Postimehe paberleht 22 aprill 2014 by Postimees

KAHANEMINE

MÄRGID NÄITAVAD, ET VENEMAA MAJANDUS VÕIB SEL AASTAL MINNA LANGUSESSE. JUHTKIRI LK 2, MAJANDUS LK 8–9

TAGASI KOHTUS Eluks ajaks vangistatud Juri Ustimenko astub kohtu ette süüdistatuna vanglas toime pandud kuritegudes. EESTI LK 7

SÜÜDLASI OTSIDES Lõuna-Korea president arvustas uppunud reisilaeva meeskonda karmilt ja võrdles toimunut õigustamatu mõrvaga.

TEHNIKA Telefonitootja HTC tahab seljatada Samsungi ja Apple’i.

LK 21

VÄLISMAA LK 11

www.postimees.ee GHEORGHE CRETU: Minu ülesanne on noored koondisesse sulatada, mõned vanemad mehed on tugevduseks juures.

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

RIIGIKUNST

Suur raha Kunstiteoste tellimise seadus toimib. Kui seaduse rakendamist ehk konkursside korraldust muuta või täpsustada, millisest vajadusest on räägitud, tuleks seda teha võimalikult avalikult, kirjutab kunstnik Tiina Tammetalu. Kindlasti tuleb küsida ka laiema publiku arvamust. LK 12 LIIKLUSOHUTUS

Tõkkepuud Ainult fooridest raudteeülesõitudel turvalisuse tagamiseks ei piisa. Kasutada tuleb ka tõkkepuid ning valvekaameraid, mis tuvastaks rikkujad, kirjutab transpordianalüütik Hannes Luts. Ohutuse suurendamiseks tuleb riigi ja taristu haldajate koostöös leida kiiresti vahendid juba sellel aastal. LK 13

TEISIPÄEV, 22. APRILL 2014 • NR 93 (7084) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 159 • LUGEJAID 201 000

Pulbitsev Eesti filmiturg Juba ammu ei jõua me kinno, et kõike pakutavat ära vaadata. Kui rääkida arvudes, siis mullu paisati kinolevisse 235 uut filmi. Kolme aasta eest oli neid 175.

Vaatajaid seevastu napib. Möödunud aastal jäi tuhande vaataja piir ületamata koguni 26 välismaisel filmil ja asjatundjate hinnangul tuleks filmilevitajatel tagasi tõmmata.

Suvesoojus ajas konnad kallistama

Nädalavahetusel mõõdeti selle kevade soojarekordid ja loodus reageeris suvesoojale nagu ennemuistsel ajal ja loodetavasti ka tulevikus. Kui inimeseloomad grillisid, elasid kärnkonnad vee all oma elu. Samuti puhkesid õide nartsissid, päikese kätte roomasid nastikud. foto: egert kamenik

EESTI LK 6–7

EESTI LK 4–5

SPORT LK 16–17

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Venemaa majandus käis alla Krimmi ründamisetagi

Toome Narva tagasi! Kõik, mis jääb Kunda jõge ületavast Sämi sillast Tallinna-Narva maanteel edasi, on nii kauge, et sinna naljalt mujalt Eestist ei sõideta. See ju kauge Ida-Virumaa. Niisama, lühikeseks nädalavahetuse päevaks hirmus pikka reisi Ida-Virumaale ette ei võeta. Hoopis teine tunne on sõita ilusa ilmaga Saaremaale või Lõuna-Eestisse – kauge, aga mitte liiga. «Miks alati märgitakse online-uudiste pealkirjas, et tegu on Ida-Viru või Narva uudistega, aga Saaremaa või Pärnumaa puhul pole kant ekstra välja toodud?» küsisid narvalased, väike solvumine hääles. Vastu võib küsida: «Miks teie ütlete Tallinna või mujale Ida-Virumaalt kaugemale sõites, et lähete Eestisse?» Kilomeetrid räägivad kaugustundest teistsugust keelt. Tallinnast Kuressaarde on tegelikult ligi 10 kilomeetrit rohkem maad kui Narva – 218:211. Ajaliselt on saarlaste pealinn veelgi kaugemal – Kuressaarde sõiduks arvestab kogenud saarlane kolm ja pool tundi, Narva jõuab kahe ja poole tunniga. Aga kui pikk tee on Tallinnast Võrru? See on päris kaugel, aga kindlasti on Narva veel kaugemal – või kuidas? Võrru 251 ja Narva 211 kilomeetrit. Vaat niisugune matemaatika, mis tundmusega üldse kokku ei klapi. Tallinnast ida poole kulgev maantee on kõige turvalisem ning suviti ka kõige kiirem võrreldes nii lõuna kui ka lääne poole liikumisega. Mis mõttes? Lõuna-Eestisse sõites saab neljarajalist teed nautida vaevu 40 kilomeetrit, lääne poole 30 kilomeetrit, aga Ida-Eestisse sõites üle 80 kilomeetri ehk peaaegu Rakvereni välja. Kilomeetrid ja neljarajaline tee võivad ju rääkida oma faktide keelt, aga ei peta ka tunded. Narva on paraku üle 20 aasta pärast taasiseseisvumist ikka kauge ja tundmatu kant. Kuni tunded kauguste suhtes on endiselt niisugused, piidleme teineteise poole kahtlustavalt, eriti keerulises olukorras, kus Venemaa oma kaasmaalaste-propagandaga pingeid Euroopas üles kruvib.

as Venemaa kehv majandusseis pidurdab või hoopis hoogustab agressiivset välispoliitikat? Püüdes tagantjärele seletada Venemaa agressiooni Ukraina vastu, sh Krimmi annekteerimist, on hõlbus rääkida väikesest võidukast sõjast, mille eesmärk on varjutada ründava riigi sisemisi probleeme. Kui asi oleks nii, siis oleks nn Iraani-tüüpi laiaulatuslikud majandussanktsioonid üksnes vesi Putini režiimi veskile, sest need laseks Venemaa rahvale püha tõde paista sedapidi, et majanduse allakäigu põhjus pole nende oma juhtides, vaid kurjade lääneriikide kiuslikkuses. Ukraina vastu suunatud agressiooni põhjusi on Kremli vaatenurgast küllap mitmeid. Esiteks ei soovita, et suurel slaavi riigil õnnestuks demokraatia ja võimude lahususe ehitamine, sest see oleks Kremli vaatenurgast sobimatu eeskuju Venemaa inimeste-

le. Vaba kohtupidamine ja kriminaaluurimise lahutamine täitevvõimust ründab paraku otseselt KGB-juurtega putinismi. Väide on, et läänelikud väärtused ei sobi slaavlastele. Kuna näiteks võimude lahusus, sh õiglane kohtupidamine, tegeleb riigi ülesehitusega, aga mitte inimeste rahvusega, piisaks rahvusliku eripära kui vastuargumendi kummutamiseks ühest või paarist näitest. Laiemalt tahavad aga Kremlis võimul olevad KGB-lased praeguse vene ultrarahvuslusega öelda, et slaavlastele ei sobi inimlik vabadus. Kuna meie, eestlased, oleme suurele osale Venemaa inimestest geneetiliselt vägagi lähedased, peaksime tundma ennast sellisest sidistamisest puudutatuna. Veel enam peaksid Putini poliitikast olema solvatud Venemaa inimesed. Seal elab enam kui sada miljonit andekat inimest. Rahvaarv on suurem kui Jaapanis. Miks jääb siis Venemaa kasvõi teadusartiklite arvult Jaapanile peaaegu kaks korda alla? Miks jääb Venemaa oma teadusartiklite mõjukuse poolest Eestile kaks korda alla? Putini KGB režiim lihtsalt raiskab oma

inimeste potentsiaali ja sunnib välismaale põgenema neid, kellel on midagi maailmale öelda. Venemaa majanduse liigne sõltuvus toorainete ammutamisest on ammu sõnastatud. Seda on eri aegadel palju kordi kinnitanud Venemaa juhtivad poliitikud. Teiste hulgas praegune peaminister Medevedev. Valides võiduka sõja tee, näidatakse, et pikaajalisest nõrkusest tahetakse mööda vaadata, selmet lahendusi otsida.

JUHTMÕTE Putini režiimi teket ja edenemist toetas eelmise kümnendi esimese kahe kolmandiku majandustõus ja toorainenõudluse kasv.

LK 8–9

KÕVA SÕNA Tänapäeval tuleb lähtuda tegelikest, nõrgenenud peresidemetest ja tagada lastele palju parem kindlustatus. Lapsendamise eesmärk on tagada lapsele perekond, mitte perekonnale laps.

PÄEVA KOMM Mis aitaks Ida-Virumaad ja ülejäänud Eestit emotsionaalselt teineteisele lähemale tuua? Kui võtaks sel suvel südameasjaks ja sõidaks saarte ja Lõuna-Eesti kõrval ka Narva?!

Viie lapse ema ja riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta (IRL), EPL 21.04

Postimees 1933. aastal Paljastati 18 salakuulaja jõuk. Tartus areteeriti 10, Petserimaal ja mujal siseriigis 8 isikut. Vastavatel ametivõimudel õnnestus viimaste nädalate jooksul paljastada suuremat salakuulajate võrku, mis tegutses Nõukogude Vene huvides kogu Eesti piirides. Algpunktid salaorganisatsioonile loodi Petserimaal, kust ajajooksul edasi hakati arendama, kuni jõuti suuremate keskkohtadeni siseriigis. Seni on organisatsiooni liikmetest areteeritud 18 isikut, nende hulgas üks tähtsamaid kommunistide salakullereid, kes ligemale 10 korda Eestis käinud. Rahvuselt osutus tabatud salakuller eestlaseks, kes juba sündimisest saadik vahetpidamatult on elutsenud Venemaal. GPU käsul on ta Eestis käinud ligemale kümme korda, ikka salaja, küll Narva,

Mis aitaks Ida-Virumaad ja ülejäänud Eestit emotsionaalselt teineteisele lähemale tuua? Kui võtaks sel suvel südameasjaks ja sõidaks saarte ja Lõuna-Eesti asemel – või veel parem kõrval – ka Ida-Virumaale, Narva, supleks Narva-Jõesuu külmavõitu merevees ning ajaks kas või ühe kohalikuga siira huviga juttu?! Kusjuures ei mõtleks üldse, mis keeles vestlus toimub. Võin lubada, et lihtsamat juttu, vähemalt poes või söögikohas saab ka Narvas või Sillamäel riigikeeles ajada. Ja kui soovida veel midagi isiklikult tundekauguste vähendamiseks teha, võiks ühe Narva pere endale Tallinna lähedale või mõnda idüllilisse maanurka oma maakoju külla kutsuda. Ja kui omavahel klapib, siis Narva lähedale datšasse vastukülaskäigule sõita. Mu meelest ei oleks sellises isiklikus Eesti ühendamises midagi imelikku ega utoopilist. Ja järgmisel või ülejärgmisel korral, kui Venemaa oma propagandasõda alustab, ei peaks enam teineteist umbusklikult piidlema. Sest Narva ei ole kaugemal kui ükskõik milline maanurk väikeses Eestis.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Putini režiimi teket ja edenemist toetas eelmise kümnendi esimese kahe kolmandiku majandustõus ja toorainenõudluse kasv. Samas on Putini juhitava Venemaa fundamentaalne nõrkus sedavõrd ilmne, et taktikaliselt jääb üle pöörduda algse küsimuse poole: kas nõrkus suurendab või vähendab agressiivsust?

urmas nemvalts

anneli ammas

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

küll Petseri kaudu, nii kuidas asjaolud on nõudnud. Tabatu juurest leiti rikkalikult instruktsioone meie kommunistlikele põrandaalustele. Selgus, et tabatud salakulleri peamiseks ülesandeks oli sidepidamine Eesti põrandaalustega. Ühtlasi oli tema kohuseks põrandaalustele tuua toetusi ning taskurahasid, samuti siinkogutud mitmekesiste salaandmete üle piiri Venesse toimetamine. Samal ajal korraldas tabatu ka sõjalist luuret, hankides andmeid meie riigikaitse organisatsioonide koosseisu ja tegevuste, raud- ning maanteede seisukorra, sildade, väeosade meelsuse jne. kohta. Vahi alla võetute nimestiku avaldamist peetakse esialgu veel varajaseks, sest juurdlus pole kõigis üksikasjades veel lõpule jõudnud. 22.04.1933

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Pärnumaal on alanud räimepüügihooaeg

Mihkel Raud ühines sotsiaaldemokraatidega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus võttis eile partei liikmeks vastu muusiku ja saatejuhi Mihkel Raua (pildil). «Olen erinevate ühiskondlik-poliitiliste telesaadete juhina pea kümme aastat kõikvõimalikele jamadele näpuga näidanud. Täna arvan end olevat piisavalt julge, et jamadele osutamise juurest nende lahendamise ja ennetamise suunas liikuda. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on loomulik valik, sest minu nägemus ideaalsest Eestist on sotside omale kõige lähedasem,» ütles Raud. postimees.ee

Kaks Tamulal uppunud meestest olid joobes Ööl vastu 11. aprilli Võrus Tamula järvel uppunud kolmest mehest kaks olid Lõuna ringkonnaprokuratuuri teatel alkoholijoobes. Õnnetuse ülejäänud asjaoludes pole veel täit selgust ning uurimine jätkub. Kolm meest läksid Pella aerupaadiga Tamula järvele 10. aprilli õhtul kella 22 paiku. Lähedased hakkasid öösel meeste pärast muretsema, sest nende telefonid ei vastanud. Ühe mehe surnukeha toodi veest välja ööl vastu 12. aprilli, ülejäänud kaks leiti järgmisel hommikul. postimees.ee

10 Igakevadine räimepüügihooaeg on nüüdseks alanud ning eile müüsid kalamehed Pärnus Japsi kalatööstuse sadamas värsket avamereräime. Kohalik rahvas oli tulnud värsket kala nõutama lausa ämbritega. Eestis püütakse suurem osa räime Liivi lahest, kuid räime tuuakse randa ka muudes rannapiirkondades. Kevafoto: urmas luik / pärnu postimees dine räimepüük kestab, kuni kaluritele eraldatud räimepüügi kvoot saab täis. PM

OHUTUS. Rongijuht ja klienditeenindaja otsustavad, millal tuleb osa reisijaid maha jätta, et rongi mitte üle koormata.

IRL algatas oma kooselueelnõu

Elroni juht: inimeste perroonile jätmine oli õige Tarbija24 juhataja

Elroni juhtide sõnul tuleb Eesti inimestel hakata leppima teadmisega, et iga kord ei pruugi soovitud rongile pääseda. Seda eriti nüüd, kui pärast eelmisel nädalal toimunud traagilist avariid on üks pikem rong mõnda aega sõidukõlbmatu. «Kui te lähete Tartu bussijaama ja pileteid bussile ei ole, siis see buss on täis. Aga rongi puhul on endiselt arusaam, et sinna peale mahub lõpmatuseni,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. Kuna 16. aprillil juhtunud õnnetuse tõttu on üks neljavaguniline rong rivist väljas, tuli ettevõttel otsustada, millisele liinile saadetakse möödunud pühapäeval esialgu plaanitud pikema rongi asemel ühe vaguni võrra lühem koosseis. «Valikute kohad olid populaarsemad liinid ja meie hinnangul oli Viljandi see liin, kuhu võiks saata kolme vaguniga rongi,» rääkis Ossip. Ta ei soovinud valikust pikemalt rääkida, kuid möönis, et sisuliselt oli ettevõttel valida Tartu ja Viljandi liini vahel. «Aga see (Tartu – toim) on vaieldamatult kõige populaarsem liin,» lisas Elroni juht. Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul pole üleeile õhtuse Viljandi-Tallinna liini puhul võimalik rääkida täpsest

gijuht on koos selle otsuse langetanud, teavitab rongi infosüsteem sellest reisijaid ja järgmistes peatustes avaneb vaid C-ala uks rongi keskel. «Siis on kindel, et infoteenindaja suudab olukorda kontrollida,» ütles Ossip. Seoses üleeilse vahejuhtumiga on kõlanud ka arvamus, et Elron oleks pidanud saatma Lellesse lisarongi või tellima asendusbussi. Kaareste sõnul pole see lahendus aga aidanud. «Kui vaadata raudteeliiklust Viljandi suunal, siis tihti pole rongil võimalik tipptunnil – nagu kõnealusel juhul – liikuda, sest see on üheteeline

Rongid on käigus ja ringlused on etteplaneeritud ning kokkulahti haakimine ei käi ka nii, et paneme aga jupi juurde. Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip

raudtee,» selgitas ta. Samuti teeb lisarongi saatmise keeruliseks asjaolu, et enamik ronge on reedeti ja pühapäeviti nagunii juba liinil. Kaareste lisas, et isegi kui Pääskülast oleks lisarong välja saadetud, oleks see Lellesse jõudnud samal ajal kui järgmine graafikujärgne Tallinna poole liikuv rong. Asendusbusse aga kasutatakse rongliikluse katkestuste korral. «Kui küsida, kas pannakse lisabuss käiku, kui buss on väljamüüdud, siis seda ei tehta,» rääkis ta. Ossipi sõnul on rongiliiklus selle poolest huvitav transpor-

LOE KA LK 13

hanneli rudi

mahajääjate arvust, kuid tegu oli pigem kümnete kui sadadega. Ka oli see väljumine Elroni andmetel ainuke, kuhu kõik soovijad peale ei mahtunud. Üleeilne vahejuhtum, kus Lelles Pärnust tulnud rongilt ümber istuda soovinud inimesed sõidukisse ei mahtunud ja pidid järgmist rongi ootama, tuli Elronile üllatusena, sest kasutajate arvult on see väljumine Kaareste sõnul ViljandiTallinna suunal alles viiendalkuuendal kohal. Reisijate statistika kohaselt peaks selle liini teenindamiseks piisama kolmevagunilisest rongist. Kuigi liini teenindanud rongijuhi ja klienditeenindaja seletuskirjad juhtumi kohta polnud intervjuu ajaks veel ettevõtte juhtideni jõudnud, olid nii Ossip kui ka Kaareste veendunud, et otsus osa reisijaid maha jätta oli õige. «Kui inimesed on juba rongi peal ja juhtub nii nagu Kloogaranna festivali ajal (rong seiskus mullu suvel ülekoormuse tõttu 40 minutiks – toim), siis selle asja lahendamine on kaks korda keerulisem,» oli Ossip veendunud. «Kes on see inimene, kes ütleb, et just sina peaksid siit välja minema, et rongi kaal läheks normi ja saaks edasi sõita?» küsis ta retooriliselt. Elronis kehtiva korra kohaselt peab klienditeenindaja olukorda hindama ning kui seisjaid on liiga palju ja tekivad probleemid läbipääsemisega, siis inimesi enam peale ei lasta. Kui klienditeenindaja ja ron-

liitrit absoluutalkoholi tarbiti konjunktuuriinstituudi alkoholituru uuringu järgi mullu Eestis ühe elaniku kohta.

diliik, et seal ei ole võimalik reisijate pealetulekut piirata. Rongidesse on lisaks istekohtadele ette nähtud ka seisukohad ning Elroni juhtide sõnul pole võimalik müüa rongi vaid istekohtade jagu pileteid. «Siis jääksid paljud inimesed ilma liikumisvõimaluseta,» arvas Ossip. Ossipi sõnul tuleb inimestel mõista, et muudatusi raudteel pole võimalik teha kiiresti. «Selleks et rong tuleks pikana Viljandist tagasi, on enne vaja, et see sinna kohale jõuaks,» selgitas ta. Edu rongiliikluses tagab veeremi optimaalne kasutamine, samas teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et mitte igal pool pole võimalik rongi koosseise muuta. «Rongid on käigus ja ringlused on etteplaneeritud ning kokku-lahti haakimine ei käi ka nii, et paneme aga jupi juurde,» rääkis Ossip. Ideaalis võiks Eestis olla selliseid peatusi, kus saab reisijaid täis ronge liita teise rongiga, kuid praegu infrastruktuur seda ei võimalda. «Nii meie kui ka ministeeriumi poolt käivad edela suunal läbirääkimised, et Edelaraudtee infrastruktuuriettevõte looks vastava võimekuse,» rääkis Ossip. Esimesena võiks see võimalus tekkida Lelle jaamas, kus Viljandi rongile saaks sel juhul liita Pärnu oma.

See kood avab intervjuu Elroni juhiga.

Opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioon, kes ei toeta eelmisel nädalal 40 saadiku algatatud kooseluseaduse eelnõu, andis eile riigikogu menetlusse konkureeriva eelnõu, mis reguleeriks mehe ja naise kooselu perekonnaseaduses. IRLi esimehe Urmas Reinsalu sõnul soovib fraktsioon õiguslikult reguleerida mitteabielulist kooselu, andes inimestele, kes ei ole abielus, ent elavad püsivalt koos, võimaluse kaitsta oma õigusi seoses kooselu jooksul soetatud varaga. postimees.ee

Kohus arutab laevakaitsjate süüdistusest vabastamist India Tamil Nadu osariigi ülemkohus Madurais hakkab täna arutama laevafirma Advanfort advokaatide taotlust loobuda laevakaitsjatele esitatud süüdistustest. Tänasel istungil esitatakse kohtule argumente ning Eesti välisministeeriumi teatel otsust esialgu oodata ei ole. Laeva Seaman Guard Ohio meeskonnaliikmed, sealhulgas 14 Eesti laevakaitsjat, vabanesid kautsjoni vastu Chennai vanglast 5. aprillil. BNS

Kohus: vange ei tohi sundida muusikat kuulama Riigikohtu hinnangul on vangidele omavahelise suhtlemise takistamiseks valju muusika mängimine õigusvastane, kuna kauakestev pealesunnitud müra võib kahjustada kinnipeetava inimväärikust ja tervist. BNS

USA pole kinnitanud 150 sõduri saatmist Eestisse Kaitseministeeriumi teatel ei ole NATO ega USA juhtkond teatanud neile otsusest saata Eestisse 150 maaväe sõdurit, nagu väideti eelmisel reedel The New York Timesi artiklis. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kui palju tarbisid eelmisel aastal alkoholi?

12%

Rohkem kui aasta varem

17%

Sama palju kui enne

24%

Ma ei tarbi üldse alkoholi

2527 vastajat

47% Vähem kui aasta varem

4 || EESTI || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KINORAHVAS. Eesti leviturg pulbitseb alaarenenud kinovõrgule vaatamata üha energilisemalt.

«235 esilinastust aastas on ülevaade tiit tuumalu kultuuritoimetaja

uba ammu ei jõua enam kinno, et seda kõike ära vaadata, rääkimata kirjutamisest. 235 uut filmi, mis mullu siinses levis rekordiliselt ringles – keskmiselt 4,5 esilinastust nädala kohta –, on tulemus, mille erakordsus tuleb kõige selgemini välja võrdluses nüüdisaegse tehnikaga varustatud kinode arvuga, milleks on… sic! 9. Seda rallit on üha suurema kiirusega sõidetud 2010. aastast peale, kui kinno jõudis veel 175 uut filmi. Selle ajaga oleme nagu postist mööda kihutanud arenenud kinovõrguga Soomest, mille 156 kino näitasid mullu 203 uut filmi aastas. Kohe püüame aga kinni Rootsi, kus ekraanide hulk miljoni elaniku kohta on suurimaid Euroopas – 463 kino 816 ekraanile jõudis seal mullu 247 esilinastust. Muide, kas te mäletate veel filme «CZ12 – Hiina sodiaak» ja «Bütsants»? Või «Jalgpallihuligaanid»? Ei mäleta, vähemalt enamik teist? Pole hullu: ka mina mitte. Ometi tiirlesid need mullu siinses kinolevis: esimene Jackie Chani ja teine Neil Jordani oma, kolmas aga lihtsalt teemal, mis peaks paeluma ka kümneid tuhandeid eestlasi. Võta näpust.

