Postimehe paberleht 23 aprill 2014

KOLIVAD

KIIRE KASVUGA IDUFIRMASID POLE MÕTET EESTIS KINNI HOIDA. MAJANDUS LK 8–9

VEEKRAANID KINNI

LEEDU RAUDLEEDI

Noore pere pikk kohtuvaidlus vee-ettevõttega hiiglasliku liitumistasu pärast päädis pärast vee kinnikeeramist Soome kolimisega.

Leedus seisavad ees igavad presidendivalimised, sest Dalia Grybauskaitė ei jäta teistele kandidaatidele võimalust.

EESTI LK 7

TERVIS Liigne vaik kõrvas võib põhjustada kuulmislangust.

LK 18–19

VÄLISMAA LK 10–11

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

MÄRT-MATIS LILL: Mida rohkem mängitaks Eesti muusikat, seda rohkem raha jääks Eestisse.

KULTUUR LK 14–15 KOLMAPÄEV, 23. APRILL 2014 • NR 94 (7085) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 038 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

PATRIOTISM

Ühtne Hispaania Vaadates iseseisvuslippe Kataloonia rõdudel ja rahvuslusmeeleolu nende avalikus ruumis, näib kahtlane, kas paks džinn enam pudelisse tagasi mahub, tõdeb Evelyn Kaldoja. See, et katalaanid saavad meeleavaldusi korraldada, näitab Hispaania demokraatlikkust. LK 2

ETTEVÕTLUS

Krossiraja korrastaja sattus kohtu alla Kunagine Viljandi vürstiks kutsutud ärimees Raivo Riisa mõisteti süüdi loata kruusakaevandamises. Kruusa vajas ta enda sõnul selleks, et teha korda Tääksi krossirada. Riisa väitel tahtis tema vaid head.

Riigikogu võõrustas sünnipäevalisi

Halb signaal Uued sotsiaaltagatiste reeglid on väikeettevõtjate suhtes äärmiselt diskrimineerivad ja õhutavad oma tegevust ettevõtjana varjama, leiab ettevõtja Kaur Kivirähk. Ettevõtlus on nagu mingi haigus, mida peaks varjama. LK 12

EKRAANIKUULSUS

Erakonnatempel Õelad inimesed ütleksid, et teleekraanituntuse vahetamine poliitiliseks peenrahaks on üks lihtsamaid asju selles keerulises maailmas, kirjutab Vahur Kersna, leides, et Eesti esimene kõrgtasemel ja loometipus, end poliitiliselt positsioneeriv tegevajakirjanik Mihkel Raud lõi pretsedendi. LK 13

Prokuratuur arestis kolm Riisale kuuluvat kinnistut koguväärtusega üle 40000 euro ja Tartu ringkonnakohus mõistis temalt välja kogu keskkonnakahju, kuid kriminaalkurjategijaks tunnistatud mees kaalub pöördumist riigikohtusse.

Eile tähistas riigikogu 95. sünnipäeva avatud ustega, huvilised said sisse kiigata ja endale meelepärase tegevuse otsida. Kõne pidas riigikogu esimees Eiki Nestor, kohvikus sai kuulata riigikogu liikmete lugusid, mängiti Eestiteemalist mälumängu ning ukse taga järjekorras palus koreograaf Märt Agu ootajaid lahkesti tantsima. PM foto: liis treimann

Vaata videot riigikogu sünnipäevast.

EESTI LK 4–5

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Tulemuslikum kui hirm

Äkki rääkimine aitab?

Ma ei tea, kui paljud Barcelonas käinud on seal märganud katalaani rahvuskangelase Rafael Casanova kuju. Väliselt toreduselt jääb see monument alla paljudele Kataloonia pealinna tunnusobjektidele. Sümboolselt on see aga teatud mõttes suurem kui Sagrada Família katedraal, Barceloneta rand ja Pablo Picasso muuseum kokku. Oletan, et kolme viimase juurde pole FC Barcelona kapten ja president kunagi klubi värvides pärga viinud.

Omal jõulisel moel avaldas 18. sajandi alguse Kataloonia väejuhi mälestusele tunnustust isegi Hispaania diktaator Francisco Franco. Sellega, et lasi katalaani rahvustunnete näitamise objektiks kujunenud monumendi 1939. aastal eemaldada. Veel samal aastal leiti kohalt, kus skulptuur oli seisnud, selle tilluke koopia. Juures kiri: «Sa kasvad.»

Prohvetlikud sõnad. Pärast Franco surma «kasvaski» tagasi Casanova monument. Samuti selgus, et kuigi katalaani rahvuslust oli vahepeal – näiteks keele avaliku kasutamise keeluga – kõvasti rapitud, olid juured tugevalt alles ja neist tärkasid uued võrsed. Mis, kui aiandussõnadega jätkata, on nüüd lopsakalt lehte – et mitte öelda õide – läinud. Väetisena on mõjunud nii majanduskriis kui Madridi tõre reaktsioon.

Praeguseks tundub, et katalaani rahvakultuuri osad pole mitte ainult castell’ideks kutsutavate inimpüramiidide moodustamine ja sardana tantsimine, vaid ka miljonimeeleavalduste korraldamine. Mullu korraldati inimkett Kataloonia ühest otsast teiseni, tänavu moodustatakse mööda kaht Barcelona pikemat tänavat rahvast hiiglaslik «V».

See, et katalaanid saavad meeleavaldusi korraldada, näitab Hispaania demokraatlikkust.

End hetkeks español’i rääkivate hispaanlaste rolli kujutades on mõistetav ka nende vastumeelsus katalaanide eraldumisjutu osas. Ka nemad on rahvus oma patriotismi, riigi ja selle piiride tunnetusega. Ning on ka mõistetav, miks teised Euroopa riigid – oma piiride ja teinekord ka rahvuspingetega – ei tõtta liitlase siseasju torkima.

T

änases lehes tõdeb Terve Eesti SA tegevjuht Hannes Lents, et kampaaniatele vaatamata ei ole alkoholitarbimine eriti vähenenud. Eile esitletud TNS Emori uuring näitab, et võrreldes 2012. aastaga juuakse küll 1,8 protsendi võrra vähem, kuid see langus on ometi liiga väike selleks, et näha selle taga muutusi inimeste harjumustes või alkoholi kahjulikkust rõhutavate kampaaniate tulemuslikkust. Tõsi, kange alkoholi ja õlle tarbimine küll kahanes, kuid muude lahjade alkohoolsete jookide ja veini tarbimine seevastu kasvas.

Põhjusena, miks kampaaniad ei too soovitud tulemusi, näevad TNS Emori eksperdid hirmusõnumite kasutamist sotsiaalreklaamides. Vastupidiselt arvatavale ei too hirmutamine aga kaasa käitumise muutumist, vaid pigem vastupidi, võib hoopis anda soovitule vastupidise tulemuse.

Miks nii? Ilmselt on põhjus selles, et hirmusõnumid rõhutavad kampaaniates alkoholitarbimise kõige halvemaid külgi ja traagilisemaid tagajärgi. Äärmusesse kaldumise puhul aga kannatab paratamatult reklaami usutavus.

Kui aga sõnumi üks osa ei ole usutav,

hakkab vaataja hindama kogu kampaania sisu väga kriitiliselt.

Lisaks võib põhjus olla ka selles, et näidates hirmusõnumite abil probleemi võimendatuna, käitub sotsiaalreklaam mõnes mõttes kommertsreklaami reeglite järgi. Ainult et kui kommertsreklaam näitab kreemi, mis loob veatu naha, või pulbrit, mis annab lumivalge pesu, näitab hirmusõnumit kasutav sotsiaalreklaam hävitatud maksa ja kirstu ümber kogunenud kamraade. Võttes üle kommertsreklaami kasutatava võimendamise, riskib sotsiaalreklaam külge saada ka muud kommertsreklaami omadused. Kui me teame, et kommertsreklaam näitab tegelikkust ilustatuna, kui me ei usu imekreemidesse ja -pesupulbritesse, miks peaksime siis uskuma alkoholi maksa hävitavat mõju?

Nagu aga TNS Emori ekspertide analüüsist selgub, oleks – juba toodud võrdlusega jätkates – pesupulbrireklaami isegi kergem tõe pähe võtta kui hirmusõnumeid sisaldavat klippi. Eksperdid leiavad, et negatiivsed emotsioonid, nagu hirm, ärevus ja süütunne, mida hoiatuskampaaniad esile kutsuvad, ei köida mitte inimese tähelepanu ega tee sõnumit meeldejäävaks, vaid hoopis vähendavad seda võimalust. Analüüsist tuleb välja, et kui inimesele näidata ähvardava või hirmutava sisuga sõnumeid, pöörab ta tähe-

lepanu pigem mujale. Kõige enam teeb seda just riskigrupp, see, kelleni kampaaniaga jõuda püütakse.

Lahendusena pakuvad eksperdid kasutada kampaaniates hirmutamise asemel meelelahutuslikumat ja humoorikamat lähenemist. Mõneti on see ka mõistetav. Alkoholivastased kampaaniad on suunatud peamiselt just noortele, kuid just sel sihtrühmal on heidutamise ja targutamise peale protest kerge tekkima. Seevastu on huumor tulemuslik tähelepanutõmbaja, mis omakorda suudab ehk sõnumi sisu veenvamaks muuta.

JUHTMÕTE Analüüsist tuleb välja, et kui inimesele näidata ähvardava või hirmutava sisuga sõnumeid, pöörab ta tähelepanu pigem mujale.

LK 3

urmas nemvalts

evelyn kaldoja

Kartuhvlid. Kartuhvlitega on loodus lõpmata kalli anni ja rohke toidutagavara inimese-soole kinkinud. See ütlemata tähtjas ja kasulik juure-vili on Amerikast pärit, kus ta Chile ja Perua mägedes metsikult kasvab. 1525 aastal olla Franz Drake teda Inglise ja Hollandi maale toonud ja 16 aastasaja keskel on ta hispaanlastest ja portugaallastest mujale Euroopasse viidud. Italias on kartohvlid juba 1588 aastal kaunis tuttavad olnud ja säält neid vist ka kõige esiti Saksamaale viidud, kuhu nende Itaalia keelne nimi «kartoffoli» ka ühes rändas, millest pärast siis «Kartoffel» sündis.

Kaua aega olivad aga kartohvlid ainult jõukate ja rikaste laual kui maiuse roog leida ja kasvatati mõne peenraotsakese pääl aias.

Mitu ja mitu inimese-põlve

Vaadates aga iseseisvuslippe Kataloonia rõdudel ja rahvuslusmeeleolu nende avalikus ruumis, näib kahtlane, kas paks džinn enam pudelisse tagasi mahub. Kõrvaltvaataja pilguga tundub, et Hispaania parim võimalus džinni enda juurde meelitamiseks on kõnelused – avatud meele ja sõbraliku naeratusega –, lihtsalt eitamine ainult tugevdab trotsi ja kestvad meeleavaldused kasvatavad priiuselembese põlvkonna.

Me ei räägi siin ju olukorrast, kus Barcelonas sündinud naaberriigi peaminister Manuel Valls oleks saatnud tähelippe lehvitavad erariides sõjaväelased oma katalaani aktivistidest isa ja vanaisa maa piiriala destabiliseerima, et see siis kahe nädalaga korraldatud referendumi tulemusel teisel pool Püreneesid laiuva Roussilloniga ühendada. Võib isegi oletada, et kui Prantsuse katalaanid on üsna assimileeritud, siis Korsika pärast on Pariisi huvides pigem ühtne Hispaania.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1892. aastal

Vaadates iseseisvuslippe Kataloonia rõdudel ja rahvuslusmeeleolu nende avalikus ruumis, näib kahtlane, kas paks džinn enam pudelisse tagasi mahub.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Veteranipäevast ja Eesti julgeolekust tänasel päeval räägivad Evelyn Kaldoja ja Liisa Tagel välistoimetusest, Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaas ja kaitseväe otseteavitusjaoskonna ülem kapten Viljar Kurg.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Kuni ei ole õiget lahendust, on katse-eksituse meetod ilmselt parim, mis kasutada on. Hirmutamisega juba prooviti, see ei aidanud. Sama on tõestanud ka teaduslikud uuringud, millele eksperdid oma analüüsis viitavad. Ehk ei olekski nii halb mõte asjale veidi humoorikamalt läheneda? Märt Avandi ja Ott Sepp tegid purjuspäi ujumisest rääkiva reklaamiga juba otsa lahti.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

läksivad mööda, enne kui neid laiemalt kasvatama hakati, nende suurest väärtusest aru saadi ja nad ka kehvema mehe lauale jõudsivad. Iseäranis mõjuvalt ja sundivalt aitasivad ikalduse aastad ja inimeste toidupuudus kartohvlite kasvatamist laiali laotada ja üleüldiselt pruugitavaks teha.

Vanemad inimesed teavad väga hästi rääkida, kuidas nende lapsepõlves kartohvleid ainult aias kasvatatud ja minu vanaema mälestanud aega, kus neid mõisast karnitsa kaupa vallarahvale seemneks välja jagatud ja kästud seda aegamööda rohkendada ja alal hoida. Hakatuseks olnud nende harimine aga koguni tundmata ja istutatud neid aeda peenra pääle maha; mõned pidanud seda ka uueks «sakste viguriks».

23.04.1892

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

USA saadab Eestisse õhudessantkompanii

UURING. Alkoholi ja tubaka vastu võitlemisel hirmukampaaniaid ei mõju või annavad sootuks vastupidise tulemuse, leiavad käitumisteadlased.

Ähvardused ei mõju

4,70

4,31

3,87 3,90 3,81 muutus

+12%

-2,4%

muutus

340 000

4,04

muutus

+6%

-6,5%

muutus

1,10 1,15 1,22

0,92 0,96 1,07

Omainimest kuulatakse

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

2011 2012 2013

2011 2012 2013

2011 2012 2013

2011 2012 2013

lahja alkohol

õlu

kange alkohol

viinamarjavein ja vermut

TARBIMINE KOKKU:

10,59

10,33

10,14

2011

2012

2013

muutus

-1,8%

Alkoholisortide eelistus 2013 tarbinud alkoholisorti vähemalt korra kuus õlu 39% vein 30% viin 19% siider 18% kokteilid, alcopop 13% konjak, brändi 10% šampanja, vahuvein 10% rumm 8% viski 7% liköör 7% džinn 6% tekiila 3% vermut, aperitiiv 2%

Soome turistide alkoholiostud Kui sageli olete viimase aasta jooksul ostnud Eestist alkoholi Soome kaasavõtmiseks?

Populaarsemad alkoholiostukohad

2%

1. Laevad 2. Sadama poed 3. Alkoholile spetsialiseerunud poed väljaspool sadamapiirkonda 4. Peamiselt esmatarbekaupu müüvad jaeketid

1-3 korda kuus

21% 5%

mitte kordagi

3-5 korda poolaastas

40%

32%

kord aastas

1-2 korda poolaastas

Mida Soome turistid kaasa ostavad?

29%

Soome turisti keskmine kulutus alkoholile Eestis Allikas: TSN Emor Graafika: Alari Paluots

122 6 5 EUROT

Elroni juhi Andrus Ossipi sõnul pole praegu võimalik öelda, kas 16. aprillil avariisse sattunud rong tuleb maha kanda või saab seda taastada. Kui aga on vaja uued vagunid tellida, siis kulub vagunite kättesaamiseni kuni kuus kuud. Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul arvestas ettevõte suvist graafikut tehes rongide pikendamisega, millest osa jääb nüüd ära. Ilmselt hakkavad kavandatust lühemad rongid suvel sõitma Narva liinil. tarbija24.ee

Tallinn rendib autode selvepesulatele maad Tallina linnavalitsus otsustas, et annab rendile neli linna omandis olevat kinnisasja autopesulate rajamiseks. Ettepaneku selleks tegid mitmed ettevõtjad. Enampakkumisele pannakse krundid Peterburi tee 71b / Peterburi tee T3, Läänemere tee 12, Laagna tee T12 ja Kadaka tee T1. uudised.err.ee

Jõgeval ründas purjus mees politseinikku Jõgeval tungis purjus mees esmaspäeval kallale politseinikule.

Politsei sai väljakutse kortermajja lärmi pärast, mis võis olla peretüli. Kohale läinud politseinikule tungis korteris kallale 43-aastane mees, kes sai rüseluses kannatada, politseinik sai marrastusi. postimees.ee

Stroomil treenitakse hädasignaali saatmist Põhja prefektuur korraldab laupäeval Tallinnas teabepäeva, kus saab harjutada pürotehnika kasutamist hädasignaali saatmiseks. Teabepäev algab Stroomi rannahoone kõrval kell 15. Piirivalvurid aitavad harjutada väikelaeva pürotehnika kasutamist. BNS

Postimees.ee küsitlus 14%

viin

õlu

vein

konjak

Uue rongi saamiseks võib kuluda pool aastat

Üle kümne korra

41%

Soome kaasaviimiseks

EUROT

eurot saavad õigusrikkujatest noortele suunatud noorsootöö teenused.

Mitu korda käisid eelmisel aastal kinos?

12% 2% 3% 3% 3% 4% 5% 7% 8% long drink

absoluutalkoholiks arvestatuna

24%

siider

Tähtis on ka sõnumitooja, kellel peaks käitumisteadlase sõnul olema vaatajaga sama sotsiaaldemograafiline taust. «Sõnumitoojaga samastumine on hoiakute muutmisel oluline,» toonitas ta. Edu võib tuua ka enesetõhususe rõhutamine ehk loosungid nagu «Sina kontrollid olukorda» jms.

Mullu said alkoholitootjate tehtud reklaamid televisioonis aasta aja jooksul eetriaega sekundites mõõdetuna kokku 13 päeva ja 15 tundi ning alkoholivastased kampaaniad kõigest 4,5 tundi. Vahe on rohkem kui 70-kordne. «See pilt võib küll kergelt depressiivne tunduda, aga tegelikult ei loe ju ainult kvantiteet, vaid ka kvaliteet. Ka kõik alkoholireklaamid ei ole efektiivsed. Mõni on sama tõhus kui valge paberi näitamine,» ütles Veromann.

Emori viimase kolme aasta andmete põhjal näitab eestlaste alkoholitarbimine tagasihoidlikku vähenemistrendi. Kõige enam on aastatel 2011–2013 vähenenud kangete alkohoolsete jookide tarbimine – absoluutalkoholi kogus liitrites elaniku kohta langes 6,5 protsenti.

Kogu tarbitud alkoholikogus jäi mullu elaniku kohta 10,14 liitri peale, olles kahe aastaga kahanenud 0,45 liitrit.

«Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on normaalne tarbimine kuus liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta,» ütles Terve Eesti SA tegevjuht Hannes Lents ja nentis, et vaatamata teadlikkuse suurendamiseks tehtud kampaaniatele ei ole alkoholitarbimine märkimisväärselt vähenenud.

Alkoholimüük mullu suurenes ning selles teevad suure töö ära põhjanaabrid. TNS Emori andmetel joovad soomlased ära 34 protsenti Eestis müüdud alkoholist ning osakaal kasvab aasta-aastalt.

liköör

Põhjused peituvad psühholoogilistes kaitsemehhanismides.

