RUBRIIK | 1
26. oktoober 2021
Eriväljanne valmis koostöös eriprojektide ja sisuturundusosakonnaga.
2 | TULEVIKUTÖÖSTUS
26. oktoober 2021
Kriis on pannud Eesti ettevõtjaid investeerima
E
esti masina- ja metallitööettevõtted ja ka muud töösturid on olnud ülimalt tublid. Koroonaaeg on mõjunud kõigele vaatamata innustavalt ja positiivselt, sest väga tõsiselt on hakatud tegelema uute investeeringute ja arendusprojektidega, laiendatud tootmist ning soetatud juurde maailmatasemel tehnoloogiat,» ütleb Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. «Samas see on pannud ettevõtjaid tegutsema – aina enam algatatakse digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimise projekte, kuid need inimest ei asenda.» Ta lisab, et väga valusaks kohaks on endiselt tööjõupuudus ning eriti suur on puudus inseneride ja oskustööjõu järele. «Näiteks Tallinna kesklinnast 15-minutilise autosõidu kaugusel asuv metallitööstus ei ole saanud läbi portaalide töökuulutustele isegi nende CV-sid, kes vabadele ametikohtadele sooviksid kandideerida. Tegemist on väliskapitalil oleva ettevõttega, kellel on päris suured investeerimisplaanid.» Ka on ühes Lõuna-Eesti väiksemas kohas Ploompuu sõnul selline olukord,
«
Foto: Laserline OÜ
Kuigi tänane keeruline majandusolukord sai alguse juba ligi kaks aastat tagasi, pole raugemise märke näha. Endiselt on raske saada kätte tooraineid ja muid materjale, häiritud on logistika, energia- ja gaasihindade kasv võib ajada nii mõnegi käpuli ja spetsialistide puudusest ei maksa rääkidagi. Kõige selle juures on aga Eesti ettevõtjad säilitanud optimismi ning vaatavad positiivselt tulevikku.
«Maailmatasemel tipptehnoloogia on ka töötajate jaoks heaks motivaatoriks, mis arendab laiemalt mõtlema ning aina uusi oskusi omandama,» ütleb Laserline OÜ juht Argo Ladva.
et metalliettevõttes on 20–25 protsenti meeskonnast stabiilselt isapuhkusel, mida võimaldab riik. Samas ettevõttel on väga keeruline leida professionaalset asendust. «Paljude ettevõtetega on tulnud ka jutuks, et kas riik võiks toetada hoopis ettevõtteid oma koolitusklasside loomisel, et proovida ise hakata sobilikke oskusi koolitama. Ka oleks tänases olukorras väga mõistlik riigi poolt tulla appi ja luua meetmeid, mis toetavad automatiseerimise ja robotiseerimise taseme tõstmist,» nendib masinaliidu juht.
Schneider Electric Eesti juht: tööstuse digitaliseerimine on ainuõige tee Schneider Electric investeerib igal aastal viis protsenti kasumist tootearendusse ja ettevõtte fookuses on eelkõige investeeringud jätkusuutlikkusse peamiselt läbi nutikate elektrisüsteemide arendamise ja tarkvara. «Tööstuse digitaliseerimine ongi praegu ainus tee, sest kõik uued füüsilised tooted
Vastutav toimetaja Gerli Ramler Reklaami projektijuht Johannes Johanson, johannes.johanson@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendus Tiit Sermann, tiit.sermann@postimees.ee Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Postimees Grupp
26. oktoober 2021
VENTURIS | 3
4 | TULEVIKUTÖÖSTUS on juba varustatud erinevate andmesidemetega. Ehk siis saame juba igalt astmelt infot kätte,» ütleb Schneider Electric Eesti tegevjuht Miko Siilivask. Ta lisab, et tooraine kriis annab võimaluse digitaliseerida ja vaadata, kus oleks võimalik saada juurde säästu ja kuhu saaks lisada kiirust. «Et neid andmeid saada ja eesmärgid ellu viia, selleks ongi vaja meil koguda tootmisliinidelt infot. Selleks ongi tarkvaraplatvormid.» Schneider Electric panustab suurelt jätkusuutlikkusele ning tänu sellele sai ettevõte 2021. aastal nimetatud Corporate Kings poolt maailma kõige jätkusuutlikumaks ettevõtteks. Selle saavutamiseks on ettevõte seadnud endale jätkusuutlikkuse eesmärgid: kliima, ressursid, usaldus, võrdsus, generatsioonid, ja kohalikud kommuunid. Rääkides sellest, kuidas ettevõttel üldiselt läheb, ütleb Siilivask, et Schneider Electricule on käesolev aasta olnud hea. Ülemaailmselt on ettevõtte käibenumber kolmanda kvartali lõpuks samapalju kui 2019. aastal.
26. oktoober 2021
Endiselt on ettevõtete jaoks valusaks kohaks tööjõupuudus ning eriti suur on puudus inseneride ja oskustööjõu järele. Foto: Shutterstock
Metallitöötlusettevõte Laserline: rasked ajad on tulnud mitmes mõttes kasuks Harjumaal Kiilis tegutseva metallitöötlusettevõtte Laserline OÜ juht Argo Ladva nendib, et kriis on muutnud nende ettevõtet targemaks, paindlikumaks, pannud rohkem mõtlema ning inimesi väärtustama. «Loomulikult oleme palju pidanud ka investeerima, aga tõtt-öelda paneb see meie töötajatel omakorda silma särama ning maailmatasemel tipptehnoloogia on heaks motivaatoriks, mis arendab laiemalt mõtlema ning aina uusi oskusi omandama. See on meie investeering töötajatesse. Keskendudes automatiseerimisele ja tehes aina rohkem tarka tööd, tähendab see, et põnevat inseneritööd tuleb juurde.» Tööjõu üle Ladva hetkel ei kurda. «Oleme 11 aastat vana, meil on 24 töötajat ja viimane tööleping on numbriga 29. Ju me midagi sellist pakume, et nad siit ära ei kiirusta,» muigab ta. «Aga võtame alati heal meelel kõrgkoolidest praktikante: osa on avaldanud hiljem soovi just meie firmasse tööle tulla. See teeb rõõmu, sest häid inimesi on alati vaja ning neid on aina keerukam leida.» Üldiselt hindab ta kriisi silmi avavaks ning nendib, et finantsiliselt pole tegelikult viimastel aastatel midagi väga muutunudki, ent üldiselt on inimesed muutunud paindlikumaks ning üksteise vastu lugupidavamaks.
