Koolitaja

TEEMALEHES: Ülikoolid peavad märtsis lahtiste uste päevi. Lk 2 Tudengitele on kõige põletavam probleem jätkuvalt rahapuudus. Lk 6 Kutseõpilased demonstreerisid oma oskusi. Lk 8

Abiturient Karl Erik: «Ma arvan, et töölkäimine ei häiri õppetööd. Võib-olla ongi hea, et kui parasjagu ei ole midagi muud teha, siis saad tööl käia.» Lk 4

KOOLITAJA

TEEMALEHT 13. MÄRTS 2014

2 || kOolitaja

postimees, 13. märts 2014

KÜLALISED OODATUD. Ülikoolid annavad märtsis toimuvatel avatud uste päevadel tulevastele tudengitele õppimisvõimaluste kohta lähemat infot.

LUUA METSANDUSKOOL pakub õppimisvõimalust järgmistel kursustel: • EESTIS KASVATAMISEKS SOBIVAD OKASPUUD JA NENDE HAIGUSED, 16. IV, maht 8 tundi, hind 30 € • PUUDE JA PÕÕSASTE MÄÄRAMINE TALVEL 20.–21. III ja 17. IV, maht 24 tundi, hind 90 € • OHTLIKE PUUDE LANGETAMINE 8.–10. IV, maht 24 tundi, hind 130 € • RAIETÖÖLISE 3. TASEME KUTSEEKSAMIKS ETTEVALMISTAV KURSUS, 30. IV, maht 8 tundi, maksumus 30 € • RAIETÖÖLISTE KOOLITUS, 12.–23. V, maht 80 tundi, maksumus 300 € • PALKMAJA EHITAMINE 9.–20. VI, maht 80 tundi, hind 300 € Info ja registreerumine e-posti teel koolitus@luua.ee ja telefonidel 525 4004, 776 2115 www.luua.edu.ee

Avatud uste päevad jätkuva eelvaade Liina Valdre toimetaja

Kuigi eeldada võiks, et tänapäeval leiab igaüks kogu ülikooli astumiseks vajaliku info ka iseseisvalt internetist üles, ei ole avatud uste päevad siiski oma populaarsust kaotanud.

Tallinna Ülikooli avatud uste päeval käis möödunud aastal kohal ligikaudu 1000 noort.

Kuigi on palju neid, kes otsekontakti ei soovi ja leiavad info internetist, ei olevat ülikooli turundusjuhi Berit Olli sõnul huvi avatud uste päevade vastu kuhugi kadunud. «Me loodame, et ka sel aastal külastab meid sama palju noori. See oleks meie jaoks hea tulemus,» prognoosis ta.

Avatud uste päev on ülikoolides traditsiooniline üritus, mille käigus koolid saavad tutvustada tulevastele bakalaureuse- ja magistriõppe tudengitele õppimisvõimalusi.

Tallinna Ülikooli avatud uste päeval, mis tänavu on 14. märtsil, toimub selleks näiteks erialade mess, kus ülikooli kõikide instituutide õppejõud ja tudengid on väljas ning tutvustavad oma erialasid.

Peamiselt tunnevad noored huvi selle vastu, millised on vastuvõtueksamid, mis tuleb teha ülikoolis kohapeal. «Gümnasistidele on üsna selge, mis on riigieksami sisu, aga mis on ülikooli sisseastumiseksamite sisuks, seda nad nii hästi ei tea,» selgitas Oll. Kõige populaarsemad erialad on Tallinna Ülikoolis õigusteadus, haldus- ja ärikorraldus, traditsiooniliselt ka pedagoogikaga seotud erialad, psühholoogia ning inglise keel ja kultuur. Populaarsust kogub Olli sõnul Balti filmi- ja meediakool, kus aasta-aastalt õpib välistudengite kõrval ka järjest enam Eesti tudengeid.

Tallinna Tehnikaülikool on korraldanud avatud uste päeva juba üle 20 aasta. Traditsiooniliselt korraldab ülikool oma avatud uste päeva iga aasta suisa kaks korda, nii sügisesel kui ka kevadisel koolivaheajal.

Olgugi et vastuvõtuinfo saab kätte ka veebilehelt, jul-

gustavad ülikooli turundusspetsialisti Ragnar Tammelehe sõnul nad siiski noori ka Mustamäele ülikoolilinnakusse kohale tulema.

Tehnikaülikooli avatud uste päeva vastu, mis tänavu kevadel toimub 18. märtsil, tunneb Tammelehe sõnul huvi väga suur osa gümnaasiuminoortest. Möödunud aastal külastas ülikooli avatud uste päeva ligi 1500 noort ning ligilähedaselt sama palju külastajaid ootab ülikool ka tänavu. «Tehnikaülikooli mahuvad ära kõik huvilised. Meil on suur linnak ja avarad ruumid,» ütles Tammeleht.

Tammelehe sõnul tuntakse huvi erinevate erialade vastu, mille kohta peaksid avatud uste päeval toimuval erialamessil andma infot samu erialasid õppivad tudengid. «Kõige suurem mure on noortel, et kas matemaatikat on väga palju ning kas antud eriala õppimisega on tulevikus loota kergesti tööle saamist,» lisas Tammeleht. Praegu on tema sõnul Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste hulgas töötuid vaid kaks protsenti.

Kõige populaarsemad erialad on Tallinna Ülikoolis õigusteadus, haldusja ärikorraldus, traditsiooniliselt ka pedagoogikaga seotud erialad, psühholoogia ning inglise keel ja kultuur. Populaarsust kogub Balti filmija meediakool.

Lisaks tutvustatakse tänavu tehnikaülikooli lahtiste uste päevade külastajatele tudengite enda välja mõeldud ja ülikooli abiga tehtud leiutisi.

Tammeleht kinnitab, et alati on põnevad ka materjaliteaduse, keemia-, energeetika- ja ITtudengite katsed.

