Poola

Erilehe andsid v채lja Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas ja PZU.

2

www.tallinn.msz.gov.pl

Poola ja Eesti koos

GRZE GOR Z M A RE K P OZ N A Ń S K I Poola Vabariigi suursaadik Eestis

2014. aasta on paljude tähtsate tähtpäevade aasta. Muu hulgas möödub 100 aastat I maailmasõja algusest, mis tõi Poola ja Eesti jaoks kaasa sõltumatuse.

75 aastat möödub II maailmasõja puhkemisest, mis meie maade jaoks lõppes suveräänsuse kaotamisega.

70 aastat tagasi toimus Varssavi ülestõus, mis oli poolakate jaoks suur ja traagiline püüe säilitada oma väärikust ja sõltumatust rasketes võitlustes II maailmasõja ajal.

20. sajandil ühendas ajalugu tihti poolakate ja eestlaste saatused. Ühiselt saavutasime iseseisvuse ning koos ka kaotasime selle. Meid liitis vabaduse vaim. 25 aasta eest tasus ära Solidaarsuse järjekindel võitlus ning võimude ja opositsiooni kõnelused viisid esimeste osaliselt vabade valimisteni siin Euroopa piirkonnas pärast II maailmasõda.

Valimiste tulemusena loodi esimene mittekommunistlik valitsus 1989. aastal, mida võib pidada ka nn idabloki muutuste alguseks. Sellele järgnesid demokraatiapüüdlused ja muudatused kõigis selle regiooni maades. Langes Berliini müür ja kaks Saksamaad ühinesid. Kokku varises ka Nõukogude Liit. Sidet Poola Solidaarsuse ja Eesti vabanemise vahel meenutab meile tänapäeval «Solidaarsuse kivi», mis seisab Tallinnas Vabaduse väljakul.

Ent poolakaid ja eestlasi ei ühenda mitte ainult ajalugu ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Sellestsamast perspektiivist vaatleme majanduse ja ühiskonna ning julgeoleku arengut.

Just seetõttu tähistame tänavu ka teisi tähtsaid aastapäevi. Poolal täitus 15 aastat, Eestil 10 NATO liikmeks astumisest. Ühiselt tähistame Euroopa Liitu astumise 10. aastapäeva. Seega on ajalugu meile õpetanud, et pärast sõl-

tumatuse saavutamist tuleb selle eest ka hoolt kanda ja seda kindlustada.

Kuulumine nendesse kõige tähtsamatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Euro-Atlandi tasandil on selle väljenduseks.

Meie maad on oma ajaloolisi võimalusi hästi ära kasutanud. Praegu me mitte ainult ei arenda majandust dünaamiliselt edasi, vaid oleme läbi teinud tõelise tsivilisatsioonihüppe. Samuti oleme saanud heaks eeskujuks NATO ja Euroopa Liidu riikide hulgas.

Poola on tänu meie inimestel töökusele ja nutikusele, avalikule finantsdistsipliinile ja suurele siseturule olnud ainuke Euroopa Liidu riik, mis isegi viimase finantskriisi ajal säilitas positiivse majanduskasvu. Eesti on aga eeskujuks digilahenduste sisseviimisel haldus- ja majandussüsteemidesse. Koos kasutame tulemuslikult ära euroliidu rahalisi vahendeid. Me mõlemad oleme kaitsekulutuste suuruselt NATOs esimeste hulgas ning aitame aktiivselt kaasa alliansi võimsuse säilitamisele.

Poola ja Eesti inimesi on läbi sajandite ühendanud tugevad sõprussidemed. Tartus lehvib kunagi kuningas Stefan Batory poolt linnale antud punavalge lipp ning sealsamas ülikoolis on 18. ja 19. sajandil õppinud Poola eliit. Armastus aga liitis kindral Johan Laidoneri ning tema poolatarist abikaasa Maria Kruszewska.

Tänapäeval võime kõigis eluvaldkondades märgata meie suhete eriti in-

Solidaarsuse kivi Tallinnas Vabaduse väljakul.

tensiivset arengut. Meie liidrid kohtuvad erakordselt tihti ning see tipneb ühiste tegevustega ELi, NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide foorumitel. Meie majandussuhted on suurepärased – kaubavahetus kasvab aasta-aastalt ning Poola ja Eesti firmad teevad tihedalt koostööd, tunnetades Poola ja Eesti turgude atraktiivsust.