STATISTIKA Eestis on 7000 tööstusettevõtet, neist 2200 tegutsevad masina- ja metallitööstuses. Tööstuses töötab umbes 125 000 inimest, seega iga viies tööealine elanik ja iga neljas erasektoris töötaja. Masina- ja metallitööstus pakub tööd 35 000 inimesele.
KUIDAS ON KRIIS MÕJUTANUD MASINA- JA METALLITÖÖSTUSE KUTSEEKSAMEID? 2021. aastal on läbi viidud 36 kutseeksamit eesti ja vene keeles kaheksas kutsekoolides üle Eesti. Kutseeksamite hindamiskomisjoni töös osales 44 valdkondlikku eksperti – nii kutseõpetajad kui ka ettevõtete esindajad. Kutse taotlejaid oli kokku 429, eksami sooritasid positiivselt ning said kutsetunnistuse 341 taotlejat. Enamus taotlejaid olid kutsekooli lõpetajad, töömaailma taotlejaid oli 11. Kõige populaarsem kutse oli keevitaja ja teisel kohal oli mehhatrooniku kutse. Viimase OSKA töötleva tööstuse
uuringust on näha, et mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade vajadus kasvab kümne aasta jooksul kolm protsenti. Hõive tööstuse valdkonnas järgmisel kümnendil oluliselt ei muutu, kuna olemasolevaid töötajaid tuleb asendada pensionile siirdumise tõttu. Sama uuringu andmetel töötajate puudujääk töötlevas tööstuses takistab Eesti majandusarengut. Kutseharidusest tulevaid lõpetajaid ei piisa töötleva tööstuse töökohtade täitmiseks. Allikas: Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ
26. oktoober 2021
VELSTRÖM VALLNER TOHVER | 5
6 | ROHEPÖÖRE
26. oktoober 2021
Eesti tööstused võtavad rohepööret väga tõsiselt Eesti ettevõtted võtavad rohepööret väga tõsiselt, kasutades aina enam tootmises ja tööstuses taastuvenergiat, tegeledes tõsiselt jäätmekäitlusega ja kasutades võimalusel jätkusuutlikke tooraineid ning tehnoloogiaid. Rääkisime kahe Eesti tööstusettevõtte esindajaga, mida on nemad teinud ära rohelisema tuleviku nimel.
P
rofessionaalsete puhastusainete tootja ESTKO AS on ettevõtte juhi Liina Kikase sõnul välja töötanud integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi, mis käsitleb kõiki ettevõtte tegevusvaldkondi ja tooteid ning mis on sertifitseeritud Bureau Veritase poolt. Antud süsteemi ühe osa hõlmab rahvusvaheline keskkonnajuhtimissüsteemide standard ISO 14001, mis nõuab, et organisatsioon hindaks oma tegevuse mõju keskkonnale, saaks aru, kuidas mõjusid ohjata ning kehtestaks selged eesmärgid ja ülesanded oma keskkonnaalase toime pidevaks parendamiseks. «Meie igapäevategevuses tähendab see planeerimist, teostust, kontrolli ja parendamist. Lisaks jälgime pidevalt keskkonnaalaseid seadusandlikke nõudeid ning kontrollime, et meie tegevus vastaks nõuetele. Toodete kasutaja tasandil tähendab see, et propageerime klientidele keskkonnasõbralike puhastusainete kasutamist. Eesmärk on edendada tooteid, mida kasutades saab vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata kaasa ressursside tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele,» räägib Kikas. «Oleme jätkuvalt suurendanud ökomärgisega EU Lilleke toodete hulka oma valikus, täna on meie valikus 66 tooteartiklit, millel on õigus kasutata EU Lillekese märgist.»