Kui Tallinna ülikoolid korraldavad oma lahtiste uste päevi eraldi, siis juba üheksandat aastat korraldavad Tartu kõrg-

Huvilised Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonnas võimalustega tutvumas. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees

koolid lahtiste uste päeva ühel ja samal päeval. Lahtiste uste päevad toimuvad sel aastal 19. märtsil korraga viies Tartu kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Eesti Lennuakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

«Lugu sai alguse tõdemusest, et Tartu inimestel on väga lihtne tulla lahtiste uste päevale, aga tallinlastele ja teistele Põhja-Eesti inimestele tähendab see pikka, kallist ja igavat sõitu Tartusse,» selgitas ürituse sündi selle projektijuht ning Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist Piret Normet.

Taru Ülikooli vastuvõtutalituse ja üliõpilasesinduse inimesed istusid seega maha ja jõudsid mõtteni, et seda olukorda aitaks võrdsustada tasuta erirongi käikupanek. Kuna samal ajal olid Eesti Maaülikooli lahtiste uste päevad, kaasas Tartu Ülikool ka nemad ning edaspidi liitusid projektiga teisedki Tartu kõrgkoolid.

Sel aastal sõidutatakse koostöös Swedbanki ja Taistoga noori kõrgkoolihuvilisi tasuta eribussidega Tartusse nii Tallinnast, Narvast, Jõhvist, Viljandist, Pärnust, Võrust kui ka Paidest.

Tartu Ülikool ootab sarnaselt Tallinna Ülikooliga oma avatud uste päevale ligi 1000 külastajat. Kõige rohkem küla-

lisi on Normeti sõnul peahoones toimuvatel üritustel ning juba kolmandat korda toimuval õppekavade messil. «Küllap sellepärast, et see võimaldab uurida kõikide teaduskondade ja kolledžite kohta ühes kohas,» pakkus Normet.

Avatud uste päevadel toimuvas infotunnis seletatakse lahti kõik Tartu Ülikooli sisseastumist puudutavad aspektid ning juhitakse tähelepanu neist kõige olulisematele. «Sel aastal on lisaküsimusi kaasa toonud muudatused riigieksamite süsteemis, millest samuti räägitakse sisseastumiste infotunnis. Lisaks vastuvõtutingimustele tahavad noored kuulda, mida räägivad õppimisest juba ülikoolis õppivad tudengid,» lisas ta.

Teaduskondadest käib enim huvilisi arstiteaduskonnas ning sotsiaal- ja haridusteaduskonnas, kus kummaski on tavaliselt paarisaja huvilise ringis olnud. Avatud uste päevadel korraldavad kõik teaduskonnad oma õppehoonetes loenguid, töötube, infotunde ja ekskursioone.

Külastada saab ka Tartu Ülikooli üliõpilaselamuid, spordiklubi, raamatukogu, töötuba ülikooli tähetornis ja käia muuseumides, sealhulgas peahoones asuvas kartseris ning uudistada Ahhaa teaduskeskuses asuvat arstikollektsiooni.

kOOlitaja || 3

postimees, 13. märts 2014

Ülikoolide lahtiste uste päevad

alt populaarsed

Tallinna Ülikool 14. märtsil Võimalus osaleda infotundides, kus räägitakse ülikoolist ja sisseastumisest. Saab külastada avatud loenguid ja osa võtta erialamessist ning uurida tudengitelt erialade ja ülikooliks valmistumise kohta.

Tudengivarju nädal toimub 10.–14. märtsini.

Tallinna Tehnikaülikool 18. märtsil Erialamessile ja teaduskondade ekskursioonidele lisaks tutvustatakse külastajatele tudengite väljamõeldud ja ülikooli toetuse abil valminud leiutisi. Näiteks sai eelmisel aastal Robotexil tudengitel valmis ülikooli linnakut illustreeriv mõtte- ja osavusmäng Airmazer, millel saavad kõik külastajad soovi korral ka oma osavust proovida.

Tudengivarjunädal toimub 17.–21. märtsini.

Kooliõpilased saavad varjuna tudengielu maitsta Avatud uste päevadele lisaks on hakanud ülikoolid korraldama ka tudengivarju nädalaid, et anda noortele parem ülevaade erialast enne õppima asumist.

Eesmärk on, et noored oleksid võimalikult veendunud oma valiku sobivuses. Noored saavad käia tudengitega koos loengutes, mis neile muidu suletud oleks. «Tudengitega koos saab muidu tavakülastajatele kinni olevates laboriruumides käia ja osa võtta kõikidest muudest tegevustest, mis tol ajal tudengil ette tulevad,» kirjeldas Tallinna Tehnikaülikooli turundusspetsialist Ragnar Tammeleht.

Tallinna Ülikoolis on tudengivarju nädal samuti juba mitu aastat toimunud ja ülikooli turundusjuhi Berit Olli sõnul muutub see aina populaarsemaks. Eelmisel aastal tundis huvi võimaluse vastu varjuna loengutes kaasas käia üle 700 noore. «See on vähem formaalne üritus ja ma

arvan, et põhjus, miks tudengivari on palju populaarsust kogunud, on selles, et see näitab tõesti ülikooli elu kõige ehedamal kujul,» arvas Oll. «Avatud uste päev on ikkagi selline ühepäevane sündmus, kus toimuvad infotunnid ja loomulikult on ka seal võimalik tudengitega suhelda, kuid samas see ei ole võib-olla nii loomulik keskkond.

Tudengivari on selline igapäevane, aga samas personaalset suhtlust võimaldav läbikäimine,» lisas ta.

