte ruumi saavad siseneda ainult kõige pisemad külalised koos vanematega ja teisi täiskasvanuid sinna ilma väikeste lasteta ei lubatagi. Muuseumis saab muu hulgas õppida ja kogeda inimkehas toimuvaid protsesse, võrrelda jooksurajal oma kiirust erinevate loomadega ning tunda, mida tähendab tõeline maavärin. Kes on musikaalne, saab mängida «õhuharfil», kes aga mitte, saab end «ühendada trummiga ja kuulda oma südamelöökide «muusikalist rütmi».

Muuseum on kui üks suur katselabor, kus saavad loodusteaduste põhimõtteid uurida ja neid katsetega järele kontrollida teaduri rolli astunud külastajad. Väikestele külalistele on aga näiteks katseklaaside asemele valmis pandud erinevate loomade pead, mille «silmade» kaudu saavad nad ettekujutuse sellest, kuidas näevad maailma näiteks koer, madu või kärbes.

Eriti tõmbab lapsi aga veekanali ligi, kus saab teha kõikvõimalikke veekatseid. Vanematele külastajatele pakub aga avastusrõõmu optiliste trikkidega töötav Cartoon Noir, mille abil saab astuda kurjategija või politseiniku rolli ning kogeda, kui petlik võib olla inimese nägemistaju.

Kui küsida noorte käest keskuse köitvuse ja huvitavuse kohta, ütlevad nad, et tahaks siin käia suisa iga päev – paremat reklaami kui vaimustus ei saagi ju teaduse jaoks olemas olla!

David Vseviov EKA professor

 Rääkivad, inimesi ära tundvad ja tervitavad robotid.  Siin saab ise elektrit teha.  Tuuleturbiin.

Maria Curie-Skłodowska muuseum – austus suurele teadlasele

T

eaduse suuruse kogemiseks tasub minna uudistama ka ühte teise Varssavi hubasesse muuseumisse. Kui Kopernikuse keskus on interaktiivse muuseumi musternäide, siis Maria Curie-Skłodowska muuseum on klassikaline rohkete fotode ja stendidega korter-muuseum, kus kuulus naisteadlane elas. Maria CurieSkłodowska muuseum asub Varssavi kaunis linnaosas (Uuslinnas) Freta tänaval 18. sajandi kodanlasemajas. Poola seim kuulutas eelmise aasta Maria Curie-Skłodowska aastaks, et avaldada tunnustust

teadlasele, kelle töö on mõjutanud läbimurdvalt kogu teaduse arengut. Nimelt sai 100 aastat tagasi Maria Curie-Skłodowska oma töö eest Nobeli preemia keemias uute radioaktiivsete elementide raadiumi ja polonooniumi (sai nime Maria Curie-Skłodowska sünnimaa Poola auks) avastamise eest koos prantslasest abikaasa Pierre Curiega.

Maria Curie-Skłodowska on siiani ainuke naine, kellest sai mitmekordne Nobeli preemia laureaat (nii füüsikas kui keemias).

Curiest sai Sorbonni ülikoolis, mille ta ise ka lõpetanud oli, esimene naisprofessor ning esimese naisena sai talle osaks au olla maetud Pariisi Panteoni ehk kuulsuste künkale.

Foto: Thea Karin

Maria Curie-Skłodowska muuseum Freta 16, Varssavi Lisainfo: muzeum.if.pw.edu.pl

Fotod: 4x Thea Karin

Poola oli ja jäi pikaks ajaks esimeseks välisriigiks, kus mul õnnestus omal ajal ära käia ning arusaadavalt jäi see Nõukogude aja absurdsustega seotud reis, mille sihtpunktiks oli Krakow ja selles linnas paiknev vana ülikool, meelde. Meelde nii, et seda võiks kirjeldada mõnuga ja väga pikalt...

Arvan, et Moskvast väljunud rongis toimus ka minu esimene kohtumine Poolast pärit inimesega, kelleks osutus üks vanem härrasmees, kes kuuldes, et oleme Eestist, teatas õhinal, et tema sõjaeelses margikollektsioonis oli eraldi album eksootika jaoks, kus Aafrika riikidega ühes reas olid ka Eesti postmargid. Ning ülikooli ajast mäletan veel, et võttes appi vene keele oskuse ja intuitsiooni, püüdsin olla mõnele huvilisele abiks poolakeelsetest ajakirjadest mõnede infonupukeste tõlkimisel. Need puudutasid valdavalt NSV Liidus tabuteemaks olnud Lääne ansamblite käekäiku.