Prügikastid on ajalugu Elektroonikatööstuse Stoneridge Electronics AS töökeskkonna- ja keskkonnaspetsialist Evelin Org ütleb, et nemad koolitavad ettevõtte töötajaid süstemaatiliselt keskkonna ja töökeskkonna teemadel. «Meie esimese ja teise korruse kontoriruumides puuduvad näiteks prügikastid. Koridorides on viis sama kuju ja suuruse, kuid erineva märgistusega jäätmemahutit: plasti ja metalli, paberi ja papi, klaastaara,
Jäätmete sorteerimisest ettevõtetes on saanud tänaseks igapäevane asi. Foto: Shutterstock
biolagunevate jäätmete ja segaolmejäätmete jaoks. Eraldi kast on pandipakendi tarbeks ning sinna saab viia taaskasutatavaid märgistatud pudeleid ja purke. Söögiruumis saab eraldada pakendeid, biojäätmeid ja olmejäätmeid ning vastavad jäätmete sahtlid on märgistatud kleebisega, mille järgi on aru saada, kuhu ja mida ära visata. Ühe toitustajaga on saavutatud kokkulepe biolagunevate toidukarpide osas.» Stoneridge Electronicsi tootmishallis on jäätmemahutid seinte ääres, igaühel märgistus nii eesti kui ka inglise keeles. Eraldi ruum ja jäätmemahutid on kemikaalidele või kemikaalidega saastunud prügile. Aegunud või kasutatud kemikaali saab valada spetsiaalsesse taarasse, mis on alati kemikaalide laos olemas ning seejärel lekkevabalt asetada kemikaalide jäätmemahutisse. Tootmisjääke nagu kile, plastikut, vaske, metalli, tarbeelektroonikat kogutakse eraldi. Selguse saamiseks on seinal ka mõni näidis. «Keskkonnasõbralikemaks oleme muutnud ka tootmisprotsesse, vahetades näiteks väga toksilised kemikaalid välja vähemtoksiliste vastu, on vähendatud ka lenduvaid orgaanilisi
ühendeid kogu tehases,» räägib Org. «Tootmises tekkiva praagi ehk nõuetele mittevastavate komponentide ja toodete kogust ja kulu jälgime iga päev. Teeme ümbertöötlemist, et kasutada võimalikult palju algmaterjalist ära. Tootmisliinidel on praagi jaoks kokku lepitud limiidid, mille täitumisel tuleb abi kutsuda või liin seisata, et ära hoida liigset praagi tekkimist, mis hiljem võib vajada ümbertöötlemist või sattuda jäätmetesse. Lisaks teostame koostööpartnerite abiga töökeskkonnaalaseid mõõtmisi, näiteks tootmistöökohtadel plii taseme mõõtmine kord aastas, mürataseme ja reovee taseme mõõtmine.» Kuna Stoneridge Electronics tegeleb elektroonika tootmisega, on töötajatel komponentide kaitsmiseks seljas spetsiaalseid ESD riideid. «Tööriiete hooldusteenust pakub koostööpartner Lindström. Töötajate vahetumisel ei utiliseerita kasutatud riideid, sest neid on võimalik hoida pidevas ringluses ehk taaskasutuses,» ütleb Org, kelle sõnul on paberivaba tootmine ja vähem paberikasutust kontoritöös küll veel algfaasis, aga sellega tegeletakse aktiivselt edasi, et vähendada paberikulu. Lisaks vaadatakse iga aasta alguses
26. oktoober 2021
KASTORAM WOOD | 7
8 | ROHEPÖÖRE
26. oktoober 2021
osakondade kaupa üle keskkonnaaspektid ning nende põhjal koostatakse osakonnapõhine aspekti või aspektide tegevuskava. Näitena saab tuua transpordi, kus kõigil osakondadel on ülesanne keskkonnamõju vähendada.
Klientide ja töötajate keskkonnaharidusest on saanud igapäevategevus Kikase sõnul on iga ESTKO töötaja vastutav keskkonnasäästliku ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid järgiva tegutsemise ja kvaliteedi tagamise eest oma vastutusvaldkonnas ning kohustatud juhinduma heakskiidetud tegevusmeetoditest ja -juhistest. «Lisaks on tööl keskkonnajuht, määratud ära keskkonnaaspektid ja nende olulisus ning neid vaadatakse üle ja hinnatakse periooditi. Kuna oleme keemiatööstusettevõte, siis olulised keskkonnaaspektid on ohtlikud kemikaalid ning biotsiidid.» Keskkonnajuht koolitab ettevõtte töötajaid ohtlike kemikaalide käitlemise osas – isikukaitsevahendite kasutamine jne. Lisaks korraldatakse
Paljudes Eesti organisatsioonides on tööle võetud keskkonnajuht, kes koolitab töötajaid ohtlike kemikaalide käitlemise ja isikukaitsevahendite kasutamise osas. Foto: Shutterstock
kliendikoolitusi, mille eesmärk on puhastuskeemia õige kasutamine õigel ajal õiges kohas ning üledoseerimise vältimine. «Hetkel käib Ettevõtluse Arendamise sihtasutusega koos ettevõtte arenguprogramm – oleme loomas tõhusat puhastustoodete sarja kodukasutajale, kasutades ära enda pika kogemuse keskkonnasõbralike toodete arendamisel profivaldkonnas. Loodavad tooted on tõhusad ja keskkonnasõbralike koostisosadega ning peaksid jõudma
turule 2022. aasta esimeses pooles,» ütleb Kikas tulevikust rääkdes. Ka Stoneridge Electronicsis toimub pidev töötajate koolitamine. «Töötajad, kes puutuvad kokku kemikaalidega, läbivad kemikaalide kasutamise ja kemikaalijäätmete sorteerimise koolituse. Lisaks toimuvad prügi sorteerimise ja keskkonnaalased koolitused,» sõnab Org. «Töötame hetkel koolituste digitaliseerimisega ning püüame vähendada paberi kasutamist, asendades paberi tahvelarvutitega.»
26. oktoober 2021
FUSEBOX | 9
10 | TOOTMINE
26. oktoober 2021
Eelmisel aasta lõpuks jõudis meie tööstus juba 2019. aasta tasemele, näidates paariprotsendilist kasvu ning tänavu on turg enamikul tegevusaladel stabiliseerunud. Fotod: Shutterstock
Kasvutrendis on elektriseadmete, metalltoodete, mootorsõidukite ja haagiste tootmine Tööstustoodangus on täna esirinnas elektriseadmete ja metalltoodete tootmine ning stabiilsus on toiduainetetööstuses. Kõige rohkem on tööstuse käekäiku mõjutanud koroonapandeemia ja sellega kaasnev, tõdevad statistikaameti meediasuhete juht Kadri Kütt ja Pakendiettevõtte Nefab Packaging OÜ tegevjuht Jana Salm.