Küsimusele, kui varmad on üliõpilased oma elu tutvustama, vastas Oll, et loomulikult on aktiivsemaid ja vähem aktiivsemaid tudengeid. Tallinna Ülikoolis on tavaks, et ühel päeval on ühel tudengil üks vari ning mõned aktiivsemad tudengid võtavad nädala jooksul kolm-neli erinevat noort ennast varjutama. «Kindlasti on ka neid tudengeid, kes kunagi ei võta osa sellistest sündmustest, aga nii on see

Teemalehe toimetaja: Liina Valdre, erilehed@postimees.ee Projektijuht: Helen Kaunimäe, helen.kaunimae@postimees.ee, tel 666 2217 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2393 Korrektor: Kai Koks Kujundaja/küljendaja: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

igas valdkonnas,» möönis Oll. Oll lisas, et ülikoolielust huvitatud noored ei pea piirduma vaid loengute ja seminaride külastamisega, vaid ka õhtuti toimuvad mitmed erinevad üritused nagu näiteks filmiõhtud ning kohtumised kirjanike ja poliitikutega. «Saab infot, aga saab ka oma päeva ära sisustada mõnusa meelelahutusega,» nentis ta.

Ka Tartu Ülikool pakub tudengivarjuks olemise võimalust, kuid mitte ainult ühe nädala jooksul, Tartus saab tudengivarjuks olla kogu õppeaasta vältel. Selleks tuleb ülikooli kodulehe kaudu esitada avaldus, misjärel võetakse huvilisega ühendust, et leida talle sobiv päev ülikooli külastamiseks.

Eelmisel aastal külastas Tartu Ülikooli üle 350 tudengivarju. Tudengivarjuks olemine ei pea Tartu Ülikoolis piirduma vaid ühe korraga, tulla võib ka mitu korda. Liina Valdre

Eesti Kunstiakadeemia 20. märtsil Külastajad saavad osaleda loengutes ja töötubades ning tutvuda õppekavade, õppejõudude ja nende tehtud töödega.

Tule osale avatud loengutes ja töötubades, tutvu õppekavade, õppejõudude ja üliõpilaste ning nende tehtud töödega.

Estonian Business School (EBS) 1.–25. aprillini toimub avatud loengute ja karjääri nädal.

Avatud loengute nädala raames on lisaks õpingute infole võimalik kuulata EBSi õppejõude, külalislektoreid ja praktikuid käsitlemas huvitavaid päevakajalisi teemasid turundusest, juhtimisest, loomemajandusest ja paljust muust. Loengud annavad ülevaate mitmest valdkonnast, mida EBSis õppida saab ning praktikute kaasamise toel saab hea ülevaate, kuidas kuuldud teadmised igapäevaelus rakenduvad.

Tartu Ülikool 19. märtsil Külastajatel on võimalik tutvuda teaduskondade sisseastumistingimuste ja õppimisvõimalustega. Muu hulgas saab külastada ühiselamuid, Tartu Ülikooli muuseumi peamaja, Kunstimuuseumi ja Tähetorni.

Lisaks Tartu Ülikoolile toimuvad 19. märtsil avatud uste päevad mitmes Tartu kõrgkoolis: Eesti Maaülikoolis, Eesti Lennuakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Swedbanki ja Taisto abil toovad huvilisi Tartusse tasuta bussid Tallinnast, Narvast, Pärnust, Viljandist ja Võrust. Registreerimine bussisõidule algab 10. märtsil.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lahtiste uste päevad toimuvad 18. märtsil ja Viljandi Kultuuriakadeemias 20. märtsil.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool Sõjakooli õhuväe kadetid korraldasid selle aasta esimese lahtiste uste päeva juba veebruari lõpus. Kadetid rääkisid lahtiste uste päeval külalistele riigikaitsest ja sõjakoolis õppimisest, tutvustasid kooli olmetingimusi ning kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilised said infot sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.

Järgmine lahtiste uste päev, kus huvilistel on võimalus tutvuda tulevaste ohvitseride õppe ja eluoluga, toimub 17. aprillil. Rühmadel on vajalik eelregistreerimine. allikas: ülikooliDe koDuleheD

4 || kOolitaja

postimees, 13. märts 2014

VALIKUTES KINDEL. Erinevalt paljudest abiturientidest on Karl Erikul selge, mis suuna ta elu pärast kooli lõppu võtab.

Koolilõpetaja valikud: Eestisse või välismaale, Tallinna või Tartusse intervjuu Liina Valdre toimetaja

«Keel on rahva suurim omapärasus, ta hing.» (J. Aavik) Tartu Annelinna gümnaasium on kakskeelne kool, kus õpitakse vene keelt emakeelena. Õppeaastal 2014/15 on TAG valmis avama gümnaasiumiosas eestikeelse õpperühma neile, kes huvituvad vene keelest ja kultuurist ning soovivad keskharidust omandada erilises keeleruumis. Õpetame vene keelt ja eesti keelt emakeelena või võõrkeelena vastavalt õppijate tasemele.

Meil on rikkalik keeleõpetuskogemus ja sõbralik õhkkond.

Ootame nii eesti- kui venekeelsete põhikoolide lõpetajaid.

Uuri lähemalt www.tag.ee ja too dokumendid kooli enne 26. juunit 2014 (Kaunase 68, Tartu).

Lisainfo tel 746 1743.

Tule ja õpi tundma vene hinge!

Karl Erik lõpetab tänavu kevadel Tallinna Reaalkooli. Heade olümpiaaditulemustega on noormees endale koha paaris ülikoolis juba taganud. Kuigi mõned valikud on veel lahtised, on ta praegu siiski võrdlemisi rahulik ja oma otsustes kindel.

Koolitaja uuriski, millised need valikud on, miks langes liisk ühe või teise eriala ja ülikooli kasuks ning mis üleüldiselt valmistab tänapäeval koolilõpetajatele kõige rohkem muret.

Kas oled otsustanud, kuhu sügisel edasi õppima lähed?

Eriala on mul enam-vähem paigas, aga konkreetset ülikooli veel ei tea. Mõtlen nii Eesti kui ka paari välismaa ülikooli peale. Palju oleneb sellest, kas saan välismaa ülikooli sisse.

Millised erialad ja mis ülikoolid sul valikus on?

Eestis huvitab mind rakenduskeemia Tallinna Tehnikaülikoolis ning keemia, füüsika või matemaatika eriala Tartu Ülikoolis. Välismaal pakub kõige rohkem huvi biomeditsiini eriala Karolinska instituudis Rootsis.