Harvendust on vaja! Staažikas filmilevitaja Timo Diener, kes juhib koos teise vana filmihundi Lauri Kaarega levifirmat Hea Film, peab 235 uut filmi aastas väikese Eesti kohta hullumeelseks. «See tähendab, et enamik sellest ei jõua kunagi suurema osa inimeste teadvusesse, need ei lähe lõpuks eriti kellelegi korda ja nad tulevad ja kaovad täiesti märkamatult.» Ka statistika näikse seda kinnitavat. Näiteks jäi 2013. aastal tuhande vaataja piir ületamata koguni 26 välismaisel filmil, tuhande ja 2000 vaataja

vahel oli selliseid veel 28. Sugugi mitte kõigi kohta ei saa öelda, et need oleksid mõttetud. Vastupidi, kahjuks. Tšiili film «Ei» noppis tunnustust mitmelt nimekalt festivalilt ja kandideeris ka mitteingliskeelse filmi Oscarile – 347 vaatajat! Sergei Loznitsa Teise maailmasõja teemalist filmi «Udus» ei leidnud üles isegi mitte siinsed venelased – 431 vaatajat! Või kõige suurem arusaamatus: Wong Kar-Wai suurejooneline kung fu-film «Suurmeister» – 686 vaatajat! Mis ikkagi juhtus? Vahe tuleb iseäranis drastiliselt välja võrdluses Soomega, kus tuhande vaataja piir jäi ületamata vaid kuuel ja 2000 piir lisaks seitsmel filmil. Tõsi, Soomes on erinevalt meist olemas ka nüüdisaegne kinovõrk, mis tähendab seda, et ühest filmist ringleb korraga rohkem koopiaid ja neid on võimalik näidata kas või üle terve Soome. Isegi kõige väiksemate filmide puhul, olgu see siis väärt või lihtsalt film, ulatub nende arv kümmekonnani Eesti ühe, kahe või kolme vastu.

Filmilevitajad peaksid peeglisse vaatama ja olema kriitilisemad, mida välja lasta ja mida mitte. Näiteks 2012. aasta parim Euroopa film «Armastus» tuli Soomes välja koguni 20 koopiaga ja kogus lõpuks 34 656 vaatajat – Eesti mõistes lausa uskumatu tulemus! Meil vastavalt neli ja 5701, ka hea, aga ainult siinses mastaabis. Diener ütleb otse välja, et Eesti-suuruses riigis tuleks esilinastuvate filmide nimekirja kõvasti harvendada, neid võiks olla koguni saja võrra vähem. «Ükskõik kui väike ka film ei ole ja ükskõik kui vähe ka ei ole panustatud selle väljatoomisse, võtavad need ikkagi ära tohutul hulgal niigi väheseid saale ja seansiaegu teistelt filmidelt, mis seda võib-olla rohkem vajaksid.» Selleks peaksid tema sõnul aga levitajad, keda mullu oli kokku 15, iseäranis need, kes ostavad filme n-ö paketina Venemaa vahendusel – ühe

hea kõrval saab ka kaks halba –, peeglisse vaatama ja olema kriitilisemad, mida välja lasta ja mida mitte. «Kuna turg on suhteliselt ennustamatu, siis ei tea kunagi keegi, milline film võib edukaks osutuda, ja nii paisataksegi kõik ekraanile,» ütleb Diener ja lisab, et vahel võib olla tegu ka lihtsalt hooletu turusolkimisega, mida iseloomustab vähene reklaam või üldse selle puudumine. «Lihtsalt visatakse film kinno ja loodetakse, et keegi ikka vaatama tuleb.» Enamasti ei tule! Teiselt poolt, kas ei vähene valikuvõimaluse piiramisega ka vaatajate hulk? Äkki on hoopis nii, nagu mõne Eesti väikelinna teatri puhul, kus publiku hulk ammendub kiiresti ja on vaja pidevalt välja tuua uusi lavastusi, et huvi teatri vastu üleval hoida? Diener seda ei usu. «Pakun, et kinokülastuste arv ei väheneks üldse, kui filme tuleks kinodesse tunduvalt vähem, aga need oleksid hoolikamalt valitud, saaksid selle võrra kauem ekraanil olla ja jõuaksid seega ka rohkem vaatajaid koguda.» Ainult et siis tuleks tema sõnul levitajatel ja kinodel ka nendega rohkem tööd teha, et vaatajate tähelepanu võita.

Vaataja pidu Eestis tegutsev inglise filmiajakirjanik Laurence Boyce seevastu ei arva, et 235 filmi oleks Eesti kohta palju. «Turg reguleerib ennast ise. Keegi ju ei tooks neid välja, kui teaks, et vaatajaid ei ole. Pealegi kasvavad Eestis kassatulu ja kinoskäikude hulk pidevalt,» ütleb ta. Tõsi, 2013. aastal olid need näitajad rekordilised 11,8 miljonit eurot ja 1,99 külastust inimese kohta (2012. aastal 1,96) ehk iga Eesti elanik käis laias laastus kinos kaks korda. Viimane on juba arvestatav ka Euroopa kontekstis, mille keskmine jäi mullu 1,6 kanti. «Kui te tahate näha, kui palju on palju, minge Suurbritanniasse: seal tuleb nädalas välja kuni 16 filmi,» soovitab Boyce, mööndes küll, et kinovõrgu olukorda ja keskmist kinoskäikude

Piinlik lugu: suuri vaatemänge armastava Wong Kar-Wai kung fu-eepos kogus Eesti kinolevis foto: kaader filmist kõigest mõnisada vaatajat.

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

hullumeelne» arvu (2,6 elaniku kohta) ei saa Eestiga päriselt võrrelda. «See näitab lihtsalt, et mitte Eesti ei ole hulluks läinud.» Forum Distributioni levitusjuht Siim Rohtla, kes esindab Universali ja Paramounti stuudiot, kuid hangib ka sõltumatuid filme, ütleb, et Eesti levitaja sissetulek pole just meeletu, kui ta ei too parasjagu Eestisse mõne Hollywoodi stuudio toodangut. «Seega tuleb ellujäämiseks panustada filmide kvaliteeti, suurusesse või lihtsalt nende arvukusse. Kasutatakse erinevaid taktikaid, kuid kokkuvõttes suureneb ka turule toodavate filmide hulk. Ma ei kadesta kinode programmijuhte, kes seisavad aina keerulisemate valikute ees, mida võtta ja mida jätta.» Ka Coca-Cola Plazat, Ekraani ja Astri kino pidava firma Forum Cinemas programmijuht Tõnis Lõhmus ütleb, et pakkumisi tuleb neile levitajatelt rohkem, kui nad näidata jõuavad ja tahavad. Mullu lasid need kolm kino kokku ekraanile 204 levifilmi, ära langes või tagasi lükati ligemale 80. «Kui film on tehtud minimaalse eelarvega, puuduvad huvitav teema, tuntud näitlejad või hinnatud lavastaja ja stsenarist, siis enamasti see kavasse ei jõua. Selles peab olema midagi erilist,» ütleb ta. Tema sõnul on konkurents levitajate vahel parandanud ka levisse pakutavate filmide kvaliteeti. «Aina rohkem jõuab ka suurte kinode igapäevarepertuaari filme, mis viis aastat tagasi oleks vaid festivalide

pärusmaa olnud. See on vaataja pidu, mis praegu käib!» Kõik pole siiski kuld, mis hiilgab. 80st Euroopa filmist, mille hulk tundub suur isegi Rootsiga võrdluses, on Vene omi paarkümmend, enamik kassateosed. Kõik ei hiilga sisukusega ka arvukuselt kolmanda Eesti kinolevi riigi Prantsusmaa puhul. USA suurt osakaalu (121 filmi, Soomes näiteks 104 ja Rootsis 112) võimendab veelgi Eesti enda filmide vähesus Põhjamaadega võrreldes (Eestis 22, Soomes 40 ja Rootsis 48).

Coeneid ja Jarmuschit polegi Tuntud filmiblogija Joonas möönab küll filmivaliku paranemist aastate lõikes, kuid mainib, et kvantiteet on kasvanud jõudsamalt kui kvaliteet. «Viimase osas on kasvuruum kosmiline, olgu tegu siis Euroopa või muu maailma filmi, dokumentalistika või žanrifilmiga. Või isegi sääraste meil varem alati linastunud autoritega nagu Jim Jarmusch ja vennad Coenid, kelle viimased teosed kurval kombel kinolevvi ei jõudnudki – samal ajal kui näiteks Audrey Tautou või Arnold Schwarzeneggeri surematu loominguga hoitakse meie publikut suure hoolega kursis.» Riigiti on Eesti levipilt siiski üsna vaheldusrikas: 23 maad (peatootjana), Soomes näiteks 18 ja Rootsis 29, ühekülgne jälle filmiliigiti: alaesindatud on dokumentalistika. Tähelepanu väärib Põhjamaade kaalukas osa, nii Norrast kui Taanist on näiteks neli filmi. Hea, et Must Käsi toob jät-

kuvalt sisse ka filmikultuuriliselt olulisi linateoseid. Kuigi, nagu ütleb julgetele filmidele keskendunud Sõpruse kino pidaja Indrek Kasela, on Euroopast üha raskem leida 10–12 head filmi, mis vääriksid ka siin väljatoomist. «Vahe tõeliste tippfilmide ja Euroopa Liidu subsideeritud tellimusfilmide vahel aina suureneb,» tõdeb ta. Häirivaid signaale tuleb veel, ka siit Eestist. Riigi toetus väärtfilmide levitamiseks üha väheneb. Peale Jim Jarmuschi «Armastajate igavese elu» ning Joel ja Ethan Coeni «Llewyn Davise ballaadi» ei jõua kinolevisse ka Alexander Payne’i «Nebraska» või Roman Polanski «Veenus karusnahas» – õigused on olemas, aga publiku huvi olevat liiga kasin. Hea, et PÖFF veel näitab. Ja siiski Euroopa Liidu kiituseks ka: 2013. aastal tuli nende toetusel Eestis välja 26 filmi, toetussumma ulatus kokku 118 000 euroni. Lõpuks taas võrdlus Soomega: meie levipilt on mitmekülgsem ja ootamatum, Soome oma terviklikum, vähem juhuslik. Väiksemaid filme on küll vähem, kuid seda, et sõltumatu filmi suurkujud Jarmuschitest Payne’ideni jääksid esindamata, naljalt ei juhtu. Ja veel. Helsingi arhiivikino Orion näitab juba tükk aega uusi olulisi filme, mis erinevatel põhjustel Soomes levisse ei jõua. Igas kuus nimetatakse üks n-ö kuu film, mida linastatakse korra nädalas kokku neljal korral ingliskeelsete subtiitritega. Väärib eeskuju!

Sõltumatu levitaja rabeleb vere ninast välja Peamiselt Põhjamaade filme levitava Estinfilmi juht Mati Sepping (pildil), teie levitatud Taani film «Kaaperdamine» kogus kinodes 1300 vaatajat. Kas tulite ots otsaga kokku? Kahjuks läks see oodatust viletsamalt, polnud meil tuntud näitlejaid, samas oli teema väga hea. Just viimase aktuaalsuse pärast (aasta parimaks Taani filmiks nimetatud linateos räägib Taani laevade kaaperdamisest Somaalia rannikul ja nende vabastamiseks

peetavatest läbirääkimistest – T. T.) otsustasingi selle välja tuua. Tundus, et see võiks siinset kinolevi rikastada. Õnneks oli sellel filmil ka MEDIA (Euroopa Liidu abiprogramm – T. T.) tugi – 30 protsenti levieelarvest (eelarve suuruse jätab ta enda teada – T. T.) –, samuti saan enamiku oma levitatavate filmide peale toetust kultuuriministeeriumi väärtfilmilevi programmist. Kõik see aitas kulusid katta. Poleks seda, po-

leks meie kinolevis ka selliseid filme. Eks see Euroopa filmide levitamine siin väikesel turul olegi suure riskiga seotud. Enamiku ajast rabeled, nii et veri ninast väljas, et vähemalt nulli jõuda, vaatajate hulk on peaaegu ennustamatu. Kui üks film aga kasumisse jõuab, on topelt hea meel, mullu näiteks norrakate «Kon-Tiki» (8383 vaatajat) või soomlaste «Joomahullu päevaraamat» (7820 vaatajat), isegi taanlaste «Jahiga» (3513 vaatajat) jäin rahule. Nendega saab siis jäl-

le mõne teise filmi auke lappida. (Naerab.) Kui palju peaks ühel filmil vaatajaid olema, et pankrot uksele ei koputaks? Vähemalt tuhat? See sõltub filmist, selle hinnast ja toetuste suurusest. Aga «vähemalt tuhat» on hea väljend, sest see annab levitajale kindluse, et levi on õigustatud ning pole toetajate ja filmi omanike ees piinlik. Samas on kinolevi ainult üks osa levist, lisanduvad DVD-, videolaenutus- ja telelevi. Ka see aitab riske maandada. tiit tuumalu

Eesti, Läti ja Soome kinolevi võrdluses Eesti 235

Läti 201

Soome 203

121 (78%)*

116 (77%)

106 (68%)

Euroopa

80 (13%)

50 (10%)

52 (10%)

Kodumaine

22 (6%)

8 (4%)

39 (22%)

Muu

12 (3%)

27 (9%)

6 (<1%)

• Kinosid, sh püsikinosid

43/9

32/14

156

• Ekraane, sh digitaalseid

66/29

66/36

285/285

• Kinoskäike elaniku kohta • Keskmine piletihind

1,9 4,6 €

1,18 4,4 €

1,4 9,6 €

• Esilinastusi kokku USA

*) turuosa vaatajate hulga järgi allikad: baltic films fact sheet ja suomen filmikamari

2013. aasta Eesti kinolevi esi- ja lõpukümned Esikümme Mitteingliskeelse filmi esikümme 1. «Mina, supervaras 2» (USA) 2. «Kruudid» (USA) 3. «Kiired ja vihased 6» (USA)

1. (46.) «Kibe» (Venemaa)

15 309

96 719

2. (67.) «Stalingrad» (Venemaa)

61 902

3. (76.) «Lumekuninganna» (Venemaa)

10 111 8775

4. (81.) «Kon-Tiki» (Norra)

8383

58 389

5. (87.) «Joomahullu päevaraamat» (Soome)

7820

4. «Kollide ülikool» (USA)

58 132

6. (89.) «Jõulupuud 3» (Venemaa)

7684

5. «Turbo» (USA)

55 852

7. (97.) «Renoir» (Prantsusmaa)

6454

6. «Kääbik: Smaugi laastatud maa» (USA) 52 082

8. (102.) «Kohutav ilu» (Itaalia)

6132

9. (104.) «Millega tegelevad mehed» (Venemaa)

5952

10. (106.) «Armastus» (Prantsusmaa)

5701

7. «Nüüd sa näed mind» (USA)

47 473

v.a Eesti filmid

8. «Lennukid» (USA)

47 301

Eesti filmi esikümme

9. «Smurfid 2» (USA)

45 683

10. «Kertu» (Eesti)

42 543

Lõpukümme 232. «Kasulaps» (Prantsusmaa-Belgia)

199

230.–229. «Igavene tagasitulek» (Ukraina) 347 230.–229. «Ei» (Tšiili)

347

228. «Simon ja tammed» (Rootsi)

384

226. «Õed vampiirid» (Saksamaa)

400

224. «Udus» (Saksamaa-Valgevene)

431

223. «Gloria» * (Tšiili)

473

222. «Robinson Crusoe: piraatide pealik» (Uruguai) 494 220. «Mustad mängud» (Island)

577

219. «Maniakk» (USA)

581

v.a Eesti filmid *) Kinolevis alates 27. detsembrist

1. (10.) «Kertu» 2. (21.) «Mandariinid» 3. (31.) «Elavad pildid» 4. (75.) «Väikelinna detektiivid» 5. (98.) «Free Range» 6. (122.) «Õlimäe õied» * 7. (131.) «Kohtumõistja» 8. (135.) «Lisa Limone ja Maroc Orange» ** 9. (137.) «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha» * 10. (146.) «Veregrupp» *

42 543 32 992 25 232 8925 6237 4803 4276 3981 3779 3273

* dokumentaalfilm ** animafilm

Filmiajakirjanike esikümme 1. (102.) «Kohutav ilu» (Itaalia) 2. (120.) «Paradiis: armastus» (Austria) 3. (18.) «Gravitatsioon» (USA-Suurbritannia) 4. (133.) «Searching for Sugar Man» * (Rootsi) 5. (162.) «Paradiis: usk» (Austria) 6. (106.) «Armastus» (Prantsusmaa) 7. (140.) «Jaht» (Taani) 8. (19.) «Vabastatud Django» (USA) 9. (166.) «Kodus» (Prantsusmaa) 10. (105.) «Enne südaööd» (USA) Eesti Filmiajakirjanike Ühingu valik

6132 5024 36 807 4079 2349 5701 3513 35 608 2226 5864

6 || EESTI || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

SUVESOOJUS. Laupäeval ja pühapäeval mõõdeti selle kevade soojarekordid: laup suvesoojale nii, nagu näha fotodelt. Selleks nädalaks rekordeid ei lubata: kuigi tae

Lihavõtted vallandas

Pühapäev Tallinnas Harku raba servas. Sellal, kui linlased veesilma serval päikest nautisid ja grillisid, elasid konnad – ilmselt kärnkonnad – vees oma ke Foto on tehtud veealuse kaameraga umbes poole meetri sügavusel. Veesooja võis olla kuus-seitse kraadi. Mustad pärlid esiplaanil on konna kudunöör aastal kudeda samas veekogus.

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

äeval Viljandis 19,8, pühapäeval Kasaris 23,1 kraadi. Loodus reageeris evas püsib selge ja kuiv, tuleb päeval sooja vaid 10–15, öösel paar kraadi.

sid kevadepalaviku Eluks ajaks vangi mõistetud sarimõrvar Juri Ustimenko seisis viifoto: liis treimann mati kohtu ees 2008. aasta aprillis.

Ustimenko vanglakuritegude eest jälle kohtu ees

Esmaspäev Peipsi veerel. Sookalduse küla Singli vanas talukohas puhkevad nartsissid varem kui kusagil mujal. See on Balti riikide ainus looduslik nartsissi kasvuala, ent esimese sibula pidi ometi keegi istutama, ja selleks oli talumees Peep Sibul. Tema ja Saare mõisahärra tütar armusid millalgi 19. sajandi lõpul, ent mõisapreili ei saanud matsiga abielluda. Kiindumuse märgiks kinkis preili Peebule nartsissisibula, mis läks talu juures kenasti kasvama. Singli talu pole enam ammu, foto: kristjan teedemaa ent igal kevadel puhkevad nartsissid samas kohas ikka ja jälle õide.

Eluks ajaks vangistatud sarimõrvar Juri Ustimenko astub sel nädalal taas kohtu ette, seekord süüdistatuna vanglas toimepandud kuritegudes. Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab neljapäeval toimuval eelistungil Ustimenkot (32) ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises. Ustimenko oli viimati kohtu ees 2008. aasta alguses, kui kohus arutas tema röövimiste kriminaalasja ning tunnistas seejärel Ustimenko süüdi ja luges talle mõistetud viieaastase vanglakaristuse kae-

LÜHIDALT tallinncity.ee

evadist elu. r. Konnad eelistavad igal foto: egert kamenik / piltilus.ee

Esmaspäev Tallinnas Pirita rannas.

foto: erik prozes

Pühapäev Kassaris.

foto: agnes karlson / loodusmuuseum

tuks talle juba varem hulga tapmiste eest mõistetud eluaegse vangistusega. Koos Ustimenkoga osalesid röövimistes tema sõber Dmitri Medvedev (21) ja IdaVirumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid, Medvedev aga hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega. Ustimenko ja Medvedevi 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimepandud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest. uudised.err.ee

Evelyn Sepp lahkus Keskerakonnast Kauaaegne Keskerakonna liige ja Kultuurikatla juht Evelyn Sepp astus möödunud nädalal erakonnast välja. Ta ei soostunud otsust kommenteerima ega vastanud küsimusele mõne teise erakonnaga liitumise kohta, kuid eitas seost konkursiga Kultuurikatla juhi kohale. BNS

Täpsustus Laupäeval, 19. aprillil Postimehe 4.–5. leheküljel ilmunud munapühade artikli «Millist muna osta, milline ostmata jätta» juures olevasse munakatse tulemused kokku võtvasse tabelisse on sattunud viga. Äntu saja grammi kooreta munade toiteväärtus on 145,3 kcal, mitte 45,3 kcal, nagu sattus ajalehte. PM

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

Viru Keemia Grupi (VKG) puhaskasum vähenes auditeerimata andmeil 2013. aastal 44,2 protsenti, 19,4 miljoni euroni, müügitulu kasvas samal ajal 2,2 protsenti, 220,4 miljoni euroni. VKG osa riigi maksutulus oli 2013. aastal 37 miljonit eurot. BNS

Kalleid maju läheb kaubaks harva Paljud kõrge hinnaga müügis olevad lossid ja uhked majad ootavad uusi omanikke juba mitmendat aastat, kirjutas Äripäev. Kui kolm aastat tagasi maksis Eesti luksuskinnisvara esikümne odavaim elamu 2,2 miljonit eurot, siis tänavuse nimekirja tahaotsa pääses Konuvere mõis 1,4 miljoniga. 2011. aastal oli kümne kallima objekti keskmine hind 4 miljonit eurot, praeguseks on see langenud 2,8 miljoni euroni. BNS

Eesti Vene turistidele ikka atraktiivne Hoolimata sellest, et nõudlus välisreiside järele on Venemaal maipühadeks aastaga 20–30 protsenti langenud, on Eesti atraktiivne sihtriik, teatas Itar-Tass. «Eesti suutis [Vene] turiste meelitada taskukohaste lennupiletite ja mitmekordsete viisadega,» rääkis Venemaa Turismifirmade Liidu pressiesindaja. BNS

OMX TALLINN

792,88

1000 800 600 V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

III 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

3,10 ▲ +20,62%

II 2014 IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 0 Baltika 0,464 +1,53 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,800 0 Järvevana 0,700 +0,72 Merko Ehitus 7,700 0 Nordecon 0,960 0 Olympic Group 1,890 0 Premia Foods 0,660 0 Pro Kapital Grupp 2,600 0 Silvano Fashion 1,910 -2,55 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,782 0 Tln Kaubamaja 5,240 +0,19 Tallinna Vesi 13,200 0 Trigon Property 0,460 -7,82

21.04 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,482 +0,23 Hiina jüaan 8,615 +0,03 Jaapani jeen 141,570 +0,01 Kanada dollar 1,525 +0,35 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,282 +0,51 Poola zlott 4,194 -0,05 Rootsi kroon 9,109 +0,19 Rumeenia leu 4,463 -0,18 Šveitsi frank 1,218 +0,05 Suurbritannia nael 0,824 +0,05 Taani kroon 7,466 0 Tšehhi kroon 27,502 +0,14 Ungari forint 307,730 -0,21 USA dollar 1,386 +0,11 Venemaa rubla 49,762 -0,20

bns

STAGFLATSIOON. Idanaabrite majandust iseloomustab aeglane kasv ja kiire hinnatõus.

Venemaad ohustab tõsine m tõnis oja

majandusajakirjanik

itmed märgid näitavad, et Venemaa majandus võib sel aastal minna langusesse. Negatiivsed trendid algasid juba ammu enne Ukraina kriisi. Venemaa majandusministeerium langetas möödunud nädalal 2014. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 2,5 protsendilt 0,5 protsendile. Minister Aleksei Uljukajev ütles, et majandus kahanes esimeses kvartalis võrrelduna eelmise aasta viimase kvartaliga 0,5 protsenti. «Me ei arva, et see prognoos on konservatiivne, see on üsna optimistlik,» kommenteeris prognoosi rahandusminister Anton Siluanov ja lausus, et 2014. aastal ei pruugi majandus üldse kasvada.

Kapital voolab välja Sellega, et majanduskasvu väljavaated on kesised, kahe ministeeriumi üksmeel ka piirdub. Kuidas tagasihoidliku majanduskasvuga võidelda, selles lähevad nende vaated kardinaalselt lahku. Majandusministeerium eelistab laenamist ja riigipoolset majanduse stimuleerimist ning tahaks takistada kapitali väljavoolu. Rahandusministeerium on täpselt vastupidisel seisukohal, soovides võlataseme madalana ja hoida välisvaluutareserve juhuks, kui nafta hind peaks ootamatult langema. 11. aprilli seisuga olid Venemaa välisvaluutareservid 477,7 miljardit dollarit.