V
iimaste kuude tööstustoodangu mahu analüüsi põhjal võib välja tuua, et kasvutrendi on näidanud töötleva tööstuse tegevusaladest mitmed masinatööstuse tegevusalad: elektriseadmete, metalltoodete ning mootorsõidukite ja haagiste tootmine. Lisaks paistab positiivse suundumuse poolest silma puidu töötlemine, ehitusmaterjalide ning kummi ja plasttoodete tootmine,» ütleb Kütt. «Stabiilne tootmise trend on täheldatav toiduainetetööstuses. Mõningast langustendentsi on aga viimastel kuudel näha olnud elektroonika-, keemia- ja tekstiilitööstuse osas, kuid see ei pruugi olla aasta lõpuni jätkuv trend.»
«
Küti sõnul oli koroonapandeemia mõju töötlevale tööstusele kõige nähtavam 2020. aasta kolmel kevadkuul, kuid suve jooksul toimus taastumine. Tööstus jõudis aasta lõpus juba 2019. aasta tasemele ja näitas paariprotsendilist kasvu. 2021. aastal ei ole pandeemia mõju nii silmatorkav olnud, enamikul tegevusaladel on toimunud stabiliseerumine. Augusti tööstustoodangu tulemus oli natuke nõrgem kui eelnevatel kuudel, kuid suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes puidu töötlemine (8,7 protsenti) ja metalltoodete (21,7 protsenti), elektriseadmete (15,6 protsenti) ning ehitusmaterjalide (18 protsenti) tootmine.
Mõningast langustendentsi on Statistikaameti andmeil viimastel kuudel näha olnud elektroonika-, keemia- ja tekstiilitööstuse osas, kuid see ei pruugi olla aasta lõpuni jätkuv trend.
12 | TOOTMINE
26. oktoober 2021
«Töötleva tööstuse toodangust eksporditakse 2/3 ja meie tööstusettevõtete käekäiku on mõjutanud ning mõjutab ka edaspidi, kuidas on pandeemia olukorras hakkama saanud meie suurimad väliskaubanduspartnerid. Kõige rohkem on majanduse, sealhulgas tööstuse käekäiku mõjutanud pandeemia ja sellega kaasnev. Mõjutegurid erinevad märkimisväärselt tegevusalati, näiteks suuresti koduturule suunatud toiduainetetööstust mõjutab toitlustuses ja majutuses toimuv, masina- ja elektroonikatööstust aga globaalsetes tarneahelates materjalide kättesaadavusega tekkinud probleemid,» nendib Kütt.
Nefabi juht: olukord turul on pannud proovile tööstusettevõtete planeerimisoskuse
Nefab Packagingi tegevjuhi Jana Salmi sõnul ei tule toorme hinnatõus kellelegi üllatusena ja kuna toormaterjalid moodustavad olulise osa ka Nefabi toodete lõpphinnast, on ka nemad pidanud hindu tõstma.
Jana Salm Nefabist tõdeb, et tänavune aasta on pannud proovile ettevõtete planeerimisoskuse. «Kui varem on tööstusettevõtted töötanud selle nimel, et varud oleksid minimaalsed ning tarned toimuksid just-in-time meetodil, siis täna enam nii ei saa.
TOOTMINE | 13
26. oktoober 2021
Tarneajad pikenevad ning järjest enam tuleb materjalide planeerimisel toetuda ennustustele ja kõhutundele. Oluliselt on suurenenud klientide hulk, kes näevad, et pakkematerjali ei tasu oma laos hoida, eriti kui selle tarbimine on ebaühtlane. Seeläbi on üha populaarsemad erinevad pakendi- ja logistikateenused, mida klientidele pakume.» Ta lisab, et kindlasti ei tule toorme hinnatõus kellelegi enam üllatusena. «Aastaid languses olnud materjalide hinnad on tõusma hakanud ning kuna toormaterjalid moodustavad olulise osa meie toote lõpphinnast, oleme pidanud hindu tõstma ka oma klientidele.»
Uute oludega tuleb lihtsalt kohaneda Rääkides tellimustest, ütleb Salm, et tellimuste maht on kõrge ja kasvab veel. «Mida näeme, on kiired vajadused pakkematerjalile, mis tihti sõltuvad klientide toodete jaoks vajalike komponentide hilinemisest – kui puuduolevad materjalid lõpuks jõuavad, on kiirelt vaja ka suurtes kogustes pakkematerjali. Suhtleme klientidega iga päev, et prioritiseerida nende olulisi tellimusi. Saame rõõmustada, et meie põhi-
väärtused – lihtsus, austus, kaasamine – on aidanud meil luua tarneahela, mis tänases muutuvas maailmas meie tegutsemist toetab. Oleme loonud tugevad suhted nii tarnijate kui klientidega. Need aitavad meil täna avatud kaartidega turu olukorrast rääkida ning ühiselt lahendusi leida. Pikaajaline hea koostöö tarnijatega annab ka eelise tarnete prioritiseerimisel.» Nefabile on suurim väljakutse kindlustada Euroopa tarneahel. «Kuigi saame rõõmustada oma heade suhete üle tarnijatega, vajame kindlustunde tagamiseks alternatiivseid tarnijaid erinevatele materjalidele. Siin saame olla tänulikud, et meie selja taga on tugev globaalne grupp. Nii on meil juba tarnijaid üle Euroopa, kellega erinevad Nefabi ettevõtted koostööd teevad ning koostöö alustamine on meie jaoks oluliselt lihtsam,» selgitab Salm. Ta kiidab oma töötajaid, kellega koos on 20 aasta jooksul loodud töökeskkond, kus kõigil on hea ning iga inimese panust väärtustatakse. «See on andnud meile stabiilse tööjõu. Ühiselt oleme pidanud muutuva maailmaga kohanema ja erinevaid uusi lahendusi töötegemiseks rakendama, kuid ühtne siht ja üksteise hoidmine on aidanud oludega kohaneda.»