«Kui inimestele näidata ähvardava või hirmutava sisuga sõnumeid, siis pööravad nad selektiivselt tähelepanu mujale. Kõige enam teeb seda riskigrupp, keda mõjutada üritatakse. Teisalt leitakse, et inimesed kipuvad isegi siis, kui nad pööravad reklaamile tähelepanu, hirmusõnumite sisu hindama väga kriitiliselt ja erapoolikult, eesmärgiga sõnum ümber lükata,» selgitas Veromann.

Veromann pelgab, et näiteks Euroopa Liidu taktika kleepida sigaretipakkidele hoiatavaid fotosid ei pruugi olla nii mõjus, kui loodetud.

«Teadusajakirjanduses on üleüldine hämming, miks selliseid asju ikka veel tehakse, sest juba paar aastat on olnud teada, et need võivad valesti mõjuda,» märkis ta.

Eesti on Veromanni sõnul valinud teise ehk otstarbekama tee ja TAI alkoholivastased kampaaniad üldjuhul väldivad rahva hirmutamist.

liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta

muu

Keeravad pea ära

Riigikogus läbis eile esimese lugemise sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille kohaselt vajaks Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat edaspidi ka riigikogu toetust. Eelnõu kohaselt peaks valitsus esitama Eesti volinikukandidaadi kooskõlastamiseks riigikogule, kes arutaks ettepanekut ühel lugemisel ning otsustaks hääletusel kandidaadi sobivuse. Muudatus jõustuks järgmise aasta algusest ega puudutaks järgmist volinikukandidaati, kelleks on seni sagedamini pakutud endist peaministrit Andrus Ansipit (pildil). postimees.ee

Alkoholitarbimine Eestis

viski

M

u l l u m a g i s trikraadiga Oxfordi ülikooli lõpetanud ning TNS Emori uuringufirmas tööle asunud noor käitumisteaduste ekspert Kai-Riin Veromann on neuroteaduslikke uuringuid teinud muu hulgas Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2010. aasta kampaania põhjal.

Ta tõi oma uuringust esile, et näiteks TAI teleklipp «Terviseks», milles näidatakse, kuidas alkoholipruukija glamuurne eluviis lõppeb kirstukaane all, tekitas vaatajates tugeva negatiivse reaktsiooni. Reklaami sisu polnud usutav – pärast paari pokaali ei ole nemad ju ometi ära surnud. Uuringus mõõdeti osalejate reaktsioone kolme näitaja järgi: asjakohasus (samastumine), aktiveerumine ja pilgu seire ehk tähelepanu.

Paljudes maailma riikides levitavad tervise edendamise kampaaniad sageli hirmusõnumeid, et tekitada vaatajates halbu tundeid – hirmu, ärevust, süüd – ning panna inimesi selle abil oma tegude üle mõtlema ja muuta nende hoiakut.

«Intuitiivselt tundub enamikule inimestele, et see taktika võib töötada. Teadusuuringud aga näitavad, et sellised kampaaniad annavad väga vastakaid tulemusi, mõjudes mõnikord lausa eesmärgile vastupidi,» rääkis Veromann.

Riigikogu võib hakata arutama eurovoliniku kandidaati

Kahe aastaga vähenes Eesti elanike aastaga ära joodud absoluutse alkoholi kogus kõigest 0,45 liitri võrra ning on 10,14 liitriga endiselt kaugel Maailma Terviseorganisatsiooni sihist kuus liitrit.

Tõsi – 34 protsenti Eestis müüdud alkoholist joovad ära soomlased.

džinn

reporter

Alkoholi tarbimine väheneb visalt

rumm

liis velsker

«Neil on pigem nupukad ja hästi välja kukkunud reklaamid, mis ei tekita vastakaid reaktsioone,» hindas ta.

Millised kampaaniad aga võiksid sihtgrupile mõjuda?

Noored on üks alkoholivastaste kampaaniate peamisi sihtgruppe. Veromanni hinnangul võiksid noorte juures edu tuua hoopis humoorikad ja meelelahutuslikud kampaaniad.

«Meelelahutuslikele sõnumitele vaieldakse vähem vastu ning huumor on väga efektiivne tähelepanutõmbaja – see võib ühtlasi muuta sõnumi veenvamaks,» selgitas ta.

Meelelahutusliku laadi esindajana võib esile tuua näiteks Märt Avandi ja Ott Sepa purjuspäi ujumise eest hoiatavad telereklaamid.

Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus teatas eile, et suurendab sõjalist kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, saates igasse riiki ühe õhudessantkompanii. Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi kompanii 150 sõdurit saabuvad Eestisse järgmisel nädalal ja osalevad siin koos teiste liitlaste üksustega suurõppusel «Kevadtorm». Ameerika Ühendriikide kompanii hakkab roteeruma teiste USA üksustega, selline kohalolek jääb Eestisse praeguste plaanide järgi vähemalt aasta lõpuni. PM

Eestis kohapeal tarbimiseks

Mitte kordagi

2732 vastajat

15% 5-10 korda

21% 9%

Ühe korra

Alla viie korra

4 || EESTI || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KOHTUOTSUS. Viljandi ärimees Raivo Riisa soovis varastada loata kaevandatud kruusa.

Krossiraja korrastamise eest krim risto berendson reporter

K

unagine Viljandi «vürst», ärimees Raivo Riisa mõisteti süüdi kruusa loata kaevandamises. Kruusa vajas ta enda sõnul selleks, et teha korda Tääksi krossirada.

Riisa (58) ja tema kuritegu uurinud keskkonnainspektsiooni seisukohad toimunu kohta lähevad kardinaalselt lahku. Ainus, mille üle ei vaielda, on fakt, et kruusa ebaseaduslik kaevandamine Tääksi küla lähistel tõesti toimus.

«Kirjutage sellest lahkesti,» lubab Riisa nüüd. «Õpetuseks teistele, et nemad kunagi nii lollilt ei kõrbeks.»

Riisa väitel tahtis tema vaid head. «No arvasime, et oleks hea mõte see krossirada korda teha.

Maaomanik oli sellega nõus. Nii see asi tehtud saigi. Eks riigil on raha vähe ja seetõttu oli vaja mind nüüd karistada.»

Jant algas 2011. aasta 30. septembril keskkonnainspektsiooni valvetelefonile tehtud anonüümsest kaebekõnest. Juba samal päeval sõitsid Viljandi keskkonnainspek-

torid Suure-Jaani vallas Tääksi külas asuvale maavaldusele vihjet ebaseaduslikust kruusakaevandamisest oma silmaga kontrollima.

Selgus, et kaebaja kaebas asja pärast. Maatükilt avastati 3461-ruutmeetrine kaevandamise tunnustega ala. Selle kõrval laius suurem liivasegune kruusahunnik, mille pindalaks mõõdeti 358 ruutmeetrit.

Et luba kaevandamiseks polnud sellele aadressile antud ja maapõuest ammutatud kruusakogus oli suur – hinnanguliselt üle 4000 kuupmeetri –, alustas keskkonnainspektsioon kriminaaluurimist. Ülekuulamisele kutsutud inimesed põhjendasid kaevandamist sooviga korrastada samal maaüksusel asuv krossirada. Õigupoolest tekkinud ühel asjaosalisel idee kasutada krossiraja korrastamiseks kruusa samal maatükil asuvast leiukohast.

Asjaolu, et maaomanik oli andnud leiukoha 15 aastaks rendile ühele eraettevõttele, jäeti tähelepanuta. Omaniku ja rentniku varasema kokkuleppe kohaselt võis omanik sealt enda tarbeks kruusa võtta.

Kuid rentnik pidas silmas kopatäit või kaht, mitte tuhandeid kuupmeetreid, nagu lõpuks välja kukkus.

Krossiraja korrastamiseks pöörduti Raivo Riisa poole. Vii-

masel teati olevat töö tegemiseks vajalik tehnika. «No see tundus hea idee. Olen ise võidu sõitnud, mul lapsed sõidavad ja autod garaažis seismas. Viljandis pole ühtki rada, kus võidu sõita,» ütleb Riisa.

Töö algas 2011. aasta augustis. Kaevandatud kruus purustati sealsamas. Autod kruusakoormatega sõitsid läheduses asuva krossiraja asemel hoopis Riisale kuuluvale platsile. Kruus ladustati sinna. Ühe kruusaveol kasutatud Scania roolis istus Riisa ise.

Raivo Riisa platsil seisis kruus seni, kuni esimesed asjaosalised said kutse ülekuulamisele.

Platsil seisis kruus seni, kuni esimesed asjaosalised said kutse ülekuulamisele. Seejärel veeti kruus kibekähku krossirajale. Nii sai ühe kilomeetri pikkune krossirada tihedalt kruusahunnikuid täis. Neli koormat veeti lõpuks isegi maaomaniku taluhoovi.

Tunnistajad kinnitasid hiljem, et sellise tegevuse ainsaks ajendiks paistis olevat soov vältida Riisat ähvardavat kriminaalkaristust. «No see on naljajutt. Kui ma tahtnuks kruusa varastada, siis selleks on mul muid auke küll,» ütleb Riisa.

«Pealegi oleks ma siis kruu-

sa kohe maha müünud, mitte seda oma platsile seisma jätnud.

Kas sa kujutad ette vargust, kus kruusapurustaja veetakse nädalaks ajaks keset küla ja lastakse sellel seal lihtsalt töötada. Selline vargus tuleb õige kiiresti välja.»

Uurimisorganeid kruusa tagasiveo fakt aga ei huvitanud. Kahju oli keskkonnale juba tehtud kokku 40 970 euro eest. Kahju katteks arestis Lõuna ringkonnaprokuratuur kolm Riisale kuuluvat kinnistut koguväärtusega üle 40 000 euro.

Riisale esitati süüdistus kaevandamisloata kaevandamises. Ärimees vaidles sellele igati vastu. Tema väitel pidanuks loa kaevandamiseks küsima kinnistu omanik ja tema ei pidanud vajalikuks selle olemasolu üle kontrollida.

Seetõttu olevat väär nimetada teda kaevandamise organisaatoriks. Pealegi olevat kaevandatud kruus veetud platsile vaid selleks, et seda töödelda ja seejärel krossiraja katteks viia. «Ega krossiraja katteks saa siis paljast kruusa panna, seda on vaja asfaldipuruga segada,» väidab Riisa.

Kohtu jaoks kõlas see põhjendus ebausutavalt. Platsil seisnud kruusa polnud ei sõelutud ega kuidagi muud moodi töödeldud.

Riisa kaitsja, vandeadvokaat Mart Sikut leidis kohtus,

et tema klienti tuleks karistada vaid väärteokorras. Seadus ütleb, et kui kruusa kasutatakse sama kinnistu piires, on tegemist lihtsa maavara kasutamisega.

Kohus jäi selleski eriarvamusele, sest seadus peab maavara kasutamise all silmas väiksemaid töid – näiteks kaevamist oma kinnistule keldri, kaevu või kraavi rajamiseks.

Riisat karistati kriminaalkorras prokuratuuri nõutud 1120 euroga, millele lisandus 480 eurot sundraha.

Küll jättis kohus esimeses astmes rahuldamata riigi esitatud tsiviilhagi, sest kohtule polnud veenvalt tõendatud kaevandatud ehituskruusa kogust.

«Maavara kogust teadmata ei ole võimalik keskkonnale tekitatud kahju välja selgitada,» teatas Tartu maakohus oma otsuses.

See oli Riisa seisukohast lahendi ainus hea külg. Tõsi, sellegi muutis Tartu ringkonnakohus selle nädala esmaspäevase otsusega ringi ja mõistis ärimehelt välja kogu keskkonnakahju.

«Noh, eks sellest asjast tuleb nüüd õppida, et parem on mitte midagi teha. Las lapsed kihutavad parem tänava peal,» ütleb Riias. «Aga ega see lugu ole veel niimoodi lahenenud.

Eestis on veel üks koht, kuhu kaevata,» viitas ta kavatsusele viia asi riigikohtusse.

Raivo Riisa eile Tääksi krossir

Pirital joosti veteranide toetuseks

Tallinnas Russalka juures anti eile õhtul päikeseloojangul ühisstart tänasele veteranipäevale pühendatud heategevuslikule Sinilillejooksule. Koos teistega jooksid Pirita promenaadil laskesuusatajad Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts ja Roland Lessing ning sõudjad Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä. Fotol teevad osalejad stardi eel sooja.

Veteranide toetussümbol on sinilillemärk, mille saab vähemalt üheeurose annetuse vastu.

Annetuste toel on kavas soetada kõnniabiseade Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule, mida saavad kasutada nii vigastatud veteranid kui ka ülejäänud patsiendid. PM fotod: erik prozes

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

minaalkurjategijaks

Ettevõtja Riisa värvikas minevik

ajal, kuhu laotati loata kaevatud kruus. Nii see mõeldud oligi, väidab Riisa.

foto: elmo riig / sakala

Ärimees Raivo Riisa nimi Viljandis tutvustamist ei vaja – mees on aastakümneid olnud linna skandaalsemaid ettevõtjaid.

Riisa nimi ilmus esimest korda laiema avalikkuse ette, kui kaitsepolitsei süüdistas teda 1990. aastate lõpus rahvusvahelises relvaäris. Kohus mõistis Riisale 2000 TT püstoli Poolast Eestisse toimetamise eest paari aasta pikkuse tingimisi vangistuse.

Riisale kuulus Viljandis Elise kaubamaja, lisaks oli ta linnas seotud mitmete kinnisvaraprojektidega. Näiteks ehitas ta poe Selveri kaubandusketile. Riisa äride praegune haare on pisut väiksem. Risto Berendson

Teatripiletite lauskontrolli pole vaja merike teder

merike.teder@postimees.ee

Kultuuriministeerium pakub välja, et kindlate istekohtadega teatrietendustel võiks loobuda piletite lauskontrollist, hoides sellega kokku piletiskännerite osturaha.

Eesti Draamateatri hallatav piletimüügi ristkasutussüsteem Piletimaailm taotleb tänavu kultuuriministeeriumilt tarkvara arendamiseks 70 000 ja uute ribakoodi skännerite soetamiseks 20 000 eurot. Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond leiab aga, et enne ostmise otsustamist peaks analüüsima, kui palju neid tegelikult vaja on ning ehk on võimalik skännereid hoopis rentida.

Praegu on Piletimaailmal 38 skännerit, millega ei ole võimalik lugeda piletikoodi mobiiltelefoni ekraanilt. Samas on mobiilipiletid jõudsalt kasvav trend ning Piletilevi müüb neid juba kaks aastat.

«Teiste ELi riikide praktikaga tutvudes selgus, et näiteks Soomes loobutakse järjest enam piletite kontrollimisest nummerdatud istekohtadega saalides,» märgib kultuuriministeeriumi siseauditi osakond oma nõuandvas töös draamateatrile.

Kuna praegu müüakse teatripileteid nii Piletimaailma kui ka Piletilevi kaudu, peab neid kontrollivatel teenindajatel olema käes kaks skännerit – kummagi müüja oma. «Samas on väga väike risk, et pileteid

uksel kontrollimata on saalis ilma piletita teatrikülastajad,» märgib ministeerium.

«Piletite lauskontrolli asemel võiksid publikuteenindajad pigem lahendada saalis istekohtadega tekkivaid probleeme, sest pettused nummerdatud istekohtadega saalis tulevad kohe välja – kas on ühele kohale mitu soovijat või istub külastaja kohal, mis müügiprogrammi saaliplaani alusel peaks vaba olema,» osutatakse töös.

Piletite lauskontrollist loobudes oleks vaja osta vähem uusi skännereid, piisaks ühest skännerist maja või saali kohta.

Küll aga jääb piletikontrolli vajadus alles näiteks suvistel üritustel, kus nummerdatud istekohti ei ole.

Kui loobuda hooajal piletite lauskontrollist, võiks kaaluda võimalust, et osa skännereid hoitaks Piletimaailmas, kust neid vastavalt vajadusele rentida saab. Hooaja lõppedes tagastaks litsentsisaajad skännerid Piletimaailmale ning suveürituste piletite kontrollimiseks renditakse skännereid vastavalt vajadusele.

Sellisel juhul ei oleks juurde vaja osta 35–40 skännerit, vaid piisaks tunduvalt väiksemast arvust, leiab siseaudit.

Ministeeriumi siseauditi osakond leiab töös samuti, et tarkvara arendamiseks ja skännerite ostuks vajamineva umbes 90 000 eurot saab võtta Piletimaailma eelnevate aastate tulemist.

6 || EESTI || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

IRLi nimekirjas Euroopa parlamenti kandideeriv Eerik-Niiles Kross toetab erinevalt erakonna peavoolust kooseluseadust.

foto: andres haabu

VASTUVOOLU. Parteidistsipliini eirav Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Eerik-Niiles Kross kaitseb kooseluseaduse vastuvõtmist riigikogus.

Kross: homofoobia esindab Putini mõtteviisi intervjuu tuuli koch reporter

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

L

äinud neljapäeval esitas 40 saadikut riigikogule kooseluseaduse, mis annab Eestis esimest korda samasoolistele paaridele võimaluse oma suhe ametlikult registreerida, jagada laenukohustust ja lapsendada partneri laps.

Kooseluseaduse toetamist välistav IRL esitas üleeile parlamendile oma punktid, kuidas mitteabielulisi suhteid sättida.

Erakonna aseesimees EerikNiiles Kross aga toetab kooseluseaduse eelnõu, millega Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide liit soovib kiires tempos edasi liikuda ja selle kõige optimistlikuma kava järgi jaanipäevaks vastu võtta.

Kohalike valimiste eel, kui koos Andres Anvelti ja Valdo Randperega «Kolmeraudse» saates kuulsa valimisliidu lõite, küsis Mihkel Raud teie seisukohta tsiviilpartnerluse küsimuses. Te olite selle poolt. Kas peate nüüd erakonna üldise joone tõttu oma arvamust muutma?

Ma üldiselt ei muuda oma seisukohti vastavalt tuule suunale.

Olen korduvalt öelnud, et mina toetan tsiviilpartnerluse seadustamist.

See on ju IRLi konservatiivse maailmavaatega vastuolus ja juba on kuulda pigem erakonna noomitusi, riigikogu saadikute puhul isegi karistust neile, kes kooseluseadust toetavad.

IRLi riigikogu fraktsiooni enamus on tõepoolest äsja esitatud seaduseelnõu vastu. Ent vastuolu konservatiivse maailmavaatega ei ole siin mingisugust. Vastupidi, klassikaline konservatiivne maailmavaade austab isikuvabadust, peab riigi sekkumist inimeste era- ja pereellu lubamatuks ega luba kellegi diskrimineerimist ükskõik millise erinevuse, kaasa arvatud seksuaalse sättumuse tõttu. Toon siin tavaliselt näiteks Roland Reagani ja Dick Cheney, kes on minu jaoks konservatiivse parempoolse poliitika käilakujud. Reagan oli 1970. aastate lõpus California kuberneri ja presidendikandidaadina vastu kurikuulsale Briggsi seaduseelnõule, mis tahtis keelata homoseksuaalsete õpetajate töötamise koolides. Muide, üks konservatiivsuse põhimõtteid on nõrgemate kaitsmine. Vähemused on alati nõrgema rollis.