Millest sõltub valik Tallinna ja Tartu vahel või Eesti ja välismaa vahel?

Kohtume TAGis! Âñòðåòèìñÿ â ÒÀÃ!

Mina isegi tahaksin Tartusse minna, vahelduse mõttes. Olen terve elu Tallinnas elanud. Mõne jaoks on aga just Tartu linn põhjus, miks nad ei taha Tartu Ülikooli minna. Tartu tundub neile väike võrreldes pealinna elumölluga.

Kas Tartu puhul tuleb mängu ka iseseisvumise võimalus?

Paljud ütlevad, et ka siis, kui nad Tallinna jäävad, üürivad nad omaette korteri, sest tahavad vanemate silma alt ära saada.

Mis välismaale õppima mineku keeruliseks teeb?

See sõltub riigist. Enamasti minnakse Inglismaale, vähemalt minu koolist. Seal on õppemaks kallis, umbes 10 000 eurot aastas ning tuleb laenu võtta. Kui selgub, et valitud eriala ei meeldi, siis on väga suur laen kaelas. Lisaks elukallidus ja lähedastest eemalolek.

Kui Rootsi läheksin, siis seal on lihtsam, sest tasuta õppimine ikkagi ja lähemal oleks kodus käia.

Kuidas oled nende valikuteni jõudnud? Mis variandid sul varem mõttes on olnud ja miks sa nendest loobunud oled?

Mõtteid on olnud seinast seina.

Veel umbes paar aastat tagasi arvasin, et võiks nii füüsikat kui teoloogiat õppida Tartus.

Vaikselt on see pilt kitsamaks läinud. Kõigepealt see, mis huvitab ning seejärel see, milles olen hea ja tugev.

Olen mõelnud ka teiste välismaa ülikoolide peale, näiteks Inglismaal ja Hollandis, aga siis jõudsingi selleni, et Inglismaale ja Hollandisse pole mõtet minna, kui ma päris täpselt ei tea, mida tahan.

Kui näiteks TTÜsse lähen, siis on mul järgmisel aastal võimalus minna ka teist eriala õppima. Välismaale minek oleks aga nii kallis, et see aheldaks selle eriala külge, mis võib-olla ei meeldigi nii väga.

Kui selge su klassikaaslastel praegu on, mida nad teha tahavad?

1. septembril avab uksed Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium.

Uues gümnaasiumis saab iga õppija kujundada oma huvidele vastava õppekava, valides õppimiseks 4 moodulit.

Valikmoodulid: • Tehnika • Meedia • Disain • Ühiskond • Majandus • Keskkond

• Teadus • Loodus • Tervishoid • Psühholoogia • Juriidika • Sport

• Tekst kultuuri kandjana • Vene keel • Inglise keel • Prantsuse keel

• Frankofoonia • Soome keel • Saksa keel • Hispaania keel

Lahtiste uste päev toimub 13. III Tartus Kaunase pst 70 kl 10, 12, 14.

Vastuvõtukatsed 19. III ja 20. III kl 10.

Lisainformatsioon ja registreerumine katsetele https://e-kool.kivilinn.tartu.ee/reg/

Täpsem info: www.elvag.edu.ee

Eriti ei ole. Minu koolis oli aasta alguses nii, et kõigil olid suured plaanid ja nad küsisid üksteiselt, aga tegelikult hakkasid nad lõpuks kahtlema, kui selgusid negatiivsed asjaolud.

Kõik need laenud ja sissesaamised. Enamikul on siiamaani segadus.

nema, siis oli selline tunne, et midagi peaks nüüd ruttu selleks tegema, aga samas ei tea täpselt, mida.

Nüüd on juba rahulikum.

Kandideerin Rootsi ja kui ma sinna ei saa, siis jään Eestisse ning mul on juba aega rahulikult mõelda.

Kas maailma avastamine või tööleminek ei oleks alternatiiv ülikooli astumisele? Oodata, kuni mõtted selginevad?

Mida välismaa koolid rohkem annavad võrreldes Eesti koolidega?

Minu koolikaaslaste seas on tüdrukuid, kes plaanivad seda. Ise mõtlesin ka sellele, aga poiste puhul takistab asjaolu, et kui tahad vaba aastat võtta, siis tihtipeale tuleb ajateenistus mängu. Kui sõjaväkke minna ei taha, siis peab astuma ülikooli või leidma mingi muu lahenduse.

Mida arvad kooli kõrvalt töötamisest? See on aasta-aastalt muutunud järjest tavalisemaks.

Niipalju kui kuulnud olen, siis TTÜs on vist ainult paar päeva nädalas loengud. Arvan, et sel juhul töölkäimine õppetööd ei häiri. Võib-olla ongi hea, et kui parasjagu pole midagi muud teha, siis saad tööl käia. Suhteliselt palju pidi olema ka erialaga seotud töid.

Kas sul endal on plaanis kooli kõrvalt tööd teha?

Jah, kindlasti. Isegi kui Tallinna jään, koliksin vanematest lahku, üüriksin korteri ja töötaksin.

Kas sul on praegu kooli lõpetamisega seotud muresid ja hirme või oled täiesti rahulik?

Paar kuud tagasi oli hirm naha vahel. Kuna meil Tallinna Reaalkoolis rõhutatakse, et peaks välismaale minema ja tähtaeg hakkas vaikselt lähe-

Esiteks annavad suurema iseseisvumise kogemuse. Teiseks arvan, et keskkonnavahetus ja välismaalastega suhtlemine mõjub silmaringi laiendavalt.

Kui Eesti kõrgkoolides on igasuguseid tudengeid, siis parematesse välismaa ülikoolidesse tulevad need inimesed, keda eriala väga huvitab. Kolmandaks õppejõudude kõrgem tase, paremad raamatukogud ja nii edasi. Samas pole see vahe väga suur. Ülikoolid ise peavad väga tähtsaks lahtiste uste päevi ja tudengivarju nädalaid. Kui olulised need sinu jaoks on? Kas neist on mingit kasu või saab tegelikult kogu info internetist kätte?