AUGUSTIS SUURENES TÖÖSTUSTOODANGU MAHT VAID TÖÖTLEVAS TÖÖSTUSES Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis neli protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses üheksa protsenti, kuid vähenes mäetööstuses 28 protsenti ja energeetikas 16. Tootmine suurenes enamikel töötleva tööstuse tegevusaladel. Töötleva tööstuse toodangust 66 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osa oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse augustiga 11 ja müük siseturule 24 protsenti.
14 | TARNE
26. oktoober 2021
AS Jalax juhatuse liikme Peeter Alliku sõnul on aeg küll keerukas, ent õnneks on koostööpartnerid olnud mõistlikud ja saanud aru üldistest tarneprobleemidest. Foto: Shutterstock
Tööstuste tellimused kasvavad, kuid hoogu kärbib toorainepuudus Tooraine ning komponentide tarneprobleemid pole täna puutumata jätnud ühtki tootmis- ja tööstusettevõtet. Isegi kui soodsal hetkel lattu rohkem kaupa varuda, kipuvad varud tellimuste kasvades kiirelt kahanema, nendivad metallkomponentide ja -toodete valmistaja AS Jalax juhatuse liige Peeter Allik ning tööstusautomaatikaja elektrifitseerimislahenduste pakkuja Klinkmann Eesti AS müügijuht Ervin Kaur.
2
021. aastal on tellimusi tulnud suurklientidelt rohkem, kui aasta alguses julgesime oodata. Meie tehase mahud on tagasi kriisieelses ajas ja ärimahu mõttes teeme ilmselt läbi ajaloo parima müügitulemuse,» ütleb Allik. «Samas on viimase aasta jooksul materjalihinnad – meie põhimaterjal on metallmaterjal – tõusnud kohati 2,5-kordseks ning sellise hinnaralliga ei osanud keegi aasta tagasi arvestada. Lisaks on suuri probleeme olnud metallmaterjali saadavusega ja seetõttu on ka meil esinenud klientidele tarnehilinemisi.» Ta lisab, et õnneks on koostööpartnerid olnud mõistlikud ja saanud aru üldistest tarneprobleemidest. «Et operatiivsete tootmisplaanide tegemine sõltub hetkel suures osas materjalitarnetest, siis kindlasti on olnud tootmisosakonnal piisavalt väljakutseid, et sellises logistilises õuduses tootmist
«
tarnekindlalt ning tootmist seiskamata korraldada.»
Uusi takistusi lisavad elektri- ja gaasihindade järsk tõus Kuna maailm on juba õppinud koroonakriisiga elama, ongi see üks põhjuseks, miks on Alliku sõnul tellimuste arv oluliselt eelmise aastaga võrreldes tõusnud ning see trend tundub jätkuvat. «Loodetavasti jääb ka metallmaterjali hind vähemalt hetketasemel püsima ning enam ei tõuse kordades. Lootust on, et järgneva 12 kuu jooksul hakkab materjalihind siiski mingilgi määral alanema. Samas on viimaste kuude teema olukord energiaturul ehk nii elektri- kui gaasihinna järsk tõus kipub meile järjekordseid takistusi ette lükkama, mis võib omakorda tähendada oluliselt suurenenud tootmiskulusid.»
Lisaks koroonakriisile ning tarneja hinnatõusuprobleemidele puudutab Alliku sõnul Eestit endiselt põletavaima teemana ka tööjõupuudus. «Kui majandus kasvab ja firmade müügid taastuvad, siis vajame isegi rohkem tublisid töötajaid kui enne kriisi,» lisab ta.
Ettevõtjad harjuvad tarnete määramatusega Jalax on püüdnud suurendada materjalivarusid ning koos klientidega jagada materjalihinna tõusuga seonduvaid kulusid. «Suur osa meie klientidest toimivad rahvusvahelises turul ja on väga teadlikud nii materjali maailmaturu hindadest kui ka üldistest tarneprobleemidest. Seega proovime läbirääkimiste käigus leida parima lahenduse keerulises ja ebakindlas olukorras.»
16 | TARNE Klinkmann Eesti esindaja Ervin Kauri sõnul võib öelda, et kuigi iga valdkonda tänased tarneprobleemid ei puuduta, siis enamikes sektorites on paraku olnud keerukas aasta. «Ülemaailmsed tarnete- ja logistikaprobleemid on puudutanud kõiki. Näeme määramatust – erinevate sektorite ettevõtteid kuulates tuleb välja, et tootjad ei oska toodete saadavuse kohta öelda mõnikord muud, kui et «peatselt tuleb».» Toormaterjali puudus on tema sõnul ettevõtteid kummitanud juba üle aasta. Näiteid võib leida igast sektorist – näiteks on probleeme kiipide ja plastikuga, samuti metalltoodetega, mille hinnad on kerkinud. Kasvanud määramatuses on kiiresti kasvama hakanud nõudlus, sest ettevõtted on oma protsesse ringi sättinud nii, et oskavad ka uute piirangute tingimustes kasvada.