Käesoleva erilehe rahastajaks on Poola kindlustusettevõte PZU, mis 2013. aastal alustas tegevust Eesti turul.

Hästi areneb ka teaduskoostöö.

Meie ülikoolid arendavad ühisprojekte alates loodusteaduste vallast kuni ajalooteadusteni. Erakordselt aktiivselt areneb meie kultuurikoostöö, mille hea näide on muuhulgas see, et iga kahe aasta tagant kõlab noorte pianistide esituses Fryderyk Chopini muusika Narvas ja kogu Eestis. Sel aastal Tallinnas toimuva filmifestivali PÖFF erikülaliseks on Poola kinematograafia.

Ka sõjalises koostöös on kaks riiki aktiivsed. Meie sõjaväelased osalevad ühismissioonidel ja -õppustel ning hetkel täidavad Poola lennukid NATO õhuturbemissiooni raames liitlaskohustusi, patrullides meie õhuruumis. Üha rohkem Eesti turiste külastab Poolat ning aina enam poolakaid saabub külla Eestisse. Olen veendunud, et järgmised aastad toovad endaga kaasa kõikide meie riikidevaheliste suhete edasise arengu.

Austatud lugejad! Täna, mil me Poolas tähistame 25. vabadusaastat, tahaksin teile kõigile soovida, et teil oleks oma vabadusest palju rahulolu ja rõõmu.

Poola ja Eesti on viimase 25 aasta jooksul teinud läbi ajaloolised muutused. Me oleme väga palju saavutanud. Meil on põhjust uhke olla. Nädala eest valisime oma esindajad Euroopa Parlamenti ning koos kujundame kogu Euroopa tulevikku. Täna täname me eelnevaid põlvkondi nende võitluse eest vabaduse nimel ning loodame, et järgmised põlvkonnad on piisavalt targad, et selle eest hoolt kanda ja seda hästi kasutada.

Samuti tänan Postimeest, kellega koostöös ilmub tähtsa aastapäeva puhul käesolev lisaleht. Soovin kõigile meeldivat lugemist ning loodan, et see saab olema hea võimalus Poolast ja poolakatest rohkem teada saada.

3

www.tallinn.msz.gov.pl

Täna on Poola teistsugune Esimeste pärast II maailmasõda toimunud vabade valimiste 25. aastapäeva puhul saatis Poola Vabariigi endine president, Nobeli rahupreemia laureaat Lech Wałęsa oma kaasmaalastele alljärgneva kirja.

Ajaloosündmuste ahel 25 aastat pärast 1989. aastat

Kallid kaasmaalased, Pärast 25 aastat raskeid muutusi tahaksin sümboolselt kuulutada – süsteemi ümberkujundamine Poolas on lõppenud! Täna võime me julgelt öelda, et elame demokraatlikus Poolas, tugevnenud vabaturumajanduse süsteemis ning soliidsetele rahvusvahelise koostöö alustele rajatud riigis. Maal, millel on suured eesmärgid ning mis on täis lootust edaspidiseks arenguks. Meid ootavad aga ees uued väljakutsed.

Sellest perspektiivist lähtuvalt tasub meenutada demokraatiale viinud tee algusaegu. Algust tegime 1989. aastal, aga meie võit ei olnud kohe täielik.

Kommunistlikke struktuure ei õnnestunud kohe lammutada. 1989. aasta 4. juunil toimunud valimiste järel moodustatud seim oli «lepinguline» – selle esireas istusid kommunistlikud kindralid ning paljudel tasanditel funktsioneeris riik eelmise süsteemi loogika kohaselt. Meenutades tollast reaalsust, heidavad paljud meile täna ette, et toona olid meil šansid teha eelmisele ajastule täielik lõpp. Kinnitan aga täie veendumusega, et ainult etapiviisiline tegutsemine sai meid viia täieliku vabaduse ja demokraatiani. Ümarlauakokkulepetest tulenev tänamatu ja raske kompromiss polnud ju lõpp-punktiks, vaid see oli lüli sündmuste ahelas, mis viisid osaliselt vabade valimisteni. Me tegime vabadusele uksed lahti, mille järel pidime juba ise võtma ka vastutuse. Ma nägin inimeste vaevu ja ebakindlust seoses Tadeusz Mazowiecki valitsuse elluviidavate reformidega, kes tegusalt ja veendumusega muutis Poolat paremaks. Ühiskondlikku rahulolematust oleksid kommunistid võinud hõlpsasti ära kasutada ning Poola muutuste teelt tagasi maha pöörata. Oli tarvis palju vaprust ja arukust. Seetõttu tuleb praegu tänada poolakaid selle eest, et nad vastu pidasid ega alistunud populismile ja