Varem ei suutnud ma neist eriti lugu pidada, aga viimasel ajal on meil käidud koolis rääkimas ning see on küll väga kasulik ja huvitav olnud. Olen mõelnud, et peaks minema nii TTÜ kui TÜ avatud uste päevadele ja võib-olla ka tudengivarjuks.

Seni ma pole käinud, kuid arvan, et see võiks päris hea pildi anda konkreetsest erialast, et kas tasub seda õppima minna või mitte.

Karl Erik andmas 1. septembril enda koolis keemia näidistundi.

Foto: Tallinna Reaalkool

kOolitaja || 5

postimees, 13. märts 2014

Rasked valikud. Kas praegusel võrdlemisi karmil tööturul on parem pärast keskkooli lõppu minna kohe ülikooli või hoopis leida endale töö ja paremale järjele jõuda?

Töö versus kool arvamus Kelly Põld

restorani juhataja ja Tallinna Ülikooli magistrant

Soomes on keskmiseks esmakursuslase vanuseks 21 eluaastat, Euroopa keskmiseks aga 18,9 eluaastat. Soomes tehtud uuringu kohaselt töötab osakoormusega õpingute ajal ligi 40 protsenti üliõpilastest.

Soomlased, kes on lõpetanud ülikooli, sisenevad tööturule Euroopa eakaaslastest hiljem, ent on edukamad töö leidmisel, nende ametikohad on paremad ning nad teenivad rohkem. Samuti leiavad nad valdavalt erialast tööd.

Suurbritannias näiteks töötab pea kolmandik lõpetajatest viie aasta möödudes hoopis teisel erialal.

Eestis pühendub õpingutele vaid ligikaudu 15 protsenti üliõpilastest, ülejäänud töötavad kas täis- või osakoormusega.

Samas on Eestis keskmine ülikooli astuja 18-aastane.

Keskkooli lõpetavad Eesti ja Soome lapsed ühevanuselt. Küsimus on, mida soomlased vahepeal teevad, et nad on edukamad kui eakaaslased ülejäänud Euroopas?

Vastus on väga lihtne – nad lähevad tööle. Ükskõik millisele tööle, peaasi et saaks omandada kogemust ning jõuaks mõelda oma edasiste valikute üle. Õppima minnes on hea teada, mida õppida kavatsed ning mis veelgi olulisem – sa tead, et pärast õpingute lõppemist on sul sel erialal võimalik tööd saada.

Kui lõpetad ülikooli ning sul pole selget arusaama, millist suunda edaspidi võtta, hõl-

bustab valikutegemist vabatahtlik töö. See pikendab natuke lapsepõlve ning annab aega otsustamiseks, samuti on see hea kaunistus CV-le.

Soome näite najal võib julgelt väita, et kui võtad mõtlemisaega, kaalud valikud põhjalikult läbi ning pühendud, läheb sul hästi.

Mina ei teadnud, mida pärast keskkooli lõppu teha. Mul ei olnud aimu, mis on mu tugevad küljed ning paljude ülikoolis pakutavate erialade vahel valida tundus mulle toona võimatu. Nii läksin tööle.

Pärast kaht aastat klienditeenindajana töötamist oli mulle enam kui selge, et see on karjäär, millega soovin jätkata.

Selleks et oleksin oma töös senisest veelgi parem, asusin õppima Tallinna Teeninduskoolis hotelliteenindust. Ees seisid mu elu seni raskeimad

Töö kõrvalt õppimine paneb proovile nii enda kui ka teiste närvid ning oskuse aega planeerida. aastad. Täiskohaga töötada ja samal ajal koolis käia oli tõeline proovikivi.

Peamised küsimused, mida endalt ikka ja jälle küsisin, olid: kas õpin töö kõrvalt või töötan kooli kõrvalt? Ja kumma arvelt üht või teist teen?

Teisalt pole ma olnud nõus langetama otsust ühe või teise kasuks. Tööandjad võtavad ju meelsamini tööle inimesi, kel on nii varasem kogemus kui ka kraad. See nõue ei võimal-

da valida. Tuleb jõuda mõlemat teha, et konkureerida tööturul.

Töö kõrvalt õppimine paneb proovile nii enda kui ka teiste närvid ning oskuse aega planeerida. Viis korda nädalas pärast kella kuueni kestvat tööpäeva õhtustesse loengutesse jooksmine ei jäta palju ruumi isiklikule elule, mis omakorda loob eksamite ja arvestuste pärast närveerimisele lisapingeid ning masendust. Samal ajal õppides ja töötades ei saa minna iga kell sõpradega välja või reisile. Samuti pole võimalik hommikul teatada, et ma ei tule tööle, sest mul on palju õppida.

Kuna loengutesse minemiseks tuleb töölt lahkuda kindlal kellaajal, ei saa õppeperioodil ka ületunde teha. Klienditeenindustöös ei õnnestu aga iga päev kindlal kellaajal ust kinni panna, vahel tekkis sellest ka probleeme. Minu kooliskäimise pärast kasvas mu kolleegide töökoormus.

Kolme aasta möödudes lõpetasin oma kutsehariduse ning diplomi kõrvale oli mul panna lisaks viis aastat töökogemust ning seda mitte lihtsalt klienditeenindajana, vaid mul õnnestus kooli kõrvalt ka karjääri teha. Kooli lõpetades olin jõudnud restorani juhataja ametini.

Kui mul oleks valida, kas teeksin teisi valikuid, siis arvan, et mitte. Praegu õpin kaugõppes Tallinna Ülikoolis magistrantuuris sotsioloogiat ning jõuan mõlemat – käia koolis ja töötada.

Mulle meeldib nii tööl käia kui ka õppida, see loob vaheldust ja sõltumatust. Kooli kõrvalt töölkäimine ei ole lihtne, kuid see õpetab palju – treenib ajaplaneerimisoskust ja paneb tõeliselt proovile. Seda enam on uhke tunne väljuda sellisest väljakutsest võitjana.