Lahendused on olemas Kaur nendib, et Klinkmann on tarnete tagamiseks suurendanud ja planeerinud täpsemalt laovarusid, leidnud asendustooteid ja pikemaajaliselt materjale ette tellinud ning sel viisil teinud ise parima, et minimeerida võimalikke tarneprobleeme. «Kindlasti aitab tugevalt kaasa
26. oktoober 2021
EKI: ETTEVÕTTED ON OLNUD TUBLID JA EKSPORT KASVAB Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring näitas, et Eesti majanduse üldine olukord on jätkuvalt hea ning ettevõtete väljavaated lähikuudeks on positiivsed. EKI juhi Marje Josingu sõnul on pandeemia levik tekitanud suuri tõrkeid kogu globaalses tarneahelas ja tõstnud toormehindu. «Nii ei ole ka Eesti ettevõtete probleem olnud sel aastal nõudluse nappus, vaid raskused toorme hankimisel, sisendhindade kiire tõus ja sellega seoses tekkinud raskused tellimuste täitmisega. Nii väikeseid valmistoodete varusid ja paljusid probleeme materjalide hankimisel pole ettevõtetel eelneva 25 aasta EKI äribaromeetri uuringu andka koostöö kliendiga – selge ja kiire infovahetus ning planeerimine. Teeme kõik endast oleneva, kuid muudatusi võib esineda ja siis peab leidma taas kiiresti muu lahenduse,» selgitab ta. «Tulevikku vaadates oleme positiivsed – nõudlus kasvab, ettevõtted harjuvad järjest enam uute tingimustega ning oskavad juba
metel olnud. Ettevõtted on väljakutsetega siiski seni kenasti toime tulnud ja müügimahud ning eksport kasvavad.» EKI küsitlusel hindasid majanduse üldist olukorda heaks 73 protsenti, investeeringute väljavaateid 67 protsenti ja eratarbimist 86 protsenti ekspertidest, mis on oluline paranemine võrreldes kolme kuu taguse ajaga. Samuti näevad pea kõik eksperdid, et majanduse olukord on kuue kuu pärast kas vähemalt sama hea või parem. Eksperdid peavad kõige väiksemateks probleemideks majandusele keskpanga poliitika usaldusväärsust, poliitilist olukorda ja keskkonda välisinvestoritele. Allikas: EKI vastavalt tegutseda. Ja kui piirangud ühel hetkel leevenema peaksid, on sellele järgnev kasv kindlasti märkimisväärne.» Positiivselt on häälestatud ka Allik: «Üldiselt võiks aga rõõmu tunda, et Eesti majandus ju taastub üsna kiiresti ja loodetavasti saame jagu ka viirusest ilma järjekordsete piiranguteta.»
26. oktoober 2021
PLM GROUP EESTI | 17
18 | TARKVARA
26. oktoober 2021
Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimiseta konkurentsis ei püsi Eesti tootmisettevõtted on väga teadlikud, et konkurentsis püsimiseks on vaja üha targemalt tegutseda ning selleks otsitakse ka uudseid protsesse toetavaid lahendusi usinalt. «Enam ei küsita, miks on vaja digitaliseerida ja automatiseerida, vaid kuidas,» ütleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tööstuse digitaliseerimise projektijuht Kersti Kuusksalu.
E
ASi tellitud uuringu kohaselt kogub digitaliseerimine ja automatiseerimine tööstusettevõtete seas veel hoogu. Tänavuste tulemuste kohaselt kasutab vähemalt osaliselt tarkvarasüsteemidega juhitavaid protsesse ja tööpinke 62 protsenti tootmisettevõtetest. Aastatega joonistub välja, et kerge positiivne tendents digitaliseerimises jätkub. Kõige suurem edasiminek on olnud seoses andmekorjega. Nimelt kui 2020. aastal tegeles kolmandik küsitletud ettevõtetest andmekorje ja -analüüsiga, siis tänavu oli see peaaegu kaks kolmandikku. «Ettevõtjad toimetavad selle nimel, et ettevõtte protsesse digitaalseid ja automaatseid lahendusi kasutades optimeerida ning tõhusamaks muuta. Seejuures saadakse aru ka kogu digitaliseerimise ja automatiseerimistegevuste tuumast ehk õpitakse koguma andmeid ja panema neid ettevõtte kasuks tööle,» räägib Kuusksalu. «Samas keerulisemate ja murrangulisemate tehnoloogiate nagu näiteks 3D printimine, koostöörobotid, digitaalsed kaksikud, suurandmed, tehisintellekt kasutuselevõtt on siiski veel lapsekingades. Andmete kasutamise taga peitubki võti viia ettevõtte tegevus järgmisele tasemele ehk mitte ainult säästa kulusid, vaid tõsta ka tulubaasi ja liikuda kasumlikumale ärimudelile ning seda aitavadki saavutada needsamad murrangulised tehnoloogiaid.» Suurim mure on tema sõnul eelkõige vajaliku kompetentsi ja tööjõu puudus, et üldse minna ettevõttes andmepõhisele juhtimisele. Selleks on vaja ettevõttes nii tarkvaraliste kui ka riistvaraliste kompetentside tekitamist, kuid selliste oskuste ettevõttesse meelitamisel on konkurents väga suur. «Suurt rolli mängivad ka ettevõtetes rakendatud
Eesti ettevõtjad saavad väga hästi aru digitaliseerimise ja automatiseerimistegevuste tuumast ning õpivad kogutud andmeid ettevõtte kasuks tööle panema. Foto: Shutterstock
juhtimissüsteemid. See tähendab, et kas ettevõttes mõistetakse oma protsesse, kas neid on kirjeldatud üheselt arusaadavalt ning tegeletakse süsteemselt protsessijuhtimisega. Oluline on oskus ettevõttes muudatusi juhtida, sest ega uued protsessid ja tehnoloogiad ei hakka tööle, kui töötajaid ei oska või ei pea vajalikuks neid kasutusele võtta.»