Suurimaks probleemiks on kerkinud stagflatsioon ehk aeglane majanduskasv koos hindade kiire tõusuga. Võitlemaks inflatsiooni vastu, tõstis Venemaa keskpank veebruaris baasintressi varasemalt 5,5 protsendilt seitsmele protsendile, mis aga aeglustab majanduskasvu. Osaliselt on kesise majanduskasvu põhjuseks Ukraina sündmused, mis lähevad Venemaale kulukaks ja kiirendavad kapitali väljavoolu. Esialgsete hinnangute kohaselt oli kapitali netoväljavool esimeses kvartalis 50 miljardit (keskpanga statistika) kuni 63 miljardit (majandusministeeriumi statistika), mida on sama palju kui 2013. aastal kokku. Šveitsi suurpanga Credit Suisse hinnangul ulatus ainuüksi märtsis kapitali väljavool 33 miljardi dollarini. Venemaa majandusministeeriumi prognoosi kohaselt võib aasta lõpuks ulatuda kapitali väljavool 100 miljardi dollarini. «See on meie omamoodi iseseisva välispoliitika elluviimise hind,» ütles hiljuti Moskvas toimunud investorite konverentsil Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin, kes lahkus erimeelsuste tõttu eelarvepoliitika osas kabinetist 2011. aasta sügisel. Tema sõnul läheb Ukraina kriis sanktsioonide tõttu Venemaale maksma sadu miljardeid dollareid. Kudrin ennustas, et rahvas ei ole geograafiliselt isoleeritud Krimmi annekteerimise lõplikku arvet veel saanud. «Ühiskond pole lõplikku tulemust veel näinud, aga see paneb pidurit reaalsetele sissetulekutele,» lausus ta. «Prae-

Väljavaated pole parimad Venemaa majandus on juba stagflatsioonis, mida iseloomustab aeglane majanduskasv ja kiire inflatsioon

SKT muutus protsentides 9,2 9,2 8,1 8,6 8,2 7,9

6,4 3,8

III

2007

Nafta- ja gaasisektor annab umbes 70 protsenti Venemaa ekspordituludest, maksutulust tuleb sealt umbes pool.

2009

III

2008

Allikas: Trading Economics

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

VKG kasum vähenes oluliselt

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

-1,3

III

4,9

3,8 III

2010

-2,6

-8,6 -9,2 -11,2

gu ühiskond aktsepteerib seda hinda.» Danske Banki ökonomist Lars Christensen ütles ajalehele The Telegraph, et Venemaa majandus võib juba olla languses ja juhul, kui tulevad uued sanktsioonid, võib langus ulatuda kuni nelja protsendini. See võib viia 2008. aasta sündmuste kordumiseni, mil kapitali väljavool ulatus 135 miljardi dollarini.

Vähem sisetarbimist Samas on Venemaa majanduse sügav haigus – liigne sõltuvus naftast ja maagaasist – teada juba ammu. Senised pingutused hajutada majandust tööstusliku tootmise, kõrgtehnoloogia ja muudesse sektoritesse on ebaõnnestunud. Samal ajal pole riigi juhid olnud võimelised või soovinud peatada ohjeldamatut

korruptsiooni, mis on eemale peletanud välisinvestoreid. Nafta- ja gaasisektor annab umbes 70 protsenti Venemaa ekspordituludest, maksutuludest tuleb sealt umbes pool. Viimastel aastatel, mil nafta hind on stabiliseerunud, on Venemaa majanduse peamiseks mootoriks olnud sisetarbimine, aga ka selle kasv eelmisel aastal seiskus. Riigi ainsa sõltumatu küsitlusfirma Levada Keskuse küsitlused näitavad, et tarbijausaldus on kahanenud püsivalt alates 2010. aastast, samal ajal kui hirm inflatsiooni, eriti esmaste kaupade hinnatõusu ees üha kasvab. «Kui avaksite oma silmad, siis tuleks teadvustada, et sotsiaalne optimism ja tarbijate optimism on aeglases trendis allapoole,» ütles samal konverentsil Levada Keskuse sissetule-

4,9

majanduskriis

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

7,4 6,6

6,5

6,9

5,6

Tarbijahinnaindeksi muutus protsentides

3,6

2012

2013

2014

5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4

4 3,4 I

5 4,8 4,8 4,3 3 2,1 III

2011

III

2012

0,8 1 I

1,3 III

2013

2 IV

0,8 I

prognoos

Ehitushangete nõuded karmistuvad liina valdre liina.valdre@postimees.ee

Riik loodab ehitushangetel osalemise nõudeid karmistades saada riigikassasse juurde ligikaudu kaheksa miljonit eurot. Praegu kaotab riik maksuhalduri hinnangul ehitusturul tervikuna kuni 17 miljonit eurot aastas. Riigihanked moodustavad kogu ehitusturust umbes poole. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul võikski riigi võit reeglite karmistamisest olla ligi pool sellest summast. Praegu on hankevõitja valikul peamine kriteerium madal hind. Koos Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ja ehitusettevõtjate liiduga on maksuamet riigihangete jaoks nüüd välja töötanud lisanõuded, mille eesmärk on vähendada hangetel tehtavaid alapakkumusi ja hoida maksupetturid hangetest eemal.

Pakkumuste hind ei tõuse kute ja tarbijate uuringurühma juht Marina Krassilnikova. «Olukord Krimmis ja Ukrainas on küll patriootlikku ja imperialistlikku optimismi suurendanud, aga see ei kesta kaua.»

Kasvumootorit pole Erainvestor Miljenko Horvat, kes oli 1990. aastatel Citibanki Venemaa kontori juht, ütles ajalehele The New York Times, et väljaspool energeetikasektorit pole Venemaa lihtsalt suutnud ennast majanduslikult oluliseks muuta. Mees rääkis ajalehele, kuidas ta tihti ärritab oma vene sõpru järgneva osutusega: «Ma ärkan hommikul ning joon Šveitsi firma Nescafé masinal tehtud kohvi. Ma kannan riideid, mis on disainitud Prantsusmaal või Itaalias ning valmistatud ilmselt

Türgis. Ma sõidan Saksa autoga, kasutan Korea telefoni, kasutan arvutit, mis on disainitud Californias, kuid valmistatud Jaapanis või Koreas. Oma igapäevases elus pole mul Venemaaga mitte mingit kokkupuudet. Kust tuleb sellisel juhul majanduse kasvumootor?» Makroökonoomika analüüsikeskuse Capital Economics hinnangul ei ole Venemaa majandus kokku kukkumas, nagu paljud on kartnud, kuid Ukraina kriis eskaleerib negatiivseid protsesse ja halvem võib olla ees. Analüüsikeskus osutab tööstustoodangu ja jaemüügi kasvu aeglustumisele esimeses kvartalis, mis halvendab majanduse väljavaadet. Rubla kursi nõrgenemine dollari ja euro suhtes kiirendab inflatsiooni veelgi.

Muudatustega pannakse alltöövõtjale kohustus esitada töö saamiseks töötajate keskmist palka, keskmist töötajate arvu ja maksuõigusrikkumisi näitav väljavõte, mille saab maksuhaldurilt. «Selle info alusel otsustatakse, kas konkreetselt alltöövõtjalt töid tellitakse või mitte. Neid alltöövõtjaid, kellel on ehitusvaldkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu, kellel pole töötegemiseks piisavalt töötajaid või kellel on kehtiv maksuõigusrikkumine, töödele ei kaasata,» selgitas RKASi juhatuse liige Elari Udam. Alltöövõtjaid, kes tööde tegemisel ajal panevad toime maksuõigusrikkumisi või ei täida tellija sätestatud tingimusi, karistatakse trahviga või halvimal juhul katkestatakse nendega leping.

Udami kinnitusel ehitushangete reeglite karmistudes pakkumuste hind ei tõuse. «Pakkumused ei tohiks kallimaks minna. Ma arvan, et hinnad lähevad õigemaks, mitte kõrgemaks. Konkurents peaks tervenema, tulema õiged pakkumused ja riik saama oma raha eest parema asja,» leidis ta.

Petturitel nüüd raskem Udami hinnangul praegu paljud ausad pakkujad ei tule üldse riigihangetel osalema, sest liiga palju on turusolkijaid, kuid nüüd peaks pakkujate ringi tulema need, kes on enne hangetelt eemale hoidnud. Ehitusfirma Lemminkäinen Eesti suhtub ehitushangete reeglite karmistamisse positiivselt. Ettevõtte juht Sven Pertens leidis, et petturite jaoks muutub nüüd hangetel osalemine keerulisemaks. «Kindlasti leidub ka pärast täiendavate nõuete kehtestamist neid ehitusettevõtteid, kes otsivad võimalusi maksud tasumata jätta, aga nende jaoks muutub hangetel osalemine keerulisemaks, vastavad juhud vähenevad ja seega täidab nõuete karmistamine oma eesmärgi,» lausus ta. Uusi nõudeid on esmalt kavas rakendada kolme katseprojekti puhul, milleks on Kaagvere erikool Tartumaal, Häädemeeste päästedepoo Pärnumaal ning rahvusarhiivi ehitusobjektid.

SA Teater Vanemuine kuulutab välja konkursi lauljate leidmiseks

OOPERIKOORI TENORI JA ALDI HÄÄLERÜHMA Eeldame: • erialast keskeri- või kõrgharidust • valmidust meeskonnatööks • korrektsust • kohusetunnet Pakume: • tööd loomingulises ja arenevas meeskonnas. Konkurss toimub 23. mail 2014 algusega kell 16.00 Vanemuise teatri suures majas (Vanemuise 6). CV koos sooviavaldustega esitada hiljemalt 20. maiks 2014 aadressile: endel@vanemuine.ee; kristi@vanemuine.ee või postiaadressil: Teater Vanemuine, Vanemuise 6, 51003 Tartu Lisainfo: Endel Kroon 52 22053 või Kristi Sõber 7440107. Proove on võimalik teha koori kontsertmeistri Katrin Nuumega, leppides proovi aja eelnevalt kokku telefonil 52 67740.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EUROPARLAMENT. ELi lõuna- ja põhjaosa arusaam kriisi põhjustest ja tagajärgedest on endiselt kardinaalselt erinev, leiavad lahkuva koosseisu saadikud. Verd ei saa ära pesta. Lõpetage! Ukraina tagandatud president Viktor Janukovõtš andis Kiievi võimudele nõu taanduda idast, enne kui hilja.

Soome uurib lennuõnnetuse asjaolusid Soome võimude kinnitusel sai üleeilses lennuõnnetuses Jamijärvis surma kaheksa inimest, lennuki piloot ja veel kaks pardal olnut suutsid lennukist välja hüpata ja pääsesid väiksemate vigastustega, edastas eile Soome rahvusringhääling Yle. Lennuintsidentide uurimiskomisjon (AIB) on algatanud lennuõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks uurimise, kuid ekspertide sõnul kujuneb see keeruliseks, kuna vrakk on suures osas hävinud. Üleeile langevarjukoolituse ajal alla kukkunud lennukis oli kümme langevarjurit ja piloot. Ohvrid olid pärit Soome eri osadest, hukkunute seas on kaks naist. Politsei teatel tabas lennukit nelja kilomeetri kõrgusel mootoririke. Õhusõiduk oli Comp Air 8 tüüpi, mille harrastuslendurid olid ise kõiKood avab ki reegleid järgides kokku pannud ning lennuohutuse asjatundjad üle galerii õnnetuspaigast. kontrollinud. BNS

Lavrovi sõnul on Maidani säilitamine vastuvõetamatu Ukraina võimude otsus säilitada Maidan on täiesti vastuvõetamatu, ütles eile Vene välisminister Sergei Lavrov. «Ülemraada ametisse määratud liidrid väidavad avalikult, et Genfi lepe ei laiene Maidanile, tuginedes Kiievi linnavalitsuse otsusele, mille kohaselt võib Maidan tegevust jätkata, sest see tegutseb legitiimselt. See on täiesti vastuvõetamatu,» ütles Lavrov pressikonverentsil Interfaxi küsimusele vastates. Vene välisministri sõnul tuleneb legitiimsus seadustest ning selliseid asju ei luba isegi Ukraina seadused. BNS

inimest sai nädalavahetusel surma Rumeenia lõunaosa tulvades.

Süüria presidendivalimised toimuvad 3. juunil Süüria presidendivalimised toimuvad tänavu 3. juunil, teatas eile parlamendi spiiker. «Süüria Araabia Vabariigi presidendivalimised toimuvad 3. juunil kella 7–19,» ütles Mohammad al-Lahham parlamendi eriistungil. Süüria esimesed presidendivalimised pärast põhiseadusmuudatusi, millega loobuti senisest referendumi süsteemist, toimuvad hoolimata kodusõjast, milles on hukkunud üle 150 000 inimese. Väljaspool Süüriat elavad kodanikud saavad presidenti valida 28. mail, kandidaate registreeritakse 22. aprillist 1. maini. Süüria praegune president Bashar alAssad (pildil), kelle ametiaeg lõpeb 17. juunil, kandideerib suure tõenäosusega uuesti ja valitakse veel üheks seitsmeaastaseks ametiajaks riigipeaks. BNS

Gazast tulistati Iisraeli territooriumile seitse raketti Palestiina äärmuslased tulistasid eile Gaza sektorist Iisraeli territooriumile seitse raketti, sõjaväe teatel keegi rünnakus kannatada ei saanud. Rünnak leidis aset juutide paasapühade viimasel päeval. Iisraeli relvajõudude teatel kukkusid kõik raketid Lõuna-Iisraeli Negevi kõrbesse, kaks neist olid sihitud Sderoti linnale, kus kergelt sai kannatada ühe elurajooni tänav. Iisraeli armee esindaja teatel tulistasid äärmuslased enne raketirünnakut tankitõrjeraketi sõjaväepatrulli pihta piiritara juures, keegi rünnakus vigastada ei saanud. Armee vastas raketirünnakule omalt poolt rünnakuga Nuseirati põgenikelaagrile Gaza sektori keskosas ning Hamasi sõjalise tiiva laagrile Khan Yunises. BNS

Saadikute arvates paljasta evelyn kaldoja StrasbourgTallinn

Maneeridelt näivad Küprose sotsialistist eurosaadik Antigoni Papadopoulou ja tema Soome kristlikust demokraadist kolleeg Sari Essayah nagu tuli ja vesi ning kuigi mõlemad kuuluvad mõõdukate suurfraktsioonide ridadesse, annab nende jutt üsna värvikalt edasi seda, kui erinevad võivad olla eurooplaste arusaamad Euroopast. Papandopoulou haarab enne intervjuu algust europarlamendi saadikute kohvikus koristaja kärult puhastusvahendi ja teeb seda hoogsalt laias kaares pritsides laua korda, et siis asuda veelgi kirglikumas tempos rääkima. Mõni tund varem Postimehega kohtunud Essayah arvab algatuseks malbe irooniaga, et endise tippsportlasena jõuab ta intervjuu aja koridoris seista küll. Mõlemad tulid 2009. aastal europarlamenti esimest korda, kuid kumbki polnud enne seda poliitikas uustulnuk – nii Papandopouloul kui Essayah’l oli varasem kogemus nii omavalitsusest kui rahvusparlamendist. Sestap leiavad mõlemad, et europarlamendi töö iseenesest polnud suur üllatus. «Üllatav oli liikmete arv. Alles plenaarsaalis olles adub, kui palju siin inimesi on,» ütleb Essayah, märkides, et juba ainuüksi tema Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteipere fraktsioonis on rohkem inimesi kui terves Soome parlamendis kokku. Papandopoulou arvab, et just europarlamendi suurus ja sarnaselt Eestiga vaid kuue saadikuga esindatud Küprose väiksus on olnud tema suurim väljakutse. «Kui sa tuled väikesest riigist nagu Küpros, tähendab see, et sa pead kõvasti tööd tegema,» sõnab ta ja lisab, et teadis kohe, et tahab tegeleda Küprose küsimusega. «Nagu te teate, on minu riik pärast 1974. aasta Türgi invasiooni pooleks löödud. Mina ise olen pagulane. Pagulaste inimõigused ja Küprose taasliitmine on minu jaoks väga oluline,» räägib ta.

Europarlamendi hoone Prantsusmaal Strasbourgis.

Kui sa tuled väikesest riigist nagu Küpros, tähendab see, et sa pead kõvasti tööd tegema. Küprose sotsialistist eurosaadik Antigoni Papadopoulou

Alles seejärel jõuab Papandopoulou teemani, mille tunnistavad nii tema kui ta soomlannast kolleeg lõpetava europarlamendi koosseisu selgelt suurimaks lõhestajaks. «Kõik need viis aastat on olnud majanduskriis. Ja troika korraldas kahjuks invasiooni Euroopa lõunariikidesse – Portugali, Hispaaniasse, Kreekasse ja Küprosele. Ja sellel on tõsised tagajärjed nende riikide sotsiaalsele struktuurile,» esitab ta oma versiooni asjade seisust. «See on väga ebaõiglane!» hüüatab Papandopoulou. «Euroopa – eriti Saksa – meedia tekitas müüdi, et lõunariikide inimesed on laisad. Ma tean,

et see on vale, sest minu koridoril on palju Skandinaavia ja Saksa saadikuid ning mina olen üks töökamaid eurosaadikuid.» «Šokk kultuuride paljususest,» ütleb aga Essayah pehme naeratusega, kui talt küsida, mis teda europarlamendis kõige enam šokeerinud on. «See tuli eriti selgelt välja finantskriisi küsimuses: lõunariikidel on nii teistsugune mentaliteet ja suhtumine kokkuhoiupoliitikasse või sellesse, kui palju riik võlga võib võtta, või mida peaks EL kriisist välja saamiseks tegema. Need ideed olid väga erinevad Põhja- ja Baltimaade omadest.» Essayah meenutab üht EPP fraktsiooni kohtumist, kus toona veel opositsioonis olnud Kreeka konservatiivid kurtsid teistele mingi pisiasja üle, millele siis võimul olnud sotsialistid vastu olid. «Lõpuks üks Saksa saadik plahvatas ja ütles: «Lõpetage nüüd oma liivakastimängud! Teie riik on kuristiku serval! Te ei peaks nii väikeste asjade pärast vaidlema. Terve maailm on valmis teisse investeerima, aga teie peate enne saama oma riigi sees kokkuleppele!»,» jätkab Essayah. Nii Essayah kui Papandopoulou nõustuvad, et põhja ja lõuna erinevused, mis lõhestavad ka fraktsioone seestpoolt, on endiselt tugevad ning kuigi majanduskriis tõi need esile, ei näita eri arusaamad kadumise märke siiani.

Üllatav oli liikmete arv. Alles plenaarsaalis olles adub, kui palju siin inimesi on. Soome kristlikust demokraadist eurosaadik Sari Essayah

foto: reuters/scanpix

Konservatiivid on sotsidest napilt ette rebinud Viimaste küsitluste järgi saavutavad tänavustel eurovalimistel kogu ELi peale kokku taas võidu konservatiivsed Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteiperesse kuuluvad jõud ning viis aastat tagasi teisele kohale jäänud sotsid leiavad end sealt tänavugi. 751st europarlamendi kohast 222 läheb EPP-le ja 209 sotsidele ning kolmandaks jääv liberaalide ALDE fraktsioon saab 60 kohta, ennustatakse värske küsitluse «PollWatch2014» järgi. Sama allika esimene, 19. veebruaril avaldatud küsitlus andis esikoha veel sotsiaaldemokraatidele 217 mandaadiga, konservatiivid jäänuks tol hetkel 200ga teisele kohale. Konservatiivide edu peamised kasvatajad on kaks suurriiki: Poola ja Prantsusmaa. Rahva poolehoid sotsidele on mõnevõrra vähenenud ka sellistes riikides nagu Austria, Bulgaaria, Kreeka ja Ungari. Poola puhul peavad analüüsijad praegugi võimul olevate EPP konservatiivide

toetuse põhjuseks Ukraina kriisi, mis on suurenenud rahva muret julgeoleku pärast. Prantsusmaal on konservatiivide menu põhjuseks aga eelkõige sotsialistist presidendi François Hollande’i edutus majanduskriisi ohjeldamise. Baltimaades ennustab uuring edu pigem vasakpoolsetele. Eesti puhul pakutakse, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond saab senise ühe asemel kaks kohta. EPPsse kuuluv IRL säilitab ühe mandaadi, ALDE-le, kuhu Eestist kuuluvad Reformi- ja Keskerakond, jääb edasi kolm kohta. Vastavalt europarlamendi reformile jäävad nii Läti kui ka Leedu järgmises koosseisus ilma ühest nende riiki esindavast saadikukohast: lätlaste mandaatide arv väheneb kaheksale ja leedulaste oma 11-le. Selle kaduva koha võrra jäävad tagasihoidlikumale positsioonile ilmselt just konservatiivid. Lätist EPPsse kuuluvale Ühtsusele, millel praegu on neli

kohta, jääb alles kaks, samas saavad lõunanaabrite valijatelt kaks mandaati Roheliste / Põhjamaade Vasakpoolsete fraktsiooni kuuluvad vene saadikud. Leedus kahaneb EPPsse kuuluva Isamaaliidu mandaatide arv samuti neljalt kahele, sotsidel kasvab aga kolmelt neljale. Suure üldtendentsina tuuakse analüüsis «PollWatch2014» esile kolme suurema tsentrigrupi – EPP, sotside ja ALDE – kohtade vähenemine võrreldes äärmuslikumate jõududega. Kui praeguses europarlamendis on nende käes 72 protsenti saadikukohtadest, siis järgmises oleks praeguste küsitluste järgi 65 protsenti. Umbes 12 protsenti peaks minema kahte roheliste fraktsiooni kuuluvatele vasakpoolsetele, 13 protsenti end praegu sõltumatutena määratlenud saadikutele ning kümmet protsenti jagavad nn Briti konservatiivid ja paremtsentrist pisut äärmuslikuma poole peale jääv Euroopa Vabade Demokraatide fraktsioon. PM

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

as kriis valusa lõhe

Eesti eurosaadikute assistendid Kadri Kopli, Mikk Pikkmets ja Henri Kaselo.

foto: evelyn kaldoja

Assistendid täidavad nii saadiku sekretäri kui ka silmade-kõrvade rolli Nii Vilja Savisaar-Toomasti assistendi Mikk Pikkmetsa kui ka Siiri Oviiri juures sama tööd tegeva Henri Kaselo tee europarlamenti sai alguse Keskerakonnast, kust mõlemad nüüdseks välja on astunud. Enne riigikogu keskfraktsioonis töötanud Pikkmets tuli europarlamenti 2009. aasta augustis. «Parlamendisaadikuid on seitse korda rohkem kui riigikogus ja süsteem on samavõrra keerukam ka,» räägib ta. «Pea poolteist aastat võttis küll aega, et teemadesse süveneda.» «Kui kaks kolmandikku saadikuist on samad, kes eelmises koosseisus, siis nemad teavad juba eellugu – eriti kui mitmed raportid on mitmendal lugemisel,» kirjeldab ta tööd transpordikomisjoni sattunud Savisaar-Toomasti meeskonnas. «Nende algdokumentide läbilugemine, et teistega samale maale jõuda, oligi alguses kõige kurnavam.» Kaselo töötas varem Tallinna linnavalitsuses abilinnapea Kaia Jäppineni alluvuses. Võimalust täita vahepeal vabanenud Oviiri assistendi koht kasutas Kaselo 2010. aastal – umbes kuu pärast seda, kui te-

ma uueks ülemuseks Tallinnas sai Yana Toom. «Töö on väga mitmekülgne. Teed sekretäritööd, kui võtad telefoni ja vastad kirjadele, teisalt teed ka nõunikutööd. Siiri Oviir on variraportöörina vastutanud 24 raporti eest,» iseloomustab Kaselo. Nii Pikkmets kui ka Kaselo kinnitavad, et kui nende ülemus Keskerakonnast lahkus, ei olnud neil survet sama teha. Kaselo sõnul Oviir suisa soovitas tal järele mõelda – noor mees, püüa parem parteid seest muuta. Mõlemad ütlevad aga, et tahtsid ise ära tulla pärast seda, kui olid toetanud esimeheks pürginud Jüri Ratast ja tundsid tagakiusamist nagu teisedki Edgar Savisaarele väljakutse esitanud. Tunne Kelami assistent Kadri Kopli peab tähtsaks rõhutada oma kontori teistsugust värbamispoliitikat. «On üks asi, mida ma tahan öelda: meie büroos ei ole tööl broilereid ja üliõpilasseltsi sõprade lapsi!» ütleb ta. «Me oleme [Kelami teise assistendi] Kadri Vanemiga mõlemad tulnud avaliku konkursiga.» Kopli saabus europarlamenti 2004. aasta

augustis. Toona esimest korda europarlamenti valitud Kelam sai koha regionaalarengu komisjonis ning just seda peab Kopli põhjuseks, miks ta assistendikonkursi võitis. Enne seda töötas Kopli siseministeeriumis just regionaalpoliitika teemadega. «Kui ma siia jõudsin, sain lihtsalt võtmed kätte. Iseenesest oli see nii Kelamile kui ka mulle hüpe tundmatusse ja põnev aeg,» meenutab Kopli. «Kui ma tööle tulin, siis kuulsin, et minu ülesanne on olla saadikust kuu aega ees,» jutustab ta. «Assistent on saadiku kõrvad ja silmad. Täiskogu istungite ajal juhtub tihti, et mina olen ühel koosolekul, saadik teisel. Ma pean tooma info saadiku kontorisse tagasi.» «Meil on ka filtri roll, parlamendis liigub palju infot ja inimesi – selleks et olla edukas saadik, peab olema üsna fokuseeritud,» jätkab Kopli. Palka saavad assistendid otse europarlamendilt. Nii raha kui ka reeglid abiliste töölevõtuks on kõigi riikide saadikutele samad. «Sõltub, kuidas igaüks rahaga välja tuleb,» selgitab Kopli, miks mõnel saadikul on üks assistent, mõnel rohkem.