Ometi on enamik parempoolseid erakondi samasooliste abielude vastu.

Enamik Euroopa parempoolseid erakondi on ammu jõudnud seisukohale, et vähemalt samasooliste paaride tsiviilpartnerlus on vabas ja sallivas ühiskonnas vajalik. Tõsi, paljud parempoolsed erakonnad on samasooliste abielu vastu, täpsemalt siis traditsioonilise abielu ja samasooliste registreeritud kooselu samastamise vastu. See tuleneb kristlikust traditsioonist, mille järgi mehe ja naise vaheline abielu on üks sakramentidest. Nõnda on see nii katoliku kui ka õigeusu traditsioonis, luterluses aga pisut teisiti. Oluline on siin, et nii nagu minu arvates ei saa riik inimesele öelda, kellega ta tohib seaduslikult koos elada, ei saa riik ka kirikule ette kirjutada, kuidas kirik peab suhtuma abiellu. Nii nagu ma austan iga inimese eraelu puutu-

matust, austan ma ka kiriku ja usklike veendumusi oma traditsioone järgida. Ses mõttes ei arva ma, et me peaksime hakkama Eestis seadustama samasooliste kiriklikku laulatust, riivates sellega paljude inimeste tundeid. Ent samasoolistele paaridele tuleb anda võimalus samaväärseks kooseluks igas ilmalikus mõttes kui erisoolistel paaridel. Selline tolerantsus kuulub minu arvates kristliku maailmavaate juurde.

Kriitikute meelest nõrgendab tsiviilpartnerluse seadustamine abielu institutsiooni.

Mulle on see väide täiesti arusaamatu. Kui me anname samasoolistele paaridele, kes on ju objektiivselt olemas ja elavad meie seas, õiguse oma kooselu registreerida, kuidas see puudutab minu või sinu abielu? Või minu või sinu soovi abielluda?

Eestis sünnib praegu umbes 60 protsenti lastest väljaspool abielu. See on suurim protsent Euroopa Liidus, oluliselt suurem kui maades, kus homoabielud on juba aastaid lubatud. Traditsioonilise abielu ebapopulaarsus tuleneb paljudest ühiskonna arengu asjaoludest, sugude traditsioonilise rollijaotuse kadumisest, naiste ja meeste karjäärimudelite muutumisest, paikse eluvormi asendumisest liikuvaga jne. Abielu või püsivat koos-

Enamik Euroopa parempoolseid erakondi on ammu jõudnud seisukohale, et vähemalt samasooliste paaride tsiviilpartnerlus on vabas ja sallivas ühiskonnas vajalik.

elu soodustab keskkond, kus inimesel on hea ja turvaline elada. Ma ei mõista, kuidas ühe vähemuse diskrimineerimine saab kedagi õnnelikumaks teha.

Eesti on paraku homofoobne ühiskond ja paljud inimesed ei suuda elada isegi teadmisega, et tema kortermaja kolmandas trepikojas elab samasooline paar. Seda seadustega ei muuda.

Eesti ühiskond on õppinud olema uue suhtes küllalt ettevaatlik. Isegi häid asju ei kiideta.

Loomulikult on homoseksuaalsus Eestis veel paljude jaoks võõristust tekitav, ebamugavana tunduv teema, mida on parem mitte käsitleda. Ma arvan, et see on seotud mitmesuguste ajaloolis-psühholoogiliste põhjustega. Homoseksuaalsus oli kogu nõukogude okupatsiooni aja kriminaalkuritegu. Homofoobsus on üldse norm totalitaarsetes ühiskondades. Äkki on liiga vara Eestis selle küsimusega tegeleda, kuna ühiskond ei ole veel küps?

Sallivuse suurendamiseks ei ole kunagi liiga vara. Täna seostab terve maailm homofoobiat Vladimir Putini autokraatia ja agressiivsusega. Eesti peab ennast mentaalselt sellest pärandist vabastama. Hiljuti avaldati Michael Porteri meeskonna koostatud «Maailma sotsiaalse progressi indeks», mis reastab riigid ühiskonna sotsiaalse arengu järgi. Eesti on selles uhkel 22. kohal. Parim positsioon Ida-Euroopa ja nn reformiriikide seas. Ent kui indeksit lähemalt vaadata, siis on üks valdkond, kus Eesti on näiteks Mongooliast ja Namiibiast tükk maad tagapool ja ainult kaks kohta eespool Saudi Araabiast. See on tolerantsuse ja kaasatuse valdkond. Selles vallas on Eesti 66. kohal. Kindlasti ei ole vara hakata selles asjas tänapäeva liikuma.

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

EESTI ELU. Harjumaale Kiili valda maja ehitanud noore pere pikk kohtuvaidlus vee-ettevõttega hiiglasliku liitumistasu pärast päädis pärast vee kinnikeeramist Eestist lahkumisega.

Veeta jäetud perekond kolis Soome merike teder reporter

Meie lugu näitab, kui jõhkralt kohalikud valitsejad inimestega käituvad. Seetõttu noored ja aktiivsed inimesed lahkuvadki ning võtavad lapsedki kaasa. Tagasi tulla ei ole aga enam nii lihtne,» rääkis Natalja Loonurme.

Lugu ise algas juba 2004. aasta kevadel, kui Loonurmed ostsid endale Kiili valda kinnistu, millele plaaniti edaspidi kodu ehitada. Krunt osteti otse Maksimaa piirkonna arendajalt ja ostu-müügilepingus oli märgitud, et hind sisaldab kanalisatsiooni ja ühisveevärgi väljaehitamist. «Juulis 2006, kui maja ehitamist planeerisime, esitasime Kiili KVH OÜ-le vastavasisulise avalduse, Kiili KVH tegi kinnistul veetorustiku hüdraulilisi surveproove ning 21. juulil 2006 ühendati kinnistu veevärk ühisveevärgiga ning plommiti veemõõtja.»

Loonurme sõnul said nad sellest päevast alates vett tarbida.

Loonurmede kodu Kiilis.

Loonurme. «Kaua niiviisi vastu pead? Augustis sai mõõt täis.

Uurisime Helsingi koolide vastuvõtuaegu ja -tingimusi (vanem laps pidi 1. klassi minema) ja läksime.» Nüüd töötab mees põhjanaabrite juures ehitusel töödejuhatajana, naine on koolis õpetajaabi.

Kohtuskäik päädis aga alles kaks kuud tagasi ringkonnakohtu otsusega Loonurmede kasuks. Kohus jõudis järeldusele, et Natalja Loonurme ja Kiili KVH vahel on 2006. aastal sõlmitud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise leping liitumistasuga null eurot.

Inimesed käisid kohut «Kuna tollel hetkel ei olnud Maksimaa vee- ja kanalisatsioonitrassid veel arendajalt vastu võetud (hiljem, jaanuaris 2008 müüdi trassid Kiili KVHle ühe Eesti krooni eest), ei teinud Kiili KVH kinnistute omanikega kirjalikke lepinguid. Seda lubati teha siis, kui trassid on omanikku vahetanud,» selgitas naine.

Kui nad 2008. aasta juunis Kiili KVH-le esimese veetarbimisnäidu teatasid, öeldi firmast, et perel on liitumisleping sõlmimata ja liitumistasu – umbes 125 000 krooni – maksmata. «Üllatus oli suur. Uurisime naabrite olukorda ja saime teada, et kõigile Maksimaa kinnistute omanikele oli 2008. aasta märtsis postkasti, kellel see oli, poetatud Kiili KVH juhatuse esimehe Sergei Kivi allkirjaga kiri ettepanekuga sõlmida kirjalik liitumisleping, tasudes eelnevalt liitumistasu,» rääkis Loonurme.

Ta püüdis ettevõttelt teada saada, mille eest nii suurt raha küsitakse. Selgus, et tasu on arvutatud kogu piirkonna arenduskuludest lähtudes.

Toona vaidles põhjendamatu liitumistasu nõude üle veeettevõttega umbes poolsada Kiili valla peret. Juristi abiga koostati ühiselt kiri ja natukese aja pärast tuligi teade, et Kiili KVH nõukogu otsusega tehakse neile ettepanek «liituda 0 krooni eest». «Ülejäänud inimesed «liitusid» nii, kuis suutsid – kes

Tarbimise eelduseks on leping.

Kohtuotsuse määrus kohustab meid sõlmima nendega lepingu, aga nemad peavad ikkagi tulema ja selle sõlmima.

Kiili KVH juht Sergei Kivi

Teenust saab lepingu alusel

maksis kogu küsitava summa ära, mõnele pakkus Kiili KVH «allahindlust». Oli ka kohtu poole pöördujaid, küsiti abi õiguskantslerilt. Kuid kuna Kiili KVH harrastas veekraanide kinnikeeramist, ei jaksanud inimesed kaua vastu punnida, sest kõigil olid kohustused panga ees, lapsed jne.»

Muide, teiseski Kiili valla külas elavad inimesed on Kiili KVHga samasuguste asjaolude pärast kohut käinud. 2011. aasta kevadel andis ringkonnakohus selles vaidluses õiguse elanikele.

«Kuid vaatamata sellele pani Kiili KVH meie vee kinni 18. aprillil 2011. Nad teadsid väga häs-

ti, mida nad tegid, kuid uskusid, et üksikpere ei jaksa aastaid kohut käia,» arvas naine.

Loonurmed pakkusid veeettevõttele kompromissi: «Olime nõus maksma 25 000 Eesti krooni, et kohtuteed vältida. Kuid vastaspool vaid muigas meie ettepaneku peale.»

Nii tuligi perel anda kohtusse hagi.

Olukorra kiirele lahenemisele lootes püüdsid Loonurmed esialgu kodus veeta hakkama saada. «Tellisime välikäimla, joogivett saime naabritelt, sõime poest ostetud valmistoitu, pesu viisime Kiili pesumajja, ise käisime pesemas kas naabrite juures või basseinides,» muigas

Natalja Loonurme elab koos abikaasa ja kahe lapsega Soomes alates 2011. aastast.

Kiili KVH juhi Sergei Kivi sõnul on kunagisest suurest, pea kogu külaga peetavast veevaidlusest üles jäänudki vaid tüli selle perega ühe juriidilise nüansi tõttu. Nimelt käis vee-ettevõte aastaid tagasi Loonurmede telefonikõne peale maja juures üht toru plommimas ja tegi survestusakti. «See andiski perele edu ja nad kasutasid ära selle nüansi. Nad olid paremini haritud ja nägid ära, et ettevõte tegi eksisammu, ja pöörasid selle juriidilise vaidena enda kasuks.»

«Ilmselt eeldas kohalik ametkond heauskselt, et inimesed teevad pärast liitumislepingu ära, aga nad ei teinud seda.

Nii et ole ikka korralik ametnik ja ära tee mingeid tegusid enne, kui paberid korras,» nimetas Kivi saadud õppetundi.

Sergei Kivi sõnul andiski kohus õiguse inimestele, sest ettevõtet peetakse juriidiliselt targemaks kui inimest. «Ettevõte peaks teadma, mis järjekorras toimingud käivad, määrustega on see ette kirjutatud, aga inimene ei pruugi seda teada. Meil ei olnud mõtet edasi vaielda. Me tahtsime sellest vaidest lihtsalt vabaneda,» ütles Kivi.

Ringkonnakohtu otsuse jõustumisest on möödas kaks kuud, kuid Kiili KVHst ega Kiili vallast pole Loonurmed kippu ega kõppu kuulnud. Möödunud nädalal saatis pere mõlemale kohtuotsuse täitmise nõude. «Kui lähiajal keegi Kiili KVHst meiega ühendust ei võta, siis pöördume kohtutäituri poole,» ütles Loonurme.

«Soome läksime väga kindla veendumusega, et niipea kui vee tagasi saame, tuleme koju,» ütles naine. «Paratamatult kü-

fotod: erakogu

sime endalt, kas ikka tahame elada kohas, kus kohalik omavalitsus (Kiili KVH on Kiili vallale kuuluv ettevõte), kelle otseseks ülesandeks on inimeste heaolu eest seismine, lubab endale nii jõhkrat ja omakasupüüdlikku teadlikku seaduserikkumist, inimeste mõnitamist, kohtuotsuste ignoreerimist? Nii 2011. aastal, kui meile vesi ja kanalisatsioon kinni pandi, kui ka nüüd on võimul samad tegelased, nii vallavalitsuses kui Kiili KVH OÜs,» rääkis Loonurme.

Kivi sõnul on aga Loonurmedel vaja astuda nüüd veel vaid väike samm. «Teenuse tarbimise eelduseks on leping, meil peab olema kliendisuhe.

Kohtuotsuse määrus kohustab meid sõlmima nendega lepingu, aga nemad peavad ikkagi tulema ja selle sõlmima,» ütles Kivi.

Kivi kinnitas, et liitumistasu nad enam perekonnalt ei küsi, sest niimoodi otsustas kohus. «Minu teada elab pere Soomes, sest mees läks sinna tööle ning hiljem pere järele. Nüüd on pööratud oma elu Soomes sellega kokku, et siin muutus elu võimatuks. Tegelikult nad pole siin soovinudki elada, pole isegi avaldanud soovi teenuselepingut sõlmida,» imestas Kivi.

Pere esitas kahjunõude Kivi lisas, et perekond Loonurme on ettevõtte vastu esitanud kahjunõude, kuna probleemide tõttu Soome kolimine on ju toonud kaasa kulusid. Tema sõnul oli nõue umbes 13 000 eurot. Seda, kas ettevõte kavatseb kahjutasu Loonurmedele maksta, ei tahtnud Kivi kommenteerida: «Kui isikud pöörduvad kohtusse, siis meie läheme sinna oma argumentidega ja eks kohus otsustab, kas tuleb midagi kompenseerida.»

Loonurmet selline jutt imestama ei pannud. «Selline ongi Kiili KVH suhtumine klientidesse, kes muuhulgas ka väljamõistetud kohtukulud kõrgete veetariifide kaudu omast taskust maksavad.»

«Oma kolm aastat tühjana seisnud koju tagasitulekule mõtleme pidevalt, kuid lõplikku otsust on veel raske teha. Juristi abiga mõtleme, kuidas seda asja valutult õnneliku lõpuni viia. Kuid kui elu Kiili vallas tähendaks pidevat kohtuskäimist, peaksime pikemaks ajaks Soome jääma.»

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

Leedu valmis Rail Balticu harutee projektist eraldama Kui Rail Balticu osalised ei suuda 1. juuliks kokkuleppele jõuda, on Leedu valmis kaaluma ka Vilniuse-Kaunase harutee eraldiseisva projektina elluviimist, rääkis Leedu peaminister Algirdas Butkevičius (pildil) oma riigi parlamendi liikmetele. Ta lisas, et ametivõimud peaksid siis selle projekti jaoks koostama eraldi teostatavusuuringu ja selleks eraldi raha taotlema.

«Rail Baltic-2 elluviimine jätkuks ka uuel eelarveperioodil, kuid rahastuse võiks harutee jaoks hankida pärast 2020. aastat,» sõnas Butkevičius. Leedu soov liita Vilnius Rail Balticuga on takistanud projektiga edasiliikumist. BNS

OMX TALLINN

796,70 ▲ +0,43%

1000 800 600 V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

III 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

2,63 ▼ –15,16%

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 +0,85 Baltika 0,451 +2,00 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,800 +0,36 Järvevana 0,700 0 Merko Ehitus 7,720 0 Nordecon 0,980 0 Olympic Group 1,890 0 Premia Foods 0,650 0 Pro Kapital Grupp 2,600 -1,54 Silvano Fashion 1,870 +4,81 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,785 +1,27 Tln Kaubamaja 5,200 -0,38 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,460 0

22.04 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,475 -0,47 Hiina jüaan 8,618 +0,03 Jaapani jeen 141,690 +0,08 Kanada dollar 1,522 -0,23 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,262 -0,25 Poola zlott 4,191 -0,07 Rootsi kroon 9,093 -0,18 Rumeenia leu 4,467 +0,08 Šveitsi frank 1,221 +0,32 Suurbritannia nael 0,821 -0,46 Taani kroon 7,466 0 Tšehhi kroon 27,481 -0,08 Ungari forint 307,050 -0,22 USA dollar 1,382 -0,27 Venemaa rubla 49,387 -0,75

bns

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

GLOBAALNE ÄRI. Tippjuhte ja -spetsialiste oleks lihtsam Eestisse meelitada, kui tööjõumaksud oleksid väiksemad.

Idufirmasid pole mõtet kinni hoida kalev aasmäe reporter

P

õhjuseid, miks globaalsele turule orienteeritud kiire kasvuga idufirmad oma emaettevõtte või osa üksustest välismaale kolivad, on mitu. Näiteks on mujalt lihtsam kaasata investeeringuid, olulised on ka klientide, partnerite ja investorite lähedus, suhtlusvõrgustikud ning oskusteave.

Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous tehingute ja ettevõtete nõustamise valdkonna juhi Sven Pappi sõnul on tore, et Eesti idufirmadel on visiooni ja ambitsiooni ning nad ei ole kinni Eesti turu ja mõtteviisi tavapärases väiksuses. Samas lisas ta, et neil tuleks meeles pidada ka mõningaid muid aspekte.

«Kui Eesti idufirma asutab ennast tegutsema mingis muus riigis, siis ilmselt palkab ta olulise osa oma tööjõust just sellest riigist ehk Eesti inimeste tarvis just väga palju töökohti ei teki.

Kui idufirma tegutseb mingis muus riigis, siis võib eeldada, et ta maksab ka makse selles riigis. Ehk siis meie edukas idufirma ei panusta just väga palju sellesse, et maksta kinni meie järgmiste idufirmade loojate haridust,» leidis ta.

Tarkade kapitalistide kiht 80 riigis mobiilimakseteenuseid pakkuva Fortumo kaasasutaja ja tegevjuhi Rain Rannu sõnul on arusaam, et juriidilise peakontori tegemine välisriiki tähendab automaatselt seda, et firma maksud hakkavad järsku laekuma kuhugi mujale, aga müüt.

Kuna Eestis napib tootepõhiseid IT-ettevõtteid, valitseb kohalikul tööjõuturul ka vastava globaalse kogemusega inimeste põud.

«Kui ettevõtte töötajad on Eestis ja omanikud on Eesti maksuresidendid, siis laekub ka maksutulu Eestisse,» selgitas Rannu, Fortumo 70 töötajast rohkem kui 50 asuvad Eestis. Fortumo juhtimine, operatsioonid ja arendus asuvad Tartus ning müügikontorid Pekin-

gis, San Franciscos ja New Delhis.

Riiklikul tasandil idufirmade keskkonda koordineeriva Arengufondi juhi Tõnis Arro sõnul on lootus sellel, et Eestist alguse saanud idufirmad teevad rikkaks Eesti inimesi, kellest tekib «tarkade kapitalistide kiht». Nemad omakorda alustavad investoritena uusi ärisid uuesti Eestis.

«Skype’i asutajad said selle müügi järel korraga summa, mis oli võrdne ühe protsendiga tollasest SKTst. Suur osa sellest rahast tuli investeeringutena Eestisse tagasi,» tõi ta näite.