Digitaliseerimise meistriklassi teenus paneb ettevõtjaid loovalt mõtlema EAS on võtnud eesmärgiks aidata ettevõtjaid läbi kogu digitaliseerimise teekonna. Ettevõttesiseste kompetentside suurendamiseks alustati sel aastal teenusega «Digitaliseerimise meistri-
klass», mis on saanud osalejatelt väga head tagasiside. «Selles osalenutel on kasvanud arusaam protsessijuhtimisest ning andmete liikumisest, korjamisest ja kasutamisest. Samuti, kuidas edukalt ettevõttes ellu viia muudatusi ja valida sobivaid digitaalseid või automaatseid lahendusi protsesside tõhustamiseks. Mõne ettevõtte esindajad on juba meistriklassi alguses taibanud, kui palju andmeid on ettevõttes olemas, mis võimaldaks neil pakkuda klientidele uudset toodet,» selgitab Kuusksalu. Meistriklassi lõpptulemusena peab ettevõttel olema valminud detailne digitaliseerimise tegevuskava ja alustatud tegevuste elluviimisega ning ideaalis viidud tegevused lõpuni. Hetkel on võimalus kandideerida 2022. aasta veebruaris alustavasse meistriklassi. Kaks korda aastas korraldab EAS tööstus- ja
26. oktoober 2021
ENTRONIK | 19
20 | TARKVARA
26. oktoober 2021
kasutuselevõtt on sageli hirmu taga, et see on liiga kallis. «Aga mitte ainult. Raske on pakkuda kindlust, kas lahendused hakkavad ka minu ettevõttes tööle. Digitaliseerimistega käib kaasas suur kõrbemise oht. Kui valmislahendusi juurutatakse, siis need pigem õnnestuvad. Kui digiprojektist saab arendusprojekt, siis projekti venimine on pigem reegel kui erand. Kuna tootmisettevõtted on unikaalsed, siis on neile vaja ka personaalset lähenemist ja kohandada ka valmislahendused ettevõtte spetsiifikaga, mistõttu on suurem osa projektidest ikkagi arendusprojektid.»
Oluline on leida töötajatele abivahendeid, mida on lihtne kasutada ja mis reaalselt ka aitaksid neil tööd kiiremini ning paremini teha. Foto: Shutterstock
IT-ettevõtetele ning inseneribüroodele suunatud häkatoni «Tööstushäkk». Järgmine «Tööstushäkk» fookusteemaga «Võimenda digitaliseerimisega ettevõtte kestlikku arengut» toimub juba 25.–27. novembril Pärnus. Lisaks pakub EAS digitaliseerimise teekaardi toetust ettevõtte digitaliseerimise hetkeolukorra kaardistamiseks ja järgneva kolme aasta digitaliseerimise strateegilise plaani koostamiseks ehk teekaardi loomiseks. Kõiki teemast huvitatuid on kutsutud Facebooki-gruppi «Tark tööstus» digitaliseerimise teemadel kaasa mõtlema.
Digipööre on täna kättesaadav kõigile Eesti vanemaid mobiilsete lahenduste valdkonna tegijaid Mobi Lab OÜ pakub töötajakeskset digitaliseerimist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ettevõtte juhi Veiko Raime sõnul ei pea digitaliseerimine olema kättesaadav ainult suurtele firmadele, vaid täna on kõigil võimalus oma efektiivsust tõsta. «Eesti ettevõtjad on väga uudishimulikud ja näevad vajadust muutusteks. Reaalsete sammude elluviimine on küll aeglane. Tundub, et paljud ettevõtted on oma protsessid ehitanud ise ja ilmselt ongi valiku koht, kas investeerida täielikku digipöördesse, mis on suur samm ja pika tasuvusajaga, peita ennast probleemi eest või leida mingeid väiksemaid muutusi juppide haaval,» räägib Raime. Ta nendib, et Mobi Labis keskendutakse pigem viimasele stsenaariumile. «Me ei lähe robotiseerima ja digitaliseerima kõike korraga, mille pikaajalisem eesmärk on tavaliselt tööjõu vähendamine. Meie keskendume sellele, et inimesed, kes ettevõtetes juba töötavad, saaksid abivahendid, mida on lihtne kasutada ja aitaksid neil enda tööd
kiiremini ja paremini teha. Oleme pakkunud erinevaid mobiilsete töökohtade kasutajaliideseid – näiteks laohaldus, samuti automaatset kauba investeerimist koos toote või inventari asukoha määramisega.»
Projektid tasuvusajaga alla kahe aasta võetakse julgelt ette «Eesti ettevõtjad on ratsionaalselt mõtlevad, kui projekti tasuvus jääb alla kahe aasta, siis võetakse see projekt ka kohe ette. Niipea kui projekti tasuvust saab mõõta tootlikkuse tõusuga, läheb käiku. Olgu selleks siis mõni reaalne masin või infosüsteemide vahel oleva automaatse liidesega,» sõnab tarkvaraettevõte Leanest OÜ tegevjuht Marko Saviauk. «Raskemaks läheb projektidega, mis on seotud pehmete väärtustega või tasuvusaeg on pikem. Näiteks, kas ohutuse tagamiseks peaks kaks korda rohkem investeerima, et tagada 5% ohutuse tõus või uuendama infosüsteemi ainult selle pärast, et veebiserverist tuli uus platvormi versioon, mis pakub paremat turvalisust.» Digilahenduste puhul jääb tihti puudu kompetentsist, kuidas projektide tasuvust mõõta. Näiteks kuidas mõõta turvalisusega seotud tasuvust? «Eestis on viimastel aastatel ette tulnud suurte kahjudega turvalisusega seotud juhtumeid. Sellel aastal ühe Eesti suurettevõtte tegevus halvati pooleks aastaks, kui kõik ettevõtte siseserverid krüpteeriti. Peale selle, et tootmine muutus võimatuks, muutusid võimatuks ka kõige elementaarsemad tegevused: e-kirjadele vastamine, ühiskalendrid, siseveeb, müügiveeb jne. Ettevõte pidi alustama kõigi oma digitaalsete lahenduste uuesti üles ehitamist,» toob ta näite. Saviauk nendib, et uute lahenduste