Otsest sidet mul Poolaga pole, kuid samas on Poola minu jaoks kogu aeg olemas olnud. Seda juba ainuüksi tulenevalt huvist ajaloo ning eriti Venemaa mineviku vastu. Sest sajandite jooksul on need kaks riiki olnud oma lugudega tihedalt läbipõimunud.

Mis aga puudutab hilisemaid isiklikke kokkupuuteid poolakatega, siis neid on loomulikult olnud. Kuigi see, et tegemist oli ja on just nimelt rahvuselt poolakatega, ei oma seejuures mingit tähtsust. Esmajärjekorras on need olnud lihtsalt kenad ja sümpaatsed inimesed, nagu näiteks professor Raimo Pullati poolatarist abikaasa, kelle erakordselt maitsvaid kooke olen ma juhtunud mõned korrad nautima.

POOLA ERILEHT

10

31. mAI 2012

Warmia-Masuuria – reis täis üllatusi nende päevade ajaks kui üheks suureks keskaegseks maailmaks, koos kõigega, mis inimeste ellu toona kuulus. Muide, Grunwaldi lähedal Szymbarkis asub kõige suurem ja muljetavaldavam Teutooni Ordu residents-kindlus.

RIINA LUIK

V

ahel juhtub nii, et asute reisile ega teagi päris täpselt, mis teid ees ootab. Enamasti juhtub aga nii, et saate toredate elamuste osaliseks, näete seninägematuid paiku, kohtute toredate inimestega ning naasete koju tulvil võrratuid muljeid. Kui te pole kunagi varem käinud Kirde-Poolas, täpsemini Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, siis just nii teiega seal juhtubki.

See paik on tõesti avastamist väärt.

KAUNID LINNAD

TUHANDE JÄRVE MAA Masuuria suurjärvistut ei kutsuta asjatult Tuhande Järve Maaks, sest omavahel jõgede ja kanalitega ühendatud suured ja väiksemad järved moodustavad tohutu veesüsteemi, mis hõlmab tervelt 20 protsenti kogu piirkonna territooriumist. Õigupoolest on piirkonnas koguni 2700 järve, kogupindalaga 1450 km² ning tegu pole mitte ainult Poola suurima siseveekoguga, vaid ka Euroopa mastaabis suurimaga. Masuuria kõrgustikul asuv järvistu on unikaalne ja kaunis ning see valiti 2010. aastal kolmekümne maailma ja viie looduskauneima paiga nimistusse Euroopas.

Mandrijää liikumisest vormitud vaheldusrikas Masuuria kõrgustiku moreenmaastik (mis on osa nn Balti künnisest) on reljeefne, kaetud suurte metsade, aasade, kanarbikunõmmede ja soodega ning seda ilmestavad kaunid järvesilmad – kõik see kokku pakub nii floora kui fauna osas tohutut looduslikku mitmekesisust. Suurjärvistu laiub meridiaani-kujuliselt Masuuria regiooni keskosas ning siin asub ka Poola suurim järv Śniardwy. Peamiselt põhja-lõunasuunaline veetee on mänginud ajalooliselt tähtsat rolli piirkonna elus nii lihtsalt liiklemise kui ka kaubateede arengu seisukohast. Masuuria järvistu on Euroopa purjetamissõprade seas hinnatud nii oma heade ühendusteede ja ligipääsu poolest kui ka rohkete sadamate ja külalislahkete linnade, asulate ning siin olevate rohkearvuliste majutusvõimaluste tõttu.

ELBŁAGI KANAL – LAEVAGA KÕRGEL KUUSELATVADES Isegi kui püüaksite endale ette kujutada, kuidas tunduks laevasõit puudelatvade kohal ja mööda muru, ei õnnestu teil seda julge fantaasialennuna tunduvat mõtet mitte kusagil mujal Euroopas näha kui unikaalsel Elbłagi kanalil. Kolmeosaline kanalisüsteem, millel on ka arvukalt kõrvalharusid, on kogu maailmas unikaalne tehniline leiutis (teine analoogne asub Ameerikas), millel sõitmine pakub liialdamata erakordse elamuse. 129,9 km pikkune kanal, mis kulgeb läbi looduslike veeteede, kogupikkusega 150 kilomeetrit, ehitati aastatel 1848–1872 Hollandi inseneri ja arhitekti Georg Jakob Steenke kava järgi. Tänavu tähistab kanal oma 140. sünnipäeva ning on endiselt töökorras ja üks suuremaid turismimagneteid kogu piirkonnas.