Rannu sõnul rakendub rahvusvahelisuse positiivne mõju kogemuste ja kohalikesse idufirmadesse tehtud investeeringute näol tavaliselt juba enne ettevõtte mahamüümist.

«Eestile on pea alati kasulikum ambitsioonikas kiiresti kasvav rahvusvaheline firma, millel on kümneprotsendiline seos Eestiga, kui vaid siin turul tegutsev «100% Eesti start-up», millel pole plaani meie pisikeselt koduturult kaugemale vaadata,» lisas ta.

Rannu hinnangul on kõige olulisem tegur idufirma asukoha valikul piisava hulga ettevõtte

jaoks vajalike inimeste kättesaadavus, seda eriti hilises faasis.

«See algab haridussüsteemist, aga kindlasti ka eelnevast kogemusest. Näiteks päris paljudele Eesti start-up’idele on väga palju abiks Skype’is töötamise kogemusega inimeste olemasolu, nagu ka Soome start-up’idele on kaasa aidanud Nokia kogemusega inimesed,» selgitas ta.

Idufirmade erisoovid Samuti Tartus tegutseva idufirma Zero Turnaround administratiivjuhi Riina Einbergi sõnul on eduka iduettevõtte pu-

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

lemusena. Seetõttu on paratamatult vajalik varem või hiljem sellise kompetentsi kaasamine mujalt,» selgitas Einberg, kelle sõnul kulub selleks veel aega, et Eestis tekiks kriitiline mass vastava kogemusega inimesi.

«Kuigi idufirmade loojaid tundub Eestis olevat, on kasvaval firmal järgmises faasis vaja kogenud juhti, kellel on varasemast sarnane praktiline kogemus ning isiklikud kontaktid investorite maailmas ja klientide seas,» nentis ka Papp.

Edasiliikumine pole patt

hul ühel või teisel hetkel globaalseks ettevõtteks muutumine paratamatu ja seda ei tohiks traagiliselt võtta.

«Traagiline on see, et välismaine kontor tuleb teha praegu tihti liiga vara. Selle asemel et tootearendusega tegelda, tuleb hulk aega kulutada välisfirma sisseseadmisega seonduva bürokraatia ja asjaajamise alla ning tihti napib selleks kogemust ja raha. See on veidi üle jõu käiv paljudele,» rääkis ta.

Selleks et peakontori või emaettevõtte liikumine toimuks võimalikult hiljem ja Ees-

tisse jääks rohkem töökohti, tuleks Einbergi sõnul lihtsustada välistöötajate perede toetamist, panna hariduses rohkem rõhku suhtlusoskuse kujundamisele, meeskonnatööle, esinemisjulgusele ja ettevõtlikkusele ning muuta kohalikku äriseadustikku idufirmadele sobivamaks. Seejuures on grupp idufirmade juhte ja Eesti investoreid esitanud ka vastavad ettepanekud.

«Negatiivse omakapitali seadustamine ning teistsuguse nõukogu-juhatus-struktuuri kujundamine on üks osa nendest muudatustest, mis muudaks idu-

firmade tegevust oluliselt lihtsamaks,» selgitas Einberg.

Rannu lisas, et ka töötajatele optsioonide ja eelisaktsiate väljastamine ning maksustamine on Eesti seadustes sageli keerulisemalt lahendatud, kui välismaisele riskikapitalistile harjumuspärane. Kuna Eestis napib tootepõhiseid IT-ettevõtteid, valitseb kohalikul tööjõuturul ka vastava globaalse kogemusega juhtide, spetsialistide ning müügi- ja turundusinimeste põud.

«See [kogemus] ei ole miski, mis tekib vaid ülikoolihariduse ja seminaride-konverentside tu-

Fortumo kaasasutaja ja tegevjuhi Rain Rannu sõnul tasub igal idufirmal endalt küsida, mida Eestist ära kolimine tegelikult juurde annab. foto: margus ansu

Einberg oli välismaiste tippjuhtide Eestisse meelitamise suhtes pigem skeptiline.

«Mitme start-up’i kogemusega müügi- või turundusdirektor paraku Eestisse ei koli – tema ja tema pere elu on mujal paigas, samuti kardab ta kaotada oma võrgustikku ja oma väärtust järgmise võimaliku tööandja jaoks,» nimetas Zero Turnaroundi administratiivjuht põhjuseid, miks kaasatakse välismaine tippkompetents välismaal.

Arro hinnangul tuleks panustada ka sellele, et Eesti ärikeskkonna atraktiivsus koos vastava turundusega peibutaks siia suure potentsiaaliga välismaiseid idufirmasid.

«Peaksime aktiivselt meelitama iduettevõtteid teistest maadest Eestisse, inkubaatoritesse, kiirenditesse, lihtsalt äri ajama ja oma firmat suureks kasvatama. Ning mitte liiga palju muretsema selle pärast, et nad järgmises faasis siit ära lähevad. Eesti võiks saada kuulsaks sellega, et siin on parim koht, kus äri alustada,» leidis Arengufondi juht.

EMT m-parkimisel piiratud valikud Ehkki mobiilne parkimine ega ka nutitelefoni kasutajatele mõeldud parkimisrakendused pole Eestis enam ammu midagi uut, ei saa EMT rakendusega pargi. ee endiselt korraga mitmes tsoonis parkimise eest tasuda.

Näiteks parkides oma auto ühte tsooni 24 tunniks ja soovides sama ööpäeva jooksul mõnes teises tsoonis lühikest aega parkida, tuleb esimene parkimine lõpetada, et saaks uut alustada.

Seega tuleb järgmisel päeval esimesse parklasse naastes parkimist uuesti alustada. Sama põhimõte kehtib ka SMSiga parkides.

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp kinnitas, et samaaegset parkimist eri tsoonides parkimisteenuse teenusloogika praegu kahjuks tõesti ei võimalda.

«Teenus toimib põhimõttel, et korraga saab maksustada üht numbrit ühe tehingu piires. Aga otsime võimalusi, muutmaks senist teenusloogikat paindlikumaks, ja loodetavasti realiseerub see lahendus, et 24 tunniks pargitud autot saab vahepeal parkida ka mujale, üsna varsti,» rääkis ta.

EMT välja töötatud mobiilse parkimise süsteemi kasutavad seejuures ka kõik teised mobiilioperaatorid.

Küll aga saab ühel ajal mitmes parkimistsoonis parkida Ühisteenuste parkimisrakendusega parkimine.ee, mis loodi veel enne pargi.ee-d. Ühisteenuste arenduse- ja tugiteenuste juht Aare Sepp märkis, et mitmes alas korraga saab paraku parkida vaid Ühisteenuste enda käitavates parklates ja linnaaladel. Erinevus tuleneb tema selgitusel sellest, et teiste alade puhul koostab rakendus SMSi ja saadab selle EMT-le ehk parkimine toimub EMT mobiilse parkimise süsteemi kaudu, Ühisteenuste enda alade või linnaalade puhul tuleb aga info otse Ühisteenustele ja SMSi ei koostata. Marina Lohk

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

RAUDNE LEEDI. Ametisolev riigipea Dalia Grybauskaitė ei jäta teistele kandidaatidele

Valgevene ei ole Ukraina ning siin ei ole võimalik midagi pea peale pöörata.

Valgevene ei kaldu oma praeguselt kursilt kõrvale, ütles president Aleksandr Lukašenka.

Biden hoiatas Venemaad Kiievit külastanud USA asepresident Joe Biden hoiatas, et kui Venemaa ei vii ära Ukraina piiri äärde koondatud vägesid ega lõpeta riigi idaosas separatistlike rahutuste õhutamist, läheb see Moskvale senisest veel kallimaks maksma ning tähendab Venemaa jaoks veel suuremat isolatsiooni. Biden teatas ka, et USA eraldab Ukraina valitsusele poliitiliste ja majandusreformide läbiviimiseks täiendavalt 50 miljonit dollarit (36 miljonit eurot). Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi kinnitusel on Moskva uuteks sanktsioonideks valmis.

«Olen kindel, et suudame nende mõju minimeerida,» ütles Medvedev, kes nimetas sanktsioone tupikteeks ja primitiivseks lähenemiseks. «Kui meie lääne partnerid valivad selle tee, ei ole meil valikut. Me saame oma ressurssidega hakkama ja lõpuks ka võidame,» lubas Medvedev. AFP/BNS

Ukraina alustas taas erioperatsiooni Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov andis eile korralduse taasalustada sõjalist operatsiooni Kremli-meelsete separatistide vastu, kui oli leitud kaks julmalt piinatud inimese surnukeha, neist üks oli varem panvangi võetud kohalik ametnik. «Ma nõuan terrorivastaste abinõude taas kasutusele võtmist, et kaitsta Ukraina idaosa elanikke terrorismi eest,» ütles Turtšõnov. AFP/BNS

121

surnukeha oli eilseks välja toodud Lõuna-Korea uppunud parvlaevalt.

Kohus mõistis Navalnõi süüdi Vene kohus mõistis opositsiooniliider Aleksei Navalnõi (pildil) eile süüdi linnaduuma liikme laimamises ning kohustas teda maksma suurt trahvi. Navalnõi leiti olevat süüdi linnaduuma liikme Aleksei Lissovenko nimetamises narkosõltlaseks, teatas juhtiv Kremli kriitik ise. Homme ootab Navalnõid uus kohtuprotsess, kus teda ootavad süüdistused kelmuses.

AFP/BNS

Rootsi tugevdab kaitset Rootsi koalitsioonierakonnad teatasid plaanist eraldada valimisvõidu korral rohkem raha riigikaitsele, suuremat rõhku on kavas panna allveelaevadele ja hävituslennukitele. Kui praegune koalitsioon jääb pärast septembrikuiseid valimisi võimule, võetakse sihiks suurendada kaitsekulutusi alates 2015. aastast viie miljardi Rootsi krooni (550 miljoni euro) võrra aastas.

Sel aastal on Rootsi kaitse-eelarve 47 miljardit krooni (üle 5,1 miljardi euro). Erilist rõhku pannakse riigikaitses Läänemerele ja Gotlandi saarele. Hävitajate Jas 39E hulka suurendatakse 60-lt 70-le ja allveelaevasid kolmelt viiele. The Local / AFP / BNS

Soome ja NATO suurendavad koostööd

Putin tahab Arktikas tõhusamat kaitset

Soome valmistub sõlmima lähemal ajal NATOga vastastikuse mõistmise memorandumit tehnilisest valmisolekust sõjalise abi vastuvõtmiseks ning laevade ja lennukite teenindamiseks. Soome kaitseministri Carl Haglundi kinnitusel ei tähenda see aga sammu alliansiga liitumise suunas. YLE/BNS

«Siia on koondunud pea kõik rahvusliku julgeoleku aspektid,» ütles Vene president Vladimir Putin. «Nafta- ja gaasimaardlad, terminalid, torujuhtmed peavad olema kindlalt kaitstud terroristide ja muude võimalike ohtude eest,» lisas ta, kutsudes tõhustama Venemaa piiride kaitset Arktikas. Interfax/BNS

Leedus seisavad ees igavad eglĖ digrytĖ Vilnius

L

eedus toimuvad 11. mail presidendivalimised, mis on ühed taasiseseisvumisaja igavamad. On vähe leedulasi, kes usuvad, et riigi liidrina ei jätka praegune president, alates ametisse astumisest 2009. aastal poliitikute populaarsustabeleid juhtinud Dalia Grybauskaitė.

Ainus intriig seisneb selles, kas uue riigipea väljaselgitamiseks läheb vaja ka teist valimisvooru, ja kui jah, siis kes lõppvoorus kandideerivad. Teise hääletusvooru toimumine sõltub 11. mai esimese hääletusvooru tulemustest. Kui ükski kandidaat ei kogu vähemalt 50 protsenti häältest, tuleb Leedu seaduste järgi korraldada kahe nädala pärast teine voor. Kui see juhtub, toimuks teine valimisvoor koos Euroopa Parlamendi valimistega 25. mail.

Kui aga vähemalt pool 2,6 miljonist valijast tuleb valima ja vähemalt iga teine neist teeb valimissedelil linnukese Grybauskaitė nime taha, kordab ametisolev president oma valimisedu. 2009. aastal, majandussurutise päevil, käisid leedulased entusiastlikult valimas ja aitasid toonasel Euroopa Komisjoni eelarvevolinikul Grybauskaitėl saada ühe valimisvooruga Leedu esimeseks naispresidendiks.

Grybauskaitė kogus 69 protsenti kõigist häältest, selgelt rohkem kui ükski teine tema kuuest vastaskandidaadist.

58-aastast Grybauskaitėt on nimetatud ka võimalikuks kandidaadiks Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Räägiti, et kui ta poleks teatanud soovist kandideerida teiseks ametiajaks, oleks selge, et ta sihib kohta Euroopas. Siiski võivad liikmesriigid esitada Grybauskaitė Euroopa Komisjoni presidendi või Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja kandidaadiks ka siis, kui ta valitakse tagasi Leedu presidendiks.

Segadus Paksase ümber Sotsiaaldemokraatide juht, peaminister Algirdas Butkevičius, kes 2009. aasta presidendivalimistel sai Grybauskaitė järel ligi 12 protsenti häältest, võiks olla praeguse riigipea suurim rivaal. Kuid Butkevičius otsustas sel korral Grybauskaitė kõrval mitte kandideerida ja seetõttu pole ametisoleval riigipeal tõsiseid vastaseid.

Grybauskaitė järel populaarsustabelites teist kohta hoidva Butkevičiuse asemel otsustasid sotsiaaldemokraadid sõnakehva ja märksa vähem populaarse Euroopa Parlamendi saadiku Zigmantas Balčytise kasuks.

Hoolimata suurt tähelepanu pälvinud ja palju kommenteeritud valimiskampaaniast, jääb Balčytis enamikus arvamusuuringutes Grybauskaitėst kaugele maha. Ametisoleva riigipea poolt hääletaks umbes 40–50 protsenti, Balčytise poolt aga vaid kümme protsenti küsitletutest.

Mõnda aega oli Balčytis populaarsuselt kolmas kandidaat, kuna teda edestas Leedu valitsusliitu kuuluva erakonna Kord ja Õiglus Euroopa Parlamendi saadikust liider Rolandas Paksas. Paksas oli Leedu president aastatel 2003–2004, kuid ametis olles said talle osaks süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis tema valimiskampaaniat toetanud lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.

2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist.

Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, on sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.

Alternatiive pole Paksase hinnangul on presidendiks kandideerimise keeld aga vastuolus põhiseaduse õigusriikluse põhimõttega ning ta püüdiski tänavustel valimistel end kandidaadina üles seada.

Märtsis leidis aga Leedu põhiseaduskohus, et säte, mis keelab ametivannet rikkunud ja tagandatud isikutel presidendiks kandideerida, pole põhiseadusega vastuolus. See tähendas, et Paksast kandidaadiks ei registreeritud. Siiski on Paksas presidendivalimisi silmas pidades oluline tegelane, sest ta võib mõjutada oma valijaskonda hääletama ühe või teise kandidaadi poolt.

Kokku kandideerib valimistel seitse kandidaati, kes suutsid tasuda 11 500 liti (3330 euro) suuruse kautsjoni ja koguda oma kandidatuuri toetuseks 20 000 allkirja. Valitsusliitu kuuluvat Tööparteid esindaval Leedu parlamendi saadikul Artūras Paulauskasel, kellest sai Paksase tagandamise järel parlamendispiikrina presidendi kohusetäitja, on samuti head võimalused lõppvooru jõuda.

Brüsselis tuntud endist eelarvevolinikku Dalia Grybauskaitėt on seostatud ka Euroopa Liidu

Leedu meedias arutletakse rohkem Ukraina presidendikandidaatide üle, mitte ei räägita neist, kes osalevad kodustel valimistel.

Teiste seas kandideerivad presidendiks ka Vilniuse linnapea Artūras Zuokas ja Ignalina meer Bronis Ropė. Neist esimene on tuntud mitmesuguste ettevõtmiste ja kampaaniatega, mida küll avalikkuses alati heaks pole kiidetud. Näiteks pani Zuokas pealinnas tööle tasuta rattarendi, kuid enamik 500 rattast varastati otsekohe. Mõne aasta eest pälvis Zuokas rahvusvahelist tähelepanu, kui sõitis sõjaväe soomukiga üle valesti pargitud auto ning video sellest riputati videokeskkonda Youtube.

Peale nende kandideerib riigipeaks veel üks Euroopa Parlamendi saadik, poola vähemuse liider Valdemar Tomaševski, kes kandideeris ka 2009. aastal, kui kogus umbes viis prot-

senti häältest ja tuli neljandaks.

Tomaševski on eelkõige tuntud oma kriitiliste seisukohavõttudega, milles ta arvustab Leedu poliitikat poola vähemuse suhtes. Samuti riigipeaks pürgiv Leedu parlamendisaadik Naglis Puteikis on lubanud aga muuta valimissüsteemi ning laiali saata põhiseaduskohtu, mõlemad otsused nõuaksid siiski referendumit. Samuti sooviks Puteikis edasi lükata euro kasutuselevõtu, mida loodetakse teha 2015. aasta jaanuaris.

Leedu nädalakirja Veidas hinnangul pakuvad valimiskampaaniad, mis lääneriikides algavad sageli juba aasta või

kaks enne valimisi, tihti pinget, sündmusi ja süüdistusi, mis on aines heaks põnevusfilmiks, kuid film Leedu kampaaniast oleks Veidase hinnangul rohkem kui igav. Väljaandes märgitakse, et Leedu meedias arutletakse rohkem Ukraina presidendikandidaatide üle, mitte ei räägita neist, kes osalevad kodustel valimistel.

Kandidaadid on rääkinud vähe oma valimisprogrammidest ja avalikud valimisdebatid on olnud ebatavaliselt igavad. Poliitikaanalüütik Bernaras Ivanovas põhjendab seda sellega, et inimesed ei vali valimisprogrammide, vaid isikute

Presidendi lesk, pensionär ja mees, Leedu presidendiks ei soovinud kandideerida mitte üksnes tuntud poliitikud, vaid ka näiteks endine ajakirjanik, kunagise presidendi lesk, kirjastaja, autojuht, 79-aastane pensionär Vilniusest ning mees, kes avalikult ülistab Nõukogude Liitu. Kokku soovis riigipeaks pürgida 19 isikut, kuid 12 neist said õiguse asuda koguma toetusallkirju, mis on vajalikud riigi-

peaks kandideerimiseks.

Lõpuks registreeriti neist kandidaatideks vaid seitse, ülejäänud ei suutnud vajalikku 20 000 toetusallkirja kokku saada.

Kõige vastuolulisem presidendiks pürginu oli ärinaine Kristina Brazauskienė, kelle abikaasa Algirdas Brazauskas oli aastatel 1992–1997 taasiseseisvunud Leedu esimene president. Mõne aasta eest vali-

ti 65-aastane Brazauskienė küll Vilniuse linnavolikokku, kuid tal ei õnnestunud pääseda parlamenti. Brazauskienė, kellel lubati Brazauskase surma järel elada edasi Vilniuse prestiižses eeslinnas asuvas presidendi residentsis, juhib praegu 2012. aastal asutatud Demokraatlikku Töö- ja Ühtsusparteid, mis on Leedu poliitikas aga üsna marginaalne jõud.