«Meile rakenduvad teatud nõuded ja ka meil on astmestikud. Kui oled nõuniku tasemel, peab sul olema kõrgharidus, muidu oled lihtsalt sekretär,» lisab Kopli. «Pereliikmeid ei tohi võtta. See on nüüd keelatud. Eelmises koosseisus oli probleem Briti saadikutega, kes palkasid oma naisi kodusteks assistentideks.» Praegu seob Kopli oma edasised plaanid küsimusega, kas Kelam saab tagasi valitud või mitte. Pikkmets, kes pärast Keskerakonnast lahkumist ühegi parteiga liitunud pole, teab, et tuleb Eestisse – ta kogus sügisel Pärnumaal Koonga vallas valimisliidu Rukkilill kandidaadina 104 häält ja seal ta tööle asubki. Kaselo liitus pärast aastast mõtlemispausi sotsidega. Edasiste plaanide kohta ütleb ta: «Praegu on ausalt öeldes kõik lahtine. On siin mitmeid variante, pärast valimisi selgub.» Kuigi tulevikus tahab Kaselo kindlalt Eestisse naasta, tekitab praegu viivituse pere. Kui Kaselo Brüsselis töötas, tuli ta abikaasa Belgiasse magistrantuuri. Nüüd tahab ta vähemalt niikauaks, kuni naine lõpetab, samasse riiki jääda. PM

Lõuna-Korea laevahukk pälvis presidendi kriitika Lõuna-Korea president Park Geun-hye arvustas eile karmilt läinud nädalal uppunud reisilaeva Sewol meeskonda, riigipea hinnangul on kapteni ja mõne meeskonnaliikme käitumine mõistetamatu ja võrreldav mõrvaga. «Kapteni ja veel mõne meeskonnaliikme käitumine on terve mõistuse seisukohalt seletamatu. Juhtunu on sama õigustamatu kui mõrv,» sõnas Park uudisteagentuuri Reuters teatel valitsuse eilsel kokkusaamisel. Meeskond oli manitsenud kummuli mineva aluse reisijaid püsima oma kajutites ja oodanud evakuatsioonikäsu andmisega pool tundi. Selleks ajaks aga oli laev juba sellises kaldes, et paljud inimesed arvatakse olevat jäänud kajutitesse lõksu. Need, kes õnnetusest lõpuks eluga pääsesid, ei olnud enamasti meeskonna juhtnööre kuulnud või olid neid ignoreerinud. Pealtnägijate teatel läksid kapten Lee Joon-seok ja osa meeskonnaliikmeist laeva kreeni vajudes ise päästepaatidesse. 69-aastane Lee on ise öelnud, et viivitas evakuatsioonikäsu andmisega, kuna ilmaolud olid halvad ja päästelaevad ei olnud veel saabunud. Iroonilisel kombel esines Lee nelja aasta eest reklaamklipis, kus sõnas, et reis sadamalinnast Incheonist puhkusesaarele Jejule on ohutu, kuni reisijad vaid meeskonnaliik-

Lõuna-Korea president Park Geun-hye.

mete instruktsioone jälgivad. Ühele väljaandele rääkis Lee ka seda, et oli aastaid tagasi Jaapani rannikul ühte mereõnnetusse sattunud. Pärast möödunud kolmapäeval praamiga Sewol juhtunud õnnetust on 238 pardal viibinud inimest endiselt kadunud, eileõhtuste andmete järgi sai surma 64 inimest. Enamik ohvreist olid ekskursioonil olnud keskkooliõpilased. Kapten Lee arreteeriti möödunud laupäeval koos tüürimehe ja õnnetuse hetkel roolis olnud suhteliselt kogenematu kolmanda ohvitseriga. Vahistatutele on esitatud süüdistus ametikohustuste hooletussejätmises ja mereõiguse rikkumises. Leed süüdistavad võimud ka selles, et ta võttis

foto: afp/scanpix

kitsas kanalis liikudes kiirust vähendamata ette järsu kursimuutuse. Eile andis Lõuna-Korea prokuratuur käsu pidada kinni veel neli parvlaeva meeskonna liiget. Uudisteagentuuri Yonhap andmetel on politsei võtnud vahi alla reisilaeva Sewol kolm ohvitseri ja ühe inseneri. Õnnetuslaeva pardal viibis 476 reisijat ja meeskonnaliiget, neist 339 olid kooliõpilased ja nende õpetajad. Tuukrid tõid eile uppunud laevakerest ohvreid kahe- ja kolmekaupa välja, keskendudes kolmandale ja neljandale tekile, kus asusid kajutid. Uudisteagentuurile AFP sõnas Lõuna-Korea rannavalve esindaja eile, et järgmisena üritavad päästjad pääseda söögisaali viinud koridoridesse. Kadri Veermäe

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kultuuriministeerium korraldab homme kunstiteoste tellimise seaduse teemal infopäeva. Kunstnik Tiina Tammetalu analüüsib, milliseid probleeme ja küsimusi on senine riiklike kunstihangete praktika kaasa toonud.

Riiklikud kunstiostud

iimasel ajal on taas tähelepanu pälvinud kunstiteoste tellimise seadus ja seoses sellega algatatud avaliku ruumi kunstiteoste tellimise ideekonkursid. Põhjuseks on loomulikult eeskätt raha. Summad, millega siin nüüd kunstiteoseid tellitakse, on märkimisväärselt suuremad, kui on harjutud viimase paarikümne aasta jooksul. Teema püsis pikemalt poolvarjus, kuni puhkes skandaal Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi tellitud teose «Lennula» ümber. Nädal-poolteist tagasi sihtis seadusega seonduvale oma fookuse ETV saade «OP!». Pea samal ajal laekus asjaosalistele teade järjekordsest konkursist. Urvaste koolile kunstiteose tellimiseks korraldatud konkursile seatud tähtaeg on lausa uskumatult lühike: 15 kalendripäeva, kuhu sisse jääb pühade aeg. Ei ole just palju, et objektiga tutvuma sõita, riigihankeks vajalikud dokumendid kokku saada ja teose idee konkursivalmilt lauale panna. Pole midagi öelda – «OP!-ist» kõlama jäänud nappiva aja mure taustal (aga seal oli liiga lühikeseks, osalejaid ja tellijat mitterahuldavaks ajavahemikuks kuupoolteist-kaks!) üpris irooniliselt kõlav väljakutse. Olukord tekitab küsimusi. Nii Urvaste konkursi suhtes kui ka laiemalt. Sest juba mõnda aega on räägitud vajadusest seadust ja konkursside korraldamist ehk seaduse rakendamist muuta. Kitsa auditooriumiga erialaväljaannetes on soovitatud kultuuriministeeriumil koos selle või teise partneriga välja töötada juhis või hea tava. Kuhu sihitakse? Kas konsultatsioonid on juba alanud? Kellaga on räägitud? Need küsimused on vastamata. Me ei tea tänaseni, kui kaugel asi on.

t teadmatuses on rohkem kui ühe loomeliidu juhatused, siis pole imeks panna, et küsitakse, kas Urvaste konkursil ongi juba rakendamisel mingid uued tingimused; kas ministeeriumikabinettide hämaruses plaanitakse midagi, millesse kõiki õigustatud partnereid polegi kaasatud? Huvitatud poolteks on ühelt poolt Eesti avalikkus kui tellija, kes on ka avaliku ruumi kasutaja ja omanik, teisalt teoste pakkujana pea lõviosa Eesti loojaskonnast. Just nimelt, sest traditsioonilise kujutava kunsti kõrval võib tellitav kunstiteos kuuluda

näiteks ka helikunsti, maastikuarhitektuuri, interdistsiplinaarse kunsti, illustratsiooni, fotograafia, valguskunsti jne (loetelu on lõpmatu) žanrisse. Konkureerida võivad professionaalid. Käesoleva artikli kirjutamise ajal laekus värske teade: kolmapäeval, 23. aprillil korraldab kultuuriministeerium Tallinnas seaduse ja selle rakendamise teemal infopäeva. Teavet jagavad kultuuriministeerium, Riigi Kinnisvara AS, üks võitnud autoreist, Kondase keskuse esindaja, arhitekt ja ühe loomeliidu juht. Saame teada ka seadusemuudatuse kohta. Suur ja asjakohane žest! Suurepärane! Pakun omalt poolt, et olukorra üle arutlemas võiks olla aga veel üks osaline: publik, avalikkus. Millist rolli siinkohal täita püüangi.

ahaks kuulda Euroopa tegijate kogemusi otseallikast, st nii autoritelt kui ka publiku poolelt. Ajakirjanduse põhjal on teada, et pole see tee nii sile olnud mujalgi – kas meil oleks neist kogemustest midagi ennetavalt õppida? Kuidas peaksime suhtuma olukorda, kui kunst avalikus ruumis otseselt või kaudselt hakkab selle ruumi kasutajat häirima? Tellitud kunst teatavasti paigaldatakse püsivalt ja tellija ei tohi seda võõrandada. Tal on kohustus teost säilitada ja hallata. Millised on avalikkuse ootused teosele, millisega ta üldse tahab ja suudab ühes ruumis edaspidi aastaid koos eksisteerida? Kas peaksime läänemaailmas läbitud katsumused ja vead – mil kunstiteos ja tarbija n-ö ei mahu ühte ruumi – omal nahal siin Eestis läbi elama? Väikesel viisil, kuid siiski on Haapsalu teos ka sellise küsimuse tõstatanud. Oli väga armas ja liigutav näha, kui kenasti ja vapralt kaitses mainitud saates «OP!» Haapsalu teost kultuuriministeeriumi kunstinõunik. Teisalt tekib küsimus, miks pidi seda ebamugavat ülesannet täitma just tema. Tellija ja hanke korraldaja polnud ju kultuuriministeerium. Miks ei võtnud vastutust ega astunud kaamera ette mõni jõuline žüriiliige, kelle mõjukal survel nimelt see ideekavand välja valiti? Miks see otsustaja tänini oma nägu varjab? Kuluaarides veeretatav jutt, et valikut nagu polnudki, ei ole kuigi veenev. Kavandeid oli ju lausa kuus. Kõik proffidelt. Millegipärast, ja vist mitte põhjuseta, meenub siin lugu Aaviksoo ristisamba tellimis-

konkursi ümber: ka seal olla justkui häid kavandeid nappinud. Nagu hiljem kuulda võis, osales siiski hulk eesti kunsti tippautoreist, neist mõnigi kõrget rahvusvahelist erialast tunnustust pälvinud. Ometi suudeti korraldada asi nii, et ajas kestma mõeldud Eesti esindusmonumenti sattusid hämmastaval kombel kujundama kogemusteta noored arhitektid ja kõige tipuks arendas ideed jõudsalt ning üsna omal viisil konkursi žürii ise, kes kogu auväärsusele vaatamata ei olnud kunstiküsimustes kõige kompetentsem. Olgu eelöeldu remargiks Reet Varblase murele, kes hiljuti morbiidselt manas, et asi kunstiteoste tellimise seaduse ümber olla «nutune», seadus nuditud, sest omavalitsusi ja erakapitali seadus ju ei kohusta jne. Aga tuletagem meelde, miks neid seaduse alla painutada ei õnnestunud: eks rahapuudus ühelt poolt, aga teiselt – sellesama ristisamba pärast, mis seaduse väljatöötamise aegu kõigil veel liigagi selgelt meeles oli. Mitte ükski arukas omavalitsusjuht ei tahtnud samasugust tüli oma õuele. Nüüd, mil Aaviksoo on õnnelikult endiste ministrite sekka rännanud, peaks ka koolijuhid kunstiteoste tellijatena kergendatult hingama: surve eelmiste aastate konkursižüriist, kus mõni mees liigagi hästi ministri tahet arvas teadvat, peaks olema maha võetud. Ei jaga Sirbi kunstitoimetaja arvamust, et kohalike omavalitsuste eemalejäämine seadusest mingi eriline mureallikas on. Pigem vaataks sellele kui võimaluste mitmekesisusele, mis on pigem positiivne. Pea kõigis valdades on professionaalseid kunstnikke. Las vald või linn tellib ise, kõik ei pea

tingimata tsentraliseeritult ja keskuse kontrollile allutatult käima. On ju meie kõigi eesmärk siiski avalikku ruumi kunstiga rikastada (mitte kehtestada üht tellimisskeemi üle riigi igal tasandil). Seadus välistab vahetegemise piirkondlikul printsiibil. Omavalitsus võib sellest oma trumbi teha, tellides kunsti oma maakonna professionaalidelt – üks tänapäeva iseärasusi ongi see, et rahvastiku üldise keskustesse koondumisele vastukaaluks liigub osa loovisikuid vastupidises suunas, pöördudes tagasi kodukohta juurte juurde. Oma-koha-tunne tänu sellele tugevneb – hea näide on Seaküla loome Virumaal.

Summad, millega siin nüüd kunstiteoseid tellitakse, on märkimisväärselt suuremad, kui on harjutud viimase paarikümne aasta jooksul.

mõtet

• Kunstiteoste tellimise seadus toimib. Kui seaduse rakendamist ehk konkursside korraldust muuta või täpsustada, millisest vajadusest on räägitud, tuleks seda teha võimalikult avalikult. Kindlasti tuleb küsida ka laiema publiku arvamust. • Praegu on suurim probleem autorite ettevalmistus riigihankel osalemiseks – siin võiks ministeerium kaasa aidata. • Eri loomeliitudest võiks edaspidiste konkursside žüriisse kutsuda võimalikult palju esindajaid.

Erakapital saab osta olemasolevat kunsti. Või väliseesti klassikute kunstikogude omandamine ja haldamine – miks mitte jätta seegi erakapitali või omavalitsuste hooleks. Kas poleks auasi esitleda kohalikku identiteeti oma külast-linnast pärit maineka väliseesti autori loomepärandit vallates?

esümeerime, et seadus on hea ja käima läinud. Kõige suurem probleem on autorite karjuvalt puudulik ettevalmistus riigihankel osalemiseks. Neliviis aastat tagasi seadust tehes sellele piisavalt ei mõeldud. Ministeeriumis on meeskond praeguseks täiesti vahetunud, uutel inimestel tuleks välja mõelda mingi lahendus tollase lünga täitmiseks. Kuni kunstnike võimekus selles vallas kasvanud pole, ei saa kuidagi pahaks panna, kui mõni galerii või kunstnikku esindav organisatsioon siin oma õla asjaajajana ning krediidiandjana alla paneb. Arvan ka, et eri loomeliitudest võiks edaspidi kutsuda žüriisse võimalikult palju esindajaid. Loovisiku professionaalne ja isiklik vastutus oma autorinime ja -au pärast on garantii, mida tasub usaldada. Kunstiinimesed on sotsiaalse ettevõtluse vähetunnustatud vormis lasknud lahkelt oma au ja südametunnistust ekspluateerida päris vabatahtlikult. Nii toimivad edukalt mõnedki asjatundjate komisjonid eri institutsioonide juures.

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ülesõitudele tuleb paigutada videovalve

oorides tuleb hakata kiiresti kasutama LED-tehnoloogiat, kuna hõõglampidel töötavaid tulesid on raske märgata, kui päike foori läätsele peale paistab. Tõkkepuust on aga abi isegi siis, kui foori punast tuld ei märgata – raske on ette kujutada, et autojuht ei pane tähele füüsilist tõket. Loomulikult võib vastu vaielda, et tõkkepuid sõidetakse Eestis pidevalt maha. Kaldun siiski arvama, et seda juhtub meil nii sageli pigem karistamatuse tõttu – tõkkepuu mahasõitjat, veel vähem kergemate rikkumiste toimepanijat, ei õnnestu sageli tuvastada. Kõnealust probleemi aitab aga lahendada videovalve – piisaks isegi lihtsast valvekaamerast koos lokaalse salvestusseadmega, et pea kõik süüdlased kindlaks teha. Taristu haldaja siinkohal majanduslikku kahju kandma ei pea – uue tõkkepuu maksab kinni sõidukijuht. Pealegi ei ole videovalve tänapäeval just kuigi kallis tehnoloogia. Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise kehtiva juhendi järgi tuleb I kategooria ülesõidukohad 2018. aastaks videovalvega varustada. Rongis viibijate turvalisuse aspektist on kõige tähtsam vältida veoautodega seotud ohtu. Sõiduau-

Ainult fooridest raudteeülesõitudel turvalisuse tagamisel ei piisa. Kasutada tuleb ka tõkkepuid ning valvekaameraid, mis tuvastaks rikkujad, kirjutab transpordianalüütik Hannes Luts.

12 || ARVAMU

S || POSTIME

ES, 21. APRILL

TOIMETA JA

URVE ESLAS,

TEL 666 2264,

Notke «Sur m Eesti raudte atants» el

aatamata sellele, et lõpetasin Tartu ti – kas keegi Ülikooli kunssaab tiajaloo erialal, mitte. Tüüpiline täna surma või idaeuroopalik Eesti Vabariigi töötasin tumine! suhiseseisvuse taastamise Reisirongid järel ligi aasta on muutunud raudteel reisijateve maks ja hääletuma kiireo peaspetsialistina. ks, kaubarong aga pikemaks Kui praegu id tundub selline ja plahvatuso maks. Kokkupõr htlikusurdne, polnud kombinatsioon abge kütuseron toona selles võib halbade giga imelikku – midagi juhuste kokkusatt Eesti riik oli sel hävitada umitarvis üles ehitada ja desovetise terve linna ning ku elanikel erida nud mingi on seni vedanud, Raasiime, kui ühel ning polsivagunite asemel et reihetkel sai muusikust pole olnud masinatehase siinitsister benvõi ajakirjanik direktor nid. kuulda kõrgeteSeda õõvastavam on ne. Minul oli ust pangandustegelasel suust vastutusturaudteeametnike olin tudengina puhul teatav eelis – ndetut hämamist töötanud et Raasikul kolm suve raudteemalevas , juhtus tal samas kohas ka eelmisel aaslest ajast alates vagunisaatjana. Selkokkupõrge rongiga ja me reisitee meeldima hakkas mulle raudkavatseme ning vikus paigaldada sinna tuleheb mulle korda seal toimuv lätõkkepuu, aga siiani. ne sügist ei enKui praegust saa, sest kooskõlas sed võtavad Eesti raudteed paarikümne kaua aega ning tamiaasta tagusega lat liiklustihe madarelda, on paljud võrdust asjad inimnäoliseda õieti vajagi. arvestades poleks semaks muutunud : alates klienditeenindusest ning ui palju peab rongide, perroonid lõpetades uute siis veel inimesi surma raudteelõikudega. e ja remonditud saama või Samas ei saa midagi vastu enam sõita me Tallinnast Haapsallu ma, et probleemi taevast lendaPärnu kaudu Riiga, rääkimata ega sest aru saadaks ülimast tõsidumahoones jaaja ennast kiiremituule ja vihma ni liigutama ju otsimisest eest varhakataks? , sest Oldi veel imestunud kokkukukkumise enamik neist on , et Raasiku rongiõnnetuses äärel või muutnud oma sihtotstarv sai surma vaid reisija. Miks et. Isegi Talüks linnas pole nii «õnneliku enam kusagil seda pole asjaomase lt» läks, korralikult võimalik rongi d instantsid ni välja öelnud. seon vaid ebamugavoodata. Kuid need tab olevat üsna Kuid selgitus paisused, mis ei pa. Liiklusohu talihtne. Sündmusk hal tehtud halvemad ningtusega on lood hoopis ofotode veoauto rammis põhjal on näha, et gelt vähikäiku siin on märgata selrongi viimase , kui mitte guni lõpuosa vatust ja inimelude hoolimaehk longi, mis rongi täpselt 1. klassi saarvelt raha hoidmist. kokkuvälisküljel on tatud kollase Kindlasti mäletavad joonega akende tähisKuna 1. klassi kohal. veel paljud tõkkepuud piletid on kallimad, on see osa ga raudteeüle e ja valvuriputkaderongist tavaliselt sõidukohti misi tühi. See võrdlekõikjal üle Eesti, mille seletab ka minimaalees set ohvrite laste lippudega pidasid valvet kolarvu. tõenäolisemalt Seega osutus kõige sid vedurijuht tädikesed, kes andidele märku, 1. klassi reisija, hukkunuks just on vaba, ning et ülesõit teavitasid autojuhte se ja turvalisus kes oli oma mugavurongi lähenemis est. Kas see nud kõrgemat e tagamiseks maksmitiivne või oli primitte, pole jäänud. Kui piletihinda kui elluoluline, vähemalt süsteem see nii oli, oleks teada, miks huvitav värk ja ohutu töötas nagu kellasee liiklus raudteel vaikiti, ja kas fakt lihtsalt maha gatud. Nüüd oli taka vigastada see inimesed olid saanud selles osas peab enam nii ei ole ja äriklassi reisijad? endiselt paika ajal levinud vene kõnekäänd: «Seal, lõpeb mõistus, algab raudtee!» kus

elle veenvaks tõestuseks intervjuu Eesti on Raudtee juhatuse liikme ja infrastruk ride direktori tuuArvo pärast inimohvri Smiltinšiga, kes giavariid Raasikutega lõppenud ronülesõidul süüdimatult teatas, et aastastäiesti takse Eestis sõidepuruks ligi Kahjuks pole sada raudtee tõkkepuud ülesõidukohad . See teeb keskmiainsad meie selt kaks tõkkepuud raudtee surmakuu jad. Mõne päeva nädalas lutada olukorras, kus suur osa ja sePärnu maanteed eest sõitsin mööda ülesõite on raudteening nägin hoopis ilma me ja Hiiu Nõmtõkkepuudeta ning rongiliiklu jaama vahel lapsi raudtee kõrval palli s Lääne-Eur paga võrreldes mängimas, oopaarkümpea mend meetrit Tekib küsimus, olematu! tike rõõmsalt eemal koperdas mukas hr Smiltinš eksis? üle Kui ei, siis mängib tuhises mööda rööbaste, seejärel ti Raudtee Eeselektrirongrong. ju iga päev, kord keegi sõna otseses mõttes, surma ei saanudki. Seeinimeludega mitu korda Kui vene ruletnii läheb, ei oska öelda. Kuid kui raudtee on tänava-