Kanali ja sellel laevatamise teeb erakordseks geograafiline takistus ehk ligi 99-meetrine veetaseme vahe Drużno järve ja sellest üheteist kilomeetri kaugusel asuva Piniewo järve vahel. Just siin oli vaja hollandlasest inseneri tarkust ja kogemusi, kes pidi sellel kanalilõigul lahendama keeruka ülesande: kuidas saada laevad üle mäe? Lahendusena nägi Steenke kahe lüüsi (Miłomłyni ja Zielona) ehitamise ja viie kaldtee (Buszniec, Katy, Oleśnica, Jelenie, Całuny) ehitamise, millest hiiglaslike vintside abil mööda

Paadivedu üle mägede – sellist vaatepilti näeb vaid Elbłagi kanalil.

Fotod: 2x Biura Zlot

Podkarpackie maakond – loodusesõprade paradiis Podkarpackie maakond asub Poola kaguosas. Tänu kaunile maastikule ja kultuuriväärtustele on see saanud üheks populaarsemaks turismipiirkonnaks Poolas ning samuti Euroopas.

P Grunwaldi lahing on suurim teatraliseeritud rüütlilahing Euroopas. raudteed laevad spetsiaalsetel platvormidel üle mäe veetakse. See on võrratu nii kõrvalt vaadata kui kogeda – sõita laevaga kuuselatvade kõrgusel, vaadata laevaninast all karjamaadel söövaid lehmi, rüübates ise seejuures mõnusalt kohvi ja süües mõnd ülimaitsvat poola pirukat. Kui kanali ehitamise ajal täitis see peamiselt majanduslikku funktsiooni ja oli hädatarvilikuks kaubateeks, siis nüüd on Elbłagi kanal vallutatud turistide ja harrastussportlaste (kanuu- ja süstasõitjaid on siin väga palju) poolt. Elamus Elbłagi kanalilt on midagi sellist, mida iial ei unusta!

GRUNWALDI LAHING – VÕITLUS POOLA PÄRAST On veel midagi, mida peab ja saabki vaid Masuurias kogeda – igal aastal 50 km Olszłynist lõunasse jäävas väikeses Grunwaldi külas toimuv keskaja festival, mille raames toimub megamõõtmetes teatraalne ordurüütlite lahing. See Grunwaldi väljadel aset leidev vaatemäng on nii võimas ja ehe, et midagi sellelaadset pole ühelgi teisel Euroopa riigil vastu panna. See pole elamus mitte ainult rollimängude harrastajatele, vaid kõigile, kes tahavad näha oma silmaga, kuidas võis näha välja tõeline mitmetuhandemeheline keskaegne lahing. 15. juulil 1410 seisid siin vastamisi kaks võimsat armeed: Teutooni Ordu, ordu suurmeister

Ulrich von Jungingen koos 21 000 ratsaväelase, 6000 jalaväelase ja 5000 abiväelasega ning Leedu–Poola 31 000-meheline ühendarmee, mida juhtis kuningas Władyslaw Jagiełło. Kuna kuningas Jagiełłot toetasid lisaks tatarlased ja moldovlased, oli neil ordurüütlite suhtes väike arvuline ja ka relvastuslik ülekaal. Kuid taplus, mis algas ajaloolaste andmetel hommikul kell 9 ja lõppes kell viis õhtul Poola kuninga võiduga, oli uskumatult äge ja verine. See oli Poolale ellujäämise ja iseseisvuse säilitamise lahing, millega hävitati igaveseks oma iseseisvuse ohustaja Teutooni ordu. Just seepärast on Grunwaldi lahing poolakate jaoks ülima sümboolse tähendusega. 90ndate alguses toimus siin esimene Varssavi rollimängijaterüütlite korraldatud vaatemänguline teatraalne show, mis tõi kokku tuhandeid inimesi.