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

võimalust.

presidendivalimised

Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė kandideerib uuesti Euroopa Parlamenti. foto: evelyn kaldoja

Leedu kaotab europarlamendis kohti evelyn kaldoja Strasbourg– Tallinn

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

kõrgete ametikohtadega.

foto: afp/scanpix

vahel. Tema sõnul on valijate jaoks lõpuks määrav emotsionaalne suhe kandidaatidega ja PR-kampaania. Samuti märgib Ivanovas, et Leedu presidendi peamine tööülesanne on juhtida riigi välispoliitikat, inimesi huvitavad aga rohkem siseprobleemid.

Teine analüütik Mindaugas Jurkynas lisab, et enamik kandidaatidest ei mõtle tegelikult presidendikohast, vaid hoopis oma positsiooni tugevdamisest eelseisvatel Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel.

Tema kolleegi Lauras Bielinise sõnul on presiden-

divalimistel osalevatest kandidaatidest vaid mõni üksik, kes soovib ellu viia enda või oma erakonna ambitsioone.

Enamik kandidaatidest mõtleb Bielinise sõnul tulevikule, näiteks võimalikule osalemisele parlamendivalimistel, või tahab end lihtsalt avalikkuse ees näidata.

Grybauskaitėt, kes ei esinda ühegi erakonna huve ja kandideerib sõltumatu kandidaadina, ei oota ees kerge valimisvõit, usub aga Bielinis. «Ei ole lihtne ülesanne võita esimeses voorus,» ütleb Bielinis ja lisab: «Siiski ei näe ma tema asemel ühtegi alternatiivi.»

kes rääkis Jumalaga Kõige enam naerdi aga 52-aastase töötu Alfredas Aliukevičiuse kandidatuuri üle. Tema kandidatuuri esitas 33-aastane põhikooliharidusega Mindaugas Filipavičius, kes väitis, et talle ilmutas end Jumal, kes palus tal saada presidendiks. Kuna Filipavičius on riigipea ameti jaoks liiga noor, leidis ta selle jaoks

Aliukevičiuse. Filipavičius pidas Aliukevičiust ametisse sobivaks, märkides, et saab valitseda läbi tema, kuna viimasel puudub igasugune oskus ja võimekus riigipeana töötada.

Nende seas, kes ei kogunud piisavalt toetusallkirju, oli ka tuntud ärimees Vladas Lašas, kes laseb oma ettevõt-

te UPS Lietuva töötajatel endale ise palka määrata. Kõneainet pakkus ka Linas Balsys Leedu roheliste erakonnast. Nimelt on Balsys varem töötanud Brüsselis Leedu televisiooni korrespondendina ja Dalia Grybauskaitė pressiesindajana, hiljem valiti ta aga Leedu parlamenti.

Eglė Digrytė

L

eedust sel korral Euroopa Parlamenti kandideerivate poliitikute seast torkab kõige enam silma praegugi eurosaadiku tööd tegev sotsiaaldemokraat Zigmantas Balčytis. Samal ajal europarlamenti pürgimisega konkureerib ta ka praeguse presidendi Dalia Grybauskaitėga riigipea kohale.

Peale kahtedel valimistel kandideerimise on Leedu meedias Balčytise kohta viimasel ajal väidetud ka seda, et tema parteikaaslase Algirdas Butkevičiuse juhitav valitsus nimetab ta Euroopa Komisjoni järgmiseks nende riigi eurovolinikuks.

Internetiportaali Lithuania Tribune andmeil on Balčytis presidendivalimistel isegi liider, kui küsimus on rahas – tema kampaania toetuseks on annetatud 945 000 litti (273 690 eurot). Arvatavaks võitjaks peetavale Dalia Grybauskaitėle, keda lisaks konservatiividele ja liberaalidele toetab ka osa sotsiaaldemokraate, on samas annetatud 150 000 litti (43 443 eurot).

Lõpetavasse europarlamendi koosseisu 25-aastaselt ehk ühe noorema liikmena pääsenud konservatiivse Isamaaliidu saadik Radvilė MorkūnaitėMikulėnienė tunnistab, et tema arvates annab Balčytise topeltkampaania sotsidele mõningase eelise, sest sellega on kogu tema partei nähtavam.

Samas ei ennustata Leedu poolt praegu kõige suurema saa-

dikute arvu ehk nelja inimesega esindatud Isamaaliidule langust sugugi mitte Balčytise pärast. Sotsiaaldemokraadid eesotsas peaminister Butkevičiusega lihtsalt ongi lõunapoolseima Balti riigi populaarseim erakond, ka poolteist aastat pärast võimuletulekut.

Morkūnaitė hinnangul saab Isamaaliidu kampaania tänavu olema võrreldes eelmise korraga kaunis tagasihoidlik. «Nüüd on meil mõned välireklaamid, lendlehed. Aga ma ei usu, et meil tuleb üldse tele- või raadioreklaame, sest need on tõesti väga kallid,» märkis ta. Kampaania põhisõnum on seotud Ukraina sündmuste ja julgeolekuga – sellega, et NATO ja ELi liikmesus ongi Leedule parim julgeolekugarantii.

Rohkem kui sotsid paistab Morkūnaitėle muret valmistavat hoopiski teatud ringkondades leviv euroskeptilisus. «Leedu euroskeptilisus pole selline nagu Suurbritannias, vaid pigem näiteks pereküsimustes – väidetakse, et EL tahab Leedule peale suruda samasooliste abielud,» kirjeldab ta. «Samad inimesed ütlevad ka, et Vladimir Putin Venemaal kaitseb kristlikke väärtusi.»

Leedu on üks nendest riikidest, kes koos europarlamendi kohtade arvu kärpimisega mandaate kaotab. Kui praeguses 766-liikmelises koosseisus on neil 12 saadikut, siis järgmisesse – 751 liikmega – Euroopa Parlamenti saab Leedu 11 esindajat.

Prognoosi «PollWatch2014» kohaselt võiks Leedu Brüsselisse saada kaks konservatiivi, neli sotsiaaldemokraati, kaks liberaali ja kolm kergelt paremtsentrist äärmuslikuma poole jäävasse Euroopa Vabade Demokraatide fraktsiooni kuuluvat saadikut. Viimatimainitud parteiperes on Leedu tagandatud presidendi Rolandas Paksase juhitav Korra ja Õigluse Partei.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Riik suunab ettevõtjaid oma tegevust varjama, kirjutab ettevõtja Kaur Kivirähk. Ta leiab, et uued sotsiaaltagatiste reeglid on väikeettevõtjate suhtes äärmiselt diskrimineerivad. Üksikute petturite pattude pärast ei tohi nuhelda kõiki ettevõtlikke inimesi.

Vanaemad – juhatuse liikmed

T

änavu 1. mail hakkavad kehtima märtsi lõpus riigikogus vastu võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatused. Enamik muudatusi on kosmeetilised, aga üks neist – nr 5 – äärmiselt diskrimineeriv kõigile väikeettevõtjatele. On kummastav, et kui meie riik toob sõnades pidevalt välja, kui oluline on väikeettevõtlus riigi arengus, siis seadustega tõmmatakse neilt vaip alt.

Muudatuse sisu on äärmiselt lihtne: isik, kes on mõne äriühingu juhatuses (B-kaardi peal), ei saa enam ennast töötuna arvele võtta hoolimata sellest, kas ta oma töö eest tasu saab või mitte. Kuigi inimesel sissetulekut pole, ei maksa riik talle 1. maist enam hüvitist pelgalt sellepärast, et ta on olnud ettevõtlik inimene ja julgenud alustada ettevõtlusega. Ma saan aru, et muudatuse tingis see, et mingi marginaalne osa ettevõtjatest kasutab praegust olukorda ära, olles riigi silmis töötud ja võttes samal ajal oma ettevõttest välja ettevõtluse tulu. Kuid kas on õige mõne maksupetturi pärast jätta kõik väikeettevõtjad ilma riigi garantiist saada töö kaotuse korral kompensatsiooni? Pigem peaks tõhustama järelevalvet, et sellised ebaausad ettevõtjad tabada.

Väga suur osa väike- ja mikroettevõtjatest maksab endale ettevõttest palka, kuid mitte juhatuse liikme töö eest, vaid reaalse tulutoova töö eest. Näiteks juhatuse liikmeks oleval konsultandil on tööleping, mille alusel pakub ta oma ettevõttest klientidele konsultatsiooni. Kui

ettevõttes töötab üks-kaks inimest, on põhjendatud juhatuse liikme töö eest tasu mitte maksta, sest sisuliselt tal juhtimise tööd teha ei ole vaja. Väikeses ettevõttes on vaja teha väärtust loovat tööd ja loogiline on, et selle töö tegemiseks on sõlmitud tööleping, mitte juhatuse liikme leping. Töölepinguseaduse järgi tuleb maksta peale sotsiaalmaksu ka töötuskindlustusmaksu, mis peaks töö kaotuse korral tagama riigi toetuse uue töö otsimise ajaks.

K

ui siiani on väikeettevõtja teadnud, et kui ta peaks näiteks majanduslanguse tõttu kaotama sissetuleku, aga on olnud tööl töölepingu alusel, on tal võimalus ennast koondada ja otsida uut tööd. Nüüd tal seda võimalust pole. Hoolimata sellest, et ettevõttel enam käivet ega sissetulekut ei ole ning heal ajal maksis ta korrektselt töötuskindlustuse makset, mingit kindlustust ta riigilt ei saa, sest ta lihtsalt kuulub oma ettevõtte juhatusse.

Sisuliselt oleks see sama olukord, kui riik otsustaks, et kindlustusfirmad ei pea maksma õnnetuse korral BMW omanikele liikluskindlustuse hüvitust, põhjendades seda sellega, et nende autodega juhtub Eestis kõige rohkem liiklusõnnetusi ja kõige rohkem on kindlustuspettuseid, samuti on igal inimesel vaba valik, kas osta BMW või mitte. Ma usun, et igaüks saab aru sellise seaduse ebaõiglusest. Sisuliselt karistatakse gruppi inimesi lihtsalt selle alusel, et nende hulgas võib olla mõni pahatahtlik inimene.

Kui oma ettevõttest palka saav ettevõtja saab nüüd ise otsustada, kas vormistada oma tööleping üm-

ber teenistuslepinguks ja loobuda mõttetust töötuskindlustuse maksest, siis väikeettevõtja, kes töötab kuskil ettevõttes palgatöötajana, seda otsust teha ei saa. Näitena võib tuua hüpoteetilise olukorra, kus mõnes ettevõttes töölepingu alusel töötav ettevõtlik inimene (palk on näiteks 1000 eurot bruto kuus) soovib hooajaliselt oma aiasaadusi – õunu, marju jms – laatadel müüa. Tegevuse paremaks korraldamiseks on ettevõtlik isik registreerinud osaühingu. Arvestades, et ta on iga päev hõivatud palgatööga, palkab ta tööettevõtu lepingu alusel tooteid müüma oma pensionärist ema. Sellise hooajaliselt tegutseva hobiettevõtte käive on suurusjärgus 1000–2000 eurot aastas, kasumit tõenäoliselt pole või jääb saja euro kanti.

Eraettevõtlusega alustajatele antakse signaal, et nemad pole riigi jaoks olulised, ja kes juba ettevõtluses on, võiksid oma seost sellega varjata.

Kui nüüd see meie ettevõtja oma töökohast koondatakse, ei saa ta ennast töötukassas töötuna arvele võtta, sest kuulub äriühingu juhtorganisse, mille aastakäive on väiksem kui tema kahe kuu brutotöötasu. Ta ei saa juhatuse liikmeks olemise eest mingeid hüvitisi ega juhatuse liikme tasu, kuid sellest hoolimata vaatab riik teda kui töötavat inimest. Hoolimata sellest, et see ettevõtlik inimene on aastaid maksnud riigile töötuskindlustuse makseid ja oma ema palga pealt makse,

ei saa tema reaalse kindlustusjuhtumi ehk töötuks jäämise korral riigilt vastu ettenähtud hüvitist.

Mida siis peaks selline sissetuleku kaotanud väikeettevõtja tegema? Likvideerida tal oma ettevõtet ei tasu, sest see võtab aega umbes kuus kuud ning kogu selle aja on ta ikkagi juhatuse liige ja hoolimata sissetuleku puudumisest ta riigilt mingit toetust ei saa. Seega on tal hüvitise saamiseks vaja leida mõni variisik, kes kirjutatakse enda asemel ettevõtte juhatusse, või siis osta teenust neilt, kes korraldavad ettevõtete pankrotte ja likvideerimist.

S

ellisele tegevusele suunamine ei tule aga kuidagi riigile ja ettevõtluse läbipaistvusele kasuks. Siiani on enamik väikeettevõtluses tegutsejatest ise ka juhatuse liikmed. Tulevikus võib see aga muutuda, et mitte kaotada oma sotsiaalseid garantiisid.

See võib tähendada, et meil tekib lähiajal palju vanaemadest juhatuseliikmeid, kes tegelikult sisuliselt seda firmat ei juhi. Ehk kokkuvõttes saavutab riik selle seaduse muutmisega hoopis vastupidise tulemuse, kui sooviti. Eraettevõtlusega alustajatele antakse signaal, et nemad pole riigi jaoks olulised, ja kes juba ettevõtluses on, võiksid oma seost sellega varjata. Ettevõtlus on nagu mingi hirmus haigus, mida peaks varjama.

Need, kes tahavad riigile mitte makse maksta, saavad seda aga edasi teha, muidugi veelgi varjatumalt kui seni. Need, kes siiani korrektselt oma väikest ettevõtet on arendanud, suunatakse oma seost ettevõttega varjama. Mis on siin pildil valesti?

«Vene sõjavägi», mitte «Vene-meelsed jõud»

U

krainas jätkuvad pinged Venemaa agressiooni tõttu minu kodumaa territooriumil. Venemaa ütleb, et pole Ukraina idaosa sündmustega seotud. Samal ajal on hulk tõendeid, et Venemaa eriüksused ja salateenistused sekkuvad selles Ukraina piirkonnas jätkuvatesse separatistlikesse sündmustesse.

Pärast Krimmi anschluss’i alustas Kreml oma Ukraina-vastase sõja teist etappi. Nad alustasid riigi idaosas varjatud operatsioone. Nad kasutavad sama tegevusmustrit nagu Krimmis. Kõigepealt elukutseliste sõjaväelaste ja palgasõdurite saatmine Ukraina territooriumile. Teiseks kohalike äärmuslaste ja kriminaalide kinnimaksmine, et nad etendaksid Vene-meelseid jõude.

Kolmandaks püüe näidata, nagu tekiksid segadused altpoolt. Kuid asi ei näe üldse sedamoodi välja. Erinevalt detsembri-veebruarikuisest Euromaidanist Kiievis pole tegu kohaliku ülestõusuga, vaid täiemahulise Ukraina-vastase agressiooniga väljastpoolt.

viktor krõžanivski Ukraina suursaadik Eestis

Selle kohta, et kohale on saadetud erioperatsioonide rühmad, on olemas paikapidavad tõendid. Tegu ei ole ukrainlastega. Need on professionaalsed Vene palgasõdurid, kes arendavad Ukraina pinnal sõjategevust. Mõned nende nägudest on tuntud ära juba Krimmist. Mõned näod on tuttavad 2008. aastat Gruusiast. Vene kodakondsusega sabotööre on kinni peetud üle kogu riigi. Need ja teised asjaolud, sh kinnipüütud raadiokõnelused kinnitavad: tegemist on välismaalaste, sissetungijatega.

Ukraina avaldab vastupanu. Me ei saa lubada, et Venemaa poolt varustatud, Venemaa poolt kinnimakstud ja Venemaalt saadetud erioperatsioonide üksused levitaksid Ukraina rahva seas hirmu. Ida-Ukraina elanikud on ära hirmutatud rohelises mundris võõrastest, kes hävitavad nende igapäevaelu. Nende peatamine ja oma rahva kaitsmine on Ukraina valitsuse otsene ülesanne. Ja selles on tal õigus oodata ülemaailmset toetust.

Venemaa arvab, et on leidnud lollikindla sõjapidamise viisi – mit-

te kutsuda asju nende õigete nimedega ja tõde kindlalt eitada. Kuid vale on vale ja agressioon on agressioon – ükskõik, kuidas Venemaa seda ka ei nimetaks ja kui palju tolmu Vene propagandamasin üles ei keerutaks. Maailmal tuleb seda näha. Tõendeid sellest leidub kõikjal.

13. aprillil kutsus Venemaa kokku ÜRO Julgeolekunõukogu istungi, et «väljendada rahutust» olukorra üle, mille nad olid tegelikult ise loonud. Tähelepanuväärselt ei kutsunud nad mingeid julgeolekunõukogu istungeid kokku siis, kui Tšetšeenias tapeti tuhandeid inimesi. Ent seekord väidavad nad, et on «mures». Kui nad seda tõepoolest on, saaks probleemi lahendada kolme lihtsa sammuga. 1. Lõpetada kõik see, millega Venemaa on tegelenud Ukrainas kaks viimast kuud.

2. Alustada otsekohe kokkuleppeni jõudmise protsess. 3. Naasta rahvusvahelise õigusega kindlaksmääratud piiride juurde.

Sellele lisaks tuleb märkida, et 17. aprillil Genfis välisministrite tasemel toimunud Ukraina, Euroopa Liidu, USA ja Venemaa neljapool-

setel läbirääkimistel Ukraina olukorra kohta lepiti kokku esialgsetes konkreetsetes sammudes, et vähendada pingeid ja taastada kõigi kodanike julgeolek. Täpsemalt lepiti kokku selles, et kõik ebaseaduslikult hõivatud avalikud kohad Ukraina linnades ja asulates tuleb vabastada.

Kahjuks ei täida Vene Föderatsioon, erinevalt Ukrainast, oma Genfis antud lubadusi ning annab kõikvõimalikku toetust Ida-Ukraina separatistidele ning jätkab meie riigi territooriumil oma eriüksuste hoidmist.

Just nüüd on eriti oluline, et Euroopa Liit ja USA rakendaksid tõhusamaid meetmeid Vene Föderatsiooni vastu, eesmärgiga peatada Ukraina olukorra edasine destabiliseerimine. Meie eesmärk on vabastada minu kodumaa pind Venemaa okupatsioonist ja tagada suveräänsus kogu Ukraina territooriumil, sealhulgas Krimmis. Me arvestame jätkuvalt toetusega Ukraina territoriaalse terviklikkuse garanteerinud riikide – USA ja Ühendkuningriigi poolt, samuti Euroopa Liidu toetusega.

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Mis on tegelikult kaalul Euroopa Parlamendi valimistel? euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

Eurovalimistel pole keskset küsimust – igal valijal tuleb see endale ise välja mõelda, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

K

uigi kaks meie kolmest näidisvalijast ei vali 25. mail endale esindajat Euroopa Parlamenti, ei ole nad siin siiski päris juhuslikult. Nende ülesandeks on näitlikustada seda, mis on kaalul üldisemas plaanis. Klassikaliselt kujutavad parlamendivalimised valijale katset leida vastus küsimusele, mida talle pole esitatud. Sest ei valita ju – hästi järele mõeldes – programmide ega otsuste vahel, vaid antakse hääl inimesele, kes midagi lubab või kellelt (või kellest) midagi oodatakse.