ARVAMUS@POST

IMEES.EE

jüri laurson on

EV volitatud elektriinsener

Vint on üle keeratud

aridusreform ei tohiks olla harimatuse inkubaator. Praegusel moel haedasi reformide ridussüsteemi s ja lõhkudes juhtuda, et võib laastamistöö tõsiduse märkamis e ajaks oleme jäänud. Hariduse hiljaks taandareng juba silmaga on nähtav, sest kohustuslikult oleme keskhariduselt läinud kohustusli üle kule põhiharidusele, see on samm tagasi. hariduspõllul suur ga ühel tasapinna Eestis on elu l, läbib elurajooti edasi läinud, kiiresne ning on kõigile ligipääsem se ja mehhanis automatiseerimilaialt avatud, iseks eerimise tase on tõusnud ja on garanteeritud. traagiline õnnetus nüüd Kas see juhtub ees, et puudust oleme dilemma minuti või ühe aasta pärast, ühe arstidest, vaid pole mitte ainult tähtis. Igas arenenud Euroopapole seneridest ja ka tuhandetest innas on sellise linoskustöölistest. võimalusega Kahjuks lõikab tud ning raudtee arvestapraegu paljudel kõrgkooli tuses ülejäänud saja protsendi ulainsenerõppe bi olemasole tee läeraldatud, meie elukeskkonnast v kaua aga teeme jätkuvalt raalne haridussü kiidetud libeinimkatseid. Uute rongide astmes ei olnud steem, kus keskvaiksust ja kiirust, vajadust tihenenud sõidugraaf da täies mahus õppikut arvestades imatemaatika, reaalaineid, nagu kogu linnaruumpeaks raudtee olema i ulatuses vähemalt Pole siis ime, füüsika, keemia. võrkaiaga eraldatud et pärast põhikooli lõpetamis ja jalakäijate loodud kõikjal t teevad paljud le turvalised ülekäigud sed pausi või õpilajätavad haridustee . üldse pooleli. Seega leiab kinnitust juba hariduse kohta vanasti laialt vinud ütlus le«Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei peakski Juhantea». Aga kuidas kut õpetataks teadma, kui Jue halvasti? li külvataks Sagee lapsi, ei saa, õpetamise kes ainest aru mel üle ühtede ja selgituse aseKa raudteeüle sõidukohtasid gelikult peaks ja kahtedega. Tesaaks üsna õpetaja halbade lihtsate vahendite hinnetega vehkimise ju nähtavam ga palaks gema aine õpilastele asemel tesilmatorkavast muuta. Piisab vaid märgistusest, arusaadavaks ja huvitavak kirkamatest uutest s. Kool on teadfoorituledest, miste saamise le selgemalt koht, mille eristuvatest kõrvateet sõltub kvalihelisignaa lidest, tõsiseltvõe õpetajast. tavatest tõkkepuu-Uus haridusmi dest ning loomuliku vavalgele kurva nister tõi päelt jälgimiska meratest, mis aedastaksid gi 30 protsenti statistika, et likäigul toimuvast pildi ülemeie tööealistes inimestest hi kabiini ning läheneva vedurijut on seta. Kümme kutse- ja erihariduriks politseid vajadusel informeeprotsenti noortest liiklusreeglite katkestab koolitee 21. sajandil eirajaist. on ja jõuab turule enne kõik need asjadarenenud riikides vajaliku paberi tööammu olemas, mist. Aga kes saati oleks see teisiütleb, kui palju mõeldamatu. si meil üldse lapmingi kosmosete See pole ju koolis pole käinud? taarne turvareeg adus, vaid elemenlite järgimine. uroopa Liit Kogu süsteem on välja aron mäda! Eesti Raudtee vutanud, et oleks pidanud põhiharid kohtade ja ülesõidueeldavate töökohtad ust raudtee ümbruse väheneb kümne e arv probleemidega ohutusaasta jooksul tegelema juba 20 protsenti. taid tagasi aasHuvitav, missugust või tööd hakkavad uued rongid vähemalt siis, kui tulevikus põhisoetati. Suurte haridusega tuste ettekäänd kuluja ilma kutseõppe inimesed siis ta olukorras täiestieks toomine on ses tegema? kohatu, pealegi Insener on kasvavad summad kõrgharidusega mitu korda tehnikaspetsialist, remaks, kui suuraudteel kes kavandab, arendab, kordne katastroof seeläbi järjekonstrueerib peaks juhtuma. kontrollib tarindeid või ning tehnilisi seadmeid raeguses olukorras ja süsteeme, jekteerib ja on õnorganiseerib pronetused Eesti de valmistam nenba ette sisse raudteel juist või juhib de tööd. programm nenritud. Kes eekogu Keerukad tööd se eest vastutab?selle korralageduja keerukate seadmete käsitsemin meil Eest RaudteeKas tõesti tuleb napäeval kompeten e vajab tämised inimelude tegematajätga kinni maksridusega insenere. tseid kõrghata? Need küsimust Haridust loetud meie e lahendam on tõsine väljakutse rahva vaimseks on ine kuseks. Seega ning proovikivi uuele peaks riik igatirikmajandussoodustam ja taristuministrile. a igale riduse andmist. lapsele hea haJuba järgmisel kuul läheb lapsed otsima Praegu peavad üle suvisele Elron kodukohast sõiduplaanile, gel asuvaid kauväljumiste allesjäänuid hulk ja kasvavadsuureneb koole. Seejuures pole sed, sellega kiirukoos tõuseb vatel, autota paljudel maal elaka riskifaktor. Seniks perede lastel kuni li võimalik sageprobleemidele riik eelnimetatud käia rääkimata siis isegi põhikoolis, gi kardinaals lahendamiseks midaet ette ei võta, või kutsekool gümnaasiumist «Surmatan ist. ts» Eesti raudteeljätkub Inseneride tambiga. täie leks haridussü arvu kasvuks tusteemis vastuvoolu ujumine lõpetada.

Nägin Nõmm e ja Hiiu jaama vahel lapsi raudtee kõrva mängimas, seejärel tuhisel palli mööda elektr s keegi surma irongrong. Seekord ei saanudki.

Raudteeüles õidukohti saaks muuta. Piisab nähtavamaks foorituledest märgistusest, , tõkke ja jälgimiskaampuudest eratest.

2014

Kui raudtee on kõigile ligipää tänavaga ühel tasapi nnal, läbib semiseks laialt elurajoone küsimus, kirjuta avatud, on ja on traagiline õnnet b teabe- ja turundussp etsialist Andre us ainult aja s Kraas (IRL).

SAMAL TEEMAL Andres Kraas «Notke «Surmatants» Eesti raudteel», PM 21.04

idevalt samadel teedel sõitvatel veokijuhtidel võib tekkida ka rutiinist tingitud lohakus, mistõttu nad ohtu alahindavad. See on eriti lihtne vaid fooriga ülesõitude korral, kus peatumine sõltub vaid sellest, kas juht punaseid tulesid märkas või enesele teadvustas. Ainuke võimalus suurendada ohutust ka tõkkepuuta raudteeülesõitudel on keelata raskeveokite kui kõige suurema riskifaktori liiklus nende kaudu. Kindlasti ei saa unustada ka rongi enda turvalisust. Tänapäevased reisirongid peavad vastama mitu korda rangematele ohutusnõuetele kui ükskõik milline tavaline maanteesõiduk. Aastate jooksul on tunduvalt karmistunud ka nõuded raudteeveeremile. Uued reisirongid suudavad vana veeremiga võrreldes vastu panna palju suurematele pikisuunalistele kokkupõrkejõududele, ilma et rongi kere deformeeruks. Seega ei saa pidada õigustatuks kriitikat, et uued rongid olevat ehitatud justkui plastmassist või papist. Rongi nina voolujooneline esipaneel võib küll koosneda kergest materjalist, kuid selle taga peitub märksa vastupidavam karkass. Lisaks on meedias juba räägitud sellest, et uued rongid jäävad ka näiteks rööbastelt mahasõidu korral märksa stabiilsemaks. Samas pole meie raudruunad tõepoolest nii hästi kaitstud külgkokkupõrgete eest – mujal Euroopas lihtsalt ei juhtu selliseid õnnetusi just kuigi sageli. Pealegi on üsna raske ette kujutada, kuidas ka külgedelt ülitugevat rongi üldse toota saaks – reisirong pole tank. Seega jääb põhirõhk selliste õnnetuste vältimisel ikkagi nende ärahoidmisele. Kaubarongidega on Eestil suhteliselt vedanud, kuna enamik meie kaubavedureid on pärit USAst, kus kehtivad Euroopast veelgi rangemad veeremi ohutusnõuded. Tänu vedurite suurele massile ning ju-

Valik on selge: ühetasandilised ristumised tuleb kas varustada tõkkepuudega või sulgeda.

Mõista Venemaad

LUGEJATE KIRJAD

tost ei ole tavaliselt rongile erilist vastast, mistõttu pole ka kahjustused raudteeveeremile kuigi suured. Kõige tõsisemad intsidendid meie raudteeülesõitudel on toimunud just raskeveokitega. Selles mängib oma rolli nii veokite mass kui ka tõsiasi, et paraku on Eestis veoautojuhtide töö- ja puhkeaja reeglite rikkumine pigem norm kui erand. Kümme tundi järjest roolis istunud juhi tähelepanu võib olla hajunud, seda ka raudteeületusel. Ka siin on kasu tõkkepuust – ülesõidu kinniolekut märgatakse suurema tõenäosusega.

Vene kollektiivsesse teadvusse on juba ammusest ajast sisendatud usk, et territoriaalselt kõige suurem riik peab ühtlasi olema ka maailma kõige võimsam. Praeguseks on Venemaa (loe: NSV Liit = Vene impeerium) küll kuuendikust planeedi maismaast ahenenud seitsmendikuks, kuid jäänud ikkagi maailma suurimaks riigiks. Paraku pole territoriaalne suurus olulisim tegur. Määrava tähtsusega on hoopis rahvaarv, s.o rahvusliku rikkuse loojate ja maksumaksjate hulk. Venemaa on rahvaarvult langenud kolmandalt kohalt maailmas seitsmendaks, olles kaotanud ligi poole tootjatest ja maksumaksjatest. Neil põhjustel on Venemaa sunnitud oma n-ö prestiiži säilitamiseks ja ambitsioonide rahuldami-

seks kasutama kõige lollikindlamat vahendit – militarismi. Näiteks isegi väike, vaene ja nälgiv, kuid ülimalt militariseeritud Põhja-Korea on ju rahvusvahelises poliitikas kõva käsi. Meie territoriaalsed kaotused on Venemaa omade kõrval nii tühised, et me lihtsalt pole võimelised mõistma Venemaa kaotusekibedust ja minevikunostalgiat. hillar kivimets

Putini unelmad Vene Föderatsiooni president Putin igatseb end suurte tähtedega kirjutada Venemaa ajalukku, nagu tegid seda Lenin ja Stalin. Lenin likvideeris Venemaal tsaarivõimu, Stalin aga kehtestas riigis terroristliku režiimi ja haaras enda valdusse kõik lähinaabrid. Tekkinud üliriik kandis nime Nõukogude Sotsialistlike

hikabiini kõrgusele on need isegi külgkokkupõrgete korral rohkem kaitstud. Kõige rohkem armastatakse Eestis rääkida aga sellest, et liiklejad peavad oma käitumist muutma. Juba aastaid on Operation Lifesaver Estonia vahendusel korraldatud teavituskampaaniaid ülesõitude ohutuse teemal. Reisides ise palju Euroopas, võin öelda, et pole kusagil mujal näinud nii intensiivset teavituskampaaniat kui Eestis. Ometi õnnetused juhtuvad. Vaid ilusatele plakatitele lootma jääda ei saa. Politsei ja raudteetaristu haldajate koostöös tuleb luua tingimused ülesõitudel liikluseeskirja rikkumiste tuvastamiseks ning süüdlaste karistamiseks videosalvestiste alusel. Kiiremas korras tuleb likvideerida signalisatsioonita ja tõkkepuudeta raudteeülesõidud pealiinidel, kus reisirongid liiguvad suure kiirusega. Valik on selge: ühetasandilised ristumised tuleb kas varustada tõkkepuudega või sulgeda. Kehtivad standardid on siinkohal absoluutselt tähtsusetud – me räägime inimeludest. Norme tuleb muuta, kui need reaalse olukorraga enam kokku ei sobi. Siinkohal on kindlasti lihtne öelda, et ülesõitude täiustamine maksab kohutavalt palju. Samas võtab riik igal aastal Eesti Raudteest välja dividende, mille suurus ulatus mullu nelja miljoni euroni. Võrdluseks: viimase suurema ülesõidukohtade renoveerimise projekti maksumus Tallinna-Tapa liinil on ca 600 000 eurot. Seega võiks ainuüksi ühe aasta dividendide eest viia ellu rohkem kui kuus analoogset projekti. On täiesti mõttetu süüdistada Eesti Raudteed tegevusetuses, kui riik on ettevõttele seadnud niivõrd kõrged nõudmised, mis puutub rahateenimisse. Ilmselgelt kannatab nii ka raudteeülesõitude ohutus, millesse investeerimiseks lihtsalt raha napib.

ellest hoolimata ei tasu aga unustada, et rong on jätkuvalt mitu korda ohutum reisimisviis kui maanteetransport. Just raudtee suutlikkus pakkuda ühiskonnale ohutut transporti on põhjus, miks tuleb sealsetesse riskidesse eriti tõsiselt suhtuda. Ka väga kõrgeid ohutusstandardeid on raudteel tegelikult märksa lihtsam saavutada kui maanteel, mistõttu oleks rumal jätta selle veoliigi potentsiaal kasutamata. Ühtlasi on hädavajalik tagada riiklik rahastus ülesõitude ohutuse parandamiseks. Rahastama peaks seda muuhulgas ka maanteede kasutajad – lõppude lõpuks juhtuvad peaaegu kõik õnnetused ülesõitudel maanteel liiklejate süül. Seega on kohatu nõuda, et vaid raudteefirmad sealsesse ohutusse panustaksid.

Vabariikide Liit. Jeltsini võimuletulek päädis üliriigi lagunemisega. Nüüd, kus Putin on pikemat aega võimul olnud, tekkis tal unelm üliriigi taastamisest. Putin väidab, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi tragöödia ja see viga tuleb parandada. Paljud endised liiduvabariigid on tänini Venemaa mõju all. Aastaid tagasi teritas Putin hambaid Gruusia kallal. Seekord proovib ta annekteerida Ukrainat, lootes ajaloo kordumist. Krimm on Venemaaga liidetud ning väed Ukraina idapiiril – õppuste sildi all. Lääne sanktsioonide üle Moskva vaid naerab. Kui USA ja EL oma senist poliitikat Venemaa suhtes otsustavalt ei muuda, siis Putini järgmine ohver võib olla Baltikum. elmar hollmann Kärdla

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

elmisel kolmapäeval toimunud õnnetus Raasiku raudteeülesõidul pani ilmselt paljud meist mõtlema rongiliikluse ohutusele. Kuigi nii rasked tagajärjed on Eestis haruldased, ei tasu siiski alahinnata juhtunu kurba märgilist tähtsust – tegemist oli esimese raudteeõnnetusega Eestis viimase 34 aasta jooksul, milles hukkus rongis viibinud reisija. Enamasti kannatavad auto ja rongi kokkupõrkes vaid autos viibijad, kes ka ise õnnetuse põhjustavad. Kohati tundub, et just sellest loogikast meil raudteeohutusega tegeldes lähtutaksegi: õnnetuse põhjustaja ise kannatab, seega on põhjuse-tagajärje seos justkui tasakaalus. Raasiku avarii teeb aga rängemaks just tõsiasi, et hukkus inimene, kel polnud õnnetuses vähimatki süüd. Loodetavasti pole nüüdsest enam kellelgi illusioone, justkui kannataks ülesõitudel alati vaid üks pool. Riske maandada on oluline nii maanteel liiklejate kui ka rongis viibijate turvalisuse tagamiseks. Tuleb teha kõik selleks, et liikleja märkaks lähenevat rongi. Loomulikult võib rõhutada, et liikluseeskirja järgi tuleb alati teeületuse ohutuses veenduda. Tegelikult on aga paljud liiklejad hooletud, mistõttu on mõistlik kasutada ka tehnoloogilisi abivahendeid. Parim lahendus on seejuures foorid ning tõkkepuu.

MAJANDUSKOMMENTAAR MENTAAR

Hardo Pajula Nuta enda pärast, Argentina! Sa vedasid oma rahvast alt, Evita!» lõõritab Antonio Banderase kehastatud Che Alan Parkeri mängufilmis «Evita». Che laulus on oma iva – Argentina rahva vaimse liidri tiitlit hoidnud tarmuka presidendiproua spirituaalsus väljendus eelkõige ta enda peale kulutatud obstsöönsetes summades. «Sotsiaalabiks kulutatavate summade üle arvepidamine on kapitalistlik nonsenss,» on proua Perón meile ise teatanud, «ma lihtsalt kulutan vaeste peale raha. Ma ei või selle lugemiseks aega kulutada.» Eva Peróni biograafia «Naine piitsaga» autor Mary Main kinnitab, et Evita heategevusfondis raamatupidamise peale aega ei kulutatud, ent näeb tolle praktika taga sootuks õelamaid motiive. Mary Maini sõnul oli oma hiilgeajal 14 000 inimesele tööd pakkunud sihtasutuse tegelik eesmärk riigi raha nihverdamine Perónide arvelduskontodele Šveitsi pankades. Kui nii, siis on Che’l nurisemiseks põhjust küll. Kummatigi on asi nii, et ükskõik kui palju Evita ka riigi raha oma mürri, kulla ja karra peale poleks kulutanud, pole tema poolt Argentina rahvale tekitatud kahju võrreldav Juan Peróni enda poliitilise pärandiga. Argentina viimase 80 aasta majanduslik ja poliitiline ajalugu on kohutavate ebaõnnestumiste ajalugu, ja kuigi kogu süü kindral Peróni õlgadele asetada oleks ebaõiglane, on Evita mehel selles siiski suurem roll kui kellelgi teisel. 20. sajandi esimesel kolmandikul tõstsid Argentina otsatute rohtlate viljakus ja vaba ligipääs Euroopa põllumajandussaaduste turule argentiinlaste elatustaseme prantslaste ja sakslaste omast kõrgemale. 1930. aastate majanduskriis tegi sellele kuldajastule otsustava lõpu. Kiiresti kerkinud tollimüürid lõikasid Argentina ära selle peamistest eksportturgudest ning sundisid riigi poliitilist ladvikut ülerahvastatud põllumajandussektoriga midagi ette võtma. Suisa tegevusetute või äärmiselt alahõivatud agraartööliste masside ohjeldamisest saabki järgnevate aastakümnete Argentina sisepoliitika põhiprobleem. 1930. aasta sõjaväeline riigipööre avab Argentina ajaloos uue etapi ning järgneva pooleteisekümne aasta vältel on vaheldumisi võimul samavõrd ebastabiilsed militaar- ja tsiviilvalitsused. 1946. aastal valitakse riigi seaduslikuks presidendiks end särgitute (los descamisados) eestkostjana esitanud Juan Perón.

t kindral on klassiviha õhutamisel ja suunamisel oma eelkäijatest tunduvalt andekam, jääb ta võimule ligi kümneks aastaks. Kui ta 1950. aastate keskel aga oma kapitalismivastasele retoorikale veel tuure juurde annab, panevad vihamehed seljad kokku ning pärast veel ühte sõjaväelist riigipööret lõpetab Perón eksiilis. Pärast 1983. aasta Falklandi afääri taas võimule pääsenud tsiviilvalitsus leiab eest äärmiselt polariseerunud ühiskonna ja vajaduse seda kuidagi koos hoida. Säärases olukorras on kodurahu väga kallis kaup. Erinevad valitsused on püüdnud seda ülimat hüvist erinevalt rahastada ja jõudnud kas hüperinflatsiooni (Raúl Alfonsín) või võlakriisi (Carlos Menem ja tema õnnetu järglane). Et glamuurne presidendiproua oli aga just särgitute sümpaatia süvendamisel oma mehele hindamatuks poliitiliseks aktivaks, langeb märkimisväärne osa peronismi kahetsusväärsest pärandist Evita arvele. «Ma olen aastaid laulu «Ära nuta mu pärast, Argentina» kuulates mõelnud, et miks me ei peaks nutma,» kirjutas aasta tagasi lahkunud filmikriitik Roger Ebert, «nüüd ma mõistan: meil pole vaja nutta, sest (a) Evita sai elult kõik, millest ta eales unistas, ja (b) Argentina peaks nutma enda pärast.»

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ÄRA MAGA MAHA. Lastega Helsingis viibides tasub võtta paar tundi, et teha Ateneumi kunstimuuseumis tutvust Tove Janssoni loominguga.

Muumimaailma looja varjatud tiina kolk toimetaja

ove Janssoni (9. VIII 1914 – 27. VI 2001) loomingu päralt on Ateneumis terve teine korrus, kus avastamisrõõmu jagub kuhjaga. Siin saab vaadata Soome ühe menukama kirjaniku ja kujutava kunstniku varasemaid ja hilisemaid teoseid, koomikseid, karikatuure, illustratsioone, raamatuid ja võrratult mitmepalgelist maaliloomingut, aga ka perekonnaalbumist pärit fotosid. Helsingis soomerootsi kunstnike pere esimese lapsena sündinud Tove Jansson joonistas juba varases eas ja unistas maalikunstnikuks saamisest. 16-aastaselt asus ta Stockholmis tarbekunsti õppima ja kiindus kooli ajal muu hulgas monumentaalmaali. Järgnesid õpingud Soome kunstiühingu joonistuskoolis (mis tol ajal asus Ateneumi hoones) ja lühemat aega Pariisi kunstikoolides. Tove Jansson tegi oma tööd suure pühendumusega, oli siis tegemist väikeste illustratsioonide või suurte seinamaalingutega. Juba tema noorusaastate loomingus ilmneb jutustav laad, virtuooslik pintslikäsitus ja värviarmastus. Inspiratsiooni kunsti- ja kirjandusteosteks ammutas uudishimulik looja elust enesest, reisidelt kodu- ja välismaal. Alati külastas ta ka muuseume ja tutvus sealsete väljapanekutega. Teda paelusid moodsad kunstivoolud, mille mõjutusi võib märgata juba Janssoni varajastes vaikeludes,

maastiku- ja portreemaalides ning autoportreedes. Viimane ongi üks tema lemmikžanre ning Ateneumi näitusel välja pandud arvukad autoportreed näitavad noore autori kujunemist küpseks kunstnikuks, vananevaks naiseks. Samuti maalis kunstnik palju oma peret. 1942. aastast pärit mõjusal perepildil seisab autor oma lähedastest ümbritsetuna, mustad malenupud kui sõja sümbolid värvitud veripunaseks. Teise maailmasõja aastad oli Soomele rasked ja kujundasid ka Tove Janssoni kunsti sisu. Talve- ja Jätkusõja (vastavalt 1939–40 ja 41–44) ajal oli kunstielu riigis siiski küllalt aktiivne ja Janssoni esimene isikunäituski toimus just siis, 1943. aastal. Samal ajal avaldas ta pilkavaid sõjavastaseid illustratsioone ajakirjanduses, muu hulgas soomerootslaste Garm-lehes. Tove Janssoni muumimaailm ehk tema kirjutatud ja illustreeritud esimene muumiraamat sündis samuti sõja-aastatel, pakkudes tolle aja karmides oludes pelgupaika. Pärast sõda lõi Jansson meeleolukaid maastikke, vaikelusid ja olustikupilte, ka hakkasid teda tol ajal tõmbama seinamaalingud. Aastakümnete jooksul tegi kunstnik neid paljudesse Soome koolidesse,

haiglatesse, päevakodudesse jm, muu hulgas on ta Teuva kiriku altarimaali autor. Lastega seotud kohtadesse maalis Jansson sageli muumiteemalisi pilte. Näitusel eksponeeritaval freskol «Pidu linnas», mille kunstnik tegi 1947. aastal Helsingi raekoja restoranile, istub ta ise esiplaanil laua ääres, tagaplaanil valges kleidis tantsiv tumedapäine naine on aga kunstniku tolleaegne elukaaslane, teatrijuht Vivica Bandler. Lühike armusuhe ei kestnud küll kaua, aga Bandler jäi Janssoni eluaegseks sõbratariks, töökaaslaseks ja kriitikuks.

Tove Janssoni muumimaailm sündis samuti sõja-aastatel, pakkudes tolle aja karmides oludes pelgupaika.

Näitus «Tove Jansson» kuni 7. septembrini 2014 Ateneumi kunstimuuseumis Soome rahvusgalerii, Kaivokatu 2, Helsingi Avatud T ja R 10–18, K–N 9–20, L–P 10–17 Kuni 18-aastastele sissepääs tasuta

Tove Janssoni maalid said uuelaadilise sisu 1950.–1960. aastail, mil maalikunstnikku mõjutasid informalism ja abstraktsionism. Näitusel on väljas hulgaliselt ka järgmisel kümnendil selles laadis valminud maale. Hiljem Janssoni maalimisõhin rauges. Tema loometee kaks viimast maali – «Autoportree» ja «Graafik» – kuuluvad näituse muljetavaldavamate teoste hulka. 1975. aastal Pariisis Cité kunstimaja külalisateljees maalitud piltides võib hoomata teatud vabanemistunnet, «Graafik» on justkui essee Janssoni kauaaegse elukaaslase Tuulikki Pietilä tööst Pariisi ateljees. Laste rõõmuks on näitusel muumid väljas esimestest visanditest kuni viimase pildiraamatuni. Näha saab eri aastakümneil tehtud originaaljoonistusi, raamatuid ja makette. Muumielu lavastuste-makettide autoriks on Tuulikki Pietilä.

Karge suplus Soome lahes. Tove Jansson suvekodus meretagusel maal Klovharu saarel.

