KÕIGI ÕIGUS RIIGIKOGUSSE JÕUDEV KOOSELUSEADUS ANNAKS KINDLUSTUNDE JUHTKIRI LK 2, 170 000 INIMESELE. EESTI LK 4–5
LEEDU OTSUS
LÄHEB ODAVAMAKS
Kui Leedu ei tagane seisukohast, et Rail Baltic peab kulgema läbi Vilniuse, ei pruugi Balti riike ja Soomet ühendavat raudteed üldse tulla.
Üha suurem pakkumine ning samal ajal säästlikum kasutamine võib lähiaastatel langetada nafta hinda veerandi võrra.
MAJANDUS LK 9
MAJANDUS LK 8
TERVIS Toitumisnõustaja hindab selle kevade moedieete. LK 18–19
www.postimees.ee
EESTI LK 3
Vaata uuenenud Ilmajaama
JOHN MCCAIN: Olen väga pettunud, et Barack Obama uskus Vladimir Putinit, kui viimane ütles, et ei kavatse Ukrainasse tungida.
KOLMAPÄEV, 16. APRILL 2014 • NR 89 (7080) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 014 • LUGEJAID 205 000
ARVAMUS
arvamus.postimees.ee
INFOVABADUS
Kumb mudel? Euroopa on hakanud jõuliselt kujundama interneti tulevikku. Kui USA on andnud internetis vabad käed suurfirmadele, on meil europarlamendis vähemalt praegu peale jäänud kodanikud, kirjutab vabakonna aktivist Siim Tuisk. LK 13
UKRAINA
ERRi nõukogu jättis Margus Allikmaa ametisse Ligi viietunnise koosoleku tulemusena otsustas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eile, et juhatuse esimees Margus Allikmaa jääb ametisse ning Hanno Tombergi asemel saab juhatuse liikmeks senine uudisteagentuuri BNS peatoimetaja ja juhatuse esimees Ainar Ruussaar. Senisele sporditoimetuse juhile Marko Kaljuveerile tehakse ettepanek hakata tööle produtsendina. Kui ta seda vastu ei võta, siis tema tööleping ERRiga lõpeb. «Nõukogu arutas väga pikalt ja hästi põhjalikult,» ütles nõukogu esimees Agu Uudelepp. «Peale jäi aga seisukoht, et kuna Margus Allikmaa tegi ettepaneku nimetada sisu eest vastutavaks juhatuse liikmeks Ainar Ruussaar, kes on olnud ka ETV peadirektor ja kes on selles valdkonnas vaieldamatult üks Eesti tugevamaid tegijaid üldse, siis praegust juhatuse esimeest tagasi ei kutsuta.» PM foto: mihkel maripuu
Sõna jõud Ohtlik on käsitleda valitsust kui loodusseaduste alusel ainult kindlal rajal toimivat suurust, manitseb ajakirjanik Edward Lucas. Sest tegelikkuses on eraldusjooned ja käitumisviisid hägused ning tulemused tihtipeale ideaalist kaugel ja vastuolulised. LK 13 VASTASSEIS
Piirileping Täna jõuab Eesti ja Venemaa piirilepingu ratifitseerimise seadus riigikokku esimesele lugemisele. Selle üle, kas leping hülgab Eesti rahvuslikud huvid või hoopis aitab tugevdada meie julgeolekut, vaidlevad Jaanus Karilaid (Keskerakond) ja Mati Raidma (Reformierakond). Ja kuidas peaks Eesti lepingut hindama praegu Ukrainas toimuva valguses? LK 12
Kood avab intervjuud Margus Allikmaa ja Ainar Ruussaarega.
TÖÖVÕIT. Ammu politsei tähelepanu all olnud Assar Pauluse kinnipidamine on tugev hoop Eesti organiseeritud kuritegevusele.
Politsei suuroperatsioon viis jõugujuhi vahi alla risto berendson risto.berendson@postimees.ee
Politsei korraldas esmaspäeval viimaste aastate suurima operatsiooni organiseeritud kuritegevuse vastu Eestis. Selle kroonijuveeliks sai eestlaste kuritegeliku grupeeringu juhi Assar Pauluse (pildil) arreteerimine. Keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuri pool aastat ettevalmistatud ja detailideni planeeritud erioperatsioon puudutas paarikümmet organiseeritud kuritegevusega seotud
eestlast. Ehkki suur osa kinnipeetutest on kuritegelikus maailmas hästi tuntud ja kirju minevikuga tegelased, troonib arreteeritute nimekirjas Assar Pauluse nimi. Riigiprokuratuuri kinnitusel andis kohus eile loa Paulus pikemaks ajaks vahi alla võtta. Teda kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja omavolis. Viimane tähendab tõenäoliselt, et uurimisorganeil on nn Pauluse asjas kindel kannatanu. Pauluse ja tema lähikondsete arreteerimine on uurimis-
organite viimaste aastate suurimaid võite organiseeritud kuritegevuse vastu. Enne uurimistoimingute alustamist kogus politsei Pauluse kohta operatiivinfot aastaid. Paulust peetakse siinse kuritegeliku maailma teiseks meheks ühiskassat juhtiva «ristiisa» Nikolai Tarankovi järel. Seetõttu on Pauluse ja Tarankovi vahel ka soojad sõbrasuhted. Maadlustreener Paulus sai allilmas mõjukaks pärast
Linnuvabriku kuritegeliku grupeeringu juhi Kalev Kure palgamõrva 2005. aastal. Kure ja Pauluse vahe on selles, et esimene eelistas eestlasi, Paulus soostus koostööd tegema teistestki rahvustest kriminaalidega. Viimasel ajal ajas ta väidetavalt näiteks ühist asja tšetšeenide jõugu juhi Harun Dikajeviga. Paulusel oli viimati politseiga probleeme 2006. aastal, kui teda kahtlustati meediaärimees Hans H. Luige ko-
du süütamise tellimises. Süüdistust Paulusele ei esitatud. Paulust on aastaid saatnud n-ö heategija kuulsus. Ta juhtis Aruküla põhikooli hoolekogu tööd ja sai 2005. aastal Tallinna politseilt isegi tänukirja, sest võttis külma ilmaga oma autosse paljajalu kodunt põgenenud viieaastase poisi. Paulus ja mitmed tema lähikondsed on innukad Kaitseliidu liikmed. Postimehe andmeil on Pauluse juhtida koguni vabatahtliku organisatsiooni luurerühm.