Hei põhikoolilõpetaja, leia endale hea lähtepunkt edasiseks eluks!

Lähte ühisgümnaasium pakub head haridust kolmel õppesuunal:

• MEEDIA • TEHNOLOOGIA • SPORT

Kvaliteetne õpikeskkond, renoveeritud õppekompleks ja õpilaskodu, avar spordihall ja tasemel spordirajad.

Lisaks: • soodne üür õpilaskodus • tasuta lõunasöök ja õhtuoode • taskukohane hommiku- ja õhtusöök • tasuta bussisõit Lähte–Tartu–Lähte suunal Lahtiste uste päev on 4. aprillil 2014. a.

Vastuvõtukatsed on 26. ja 27. aprillil 2014. a.

Vaata lisa http://lahte.edu.ee

6 || kOolitaja

Hiiumaal alustab kahe aasta pärast riigigümnaasium Möödunud nädalal allkirjastasid haridusja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Hiiu vallavanem Georg Linkov kaks koostöölepingut. Ühe lepingu kohaselt alustab 2016. aasta sügisel Kärdlas tööd riigigümnaasium ning teine sätestab riigile kuuluva Kõpu internaatkooli ülemineku Hiiu valla omandusse, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Riigigümnaasium asutatakse kokkuleppel Hiiumaa omavalitsustega ja koolivõrgu korrastamise järel Käinas lõpetavad gümnaasiumiklassid tegevuse järk-järgult, alates 2016. aastast jääb Käinasse põhikool. Kärdla ühisgümnaasium töötab gümnaasiumina 2016. aastani, sealt alates põhikoolina ning samast sügisest alustab Kärdlas 150 õppekohaga riigigümnaasium.

«Hiiumaa põhihariduse tase on silmapaistev – PISA uuringute kohaselt on see parim Eestis. Sama kvaliteet koos valikuvõimalustega tuleb hiidlastele tagada ka loodavas riigigümnaasiumis, kus tulevad humanitaarainete, reaalainete ja loodusainete õppesuunad,» märgib ministeerium.

Kärdlasse loodav riigigümnaasium on kümnes maakondlik gümnaasium. Praegu õpib Hiiumaa kahes gümnaasiumis kokku 154 õpilast, neist 109 Kärdla ühisgümnaasiumis ja 45 Käina gümnaasiumis, lisaks seitse õpilast mittestatsionaarses õppes.

Teise koostöölepingu sisuks on riigile kuuluva Kõpu internaatkooli üleandmine Hiiu vallale. Vallal on kavatsus liita Kõpu internaatkool 1. septembriks Kärdla ühisgümnaasiumiga, kooli õpilased jätkavad õpinguid praeguses asukohas. Tagamaks kooli töö sujuv jätkumine, annab haridus- ja teadusministeerium Hiiu vallale üle kooli kinnistu koos hoone ja inventariga, samuti võtab vald üle koolitöötajate töölepingud.

postimees, 13. märts 2014

RAHAPUUDUS. Tudengite sissetulekud kasvavad aeglasemalt kui üldine elukallidus. Mullu kevade mis oli osa üleeuroopalisest uuringust Eurostudent V. Selle tulemused annavad hea pildi meie tude

Üliõpilased jäävad rahag uuring Merilyn Merisalu

Tartu Ülikooli ajakirja peatoimetaja

Kerly Espenberg Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE ütles, et küsitluse tulemused annavad nii ülikoolide juhtkondadele kui ka haridus- ja teadusministeeriumile hea ülevaate tudengite ajakasutusest, töötamisest, sissetulekutest, kulutustest ning üldistest elutingimustest.

«Ministeerium, ülikoolid ja ka üliõpilaste esindajad saavad uuringu tulemusi kasutada hariduspoliitika suunamiseks,» kinnitas Espenberg. Kuna Eesti osales Eurostudenti uuringus juba kolmandat korda, saab vaadata ka seda, kuidas on üliõpilaste olukord viimastel aastatel muutunud.

Kulud on tuludest suuremad Suurim probleem, mis uuringutulemusi vaadates selgus, on loomulikult rahamure. Näiteks on aastatel 2010–2013 tudengite sissetulekud kasvanud aeglasemalt kui üldine elukallidus, samuti on kulutused kasvanud kiiremini kui sissetulekud. See tähendab, et üliõpilaste eluolu on läinud kehvemaks.

Espenbergi teeb üliõpilaste sissetulekute ja kulutuste võrdlus murelikuks. Eelmisel aastal olid üliõpilaste sissetulekud tegelikult samal tasemel nagu aastal 2010. Keskmine netosissetulek ehk rahasumma, mis ühel tudengil keskmiselt kuus kasutada, oli 545 eurot – vaid 20 eurot suurem kui kolm aastat varem.

«Keskmise üliõpilase ühe kuu elamiskulud ja õpingutega seotud kulud olid 2013. aastal aga 613 eurot, 2010. aastal 560 eurot. Seega ületavad kulud tulusid enam kui kümnendiku võrra,» selgitas Espenberg.

Kuigi paljud üliõpilased käivad kooli kõrvalt tööl, tõid küsitlusele vastanud välja, et keskmiselt pühendavad nad õppetööle ligi kaks korda enam aega kui tööle. 2013. aasta kevadsemestril kulus tudengite hinnangul nädalas õppetööle keskmiselt 31 ja palgatööle 15 tundi.

Kuigi üldiselt oli õppetööle pühendatav aeg mittetöötavate üliõpilaste seas erialati sarnane, kerkis erandina esile tervise ja heaolu valdkond, mille üliõpilased pühendasid õppetööle enam aega kui teiste valdkondade üliõpilased.

Kõige madalamaks hindasid oma õppekoormust sotsiaalteaduse, ärinduse ja õigu-

se valdkonna üliõpilased – seda nii töötavate kui ka mittetöötavate üliõpilaste puhul. Samuti tuli välja, et riigieelarvelisel kohal õppinud tudengid kulutasid enda hinnangul õppetööle aega enam kui need, kes pidid oma õpingute eest tasuma. See annab aluse loota, et tasuta kõrghariduse tingimustes võib õppetööle pühendatud aeg kasvada.

