Postimehe paberleht by Postimees

KÕIGI ÕIGUS RIIGIKOGUSSE JÕUDEV KOOSELUSEADUS ANNAKS KINDLUSTUNDE JUHTKIRI LK 2, 170 000 INIMESELE. EESTI LK 4–5

LEEDU OTSUS

LÄHEB ODAVAMAKS

Kui Leedu ei tagane seisukohast, et Rail Baltic peab kulgema läbi Vilniuse, ei pruugi Balti riike ja Soomet ühendavat raudteed üldse tulla.

Üha suurem pakkumine ning samal ajal säästlikum kasutamine võib lähiaastatel langetada nafta hinda veerandi võrra.

MAJANDUS LK 9

MAJANDUS LK 8

TERVIS Toitumisnõustaja hindab selle kevade moedieete. LK 18–19

www.postimees.ee

EESTI LK 3

Vaata uuenenud Ilmajaama

JOHN MCCAIN: Olen väga pettunud, et Barack Obama uskus Vladimir Putinit, kui viimane ütles, et ei kavatse Ukrainasse tungida.

KOLMAPÄEV, 16. APRILL 2014 • NR 89 (7080) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 014 • LUGEJAID 205 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

INFOVABADUS

Kumb mudel? Euroopa on hakanud jõuliselt kujundama interneti tulevikku. Kui USA on andnud internetis vabad käed suurfirmadele, on meil europarlamendis vähemalt praegu peale jäänud kodanikud, kirjutab vabakonna aktivist Siim Tuisk. LK 13

UKRAINA

ERRi nõukogu jättis Margus Allikmaa ametisse Ligi viietunnise koosoleku tulemusena otsustas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eile, et juhatuse esimees Margus Allikmaa jääb ametisse ning Hanno Tombergi asemel saab juhatuse liikmeks senine uudisteagentuuri BNS peatoimetaja ja juhatuse esimees Ainar Ruussaar. Senisele sporditoimetuse juhile Marko Kaljuveerile tehakse ettepanek hakata tööle produtsendina. Kui ta seda vastu ei võta, siis tema tööleping ERRiga lõpeb. «Nõukogu arutas väga pikalt ja hästi põhjalikult,» ütles nõukogu esimees Agu Uudelepp. «Peale jäi aga seisukoht, et kuna Margus Allikmaa tegi ettepaneku nimetada sisu eest vastutavaks juhatuse liikmeks Ainar Ruussaar, kes on olnud ka ETV peadirektor ja kes on selles valdkonnas vaieldamatult üks Eesti tugevamaid tegijaid üldse, siis praegust juhatuse esimeest tagasi ei kutsuta.» PM foto: mihkel maripuu

Sõna jõud Ohtlik on käsitleda valitsust kui loodusseaduste alusel ainult kindlal rajal toimivat suurust, manitseb ajakirjanik Edward Lucas. Sest tegelikkuses on eraldusjooned ja käitumisviisid hägused ning tulemused tihtipeale ideaalist kaugel ja vastuolulised. LK 13 VASTASSEIS

Piirileping Täna jõuab Eesti ja Venemaa piirilepingu ratifitseerimise seadus riigikokku esimesele lugemisele. Selle üle, kas leping hülgab Eesti rahvuslikud huvid või hoopis aitab tugevdada meie julgeolekut, vaidlevad Jaanus Karilaid (Keskerakond) ja Mati Raidma (Reformierakond). Ja kuidas peaks Eesti lepingut hindama praegu Ukrainas toimuva valguses? LK 12

Kood avab intervjuud Margus Allikmaa ja Ainar Ruussaarega.

TÖÖVÕIT. Ammu politsei tähelepanu all olnud Assar Pauluse kinnipidamine on tugev hoop Eesti organiseeritud kuritegevusele.

Politsei suuroperatsioon viis jõugujuhi vahi alla risto berendson risto.berendson@postimees.ee

Politsei korraldas esmaspäeval viimaste aastate suurima operatsiooni organiseeritud kuritegevuse vastu Eestis. Selle kroonijuveeliks sai eestlaste kuritegeliku grupeeringu juhi Assar Pauluse (pildil) arreteerimine. Keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuri pool aastat ettevalmistatud ja detailideni planeeritud erioperatsioon puudutas paarikümmet organiseeritud kuritegevusega seotud

eestlast. Ehkki suur osa kinnipeetutest on kuritegelikus maailmas hästi tuntud ja kirju minevikuga tegelased, troonib arreteeritute nimekirjas Assar Pauluse nimi. Riigiprokuratuuri kinnitusel andis kohus eile loa Paulus pikemaks ajaks vahi alla võtta. Teda kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja omavolis. Viimane tähendab tõenäoliselt, et uurimisorganeil on nn Pauluse asjas kindel kannatanu. Pauluse ja tema lähikondsete arreteerimine on uurimis-

organite viimaste aastate suurimaid võite organiseeritud kuritegevuse vastu. Enne uurimistoimingute alustamist kogus politsei Pauluse kohta operatiivinfot aastaid. Paulust peetakse siinse kuritegeliku maailma teiseks meheks ühiskassat juhtiva «ristiisa» Nikolai Tarankovi järel. Seetõttu on Pauluse ja Tarankovi vahel ka soojad sõbrasuhted. Maadlustreener Paulus sai allilmas mõjukaks pärast

Linnuvabriku kuritegeliku grupeeringu juhi Kalev Kure palgamõrva 2005. aastal. Kure ja Pauluse vahe on selles, et esimene eelistas eestlasi, Paulus soostus koostööd tegema teistestki rahvustest kriminaalidega. Viimasel ajal ajas ta väidetavalt näiteks ühist asja tšetšeenide jõugu juhi Harun Dikajeviga. Paulusel oli viimati politseiga probleeme 2006. aastal, kui teda kahtlustati meediaärimees Hans H. Luige ko-

du süütamise tellimises. Süüdistust Paulusele ei esitatud. Paulust on aastaid saatnud n-ö heategija kuulsus. Ta juhtis Aruküla põhikooli hoolekogu tööd ja sai 2005. aastal Tallinna politseilt isegi tänukirja, sest võttis külma ilmaga oma autosse paljajalu kodunt põgenenud viieaastase poisi. Paulus ja mitmed tema lähikondsed on innukad Kaitseliidu liikmed. Postimehe andmeil on Pauluse juhtida koguni vabatahtliku organisatsiooni luurerühm.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

argo ideon

Kuhu me õieti kuulume?

Fantoomvalu Viimastel päevadel olen riikidevaheliste suhete kirjeldamisel järjest kohanud fantoomvalu metafoori. Värskeim juhus eile, Eesti sõjamuuseumi rahvusvahelisel ajalookonverentsil, kus jutuks Esimese maailmasõja sündmused Ida-Euroopas. Helsingi Ülikooli professor Seppo Zetterberg rääkis oma mitmekihilises avasõnas sellest, milliseid tundeid tekitas tolleaegne nn rahvaste kevad ehk Venemaa äärealade iseseisvumine endise suurvõimu jaoks. Lubage tsiteerida: «Uue, vähenenud rolli omaksvõtmine kaotatud suurriigi positsiooni järel ei ole kunagi kerge. Imperiaalset mälu ja imperiaalseid geene on raske välja suretada. Inimeselgi on peale jäseme kaotust, amputeerimist fantoomvalu, kuigi jäset ennast enam ei ole. Sama kehtib ka riikide, eriti suurriikide kohta. Nende poliitikat juhib kaotatud territooriumist tingitud fantoomvalu ning soov jäse tagasi saada. See on realiteet, mida on põhjust meeles pidada.» Teise maailmasõja käigus varem n-ö kannatada saanud impeeriumid täpselt seda ju üritasidki. Nõukogude Liit suurendaski sõja tulemusel oma territooriumi ning mõjusfääre oluliselt. Zetterberg aga viitas siit edasi juba Nõukogude impeeriumi lagunemisajale, mil tema äärealad võisid taas iseseisvust nautima hakata. Professor tõdes: «Selle trauma tagajärjel sai Venemaa uue fantoomvalu.» Teinegi fantoomvalust kõneleja on akadeemilise taustaga. Postimehes läinud nädalal ilmunud usutluses rääkis Peterburi Riikliku Ülikooli professor, Venemaa valitsuse poolt auhinnatud ning seda valitsust ka nõustanud poliitilise PRi asjatundja Dmitri Gavra: «Sul justkui valutaks sõrm, mis on juba ammu otsast ära lõigatud. Probleemi või ohtu enam ei eksisteeri, kuid taju sellest on säilinud.»

niisugusel juhul tundetud. Just seepärast on Euroopas meist palju konservatiivsemadki ühiskonnad otsustanud samasooliste paaride kooselu võimaldava seaduse jõustada. Hiljuti tegi seda katoliiklik Malta. Rääkimata riikidest, mida lähemalt tunneme, nagu Soome, Saksamaa, Norra, Holland… Eestlased on neis riikides töötanud ja reisinud ning pole tunnetanud nende ühiskondade ebanormaalsust.

JUHTMÕTE Mitmes mõttes igati euroopalikus Eesti Vabariigis ei ole alaväärtuslikke inimesi ja just seepärast oleks aeg ka edasi liikuda kooseluseadusega.

LK 4–5

urmas nemvalts

nam kui sada aastat on möödunud Noor-Eesti rühmituse kuulsast hüüdest: «Rohkem euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks!» Ja aeg on näidanud, et me oleme seda tõepoolest alati tahtnud. Suutsime kõige kiuste olla euroopalikuks aknaks isegi 20. sajandi rahvaste vanglale, Nõukogude Liidule. Raudsete trellide taga olid inimlikud väärtused nihkes ning nagu teisitimõtlejad, nii said seda vahetult tunda ka kõik need, kes polnud «normaalsed». Mitmes mõttes igati euroopalikus Eesti Vabariigis ei ole alaväärtuslikke inimesi ja just seepärast oleks aeg ka edasi liikuda kooseluseadusega, mis eelnõuna nüüd riigikokku jõuab. Esiteks on see üldinimlik. Teiseks, nagu on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler, ei ole praeguses õigusruumis tagatud elukaaslaste kaitse, sõltumata nende soost. Me oleme sageli oma hirmude pantvangis ning näeme pilte, mida

meile ette joonistatakse. Päriselus ei ela me nende piltide järgi. Ksenofoobia, rassism, sallimatus üldse on enamikule eestlastest võõras, isegi tülgastav. Ja me kardame palju vähem, kui võiks arvata. Juba kaks aastat tagasi oli 46 protsenti küsitletutest nõus (Turu-uuringute ASi avaliku arvamuse uuring), et seadus peaks võimaldama ka samast soost elukaaslastel kooselu ametlikult registreerida. Paljusid meist häirib see, et seksuaalvähemused on olnud oma nõudmistes häälekad. Kuid mõelda võiks ka teistpidi. Nad on olnud häälekad seepärast, et end kuuldavaks teha. Ja kindlasti ei ole nad ses mõttes nõrgem osa ühiskonnast, kes ise avalikult enda eest seista ei saa. Samasoolised paarid on olemas ning neile praegu ette valmistatud kooseluseadusega täiendava õigusliku toe andmine ei kahjusta kuidagi seda määratult suuremat osa ühiskonnast, kes näeb maailma teisiti. Oleme korduvalt kogenud, kui teravalt reageerib rahva õiglustunne, kui avalikkuse ette jõuab juhtum, et mõni hädasolija, iseäranis laps, jääb kaitseta. Isegi kui me mõistame hukka kellegi elu- või teguviisi, pole me

PÄEVA KOMM

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1926. aastal

Gavra kasutas eeltoodud võrdlust hoopiski argumenteerimaks, et Balti riikide puhul see täna enam ei kehti. «Vene teadvuses ei ole Baltikum enam fantoomvalu – meie inimestele on selge, et need riigid on läinud oma teed ja elavad nüüd teistsuguses keskkonnas.» Kumba me peaksime rohkem uskuma – kas Soome professori Zetterbergi üldistavaid, laiu pintslitõmbeid ajaloopildil, mis tõdevad Venemaa puhul selle valu olemasolu (ning tõendusmaterjali oleme näinud viimastel kuudel lausa reaalajas), või professor Gavra kitsama sihiga väidet, et lõikejoon Balti riikide ja Venemaa vahel nüüd enam ei valutagi? Seda viimast uskuda oleks ju meeldiv, kuid meenutaks mõneti Francis Fukuyama rõõmsavärvilisi lugusid ajaloo lõpust. Professor Zetterberg aga tähendas eile Tallinnas: «Ajaloo suur lugu ei lõpe. Täpselt samuti kui sada aastat tagasi on surve Euroopa kaardi muutmiseks suur. Kartograafidel on põhjust hoida oma pliiatsid teravana – aga ka meil, ajaloolastel.»

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

VAHETUND POSTIMEHEGA Kuidas kujundada venekeelset meediaruumi Eestis ja Euroopas? Kaitsepolitsei aastaraamat – miks ja millest. Stuudios on ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ning Postimehe ajakirjanikud Marti Aavik ja Neeme Korv.

Kas peaksime uskuma väidet, et lõikejoon Balti riikide ja Venemaa vahel nüüd enam ei valutagi?

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Küll aga näeme seda viimast mujal. Näeme, kuidas varjamatult ehitatakse üles uut rahvaste vanglat või vanglaid. Näeme, kuidas käitub oma inimestega Venemaa ja kuidas mõni poologar diktaator sellist ametliku tõe tagasitulekut aplausiga häälekalt tervitab. Millisel poolel tahame olla meie? See siin on mõistagi retooriline küsimus.

Eelmise, Jüri Jaaksoni valitsus langes süüdistuste all, et puuduvat valitsuses ühtlus. Põnevusega oodati uut, mis ühtlasem. Ta ilmuski kogumehest Jaan Teemanti lipu all. Seesama Jaan, kes omal ajal (1905) armsale Eesti rahvale oma jonnakusega tahtis meeldida ja Vana Jaani pidas purutagurlaseks, see sama Jaan oli nüüd, 20 aastat hiljem kutsutud ja seatud Eestis ühtlast «tagurluse» lippu kõrgel hoidma. Uuest valitsusest pidi aga iga hinna eest eemale jäetama vana Jaani mehed, et siis kerge oleks rahvale näidata: vaadake, vana Jaan ühes sotsidega opositsioonis, vana Jaan on sotsiks muutunud! Et vana Jaani meeste ettekavatsetud kõrvalejätmi-

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

ne eriti silma ei torkaks, siis sepitseti plaan nii, et rahvaerakonna tegelastele valitsuses neid kohti paluti, mida viimased igal tingimusel vastu ei saanud võtta. Nii pakuti põllutööministri kohta senisele välisministrile Birkile ja kui see ära ütleb, siis kohtuminister Gabrelile jne. Ka niisugust käiku nagu vahest kohtuministri koha pakkumist kas Birkile või siis mõnele teisele juristile, või siis mõne teise ministeeriumi, nagu teedevõi mõne muu pakkumist vastava ettevalmistusega Eesti rahvaerakonna tegelasele, ei ka sarnastki käiku ei juletud ette võtta, sest oldi nähtavasti hirmul, et viimaks võtab mõni ometi pakutava koha vastu ja siis on katki see ilus plaan. 16.04.1926

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MUREKOHT UKRAINA. Venemaa president tahab impeeriumi ellu äratada ning see paneb ka Balti riikide pärast muretsema, sõnas USA vabariiklasest senaator John McCain eile Tallinnas.

McCain: Baltimaad on praegu eesliinil suurkorporatsioonidele küll rahaliselt kahjulikuks osutuda. Lisaks tuleb selgeks teha, et mingist hetkest alates on laual kõikvõimalikud variandid.

intervjuu kadri veermäe välisuudiste toimetaja

kab arvutama, kui kõrget hinda võib ta Ida-Ukrainasse tungimise eest maksta. Ukraina valitsus ja rahvas Krimmi pärast ei võidelnud, kuid nad hakkavad võitlema, kui Putin otsustab tungida riigi idaossa. Lisaks valitseb oht, et ta liigub lõunasse ja läheb täiesti Moldovani välja.

Mida nende variantide all mõtlete? Kuidas hindate president Barack Obama senist tegevust seoses Ukraina sündmustega?

Olen väga pettunud, et president uskus Vladimir Putinit, kui too ütles, et ei kavatse Ukrainasse tungida. See oli kohe ilmne, kui Ukraina riigipea Viktor Janukovõtš kukutati, et Putin tungib Krimmi, kuna ta usub end Sevastopolit vajavat. Mulle tundub, et meie presidendil pole Putinist ikka veel korralikku arusaama – kellega tegu ja mida ta teha tahab. Putin tahab vana Vene impeeriumi taaselustada. See paneb mind Moldova pärast muretsema, ja edasi ka Balti riikide pärast. Kui palju peab Venemaa veel ette võtma, et sellele tõsiselt vastataks?

See on hea küsimus, sest siiani on meie reageering olnud minimaalne, kui rääkida sellest, et Venemaa rikkus Krimmi agressiooniaktiga tugevat ja kindlat kokkulepet. USA kehtestas seepeale sanktsioonid aga 11 inimese ja ühe panga vastu. Selline käitumine ainult julgustab Putinit edasistele avantüüridele. Mida siis üldse ette võtta annab?

Palju karmimaid sanktsioone. Varustada Ukraina valitsust kaitserelvastusega, sest praegu, mil Ida-Ukrainas korraldavad Vene agendid provokatsioone ja piiri taga liigutatakse ja hoitakse Vene armeed, pole Ukraina valitsusel isegi korralikku kaitserelvastust. Neil pole näiteks öise nägemise prille, ka puudub muu hädapärane varustus. Ukrainlastel on tõesti tarvis kergrelvastust ning tõenäoliselt ka tankitõrjerelvi, õhutõrjerelvi. Eelkõige on puudu aga enesekaitsevahenditest, ja see on häbiväärne, et USA pole neid seni Ukrainale andnud. Ka tuleks välja arendada pikaajaline poliitika, et aidata eurooplastel muutuda Vene energiast sõltumatuks. Ning veel kord – suurendada sanktsioone, mis võivad lühikeses perspektiivis mõningatele USA ja Euroopa

Näiteks suurendada riikides nagu Baltimaad meie sõjalist kohalolu, teha rohkem regulaarseid sõjalisi õppusi. Mulle tundub, et me võiks laiendada ka näiteks Raadio Vaba Euroopa tegutsemist, edastades Vene meediaga konkureerivaid teateid eriti neisse piirkondadesse, kus on suur vene keelt kõnelev elanikkond. Ka tuleb Putin rahvusvaheliselt isoleerida – lindprii, nagu ta on –, näiteks G8s ja teistes organisatsioonides. Diplomaatilise ja majandusliku isolatsiooni eest hakkab ta ühel päeval kõrget hinda maksma.

Aga kas teie arvate, et Putin soovib Ukraina idaossa üldse tungida? Mitmete analüütikute hinnangul on IdaUkraina sündmused ette võetud pingete tekitamiseks ja Kiievi võimude diskrediteerimiseks.

Ma arvan, et Putin tahab kahjustada Kiievi valitsuse võimet tegeleda majanduskorruptsiooniga ja valmistuda uue võimu tulemiseks. Tõenäoliselt tahab ta nendele Ida-Ukraina osadele vähemalt mingisugustki autonoomiat. Putin võib sõltuvalt oma arvutusest tahta ka ala üle võtta ja seal referendumit korraldada. Ma usun, et praegu loeb ta erinevate käikude tulusid ja kulusid. Praeguseni pole tema tegevus talle peaaegu mitte mingit kulu kaasa toonud.

Kas te seda ei karda, et sõjalise kohaloleku suurendamist – näiteks Eestis – võidakse Venemaal tõlgendada kui piiritagust provokatsiooni?

Ma kuulsin sama juttu külma sõja ajal, kui Ronald Reagan paigutas tiibrakette ja keskmaarakette Pershing II Saksamaale ja Lääne-Euroopasse. Sadu tuhandeid demonstrante kogunes selle vastu protestima ja käiku peeti provokatiivseks. Reagan esines avaldustega kommunistliku korra alla langenud riikide poolt, ka seda nähti provokatsioonina. Alati leidub vaigistajaid ning ajalugu pole näidanud, et rahusobitus ja lepitus sellise inimese suhtes nagu Putin oleks kunagi edukaks osutunud. Mida peaks NATO Eestiga praeguses olukorras üldse ette võtma?

Ma arvan, et peaksime Balti riikidega, eriti Eestiga, tihedat koostööd tegema. Meil peaks olema siin alaline sõjaline kohalolu veidi suurem. Õppusi peaks tegema. Ka peaks iga NATO liige tegema kaitsevõimeks vajalikud investeeringud, milleks on vähemalt kaks protsenti SKTst – nii, nagu Baltimaadest teeb Eesti.

Eelkõige on Ukrainal puudu aga enesekaitsevahenditest, ja see on häbiväärne, et USA pole neid seni andnud.

Saab üldse kindel olla, et mingeid kulusid edaspidi tekib? Seni on Putin teha saanud, mida ta tahab.

Viimase 15 aasta jooksul on Euroopa nägu palju muutunud ja peame nihutama paljusid oma rõhuasetusi. Baltimaad on praegu eesliinil. Putinile tuleb rõhutada NATO artikkel 5 – rünnak ühe liikme vastu on rünnak kogu alliansi vastu, ja Baltimaad on NATO liikmed.

USA avalikkust ärritab Putini tegevus väga. Meil on moodustatud üsna arvukad toetusgrupid Ukrainale ja Balti riikidele. Kui siin suurendataks sõjalist kohalolu, jääks see Ühendriikides pea märkamatuks, kuid seda toetaksid paljud, kes hoolivad väga neist riikidest.

Ja NATO on valmis meid vajadusel kaitsma?

Kui Ukrainast endast rääkida, kuidas teile tundub, kas praegused IdaUkraina sündmused on Krimmis olnuga sarnased või pigem erinevad?

Kui – ma ei usu, et see juhtuks – Putin hüpoteetiliselt ründaks üht Balti riikidest, tähendaks nende kaitsmata jätmine NATO lõppu. See rünnak märgiks siis NATO surma. Olete korduvalt rõhutanud, et NATO peaks suurendama siin kohalolu. Kas Ühendriikide avalikkus nõustub, et tegu on selge vajadusega?

Mulle tundub, et need on Krimmis toimunuga sarnased ja need sarnanevad ka sündmustega 1930. aastatel, Teise maailmasõja eel. Metoodika on sama, mida Nõukogude Liit kord kasutas. Taktika on tuttav – oleme seda varem näinud. Küsimus on praegu selles, kas Putin hak-

USA vabariiklaste presidendikandidaat 2008. aasta valimistel John McCain (77) ütles eile Tallinnas, et ukrainlased on head võitlejad ja Venemaa president Vladimir Putin võib olla haukamas suuremat suutäit, kui ta mäluda suudab. foto: tairo lutter

Ma saan öelda ainult seda, et kui me ajaloost õppust ei võta, maksame väga ränka hinda. Ning on inimesi nagu mina, kes teevad kõik, mida suudavad, et mõjutada meie valitsust ja inimesi üle kogu maailma tulema välja ja toetama Ukrainat, mis praegusel hetkel, kui me seda räägime, rebitakse tükkideks. Valge Maja pole seni tahtnud Ukrainasse sõjalist abi saata. Kas see võib muutuda?