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE EES.EE

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

ELAMUS

tööd

Marek Tamm

Novellikunst Undinė Radzevičiūtė

«Ei mingit Baden-Badenit» Tlk Tiiu Sandrak. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 2–3

M Tove Janssoni «Autoportree» (1975)

Sõjaaegne maal «Pere» (1942).

Näide abstraktsionismist – «Tool» (1968). fotod: peeter langovits, ateneum

Schilling avalikustas esimesed esinejad Järjekorras kaheksandal suvisel Kilingi-Nõmmes toimuval murufestivalil Schilling saab kuulda stiilikirevat valimikku ansambleid nii meilt kui ka mujalt. Esimestena on festivalikavva kinnitatud USAs Florida osariigis tegutsev punkenergiaga psühhedeelne indie-rockbänd Merchandise, omanäolist elektroonilist poppi mängiv Streak and the Raven Soomest, Tallinna postrokkarid Id Rev uue kavaga ja Eesti indie-skeene raudvarast koosnev uus ansambel Jan Helsing. Tänavune Schilling toimub 5. juulil. PM

Sveta Grigorjeva tantsulavastus Juba sel neljapäeval, 24. aprillil toob Sõltumatu Tantsu Ühendus Vene Teatris lavale Sveta Grigorjeva (pildil) uue tantsulavastuse «Hoiak». See on Grigorjeva teine tantsulavastus pärast debüütlavastust «sõp rus est», mille eest ta nimetati 2011 Sõltumatu Tantsu aasta läbilööjaks. Eelmisel aastal andis ta välja ka luulekogu «Kes kardab Sveta Grigorjevat». PM

ida me teame tänapäeva leedu kirjandusest? See küsimus on muidugi retooriline, sest tõsiselt küsituna tekitaks ebaõdusat nõutust. Õnneks pakub esmaabi Tiina Katteli ülevaateartikkel leedu uuemast proosast Keele ja Kirjanduse tänavuses avanumbris. Selgub, et Leedus ilmub aastas kuni 450 uut algupärast ilukirjandusteost, mida on vähemalt kaks korda enam kui Eestis. Kuid meie lugemislauale jõuab sellest määratust hulgast üks tõlge aastas, sedagi ainult headel aegadel. Küsimus leedu nüüdiskirjandusest ei sündinud tühja koha pealt, vaid jäi kummitama seoses lugemiselamusega, mille pakkus hiljuti eesti keelde tõlgitud Undinė Radzevičiūtė jutukogu «Ei mingit Baden-Badenit». See on nii hea raamat, et tekitas korraks vastupandamatu soovi rohkem leedu kirjandust lugeda. Sest paraku tundub, et meil nii häid novelle ei kirjutata. Tõsi, kui uskuda leedu kriitikuid, siis on Radzevičiūtė ka sealses kirjanduses erandlik nähtus. Tema loomingust puudub kõik see, mida peetakse leedu proosale iseloomulikuks: aeglus, ajaloolisus, traumaatilisus, ühiskonnakriitilisus. Radzevičiūtė novellid on askeetlikud, täpsed, tempokad ja omamoodi ajatud, isegi kui tegevus paigutub tihti kindlasse aega. Tabav tundub tema tekstide iseloomustamiseks kasutatud sõna «akupunktuurne». Radzevičiūtė lakoonilised lood räägivad iseäralikest inimestest, omalaadi äravalitutest, kes toovad välja peeneid mõrasid tihkes ühiskonnamüüris. Kuigi jutud hargnevad laiali ajas ja ruumis, põimuvad kohati nende süžeeliinid, mis annab mõista, et tegemist on peenelt komponeeritud terviku, mitte juhusliku valikkoguga. Radzevičiūtė jutud seostuvad mulle ennekõike vene kirjandusega, siin-seal vilksatavad justkui viited Dostojevski, Harmsi, Tsõpkini, Nabokovi jt tekstidele. Kuid võimalik, et autori inspiratsiooniallikaid tuleks otsida kaugemaltki, näiteks hiina ja jaapani kirjandusest. Ja kohati näivad taamal heiastuvat mõned jutud noore Valtoni loomingust või siis Rein Raua mullusest novellikogust. Nagu näha, ei saa Radzevičiūtė jutte lugedes lahti (petlikust?) tundest, et igasse situatsiooni on pakitud palju enam, kui esmapilgul tundub, et kõik lõigud on tähendusest viimseni pingul.

adzevičiūtė on autor, kes väärtustab privaatsust, intervjuusid (peaaegu) ei anna, fotosid teha ei luba, eraelust ei räägi. Tähtsad on vaid tekstid, ent neidki avaldab ta harva. Tema lühike debüütromaan «Strekaza» ilmus 2003, järgmine, samuti lühiromaan «Frankburgas» alles 2010. «Ei mingit Baden-Badenit» avaldati 2011. Mullu ilmus Radzevičiūtė kolmas, senistest mahukam romaan «Kalad ja draakonid». Eesti lugejatel õnnestub temaga kohtuda 1. juunil festivalil HeadRead Tallinnas. «Ei mingit Baden-Badenit» on teatud mõttes novellikunsti näidisteos. Sest mis on hea novelli tunnus? Hea novell on selline tekst, kust ei saa ära võtta ühtegi lauset, ilma et tähendus pöördumatult teiseneks. Ja Radzevičiūtė juttudes ei ole tõepoolest midagi üleliigset, sellest räägib juba tõsiasi, et raamatu 70 leheküljele mahub 16 juttu. Vaimukalt tõdeb kriitik Michel Lamart prantsuse vanima ja tähtsaima novelliajakirja Brèves viimases numbris (nr 103), mis on juhtumisi pühendatud eesti novellikunstile: «Mida muud on novell kui õnnestunud romaan?»

K AU P L U S E D E E S T I S : TA L L I N N A S D E L A G A R D I E K AU B A M A J A S , K R I S T I I N E K E S K U S E S , RO C C A A L M A R E K E S K U S E S , TA RT U S TA S K U K E S K U S E S J A N A RVA S FA M A K E S K U S E S

16 || SPORT || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

Kui mul motivatsiooni poleks, ei oleks ma siin teie küsimustele vastamas. Ferrari vormel-1 võistkonna sõitja Kimi Räikkönen muutus ajakirjanike pinnimise tõttu pahuraks.

KORVPALL

Rock jõudis poolfinaali, Kalev alistas Rapla Korvpalli Eesti meistriliigas alistas Tartu Rock 94:76 Valga Maks&Mooritsa ning pääses võitudega 3:0 poolfinaali. Janar Talts tõi võitjatele 20 punkti, Ferg Myrick viskas Valga kasuks 23 punkti. Rocki veerandfinaalivastane on TTÜ või Tallinna Kalev, selles paaris juhib Kalev kolme mängu järel 2:1. Kalev/Cramo alistas veerandfinaalseeria teises mängus Rapla Tyco võõrsil ülikindlalt 83:63, võitjate resultatiivseimana viskas Kristjan Kitsing 15 punkti. Frank Elegar lisas 12 punkti ja võttis 13 lauapalli. Raplale tõi Sven Kaldre 16 punkti.

poolfinaali

on Meistrite liigas peatreenerina jõudnud Jose Mourinho, mis on uus rekord. KÄSIPALL

Kehra on finaalist võidu kaugusel Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel alistas HC Kehra/Horizon Pulp&Paper poolfinaalseeria teises mängus 35:29 HC Viimsi/Tööriistamarketi ja on finaalipääsust ühe võidu kaugusel. Jürgen Rooba viskas võitjate eest 8 ja Indrek Napsep 7 väravat, Marko Slastinovski arvele jäi 6 tabamust.

JALGPALL

Santos palkas Leedu koondise ekstreeneri Tartu FC Santose jalgpallimeeskond sõlmis lepingu leedulasest peatreeneri Algimantas Liubinskasega. Kogenud 62-aastane treener on töötanud nii Leedu noorte- kui täiskasvanute koondise ning erinevate klubide juures. Liubinskas on kaks korda olnud Leedu A-koondise peatreener, aastail 1991–1995 ja 2003–2008.

KORVPALL

Knicks vallandas peatreeneri Korvpalliliigas NBA vallandas New York Knicksi klubi peatreeneri Mike Woodsoni (pildil). Ehkki Woodson võitis pisut enam kui kahe Knicksis veedetud hooajaga 109 ja kaotas 79 mängu ning tema võiduprotsent on 58%, mis on Knicksi ajaloos paremuselt kolmas, sai talle saatuslikuks võimetus viia hooaega suurte lootustega alustanud New Yorgi klubi tänavu play-off’i. Põhiturniiril saadi kirja 37 võitu ja 45 kaotust.

Roihud said teise koha

Anderson tuli karikavõitjaks

Prantsusmaal toimunud 29er klassi Euroopa karika teisel etapil said vennad Juuso ja Henri Roihu teise koha. Hardi Anton ja Olle Saar said 61. ning Marie Pihlas ja Maris Seersant 64. koha. Regati võitsid sloveenid Peter Lin Janezic ja Anze Podlogar, kolmandaks tulid hollandlased Cas Van Dongen ja Daniel Bramervaer.

Eesti naiste korvpallikoondise liider Merike Anderson krooniti Castors Braine’i ridades Belgia karikavõitjaks, kui finaalis alistati 74:59 KangoeroesBoomi naiskond. Eestlanna sai mänguaega 31 minutit, viskas 11 punkti ja võttis 5 lauapalli, võitjate edukaim oli Celeste Trahan-Davis 22 punkti ja 14 lauapalliga.

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VÕRKPALL. Uus peatreener Gheorghe Cretu alustab noorenduskuuri läbi tegeva koond

Uus treener toob verev mariel gregor reporter

Eesti võrkpalli rahvusmeeskonna värske peatreener Gheorghe Cretu saabus äsja Eestisse ja nimetas eile need 16 mängijat, kellega alustatakse ettevalmistuslaagrit mais toimuvaks Euroopa meistrivõistluste valikturniiriks. Koondises käib uuenduskuur, aastaid põhiraskust kandnud põlvkond on taandumas ja noored peale tulemas. Täna algavasse laagrisse kutsutud 16 mehe seas on kuus mängijat välisklubidest ja seitse värske Eesti meistri Tartu Bigbanki koosseisu kuulujat, ühe mängijaga on esindatud Pärnu VK ja kahe mängijaga Tallinna Selver. «Paljusid koondisse varem kuulunud mehi olen aastaid teadnud, peamiselt neid, kes välisliigades pallivad. Eestis mängivaid mehi nägin näiteks interneti vahendusel finaalseeria ajal ja mulje pole paha. Näiteks Renee Teppan ja Robert Täht on koondisekoha igati ära teeninud,» rääkis Cretu. «Tähte jälgiti Euroopas juba eelmisel aastal päris tihedalt, nii olen ka mina tal silma peal hoidnud. Minu ülesanne on noored koondisesse sulatada, mõned vanemad mehed on tugevduseks juures.» Mitu mängijat jääb eemale vigastuste tõttu, teiste seas Prantsusmaal palliv tempomees Raimo Pajusalu. 16 seast jäi välja ka suurepärase hooaja teinud Hindrek Pulk, kes taastub põlvetraumast. Cretuga sõlmiti üks-plussüks-leping, esimene eesmärk on mõistagi jõuda EM-finaalturniirile. Eesti kohtub valiksarja teises ringis Kreeka, Slovakkia ja ühe edasipääsenud riigiga esimesest tsüklist.

«Eesmärk on finaalturniir, see pole kerge, ent ka mitte võimatu ülesanne,» sõnas Cretu, kes enda sõnul tunneb väga hästi Slovakkia mängijaid, aga ka kreeklasi. Slovakkia liider on tema käe all mänginud. Ettevalmistuseks on aega üks kuu, mille sisse jäävad ka kontrollkohtumised Valgevenega. «Usun, et neli nädalat on piisav, et minu nõudmistest ja mängunägemusest aimu saada. Minu jaoks on oluline töösse suhtumine, trennis nalja ei tehta,» ütles Cretu. Seda, et treener ootab mängijatelt tõsist suhtumist, kinnitas ka Cretu nii-öelda maaletooja, koondise kapten Kert Toobal, kes on tema käe all Poolas mänginud. «Kui alaliit uuris, kas oskan kedagi soovitada, siis mõtlesin Cretu peale. Mingi hea mugav mees ta mängijate jaoks pole, noored näevad, kuidas trenni tehakse,» sõnas Toobal. «Tal on koondisest ja mängust üldisemalt oma kindel nägemus,» lisas kogenud sidemängija. Nii Rumeenia kui ka Austria passiga 45-aastane Cretu on kuulunud mängijana mõlema riigi rahvuskoondisse. Ta alustas treeneritööd noortega ja seejärel liikus samm-sammult edasi. Ta on töötanud Austria, Belgia, Itaalia ja Poola klubide peatreenerina, abitreeneri-kogemus on tal Austria ja peatreeneri-kogemus Rumeenia rahvuskoondisest. Viimati juhendas ta ühte Katari klubi. End iseloomustades ütles mees, et pöörab palju tähelepanu detailidele. «Võrkpallis oleneb palju just pisiasjadest ja seetõttu on see ka minu jaoks oluline. Inimesena ja ka treenerina olen positiivne ja naudin oma tööd,» sõnas Cretu, lisades, et erilist naudingut pakub talle noorte meeste mängijaks vormimine. «Eesti noorte tase on üllatavalt hea, näiteks finaal-

Eesti rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Cretu koos enda nii-öelda maaletooja Kert

seerias nähtu põhjal. Siin pole muidugi sellist valikut nagu suurriikides, ent tase on korralik ja nad on võimelised ka koondises järgmise sammu astuma,» sõnas rumeenlane. Uue tulijana on koondisse kaasatud ka itaallasest üldkehalise ettevalmistuse treener Mirko Fasini, kellega peatreener on aastaid koos töötanud. «Me näeme asju ühiselt ja töötame hästi koos. Ta on üks oma ala paremaid spetsialiste, keda ma tean,» kommenteeris Cretu. Koondise uus loots kohtus Eestisse jõudnuna ka eelmise juhendaja Avo Keelega. «Loodan, et ta jätkab rahvusmeeskonnale noorte mängumeeste «tootmist». Tahan teda tehtud töö eest tänada,» sõnas Cretu.

16 koondisekutse saanut Koondise treeninglaagrisse kutsutud mängijad • Sidemängijad: Martti Keel (Selver), Andres Toobal (Bigbank), Kert Toobal (Türgi) • Nurgaründajad: Martti Juhkami (Saksamaa), Kardo Kõresaar (Pärnu), Keith Pupart (Prantsusmaa), Robert Täht (Bigbank), Karl Jaani (Bigbank) • Diagonaalründajad: Renee Teppan (Bigbank), Oliver Venno (Venemaa) • Temporündajad: Andri Aganits (Saksamaa), Ardo Kreek (Prantsusmaa), Kevin Soo (Bigbank), Henri Treial (Bigbank) • Liberod: Denis Losnikov (Selver), Rait Rikberg (Bigbank)

Kangert naaseb võistlustulle, eesmärk tippvorm Touril RATTASPORT. Tanel Kangert

ajab pärast kuupikkust pausi ratta taas stardijoonele ning algab võistluskilomeetrite kogumine eesmärgiga olla Tour de France’il tippvormis ja aidata Astana liider Vincenzo Nibali võidule. Pausi tingisid terviseprobleemid, millised, Kangert öelda ei soovinud, kuid teatas, et midagi hullu tal häda polnud. Astana spordidirektori ja meeskonna poolt Kangerti mentoriks määratud vanameister Jaan Kirsipuu selgituste järgi olnud asi tervislikes iseärasustes: «Probleem on endiselt teatud määral alles, kuid Kangert peab sellega toime tulema. Ju ta tuleb kah.» Igatahes on Kangert kolmapäeval Fleche Wallonne’i ja pühapäeval Liege’i-Bastogne’iLiege’i klassiku stardis, kuhu Astana saadab lisaks eestlasele vägeva koosseisu: Nibali, Jakob Fuglsangi, Enrico Gasparotto, Andrei Grivko, Maxim Iglinski, Aleksei Lutsenko ja Lieuwe Westra. «Kangert on veidi toores,

Vincenzo Nibali (vasakul) ja Tanel Kangert vestlushoos.

tal on vaja võidu sõita, et hoog sisse saada,» tõdes Kirsipuu. «Need kaks klassikut on ta lihtsalt tiimi liige. Romandia tuuril, kus Kangert samuti sõidab, võib ta ehk juba midagi üritada. Vaatame.» Sealtmaalt algab otsene ettevalmistus Tour de France’iks. Pärast koju põikamist algab

foto: astana cycling team

laager, siis Dauphine’i velotuur, veel üks laager ning ongi Tour. Läinud nädalal käisid Astana tähtsamad persoonid tänavusel Touril – Nibali, Kangert, Fuglsang, Westra ja Grivko – tutvumas tulevase trassiga. Täpsemalt viienda etapi munakivilõikudega, kus võivad toimuda otsustavad sündmused.

«Touri viiendal etapil ei võideta, kaotada võib aga küll,» rääkis Kirsipuu, kes oli samuti seltskonnaga kaasas. «Küsimus pole munakivides, vaid selles, et tee läheb äärmiselt kitsaks ning 200 jalgratturit sinna kindlasti ära ei mahu. Kindlasti juhtub seal midagi, toimub selektsioon ning kes tagumisse gruppi jääb, sel on probleeme.» Nibali selgitas ajakirjanikele, et too etapp on üks Touri raskemaid: «Minu jaoks on uus kogemus sõita munakivilõike. Tuleb neid kive tundma õppida, seadistada ratas õigesti ja loota, et kõik kulgeb õnnelikult. Kindlasti võib viiendal etapil Touri kaotada. Kukkumine või tehniline probleem tähendab hoobilt poolt minutit või minutit kaotust.» Tour de France’iks valmistub ka Cofidise liider Rein Taaramäe, kes sõidab samuti kolmapäevasel Fleche Wallonne’il. «Jalgades on jõupuudus, kuid hingamisega muresid pole,» kirjutas Taaramäe blogis. «Võib-olla läheb omajagu aega, et jõud tagasi saada.» Jaan Martinson

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

disega ettevalmistust EM-valikturniiriks.

vahetuse

Korvpalliliidu noorteliigade kava pahandab lapsevanemaid peep pahv

selgitas Uiboleht. «U19-liiga on väljundiks neile, kes pole registreeritud mõnda meistriliiga meeskonda.» Seejuures järgitakse reeglit, et noor mängija ei osaleks nädalas rohkem kui kahes kohtumises. Noortele jalgpalluritele mänguvõimaluste leidmisele aitab kaasa ka hästi toimiv duubelmeeskondade süsteem. Kui mängija on registreeritud mõne meistriliiga duubelmeeskonda, mis osaleb esiliigas, on tal õigeaegse registreerimise korral võimalik mängida ka meistriliigas ja kasvõi teises või kolmandas liigas osaleva klubi kolmanda koosseisu eest.

peep.pahv@postimees.ee

Toobaliga koondise plaanidest rääkimas.

foto: mihkel maripuu

Rainer Vassiljev: uus peatreener hoolib mängijatest Eesti võrkpallikoondise abitreenerina jätkab Rainer Vassiljev (pildil). «Ootan põnevusega laagri algust, minu jaoks suurepärane võimalus uusi asju kõrva taha panna ja õppida,» sõnas Vassiljev, kes suhtles peatreener Gheorghe Cretuga tihedalt juba enne, kui too Eestisse jõudis, ja sai laag-

risse kutsutute asjus sõna sekka öelda. «Ta on hästi konkreetse nägemusega juhendaja, oleme viimased paar päeva tihedalt suhelnud, eks minu osa on olnud mängijate kohta võimalikult palju infot anda. Lisaks tundub, et ta hoolib mängijatest. Et tema enda karjääri lõpetas vigastus, siis võtab ta

arvesse pallurite seisundit ega sunni poolvigasena väljakule,» rääkis Vassiljev. Vassiljevi sõnul toimub koondises praegu loogiline põlvkondade vahetus ja see on hea aeg uue treeneriga proovida. «Hetkel on nii, et noored ja vihased on vanemad üle mänginud, ja selles mõttes on praegu käsil loomulik põlvkondade vahetus,» lisas abitreener. PM

Eesti Korvpalliliidu soov keelata tulevikus 19-aastaste noorte mängijate osalemine Eesti noorte meistrivõistlustel on tekitanud korvpalliga tihedalt seotud lapsevanemates pahameelt. Korvpallist saaks Eestis ainus pallimäng, kus 19-aastastel poleks võimalik omavanuste meistrivõistlustel osaleda. Korvpalliliidu juhatusele saadetud kirjas märgivad lapsevanemad, et hooajal 2015/2016 kehtima hakkav süsteem tähendab seda, et gümnaasiumi viimases klassis õppijatel poleks enam võimalik noorte korvpallis osaleda. Aasta lõpus sündinud noortele võib see aga tähendada noortesarjadega lõpparve tegemist juba 10. klassis. «Loota, et 10. klassi noor on küps läbi lööma täiskasvanute hulgas, on liialt optimistlik ning pigem võimalik vaid väga varase arengu või perspektiivitundega erakordse andega noore puhul,» seisab muuhulgas endiste korvpallurite Veiko Jurkatamme, Anti Kalle, Indrek Valge ja Erki Suuroru allkirjastatud pöördumises. Nad on veendunud, et selline samm suunab noori pigem teisele teele kui täiskasvanute liigasse.

Erandlik korvpall vs jalgpall «Eesti noorsportlane on üldiselt hilisema füüsilise arenguga ja tegelikud näitajad ning võimed avalduvad pigem noorteklassi lõpus. Vastavad näited ei puudu ka korvpallist, mitmed Eesti kuulsad mängijad on esile tõusnud alles noorteklassi lõpus ning nende füüsilised näitajad on just nendel aastatel teinud erakordseid hüppeid. Seega tuleb anda võimalus ka nendel tunda rõõmu oma noorteklassis saadud emotsioonidest ja kogemustest,» kirjutavad nad. Seni on korvpallis kasutu-

Võrkpallurid mitmes klassis Esialgu pole selge, millise vanuseni saavad need sirguvad korvpallifoto: ants liigus poisid noortesarjades osaleda.

sel süsteem, kus C- ja B-klasside järel mängivad A-klassis 17–19-aastased noored. Uue süsteemi järgi on aga vanuseklassideks U14, U16 ja U18. Lapsevanemate hinnangul pole plaanitav muudatus piisavalt läbi kaalutud, kuna see võib viia noormängija sporditee liiga varajase lõpetamiseni. Korvpalliliidu noortekomisjoni juht Henri Ausmaa on aga teist meelt. Ta on veendunud, et kasvõi meistriliiga tasemel mängimisest mõtlev 19-aastane noor peab selles vanuses kindlasti treenima ja mängima koos meestega, kuna seal on tihe konkurents ja tulevikutegijad murravad end sellest läbi. «Korvpalliliit soovib, et rohkem noortevõistkondasid jõuaks mängima meestesarjadesse – 1. ja 2. liigasse – ning tulevast hooajast pakume neile soodustingimustel osalemist,» rääkis Ausmaa. «Juba tänavu olid esiliigas peamiselt noortest koosnevad Rock ja Kalev/ Cramo, teises liigas oli selliseid

meeskondi kaheksa-üheksa. Sedasi jätkates kaob 2. liigalt ka «õlleliiga» maine.» Oma teooria tõestuseks on Ausmaa uurinud praegu Eesti koondisse kuuluvate mängijate senist käekäiku. «Kõik nad on jõudnud meistriliigasse 16–18-aastaselt ning neist enamiku jaoks on teine hooaeg olnud juba läbimurdehooaeg. Mõned on seda suutnud juba esimesel aastal,» märkis ta. Korvpall on oma plaaniga Eestis siiski erandlikus seisus. Näiteks jalgpallis on täiesti toimiv U19-liiga. Alaliidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul on see mõeldud just nendele, kes oma tasemelt ei küündi meistriliiga või esiliiga meeskonda, kuid soovivad vähemalt gümnaasiumi lõpuni pallimänguga tegeleda. Ta rõhutas, et selliseid mängijaid jalgpalli juures hoida on oluline. «Alguses oli meil U19-eliitliiga, kuid tänaseks on selle vajadus kadunud, kuna tugevamad mängijad on liitunud tugevamate meeskondadega,»

Võrkpallis on kõige vanem noorteklass U20. Alaliidu peasekretäri Tarvi Pürni sõnul on Eesti meistrivõistluste vanuseklassid ühtsustatud noorte tiitlivõistluste vanuseklassidega. «U20-vanuse kaotamiseks pole meil tekkinud isegi diskussiooni,» tõdes Pürn. «Süsteemi tuleb vaadata laiemalt – andekamad poisid on tõesti nagunii juba meistriliiga meeskondade pingil, kuid see ei sega neid mängimast ka oma vanuseklassi võistlusi.» Näitena, kuidas noored mängijad osalevad mitmes sarjas, tõi Pürn tänavu Eesti meistriliiga finaalseerias üheks Selveri põhijõuks kerkinud 18-aastase Oliver Orava, kes mängis kaasa ka U20-meistrivõistlustel. Samas möönis ta, et U20-vanuseklassis võivad mängida ka mõned andekamad U16-vanused mängijad. Käsipallis on lood pisut keerulisemad: A-klassis, kus tänavu tohtisid mängida 1995. aastal ja hiljem sündinud, osales vaid kuus meeskonda. Alaliidu peasekretäri Pirje Orassoni sõnul osaleb enamik A-klassi poisse samal ajal ka meistrija esiliiga meeskondades.