Valimised on väga tömp ühiskondlike valikute tegemise instrument – seda tömbim, mida arenenum on debatt ja keerulisemad valikud. Muidugi, mõnikord on valikud nii lihtsad, et valimisi polegi vaja.

Nii võitis Suurbritannias 1935. aastal valimised tooride partei Stanley Baldwini juhtimisel, kellest sai peaminister. Baldwin läks 1937 poliitikast erru ja asendati Neville Chamberlainiga. Chamberlain otsis Sak-

E

uroopa Parlamendi valimised on ilmselt keerulisim valimissituatsioon, millega Eesti valijal on võimalik silmitsi seista.

Tegemist ei ole üheski mõttes klassikalise olukorraga. Kuus inimest valitakse ära ja saadetakse Euroopasse igal juhul, hoolimata sellest, mida nad lubavad. Eesti valijalt küsitakse vastust küsimusele, mis tal tuleb endale ise välja mõelda. Kui klassikaliselt tähendavad valimised võimu delegeerimist (valitakse «saadik»), siis Euroopa Parlamenti delegeerib Eesti valija vähem reaalset võimu kui Tallinna linnavalitsusele ning saadikul omakorda on vähem võimu kui opositsioonisaadikul Tallinnas.

Peatugem korraks mõttel, et Eesti saadab Brüsselisse saadikuid kolmandat korda. Kes teab ühtegi väärt tegu, mis ilma ühe tubli Eesti saadikuta jäänuks seal tegemata?

Kas meil on ükski saadik, kes uhkusega kirjutaks oma poliitilisele hauakivile «Olin Brüsselis, saavutasin!»? See on suuresti põhjus, miks Eesti kandidaadid räägivad palju sellest, kui tähtis on Euroopa, ja vähe sellest, mida üks europarlamendi saadik tegelikult viie aastaga korda saab saata. Sest kui poliitikudki oma rõhuvas enamuses ei loe Lissaboni lepet (ning sellest aru saada pole lihtne), siis kuidas saab valijalt oodata ratsionaalset valikut kandidaatide vahel, kellest enamik kogemuse puudumisel isegi täpselt ei tea, millised on Euroopa esinduskogu võimupiirid ja millised on nende realistlikud võimalused oma saadikuina kuuldavaks teha?

Paar konstruktiivsemat näpunäidet valijale.

Kas meil on ükski saadik, kes uhkusega kirjutaks oma poliitilisele hauakivile «Olin Brüsselis, saavutasin!»?

Kelle köis?

LUGEJATE KIRJAD

samaaga rahu, ei suutnud aga sõda vältida ning taandus 10. mail 1940.

Tema tagasiastumise põhjuseks oli vähem Norra kaotamine sakslastele ja enam tõsiasi, et tal oli küll parlamendienamus, aga puudus opositsiooniliste Tööpartei ja liberaalide toetus – mis oli vajalik rahvusliku ühtsuse koalitsiooni moodustamiseks sõjatingimustes. Edasine on ajalugu Winston Churchilli tähe all. 1940. aasta korralised valimised jäid ära, aga seda demokraatlikumalt, kui on toimunud paljud valimised kogu maailmas.

Kõige kurvemad on õnnetused, mis lõpevad inimese surmaga. Enamikul juhtudel järgneb arutelu – kas toimunut oleks saanud vältida. Kui ei, siis tavaliselt juurdlust ei alustatagi. Kui jah, siis mida seesuguste õnnestuste vältimiseks otsekohe ette võtta. Raasikul kokku põrganud auto ja reisirongi puhul on olukord kahetine. Kui Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann oleks läinud aasta sügisel juhtunud õnnetusse suhtunud täie vastutustundega, poleks viimast õnnetust ehk juhtunud. Tõsi – sõna «poleks» oleks kõige õigem asendada sõnaga «võib-olla». Sest mullust õnnetust kommenteerides ütles Asmann, et tehtud analüüsi alusel võiks Raasikule tõkkepuu panna. Kuna lubadus oli antud kahtlevas kõneviisis, siis pole ka ime, et alles möödunud kuul alustati projekteerimist ja augustis peaks töö valmis saama. Kunagi öeldi – kolhoosi köis, las lohiseb. Hakka või uskuma, et Raasikule ra-

jatav tõkkepuu on esimene Eesti raudteel. Vastasel korral poleks hoovõtt mullusest õnnetusest projekteerimise alguseni võtnud nii palju aega. Raudtee juhatusel on vastus olemas. Läinud aastal sõideti puruks 74 tõkkepuud. Aga ikkagi – «oleks» jääb õhku. Ja veel midagi, mis sunnib küsima, kas nendel uutel ja moodsatel rongidel aknad kuidagi kergesti kildudeks ei purune? arne kuusmann

Elust kaugel Huvitav ja lõputult kurb, et ka teadlased ei oska maaelu arenguks muud välja pakkuda, kui valdade liitmist (tühjad koolid ühte, üks saab täis, mujale jääb tühjus). Ülaltpoolt tuleb alustada. Kui väheneb rahvaarv, peab vähenema riigikogulaste arv. Nad pole võimelised isegi saalis istuma. Neli päeva nädalas tööl, kolm kuud puhkust. Seadustes esineb praaki. Tegelikust elust kauged. Näiteks: miks on 70-80 aastat vanadel inimestel

ajakirjanik

Esiteks: ärge minge hääletama, kui te ei tea, millised on kolm suurimat fraktsiooni praeguses (ja ilmselt järgmises) europarlamendis ning kes on nende juhid. Muidugi, see probleem on lihtsalt lahendatav, siinkohal ka otsingumootorita – fraktsioonid on suuruse järjekorras ja koos liidritega: Rahvapartei (Jean-Claude Juncker), Euroopa sotsialistid (Martin Schultz) ning liberaalid (Guy Verhofstadt).

Ma siiski ei ütle ette, millised on parem- ja millised vasakpoolsed. Te võite muidugi öelda, et mis sest Euroopast, me tunneme ju Eesti kandidaate – aga sel juhul ohverdate te valides ühe nime jumalatele, kellega teie suhe pole oluliselt teine kui Taara-kummardaja oma tuhande aasta eest. See ei oleks euroopalik valik.

Valima ei ole tohi minna ka siis, kui te usute, et üks kolmest mehest saab valimisvõidu korral Euroopa Komisjoni presidendiks. Teisisõnu ELi peaministriks – kui EL oleks riik, komisjon oleks valitsus ja ... parlament oleks parlament. Seda pole neist paraku ükski.

Kes iganes neist valimised võidab, saab Euroopa Komisjoni juhiks vaid siis, kui ta sinna määravad ELi liikmesriikide juhid. Parlament saab vaid selle otsuse osas seisukoha võtta. Ta võib otsust mitte toetada, aga peab sel juhul arvestama võimalusega, et liikmesriigid võtavad temaga ette midagi väga ebameeldivat. Ühesõnaga, lihtsam on helistada Taavi Rõivasele.

K

una Eesti saadab europarlamenti kuus saadikut 751st, siis mõni sõna ka Euroopa poliitilisest kontekstist. Palju räägitakse parem- ja vasakäärmusluse tõusust. Mõlemad tõusevad võlakriisi tõttu: paremäärmuslus rikastes riikides rahakulu ja immigratsiooni pärast; vasakäärmuslus vaestes riikides rahapuuduse ja veel vaesemate sisserände pärast väljastpoolt Euroopat.

Mistõttu, kui te ikkagi lähete 25. mail valima, siis üks viimane nõuanne: lugege Euroopa lehti (näiteks Le Monde’i, Frankfurter Allgemeinet, Svenska Dagbladetit jt) ning hääletage ainult sellise kandidaadi poolt, kes räägib sellest, millest need lehed kirjutavad.

Muidu saadate Euroopasse meie mehe (või naise) metsast – ja sellest ei oleks kasu ei Euroopale ega metsale.

iga viie aasta tagant vaja uut ID-kaarti?

Jne. Riigis on väga palju töökohti, mille ainus töö on enda töökoha õigustus. Ja niisuguseid kohti tehakse veel juurdegi!

Me ei saa iial rikkaks, sest me oleme kui asumaa – suur osa ettevõtteid ja maad on ära müüdud. j. neltri

Vene keelest Hiljuti kerkis teemaks: kas perearst peab oskama vene keelt. Ei. Eesti riigikeel on eesti keel. Aga kas venelasest patsient perearstist ka aru saab? Meie nõuame vene koolide kaotamist vastavalt seadusele. Sellega me kaotame nende venekeelsete emakeele ja omakultuuri. Tekib olukord, kus venekeelne inimene ühel päeval ei oska lugeda ega kirjutada oma emakeeles. Ja veel tahame, et oldaks lojaalsed Eesti suhtes.

Selline mõtteviis hävitab meil elavate venekeelsete keele ja kultuuripärandi. ants kuldma

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

V

astamaks pealkirjas esitatud küsimusele, süüvigem esmalt müsteeriumisse, mida kujutab endast valimisotsuse küpsemine ühes valijas. Afganistani puštu hõimualade naiste jaoks näiteks teeb valiku perepeast mees, kes naispere passid jaoskonda viib (naiste omapäi liikumine ei ole maakohtades ei soovitatav, lubatav ega turvaline). Puštu perepea omakorda toetab (reeglina) olemasolevat jõudude tasakaalu oma kogukonnas või hõimualal.

Armeenia vähemuse esindaja Gruusias lähtub samalaadsest kalkulatsioonist, aga abstraktsemalt.

Vähemused ei hääleta kunagi heal meelel kehtiva korra vastu (mis Gruusias tähendab võimulolijat). See poleks ratsionaalne, kuna keskvõim annab nii ühiskondlikku präänikut kui piitsa.

Prantsusmaal läheb keskmine valija valimiskasti hüperdiskursiivsena: tema valik on läbimõeldult ideoloogiline, maailmavaateliselt kompromissitu ning – mis kõige tähtsam – kulumiseni läbi arutatud kõigiga, kes vähegi arutada viitsivad. Ja seda viitsivad Prantsusmaal kõik. Proovige istuda valimiste eel mõnes kohvikus ilma, et kõrvallaud teid arutellu ei kisuks. Teiega ollakse viimases hädas nõus rääkima isegi inglise keelt.

vahur kersna

Kas Mihkel Raua harakiri?

Õ

elad inimesed ütleksid, et teletuntuse vahetamine poliitiliseks peenrahaks on üks lihtsamaid asju ses keerulises maailmas. Piece of cake, delo tehniki, vormistamise küsimus. Näiteid jagub. Lähiajaloo prominentsemad ja õnnestunumad nimed on ehk Enn Eesmaa, Heimar Lenk, Urve Tiidus.

Enne neid leidus veel üksjagu tegelasi, kelle ekraanihoog hakkas raugema, ees terendasid best before kuupäevad ning ETV ekraanisoojusest piimakombinaadi külma väravaputkasse kolinud Kalmer Tennosaare õõvastav saatus. Aga – ärgem välistagem ka võimalust, et mõnedki neist tõesti uskusid sealtkaudu maailma paremaks tegevat.

Kuid praegu loob Mihkel Raud siiski pretsedendi, olles Eesti esimene kõrgtasemel ja loometipus, end poliitiliselt positsioneeriv tegevajakirjanik. Kui mitte ehk arvestada Peeter Võsa, kelle eetriväärtuse hääbumise Kanal 2 ilmselgelt õigel ajal ära haistis.

Saate «Võimalik vaid Eestis» lühikeseks jäänud tähelend vaid kinnitas möödunud sügisel konkurentide varasemat kõhutunnet.

Valehäbita – Mihkel Raud on multitalendina meie rahvuslik aare. Mitmed tema laulud kõlbavad kuulata ka saja aasta pärast.

Jüri Pihli halastamatu ja kirglik fileerimine otse-eetris jääb õpikunäitena Eesti teleajalukku. «Musta pori näkku» kinnistub meie literatuurkultuuri kui teedrajavalt aus ajastukirjeldus, mahlane dokument, mis tähenduselt võrreldav Heinz Valgu «Pääsemisega helgest tulevikust». Tema teost saatnud müügieduni oleks sel sajandil lootust küündida ehk ainult Vilja Savisaar-Toomastil, kui proua mingil põhjusel otsustaks kirjutada samavõrd ausa raamatu oma esimesest abielust. Mihkli kodust olukorda arvestades oli pommhüpe poliitikasse loogiline, aus, sünergialootuslik samm. Avalikkuse jaoks on aga tegu ootamatult julge eksperimendiga. Võib sellest saada tema professionaalne harakiri?

D

elfis ütleb Mihkel: «Ma arvan, et professionaalne saatejuht on võimeline poliitikuid – või ükskõik keda – hästi intervjueerima oma parteilisest kuuluvusest või mittekuuluvusest sõltumata.»

Ma ei kahtle Mihkli professionaalsuses, tahtmises ja võimes säilitada selge silmavaade ning ohjeldada «Kolmeraudse» eetris oma põuetaskust väljaturritavat punaroosi. Aga kui mõistev, lojaalne ja andestav on tema 100 000-pealine publik? Kuidas reageerib ühiskondlik kollektiivne alateadvus?

Kas kujutate ette Priit Kuuske, Aarne Rannamäed või Indrek Treufeldti ilmumas ekraanile, laubal helendav erakonnatempel?

ERR kihutaks nad samal õhtul laiast maailmast õnne otsima. Kuidas käitub TV 3?

Loomulikult peaks liberaalses ja demokraatlikus ühiskonnas igal inimesel olema õigus isiklikule maailmavaatele. Niikuinii kumab see paljude vormiliselt parteitute saatejuhtide sõnade ja hoiakute tagant tihti üsnagi selgelt välja. Kuid maailmavaate vormistamist pole seni saanud Eestis endale lubada veel ükski tõsiseltvõetav tegevajakirjanik. Muidugi tooks see asjadesse selgust ja ausust. Anvar Samosti kiire kastistumine pärast tegevajakirjandusest lahkumist heidab tagantjärele üsnagi selgitava valguse tema viimaste aastate raadiosaadete ja artiklite meelsusele. Kui mõni meediatudeng viitsiks magistritööna analüüsida Samosti juhitud väljaande viimaste aastate tonaalsust, näeksime ehk üsna huvitavaid tulemusi.

Mihkel Raua kaelamurdmist põlgavat sukeldumist saab olema eriti huvitav jälgida põhjusel, et mees pole viimasel ajal peaaegu milleski ebaõnnestunud. See teadmine süstib lootust kogeda sündimas midagi värsket ja seniolematut. Aga kindlasti leidub ka neid, kes pigem teeksid panuse kiirele naasmisele vanade liistude juurde. Nii nagu juhtus Hannes Võrno või Henrik Normanniga.

Jah, sõbrad, on aeg sõlmida kihlvedusid.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

UUS JUHT. Märt-Matis Lill: «Eesti muusika olulisust võiks rohkem tajuda!»

Pigem visionäär kui ametnik intervjuu

se, mitte mingisugustesse kaikameetoditesse.

janar ala

Kas Eesti nüüdisaegseid heliloojaid ei mängita piisavalt?

toimetaja

H

elilooja MärtMatis Lill valiti eelmisel nädalal Eesti Heliloojate Liidu uueks esimeheks. Kuna hiljutistel Eesti muusika päevadel toimus ka tema ulatusliku teose «Põhjanaela paine» esmaettekanne, mida esitasid kuulus saami joiguja Wimme ja Vanemuise sümfooniaorkester, siis on teemasid lausa mitu.

Kõigepealt palju õnne. Kas olete juba reaalselt ametis?

Jah, mõningaid asju teeb eelmine esimees Olav Ehala veel edasi, aga põhimõtteliselt olen ametis. Varem olin EHLi aseesimees, nii et muutus pole olnud midagi väga dramaatilist.

Ma eeldan, et tegu on administratiivse ametiga.

Administratiivseteks asjadeks on meil tegelikult vastavad inimesed. Oleneb muidugi, kuidas ametit näha – mina näen seda pigem visionääri ametina ja mul on mitmeid asju, mida esimesena tahaks üritada ellu viia.

Näiteks?

Eesti heliloomingut võiks olla rohkem kontserdikavades ja raadios, ja see on asi, mis ei puuduta ainult süvamuusikat.

Eesti muusika olulisust võiks rohkem tajuda, kasvõi näiteks autorikaitse mõttes – mida rohkem mängitaks Eesti muusikat, seda rohkem raha jääks Eestisse, mis toetaks siinseid heliloojaid, bände, DJsid jne. Kunstnik ikkagi vajab tagasisidet, ta ei saa üksi tegutseda. See on üks asi, mille puhul ma üritan koostöös erinevate liitudega – rütmimuusikutega, džässmuusikutega, interpreetidega – oma panuse anda. Üks laiem teema on Eesti heliloomingu jõudmine välismaale. Eesti muusika arenduskeskus, mis selle tarbeks loodi, ei ole selles teemas võib-olla nii hästi käima läinud.

Samuti on mõte, ja see on muidugi päris suur tükk, aga meie helikeskkonna muutmisele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Paljudele on ilmselt tuttav olukord, kus poes või restoranis satub olema väga ebameeldiv helitaust. Mul on endal sellega olnud mõned väga ebameeldivad kogemused, kasvõi siinsamas Tallinnas vanalinnas asuval uisuväljakul – väikesed lapsed uisutavad ja selle taustaks on mingisugune väga vali ja robustne tümakas. Inimesed ilmselgelt ei teadvusta, et heli psühholoogiline ja füsioloogiline mõju on päris võimas.

Aga selles osas ma usun pigem teavitustöösse, läbirääkimistes-

tahtnud keegi vanemat muusikat kuulata, mingil hetkel aga käis nagu krõks ära ja kavadesse hakkasid tulema pigem vanemad asjad. Paljudes maades on sellega aga tegeletud ja jõuliselt uut muusikat kontserdikavadesse tagasi toodud ja see on lõpuks ka tulemusi andunud. Inimesed harjuvad ära, tulevad küll Beethoveni «Viiendat» kuulama, aga ei ehmata ka Stockhauseni peale ära. Halval juhul kannatavad lihtsalt ära, aga heal juhul hakkab ka midagi külge. Kui igav on, siis võib ju kasvõi muid mõtteid mõlgutada või midagi näksida. (Naerab.)

Soomes elades nägin korduvalt, kuidas vanaprouad tulid pigem Beethovenit kuulama, vahepeal aga, kui uut muusikat mängiti ja neil igav hakkas, siis krõbistasid šokolaadi. Aga oli näha, et nad on sellega harjunud, ja lõpuks plaksutati ka uuemale muusikale mõnikord päris entusiastlikult.

Ega vanu ka eriti mitte. See kipub meil ikka toimuma rohkem lööktöö korras, mängitakse siis, kui on Eesti muusika päevade või Kappide päevade laadsed sündmused.

Miks see nii on?