Ma loodan, et see muutub. Ma jätkan administratsiooni liikmete ärgitamist, et nad lubaksid Ukrainale kaitserelvi anda. Kui seda mitte teha, saadab see Putinile signaali, et edasised käigud Ukrainas ei lähe midagi maksma. Ja see mõte on tõepoolest väga häiriv. Kas sõda Ukrainas saaks vältida?

Ma usun, et ukrainlased on valmis võitlema nende provokatsioonide ja ülevõtmistega. Ja ma loodan, et saame neid varustada enesekaitsevahenditega.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Väärikas kingitus endale või vanavanematele!

Uus aprillinumber ilmunud! Vaata aa www.60pluss.ee küsi Tallinna ja Tartu või v kü pensionäride ühendustest. pen pens

Ajakirja 60+ tellimine 1 number 2 eurot, urot, ro terveks aastaks sõbrahind (11 numbrit) 11 eurot. ro rot. ot. 7 17 Tellimine tel 617 7717. Järgmine number ilmub 10. mail 2014.

Väljaandja V

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee

4 || EESTI || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

Valimiskomisjon registreeris europarlamendi kandidaadid Vabariigi valimiskomisjon registreeris eile kandidaadid Euroopa Parlamendi valimisteks, liisuheitmise teel selgusid nii erakondade nimekirjades kandideerijate kui ka üksikkandidaatide registreerimisnumbrid. Europarlamenti kandideerib kaheksa erakonda ja 16 üksikkandidaati ning kokku on kandidaate 88. BNS

Lauristin: ERR suudaks teha tasemel vene programmi Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin (pildil) ütles, et ETV 2-le raha ja ressursse juurde andes saaks kiiresti tekitada tõsiseltvõetava venekeelse programmi. Rahvusringhäälingus ööpäevaringse uudistekanali loomiseks oleks tema sõnul tarvis aga rohkem ettevalmistust ja suuremat ressurssi. postimees.ee

102,85

kilogrammi hašišit avastasid maksu- ja tolliameti töötajad märtsi keskel Luhamaa piiripunktis ühe Venemaale suundunud sõiduauto BMW X5 kontrollimisel.

Maadevahetuse süüasi arutusel mai lõpus Riigikohus määras maadevahetuse kriminaalasja läbivaatamise kirjalikus menetluses 28. maile. Eelmisel nädalal tekkisid kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelisel koosseisul põhimõttelist laadi eriarvamused, mistõttu anti kriminaalasi arutamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule ehk kuuele kohtunikule. postimees.ee

Joobes naine tuigerdas lastega sõidutee ääres

Tartus tehti haruldane südameoperatsioon

Politsei toimetas laupäeva õhtul Elvas sõidutee ääres tuigerdanud raskes joobes 22-aastase naise kainenema ning viis tema nelja-aastase ja üheaastase lapse haiglasse. postimees.ee

Tartu Ülikooli kliinikumi südamekirurgid implanteerisid 11. aprillil Eestis esmakordselt kehasisese südame vasakut vatsakest toetava seadme. See paigaldati 35-aastasele naisele. tarbija24.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PINGESEADUS. Riigikogu menetleb eelnõu, mis on pingeid kogunud aastaid: kas vaba kooselu valinud paarid või samasooliste väärivad õiguslikku tuge?

Kõigi õigus «jah»sõnale notari ees anneli ammas

tuuli koch

reporter

uure tõenäosusega homme riigikogu suurde saali jõudev kooseluseadus annab samast soost paaridele võimaluse omavahelistele varanduskindlatele suhetele, aga ka näiteks traagiliste elusündmuste korral kindlustunde lapse tulevikule mõeldes. Ent mitte ainult. Esiteks, 170 000 inimest üle Eesti saaks võimaluse end kindlamalt tunda. Teiseks, kui kaks inimest kihluvad ja elavad nii isegi aastaid, on see partnerlus seaduse silmis mittemiski. Registrisse kantav kooseluleping võiks olla vaheetapp abielu eel. Sellisest lepingust oleks kasu näiteks pangalaenu võtmisel, kui paar ühist kodu rajab. Või ka traagilise õnnetuse korral, kui tekib pärimisküsimus. Kihlatu staatus ei anna iseenesest seaduslikku õigust isegi ühisvara pärimiseks. Kolmandaks, tavalise omavahelise lepingu võivad elukaaslased ka praegu sõlmida, kuid kooseluleping kantakse registrisse ja omab seeläbi olulisemalt suuremat kaalu.

40 saadiku allkiri Eelnõud on veeretatud veidi ebamugava, meie ühiskonna jaoks ehk liigkuuma teemana juba pikka aega, kuna see

puudutab kõiki, kes pole ühel või teisel põhjusel valinud või saanud valida seadusliku abielu kindlusteed.

Üks olulisi muudatusi, mida kooseluseadus endaga kaasa toob, on võimalus olla ka mitteabieluliselt seotud partneritele lähedane inimene. Kui õiguskantsler Indrek Teder kolm aastat tagasi üheselt teatas, et vabalt koos elavate inimeste õigused pole kaitstud, see on vastuolus põhiseadusega ja tuleb muuta seadust, said kooseluseaduse eestvedajateks praegu võimu jagavad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Reformierakond – tollal olid sotsiaaldemokraadid opositsioonis. Eelmise koalitsiooni puhul jäi see teema Isamaa ja Res Publica Liidu parteipoliitiliste veendumuste taha. Praegusele võimuliidule lisaks leidub riigikogus kooseluseaduse toetajaid ka Keskerakonna fraktsioonis, ja kui homme eelnõu üle antakse, on sel ligi 40 riigikogu saadiku allkiri. Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) pidas oluliseks, et eelnõu lõppvorm ja algatamine tuli just riigikogu saadikute poolt, mis hoiab ära erakondliku märke.

«Õiguskantsleri märguandest või Euroopa kohtulahenditest olulisem on selle eelnõu puhul see, kuidas suhtume inimestesse, kes meie kõrval elavad ja kes pole ehk täpselt samasugused nagu enamik meist,» lausus ta. Eelnõu aitab Nestori sõnul kõiki neid, kes on kooselu veetmiseks jah-sõna öelnud omavahel, mitte riigivõimu ees. «Alati tuleb kaitsta nõrgemat poolt, ja seda see eelnõu ka teeb. Ka esmalt õnnelikuna näivad abielud võivad puruneda, samuti kooselud. Seaduse mõte on kaitsta nõrgemat poolt, eelkõige lapsi,» kinnitas ta. «Olen kindel, et selle seaduse vastu võtmine ei sega mitte kedagi. Kõik need, kes suhtuvad teemasse nii, et «tehku ühed mis tahavad, aga jätku mind rahule» võivad kindlad olla, et neid jäetaksegi rahule. Me elame ju samamoodi edasi, aga loome võimaluse kõigile korraldada oma elu nii, nagu neile parim näib,» lisas riigikogu esimees.

Eelmise koalitsiooni puhul jäi kooseluseaduse teema Isamaa ja Res Publica Liidu veendumuste taha. Seadus, millele poogitakse samasooabielu tiitlit, annab võimaluse samas neile paaridele, kes ei ole tahtnud riigi ees oma armastust avaldada ja ei saa näiteks – argine pisiasi – üheskoos tuludeklaratsiooni esitada. Või traagilisel juhul, kui üksikema, kes on leidnud endale elukaaslase ja lapsele hooliva isa, õnnetuseks sureb, ei pea ta muretsema, kes tema lapse üles kasvatab. Kui praegu oleks ema elukaaslane lapsele seaduse ees mittekeegi ja laps võib hullemal juhul sattuda lastekodusse, siis kooseluleping määratleb meest lapse jaoks olulise isikuna, kes võib lapse peresisese lapsendamise korras lapsendada. Ehk lihtsalt öeldes jätkata (kasu)isana lapse kasvatamist.

Toimingud üheskoos Üks olulisi muudatusi, mida kooseluseadus endaga kaasa toob, on võimalus olla ka mitteabieluliselt seotud partneritele lähedane inimene, kellele näiteks tervisesse puutuvaid andmeid teada antakse. Eriti geisuhete puhul. Ajakirjanik Rain Uusen (34) on seda vahetegemist tundnud läbi väga traagilise juhtumi. Tema eelmine elukaaslane suri ootamatult. «Olin mittekeegi, lahanguarst ütles, et ei või lähedase surma põhjuste kohta mulle rääkida – alles siis, kui minu elukaaslase ema kinnitas, et ka mulle võib rääkida, rääkis minuga hoopis arsti ülemus,» meenutas mees emotsionaalselt eriti raskeid aegu,

Elukaaslased, maastikuehitaja Andres Po nüüd kodurestorani avamiseks Kalamaja

mis juriidilistel põhjustel veelgi raskemaks muutusid. «Kindlasti ei jää minu elu selle seaduse puudumisel elamata, aga on see siiski sama täieõiguslik kui heteropaaridel?» küsis ta. «Heteropaaridel on vaba valikuvõimalus oma elu planeerida ja otsustada ühiselt, kas abielluda või elada suhet ametlikult vormistamata, geipaaridel pole aga valikut.» Mees lisas, et seadus annaks talle võimaluse olla Eesti riigis kodanik nagu iga teine. «Minu seksuaalsus ei määraks siis enam minu kodanikuks olemist.»

Seadus kui kompromiss Uusen selgitas, et praegu sunnib riik teda tundma end paljudes igapäevaelulistes olukordades justkui väärituna, kellele kõigi teiste kodanike õigused ei laiene. Kas või tuludeklaratsiooni ei saa ta oma elukaaslasega täita, sest seaduse ees ei ole samasooliste paar partnerid ega ka üks pere. Rääkimata võimalusest kasvatada ise lapsi. «Reaalne pereloomise instinkt ja soov kanda hoolt ei kustu sinu homoseksuaalsusega,» lausus Uusen. Tema sõnul ei vasta kooseluseadus siiski täielikult suure osa geikogukonna argitegelikkusele ega hingevajadustele, vaid on juriidiline ja poliitiline kompromiss. «See on ikka laetud tundega, et oleme natuke teistsugused, veidi vääritud,» tõdes ta, lisades, et planeeritav seadus on siiski samm lähemale võimalusele tunda end täieõiguslikuma kodanikuna ka Eestis. «Abielu- või kooseluseaduse asemel võiks olla perekaitseseadus, mis vastaks otseselt küsimusele, mida me pereks peame – kas midagi laiemat või ainult heteroseksuaalset kooslust, mille vormistame kirikus või linnavalitsuses,» arutles Uusen. «Minu pere on ka pere! Oleme vanaema sünnipäevalauas täpselt samuti salatit ja singirulle koos söömas nagu iga heteroperegi.»

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kooseluseaduse põhimõtted

ogrebnõi ja ajakirjanik Rain Uusen lõpetasid eelmisel nädalal oma uue kodustuudio sisustamise Tallinnas Kalamajas ja valmistuvad päevade ajal. foto: tairo lutter

Teised riigid kooseluseadusest • Euroopa Liidu regulatsioon ei kohusta Eestit sooneutraalset kooselulepingu regulatsiooni vastu võtma, samas tuleb tähelepanu pöörata arengutele teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning samasooliste ja erisooliste registreeritud elukaaslaste võrdsele kohtlemisele, se-

da eelkõige ka hiljuti Euroopa Kohtu lahendi valguses. • Samasoolistel partneritel on võimalik kooselu registreerida 14 riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Soomes, Ungaris, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis, Sloveenias, Rootsis ja Suurbritannias. Sealjuures on

Belgias, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Hollandis kooselu registreerimine sooneutraalne. • Euroopa Liidu liikmesriikides on abielu institutsioon avatud ka samasoolistele registreeritud elukaaslastele viies riigis (Holland, Belgia, Hispaania, Rootsi ja Portugal). allikas: pm

Õiguskantsler teatas kolm aastat tagasi riigikogu ees, et praegune õigusruum on Eesti põhiseadusega vastuolus, kuna kõigi koos elavate inimeste põhiõigused ei ole kaitstud ja seadused tuleb vastavusse viia põhiseadusega, olemasolevaid seadusi muuta või uus regulatsioon luua. Kooseluseadus on avatud kõigile vabalt koos elavatele paaridele sõltumata nende soost, poliitilistest vaadetest, rahvusest, nahavärvist, tõekspidamistest, sättumusest, usutunnistusest. Kooselulepingu saavad sõlmida omavahel ainult kaks teovõimelist täisealist isikut. Kokku puudutab see eelnõu viimase rahvaloenduse andmetel 170 000 inimest Eestis. Kooseluseadus on võimalus vabalt koos elavatele isikutele oma õiguslikke suhteid reguleerida, mitte kohustus seda teha. Kooseluseadus

aitab partnerite õigusi kaitsta, kui üks pooltest peaks hukkuma, muutuma teovõimetuks või kui kooselu peaks purunema. Kooselulepingut võivad pooled kasutada kohe ühiste kohustuste ja vastutuste tekkimisel, ka siis, kui nad mingil põhjusel võib-olla pole veel valmis abiellu astuma. Näiteks ühise eluaseme soetamisel või kokku kolimisel. Kui nad on aga edaspidi valmis ka abieluks, siis abieluga lõpeb kooseluleping. Seega saab kooselulepingut kasutada ka õiguslike suhete reguleerimisel abielueelse võimalusena, enne kui pooled veel piisavalt teineteist ei tunne. Kooseluseadus ei anna abieluga võrdseid võimalusi, õigusi ja kohustusi. Ülimaks kooselu vormiks jääb abielu, aga abielu institutsiooni samasoolistele selle eelnõuga ei avata. PM

Kooselu sõlmimine notari juures Kooselulepingut sõlmida soovivad isikud pöörduvad notari poole, et sõlmida kooseluleping. Notar kontrollib, kas kooselulepingu sõlmimise eeldused on täidetud ning lepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid pole. Kooselulepingu saavad sõlmida kaks teovõimelist ja täisealist füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingut ei saa sõlmida isikud, kes on kooselulepingu sõlmimise ajal juba kehtivalt abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Samuti ei saa lepingut sõlmida emadisad oma lastega, õed-vennad või poolõed-poolvennad. Välistatud on lepingu sõlmimine ka isikute vahel, kes bioloogiliselt üksteisest ei põlvne, kuid kelle põlvnemine on juriidiline (lapsendamine), näiteks lapsendaja ja lapsendatav. Sealjuures ei kao bioloogilisest sugulusest tulenev takistus kooselulepingu sõlmimiseks ära siis, kui bioloogilistest sugulastest üks lapsendatakse.

Notar selgitab isikutele õigusi ja kohustusi. Ühtlasi viitab notar võimalusele lapsendada teise registreeritud elukaaslase laps või määrata vaidluse korral suhtluskord teise registreeritud elukaaslase lapsega. Isikud peavad valima ühe kolmest vararežiimist: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus, varalahusus. Notar teavitab võimalusest kokku leppida laiemas ülalpidamiskohustuses, mis kestaks näiteks ka pärast kooselulepingu lõppemist. Notar viitab vastastikuse testamendi või pärimislepingu sõlmimise võimalusele, tuues välja, et registreeritud elukaaslased on teineteise seadusjärgsed pärijad. Mõlemad kooselulepingut sõlmida soovivad pooled viibivad notari juures ühel ajal ja väljendavad isiklikult tahteavaldusega, et nad soovivad kooselulepingut sõlmida. Kooseluleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ning kooseluleping kantakse rahvastikuregistrisse. PM

6 || EESTI || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

EAS. Hindamiskomisjonide liikmetest rahajagajatega seotud ettevõtted ja asutused saavad endiselt toetusi.

Raha läheb omadele katariina krjutškova reporter

ttevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) otsustavad toetusraha jagamise üle hindamiskomisjonid, mille liikmetega seotud asutused on sihtasutusest toetusi saanud. Möödunud nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et EASist on miljoneid eurosid toetust saanud nõukogu liikmete Tea Varraku, Kalev Lillo, Enn Veskimägi, Kairi Teniste, Ahti Kuninga ja Andrei Korobeiniku juhitavad asutused. «Ma ei pea seda õigeks, et nõukogu liikmetega seotud ettevõtted samal ajal EASist toetust taotlevad,» lausus vastne ettevõtlusminister Anne Sulling (Reformierakond) võimalikku huvide konflikti kommenteerides.

Tuttavad põhjendused Nõukogu liikmed ise aga huvide konflikti ei näinud. Nende sõnul ei otsusta nad EASis toetusraha jagamise üle. Esitatud taotluseid hindavad hoopis hindamiskomisjonid. Igaühes neist on kuni 13 liiget, kes komisjonide lõikes osaliselt kattuvad. Enamasti, peaaegu eranditult, EASi juhatus kinnitab komisjonide otsused. Soovisin teada, millised ärihuvid on liikmetel, kes puutuvad otseselt kokku toetuste andmise otsustamisega ja kas EAS on nendega seotud asutusi toetanud, sest mõned kokkulangevused tekitasid küsimusi. Komisjonide liikmed kasutasid teemat kommenteerides sarnaseid põhjendusi nagu EASi nõukogu liikmed varasemalt. «Siinkohal pole mingit huvide konflikti ega oma positsiooni ärakasutamist,» teatas erinevatesse turismivaldkonna hindamiskomisjonidesse kuuluv Feliks Mägus. Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, Kaubandus-Tööstuskoda, Nordic Hotels ja Expoturism – kõigi

nende juhatusse kuulub Mägus – on korduvalt saanud EASilt toetust sadade tuhandete eurode väärtuses. Suur osa toetusi on saadud alates 2008. aastast, kui temast sai turismi valdkonna hindamiskomisjoni liige.

Seotus tuleb deklareerida Mäguse sõnul pole tema komisjoni liikmena endale toetust määranud. «Kui minuga seotud projekte hinnati, siis nendes komisjonides mina ei osalenud ega hinnanud neid projekte,» lisas ta. Mägus sai Eesti Konverentsibüroo ja Kaubandus-Tööstus-

koja juhatusse pärast seda, kui EAS neid asutusi rahastas. «See pole kuidagi nii, et tõid raha ja said juhatuse esimeheks. See on küll meelevaldne ja naeruväärne lähenemine,» lausus ta. Mägus lisas, et teeb nendes organisatsioonides ühiskondlikku tööd. «Ärge neid inimesi, kes on need lollid ja teevad ühiskondlikku tööd, häbiposti pange ja risti peale lööge,» märkis ta. EASilt üle miljoni euro toetust saanud ASi Regio juhatuse liige Teet Jagomägi rääkis, et tema pole internetiühenduste arendamise meetme taotluste hindamiskomisjoni liikmena ühegi ettevõtte taotlusprojekti hinnanud. Mehe sõnul on ta olnud eeskätt kompetentsikeskuste rahastamisotsuste juures, need aga kuuluvad eelkõige ülikoolide või kutsehariduskeskuste juurde ning viimastega tal seost pole. Samasse komisjoni kuuluv Margus Uudam sõnas samuti, et pole otseselt ühelegi ettevõttele toetust määranud ning seega on jutt võimalikust huvide konfliktist tema jaoks arusaamatu. «Mina ei kujuta ette, et siin võiks leida huvide konflikti. See on avalikkust esindava ajakirjaniku hinnata, aga mina küll seda ei tunne,» lisas Jagomägi. EASi juhatuse esimees Taavi Laur ütles, et tema andmetel pole ühegi hindamiskomisjoni liikmega küsitavusi tekkinud. «Hindamiskomisjonide liikmed

peavad deklareerima oma seotust ettevõtetega ning see välistab huvide konflikti tekkimise,» selgitas ta. Komisjoni liikmetele kehtib korraldus, et nad peavad oma seotusest EASi ise teavitama ja taandama ennast otsuste juurest, mis on nende juhitavate asutustega seotud. Ent samasugused nõudmised on kehtinud ka nõukogu liikmetele.

Verevahetus komisjonides Seoses EASi nõukogus valitsevate pingetega ja osati tõenäoliselt ka tekkinud huvide konfliktiga on ettevõtlusminister Sulling otsustanud komplekteerida EASile uue ja väiksemaarvulise nõukogu, ent hindamiskomisjonide liikmete määramisse pole tal kavas sekkuda. «Ministrina on minu eesmärk määrata EASile võimalikult hea ja pädev nõukogu, kes paneks paika asjatundliku juhatuse. EASi igapäevase töö korraldamine, sealhulgas hindamiskomisjonide töö, on juba juhatuse pädevuses,» teatas Sulling. Laur sõnas samuti, et nõukogu vahetus ei mõjuta hindamiskomisjonide koosseise, sest nende liikmeskonda uuendatakse jooksvalt. Uuendamine sõltub peaasjalikult toetusmeetmete lisandumisest, sulgemisest ja komisjoni liikmete liikumisest teistele positsioonidele (näiteks kui mõni komisjoni liige lahkub EASist või ministeeriumist teisele tööle – toim).

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

Riigikogu keskkonnakomisjon käis eile Ülemiste veepuhastusjaamas olukorraga tutvumas.

foto: erik prozes

Keskkonnakomisjon arutas Ülemiste kallasraja avamist uwe gnadenteich uwe@postimees.ee

Riigikogu keskkonnakomisjon pidas Ülemiste veepuhastusjaamas väljasõiduistungi, et tutvuda olukorraga, enne kui hakatakse arutama Ülemiste järve kalda avamist rahvale. Riigikogulane Tõnis Kõiv tuli sellise ettepanekuga välja mullu. Ülemiste veepuhastusjaama juht Riho Sobi ütles istungil, et on kallasraja avamise vastu. «Peaksime tegema riskianalüüsi ja vaatama, millised on riskid ning millised on võimalused nendega toimetulekuks. Ja mis see maksma läheb,» ütles

Sobi. Paunküla veehoidlas võib tema sõnul ujuda, aga mida lähemale Ülemistele, seda kriitilisemaks läheb vee puhtusega. «Öösel käiakse Ülemistesse võrke panemas ja mullu sügisel leidsime jäässe külmunud paadi. Praegu talitseb huvilisi seadus, aga kui enam keeldu ei ole, siis ma kardan, et me ei suuda neid ohjeldada,» lisas Sobi. Terviseamet ütles Kõivu plaanile resoluutse «ei» juba mullu ning see pole muutunud. Amet leiab, et Ülemiste on Tallinna ainus joogiveeallikas, kust saab vett 380 000 inimest, ja seal ei tohi millegagi riskida.