Alates 1997. aastast taastati ajalooline Grunwaldi lahing kogu oma ajaloolises tõepärasuses tuhandete vabatahtlike osavõtjate toel, kes terve aasta läbi selleks spetsiaalsetel treeningutel harjutavad. Kõik osalejad kannavad võimalikult autentseid (püüdlus selleni on igale osalejale auasi ja ka kohustus!) ajastutruid rõivaid, relvi ja varustust.

2006. aastal hakati tegema ka keskaegseid rüütliturniire. Keskaegse festivali raames on avatud hiiglaslik küla koos kõige sinna juurde kuuluvaga – kogu Grunwaldi väli muutub

odkarpackie maakond on unistustepaigaks neile, kes soovivad oma puhkuse veeta aktiivselt erineval moel puhates. Podkarpackie kandis on turistidele palju atraktiivseid matkaradu mööda Bieszczady ja Alam-Beskiidide mäeharju, alpiaasadel ja eelmägedes, samuti on põnevad matkarajad endistes Sandomierski ja Solski ürgmetsades, mis rõõmustavad mitte ainult kogenud matkaselle, vaid ka lihtsalt kaunist ja puutumatut loodust armastavaid turiste. Matkajate jaoks on üheks enam armastatud matkamarsruudiks retked mööda loomajälgi: huntide, karude, euroopa piisonite ja ilveste radadel. Need on vaikust ja rahu armastavad loomad, kes just siin piirkonnas elavad.

Kaunis loodus ja kohalik huvitav ajalugu on aga ühendatud temaatilistel matkaradadel, mis tutvustavad Podkarpackie maakonna ajaloo- ja kultuuriväärtusi

ning loodusmälestisi. Erilist tähelepanu väärivad siinse puitarhitektuuri pärlid, mis on kantud ka UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja, näiteks imelised Haczowi ja Blizne puukirikud. Soliński järvel ning Poola suurimal tehisveekogul Myczkowiecki veehoidlal saab tegeleda erinevate veespordialadega, purjetada lõbusõidulaevaga ning püüda kala.

Kutsume teid külastama Podkarpackie maakonda, et võiksite oma silmaga veenduda selle erakordselt kauni paiga suures turismipotentsiaalis. Kõik, kes armastavad kaunist rikkumata loodusmaastikku, huvitavat ajalugu, mõnusat ja aktiivset puhkust, veedavad siin tõenäoliselt toredaid ja unustamatuid hetki.

Uuri lisaks ka kodulehekülgi: www.podkarpackie.pl ja www. podkarpackie.travel.pl

Bieszczady – turistid Caryński alpiaasal.

Foto: Tomasz Rusznica

Masuuria järvistu ümbruskond on täis tipitud kauneid ja huvitavaid väikelinnu, mille eripära peitub paljuski selles, et need metsade keskel ja järvede kallastel asuvad linnakesed on ühtlasi sadamalinnad – mis on harjumuspäratu kombinatsioon, kas pole?

Jättes seekord kõrvale WarmiaMasuuria huvitava, ent vägagi karmi ajaloo, mis piirkonda ja selle elanikke sajandite jooksul väga tugevalt mõjutanud on ning mille kohta tasub oma giidilt kindlasti rohkem pärida, peatun põgusalt paaril imekaunil linnal. Siiski tajute ilmselt isegi veidi rohkem Poolas liikununa, et siinne kultuur, traditsioonid ja inimesed erinevad üsna märkimisväärselt Poola muudest piirkondadest. Kuulusid ju siinsed alad põliselt luteriusulistele preislastele, kes segunesid tasapisi siia 14.–17. sajandil ümber asustatud Masoovia talupoegadega. Segu preisi-saksa ja poola kultuurist on nähtav ja tuntav igal sammul ning peegeldub absoluutselt kõiges, kui oskate olla tähelepanelik või kui tunnete Poolat paremini. Pärast Teist maailmasõda, mis siinsetele õitsvatele ja kaunitele väikelinnadele ülilaastavalt lõppes, olid eriti karmid selle tagajärjed inimestele – kohalikest jäi oma kodudesse vaid paarkümmend tuhat ning ala asustati sundkorras uusasukatega.