Milliseid probleeme on robotid ja tehisintelligents võimelised lahendama? «Nutikate lahenduste alla võib liigitada kvaliteedikontrolli automaatsed seadmed. Tehased toodavad tooteid, millele on vaja teostada kvaliteedikontroll. Tihti teeb seda inimene visuaalse vaatluse teel. Näiteks, kas liimpuitkilp, mis toodetakse, on ikka piisavalt ilus ja saab kuuluda A klassi või on sellel värvierinevusi ja peaks kuuluma B klassi. Seda ülesannet saame täna edukalt automatiseerida, kasutades selleks tehisintellekti. Oleme edukalt üle Eesti käima saanud kümneid lahendusi, praktilisi näiteid on valdavalt puidutööstuses ja elektroonikas,» toob Saviauk näite. Lisaks on Leanestil läbi katsetatud lihtne ja praktiline lahendus puidutööstusele: ülesanne on keerata seatud laud alati puusüü järgi ühtepidi. Seda on vaja näiteks aknatööstuses, kus tehakse puidust akna lengesid. Teatavasti puu kuivades kaardub ja kaarduvus on puusüü suunaline. Kui liimida erinevate puusüü suundadega klotsid omavahel kokku, siis suudetakse edukalt vältida kogu lengi kaarduvust. «Ülesande lahendamiseks panime liinile kaamera jälgima laua otsa. Tehisintellekt on õpetatud tundma ära puusüü suuna. Ta suudab tuvastada sekundis kümneid laudu korraga ja saatma sellekohase otsuse tootmisliinile. Sellise tarkusega varustatud tootmisliin on kordades efektiivsem kui inimene,» selgitab Saviauk. Kolmas näide on mööblitööstusest, kus on vaja, et voodi valmistamiseks hööveldatud laud vastaks 50 eriparameetrile: ei tohi esineda sinet, keelatud on liimilõhed, okste arv ühe meetri kohta on maksimaalselt kolm, ei tohi esineda mädaoksa, keelatud on murdunud servad ja augud, jne. Siin töötati välja tehisintellekti baasil masin, milles on õppimisprotsessis kasutatud üle 100 000 pildi.
TÖÖSTUSSEADMED | 21
26. oktoober 2021
Eesti inseneride leiutatud kännupuur lööb maailmas laineid Pärnumaal Paikusel tegutseva metall- ja masinaehitusfirma Dipperfox OÜ loodud kännupuurist on saanud tõeline hitt Eestis ja välisturgudel. Kännupuur võimaldab kaotada kännud kohtadest, kus juurimine takistuste tõttu pole võimalik.
D
ipperfox OÜ arendusmeeskonna juhi Tiit Talvaru sõnul tuli idee kännupuuri arendada isiklikust ärihuvist. «Oman kaevetööde teenust pakkuvat ettevõtet. Kändude väljajuurimine tundus ajamahukas, kulukas ja maapinda lõhkuv. Kui tuli järjekordne suur objekt kändude eemaldamiseks, siis tekkiski mõte kännud eemaldada teistmoodi, nii et juured alles jäid, sest
need ei seganud ja pigem hoidsid maapinda koos. Seega tuli leida seade, mis kasutab teistsugust meetodit kändudest vabanemiseks. Tootearendus sai alguse vajadusest, kui saime kände täis objekti, millest pidi saame gaasitrassi ümber mitmete kümnete kilomeetrite ulatuses niiduala.» Tootearenduse taga on Talvaru koos meeskonnaga, kes on aidanud mõtted paberile panna, prototüüpida ja
tegelikkusesse realiseerida. Unikaalne insenertehniline lahendus ning disainiettevõttega väljatöötatud disain on pälvinud tähelepanu konkurssidel, saades nominendiks Eesti disainiauhinna konkursil graafilise ja digitaalse disaini kategoorias, jõudes Eesti ettevõtluse auhinna aasta disainirakendaja kategoorias esikümnesse ning võites 2020. aastal Pärnumaa aasta toote konkursi rahvahääletusel teise koha.
22 | TÖÖSTUSSEADMED Mis muudab puuri eriliseks ehk mis on selles sellist, mida konkurentidel pole? Talvaru sõnul on kännupuur Dipperfox 850 Pro on kiireim ja efektiivseim kännupuur turul. «Selle teeb eriliseks dünaamiline käigukast, vahetatavad terad ja otsakruvi. Euroopa Liidus ja USA-s on patendiga kaitstud nii meie kännupuuri disainlahendus kui ka enda juurutatud dünaamiline käiguvahetuse süsteem, mis on automaatne ja ilma elektrijuhtimiseta, hüdraulikaga, mis omakorda tagab toote töökindluse. Selle tootega saab töötada iga ilmaga mis tahes kohas, kas või vee all,» tutvustab ta. Talvaru nendib, et meeskonnale tundub, et uued tooted on olnud suhteliselt edukad. «Aktiivse müügitööga alustasime 2020. aasta detsembris, tänaseks ehk 2021. oktoobri alguseks on meie portfellis 22 edasimüüjat. Mandritest on kaetud kõik peale Lõuna-Ameerika. Riigid lisaks Eestile, kus Dipperfoxi kännupuur pöörleb, on Soome, Rootsi, Norra, Venemaa, Valgevene, Ungari, Rumeenia, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Suurbritannia, Iirimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa.»
26. oktoober 2021
Mõlemad kännupuurid, suurem ekskavaatoritele ja pisem – kohe novembris turule tulev – ratastraktoritele ja väiksematele ekskavaatoritele.
Lisaks Dipperfoxi kännupuur 850 Prole on novembris müügile tulemas kännupuur 600, mis sobib väiksematele ekskavaatoritele ja laaduritele. Järgmise aasta plaanides on tuua turule neli uut toodet ning ettevõtte arendusmeeskonna mõtteis on kaks toodet.
2005. aastal asutatud Dipperfox OÜ tegeleb ekskavaatoritele lisaseadmete valmistamisega ja kuna nende eesmärk on säästa keskkonda, on kõik professionaalsed seadmed projekteeritud eesmärgiga olla kiired, täpsed ja keskkonnasõbralikud.