HEA TOIDU POOD mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

WWW.SADAMATURG.EE AVATUD: E - P 9.00 - 19.00 LEIA MEID FACEBOOK´IST!

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

postimees, 22. aprill 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 23.04 kl 19

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Aare Saal jt 24.04 kl 19 Dirigent: Mihhail Gerts Solistid: Ago Anderson (Endla teater), Tõnu Kark (Eesti Draamateater), Urmas Põldma, René Soom, Janne Ševtšenko jt 25.04 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

25.04 kl 19 Solori rollis Dmitri Sobolevski (Nemirovitš-Dantšenko nimeline muusikateater, Moskva)

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Alena Shkatula, Dmitri Sobolevski, Galina Rohumaa, Vitali Nikolajev jt 26.04 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, Jassi Zahharov, Triin Ella, Aare Saal jt 26.04kl 19 Nimiosas Helen Lepalaan

JULIUS CAESAR

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Helen Lepalaan, Kristel Pärtna, Andres Köster, Pavlo Balakin, Triin Ella, MonikaEvelin Liiv, Aare Saal jt 27.04 kl 12

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Jüri Alperten Osades Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski jt 27.04 kl 19

PIKK JÕULUEINE

Paul Hindemithi kammerooper Dirigent: Risto Joost Osades: Janne Ševtšenko, Annaliisa Pillak, Rauno Elp, Oliver Kuusik, Teele Jõks jt

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 22., 24.04 kl 19

Leke

Jordi Galceran. Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja. 23.04 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja. 25., 29.04 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 26.04 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk Lav. Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

22.04 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Robert Annus, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas

Eugene O´Neill Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja. 23., 24.04kl 19

teatri kodu

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater). 25.04 kl 19

VÄIKESE ONU SAAGA

Varesele valu...

Kontakt

Martin Algus Lav. Ingomar Vihmar, osades: Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjushko, Martin Algus. 26.04 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu Lav. Aleksander Eelmaa, osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson. 27.04 kl 19

Orvud

Lyle Kessler Lav. Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Endla), Ivo Uukkivi.

Maalisaalis 25., 30.04 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk Lav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

Teater Vanemuine Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 25.04 kl 19

KALENDRITÜDRUKUD

T. Firthi komöödia Külliki Saldre, Merle Jääger, Terje Pennie, Ene Järvis, Liina Tennosaar jt.

Väike maja 22.04 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt. 23.04 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt. 24.04 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt. 25.04 kl 19 Viimast korda!

REIGI ÕPETAJA

E. Tubina ooper Jassi Zahharov (RO Estonia), Mati Turi, Karmen Puis, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Merle Silmato (Soome RO), dirigent Taavi Kull

Sadamateater 22.04 kl 19

TAPPA LAULURÄSTAST

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets 23.04 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 24.04 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 25.04 kl 19

KARJÄÄR ‘ Uku Uusberg

22.04 kl 11

KESSU JA TRIPP

R. Vaidlo lastelugu Liisa Pulk, Martin Kõiv, Maarius Pärn 24.04 kl 11

B. Lindgreni lugu lastele Andres Mähar, Hannes Kaljujärv jt.

Ugala Teater Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

suur saal

23.04 kl 13 ja 18 Esietendused! 24.04 kl 13

PRINTSESS LULUU JA HÄRRA KERE Piret Raud Lavastaja Marika Palm, Kunstnik Oleg Titov. 25.04 kl 13

ARABELLA

Muusikal. Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov. 26.04 kl 14

KAHE ISANDA TEENER Carlo Goldoni Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

väike saal

Rakvere Teatris

Kloostri Aidas

28.04 kl 13

30.04 kl 20

lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P. Loog

Sissepääs prii.

HIIRED PÖÖNINGUL

MARI tantsuklubi

28.04 kl 19

VAT Teater

komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

TOPELTELU

Salme Kultuurikeskuses 30.04 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P.Loog 30.04 kl 19

TOPELTELU

komöödia R.Cooney. Lav.E.Keerd

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur saal 24.04 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer) 25.04 kl 19

Armastus tööpostil (lav. Peeter Tammearu)

Leegionärid

(lav. Madis Kalmet) 24.04 kl 19

PEEP LASSMANN (klaver), TALLINNA KEELPILLIKVARTETT Schumann, Fauré

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 23.04 kl 18 Viimane etendus!

Rekvisiitori tähetund Lavastaja: Margo Teder Nimiosas: Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaalis 24., 25.04 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Von Krahli Teater

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

25.04 kl 19

22., 23., 29.04 kl 19

(lav. Nils Riess)

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU

Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp. 25.04 kl 19 Viimane etendus!

DUETID

Peter Quilter Lavastaja Oleg Titov, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Teatri Kodus

29.04 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

Paide kultuurikeskus 23.04 kl 12

Hobune, kes kaotas prillid ära (lav. Elina Pähklimägi) 23.04 kl 19

8 armastavat naist

23.04 kl 12, 14, 18

(lav. Eili Neuhaus)

Ellen Niit Lavastaja ja kunstnik Oleg Titov, Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.

Põlva kultuurikeskus

SUUR MAALRITÖÖ

Endla Teater

Suures saalis 23.04 kl 19

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets 24.04 kl 19

BOYBAND

muusikal, P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov (külalisena) 25.04 kl 19

VIIMANE KAUBOI

muusikal U. Vadi. Muusika F. Kütt. Lav. A. Dvinjaninov (külalisena) 26.04 kl 19

UHKUS JA EELARVAMUS romantiline komöödia J. Austen. Lav. K. Komissarov

Valges saalis 22., 24., 25.04 kl 19

TOTAALSELT SINUST ÜLE noortekomöödia M. Ravenhill, Lav. E.Keerd 23.04 kl 19

DUSSAERT’I KAASUS

loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

Küünis

26.04 kl 19 Esietendus! 29.04 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU draama K. O`Reilly, A. Noormets

22., 23., 29.04 kl 21

4.48 psühhoos

Sarah Kane Lavastaja: Juhan Ulfsak Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

Teater NO99

28.04 kl 19

Kaasavaratu

(lav. Elili Neuhaus)

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

Kanuti Gildi SAAL

22.04 kl 19

Pikk 20, Tallinn www.saal.ee

24., 25.04 kl 19 Viimased korrad!

22., 23.04 kl 19.30

Tartu Uus Teater: Zebra INGOMAR VIHMAR 24.04 kl 18

NO53 Kadunud sõbra juhtum NO65 Suur õgimine

Tartu Uus Teater

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: JONAS ELDING

Püha Vaimu SAALis 25.04 kl 19.30 Esietendus! 28., 29., 30.04 kl 19.30

fartist talk

DORIS FELDMANN & KRISTINA-MARIA HEINSALU

THEATRUM Piletid: Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, Theatrumi kassast (T 12-17) tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

Theatrumi saalis

Lai 37 Tartu Piletid eelmüügis Piletilevis kassa 5377 6983 uusteater.ee 26.04 kl 19 27.04 kl 19 Lisaetendused!

KESKEA RÕÕMUD

paduimprovisatsioon laval: Ingomar Vihmar, Katrin Pärn, Janek Joost, Piret Simson, Margus Prangel

Kanuti Gildi SAALis

23.04 kl 19

Kontserdisari „Pianisti portree“

YUNDI, Hiina staarpianist Chopin, Schumann, Beethoven

Pärnu kontserdimaja 23.04 kl 19

“Hing ihkab armuda”

Margit Saulep (sopran), Urmas Põldma (tenor, RO Estonia), Ülla Millistfer (klaver)

Vanemuise kontserdimaja Viljandi Pärimusmuusika Ait 23.04 kl 19

Teater NO99 jazzklubi 24.04 kl 22

Kuressaare kultuurikeskus 25.04 kl 19

Norra-Eesti jazz

THE HANNA PAULSBERG CONCEPT KADRI VOORAND GROUP Koostöös festivaliga Jazzkaar

Väravatorn 26.04 kl 16

Hortus Musicus

“Ärka, põhjatuul” - juudi traditsionaalne muusika

Tartu Ülikooli aula Estonia kontserdisaal 26.04 kl 19

Kontserdisari „Kuldne klassika“

“Kevad Itaalias” Klaaspärlimäng Sinfonietta, Massimo Mercelli (flööt, Itaalia) Dirigent EDUARD TOPTŠJAN (Armeenia) Vivaldi, Salieri, Respighi, Puccini, Rossini

Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee

Pärimusmuusika ait 25.04 kl 11

Suur üleriigiline võistumängimine

Pärmimusmuusika aida väike saal 25.04 kl 20

Tantsumaja 26.04 kl 19

Abraham’s Cafe

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

22.04 kl 19.30 23.04 kl 19.30

ZEBRA

lavastaja Ingomar Vihmar

24., 25., 26., 29.04 kl 19

Vene Teatris

Andri Luup. Osades Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam jt. Piletid 14/11

ILLUSIOONID

Pruuniks

Estonia kontserdisaal

25.04 kl 19

Lahuselu

Endla teater Piletid Endla teatri kassas E-R 12-19 (tel 442 0666, info tel 442 0667), Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning internetis. NB! Mängukavas võib tulla muudatusi! www.endla.ee

Puhastatud

25.04 kl 19

(lav. Kalju Komissarov)

Kontserdisari „Eliitkontserdid“

22.04 kl 19

Adeele Sepp, Mehis Pihla, trupp Lavastaja Adeele Sepp, Kunstnik Kristjan Suits. 24.04 kl 19 Välja müüdud!

Algused

Estonia kontserdisaal

22.04 kl 18

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe)

www.concert.ee

22.04 kl 19

Y-GENERATSIOON

Eesti Kontsert

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis

Väike saal 23.04 kl 19

kontsert

24.04 kl 22 25.04 kl 22

lavastaja Pavel Zobnin

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

EMTA kammersaal 22.04 kl 19

Kummardus Ester Mägile

Ester Mägi kammermuusika konkurss. Tasuta

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

ENDEL PÄRN 100 – MEES MONOKLIGA

Väikses saalis

20 || VARIA || POSTIMEES, 22. APRILL 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Keegi võib tahta sind oma tahte alla suruda. Ta võib isegi katsetada, kas sind saab väänata nagu märga käterätti. Ei saa ega hakkagi saama.

SÕNN Sulle aitab selle maailma hetkekoledustest ja tahad kogeda midagi ilusat. Hakkad maailma vaatama läbi uue prisma ja näedki midagi sootuks erinevat. KAKSIKUD

Mõistad järsku, et oled liiga palju tegelnud kellegi teise probleemidega. Viskad need peast ja pöördud enda juurde tagasi. Tahad elu jätkata nii, et ei kanna enam teiste koormat.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

8 7 5

KAALUD Teed tööd kogu hingega, sest tegevus meeldib sulle. Naudid kõike, kaasa arvatud ületunde. Sa ei pruugi isegi aja kulgemist märgata. SKORPION

Kaalud monogaamia ning polügaamia pooltja vastuargumente. Kui oma partner on ära tüüdanud, siis ikka vaadatakse mujale. Küsid endalt, milleks sina valmis oleksid.

æ â î

ERNIE

æ a

ò g

André Savalle – Union des Problémistes de France, 1956–1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vf6!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT JUHTIMISE SALADUS ON EBAMÄÄRASED EESMÄRGID, MIS KOOSNEVAD MULAST JA SOOVUNELMATEST.

NII SAAN SULLE ÜHA ROHKEM TÖÖD KAELA MÄÄRIDA, ILMA ET PEAKSIN KUULMA ININAT, ET SEE EI KLAPI SINU EESMÄRKIDEGA.

SA PEAD TUNNISTAMA, ET MINU SÜSTEEM ON PAREM KUI SEE JAMA, MILLEGA SINA TEGELED. JAH.

HAGAR HIRMUS

AMBUR

Käitud täiesti ettearvamatul viisil ja lööd ühe inimstruktuuri sellega segamini. Hiljem saad aru, et pead selle millegagi kompenseerima, sest vaid tasakaal tagab edu.

AKNE

1. Aastatel 1853–1856 toimunud ja Venemaa kaotusega lõppenud Krimmi sõja lõpetas Pariisis sõlmitud rahuleping. Millised riigid kuulusid võidukasse koalitsiooni? 2. Peaaegu ühel ajal jäid nad vaeslasteks. Mõlema loomingu tippteosed on monumentaalsed vokaalteosed, ühel ooper ja oratoorium, teisel missa ja passioon. Mõlemad olid silmapaistvad improvisaatorid. Mõlemad mängisid mitut pilli ja teenisid leiba ka viiuldajana. Nad sündisid ühel ja samal aastal, nende sünnilinnu Eisenachi ja Hallet eraldab vaid mõnikümmend kilomeetrit, kuid elus nad ometi ei kohtunud. Mõlemad surid pimedana. Kes olid need kaks muusika suurkuju? 3. Milline eesti film on linastunud Rootsis pealkirja «Stridernas man», Norras pealkirja «Med ild og sverd», Ungaris pealkirja «A lovag végakarata» ning Soomes pealkirja «Taistojen mies» all? 4. Venemaal Rõbinskis valmivad vahvad tehnikaimed Taigad, mudeliteks Klassika, Sputnik, Lux, Liider jt. Mis need on? 5. Maailmas on neid 60 liiki. Eestis levib raudteede ja maanteede ümbruses tulnukliigina kollane ... Aedades kasvab lõhnav ..., keda ka mesilastele meeldimise pärast mesikellaks kutsutakse. Taime välimus on selle roheliste lehtede ja ka rohekate õitega üsna silmapaistmatu, kuid väga tugeva ja meeldiva lõhnaga, mistõttu neid enamasti ka kasvatatakse. Mis taim? Vastused: 1. Suurbritannia, Prantsusmaa, Osmanite riik (Türgi) ja Sardiinia. 2. Georg Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach. 3. «Viimne reliikvia». 4. Mootorsaanid. 5. Reseeda.

KALJUKITS Toetud oma teadmistele ja kogemustele. Mingi olukord toob sinus esile varjatud aspekte. Kui sind peetakse napisõnaliseks, siis nüüd võid osutuda jutukaks.

ô ê ä ä

Terve maailmaga võitlemine ei ole kindlasti sinu jaoks. Oled oma mõnusa mulli sees ja praegu küll ei taha kedagi ega midagi parandada.

NEITSI Saad ühest kohast infot ja kasutad seda teises kohas. Seal aga muudab see oma sisu niimoodi, et pead selle tõttu sõna otseses mõttes tundmatus kohas vette hüppama.

VÄHK

LÕVI Oled leebe ja sõbralik, et tuua kaaslastes välja parim. Sinu soe suhtumine paneb nad end avama. Tegemist ei ole pinnapealse suhtumisega, vaid see läheb sügavuti.

VEEVALAJA

Oled tundlik ilu ja müstika suhtes. Kõik maagiline ja salapärane on järsku tähtsam kui igapäevaelu ja inimsuhted. Vaata, et iseenda tegevusi ära ei unusta.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD

Paned kellegi uut moodi mõtlema ja tema probleemid lahenevad nagu nõiaväel. Ta võib hakata sind šamaaniks pidama, kuid sina tead, kuhu koer on maetud.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Vanamees läheb poodi ja näeb, et kalaletis on silt: «Värske kala». Taat muutub uudishimulikuks ja küsib müüjalt: «Kas kala ikka on värske?» «Loomulikult on see värske karpkala,» vastab müüja. Taat ei jäta jonni, takseerib kalu ja küsib uuesti: «Kas see kala on ikka tõesti värske?» «Kas te siis ise ei näe, et need kalad ju isegi elavad alles?» pahandab müüja. «Teate, mul eit ka elab, aga ma ei ütleks, et ta värske on!» vastab taat. ••• Postiljon, nähes hoovi peal hiigelsuurt peni, kardab väravast sisse astuda. Koera perenaine hõikab aknalt: «Ärge kartke! Ta on meil kastreeritud!» «Sedan’d küll, kuid ma nagu rohkem kardan, et ta hammustab!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on LEEVENDUS Eelmise nädala võitja: KÜLLI SHORIN

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, TEHNIKA@POSTIMEES.EE; REKLAAM: MARKO KROSS, TEL 666 2186

TEHNIKA Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

HTC tegevjuht Peter Chou esitles märtsi lõpul HTC uut tipptelefoni koodnimega M8. Kas see viib HTC kauaoodatud tõusule?

foto: ap/scanpix

MOBIILITÖÖSTUS. Vaatamata väga headele telefonidele pole HTC-le saanud osaks majandusedu. Ettevõte otsib viisi, kuidas seljatada Samsung ja Apple.

HTC otsib teed tippu kuldar kullasepp eriprojektide vastutav toimetaja

Taiwani telefonitootjat HTCd võib mõneti pidada staariks, kelle talenti on liiga vähe märgatud. Justkui Ameerika mägedel kihutades tõuseb ettevõte nii suurtesse kõrgustesse (siis, kui tullakse välja järjekordse analüütikute kiidetud telefoniga), kui ka langetakse kiirelt alla (siis, kui on aeg lugeda kokku müüginäitajad). Ettevõtte viimane nutitelefon, mida nimetatakse lihtsalt uueks HTC One’iks (või ka HTC One M8ks) on ilmselt taas üks paremaid nutitelefone, mis eales toodetud. Sama öeldi eelmise HTC One’i kohta. Kuid kuhu jääb edu? Ettevõtte selle aasta esimese kvartali tulemused olid halvemad, kui oli ennustatud – kahjumit kogunes pea 45 miljoni euro jagu ja käive osutus oodatust väiksemaks. Selles ajavahemikus ei kajastu veel uue tipptelefoni läbimüük, kuid pettumus on see siiski. Kuidas tõusta väljateenitud troonile? Maailma (nuti)tele-

fonide turgu valitsev Samsung on panustanud uskumatult palju raha turundusele ja saavutanud edu suuresti tänu sellele. Samsungi mitmekesine tooteperekond pakub telefone igale maitsele, nii odavaid, keskmisest hinnaklassist kui ka kõige kallimaid tippmudeleid. Ettevõtte värskeim tipptelefon Galaxy S5 pakub konkurentsi teiste tootjate tippmudelitele. Võimsad turunduslahendused, mida ka Eesti kaubanduskeskustes näha võib, tõstavad Lõuna-Korea ettevõtte tippu. HTC turundus on seevastu olnud väga vaikne. Kuid juba lähiajal võib see muutuda, sest ettevõtte palkas end nõustama oma ala tipu – Paul Goldeni. Uudisteagentuur Bloomberg teatab, et Paul Golden juhtis Samsungi Ühendriikide mobiiliüksuse turundust aastatel 2008–2012. Just sel ajal tegi Samsung USA turul läbi võimsa tõusu ja kasvatas märkimisväärselt turuosa. Goldeni uus ülesanne on HTC juhatuse esimehe Cher Wangi turundusalane nõustamine. Esialgu on lepingu pikkus kolm kuud ja pole teada, kas mehel on ettevõttes pikaajalisemaid plaane. Turundus muutub HTC jaoks ilmselt võtmetähtsusega

küsimuseks, sest ka konkurentsiolukord muutub. Nagu kirjutab CNNis Steven Kovach, on innovatsioon nutitelefonides peatunud. Tarbija jaoks ei pruugi see olla aga halb uudis. Kovach kirjutab, et seitsme aasta eest esitletud iPhone andis Apple’ile mitmeaastase edumaa, kuid nüüd on kõik suuremad tootjad Cupertino ettevõtte kinni püüdnud ja tarbija seisukohast pole enam erilist vahet, kas osta Samsung, HTC või Apple’i telefon – need kõik on ühtemoodi head. Ta märgib, et kõik kolm ettevõtet on viimaseid telefonimudeleid luues teinud eelkõige kosmeetilisi parandusi ja lisanud funktsionaalsust, näiteks sõrmejäljelugeja või uuem kaamera. Need on pigem pisikest laadi uuendused. Sisulist innovatsiooni, mis sunniks praegu igati töötava telefoni uuema vastu vahetama, ei ole. Samas peavad need tootjad, kel probleeme ostjate leidmisega, tähelepanu pälvimiseks välja mõtlema isegi absurdseid trikke. Nokia on välja arendanud 41-megapikslise sensoriga telefonikaamera, Motorola pakub kasutajale võimalust valida ise telefonikorpuse värv. LG katsetab aga disainiga, paiguta-

des telefoni sisselülitus- ja helinupu telefoni tagaküljele. Eelnevat ei tasu siiski võtta lõpliku tõena, sest innovatsioon on vältimatu. Küsimus on vaid valikutes, kuhu jõudu suunata. Nutitelefonide kasutajad hindavad eelkõige ekraani kvaliteeti, aku vastupidavus ja kaamerat. Just viimast arendades püüab HTC saavutada konkurentsieelist. Digitaltrends.com vahendab HTC esindaja Symon Whitehorni vihjeid, et lähema aasta jooksul võib oodata suuri uuendusi. Whitehorn vihjab optilise suumi võimalikkusele. Samuti kaitseb ta HTC One’i UltraPixeli kaamerat, millel megapiksleid vaid neli. Ta toob esile, et üliteravat telepilti pakkuv 4K-resolutsioonis teler kuvab vaid umbes kaheksa megapikslit. Tagasi juurte juurde pöörduvad telefonitootjad on suhteliselt võrdsetel positsioonidel ja müügiedu saavutab see, kes suudab rohkem kära teha. Ja kära teha Samsung oskab. Reutersi andmetel kulutas ettevõtte möödunud aastal reklaamile üle kümne miljardi euro. Aasta varem oli reklaamikulu «ainult» 3,3 miljardit eurot. HTC-l sellist raha kasutada ei ole. Mis trikid HTC meeskond välja mõtleb?

Praegu parimad telefonid HTC One M8

Samsung Galaxy S5

Apple iPhone 5S

LG G2

Sony Xperia Z2

Ekraan ja resolutsioon

5 tolli 1080 x 1920 pix

5,1 tolli 1080 x 1920 pix

4 tolli 640 x 1136 pix

5,2 tolli 1080 x 1920 pix

Aku

Mitte-eemaldatav 2800 mAh

2800 mAh

Mitte-eemaldatav 1560 mAh

Mitte-eemaldatav 3000 mAh

Mitte-eemaldatav 3200 mAh

Kaamera (põhi- ja esikülje-)

2 x 4 MP UltraPixel 5 MP

16 MP, 2 MP

8 MP 1,2 MP

13 MP 2,1 MP

20,7 MP 2,2 MP

Protsessor

Neljatuumaline 2,3 GHz

Neljatuumaline 2,5 GHz

Kahetuumaline 1,3 GHz

Neljatuumaline 2,26 GHz

Neljatuumaline 2,3 GHz

Ligikaudne hind Eestis

Operaatorid ei müü

700 eurot

Alates 700 eurost

400 eurot

Operaatorid ei müü

allikad: gsm arena, mobiilioperaatorite kodulehed

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || TEHNIKA || 21

22 || kuulutused || postimees, 22. aprill 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Olid valgus meie jaoks, olid armastus, mis embas meid, olid tooja, olid andja, nüüd oled täht, mis valvab meid taevas.

Reet Erik

Teatame sügavas leinas, et on lahkunud

17. II 1942 – 20. IV 2014

Avo Eller

Leinab tütar Ruth perega.

2. VIII 1954 – 16. IV 2014

Ärasaatmine 23. skp. kell 12 Tartu krematooriumis ja muldasängitamine Raadi kalmistul.

Leinavad abikaasa, lapsed, lapselapsed, vend-õed peredega. Ärasaatmine 24. skp. kell 12.30 Tallinna krematooriumis. Palume pärgi mitte tuua. Urnimatus Hiiumaal Kärdla kalmistul 3. V kell 13.