Kunagi «Preisimaa kalliskiviks» kutsutud Ostróda on siiani Warmia-Masuuria kõige olulisem ja suurem linn ja seda võib uhkusega pidada piirkonna suvepealinnaks. Järvesilmadest sisse piiratud roheline väikelinn on puhkamiseks justkui loodud ning suvi toobki siia alati hulganisti turiste. Kauni Drwęckie järve kaldal asuv linnake on kompaktne ja romantiline ning valgustatud rannapromenaad meelitab jalutajaid nii päeval kui õhtul.

Kuid mitte ainult siinne kultuurisuvi pole pilgeni täis kõikvõimalikke festivale ja üritusi, millest populaarsemad on juunis toimuv Järvefestival, juulis toimuv Ostróda Linnafestival ja reggae-festival. Piirkonnas asub palju õdusaid ja mugavaid perehotelle ja spaahotelle, millega tasub kindlasti tutvust teha.

Samuti on piirkond oma rikkaliku põllumaa ja kauni asukoha poolest olnud alati rikas kaunite aadlilosside poolest, millest paljud on nüüd külalistele avatud luksuslike hotellide, restoranide või spaadena.

Kindlasti tasub külastada selliseid kauneid ja põnevaid linnu nagu Iława –kus Jezioraki järvel asuval Wielka Źulawal väntas režissöör Jan Rybkowsky oma kuulsa filmi «Pesa» (Gniazdo), mis räägib Poola riigi ajaloolisest sünnist. Moragis – igipõlises Preisi linnakeses, mille südant ehib iidne gooti raekoda. Samuti Olsztynekis, kus saab imetleda 14. sajandist pärinevat Teutooni Ordu lossi ja käia ära Poola vanimas (rajatud 1909) Olsztyneki vabaõhumuuseumis. Samuti romantilises Pasłekis, kus elab endiselt legend merevaigukambrist ning mis uhkustab samuti suursuguse, 14. sajandi algusest pärit rüütlilossiga. Unustada ei tohiks Elblagi – linna, mis sai küll sõja ajal kohutavalt kannatada, kuid millest on säilinud nii imposantne Püha Nikolai katedraal kui keskaegne linna peavärav.

Piirkonna üldinfo: www.mazury-zachodnie.pl

POOLA ERILEHT

31. mAI 2012

11

Poola traditsiooniline köök: LÕUNA-POOLA EWA BEKAS ajakiri Polish Food

L

õuna-Poola on kulinaarselt teistest regioonidest tuntavalt eristuv piirkond, mis tuleneb nii ajaloolistest põhjustest kui ka kliima- ja mullastikutingimustest, mis põlluharimise ja loomakasvatuse seisukohalt on määrava tähtsusega. Siinne kulinaarne pärand – Väike-Poola (Małopolska) ja Podhale (mägilaste) köök –, erinevad teineteisest tunduvalt, ehkki ka mägipiirkonnad kuuluvad Väike-Poola maakonda.

Kohalik toidukultuuri eripära kujunes välja 18. ja 19. sajandi vahetusel, mil need alad kuulusid Galiitsia provintsina Austria-Ungari keisririigi koosseisu. Tänini on mõningate traditsiooniliste toitude nimetustes näha Austria köögi mõju, näiteks: munad viini moodi, Viini šnitsel, Viini kohupiimakook, Galiitsia salat. Väike-Poola eripäraste kulinaariatraditsioonide kujunemist on mõjutanud ka Ungari, Tšehhi, Juudi, Saksa ja Valahhi köök. Eriline koht oli Krakówil, mis formaalselt küll Galiitsiasse ei kuulunud, ent oli väga tugevalt Austria, eriti Viini köögi mõju all oma rikkaliku ning värvika toiduvalikuga. Poola lõunapiiri mägirajoonides valitses aga talupojatraditsioonidele tuginev toit, põhinedes sellistel komponentidel nagu kartul, puder, piim, juust, kapsas, sibul ja liha. Iseloomulikuks Väike-Poola ja mägilaste köökide ühisjooneks on laialdane köömnete kasutamine toitude maitsestamisel.

Seda mitte ainult kastmetes, suppides (köömnesupp oli kunagi populaarne eelkõige Krakówi kodudes) ja marinaadides, vaid ka lisandina paljudele küpsetistele.

Niisiis, missugused huvitavad traditsioonilised regionaaltoidud meid Lõuna-Poolas ees ootavad?