Kõivu plaan ei näe sugugi ette Ülemiste järve ümbert piirdeaia ära võtmist. Tema lubaks kõndijad, jooksjad ja jalgratturid järve äärde ühest kindlast kohast, veepuhastusjaama valve all oleva territooriumi lähedalt. Sealt võiksid nood siis mööda järvekallast kulgevat teed liikuda järve lõunakaldale, Peetri küla kanti, kus oleks teine sisse- ja väljapääs. «Praegu räägitakse tõsiste nägudega ohust, et inimene sõidab jalgrattaga mööda Ülemiste järve lõunakallast ja rikub vee ära. Kuidas ta rikub? Ta ei saa ju rikkuda,» ütles Kõiv. «Igasugused riskid, millest

täna räägiti, ei ole seotud inimeste liikumisega järve lõunakaldal. Aga must valgel saab see selgeks siis, kui paneme riskid paberile ja kirjeldame nende mõjud ära. Seejärel saab neid hinnata ja otsustada, kas mõjud on üldse märkimisväärsed ja vajavad leevendusmeetmeid või mitte,» lisas ta. «Kalapüügikeeld Pirita-Ülemiste kanali ääres on minu arvates täielik anakronism. Iga keeld peab olema kaalutletud. Nii kalapüüki kanali ääres kui liiklemist järve lõunakaldal tuleb hinnata sama mõõdupuu järgi. Kas on risk, ja milline ja kuidas leevendada?» lausus ta.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Kas stabiilsus enne langust? 150

2008

2009

2010

2011

2012

2013

145,31

140

3. juuli 2008

130

29. apr 2011

113,39

120 2. jaan aan 2008 08 0

12. apr 2014

110 99,64

103,08

100 90 80

Nafta hind on viimastel aastatel stabiliseerunud

70 60 50 40 30 Allikas: EIA

Nafta hind New Yorgi kaubabörsil dollarit barreli eest

30,28 23. dets 2008

PROGNOOS. Mitme asjaolu kokkulangemise tõttu võib lähiaastatel naftabarrel odavneda 75 dollarini.

Nafta hind võib varsti alaneda tõnis oja

majandusajakirjanik

ha suurem pakkumine ning samal ajal säästlikum kasutamine võib lähiaastatel langetada nafta hinda veerandi võrra. Citigroupi tooraineanalüütikute juht Edward Morse ennustab hiljuti avaldatud raportis, et praegusele tasemele jääv tarbimine ja kasvav naftatootmine tähendab seda, et kui seni oli nafta hinna põrandaks 90 dollarit barrel, siis lähiaastatel on see tase uue hinnakoridori lagi. Morse’i arvates saab lähiaastatel naftabarreli keskmine hind olema 75 dollarit. Siin ja edaspidi räägitakse New Yorgi kaubabörsil kaubeldavast naftast WTI (West Texas Intermediate), peamiselt Londonis kaubeldava Brenti nafta barrel on umbes 10 dollarit kallim. Viimaste aastate tendentsid naftaturul on vastupidised aastakümneid kestnud hüpoteesile, mille kohaselt nõudlus nafta järele kasvab igavesti ning nafta tootmine kerkib mingil ajal maksimumini (nn naftatipp) ning hiljem hakkab nõudlus varude vähenemise tõttu kahanema.

Nõudlus muutub Tegelikult on läinud vastupidi, viimase viie aasta jooksul on lisandunud nn mittekonventsionaalse nafta varusid enam kui triljoni barreli võrra, mis tähendab lisapakkumist vähemalt 30 aastaks. Mittekonventsionaalseteks nimetatakse raskesti kättesaadavaid naftavarusid ja naftat, mille tootmiskulud on tavalisest ehk konventsionaalsest kulust suuremad. California ülikooli energeetika ja jätkusuutlikkuse õppe-

tooli juht Amy Jaffe usub, et nafta hind võib langeda alla 75 dollari barreli eest, sest selle tootmise kulud ei ole fikseeritud ning võivad langeda. «Uuringud näitavad, et kulud jälgivad nafta hinda ja ei mitte midagi muud,» ütles ta investeerimisajakirjale Barron’s. Kui nafta hind langeb, kahaneb nõudlus puurseadmete ja muude seadmete järele, mis alandab puurimiskulusid. Muutused on toimumas ka naftasaaduste nõudluse poolel. Esimest korda 150-aastase ajaloo jooksul on sisepõlemismootorid võimelised efektiivselt töötama erinevatel kütustel, kaasa arvatud maagaas. Seni on naftasaaduste suurim tarbija transport ning seni on transpordivahendite monopoolne kütus olnud naftasaadused eesotsas bensiiniga. Transport kasutab ära umbes poole maailmas tarvitavast naftast ning sellest kaheksa üheksandikku kulutavad ära veoautod. Rühm analüütikuid eesotsas Morse’iga on välja arvutanud, et suur potentsiaal naftasaaduste kokkuhoiuks on see, kui veoautod, bussid, laevad ja väikeautod kasutaksid kütuseks maagaasi. Euroopas on seda poliitikat aetud juba pikemat aega, esimesi samme tehakse nüüd Ühendriikides. Mõned ettevõtted on juba teatanud, et soetavad uusi veoautosid, mis töötavad odavamal maagaasil, ning tootma hakatakse mootoreid, mis töötavad nii surugaasil kui ka vedeldatud looduslikul gaasil. «Nafta aeg hakkab tasapisi ümber saama mitte pakkumise tipu möödumise tõttu, vaid sellepärast, et tippu on jõudmas nõudlus,» kirjutas Georgetowni ülikooli professor Thane Gustafson oma värskes Venemaa naftatööstust käsitlevas raamatus «Wheel of Fortune: The Battle for Oil and Power in Russia». Maailma suurim naftasaaduste tarbija USA muutub lähiajal maailma suurimaks naf-

tatootjaks. «Mina olen nafta hinna suhtes pessimistlik, sest näen suurt pakkumist, ning mul on tunne, et pakkumine USAs kasvab pidevalt terve selle aasta,» ütles konsultatsioonifirma Lipow Oil Associates president Andrew Lipow telekompaniile CNBC. «Ma usun, et aasta lõpuks toodame peaaegu 9 miljonit barrelit ööpäevas,» ütles ta.

Uued allikad ja suured varud Praegu toodetakse Ühendriikides 8,2 miljonit barrelit ööpäevas, mis on kolm miljonit barrelit enam kui 2011. aasta jaanuaris. Mitmes USA osariigis on naftatootmine kasvanud rekordtasemele. Texas hakkab toodangu poolest kohe mööduma Kuveidist. Nafta pakkumise poole pealt on tekkinud kolm uut naftaallikat: süvamere põhjas asuv nafta, kildanafta ja naftaliivad. Neist igaühe varud peaksid olema enam kui 300 miljardit barrelit, mis on väga suur täiendus olemasolevale 1,5 triljonile barrelile. Citigroupi energeetikaanalüütiku Eric Lee hinnangul on nende kasutuselevõtt majanduslikult tasuv, kui nafta hind on 75 dollarit barreli eest või isegi madalam. See tasuvuspiir võib olla lausa märkimisväärselt madalam, sest nafta pumpamine kiltadest ja isegi süvaveeleiukohtadest läheb järjest odavamaks. Muidugi on selle seisukoha suhtes kahtlejaid. Populaarses investeerimisportaalis Seeking Alpha kirjutab ühe konsultatsioonifirma direktor Henry Stokman, et hinnalanguse ennustajad ei võta arvesse globaalset rahvastiku kasvu. 2040. aastaks kasvab inimeste arv maal 8,5 miljardini, mis kasvatab nõudlust 35 protsenti. Suur osa nõudluse kasvust tuleb arenevatest või arenema hakanud riikidest, kus energia kasutamise efektiivsus on tunduvalt madalam kui arenevates riikides.

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

VÄGIKAIKAVEDU. Rail Balticu kiirraudtee saatus selgub paari nädala jooksul.

Rail Balticu ehitamine on jooksnud ummikusse andres reimer majandusajakirjanik

eedulased jõuavad majandus- ja kommunikatsiooniministri Urve Palo lootuste kohaselt juba järgmisel nädalal toimuval Euroopa transpordiministrite nõupidamisel arusaamisele, et Rail Balticu trassi ei ole võimalik läbi Vilniuse ehitada. «Üleeile kohtusin Leedu suursaadikuga Eestis ja ka tema väljendas seisukohta, et Rail Baltic peab läbi Vilniuse minema. Suursaadikust jäi mulje, et Eesti ja Läti peaksid Leedut selles küsimuses toetama,» rääkis Palo. «Mina omakorda andsin edasi, et see on Euroopa Komisjoni teema.» Praeguses ummikseisus ei ole Eestil võimalik raudteeprojektiga oma territooriumil edasi liikuda, sest edasised sammud sõltuvad Leedu, Läti ja Eesti raudtee ühisfirma loomisest. «Meie võime siin olla väga tublid, aga raha me ei saa, sest tegemist on piiriülese trassiga,» selgitas Palo.

Kui leedulased lähiajal meelt ei muuda, võib raudtee ehitamata jääda. foto: corbis/ scanpix

Euroopa Komisjoni esindajad ütlesid esmaspäeval Vilniuses toimunud nõupidamisel väga selgelt, et praeguse Euroopa Liidu eelarveperioodi raames saab Rail Balticu ehitada vaid läbi Kaunase, ja hoolimata leedulaste jäigast survest pole võimalik Vilniust sinna lisada. «Võib-olla on seda neile varem öeldud kuidagi läbi lillede, aga nüüd öeldi neile otse. Nad mõtlevad järele, ja kui nad järeleandmisi ei tee, siis on raske näha, kuidas sellest asjast üld-

se asja saab,» lausus Palo, kellel seisab kahe nädala pärast ees kohtumine Leedu transpordiministri Rimantas Sinkevičiusega. Projekti koordinaator Pavel Telička ütles aga, et Brüsselile on arusaamatu, miks Leedu esmalt toetas Rail Balticu kulgemist läbi Kaunase ja hiljem muutis meelt. Kui Rail Balticule tahetakse küsida ELi toetust, siis tuleb ühisfirma luua lähinädalail, vahendas Teličkat BNS. Komisjon võib kaaluda Vil-

niuse ühendamist projektiga juhul, kui tasuvusuuring leiab sellele vettpidava põhjenduse. Leedu valitsusliikmete hiljuti meedias avaldatud seisukohad käivad teineteisele risti vastu. Kui peaminister Algirdas Butkevičius kinnitas, et Leedu ei kavatse Rail Balticule takistusi teha ja on valmis nõustuma, et Vilnius liidetakse projektiga hiljem, siis transpordiminister Sinkevičius kinnitas, et Leedul on liiga vara oma seisukohta muuta. Rail Balticu Eesti projektijuht Indrek Sirp ütles eile ERRile, et projekti partnerriikide töögruppide tasemel on töö ammendunud ning edasi tuleks läbirääkimistega liikuda kõrgemal tasemel. Rail Balticu ehitus, mis maksab 3,67 miljardit eurot, peaks algama hiljemalt 2018. aastal. Eesti osa moodustab projektist alla kolmandiku ehk 1,08 miljardit eurot. Euroopa Komisjon pakub Tallinnast kuni Leedu-Poola piirini kulgeva kiirraudtee ehitamiseks 2,07 miljardi euro suurust kaasfinantseeringut. Euroopa laiusega raudteel hakkavad rongid sõitma kuni 240 kilomeetrit tunnis. Sellise kiirusega kestab reis Tallinnast Pärnusse ligi tund aega, Riiga aga ligi kaks tundi.

Maaelu arengukava tuleb plaanitust 70 miljonit väiksem Põllumajandusminister Ivari Padari (pildil) sõnul väheneb uue perioodi maaelu arengukava maht umbes 70 miljoni euro võrra. «Kaks aastat on [maaelu arengukava] arutatud ja selge on see, et ühe kuuga ei saa seda oluliselt ümber teha, aga oma korrektiivid tuleb sisse viia,» ütles Padar. Ta lisas, et koalitsioonilepingu järgi ei saa maaelu arengukava uuel perioodil olla väiksem, kui see oli eelmisel perioodil. Samuti on riigieelarve strateegias selle jaoks tarvilike rahaliste mahtudega arvestatud. «Maaelu arengukava esialgu planeeritud rahalist mahtu tuleb vähendada, kuna riigipoolne kaasfinantseerimine väheneb,» sõnas ta. BNS

OMX TALLINN

793,47 ▼ –0,12%

1000 800 600

V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

III 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

3,33 ▲ +12,50%

II 2014 IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 0 Baltika 0,457 0 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,800 0 Järvevana 0,695 0 Merko Ehitus 7,700 0 Nordecon 0,960 -1,03 Olympic Group 1,890 0 Premia Foods 0,660 -1,49 Pro Kapital Grupp 2,600 0 Silvano Fashion 1,960 -0,51 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,782 +0,26 Tln Kaubamaja 5,230 -1,13 Tallinna Vesi 13,200 0 Trigon Property 0,499 1,84

15.04 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,470 +0,03 Hiina jüaan 8,587 -0,15 Jaapani jeen 140,620 -0,18 Kanada dollar 1,517 +0,05 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,230 -0,13 Poola zlott 4,187 +0,11 Rootsi kroon 9,090 +0,24 Rumeenia leu 4,469 +0,03 Šveitsi frank 1,216 +0,07 Suurbritannia nael 0,825 -0,28 Taani kroon 7,466 0 Tšehhi kroon 27,459 -0,03 Ungari forint 307,230 -0,08 USA dollar 1,380 -0,17 Venemaa rubla 49,723 +0,37

bns

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

10 || vaba aeg || postimees, 16. aprill 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 16.04 kl 19 Carmeni rollis Helen Lepalaan ja don José rollis Michael Wade Lee (USA)

CARMEN

G. Bizet’ ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Helen Lepalaan, Michael WadeLee,HeliVeskus,RaunoElpjt 17.04 kl 12

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Risto Joost Osades: Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Galina Rohumaa, Aleksandr Prigorovski, Vitali Nikolajev, Michele Pellegrini jt 17.04 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Mikk Murdvee Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Galina Rohumaa, Aleksandr Prigorovski, Vitali Nikolajev, Jonathan Hanks jt 19.04 kl 19

Aarne Mikk 80 PIKK JÕULUEINE

Paul Hindemithi kammerooper Dirigent: Risto Joost Osades: Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Rauno Elp, Oliver Kuusik, Teele Jõks jt 23.04 kl 19

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Aare Saal jt

Talveaias

19.04 kl 10 ja 11.30 Välja müüdud!

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Eesti Draamateater

Teater Vanemuine

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUREs saalis

suur maja

16.04 kl 19

MUSTA PORI NÄKKU *

Utoopia rannik. II osa. Laevahukk

Tom Stoppard. Lav. Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev. 17., 23.04 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

Väikses saalis 16.04 kl 19

Külaline

Éric-Emmanuel Schmitt Lav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer MaibaumVihmar, Roland Laos, Tõnu Oja. 17.04 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

Maalisaalis 17., 29.04 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend Lav. Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

16.04 kl 19

M. Raua draama Andres Mähar, Ott Sepp, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg jt. * - etendust ei soovitata alla 14-aastastele 17.04 kl 19

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas

Väike maja

16.04 kl 19 Viimast korda hooajal!

WERTHER

J. Massenet`ooper Aldo Caputo (Itaalia), Katarina Giotas (Rootsi) jt. Dirigent Lauri Sirp 22.04 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Sadamateater 16.04 kl 19

HÄRRASMEES

E. Walshi kolkatriller NB! Pärast etendust teatrikohtumine: Jürgen Rakaselg. 17.04 kl 19

KAKS VANA NAIST

Ugala Teater Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

suur saal

17.04 kl 13 Välja müüdud! 25.04 kl 13

ARABELLA

Muusikal. Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov.

väike saal 17.04 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Vanemuise suures majas 19.04 kl 19

SAJAND

Tõnu Õnnepalu Lavastaja Margus Kasterpalu, Kunstnik Maarja Meeru.

Endla Teater

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur saal 17.04 kl 19

Vend

(lav. Rein Raud)

Väike saal 16.04 kl 19

Meresõitja

Suures saalis 16.04 kl 19

VARES

ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov 17., 19.04 kl 19

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger.

TOPELTELU

teatri kodu

Valges saalis

VÄIKESE ONU SAAGA

TOTAALSELT SINUST ÜLE

komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd

17., 30.04 kl 19

Siseturism / Tähelaev (lav. Kadri Noormets, Kertu Moppel)

Sadala rahvamaja 16.04 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Kanuti Gildi SAAL Pikk 20, Tallinn www.saal.ee

Tartu Uus Teater: Pure Mind RENATE VALME

19., 20.04 kl 19.30

Tartu Uus Teater: Äralennuväli IVAR PÕLLU

THEATRUM Piletid: Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, Theatrumi kassast (T 12-17) tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

16.04 kl 11

16., 21., 22., 24., 25.04 kl 19

Theatrumi saalis

B. Lindgreni lugu lastele Andres Mähar, Hannes Kaljujärv jt. 22.04 kl 11

noortekomöödia M. Ravenhill, Lav. E.Keerd

Pruuniks

Küünis

Andri Luup. Osades Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam jt. Piletid 14/11

R. Vaidlo lastelugu Liisa Pulk, Martin Kõiv, Maarius Pärn

NÄHTAMATU MAJA

Kloostri Aidas

KESSU JA TRIPP

17.04 kl 19

draama T. Laanem. Lav. A. Noormets

18., 19., 22., 23., 29.04 kl 21

24., 25., 26., 29.04 kl 19

16.04 kl 20

ERSA tantsuklubi 30.04 kl 20

MARI tantsuklubi Sissepääs prii.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Haapsalu Kultuurikeskus 16.04 kl 19

Rekvisiitori tähetund Lavastaja: Margo Teder Nimiosas: Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 16.04 kl 16

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 17.04 kl 18 Viimane etendus!

Nisa

Lavastaja: Aare Toikka, Katariina Unt Osades: Katariina Unt, Tanel Ruben

Von Krahli Teater

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 16., 17.04 kl 19

NO54 Kolmapäev 21., 22.04 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 24., 25.04 kl 19 Viimased korrad!

NO65 Suur õgimine

Vana Baskini Teater Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Haanja Rahvamaja 21.04 kl 19

Nädal aega kolmekesi

Kuressaare Linnateater 22.04 kl 19

Meie esimene miljon

Orissaare Kultuurimaja 23.04 kl 19

Meie esimene miljon

Põltsamaa Kultuurikeskus 24.04 kl 19

Meie esimene miljon

Salme Kultuurikeskus 25.04 kl 19

Meie esimene miljon

18., 19., 22., 23., 29.04 kl 19

Puhastatud

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Mari Abel, Liis

PlMF

Eesti Kontsert

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

www.concert.ee

Pärnu kontserdimaja 17.04 kl 19

Jõhvi Mihkli kirik 18.04 kl 18

Boccherini “Stabat mater”

Pirjo Püvi (sopran), keelpillikvartett Prezioso, Regina Udod (kontrabass)

Estonia kontserdisaal 16.04 kl 18

Telekonkursi “Klassikatähed 2014” finalistide galakontsert

ERSO, dirigent Toomas Vavilov

Estonia kontserdisaal 18.04 kl 19

Suure reede kontsert

HAYDN. “LUNASTAJA SEITSE VIIMAST SÕNA RISTIL” TÜÜR. “REEKVIEM” Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent TÕNU KALJUSTE

Tartu ülikooli aula 16.04 kl 19

Estonia kontserdisaal 22.04 kl 19

Kontserdisari „Eliitkontserdid“

PEEP LASSMANN (klaver), TALLINNA KEELPILLIKVARTETT Schumann, Fauré

(Pille Lille Muusikute Fond)

Tallinna Jaani kirik

Meie esimene miljon

Eesti Rahvusmeeskoor, Hortus Musicus. Dirigent Andres Mustonen Lasso, Gabrieli, Monteverdi

Tartu Uus Teater

Lai 37 Tartu Piletid eelmüügis Piletilevis kassa 5377 6983 uusteater.ee 16.04 kl 18 väljamüüdud!

SIIL UDUS

etendus vaatajatele alates 4. eluaastast lavastaja Leino Rei 17.04 kl 22 18.04 kl 22

ILLUSIOONID

lavastaja Pavel Zobnin

Kanuti Gildi SAALis

Ülestõusmispüha kontsert: “Surrexit Christus Hodie”

Eesti Interpreetide Liit

Piletid Piletilevist ja kohapeal (7,5€ - 10€) www.interpreet.ee

Estonia Kontserdisaal 22.04 kl 19 PEEP LASSMANN (klaver) & Tallinna Keelpillikvartett Kavas: Robert Schumann, Gabriel Fauré

16.04 kl 19.30 17.04 kl 19.30 18.04 kl 19.30

Eesti Pärimusmuusika Keskus

lavastaja Renate Valme lisaetendused! 19.04 kl 19.30 20.04 kl 19.30

www.folk.ee

PURE MIND

lavastaja Ivar Põllu 21.04 kl 19.30 22.04 kl 19.30 23.04 kl 19.30

ZEBRA

lavastaja Ingomar Vihmar

Vene Teatris 24.04 kl 22 25.04 kl 22

ILLUSIOONID

lavastaja Pavel Zobnin

28.04 kl 19.30

Kammermuusika Raekojas

Andreas Lend (tšello) Hande Dalkilic (klaver, Türgi) Kavas: Beethoven, Isiközlü, Saygun, Erkin, Eller, Brahms (8.-, 5.-)

Otepää Palveränduri kirik 17.04 kl 18

Hingemuusika

Madis Kari (klarnet) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Bach, Mozart, Ravel, Barber jt. Vaba sissepääs

Viljandi Sakala keskus 17.04 kl 19

„Meistrite Akadeemia“

Maria Listra (sopran) Piia Paemurru (klaver) Kavas: Faure, Gounod, Ehala jt (7.-täispilet, 5.- (üli)õpilane/ pensionär, 3,5.- perepilet, piletid müügil ka Sakala Keskuse piletikassas.)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

Lauluväljaku klaassaal (Narva mnt 95) 24.04 kl 18

Collegium Musicale, EMTA Segakoor, segakoor Noorus.

Dirigendid Valter Soosalu, Benjamin Kirk, Markus Leppoja, Kuno Kerge, Sander Tamm Kavas C. Debussy, Ē. Ešenvalds, K. Leppoja jt Pilet 2 €

Eesti Klavessiinisõprade Tsunft

19.04 kl 19

Võru Kultuurimaja 26.04 kl 19

Tallinna Raekoda

Tartu Jaani kirik

20.04 kl 17

ÄRALENNUVÄLI Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

kontsert

4.48 psühhoos

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

(Trupi ühistöö)

16., 17., 18.04 kl 19.30 Piletid Endla teatri kassas E-R 12-19 (tel 442 0666, info tel 442 0667), Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning internetis. NB! Mängukavas võib tulla muudatusi! www.endla.ee

Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

Lisainfo: Piletilevist või www.klavessiin.kul.ee

IX Rahvusvaheline Klavessiinifestival

Mustpeade maja 20.04 kl 13 Fernando De Luca (klavessiin, Itaalia), Romeo Ciuffa (plokkflööt, Itaalia) & Imbi Tarum (klavessiin) Kavas: G. P. Telemann, F. De Luca. Piletid 7/10 eur Piletilevist ja kohapealt

Narva Kontsert

www.narvakontsert.eu

Narva Aleksandri kirikus 18.04 kl 16

Tartu Pauluse kiriku krüptis 19.04 kl 16

Kontsert «Passioon»

Tatjana Drobõševa - sopran, Mattias Aabmets - bariton, Tuuliki Jürjo - orel, EMTA keelpillikvartett. Kavas: Victoria, Händel, Bach, Pergolesi, Mozart. Tasuta.

MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing

Pärimusmuusika ait

Piletid 12/8€ müügil Piletilevis ja kohapeal

25.04 kl 11

Suur üleriigiline võistumängimine

Pärmimusmuusika aida väike saal 25.04 kl 20

Tantsumaja 26.04 kl 19

Abraham’s Cafe

Tallinna Niguliste kirikus 16.04 kl 19

«Vinea mea electa» Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve Kavas: Poulenc, Duruflé, Machaut, Messiaen

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ukraina alustas terroritõrjeoperatsiooni

Eile alustas Ukraina lõpuks Ida-Ukrainas terroritõrjeoperatsiooni, mille algamisest on räägitud nädalavahetusest saadik. Ukraina meedia andmetel sisenes Slavjanskisse eile õhtupoolikul soomusmasinatel ja kopteritel umbes 500-meheline Ukraina sõjaväeüksus. Eliitüksusesse Omega kuuluvad Ukraina väed võtsid mõnda aega enne seda tagasi vahepeal venemeelsete kätte langenud Kramatorski sõjaväelennuvälja, ent linnas kont-

rollivad miilitsajaoskonda endiselt separatistid, kes on blokeerinud ka sinna viiva tee. Vene telekanali Rossija 24 andmetel sai lahingutes lennujaama pärast surma neli inimest, Ukraina andmetel sai vaid mõni terrorist haavata. «Ma ütlen lühidalt: Ukraina on kodusõja äärel, see on hirmutav,» kommenteeris toimuvat eile Venemaa peaminister Dmitri Medvedev. Ukraina idapiiri ääres paikneb endiselt Vene sõjatehnika ja kümned tuhanded sõjaväelased

ning Ida-Ukrainas tegutsevad eraldusmärkideta võitlejad, kes sarnaselt Krimmi hõivanud niinimetatud roheliste mehikestega kannavad lisaks Georgi lintidele ka Vene varustust. President Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas eile endiselt, et mingeid Vene vägesid Ukrainas ei viibi. Ukraina esimene asepeaminister Vitali Jarema teatas aga, et nägi Luhanskis eile mitutsadat Vene sõdurit. foto: itar-tass Liisa Tagel

AFGANISTAN. Esialgsetel tulemustel juhib presidendivalimistel Põhjaliiga liidri Ahmad Shah Massoudi lähedane sõber Abdullah Abdullah.

Valimiste liider tahab riigipea võimu kärpida evelyn kaldoja evelyn.kaldoja@postimees.ee

Abdullah Abdullah – eelmistel Afganistani presidendivalimistel Hamid Karzaile teises ringis kaotanud ja tänavu esialgsetel tulemustel juhtiv kandidaat – lubab, et võimule saades kärbiks ta presidendi õigusi. Häältelugemine Afganistanis on mõnevõrra teistsugune tegevus, kui sellega ollakse harjutud läänes. Kui valimised toimusid ülemöödunud pühapäeval, siis esimesed tulemused, kui loetud oli kümme protsenti häältest, avalikustati möödunud pühapäeval. Nende järgi on afgaanid enim hääli andnud Abdullah’le. Eile Raadio Vabaduses avaldutud intervjuus kinnitas Abdullah soovi muuta Afganistani riigivalitsemine senise presidendikeskse asemel parlamentaarseks ning anda rohkem võimu Kabulist üle provintsikeskustesse. «Parteide tugevdamine ja valimisseaduse muutmine on osa meie poliitilisest paketist,» lubas ta. «Piirkonna- ja provintsinõukogude tugevdamine ning osa võimu provintsidesse delegeerimine on osa meie poliitilisest platvormist.» Enda eeliseks teiste kandidaatide ees peab Abdullah oma järjepidevat seotust riigiasjadega. «2001. aastast olen olnud valitsuses ja seejärel opositsioonis. Teised kandidaadid pole olnud opositsioonis, kus mina olen olnud viimased kuus aastat. Ma olen lükanud tagasi kohapakkumised valitsuses,»

jätkas ta. «Selle riigi kodanikena on meil võrdsed õigused ja vastutus. Kuid kandidaadina on minu erinevus selles, et rahvas on minu poolt hääletanud rohkem kui teiste poolt.» 53-aastane Abdullah ise on sündinud Kabulis. Nõukogude– Afganistani sõja ajal oli ta seotud Moskva vägede vastu võidelnud Põhjaliigaga, ta oli selle liidri Ahmad Shah Massoudi lähedane nõuandja ja sõber. Abdullah Abdullah on ainus Afganistani presidendiks pürgija, kes pole mitte sajaprotsendiliselt puštu, vaid puštu ja tadžiki segu. Afganistani võimueliiti kuulus juba tema isa, kelle riigi viimane kuningas senaatoriks määras. Abdullah’ omapärane nimi on tingitud asjaolust, et algupäraselt oli tal vaid eesnimi ja alles Karzai valitsuse välisministrina võttis ta lääne meedia töö hõlbustamiseks selle ka oma perekonnanimeks. Abdullah märkis Raadio Vabadusele, et kui ei peaks koguma esimeses ringis valituks osutumiseks vajalikku rohkem kui 50 protsenti häältest, on ta valmis minema pigem teise hääletusringi kui sõlmima selle vältimiseks vastaskandidaadiga kokkuleppe. «Kui asi läheb teise ringi vastavalt vabadele ja õiglastele protseduurireeglitele, peame me minema teise ringi, et anda rahvale lõplik otsustusõigus,» leidis Abdullah. Kui esialgsed tulemused peaksid paika pidama ja Abdullah esimeses voorus üle 50 protsendi häältest ei kogu,

Agar osalus, agar võltsimine Hoolimata suurest hulgast kaebustest tõsiste valimispettuste kohta on Afganistani presidendivalimisi kiidetud kui edukat hääletust, millel osales üle 60 protsendi valimisõiguslikest kodanikest. Esialgsetel andmetel juhib senine opositsiooniliider Abdullah Abdullah, kuid lõplikku tulemust oodatakse alles 14. maiks. % häältest

Abdullah Abdullah

41,9

Ashraf Ghani

37,6

9,8 Zalmay Rassoul

10% häältest on loetud 26 provintsis 34st.

PÕHILISED RAHVUSRÜHMAD puštud tadžikid usbekid hesaarid balutšid

Kui ükski kandidaat ei kogu 50% häältest, lähevad kaks parema tulemuse saanut edasi järgmisse ringi.

Mazar-iSharif

Kaebusi valimisrikkumiste kohta Kokku 3,724

Herat

Kabul

3,072

A F G A N I S TA N Kaebuste arv tõenäoliselt suureneb, sest kõik neist pole provintsidest veel pealinna Kabuli jõudnud. 200 km

provintsipiirid

on tema tõenäoline vastane 64-aastane Ashraf Ghani. Kui Abdullah oli Karzai valitsuse algusaastail Afganistani välisminister, siis endisest Maailmapanga ametnikust Ghani pidas umbes samal ajal rahandusministri ametit. Ghani on pärast esialgsete tulemuste selgumist lubanud

Piisavalt tõsised rikkumised, et võiksid mõjutada valimistulemust.

815

870

2009 2014 © GRAPHIC NEWS

Afganistani-Pakistani suhete uutele alustele seadmist. Kui praegu nähakse üsna avalikult Talibani toetavas Pakistanis Afganistani olukorra destabiliseerijat, siis Ghani nägemuses võiks Kabuli ja Islamabadi suhted kujundada sellisteks nagu Saksamaal ja Prantsusmaa vahel pärast Teist maailmasõda.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

VASTASSEIS. Täna jõuab Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise seadus riigikokku esimesele lugemisele. Kas Eestil oli sellist piirilepingut vaja ja kas pärast Venemaa agressiooni algust Ukraina vastu tuleks see ratifitseerimata jätta või on hoopis rohkem põhjust kokkulepitu heaks kiita?

Eesti-Vene piirileping Uus leping hülgab rahvuslikud huvid jaanus karilaid d

Haapsalu volikogu esimees ees (Keskerakond)

artu rahuleping on olnud meie omariikluse piibel. Päris kummaline on nüüd rääkida sellest mineviku vormis. Imetlusväärse diplomaatilise osavusega sai Jaan Poska läbirääkimiste laua taga Eesti Vabariigile Vabadussõja kaasabil territoriaalse piiri, iseseisvuse ja reguleeritud majandussuhete alused. Just suveräänse riigi piiri koos reguleeritud majandussuhetega võib pidada riigimehelikuks triumfiks. Tollane Eesti poliitiline eliit kasutas oskuslikult välisliitlaste abi ja Venemaa nõrkust ning lähtus venelastega suheldes pariteetsuse printsiibist. Poska ei usaldanud bolševikke, aga 1919 oli ta nõus oma isiklikud hinnangud kõrvale jätma ja tegutses ainult laiemas mõõtkavas. Tartu rahulepingut on venelased alati hapu näoga põrnitsenud ja seega pole vaja imestada, miks nad üritavad iga hinnaga Tartu rahulepingu väärtust unustuste hõlma suruda. Venelaste jaoks on Tartu rahuleping Eesti tõstnud võrdsesse kategooriasse, nüüd tuleb aga tunnistada, et Vene diplomaatia on suutnud selle «ajaloolise vea» parandada. Ratifitseerides riigikogus Eesti-Vene piirileppe, hüljatakse Tartu rahuga saadud territoorium ja vaimsus ilma ühegi tasakaalustava komponendita. Ma ei süüdista välisminister Urmas Paeti sel lihtsal põhjusel, et tema tööandja on riigikogu. Riigikogu pole aga suutnud avada sisulist debatti uue piirilepingu üle. Miks kohendati merepiiri? Mis oli selle kokkuleppe hind? Milles see hind üldse peaks avalduma? Millised olid venelaste argumendid meid taganema sundides? Miks me pidime taanduma maismaa piirides? Milliste argumentidega venelased meid taanduma sundisid? Kas paremad ja stabiilsemad majandussuhted? Kas lubadusega, et unustatakse ajaloo mälestustesse Karaganovi doktriin? Kuidas ja kes sõnastas läbirääkimiste lähteülesande? Kas nn uus riigipiir oligi ainult see lähteülesanne ja me saanud ei ühtegi moraalset võitu? Tallinna linnapea käis hiljuti Moskvas ja ta rääkis seal okupatsioonist. Miks me ei võtnud läbirääkimiste käigus üles okupatsiooni kahjude nõuet, küüditamise ees vabandust ega kompensatsiooni. Jah, siis ma mõistaksin piirileppe ratifitseerimise vajalikkust. Me oleme tugevamas positsioonis kui Jaan Poska delegatsioon 1920. aastal, aga välisministeeriumi juhtimisel mängiti ikkagi endale kehvem positsioon välja. Riigikogu liikmetel on täna suures saalis väga kehv olla, peab tegema nägu, nagu tehtaks midagi väga tähtsat, kuid

Selgelt määratletud piir on julgeolekule tähtis

tegelikult polnud venelastega sisulisi läbirääkimisi. Julgeoleku argumendil pole tegelikku sisu. Eesti on NATO ja ELi liige – kui nende kahe organisatsiooni ühtekuuluvustundest ei piisa, siis ei piisa julgeoleku tagamiseks enam millestki. Poliitika tegelik seis ei peitu deklaratsioonide rohkuses, vaid oskuses panna partner tegutsema oma soovide kohaselt. Kui paberite tekitamise kiirus oleks julgeoleku garant, oleks meil enne idanaabri okupatsiooni pidanud olema väga turvaline.

mati raidma

riigikogu riigikaitsekomisjoni oni esimees (Reformierakond))

Ratifitseerides riigikogus Eesti-Vene piirileppe, hüljatakse Tartu rahuga saadud territoorium ja vaimsus ilma ühegi tasakaalustava komponendita. Tuletame meelde 1932. aasta mittekallaletungilepingut Nõukogude Liiduga, mis sõlmiti kolmeks aastaks, see kogu aeg pikenes ja riigivanem Konstantin Päts serveeris seda sisepoliitiliselt kui tohutut võitu. Mugavustsoonis olevad poliitikud räägivad ka praegu samasugust juttu võidust, läbimurdest ja julgeoleku tagatisest. Vaadake ajaloo tahavaatepeeglisse ja näete, et selline retoorika on rahuldanud ainult poliitikute nartsissistlikke kalduvusi. Strateegilises plaanis oleks pidanud ära kasutama NATO ja ELi liikmelisust läbirääkimiste protsessis ja pressima venelastelt välja selle uue piirilepinguga meie ajaloolise valu kompensatsiooni. Oleksime löönud kaks kärbest ühe hoobiga.

äärikus ja heaolu – ajaloolise ebaõigluse tunnistamine Vene Föderatsiooni poolt ja kahjutasu fikseerimine oleksid neid kahte sammast hästi peegeldanud. Mõlema sümboli mittekaitsmine tõestas, et sisulisi läbirääkimisi ei toimunud. Vägisi jääb mulje, et piirileppe rütm ja sisu dikteeriti ainuisikuliselt Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi juhendamisel. Kuidas edasi? Praegu käratsemine riigikogus enam ei aita. Nn läbirääkimised on peetud, palju aega raisatud, protsessi uuesti kummuli keeramine jätaks lapsiku ja skisofreenilise mulje. Ja mulje on diplomaatias samuti oluline, sestap tuleb mõista neid poliitikuid, kes hoiavad nüüd muljet, teevad tähtsat nägu ja aplodeerivad iseendale. Poliitilise kunsti valda jääb edasistele riigijuhtidele, et kus on sobilik avada nüüd päevakord loovutatud territooriumite hüvitusteks ja okupatsiooni kuritegude kompenseerimisteks. Lavrov mängis üle meie diplomaatilise korpuse, riigijuhid ja rahvusliku väärikuse. See kõik võib tähendada meie poliitilise päevakorra teisenemist, kitsenemist ja võib-olla on venelased osa punkte nüüd üliosavalt marginaliseerinud.

Autor väljendab artiklis isiklikke seisukohti.

äna algab riigikogus Eesti ja Vene piirileppe ratifitseerimise esimene etapp, riikidevahelise lepingu jõustamise teine ja otsustav osa. Protsess, mis sai alguse eelmise aasta oktoobris riigikogu fraktsioonide ühisest ülesandepüstitusest vabariigi valitsusele, on jõudnud riigikokku tagasi. Vahepealne aeg on olnud täis nii töiseid kohtumisi ja debatte kui ka emotsioone, vastandlikke seisukohti ja äärmuslikke arusaamu. Lisandunud on sündmused Ukrainas. Kõige selle taustal selgitan, miks otsustasin toetada piirilepingu ratifitseerimist, ning olen veendunud, et tegemist on Eesti julgeolekut toetava otsusega. Kõigepealt veel kord kindla kahepoolse riigipiirini jõudmise protsessist endast, mis koosneb pärast põhjalikke läbirääkimisi lepingu allkirjastamisest ning seejärel ratifitseerimisest. Kui läbirääkimistel ja allakirjutamisel osalevad osapooled on enamiku ajast koos n-ö ühe laua taga, siis ratifitseerimine toimub parlamentides eraldi ja pole ajas planeeritav ega täpselt kokku lepitav. Küll on ratifitseerimise protseduurid mõlemal osapoolel konkreetselt kirjeldatud. Meil, riigikogus, on tegemist kaheetapilise protsessiga ehk kahe lugemisega, mille käigus sõnastatakse ning pärast teist lugemist pannakse lõpphääletusele vastav riigikogu otsus. Algust tehakse esimese lugemisega täna pärastlõunal. Levima on hakanud küsimus, kas see on lõplik otsus? Ei, see ei ole meie lõplik otsus. See on menetluslik vaheetapp ja seejärel on kord teise osapoole käes. Nüüd saab olema Venemaa kord näidata oma tahet ratifitseerimise algatamise ja esimese lugemise läbi viimisega. Ja siis jälle meie ja siis jälle nemad – nii liigub ratifitseerimine läbi kahe riigi parlamentaarse otsustusprotsessi.

Kui tullakse üle piiri, mis pole päriselt piir, ja rikutakse territoriaalset terviklikkust, milles eksisteerivad hallid tsoonid ja kahtpidi tõlgendused, tekivad reaalsed raskused. Kuidas me suudame usaldada oma lepingu teist osapoolt? Praeguses julgeolekumaailmas ja eriti Ukrainas toimuva taustal on seda tõepoolest väga keeruline teha. Samas küsigem, kas piirileping on sõprusleping? Kindlasti mitte. Kas on tegemist erandliku olu-

korraga? Piirilepingute olemasolu on riikide vahel pigem reegel, mis lisab riikidevahelisse suhtlusse selgust ning riigikaitsesse konkreetsust. Euroopas näeme, et sõprade vahel taanduvad piiriküsimused pisiasjaks, kui räägime omavahelistest piiridest Euroopa Liidu sees. Sootuks vastupidises trendis on piiriküsimuste fikseerimine osapoolte vahel, kellel on vaja julgeoleku huvides kindlat ja fikseeritud piirijoont. Selgus julgeolekuvaldkonnas on meie huvides. See, et ajutise lahendusena toimiv kontrolljoon on toiminud rahuajal, ei anna meile kindlust väita, et see töötaks ka keerulistes situatsioonides. Territoriaalse terviklikkuse säilitamine, põhiseadusliku korra tagamine ning meie iseseisvuse kindlustamine on Eesti riigikaitse kolm peamist ülesannet, mille eest seismise nimel on tuhanded andnud oma riigile vande. Krimmi näitel on küsitud, et kuidas aitab piirileping riigikaitselisi ülesandeid kergemini täita? Sellises stsenaariumis loomulikult ei aitagi. Kui üks pool on võtnud pähe naabri territoriaalse terviklikkuse peale sülitada, siis ta seda ka teeb. Kui tekib usk, et võin teise iseseisva riigi siseasjadesse karistamatult sekkuda, ja süveneb veendumus, et rahvusvaheline õigus muidu kehtib, kuid minu jaoks mitte, siis on tegelikult väga vähe asju, mis aitavad.

ga et need vähesedki asjad, mis meil olemas on, saaks toimida, on vaja meie partneritel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel selgelt ja läbi rahvusvahelise õiguse juhtunut defineerida. Kui tullakse üle piiri, mis pole päriselt piir, ja rikutakse territoriaalset terviklikkust, milles eksisteerivad hallid tsoonid ja kahtpidi tõlgendused, tekivad reaalsed raskused. Need on asjaolud, millega võime teoreetiliselt ühel päeval silmitsi seista. Neid riske peame oma julgeolekupoliitikas ja riigikaitses praegu silmas pidama. Ja võimalusel ka likvideerima. Viimasel ajal on üha rohkem ka küsitud, kas me ei peaks karistuseks ja Ukrainas toimuvale vastukaaluks sootuks keelduma piirileppest? Ratifitseerimisest eemaldumine kui karistus. Kellele? Selgelt fikseeritud riigipiir on üks faktor julgeolekupoliitikas. See ei suurenda iseenesest Eesti julgeolekut, kuid annab teatud situatsioonides selguse, mis võib lõpuks kujuneda mitu korda olulisemaks kui teadmine, et Petseri ja Jaanilinn kuulusid kahe maailmasõja vahel Eestile. Ja lõpetuseks. Eesti on targalt kasutanud kõiki võimalusi, mis meile okupatsiooni lõppemise järel on avanenud. Oleme NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Piirilepe tähendab, et Euroopa Liidu välispiir Venemaaga saab paika, ning nii meil endil kui ka liitlastel on kriisiolukorras selgem, mida tähendab ühele Vabadussõja monumendile kirjutatud lause «Siitsaadik ja mitte kaugemale...».

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Internet – kas Euroopa või USA moodi?

The Economisti ajakirjanik

Euroopa on hakanud jõuliselt kujundama interneti tulevikku. Kui USA on andnud internetis vabad käed suurfirmadele, on europarlamendis vähemalt esialgu peale jäänud kodanikud, kirjutab vabakonna aktivist Siim Tuisk.

ust nädal tagasi kiitis Euroopa Parlament heaks võrguneutraalsust kaitsva ja rändlustasud kaotava seaduse. Seega ei saa mobiilioperaatorid üsna varsti enam nõuda lisatasu Euroopas tehtud kõnede või andmekasutuse eest. Võrguneutraalsuse murdmine oleks tähendanud seda, et teenusepakkujad saaksid kontrollida, millise kiirusega teatud veebileheküljed, nagu Youtube või Postimees, avanevad, ning takistada oma ärihuvidest lähtuvalt Skype’i, Snapchati või Bittorrenti toimimist. Veelgi enam, teoreetiliselt võiks hakata veebilehti nagu kaabeltelevisiooni kanaleid erinevatesse pakettidesse paigutama ja vastavalt müüma. Suured firmad saaksid osta endale positsiooni internetis, tõrjudes teised, sh väiksemad start-up’id välja. Parlamendi otsus ei ole muidugi lõplik, vaid vajab ka uue koosseisu ja liikmesriikide valitsuste esindajatest koosneva ELi nõukogu heakskiitu. Arvestades avalikkuse survet, ilmselt olulisi paragrahve eriti ei muudeta. Ülejäänud maailmal on tekkinud seega põhimõtteline erinevus USA-sisese internetiga, kus tänu ülemkohtu hiljutisele otsusele on

uroopa Kohus kuulutas eelmisel teisipäeval kehtetuks direktiivi, mis sundis sideteenuse pakkujaid salvestama kõiki mobiili- ja internetiühendusseansside olulisi andmeid, et neid nõudmisel võimuorganitega jagada. Kasutajate identifitseerimist lubaval direktiivil oli kohtu sõnul mitmeid puudusi. Esiteks lõi see aluse massjälgimisele, nõudmata samas, et andmesäilitus seostuks kuritegevuse vastase võitluse või avaliku julgeolekuga. Enamgi veel, see rakendus kõigile telefoni- ja internetikasutajatele ühetaoliselt, tegemata vahet nende seaduskuulekusel ning eirates kutsealase saladuse hoidmise kohustust (arstid, advokaadid, pihiisad). Teiseks, andmeid tuli säilitada 6–24 kuud (liikmesriigi enda valikul) olenemata andmetest, nende sisust või säilitamise seaduslikust eesmärgist. See tähendas, et puudus alus, milliste andmete säilitamine oleks olnud vältimatult ja rangelt vajalik. Kolmandaks, puudusid ka objektiivsed kriteeriumid liikmesriikidele määratlemaks ligipääsu andmetele ning nende hilisemat kasutust, mistõttu hindas kohus kontrolli isikuandmete üle ebapiisavaks. Ning viimasena, aga väga olulisena – andmeid ei kohustatud säilitama Euroopa Liidu territooriumil, mistõttu ei oleks tagatud andmete kaitse ja turvalisus (vt ka eespool mainitud USA ettepanekut). Euroopa Komisjoni tegevuse muudab siinjuures silmakirjalikuks see, et olles nii tugevast põhiõiguste riivamisest teadlik vähemalt aastast 2011, kaebas komisjon viis direktiivile vastuseisvat riiki kohtusse ja pani osa neist sunniraha maksma.