Murekoht on aga see, et ligi veerandil küsitluses osalenud üliõpilastel oli sissetulek ühes kuus mullu kevadel alla 300 euro – enam kui poole vähem, kui tavakulutused kokku.

Haridusreformi eel loodeti, et uus tasuta hariduse süsteem motiveerib tudengeid õpingutega nominaalajaga ühele poole saama ning suunab neid töötamise asemel õpingutele pühenduma. Käesoleval õppeaastal on vajaduspõhine toetus üliõpilastele aga vaid kuni 220 eurot kuus.

«Toetus on kindlasti abiks, kuid samas tuleb arvestada ka seda, et see ei võimalda üliõpilastel elamisega seotud kulusid katta,» nentis Espenberg. Mullu sügisest rakendunud vajaduspõhine toetuse süsteem vajab ülevaatamist: toetuse andmise reegleid tuleb muuta nii, et raha jõuaks tegelike abivajajateni.

Eelmise aasta kevadel käis kooli kõrvalt tööl umbes pool kõigist üliõpilastest ja uus süsteem ei pruugi seda eriti muuta. Tudengid töötavad selleks, et toime tulla ja harva seetõttu, et töölkäimiseks on lihtsalt piisavalt vaba aega. Espenbergi arvates ei tohiks aga üliõpilaste töötamist vaadata üksnes negatiivses valguses.

«Töötamine annab praktilise kogemuse, mida tööandjad hindavad,» tõi ta välja. Samas on loomulikult oluline küsimus ka töökoha seotus õpitava alaga. Kui näiteks enamikul töötavatel haridusvaldkonna üliõpilastel on töö seotud õpitava valdkonnaga, siis suur osa humanitaarala ja kunstide ning põllumajanduse valdkonna tudengitest teeb tööd, mis pole õpitava erialaga seotud.

Välismaa huvitab järjest enam Sarnaselt töökogemusega peaks konkurentsivõimet tööturul aitama tõsta ka välismaal õppimise kogemus ning Eesti üliõpilased on välismaal õppimisest vägagi huvitatud. Küsitlusele vastanutest on välisriigis juba õppinud 14 protsenti üliõpilastest ning 36 protsenti kavatseb seda õpingute jooksul kindlasti teha.

«Võrreldes 2010. aastaga on

Üliõpilase jaoks on rahapuudus üheks teravamaks probleemiks ning sageli peab toimetulekuks kooli kõrvalt tööl käima.

Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane

kOOlitaja || 7

postimees, 13. märts 2014

el korraldati ka Eesti kõrgkoolide üliõpilaste seas küsitlus, engite eluolust vahetult enne uuele süsteemile üleminekut.

ga jänni

üliõpilaste rahvusvaheline õpiränne kasvanud – toona oli välismaal õppinud 8 protsenti üliõpilastest. Ehk jätkub see kasv ka uuel programmiperioodil,» loodab Espenberg.

Eurostudenti uuring toob võrdluses teiste riikidega välja, et Eesti on üks riikidest, kus majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate gruppide esinda-

tus on üliõpilaskonnas viimase paarikümne aasta jooksul kahanenud.

Espenbergi sõnul viitab see ohule, et meie haridus on muutumas elitaarsemaks, mis tähendab, et lihtsam on õppida noortel, kelle vanemad on heal järjel. «Kui vaadata 2013. aasta üliõpilaste keskmisi kulutusi ühes kuus, siis on selge, et ilma

vanemate või näiteks elukaaslase toeta või töötamiseta polegi võimalik ots otsaga välja tulla,» seletas ta.

Ebavõrdsuse kasv kõrghariduses ja selle kättesaadavuses oleks kahtlemata haridus- ja teadusministeeriumile halb näitaja. Seda, kas üliõpilaste töötamine väheneb ja kuivõrd on õigustatud mure kõrghariduse kättesaadavuse pärast väiksema sissetulekuga peredest pärit noorte jaoks, näitab loodetavasti järgmine Eurostudenti uuring.

Eurostudent on üleeuroopaline üliõpilaste seas korraldatav uuring, millega kogutakse ühtse metoodika alusel võrdlevaid andmeid üliõpilaste kõrgharidusele ligipääsu, elutingimuste, ajakasutuse (sh töötamise), sissetulekute, kulutuste ja rahvusvahelise õpirände kohta.

Eesti osales 2013. aastal uuringus kolmandat korda, varem on meie üliõpilasi küsitletud 2006. ja 2010. aastal.

Seekord osales küsitluses 6418 üliõpilast kõigist Eesti kõrgkoolidest. Uuringu valmimist toetas Euroopa sotsiaalfond SA Archimedes programmi Primus kaudu.

Lugu on varem ilmunud Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Üle 50 erineva ameti Tartu Kutsehariduskeskusest!

Põhihariduse baasil: IKT osakond Ehitus-ja puit

Tööstustehnoloogia

Ärindus ja kaubandus Kergetööstus ja ilu Majutus ja toitlustus Autoremont

Toiduainete tehnoloogia

KesKhariduse baasil: IT-süsteemide spetsialist – 3a Ehitusviimistlus – 3a Keskkonnatehnika lukksepp – 3a Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus – 3a Tisler – 3a Elektrik – 3a Metallitöötlemispinkidel töötaja – 3a Keevitaja – 3a Koostelukksepp – 3a Müüja-klienditeenindaja – 3a Laotöötaja – 3a Kodumajandus – 3a Rõivaõmblemine – 3a Kokk – 3 a Toitlustusteenindus – 3a Majutusteenindus – 3a Autokeretehnik – 3a Automaaler – 3a Mootorsõidukitehnik – 3a Mootorsõidukihooldaja* – 1a Pagar – kondiiter – 3a Toiduainete töötlemine – 3a Pagar – 3a 6k Pagar* – 2a

haridusnõudeTa: Kergetööstus ja ilu Majutus- ja toitlustus

IKT osakond

Ehitus-ja puit

Tööstustehnoloogia Ärindus ja kaubandus

Kergetööstus ja ilu Majutus ja toitlustus

Autoremont Toiduainete tehnoloogia

Puhastusteenindaja* – 1a Abikokk* – 1a

*) ainult kutseõpe

Turism

IT-süsteemide spetsialist – 2a Tarkvara arenduse tugitehnik – 6k Multimeedium – 2a Majandusarvestus – 2a Avaliku sektori asutuse finantsist – 6k uus!