Alustagem suppidest – tüüpilised on juba mainitud spetsiifiline köömnesupp, punane barszcz, kwaśnica, żurek ja galas.

Köömnesupp on keedetud ilma lihalisanditeta, seega on tegelikult tegu paastuaja supiga, mis valmistatud juurviljadest ja kuivatatud seentest. Juurviljapuljongile lisatakse uhmerdatud köömnetega segatud riivitud leib. Eraldi keedetakse valmis paks mannapuder: pärast jahtumist lõigatakse see ruudukujulisteks tükkideks, mis lisatakse supile.

Krakowi punane barszcz on üks vanemaid üldlevinud suppe ning populaarne mitte ainult Väike-Poola mail, vaid terves riigis. Krakówis ja selle lähikonnas oli see varemalt väga levinud, sest Prądniku ja Szreniawa jõeorgude viljakad mullad soodustasid peedikasvatust.

Barszcz’i valmistamiseks on vajalik peetide hapendamisel saadav vedelik, mis lisatakse loomalihapuljongile ning maitsestatakse vastavalt kas soola ja pipra, või nagu varemalt Podhale regioonis – ürtidega. Traditsiooniliseks lisandiks on väiksed seenetäidisega pelmeenid (uszka’d). Pelmeenidega punane barszcz on ka Poola üks traditsiooniline vana-aastaõhtu roog. Kwaśnica on kondiga lamba- või suitsulihast keedetud puljongil põhinev mägilaste supp, millele lisatakse hapukapsast, peenekshakitud sibulat, kuivatatud seeni ja taimeürte. Lisandiks on kuubikuteks lõigatud keedukartul. Żurek on tüüpiline Vana-Poola supp, tuntud juba alates 13. sajandist. Supi aluseks on jahust ja veest valmistatud hapukas juuretisleem. Supp keedetakse, lisades juuretisvedelikule seene- ja juurviljapuljongit. Serveeritakse koos kartulite või leivaga. Viimane eelnimetatud suppidest galas on tehtud keedetud ja läbi sõela aetud õuntest ning maitsestatud hapukoorega.

Pearoogadest on põnev ja maitsev kanapoeg krakowi moodi ehk hakklihatäidisega ning sõmera tatrakruubipudruga, koos hakitud peterselli, või, muna ja taimeürtidega täidetud kana. Teine traditsiooniline toit on praetud searibi: sealiha niisutatakse sidrunimahlaga ja maitsestatakse köömnetega ning

seejärel küpsetatakse puljongiga ülevalatult. Praadimisel tekkivale kastmevedelikule lisatakse kartulijahu, samuti veidi punast veini.

Austria päritolu on ka šnitsel viini moodi ehk võiga praetud eelnevalt paneeritud, õhukeste sidruniviiludega kaunistatud vasikalihakotlet.

Traditsioonilised mägilaste road on küll ehk vähem külluslikud, ent samas kordumatu maitsega. Endisaegse köögi aluseks olid eelkõige kartul, kapsas ning odra- ja kaerajahu. Seepärast ongi siin palju sorte käkke ja kartulitoite ning erinevate täidistega kapsarulle. Kartulimuretainast valmistatakse hakkliha- ja juustutäidisega bryndzylka’t, pärmitainast juustu-praesibulatäidisega kołaczka’t, kartulipannkooke moskoli, pelmeene jne. Tehakse ka ilma lihatäidiseta kapsarulle – täiteks kasutatakse tatra- või kaeraputru, suitsupekki ja sibulat.

Lõuna-Poola on eriti rikas putrude poolest: neid on suur valik, millest valmistatakse veel väga palju teisi erinevaid toite. Väga populaarne on ka nisu- või hirsilisandiga supp krupnik. Keedetakse veel piimaga nisujahuputru koos kuivatatud ploomide, või ja suhkruga.

Väike-Poolast on pärit ka tatrapudru-, juustu- ja kohupiimatäidisega pelmeenid. Pudrud on perenaistele olnud aluseks magustoitude valmistamisel: näiteks maiusroog nisujahupudrust ja maisipuder koos kohupiimaga. Muudest regionaalsetest magustoitudest nimetagem Krakówi pannkooke (małdrzyki), mis on pannil praetud juustu-kohupiimapannkoogid – suurepärase maitse ja õrna aroomiga, tuhksuhkruga ülepuistatud ja värskete puuviljadega kaunistatud.