ADR- ja ametikoolitused Tallinnas ja Tartus www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230. 17. IV ajavahemikus 16–18 varastati uus jalgratas Merida Crossway 20 Tartus Vanemuise 46 eest. Igasugune info ratta võimalikust müügist või asukohast oodatud tel 524 6396.

Veokijuhi täienduskoolitus 26., 27. aprillil ning 3., 4. mail Tartus, Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Ehitushanked ja tööpakkumised firmadele ja eraisikutele Soomes. Vaadake www.firmaportaal.com Tel 5823 8188.

Lõpetada liikluspiirang alates 21. aprillist üle 8 tonni kaaluvatele raskeveokitele Luunja valla avalikel teedel, mis oli sätestatud teeseaduse § 37 lg 2 ja § 31 lg 2 alusel seoses kevadise teedelagunemisega.

Pakume tööd CE-kategooria autojuhile külmikhaagisega sisetööl algusega Soomest. Kasuks on ADR-tunnistus, vajalik inglise või soome keele oskus suhtlustasandil. Tel 505 4728 või info@hjh.ee Pakume tööd CE-kat veoautojuhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, üks nädal kodus. Vajalik töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065, Andrus.

Müüme soodsalt ehitusmaterjale. Küsi lisa info@roofing.ee või helista tel 5686 9984.

Su südamepuuris on vaikus ja tuhandeaastane lind. Ta oskab, aga ei räägi, sest ta armastab sind. Teatame sügava kurbusega, et igavikuteedele on lahkunud

Teatame kurbusega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Maret-Elo Mikkali

Lembit Laasberg

(sünd. Palgi) 4. XII 1931 – 16. IV 2014

4. VII 1922 Rakveres – 16. IV 2014 USAs

Täditütar Dagmar ning tädipojad Ott ja Enn järeltulevate põlvedega

Me elupäevad on nagu toosis tikud tallele pandud. (Lehte Hainsalu)

Endel Saadjärv

Suure pere pead jäävad mäletama lesk ja kolm järelpõlve.

14. XI 1938 – 18. IV 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine Tartu krematooriumis 23. skp. kell 11.

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ja suikund rahu unesse. Siis leinapisar veereb meie silmast veel venna vaikse hauasse. Me pisarail rahu soovime veel venna vaikse hauasse.

Teatame kurbusega meie armsa

Kallis Vaike, südamlik ja siiras kaastunne sulle armsa abikaasa

Alla Kelle

Ants Heinsoo

surmast. Lapsed peredega

kaotuse puhul. Oleme sügavas leinas koos sinuga. Miralda, Sass, Mai, Ene, Heldur, Ketlin, Hedi, Johanna, Reio

Ärasaatmine 25. skp. kell 15 Elva kalmistul.

vil! em

Lembit Hans Laasberg

vil!

Gunnar Paabo

c! 1957-I 15. VI 1928 – 14. IV 2014

Leinab Eesti Üliõpilaste Selts.

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Tallinn, Pärnu mnt 38.

Südamlik kaastunne Einole perega

Alviine Järve kaotuse puhul. Naabrid Aiandi teelt

Ülo Läänemetsa kaotuse puhul. Perekond Liive

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Enn Kukk

28. IV 1943 – 17. IV 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 24. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumi kabelis.

Teatan kurbusega, et lahkus minu kallis isa

Hans Treimann 21. VII 1933 – 17. IV 2014

Mälestame oma tädi

Liivia Kikerpilli Õelapsed peredega

Enn Kukk Südamlik kaastunne Tiina Vimmile kalli isa surma puhul. Ott, Kati, Inna, Marilyn, Arabella, Raul, Peeter, Jano, Merike, Getlin, Kaire, Martin

Leinab poeg Nigul. Hüvastijätt 23. skp. kell 16 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

Küünal kustus, eluraamat sulgus ... Mälestame tublit naabrimeest

Uinus igavesele unele meie kallis ema

Jüri Kõivu

Erna-Leontine Kõrts

Avaldame kaastunnet perele. Vaike, Tõnu ja Rutt perega

Avaldame sügavat kaastunnet Ennule ja Jaagule isa

Nii valus on mõelda, et sind enam ei ole. Sinu hääl veel kõrvus kõlab ja sinust mälestus me hinges elab.

Ülo Läänemetsa

Avaldame kaastunnet perekond Ojalole kalli tütre

surma puhul. Läänemetsa rattaklubi

Tuulikki Ojalo 25. I 1982 – 16. IV 2014

18. V 1919 – 18. IV 2014

Leinavad Tiia, Aili ja Rein peredega. Ärasaatmine 26. skp. kell 12 Raadi leinamajas.

Armast, kallist lapselast

Tuulikki Ojalod mäletab sügavas leinas vanaema Mari-Liis. Ärasaatmine täna kell 14.30 Pärnamäel.

kaotuse puhul. Tiina perega

Leinab Eesti Üliõpilaste Selts.

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ...

surmast. Leinavad lähedased. Ärasaatmine 24. skp. kell 15 Mustvee kirikus.

Südamlik kaastunne omastele

c! 1943-I 4. VII 1922 – 16. IV 2014

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Helgi Ahi

Jumalagajätt 26. skp. kell 15 Tartu krematooriumis. Urnimatus suvel.

Leinab korp! Fraternitas Estica pere

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja kevadtuules murdus elupuu ...

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ...

13. IX 1938 – 19. IV 2014

15. XII 1934 – 20. IV 2014

Teatame kurbusega, et jäädavalt on lahkunud vil!

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Teatame kurbusega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Ilmar Sööt

Lahkus meie kallis abikaasa, isa, papa ja äi

c. 1964/65, 22. VI 1921 Tartu – 24. II 2014 Spring City, USA

Ostan erinevaid koolimärke – maksan 15 eurot/tk. Tel 5595 8057.

Ärasaatmine Nõmme Rahu kirikus 23. skp. kell 11. Leinavad abikaasa, tütred ja tütrepoeg. Palume pärgi mitte tuua.

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea …

Olaf Tammark

Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke – maksan 15 eurot/tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

lahkumisest.

Lahkus Tallinna Fotoklubi endine esimees, fotograafiale pühendunud hea kolleeg ja sõber

Heinrich Paalvelt 10. V 1929 – 17. IV 2014

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas. Teatame kurbusega kalli

Vilma-Helene Saareli 3. I 1933 – 19. IV 2014

Ärasaatmine 24. skp. kell 12 Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus, muldasängitamine kell 15 Noarootsi kalmistul. Kaastunne omastele. TFK liikmed

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 26. skp. kell 10 Randvere kirikus.

Lahkus meie kallis klassivend

Mälestame kauaaegset majaelanikku

surmast.

Enn Kukk

Erna-Leontine Kõrtsi

Südamlik kaastunne perekonnale. Rapla keskkooli XX lennu b klass ja klassijuhataja

ja avaldame kaastunnet Tiia Maramaale ema kaotuse puhul. Ravila 46 esimese trepikoja elanikud

Enn Kukk

Avo Kõrvas

Avaldame sügavat kaastunnet Tiina Vimmile kalli isa surma puhul. AS Kalev

Südamlik kaastunne Marile, Urmasele, Meelisele ja Jaanisele abikaasa ning isa surma puhul. Tiiu perega

Südamlik kaastunne Ellenile abikaasa, Ennule ja Jaagule peredega isa ja vanaisa ning Vaikele venna Teatame kurbusega, et on lahkunud

Ülo Läänemetsa surma puhul. Heino Kasekamp perega

Olev Uibopuu

17. VI 1929 – 18. IV 2014

Lapsed peredega Hüvastijätt 27. skp. kell 12 kodus Männiku talus. Põrm tuhastatakse.

Meilt mõnda võeti ega võetud viimast. Kord saame kõik. Järv loorub lahti udu külmast piimast ja ongi kõik.

Langetame leinas pea

Tuulikki Ojalo hukkumise puhul. Endised kolleegid teatrist

Mälestame endist töötajat

Endel Saadjärve 14. XI 1939 – 18. IV 2014

Viktor Liseiski

ja avaldame kaastunnet lähedastele. Diameeter OÜ

Südamlik kaastunne Ellenile kalli abikaasa

Mälestame head sõpra

Leinab Võrtsjärve Kalanduspiirkond.

Ülo Läänemetsa kaotuse puhul. Pärimusrühm Liisu ja Barbara päevakeskus

Voldemar Turmanit Südamlik kaastunne Tamarale. Holterite pered

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

HBO loodud «Troonide mängu» uue hooaja avaosa nädalane tasuta vaatamise õigus Xboxi kasutajatele oli foto: hbo Microsofti esimene samm striimingukonkurentsis kaasalöömisel.

Microsoft hakkab looma telesarju kaarel arb

kaarel.arb@postimees.ee

Xboxi mängukonsoolid hakkavad õige pea näitama nii Microsofti uut, enda loodud teletoodangut kui ka juba muudel platvormidel kinnistunud hittseriaale, nagu ülipopulaarne «Troonide mäng». Netflixi ja Amazoni tuules originaalseriaalide turule astuv Microsoft on esialgu avaldanud infot kuue uue teleseriaali kohta, mis hakkavad linastuma mängukonsooli Xbox vahendusel. Nende seas on näiteks Steven Spielbergi produtseeritav telesari, mis põhineb mängudeseerial «Halo», dokumentaalsari mängufirmast Atari ning uusversioon Rootsi ulmedraamast «Äkta människor». Microsofti eesmärk on aga tõusta originaalprogrammi tippude sekka ning seda revolutsiooni juhib endine CBSi tippjuht Nancy Tellem, kes asus 2012. aasta lõpus Microsofti meelelahutuse ja digitaalmeedia osakonna presidendi kohale ning juhib ettevõtte uut produktsioonistuudiot Los Angeleses. Xboxil on praegu 48 miljonit kasutajat, kes tellivad iga kuu tasulist Xbox Live teenust, mille üheks osaks on ligipääs videosisule Netflixist, ESPNist, HBO Go-st, Amazon Prime’ist ning mitmetest teistest striiminguplatvormidest. Meediaanalüütikafirma IHS hindab aga, et Live-teenusega ühilduvaid Xboxe, mille omanikud on kõik uue teenuse potentsiaalsed kasutajad, on maailmas hetkel umbkaudu 92,9 miljonit, kahe aasta pärast aga juba veel 20 miljoni jagu enam. IHSi analüütik Richard Broughton arvas Guardiani veergudel, et küllap on Microsofti juhid jälginud, mida populaarne seriaal «House of Cards» on andnud Netflixile kui ettevõttele ja brändile ning mida oma eksklusiivse multimeediakataloogi ehitamine striimingteenusele tähendada võib. Microsoft ei panusta vaid omaprogrammile, vaid ka juba populaarsetele seriaalidele. Nii sõlmis Microsoft HBOga lepingu, millega tehti ülipopulaarse «Troonide mängu» äsjase, neljanda hooaja esimene osa Xboxi

kaudu nädalaks ajaks tasuta vaadatavaks. Otsus, mis tuli kasuks tõenäoliselt mõlemale poolele. Tellem ütleb, et Microsofti eesmärk on meediat ja tehnoloogiat ühendades pakkuda publikule uudset ja mugavat elamust, mille puhul ei kontrolli enam telekanal seda, mida ja millal tavakasutaja vaadata saab, vaid kasutaja ise. Seejuures on valida tohutu hulga eri platvormide vahel.

Mil määral Microsoft Xboxi omaprogrammi ja arendusse panustab, ettevõte veel avaldanud ei ole. Netflix investeerib telesaadete ja filmide õiguste omandamisse aastas üle kolme miljardi dollari. Arvestades, et Microsofti kasum ületas eelmise aasta viimasel kolmel kuul kuut miljardit dollarit, on selge, et kui Netflixile kandadele astumist võetakse tõsiselt, on tõsised ilmselt ka rahanumbrid.

POSTIMEES, 22. APRILL 2014 || MEEDIA || 23

24 || TÄNA || POSTIMEES, 22. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB TNS EMORI UURINGUT EESTI ELANIKE ALKOHOLITARBIMISEST.

NIMEPÄEV: MEERI, MERI, MERJE, MERIKE Lembit Andresen 85, pedagoogikateadlane Aino Pervik 82, kirjanik ja tõlkija Ene-Margit Tiit (pildil) 80, statistik ja rahvastikuteadlane Georg Bogatkin 60, keraamik Nadia Kurem 54, laulja Mart Laar 54, poliitik ja ajaloolane Hedvig Hanson 39, laulja

Ainulaadne koerte luitekross on endiselt populaarne Pühapäeval Pärnumaal Häädemeeste vallas peetud Rannametsa luitejooksu koertekrossil oli tänavu 76 osalejat. Neljandat aastat toimunud 5,4 kilomeetri pikkuse distantsiga koerKood avab te luitekrossi võit läks ajaga video koerte18.24,2 Venemaa sportlasejooksust. le Dmitri Žukovile, kes läbis raja segaverelise Thoriga. Teisena tulemusega 20.08,2 lõpetas beauceron Basiga Janar Pähn ning kolmandana Martin Sagaja, kel kulus basenji Aliga raja läbimiseks 21.22,9. Naistest oli ajaga 25.30,1 võitja samojeedi koera Henryga jooksnud Terje Vilberg. Pärnu Postimees

Särgjärv võttis Kuradijärvelt sügavaima järve tiitli Ametlikes andmebaasides Ida-Virumaal Illuka vallas asuvatest Kurtna järvedest sügavaimaks nimetatav Kuradijärv pole seda tegelikult enam ammu, läinud nädalal tehtud mõõtmised kinnitasid sügavaimaks hoopis kümne meetri sügavuse Särgjärve. Senise «rekordiomaniku» Kuradijärve sügavuseks mõõdeti seitse meetrit. «Kuradijärve sügavus võis 11 meetri kanti olla ehk enne eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate suurt veetaseme langust,» ütles Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa. Põhjarannik

EUROOPA TALLINN +16

KÄRDLA +9 HAAPSALU +15

taimi paljak ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +17

RAKVERE +17

2–7 m/s

Maikuiselt mõnus ilm

PAIDE +19

Täna kerkib soojanivoo maikuu keskpaiga tasemele. Särav päike rõõTARTU PÄRNU mustab inimesi. Kuivuses VILJANDI +20 +21 +20 vaevlev loodus ootab aga KURESSAARE leevendust. Paraku annab +11 homseks üks kõrgrõhkkond teisele teatepulga üle, õhumass vahetub jahedama vasVÕRU VALGA tu, kuid muutus saab teoks vih+20 +21 mapilvi taevasse kergitamata. Täna on päikesepaisteline kuiv KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS ilm. Puhub põhjakaare tuul 2–7 m/s, õhtul saartel puhanguti 13 Kolmapäev, 23.04 Neljapäev, 24.04 Reede, 25.04 m/s. Sooja on 15–21 kraadi, meTallinn +4/+8 –3/+10 –1/+10 retuulele avatud rannikul 9–11 Tartu +5/+11 –2/+11 –3/+14 kraadi. Narva +4/+8 –3/+9 –2/+13 Pärnu +6/+12 –1/+11 +1/+14 Kuressaare +5/+10 +1/+9 0/+12

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: urmas luik / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

TERVISEKÜLG ÕPETAB, KUIDAS SISEKÕRVA PUHASTADES SEDA MITTE VIGASTADA.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.47 5.43 5.57

loojub 20.54 20.42 21.00

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+19,4 kraadi (1962) –7,5 kraadi (1852) +23,7 kraadi (2000) –12,2 kraadi (1895)

KUUFAASID 22. aprill 10.52 29. aprill 9.14 7. mai 6.15 14. mai 22.16

+17 +24 +22 +21 +19 +21 +17 +17 +22 +11 +9 +17 +21 +14 +17 +19 +15 +19 +18 +15 +19 +18 +18 +16 +19 +8 +17 +19 +20 +16 +21 +20 +20 +21 +37 +21 +27 +33 +19 +30 +21 +35 +20 +27 +25 +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • TEISIPÄEV, 22. APRILL ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Holby City haigla: Loomulik õiglus 09 55 Terevisioon* 11 55 Prillitoos (subtiitritega)* 13 00 Osoon (subtiitritega)* 35 Välisilm* 14 05 Välisilma dokk: Pangasaladuse lõpp: USA Šveitsi vastu* 15 00 Waterloo Roadi kool* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Uus algus 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu on otse-eetris ning igav nendega ei hakka! 20 05 Vabariigi kodanikud. Aarne Rannamäe juhitav vestlussaade. 21 00 Aktuaalne kaamera 30 Sport 40 OP! teater 22 10 Pärandus, 5/10 (Arvingerne, Taani 2014) 23 05 Hyacinth Bucket, 9/10 (Keeping Up Appearances, Inglise 1991)* 23 35 Ringvaade* 00 40 Uued trikid: Uus algus* 01 36 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Näite mäng: Miraakel (ETV 1990) 09 00 Ringvaade* 10 05 Waterloo Roadi kool 11 05 Jüri Üdi klubi* 59 ERR uudised 17 10 Õhtutund Ülo Vilimaaga* 18 00 Joona jutud: Ahvi varjud. Kuldlõng 20 Jass ja Juss: Tingeltangel džunglis 30 Lastetuba: Mulgimaa 45 Mesilane Maia: Võistlus jätkub 55 Väike printsess: Tahan oma lutti! 19 05 Loomaaia tee 64: Kilpkonn Klausi uus 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Pealtnägija (venekeelsete subtiitritega)* 45 Eesti lipp ümber Islandi, 4/10* 21 15 TEDx Tartu: Margus Tamm 30 AegRuum Maailmaparandajad Aasiast, 2/3: Jäätmed 22 20 Minuscule: Lepatriinu 30 Teaduspalavik, 2/3: Dieedideemonid 55 dokkaader Normaalne elu* 23 55 Keeluaja kuningas: Ohtlik toatüdruk 00 56 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 120/163* 11 00 Kodus ja võõrsil 30 Saladused: Armastuse pärast* 12 00 Naabriplika: Rahatrall* 13 00 Seotud: See ei ole lõpp* 14 00 Sõbrad: Joey uus aju; Kogu tõde Londonist 55 Punased roosid, 740/800 16 00 Küladetektiivid, 269: Kõik jäi selja taha 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 121/163 18 00 Süütu süüdlane, 120/158 19 00 Reporter 20 00 Krimi 30 Kodutunne 21 30 Viimane võmm: Pall väravasse 22 30 NCIS Los Angeles: Ahnus 23 30 7 sekundit (USAŠveits-Inglise 2005). Põnevusmärul 01 20 Kaks ja pool meest: Jookse, Steven Staven! Jookse!* 45 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Argentina 02 30 Sõber koer* 55 Reporter* 03 45 Küladetektiivid* 04 30 Katie Fforde – Hüpe õnneni (Saksa 2012)*

TV3 06 08 09 10 11 12 13 14 15 16

17 19 20

21 22 00 01 02

03 04

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 35 Vaprad ja ilusad* 05 Top Shop 20 Reisijaht 00 Grey anatoomia 6, 15: Ajanihe 00 Võta või jäta* 30 Võimalik vaid Venemaal* 00 Seitsmes taevas 7, 22: Elu ja surm, 2 00 Vaprad ja ilusad, 6711 30 Marina ja kapten, 100 30 Kirgede torm 00 Seitsmesed uudised 00 Kaua võib! 30 Suletud uste taga 5, 9: Kahtlased asjaolud 30 NCIS kriminalistid 8, 14: Mees läheb baari 30 Raharööv (USA 2013). Krimipõnevik 30 Hawaii 5-0 1, 19: Kangelased ja kurikaelad 30 Viimane hoiatus 3, 13: Hoia vaenlased lähemal 20 Ära usalda mõrda korterist 23 2, 16: Seitsme aasta mõrd 45 Suletud uste taga* 35 Kaua võib!* 05 Võimalik vaid Venemaal* 35 Seitsmesed uudised 25 Reisijaht* 50 Kaua võib!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 55/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale* 45 Küladetektiivid, 162: Üks hai vähem 10 45 Südametukse, 45 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz* 13 00 Everwood: Nägemist, jumalaga 14 00 Rahvusvaheline selgeltnägijate tuleproov* 15 00 Rahvusvaheline selgeltnägijate tuleproov. Finaal!* 16 00 Mehi jalaga segada: Tagasi koju 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Immuunsuse parandamise plaan 19 00 Kodus ja võõrsil, 5741 30 Emmerdale, 167 20 00 Naabriplika: Rahatrall 21 00 Jaht modellilepingule, 6/8 22 00 Ameerika tippmodell 15, 11/13 23 00 Kuidas alasti hea välja näha? 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Raudsed kokad: Lillkapsalahing 02 40 Fort Boyard 03 30 Staariminutid: Robin Williams. 35 Südametukse, 45* 04 20 Beebiminutid: Imetamine 45 Reporter*

06 30 Ärapanija* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 67/167: Mürkgaas* 09 20 Conan, 229* 10 10 Näljased meremehed, 36/50: Bude* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 41: Chuck vs. nachoproov* 15 20 Komissar Rex, 68/167: Testament 16 15 Näljased meremehed, 37/50: Penzance 17 10 Kuulsuste surmaheitlus 40 Kuulsuste surmaheitlus 18 10 Chuck, 42/91: Chuck versus Mask 19 00 Tuvikesed: Al omadega põhjas*; Suur armastus* 20 00 Kuldvillak 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Kähkuka poolt* 30 Stan Helsing (USA-Kanada 2009). Õuduskomöödia 23 30 Conan, 230/483: Anthony Mackie, Kumail Nanjiani, Bad Suns 00 25 Kaks ja pool meest: Püstoliga hermafrodiit 50 Tuvikesed: Naistejahil; Chicago veinipidu 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 22: Päikeselapsed* 11 00 Peidupaik (Prantsuse 2011)*. Krimifilm 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 22: Päikeselapsed* 15 00 Kälimehed 1, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 23: Tappev koorem 17 00 A-Rühm 3, 7: Häda ratastel 18 00 Perepea 3, 11* 30 Simpsonid 22, 9* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 13-14: Trummipõrin; Tempo! 20 00 Perepea 3, 12: Armastada ja surra Dixies 30 Simpsonid 22, 10: Emad, keda tahaks unustada 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 2 00 35 Puhkus Mehhikos: ekstra 2, 2 50 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 1314: Trummipõrin*; Tempo!* 01 50 Kälimehed 1, 7* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 21/142* 45 Ühistegevuse pooltund* 10 15 Terve tervis* 45 Täna. Uudised* 11 45 Päevakava* 12 00 Spordiakadeemia* 13 00 Ülekanne Riigikogust* 16 00 Kinnisvaraveeb 45 Päevakava* 17 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Terve tervis* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 22/142 19 00 Täna. Uudised 15 Nädal pealinnas 30 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda 20 00 Täna. Uudised 30 Europarlamendi valimised 2014 21 00 Kas tohib?* 30 Vaba mõtte klubi 22 30 Isamaa ilu hoieldes. Alo Mattiisen 23 40 Täna. Uudised* 00 10 Vaba mõtte klubi* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Margit Kilumets 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Piret Pääsuke 11 30 Maailma mõõtmine, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik, Arp Müller 14 05 Reporteritund. Peeter Kaldre 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Võrukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund.* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Nostalgia* 22 05 Sport 30 Maailma mõõtmine* 23 03 Veel üks maailm* 00 05 Huvitaja* 01 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Liisi Rõika päevaraamat, 10 05 Muusikatuba. Tiina Kuningas. Musitseerib klaveriduo Vladimir Ashkenazy – Vovka Ashkenazy 11 05 Album. Riinimanda – Südamesalv. Albumil kõlavad Riinimanda kooride esituses Veljo Tormise Soomeugri maastikud originaalkeeltes ja “Seitse leelot” ning Pärt Uusbergi muusika. Albumit (2014) tutvustab Signe Toomla. 12 02 Delta. Kersti Inno 15 15 Amadeus + 16 05 Muusikaline tund 50, III*. Sarja koostab Kersti Inno. 17 05 Da Capo 18 00 Täna kontserdisaalis. Jazzkaar 2014. Trompetist Avishai Cohen & Andres Mustonen Jazzkvartett. 20 00 Nyyd-muusika. Marianna Liik. Kuulame noore Eesti helilooja Marianna Liiki (1992) teoseid. 55 Täna kontserdisaalis. Jazzkaar 2014. Marius Neset Quartet (Norra). 22 30 Fantaasia. Tõnn Adermann 00 05 Nokturn