demagoogiale. Neil rasketel otsustel olid väga tihti poliitilised tagajärjed. Ent ma tean, et ajalugu ja järeltulevad põlvkonnad oskavad seda õiglaselt hinnata.

Ka mina andsin endast kõik, et taassaavutatud sõltumatust mitte kaotada ning kinnitada see täielikult legitiimse demokraatliku valikuga.

See juhtuski 1990. aastal, mil suveräänse rahva tahtel ja III Poola Vabariigi esimeste täielikult demokraatlike valimiste tulemusena sai minust vaba Poola president. Seega tuleb meie kogemusi 1970. aasta detsembrist, 1980. aasta augustist ja 1989. aasta juunist käsitleda kui sündmuste ahelat ja lülisid meie vabaduse teel.

Täna näeb Poola välja täiesti teistsugune. Ma arvan, et võime öelda – reformid õnnestusid, poliitiline olukord on stabiilne, Poola Vabariigi võimuorganitel on demokraatlik mandaat, valimissüsteem toimib häireteta, tegutsevad sõltumatud kohtud ja funktsioneerib vaba meedia. Meie häält kuuldakse ja austatakse mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas. Poola on Põhja-Atlandi Alliansi ja Euroopa Liidu liige. Endise presidendina olen uhke selle üle, mida oleme ära teinud, ehkki me ei saa unustada ühiskonnaelu paljusid valdkondi, mis nõuavad parandamist ja vajavad järjekordseid muutusi. Palju on teha, ent oma saatuse üle otsustame meie ise.

Uus ajajärk seab meie ette uued väljakutsed. Meie, kes me hävitasime kommunismi, algatades nõnda Euroopas muutuste laine, peame olema ko-

gu maailmale eeskujuks ja inspiratsiooniks sellest, kuidas ilma vägivallata saab demokraatlikul teel muuta isegi kõige keerulisemat tegelikkust. Täna tuleb endilt küsida, missugune peab olema ülesehitatav maailm, missugune peab välja nägema demokraatia ja üleilmastumine. Juba ammu olen ma rõhutanud vajadust koostada omalaadsed «Universaalsete väärtuste 10 käsku», mis kujutaksid endist kindlat toetuspunkti selle uue Euroopa ja maailma jaoks. Meil tuleb määratleda ja ühiselt vastu võtta peamised põhimõtted, mis lubavad rahvastel ja religioonidel koos eksisteerida, austades erinevusi ning tehes heanaaberlikku koostööd.

Ehkki ma pole enam tegevpoliitik, võib mind siiski alati kohata diskussioonides kaasaegsete väljakutsete teemadel ning lahenduste otsimisel teel. Meenutades taas kord 4. juunit 1989 – loogem parem maailm oma lastele ja lastelastele, et meie võitu mitte maha mängida.

Rõõmustagem Poola muutumise üle ning ehitagem 25 aasta jooksul paika pandud tugevale vundamendile kerkinud maja aina ilusamaks. Me võitlesime endid vabaks ja ehitasime üles demokraatia, hoolitsegem nüüd selle eest, et meie maa oleks veelgi tugevam turvalises ja jõukas rahvusvahelises ühenduses – Euroopa Liidus, mis mõistab kogu maailma solidaarsuse olemust.

4

www.tallinn.msz.gov.pl

Hästi kasutatud šanss Poola nimel ühinemislepingule Euroopa Liiduga alla kirjutades teadsid tolleaegne peaminister ja välisminister, et langetavad õige otsuse.

Nad ei saanud aga teada, et edu – nii Poola kui ELi oma – tuleb nii suur.

Kümme aastat tagasi sai Poola koos veel kümne riigiga Euroopa Liidu liikmeks. See sai võimalikuks tänu suurele tööle nõutud kriteeriumide täitmiseks. Oleme läbi viinud väga olulisi reforme ja muudatusi, uuendades oma riiki põhjalikult. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul ehitasime üles demokraatia ja vaba turu. Nendele kahele sambale toetub ühendatud Euroopa.

Edasiminek sai võimalikuks tänu uuenemisele, mille Poola valis 1989. aastal. 4. juunil tähistame 25 aasta möödumist esimestest – pluralistlikest, kuid veel mitte täielikult vabadest valimistest. Need olid meie Euroopa osas esimesed valimised, millest võttis osa ka opositsioon, mille tegevus oli aastaid piiratud.

Neljakümne aasta jooksul, mil Poolas kehtis kommunistlik eksperiment, muutus meie riik majanduslikuks ja poliitiliseks pankrotipesaks. Maailmale pigem peavaluks kui lisaväärtuseks.

Täna lahendame Euroopa ja naaberriikide probleeme. Oleme tõendiks sellele, et järjekindlusega ja soodsa konjunktuuri abil võib muuta ajaloo käiku.

Tundes rõõmu oma saavutustest, oleme valmis inspireerima teisi Ukrainas, Tuneesias või Birmas. Sõltumata sellest, kus nad elavad, mis värvi on nende nahk või millist usku nad on.

Kindral Johan Laidoneri ja tema poolatarist abikaasa monument Viimsis.

Sellel aastal, mis on täis meie saavutuste ümmargusi aastapäevi, kutsun üles tutvuma Poola teega vabaduse, eurointegratsiooni ja kaasaegse riigi ehituse poole.

Vanasõna ütleb, et arvud ei valeta.

Viimase kümne aasta jooksul, kui Poola on olnud Euroopa Liidu liige, kasvas meie SKT pea poole võrra. Aastatel 2008–2013, maailma majanduskriisi ajal, kasvas Poola SKT kokku üle 20 protsendi. See oli kahtlemata parim tulemus kogu Euroopa Liidus. Toon neid andmeid mitte selleks, et ennast kiita, vaid tõestamaks, et Poola ja poolakad

kasutasid oskuslikult ära šansi, mille ajalugu neile andis. 2012. aastal oli Poolas välisinvesteeringute kumuleeritud väärtus ligi 178 miljardit eurot. See on peaaegu neljakordne kasv võrreldes 2003. aastaga, millal Poolasse investeeriti 46 miljardit eurot. Viimase kümne liikmelisuse aasta jooksul loodi Poolas kaks miljonit uut töökohta.

Integratsioonist Euroopaga võitsid ka meie partnerid. Väide, et üheks majanduskriisi põhjuseks oli Euroopa Liidu laienemine, ei vasta tõele. Makroökonoomiliste andmete analüüs näitab, et laienemine 2004. aastal mõjutas positiivselt enamiku EL-15 riikide majandust. Kõige rohkem võitsid need riigid, mis arendasid intensiivseid kaubandussuhteid meie regiooni riikidega, ja need, kes otsustasid liberaliseerida ligipääsu oma turule uute liikmete jaoks.

Kümme aastat on ajaloo jaoks nagu üks hetk. Veerandsajand on umbes üks põlvkond. Nii lühikese aja jooksul õnnestus meil muuta Euroopat. Tundes rõõmu oma edust, soovime, et seda saaksid korrata need, kes näevad reformidega vaeva ja kes ainult selle võimaluse eest teha oma riigis reforme, pidid maksma verega, nagu Kiievi Maidani kangelased. Las meie eeskuju annab neile jõudu ja lootust, et vaev tasub ära.

RAD OSŁAW SIKORSKI

5

www.tallinn.msz.gov.pl

Poola 15 aastat NATOs 12. märtsil 1999 sai Poola koos Tšehhi Vabariigi ja Ungariga Põhja-Atlandi Liidu täieõiguslikuks liikmeks. Selle sündmuse 15. aastapäeva puhul meenutame meie riigi teekonda NATOsse.

Diplomaatiliste püüdluste ja liitumisläbirääkimiste alustamine Poola astumiseks NATOsse sai võimalikuks tänu 1989. aastal Kesk- ja Ida-Euroopas aset leidnud läbimurdele. Kui Saksamaal oli kokku varisenud Euroopat idaks ja lääneks jaganud Berliini müür, toimusid Poolas 4. juunil 1989 esimesed osaliselt vabad seimi- ja täielikult vabad senativalimised. Need olid sama aasta veebruarist aprillini kestnud ümarlaualäbirääkimiste tulemuseks, milles osalesid kommunistlike võimuorganite ja opositsiooni esindajad. Need läbirääkimised innustasid tegutsema ning said Poolas võimu rahumeelse ülemineku sümboliks.

Nende muudatuste tulemusena loodi Poolas esimene mittekommunistlik valitsus selles Euroopa piirkonnas, eesotsas peaminister Tadeusz Mazowieckiga. Juba esimestel päevadel pärast ametisse vannutamist demonstreeris see valitsus oma läänemeelset orientatsiooni ning alustas aastaid kestnud lõimumisprotsessi Poola ühendamiseks lääne organisatsioonidega.

Veel enne valimiste toimumist planeeritud, ikka veel eksisteeriva Varssavi Lepingu Organisatsiooni välisministrite komitee Varssavis toimuma pidanud istungi tõttu edastas Poola diplomaatiateenistuse uus ametissenimetatud juht Krzysztof Skubiszewski 30. oktoobril 1989 šifreeritud teate kõikidele Poola suursaadikutele. Selles soovitas ta suursaadikutel teha oma asukohamaades võimalikult kiiresti võimalikult kõrgel tasemel visiit, teavitamaks sealseid võime, et Poola on vastutav «üleeuroopalise protsessi igakülgse arengu eest, murdmaks Euroopat eraldavaid vaheseinu».

VLO likvideerimine 1991. aastal ja NATO liikmesriikide positiivne seisukoht tagasid selle, et Poola astumine Põhja-Atlandi Liidu koosseisu sai üha reaalsemaks.

Läbirääkimisprotsessi väga oluline etapp oli rahupartnerlusprogrammi ettevalmistamine 1994. aastal, mis lõ-

Poola Vabariigi välisminister Bronisław Geremek Poola NATOga liitumise protsessi lõpetaval tseremoonial 12. märtsil 1999 Independence’is.

puks saigi Poola liikmelisuse ettevalmistamise efektiivseks vahendiks. Selle tulemusena võeti NATO riigipeade ja valitsusjuhtide Madridi tippkohtumisel 1997. aastal vastu otsus edastada Poolale, Tšehhile ja Ungarile formaalsed kutsed allianssi astumiseks.

Ametlike liitumisprotokollide allkirjastamine Poola, Tšehhi ja Ungariga ning nende järgnev ratifitseerimine tollaste NATO liikmesriikide poolt leidis aset Brüsselis 16. detsembril 1997. Ratifitseerimisprotsessi viimaseks etapiks sai liitumislepingu üleandmine Ameerika Ühendriikidele kui Põhja-Atlandi lepingut säilitavale riigile. Pidulik tseremoonia leidis aset 12. märtsil 1999 Independence’is (Missouri osariigis).

Tollane Poola Vabariigi välisminister Bronisław Geremek andis USA riigisekretärile Madeleine Albrightile Poola Põhja-Atlandi Liitu astumist kinnitava akti, kinnitades nõnda ametlikult Poola liitumise NATOga. Seoses Poola NATOsse astumise 15. aastapäevaga on Poola välisministeerium teinud kättesaadavaks rea materjale, mis illustreerivad Poola teed allianssi. Kutsume nendega tutvuma «Poola diplomaatia arhiivis» internetis: www.msz.gov.pl/pl/p/msz_pl/ministerstwo/historia/wydarzenia/polskanato15.

FOTO: EAST NEWS / SIPA PRESS

Muu hulgas sisaldab see Poola välisministeeriumi arhiivide ja infojuhtimise büroo ettevalmistatud tutvustavat lühifilmi, milles on kasutatud ka arhiivisalvestisi, fotosid, dokumente algallikaist ning samuti NATO peakorteri arhiivides säilitavat fotode valikut, mis dokumenteerivad eelkõige Poola poliitikute ja diplomaatide visiite Brüsselisse seoses liitumisläbirääkimiste kestmisega.

Selles leiduvad ka kahe esimese Poola esindaja NATO juures, Jerzy M. Nowaki ja Andrzej Towpiki ametissenimetamise aktid ja nende poolt üle antud volikirjad, kokkulepete, lepingutekstide ja ametlike dokumentide fotokoopiad üksteisele järgnenud läbirääkimisetappide ajast. Huvitavate faktidena avaldame ka NATO peasekretäride Manfred Wörneri (1990) ja Javier Solana (1998) Poolasse tehtud ametlike visiitide ning pidulike ürituste «Poola päevad NATOs» (1996) kavad.

VÄLISM INISTEER IUMI PRESSIESINDAJA BÜROO

Portaalis msz.gov.pl toodud materjalid pärinevad VM ja NATO, samuti NATO pressiteenistuse ja agentuuri PAP arhiividest ning Truman Presidential Library muuseumifondidest Independence’sis.

6

www.pzu.ee

Poola: suur muutus ka PZUs PZU Grupi tegevus Poolas, Ukrainas ja Baltimaades on midagi enamat kui lihtsalt kindlustusteenuse pakkumine. Teatud mõttes sümboliseerib PZU muudatusi, mis toimusid Poola majanduses pärast 1989. aasta juunit.

Riigifirmast, mis palju aastaid ei saanud tegutseda vaba turu ja konkurentsi tingimustes, vormus 25 aasta jooksul nüüdisaegne, arenevate äriliste ambitsioonidega juhtiv kindlustusfirma. Eriti viimased aastad on olnud tugevate muudatuste aeg, mis teevad PZUst Kesk- ja Ida-Euroopa kindlustusliidri.

Sarnase tee tegi viimase veerandsaja aasta jooksul läbi ka Poola majandus.

Tsentraalselt juhitavast riigist muututi regiooni liidriks – kui jutt käib reformide läbiviimisest, majanduskasvust ja muudatuste tempost vabaturu tingimustes.

1989. aasta juunis toimusid Poolas esimesed osaliselt vabad parlamendivalimised, millel saavutasid edu antikommunistliku opositsiooni esindajad.

Sellest alguse saanud poliitiliste, ühiskondlike ja majanduslike muudatuste protsess sai kogu regiooni jaoks muudatuste vallandajaks. Selle tulemuseks oli Balti riikide, sealhulgas Eesti iseseisvuse tunnustamine. Poliitilise süsteemi muutumise protsess tõi endaga kaasa palju võimalusi, ent ka ohte.

Poola majanduslik olukord oli esimestel aastatel pärast muudatuste algust väga raske. Endiselt režiimilt saime päranduseks jätkusuutmatu tööstuse, tsentraalselt juhitud ja bürokratiseeritud majanduse ning vaba konkurentsi tingimustes tegutsemiseks sobimatud riigifirmad – sealhulgas PZU (Powszechny Zakład Ubezpieczeń). Sellest sai üldrahvalikule kindlustusfirmale omamoodi test, mis pidi tõestama, et ta suudab hästi funktsioneerida ka nüüd, dünaamiliselt muutuvates tingimustes.

Viimase 25 aasta tegevus annab selge vastuse küsimusele, kas PZU kasutas ära neid muudatusi ja võimalusi, mis avanesid firmade ja Poola majanduse ees poliitilise süsteemi vahetumisel. PZU Grupp kuulub praegu Poola kõige kiiremini arenevate äriühingute hulka ning on üks riigi kõige kasumlikematest finantsettevõtetest.

Viimastel aastatel on PZU puhul tähelepandav muudatuste eriline dünaa-

PZU z 16 mln klienti z 11 200 töötajat z 8400 agenti z 412 kontorit

Statistiliselt väljastab PZU 2,5 poliisi sekundis ning maksab iga 2 sekundi tagant välja hüvitise või toetussumma. Iga kolmandat kindlustatud korterit Poolas turvab PZU kindlustuspoliis.

Iga neljas autojuht kindlustab oma sõiduki PZUs. Pakutakse ka investeeringute kindlustamise teenust. Kuus miljonit poolakat kasutab gruppide kindlustusteenuseid ning peaaegu teine samapalju on otsustanud oma kindlustust individuaalselt jätkata.

mika. 2010. aastal sai PZUst Varssavi väärtpaberibörsil avalikult noteeritud äriühing. 2012. aastal kuulutati välja uus strateegia ning värskendati oma brändi ja võeti kasutusele uus logo, mis viitab nii traditsioonidele, ent ühtlasi ka kaasajale. Praegu viib firma ellu suurt informaatikaprojekti, mis lubab saada veelgi konkurentsivõimelisemaks.

2013. aastal saavutas ettevõte rohkem kui 730 miljoni euro suuruse netokasumi. Ettevõtte reiting oli Poolas tegutseva firma jaoks kõrgeimal võimalikul tasemel. PZU on üks suurimaid Varssavi väärtpaberibörsil noteeritud äriettevõtteid ja üks kõige olulisemaist investoritest. Praegu on PZUl üle 1,4 miljardi euro klientide värbamiseks ette nähtud raha. Stabiilne finantsolukord ja selgelt paika pandud arenguplaanid tagavad, et PZU otsib pidevalt uusi investeerimisvõimalusi nii kodu- kui ka välismaal. Muuhulgas areneb meie tegevus edukalt ka Baltimaades, sealhulgas Eestis, kus kindlustuspoliise müüakse 2013. aasta novembrist.

PZU hea finantsseis on tugeva turupositsiooni teene väga tiheda konkurentsiga kodumaisel turul. Firma käsutuses on suurim Poola kindlustusvõtjate võrk ning umbes 700 kindlustus-

kontorit kogu riigis. Lisaks tehakse koostööd umbes 8000 kindlustusagendiga. Kui jutt on meie põhitegevusest – vara-, elu- ja tervisekindlustusest –, võivad PZU Grupi kliendid valida ligi 200 nüüdisaegse kindlustustoote liigi hulgast: meil on kõige laiem seda tüüpi toodete valik Poola turul. Tänu PZU online-teenustele võivad kliendid osta poliisi kodunt väljumata – interneti kaudu või telefonitsi.

Peale selle juhib PZU Grupp avatud pensionifondi, investeerimisfonde ja säästuprogramme. Seega pole midagi imestada, et tänu traditsioonidele ning täiuslikule agentide ja osakondade võrgule kuulub kaubamärk PZU Poola kõige paremini tuntud kaubamärkide hulka. PZU on soliidse partneri ja usaldusväärse firma sünonüüm, mis on suutnud 25 aastat ära kasutada ning poliitilise süsteemi muudatuste algusest alates ehitada üles tugeva positsiooni mitte ainult Poolas, vaid kogu regioonis.

Strateegiliseks eesmärgiks on kindlustusfirma püstitanud PZU 2.0 – veelgi tugevamalt kliendile orienteeritud, efektiivselt tegutseva kindlustusinstitutsiooni ning operatiivsuse ja kompetentsuse ka investeeringute vallas, mis pakuvad uudseid lahendusi tervishoiuvaldkonnale. PZU 2.0 on nüüdisaegne firma, mis siiski on säilitanud selle, mis läbi aastate on üles ehitanud tema kapitali – klientide usalduse. Valitud arengutee tõhusust kinnitavad väga head finantstulemused.

Peale tavalise äritegevuse on PZU tugevasti seotud paljude teiste ühiskondlike initsiatiividega. Firma osavõttu ühiskonnaelust hindavad ka riiklikud institutsioonid. PZU on viimastel aastatel saanud palju ühiskondlikke preemiaid vastutustundliku äritegevuse eest. Paralleelselt originaalsete ühiskondlike algatuste elluviimisega on firma Poolas lülitunud ka võtmeaktsioonidesse, mis populariseerivad ühiskondliku vastutustunde kõige kõrgemaid standardeid.

www.tallinn.msz.gov.pl

7

8

www.tallinn.msz.gov.pl

Sind huvitab Poola? Vaata neid lehekülgi: z Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas - www.tallinn.msz.gov.pl z Poola Vabariigi suursaatkond Twitteris – @PLinEstonia z Poola Vabariigi suursaatkond Facebookis www.facebook.com/pages/Embassy-of-the-Republic-of-Poland-in-Tallinn/157053404330932 z Eesti Poolakate Selts Polonia – www.polonia.ee z ProPolonia - www.poola.ee z Info Poola riigi, ajaloo, kultuuri, teaduse jne kohta ning palju muud - www.poland.gov.pl

Küljendus: Andrus Rebane Korrektuur: Katrin Ringo

Fotod: Poola välisministeerium, Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas, Tõnu Tunnel

Väljaandja: Poola Vabariigi suursaatkond ja PZU Levitaja: AS Postimees