Krakówi traditsiooniliseks magustoiduks on ka kuninganna Anna Jagiellonica ehk Poola Anna aegadest (15. sajandist) pärinev nisupüülist rosina-pähklikeeks. Kõige maitsvamad kondiitritooted Krakówi kohvikutes on aga pärit Austria köögist: näiteks rosinate, pähklite ja šokolaadiglasuuriga Viini kohupiimakook (sernik), samuti dessert

Pischinger (piimast, võist, suhkrust ja kakaost kokkusegatud täidismassiga vahvlimagustoit ning Sacher ehk šokolaadiglasuuriga kaetud ja murelimarmelaadiga immutatud tort. Mõlemad nimetused tulenevad Viini kondiitrite nimedest.

Seoses Poola kuulumisega Euroopa Liitu on mitmed regionaaltoidud ja -tooted registreeritud ühtsete toiduainete kvaliteedistandardite alusel ning omandanud seeläbi unikaalsete, euroliidus kaitstud toodete staatuse. Lõuna-Poola regioonidest pärineb neid tooteid kõige rohkem: viis nimetust seitsmest ametlikult registreeritud Poola tootest traditsiooniliste ning seitse toodet kuueteistkümnest regionaalsete toodete kategoorias.

Spetsiifilised on näiteks lambajuustud Oscypek ja Bryndza, Zatorski karpkala, Prądnicki leib, Korczyński oad, Łącko õunad, Lisiecki vorst, Krakówi rõngassai (Obwarzanek), Szydłowski ploomid jpt. Neid tooteid kirjeldame juba alates 2007. aastast neli korda aastas ilmuvas ajakirjas Polish Food (Poola toit).

Turiste, kes soovivad tutvuda Lõuna-Poola toodete ja toitudega, kutsume aga külla iga-aastasele Väike-Poola Maitse Festivalile, mille finaal toimub augusti lõpul Krakówis. See on suur regionaaltootjate ja kohaliku toidu eelistajate pidupäev – suurim kulinaariasündmus Poolas, kuhu sõidavad kokku parimad toiduainetootjad, kes omavahel kohalikes poolfinaalides konkureerisid, saavutades publiku ja konkursižürii tunnustuse. Need, kes regionaaltooteid armastavad, ei pea nende mekkimiseks siiski festivali ootama jääma: Krakówi vanalinna turuplatsil (ning mujalgi) saab neid maitsvaid tooteid osta iga päev.

Lambajuustude Oscypek (suitsujuust) ja Bryndza (laabijuust) järele on aga kõige parem sõita Zakopanesse, et maitsta neid regionaaltooteid just nende valmistamise kohas.

Soovime teile maitseterikast teekonda mööda Lõuna-Poolat!

Bryndzylka

Małdrzyki (pannkoogid maasikate ja kohupiimaga)

Żurek

Fotod: Fotod: Jerzy Man´kowski

12

POOLA ERILEHT

31. mAI 2012

Poola olulisemad kultuuri- ja kunstisündmused Eestis 2012

L

ähiaja suurimaks kultuuriürituseks on 9.–15. juunini Solarise keskuses Apollo raamatukaupluses toimuvate Poola päevade ajal poola kirjandust tutvustav rikkalik programm, kus saab osaleda poola autorite uusimate väljaannete ettelugemistel. Mitmed Eesti kirjastused esitlevad oma raamatuid ning külastajad saavad osaleda konkursil «Komplekteeri oma suvekodu jaoks poola kirjandust». Konkursi peaauhinnaks on klassikaline Poolas punutud kiiktool ning Hendrik Lindepuu tõlgitud poola luuletajate valikkogud. Raamatukogu kõrval asuvas Kehr wiederi kohvikus saab maitsta Maria Kruszewska-Laidoneri retseptiraamatu järgi tehtud küpsetisi.

10. juunil toimub lastepäev, mil on kavas Korczaki aasta 2012 üritused. Miksteater valmistab selleks puhuks ette etenduse «Kuningas Maciuś I» motiividel, laste jaoks avatakse ka kuninglik juveelitöökoda ning ei puudu kirjanduslikud jm üllatused.