Sekretäritöö – 2a Pottsepp –1a Maaler – 1a Tisler – 2a Puidupingi CNC operaator – 6k Mehhatroonika – 2a 6k Elektrik – 2a Müügikorraldus – 2a Müügiesindaja – 2a Ärikorraldus – 2a Logistik – 1a 6k Juuksur – 1a 6k Spaateenindaja – 2a uus!

Puhastustööde juhtimine – 1a Kokk – 2a Kelner – 6k Hotelliteenindus – 2a Majutusteenuste korraldus – 1a Mootorsõidukitehnik – 2a 6k Automaaler – 2a Pagar – kondiiter – 2a Toiduainete tehnoloogia – 6k Kondiiter – 1a Loodusturismikorraldus – 2a Reisikonsultant – 1a 6k uus!

Vaata ka Rekreatsioonikorraldus – 2a täiskasvanute Turismikorraldus – 2a

täienduskoolitusi

Dokumentide vastuvõtt 25.06.2014 - 01.08.2014. Kopli 1B-114 Tartu, tööpäeviti kell 9.00 -15.00 vastuvõtuinfo tel 736 1863 või www.khk.ee/vastuvott

khk.ee või

kutseharidus

khk.ee/koolitus

8 || kOolitaja

postimees, 13. märts 2014

Mess. Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimus möödunud nädala lõpus sihtasutuse Innove korraldatav kahepäevane kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2014, kus 24 erialal võtsid mõõtu 350 kutseõppurit üle Eesti.

Kutsevõistlus koondas kogu Eesti kutsehariduse kaheks päevaks Tallinna Reelika Järv ajakirjanik

Kui möödunud aastal olid võistlustules 300 kutseõpilast 21 erialalt, siis tänavu võtsid võistlustest osa ka keskkonnatehnika lukksepad, hooldustöötajad ja restoraniteenindajad. «Kuna alasid on rohkem ja võistlejaid samuti, oleme igati suuremaks kasvanud. Enam ei piirdu me Eesti Näituste messikeskuse ühe halliga, vaid oleme kahes hallis,» rääkis ürituse üks korraldajatest, SA Innove kommunikatsioonispetsialist Liina Liiv.

Lisaks võistluse jälgimisele said huvilised osaleda kutseharidusmessil ja end proovile panna erinevaid ameteid tutvustavates töötubades. «Ka kutseharidusmessi osas oleme kasvanud. Kui eelmisel aastal osales 29 kooli, siis sel aastal oli neid kohal juba 32. Kui sama jõudsalt edasi liigume, siis ei mahu me Eesti Näituste messikeskusse äragi,» tõdes Liiv.

Kahe päeva jooksul sai osaleda ka kümnes erinevas töötoas. «Kutsekoolide õpilased juhendasid autonduse, juuksuri, metsanduse, robootika, ehituse, kunsti, tervise, multimee-

dia, käsitöö ja päästealast töötuba,» selgitas töötubade korraldaja Kertu Lääne.

Autonduse töötoas sai tutvuda lahtilõigatud autoga ja näha, milline näeb auto välja seestpoolt. Lisaks sai automootorit lahti võtta ja uuesti kokku panna. Tervise töötoas said osalejad asjakohast nõu nii toitumise kui ka esmaabi teemadel ning pääste töötoas aja peale selga panna tuletõrjuja eririietust. Multimeediumi töötuba pakkus aga kõike, mis on seotud fotograafiaga, alates pildistamisest kuni töötlemiseni. Lisaks sai tänavu proovida filmikunsti, mille tulemusena valmib Noor Meister 2014 videoklipp.

Kunsti töötoas oli külastajatel võimalus proovida kätt tänavakunstis ning ehituse töötuba andis huvilistele võimaluse tutvuda ehitustöödega, alates plaatimisest kuni müüriladumiseni.

Juuksuri töötoas õpetati, kuidas teha erinevaid punutud soenguid ja robootika töötoas demonstreeriti kaugjuhitavat robotit ning lisaks said külastajad proovida sumoroboteid. Käsitöö töötoas sai valmistada sepistest ehteid, lillekujulisi prosse, helkureid ja teisi aksessuaa-

re ning metsanduse töötoas oli võimalik kätt proovida metsaveotraktori simulaatoril.

Liiva sõnul on mess mõeldud noortele, kes peavad valikut langetama, mida edasi teha oma kooli- ja elukutsevalikul. Samas annab mess ka lihtsalt võimaluse silmaringi avardada, et teada saada, mis ameteid üldse on võimalik õppida ja millised koolid Eestis olemas on.

Lisaks töötubades katsetamisele oli külastajatel võimalus nautida DJ­de meistrivõistlust, mis sobib selle korraldaja ja kohtuniku Matis Indovi sõnul Noore Meistri üritusega väga hästi. DJ­de võistlus on tema meelest noorte jaoks väga oluline, sest see on uute talentide ainuke väljund enese näitamiseks. «Kindlasti saavad paremad noored DJ­d endale pärast seda võistlust ka tööpakkumisi erinevatesse ööklubidesse üle Eesti,» lisas ta.

Liivi sõnul külastas mullu üritust ligi 5000 inimest kõikidest maakondadest. «Kui tuleb juba üks inimene rohkem, siis oleme väga rõõmsad, sest meie eesmärk on näidata erinevaid kutseõppe võimalusi ja valikuid,» rääkis Liiv.

Ehituspuusepad mõõtu võtmas võistlusel Noor Meister 2013.

Foto: Tallinna Polütehnikum