Kui Eesti tahab rääkida kaasa interneti tulevikku puudutavas ja säilitada oma eesrindlikku mainet, peavad meie esindajad olema pädevad ja käituma vastavalt ka siseriiklikult.

V versus W

LUGEJATE KIRJAD

võrguneutraalsuse printsiip hetkel murtud. Internetiteenusepakkujate ja sisutootjate vahel käib «sõda» selle üle, kes kellele info liikumise eest maksma peab. Kuna võrgult nõuab kõige rohkem ressurssi video striimimine (sarjad nagu «Troonide mäng» ja «House of Cards» või täiskasvanute meelelahutus), siis on see viinud suured telekomid sõtta Netflixi ja pornotööstuse vastu. Kuna see seadusetõlgendus on alles hiljutine, pole veel selge, kes sellest võidab. Netflix ja paljud teised on sõlminud kahepoolseid lepinguid, mis nende olukorda vähemalt mõneks ajaks kindlustavad, jättes väiksemad teenusepakkujad telekomide meelevalda.

Teatris etendub tükk nimega «Wabadusrist». Eks see ole kirjaniku õigus oma teost pealkirjastada nii, kuidas meeldib. Kuid kui keegi kujutleb, et kahe suure sõja vahelises Eestis kirjaviis selline oligi, siis näitab see asjatundmatust. On seda avalikus kirjasõnas paraku aegajalt näha olnud: et «Wabariik» pidavat tähendama perioodi 1940. aastani. Tõsi küll, et vahetult Vabadussõja-järgsel ajal saksa keele mõju end siin-seal tunda andis – sealt see w-täht ju pärines, mõni eakam inimene ehk ei saanud temast lõpuni lahti. Kuid kirjakeelest puhastati ta ammugi välja. Vaadakem kasvõi (nt fotodelt entsüklopeedias) 1919. aasta rahatähti: neil on «Vabariik» ja arv «viis» v-ga. Raudteevagunitel seisid tähed

«EVR», s.o Eesti Vabariigi Raudtee. Ja nii edasi. Kui mõni ajaleht w-tähte säilitas, siis seepärast, et ei raatsinud traditsioonist loobuda. Ärgem andkem omaaegsetele edusammudele keele korrastamisel nüüd tagurpidikäiku! avo õunapuu

Eesti Vabariigis 1930. aastatel kooliskäinu, Tallinn

Transiidikeskus piiri taha Ust-Lugasse Venemaal, linnulennult 25 km kaugusele Narva jõe suudmest, hakatakse ehitama vedelgaasi (LNG) eksporditerminali. Gaasi tarnesõltuvuse vähendamiseks Venemaast kavandavad Eesti ja Soome LNG terminali rajamist, hankega muudest tarnealli-

Volinik Cecilia Malmström väidab hiljutises pressiteates, et siseriiklikud seadused vajavad täiendamist ainult selles osas, mis on vastuolus ELi õigusega, ning direktiivi kehtetuks kuulutamine ei võta riikidelt õigust kohustada sideettevõtjaid andmeid säilitama varasema e-privaatsuse direktiivi alusel. Selline seisukoht, olgugi samuti silmakirjalik, vastab tegelikult tõele. Kohtu hinnang ei ütle midagi siseriiklike õigusaktide, sh meie elektroonilise side seaduse kohta. Siinkohal kutsun majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi üle vaatama elektroonilise side seadust, et teha kindlaks, kas see riivab kodanike õigusi, ja viima selle vajadusel kooskõlla Euroopa Kohtu otsusega. Ka õiguskantsleril on võimalik elektroonilise side seaduse vastavust põhiseadusele kontrollida. Kui kumbki neist institutsioonidest ei taha seda teha, jääb üle veel taotleda sedasama kohtumenetluse raames.

n ka võimalus, et riigikogu (või mõni saadik) otsustab ise Euroopa Kohtu nõudmistega kooskõlas eelnõu esitada. Näiteks Soome kommunikatsiooniminister Krista Kiuru algatas sama protsessi kohe pärast Euroopa Kohtu otsust, öeldes: «Kui me tahame olla õigusriik ja eeskujulik riik privaatsuse käsitlemisel, siis peavad Soome seadused austama põhiõigusi.» Loodame Urve Palolt kuulda varsti sarnaseid sõnu. Kui Eesti tahab rääkida kaasa interneti tulevikku puudutavas ja säilitada oma eesrindlikku mainet, peavad meie esindajadki olema pädevad ja käituma vastavalt ka siseriiklikult. Praegu käitub proaktiivselt ja kaitseb kodanike õigusi pigem erasektor eesotsas Delfiga, kes on Leedo kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoguni välja läinud. Lisaks loodan, et meie idufirmasid, näiteks Transferwise’i, Bondorat (varem isePankur) jne kiita armastavad poliitikud teadvustavad endale, et näiteks Ameerika moodi võrguneutraalsuse rakendamine või muu õigusliku keskkonna muut(u)mine võib olla piisav, et Eestile au ja kuulsuse toomise asemel kolitakse suurem osa potentsiaalset maksuraha tootvatest tegevustest mujale. Internet ei ole ammu enam vaid «patsiga poistele» huvi pakkuv ala ja kui veteranpoliitikud tahavad parlamenti pääseda, siis on viimane aeg end kurssi viia. Siinkohal on paslik tänada ka meie seniseid europarlamendi liikmeid, kes enamasti otsustavatel hetkedel (pärast korduvaid kirju ja kõnesid) on hääletanud kodanike huvides, minnes kohati vastuollu ka oma saadikurühma enamusega. Aitäh!

katest. Kas need vastassuunalised LNG veosed Läänemerel ka tegelikkuses teostuvad? Veelgi enam – Ust-Lugasse planeeritakse suure maagaasil põhineva, ekspordile suunatud ammoniaagi ja karbamiidi tootmiskompleksi rajamist. See on samade toodete saamiseks, mille tootmine Kohtla- Järvel on seisatud, kuid lootuses taaskäivitamisele veel personali palgal hoitud. Vaevalt saab selles olukorras taaskäivitamisele enam loota. Kas minna tööle Ust-Lugasse? Kuidas see mõjutab sotsiaalset olukorda Ida-Virumaal? Kuidas see kõik mõjutab Soome lahe transpordija saastekoormust? Need on küsimused, mis vajavad analüüsil põhinevaid vastuseid. mihkel veiderma

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

aalul on reeglid, mis määravad, kes kontrollib internetis info liikumist ja kuidas tohib andmeid tulevikus kasutada. Selles asjas on Euroopa valikud ka Eesti valikud – küsimus on selles, kas vaatame otsuste tegemist pealt või juhime ise? Vabakaubanduslepe Ameerikaga vähendab riikide võimalusi erandeid teha. Märtsi alguses toimus Brüsselis TTIP (Transatlantic Trade and Investment Partnership) läbirääkimisvoor, kus ameeriklased tegid ettepaneku mitte seada piiranguid ülepiirilistele andmevoogudele. Maakeeli võib öelda, et näiteks andmekaitse pole piisav põhjus takistamaks sinu info liigutamist Ameerika serveritesse, kus nad on sealsete seaduste alusel kergesti kättesaadavad kohalikele võimuorganitele. Ehk ei mingit Euroopa või Eesti pilve, millest president Ilves räägib ja mis võimaldaks kaitsta meie isikuandmeid firmade või võõrriikide asutuste liigse huvi eest. Kui ka ELi pool selle ettepanekuga nõustub, jääb Euroopa Parlamendile veel võimalus lepet mitte ratifitseerida. Seega tuleks küsida Euroopa Parlamenti pürgivate inimeste käest, kas nad toetavad pigem suurfirmasid või kodanikke kaitsvat positsiooni. Tulevase «vabakaubanduspiirkonna» ja võimaliku digitaalse ühisturu ees seisvad probleemid jäävad europarlamendi uue koosseisu üheks suuremaks väljakutseks.

edward lucas

Kremli laetud sõnavara

kraina on «teravalt jagunenud» «venekeelseks idaks» ja «ägedalt natsionalistlikuks» lääneks. Nüüdseks võimule tulnud opositsiooniliikumine on läbi imbunud «radikaalidest» ja «fašistidest» ning «kukutanud» Viktor Janukovõtši, «demokraatlikult valitud» presidendi. Ukraina konflikti lahtiharutamisel tuleb arvesse võtta Venemaa «seaduspäraseid huve» Ukrainas. Ajakirjandus nõuab lühikesi ja löövaid fraase: meil ei ole aega selgitada igas loos aina uuesti sajandeid kujunenud ajaloo üksikasju ja eripärasid. Kõigis avalõigu klišeedes ja stereotüüpides on terake tõtt. Aga tegelikkus on kõigil juhtudel palju keerukam. Alustame keeleküsimusega. Mida tähendab tegelikult «venekeelne»? Inimene võib kõnelda kodus vene keelt (olgu perekondlikel või kultuurilistel põhjustel), aga ta ei pruugi toetada Vladimir Putini Kremlit. Paljude inimeste identiteet on mitmetahuline ja -kihiline: nad võivad tunda, et nende juured on ühel maal, kuid nende poliitilised eelistused on seotud teisega (ja keeleliselt võivad nad olla seotud sootuks kolmandaga). Kremli kõnepruugis levinud «kaasmaalane» on pealtnäha õigustatud alus sekkumiseks, aga see ei ole sugugi korralik kategooria. Kuidas saadakse «kaasmaalaseks» – ja eriti, kuidas lõpetatakse «kaasmaalaseks» olemine? Kas vene päritolu Eesti või Läti isamaaliste tunnetega elanik on «kaasmaalane» sellest hoolimata, tahab ta seda või mitte? Kas välismaalane saab «kaasmaalaseks», kui ta õpib ära vene keele ja toetab Kremli poliitikat? Samamoodi eksitavad on geograafilised kategooriad. Kremli-meelsus ei ole Ida- ja Lõuna-Ukrainas üldlevinud. Geopoliitika tugitoolieksperdid, kes kõnelevad maa jagunemisest ja jagamisest, ei suvatse isegi mõelda, mida see tähendab vähemustele, kes jäävad «valele» poolele. Ohtlik sõna on ka «natsionalistlik». Lääne-Ukraina «natsionalistid» tunnevad suurt uhkust oma keele ja kultuuri üle ning neil on ajaloost teistsugune arusaam kui maa teistes osades elavatel inimestel. Aga see ei tähenda veel, et nad põlgavad kaaskodanikke, kelle emakeel või mõtteviis on teistsugune.

ellised väljendid nagu «fašist» ja «nats» ütlevad tavaliselt rohkem ütleja kui nende kohta, kelle pihta neid paisatakse. Nõukogude ja nüüd Venemaa propaganda läbiv motiiv oli siduda kogu Nõukogude-vastane tegevus Kolmanda Reich’i toetamisega. Lääne-Ukrainale osaks langenud Nõukogude okupatsiooni manamine ja nende austamine, kes sellele vastu astusid, ei tähenda sugugi Hitleri toetamist või kaasosalust holokaustis. «Demokraatia» mõistelgi on oma puudused. Valimised on tähtsad. Kuid see, kes määrab nende korraldamise tingimused ja mis juhtub valimiste vahel, on sama tähtis, kui mitte tähtsamgi kui see, kes valimised võidab. Janukovõtš võitis 2010. aastal suhteliselt vabadel valimistel. Ent see ei andnud talle õigust tallata jalge alla põhiseadus või alustada groteskini ulatunud oma taskute täiskühveldamist riigi rikkustega. Ohtlik on käsitleda valitsust kui loodusseaduste alusel ainult kindlal rajal toimivat suurust: tegelikkuses on eraldusjooned ja käitumisviisid hägused ning tulemused tihtipeale ideaalist kaugel ja vastuolulised. Seadused, mis võetakse korrumpeerunud parlamendis vastu kätemerega, ei loo sugugi samasugust õiguslikku keskkonda nagu korralikult läbi arutatud meetmed, mida võtavad vastu rahvasaadikud, kes tõepoolest esindavad oma valijate tahet. Kõige ohtlikum on aga kõnelda «seaduspärastest huvidest». See loob ainult veel paremad tingimused naabritevahelise vaenukiskumise õhutamiseks. See tee viib katastroofini – ja me oleme sel teel juba niigi ohtlikult kaugele läinud.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KUNST. Jevgeni Zolotko oskab ruumi omapära geniaalselt ära kasutada.

Zolotko helged lapsepõlved arvustus krista piirimäe kunstikriitik

Jevgeni Zolotko

«Leigus» Avatud Tartus Nooruse galerii keldrikorrusel 19. aprillini

evgeni Zolotko loomingust kirjutamine muutub üha vaevalisemaks. Kui eelmine monumentaalne kuueosaline näitus toimus Tartu kunstimaja pööningul (vt PM 03.10. 2012), kus aknast paistev taevas pani tolmuste asjade keskel mõneks hetkeks mõtlema oma hinge rännakutest tuhandete aastate taha ja ette, kõrgele ja kaugele, siis nüüd roostes torude ja aukliku põrandaga lagunevas keldris on kõik mõrane ja sumbunud. Ma ei tea kunstnikku, kes oskaks nii geniaalselt ära kasutada ruumi omapära ning panna kõnelema igas ruumis vaid kaks-kolm näiliselt täiesti mõttetut asja. Dialoogi tekkimine võtab aega, see toimub pärast pikka viibimist keldris, pärast seoste leidmist justkui kokkusobimatute esemete vahel, muusika ja häälte kuulamist. Sümboolika algab juba sellest, et keld-

ri labürinti sattununa ei tea, kust algab ekspositsioon, kuhu minna. Lõpuks leiab eksleja ühe pika ruumi otsaseinas foto õnnelikust pisipoisist, kel korv käes. Poiss seisab tee ääres, mis jätkub piki põrandat halli eluteena. See on ühelt poolt sirge ja ilusa profileeringuga, teiselt poolt krobeline ja mullitav. Friisil on sees praod; mida kaugemale lapsepõlvest, seda tihedamad, ja lõpuks on profileeringu asemel ainult üks mudane kaos. Teises ruumis on foto õigeusu kiriku taustal istuvatest lastest, kel pärjad peas. Samas riiulitel olevad vaasid on katki ja see on toimunud pärast seda, kui nad olid juba nurgas olevast vormist välja tulnud, siis täiesti tervena. Seal on kaks ruumi treppidega. Ühel trepil ei ole algust ega lõppu. Teisel on need olemas. Kõnnin üles ja näen ainult taburetti vana poolkõrbenud tekiga. Kõrvus kõlab heliredel ja monotoonne tekst. Need kiretu häälega jutustatud lood tänapäeva elust, surmadest ja mõrvadest on võib-olla tähtsaim võti näituse pealkirja «Leigus» mõistmiseks. See pealkiri on võetud evangelist Johannese läkitusest Laodikeia kogudusele: «Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh, oleksid sa ometi külm või kuum!

Jevgeni Zolotko mõtiskleb ajalise foto: margus ansu ja ajatu üle.

Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.» Zolotko annab nendele sõnadele nüüdisaegse tähenduse: inimesed on muutunud ükskõikseks nii oma ligimeste kui kõrgemate ideede vastu. Ühes ruumis näeme üht tervet ja üht katkist kraanikaussi. Näituse proloogis nn viltuses majas olid kõik kolm kraanikaussi terved. Need sümboliseerisid külma, kuuma ja leiget vett, seda vett, mis kuumaveeallikatest jõudis mööda akvedukti Laodikeiasse leigena ja millekski ei kõlvanud, nagu arvatakse. Nüüd on ainult üks kraanikauss terve. Milline? Videos teeb üks mees katset kalakesega, kes jääb ellu –196-kraadises lämmastikus. Kala on Kristuse sümbol. Seda katset vaatab rõõmsa imestusega pealt üks poisike. Järjekordne õnnelik lapsepõlv ja ainuke positiivne sõnum. Kuidas läheb aga teistel jumalatel? Üle keldri laiali on riputatud kreeka jumalad ja neid kaitsev klaas on jäätumas. Me ei näe järgnevat. Zolotko haruldane kunstiteos mõtiskleb ajalise ja ajatu üle, kuid ise on see väga ajaline ja seda saab näha, õigemini seal sees saab olla ainult 19. aprillini. Ning väljudes mõistad, et antud kontekstis on sümboolne ka galerii nimi Noorus.

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Arne Mikk ja tema «Pikk jõulueine»: Rauno Elp (vasakult), Teele Jõks, Janne Ševtšenko, Mart Laur ja Oliver Kuusik aktsioonis.

foto: toomas tatar

OOPER. Estonia teatri vanameister Arne Mikk tähistab reedel oma 80. sünnipäeva ooperiga.

Kõigi teede pikkus ajas on võrdne? arvustus alvar loog ooperikriitik

Paul Hindemith

«Pikk jõulueine» Dirigendid Risto Joost ja Vello Pähn Lavastaja Arne Mikk Esietendus 12. aprillil Estonia teatri kammersaalis

stonia teatri lavastaja ja kauaaegne peanäitejuht Arne Mikk kinkis oma 80. sü n n ipäe v a k s enesele ning Estonia ooperitrupile ja -publikule ühevaatuselise

ooperi «Pikk jõulueine» (1961) lavastuse. Tegu on Paul Hindemithi viimase, vähetuntud ja esitamisest peaaegu täielikult «pääsenud» muusikadraamaga. Teose valik tundub olevat programmiline: elu- ja teatridramaturgia on pandud siin üksteisega hingelõikaval moel riimuma. Mikk kasutab oma suurt sünnipäeva elu püsiväärtuste meeldetuletamiseks. Mis sest, et kohatise matusemeeleolu hinnaga. Thornton Wilderi samanimelise näidendi põhjal valminud libreto on unenäoline, kiretult poeetiline ja kainelt (järele)mõtlik. Wilder ja Hindemith portreteerivad selles ooperis aega. Aeg on teatavasti surma varjunimi – sile ja suupärane eufemism meid kõiki parata-

matult tabava saatuse depersonifitseerimiseks. «Pikk jõulueine» kujutab enesest aga katset aega isikustada, näidata teda aktsioonis, vaadata talle silma. See on ühe perekonna, täpsemalt nende maja jõululaua lugu. Jõuluõhtu ja laud esinevad selles teoses kui teatud konstandid – nende ajal/taga saab kogu pere aastas korra alati kokku. Ooper esitab nii sõnalises kui ka muusikalises dramaturgias pühade tsüklilist taastulemist, tegelaste vabalangemist läbi elu. Nelja põlvkonna 90 aastat vältav lugu mängitakse laval maha 50 minutiga. Hindemithi ooper näitab aja kiretut loogikat. Kõik tegelased on selles loos kõrvaltegelased; kõigest statistid, kes liiguvad

kaadrist (ehk jõululaua tagant (ehk elust)) läbi nagu puude varjud üle hoovimuru lühikese päeva jooksul. Igaühel on ainult mõni minut eetriaega: mõni repliik ilmast, lastest ja äriasjadest ning juba aeg minna. Ilma et laval (ehk elus) üldiselt sellest suuremas plaanis midagi muutuks. Autorid näiksid kui osutavat, et ajaloo sisemine tõde, ilu ja valu peituvad selle kirjeldatud loogika kiretuses. «Pikk jõulueine» on ooperina justkui kiirkerimisega vaadatud film: tegelased ja olukorrad sulavad üheks, tekivad mustrid, mida normaalkiirusega vaadates ei märkaks. Pinnale kerkivad korduvad repliigid ja misanstseenid, riimuvad elusaatused. Neid saadavad korduvad

motiivid muusikas. Aeg ei häbene ennast korrata ning selle teose autorid ei heida talle seda ette. Mikk on hoidunud selle žanrimääratluselt tragikomöödiaks ristitud teose lavalepanekul nii traagilistest kui ka koomilistest rõhuasetustest, tema lähenemisnurka kannab teatav nimetu melanhoolia. Miku lavastuses on selgelt rohkem sentimentalismi kui Wilderi libretos ja Hindemithi muusikas. Lavaruum oli funktsionaalne ja maitsekas (kunstnik Kristi Soe). Lihtsa, ent leidliku aja dünaamikat väljendava võttena toimis portreede galerii seinal. Suure taustapildi vahetumise loogika oli järgitav, ent minu meelest sisuliselt mitte eriti jär-

jekindel. Pisut võiks ette heita ka seda, et jõuluaja kontekst oli laval jäetud visuaalselt markeerimata (kui mitte arvestada ehtimata kuuske, mis jäi peaaegu väljapoole lavaraami). Laval käis kokku kümme lauljat ehk umbes pool Estonia ooperisolistidest koos paari külalisega. Lühikeste, ent suurt täpsust ja head partneritunnetust eeldavate retsitatiivsete partiidega, kus sees ka sprinterlikud sooloosad, said kõik suurepäraselt hakkama. Enamiku karakterite puhul tuli vananemist väljendada vokaalsete vahenditega. Eriti nauditavaks kujunesid paar piano’s ansamblistseeni. Estonia kammerorkestrit dirigeeris esietendusel kindlakäeliselt Risto Joost.

16 || SPORT || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Cristiano Ronaldo on väljas. Madridi Reali peatreener Carlo Ancelotti kinnitas, et tänases Hispaania karikafinaalis mängitakse ilma meeskonna superstaarita.

TENNIS

Ivanov alustas võimsa võiduga Vladimir Ivanov (ATP 564.) alustas Kasahstanis peetavat 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiri kindla võiduga, kui alistas avaringis 6:1, 6:0 kohaliku mängija Kaisar Bekimovi (ATP 1828.). Teises ringis kohtub Ivanov ukrainlase Dmitro Badanoviga (ATP 688.), kes mängis 7:6 (4), 6:3 üle rumeenlase Andrei Soltoianuse.

VORMEL-1

Ricciardo karistus jääb kehtima Rahvusvahelise Autoföderatsiooni (FIA) apellatsioonikomisjon teatas, et ei rahulda Red Bulli vormel-1 võistkonna apellatsiooni seoses Daniel Ricciardo (pildil) tulemuse tühistamisega hooaja avaetapil Austraalias. Teisena lõpetanud Ricciardo tulemus tühistati, sest vormeli kütuse vooluhulga andur ei vastanud FIA nõuetele. Red Bull väitis vastulauses, et FIA tarnitavad andurid on vigased ning seetõttu olid nad sunnitud kasutama oma andurit. Lisaks võttis Red Bull seisukoha, et FIA direktiivid kütuseandurite kasutamise kohta ei oma tiimidele siduvat jõudu. Ka see arvamus kutsus esile FIA meelepaha.

väravat

lõi Tarvo Kunz 45 tunni pikkusel saalijalgpallimatšil, mis peaks jõudma Guinnessi rekordite raamatusse.

Aivar Rehemaa tunnistati eelmise aasta Eesti parimaks suusatajaks ning jätkab distantsikoondise liidrina.

KÜSIMÄRGID. Kas sprindikoondise treener Christoph Schmid jätkab ja Andrus Veerpalu asub distantsisõitjaid juhendama?

Suusakoondises kuus meest, ei naisi, ei peatreenerit jaan martinson

JALGPALL

reporter

Cityt ja PSGd võib oodata karm karistus Briti ajalehe The Telegraph andmetel avalikustab Euroopa Jalgpalli Liit (UEFA) sel nädalal, et suurklubid Manchester City ja Paris Saint Germain (PSG) on mõistetud süüdi Financial Fair Play (FFP) ehk rahalise ausa mängu reeglite rikkumises. Nimelt on mõlemad klubid rikkunud reeglit, mille alusel ei tohtinud klubi kahjum hooaegadel 2011–2012, 2012–13 ületada 45 miljoni euro piiri. Manchester Cityl on nimetatud ajavahemikul kahjum aga ligi 180 miljonit eurot. Nii City ja PSG on üritanud Financial Fair Play reeglist mööda hiilida, sõlmides sponsorlepinguid pururikaste ettevõtetega. UEFA reeglid näevad aga ette, et igasugused tehingud firmadega, mis on seotud klubi omanikega, ei avaldu klubi eelarves.

Hokikoondis lõpetas MMturniiri võidukalt

Cavendish keskendub Tour de France’ile

Eesti meeste jäähokikoondis lõpetas Serbias peetava 2. divisjoni A-grupi MM-turniiri kaotuseta, eile alistati viimases kohtumises 6:1 Belgia. Eesti eest viskasid kaks väravat Artjom Gornostajev ja Robert Rooba, ühe värava lisasid Andrei Makarov ning Roman Andrejev. Eesti oli juba enne eilset kohtumist kindlustanud pääsu 1. divisjoni B-gruppi.

Omega PharmaQuickStepi rattameeskonna mänedžeri Patrick Lefevere’i sõnul jääb Mark Cavendish tänavusest Itaalia velotuurist ilmselt eemale, et keskenduda Tour de France’ile. «Cavendish kulutas Girol etapivõitude ja aktiivseima ratturi särgi nimel palju energiat ega taastunud Touriks. Soovime tänavu seda vältida,» rääkis Lefevere.

foto: liis treimann

urdmaasuusatamisel on rasked ajad. Helged päevad, mil võis moodustada Aja B-koondise, lisaks naiskonna ning toetada ka kesiste tulemustega sportlasi, on ajalugu. Tuleval hooajal on koondislasi kuus – neli distantsisõitjat ja kaks sprinterit –, nende seas pole ühtki naist. Eilne suusaliidu murdmaakomitee koosistumine Tartus kestis ligi viis tundi. Esmalt kuulati treenerite ettekandeid lõppenud hooajast, kuid ühtset hinnet talvele ei pandud. «Iga treener tõi välja plussid ja miinused, mis võeti teadmiseks,» kommenteeris spordidirektor Raul Olle. Koondiste moodustamine palju aega ei võtnud, sest nagu suusaliidu peasekretär Jaak Mae selgitas, oli seisukoht selge: kes normid täitnud, see sees, kes mitte, see väljas. «Otsustasime seekord erandeid vältida,» tõdes Mae. «Eelarve on pingeline, EOK toetus vähenes mullusega võrreldes 60 protsenti ja ega sponsoridki meie juurde avatud rahakotiga tõtta. Järgmised poolteist kuud tuleb

teha pingelist tööd, pidada läbirääkimisi seniste toetajatega ja otsida uusi ning alles siis võime öelda, millised tingimused saame suusatajatele tagada.» Reglemendi järgi pääsesid koondisse need, kes tänavu MK-punkte said ehk distantsisõitjad Aivar Rehemaa, Karel Tammjärv, Algo Kärp ja Raido Ränkel ning sprinterid Peeter Kümmel ja Siim Sellis. «Neile kuuele tagame kaks liustikulaagrit, esimese lume laagri ning osalemise MKetappidel, kui nad sinna katsevõistluste kaudu pääsevad,» rääkis Olle. «Ülejäänud peavad ise – isiklike sponsorite ja klubide toel – hakkama saama. Olen sportlastega rääkinud: Anti Saarepuu võib suusatamisega lõpparve teha, Kaija Udras teeb, kuid Timo Simonlatser, Kein Einaste, Eeri Vahtra ja viis naist jätkavad oma jõududega ning üritavad end tulevikus koondisse murda.»

Naistega on nõnda, et Triin Ojastele, Piret Pormeistrile, Tatjana Mannimale, Laura Albale ja Heidi Rajule eraldatakse pisuke treeningtoetus, parimad saadetakse MK-etappidele – Eesti saab välja panna naiste seas ühe sprinteri ja ühe distantsisõitja – ning nelik viiakse Faluni MMile teadet sõitma, kui tase lubab.

Vägivaldne oleks arvata, et kaheksa kuuga, mis Schmid meid treenis, jõuab midagi olulist korda saata. Suusasprinter Peeter Kümmel

Tavapäraselt pannakse MKetappidele sõitjad paika Olose esimese lume võistlustel ning kui seal mittekoondislased paremaks osutuvad, saavad neistki privilegeeritud. Ehk siis suusaliit sõidutab nad võistlustele ning enne Kesk-Euroopa etappe mäestikulaagrisse.

Saarepuu kaalub karjääri lõpetamist Sprinter Anti Saarepuu (pildil) sai alles eile teada, et koondisse ei mahu. «Samas oli see aimatav, talv läks ju nässu, tulemust polnud,» tõdes Saarepuu. «Kaks kuud ei saanud terviseprobleemide tõttu üldse trenni teha ning ka ülejäänud aja vindusin.» Järgmise kahe nädala jooksul otsustab Saare-

puu, mis edasi: «Teen täiendavad terviseuuringud, sest aeg-ajalt annavad probleemid end tunda. Tahan 10–15 aasta pärast normaalselt elada, mitte olla tühjakspigistatud sidrun. Käin ka sponsorid läbi ning uurin, kas ja millises mahus nad mind ai-

data soovivad. Pean ju nüüd oma rahakoti toel läbi ajama. Poole teraga ma kindlasti ei jätka – kas suusatan täiega või loobun. Kui loobun, pean töökoha leidma. Meil siin Võrus on võimalusi vähe, ilmselt tuleb pealinna kolida.» PM

Nüüd treeneritest. Distantsisõitjad jätkavad eelmise aasta süsteemis, kus igal on personaalne juhendaja – Rehemaal Anatoli Šmigun, ülejäänuil Mati Alaver – ning koondisel peatreenerit pole. Sprinteritega on keerulisem, sest šveitslasele Christoph Schmidile pole võimalik töötasu mulluses mahus maksta. «Schmid teab seda. Järgmisel nädalal teeme talle pakkumise ja siis kuuleme, kas ta on pakutuga nõus või ei ole. Loodame, et on, sest varuvariantidele me esialgu ei mõtle.» Peeter Kümmel, Eesti esisprinter, leidis, et Schmid peaks kasvõi nui neljaks treenerina jätkama: «Tal on ideed ja visioon. Vägivaldne oleks arvata, et kaheksa kuuga, mis ta meid treenis, jõuab midagi olulist korda saata. Treener pole võlur ja projekt peaks jätkuma. Sain temalt palju positiivset ja olen veendunud, et suudan veel areneda. Minu sõna paraku ei maksa. Alaliidu asi on otsustada, minu asi treenida.» Ent mis saab Veerpalust, keda sooviti tuua distantsimeeste treeneriks? Olle sõnul selgust veel ei ole: «Võimalus Veerpalu treeningtöösse lülitada pole kindlasti kadunud. Otsime võimalusi, sest me ei saa talle esialgu tagada väärilisi tingimusi.» Lõpetuseks valis murdmaakomitee lõppenud aasta parimad suusatajad. Meestest pälvis tiitli Aivar Rehemaa, naistest Triin Ojaste.

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Leok võitleb vastaste ja põlvevigastusega analüüs peep pahv

sporditoimetuse juhataja

alve lõpus operatsioonil käinud Tanel Leoki põlv oli juba paranemas, kui ta pühapäeval Itaalias Trentinos peetud MM-sarja neljandal etapil lõi selle sõidu käigus vastu maad ja tegi liigsele nii palju viga, et pidi esimese sõidu katkestama ja teiseks stardiks valuvaigisteid neelama. Kuigi alguses võis vahejuhtum näida tühisena, sai talvisest lõikusest paranemine igatahes tagasilöögi, sest teisipäeval eemaldasid tohtrid süstlaga ta põlvest verist vedelikku. «Kui nüüd järgmise kahe nädalaga põlv märgatavalt ei parane, tuleb ette võtta midagi tõsisemat,» tõdes Leok.

Aega taastumiseks pole MM-sarja kuninglikus MX1klassis oma 11. hooaega sõitev Leok asub pärast nelja etappi punktitabelis harjumatult madalal, 18. kohal. Karjääri jooksul kolm MMetappi võitnud ja rohkelt poodiumikohti noppinud Leoki tänavused tulemused võivad panna tavalist spordisõpra kulmu kergitama ja arutlema, kas 28-aastase krossimehe parimad päevad on möödas. Tegelikult on aga Leok nende vä-

hestegi punktide üle õnnelik, kuna ettevalmistus hooajaks jäi poolikuks. «Kolm nädalat enne esimest MM-etappi käisin põlvelõikusel, kus kõrvetati kokku osa rebenenud sidemeid. Seepärast sain enne esimest võistlust teha vaid neli treeningut,» rääkis Leok. Ta lisas, et pärast sellist operatsiooni kulub taastumiseks kuus nädalat, ent temal tuli piirduda poole lühema ajaga. «Probleem tekkis sellest, et põlv käis liigesest välja. Ma ei saanud kohe arugi, aga arstid panid selle paika tagasi. Kuna hooaja algusega läks väga kiireks, sõitsin esimestel etappidel teadlikult aeglasemalt, et võtta ära kasvõi vähesed punktid,» kirjeldas ta. Olukorra tegi keerulisemaks seegi, et hooaja esimesed võistlused peeti Kataris, Tais ja Brasiilias ning treenimise ja ratta seadistamise asemel tuli hoopis palju lennata. Tegelikult ei piisanud hooajaeelsest lõikusest Leoki põlve kapitaalseks remondiks. Esimene ristatiside on tal endiselt katki ja sõidu ajal aitab põlve koos hoida tugev tugiside ja teip. Ristatisideme lõikus eeldaks aga kuue kuu pikkust pausi ja seepärast pole krossimees seda sammu ette võtnud. Seda enam, et sõita ta siiski sai ja enne Itaalia võistlust hakkas ka vorm paranema. «Lõpuks ometi õnnestus mul tsiklit proovida ja endale sobivalt seadistada,» rääkis Leok. «Kiirus hakkas kohe pa-

ranema, Trentino etapi ajasõidus sain neljanda koha. Nägin, et hoog on juba täiesti olemas, nüüd vajan võistlussõidus rohkem enesekindlust, kuid selleks on vaja jälle omakorda rohkem sõita.»

Loodab naasta tippu Tagasilöögid pole Leokilt sõiduisu röövinud ning ta loodab tippu naasta. MM-sari olevat muutunud konkurentsi poolest küll tihedamaks, kuid esimeste meeste hoog pole Leoki hinnangul üle jõu käiv. «Nendega konkureerimiseks vajan veidike aega, et oma sõidu leidmiseks kõik detailid kokku panna,» nentis ta. «Usun, et olen selleks võimeline.» Leoki viimane poodiumikoht jääb 2012. aasta sügisesse, mullu rikkus tema hooaja rangluumurrust tingitud paus ja keset hooaega raskustesse sattunud tiimi vahetus. Eile käis igapäevaselt koos perega Belgias elav Leok koos pisipoegade Sebastiani ja Travisega lõbustuspargis. Pikaks puhkuseks pole siiski aega, juba nädalavahetusel kihutab motokrossi eliit Bulgaarias, seejärel peetakse nädal vahet ja siirdutakse Hollandisse, legendaarsele Valkenswaardi rajale. Võimalik, et pärast seda võistlust põikab Leok korraks ka Eestisse. «Tartus on üks huvitav võistlus, võib-olla õnnestub tulla sinna sõitma. Kui ei, siis järgmine võimalus on juunis, kui kodus toimub meie oma võistlus,» rääkis Leok lähituleviku optimistlikumast kavast.

Tanel Leok TM tiimi värvides MM-sarjas kihutamas.

Dilys palus vabandust ja jääb mängima Rocki ridadesse KORVPALL. «Palun vaban-

dust kõikidelt meeskonna toetajatelt, sponsoritelt, fännidelt ja korvpalliavalikkuselt. Saan aru, et minu käitumine nädalavahetusel ei olnud korvpallurile kohane ja jättis märgi kogu meeskonnale. Annan endast jä-

relejäänud hooaja jooksul parima, et TÜ/Rock võidaks maikuus Eesti meistri tiitli.» Selliste sõnadega esines eile Tartu Rocki leedulasest leegionär Vilmantas Dilys. Möödunud nädala reedel alkoholiga liialdanud ja laupäeva hommi-

Hokikoondis tõestas, et kuulub kõrgemale JÄÄHOKI. Eesti jäähokikoon-

dis alistas Serbias toimunud 2. divisjoni A-grupi MMil kõik vastased. Viimati võideti eile 6:1 Belgia. Täiseduga turniiri võitnud Eesti koondise mängijad tõestasid, et nende koht on vähemalt astme võrra kõrgemal. Seda kinnitas Vikerraadiole antud intervjuus ka koondise üks liidreid Robert Rooba. «Mängisime terve turniiri kindlalt ja tõusvas joones. Iga mänguga sulandus treenerite pakutud mängujoonis mängijatesse ja lõpuks said juba kõik hästi aru, mida neilt nõutakse,» rääkis Rooba. «Belgiaga kohtumine oli kõige raskem, ent skoori põhjal võib ütelda, et näitasime oma parimat mängu.» Eesti jäähokikoondises on uute treenerite eestvedamisel käimas põlvkondade vahetus ning suure osa koondisest moodustavad noorema põlvkonna mängijad. Rooba ei osanud hinnata, kas uus koondis on parem näiteks paari aasta tagusest meeskonnast. Sellest saab

Eesti meeste jäähokikoondis. foto: erik prozes

märksa selgema pildi tuleval aastal, kui Eesti alustab mänge MMi 1. divisjoni B-grupis. Küll aga kiitis Rooba uute juhendajate pakutud mängujoonist. «Mullu oli see suhteliselt kaootiline, nüüd aga märksa selgem. Samas on selge, et lühikese ajaga on raske midagi väga keerulist õpetada,» nentis ta. Tegelikult kindlustas Eesti turniiri võidu juba esmaspäeval, eilne võit kindlustas aga mäekõrgust üleolekut kinnitavat täisedu. PM

kul veel ebakaine olnud leedulane jäi peatreener Gert Kullamäe otsusega Balti liiga pronksimängule Soome suunduvast bussist maha. Eile hommikul kogunes meeskond taas treeningule ja Dilys oli kohal. «Rääkisime te-

maga nii nelja silma all kui kogu meeskonna juuresolekul. Vilmantas vabandas nii minu kui meeskonna ees ning kinnitas oma valmisolekut hooaja lõpuni keskenduda vaid mänguväljakul toimuvale,» sõnas Kullamäe. Peep Pahv

foto: tm ricci racing

18 || TERVIS || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

KAALUST ALLA. Paljud levinud dieedid toovad vaid kaalu ajutise vähenemise,

Mida äärmuslikum dieet, tiina kaukvere reporter

arbija24 uuris erinevates foorumites, milliseid dieete sealsed külastajad soovitavad katsetada ning milliseid nõuandeid järgides on keegi ihaldatud kaalu saavutanud või vähemalt selle lähedale jõudnud. Soovitusi palusime kommenteerida toitumisnõustajal Külli Holstingul, kes nõustab teiste seas Pelgulinna raseduskeskuse ja naistekliiniku patsiente. Holsting tunnistas, et tema ei usu eriti ajutist ja pealtnäha tõhusat kaalulangetusmeetodit. «On dieete, mis mõjuvad väga kiiresti, lühikese ajaga võetakse kaalust alla, aga juhtub see meie kehas just vee arvelt. Samamoodi, kui me oleme näljadieedi peal, saame väga vähe kaloreid, siis meie keha saadab signaali, et tegemist on näljahädaga, ja kogub esimesel võimalusel kõik tagasi ja salvestab veidi järgmise näljahäda jaoks ette,» põhjendas Holsting. Nii hakkavad naised end suveks bikiinivormi näljutama, aga suve lõpuks on samad kilod või natukene rohkemgi tagasi kogutud. «Söömiskäitumist tuleks muuta ikkagi püsivalt. Pigem teha seda väikeste sammudega, tekitamata kehale suuremat stressi. Väikesed sammud kinnistuvad kiiremini,» selgitas Holsting, kelle sõnul tuleb meeles pidada, et mida radikaalsem on muutus, seda koormavam ja stressirikkam on see kehale. Päris paastu Holsting kellelgi omal käel kodus proovi-

da ei soovita, sest teadmatuses kiputakse kehale liiga tegema. «Lihtsam on võtta igapäevasesse menüüsse maksa toetavaid toiduaineid ja vähem maksa koormata.» Paastu puhul hakkab keha tema sõnul kasutama rasvarakke energia tootmiseks. Rasvarakkudes on üleliigsed toksiinid, mida keha ei ole suutnud väljutada. «Tõstame kiiresti keha toksilist koormust, sellepärast võivad paastuga kaasneda väga tõsised kõrvalnähud – peavalu, iiveldus, külmavärinad ning süveneda võivad olemasolevad terviseprobleemid» põhjendas Holsting. Isegi lühiajaliseks paastuks tuleb end korralikult ette valmistada ja planeerida tavasöömise juurde naasmine. Seetõttu soovitab Holsting hoopis maksapuhastusperioodi (nädal või kaks), mille vältel süüakse kergemat erimenüüd, mis koosneb maksa toetavatest toitudest. Loobuda tasub kohvist, nisutoodetest, alkoholist ja suhkrutest. Vähendada tasuks piimatoodete hulka. Menüüs tuleks hoida maksa toetavaid tsitruselisi, kapsalisi, küüslauku, kaunvilju, sibulat, peeti ja porgandit jne. Hommik võiks alata puuviljasalatiga, millele võib peale puistata kõrvitsaseemneid ja kreeka pähkleid. Vahepalaks sobib hästi täisteraleib hummusega või granaatõun. Lõunaks soovitab Holsting teha näiteks kala suvikõrvitsa ja maguskartuliga. Õhtusöögiks oleks ideaalne porru-aedoa ja kartulisupp ning kõrvale täisteraleib hummusega. Alternatiiviks võiks olla aga riisi-läätseroog segasalatiga. Päeva jooksul tuleks juua klaas värsket mahla, taimeteed ning piisavas koguses vett.

Arbuusipaast Päeva jooksul tuleb süüa kilo arbuusi keha iga 10–15 kilogrammi kohta. Nii lubatakse dieeti pidada maksimaalselt viis päeva – keha peaks vabanema jääkainetest ja üleliigsest veest. Kuna arbuus sisaldab erinevaid vitamiine, rauda ja magneesiumi, koosneb aga suures koguses veest, peetakse seda heaks dieettoiduks. Neerukivide, diabeedi ja kõhunäärmehaiguste korral seda ei soovitata.

KOMMENTAAR:

See on ühekülgne vee- ja puuviljasuhkrurikas dieet. 70-kilone inimene peaks sööma 7 kg arbuusi päevas. Kindlasti tõstab see veresuhkru taset ja tekitab näljatunnet. Soolestik vajab kiudaineid, muidu kaasneb kõhukinnisus, ehkki vedelikku tarbitakse palju. Selles dieedis puudub ülivajalik valk. Kui näiteks enne lõikust on vaja kiiret kaalulangust saavutada, siis kasutatakse teinekord väga ebatervislikke menüüsid. Niisama ei ole sellisel lühiajalisel dieedil või paastul mingit mõtet. Näljutades saadakse ehk kolm kilo alla, aga esimesel võimalusel võtab keha neli-viis kilo juurde.

Veepäev Veepäeva pidajad usuvad, et puhastavad nii organismi jääkainetest. Juuakse palju puhast vett või taimeteed. Samas peaks paastupäevale eelnev päev kuluma ettevalmistusele ning paastujärgne päev taastumisele. Siis juuakse palju taimeteed ja süüakse kergemaid toite (puu- ja juurviljad).

KOMMENTAAR:

Kindlasti peaks see olema koormusest vaba päev, mil inimene palju puhkab. Arvestada tuleb sellega, et tunneme väsimust, peavalu ja närvilisust, sest see on kehale suur stress. Veepäeva võib pidada, kui on mõni terviseprobleem, näiteks toidumürgitus, ja tuleb anda kehale puhkust, et haigusega võidelda. Mingit olulist raviefekti kord kuus peetavad veepäevad ei oma. Kui on viis toidukorda päevas, siis ühe neist võib asendada näiteks smuutiga. Jälgida tuleb, et smuuti ei läheks väga magusaks, sest siis kerkib kiiresti veresuhkrutase. Värskelt pressitud mahl on samuti toitaineterikas ja annab energiat.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

natukese aja pärast on esialgne kaal ja mõni kilo rohkemgi tagasi.

seda ajutisem tulemus

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

GI-dieet G

Maggie dieet Neljanädalane dieet, mida da ei tohi katkestada. Süüakse se kolm korda päevas. Igapäevane ne hommikusöök koosneb paarist keedumunast, poolest apelsinist või greibist. Lõunasöögiks on ülepäeviti puuviljad. Muidu muna, köögiviljad või liha. Õhtusöögiks on taas kaks keedetud muna ja apelsin või kanaliha, köögiviljad. Kokkuvõttes koosneb dieet väga suures kogusest munast ja puuviljadest. Rangelt tuleb hoida silma peal toidukogustel ning neid vahetada ei tohi.

KOMMENTAAR: Kaloreid on vähe ja valk hoiab kõhu täis. Palju muna ja liha, mille tõttu võib kõht kinni jääda. Õhtusöögiks on enamasti liha, isegi köögivilju ei soovitata liha kõrvale. Liha tekitab muidugi täiskõhutunde. Küsimus on, miks on menüüs röstitud saiaviil, aga mitte tume rukkileib. Üsna suvaline menüü tundub. Soovitatakse ühe hingetõmbega joomist, et ei tekiks turseid – see on täiesti arusaamatu. Vett ei tohiks väga palju enne sööki üldse juua, sest see lahjendab maomahlu ja toit seedib aeglasemalt. Muidugi on siis kõht kauem täis, kuid tekivad kergemini seedeprobleemid.

Paleodieet Kaloreid lugema ei pea, kindlat menüüd taga ajama ei pea. Süüa tuleb kala, maheliha, muna, pähkleid, seemneid, juur- ja puuvilju ning marju. Vältima peaks kaunja teravilju, kartulit ning võimalusel piimatooteid. Põhimõte on, et pool kehale vajalikust energiast tuleb omandada loomsetest allikatest, pool taimsetest. Nendest põhimõtetest lähtudes peaks olema ebatõenäolisem haigestuda hädadesse, mis olid 10 000 aasta eest veel tundmatud (südamehaigused, diabeet, vähk).

KOMMENTAAR:

Loomse valgu rohkus on kehale koormav, eriti maksale ja neerudele. Selle dieedi väljamõtlejate arvates olid meie esivanemad superkütid. Paljud uuringud kinnitavad, et peamine toit oli ikkagi taimne, seda oli tunduvalt hõlpsam kätte saada. Oluline on eelistada köögivilju, marju, puuvilju, süüa pähkleid ja seemneid, mõõdukalt kaunja teravilja. Eelistada tuleks puhast, mahedat ja vähe töödeldud toitu.

Ko Kombineeritakse erinevaid d toiduaineid vastavalt sellele, kuiain idas need mõjuvad vereda suhkrutasemele. Seda näitab su tab glükeemiline indeks. Valdav glü v osa süsivesikutest lammutatatakse glükoosiks. Protsessi tak si kiirus ja tekkiva glükoosi kogus kiir on aga toiduainetel erinev. Mid Mida vähem puhast glükoosi tekib erinevate süsivesikute lagunemisel, seda vähem tõuseb veresuhkrutase pärast sööki. Lisaks mõjutab seda vastava toiduaine töötlemise meetod ning rasvade ja valkude sisaldus toidus. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud põhjustavad kiiret veresuhkrutaseme tõusu. Madala glükeemilise indeksiga toidud tõstavad veresuhkrutaset aeglaselt ja vähem, sest organism seedib neid kauem.

KOMMENTAAR:

Sellest põhimõttest lähtuvat toitumist saab soovitada. Jälgida tasub, et veresuhkur ei teeks liiga suuri hüppeid, et ei tekiks ootamatut teravat näljatunnet ja äkilisi isusid. Eesmärk ei ole esile kutsuda kiiret kaalukaotust, vaid tegemist on pigem elustiiliga. Põhiline on regulaarne söömine viis-kuus korda päevas. Mida magusam on toiduaine, seda väiksem portsjon. Sellise dieedi abil on võimalik kaalu säilitada, aga dieeti saab muuta nii, et saavutatakse tervislik kaalulangus kuni neli kilo kuus, mis tundub paljudele liiga aeglane langus.

Proteiinipulber isu kontrollimiseks Loomse valgu asemel hoitakse kõhtu täis taimse valguga (hernevalk), mida tarbitakse toidulisandina.

KOMMENTAAR:

Valgujooke tarvitavad paljud tervisesportlased, pigem pärinegu valk hernest kui loomsetest allikatest. Kehal on väiksem koormus taimset valku tarbides. Loomset valku täielikult välistada siiski ei soovita, sest sellisel juhul peab olema väga teadlik ja kombineerima ühte einesse nii teravilja kui ka kaunvilja. Valk seedib kauem, mispärast tekib pikaks ajaks täiskõhutunne. Loomsed valgud jätavad happelised ainevahetusjäägid kehasse. Kui meil ei ole kõrvale häid antioksüdante, et happelisust tasakaalustada, võtab keha luudest mineraalained ning luud jäävad nõrgaks. Kui alustame dieeti ja algul on raske loobuda näiteks nisujahust, siis selline toidulisand võib meid esialgu aidata, sest tekitab täiskõhutunde.

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || TERVIS || 19

20 || TERVIS || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

-  20–21 

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2194, RAIN.UUSEN@POSTIMEES.EE

ÕENDUSABITEENUS. Operatsioonivõi traumajärgse elukorraldusega toimetulekuks võivad patsiendi tervise taastamisel ja säilitamisel osutuda lisaks lähedaste toetusele vajalikuks ka õendusabiteenused.

Õendusabi on toeks patsiendile ja perele haigekassa tervishoiuosakonna peaspetsialist

Õendusabiteenust osutatakse abi vajavale patsiendile kas õendushaiglas, tema kodus või kohas, kus teda hooldatakse. Patsiendi suunab õendushaiglasse vastavalt tema tervisega seotud probleemile perearst või eriarst oma saatekirjaga – nii kodust, haiglast kui ka hooldusasutusest. Koduõendusteenusele (sh vähihaigete kodune toetusravi) saab patsiendi suunata pere- või eriarst (neuroloog, kirurg, onkoloog jne), vormistades selleks saatekirja. Sotsiaaltöötaja või sotsiaalhooldaja võib samuti kliendi õendusabivajadusest teavitada tema perearsti, kes hindab olukorda ja korraldab vastavalt sellele abi.

Õendusabi haiglas ja kodus Inimeste hooldamise küsimustega tegelevad nii tervishoiukui hoolekandesüsteem. Õendusabiteenuse eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis patsientide lühi- või pikaajaline ravi ja toetamine ning vajadusel vaevuste leevendamine, inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koju suunamiseks. Haigekassa rahastab nii õendusabi haiglas kui koduõendusteenust, mida osutatakse patsiendi kodus. Hoolekandeteenuste kohta (hooldekodud jm) saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest. Hooldekodudes elavate inimeste terviseprobleemid, mis vajavad tervishoiutöötaja teadmisi ja oskusi, on õendusabi- ja hoolekandeteenuste kokkupuutepunktiks.

16363

Haigekassa infotelefon tööpäeviti 8.30-16.30

www.haigekassa.ee

Kui palju maksab? Iseseisev statsionaarne õendusabi (endise nimetusega hooldusravi) sisaldab nii ravi ja põetamisega seotud tegevusi kui ka protseduure. Maksimaalne võimalik patsiendi tervishoiuasutuses viibimise kestus on 60 päeva, kuid teatud juhtudel (näiteks tuberkuloos, psüh-

hiaatriline haigus, raske trauma järgne seisund või kaugelearenenud vähktõbi) saab aega haigekassa ja tervishoiuasutuse kokkuleppel pikendada veel kuni 60 päeva kaupa. Haigekassa maksab ühe päeva eest tervishoiuasutusele ligikaudu 42 eurot – kuus seega umbes 1260 eurot. Iseseisva statsionaarse õendusabi omaosalus on 15 protsenti – see tähendab, et patsiendi tasuda jääb kuludest 7,37 eurot ühe haiglasoleku päeva kohta ehk kokku 221 eurot kuus. Omaosaluse hind ei sõltu patsiendi diagnoosist, puude olemasolust, vanusest ega sellest, kas enne teenuse vajamist elas inimene kodus või hooldekodus. Sarnaselt haiglaga kehtib ka selle teenuse puhul voodipäevatasu, mis on maksimaalselt 25 eurot (2,5 eurot päevas, maksimaalselt 10 päeva) ühe asutuses viibimise perioodi kohta. Omaosaluse määr ühes kalendrikuus jääb alla keskmise pensioni suuruse. Kui aga inimene ei suuda seda maksta, on kohalikul omavalitsusel seadusjärgne kohustus toimetulekuraskuste korral oma elanikku toetada. Nii nagu paljudes teisteski riikides, on ka Eestis suundumus, et inimene saaks teenust pigem harjumuspärases keskkonnas ehk oma kodus. Koduõde saab tulemuslikult töötada vaid juhul, kui ka patsiendi kodune keskkond võimaldab vajalike protseduuride tegemist ning kui patsiendi ja lähedaste suhtumine on seda soosiv ja nad on valmis koostööks. Koduõendusteenus on mõeldud patsientidele, kes ei vaja aktiivset haiglaravi, kuid kelle tervislik seisund vajab asjatundlikku jälgimist või toetamist ning inimene saab koduses keskkonnas kas üksi või lähedaste abiga oma igapäevaste toimingutega hakkama. Koduõendusteenust osutatakse patsiendi kodus ja see hõlmab patsiendi nõustamist tervise säilitamise ja elukorralduse osas, arsti korraldusel teatud raviprotseduuride tegemist (hapnikravi, haavahool-

Iseseisev statsionaarne õendusabi sisaldab nii ravi ja põetamisega seotud tegevusi kui ka protseduure. Õendusabi : / pakutakse paljudes riikides, näiteks Prantsusmaal juba aastakümneid.

dus, süstide ja tilkinfusiooni tegemine, põieloputus jne). Ka naha seisundi hindamine ning lamatiste ennetamine ja hooldus kuuluvad koduõe tegevuste hulka. Lisaks mõõdab koduõde glükomeetriga veresuhkru taset, teeb testribaga uriinianalüüsi, teostab asendravi, rakendab patsiendi liigeste liikuvuse ja füüsilise aktiivsuse suurendamiseks füsioteraapia elemente.

Toetusravi vähihaigetele Koduõenduse üks liik on vähihaigete kodune toetusravi, mida osutatakse raskes seisundis vähihaigetele – enamasti on selle eesmärgiks sureva patsiendi vaevuste leevendamine ning patsiendi ja tema lähedaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära. Teenus sisaldab õe ja/või eriarsti koduvisiite. Võrreldes raviga õendushaiglas on koduõendusteenus inimesele ja tema lähedastele tasuta – selle eest maksab täielikult haigekassa.

Ka Eestis on suundumus, et inimene saaks teenust pigem harjumuspärases keskkonnas ehk oma kodus. Koduõendusteenust osutavad selleks vajaliku väljaõppe saanud koduõed, kes tegutsevad tervishoiuasutuste juures või eraldi koduõendusteenust osutavates asutustes. Teavet asutustest, kellel on leping haigekassaga, saab internetist aadressilt www.haigekassa.ee/kindlustatule/lep_ partnerid.

Õendusabist lühidalt KELLELE ON KODUÕENDUSTEENUS VAJALIK?

:  

 

Koduõendusteenuse sihtrühmaks on näiteks tõsiste füüsiliste probleemidega ja liikumispuudega inimesed, kellel on keerulised tervisega seotud vajadused, mida patsiendi lähedased ja/või sotsiaalhooldaja ei suuda lahendada. Üks koduõde külastab päevas viitkuut patsienti. Samas ei külasta ta kõiki patsiente iga päev, vaid vastavalt vajadusele (näiteks üks kuni neli korda nädalas).

Koduõde Anne Põder.

Teenust osutav koduõde ja patsient sõlmivad koduõendusteenuse osutamise lepingu, milles kirjeldatakse teenuse osutamise tingimused.

MIS ON ÕENDUSABI? Iseseisev statsionaarne õendusabi on hooldusravi uus nimetus, õendushaigla on endise hooldus(ravi)haigla uus nimetus. Õendusabi eesmärkideks on: • väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine, • stabiilses seisundis patsientide pikaajaline ravi ja toetamine, vaevuste leevendamine, • inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks. Õendusabi erinevus aktiiv- ja järelravist seisneb selles, et põhiliste teenustena osutatakse õendusabi- ja hooldusteenuseid ning patsiendi seisundi jälgimise ja protsessi eest vastutab õde. Õendusabi ei hõlma taastusravi ega füsioteraapia teenust. Neid teenuseid osutatakse vastavalt inimese terviseprobleemile. Eestis läbi viidud uuringu alusel võib öelda, et pidevat õendusabi vajab perioodiliselt vähemalt 16 protsenti kroonilistest haigetest. : 

POSTIMEES, 16. APRILL 2014 || TERVIS || 21

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2194, RAIN.UUSEN@POSTIMEES.EE

SÜDAME TERVIS. Inimese süda on lihaseline elund – võib öelda, et meie kõige tähtsam lihas. Üks raskematest südamehaigustest on müokardi infarkt, südamelihase pöördumatu kahjustus.

Infarkt jätab jälje kogu eluks  

haigekassa tervishoiuosakonna spetsialist

Osa südamelihasest sureb, kui seda varustavas veresoones verevool katkeb. Kui infarkti saanud inimene jõuab haiglaravile õigeaegselt ja elab ägeda haiguse üle, asendub paranemise käigus surnud müokardi kude armkoega, millel aga puudub lihasele omane funktsioon. Armistunud kude ei ole võimeline kokku tõmbuma ja seetõttu tekib südametalitluse puudulikkus. Nii tulebki öelda, et iga infarkt jätab jälje kogu eluks. Igaüks saab teha nii mõndagi, et südamehaiguste risk püsiks madal. Riskifaktorid, mida me muuta ei saa: • meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini kui naistel), • vanus üle 45 aasta – vanusega risk suureneb, • südamehaigused perekonnas alla 60-aastastel lähisugulastel, • menopaus naistel – naissuguhormoonide kaitsva toime vähenemise tõttu. On aga riskifaktoreid, mida saame mõjutada, näiteks liigne kehakaal ja vähene liikumine. Südamehaiguste risk on oluliselt suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 102 cm, ja naistel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 88 cm. Soovituste alusel tuleks liikuda iga päev mõõduka koormusega vähemalt pool tundi – üks kord nädalas tehtav treening ei kaitse südant. Igasugusest liikumisest on südame tervisele kasu. Kokku peaks näda-

las liikumist olema vähemalt kolm-neli tundi. Suitsetamisest loobumine on oluline samm terve südame ja pika eluea poole. Kui suitsetamise mahajätmine on keeruline, tuleb nõu ja abi küsida perearstilt või pereõelt. Kõrgema kolesteroolitasemega inimestel on tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse märksa suurem. Hoidke oma vere kolesteroolisisaldus normi piires. Oluline on hoida vererõhk soovituslikes piirides, mis on alla 130/85 mmHg. Ravimata kõrgvererõhktõbi on oluline infarkti ja korduva infarkti haigestumise riski suurendaja. Diabeedihaigetel esineb raskeid südame ja veresoonkonna kahjustusi sagedamini. Uuringute järgi tuleb diabeetikust südamehaigel esimesele infarktile järgnev korduv infarkt kiiremini. Haigust, mis viib südame pärgarterite ummistumisele ja mis võib tüsistuda infarktiga, nimetatakse südame isheemiatõveks. Haigus areneb ajaga, mil pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium – tekivad lubjanaastud, mis ahendavad veresoont aegamisi ja mille tõttu südamelihase vastav piirkond ei saa piisavalt hapnikurikast verd. Isheemiaga kaasneb tugev valu südame piirkonnas – stenokardia. Südamelihase hapnikunälgus võib esineda ka ilma valudeta. Nn tumma isheemiaga inimesel puudub kehas alarmsüsteem, mis teataks hapnikuvõla tekkimisest. Sagedamini on haigus valutu kuluga suhkruhaigetel. Ka infarkt võib tekkida ja kulgeda valutult.

Kuidas südameinfarkti ära tunda ning mida selle kahtlusel teha? Südameinfarkti levinuim tunnus on tugev surve või pitsitustunne rinnus, mida on kirjeldatud ka kui ängistust, rõhumistunnet rinnaku taga. Iseloomulik on valu kiirgamine vasakusse kätte, lõualuusse, kurku, selga või kõhtu. Valu infarkti korral on püsiv, on varasematest kordadest tugevam ning ei leevendu puhkamisel.

Lisanduda võivad hingamisraskused, õhupuudus, iiveldus, külm higi. • Katkestage kohe oma tegevus ja istuge või heitke pikali. • Pange keele alla nitroglütseriini tablett (või kasutage pihustit, kui see on käepärast). • Oodake 5 minutit. Kui valu ei leevendu, võtke uus nitroglütseriini tablett. • Oodake veel 5 mi-

nutit. Valu püsimisel võtke kolmas tablett nitroglütseriini. • Kui stenokardia pärast 3 nitroglütseriini tableti võtmist (seega kauem kui 15 minutit) ikkagi püsib, kutsuge kohe kiirabi või helistage kellelegi, kes saab teid kohe viia lähimasse haiglasse. Mida kiiremini haiglasse jõuate, seda parem on võimalus edukalt paraneda. Haigekassa

Meelespea TEADMISEKS SÜDAME ISHEEMIATÕVE HAIGETELE JA NENDE LÄHEDASTELE • Teadke isheemiatõve ja stenokardia tunnuseid. • Õppige tundma olukordi, milles vaevused tekivad. • Kandke alati kaasas nitroglütseriini tablette või pihustit. • Hoidke kättesaadavas kohas käepärast viimatised EKGd (südamefilmid). • Võtke kohe ühendust perearstiga, kui märkate, et valu rinnus tekib sagedamini, on tugevam või kestab kauem kui varem. : 

Südamenädal julgustab kõiki rohkem liikuma Aprilli kolmandal nädal (sel aastal 14.–20. aprill) on Eestis kenaks traditsiooniks saanud tähistada südamenädalat. Kahjuks on südame- ja veresoonkonnahaigused endiselt meie suurim surmade põhjustaja. Suitsetamise, alkoholi liigtarvitamise, ülekaalu ning vähese puu- ja köögiviljade söömise kõrval on peamiseks südamehaiguste riskiteguriks ka vähene liikumine. Lisaks südamehaigustele on vähene liikumine seotud enamiku tänapäeva levinumate haigustega. Südamenädal on aeg, kus tavapärasest enam mõelda oma eluviisidele ja südame tervisele ning leida motivatsiooni vajalike muutustega alustamiseks. Terve aprilli vältel, aga eriti just südamenädalal leiab üle Eesti aset suur

hulk ettevõtmisi, mis kõik on seotud liikumise ja tervislike eluviiside propageerimisega. Südame jaoks kasulik liikumine on aeroobne treening – jalgrattasõit, tantsimine, kiire kõnd, rulluisutamine, jooksmine jms, mistõttu leiabki enim aset just nende aladega seotud üritusi. Omale meelepärase ettevõtmise leiab igaüks veebilehel www.terviseinfo.ee olevast südamenädala kalendrist või liikumisaasta lehelt www.liigume.ee. Südamenädalat viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös sihtasutusega Eesti Terviserajad ning Liikumisaasta 2014ga. Igaühel meist on võimalus ise oma südame tervise heaks midagi teha. Iga samm loeb! Tervise Arengu Instituut

Liikuda on kasulik

• Liigu regulaarselt – vähemalt 30 minutit 5–7 päeval nädalas. Järjepidev liikumine peaks kestma vähemalt 20–30 minutit. • Südame jaoks kasulik liikumine on aeroobne treening – jalgrattasõit, kiire kõnd, tantsimine, suusatamine, ujumine jms. • Ka väike koormus annab positiivse mõju – kasuta lifti asemel treppe, lühikeste bussi- või autosõitude asemel jaluta või tule bussilt paar peatust varem maha. Tee koos argitoimetustega 10 000 sammu päevas ja saad vajaliku kehalise koormuse. • Otsi hea kaaslane, kellega koos liikumine harjumuseks muuta. : :   ; :  

-  20–21 

22 || VARIA || POSTIMEES, 16. APRILL 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui arvad, et oled kõik kenasti kontrolli alla saanud, tuleb tagasilöök. Kui sa olukorda kontrollida ei suuda, mine sellega kaasa ja oled nagu vesi, mis ületab kõik takistused.

SÕNN

Kas oled tekitanud vajaduse vaid selle tõttu, et kõik nii teevad? Kui nii, siis vaata oma elu kriitilise pilguga üle ja eemalda kellegi teise pealesunnitu.

KAKSIKUD Mis juhtub siis, kui sa nüüdsest teatad, et asjad on nii ja mitte teisti? Võid tekitada nii hämmeldust, viha kui ka pooldamist. Oled valmis riskima.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

ê 7 è 6 æ 8

5 4 2

ERNIE

Tead, et heale inimesele on rohkem uksi avatud ja selle tõttu püüad teisi mitte kritiseerida. Samuti loobud sa osalemast keerukates inimsuhtemängudes.

Püüad hoiduda levitamast informatsiooni, mis kaugemas perspektiivis on kahjustav. Tead, et nii või teisiti võib see sulle tagasi tulla.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MA EI SAA ENAM IIAL INDIASSE NAASTA, SEST SEALSE ÜLEMKOHTU OTSUSE JÄRGI EI TOHI INDIAS OLLA GEI.

KAS SINUS EI TEKITA MURET ASJAOLU, ET NEIL ON TUUMARELV JA KARI NOKASTUNUD ASTROLOOGE?

ÄKKI NAD SAADAVAD POMMID TAJ MAHALI PIHTA?

JUST! SEE ON JU TÄIEGA GEI KOHT, KAS POLE?

HAGAR HIRMUS

AMBUR Püüad massipsühhoosiga mitte kaasa minna. Soovid hoopis kahandada enda ümbruses olevat negatiivsust ja suurendada kaaslaste õnnetunnet.

1. 2007. aastal etendas teater Vanemuine oma suvelavastust Muhumaal Pädaste mõisas. Vabaõhuetenduseks valitud Paul Barzi näidendi «Võimalik kohtumine» lavastas Raivo Trass, peaosi mängisid Raivo E. Tamm ja Aivar Tommingas. Keda nad kehastasid? 2. Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 4438 küla, neist 102 külas ei loendatud ühtki püsielanikku. Selliseid külasid jätkus 14 maakonda, vaid ühes maakonnas olid kõik külad asustatud püsielanikega. Mis maakond? 3. Viimase suurema paekivisilla Eestis ehitas Türi-Alliku talupoeg Kustas Tarius aastatel 1902–1905. Tarius ei olnud kutseline sillaehitaja, kuid ta võitis vähempakkumise ja sai sillaga üsna korralikult hakkama. Üle millise jõe sild ehitati? 4. Millise tänapäevase tehnikaterminiga nimetati vanasti postihobuste vahetust postijaamades? 5. Kõige rohkem Nobeli preemia laureaate on Ameerika Ühendriikidest. Mitu neid praeguse seisuga on? Vastused: 1. Heliloojaid Johann Sebastian Bachi ja Georg Friedrich Händelit. 2. Jõgevamaa. 3. Üle Kasari jõe. Tegemist on Sipa sillaga, mis ühtlasi ka Märjamaa ja Kullamaa valla piiriületuspunkt. 4. Relee. Tuleb prantsuskeelsest sõnast relais. 5. 350.

KALJUKITS Milline tegevus on kahjustav ja milline mitte? Oled paraja dilemma ees, sest mõlemas valikus on nii head kui ka halba. Edasine sõltub sellest, millise variandi valid.

Marian Wróbel – Berner Tagwacht, 1947 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. de4:!

KAALUD Kuidas käituda, kui sinu suhtes ollakse agressiivne? Oled just sellise dilemma ees ja vaed, kas peaksid vastama samaga või mitte. SKORPION

LÕVI

NEITSI

â à

VÄHK Vaatad kulutused üle ja näed, et oled rahalise seisu üle piiri lasknud. Kärbid neid kulutusi, mis ei ole elutähtsad. Küsid, kas sa ikka vajad ühte väga kallist lõbustust. Tead, et sa ei suuda igal hetkel olla sõbralik ja kaastundlik. Tegelikult ei olegi vaja, sest sul on oma vajadused ja meeleolud.

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Kas vaatad pealt, kui kellelegi liiga tehakse? Ei vaata, vaid sekkud – kui olukord muidugi seda nõuab. Püüad ka mõista, miks vägivallatsejad on sellised, nagu nad on. KALAD Püüad oma veendumusi teistele mitte peale sundida. Nüüd ei pruugi see õnnestuda, sest oled oma õiges tees väga veendunud. Kokkuvõttes võib sellest isegi kasu tõusta.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees läheb hamburgeriputkast hamburgerit ostma: «Palun mulle üks kotletiga hamburger.» Müüja: «Mis kastmega?» Mees: «Kas teil on erinevaid kastmeid pakkuda?» Müüja: «Loomulikult on meil erinevaid kastmeid!» Mees: «No aga pange siis hakklihakastmega!» ••• Vladimir Putin helistab: «Halloo, ema! Võid mind õnnitleda! Ma võitsin presidendivalimised!» Ema rõõmustab: «Oi! Ausalt või?» Putin: «Ema, kuule, äkki sina ei torgiks!!!» ••• Blondiinid omavahel: «Kus sa sündinud oled?» «Haiglas.» «Tõesti või? Aga mis sul siis viga oli?»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ROMANTIKA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

postimees, 16. aprill 2014 || kuulutused || 23

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017. Tartu LV sotsiaalabi osakond palub ühe nädala jooksul alates teate avaldamisest ühendust võtta Elle Tammeti (sündinud 19. III 1955) lähisugulastel matuste korraldamiseks. Tel 736 1306 või Raekoja plats 3 (tuba 103).

Sa lendasid küll ära nagu linnuke vaikivas öös, taas leidsid sa endale koha taevatähtede säravas vöös. Seal ülal on nüüd su elu, sinu linnud ja liblikad ka. Sealt vaatad sa lillede ilu ja pilvelaevasid ka.

Su tugev elutahe väsis, ränk haigus murdis sinu elupuu. Lahkus meie kallis abikaasa, isa, vanaisa

Lembit Kirsme

Et saabuks rahu ja väheneks valu. Oleme teiega, Mirjam, Toomas ja Neeme, kui jätate hüvasti oma kalli tütre ning õe

Lembe Esperkiga

1. I 1941 – 12. IV 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 17. skp. kell 11 Oleviste kirikust (Lai tn 50) Hiiu-Rahu kalmistule.

Kadi, Jane, Elle, Tiina ja Ädu peredega

Akende ja katuste pesu. Tel 5638 8994.

Natalia ja Tšeslav Luštšik Palju õnne 65. pulma-aastapäeva puhul! Poeg, minia, lapselapsed ja lapselapselapsed

Annan üürile korterid Helsingis ja Espoos. Tel +358 400 800 745. info@uudenmaanvuokra-asunnot.com. Ostan maja või majaosa Tartus Tähtvere linnaosas. Tel 516 8210.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Rein Puksoo

Raimond Pals

surmast.

6. XI 1917 Tallinn – 10. IV 2014 Lakewood

Lesk, lapsed ja lapselapsed

Sügavas leinas Lya, Virve-Kai, Josep, Priit, Nadja

Teatame kurbusega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Arry Hango

3. XII 1931 – 11. IV 2014

Lembe Esperki

surmast.

kaotuse puhul.

Leinavad lesk ja pojad peredega. Ärasaatmine 17. skp. kell 13 kodust Kangru talust Kambja surnuaiale.

Meelis Kallam Mälestame kallist onupoega. Tunneme kaasa lähedastele. Aita, Lia ja Ave peredega

Meinhard Lehter Mälestame sõbralikku naabrit. Avaldame kaastunnet tütrele ja pojale peredega. Naabrid Kortspärn, Gorelašvili, Niilo, Ilves, Neuman, Abiline, Rummo, Juhani, Välk, Aus, Tralla, Lõhmus

Mälestame head sõpra ja kolleegi. Avaldame kaastunnet Tiinale ja lastele peredega.

www.zaal.ee Tel 502 4939.

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

16. IV 1934 – 25. XII 2002

29. IV 1931 – 12. IV 2014

tema 80. sünniaastapäeval.

Leinavad omaksed.

Lapsed Hardi, Key, Svea, õde Ena-Mae, Laine ning sugulased ja sõbrad

Üks küünal kustus, üks eluraamat sulgus ...

Arry Hango

3. XII 1931 – 11. IV 2014

Mälestame kallist nõbu ja avaldame kaastunnet omastele. Hilja, Virve, Tõnis, Vello, Siiri, Hille, Uno, Tiia, Erik ja Avo peredega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa

Riho Koppel

17. IX 1938 – 14. IV 2014

Leinavad tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 17. skp. kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Lugupeetud teadlast ja kauaaegset Eesti Klubi liiget

Küünal kustus, eluraamat sulgus ...

Heino Levaldit mälestavad Eesti Klubi liikmed ning avaldavad siirast kaastunnet lahkunu lähedastele. Ärasaatmine täna kell 12 Tallinna krematooriumis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud isa, vanaisa ja abikaasa

Agu Rull

21. VIII 1941 – 13. IV 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 17. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses kabelis.

Kallid Helgi, Renda ja Raino peredega, oleme teiega, kui saadate ära oma unustamatu abikaasa, isa, vanaisa ja äia

Sügav kaastunne perele ja meie heale giidile Maiele armsa pojatütre

Ants Einroosi

kaotuse puhul. Kristel ja Arengutee Klubi rahvas

Lembe Esperk Avaldame sügavalt südamest kaastunnet kalli tütre ja armsa õe liiga varajase lahkumise puhul. Jääme mälestama koos teiega. Anne ja Alvar lastega

Lembe Esperki

Eesti Ratsaspordi Liit avaldab sügavat ja siirast kaastunnet Kalvar ja Aili Igele pisipoja

Karl Mihkel Ige hukkumise puhul.

Koidula Kongo

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Kallist venda

Arry Hangot leinavad Salme, Mart, Kaarel, Aili ja Ruth peredega. Ärasaatmine 17. skp. kell 13 kodus Kangru talus.

Teatame kurbusega, et lahkus kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Eino Kotkas Leinavad omaksed.

Hüvastijätt 19. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumi väikeses kabelis.

Agu Rull 1941–2014

Leinavad õed Eha ja Valve peredega ning vend Koit.

Südamlik kaastunne omastele kalli

Marit Laaneti surma puhul. Mälestavad Ellen Ainula ja Maarika Kukk.

Sügav kaastunne Aadule ja Antonile perega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Laine Mühlbergi surma puhul. Laine ja Marju perega

Avaldame kaastunnet Jaan Ojametsale ema

Südamlik kaastunne Ailile kalli ema surma puhul. Naabrid

Helju Ojametsa

Lahkus armas ja südamlik klassiõde

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud

Eevi Kotškina

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Lõppenud on sinu raske elutee ja saabunud on vaikus, pime öö.

19. II 1943 – 11. IV 2014

Hans ja Vaike

Milvi, Ly, Loore

Peielaud kuni 50 inimesele

Omar Volmerit

Evald Raud

Vajame au-pair’i väikesse perre (Kopenhaagenis/Malmös), palk 50 Taani kr/h (u 6,5 €/h, nt 40 h/nädalas = u 1100 € kuus), tööaeg kokkuleppel, elamine peres). Kirjutada inglise v taani k: p.marianne.k.1@gmail.com, Marianne

Kai, Leiki, Merlin, Anu, Merilyn, Gerli, Priit ja Lairi

Meenutame

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa ja vanaisa

Lembit Kirsme

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk). Tel 5558 8070.

On lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja äi korp! Rotalia

30. III 1933 – 14. IV 2014

WinWin Trading OÜ teeb katuse-, fassaadi-, üldehitus- ja remonditöid. Lisaks pakume katusepesu teenust ning kaeve- ja pinnasetöid laadur ekskavaatoriga. Tel 5858 6332 või info@winwin-teenused.ee

Siiras kaastunne Mirjamile, Toomasele ja Neemele kalli tütre ja õe

Müüa kümblustünni väliahjud. Hind 420 €. info@metalspec.eu, tel 529 5418, www.metalspec.eu

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Teen korterite, eramute ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Kevadpäike loojus äkki … mängumuru tühjaks jäi …

Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke. Maksan 15 €/tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Teatame kurbusega meie kalli abikaasa, isa ja vanaisa

OÜ Investõigus osutab inkasso teenust eraisikutele, firmadele ja korteriühistutele. Kui teil on probleeme oma võla kättesaamisega, võtke ühendust meie professionaalse meeskonnaga. Rohkem teavet meie kodulehel www.investõigus.ee. Tel 5684 2766.

surma puhul. Vaike, Aivar, Ilme

(Suuk) 27. IX 1940 – 12. IV 2014

Peeter Puusaag

Siiras kaastunne lähedastele. Klassikaaslased Tallinna 10. keskkoolist

Poeg perega. Ärasaatmine 19. skp. kell 12 Tallinna krematooriumis Pärnamäe tee 36.

19. X 1956 – 12. IV 2014

Teatame kurbusega, et lahkus kallis

Maimu-Maie Hunt 10. I 1928 – 12. IV 2014

Ärasaatmine Pärnamäe väikses kabelis 22. skp. kell 12.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Vladimir Krivonogov 12. XI 1940 – 12. IV 2014

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 21. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Helju Toets

5. VI 1929 – 13. IV 2014

Leinavad omaksed ja majaelanikud. Ärasaatmine 17. skp. kell 12.30 Tallinna Pärnamäe krematooriumis.

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Maria Rosenberg 15. II 1927 – 13. IV 2014

Omaksed

Rein Suits Mälestame head naabrit ja avaldame sügavat kaastunnet tütar Elole perega. Perekonnad Tilgad, Alnek ja Simmo

Kauaaegset head sõpra

Rein Suitsu mälestab Lembit. Südamlik kaastunne Elole perega.

Aino Toom Mälestame sõbralikku töökaaslast. Sügav kaastunne Toomasele perega. Kaaslased ARSi tekstiiliateljeest

24 || TÄNA || POSTIMEES, 16. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KAJASTAB EESTI-VENE PIIRILEPINGUTE RATIFITSEERIMISE ARUTELU RIIGIKOGUS.

NIMEPÄEV: OLIVIA, OLVI, OLVE Ülo Jaaksoo (pildil) 75, informaatikateadlane, akadeemik Tõnu Maarand 74, skulptor Raul Tammet 65, näitleja ja filmirežissöör Peeter Saan 55, dirigent Margus Kasterpalu 53, teatrilavastaja ja dramaturg Anu Kaljurand 45, kergejõustiklane ja sporditegelane Linda Kolde 24, näitleja

Taevataat päikesega ei koonerda

EUROOPA TALLINN +8

KÄRDLA +7 HAAPSALU +6

ilmateenistuse sünoptik

Põhja- ja Lõuna-Ameerikas oli ööl vastu eilset jälgitav täielik kuuvarjutus, mis tõi kaasa võimaluse näha punaseks värvunud nn verekuud (inglise keeles Blood Moon). Põhja- ja IdaEuroopa, Ida-Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia elanikud seda ei näinud. Kuuvarjutus tekib siis, kui täiskuu jääb täielikult Maa varju. Kuu võib võtta veripunase värvi läbi Maa atmosfääri äärte tungiva päikesevalguse tõttu. Kuuvarjutuse esimene faas, mida tuntakse poolvarjutusena, algas Eesti aja järgi kell 6.53. Täielik kuuvarjutus algas kell 9.06 ja kestis kuni 10.24-ni. Kuu väljus Maa varjust täielikult Eesti aja järgi kell 12.37. postimees.ee

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLJEL KIRJUTATAKSE HÄVINGU OOTUSES BORLI KINDLUSEST SLOVEENIAS.

Üle Saksamaa põhjaosa liigub Poola suunas kõrgrõhuala, mille põhja poole suunatud hari levib üle Läänemere Baltimaadele. Õhumass kõrgrõKURESSAARE huharjas on võrdlemisi jahe, +7 kuid see-eest on tuul nõrk ja taevakaar valdavalt pilvitu. Täna on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loodeja läänetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on 5–10 kraadi.

NARVA +8

RAKVERE +8

ülle jõemaa

Ameerika mandri kohal hiilgas verekuu

Marju Reismaa 54, moderaator Erik Roose 46, Eesti Meedia müügidirektor

PAIDE +9

PÄRNU +10

3– 9m

VILJANDI +9

TARTU +9

VÕRU +9

VALGA +9

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS

Tallinn Tartu Narva Pärnu Kuressaare

Neljapäev, 17.04 0/+10 –2/+11 –1/+10 0/+10 +1/+8

Reede, 18.04 +5/+12 +5/+14 +3/+11 +6/+13 +5/+8

Laupäev, 19.04 +1/+8 +6/+16 +2/+10 +2/+15 +2/+10

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: ap/scanpix

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

PÄIKE

Konverentsil paluti emal lapsega saalist lahkuda Möödunud pühapäeval Pärnu kontserdimajas toimunud palgalõhe-teemalisele foorumile «Tuld palgalõhele!» oli esinema palutud ka kodanikualgatuse «Teeme ära!» turundusjuht Anneli Ohvril, kes võttis kaasa oma aastase lapse. Naise üllatuseks aga palus üks eesistuv vanem naisterahvas tal lapsega saalist lahkuda, sest lalin olevat seganud. Kuna Ohvril koos lapsega saalist ei lahkunud, lahkus sealt häiritud kuulaja ise. Konverentsi korraldanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja ja riigikogu liige Marianne Mikko oli juhtunust kuuldes imestunud. Tema kinnitusel olid lastega emad konverentsile teretulnud. postimees.ee

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 6.04 5.59 6.13

loojub 20.40 20.28 20.46

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

MAAILM

REHVID, VELJED, REHVITÖÖD

Tallinnas +20,4 kraadi (2007) –9,4 kraadi (1852) Tartus +22,7 kraadi (1984) –6,4 kraadi (1979)

Laienenud valik! Rehvid Tartu laos. Mõistlikud hinnad! Tutvu meie valikuga.

KUUFAASID

Tartumaa, Ülenurme vald, Linnavere tee 8. Tel 741 2310, e-post: atnobe@hot.ee

15. aprill 10.42 22. aprill 10.52 29. aprill 9.14 7. mai 6.15

e-pood: pood.atnobe.ee

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 16. APRILL ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! Vajalik info ja hea meeleolu algavaks päevaks garanteeritud! 08 55 Holby City haigla: Tehniline nokaut 09 55 Terevisioon* 11 55 Meie inimesed: Eduard* 12 20 OP! film* 12 55 Puudutuse aeg: Brita Kikas* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Jumalaga ja ilma, 1. Ateism* 14 30 Rakett 69: Vesi suured laevad kannab* 15 00 Waterloo Roadi kool* 16 00 Holby City haigla: Tehniline nokaut* 17 00 Aktuaalne kaamera 17 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 17 35 Uued trikid: Elu kommuunis 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21 30 Sport 21 40 Foorum 22 30 Ajujaht 23 15 Ringvaade* 00 20 Uued trikid: Elu kommuunis* 01 16 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Püramiidi tipus: Hüdroinsener Arved Raudkivi 09 00 Ringvaade* 10 05 Waterloo Roadi kool 11 00 Teaduspalavik, 1/3: Dieedideemonid* 11 30 Eesti muusikavideod 12 02 ERR uudised 17 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 6/12 18 00 Mõmmi aabits: Pühademunad 18 30 Lastetuba: Filmimine alga! 18 50 Eddie ja karupätsu: Pesast kukkunud 19 00 Lammas Shaun 19 05 Sõprade linn: Meeskonnatöö 19 20 AK (viipekeeles) 19 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Kalle (ETV 2013) 20 25 Minuscule: Tõugu seiklus 20 30 Ajavaod: Miks tapeti kindral Unt? (ETV 2011) 21 00 BFM esitleb. lyhikas: Uudishimu tapab 21 10 BFM esitleb. lyhikas: Suurte meeste mängud 21 30 Mis juhtuks, kui...?, 14/20 22 00 Maailma kino: Kõigest Simon (Rootsi 2010). Komöödia 23 20 Süüria: tagasipöördumine Homsi* 00 57 ERR uudised

06 06 08 09 10 11 11

12 13 14 14 14 16 17 18 19 20 21 21 22

23 00 01 02 02 03 04

00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 00 Reporter* 00 Süütu süüdlane 00 Manhattani tuhkatriinu, 116/163* 00 Kodus ja võõrsil, 5736 30 Viimane võmm: Ma olen nende kõigiga maganud* 30 Parim enne: Ahistaja ja aluspesu* 00 Tohter Olaf* 00 Sõbrad: Rossi raamatukoguraamat 30 Sõbrad: Chandler ei salli koeri 55 Punased roosid, 736/800 00 Küladetektiivid, 265: Mängust väljas 00 Manhattani tuhkatriinu, 117/163 00 Süütu süüdlane, 116/158 00 Reporter 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Pilvede all 30 Seotud: See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Viimane! 30 Jahtunud jälg: Vaba armastus 30 Mis? Kus? Millal?* 40 Vampiiripäevikud: Ball 20 Krimi* 45 Rooli võim* 10 Reporter* 00 Stealth – superhävitaja (USA 2005)*. Põnevusmärul

TV3 06 08 09 10 11 11 12

14 15 16 16 17 19 20 21 21 22 23 00 01 02 03 04 04 05 05

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 35 Vaprad ja ilusad* 05 Top Shop 20 Kaua võib!* 00 Grey anatoomia 6, 12: Sa meeldid mulle riieteta rohkem 00 Suletud uste taga 5, 8: Jaan vihkab kooli* 00 NCIS kriminalistid 8, 13: Vabadus* 00 Seitsmes taevas 7, 18: Tahame 00 Vaprad ja ilusad, 6707 30 Marina ja kapten, 96 30 Kirgede torm 00 Seitsmesed uudised 00 Anna otsib meest, 1 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 6 30 Staarid veinimõisas 30 Kodumaa 2, 9: Kaks mütsi 35 Vabaduse hind 2, 2: Teine ring 30 Kondid 6, 14: Bikiinid supis 15 Louie 2, 3-4: Kolimine; Joan 15 Staarid veinimõisas* 05 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 25 Kaua võib!* 50 Võimalik vaid Venemaal*

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 51/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 162* 09 45 Küladetektiivid, 158: Jo kahtluse all 10 45 Südametukse, 41 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Kurnatuse üllatav põhjus* 13 00 Everwood: Tükid minust 14 00 Jaht modellilepingule, 5/8* 15 00 Ameerika tippmodell 15, 10/13* 16 00 Mehi jalaga segada: Karibuu numbritoas 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Kiired dieedinipid, mis toimivad 19 00 Kodus ja võõrsil, 5737 19 30 Emmerdale, 163/289 20 00 Tohter Olaf 21 00 Vanad torisejad (Grumpy Old Men, USA 1993). R: Donald Petrie. O: Walter Matthau, Jack Lemmon. Menukomöödia 23 05 Käpardist kokaks, 1/8. Uus tõsielusari! 00 00 Reporter 01 00 Ellen* 01 55 Raudsed kokad: Kalmaarilahing 02 45 Fort Boyard 03 35 Südametukse, 41* 04 20 Madin elutoas 04 45 Reporter*

06 07 08 08

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 18: Lapse mure* 11 00 X-mehed 2 (USA 2003)*. Ulmemärul 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 1, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 19: Piduririke 17 00 A-Rühm 3, 3: Jõekäänak, 2/2 18 00 Kõige naljakamad koduvideod 18 30 Simpsonid 22, 3* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 1. 5-6: Peaaegu äge; Litsakas kõrvits 20 00 Perepea 3, 9: Härra Laupäevarüütel 20 30 Simpsonid 22, 4: Õuduste puuonn XXI 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 21 30 X-mehed: Viimane vastuhakk (KanadaUSA-Inglise 2006). Ulmemärul 23 30 Euroopa pokkeriturnee 00 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 1. 5-6: Peaaegu äge*; Litsakas kõrvits* 01 30 Kälimehed 1, 3* 02 15 Kõige naljakamad koduvideod* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 05 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 17/142* 09 45 Nädal Pealinnas* 10 00 Gordioni sõlm* 10 30 Täna. Uudised* 11 30 Linnaruumi arhiivist. Kassisaba 12 00 Otse: LV pressikonverents 12 30 Mõtleme taas* 13 00 Poolkuu. Igor Gräzin* 13 30 Vürtside emand (USA-Inglise 2005)*. Mängufilm 15 05 Kinnisvaraveeb 16 15 Nädal Pealinnas* 16 30 Mõtleme taas* 17 00 Poolkuu. Igor Gräzin* 17 30 LV pressikonverents* 18 00 Täna. Uudised 18 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 18/142 19 00 Täna. Uudised 19 15 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 21 00 Päevakava* 21 15 Arvutitark 21 30 Kultuurimeeter 22 00 Pärast surma, 12/14 22 55 Spordiakadeemia* 23 55 Täna. Uudised* 00 55 Meedia keskpunkt* 01 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Kilgivere Kustas, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan, Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Heliträkk. Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Kilgivere Kustas* 23 03 Luuleruum 00 05 Kohustuslik kirjandus* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

09 10

11 14 15

17 17 18 19

20 20 21 21

22 23

01 05

30 Kuldvillak* 00 Reporter 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 63/167: Luuser* 20 Conan, 226* 10 Näljased meremehed, 32/50: Newquay* 05 Jututuba 30 Chuck, 37/91: Chuck vs kolm sõna* 20 Komissar Rex, 64/167: Rexi kättemaks 15 Näljased meremehed, 33/50: Padstow 10 Kuulsuste surmaheitlus 40 Kuulsuste surmaheitlus 10 Chuck, 38/91: Chuck vs surmaingel 00 Tuvikesed, 127128: Hüvastijätutüdruk*; Bensiinijaam* 00 Krimi 30 Usu või ära usu! 00 Kaks ja pool meest: Taevane arm* 30 Beaver Falls – üks vallatu suvi, 11/12: Maailmalõpp 30 Punker, 11 30 Conan, 227/483: Simon Helberg, Eli Young Band 25 Kaks ja pool meest: Alatine pruutneitsi 50 Tuvikesed, 129130: Show Inglismaal, 1-2 40 Night Chat 00 Postimees.ee

+13 +17 +10 +13 +11 +12 +14 +14 +10 +13 +11 +8 +13 +9 +20 +13 +15 +24 +10 +13 +10 +11 +15 +7 +11 +2 +7 +16 +7 +11 +11 +12 +10 +13 +36 +20 +25 +31 +27 +32 +23 +31 +10 +23 +23 +21

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Barrabas, 2 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Euroopa vanamuusikapäeva kontsert. 11 05 Album. Mieczyslaw Karlowicz. Neoromantilise Poola helilooja Mieczyslaw Karlowiczi sümfoonilisi poeeme esitavad BBC Filharmoonikud Yan Pascal Tortelier´ juhatusel. Albumit (Chandos 2002) tutvustab Anne Prommik. 12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album* 17 05 Da Capo 18 00 Täna kontserdisaalis. Klassikatähed 2014. Telekonkursi “Klassikatähed 2014” finalistide galakontsert. Esinevad noored muusikud ja ERSO, dirigent Toomas Vavilov. Ülekanne Estonia kontserdisaalist 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia esitleb. Areaal LIVE. 23 03 Džässikontsert*. Kontserdisalvestusi arhiivist – Jazzi ja Bluusi Päevad, 1990. 00 05 Nokturn