Kõige rohkem kultuuriprojekte on tänavu Poola saatkonna plaanides seotud Poola pediaatri, pedagoogi ja kirjaniku Janusz Korczaki juubeliaastaga, mida tähistatakse mitmesuguste üritustega kogu maailmas. Selle aasta tunnuslauseks on: «Pole lapsi – on inimesed!».

Eestis teatakse Korczakit praegu vaid kui 1980ndail kirjastuses Eesti Raamat ilmunud legendaarse Aleksander Kurtna tõlgitud lasteraamatute «Kuningas Maciuś I» ja «Kuningas Maciuś üksikul saarel» autorit. Koostöös kirjastusega Tiritamm alustas saatkond «Kuningas Maciuś I» raamatute väljaandmist uues graafilises kujunduses.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses algab näitustetsükkel Joanna Oklejaki raamatuillustratsioonidest kahele juba mainitule ning veel eesti keelde tõlkimata raamatule «Võlur Kajtuś». Nende näitustega käivad kaasas ka kohtumised kunstnikuga ning töötoad, esitlused ja katkendite ettelugemine raamatutest. Maakondade ja koolide

raamatukogudes tutvustatakse infoküllast näitust «Janusz Korczak – laste kuningas», millega iga kord kaasnevad Korczaki teoste esitlused. Kuna Korczaki pedagoogiline pärand pole Eestis eriti tuntud, toimub koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga Korczaki pedagoogilisele tegevusele pühendatud minikonverents «Ei tohi jätta maailma selliseks nagu ta on!»

Kavas on veel A. Wajda filmi «Korczak» linastused. Film räägib suure pedagoogi viimastest dramaatilistest elupäevadest: ta valis vabatahtlikult kindla surma koonduslaagris, et jääda lõpuni kokku oma juudi lastest kasvandikega Varssavi lastekodust, mille juhataja ta oli olnud.

Aasta teine pool tuleb muusikaelamusterohke: tuntud meestelauluansambel Monodia astub üles Viljandi Folgil, pianist Wojciech Waleczek Kuressaares, Tallinna Kammermuusika Festivalil esineb juba sagedane külaline Magdalena Filipczaki ning Jõulujazzil saab kuulata tuntud poola džässmuusikuid.

POOLA KULTUURIÜRITUSED 2012/2013 23.–27. maini

Festival TREFF. Kavas on Varssavi Lavakunstiakadeemia Bialystoki nukukunsti osakonna üliõpilaste etendused 23.–28. maini Festival «Kesköökino Tallinna tornides», mil fookus langeb uusimale Poola animatsioonile 2. juunil Poola infolett «Poola on lähedal!» Ülemaailmse arenguabi päeva üritustel Tallinnas Vabaduse väljakul 9.–15. juunini «Poola on lähedal!» – Poola päevad Tallinnas Solarise Keskuses, kava lk 4.

26.–28. juulini Meestelauluansambli Monodia (dirigent Adam Strug) kontserdid Viljandi Folgil 2. augustil Wojciech Waleczeki klaverikontsert Kuressaare Kammermuusika Päevadel 29.–31. augustil Viiuldaja Magdalena Filipczaki esinemine Tallinna Kammermuusika Festivalil Septembris Poola uusimate lühifilmide esitlus Tallinna kinos Sõprus 2. oktoobril Janusz Korczaki aasta 2012 avamine. Marianna Oklejaki illustratsioonide näituse avamine Korczaki kolmele lasteraamatule; «Kuningas Maciuś I» uue väljaande esitlemine Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas 26. oktoobril J. Korczakile pühendatud pedagoogikakonverents Tallinnas Oktoobris Poola eksperdi töötoad Tallinna VHKs pimedate laste klaverimänguõppe metoodika teemadel, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu konverentsi ürituste raames 11. novembril Poola õhtu ERRi kanalitel Novembris Poola filmid PÖFFil Detsembris Poola džässmuusikud Jõulujazzil Jaanuaris 2013 Poola dokumentaalfilmid festivalil DOCPOINT Kumus 2013. aastal leiavad muu hulgas aset Lutoslawski aastale pühendatud kontserdid, antakse välja kogumik «Poola jäljed Eestis», toimub Dionysius Fabriciuse «Liivimaa Kroonika» kujunduskonkursi finaal jpm.

Rohkem infot kõigi sündmuste kohta leiate internetist: www.tallinn.polemb.net

Poola eriväljaande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid rahaliselt:

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas