Postimees

LÕIMUMINE

SEGANE PILT Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjonile käis teist korda tunnistusi andmas Eesti Panga eksjuht Vahur Kraft, kelle ütlused olid poole aastaga muutunud.

MINISTER JEVGENI OSSINOVSKI SÕNUL TOIMUB EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS SELGE KIHISTUMINE KOOLI ÕPPEKEELE JÄRGI. EESTI LK 4–5

AED JA KODU

Kiirustõke kipub tänavat lõhkuma.

LK 20

EESTI LK 6

www.postimees.ee ANNA LEVANDI: Meie siin Eestis oleme harjunud töötama sisuliselt mitte millegi eest.

SPORT LK 16–17

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

NELJAPÄEV, 10. APRILL 2014 • NR 84 (7075) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 228 • LUGEJAID 205 000

TRAGIKOMÖÖDIA

Kohalike omavalitsuste teehoiu rahastamine ei kannata kriitikat.

Paranemist pole oodata enne Toompea ja pealinna suhtlustasandi muutust, samas näitab Tallinna teede seisund rahastusotsuste tegelikku mõju, kirjutab teedeinsener Ain Kendra, selgitades, miks Tallinna lagunevatel tänavatel ongi mõistlik sõita džiibiga. LK 12

KAOTSIS MAAVARA. Kolmandik põlevkivist jääb välja kaevandamata, et hoida üleval kaevanduse lagesid.

Põlevkivituhk käikudesse Iru prügipõletusjaama rajamisega ennast tõestanud Urmo Heinam suundub aprillis Ida-Virumaale Eesti Energia arendusjuhiks, et tuua murrang miljonite tonnide elektri- ja õlitööstuses tekkiva põlevkivituha kasutamisse.

Samuti kaalub Eesti Energia võimalust hakata põlevkivituhaga täitma tegevuse lõpetanud kaevanduste käikusid, sest veega kokku puutudes tuhk kivistub ning hoiab ära kaevanduse lagede võimaliku kokkuvarisemise.

Väärikas annetus rahvale vaatamiseks HALL STSENAARIUM

Julge olek Lääne poole vaatamine on mõistetav impulss.

NATO lennukid Ämaris, roteeruvad USA üksused või, veel parem, alaline NATO baas on kõik ontlikud ideed. Aga neil puudub otsene seos heidutusega, mis on see, mida Eesti taotleb, kirjutab Ahto Lobjakas. LK 13

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus (pildil keskel) annetas eile Tallinnas Püha Platoni nimelises kirikukeskuses Eesti Rahva Muuseumile õnnelikel asjaoludel säilinud ja kiriku omanduses olevad püha Platoni, Tartus jaanuaris 1919 bolševike hukatud esimese Eesti õigeusu piiskopi esemed.

Nende seas oli ka piiskopile kuulunud kirikurüü sakkos ja kaelaraha panagia (väikesel pildil), mis oli piiskopil kaelas tema hukkamise hetkel. Esemed on mõeldud eksponeerimiseks Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse koosseisus. Need võttis vastu muuseumi direktor Tõnis Lukas (paremal). fotod: erik prozes

MAJANDUS LK 8

Augud ja kliirens

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Lõbulaevnikud vastutavad klientide turvalisuse eest

Miks nad meilt küsivad?

Ajad muutuvad ning inimesed ja tavad koos nendega. See tähendab muuhulgas seda, et detailplaneeringute tegemine ja kinnisvaraarendus ei käi enam nii nagu mullu ja muiste.

Mõni arendaja aga on praegugi samal seisukohal, nagu ta on juba aastaid olnud.

«Maad ja majad on meie omad ja meie otsustame, mida me nendega teeme!» Aga võta näpust, vahepeal on kodanikest moodustunud kodanikuühendused, iga koduperenaine on õppinud seaduses näpuga järge ajama ja sealt oma koduümbrust puudutavaid olulisi sätteid välja noppima.

Ja nagu näitavad sündmused Nõmmel, ei pruugi äriplaanid stiilis «teeme sinna parki paar maja» enam nii lihtsalt läbi minna kui varem. Sest kodanikuühendustesse koondunud inimesed teavad täpselt, mida tähendab maa sihtotstarve, ja nad on ägedalt vastu sellele, kui keegi tahab sotsiaalmaad äri- ja elamumaaks muuta, nagu taheti teha Sanatooriumi pargis.

Kodanikuühendustesse koondunud inimesed ei ole nõus ka sellega, et ärimaa tahetakse muuta elamumaaks, nagu plaanitakse teha endise Kivimäe sauna kinnistuga. Nõmme halduskogu juba kritiseeris seda plaani, küllap kuuleme varsti ka Nõmme elanike arvamust.

Sanatooriumi pargi detailplaneeringu hääletasid Nõmme elanikud rahvaküsitlusel maha ja eile võttis linnavalitsus hääletustulemused teadmiseks, mis äraseletatult tähendab seda, et niisugusel kujul, nagu seda ette on valmistatud, jääb Sanatooriumi pargi planeering algatamata.

AS Infortar kavandas looduskaitse all olevasse metsatukka 64 korterit, paar paariselamut ja eramut ning 120-kohalise lasteaia. Kui planeeringu tutvustuseks korraldatud avalikul koosolekul oleks üldse asja sisulise arutamiseni jõutud, oleksid nood 120 lasteaiakohta kohalike elanike empaatiavõime kindlasti ammendanud. Sest see lasteaed tähendaks vähemalt sadat autot igal õhtul ja hommikul, pluss veel rohkem kui 64 uue eluruumi asukate autod, mis selle kandi vaiksetele kõrvaltänavatele liiga suure koormuse paneks.

T

allinki personalidirektori paar telekanalile öeldud lauset on tekitanud Rootsi ühiskonnas skandaali ja järjekordse arutelu alge vägistamisega seotud hoiakute üle. Personalidirektor ütles nii: «Iga naine peab enne mõtlema, palju ta joob. Ta teab, milleni see võib viia. Lisaks saame öelda, et mitte iga purjus inimest ei vägistata.» Laevafirma on neist lausetest väljaloetava suhtumise hukka mõistnud ja personalidirektor on vabandust palunud.

Peaks olema ühemõtteliselt selge, et nii vägistamine kui mistahes kuritegelik vägivald teise inimese, olgu mehe või naise suhtes pole kuidagi õigustatav sellega, et see inimene oli purjus. Süüdi on loomulikult vägistaja või muul viisil vägivallatseja, mitte ohver. Põhjus, miks need asjad tuleb selgesõnaliselt välja öelda, on ikka veel levinud hoiakutes, millega ohver pannakse justkui jagama kuriteo süüd. Ei ohvri joobeaste, tema riietus ega muud

tunnused ei saa olla õigustuseks kuritegelikule ründele.

Selge hoiak süü küsimuses ei tee aga tühjaks ega mõttetuks turvalise käitumise soovitusi. Üks asi on see, kuidas ühiskond ja õigussüsteem käsitlevad kuritegu. Teine asi see, et ilmselgelt on mõistlik hoiduda iseenda riskantsetesse olukordadesse seadmisest. Me ei tea täpselt, mida laevafirma personalidirektor ütles enne ja pärast saatelõiku jõudnud paari lauset. Kui kontekst oli pigem turvasoovitus, pole ka päris õige kleepida ta jutule külge «süüdistab ohvrit, õigustab kurjategijat» silti.

Kolmas oluline tähelepanek on, et Tallink pole ainult transpordifirma, mis lihtsalt veab reisijaid. Ilmselgelt on tegu ettevõttega, mille äritegevuse oluline osa on nii meelelahutus kui kõrtsipidamine. Oleks loomulik, et ettevõte võtab selles valdkonnas tegutsedes klientide turvalisuse tagamist oma äri olulise osana ning teeb parimate praktikate järgi kõik, et mistahes vägivalda ennetavalt ära hoida ning juba juhtunule adekvaatselt reageerida. Loomulikult nõuab see kulusid, sest palgal peab olema piisav hulk kohaselt välja õpetatud turvatöötajaid. Ettevõte ei

tohi kindlasti kogu vastutust klientide kaela laduda ja ennast mistahes vägivallajuhtumitest täielikult distantseerida. Laevafirma ju teenib alkoholi müügiga raha, nemad on oma ärilistel eesmärkidel loonud keskkonna pidutsemiseks ja peavad ka suutma kaasnevate ebameeldivustega tegeleda nii, et nende kliendid oleksid kaitstud – muuhulgas ka üksteise eest.

JUHTMÕTE Ei ohvri joobeaste, tema riietus ega muud tunnused ei saa olla õigustuseks vägistamisele ega mistahes muule kuritegelikule ründele.

LK 3

KÕVA SÕNA Kui maksame Soome börsifirmale Fortum, Eesti erakapitalile, siis miks me ei võiks samast loogikast lähtudes maksta Eesti riigikapitalile?

Põhimõtted on samad. Huvidki on samad. Omanikud on erinevad.

Ajakirjanik Andrus Karnau, PM 09.04

PÄEVA KOMM

Postimees 1937. aastal

Nagu näitavad sündmused Nõmmel, ei pruugi äriplaanid stiilis «teeme sinna parki paar maja» enam nii lihtsalt läbi minna kui varem.

P. Keres tuli esikohale.

Londonist, 9. apr. (Reuter).

Täna lõppes Margate’is rahvusvaheline maleturniir, mille võitjaks tuli eestlane Paul Keres ja ameeriklane Reuben Fine, kumbki 7,5 punktiga võimalikust üheksast punktist. Mõlemad meistrid kohtasid viimases ringis. Pärast ilusat mängu nende vaheline partii lõppes viigiga. Margate’i rahvusvahelisel maleturniiril tuli kolmandale kohale endine maailmameister Aljechin (Prantsuse) kuue punktiga.

Mäng Fine’iga näitab, kuivõrd sügavalt Keres kriitilisel momendil hindab positsiooni. Kaks etturit vähemuses ja siis saavutada jälle ülekaal, nõuab pingutust.

Seekord tõmbas rahvahääletus planeeringu algatamisele kriipsu peale. Aga õhku jääb küsimus: miks need, kes on rahva poolt valitud linna asju otsustama, ei taha seda ise teha, vaid poevad rahva arvamuse taha? Ühelt poolt on see mõistetav, sest detailplaneeringut algatades peaksid linnaametnikud seda menetlema, sealjuures elanike kui potentsiaalsete valijatega vastuollu minema ja võibolla isegi kohut käima, nagu juhtus hipodroomi ala või Pirita olümpiapurjespordikeskuse detailplaneeringuga, mille kohtuasi peatselt ringkonnakohtus edasi läheb.

Teiselt poolt on see võib-olla hoopis signaal potentsiaalsetele kinnisvaraarendajatele: makske parteikassasse kalõmm ära, muidu paneme teie detailplaneeringu rahvahääletusele!

Või usume juttu, et meie arvamus on linnavalitsejatele oluline?

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

On kahju, et üks Eesti majanduse lipulaevadest on praeguse skandaaliga sattunud sellisesse halba valgusse. Kuidas personalidirektori paar lauset tegelikult mõeldud olid, on omaette küsimus. Paraku ei kõnele need (isegi erinevaid võimalikke kontekstivariante arvestades) ei sotsiaalsest ega kultuurilisest tundlikkusest ega professionaalsusest avalike suhete korraldamisel.

urmas nemvalts

uwe gnadenteich

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Fine teadis, mis tähendab temale esimese koha kaotus. Ta pani välja oma viimase ja suutis lõppmängus partiid tasakaalustada.

Kuna viimaste aastate jooksul oli Fine kõvemate malerahvaste vahel mängutaseme mõõtjaks, siis seda hinnatavam on Kerese praegune saavutus. Kui võtame arvesse, et Keres sai alles 21-aastaseks ja ainult teist aastat võitleb rahvusvahelisel maleareenil, siis peame tunnistama, et Keres on seni kõigi aegade kõige suurem maleimelaps.

Margetest sõitis Keres kohe Ostendesse, Belgiasse, kus algab homme juba uus võistlus. See turniir on Margete omast tüsedam.

10.04.1937

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees sõnas Rootsi televisioonis laevadel toimunud vägistamisjuhtumeid kommenteerides, et naised peaksid alkoholi tarvitades olema teadlikud, et nad võivad langeda vägistamise ohvriks.

«Iga naine peab enne mõtlema, palju ta joob. Ta teab, milleni see võib viia. Lisaks saame öelda, et mitte iga purjus inimest ei vägistata,» sõnas Ausmees TV4 Nyheternale kommentaare jagades.

Ausmehe sõnad, mis viitavad, justkui vastutaks naine ise ohvriks sattumise eest, põhjustasid Rootsis tugeva pahameeletormi ning koguvad järjest enam tähelepanu. Tallink Silja

rootsikeelne lehekülg suhtlusvõrgustikus Facebook on täis kommentaare, mis mõistavad tema öeldu teravalt hukka.

Hiljem palus Ausmees vabandust oma väljaütlemise pärast Rootsi telesaates ning kinnitas, et tegemist oli ebaõnnestunud sõnastusega.

«Vabandan kõigi ees, kes tundsid end minu sõnadest solvatuna. Tegemist on lõiguga intervjuust Rootsi televisiooni saatele, mis käsitles alkoholi tarvitamist Läänemere reisilaevadel ja selle tagajärgi.

Kahjuks väljendasin end pika intervjuu käigus ebaõnnestunult vastuses, mis puudutas iga inimese personaalset vastutust alkoholi tarvitamisel,» teatas Ausmees.

«Kinnitan, et selline ebaõnnestunud sõnastus ei esinda minu isiklikke ega Tallink Grupi seisukohti. Vabandust veel kord oma ebaõnnestunud sõnakasutuse pärast,» ütles ta.

Vabandustega esines ka Tallink Silja tegevdirektor Kadri Land, kes kinnitas, et ehkki Ausmehe kommentaar võib olla vaid pikast intervjuust välja rebitud jutukatke, on tegemist suhtumisega, mille firma hukka mõistab.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper ütles, et

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Tallinki esindaja sõnad tekitasid skandaali

Vabandan kõigi ees, kes tundsid end minu sõnadest solvatuna.

Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees

ohvri eelnev käitumine ja väljanägemine ei kahandada kurjategija vastutust oma tegude eest. On selge, et süüdlast tuleb otsida teo toimepanijate seast, ning küsida tuleb teo toimepanija, mitte ohvri tahtluse järele.

Kui tegu on vägistamisega, on süüdi vägistaja, ilma eranditeta. Vägistamisse kui isikuvastasesse kuriteosse tuleb suhtuda täie tõsidusega, kinnitas Sepper.

Eestis on ajakohane küsida, kas meie õigussüsteem ja selle rakendajad suhtuvad piisava tundlikkuse ja mõistmisega seksuaalkuritegude ohvrite abistamisse ja teo toimepanija karistamisse, leidis volinik. postimees.ee

Ülemistele tuleb Eesti suurim kaubanduskeskus

Leedu minister: Rail Balticu ühisfirma loomisega on kiire Leedu nõustus Euroopa Komisjoni asepeasekretäri Henrik Hololei (pildil) seisukohaga, et Rail Balticu projekti ühisfirma loomisega on kiire, kuid on endiselt seisukohal, et seda saab teha siis, kui kõik kolm Balti riiki on ühel meelel kõikides punktides, ja seetõttu ei saa kõnelustega kiirustada, ütles Leedu transpordiminister Ricardas Slapsys eile. Hololei oli öelnud Läti meediale, et kui Baltimaad Rail Balticu suhtes kiiresti üksmeelele ei jõua, võib kaotsi minna Euroopa Liidu 85-protsendiline kaasrahastamine ja komisjon annab selle raha teistele projektidele. Projekti elluviimiseks on vaja luua ühisettevõte ning selleks on Brüssel igati valmis, vahendas Dienas Bizness Hololei sõnu. BNS

94

filmi laekus riigikogu 95. aastapäeva tähistavale filmikonkursile.

Eelnõu vähendab bürokraatiat Eestisse tööle tulijatele Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis lihtsustab menetlust, mille peavad läbima välisriigist Eestisse ajutiselt tulevad isikud enne reguleeritud ametikohal või kutsealal tööle hakkamist. Seaduse kohaselt peab isik, kui ta soovib Eestis esmakordselt ajutiselt töötada, esitama hiljemalt 14. kalendripäeval enne ajutiselt töötama asumist teatise, milles märgitakse ajutise töötamise periood ja koht, töötamise valdkond ja isiku kontaktandmed. postimees.ee

Kinnitatakse mereakadeemia ühinemine tehnikaülikooliga Valitsus kinnitab ilmselt täna Eesti Mereakadeemia ühinemise Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) ning volitab haridus- ja teadusministrit sõlmima ühinemislepingu. Eelnõu kohaselt annab valitsus nõusoleku tasuta võõrandada Tallinnas Kopli tänaval asuva kinnistu tehnikaülikoolile. BNS

Eile sai pidulikult nurgakivi Ülemiste keskuse teine ehitusjärk. Pärast teise järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema 92 000 ruutmeetrit üldpinda, 59 000 ruutmeetrit renditavat pinda, 210 kauplust, 1350 parkimiskohta autodele, 450-kohaline kolmekorruseline parkimishoone, 800 ruutmeetri suurune laste mänguala. Sellega möödub Ülemiste keskus renditava üldpinnaga Rocca al

Mare keskusest, mis seni oli Eesti suurim kaubanduskeskus. Ülemiste keskuse uue järgu investeeringu kogumaksumuseks kujuneb umbes 40 miljonit eurot. «Ülemiste keskus on oktoobris valmiva teise järguga saamas Tallinna ja Eesti olulisima transpordisõlme läheduses paiknevaks suurimaks kaubanduskeskuseks,» ütles Ülemiste keskuse

tegevdirektor Guido Pärnits (vasakult esimene).

«Kogu Ülemiste piirkond on lähematel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid Tallinna piirkondi, n-ö uus tõmbekeskus. Seepärast on hea tõdeda, et juba pikka aega planeeritud Ülemiste keskuse laiendus on tänaseks täies hoos ja plaanipäraselt valmib käesoleva aasta oktoobris,» lisas Pärnits.

Rivo Veski foto: liis treimann

Liiklusekspert Villu Vane arvates võiks piirkiirus 110 km/h kehtida ka talvel Tänasest hakatakse riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati tõstma piirkiirust 110 kilomeetrini tunnis. Kaherajalistel teedel piirkiirust ei tõsteta.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane ütles «Vikerhommikus», et põhimõtteliselt on võimalik sellise piirkiiruse kehtimine ka talvisel ajal ning lähiaastatel peaks Eesti teedele pandama elektroonilised ja vastavalt ilmaoludele automaatselt piiranguid muutvad liiklusmärgid.

Maanteeameti andmetel saavad tänavu A- ja B-kategooria sõidukid kiirusega 110 kilo-

meetrit tunnis sõita ühtekokku 220,5 kilomeetri ulatuses.

Vane sõnul on põhimõtteliselt võimalik sellise piirkiiruse kehtimine ka talvisel ajal. «Ma usun, et mõne aasta pärast ongi nii. Need teed, millest me räägime, on ju eraldusribaga, 2+2 sõidurajaga – teed, mis ongi ehitatud arvestusega, et seal saaks sõita 100–110 km/h. Kui seni on seda tõstetud vaid suveperioodil ja praegu kehtiv kord või see mehhanism, mille alusel neid kiiruseid tõstetakse, seda teistmoodi ei võimalda, siis me oleme liikumas sinnapoole, et tege-

Töölised paigaldavad kiirust 110 km/h lubavat märki. foto: liis treimann

likult võiks see periood olla pikem ja kesta aasta läbi. Talvel võiks sõidukiirus sõltuda konkreetsetest sõiduoludest ja ilmast,» rääkis ta.

Vane sõnul paigaldatakse lähiaastatel Eesti teedele ka elektroonilisi ja vastavalt ilmaoludele automaatselt piirangut muutvaid liiklusmärke. «Ka need märgid on tulemas ja tegelikult pidime me sellise juhtprojektiga alustama juba sel aastal, aga eelarvet vaadates lükkus see paraku edasi. Aga need tulevad,» selgitas maanteeameti liiklusekspert. err.ee

Õiguskantsler osutas ravimiseaduse ebakohtadele

Mehe surnuks tulistanu esitas riigikohtule kaebuse

Ravimiseadusesse kavandatavad muudatused näevad ette apteekidele piiranguid, mis aga õiguskantsleri hinnangul on seadusvastased. Seaduse muudatuse vajaduse tõstatas 2012. aasta lõpul asjaolu, et linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv vähenes. err.ee

Kuu aega tagasi otsustas Tallinna ringkonnakohus jätta muutmata 2012. aastal Türil Auris Mäsaku surnuks tulistanud Nikolai Tome kaheksaaastase vanglakaristuse. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles, et Tome kaitsja esitas vastavas asjas riigikohtule kassatsioonkaebuse. jt.ee

4 || EESTI || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KOOLID. Minister Jevgeni Ossinovski sõnul toimub Eesti haridussüsteemis selge kihistumine kooli õppekeele järgi.

Haridusminister kritiseerib eelmise ministri reforme intervjuu anneli ammas reporter

H

a r idu s- ja teadusminister Jevgeni O ssi nov sk i ei taha üheteist kuuga Eesti haridussüsteemi põhjalikult muutma hakata, kuid on veendunud, et kõrgharidusreform on tehtud kiirustades ning venekeelsete koolide osalisele eestikeelsele aineõppele üleminek on toimunud valesti nii sunduslikkuse kui ka gümnaasiumist alustamise mõttes.

Teie esimestest intervjuudest paistev hoiak tekitab hirmu. Peaaegu kõik, mida hariduspoliitikas on viimastel aastatel tehtud, ei kõlba kuhugi, kõike tuleb analüüsida ja ümber tegema hakata.

Üldsegi ei ole nii. Esiteks tuleb alustada sellest, kui palju on sellel valitsusel tegevusaega – vaid üksteist kuud.

Seda enam ehmatab, kui annate haridusinimestele ja avalikkusele sõnumi, et kõike tuleb ümber tegema hakata!

Suuri põhimõttelisi muudatusi ei jõua füüsiliselt teha. Ma ei arva, et põhimõtteliselt oleks õige sellises ajalises raamis neid tegema hakata, kuna hariduspoliitilised muudatused on selle omapäraga, et nende mõjusid näeme väga teravalt 10–20 aasta jooksul. Kiirustades tehtavad otsused midagi head kaasa ei too. Olen varem kritiseerinud eelmist haridusministrit Jaak Aaviksood, kuna ta kiirustas liialt. Näiteks kõrgharidusreformi puhul minu hinnangul ei vaieldud kõiki aspekte lõpuni läbi. Ülikoolid on reformiga suhteliselt rahul, arvestades, et üliõpilasi jääb vähemaks, aga riik on kõrgharidusse oluliselt raha juurde andnud.

Kindlasti on reformil positiivseid aspekte. Kindlasti ei saa küsimuse alla seada seda, et suurendatakse ülikoolide tulemuslikkust ja põhimõtteliselt liigutakse selles suunas, et üliõpilaste õppimine oleks tulemuslikum, et lõpetatakse nominaalajaga. Teisest küljest, kas nende heade asjadega koos tehtud muudatused, näiteks mis puudutab täiskasvanute õpet, täienduskoolitust, «avatud ülikoolide» ehk mittepäevaste õppevormide toimimist – kas see on andnud tulemusi, mida tahame? Ülikoolid on kindlasti valmis kasutama võimalust, et üliõpilastelt lisaraha küsida.

Põhimõtteliselt ei ole mõistlik eraraha kõrgharidusest tõrju-

da. Teisest küljest on selge, et kõrgharidus peab olema kvaliteetne, ei tohiks latti alla lasta.

Teine asi, mis on kõrgharidusreformis üliõpilase jaoks väga oluline ja mis ei ole siiani lõplikult positiivselt lahendatud, on õppetoetused. Ühelt poolt vajaduspõhised õppetoetused neile, kellel on vaja riigi tuge, ja teiselt poolt tulemusstipendiumid neile, kes on tublimad.

saatma lapsi riigigümnaasiumi, kuigi munitsipaalgümnaasium võib olla lähemal.

Need küsimused on olnud reformi rakendumisel algusest peale arengus – kui ei olnud väga palju üliõpilasi, kes oleksid vajaduspõhist õppetoetust taotlenud – mis iganes põhjusel –, siis on seda asutud parandama.

Valminud on Praxise analüüs, mis modelleerib koolivõrgu vajadusi mitte poliitiliselt, vaid demograafiast lähtudes, ja arvestades, kui kaugel peab kool olema. Selle analüüsi põhjal peab hakkama tegema otsuseid.

Selle põhjal püüame kokku panna koolivõrgu arengukava, saame näidata, millised koolid on kindlasti jätkusuutlikud. See ei tähenda, et ülejäänud pole. Nende puhul, mis on jätkusuutlikud, hakkaksime liikuma õppekavapõhisele rahastusele. Mis tähendaks, et pearaha ei sõltuks iga-aastasest õpilaste üles-alla liikumisest.

Põhimõtteliselt jätkatakse suunda, et peame kindlustama kodulähedase alg- ja põhikooli, millega ministeerium arvestab. Sellest aastast said väiksemad põhikoolid raha juurde, mis on igati mõistlik. Lõppkokkuvõttes on probleem, et kohalik omavalitsus on koolipidaja, aga õpetajate palgaraha või haridustoetuse laiemalt annab riik. Kõigi otsuste jaoks on vaja mõlemapoolseid kokkuleppeid, mis on keeruline.

See on üldise koolivõrgu küsimus, mille kohta olete samuti öelnud, et seda tuleb analüüsida. Aga nii koolivõrku kui ka Eesti üldist ja optimaalset haldusjaotust on korduvalt analüüsitud – need kaardid langevad juba aastaid suures osas kokku. On teada, kus on inimesi ja kus mitte. Mida siin veel analüüsida?

Siin on mitu küsimust, mida praegu analüüsime. Halduskoormuse vähendamiseks võetakse praegu arvesse eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmed. Endine haridusminister Jaak Aaviksoo lubas, et ülikoolidele tekib erifond, millest toetataks neid üliõpilasi, kelle majanduslik olukord on aasta jooksul muutunud. Seda pole siiani tehtud.

Eestikeelsed koolid on tänu suuremale täienduskoolituse motivatsioonile uuele käsitlusele kiiremini üle läinud kui venekeelsed koolid.

Teine küsimus on perekonna mõiste, mille puhul on suhteliselt meelevaldselt piirid tõmmatud. Kolmas asi on see, kui kolm suuremat ülikooli hakkavad üldjuhul nõudma tasu, kui üliõpilasel jääb saavutamata kuus ainepunkti.

Siis jääb tudeng kohe, kui tal on üks punkt vähem, õppetoetusest ilma.

Juba riigikogus seaduse menetluse ajal tõstatasin selle küsimuse – on risk, et üliõpilane hakkab samaaegselt maksma nii õpingute eest kui jääb ilma toetusest. Vaatame, kas need, kes tuge vajavad, seda ka saavad.

Jätkame ka riigigümnaasiumide rajamist. Kindlasti on põhimõttelisi erinevusi, kuidas läheneda tugispetsialistidele. Või kuidas põhimõtteliselt läheneda sellele, et riigigümnaasiumid on eelisseisus.

Mis mõttes on riigigümnaasiumid eelisseisus? Pole kuulnud, et riigigümnaasiumide õpetajad saavad paremat palka.

Selles mõttes on nad eelisseisus, et kui vald, kellel endal gümnaasiumi pole, saadab oma lapse munitsipaalgümnaasiumi, peab lapsele nn karbiraha ehk gümnaasiumihoonete ülalpidamise raha kaasa panema. Kui saata laps riigigümnaasiumisse, siis ei pea vald seda raha kaasa panema. Vallad on huvitatud

Ühelt poolt tahaks läbi rääkida, aga teiselt poolt peab riik näitama jõulisemat joont, et inimesed kohapeal neil teemadel mõtlema hakkaksid – lõputult ei saa kõiki koole senises vormis pidada.

Püüame kohalike omavalitsus-

3

mõtet

• Integratsiooniprotsessid on edukad vaid juhul, kui neid tehakse positiivse hõlvamise ja motiveerimise teel, mitte ettekirjutuste ja karistamise teel.

• Mida vähem kütame koolimajasid, seda rohkem suudame raha suunata õpetajate palkadesse.

• Kui analüüs peaks näitama, et (vene gümnaasiumides osalise eestikeelse aineõppe – toim) tulemuseks on teadmiste mõttes katastroof, siis kindlasti peab vabariigi valitsus ja riigikogu senised otsused üle vaatama.

tega rääkida. Näiteks kui meil on praegu 14,3 ruutmeetrit ühe õppuri kohta, siis uutes riigigümnaasiumides on see alla 10 ruutmeetri. Ministeerium on teinud projekti, kuidas see hakkab olema 2020. või 2030. aastal, kui õpilasi jääb vähemaks.

73 protsendis omavalitsustes muutub kuue aasta pärast koolipinna kasutus ebaefektiivsemaks.

Lapsi jääb vähemaks, aga köetavat pinda jääb peaaegu sama palju kui praegu. Eks püüame kohalike omavalitsustega rääkides öelda, et vaadake neid numbreid. On otsustamise koht, kui meil hakkab näiteks Järva maakonnas olema 2030. aastal keskmiselt 36 ruutmeetrit iga õpilase kohta. Tunnustan endist haridusministrit Jaak Aaviksood, kes on öelnud, et haridustoetuse osa, mis läheb õpetaja palgaks, on väga väike. Suur hulk läheb majade kütmisele. Mida vähem kütame majasid, seda rohkem suudame raha suunata õpetajate palkadesse. Siin on selge seos.

Oma esimestes intervjuudes olete keskendunud vene gümnaasiumidele, kuid tõsised probleemid on hoopis vene põhikoolides. PISA testide tulemused näitavad, et venekeelsed põhikoolid on eesti põhikoolidest oluliselt kehvemad. Ja siin pole tegu eestikeelse aineõppega.

Võrreldes eelmise PISA testiga, on vene koolide tulemused hüppeliselt paranenud. Palju rohkem kui eesti koolide tulemused. Kindlasti on Eesti venekeelsete koolide tulemused oluliselt paremad kui Venemaa koolide tulemused. Teisest küljest ei saa eitada, et vene õppekeelega koolide tulemused on eesti koolide omadest oluliselt kehvemad.

Kooli õppekeele järgi on

Eesti haridussüsteemis selge kihistumine, mille põhjused on kõigile suhteliselt ühtemoodi selged. Eesti haridussüsteemis on toimunud õpikäsitluse järkjärguline muutumine. See on tekitanud eestikeelses hariduses üksjagu emotsioone. Eks oleme kõik harjunud kunagi õppima nii, et õpetaja on klassi ees, tema teab, ja õpilased on objektid, kellele pannakse teadmisi nagu klotse pähe, ja õpilased peavad need pärast ette kandma.

Vene gümnaasiumide eestikeelse aineõppe osas olete olnud kriitiline. Ütlete, et eestikeelset aineõpet oleks pidanud alustama juba algkoolist või isegi lasteaiast. Sellisele kavale oleks väga kerge olnud panna külge assimileerimise silt.

Valikut niipidi alustada ei olnud!

Ma arvan, et oli. Küsimus on selles, kuidas erinevaid haridusmuudatusi ellu viia. Kõigis integratsiooniküsimustes kinnitab maailma praktika, et protsessid on emotsionaalsed, kui nad puudutavad inimeste jaoks olulisi küsimusi, nagu näiteks identiteet või emakeel.

Need protsessid on edukad vaid juhul, kui neid tehakse positiivse hõlvamise ja motiveerimise teel, mitte ettekirjutuste ja karistamise teel. Iga kord, kui seda püütakse teistmoodi teha, tekitab see trotsi, vastasseisu ja pingeid.

Mis edasi saab? Kas teie sõnum on see, et paneme eestikeelse aineõppe gümnaasiumis seisma ja alustame alt, algkoolist ja täiesti vabatahtlikult?

Mis puudutab alt liikumist, siis seda tuleb niikuinii teha. See ei tähenda, et nüüd paneme venekeelse põhikooli kinni – see ei ole mõistlik.

Mis gümnaasiume puudutab, siis see on valitsusliidu leppes kirjas: analüüsime, mis

Minister Jevgeni Ossinovski sõnul ei kavatse valitsus üheteist kuu jooksul teha hariduses põhimõttelisi uuendusi, sest kiirustades tehtud otsused ei too midagi head. foto: erik prozes

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Muudatused üldhariduskoolides Rohkem kui 60 haridusasutust muudab valdade ja linnade otsusel sellest sügisest või lähiaastail oma senist tegevusvormi. Sealhulgas muutub 30 gümnaasiumi põhikooliks ja luuakse seitse puhast gümnaasiumi.

Kuus kooli lõpetab tegevuse ning kuus uut kooli alustab tegevust.

TARTU Gümnaasiumist põhikooliks Karlova gümnaasium Kunstigümnaasium Vene lütseum Descartesi lütseum Kivilinna gümnaasium Kommertsgümnaasium

PÕLVA Põlva keskkooli ja Põlva ühisgümnaasiumi põhikooliosad liidetakse (2016) üheks põhikooliks Uus riigigümnaasium (2016)

HIIUMAA Kärdla ühisgümnaasium ja Kõpu internaatkool liidetakse Käina gümnaasium ja Kärdla ühisgümnaasium muutuvad põhikooliks (2016) Uus riigigümnaasium (2016)

VÕRU Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist puhas riigigümnaasium, põhikooliosa eraldi põhikooliks (2015)

Uued, nn puhtad gümnaasiumid Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium (liidetakse Descartesi lütseum, Kivilinna ja Kommertsgümnaasium) Tamme gümnaasium (riigikool, 2015) Tartusse jääb kokku neli eestikeelset nn puhast gümnaasiumi, üks eesti- ja üks venekeelne ning üks erivajadustega laste 1.-12. klassiga gümnaasium ja üks täiskasvanute gümnaasium; 14 põhikooli, neist üks venekeelne ja kaks erivajadustega lastele.

PÄRNU Gümnaasiumist põhikooliks Ülejõe gümnaasium (2015) Vene gümnaasium (2016) Ühisgümnaasiumi põhikooliosa Hansagümnaasiumist Pärnu Mai kool

Uued nn puhtad gümnaasiumid Pärnu Koidula gümnaasium (riigikool, 2015) Pärnu Ühisgümnaasium (koos tegevuse lõpetava Hansagümnaasiumiga)

on eestikeelse aineõppe tulemus. Sel suvel lõpetab esimene lend (st esimesed, kes 10. klassist alates on 60 protsenti ainetest eesti keeles õppinud – AA). Vaatame, kas vastab tõele, et see on mõjutanud õpitulemusi. Olen veendunud, et koolid on väga erinevalt hakkama saanud.

Probleem on selles, et kohalik omavalitsus on koolipidaja, aga õpetajate palgaraha või haridustoetuse laiemalt annab riik.

Kui analüüs peaks näitama, et tulemuseks on teadmiste mõttes katastroof, siis kindlasti peab vabariigi valitsus ja riigikogu senised otsused üle vaatama. Arvan siiski, et asi ei ole nii hull. Kui asi on põhimõtteliselt selline, et on mõned kitsaskohad, siis nendega tuleb tege-

leda. Üheteist kuu jooksul pole kindlasti mõistlik süsteemi pea peale pöörata. Selles küsimuses seadust muuta plaanis pole – see on koalitsioonileppes kokku lepitud.

Kas on mõni otsus, mille te üheteist kuu jooksul ametis olles kindlasti tahate vastu võtta?

On üks asi, mis ei päädi kindlasti lõpliku otsusega, aga mille osas tahan algatada sisulise ühiskondliku arutelu, et järgmine valitsus võiks kiiremini otsuseni jõuda. See puudutab koolikohustuse tõstmist. Praegu on meil kohustuslik üheksa klassi põhiharidust ehk kuni 17. eluaastani. Haridussüsteemist saavad praegu lahkuda need, kes lõpetavad üheksa klassi, või need, kes ei lõpeta, aga saavad 17-aastaseks. Sotsiaaldemokraatide programmis on ammu olnud punkt, et tõsta see iga 18 aastale ehk täisealiseks saamiseni.

Pärnusse jääb alates 2015. aastast kaks eestikeelset nn puhast gümnaasiumi, üks 1.-12. klassiga eragümnaasium, üks täiskasvanute gümnaasium; 10 põhikooli, neist üks erivajadustega laste kool

TALLINN Ühinevad gümnaasiumid 37. keskkool ja Arte gümnaasium ühinevad Arte gümnaasiumiks Ranniku gümnaasium ja Ehte humanitaargümnaasium ühinevad Ehte humanitaargümnaasiumiks Juhkentali gümnaasium ja kesklinna vene gümnaasium ühinevad kesklinna vene gümnaasiumiks

MUU EESTI Gümnaasiumist põhikooliks Turba gümnaasium Tapa vene gümnaasium Mustvee gümnaasium E. Vilde nimeline Juuru gümnaasium Suure-Jaani gümnaasium koos Kildu, Sürgavere ja Tääksi põhikooliga muutub üheks põhikooliks Aseri keskkool (lasteaed-põhikooliks) Tabivere gümnaasium Kolga keskkool Narva 6. kool Võhma gümnaasium (2015) Valga vene gümnaasium (2015) Pärnu-Jaagupi gümnaasium (2016)

Põhikoolide ja algkoolide muutmine Kodila põhikool (Rapla) muutub 1.-4. klassiga algkooliks (2017) Kärstna (Viljandi) kool muutub lasteaiaks Orava põhikool (Põlva) muutub lasteaedpõhikooliks Suislepa (Viljandi) lasteaed-algkool jaguneb lasteaiaks ja põhikooliks ning põhikool liidetakse Tarvastu gümnaasiumiga Tudu (Lääne-Viru) lasteaed-põhikool jääb 1.-6. klassiga kooliks Mammaste (Põlva) lasteaed-põhikoolist saab lasteaed-algkool (1.-4. klass) Salla põhikool (Lääne-Viru) liidetakse Rakke gümnaasiumiga

Tegevuse lõpetavad koolid (uut kooli ei teki) Vajangu põhikool (Lääne-Viru) Massiaru algkool (Pärnu) Pikasilla kool (Valga) Kiumetsa algkool (Rapla) Viira kool (Pärnu) Rakvere Lille kool (puuetega laste kool)

Uued koolid / uute omanikega koolid Gümnaasiumist põhikooliks Karjamaa gümnaasiumist Karjamaa põhikooliks Mahtra gümnaasiumist Mahtra põhikooliks Lasnamäe üldgümnaasiumist Merekalda põhikooliks

Algkoolist lasteaiaks Mustamäe 1. lasteaed-algkoolist Tammetõru lasteaiaks Allikas: haridus- ja teadusministeerium, Tallinna linnavolikogu

Leiutajate külakool (Sänna kultuurimõis MTÜ; lasteaed ja 1.-6. klass) Haabneeme kool ja Randvere kool (eralduvad Viimsi keskkoolist) Krabi põhikool, mis omavalitsuse koolist saab MTÜ Ostiumi kooliks Mäepealse erakool (MTÜ Meie Kool) Gaia kool (Gaia Hariduse Selts) Looduse Kool (OÜ Ecofuture Group)

6 || EESTI || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Mälulüngad takistavad VEB fondi asjus selguse saamist katariina krjutškova reporter

Eile käis riigikogu VEB fondi uurimiskomisjonile teist korda tunnistusi andmas Eesti Panga eksjuht Vahur Kraft, kelle ütlused olid poole aastaga muutunud.

Krafti küsitleti komisjonis ligi tund aega. Kui keskpanga endine president komisjoni ruumist väljus, keeldus ta ajakirjanikele sisulisi kommentaare jagamast. Ta väitis, et on andnud juba kõik ütlused komisjonile. Samuti ütles Kraft, et pole komisjonile teadlikult valeandmeid esitanud – tema on edastanud komisjonile heauskselt kolmandate isikute antud dokumendid. Ülevaate Krafti ütlustest andis komisjoni esimees Rainer Vakra, kelle sõnul olid Krafti ütlused muutunud võrreldes sellega, mida ta rääkis komisjonile mullu sügisel. Näiteks ei välistanud Kraft enam, et Eesti Panga mullu jaanuaris avaldatud audit on õige.

Keskpanga andmetel kirju-

tas toonane asepresident Kraft 1995. aasta aprillis alla kirjale, mis võimaldas Venemaa ärimehe Aleksandr Mati firmal TSL International alusetult saada 32 miljonit dollarit. VEB fondi bilansiseisu järgi sel ettevõttel siis nõuded puudusid. Seega võib Krafti pidada üheks vebfondlaseks, kes tegi Aleksandr Matile mitmekümne miljoni dollarilise kingituse.

Kraft oli seni eitanud igasuguseid sidemeid Matiga. Eile aga ei välistanud Kraft, et on Matiga kohtunud, ehkki võimaliku kohtumise detaile ta ei mäletanud. Vakra lisas: «Mul on kahju, et toonaste Eesti finantstippjuhtide mälu on nii halb.»

Vahur Kraft oli seni eitanud igasuguseid sidemeid Aleksandr Matiga. Eile aga ei välistanud Kraft, et on Matiga kohtunud.

Kui Kraft mullu komisjoni ees käis, olid tal kaasas tellitud audit ja dokumendid. Toona seadis Kraft kahtluse alla Eesti Panga mullu avaldatud auditi õigsuse VEB fondi kohta. Teisisõnu püüdis ta auditi ja esita-

tud dokumentidega tõestada, et ehkki allkirjastas 1995. aasta aprillis dokumendi, ei pruukinud see sisaldada valeandmeid.

Tänavu selgus, et Krafti dokumentide seas oli võltsing. See oli üks põhjus, miks Kraft eile taas tunnistusi andma tuli.

Võltsitud dokumendis oli kirjas, et TSL Internationalil oli 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid Venemaa panga suhtes.

Selle dokumendiga seotud asjaolude selgitamiseks algatati kriminaalmenetlus ja seetõttu ei lahanud nad Vakra väitel võltsinguga seonduvat eilsel istungil. Pealegi ütles Kraft komisjonile juba sügisel, kelle käest ta võltsingu sai. Eile kinnitas Kraft, et teda pole seoses kriminaalasjaga veel üle kuulatud, ja kuna menetlus käib, ei saa ta kommentaare anda.

Komisjon esitab auditi 18. juuniks. Vakra sõnul pole neil veel ettekujutust, milline pilt lõpuks tekib. «Me paneme selle raporti nii kokku, et kõik mõtlevad inimesed saavad aru, kes pidid sellega olema seotud ja kes mitte,» väitis Vakra. Ta lisas senise ligi 40 tunnistaja ütluseid kommenteerides: «Mälu on jätkuvalt kõigil halb ja see on meie suurim murekoht.»

Riigikogu komisjoni ees eile aru andnud Vahur Kraft ei andnud reporterite küsimustele sisulisi foto: raul mee / äripäev vastuseid.

Venekeelne algatusrühm: me ei vaja kaitset Mitte-eesti päritolu ühiskonnategelastest ja kodanikuaktivistidest koosnev algatusrühm tegi «Memorandum 14» nime kandva avalduse, mis toetab Eesti suveräänsust ning mõistab hukka kolmandate riikide sekkumise Eesti siseasjadesse.

«Kogu vastutusega tahame öelda, et meie sooviks on lahendada kõiki Eesti ühiskonna probleeme koos Eesti Vabariigi seadusliku võimu esindajatega.

Me ei vaja kaitset väljastpoolt, me peame lubamatuks kolmandate riikide sekkumist Eesti sisepoliitikasse,» seisab avalduses.

«Memorandum 14» algatajad ei toeta separatistlikke meeleolusid ja avaldusi, mida tehakse Eesti venekeelse kogukonna

nimel. Algatusrühma sõnul tahab lõviosa kohalikest venelastest elada vabas ja demokraatlikus Eestis ega vaja «kaitset» mujalt.

«Me tahame elada Eestis, see on meie riik. Muidugi, tänases Eestis on puudujääke, muuhulgas ka venekeelse vähemusega seonduvates küsimustes, kuid neid peab lahendama, pidades põhiseaduslikust korrast kinni,» arvab algatusrühm.

«Memorandum 14-le» alla kirjutanute hulgas on näiteks kodanikuaktivist Aleksander Valdmann, MTÜ Etnoweb asutaja Natalja Kitam, Jelena Katsuba (Avatud Eesti Fond), Igor Kalakauskas (Tallinna Tõnismäe reaalkool) ja

Ivan Lavrentjev (Vabaühenduste Liit EMSL).

Eeloleval laupäeval toimub Tallinnas Vene saatkonna ees Kremli-meelsete organiseeritud meeleavaldus, kuhu korraldajad ootavad kuni sadat inimest.

Siseministeeriumi hinnangul pole sinna oodata rohkem kui paarikümmet inimest. Ka on avaliku koosoleku tarvis end korrapidajaks märkinud korraldaja Juri Žuravljov vaid iseenda.

Siseministeeriumi pressiesindaja Tex Vertmanni sõnul peab ministeerium laupäeval toimuva meeleavalduse korraldajaid Žuravljovi ja Dmitri Linterit marginaalse toetusega äärmuslasteks, kes soovivad lihtsalt tähelepanu võita. «Sel-

listesse väljaütlemistesse tuleb suhtuda äärmiselt allikakriitiliselt,» ütles Vertmann. «Meie julgeolekuasutused on toimuvast teadlikud ning Eesti julgeolek on kindel.»

Siseministeeriumi hinnangul suudab korraldaja Žuravljov iseseisvalt kaasata vaid oma tutvusringkonna. «Iga avaliku koosoleku või muu avaliku ürituse korraldaja vastutab selle eest, et ürituse käigus ei rikuta seadust,» ütles Vertmann.

Linter oli 2007. aasta aprilli korratuste organiseerimises süüdistatuna kohtu all, kuid mõisteti õigeks. Žuravljov kandideeris viis aastat tagasi üksikkandidaadina europarlamenti. postimees.ee

NATO võib Ida-Euroopasse saata ka maaväe

Riik peab merepäästesse rohkem panustama

NATO Euroopa vägede komandör Philip Breedlove, kes koostab kava võimalikest vastusammudest Venemaa sõjalisele ohule Ukraina suhtes, ütles eile, et meetmete seas võib olla USA üksuste saatmine end ohustatuna tundvatesse alliansi liikmesriikidesse Ida-Euroopas.

«Põhimõtteliselt on see, mida me vaatame, pakett meetmetest maismaal, õhus ja merel, mis looksid meie kõige idapoolsemates liitlastes kindlustunnet,» ütles Breedlove.

Mais tulevad täiendava kaitsemeetmena Eestisse neli Taani hävitajat, mis kaitseminister Sven Mikseri sõnul vähendab

Siseministeeriumi kinnitusel näitas möödunud laupäeval Saaremaal lapse surmaga lõppenud õnnetus, et merepäästevõimekusse tuleb rohkem panustada.

«Traagiline sündmus Kõrkveres näitas, et peame oma mere- ja veepäästevõimekuse tõstmisesse rohkem panustama, et politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja vabatahtlikud moodustaksid tõhusa ja kiirelt reageeriva võrgustiku,» tunnistas siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

Samas tõi ta välja, et Eesti rannikuala on väga suur ja

kiusatust testida Eesti julgeolekut. «Loomulikult on meil hea meel võõrustada Taani hävitajaid Eesti pinnal,» ütles Mikser.

Ministri sõnul kiirendab hävitajate siin viibimine võimalike õhupiiririkkujate tuvastamist ning täidab heidutusfunktsiooni. «Kui mõtleme potentsiaalsetest agressiivsetest plaanidest Eesti suhtes, siis kindlasti kiusatus mingisuguseid provokatsioone toime panna on seda väiksem, mida rohkem liitlaste vahetuid huve, sealhulgas sõjaväe kohalolekut, meil siin on.»

Lisaks tulevad hävitajad jäävad siia aasta lõpuni. postimees.ee

seetõttu ei ole võimalik kogu mereäärset ala varustada vajaliku tehnikaga ja mehitada väljaõppega inimestega.

Möödunud nädalal juhtus Saaremaal Kõrkvere rannas õnnetus, kui kaldalt pääses merele triivima paat, milles oli kuueaastane poiss. Hirmunud laps hüppas paadist välja. Kuigi politseinikud, päästjad ja kiirabi kogunesid rannale, ei saanud neist keegi paarikraadisesse vette karanud lapsele appi minna, sest neil puudus päästepaat, kirjutas Õhtuleht. Orissaare tuletõrjekomandol pole päästepaati juba mitu aastat. postimees.ee

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KURITEGU. Laitmatu taustaga nooruk astus vahekorda prostituutidega, hiljem peksis ja röövis neid.

Röövel õigustas end heasoovlikkusega risto berendson reporter

P

rostituute röövinud Denis Kozak võiks kandideerida aasta rumalaimaks kurjategijaks. Mida muud arvata röövlist, kes võtab ohvritega ühendust isiklikult telefonilt ja jätab kuriteokohale maha terve DNA panga – kasutatud kondoomid ja suitsukonid.

Kozak arvas, et jääb tabamatuks. Ta lootis, et lõbunaised ei soovi pöörduda politseisse. Arvestades, et ta ühele ohvrile andis sõna otseses mõttes elu keretäie ja peksis kaheksandat kuud raseda naise veriseks, oli see sulaselge naiivsus.

Umbes kaks nädalat pärast esimest röövi võeti Kozak kinni. See juhtus täpselt õigel hetkel – siis, kui Kozaki kuritegelikust käitumisest oli saamas muster. Nagu noormees hiljem väitis, ajendas teda röövidele üllas soov – näidata lõbutüdrukutele, et nende töö ei ole turvaline ja nad peaksid naasma pereväärtuste juurde.

Kõik algas ühe korterlõbumaja külastamisest. See juhtus mullu 18. oktoobri õhtul Õismäel, kui noormees oma sõiduautoga Renault sihitult ringi tiirutas. Ühel hetkel tundis Kozak sugutungi. Ta haaras Nokia Lumia nutitelefoni ja sisenes intiimteenuste pakkumistest kubisevasse internetiportaali voodi.ee.

Kozakile jäi silma fotoga naise kuulutus, kes kirjelduse kohaselt oli ilus, sale, pakub mitmekülgset seksi ja võtab kliente vastu oma kodus. Telefonile vastanud meeldiva häälega naine teatas, et teenust pakutakse Järveotsa tee üheksakorruselise majas.

Tegu oli ühetoalise üürikorteriga ja Kozaki vestluspartneriks kogenud lõbunaine Jelena.

Jelena sel hetkel tööd ei teinud, sest oli kaheksandat kuud rase.

Enda asemel oli ta Narvast värvanud sõbranna Inna ja kokkuleppe kohaselt sai Jelena vahekorra eest makstud 50 eurost poole endale. Kliendi saabudes varjus Jelena korteri rõdule.

Kozak oli kohal mõne minutiga. Enne seda küsis ta üle, kas naine on kodus ikka üksi. Nagu Kozak hiljem tunnistas, oli tal juba saabudes mõte astuda naisega küll vahekorda, kuid makstud raha ja prostituudi isiklikud asjad hiljem siiski ära võtta.

Väike pettumus tabas meest juba korteriuksel – fotol kujutatud saleda kauni naise asemel seisis uksel hallide juustega tüse keskealine naine. Kozak maksis 50 eurot ning pärast vahekorda soovis naisega köögis kohvi juua ja suitsu teha.

Köögis kiskus olukord veidraks. Kozak uuris, miks Inna seda tööd teeb. Kas see pole ohtlik? Kas ta ei karda HIViga nakatuda? Kas tal on politseiga sekeldusi olnud? Viimasele küsimusele vastas Inna jaatavalt. Ta oli kunagi ühe mehe surnuks pussitanud.

Seda kuuldes haaras Kozak laualt noa ja hakkas seda mõtlikult sõrmede vahel keerutama. Naist valdas seda nähes kabuhirm. Eriti kui noakeerutusi saatsid õpetussõnad, et naine elab valesti ja nii jätkates võib juhtuda midagi jubedat. Tal tulevat leida endale mees, kellele suppi ja kotlette vaaritada.

Jutu lõpetuseks teatas Kozak värisevale naisele, et lahkub hetkeks korterist, kuid tuleb tagasi. Naine hingas kergendatult, kui korteriuks mehe järel sulgus. Inna palus rõdult tuppa tulnud Jelenal noormeest enam tagasi mitte lasta.

Ootamatult lükkas mees Aleksandra kahe käega pikali, istus talle rinnale ja asus ohvrit rusikatega vastu pead peksma.

Naised ei teadnud, et Kozak seisab samal ajal ukse taga ja kuuleb teise naise väljailmumisest üllatununa pealt, mida toas räägitakse. Kozaki kõrvadele oli see tekst kõike muud kui meeldiv – teda nimetati Kopli narkomaaniks ja värdjaks, kes tuli siia rääkima oma õigustest. Jelena väitel tulnuks tüüp kohe esimeste küsimuste peale p…sse saata.

Kozaki väitel võtsid sellised solvangud tal silme eest mustaks. Ta soovis vaid, et talle tundmatu teine naine seda kõike talle otse näkku ütleks, ja koputas uksele. Jelena avaski

ukse, sest arvas ukse taga olevat oma elukaaslase. Nähes lävel seismas äsjast Inna klienti, küsis vihane naine: «Mida sa, kondoom, tahad?»

Järgnes rusikahoop näkku, mis naise jalust niitis. Kozak lükkas soolasambana kõrval seisnud Inna vannituppa ja jätkas maaslamaja jalgadega roietesse peksmist. Ehkki ohver karjus kogu kõrist ja hüüdis, et on rase, pidas röövel seda hädavaleks. Tema pidas sõimajat lihtsalt paksuks prostituudiks. Õnneks ei saanud kaheksandat kuud raseda naise kõhus olnud laps kümmekonnast jalahoobist viga. Lahkudes haaras röövel toast kaasa laual ol-

nud sülearvuti ja mobiiltelefoni, mis tal mõni hetk hiljem käest pudenesid, kui naise kisa peale kohale ilmunud naabrimees teda tulutult peatada üritas.

Esialgu kartis Kozak hullupööra. Ta ootas mitu päeva, et uurijad ilmuvad tema ukse taha. Kui seda nädala jooksul ei juhtunud, arvaski ta end pääsenud olevat. Ta oletas, et lõbunaised jätsid röövist politseisse teatamata. Osaliselt oli tal õigus. Politsei küll sai teate, kuid alguses ei rääkinud naised uurijaile kõike. Nad varjasid, et röövel oli eelnevalt neile helistanud. Nii jäi mulje, et kallaletungija oli mingi suvaline tüüp.

Kozak seda muidugi ei teadnud. Ta otsustas, et hakkabki

Logistikafirmas töötanud Denis Kozakile mõisteti kohtus lühimenetluse käigus kuueaastane vangistus, millest tal tuleb reaalselt ära kanda neli aastat. foto: peeter langovits

Korralik nooruk hakkas ühtäkki röövliks Denis Kozak (22) ei ole klassikaline kurjategija.

Tal oli korralik töökoht rahvusvahelises logistikaettevõttes. Kodu Maardus. Eesti suurimal rahvaspordiüritusel, SEB Sügisjooksul mahtus ta viimati kümne kilomeetri distantsil esi-

mese tuhande lõpetaja piirimaile.

Kui Postimees kolm aastat tagasi kutseharidusest kirjutades Lasnamäe mehaanikakooli külastas, oli kinnisvara hoolduse eriala kolmanda kursuse õpilane Kozak üks aktiivsemaid

arvamuse avaldajaid.

Märtsi lõpus mõistis Harju maakohus ta lühimenetluse korras raske kuriteo eest neljaks aastaks reaalselt vangi.

Pluss veel kohustus hüvitada prostituutidele röövidega tekitatud kahju – Jelenale 4000

eurot moraalse ja üle 400 euro materiaalse kahju hüvituseks.

Inna oli oma moraalse kahju hindamisel hoopis tagasihoidlikum, piirdudes vaid 100 euroga.

Sellele lisandus veel 150 eurot materiaalset kahju. PM

prostituute röövima. Eesmärgiga näidata neile, et neid võidakse toppida autosse, panna tasuta bordelli tööle, tappa või lihtsalt ära kaotada. «Ma tahtsin, et nad saaksid õppetunni ja loobuksid elust prostituutidena, leiaks endale korraliku pere, looks pere ja kasvataks lapsi,» rääkis noormees hiljem ülekuulamisel.

26. oktoobril otsis Kozak endale voodi.ee-st uue ohvri – Aleksandra. Kell oli umbes üks öösel, kui kesklinnas aega veetnud Aleksandra sai telefonikõne. Kohtumispaigaks lepiti parkla Viru keskuse kõrval endise kunstiakadeemia krundil.

Kozak saabus sinna oma hõbehalli autoga, andis naisele kümme viieeurost kupüüri ja koos sõideti Pärnamäele üksikusse pimedasse kohta. Auto tagaistmel toimunud suguühte järel viskas mees kasutatud preservatiivi autoaknast välja ja läks välja suitsu tegema.

Ta pakkus sigarette ka talle järgnenud naisele. Esialgu oli kõik korras. Ootamatult lükkas mees Aleksandra kahe käega pikali, istus talle rinnale ja asus ohvrit rusikatega vastu pead peksma. Kui naine üritas kätega oma nägu varjata, karjus ta: «Lita, hoia käed eemal!»

Kõige lõpuks võttis röövel naise rahakoti koos äsjamakstud 50 euroga vahekorra eest, kaks Samsungi mobiiltelefoni ja lahkus. Kui naine autole järele jooksis ja palus, et röövel rahakoti tema dokumentidega tagastaks, viskas Kozak selle juhiaknast välja.

Kannatanu palvel möödujate poolt kohale kutsutud uurimisgrupi töö oli pealtnäha lihtne – sündmuskohalt leiti nii Marlboro suitsukonid kui ka kasutatud kondoom. Süütõenditena on need ümberlükkamatu tõestus.

Kuid enne oli vaja röövel telefonikõne eristustega välja raalida. 4. novembril peeti Kozak kinni. Esialgu olid uurijad tema kui varem kriminaalkorras karistamata nooruki vastu leebed. Juba järgmisel päeval pääses ta vabadusse.

Linna eri otstes toimunud kahte röövi ei osatud kohe seostada. Alles 27. novembril viisid uurijad otsad kokku. Sellest päevast viibib Kozak püsivalt vanglas ja jääb ilmselt sinna kuni 2017. aastani.

Peterburi Jaani kirik on järgmised pea poolsada aastat Eesti valduses Sihtasutus Eesti Kontsert sõlmis Peterburi Jaani kiriku kogudusega lepingu, mille järgi saab Eesti riik hoone 49 aastaks tasuta enda käsutusse. Õigusega kaasneb kohustus hoonet üleval pidada ja kindlasti jätkub ka kontserditegevus, vahendasid ERRi raadiouudised ja «Aktuaalne kaamera».

Estonia talveaeda eile kogunenud seltskonnal oli, mida meenutada: võttis ju Peterburi Jaani kiriku ülesehitamine ideest teostuseni aega pea kümme aastat. Sellesse aega jäi suurematest takistustest ülemaailmne majanduslangus, samuti 2007. aasta pronksöö.

Kiriku renoveerimistööde-

ga jõuti lõpule 2011. aasta veebruaris, kuid seejärel jäi kehtima ehitaja garantii. Praeguseks on ehitusjärgsed parandused tehtud ning leping endise Facio, praeguse Riito ehitusfirmaga lõpetatigi pidulikult eile.

2011. aasta veebruaris avati kirik taas. Alates tänavu märtsist on lahenenud ka senine juriidiliselt ebakindel staatus ning kirik on ametlikult ja täievoliliselt Eesti riigi valduses.

SA Eesti Kontserdi direktori Jüri Leiteni sõnul kuulus hoone esialgu linnale ning Jaani koguduse taastamisel taotleti hoonet endale.

«2013. aastal sai kogudus hoone juriidiliselt tagasi, ehk-

Estonia talveaias pakuti Peterburi Jaani kiriku kogudusega sõlmitud lepingu puhul torti, mille häädust hindas Estonia peadirektor Aivar Mäe (pildi vasakul äärel). foto: liis treimann

ki meie ehitus oli varem valmis.

Lihtsalt bürokraatlikud protsessid võtavad tänapäeval palju aega. Kui me muidu tegutsesime ühekordsete kuuajaliste lepingutega koguduse suhtes, siis nüüdsest on kogudus hoone omanik ja Eesti Kontsert hoone kasutaja. See tähendab, et Eesti Kontsert on võtnud lepinguga endale kohustuse seda hoonet üleval pidada ja seal tegutseda ehk siis korraldada kontserte, müüa pileteid ja saada sellest ka teatavat tulu. Eesti Kontsert on nagu Eesti riigi käepikendus Peterburis, kes vastutab selle hoone püsimajäämise-korrashoiu eest,» selgitas Leiten.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder leidis, et leping on mõistlik.

«Koostöö on olnud ju pikaajaline selle kiriku taastamise algusest peale ja me kuulsime ka täna, kui hästi see koostöö on sujunud. Ma olen küll päris kindel, et see jätkub sama hästi ka tulevikus ja kõik osapooled on väga rahul,» hindas Põder. err.ee

Kood avab galerii Estonia talveaias toimunud pressikonverentsist.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Urmo Heinam vastutas paljuski Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki töölehakkamise eest.

foto: liis treimann

TUHK MÜÜGIKS. Prügiekspert Urmo Heinam suundub Ida-Virumaale Eesti Energia arendusjuhiks, et tuua murrang põlevkivituha kasutamisesse.

Tuhk sobib teekatteks ja kaevanduste täitmiseks andres reimer

majandusajakirjanik

A

prillis asub Iru elektrijaa ma a r e ndu s ju ht Urmo Heinam uude ametisse Ida-Virumaal, et leida järgmise viie aastaga tulus kasutus seni kasutult mäkke kuhjatavatele miljonitele tonnidele elektri- ja õlitööstuses tekkivale põlevkivituhale.

«Eesti Energial pole kavas ise ühtegi uut tehast või seadet rajada, küll aga hakkame läbi viima uuringuid ja katseid, et tuhale senisest suuremat kasutusala leida,» ütles Heinam.

«Näiteks me müüme praegu uue kasutusalana põlevkivituhka Venemaale gaasi puuraukude täitmiseks, sest tegemist on tsemendiga väga sarnaste omadustega ainega.»

Samuti kaalub Eesti Energia võimalust hakata põlevkivituhaga täitma tegevuse lõpetanud kaevanduste käikusid, sest veega kokku puutudes tuhk kivistub ning hoiab ära kaevanduse lagede võimaliku kokkuvarisemise. Praegu läheb kolmandik põlevkivist kaduma, sest see jäetakse hiiglaslike sammastena välja kaevandamata, et hoida üleval kaevanduse lagesid.

Kuus miljonit tonni tuhka Narva elektrijaamades tekib aastas ligi kuus miljonit tonni põlevkivituhka, mis ehitustööstuses värskelt kasutusele

võetuna kujutab endast väärtuslikku toorainet, kuid mäkke puistatuna muutub kasutuks jäätmeks.

Teedeehitajate hinnangul saaks nõukogude ajal ulatuslikult teedeehituses kasutatud põlevkivituhka taas asfaldi aluskihtidesse lisada, sest tänapäevane tehnoloogia võimaldab saavutada varasemast kvaliteetsemat tulemust. Põlevkivituha kasutamisest asfaldialuse stabiliseeriva kihi rajamisel loobuti kunagi, sest teesse tekkisid põikipraod. «Arvati, et pragude tekkimine tuleb tuha omadustest, sest varasem tehnoloogia ei võimaldanud aluskihi koostisosi täpselt doseerida,» rääkis tee-ehitusfirma TREV-2 projektijuht Heino Väli. «Nüüdseks on selgunud, et segades põlevkivituhka vana asfaldi ja bituumeniga, saame samaväärse tulemuse kui Soomest imporditava graniitkillustikuga.»

Tuha kasutuselevõtmine teede ehitamisel sõltub maanteeameti otsustest. «Sõltuvalt parasjagu mängu juhtivatest ametnikest eelistatakse kas

imporditavat graniitkillustikku või siis kohalikke materjale,» lisas Väli.

Praegu kulub kogu Eesti teedeehituses põlevkivituhka vaid tuhat tonni hüdraulilise teesideaine ühe komponendina. Maanteeamet on koostöös Eesti Energiaga asunud Ida-Virumaale rajama teede katselõike, et selgitada võimalusi selle tooraine ulatuslikumaks kasutamiseks. «Põlevkivi aherainet on meie teedeehituses kasutatud aastakümneid, kuid taasiseseisvumise järel enam eriti mitte,» rääkis maanteeameti teede arenguosakonna juhataja asetäitja Taavi Tõnts. «Esialgse kogemuse põhjal võiks öelda, et tsemendi või bituumeniga stabiliseerides võib saada nõrgast kivist piisavalt tugeva materjali, kuid eks käimasolevad uuringud annavad täpsema vastuse.»

Tarvis uut retsepti Esialgsete katsetuste põhjal sobib teedeehituseks kõige paremini just peenem tuhk, mida aga tekib ka kõige vähem.

«Enamik tuhka on jäme kolde-

Põlevkivituhk pakub võimalusi mitmele tööstusharule Põlevkivi töötlemisel tekkivast tuhast leiab kõige rohkem kasutamist selle peenem osa, mis püütakse kinni elektrifiltritega. Uute energiaplokkide kasutuselevõtmisel ja elektri tootmise asendumisel õli tootmisega väheneb

peenikese tuha osatähtsus. Kolletesse kogunevat jämedamat tuhka aga ei osata praegu ära kasutada.

Peent põlevkivituhka saab kasutada happeliste põldude lupjamiseks, ehitusplokkide tootmisel ja tsemendi lisaainena.

Põlevkivituha abil on üles ehitatud Tallinna teletorn, Iru elektrijaama korsten, aga ka Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Venemaal Leningradi oblastis. Praegu suudetakse taaskasutada kuni viis protsenti keemiatööstuses tekkivast tuhast. PM

tuhk – selle sidumisvõime on minimaalne, lisaks sisaldab see enamasti ka kahjulikke aineid,» lisas Tõnts.

Uute põlevkivi energiaplokkide valmimise järel peab Kunda Nordic Cement leidma uue retsepti populaarsele portlandtsemendile, mille oluliseks koostisosaks on vanade energiaplokkide korstnatest kogutav peenike tuhk. «Praegu toodetav tsement on välja töötatud vanadest kateldest pärit tuha kasutamiseks, kuid need katlad suletakse varsti,» selgitas Kunda Nordic Cementi tegevdirektor Meelis Einstein. «Seepärast otsime Tallinna Tehnikaülikooli abiga lahendust, kuidas oleks võimalik kasutada uute energiaplokkide tuhka, mille koostis erineb seni kasutatust.»

Põlevkivituha kasutamisel on Einsteini sõnul tsemenditööstusele esmatähtis taaskasutuse põhimõte, sest see võimaldab märkimisväärses osas asendada suure energiakulukusega tsemendi toorainet klinkrit. Kunda tsemendivabrik ostab igal aastal Narva elektrijaamadest ligi 60 000 tonni põlevkivituhka.

Ahtmes Silbeti ehitusplokitehase ostnud VKG otsib lahendust, kuidas hakata tulevikus kasutama oma enda õlitööstuse Petroteri tehaste jäätmena tekkivat tuhka. «Ostame praegu kogu oma tooraine Narva elektrijaamast,» lausus müüriplokke tootva VKG Plokk juhatuse liige Jaak Saar. «Erinevate põlevkivitehnoloogiatega tekkivad tuhad on erinevad ning meile sobib kõige paremini just elektri tootmisel filtritesse kogunev tuhk.»

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Eesti Energia suutis õlitehase tööle saada

INFLATSIOON. Tarbijahinnaindeks langes märtsis madalaimale tasemele alates kriisiajast.

Deflatsioon teeb meile head tõnis oja majandusajakirjanik

E

hkki inflatsioon on Eestis langenud kriisijärgse perioodi madalaimale tasemele, ei näe analüütikud siiski kestvamat deflatsiooniohtu. Lühiajaline hindade langemine on pigem tervitatav nähtus.

Eurotsoonis tõusis deflatsioonioht päevakorda eelmise aasta lõpus, kui oktoobrikuine tarbijahinnaindeks langes ootamatult 0,7 protsendini, mis oli tunduvalt madalam Euroopa Keskpanga sihist, mis on kaks protsenti. Euroopa Keskpank reageeris inflatsiooni langusele kiirelt, alandades baasintressi poole võrra, 0,25 protsendini.

Baasintressi alandamisest inflatsiooni kiirendamiseks siiski ei piisanud ning märtsis kerkisid hinnad eurotsoonis Eurostati esialgse hinnangu kohaselt 0,5 protsenti ehk neli korda vähem, kui Euroopa Keskpank ootab.

Euroopa Keskpank võtab inflatsiooni aeglustumist tõsiselt. Juba mitu nädalat tagasi

saadeti nõukogu liikmete kaudu signaale, et keskpank on valmis otsustavalt tegutsema.

Keskpanga juht Mario Draghi ütles eelmisel neljapäeval pärast nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil välja sõnad «kvantitatiivne lõdvendamine» (quantitative easing ehk QE) ehk lihtsustatult rahatrükk, mida tema suust varem eriti kuulda pole olnud.

Mureks pigem inflatsioon Frankfurter Allgemeine Zeitung ja Financial Times kirjutasid, et pangasisese hinnangu kohaselt kulub inflatsiooni kiirendamiseks 0,2 protsendipunkti võrra tervelt triljon eurot ehk 80 miljardit eurot aastas. Keskpanga ühe siseallika sõnul võib Euroopa võlakirjaturg olla selleks liiga väike.

Eestis on seni probleemiks olnud pigem liiga kiire inflatsioon. Veel aasta tagasi oli meie tarbijahinnaindeksi tõus 3,5 protsenti. Alla keskpanga sihi, kahe protsendi, langes see alles eelmise aasta oktoobris. Langus on siiski üllatavalt kiire, sest juba märtsis oli hindade aastane kasv vaid 0,2 protsenti. Alla 1,5 protsendi oli tarbijahinnaindeksi muutus viimati 2010. aasta veeb-

Tarbijahinnaindeksi aastane muutus protsentides

ruaris, mil lõppes kümme kuud kestnud deflatsiooniperiood.

Pikemaajalist deflatsiooni analüütikud siiski ei ennusta, ehkki lühiajaline hindade languse periood on võimalik ja see on nende arvates pigem hea.

«Selline võimalus, et mõnel lähikuul tarbijahindade aastane muut negatiivseks muutub, on kahtlemata olemas, eelkõige seetõttu, et elektri hind on väga kõikuv ning võib mõnes kuus hüppe allapoole teha küll,» ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

ge langus tervitatav. «Eesti puhul ei ole tegemist deflatsiooniriskiga, sest meie majanduskasv on praegu ajutiselt kinni madalas ekspordinõudluses,» ütles Palm.

«Järgmise aasta parem konjunktuur euroalas ja mõjukates arenenud riikides viib ka Eesti majanduse elavnemisele.»

Trend püsib sügiseni

Ajutine deflatsioon, mis on põhjustatud vaid odavamast energia hinnast, ei tohiks majandusele kahju tuua.

«Ma siiski arvan, et kui sellised kõikumised ka tulevad, ei kujune sellest Eestis püsivat deflatsiooni. Mis võiks veidi pikemaajaliselt deflatsiooni viia, oleks nafta hinna langus maailmas,» lisas ta. Kuid selline ajutine deflatsioon, mis on põhjustatud vaid odavamast energia hinnast, ei tohiks analüütiku sõnul majandusele mitte kahju tuua, vaid pigem kasulik olla, sest meie impordime naftasaadusi, mitte ei ekspordi.

Ka Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et arvestades varasemate aastate euroala kiireimat hinnatõusu, on Eesti madal hinnatõus ja oodatav ker-

Analüütiku sõnul võib inflatsioon juba järgmisel aastal taas peavalu valmistada. «Euroopa Liidu uue programmiperioodiga tuleb toetust ka investeeringute suurenemiseks. Seega järgmisel aastal räägime taas Eestis pigem hinnatõusu ohjamisest,» sõnas Palm. «Oleks hea, kui hinnatõus jääks Eestis ka järgmisel aastal euroala keskmise taseme lähedale, et mitte kaotada konkurentsivõimes,» lisas ta.

Ruta Arumäe ütles, et tema näeb põhistsenaariumina nullilähedase inflatsiooni jätkumist kuni sügiseni. Üldiselt loetakse deflatsiooni majandusele halvaks seetõttu, et kui tarbijad hakkavad ootama, et tulevikus hinnad aina langevad, lükkavad nad ostuotsuse edasi. Seega pidurdub majanduskasv. «Kuna aga tarbekaupade hinnad ikkagi endiselt tõusevad ning tarbijad saavad rõõmustada vaid väiksemate küttekulude üle, ei peaks see tarbimist mitte edasi lükkama, vaid seda pigem soodustama,» ütles Arumäe.

4,2

2005

2006

2007

2008

2009

Allikas: statistikaamet

2010

2011

2012

2013

Inflatsioon on langenud nulli lähedale ja võib langeda isegi alla selle

-2,2

0,2

Eesti Energia on pärast pikka viivitust lõpuks stabiilselt tööle saanud oma Auvere Enefit280 õlitehase. «Seda võib nimetada juba stabiilseks tööks. Nii kaua kui ta praegu on töötanud, ei ole ta kunagi varem töötanud,» kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive (pildil).

Tehase minimaalse stabiilse töö eesmärk on 72 tundi ning see peaks Liive sõnul täis saama homme õhtul kell kuus. «Ei tahaks ära sõnuda, aga kui enne oli nii, et masin dikteeris meile, kas ta töötab või mitte, siis nüüd dikteerime meie talle,» rääkis Liive.

«72 tundi järjest tööd on stabiilse töö oluline etapp. Kui tehas kolm ööpäeva järjest ilma tõrgedeta käib ja õli tuleb, on see oluline kinnitus, et kõik põhisõlmed töötavad hästi,» lisas Liive. «Varem on ikka olnud, et töötab tunnikese ja siis jääb midagi umbe või kinni, aga praegu asi töötab stabiilsel režiimil.»

Tehnoloogiliste viperuste tõttu venis tehase tööle hakkamine pikalt. Ehituse venimisele viidates langetas reitinguagentuur Moody’s aasta alguses ka Eesti Energia reitingut.

Kokku läks Enefit280 tehas maksma ligi 250 miljonit eurot. e24.ee

OMX TALLINN

797,29 ▼ –0,52%

1000 800 600

V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

III 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013

X 2013

XII 2013

3,59 ▲ +7,16%

II 2014 IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,180 -1,67 Baltika 0,465 -3,12 Ekspress Grupp 1,040 +1,96 Harju Elekter 2,800 -1,41 Järvevana 0,695 -0,71 Merko Ehitus 7,750 -0,64 Nordecon 0,975 0 Olympic Group 1,890 -0,53 Premia Foods 0,650 -1,07 Pro Kapital Grupp 2,580 0 Silvano Fashion 2,010 -1,47 Skano Group 0,975 0 Tallink Grupp 0,786 -0,25 Tln Kaubamaja 5,300 -0,75 Tallinna Vesi 13,200 -0,75 Trigon Property 0,478 +10,14

9.04 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,473 -0,22 Hiina jüaan 8,552 +0,20 Jaapani jeen 140,730 -0,12 Kanada dollar 1,508 +0,18 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,220 -0,20 Poola zlott 4,171 +0,01 Rootsi kroon 8,995 +0,33 Rumeenia leu 4,463 +0,17 Šveitsi frank 1,218 -0,13 Suurbritannia nael 0,824 -0,05 Taani kroon 7,466 0 Tšehhi kroon 27,406 -0,03 Ungari forint 305,200 -0,02 USA dollar 1,379 +0,15 Venemaa rubla 49,292 +0,72

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES 10. APRILL 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ukraina võimud asusid idas jõuliselt tegutsema Keskendumaks sellele, mida on vaja teha, otsustas president, et mobiilid on nüüdsest valitsuse istungitel keelatud. Kõik peavad edaspidi rääkima ja kuulama ega saa enam selle imelise riistapuuga sehkendada.

Prantsuse valitsuse pressiesindaja Stephane Le Foll andis teada, et François Hollande’i otsuse tõttu jääb meelelahutust nüüd valitsuse istungitel vähemaks.

Esimesed ELi väed jõudsid Banguisse Esimesed Euroopa Liidu väed saabusid KeskAafrika Vabariigi pealinna Banguisse, teatas eile Prantsuse armee kõneisik. Prantsuse relvajõudude esindaja Francois Guillermet ütles, et esimesed 55 Eufori sõdurit on alustanud pealinnas patrullimist. Lisaks tapeti eile KAVis vähemalt 30 inimest, kes enamjaolt olid tsiviilisikud. Banguist ligi 300 kilomeetrit põhjas asuvas Dekoa linnas jäid ohvrid kahe tule vahele, kui moslemitest ja kristlastest võitlejad konflikti sattusid. AFP/BNS

Venemaa lõpetas Ameerika Hääle edastamise Venemaa lõpetas eile USA rahastatava raadiojaama Ameerika Hääl edastamise. Riikliku meediakompanii Rossija Segodnja juht Dmitri Kisseljov teatas, et lepingut Ameerika Hääle edastamiseks ei uuendata. «Tundub, nagu nad edastaksid saateid allilmast või vähemalt maailmast, mida enam ei eksisteeri,» kommenteeris Kisseljov Ameerika Hääle ja samuti USA rahastatava Raadio Vabaduse saateid. «Minu hinnangul risustavad need jaamad meie eetrit,» lisas ta. Kisseljovi suhtes on USA kehtestanud sanktsioonid. BNS

Ukraina siseminister Arsen Avakov ütles eile hommikul, et riigi kolmes idapoolses oblastis kujunenud olukord lahendatakse 48 tunni jooksul. Ida-Ukraina oblastite all pidas ta silmas Harkivit, Donetskit ja Luganskit. Lahendamine võib sisaldada nii poliitilisi samme kui jõulist vastust, rääkis Avakov eile valitsuse istungil. «Terrorismivastast režiimi pole kolmes oblastis tühistatud. Kasutusele võetakse vastavad abinõud. Eksisteerib kaks varianti: poliitiline ehk läbirääkimised ja jõu kasutamine,» rääkis ta.

Julgeolekuteenistuse (SBU) hoone Luganskis on endiselt venemeelsete separatistide käes, kes püstitavad selle kaitseks barrikaade. Siseministeeriumi allika sõnul on SBU hoones ligi 200 aktivisti, kellega liitub üha rohkem inimesi, ning neil ei ole mingit kavatsust relvi maha panna. Küll lükkas Ukraina miilits ümber SBU varasema väite, mille kohaselt olid SBU hoonest eile hommikul lahkunud 56 inimest pantvangid. Avakovi teatel polnud majast väljunute seas ühtegi julgeolekuteenistu-

se töötajat. «Ma räägin teile sellest, kuidas oli Harkivis. Seisis grupp aktiivseid inimesi, samas juures oli uudishimulikke, ajakirjanikke ehk siis niisugused inimesed, kes ei tahtnud kodus istuda ja tulid lihtsalt vaatama. Pärast otsustasid nad koju minna, kuid see ei õnnestunud. Seal (Luganskis) on sarnane olukord,» jutustas Avakov.

Fotol on Ukraina militsionäärid, kes eile Donetskis telejaama Donbass sissepääsu valvasid. foto: afp/scanpix BNS/PM

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

MH370. Mustade kastide kuhtuvad patareid kiirustavad otsijaid takka.

Kadunud reisilennuk loodetakse leida lähipäevil kadri veermäe

Uued signaalid suunavad MH370 otsingut

Eksperdid usuvad, et Malaisia kadunud lennukit otsiva Austraalia laeva Ocean Shield India ookeanis kinni püütud kaks signaali ühtivad pardasalvestite edastatavate signaalidega, ütles lennuki otsinguid juhtiv Angus Houston eile. Lisaks tabas Ocean Shield üleeile pärastlõunal ja õhtul taas kaks signaali. Koos laupäeval püütud kahe signaaliga on kinni püütud neli signaali, millest ühtegi ei eralda teistest rohkem kui 30 kilomeetrit.

Austraalia endine kaitseminister Houston avaldas lootust, et Malaysia Airlinesi Boeing 777 leitakse lähipäevil. «Loodetavasti saame peatselt piirata otsinguala ning leida lähipäevil merepõhjast midagi, mis kinnitab, et see on lennu MH370 viimane puhkepaik,» sõnas ta.

«Usun, et otsime õigest kohast.

Ma ei kinnita midagi enne, kui keegi on oma silmaga vrakki näinud,» lisas otsingujuht.

Signaalide püüdmist kavatseb otsingumeeskond jätkata seni, kuni kahel pardasalvestil akud tühjaks saavad. Reegel ütleb, et musta kasti toide peab vastu 30 päeva, kuid tegelikult on seadmetel sisseehitatud ka lisatoide, mis hoiab neid aktiivsena umbes 33–38 päeva.

Malaisia lennuk kadus radaritelt juba enam kui kuu aega tagasi, nii et otsijatel käib praegu võidujooks ajaga – akude tühjenemine on päevade küsimus. Houstoni sõnul olid üleeilsed signaalid kahest varasemast juba nõrgemad, kuid lisaks kuhtuvale akule võib selle põhjuseks olla ka see, et otsijad on signaalist kaugenenud. Kui aga signaale enam üldse tabada ei õnnestu, läheb operatsioonis käiku Austraalia miniallveelaev. Süvaveeliikur on suuteline looma piirkonnast sonarikaardi ning kaardistama merepõhjas leiduvaid rususid.

Praeguseks pole lennukirusudest mingit märki ning visuaalne otsing jätkub. Eile võttis operatsioonist osa 11 sõjaväelennukit, neli tsiviillennukit ja 14 laeva. Neist kolm – Austraalia Ocean Shield, Briti HMS

Malaisia kadunud reisilennukit otsiv Austraalia laev püüdis kinni kaks signaali, mis ühtivad pardasalvestite edastatavate signaalidega. Kuu aega väldanud otsingute puhul on tegu kõige paljutõotavamate jälgedega.

km 155

AUSTRAALIA

0k

m Perth

3 8. aprill musta kasti otsija tabas veel kaks signaali.

INDIA OOKEAN

500 km Veealuste helide otsimise töö lõpulejõudmise Teine signaal tabati 6. aprillil korral saadetakse merepõhja vraki ning see oli kooskõlas lennuasukoha tuvastamiseks Bluefin 21 andmete ja kokpiti heli salvestuste miniallveelaev. Ookeani sügaedastustega. vus on piirkonnas 4,5 kilomeetrit ning see on ka B-21 võimete Seadmete suurused pole omavahel propotsioonis. piir. © GRAPHIC NEWS

Echo ja Hiina Haixun 01 – keskenduvad veealustele otsingutele.

Esimesena teatas pulseerivast signaalist möödunud reedel Hiina, tabatud signaali sagedus 37,5 kilohertsi vastas kadunud lennuki musta kasti signaali sagedusele. Pühapäeval keskendusid otsingud India ookeani laiema otsingupiirkonna lõunapoolsesse otsa, kuna korrigeeritud satelliidiandmed näitasid, et lennuk kukkus suure tõenäosusega alla just seal.

Asukoht on tuhandeid kilomeetreid lennuki ettenähtud marsruudist lõuna pool.

MH370 jälgede ajamine on muutumas lennundusajaloo kulukaimaks otsinguks, kus 26 riiki on panustanud lennukite, laevade, allveelaevade ja

USA keskkoolis pussitas õpilane paarikümmet kaaslast USAs Pennsylvania osariigi keskkoolis pussitas 16-aastane õpilane eile paarikümmet kaasõpilast, teatasid võimud. Kahe noaga varustatud ründaja vigastas poole tunni jooksul klassides ja koridorides 19 õpilast ja kooli turvameest, vähemalt üheksa ohvri vigastused on tõsised.

«Kaks patsienti viidi otseteed operatsioonisaali,» ütles Forbesi regionaalhaigla traumaosakonna juht Chris Kaufmann CNNile. Enamik ohvreid sai haavu rindu ja kõhtu, kuid arstide hinnangul jäävad nad kõik elama.

Intsident leidis aset Pittsburghist 80 kilomeetri kaugusel Murrysville’is Frankli-

80

Ocean Shield taga veetav musta kasti otsija tabas kaks eraldi signaali – neist üks vältas kaks tundi ja 20 minutit.

Learmonthi lennujaam

16

2 6. aprill Austraalia laeva

60 0

1 5.aprill Hiina otsingulaev Haixun 01 tabas signaali.

km

kadri.veermae@postimees.ee

ni regionaalkeskkoolis ja algas kella veerand kaheksa paiku hommikul (14.20 Eesti aja järgi). Westmorelandi maakonna kriisikomisjoni kõneisiku Dan Stevensi sõnul on kahtlusalune noormees vahistatud, tema nime pole avalikustatud. Ka pole selge, mis põhjusel ta veretöö ette võttis. Stevens sõnas uudisteagentuurile AFP, et ohvrid olid vanuses 14– 17 aastat. Kooli direktor oli pidanud pussitajaga läbirääkimisi, lõpuks õnnestus turvamehel poisi käed raudu panna. Kokku oli eile hommikul koolis tööl kolm turvameest ja politseinik.

AFP/BBC/REUTERS/PM

satelliitidega. Uudisteagentuuri Reuters tehtud arvestuste kohaselt on Austraalia, Hiina, USA ja Vietnami sõjaväelaevade ja lennukite India ookeani ja Lõuna-Hiina merele saatmine läinud juba maksma vähemalt 44 miljonit dollarit (umbes 32 miljonit eurot). Arv põhineb kättesaadaval kaitseväestatistikal erinevate masinate tunnihindade kohta, kaitseanalüütikute hinnangul ja sellel, mis Pentagon on kulude kohta teada andnud.

MH370 otsingu esimese kuu kulud on juba peaaegu võrdsed ametliku 32 miljoni euroga, mis kulutati Air France’i lennu AF447 otsimiseks, kui see 2009. aastal lennul Rio de Janeirost Pariisi keset Atlandi ookeani kukkus. Toona vältasid otsin-

gud kahe aasta jooksul kokku mitu kuud ning päästeekspertide hinnangul võisid selle tegelikud kulud ametlikult avaldatust kolm-neli korda suuremad olla. Praeguse Malaisia lennuki otsingute maksumus hakkab ekspertide sõnul küündima sadadesse miljonitesse dollaritesse.

Malaisia riikliku lennufirma Malaysia Airlines lend 370 kadus radariekraanidelt 8. märtsi varahommikul veidi pärast starti. Kuala Lumpurist Pekingisse teel olnud lennuki pardal oli 239 inimest. Malaisia võimud uurivad võimalikku kaaperdamist, sabotaaži või reisijate või meeskonnaliikmete psühholoogilisi probleeme, kuid hetkel ei ole nende teooriate kinnituseks ühtki tõendit.

Hispaania parlament ei toetanud katalaanide püüdu Kataloonia iseseisvusreferendumi maha hääletanud Hispaania seisab silmitsi tõsise lõhestumisega. Parlament hääletas üleeile õhtul pärast seitsmetunnist vaidlust ootuspäraselt suure häälteenamusega maha Kirde-Hispaania autonoomse Kataloonia piirkonna iseseisvusreferendumi taotluse. Vastu hääletas 299 parlamendiliiget ja poolt vaid 47 seadusandjat. «Aga probleemi see ei lahenda,» hoiatas eile konservatiivne päevaleht El Mundo. «Nüüd on aeg pöörduda poliitika poole, et Kataloonia ühiskondlikule lõhestumisele vastu seista ning jõuda

kokkuleppele kooseksisteerimises.»

Kataloonia regionaalvalitsuse juht Artur Mas lubab iseseisvuspüüdlustega seaduste piires jätkata. Paljud katalaanid osutavad Šotimaale, kus on Briti valitsuse nõusolekul septembris kavas iseseisvusreferendum. Hispaania peaminister viitab aga 1978. aasta põhiseadusele, millele tuginedes ka konstitutsioonikohus referendumi seadusvastaseks tunnistas. Mariano Rajoy hoiatas parlamenti, et Kataloonia iseseisvus oleks majanduskatastroof nii Hispaaniale kui Katalooniale. AFP/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Millest see tuleb, et Tallinna tänavail ongi mõistlik sõita džiibiga, selgitab volitatud teedeinsener Ain Kendra.

Omavalitsuste teehoiu rahastamine ei kannata kriitikat.

Aprillinali või tragikomöödia?

M

aanteeamet tutvustas 1. aprillil tänavusi plaane, mis on koostatud «Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014–2020» alusel. Samad eesmärgid ja rahastamiskavad on sisse kirjutatud ka laiemasse transpordi arengukavva aastateks 2014–2020.

Nimetatud dokumendid on omavahel ka enam-vähem kooskõlas – võib vaielda, kas seatud sihid (säästev transport on transpordikavas, kuid puudub teehoiukavas, kergliiklusteed loetakse ainult spordirajatisteks) ja nende saavutamiseks ettenähtud summad (kütuseaktsiisi kavandatav laekumine mõlemas dokumendis) on adekvaatsed, kuid siiski on tegemist ainsa raamistikuga, millele tugineda.

Koalitsioonileppes lubatakse vähendada suurtel trassidel metsaveokite täismassi piirangut, lähtudes seejuures «Targa tee» kontseptsioonist ja teede seisundist, samuti lubatakse jätkata elamute lähedal asuvate kruusateede tolmuvabaks muutmist. Otseselt muid viiteid teedele ei õnnestunud lepingust leida.

Küll aga on kõrged ametiisikud väljendanud seisukohta, et koalitsioonilepingu kuluartiklite täitmise nimel tuleb veelgi kokku tõmmata teedevaldkonna finantseerimist. Samas on riigieelarve kontrolli erikomisjon oma viimases aruandes soovitanud võimalusel suurendada kohalike omavalitsuste teehoiuks määratud summasid.

T

eedeinsenerina hindan teehoiu rahastamist viidatud teehoiukava ulatuses ebapiisavaks (seda eriti kohalike teede osas), kuid seoses valitsusevahetusega on oht, et ka tutvustatud plaane tuleb võtta aprillinaljana.

Ning seetõttu küsiks, kas selle tragikomöödia autorid kujutavad ka ette tõenäolisi tagajärgi. Ehk siis: mis juhtub või mida tuleks siis ette võtta, kui soovitud rahastamiskärped ka teoks saavad?

Maanteeamet on viimastel aastatel suutnud teeolud põhimaanteedel enam-vähem rahuldavad hoida, seda küll madalamaliigiliste riigiteede (ja tegelikult ka KOVi teedevõrgu) arvelt.

Kohalike omavalitsuste teehoiu rahastamine ei kannata kriitikat. Paranemist pole oodata enne peal-linna (Toompea) ja pealinna suhtlustasandi muutust, samas näitab Tallinna teede seisund rahastusotsuste tegelikku mõju.

Teede seisundi hindamiseks on kehtestatud nõuded, mil-

le täitmine on kohustuslik kõigi avalikult kasutatavate teede omanikele. Põhitänaval on roopa lubatud suurim sügavus 20 mm.

Hiljuti käisin kolleegiga Ehitajate teel ja mõõtsin roopa sügavust.

Levinud näit oli 80 mm, kuid Ehitajate-Kadaka ristis (Õismäelt tulles) leidus koguni 100 mm.

S

õiduauto kliirens, mida mõõdetakse auto seisuasendis (täisvarustuses auto, koormatud ainult juhiga), on reeglina vahemikus 125–150 mm, sportlikumal tänavasõidukil veidi alla selle. Arvestades koormatud sõiduki vedrustuse käigu ulatust, on selliste roobastega teel ka tavalise sõiduauto kere asfaldiga tihti otsekontaktis. Juba kuiva kattega kisub roobas rooli ning juhi tähelepanu on suunatud enam aukude ja roobaste vältimisele kui ümbritsevale liiklusele.

Tallinna teede mullukevadise lagunemise tagajärjed pole praeguseni lõpuni likvideeritud, kuid kujutame ette sarnast olukorda riigiteedel, kus kiirused on oluliselt suuremad ning tagajärjed ei piirdu ainult rehvilõhkumisega...

Roopasügavuse nõuetes on ka teine loogika – kulumiskihi paksus on tavaliselt 4–5 cm ning kui see läbi kulub, pääseb soolvesi paekillustikuga poorsetesse aluskihtidesse – vaid mõne ööpäevaga võib «soodsates» ilmastikuoludes areneda roopast auk, mille lappimine on plaanilisest remondist hoopis kallim.

Seisundinõuete täitmine on küll kohustuslik, kuid ega keegi eriti kontrolli ka. Ning ainus karistus on vastav märgukiri, millele paremal juhul vastatakse, et raha ei ole. Koalitsiooni säästuprogramm, millele viitavad ministrite sõnavõtud, ei too teede jaoks lisaraha.

Tallinna piirile paigutatud uhkel ekraanil särab teadaanne «HEAD TEED!», kuid teisel pool peaks paiknema hoiatustekst «Sõiduautoga linna sisenemine omal vastutusel», ning pessimistliku stsenaariumi korral tuleks juba riigipiirile paigutada teabetahvel «Alla 150 mm kliirensiga sõidukiga liiklemine ainult omal vastutusel». Ettenägelikud inimesed ongi juba toiminud sellele vastavalt, mida näitab endiselt kõrge džiipide (sh pargimaasturid) osakaal ARKi andmebaasis ja liikluses.

Me teame üsna hästi, kui palju on meil riigiteid ning kohalike omavalitsuste teid-tänavaid. Suudame hinnata, millises tempos teed kuluvad, ning vähemalt riigiteede osas ka rahavajadust teatud taseme säilitamiseks. Nende summade kahandamine paneb järgmised põlvkonnad raskesse olukorda. Tegelikult toibume alles eelmisest suuremast hoobist, kui 1990ndatel teede rahastamine järsult vähenes.

Koalitsioonilepingus soovitakse tõsta lubatud koormusi suurematel teedel. 2011. aasta Rambolli uuringu järgi on see võimalik,

kuid eeldab olulisi investeeringuid nii sildade kui teede nõrgemate lõikude tugevdamisse.

Tõepoolest, riigi peateed on suhteliselt heas seisus. Kuid metsaveokite trassid kulgevad nii pea- kui kõrvalteedel, sealhulgas valla- ja erateedel. Ning lubatud koormuse tõstmine peateedel eeldab olulist kontrolli tugevdamist kõrvalteedel, et senisest raskemad sõidukid ei rikuks madalama klassi teedevõrku, mille jaoks juba praegu raha napib.

Tallinna piirile paigutatud uhkel ekraanil särab teadaanne «HEAD TEED!», kuid teisel pool peaks paiknema hoiatustekst «Sõiduautoga linna sisenemine omal vastutusel».

Võimalikud lahendused teehoius • Kehtestada uued eesmärgid ehk maid lahendusi kavandamas • Kehtestada naastrehvimaks (maakoostada uus teehoiukava ning (GPSi-põhine jälgimine koos makletooja/müüja maksab). Kui linnateha uued tööplaanid (käsitledes sustamisega vastavalt asukohale des on talvel vajaliku haardeteguri seniseid eesmärke, kavasid ja ja ajale), kuid nende realiseerimitagamine veel enam-vähem võiplaane aprillinaljana, seame uueks ne võtab aastaid. malik, siis suurtest teedest eemal eesmärgiks teede seisukorra jät- • Kehtestada uus otsene autovõib naastrehv olla elukindlustus kuva halvenemise ja teeme kaning maks lõikaks regionaalpoliitimaks. Aega veel on, sest kütuse vad-plaanid uue eesmärgi elluviilises mõttes näppu. Küll oleks struktuurimuutus toimib aeglamiseks). mõeldav naastuvabade piirkondaselt (bensiini ja diisli asemel gaas de kehtestamine (südalinn), mis • Leevendada seisundinõudeid. See ja elekter) ning aktsiisilaekumise haakub kenasti «pargi ja reisi»toob kaasa suurema kütusekulu, kahanemise põhjustavad uueparklate ning tasuta ühistransporaja- ja närvikao ning liikluskahjud mad, säästlikumad sõidukid. Seedi ideega (eeldusel, et see pole (roopasse koguneb vesi, suvine ga tuleks keskenduda uutele auvaid linnakodanike luksus). Kohalivesiliug on võrreldes talvetingitodele, mida maksustada vastaku maksuna kujuneks administmustega veel pisiasi). Investeevalt luksusele/energiaklassile. reerimine maksulaekumisest tõeringuvajadus suureneb, sest väikKui algselt loodeti kogu kütusenäoliselt kallimaks. semate remontide asemel saame aktsiis teedesse suunata, siis pokapitaalremondi. liitikud piirdusid 75 protsendiga ja • Viia osa väikese liiklusega tolmupole kindlust, et võimaliku autovaba kattega ja asfaltteedest ta• Peateedelt mahasõidule (sealhulmaksu tulem teedesse jõuaks. gasi kruusateedeks. Kruusateede gas ka linnapiirile) paigutada tollihooldus ja remont on odavam, ja punkt, mis raskeveokijuhtidelt lä- • Tõsta kütuseaktsiisi, näiteks kuni nii on ka Soomes tehtud. Kuid bisõidutasu kogub. Esmane anaSoome tasemeni, kuid see mõjumeil on praegu sihiks võetud tollüüs näitas siiski, et maksukogutab kogu majandust ja lööb nõrmuvabad teed. Määratleda tuleks mise investeeringud ja kulud ülegemaid kõige rohkem. Ja jällegi ka, millised KOVi teedest peaksid taksid võimalikku kogutavat pole kindel, et kõrgem aktsiis olema avalikus kasutuses ja millisummat. Soomlased on nutikareaalselt teedesse jõuab. sed mitte. Kuid seegi ei päästa.

Kärpekavad kahandavad töömahtu kõigis sektorites – nii otseselt teedeehitusega seotult (projekteerimine, ehitus ja järelevalve; remont ja hooldus) kui kaudsetelt tegevustelt (uuringud, liiklusohutus).

Sisuliselt on tegemist investeerimispuudujäägiga, mis toob kaasa oluliselt suuremate investeeringute vajaduse hiljem – seda võib võrrelda pigem laenuvõtmisega järglastelt. Kui asfaltteele õigel ajal ülekatet ei tehta, laguneb kaitseta killustikalus ning asendada tuleb kogu konstruktsioon, mis korras katte all peaks vastu 40–50 aastat.

K

ui eesmärgid on paigas (teehoiukava) ja katet nende täitmiseks pole, siis millised on võimalused? Täiendavate tuluartiklite (loe: maksude) leiutamine ei ole lahendus, sest sihtotstarbelisi makse pole, kõik raha kogutakse ühte katlasse (riigikassa) ning jagatakse seni täpsustamata põhimõtete alusel (sest ilmselt teehoiukava seda ju ei ole).

Pikemas perspektiivis on võimalik vähendada nii teede kulumist kui investeeringuvajadusi teedesse, kuid see eeldab arengukavas nimetatud eesmärkide täitmist ja tegevuste kompleksset läbiviimist. Praeguste otsuste juures aga tuleb igal juhul kaaluda nende pikemaajalisi mõjusid ka siis, kui valitsus end selgelt lühiajalisena määratleb. «Pärast meid tulgu või veeuputus» ei tohiks olla põhimõte, mida riigi valitsemisel järgida.

Autor on Ramboll Eesti ASi vanemkonsultant, TTÜ teetehnika lektor.

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || ARVAMUS || 13

L

ääne poole vaatamine on mõistetav impulss. NATO lennukid Ämaris, roteeruvad USA üksused või, veel parem, alaline NATO baas on kõik ontlikud ideed. Aga neil puudub otsene seos heidutusega, mis on see, mida Eesti taotleb. Paremal juhul pakuvad nad psühholoogilist tuge. Vähegi tõsisema konflikti korral ei ole seda tüüpi NATO väeosadel mingit praktilist rolli Eesti kaitsmisel. Nende esmane mure oleks ohu eest kõrvale hoida. Venemaa mure oleks hoolitseda selle eest, et NATO sümboolseid ressursse Eestis mitte liigselt kahjustada. Sest see oleks mõttetu provokatsioon.

NATO asjalikuma kohalolu välistab mastaapse julgeolekupoliitika loogika. Esiteks, viimasena sureb lootus lahendada kõik diplomaatia teel. See tähendab, et USA – rääkimata vähematest NATO liitlastest – püüab hoiduda Venemaa liigsest provotseerimisest. Väga tõsiselt tuleb võtta nende vaatlejate juttu, kes hoiatavad, et NATO vägede toomine Venemaa läänepiiri lähedusse muudaks Putini jutu ohust Venemaale isetäituvaks ennustuseks. Sellistele sammudele vastaks Venemaa pingete kruvimisega. Me võime analüüsiga mitte nõustuda, aga see dikteerib mõtlemist ja käitumist NATO pealinnades.

Ukraina sündmused on pannud julgeolekuveskid jahvatama kogu maailmas. Eesti pole erand, kuid tulemuseks on olnud kas põlvenõksurefleksid (Sven Mikser jt NATO baasist) või ahistoristlikud utoopiad (EerikNiiles Krossi visioon Iisraeli laadis otsesuhtest USAga), kirjutab Ahto Lobjakas.

T

eiseks muutub aktuaalseks üks ajalooline paralleel. Mida ühemõttelisemalt mõni riik (või allianss) kellegi julgeoleku garanteerib, seda suurem on garanteeritava kontroll liitlassuhte üle. See on garanteerijale ohtlik. Nii oli 1939. aastal, mil Suurbritannia avastas, et garantii andis Varssavile vabamad käed Saksamaa suunal kompromissitut poliitikat ajada. London astus samme garantii tõlgendusvabaduse piiramiseks. Sama kehtiks Eesti korral – heidutuslikult tõhus NATO kohaolu tekitaks ohu, et liitlased satuvad Eesti valitsuse otsuste pantvangiks. Ükskõik kui mõistlik ja heatahtlik Eesti tegevus poleks, ohustaks ta sellistes oludes Westfaali maailma üht põhiprintsiipi: sõjakuulutamine on iga riigi suveräänne ainuõigus.

Oletatavasti mõistetakse Tallinnas (nagu kindlasti mujalgi), et

tõhusat kaitset tuleb otsida mujalt.

Venemaa ei ähvarda sissetungiga, mida saaks tõrjuda tankide või lennukitega. Krimmi ja Ida-Ukraina stsenaarium osutavad, et Venemaa püüaks ära kasutada siinset venekeelset kogukonda. Sisse imbuksid «turistid», kes moodustaksid «kohalikke omakaitseüksusi» – millest nii leegitsevalt rääkis Putin veidi enne Krimmi annekteerimist. See muudaks konflikti riigisiseseks ning avaks NATO liitlastele hallide varjundite lõputute tõlgendusvõimaluste kaleidoskoobi.

I

ga NATO liitlane langetaks otsuse Eesti abistamisest eraldi, valitsuse tasandil parlamendi nõusolekul. Managem endale silme ette Eesti valikud kriisi puhul näiteks Lätis. Mõne regioonikeskuse võtavad üle eraldusmärkideta «vabatahtlikud», Riia nõuaks artikkel 5 all NATO abi. Kas Eesti valitsus täidaks liitlaskohust ja kuulutaks kohe Venemaale sõja või annaks diskreetselt märku, et lätlased võiksid Venemaaga ikkagi sõjata sotid sirgeks ajada?

Siit heiastub sissevaade Venemaa tegevusloogikasse. Moskva eesmärk ei ole kukutada maailmakord või luua kaost oma piiridel. Eesmärk on vägagi ratsionaalselt hägustada selle korra aluseid ühes regioonis – endise Nõukogude Liidu aladel. Korrutada sealsete riikide suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus läbi kaasmaalaste koefitsiendiga, arvestusega, et USA, Saksamaa, Hiina jt neelavad pikas perspektiivis Putini doktriin alla, säilitamaks vajalikud suhted Venemaaga. Neid suhteid tahab endiselt ka Moskva.

Eesti, Läti ja teised on klassikalises situatsioonis, kus kõrgem jõud kaitseb neid, kes kaitsevad ennast ise. Esimese ülesandena peame vältima halle tsoone: näiteks olukordi, kus NATO liitlastel tuleks otsustada, kas Eesti territoriaalse terviklikkuse rikkumine oleks casus belli – kas mõne venekeelse piirkonna annekteerimine eraldusmärkideta üksuste poolt õigustaks laussõja

Moskva eesmärk ei ole kukutada maailmakord või luua kaost oma piiridel. Eesmärk on vägagi ratsionaalselt hägustada selle korra aluseid ühes regioonis – endise Nõukogude Liidu aladel.

kuulutamist Venemaale? Seda olukorras, kus Eesti suveräänsus jääks püsima, küll haavatult?

See ongi Venemaa strateegia: lõdvendada maailmakorra sõlmpunkte meie naabruses nii, et suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus muutuksid ebaselgeteks, debateeritavateks mõisteteks. Westfaali kord jääb maailmas püsima, rahvusriigid on ikka need, mis nad olid varem. USA, Suurbritannia, Saksamaa jt suveräänsust ega piire ei sea keegi kahtluse alla. Viiakse vaid sisse väike ja piirkondlik korrektiiv: kõik riigid ei ole sündinud võrdsena. Olemas on hierarhia: orwellikult öeldes on Nõukogude Liidu pärilusriigid vähem võrdsed kui muud maad. Otseselt või kaudsemalt sisaldub selles hierarhias viide riikluse eale. Mis on ka põhjus, miks nüüd ratifitseerimist ootav piirilepe oli ajalooline viga. Tahes või tahtmata oli see samm eemale Tartu rahust, mis on meie vabaksandmistunnistus Vene impeeriumilt. Ei ole võimatu, et neid riigiõiguslikke nüansse, mida me ise ära tunda ei soovinud, seletab meile kunagi Sergei Lavrov isiklikult.

M

ida teha? Lühemas plaanis seda, mida ei tehtud 1939. aastal – vältida provokatsioone, aga vajadusel seista kindlameelselt oma staatuse ja õiguste eest. Meenutagem Putini kõnet Krimmi annekteerimisel: pole relvastatud vastupanu, pole ka sissetungi. Kuid relvastatud vastupanulgi saab olla vaid sümboolne tähendus. Küll aga on teisi sümboleid, millel võib olla määravam väärtus. Neid tuleb õppida ära tundma. Üks sellistest on kahtlemata furoor, mida Venemaa sotsiaalmeedias tekitasid pildid unisest ja puhtast Värskast, neli kilomeetrit Venemaa piirist. Sellised sümbolid on meie parim kaitse – selle peale tuleks mõelda. Ja lõpuks ometi hakata investeerima äärealadesse, eriti neisse, mis piirnevad Venemaaga. Sest lõppkokkuvõttes on Eesti parim kaitse Krimmi stsenaariumi eest kohalik elanikkond – mitte tingimata mingi riigile antud lojaalsusvande näol, vaid lihtsalt piisavalt rahul oma eluga, et olla immuunne imperiaalsete fantaasiate sireenilaulu vastu.

Iga mees ajab oma asja

M

eil on nüüd minister, kes vastutab tervise- ja töövaldkonna eest. Meil on ka pikka aega olnud haridus- ja teadusminister. Meil on nüüd isegi peaminister, kes teab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna probleeme rohkem kui tema eelkäijad. Ja tore ongi. Mida meil aga pole? Meil pole riigikogus sisuliselt ei haridus- ega tervishoiukomisjoni. Mõlemad valdkonnad aga laiad, mõlema puhul on tegemist, paralleelselt koos kaitsevaldkonnaga, riigi eluspüsimiseks hädavajalike valdkondadega.

Töistes tegemistes nii tervishoiu- kui ka haridusvaldkonnaga kokku puutudes on mulle selgeks saanud, et «iga mees ajab oma asja». Koostööd püütakse teha, kuid liiga sageli kukub lahenduste leidmise või otsima hakkamise osa lihtsalt kahe osapoole vahele maha.

Otsustuspädevust suunatakse mõ-

anneli kannus Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor

lemalt poolt teisele osapoolele, kusjuures – selles oleme kõik päris osavaks muutunud.

Korraks puudutas lähinädalatel uudisteportaale info, et erialastipendiumide maksmise planeerimisel jäi välja tervishoiuvaldkond.

Haridusministeeriumi nõunik Karin Jaanson viitas OECD metoodikale ning targale seltskonnale, kes prioriteedi paika pani ehk «ei mingit vastuvaidlemist», kuigi kirja järgi olid ettepanekud väga oodatud.

Siiski, miks ei pea me terviseteenuste piiriülese rakendamise ning e-tervise teenuste arendamises oluliseks neid, kes seda teenust pakuvad ehk reaalseid tervishoiutöötajaid? Ei ole mina veel siiani sattunud lugema ühtki Euroopa raha kasutuse ettekirjutust, kus konkreetsetest õppekavadest oleks keelavalt või lubavalt juttu olnud.

Kindlasti ei ütle ükski euroametnik, et andke majanduse kasvuvaldkonnas eri tasemetel õppijatele toetust.

Eestis on puudus tervishoiutöötajatest. Suur koormus on üks tervishoiutöötajate lahkumise põhjusi. Õeks õppima asuja võtab õppelaenu ning laenu tagasimakse on kõrgem kui töötasu. Urmas Kruuse räägib õiget juttu, öeldes, et laste saamist tuleb terves ühiskonnas väärtustada. Samalaadne jutt õpetaja töö väärtustamisest tuleb haridus- ja teadusministeeriumist. Tervishoiutöötajate puhul miskipärast arvatakse, et «à la lähevad ju niikuinii Soome ja neil on ju kõrgemad palgad kui Eesti keskmine».

Tervishoiutöötajate väärtustamise küsimus on sama põletav kui laste kasvatamine ja õpetaja töö väärtustamine.

Ettepaneku otsustajatele: erialastipendiumide maksmisel määrata stipendiumid ka tervishoiuvaldkonna õppekavadele. Väljapakutud nimekirjas asendada mõne valdkonna kaks erinevat taset ühe taseme toetamisega. Ning ehk oleks aeg ka riigikogus luua haridus- ja tervishoiukomisjon?

vastukaja margus pedaste TÜ tehnoloogiahariduse professor

Digipöördest puudub õpetajate julgus

H

ariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla kirjutas teisipäevases lehes digipöörde vajalikkusest ja sellest, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) juurutamisel õppetöös peab põhifookus olema metoodikal, mitte taristul. IKT-l põhineva metoodika mastaapne kasutus saavutatakse vaid tehnoloogia katsetamisel ja järjepideval kasutamisel. Olulisteks märksõnadeks on valmisolek ja koostöö.

Leian, et metoodika arendamisel, hindamisel ja levitamisel on põhiroll just ülikoolidel. Tallinna Ülikoolis on selleks loodud haridusinnovatsioonikeskus, Tartu Ülikool avab peatselt haridusuuenduskeskuse. Eestis tegutseb aktiivselt ka innovatsioonikoolide võrgustik, koostöös sinna kuuluvate koolidega on uuendatud kõik õpetajakoolituse õppekavad, sh rakendatakse aktiivselt ka IKT-lahendusi. Digipööre, IKT kasutamise julgus ja oskus rakendada metoodikaid peab tulema juba ülikoolis õpetajaks õppides või praegustel õpetajatel täienduskoolituste kaudu.

Praegune või tulevane IKT õppetöös kasutaja peab oskama eesmärke seada, neisse, iseendasse ja tehnoloogiasse uskuda ja julgelt proovida, kuidas tehnoloogia – uued metoodilised ja tehnilised lahendused – aitab seatud eesmärke kiiremini, paremini ja ressursisäästlikumalt saavutada. Digiajastul sündinud lapsed on IKT vahenditega õppimiseks valmis. Nad lausa ootavad seda.

Vaid õpetajal tuleb ületada barjäär – nagu kirjutas ka Koitla, on küsimus suhtumises, prioriteetide seadmises ja oskustes muutustega kohaneda.

Eesmärkide seadmine õppeuuenduses on olnud aktuaalne juba sadu aastaid, ja ilmselt on seda ka 22. sajandil.

Juba mõtetega 22. sajandis? Just, juba praegu on vaja mõelda hariduselu edendamisele järgmisel sajandil, sest praegu sündivate noorte oodatav eluiga küünib sinnamaale. Seega tuleb meil kõigil õppida seadma eesmärke, sageli astuda üle oma hirmuvarju ning omandada nende saavutamiseks vajalikke uusi oskusi, julgeda seda teha koostöös tehisintellektidega, erinevas vormis arvutite ja nende nutikate programmidega.

M

antra «õppida-õppida-õppida» jääb aktuaalseks läbi aegade, kuid viimase sajandi jooksul on oluliselt muutunud see, kes ja kelle jaoks peab õppima. Nagu ütleb ka Eesti elukestva õppe strateegia – õppimine on vajalik kõigile, sõltumata eluetapist. Pealetulev digipööre ja kiirelt arenevad IKT vahendid vaid kinnitavad seda. Ülikooli õppejõud ja teadlased on valmis muutusteks ja õppimiseks, nagu ka Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide inimesed. Nüüd anname teatepulga praegustele õpetajatele. Pall on ka tulevaste õpetajate väravas – Eesti haridussüsteem vajab nooruslikke inimesi, kes huvituvad IKT-sõbralikuks õpetajaks õppimisest.

Seega lisaks digipädevuste arendamise strateegilisele planeerimisele on vaja saavutada ka oluline muutus õpetajaameV ti tähtsustamisel koM gu ühiskonnas. Selleks saab iga inimene anda oma osa.

TOIMETAJA

NEEME KORV,

TEL 666 2264,

ARVAMUS@ POSTIMEES .EE

Pöördepun kt hariduses ika

Enne metood

paika, alles

seejärel tehnolo ogiline

POSTIMEES , 8. APRILL

vidin!

Hardo Pajula

Kolm kaunist sõna

Õ

SAMAL TEEMAL Ene Koitla «Pöördepunkt hariduses», PM 8.04

2014 || ARVAMUS

MAJANDUS

alitsus kinnitas KOMMENT MENTAAR AAR aasta alguses ti elukestva Eesja eelkõige pe strateegiaõpkuluka taristu se ette võtame?

2020, soetamimis keskendub omavahel Niisiis tuleb viierohkem siduda le tähtsale le hariduses: keskenduda koos õpetada. toodikatele teemaja neid melus, pädevad muutunud õpikäsitme õpetame.ehk mida ja kuidas Aina enam ja motiveeritud Eestis kehtiv jad ning koolijuhid, vad ühistunnid,ja enam toimuõppekava Õnnestun õpetariiklik loob ud elukestva kus on kaks–kolm võimaluste õpetajat, ta õpe põnevaksvõimalused muuõppe ja kaks-kolm digipööre te vastavus, töömaailma vajadusja õppijate ainet, mis omavahel toob viduaalseid digipööre indion lõimitud, kooli tõelise õppes, võrdsed elukestvas ja kaks-kolm klassitäit kuid sageli vajadusi arvestavaks õppijaid, ei kasutata , vaks õppeks võimalused elukestkes kõik on ühes ruumis lust ära. Näiteks õpiõhina, kuid seda võimaja õppes osaluse on gümnaasiuHariduse vis vajavad koos. Selle kõige mis olemas kasv. öödunud selleni jõudInfotehnoloo tarõpetajad innovatsioon sajanasutus (HITSA) tuge haridustehnoloogilt loogia õppekava, gia di 70ndatel i ja tehnoon tegutsenudSihtmiseks on aastaaasta, keskendudes mille toodikale , kes aitab valida mepija ei pea tel rahustasid pea vaja kõige parema tingimata raames õpjust digipöörde ellukutsumi loogilise lahenduse uut metoodilis nult uurimistööd esitama aitehnona-Ameerik Ladisele elukestvas pes. Võib , t millele – nüüd, kui seega, alle ge enam on paigutanud asse raha julgelt väita, õpseni kõilähenemis metoodika s te muutuste et igasugust, tuleb mängu on paigas, jad võiksid keskendutud. Õppiend sellega, investorid kord suunati selle asemel tehnoloogili kirjutab Hariduse on eelkõige aluseks ühiskonnas et seemuu maailma projekti või Metoodika luua mõne lesse problemaati ne vidin. säästud põneva ideekavandi sioonitehnolinfo- ja kommunika Infotehnoloog olulised veel ja taristu kõrval lisse maailmajak selKui vaadata galaenudena toogia (IKT) on . tamine. Samas ku pantark kasuterjalid. Eestidigitaalsed õppemajad rakendavad tunde, kus õpetahiiglasliku . Neli aastakümm Sihtasutuse ia peame kurbusega et varem kahjumiga tõdema, et õppetöös paarikümne õpetajatel on olemas innogiat, siis seal mas olid IKT aastane avatud vatsioonikeskuse nimelt kesksellõppenud võladraaon lapsed tehnoloovad hariduses küsimused kiputaalsete õppematerja uurivad õhinal põnevil ja kirjainveste digikohal olnud olema tihti se ringi küsimused, juhataja se kogemus. lide loomivõlavat, unustades kõike uut ja huvitan-ö teilaenuandjat eringud. Et üksikutel See on rohujuuretamis lükatakära, et el on võlgnike se tagaplaanile suurtel sandilt levinud loogia on seks ja käitumise Ene Koitla. tausta uurimi. Digipööre neile seni näiteks bioinitsiatiiv, ses aga tähendab meelsemad olnud igav keeruline. hariduvi ja võimalused jälgimiseks kus eduja Iga õppija gilist lähenemist eelkõige strateedigitaalseid õpetajad on ise loonud kui hajutatudsuurem huda temalt mõistab, investoritel, mioodatakse, võlakirjasele haridusasutu IKT juurutamisiis pidi see juks tuleb õppematerjale. Kahülesanded ja kriisi välistama. asjakorraldu tõdeda, et muutuvad keerulised kute eraldiseisvat stes, mitte üksidab teha seda suus uue Kui Mehhiko mänguliseks 1983. aasta ikkagi e projektide . valitsus augustis kutsumist. ti õpetajatest. vaid 5–10 protsenteatas oma sest laenulepingu ellupetajad, kes E-riigina id täita, tabas võimetuEi saa loota, tus mõne koolis uusi rakendavad nädala sama saaet kõik õpetajad hea näide, oleme Euroopas küll metoodikaid on ise digitaalsete nat arengumaad jooksul veel aga ütlevad, et umbes tosimastaabiefe hariduses me veel õppematerja see on alguses, de autorid. raske, aga Kümmekond . liSeega on põnevus Vaja on just ktist rääkida ei saa. ja säravad konnaga, tegemist aastat hiljem mad on kõige mad. Seekord süsteemset valdmis vajab siloldi targeparem tasu, täpset eesmärgipüs rahustasid väga selgeid arengut ja riiklikke ja jälle proovida kasse raha et Ladina-Ame prioriteete titust. andnud investorid ongi võtnud ja tuua tundiikka ja Vähemalt erikäsitlus. Õppimine et kuivõrd põhisihiks HITSA kahe aasta strateegiat. uus end sellega, lõviosa sellesse pärase ja peaks olema jõuda lahenduseni jooksul tuleb õhinapõhine maatilisse jätkusuutlik eesmärgimaailmajakk endiselt probleplaani koostamise. u tegevus, kus riiklikele sid huvi ja : et kõik õppijad käiktalist kuulus u õppekavade on olemas põnevusega Oleme hariduse pöördepunk tuhandetele mahutatud kapigitaalsete le vastav lausa ootaksid koolis ning ritele, siis võlakirjainv diõppematerja tis, kus tuleb oli võlgnikel koolimineku õigeid otsuseid estolide baas.

Haridusasut teha Uute metoodikate võimatu lepingute nendega t. ja osata ennustada tulevikku le innovaatilist uste avatus uutene eeldab muutmises kõigiga pea da. Arvati, kiiresti muutuvas väga head rakendamikokku ele suundadele et igasugune noloogilise tub nende õpetajate lifikatsiooni tehdale tagantjärele maailma väljavaatetu leppikvajuhtide suhtumisestsõlja täienduskoo IKT juurutamise kontekstis. s ennovatsiooni paremaid Seoses sellega, kaubelda litust. inja digiajastusse allutab deebitorid tingimusi välja l õppetöös peab põhifookus see on juhtidele se juba niigi et õpetajalt nõutakkõrgemale . algusest olema metoodimaksedistsi prioriteet, Kas kal, mitte väärtustava kendamine palju, kipub IKT rako valitsus kas nad taristul. Taristu pliinile. Kui peale d sellega 1994. aasta mine eelneva kas nad innustavad tegelemist, ne küsimus, ikka olema see viimasoetaei suuda oma detsembris Mehhimille juurde tada olukorra, analüüsita võib tekiütles, võlakirju õpetajaid kendama jõutakse vis kriis kulutulena kas siis välja lunastada, et raõppeprotses osaliselt kus heade giliste vahendite toodikaid? tehnolooTegelik küsimus või üldse mitte. sis leüle kogu ««Seekord Kõik oleneb uusi meolemasolu ga ikkagi on seotud läheb teisiti» kontinendi. da arengust, mise, prioriteetide ei tajuhtide ensõna on investoritele kvalitatiivse suhtu– need kolm tamises. Pigem t hüpet õpeinnovatsioon avatusest ja soovist kusega muutustegaseadmise ja nud kui neile rohkem maksma ospingeid õpetajatevõib see tekitada suunatud sellest, kas i ellu kutsuda. Samuti läiKui me tahame kohaneda. vad oma nad teadvustava hulgas, samanimelis püssitoru,» kirjutaju nende digipööret noloogilisi kestvas õppes, Reinhart n-ö põnevate kes ei tad teheluarenguid ja Kenneth es raamatus Carmen tähendab vajadust. seadmete kui olulisi malusi luua sitiivset suhtumist USA majandustea Rogoff. Kahe see povõinimeka õppijad ja koolist keskkond, kui tavapärasess muutustesse matu alapealkiri dlase laineid kust õpetajad e osasse ühiskonei soovi õhtuti lahkuda. on «Kaheksa löönud raana arengust. ehnoloogilis handuslikke sajandit rarumalusi». ne tähendab Digiajastul õpetamisoetamine te seadmete Sadu võla-, ei muuda valuuta- ja Traditsiooni ka meeskonnatööd. mist põnevamaks õppikirjeldav igipööre inflatsioonik line teos – see pole kesisemaks õpetamise , mitmedel – üks riise sapiens tõesti ei jäta liigist Homo paljalt musõnakõlks, klass, üks vestavamak ja õppija vajadusi arsapiens just kõige vaid praegune õpetaja ja aine – enam Reinharti hetkeseis, paremat muljet. üks ja deta kaasatas, kui sealjuures ei eesmärk ja levik kõik ha koostööd ei tööta. Vaja on tegist vaatab Rogoffi kiretust kriisikataloo suutuõpetajaid. ühes õppijate ja vägisi vastu telefonide le kannapöörd tähenduses. Selseas ning tegemist võidukäigule Tänu nutijäreldus, et ka ainetevaheliõpetajate totaka ja kul õppijatest meil on on enamija jõudu just e tegemiseks on teks matemaatik upsaka, sõgedalt sama reha selt. Näivajärgmiste otsa astuva naalne seade, koolis kaasas persoat saame de näol: uudsed õppida ka ressurssikord-läheb-t edukalt vennikesega ühe ja mis väga ajalootunnis metoodikad dab tavamõistes . «Seeedukalt täitaalsed õppematerja keelt geograafiatu ning emaon lihtne,» eisiti-sündroomi põhiolemus , digiarvuti funktsiookirjutavad ne. Miks nnis. Õppeainete lid, vajadustele vastav lõimimine red ulatuvad mitte autorid, «selle taristu aitab na ära kasutadaesimese sammunaalsed õpetajaid ning professiomõista ainete õppijatel paremini nantskriisid kindlasse veendumuss juuseda olemasoleomavahelisi vat ressurssi, te juhid. Digiajastuja haridusasutu Eri ainete inimestega, on midagi, mis juhtuvade, et fiseoseid. et digiajastule õpetajad steistes riikides, tavaid metoodikaid pole moeröögavõiksid aineid tus, vaid teiste vasDigiajastu meil siin eeldus teistel ja praegu rohkem õppetöös katsetada, pole moerööga tiivseks hüppekshariduse kvalitakriise ei tule. aegadel; oma asju hariduse enne kui paremini, tus, vaid Me ajame ning Eesti eduloo jätkumiseks massilise kvalitatii me me oleme e-riigi vseks hüppeks eeldus möödaniku oleme targemad, Eesti e-riigi . vigadest õppinud.» eduloo jätkumise ning 9.–11. aprillil nt kogu selle ks.

Sihtasutuse korraldab Hariduse Infotehnoloogia konverentsi innovatsioonikeskus kirbutsirkus sagimise olümposlik Teravmägede rahvusvahelise «Pöördepunkt http://www.e-op hariduses». veel suurem eks kuulutamine oleks e.ee/konverents Loe lepingust ülbus kui võrreldes / tõsiselt kaaluma. arvata, et Henry VIII me Maagaasi maks oleme ajaga oluliselt ne Arktika Lugesin huviga ammutamisaanud. Filosoofilise merest ja targeon siin põhiküsimu sellest vedelgaasi tootmine on jutisi 5. aprilli häid Arktika-alase Juba on kerkinud id kirmujal juba Postimehe kahtlus, et se piiris; esimene s hea usu ja s plaanis novski ei pruugi käivitumas. ja Kultuur.

OssirumaluTõepoolest, lisas Arvamus on sama tu kui teine mihkel Eestis asuvate olla piisavalt huvitatud Eesti ma vaatleja möödapääsm staatuse Arktikapeaks saavene koolide adusriba on taunimisväärne. Nende sest eestikeelseik Kas vesi kustuta veiderma gus. Veelgi muutmiNõukoaga samavõrd enam, Eesti erals ja -meelseiks. line. Selles meie koolid ähmane kui võiks rohkem kasutada äärmiselt tule või vastupid b Kui temale kui toodavad olusaab määravaks keerulises noori, kes Teravmägede ga elavad pinguga 1930. olukorras kõhuEestis, lei? ilmselt piirivedaja aastal ühinenud vundamend maal, ja nende aga südamega VeneUus valitsus tud õigust riigile anvõrdsetel on vaid veidi käed on rusikas ma häbi omai sügavus. Me «ei peaksvaimse alustel vastu, kelle olnud, kui lusriikidega juba hakkavad aega ametis hulgas elatakse, rahva riigi kodanikel teiste osatundle ammutatudlootuse pärast, kui sellise põhiseadusev kateatri kulisside asuda ja teostada meie poliitisinna elama siis oleme see popealispinnal tagant paistma 20. sajandi astase hariduspoliitikaga saaginud gi sarved vust, jahipidamist seal majandustege mõjukamaid t», kirjutab üks ja kõrvad. kelleoksa, millel lich; küll ja kalapüüki. teolooge süngeid küsimusi. Vaatepilt kergitab on teised Kahtlusi valitsuse istume. pisut teises Senini seda õigust Kas vana selt samal kvaliteedi kontekstis, Paul Tilsüvendab kasutanud vuslik-konser visöe kaevandamise head rahsuhtes teemal. ka fakt, aga sisulikiks, Eesti vaid gusse on (sotside et koalitsioonilep Loomulikult da pole enam?vatiivset Reformierako vetipüügiks kreümbrusmere on siin survel) kirjutatud insematest kooseluseadu ajakirjandus Kas vasakpopulistlik nvööndis. Seoses majandusasjadest, kui juttu palju olulinn se siiski suurte maagaasile laenatud Mehhiko Reformierako eelnõu jõustamine. ma enneaegselt? sundis Ansipi lahkunaftavarude valitsuseraha Kui ja nd ei taha avastamisega Kas sotsiaaldemo Briti leiboristlik ongi. 1910. aastal ega muutuda kaotada kraat Jevgeni meres on Barentsi kirjutas ka Eestile sotside poliitiliseks valijaid parlamendis Angell, et avanenud puudliks, peaks haridusminist Ossinovski kinnitamine osaleda nende aadik «rahvusvahe võimalus süleNorman riks evitamises. oli hea mõte? läbipõimitus lise rahanduse ma selle eest, Taavi Rõivas hoolitseväliskauband ja kellega Millisel Kas koostöös usministrina tihe mu vahelise » on muutnud kuue seda võimalustmoel edukas vene et haridusminister oleks side Venemaaga sutada – seda oleks tema suurvõikoolide riigikeelseks kapeaks riik tad varem sõja võimatuks. Mõned formija ning Neile küsimusteleolnud meile kasuks? ja ettevõtted oli rehalvaendeline aaspeame Bloch jõudnudPoola juudisoost dus jääks tused enne ootama aegu, kooseluseaüldvalimisi. leidma vasoma massiivses pankur Jan ses teoses saanud demograafilis mil oleme kuueosali«Sõja tulevik» üle ja välistab est kriisist. uute relvade järeldusele, et sõtusjõud. Me enneolematu eero laidre teame, Seekord läheb mis edasi juhtus. häviteisiti – see gi hingepõhjas t kerkiv soov. on meie kõi-

T

D

E

kirjutage maakri 23a, postimehele tallinn 10145. aadressil: gildi 1, tartu faks 666 50095. faks 2201 e-post: kiri@postime 739 0345 es.ee

Kaitse halli stsenaariumi vastu

LUGEJATE KIRJAD

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

|| 13

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Vennaskond tähistab «Võluri tagasituleku» 20. sünnipäeva

DŽÄSSITIPP. Jazzkaare üks tänavusi peaesinejaid annab kontserdi 25. aprillil Nokia kon

Sel aastal möödub 20 aastat Vennaskonna albumi «Võluri tagasitulek» ilmumisest. Albumilt pärinevad Vennaskonna surematud hitid «Pille-Riin», «Disko» ja paljud teised lood.

11. aprillil tähistab Vennaskond kontsertklubis Rock Cafe albumi ilmumist uhke kontserdiga, kus kantakse ette kõik albumil leiduvad lood.

1984. aastast tegutsev Vennaskond on üle elanud mitmeid koosseisumuutusi, kuid bändi liider Tõnu Trubetsky (pildil) on vankumatult olnud paigal rohkem kui veerandsada aastat.

Müstikamaailma Cassa

Ekraaniproovid Köler Prize’ile Kaasaegse kunsti auhind Köler Prize tuleb nii nagu juba kolme eelnevagi aasta kevadel ja kampaania algust tähistab juba traditsiooniliseks saanud nominente tutvustava filmi «Ekraaniproovid, Köler Prize’ile» linastus Sõpruse kinos.

Auhinnale esitatakse igal aastal viis huvitavat ja intrigeerivat eesti kunstnikku või kunstirühmitust. Selleaastased nominendid on Jass Kaselaan, Kiwa, Kärt Ojavee, Johannes Säre ja Visible Solutions OÜ, kes filmis portreteerivad ja analüüsivad vastastikku üksteist ja üksteise loomingut. Film on kaasaanne 26. aprillist 15. juunini Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKMis) toimuvale Köler Prize 2014 nominentide näitusele. 26. aprilli õhtul kell 22.40 linastub film ka ETV 2 ekraanil.

Aita noored arhitektid Veneetsiasse!

Tänavusel Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindavad Eestit kolm noort arhitekti: Johan Tali (27), Siim Tuksam (27) ja Johanna Jõekalda (23). Kolmiku eesmärgiks on näidata maailmale, kuidas tulevikus hakkab välja nägema meie kõigi ühine väärtus – avalik ruum.

«Eesti e-riik on oma olemuselt ainulaadne.

Tahame teha nii, et see saaks tuntuks terves maailmas,» ütleb Johan Tali. Kolmiku sooviks on välja selgitada kaasaegse linnaruumi ja virtuaalse maailma kokkupuutepunkte.

Selle tarvis töötati välja ainulaadne näitusepaviljon, kus kohtuvad digitaalne maailm ja tegelikkus. Selles viibides saab igaüks virtuaalses reaalsuses tegutsedes mõjutada teda ümbritsevat keskkonda.

Selleks et projekt Veneetsia biennaalil teoks saaks, vajavad noored arhitektid abi.

Erakordsele ideele saab õla alla panna kuni 21. aprillini Hooandja veebilehel. PM

intervjuu

mis meid mõjutas ja oli meie mänguväljakuks.

hedvig hanson

Kas mäletate oma esimesi muusikalisi hetki? Mis te arvate, kas muusika on seotud ainult meie teadliku meelega või ulatub see kaugemale?

muusik

F

estival Jazzkaar on igal aastal toonud meile mõne rahvusvahelise džässi-diiva. Tänavu, festivali 25. tegevusaastal, on Eestisse tulemas kahe Grammy omanik, mitmeid kordi džässi kajastavate väljaannete ja publiku poolt parimaks džäss lauljaks nimetatud Cassandra Wilson.

Wilsoni edu saladuseks on kindlasti tema omapärane müstiline hääl, sensuaalsus ja soov erineda peavooluesindajatest.

Sündinud Mississippi osariigis Texases, on bluus sügavalt lauljatari hinges ja väljenduses.

Temast õhkub maalähedast jõudu ja salapära.

Lapsepõlv mõjutab meid tugevasti, pakkudes meile inspiratsiooni ja ehk isegi juhtides meie olevikku ja tulevikku. Millised on teie mälestused seoses lapsepõlvega?

Milline oli see ümbrus, kus kasvasite, ja millega lapsed siis tegelesid?

Naabruskonnas, kus ma kasvasin, oli palju afroameerika perekondi, kus vanemad olid kõrgelt haritud – õpetajad, arstid, juristid. Meil oli tugev kogukond, palju lapsi, kellega koos mängida. Meie pere maja taga oli mets ja mind tõmbas alati sinna. Kuigi meil oli mänguasju, oli ümbruskonna loodus see,

Vahel ma mõtlen muusikatraditsioonist ja -õpingutest kui müstikakoolist.

Esimesed muusikalised mõjutused on pärit juba emaüsast – mu vanemad armastasid muusikat ja meie kodus kõlas alati väga erinevat muusikat. Džässi, folki, gospelit, rütm ja bluusi. Mäletan, kuidas kiikusin isa jalgadel muusika rütmis. Muusika on rahvusvaheline ja sel on tohutu mõju nii meie teadlikule kui ka alateadlikule meelele. Õppisite lapsena klaverit, kuid hiljem armusite kitarri. Bluusi stiilis kitarrihelid on valdavad teie erinevate aegade muusikas.

Klaverit õppisin ma õpetaja juures, kuid teismelisena paelus mind kitarr. Mu isa soovitas mul õppida kitarri intuitiivselt, et leida oma helikeel ja väljendus, samas kinkis ta mulle ikka mõned kitarriõpikud ka.

Klaverit mängiv lauljatar – see on justkui klišee, millele ma ei soovinud vastata. Tahtsin mängida kitarri. Pealegi on kitarri võimalik alati kaasas kanda, et laule luua ja muusikat jagada.

Kuuldes teie interpretatsioone, tundub, et teis on palju müstilist energiat. Kas hääles võib peegelduda laulja sisemine maailm?

Absoluutselt. Laulja hääl on tema sisemaailma peegeldus. ... mis viib mind küsimuseni, kas laulmine on õpitav? Palju on häid lauljaid, kuid neis, kes meid tõeliselt liigutavad, on midagi erilist, mida ei saa õppida, peab leidma üles selle unikaalse enese.

Nõustun täielikult. On palju momente, mida ei saa õppida

«Laulja hääl on tema sisemaailma peegeldus,» räägib Cassandra Wilson. Pildil e

teistelt. Helid, hääl on läbi imbunud kultuurilisest taustast ja omandatud eelmiste põlvede kogemuste kaudu. Sellele lisandub omaenese maailmatunnetus. Vahel ma mõtlen muusikatraditsioonist ja -õpingutest kui müstikakoolist.

Võrratu Betty Carter on kuuldavasti olnud teie eeskuju, kas ka õpetaja?

Jah, Betty Carter on mind väga mõjutanud, kuigi ma ei ole tema juures õppinud. Minu mentor ja samuti suur eeskuju on olnud pigem Abbey Lincoln. Te-

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ntserdimajas.

ndra Wilson Fabrizio on minu ammune sõber, kes produtseeris ka plaadi «Glamoured». Otsustasime uuele plaadile anda teistsuguse helipildi ja energia ning valisime salvestamiseks Leonardo da Vinci sünnilinna Firenze.

Bassimees, Nicola Sorato, on ennegi Fabrizioga koostööd teinud. Löökpillimängija Lekan Babalola on samuti minu hea sõber. Teine löökpillimängija, Mino Cinelu, on töötanud ka koos Miles Davisega.

See koostöö oli vaimustav, muusikud hingasid ühes rütmis ja jagasid sarnaseid maailmavaateid.

Viimane laul plaadil, aafrika päritolu «Olomuroro» üllatas. Millised on teie sidemed selle muusikaga.

Kas lapsed, kes kooriosa laulsid, olid Aafrikast?

Selle laulu pakkus välja Lekan Babalola. Lekan on suurepärane muusik ja samuti Yoruba preester (Edela-Nigeeria etnilisel grupil – yorubalastel – on oma kultuur, keel ja usk). Minu juured on tihedalt seotud Lääne-Aafrika muusikaga. Mu esivanemad on pärit just sealt kandist.

Laulu laulis itaalia lastekoor, nad õppisid Yoruba häälduse väga kiiresti ja kuulmise järgi.

esineb ta ülemöödunud suvel Moskvas.

ma isiksus on mind kujunemisaastatel ehk kõige enam mõjutanud. Ta küsis minu käest, kui laulsin džässi-standardeid, et miks ma laulan kuust ja juunist («Moon and June» – ingl k), ma peaksin laulma sellest, mis minu elus toimub, mis on mu tõe-

foto: itar-tass

lised tunded. Tema ise tegi alati nii – laulis sügavalt, läbi iseenda.

Viimane album «Another Country» on produtseeritud koos itaallasest kitarristi Fabrizio Sottiga. Rääkige veidi selle albumi valmimisest ja muusikutest.

Teil on vägev nimi – Cassandra tähendab prohvetit, pärinedes Trooja ajast, kui seal elas printsess ja prohvet Cassandra. Kas tunnetate iidset energiat oma nimes?

Olen teadlik mütoloogilisest tähendusest, mis mu nimega seotud. Seda on põnev teada, kuigi arvan, et see nimi võib olla veel palju vanem, kui uuringud näitavad, ning sel võib olla veelgi iidsem tähendus, mida me ei tea.

TMW publikulemmikuks Metsakutsu EMT ja Tallinn Music Weeki ühiselt korraldatud publikulemmiku valimisel sai enim toetushääli hiphopartist Metsakutsu. Publiku lemmikule annab EMT auhinnaks 1000eurose auhinnatšeki artisti karjääri edendamiseks.

Metsakutsu on Eesti üks tunnustatumaid hiphopartiste. Tema debüütalbum «Testament» võitis Eesti Muusikaauhinnad 2011 parima hiphopalbumi tiitli. Möödunud aasta lõ-

Metsakutsu

Kultusteksti taassünd

LÜHIDALT postimees

L

Laupäeval esietendub Tartu Uues Teatris lavastus «Siil udus», mida paljud mäletavad eelkõige omaaegse kuulsa multifilmina. Kuidas võiks seda lugu edasi anda teatri vahenditega, küsivad asjaosalised.

«Siil udus» on suures osas helide teater. Enamik näiliselt väikeseid, kuid Siili jaoks suuri sündmusi, millega ta teel sõbra juurde kokku puutub, jõuavadki kohale just häälte ja helide kaudu.

foto: karlis saul

pus ilmunud järg, album «Kelmiküla unistus» sisaldab samuti elektroonilist, jõulise ja värske kõlaga hiphoppi, mis on lausa määratud laval esitamiseks.

Metsakutsu ehk Rainer Olbri kommenteerib: «Sellises ülimalt kallis hobis, nagu seda on eestikeelne räppmuusika, on igasugune toetus hindamatu väärtusega. EMT välja pandud auhinnarahaga saan otsejoones stuudiosse joosta ja uue albumi salvestamisega algust teha.» PM

Kodreselt monograafia tallinlasest

«Õnne 13» Alma sai lembesalmiku

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur ja Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres on saanud valmis monograafia «Esitledes iseend: tallinlane ja tema elamu varauusajal».

Krista Kodrese põhjalik monograafia näitab, kuidas varauusajal (1550–1750) asusid kohalik kõrgkodanlus ja aadelkond vanalinna hooneid hoolega ümber kujundama

Einar Karmiku nime taga peitub Ago-Endrik Kerge, kelle omapärane luulekogu on inspireeritud Õnne tänava Alma ja tema austaja Einari loost.

«Teemade valik on siin lai, alates armust, valust, mõtisklustest ja lõpetades filosoofilise kõikemõistvusega,» tunnistab Ago-Endrik Kerge raamatu «Lembesalmik Almale. Luululuule laulud» saatesõnas. Raamatu kirjastaja on SE&JS.

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Võrkpallikoondis sai uue peatreeneri

ILUUISUTAMINE. Anna Levandi hinnangul polnuks Venemaale siirduval Natalja Zabijakol Eestis jätkates tippu jõudmiseks mingeid võimalusi.

VÕRKPALL. Eesti Võrkpalli Liidu juhatus otsustas kinnitada rahvusmeeskonna uueks peatreeneriks nii Rumeenia kui Austria passiga Gheorghe Cretu, kes on sündinud 8. augustil 1968. aastal Constantas ning kuulunud mängijana mõlema riigi rahvuskoondisse. Cretu treenerikarjääri esimene periood aastatel 1997 – 2005 möödus Austrias, seejärel on ta töötanud Belgia, Itaalia ja Poola klubide peatreenerina, abitreeneri kogemus on tal Austria ja peatreeneri kogemus Rumeenia rahvuskoondisest.

«Gheorghe Cretu on Eestile hea ja huvitav leid. Tema teadmised Eesti võrkpallist üllatasid mind positiivselt ja tema kogemused nii rahvusmeeskondade juhendamisest kui Meistrite liigast annavad usku, et oleme teinud hea valiku,» selgitas EVFi president Hanno Pevkur otsuse langetamist mõjutanud faktoreid. Cretu ise tänas alaliidu juhatust talle usaldatud vastutusrikka ülesande eest ja ütles, et on väljakutseks valmis. «Olen jälginud Eesti mängijaid nii klubide kui koondise tasemel juba aastaid ja tean nende potentsiaali,» ütles Cretu seniste Eesti-sidemete kohta.

«Eestis on palju häid noori mängijaid ja ühiselt püüame tulevikus rohkem just noormängijatesse panustada,» lisas ta.

Raha, valusad valikud ja soov

SPORT. POSTIMEES.EE

Mul on hea meel, et see seeria läbi sai.

Kevin Durant viskas NBAs 41 mängus järjest vähemalt 25 punkti, kuid ei nautinud sellega kaasnenud tähelepanu.

KORVPALL

Kalev alistas avamängus TTÜ Eesti korvpalli meistrivõistlustel tehti algust veerandfinaalidega, kus Tallinna Kalev alistas 72:59 TTÜ. Võitjate parim oli 17 punkti ja 14 lauapalliga Asenso Ampim, Kaido Saks viskas 20 punkti. TTÜ-le tõid Joonas Järveläinen ja Jaan Puidet mõlemad 10 punkti. Teine kohtumine peetakse reedel ja kolmas pühapäeval.

KORVPALL

Žalgiris vahetas peatreenerit Eesti koondise ääremängija SiimSander Vene koduklubi Kaunase Žalgirise senine peatreener Saulius Štombergas astus ametist tagasi. 40-aastane Štombergas sai klubi eesotsas tööd teha alates oktoobri lõpust, kuid praegu on klubi Leedu liigas alles kolmandal kohal. Žalgirise ajutiseks peatreeneriks saab senine abitreener Gintaras Krapikas (pildil).

JÄÄHOKI

Eesti võitis avamängu Eesti jäähokikoondis alustas Serbias peetavat II divisjoni MM-valikturniiri 4:1 võiduga Islandi üle. Eesti väravad viskasid Valeri Bobkov, Vassili Titarenko, Roman Andrejev ja Aleksandr Ossipov. Täna kell 14 kohtub Eesti Austraaliaga.

Mercedesed olid Bahreinis võimsad

Ivanov jõudis teise ringi

Mercedese vormel-1 meeskonna tänavune edu jätkus Bahreini testidel, kui Lewis Hamilton sõitis välja päeva parima aja 1.34,136.

Jean-Eric Vergne Toro Rossol kaotas britile 1,421 sekundiga. Kevin Magnussen (McLaren) kaotas kolmandana Hamiltonile juba 2,067 sekundit.

Vladimir Ivanov (ATP 562.) jõudis Kasahstanis peetaval 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiril teise ringi. Neljandana asetatud Ivanov alistas 1:6, 6:3, 6:2 venelase Ronald Slobodtšikovi (ATP 912.) ja läheb nüüd vastamisi austerlase Peter Goldsteineriga (ATP 827.).

peep pahv

sporditoimetuse juhataja

N

ooruses iluuisutamise absoluutse tipu ilu ja valu tundnud ning siiani treenerina töötava Anna Levandi sõnul lõikasid talle valusalt hinge mõnede inimeste öeldud laused, nagu oleks spordi nimel Venemaale siirduv ja ilmselt ka kodakondsust vahetav Natalja Zabijako reetur. Tegelikult kooruvad Zabijakoga seotud loost välja piigat paremini mõista lubavad iluuisutamisemaailma nüansid, aga ka tervet Eesti sporti puudutavad sügavad probleemid.

«Iluuisutamise paarissõit on keeruline ja ohtlik ala ning sobiva partneri leidmine väga raske. Kuna vastava tasemega ja sobivusega sõitjaid on maailmas vähe, otsitakse paarilisi ka teistest riikidest,» selgitas Levandi paarissõidu eripära. «Seepärast ajab jutt mingisugusest reetmisest lihtsalt vihale. Mis oleks Natašat siin ees oodanud?

Jääshow’sse minek!»

Levandi tõi näiteks Ukrainast pärit Tatjana Volosožari ja Aljona Savtšenko, kes võitsid Sotšis olümpiamedalid vastavalt Venemaa ja Saksamaa eest võisteldes. Samasuguseid näited on aga väga palju.

Treenimiseks võeti laenu Zabijako oli enne paarissõitu siirdumist Levandi õpilane ja seepärast teab ta 19-aastase neiu tausta väga hästi. Neljalapselise perekonna isa on lihttööline, ema tegeleb tikkimisega ning suuri rahasummasid pole neil kunagi olnud. Tütre sportimise nimel on nad aga kõigeks valmis. «Kui Natašal oli vaja USAs elamiseks ja treenimiseks raha, võtsid nad pangalaenu,» meenutas Levandi. «Isa ütles, et mõistab, mida teeb, kuid tütart toetab ta igal juhul.»

Levandi selgitas, et Zabijako on justkui iga paarissõidu treeneri unistus. Temas olevat kõik, mis sellel alal tippu jõudmiseks vaja: ta on töökas, alati naeratav, ei vaidle kunagi vastu ja teeb kõik, mis öeldakse. Lisaks veel mõõdud – 163-sentimeetrise pikkuse juures kaalub ta kõigest 45 kilo. Pealegi on temas piisavalt julgust teha kõiki paarissõidu keerulisi elemente.

«Venemaal on ju väga suur valik, kuid millegipärast kutsusid nad just Natašat. Seda ei tehta niisama,» märkis Levandi. «Tegelikult tunti tema vastu huvi juba kaks aastat tagasi ja toona oleks ta saanud minna koos oma partneriga, kuid Nataša keeldus sellest võimalusest, tahtis sõita Eesti eest.

Läksin seetõttu isegi tema vanematega riidu, kuna mulle tundus, et nad ei mõista, mis on tütrele oluline.»

Ka toona oli Zabijako kutsujaks nüüd tema treeneriks saav Nina Mozer, kelle juhendamisel võitsid Volosožar ja Maksim Trankov Sotšis kulla ning Ksenia Stolbova ja Fjodor Klimov

Anna Levandi jutu valguses võtab Natalja Zabijako Venemaale siirdumine pisut teise tooni.

hõbeda. Seega hakkab Zabijako treenima seltskonnas, millesarnast pole võimalik kusagilt mujalt leida. Mozer on suutnud luua tipptasemel uisukeskuse, kus töötavad väga head spetsialistid.

«Aga mida oli Natašal loota siin Eestis … kolm korda oli tema partnerile Aleksandr Zabojevile küsitud Eesti kodakondsust, kuid seda ta ei saanud. Mida ta pidi veel ootama? Et nelja aasta pärast kuulda taas eitavat vastust ja jääda taas olümpialt kõrvale?» arutles Levandi. «Ilmselt jõudiski selle kõige taustal kohale teadmine, et trenni tuleb teha õiges kohas ja õigete inimestega. Ma tean, et ta tahab sporti teha ja päris tippu jõudmine on tema elu eesmärk!»

Eesti Uisuliidu peasekretäri Gunnar Kuura sõnul peeti Zabijakot ja Zabojevit perspektiivikaks paariks. Levandi hinnangul võis neid nii nimetada vaid

Aga mida oli Natašal loota siin Eestis… kolm korda oli tema partnerile Aleksandr Zabojevile küsitud Eesti kodakondsust, kuid seda ta ei saanud. Mida ta pidi veel ootama? Et nelja aasta pärast kuulda taas eitavat vastust ja jääda taas olümpialt kõrvale?

Anna Levandi, iluuisutamise treener

Eesti mõistes. Iluuisutamismaailmas ei saanud neid tulevikutegijateks lugeda. Tiitlivõistlustel oleks nad uue olümpiatsükli jooksul võinud tõusta viis või kuus kohta ja see olnuks kõik.

Seepärast kutsutaksegi Venemaale Zabijako üksinda.

«Nataša vajab edasiminekuks enda kõrvale pikemat paarilist. Praeguse partneriga senisele tasemele jäämine lõppeb paratamatult võistlusspordi asemel jääshow’sse minekuga. Kas see oleks praegusest käigust parem?» küsis Levandi.

USAs treeniti üksinda Sotši olümpianormi täitnud Zabijako ja Zabojev treenisid viimasel ajal USAs üksinda.

Kui esialgu neid tasuta juhendanud bulgaarlastest treenerid kuulsid, et Eesti paarile määrati Eesti Olümpiakomitee toetus, pahandasid nad selle peale, et osa rahast ei jõudnud nendeni. Lõpuks jäigi koostöö soiku. Toetussumma oli aga väike, kuid sportlastel oli vaja ka millestki elada ja treeningute jaoks jää eest tasuda. Asjade selline käik viitabki Eesti spordi vildakale süsteemile.

«Noored sportlased teevad aastaid meeletult tööd, et lõpuks näidata tipptaset, kuid just siis tuleb lõpetada, sest raha ei ole. Ma ei taha kedagi süüdistada, aga minu jaoks on küsimus, kas see on riigi

Natalaija Zabijako ja Aleksandr Zabojevi

asi?» püstitas Levandi küsimuse. «Sportlane tahab ju elada ja treenerid tahavad ka elada, kui aga raha ei ole, kaob lõpuks motivatsioon. Selleks et üldse midagi teenida, peavad treenerid töötama 7–20-aastastega, sest neile on ette nähtud pearaha. Täiskasvanutega töötamine tähendab aga rahalist kaotust. Sellest on valus rääkida, aga lõpuks hakkabki entusiasm kustuma.»

Iga päev jäähallis rassiv Levandi teab, et treenerid teevad tööd, et noori kasvatada, kuid kõik see tundub tühja rapsimisena, kuna täiskasvanuikka jõudes peavad sportlased tihti loobuma.

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

v jõuda tippu

Mourinho tõmbas olulisel hetkel kaardipakist taas kaks jokkerit madis kalvet

madis.kalvet@postimees.ee

Viimasel kümnel aastal jalgpallimaailma üheks kõmulisemaks peatreeneriks saanud Jose Mourinho tõestas teisipäeva õhtul taas oma osavust ja oskust tähelepanu tõmmata. Chelsea alistas Mourinho juhendamisel Meistrite liiga poolfinaali korduskohtumises 2:0 PSG ja pääses tänu võõrsil löödud väravate reeglile poolfinaali. Legendaarne portugallane jõudis oma treenerikarjääri jooksul Euroopa tugevaimas klubisarjas nelja parema sekka viiendat aastat järjest ja üldse kaheksandat korda.

Eelmisel nädalal võõrsil PSG-le 1:3 kaotanud Chelsea jaoks algas kohtumine mustades toonides, kui nende tänavuse hooaja säravaim mängumees Eden Hazard pidi juba 18. minutil vigastuse tõttu väljakult lahkuma (Hazard peab pidama kuni kolme nädala pikkuse mängupausi), ja sel hetkel tundus, et Londoni klubi jaoks võib olla rong selleks aastaks läinud. Samas hakkas seejärel aga Mourinho X-faktor taas tööle.

32. minutil viis Hazardi asemel vahetusest väljakule tulnud Andre Schürrle Chelsea juhtima, edasipääsu taganud värava lõi 87. minutil teine vahetusmees Demba Ba. Lisaks täppi läinud vahetustele tõmbas Mourinho tähelepanu

foto: stanislav moškov / õhtuleht

Palju küsimusi, vähe vastuseid

koostöö on tänaseks katkenud. foto: liis treimann

«Näiteks meie jäätantsijad Kristjan Rand ja Caitlin Mallory lõpetasid mõne aasta eest samuti raha pärast – neil polnud enam võimalik oma treeningute eest maksta,» märkis Levandi.

«Meie siin Eestis oleme harjunud töötama sisuliselt mitte millegi eest. Näiteks mina saan Viktor Romanenkovi juhendamise eest neli eurot tunnis, lisaks olen ühiskondlikel alustel Eesti koondise peatreener.

Romanenkov sai Sotšis Eesti sportlastest parima koha. Ettevalmistuse käigus harjutas ta kaks nädalat USAs Aleksandr Fadejevi juures ja sellega sai ta raha otsa…»

Iluuisutamistreeneri Anna Levandi sõnul on Eestis arusaamatu riigi roll spordis. Ta märkis, et Eestis tähendab noortesport peamiselt vabatahtlikku huviharidust, kus raha jagatakse selle eest, et lapsed saaks tänavalt ära ja nad end üldse natukenegi liigutaksid. Kuid kes mõtleb tulemuste peale?

«Kas Eesti Olümpiakomiteel on alaliitudega lepingud, kus kirjas, et olete raha saanud ja nüüd ootame selle eest ka tulemusi, ning kui tulemust pole, siis millised on sanktsioonid?» küsis ta.

«Seejuures ei tasu rääkida, et nii käivad asjad ainult totalitaarsetes riikides – ka Jaapanis ja USAs püstitatakse eesmärke ja jälgitakse väga tähelepanelikult nende täitmist.»

Levandi hinnangul on Eestis harrastussporti hästi arendatud, kuid ainult sellele keskendudes pole vaja üldse olümpiamängudele minnagi. «Mida on Eestis tulemusspordi heaks tehtud?» püstitas ta veel ühe küsimuse. «Olen kogu oma elu andnud iluuisutamisele – 40 aastat järjest iga päev kaheksa tundi uiskudel olles külmkapis viibinud. Kuid mis kasu ma saan sellest, et noori kasvatan, nendega mööda võistlusi sõidan ja veedan magamata öid?»

Peep Pahv

Koos hoolealustega väravat tähistanud Jose Mourinho (paremalt teifoto: ap/scanpix ne) andis samas ka Andre Schürrlele hüva nõu.

ka sellega, kui tormas 2:0 värava järel nurgalipu juurde, et mängijatega koos rõõmustada ja loomulikult anda neile edasi oma tarkuseteri.

«Ma ei tähistanud. Ma läksin sinna, et anda mängijatele viimasteks minutiteks täpsed juhised. See oli minu ainus võimalus seda teha,» teatas Mourinho The Guardiani veergudel. «Vähemalt ma näitasin, et suudan ka ise endiselt joosta.»

Chelsea fännid tõmbavad samal ajal juba paralleele nende jaoks Meistrite liigas võidukalt lõppenud 2012. aastaga, kui toona tuldi kaheksandikfinaalis Napoli vastu samuti avamängu 1:3 kaotusseisust välja. «Oleme poolfinalis-

tid. Kui veerandfinaalis oli kaheksa suurepärast meeskonda, siis kujutage ette, mis saab poolfinaalides,» sõnas Mourinho, kes on karjääri jooksul juhendanud Meistrite liiga võiduni nii FC Porto kui ka Milano Interi. «Meid ootavad ees kuulsad vastased ja juhtuda võib kõike.»

Kui kogenud Mourinho tegi taas oma ära, siis Katarist pärit rahamägede toel Euroopa tippu pürgiva PSG peatreener Laurent Blanc pidi tõdema, et ta mängiti seekord üle.

«Meeskonnad on üsna võrdsed ja kokkuvõttes said määravaks Chelsea pisut suuremad kogemused sel tasemel mängides,» märkis Blanc uefa.com-ile.

Samal ajal sai Madridi Real eelmise aasta poolfinaali kaotuse eest revanši Dortmundi Borussia üle. Siiski oli Real ülimalt lähedal, et oma avamängu 3:0 eduseis ikkagi maha mängida. Dortmund teenis tänu Marco Reusi tabamustele 2:0 võidu, kuid sel korral jäi sellest väheks ja Real jõudis neljandat aastat järjest Meistrite liiga poolfinaali.

«See oli meie jaoks kannatuste õhtu, kuid lõpuks võisime rõõmustada edasipääsu üle. Cristiano Ronaldo on nüüd terve, kuid otsustasime temaga mitte riskida. Poolfinaalideks on ta täie tervise juures,» sõnas Reali juhendaja Carlo Ancelotti.

«Kui ma lõin pärast mängu vigastatud Neven Suboticiga käsi kokku, siis ta ütles, et on uhkusega selle meeskonna liige, ja ma näen neid asju täpselt samamoodi,» vaatas Dortmundi juhendaja Jürgen Klopp veidike juba ka tuleviku suunas.

Dortmund tegi samas tuleviku osas eile ka reaalseid samme, kui Müncheni Bayernisse siirduvale Robert Lewandowskile palgati asendaja. Dortmund on juba varasemalt teada andnud, et nad kavatsevad suvel meeskonda mitme mängijaga tugevdada ning esimeseks liitujaks on praegu Berliini Hertha ridadesse kuuluv Kolumbia koondise ründaja Adrian Ramos, kelle eest maksti 10 miljonit eurot.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || VABA AEG || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

VABA AEG

TEATER

ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

RAHVUSOOPER ESTONIA

10.04 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Hanna-Liina Võsa, Märt Avandi (Eesti Draamateater), Merle Palmiste (Eesti Draamateater) jt 11.04 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

11.04 kl 19 Mefisto rollis Patrick Bolleire (Belgia) ja Margarete rollis Joanna Freszel (Poola)

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Risto Joost Osades: Oliver Kuusik, Patrick Bolleire, Joanna Freszel, Aare Saal, Mart Madiste jt 12.04 kl 19 Esietendus!

PIKK JÕULUEINE

Paul Hindemithi kammerooper Dirigent: Risto Joost Osades: Janne Ševtšenko, Annaliisa Pillak, Rauno Elp, Oliver Kuusik, Teele Jõks jt 13.04 kl 17

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S).

PETRUŠKA

Osades: Sergei Upkin, Luana Georg, Jonathan Hanks, Vitali Nikolajev jt

EESTI DRAAMATEATER

TEATER VANEMUINE

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust.

Tel. 744 0165.

Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUURES SAALIS 10., 12.04 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts Lav.Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

11., 13.04 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles. Lav. Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill.

VÄIKSES SAALIS

VÄIKE MAJA 10.04 kl 19

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste 11.04 kl 19

REIGI ÕPETAJA

E. Tubina ooper Jassi Zahharov (RO Estonia), Mati Turi, Karmen Puis, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Merle Silmato (Soome RO),dirigent Taavi Kull

TEATRI KODU 10.04 kl 11

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

10., 23., 24.04kl 19

10.04 kl 18

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater).

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

Varesele valu...

11.,13., 26.04 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu Lav. Aleksander Eelmaa, osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

PETTSON JA FINDUS 11.04 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

UGALA TEATER Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

SUUR SAAL 10.04 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

VÄIKE SAAL

11.04 kl 19 Eelviimane etendus!

12.04 kl 19 Viimane etendus!

Siseturism / Tähelaev

15., 16., 17.04 kl 19

NO60 Iga eht südamelöök

10., 17., 30.04 kl 19

NO54 Kolmapäev

(lav. Kadri Noormets, Kertu Moppel)

TARTU UUS TEATER

PUHJA SELTSIMAJA 11.04 kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe)

Lai 37 Tartu Piletid eelmüügis Piletilevis kassa 5377 6983 uusteater.ee

KANUTI GILDI SAAL Pikk 20, Tallinn www.saal.ee

10., 11., 12.04 kl 19

PURE MIND

lisaetendused lavastaja Renate Valme laval Kompanii Nii

10.04 kl 18

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: SONJA BÄUMEL 11.04 kl 19.30 Välja müüdud!

Rühmitus Kinoteater: MANIFEST 3

THEATRUM Piletid: Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, Theatrumi kassast (T 12-17) tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

BOYBAND

muusikal, P. Quilter.

Lav. A. Dvinjaninov (külalisena) 12.04 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P. Loog

VALGES SAALIS 10., 15., 16., 21., 22., 24., 25.04 kl 19

TOTAALSELT SINUST ÜLE noortekomöödia M. Ravenhill, Lav. E.Keerd

KÜÜNIS 11.04 kl 19

ESIMESED SUUDLUSED

armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet 12.04 kl 19

EEDENI AED

moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets (külalisena)

www.folk.ee

PÄRIMUSMUUSIKA AIT 25.04 kl 11

Suur üleriigiline võistumängimine

PÄRMIMUSMUUSIKA AIDA VÄIKE SAAL 25.04 kl 20

Tantsumaja

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

TALLINNA LINNAMUUSEUM 12.04 kl 15

Trubaduurid Linnamuuseumis

Kristi Mühlingu kandleõpilased Kavas: J. S. Bach, A. Männik, S. Siimer jt Sissepääs muuseumipiletiga

ERSO

etendus vaatajatele alates 4. eluaastast, lavastaja Leino Rei, kunstnik Kristiina Põllu, helikujundus Ardo Ran Varres, laval Helgur Rosenthal ja Janek Joost

www.erso.ee

SIIL UDUS

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid müügil Piletimaailmas www.tantsuteater.blogspot. com

ESTONIA KONTSERDISAALIS 11.04 kl 19

HEA EESTI ASI - EESTI MUUSIKA PÄEVADE LÕPPKONTSERT

lavastaja Dmitri Harchenko

Erkki-Sven Tüür. “De profundis” (esiettekanne Eestis) Helena Tulve. ”Südamaa” klaverile ja orkestrile (esiettekanne) Heino Eller. Sümfooniline legend Solist Mihkel Poll klaver Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Olari Elts

VAT TEATER

KONTSERT

EESTI KLAVESSIINISÕPRADE TSUNFT

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

EESTI KONTSERT

Lisainfo: Piletilevist või www.klavessiin.kul.ee

13., 14.04 kl 19

11., 24.04 kl 19

EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS

12.04 kl 12 esietendus!

13.04 kl 12; 15., 16.04 kl 18

12.04 kl 12

SUURES SAALIS

KANUTI GILDI SAALIS

10.04 kl 19

11.04 kl 19

Piletid Endla teatri kassas E-R 12-19 (tel 442 0666, info tel 442 0667), Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning internetis.

NB! Mängukavas võib tulla muudatusi! www.endla.ee

15/16/17/18 APRILL

SUUR SAAL

Corelli Kohviku-barokk

ENDLA TEATER

TARTU UUES TEATRIS

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee

TALLINNA KINOMAJAS

Tõnu Õnnepalu Lavastaja Margus Kasterpalu, Kunstnik Maarja Meeru.

10/11/12 APRILL

TEATER NO99

KLOOSTRI AIDAS

SAJAND

LISAETENDUSED

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Mark Ravenhill Lavastaja Sander Pukk, Kunstnik Annika Lindemann.

BASSEIN (VETT EI OLE)

PURE MIND

RAKVERE TEATER

(Uus tn 3)

10.04 kl 16.30

Lumière

IX Rahvusvaheline Klavessiinifestival

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 10., 11., 12.04kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

VON KRAHLI TEATER

www.concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 10.04 kl 19

NEEME RAHVAMAJA 11.04 kl 19 (Muusika Eestimaale)

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

Puhastatud

Sarah Kane. Lav: Juhan Ulfsak Osades: Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

13.04 kl 15

Anna Maria McElwain

(klavikord, Soome) Kavas: J. J Fux, J. S. Bach, C. P. E Bach, L. van Beethoven, L. Coral. Piletid 7/10 eur Piletilevist ja kohapealt

12.04 kl 19

Piletid Piletilevist soodsamad!

THE PARIS TRIO (Prantsusmaa, Eesti/USA): Tony Tixier (klaver), Joachim Govin (kontrabass), Brian Melvin (trummid)

Vaata lisa: www.corelli.ee

10.04 kl 19 KENNETH WEISS (klavessiin, USA). Dowland, Gibbons, Byrd jt

Sarah Kane. Lav: Juhan Ulfsak Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

(Pikk tänav 17)

CORELLI MUSIC

MUSTPEADE MAJA

10., 18., 19., 22., 23., 29.04 kl 21

SUURGILDI HOONE

PÄRNU KONTSERDIMAJA Kontserdisari „KontsertJazz“

10., 18., 19., 22., 23., 29.04 kl 19

4.48 psühhoos

IX Rahvusvaheline Klavessiinifestival

TALLINNA RAEKODA 12.04 kl 19

Carl Philipp Emmanuel Bach 300

Duo ANTON STECK (barokkviiul, Saksamaa) MARIEKE SPAANS (klavessiin, Holland)

TARTU JAANI KIRIK 12.04 kl 19

TALLINNA JAANI KIRIK 13.04 kl 19

Kontserdisari Kirikupühad Maarjamaal - PASSIOON KAVA: Bachi ja Vivaldi soolokantaadid, kaunid orkestriteosed kannatusaja muusikast. ESINEJAD: kontratenor Ka Bo Chan , Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent Martin Sildos

Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse professori

VELLO HEINA INAUGURATSIOONILOENG „Õpetamismeetodite seostest motivatsiooniga“ 15. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas

Lisainfo www.ut.ee KÕIK HUVILISED ON OODATUD!

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Valik võib olla nii või naa. Praegu lihtsalt ei ole õigeid valikuid. Selle tõttu pead suutma laveerida ja väga paindlik olema.

SÕNN

Saadad oma kehakeele abil välja õigeid signaale ja see teeb sind populaarseks. Tead täpselt, kelle juures millisele nupule vajutada.

KAKSIKUD Keegi teeb sulle komplimendi, mida oled tegelikult juba pikka aega oodanud.

Ajad selja sirgu ja pea püsti. Loomulikult oled sa suurepärane!

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || VARIA || 19

8 7 5

a

d

e

f

g

h

MÄLUMÄNG

DILBERT UURINGUD KINNITAVAD, ET TAHTEJÕUD ON PIIRATUD RESSURSS. KUI SEDA KASUTADA ÜHE ASJA JAOKS, SIIS TEISE JAOKS JÄTKUB SEDA VÄHEM.

NII ET KUI MÕNIKORD TUNDUB RASKE TASUTA LISATUNDE TEHA, SIIS SÖÖ LÕUNA AJAL TÜKIKE KOOKI.

KUIDAS SU VESTLUS LÄKS?

IME KÜLL, AGA SEEKORD OLI KA PLUSSE.

HAGAR HIRMUS

AKNE

1. 40-kraadine Willi on Baierimaa firmajook. 240 aastat on Baieris kasvatatud selle joogi jaoks spetsiaalset sorti Willi, millest hüva ja kanget rüübet valmistatakse. Millest on valmistatud Willi?

2. 17. märtsil tähistati maailmas Iirimaa kaitsepühaku Püha Patricku päeva. Märksõnaks on sel päeval roheline värv, Iiri sümbolvärv. 1962. aastast värvitakse selleks päevaks roheliseks ka ühte linna läbiv jõgi. Mis linn? Jõgi kannab muide linnaga sama nime.

3. «Kääbikus» ja «Sõrmuste isandas» kõneldav quenya, kõrghaldjate keel, on raamatute autori J. R. R. Tolkieni väitel välja mõeldud ühe konkreetse keele baasil. Mis keel? Tolkien avastas selle keele tudengina, kui oli leidnud selle keele grammatika õpiku. Ta on öelnud: «Mul oli tunne, et olen leidnud veinikeldri, mis on täis senitundmatute maitsetega suurepäraseid veine.»

4. Kes oli see tõlkija ja polüglott, kes «Viimse reliikvia» avastseenis loeb Hans von Risbiteri surevale isale viimset palvet? 1988. aastast antakse Eestis välja temanimelist auhinda.

5. Omaaegses nn sotsialistliku süsteemi riikides toodeti ka sõiduautosid, päris palju toodeti. Valdavalt olid eeskujuks arenenud riikides toodetavad autod, neid toodeti läänefirmade litsentsi alusel. Kuid taheti ka oma peaga mõelda ja tulemus hakkas algvariandist tuntavalt eristuma. Rahvasuus levis tõdemus: «Sa vajad vähemalt kolm aastat, et remontida kõik, mis idioodid tehases valesti teinud, ning siis on viimane aeg auto ...» Milleks oli viimane aeg?

Vastused: 1. Pirnidest. Birnenschnaps. 2. Chicago.

40 gallonit värvainet läheb selleks jõkke. 3. Soome keel. 4. Aleksander Kurtna. Temanimelise auhinnaga tunnustab Eesti Teatriliit parimat draamatekstide tõlkijat. 5. Maha müüa.

KALAD Kõik leiab aset just siis, kui leidma peab. Ära torgi tagant ega pane takistusi. Kui sinu vaim on valmis, saab kõik vajalik korda nagu nõiaväel.

Mees läheb bensiinijaama ja küsib müüjalt: «Kas teil rattaid on?»

Müüja: «Rattaid? Rattaid on!», ja annab mehele taskust neli tabletti ja loeb: «Üks, kaks, kolm, neli.»

Mees naerdes: «Ei, mitte neid rattaid, vaid neid millega ära sõita.»

«Ah soovite ära sõita?» muheleb müüa. «Siis viis, kuus, seitse, kaheksa.»

••• Prantslane tuleb Londonist ja jutustab vaimustunult oma sõpradele: «Inglise keel on uskumatult lihtne keel. Kas te teate, kuidas inglanna ütleb: «Jätke mind rahule, ma pole mõni selline. Palun käituge nagu džentelmen!»?»

«Ei.» Prantslane: «Ta ütleb lihtsalt: «No!»» ••• Politseijaoskonnas heliseb telefon: «Halloo? On see politsei? Ma sain kirja, kus on öeldud, et mees tapab mu, kui ma tema naist rahule ei jäta.»

«Noh, jätke ta siis rahule!»

«Kerge öelda – jätke rahule. Kiri on ju anonüümne!»

c

mtü liivimaa mälu

KALJUKITS Keegi sinu lähikonnas on masenduses. Tunned selle kohe ära, kuna atmosfäär muutub rahutuks ja närviliseks.

Kuidas saaksid teda aidata?

VALDO JAHILO ANEKDOODID

b

Zdravko Maslar – Politika, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Kf8! Kf4/Vc7: 2. Rf7+/Le4+.

AMBUR Oled kindel, et meeldid inimestele. Lähened uutele tuttavatele heatahtlikult, laia naeratuse ja sooja käepigistusega. Need asjad toimivad.

VEEVALAJA Mingi asi on kogu aeg väga ilmne olnud, kuid sulle tundub, et käisid ringi, silmaklapid peas. Nüüd oled aru saanud ja valmis seda vastu võtma.

ä

1

SKORPION

Treenid visualiseerimist ja kujutlusvõimet. Mida võimsamad pildid enda soovidest lood, koos sinna kuuluvate inimeste, olukordade, lõhnade ja värvidega, seda kiiremini need tulevad.

ä

2

ERNIE

Oled tugev, tark ja vankumatu. Selline vaimuseisund laseb sul asju näha perspektiivis ja sa ei klammerdu selle külge, mis on ebaoluline.

KAALUD Tunned, et vajad psüühilist kevadpuhastust.

Vaatad üle, kui palju talvel endasse negatiivsust kogusid, ja lased nüüd kevadpäikesel selle ära kõrvetada.

î

3

LÕVI

Kui ühele inimesele oled valmis end avama, siis teisele mitte. Sisetunne ütleb, et see isik ei ole enam usaldusväärne.

ô

4

VÄHK Jälgid uute kaaslaste käitumist ja kuulad, mida nad räägivad. Saad niimoodi nende kohta sellist infot, mida nad vabatahtlikult ei jagaks.

NEITSI

â ò

6

SUDOKU www.sudoku.ee

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on NOVELLETT

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

Plastist künniste vahele jääb niiskus, mis talvel jäätub ja põhjustab tee lagunemist.

foto: toomas huik

LIIKLUSOHUTUS. «Lamav politseinik» kodutänavas kihutamist ei peata, aga kasvatab müra ja vibratsiooni.

Kiirustõke kipub tänavat lõhkuma hanneli rudi Tarbija24 juhataja

P

aljud usuvad, et kiirustõkke ehk lamava politseiniku panemine kodutänavale lõpetab kihutamise ja tagab rahu. Tegelik tulemus võib asjatundja sõnul olla hoopis vastupidine.

«Kui keegi soovib kodutänavale panna «lamava politseiniku», siis linnamaal tuleb see kooskõlastada omavalitsusega ja eramaal maaomanikuga,» rääkis Tallinna transpordiameti juhataja Talvo Rüütelmaa.

Pealinnas kehtib tema sõnul printsiip, et suurtele magistraaltänavatele neid paigaldada ei lubata. «Meie kogemus näitab, et kui alguses elanikud väga soovivad «lamavat politseinikku», siis mõne aja pärast tahetakse selle eemaldamist,» rääkis Rüütelmaa.

Meelemuutusel on mitu põhjust. Esiteks tekitab see vibratsiooni, teiseks enne seda pidurdatakse ja pärast kiirendatakse, mis tekitab müra ja heitgaase.

Ka kipuvad plastist künnised tänavat lõhkuma. «Künnise plaatide ja asfaldi, aga ka kinnitustüüblite vahele jäi niiskus ning kui see jäätus, hakkas sealt lagunema,» selgitas transpordiameti juht. «Lõpuks lagunes sealt ümbert kõik ära,» lisas ta.

Ka on selline tõkis üsna kallis, näiteks asfaldist tehtud variant maksab 2000 eurot. «See

ei ole nii, et panen natuke asfalti maha, vaid see peab vastama kõrgusnõuetele, peale- ja mahasõidu kalletele, sademeveel peab olema õige äravool – kõik need nõudmised teevadki selle kalliks,» selgitas asjatundja.

Tallinlaste soov «lamava politseiniku» paigaldamiseks on Rüütelmaa sõnul viimasel ajal raugenud. «Ma ei oska öelda, millal see juhtus, aga kui selle sooviga meie poole pöördutakse, räägime nendest kogemustest ja siis erilist tungi enam ei ole,» tõdes ta. Kui aga keegi sellise sooviga linna poole pöördub, siis juhul, kui tegemist on ohtliku kohaga, rajab linn ise kiiresti kiirustõkke. «Aga põhjused, mida me kuuleme, on erinevad: näiteks me ei soovi, et meie tänaval autod sõidaksid. No aga milleks siis linnatänavad tehakse?» imestas Rüütelmaa.

Tema sõnul on inimestele jäänud mulje, nagu oleks tegu imevahendiga, kuid tegelikult see nii ei ole. «Maastur sõidab «lamavast politseinikust» nii üle, et kohvi ka topsist välja ei loksu, aga just maastur on-

Maastur sõidab «lamavast politseinikust» nii üle, et kohvi ka topsist välja ei loksu, aga just maastur ongi kihutades kõige ohtlikum.

Tallinna transpordiameti juhataja Talvo Rüütelmaa

gi kihutades kõige ohtlikum,» sõnas ta.

Selliste kihutajate rahustamiseks on ametniku sõnul kasutusel tänapäeval märksa mõjuvamad vahendid, nagu näiteks šikaan (S-kujuline rada – toim), vahelduv parkimine tänava ääres või linnainventar, nagu lillepotid jms. «Kui «lamav politseinik» maasturijuhti ei kõiguta, siis šikaani läbimiseks peab ta kiiruse maha võtma ja samal ajal ei teki vibratsiooni,» rääkis Rüütelmaa. Samas on pealinnas ka kohti, kus «lamava politseiniku» paigutamine teele on ainus võimalus, nagu näiteks Veerenni tänava väljasõit Järvevana teele.

Tartus tuleb künnise paigaldamiseks pöörduda Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda. «Seejärel kaalutakse ja analüüsitakse künnise paigaldamise otstarbekust. Vajadusel mõõdetakse kohapeal sõidukite liikumiskiirust ning konsulteeritakse politseiga,» selgitas asjade käiku liikluskorralduse peaspetsialist Martin Nelis.

Eelisjärjekorras tegeldakse ohtlike kohtadega lasteaedade ja koolide juures ning elamualadel. Kiirustõkke paigaldamine sõltub linna eelarvest. Eelmisel aastal kujunes ühe künnise maksumuseks 1600 eurot, millele lisandub kulu liiklusmärkidele ja markeeringule.

«Kui kohalikud elanikud soovivad oma raha eest avalikel tänavatel künniseid paigaldada, tuleb see linnaga kooskõlastada. Samuti jääb paigaldajate vastutada künniste edasine hooldus,» sõnas Nelis.

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || AED & KODU || 21

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

AIAKUJUNDUS. Aiaomanikel pole tihtipeale ettekujutust, kui kõrgeks ja laiaks istutatud puu tegelikult kasvab.

Puu tasub istutada majast kaugemale piret lakson reporter

A

iaomanike mured saavad sageli alguse sellest, et taimede valikuga seotud eeltöödesse suhtutakse liiga kergekäeliselt.

Seetõttu võivad näiteks hoonele liiga lähedale istutatud puud tulevikus hakata maja varjutama, katust mädandama või koguni vundamenti kergitama.

«Probleemide ärahoidmiseks tuleb juba taime istutamisel teada, kui suureks ta kasvab, milliseid tingimusi vajab ning kus on talle kõige sobivam asukoht. Ja seepärast tuleb enne teha põhjalikku eeltööd,» ütles Eesti Maaülikooli aianduse õppejõud Ele Vool.

Esmalt tuleks arvestada võra kuju ja suurusega. Väikesesse aeda peaks valima kitsama võraga puud, näiteks püramiidsed või ovaalsed vormid. Neist levinumateks on Eestis pihlakad ja püramiidtamm «Fastigiata», mis sobib hästi nii linnahaljastusse kui ka koduaeda.

Kõik puud tuleks istutada hoonest vähemalt viie meetri kaugusele. Suured ja agressiivsema juurestikuga lehtpuud, näiteks pajud, remmelgad, paplid ja haavad, vajavad aga ruumi.

Need võiks julgesti veel kaugemale istutada.

«Aiapidajad ei kujuta sageli ette, et aastate pärast võivad puujuured ulatuda võrakroonist kaugemale, tungida vundamendi alla ja hakata seda kergitama,» sõnas Vool.

Kas puu kahjustab vundamenti või mitte, sõltub paljuski vundamendist. «Kui on tegemist korraliku betoonist või müürikividest vundamendiga, mille sügavus ulatub maapinna külmumispiirini – üks meeter või rohkem –, ei suuda puu sellele midagi teha,» kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide õppetooli lektor Johannes Pello.

Kui vundament on lahtistest kividest ja madal, hakkavad vundamendikivide vahele kasvavad puujuured seda tõstma ja liigutama ning vundamenti tekivad praod.

Pello sõnul pole sellised juhtumid sugugi haruldased ning siis ei aita muu, kui puu maha võtta. Ent vundamendi kerkimine ei toimu ühe aastaga – millimeetrise prao tekkimiseks kulub koguni viis aastat. Pello toonitas, et kord aastas tuleks majale tiir peale teha ning hinnata puude kaugust, aga ka kõrgust ja mõju majale.

Maja juures kõrguva puu

Kui kaugele majast tuleks puu istutada?

Kui puud on istutatud hoonele liiga lähedale, võivad need varjutada maja, mädandada katust või koguni kergitada vundamenti. Selleks et puu sobituks aeda, tuleb seda regulaarselt lõigata.

10 m Hobukastan

9m

8m Pärnad jt suured lehtpuud

oksad võivad katusekonstruktsioone kahjustada ja lehed-okkad katust mädandada. Ohustatud on kõik vettivamad katused. «Puuoksad käivad tuulega vastu katust ja rikuvad katusekatte, lehed aga ummistavad vihmaveerenne,» kirjeldas Pello.

Seega peavad maja juures suuri puid kasvatavad inimesed arvestama iga-aastase katusehooldusega. Hilissügiseti tuleks katus puhastada, vihmaveerennid tühjendada ning katusele ulatuvad oksad ära lõigata. Okste ja katuse vahele peaks jääma vähemalt meeter maad.

Tasub teada • ISTUTUSKAUGUS Suurte puude minimaalne kaugus hoonetest peaks olema 5 meetrit, elektrikaablist, kütte- ja gaasitorust 0,2 meetrit, kanalisatsioonitorudest 2,5 meetrit.

• ISTUTUSSÜGAVUS Taim tuleb istutada samale sügavusele, nagu ta varem kasvas, kuid arvestada tuleb istutusjärgse mulla vajumisega, olgu siis tegemist konteinertaimede, juurepalliga taimede või paljasjuursete istikutega. Vale istutussügavus võib põhjustada väga aeglast juurdumist või taime hukku.

Tänapäeval hävib väga palju tänavapuid ja üheks põhjuseks võib olla just vale istutussügavus.

• ISTUTUSAUGU KAEVAMINE Istutusaugu läbimõõt peaks olema kaks-kolm korda suurem kui poti või juurepalli diameeter. Nii jääb taime ümber rohkem pehmemat kobedat pinnast ning juured arenevad kiiremini. Mida tihedam ja kõvem on augu ümber pinnas, seda laiema augu võiks kaevata.

• ISTUTUSAEG Külmakindlaid taimi peaks istutama sügisel, külmaõrnu aga kevadel. Näiteks okaspuid ja roose võiks istutada kevadel, lehtpuid ja -põõsaid aga sügisel. Kindlasti ei ole paljasjuursete ehk mullapallita istikute istutamiseks õige aeg kesksuvel, kui on hästi kuiv. Juurdumine võtab siis taimelt palju energiat ja maapealne osa võib kannatada toitainete puuduse all.

Võõrsilt tellitud seemned ei pruugi meil kasvama minna hanneli rudi hannelirudi@postimees.ee

Seemneid ja muud paljundusmaterjali saab tänapäeval tellida nii kataloogidest kui ka internetist, seda tehes tuleb aga arvestada, et iga kord ei pruugi loodetud aiaehe kasvama hakata.

«Kui tellida Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest ja ametlike seemnemüüjate käest, siis peaksid kõik kvaliteedinormid täidetud olema. Kui aga eBayst osta kellegi kodukasvatatud seemet, siis on risk olemas,» rääkis Eesti Maaülikooli õppejõud Priit Põldma.

Ta ise on internetist tellinud eksootilist paljundusmaterjali ja on olnud juhuseid, kus ei tärka mitte midagi. «Seeme jõuab ko-

hale ja kohe on näha, et see on ülemäära kuivanud,» selgitas ta.

Oma seniste tellimuste õnnestumist hinnates pakkus Põldma, et umbes 60–70 protsendil puhkudest on see olnud edukas.

Tema soovitus rohenäppudele oli lihtne: kui on soov saada korralikku kaupa ja kindlat saaki, siis tuleb seeme osta Eesti poest. «Nemad peavad oma klienti hoidma ja kaubal peaks ka garantii olema. Eks neilgi juhtub aeg-ajalt üht-teist, aga siis on võimalus reklamatsioon esitada,» rääkis õppejõud.

Põldma lisas, et samas ei pruugi Eesti poodides olla eksootilist ja vähelevinud paljundusmaterjali. «Kui tahate katsetada, siis peate leppima sellega, et iga asi ei õnnestu,» lausus ta.

7m

Kuna kataloogist või internetist tellides on oht, et tellitud taim Eesti kliimasse ei sobi, soovitab Põldma teha enne tellimist väikese taustauuringu nii taime kasvutingimuste kui ka müüja kohta. «Kui ikka kellelegi miski ei meeldi, siis see on ka foorumitesse kirja pandud,» oli ta veendunud.

N-ö petukauba näiteks tõi Põldma ühe Eesti kataloogi, mis lubas mitmekiloseid tomateid ja alati viljukandvaid maasikaid. Põldma soovitas reservatsiooniga suhtuda reklaamidesse, kus on sees sõnad «garanteeritud saak» või lubatakse, et maasikas annab saaki kevadest sügiseni. «Seda ei saa ükski firma garanteerida,» oli Põldma veendunud.

6m

5m

Vahtrad

Pihlakad; iluõunapuud, kirsid; kuused jt kõrgekasvulised okaspuud

Puude lõikamise põhieesmärk on kujundada valgust ja õhku läbilaskev võra. «Oleme harjunud lõikama viljapuid, kuid tegelikult vajavad regulaarset lõikamist ka ilupuud,» märkis Vool.

Noorelt puult tuleb igal aastal ära lõigata peenikesi soovimatus suunas kasvavaid oksi.

Selleks et puud võimalikult vähe häirida, peaks püüdma väljalõigatavate okste läbimõõtu hoida alla viie sentimeetri.

4m

3m

2m

1m

Allikas: Tarbija24; graafika: Silver Alt

Püramiidtamm jt sammasja võraga puud; äädikapuu

Täiskasvanud puul võiks võra laiust ja kõrgust piirata aegamisi ning korraga ei tohiks eemaldada enam kui viiendikku puu oksastikust. Minimaalse lõikepinna tagamiseks peab lõige jääma oksaga risti. Hoiduda tuleks oksaköntide jätmisest, kuna need lähevad mädanema, edasi levib mädanik juba tüvesse.

Puid võib koduaeda istutada kas üksikult, rühmadena või ritta. See oleneb haljasala suurusest, otstarbest, kasutatavatest

liikidest ja aiakujundusest. Otstarbe alla kuulub näiteks varjuliste alade tekitamine või siis vastupidi, nende ära hoidmine.

Kui aeda soovitakse istutada puid, aga vältida varjuliste alade tekkimist, tuleks eelistada kasvukohana krundi lääne- või põhjakülge. Samas kui soovitakse puude varju ja jahedust kesksuvel, võib neid istutada ka hoone lõunaküljele. Sealjuures tasub eelistada madalamaid ja ümara või V-kujulise võraga puid.

22 || kuulutused || postimees, 10. aprill 2014

Müüa elamumaa mere kaldal Häädemeeste vallas otse omanikult.

Tel 5622 8913.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Oma ema ükski lill ei ole näinud, üle niidu käsikäes nad pole käinud.

Aga mina tunnen nagu pehmeid pilvi enda ümber ema käsi, näen ta silmi ... (Venda Sõelsepp)

Mu kaotus on suurem, kui aimasin ma ...

Oma kallist sõpra ja vestluskaaslast

Meelis Kallamit

Teostame fassaadi- ja sisetöid.

Tel 552 0357.

Endla Klemets

Linnu talu müüb Hy-Line tõugu pruune ja valgeid aasta munenud kanu 4 €/tk (tel 503 1485, 501 7500) 13. IV Tartu Sadamaturu parklas kl 8, tel 5559 4530.

Elle Issakovi

27. IX 1922 – 7. IV 2014

9. IV 1949 – 23. II 2014

Ärasaatmine 11. skp.

Pärnamäe kabelis.

65. sünniaastapäeval mälestame kallist ema, vanaema, sõpra, ämma ja õpetajat.

Tütred peredega

Igor, Natalja

6. III 1934 – 7. IV 2014

jääb leinas igatsema Linda.

Sügav kaastunne lahkunu lastele ja vennale peredega.

Mälestame oma ema ja ämma

Jõudsid elus palju anda, jõudsid muret, rõõmu kanda, kuni lõppes elutee.

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ...

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie armas isa, vanaisa ja äi

Meelis Kallam

Tuudor Siilak

Südamlik kaastunne Andrusele armsa isa lahkumise puhul.

Lea Raidsalu

29. III 1939 – 3. IV 2014

Mälestame esimesel surma-aastapäeval Tuigo kalmistul 13. skp. kell 13.

Kalle lastega

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 12. skp. kell 13 Valgas matusetalituses Sinilill. Pärgi ja kimpe palume mitte tuua.

Arstiteaduskonna 1983. aasta lennu kursusekaaslased

Ostan kujusid, figuure, märke ja vanavara tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Mälestame leinas Kotkaristi teenetemärgi kavaleri

Leopold Kellerit Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Sees on meil salapäike ja selle tarvis üks puur.

Kurbus on ikka väike ja armastus alati suur.

(Viivi Luik)

Liis Koskel

Vabariigi Presidendi Kantselei

Mälestame endist õpetajat ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Tartu Descartesi Lütseumi koolipere

Armas Urve, siiras kaastunne kalli isa

Tõnu Saarts

Olev Saare

Mälestame head koostööpartnerit ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Riho Lukk Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Kolleegid aktsiaseltsist Hydroscand

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja kevadtuules murdus elupuu ...

Ei tulek ega minek pole oma teha, vaid see, mis sinna vahele jääb ning see on elavate mäletada. (J. Viiding)

Teatame sügavas kurbuses, et on lahkunud

Olev Saar

Uno Oona

21. XI 1935 – 9. IV 2014

Lohutamatus leinas omaksed. Ärasaatmine 12. skp. kell 13 Nõo kirikus.

Südamlik kaastunne Urvele, Kadrile ja Meelile peredega armsa isa, vanaisa ja vanavanaisa surma puhul.

NNM UKVK suured ja väikesed

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk).

Tel 5558 8070.

kaotuse puhul.

Tantsupeo «Puudutus» kunstiline toimkond Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Aktsiaselts TTP

Mälestame head ja unustamatut

Tõnu Saartsi

12. IX 1946 – 4. IV 2014

Oleme leinas koos teiega, kallid Katrin, Tõnis ja Mari perega.

Hille Tänavsuu Alati rõõmsameelset kaasteelist mälestavad ning tunnevad lähedastele kaasa kunagised töökaaslased Sädeme aegadest.

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Lembit Veermaad Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Mihkel perega ja Malle Ostan märke, kujusid ja vanavara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Päevaraha laenud 25–300 €. Kui käite tööl, aga raha napib ja palga- või pensipäev kaugel, siis meilt laenu võttes maksate ainult kasutatud päevade eest.

Nt võttes 30 €, maksate tagasi 15 päeva pärast 33 € jne. Tutvuge laenutingimustega kodulehel www.paevaraha.ee.

E–R kl 9–17, tel 5681 1321.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Reeta Kimask Üks küünal kustus, üks eluraamat sulgus ...

Meie sügav kaastunne Piretile perega isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Tallinna Kaubamaja raamatupidajad

Vara Põhikool pakub kohe tööd inglise keele õpetajale. Avaldus koos kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega saata või tuua 25. IV: Vara Põhikool, Vara vald 60426, Tartumaa.

Digitaalselt allkirjastatud dokumendid saata: toit.jyri@gmail.com.

Lisainfo tel 512 0644.

Norra firma pakub tööd CE-kategooria autojuhtidele Norras ja Euroopas.

CV saata info@engerosotepaa.ee.

Tel 513 6526.

OÜ Narva Hambakliinik vajab arsti-stomatoloogi. Tel 359 1931.

Võtame tööle armeerija/betoneerija.

Tööpiirkond Lõuna-Eesti.

CV koos palgasooviga saata Margus@terasteenus.ee

Lähedased Ärasaatmine 12. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

lahkumise puhul. Mälestavad Eha, perekonnad Elken, Utsar ja Kask

Avaldame kaastunnet Jaanile ja Margusele kalli ema

Mälestame kolleegi

Hille Tänavsuu

Öö nüüd tuleb jälle oma rahuga ...

Reeta Kimask Mälestame rõõmsameelset ja toimekat kaaslast. Sügav kaastunne lähedastele. Kiidjärve Küla Selts

Aimi Laasiku kaotuse puhul.

Osaühing Vaabvärv

Ain Rannet Avaldame kaastunnet tütrele ja teistele lähedastele.

Lille Maja

Heino Vares Südamlik kaastunne Heimar Varesele kalli isa kaotuse puhul.

AS Tartu Terminaal

Avaldame siirast kaastunnet Tõnis Saartsile armastatud isa lahkumisel.

Kolleegid Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudist

Helmi Vassa

kaotuse puhul.

Pille, Andres, Eda, Tõnu, Anneli, Enno

Avaldame kaastunnet Mairele ja Lemmile perega kalli ema ja vanaema kaotuse puhul.

Silvia ja Henn Raave

Avaldame sügavat kaastunnet Urmas Koidule ema

Südamlik kaastunne Vallile ja teistele omastele kalli

Endist rühmakaaslast

Juta Koidu

Anatoli Madissoni

surma puhul.

Maksu- ja tolliamet

surma puhul.

Piret perega

Liis Koskel

Eevi Mäelo

Mälestame suurepärast kaasteelist.

Aime, Camilla, Eve, Helve, Ilje, Liidia, Siiri

Mälestame kursusekaaslast.

Sügav kaastunne lähedastele.

TRÜ 1967. aasta lennu arstid

Meelis Kallam

Südamlik kaastunne Sirjele ja Katrinile kalli õe ja tädi

Jaak Otto

Mälestame endist IVK Tradingu töötajat ja avaldame kaastunnet omastele.

Elmot, Harri, Alar, Peeter, Uno

kaotuse puhul. Perekonnad Herm, Kalg, Reinthal, Reisalud ning Helju, Maria, Olli ja Vaike

Liidia-Aime Jürgensoni

Liidia-Aime Jürgensoni

Rakkekaevude puhastamine.

Tel 557 4792.

8. I 1946 – 6. IV 2014

Heiki Raidväli

Avaldan kaastunnet poegadele peredega ja õele.

Ene

Südamlik kaastunne Heli Paalile ema

Mälestame

OÜ Investõigus osutab inkasso­ teenust eraisikutele, firmadele ja korteriühistutele. Kui teil on probleeme oma võla kättesaamisega, võtke ühendust meie professionaalse meeskonnaga. Rohkem teavet meie kodulehel www.investõigus.ee.

Tel 5684 2766.

Aimi Laasik

Sügav kaastunne poegadele Toivole ja Taavile ning vendadele Heinole ja Väinole perekondadega armsa

Tõnu Saartsi

Südamlik kaastunne omastele

kaotuse puhul.

Lembevere küla elanikud

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Teatame, et pärast rasket haigust on lahkunud

Aleksei Vähk

20. II 1941 – 4. IV 2014

Aednik teeb kevadist õunapuude lõikust. Tel 5681 8098.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Leiname oma head klassikaaslast.

Tartu 2. keskkooli 1955. a. XIc klass

Üks küünal kustus, üks eluraamat sulgus ...

Südamlik kaastunne omastele.

Perekonnad Stalmeister, Seer ja Lehtmets ning Helmi

Südamlik kaastunne Tamara Tammele elukaaslase

Annus Kaareste kaotuse puhul.

Töökaaslased Kadaka Selverist

Meie südamlik kaastunne Evele ja Reinule lastega kalli

Reeta Kimaski

Liis Koskeli

Vilma Maasik

Mälestame ja avaldame kaastunnet Ellele ja Heidile abikaasa ja isa surma puhul.

Ain Muna ja Rein Peets peredega

12. IX 1946 – 4. IV 2014

Tõnu Saartsi mälestavad TPI 1970. a. soojustehnika lõpetanud.

Südamlik kaastunne Ruth Paltserile isa

Helmut Salumäe

kaotuse puhul.

Luunja keskkool Südamlik kaastunne Valjule, Helile, Raulile, Valmile ja lastele kalli abikaasa, ema, ämma ja vanaema

Helmi Vassa

surma puhul.

Eve ja Margit lastega Siiras kaastunne kursusevanem Valju Vassale abikaasa

Helmi Vassa

kaotuse puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Swedbank

surma puhul. Võru Kohaliku Tööstuse Tehnikumi 1954. aastal lõpetanud kursusekaaslased

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Avaldame kaastunnet Valju Vassale ja tema lähedastele

Elfriede Sass (sünd. Tiks) 5. III 1936 – 6. IV 2014

Leinavad omaksed.

Avaldame sügavat kaastunnet Mare Parveotsale kalli ema

Velli Sepa surma puhul.

Kolleegid Rocca al Mare Prismast

Avaldame sügavat kaastunnet Andres Sinisaarele ema

Liina Sinisaare kaotuse puhul. Õhuväe lennubaasi kollektiiv

Helmi Vassa surma puhul.

Naabrid Ihastest

Südamlik kaastunne Valmile ema

Helmi Vassa kaotuse puhul.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Mälestame armastatud raamatuillustraatorit

Silvi Väljalit Eesti Lastekirjanduse Keskus

POSTIMEES, 10. APRILL 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

BRITI TELEAUHINNAD. Enim võite noolivad «Southcliffe» ja «The IT Crowd».

BAFTA-l valitseb Channel 4 kaarel arb reporter

Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (British Academy of Film and Television Arts, lühidalt BAFTA) on avalikustanud tänavuste televisiooniauhindade kandidaadid. Favoriitideks on tõusnud, mullu debüteerinud lühiseriaal «Southcliffe» ning pärast pikka eetripausi üheks viimaseks osaks ekraanidele naasnud populaarne komöödiasari «The IT Crowd», mis mõlemad kandideeivad neljas kategoorias.

Tänu «Southcliffe’ile» ja «The IT Crowdile» on enim kandidatuure kogunud telekanal tänavu Channel 4, mis jahib 27 auhinda, BBC esimene ja teine kanal järgnevad kumbki 17 nominatsiooniga.

Parima draamasarja tiitli nimel võistleb nooruslik komöödiasugemetega seriaal «My Mad Fat Diary» kolme tõsise sarja «Broadchurchi», «Top of the Lake’i» ja «The Village’iga».

Minisarja kategoorias kandideerivad «The Fall», «The Great Train Robbery», «In The Flesh» ja «Southcliffe».

Draamaseriaalide parima meespeaosa nimel ennustavad asjatundjad tihedat rebimist kahe sarimõrvari kehastaja, «Southcliffe’i» ja «The Falli» peaosaliste Sean Harrise ja Jamie Dornani vahel. Neile pakuvad konkurentsi tumeda zombie-draama «In The Flesh» ning ajaloolise «Burton and Taylori» peaosalised Luke Newberry ja Dominic West.

Mõnevõrra üllatuslikult ei mahtunud kandidaatide sekka «Broadchurchis» säranud David Tennant, küll aga kandideerib draamasarja parima naispeaosa preemiale samas sarjas unusta-

DJ Marky

foto: djmarky.com.br

Tallinnas esineb Brasiiliast pärit DJ Marky

Mullune kahekordne BAFTA-võitja Olivia Colman (esiplaanil) on kriminaaldraama «Broadchurch» peaosatäitjana üks fafoto: itv voriite ka tänavu.

matu etteaste teinud Olivia Colman, kellel aastataguselt tseremoonialt juba riiulis komöödiasarja parima näitlejanna ning draamasarja kõrvalosa kujuke.

Colmani kõrval kandideerivad sel aastal Helena Bonham Carter («Burton and Taylor»), Kerrie Hayes («The Mill») ja Maxine Peake («The Village»).

Komöödiasarjade meespeaosa kategooria on tänavu kahevõitlus: vastamisi on «The IT Crowdi» viimase osa eest kandideerivad Richard Ayoade ja Chris O’Dowd ning värske märulikomöödia «The Wrong Mans» esmahooaja eest James Corden ja Matthew Baynton.

Katherine Parkinson annab «The IT Crowdile» võidulootust ka komöödiasarja naispeaosa kategoorias, talle pakuvad konkurentsi Frances de la Tour («Vicious»), Kerry Howard («Him & Her: The Wedding») ja Doon Mackichan («Plebs»).

Otsus lubada tänavu kan-

HEA TOIDU POOD

WWW.SADAMATURG.EE AVATUD: E - P 9.00 - 19.00 LEIA MEID FACEBOOK´IST!

dideerima ka vaid veebis linastunud seriaalid on muutnud eriti tihedaks parima rahvusvahelise sarja kategooria, milles on favoriitideks on Netflixi hinnatud poliitdraama «House of Cards» ning Suurbritannias samuti vaid Netflixi kaudu nähtav HBO draama «Breaking Bad». Ameeriklastele pakuvad konkurentsi Taani «Võimu kants» («Borgen») ja mullune üleilmne üllatushitt, Prantsusmaa ulmeline draamasari «Les Revenants».

Parima situatsioonikomöödia tiitlile kandideerivad «The IT Crowd», «Toast of London», «Count Arthur Strong» ja «Him & Her». Publikupreemiale Radio Times Audience Award kandideerivad «Breaking Bad», «Broadchurch», «Doctor Who: Day of the Doctor», «Educating Yorkshire», «Gogglebox» ja «The Great British Bake Off».

BAFTA telepreemiad antakse üle 18. mail Londonis.

Valik BAFTA nominente • Draamasarja meespeaosa: Jamie Dornan («The Fall»), Sean Harris («Southcliffe»), Luke Newberry («In The Flesh»), Dominic West («Burton and Taylor») • Draamasarja naispeaosa: Helena Bonham Carter («Burton and Taylor»), Olivia Colman («Broadchurch»), Kerrie Hayes («The Mill»), Maxine Peake («The Village») • Komöödiasarja naispeaosa: Frances de la Tour («Vicious»), Kerry Howard («Him & Her: The Wedding»), Doon Mackichan («Plebs»), Katherine Parkinson («The IT Crowd») • Komöödiasarja meespeaosa: Richard Ayoade («The IT Crowd»), James Corden («The Wrong Mans»), Matthew Baynton («The Wrong Mans»), Chris O’Dowd («The IT Crowd») • Telefilm: «An Adventure in Space and Time», «Black Mirror: Be Right Back», «Complicit», «The Wipers Times».

• Minisari: «The Fall», «The Great Train Robbery», «In The Flesh», «Southcliffe» • Draamasari: «Broadchurch», «My Mad Fat Diary», «Top of the Lake», «The Village»

Homme esineb kohvik-klubis Sinilind toimuval peol sarjast «Tjuun In» mainekas Brasiilia DJ ja produtsent Marky. Väliskülalisele sekundeerivad DJd Qba, To-Sha, L.Eazy, Muudu ja Dr. Philgood.

Marky, õige nimega Marco Da Silva, on Brasiilia päritolu DJ. 1998. aastal nägi V Recordingsi plaadifirma omanik ja DJ Bryan G Markyt ühes São Paolo klubis esinemas ning kutsus Marky Londonisse. Marky kogus Inglismaal esinedes kiiresti kuulsust – Briti kriitikud valisid ta 1999. aastal parimaks uueks DJks ja kutsuti residendiks tollasesse kuulsasse klubisse The End. Marky on eelkõige hinnatud oma tehniliste oskuste pärast teha plaadimängijatega trikke, ise samal ajal plaate mängides. 2012. valiti Marky Brasiilia Parimaks DJks (RMC Awards). Lisaks DJ-ametile veab Marky plaadifirmat Innerground Records ning aeg-ajalt ilmub temalt ka enda loomingut.

Marky on ka varem Eesti publikult saanud väga sooja vastuvõtu – esmakordselt mängis ta siin plaate klubimuusikaüritusel «Circulation» 2002. aastal. PM

Klubimuusik Anushka alustab Baltikumi tuuriga Von Krahlist Eelmisel aastal Londoni underground tantsuskeenes palju laineid löönud Anushka annab homme oma tuuri esimese kontserdi Tallinnas Von Krahli baaris. Anushka nime taha peituvad Brightonist pärit produtsent Max Wheeler ja laulja/laulukirjutaja Victoria Port.

Max on hiphopi taustaga biidimeister, kellel on geniaalne oskus sulatada kokku erineva ajastu ehedamad tantsumuusika elemendid, vürtsitades neid futuristlike helidega. Koos Victoria õrna ja graatsilise vokaaliga loovad nad üheskoos ajatu tantsumuusika, mida on võrreldud Breakbeat Era, MJ Cole’i või Freeeze’iga. PM

24 || TÄNA || POSTIMEES, 10. APRILL 2014

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2234, INDREK.KUUS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TEEB OTSEÜLEKANDE KÕRGETASEMELISELT MAJANDUSKONVERENTSILT «SUUR-EESTI».

NIMEPÄEV: HINDREK, INDREK, INTS, IMRE Erlend Teemägi 85, spordiajakirjanik Matti Päts 81, insener ja riigiametnik Mart Tarmak 59, diplomaat Ülle Kaljuste 57, näitleja Inna Rose 56, laskesportlane Tiina-Mall Kreem 43, kunstiajaloolane Kertu Moppel (pildil) 29, näitleja ja lavastaja

foto: ants liigus

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLJED PAJATAVAD KALLIMATEST JA EKSKLUSIIVSEMATEST GRUPIREISIDEST, KUS EESTLASED KÄIVAD.

KÄRDLA +6 HAAPSALU +8

ilmateenistuse sünoptik optik

NARVA +5

RAKVERE +5

PAIDE +7

5– 9m

Põhja-Soomes tugevnenud antitsüklon liigub täna Eesti idapiiri tagant kagusse.

TARTU PÄRNU Kõrgrõhkkonna mõjualas on VILJANDI +7 +9 +7 taevas pilvedest prii ja kaKURESSAARE gusse pöörduv tuul võtab +5 päeva jooksul hoo maha. Õhumass on külmavõitu ning termomeetrinäit jääb vaatamata soojaVÕRU VALGA le kevadpäikesele +10 kraadist +6 +7 madalamale.

Täna on päikesepaisteline kuiv KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS ilm. Puhub ida- ja kagutuul 5–9 m/s, hommikul saartel ja rannikul Reede, 11.04 Laupäev, 12.04 Pühapäev, 13.04 kuni 12 m/s. Õhusooja on 3–9 Tallinn 0/+6 +3/+9 +2/+6 kraadi.

Tartu –2/+9 +3/+10 +1/+12 Narva –3/+8 +1/+7 +1/+11 Pärnu +1/+7 +4/+7 +2/+7 Kuressaare +2/+6 +3/+7 +3/+5

/s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Häädemeeste vallavara nimekirja mõne kuu eest uurides võinuks arvata, et vald tegeleb loomapidamisega, sest ligemale kuus aastat olid varana kenasti kirjas üks Šoti mägiveis, aretuspull, kuus limusiini ja neli Herefordi lihaveist.

Nüüdseks on 2006. aastal vallavalitsuse volitusel Luitemaa looduskaitseala taastamise projekti raames Euroopa Liidu toetusel soetatud loomad võõrandatud nende hooldajatele. «Kahju oleks olnud loobuda ja ta pole üldse kuri, las olla karja iluks,» tõdeb Pulgoja talu perenaine Ene Hunt karja ainsat Šoti mägiveist näidates.

Häädemeeste vald teenis projektiloomade müügiga üle 5000 euro. Pärnu Postimees

TALLINN +8

eva-maria sula ula

Vald müüs loomad hooldajatele

EUROOPA

Päikeseline, ent jahedavõitu

PÄIKE tõuseb 6.22 6.16 6.31

loojub 20.25 20.15 20.32

Konnasõbrad asuvad jälle tegutsema

Tallinnas Tartus Kärdlas

Kolmandat aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond koos vabatahtlikega konnatalguid «Konnad teel(t)», et aidata kahepaiksed ohutult üle maanteede. Sel aastal on aktsioon läbi teinud ka muudatuse. Eelmisel kahel aastal toimusid talgud suurematel maanteedel, kuid sel aastal on need vaid kahes tihedama rändega paigas – Piibe maantee alguses Tammikul ning Leie ja Oiu lähedal Viljandi maanteel. Teistes rändekohtades saavad loodusest lugu pidavad inimesed ise konnatalguid korraldada. Sakala

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

+15,4 kraadi (1984) –9,5 kraadi (1862) +17,0 kraadi (1984) –9,3 kraadi (1958)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

7. aprill 11.31 15. aprill 10.42 22. aprill 10.52 29. aprill 9.14

+14 +18 +19 +15 +10 +9 +12 +15 +12 +9 +12 +3 +9 +7 +21 +14 +14 +25 +5 +16 +4 +3 +17 +5 +9 +4 +8 +19 +9 +7 +11 +13 +7 +15 +37 +16 +23 +27 +30 +31 +27 +33 +18 +20 +28 +21

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 10. APRILL ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Holby City haigla: Kui edev sa oled 09 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Tõuse ja sära!* 14 05 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 15 00 Waterloo Roadi kool* 16 00 Holby City haigla: Kui edev sa oled* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Raadiohääl 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne.

Saatejuht Indrek Treufeldt.

30 Idapiiril 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI 35 Eesti jazzi gala 2014, 2/2 . Eesti Jazziliidu kümnendat sünnipäeva tähistavad eesti muusikud piduliku Eesti jazzi galakontserdiga.

Režissöör Ülle Õun.

23 25 Ringvaade* 00 30 Uued trikid: Raadiohääl* 01 26 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 5/12* 09 00 Ringvaade* 10 05 Waterloo Roadi kool 11 00 Puutepunkt* 30 Smolenski tragöödia (Poola 2011) 12 19 ERR uudised 17 15 Smallville: Ülekohus 18 00 Hei, pöialpoisid!

25 Sõbrad igavesti – Mullewapi lood: Uneskõndija 30 Lastetuba: Timmu läheb magama 45 Mukk ja Tšavapa: Paberijaht 55 Sõprade linn 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Suur varandus 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Väikelinna detektiivid, 4/6: Salapärane maja. Seiklussari 30 Mandrite ränd, 4/5: Euroopa: troopiline algus 21 20 Allveelennud, 9/10: Lugu veealusest pidusöögist 30 Palveränduri surm, 4/4 22 30 Eesti lipp ümber Islandi, 3/10 55 Eesti TOP 7 23 40 Hung: Terve kari 00 05 Sild, 1/10 (Bron/ Broen, Rootsi-Taani 2011)* 01 11 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane, 111/158* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 112/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5732 30 Pilvede all* 12 30 Heeringas Veenuse õlal* 13 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 14 00 Sõbrad: Ettepanek, 1-2 55 Punased roosid, 732/800 16 00 Küladetektiivid, 261: Käsu peale surnud 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 113/163 18 00 Süütu süüdlane, 112/158 19 00 Reporter 20 00 Parim enne: Ahistaja ja aluspesu 30 Laula mu laulu 22 00 Populaarsed vaenlased (USA 2009). Tõsielul põhinev põnevik 00 35 Chuck: Chuck vs õuduste vahekäik 01 25 Bordell 232: Uus ja vana* 02 15 Hooaeg* 50 Reporter* 03 40 Aiasaade* 55 Kodusaade* 04 25 Lemmikretseptid* 05 05 Küladetektiivid, 261: Käsu peale surnud*

TV3 06 15 Joonissarjad 08 00 Marina ja kapten, 91* 09 00 Kirgede torm* 10 35 Vaprad ja ilusad, 6702* 11 05 Top Shop 20 Õhtusöök viiele: Baaridaamid ja baarmenid 12 00 Grey anatoomia 6, 9: Uus ajalugu 13 00 Kaalul on rohkem kui elu 2, 8: Riina* 14 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 5* 15 00 Seitsmes taevas 7, 14: Suitsetamine 16 00 Vaprad ja ilusad, 6703 30 Marina ja kapten, 92 17 30 Kirgede torm 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng.

Saatejuht Indrek Vaheoja.

30 Kättemaksukontor 11, 7: Olematud mõrvad, 1 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 23 00 Kolmeraudne 00 00 Grey anatoomia 7, 14: Ilus noor isend 01 00 Euroopa pokkeriturnee 02 05 Ärkvel 1, 3: Süüdi 55 Kodumäng* 03 25 Selgeltnägijate tuleproov* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Õhtusöök viiele* 50 Kodumäng*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 47/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 604/800 09 15 Emmerdale, 158* 45 Küladetektiivid, 154: Mõrv merevaatega 10 45 Südametukse, 37 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Jack Osbourne’i elumuutev diagnoos* 13 00 Everwood: Seal, kus süda on 14 00 Pan Am: Aasta 1964* 15 00 Kuula mu laulu, 3* 16 00 Mehi jalaga segada: Elektrikatkestus 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Pisikute lemmikpaigad köögis ja vannitoas 19 00 Kodus ja võõrsil, 5733 30 Emmerdale, 159/289 20 00 Pilvede all 21 00 Süües seksikaks, 6/13: Jennifer 30 Kolm naist paadis 22 00 Kuula mu laulu, 4 23 00 Piinlikud kehad: Naha all 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Raudsed kokad: Juustulahing 02 40 Fort Boyard 03 30 Staariminutid: Eddie Murphy 35 Südametukse, 37* 04 20 Madin elutoas 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 59: Preester hädaohus* 09 20 Conan, 224* 10 10 Näljased meremehed, 28/50: Sark* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 33/91: Chuck vs kolmas dimensioon* 15 20 Komissar Rex, 60/167: Kohutav tõde 16 15 Näljased meremehed, 29/50: Jersey, 1 17 10 Kuulsuste surmaheitlus 40 Kuulsuste surmaheitlus 18 10 Chuck, 34/91: Chuck vs kolonel 19 00 Tuvikesed, 119120: Lauamäng*; Ostke kingi!* 20 00 Guinness World Records – pööraseimad rekordid 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest: Minu keel on liha* 30 Terminaator 3 – Masinate mäss (USASaksa-Inglise 2003).

Seiklusfilm 23 30 Conan, 203/483 00 25 Kaks ja pool meest: Ergo, lantima 50 Tuvikesed, 121122: Sünnipäev; Mina ja muna 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 14: Atentaat* 11 00 Kalamehejutud 4, 5-8 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 14: Atentaat* 15 00 Tenerife, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 15: Kadunud tütar 17 00 A-Rühm 2, 23: Curtain Call 18 00 Perepea 3, 6: Surm ja elu* 30 Simpsonid 21, 20: Armastav järelevalve* 19 00 Uus tüdruk 2, 22: Tüdrukuteõhtu 30 Uus tüdruk 2, 23: Neitsid 20 00 Võrkpall otseülekanne. Eesti meistrivõistluste finaali 3. mäng 22 00 Muumia (USA 1999). Seiklusfilm 00 20 Puhkus Mehhikos, 55; ekstra, 55 01 35 Seks ja linn 6, 20: Ameerika tüdruk Pariisis, 2 02 05 Uus tüdruk 2, 22: Tüdrukuteõhtu* 25 Uus tüdruk 2, 23: Neitsid* 55 Tenerife, 11* 03 40 Power Hit Radio – KICKSTART* 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 13/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 30 Täna. Uudised* 11 30 LV pressikonverents* 12 00 Tõdemusi Eesti majandusest, 2/3* 30 Arvutitark* 45 Süüria – tõeline lugu. Dokfilm 13 35 Pillimeeste klubi laulud 2014 14 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Ameerika eestlased. Läänerannik, 7* 45 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost* 17 15 Meedia keskpunkt* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 14/142 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 KM arhiivist.

Armastus ja informatsioon Vene teatris 20 00 Täna. Uudised 21 00 Saar. Dokfilm 30 Tõdemusi Eesti majandusest, 3/3 22 00 Eesti Meestelaulu Seltsi 25. aastapäeva kontsert 23 30 Täna. Uudised* 00 30 Tõdemusi Eesti majandusest, 3/3* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Dorothy L. Sayers - Asitõenditest hoolimata, .I Jutustust loeb Raivo E. Tamm 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan, Lauri Varik 14 05 Reporteritund.

Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Tund Raadio Tallinnaga 22 05 Sport 30 Asitõenditest hoolimata* 23 03 KÖP Rahvuslinnud, 4. Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Keelesaade* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Kas arm – või seadus?, IV. 10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Kontsert Arvo Pärdi loomingust. Esinevad Läti Raadio Koor Sigvards Klava juhatusel.

11 05 Album. Elleri kogutud klaveriteosed III. 12 02 Delta. Miina Pärn 15 15 Amadeus + 16 05 Raadio Ööülikool.

Rahandusteadlane Andro Roos – Raha võimalused ja ohud 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. EMP 2014.

Eesti muusika päevad.

Esinevad Wimme (Soome) ja Vanemuise Sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel. Liis Viira – “Tähevaikus”, heliluuletus sümfooniaorkestrile (2014, esiettekanne), Märt-Matis Lill – “Põhjanaela paine” häälele ja orkestrile (2014, esiettekanne), Eino Tamberg – Sümfoonia nr 4 “Sümfoonia epiloogiga” (1998). Ülekande Estonia kontserdisaalist vahendab toimetaja Kersti Inno.

21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Tõnis Leemets 00 05 Nokturn