Ilmselt mingisugusest inertsist. Kui räägime klassikalisest muusikast, siis mõeldakse, et Bach ja Beethoven on see, mis peab olema. Ma ise olen pikalt Soomes elanud ja seal on Soome muusika osakaal hästi orgaaniline, pidevalt on sümfooniaorkestrite kavas mõne Soome helilooja teos, samuti mängitakse palju uut muusikat. Uus muusika on meil eriti raskes seisus. Minu arust oleks normaalne, kui kontserdikavades oleks kaasaegne muusika loomulik nähtus, siis publik lõpuks ka harjuks sellega.

Ega pärast 20. sajandi murranguid vist nüüdismuusika eriti kuulajaid kontserdisaalidesse ei meelita?

Võrdlemisi juhusliku sattumisega näiteks Karlheinz Stockhauseni esitusele vist läheks keeruliseks.

Kui räägime kaasaegsest kunstist või muusikast, siis see on midagi, millel on vahetu side praegusega.

Stockhausen on tegelikult nüüdseks juba pigem klassiku staatuses, ta ei olegi enam see vahetu nüüdismuusika. Nüüdismuusika on muidugi sedavõrd suur ja lai valdkond, et sealt leiab nii täiesti kõrvupaitavat muusikat kui ka radikaalseid kõlavälju – skaala on lai. Te mainisite Stockhausenit. Tal on samuti leebeid ja kuulatavaid lugusid, kus see lävi ei ole väga kõrge. Kunst on teatud mõttes nagu keel, mille sõnavara ja reegleid, ajalugu ja rõhuasetusi peab mingil määral tundma, et sellest aru saada. Kui meil aga seda esimest tasanditki ei anta, siis läheb keeruliseks. Kui räägime kaasaegsest kunstist või muusikast, siis see on midagi, millel on vahetu side praegusega. Selles mõttes on see midagi väga väärtuslikku, mis võiks just kõnetada.

Ameerika helilooja Elliott Carter rääkis, et tema noorusaegadel 1920ndate Ameerikas ei

Märt-Matis Lill (38) • Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2000. aastast.

• Pärnu nüüdismuusika päevade kunstiline juht 1999–2009 ja Eesti Arnold Schönbergi Ühingu esimees 2003–2011.

Teoseid: • ooper «Indiate avastamine», 2009 • ilmalik müsteerium «Armastajad ja elupõletajad», 2011 • sümfooniline suurvorm «Põhjanaela paine», 2014 • kirjutanud muusikat arvukatele filmidele, tantsuetendustele, näitustele ja kunstiprojektidele

Eks see on laiem hariduslik küsimus samuti. Eestis on uus muusika koolide õppekavades üsna nigelalt esindatud – vähemalt sellist tagasisidet olen ma kooliõpilastega suheldes saanud. Seega on see laiem problemaatika, millest kontserdikavad on üks osa. Üks aspekt on siin aga veel: kuna uut muusikat mängitakse harva, siis ei pruugi ka esitused sageli võibolla kõige paremad olla. Halvas esituses on uut muusikat sama tüütu kuulata kui halvas esituses Beethovenit – ega see ei ole nauditav. (Naerab.)

Nüüdismuusikaplaate ilmub Eestis ju vähe. Tänavu ilmunutest tulevad meelde vaid Helena Tulve ja ErkkiSven Tüüri plaadid, mõlemad Saksa plaadifirma ECM märgi alt. Pole just väga palju.

Nii plaadistamine kui ka lindistamine on praegu tegelikult tõsine murekoht. Lindistamisega on lootus, et see natuke paraneb, sest uues koalitsioonilepingus oli selle kohta punkt. Aga ka plaadistamine on teema, millega peaks tegelema. Näiteks ekspordivalmiduse mõttes on plaat väga oluline osa.

Tänapäeval ei ole plaadi tähtsus muidugi selline, mis ta oli 10–20 aastat tagasi, kuid mingis mõttes on siiski tegemist helilooja visiitkaardiga. Kultuuriministeeriumil oli üksvahe isegi eraldi fond, millega toetati plaatide väljaandmist, masu ajal see kadus ja tagasi pole tulnud. See on kitsaskoht. Ei piisa ainult sellest, et muusikat kuhugi viia ja seda näidata, olulisem on isegi, et see muusika oleks piisavalt heas kuues ja mõjuks atraktiivselt, huvitekitavalt jne, ja plaat võib selles osas olla täiesti keskses rollis.

Märt-Matis Lill leiab, et helikeskkonna muutmisele võiks rohkem tähelepanu pöörata. foto: tairo lutter

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

hendanud teoseid Hodorkovskile, Tormise mitmed teosed nõukogude ajal sisaldasid väga jõulist võimukriitikat, Erkki-Sven Tüür on teinud jõulisi avaldusi ja osalenud mõnes väga olulises protsessis – nagu näiteks Kultuuri Koja loomine jne. Selliseid asju on ikka ette tulnud.

Võib-olla on isegi parem, et seda ei juhtu nii tihti, siis on selle mõju sellevõrra tugevam.

Viimastel sümfoonilistele suurvormidele keskendunud Eesti muusika päevadel toimus ka teie teose «Põhjanaela paine» esiettekanne.

Kuidas ühe teose suure orkestriga kõlama saamisega on? On teil olnud oma heliloojakarjääris hetki, mil tundub, et teos läheb metsa?

Orkester on väga hierarhiline nähtus, mille tipus on dirigent, kes siis orkestri kõlama paneb.

Aga kui asi juba tööprotsessis on, siis ideaalis võiks idee ennast ise kommunikeerida – esituse kvaliteedist sõltumata. Kui nüüd sellest metsaminemisest rääkida, siis «Põhjanaela painegagi» olin esimestes proovides ikka üsna suures masenduses.

Esimesed proovid suure koosseisuga ongi tavaliselt üsna rasked.

See ongi kõige raskem hetk?

Jah, asjad on seal veel nii kohmakad ja kõlavad halvasti, liha on luudel veel vähe. Aga tuleb olla kannatlik. Päris läbikukkumist ma polegi kogenud, eks esitusi on ikka olnud erinevaid.

Te olete ka praegu üks üle Eesti liikuva Elamusaasta projekti initsiaatoreid, kus loomeinimesed käivad koolides oma elamustest rääkima.

Kuidas sellega on läinud?

Te olete õppinud ka filosoofiat. Kuivõrd filosoofiaõpingutest heliloojale kasu võib tulla?

Arvan, et igasugune mõttetegevus tuleb kasuks. Romantilisse müüti, kus helilooja kõnnib kusagil aasal ja kirjutab meloodiajuppe üles, pole ma kunagi uskunud. Helilooja peab ikka olema laia silmaringiga, mõtlev inimene, siis ta saab olla ka hea helilooja. Oskus näha asju laiemalt, oskus luua mingisugust metatasandit – see on asi, mida filosoofia võib anda. Tänapäeva helilooja on tihtipeale olukorras, kus ta soovib ise luua mõne mastaapse süsteemi või väga isikupärase helimaastiku. Selleni jõudmine eeldab tugevalt korrastatud mõtlemist ja filosoofiakogemus kindlasti aitab seda teha.

Kas teie jaoks sellist asja ka eksisteerib nagu inspiratsioon?

Kindlasti.

Kumb on enne, kas mõte või inspiratsioon?

Minu arust neid ei saagi lahutada, need on samavõrra olulised. Arvo Pärt on selles mõttes väga hea näide, tema hiline helikeel lähtub väga abstraktsetest struktuuridest, aga ei saaks kuidagi öelda, et seal puuduks inspiratsioonielement. See vastandus meenutab tegelikult filosoofias ette tulevat keha ja vaimu dualismi probleemi – neid küll vastandatakse, aga reaalses elus käivad need ju kogu aeg koos. Parimad tulemused muusikaajaloos on ikka tulnud mõistuse ja tunnete kooskõlas.

Kas teile meeldib termin «süvamuusika»?

Põhimõtteliselt meeldib. See annab muusikavaldkonna spetsii-

fikat üsna hästi edasi, kuna seal on sees sõna «sügav». Akadeemiline muusikaharidus ja klassikaline kompositsiooniõpetus tähendabki seda, et aastaid ja aastakümneid on nähtud vaeva ja aste-astmelt edasi liigutud, sest tulemused ei tule kiiresti.

Selles mõttes on sügavuti minek väga väärtuslik. Kusjuures seda sügavuti minekut ei ole vaja žanriliselt piiritleda. Sügavuti võib minna nii akadeemilises muusikas, aga ka näiteks bändi tehes. Pink Floyd näiteks on minu jaoks selles mõttes süvamuusika. Aga ta ei ole muidugi akadeemiline süvamuusika.

Te olete ühiskondlikult väga aktiivne, mul on millegipärast tunne, et heliloojad tavaliselt sellised ei ole.

Mulle on see üldiselt kogu aeg omane olnud, kasvõi näiteks helilooja positsiooni tunnetamine ühiskonnas. Sattusin lugema üht uurimust, milles väideti, et poliitilisus või ühiskondlikkus on geneetiline. Minu puhul see ehk tõesti nii on, sest maast madalast kuulsin ma, kuidas hommikukohvi kõrvale ühiskondlikke teemasid arutati.

Ma üritasin mõelda, kes veel peale teie, ja ei tulnudki meelde.

Kindlasti ei ole ma nüüd ainuke näide. Aga võib-olla on klassikalistele muusikutele omane teatud eneseküllasus, kuna see on nii rikas maailm. Põhimõtteliselt võid sa elada kogu oma elu täisväärtuslikult ära ainult muusika keskel, nii et muusikast väljapoole jäävaga ei peagi end otseselt suhestama. Mul on olnud alati vajadus keelega seotud valdkondade järele, võib-olla on see üks põhjuseid, miks minu jaoks ei ole muusika ainuüksi olnud päris piisav. Ku-

nagi ma isegi mõtlesingi minna muusikast üle filosoofiasse või kirjandusteadusesse. Olin siis 20ndate alguses ja nagu ikka sellisel ajal, eksistentsialistlikud mõtted, et mida eluga teha, ja muusikat olin juba nii kaua teinud. Aga see läks üle, muusika tõmbas kõvasti tagasi. Kui aga rääkida heliloojate ühiskondlikkusest, siis näiteks Pärt on pü-

Meie idee seda asja välja töötades oli, et elamused on need, mis mõjutavad inimest eriti noores eas palju. Kui seda elamust jagada, siis võib see noorele inimesele avada ehk perspektiive, millele ta muidu ehk polekski mõelnud. Hiljuti, pärast seda, kui Hiiumaal oli üks filmiinimene kooli külastanud, kirjutati meile, et üks tütarlaps tahab nüüd sellest külastusest innustununa režissööriks saada. See oli kuidagi sügavalt muljetavaldav.

Üllar Saaremäe ja olla või mitte olla.

foto: mtü kell kümme

Shakespeare 450! heili sibrits

heili.sibrits@postimees.ee

K

uigi maailma ühe suurima kirjaniku William Shakespeare’i täpne sünnikuupäev pole teada, oletatakse, et 26. aprillil ristitud poisslaps nägi ilmavalgust täna 450 aastat tagasi ehk siis 23. aprillil 1564. aastal.

«Shakespeare on ju minu autor,» lausub Eesti viimane Hamlet ehk Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe, kes eelmisel suvel mängis Roman Baskini lavastuses nimiosa. «Näitleja Kaarel Karm ütles kunagi, et Shakespeare on üks lahe tüüp, kes kirjutas «Hamleti» talle. Ma päris nii uhkelt ei ütleks, aga Shakespeare on minu jaoks küll see vend, kelleta teatrit üldse olemas ei olekski. Alles pärast teada tulevad Moliére, Tšehhov, Pinter jne.

Sest Shakespeare ütles, et kogu maailm on näitelava ja me kõik oleme näitlejad. Ja see on teatri kvintessents.»

Kui Saaremäe juhtuks mõnel tänavanurgal kokku Shakespeare’iga, siis kutsuks ta veini jooma. «Küsiksin talt erinevaid asju, näiteks millest ühed või teised ideed on alguse saanud. Selge see, et ta vastab, et luges midagi, kõik ei saa

olla sündinud tema enda geniaalses peas, aga mind huvitab see, kuidas ta toimetas, kui palju ta mõtles kaduviku kättesaamise peale, selle kaduviku, mida ta tekstisse kodeerinud on. Seda küsiks küll. Aga arvan, et ta ei vasta midagi, teeks mulle ühe veini välja ja läheks edasi.»

Saaremäe tõstab Shakespeare’i tekstides esile poeesia, kujutelma. «Kui ta kirjutas, siis polnud lavakujunduse tegemiseks mingeid variante, seetõttu ta tegelased lihtsalt kirjeldasid, et «ma näen siin suurt laia merd enda ees» jne. Võimas.»

Kuna «Hamlet» on Saaremäe arvates aegumatu näidend, näeb ta selle lavastamise ruumi Eestis küllaga. Ka ise ei välista ta seda. «Aga mitte nii põnevalt kui Roman, ma teeksin klassikalisemas vormis. Võimudraamana. Roman oli ikka ülilahe süstik!»

Shakespeare’i loodud suurtest tegelastest mängiks Saaremäe kuningas Leari. «Macbethi olen juba mänginud, Othello on minu jaoks võõras, pigem siis Jago.»

2014. aasta on kuulutatud Shakespeare’i aastaks. Täna esietendub Shakespeare’i asutatud Globe’i teatris Londonis «Hamlet», mis ringreisil jõuab mais ka Tallinna ja Tartusse.

16 || SPORT || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Praegu on kaks võimalust. Üks võimalus on kiirmenetlus, kus läheksin kohe kohtusse ja 15 minutiga oleks asi selge. Teine tee on minna kohtusse ja hakata oma õiguste eest võitlema.

Norras maksupettuses süüdistatav Raio Piiroja peab tegema edasise tegevusplaani.

KORVPALL

Kalev/Cramo jõudis poolfinaali Eesti meeste korvpallimeistrivõistlustel alistas BC Kalev/Cramo veerandfinaalseerias kolmandat korda Tyco Rapla, kui eile oldi vastasest paremad 87:70. Kalev/Cramo jõudis mängudega 3:0 poolfinaali. Kalev/Cramo kasuks viskasid täna Curtis Millage 26, Frank Elegar 17 ja Rain Veideman 13 punkti. Kalev/Cramo läheb nüüd poolfinaalseerias vastamisi Rakvere Tarvaga, kes oli veerandfinaalseerias parem KK Pärnust.

7:6 6:4

alistas Kaia Kanepi (WTA 23.)

Stuttgarti tenniseturniiri avaringis briti Johanna Konta (WTA 118.).

JALGPALL

Kas Sillamäe vahetab peatreenerit?

Eelmisel nädalal Eesti jalgpallimeistrivõistlustel esimese kaotuse saanud Sillamäe Kalevi meeskond võib loobuda peatreeneri Sergei Ratnikovi teenetest. Klubi presidendi Aleksandr Starodubtsevi sõnul on Ratnikov endiselt ametis. «Ma ei tea, kust sellised kuulujutud pärit on,» sõnas Starodubtsev. «Ta töötab endiselt klubi juures ja teda pole vallandatud.

Meil oli temaga pärast ebaõnnestunud kohtumist (Sillamäe kaotas 0:3 Nõmme Kaljule) jutuajamine, aga ta jäi ikka tööle.»

Veel lisas Starodubtsev, et tõenäoliselt on Ratnikov klubi peatreeneriks ka laupäeval, kui Eesti liiga kohtumises minnakse vastamisi FC Floraga. Samal ajal lõpetas meeskond lepingu äärekaitsja Andrei Sidorenkoviga.

TELEVISIOON

Kuuse asendab Kaljuveeri Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) sporditoimetuse juhi kohusetäitjaks sai Lembitu Kuuse (pildil), ERR kuulutab välja konkursi toimetuse juhi kohale.

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles BNSile, et ERRi sporditoimetuse juhi kohusetäitjaks sai Lembitu Kuuse, kes praegu on ERRi sporditoimetuses vastutav toimetaja, saatejuht ja reporter. Allikmaa sõnul kuulutab ERR kolmapäeval välja avaliku konkursi sporditoimetuse juhi kohale ning tegemist on avatud, mitte majasisese konkursiga. ERRi sporditoimetuse senise juhi Marko Kaljuveeri tööleping lõppes esmaspäeval.

Tallinna Ülikool asus finaali juhtima Eesti naiste korvpallimeistrivõistlustel asus finaalseeriat juhtima Tallinna Ülikool, kes alistas esimeses kohtumises võõrsil 61:56 Eclex/1182.

Võitjatele tõi Oksana Miil 20 ja kaotajatele Laina Mesila-Kaarmann 15 silma.

U18-hokikoondisele esikoht Eesti kuni 18-aastaste jäähokikoondis alistas kodusel II divisjoni B-grupi MM-turniiril Hispaania 6:1 (1:0, 4:1, 1:0) ja tõusis kõrgemasse seltskonda. Enne turniiri viimast mängu vajas Eesti esikohaks vähemalt kaheväravalist võitu seni täiseduga võistelnud Hispaania üle.

Mängijad kuulavad hoolega, mida uus juhendaja Gheorghe Cretu esimesel treeningul räägib. Töökeeleks on nüüdsest inglise keel.

foto: toomas tatar

VÕRKPALL. Eesti rahvusmeeskond alustas eile uue peatreeneri Gheorghe Cretu juhendamisel neljanädalast ettevalmistuslaagrit EM-valikmängudeks.

Avatrenn: inglise keel, iluvõimlejad ja hõredad read mariel gregor reporter

M

ai lõpus peetavaks Euroopa meistr i v õ i s tluste finaalturniiriks valmistuv Eesti meeste võrkpallikoondis alustas Kalevi spordihallis laagrit 11 mängijaga. Klubihooaja tõttu pole veel kodumaale jõudnud Prantsusmaa meistriliigas poolfinaalis osalev Pariisi Volley mängumees Ardo Kreek, samas liigas juba hooaja lõpetanud Keith Pupart, Venemaa superliigas mänginud Oliver Venno ja Saksamaal pallinud Martti Juhkami. Esimesel treeningul ei saanud kergema terviseprobleemi tõttu osaleda ka libero Rait Rikberg.

Treeningu eel oli legendaarne spordisaal täis väikesi iluvõimlejaid ja abitreener Rainer Vassiljevil oli tükk tegemist, et nende vahelt pallikärudega väljakule ligi pääseda. Keset treeningut tuli Vassiljevil käia palumas, et kõrvalsaalis valju muusika saatel harjutavad võimlejad muusika vaiksemaks keeraksid.

Värske peatreeneri Gheorghe Cretu juhendamisel toimuvad treeningud inglise keeles, mis nooremate mängijate jaoks on esmakordne kogemus. Üks selliseid on Tartu Bigbanki liider Renee Teppan, kelle sõnul on uut infot päris palju. «Mõttega peab kogu aeg asja juures olema, esialgu on ingliskeelsetest selgitustest harjumatu aru

saada. Minu jaoks on välismaalasest juhendaja käe all treenimine kahtlemata väga hea kogemus,» sõnas Teppan pärast esimest higivalamist. «Päris palju asju on teistmoodi, kui olen seni harjunud, aga see on ainult positiivne. Tahtmist on palju ja usun, et reaalsed võimalused grupist edasi pääseda on olemas,» lisas diagonaalründaja, kes peab koha eest väljakul võitlema Venemaa superliigas mänginud Oliver Vennoga.

Saksamaal TV Bühlis väga hea hooaja teinud temporündaja Andri Aganits loodab lühikesest ettevalmistusest maksimumi võtta. «Täna oli selline sisseelamise trenn, tegime palju tehnilisi asju. Esmamulje uuest juhendajast on hea, hommikusel meeskonna koosolekul ta rääkis, kuidas tema asju näeb. Aega on vähe, tuleb kaasa mõelda ja sellest maksimum võtta,» rääkis esimese välishooaja lõpetanud Aganits.

«Tuleb see aeg vastu pidada ja loodetavasti saame alagrupist ka edasi.»

Aganits oli 61 blokipunktiga sealse meistriliiga põhiturniiri parim blokeerija, kuuludes algusest lõpuni põhikoosseisu. «Esimene hooaeg piiri taga, uues keskkonnas, jään väga rahule. Jõudsime kaugele nii eurosarjas kui ka Saksa liigas,» vaatas 21-aastane võrkpallur Bühli klubis veedetud ajale tagasi. Saksamaal jõuti poolfinaali nii meistrivõistlustel kui ka karikavõistlustel, CEV Cupil pääseti samuti poolfinaali. «Jalg on piiri taga ukse vahele saadud. Klubi ootab mind tagasi, ent hetkel ma tuleviku osas otsuste langetamisega ei kiirusta. Mingid jutud on, aga kõike võib juhtu-

da. Keskendun koondisemängudele,» sõnas Aganits.

Koondise kogenud kapten Kert Toobal pallis lõppenud hooajal Türgi meistriliigas Torul Gümüshane klubis, jõuti veerandfinaali. «Ma ei uskunud hooaja alguses, et on võimalik sellise tulemuseni jõuda. Üks põhimees vigastas kohe hooaja alguses põlve, libero saadeti minema, ka treeningutingimused olid kehvapoolsed.

Aga meil oli kogenud ja piisavalt mõistlik punt ning suutsime end tähtsamateks mängudeks kokku võtta. Saime punkte ka suurtelt klubidelt,» rääkis Toobal ja lisas, et probleeme lõunamaal jagus.

Mõttega peab kogu aeg asja juures olema, esialgu on ingliskeelsetest selgitustest harjumatu aru saada.

Renee Teppan

«Meil on selline vastik saal ja vastik publik, keegi sinna hea meelega mängima ei tulnud.

Tihti olid fännid oma meeskonna vastu agressiivsemadki kui vastaste vastu, möll käis kogu aeg ja päris palju intsidente oli,» rääkis Toobal, kelle sõnul muutub sealne liiga üha tugevamaks.

Sidemängija tunnistab, et kogu palka pole ta kätte saanud, ent kogenud mees võtab seda

Vaata videot koondise treeningust.

kui paratamatust. «Ma olen igal aastal uue klubi otsingutesse hästi rahulikult suhtunud. Üritan vanad asjad ära klaarida ja usun, et midagi ikka leiab. Päris korras palga kättesaamisega ei ole, aga seal pole need asjad päris korras kunagi, see on risk, mille võtad. Olen alati üheaastaseid lepinguid teinud ja võtan aasta korraga. Liigad Euroopas alles lõppevad ja uueks hooajaks komplekteerimine alles algab. Olen hetkel pakkumistele avatud ja keskendun koondisele,» sõnas Toobal.

Toobal on ühtlasi ainus mees, kes koondislastest praeguse juhendajaga varem kokku on puutunud. Välismaalasest juhendaja tulekus näeb ta eelkõige boonust nooremate jaoks.

«Neile, kes tahavad välismaale minna, on see väga hea kogemus. Parem see rahvusvaheline võrkpallikeel siin selgeks õppida kui kusagil uues kohas. Usun, et nädalaga hakkavad kõik mõistma, mida treener tahab. Saadakse aru, et iga liigutus, mis nad teevad, on tähtis. Sellepärast treenerivahetused ongi head, et teatud ajaga tekib mingi teada-tuntud süsteem ja harjumus. Hetkel tundub, et kõik on hingega asja juures ja tahtmist täis.»

Mitu noort on koondisekutse saanud teiste vigastuste tõttu; Toobal usub, et see on hea koht enese näitamiseks ja alati võib keegi avaneda. «Tuleb hakkama saada nendega, kes meil on. Osa jaoks on see võimalus, selline see sport on. Peab ise mees olema ja oma võimalused ära kasutama,» lisas Toobal, kes usub, et edasipääsuni jõuda on raske ülesanne, sest keskmine tase maailmas on märgatavalt tõusnud.

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Eufooria pöördus selgvastu-seina-olukorraks peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

Veel mõni päev tagasi kubisesid Eesti meediaväljaanded lootusrikastest artiklitest, kus kirjutati Kristjan Kanguri ja tema koduklubi Milano Armani Emporio võimalustest jõuda Euroliiga nelja tugevama finaalturniirile. Täna võib aga muinasjutuline lugu saada valusa lõpu – Milano selg on surutud vastu seina ning Tel Avivi Maccabi koduväljakuks olevas põrgukatlas päästab neid täna hilisõhtul konkurentsist pudenemisest vaid võit.

Maccabi kodusaali põrgukatlaks nimetamine on õigustatud. Euroliiga ajalugu näitab, et Tel Avivis on külalised võitnud ellujäämismängu vaid korra…

Milanol polnud võimalust Iisraeli esiklubi play-off-mängude kodusaali võimsust kogesid Milano pallurid juba esmaspäeval, kui neil ei tekkinud seeria kolmandas kohtumises võitmiseks sisuliselt vähimatki võimalust. Võrdset mängu jagus vaid avaveerandiks, seejärel pääsesid väljakuperemehed ette, hoidsid turvalist vahet lõpuni ja võitsid 75:63.

Seeria teises mängus hiilgava partii esitanud Kangur pääses esmaspäeval esimest korda väljakule alles teise veerandaja lõpus. Lõpuks kogus ta küll 13 mänguminutit, ent skoori ei teinud. Kahvatu oli tegelikult kogu Milano meeskond.

«Maccabi oli selleks mänguks paremini valmis, meie tegime aga liiga palju vigu,» vahendas Euroliiga kodulehekülg Milano tsentri Samardo Samuelsi sõnu. «Usun, et järgmises mängus on kõik taas teisiti – me ei pea mängujoonist muutma, vaid tegutsema tugevamalt.»

Kristjan Kanguri selle hooaja euroteekond võib täna lõppeda.

Kuigi Milano peatreeneri Lucca Banchi hinnangul mängiti kaitses kohati päris hästi, jäädi tegelikult Maccabi tagaliini liidrite pidurdamisel hätta. Üks-ühe-vastu-mängus olid Ricky Hickman ja Tyrese Rice Itaalia klubi mängijate jaoks lihtsalt liiga kõvad pähklid.

Korralikult sekundeeris neile ka Iisraeli oma mees Yogev Ohayon.

Need mehed lõpetasid ise ohtralt rünnakuid, kui aga seda võimalust ei tekkinud, leidsid nad söötudega vabal positsioonil olevaid kaaslasi – kolmiku peale kokku kogunes 14 söötu. Tagameeste teravus tekitas omakorda häid võimalusi aga Maccabi korvialustele jõududele Alex Tyusele ja Sofoklis Schortsanitisele. Viimase võimsale kerele pole Milanol midagi vastu panna.

Banchi kiitis siiski eelkõige Maccabi kaitset, mis lubas Milanol koguda vaid 63 punkti. Itaalia klubi mängu pärssis ka väga nigel visketabavus.

«Maccabi kaitse tegutses väga hästi ja meil tekkis probleeme harjumuspärase palliliigutamisega,» rääkis Banchi. «Aimasime ette, et selles saalis on meil väga keeruline mängu kontrollida ning meie tegutsemine oli kõikuv. Meil on oma tegevuse parandamiseks mõned ideed, kuid nende realiseerimiseks väga vähe aega.»

Otseülekanne jääb ära Oma hoolealuste mängu paranemisele loodab ka Maccabi peatreener David Blatt. Ta tunnistas, et esmaspäeval näitas meeskond peaaegu oma maksimaalset taset, kuid loodab täna teha ikkagi sammukese edasi.

foto: lapresse/scanpix

«See on hädavajalik, kuna Milano on meie jaoks väga raske vastane,» tõdes ta.

Kuigi Eesti korvpallisõbrad ootasid Kanguri osalusega veerandfinaali suure kannatamatusega, on telekanal Viasat Sport Baltic valmistanud neile pettumuse. Seeria esimese kohtumise ajal näidati hoopis jalgpalli Hispaania karikafinaali ning korvpalli pakuti alles öösel videolindilt. Teine mäng jõudis ekraanile otsepildis, esmaspäevasele mängule lülituti aga teise veerandaja lõpus. Täna tuleb aga korvpallisõpradel leppida taas videosalvestusega või internetiavarustest otsepildi otsimisega. Kanguri ellujäämismängust tähtsamaks peetakse jalgpalli Meistrite liiga poolfinaali, mida kummaliste lepingute tõttu tuleb kanda üle korraga nii Viasatis kui ka TV 6 eetris.

Eksimusteks enam aega ei anta JALGPALL. Aastatel 1986–

2013 juhendas Manchester Unitedi jalgpalliklubi legendaarne sir Alex Ferguson. Kui Ferguson mullu ameti maha pani, palgati tema asemele teine šotlane, David Moyes, kellega sõlmiti kuue aasta pikkune leping. Kuigi ManU tänavune hooaeg on olnud kõike muud kui hea, eeldasid paljud, et Manchesteri klubi treenerit veel vallandama ei hakka. Eile teatas aga ManU, et Moyes on ametist prii.

«Minu jaoks oli see üllatus, kuna Manchester Unitedis tavaliselt nii ei tehta. Teiste klubide puhul võib see olla normaalne, kuid eelmised 26 aastat kujundasid nendest teistsuguse pildi, ja see üllatas mind,» kommenteeris Reali juhendaja Carlo Ancelotti eilset teadet Sportsmaili veergudel.

Nii oli ka ManU kodulehele üles riputatud teade üsna napisõnaline: «Manchester United teatab, et David Moyes on klubi juurest lahkunud. Klubi tänab teda raske töö, aususe ja terviklikkuse eest, mille ta endaga kaasa tõi.»

Ajutiselt võtab Moyesi töö üle klubi elav legend Ryan Giggs, kes seni tegutses mängiva abitreenerina. Loomulikult on hakatud nüüd hoogsalt spekuleerima, kellest võiks saada ManU järgmine juhendaja. Suurimaks favoriidiks peetakse praegu Hollandi koondise lootsi Louis van Gaali, kes paneb praeguse ameti maha suvise MM-finaalturniiri järel. Eilse päevaga tõusis klubidest FC Barcelonat, Müncheni Bayernit, Amsterdami Ajaxit ja AZ Alkmaari juhendanud van Gaal ka kihlveokontorites selgeks soosikuks ManU peatreeneri kohale.

Lisaks on Manchesteri klubi väidetavalt silma heitnud Dortmundi Borussia juhendajale Jürgen Kloppile ning eile mainiti, et võima-

ManU nüüd juba endine peatreener David Moyes. foto: reuters/scanpix

luse korral ollakse huvitatud Müncheni Bayerni peatreenerist Pep Guardiolast. Samas tunduvad need variandid pigem ebatõenäolised, kuna mõlemad on väljendanud rahulolu oma senise tööandjaga.

Veel on mainitud praegust Evertoni juhendajat Roberto Martinezt, Madridi Atletico eesotsas suurepärast hooaega tegevat Diego Simeonet ja Madridi Reali peatreenerit Carlo Ancelottit. Pikemas plaanis näeksid paljud ManU juhendajana klubi legendaarset ründajat Ole Gunnar Solskjæri, kes on praegu Cardiff City peatreener. Siiski peetakse 41-aastast norralast veel ehk liiga kogenematuks ja tema aeg peaks paljude arvates tulema mõne aasta pärast.

Uuel juhendajal seisab suvel ees aga tõsine töö, kuna on oodata, et mitmed kogenud mängumehed lahkuvad klubist. Samas on vaja mitmesse liini ka korralikku täiendust.

Seni on räägitud, et uus peatreener saab üleminekuturul kasutamiseks koguni 200 miljonit eurot. Madis Kalvet

18 || TERVIS || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

KAITSEV ROLL. Kuulmekäigust erituv vaik kaitseb põletike, tolmu ja nakkuste e

Kõrvavaigust võib saa piret lakson reporter

L

iigne vaik kõrvas võib põhjustada kuulmislangust ja kõrvade lukkuminekut – sagedamini on selle murega kimpus lapsed ja eakad.

«Vaik on vajalik, kuna takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni,» lausus erakliiniku Medicum kurgu-nina-kõrvaarst Jelena Ivanova.

Kui väliskuulmekäigu näärmed toodavad aga vaiku liiga palju, võib tekkida vaigukork, mis võib kuulmekäigu ummistada ning põhjustada kuulmislangust, kohinat kõrvus, kuulmekäigu sügelemist ja tasakaaluhäireid. Mõnel inimesel eritubki rohkem vaiku, kuid selle teket võib suurendada ka ärevus ja stress.

Kõrva vaikummistus tekib Ivanova sõnul suurema tõenäosusega ka neil, kelle väliskuulmekäik on kitsas ja käänuline või kellel moodustub kõva ja kuiv vaik. Vaiku ongi kahte tüüpi: pehme ja kuiv.

«Enamasti on inimestel kollakaspruuni värvusega pehme vaik, mis eraldub kõrvast iseenesest, näiteks pestes või magades. Seevastu hallika värvusega kuiv vaik kipub ummistust tekitama,» selgitas arst.

Vatipulk pole hea Kuna vaigukork tekib pikkamisi, ei pruugi inimene probleemist teadlik olla enne, kui kõrva satub vett – vesi imendub vaiku, see hakkab paisuma ja sulgeb kuulmekäigu.

Ummistuse korral tuleb es-

malt vaigukorki pehmendada, kuid selleks pole tarvidust haigla erakorralise meditsiini osakonda või eriarsti juurde tormata – apteegi käsimüügist leiab mitmesuguseid sobivaid vahendeid.

Apteekrilt võib küsida nii pehmendava toimega kõrvatilku kui ka -spreisid, mis aitavad vaigukorgil kergemini eemalduda. Pehmendava toimega õlitilkasid võib kasutada igapäevaseks hoolduseks pikka aega, kuna enamasti neil kõrvaltoimeid pole.

Apteekides müüakse ka kõrvaküünlaid, kuid Ivanova neid ei soovita – need võivad kasu asemel hoopis kahju teha. «Kõrvaküünlad ei eemalda ka kõrvavaiku, seega pole neid mõtet osta,» kinnitas ta.

Medicumi perearstikeskuse õendusjuhi Katrin Kippari sõnul saab pehmendatud vaigukorgi kuulmekäigu kanalist välja loputada kodus ise, kuid seda võib teha ka pereõe või -arsti juures. Kui kõrvu on vaja puhastada mikroskoobi all, suunatakse patsient edasi kõrvaarsti juurde.

Vaikummistuse teket üldiselt ennetada ei saa, kuid mingil määral aitab seda vältida igapäevane kõrvade eest hoolitsemine. «Kõrvade puhastamiseks piisab sõrmega kõrvaava pesemisest ja õrnalt rätikuga kuivatamisest,» nentis Kippar.

Kindlasti ei tohiks kõrvu puhastada tavaliste vatipulkadega, ehkki need on isegi kõrvapulkadeks ristitud. «Sageli on karbi pealgi selgelt kirjas, et neid ei tohi kõrvade puhastamiseks kasutada,» märkis Ivanova.

Pahatihti kiputakse vatipulkadega kõrvu liiga sügavalt puhastama, kuid nii surutakse vaik veelgi sügavamale ja se-

da on hiljem keerulisem eemaldada.

«Halvemal juhul võib vatipulgaga nahka kahjustada, mille tagajärjel tekib põletik,» lisas Ivanova. «Suureks ohuks on ka trummikile kahjustamine ning vigastada võib ka keskkõrvas asuvaid kuulmeluid, mis põhjustab juba tõsise, vahel ka püsiva kuulmiskahjustuse.»

Ivanova ja Kippar on pidanud aitama ka patsiente, kes on oma kõrvu torkinud sukavarda või juuksenõelaga ja saanud seejärel vigastusi.

Kõige sagedamini tulevad nende vastuvõtule vanemaealised, kes kurdavad viletsa kuulmise üle. Kui arst aga kõrva ära loputab ja liigse vaigu eemaldab, taastub kuulmine justkui imeväel.

«Mõned ei saa arugi, et nad ei kuule, lihtsalt harjutakse sellega ära,» lausus Ivanova.

Vaik aastaid kõrvas Teinekord pöördutakse arsti poole uskumatult hilja.

«Meie juurde tuli üks eakas proua, kes polnud 13 aastat suurt midagi kuulnud.

Mõtles teine, et kuulmine on vanusega nõrgenenud, kuid tegelikult oli tal lihtsalt vaik kõrvas. Eemaldasime selle ja kuulmine taastus,» meenutas Ivanova.

«Vahel tuleb patsiendi kõrvast välja nii suur vaigutükk, et ta ise ka imestab, kuidas see küll tema kõrva ära mahtus,» lisas Kippar.

Lapsed on üldiselt tundlikumad. «Mõni laps hakkab karjuma, kuna tunneb kõrvas midagi imelikku. Neil ei pruugi üldse kõrvapõletik olla, lihtsalt vaik on vastu trummikilet,» kirjeldas Kippar.

Vaigukork ongi altim tekkima just lastel ja eakatel. Lastel eritub kõrvavaiku palju, kuid

Remo-waxi kõrvapuhastustilgad ja kõrvapump. Leotab kõrva tekkinud vaha tombud kiiresti ja tõhusalt ning hoiab kõrvakäigud puhtana. Ei sobi valutava ja märja kõrva hoolduseks või kui kuulmekilet on läbi puhutud.

tavaliselt on see pehme konsistentsiga ja piisab, kui silmaga nähtav vaik eemaldada. Vanematel inimestel on kõrvavaik tihti kõvema konsistentsiga, mistõttu esineb neil ka vaikummistust sagedamini.

Kippari sõnul võiks vaiguprobleemidega esmalt minna pereõe või -arsti poole, ja nemad siis otsustavad, kas tuleb edasi minna spetsialisti vastuvõtule.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TERVIS

eest.

ada probleem

Normisoni kõrvatilgad. Sobivad väliskuulmekanalite puhastamiseks ja hooldamiseks pärast vanni, duši all käimist, ujumist ja sukeldumist. Aitavad väliskuulmekanali nahapinna kiiresti kuivatada. Võivad väliskuulmekanali kerge ärrituse korral põhjustada põletustunnet. Ei tohi kasutada, kui kuulmekanal on põletikuline või kuulmekile on perforeerunud.

Vaxoli kõrvasprei. Sobib kõrvavaigu pehmendamiseks ja loomulikuks eemaldamiseks nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Vähendab kõrva loputamise vajadust. Pideval kasutamisel pehmeneb ja laguneb kõrvavaik loomulikult ja väheneb kõrvade loputamise vajadus.

Millal perearsti poole pöörduda?

• Kui vaigukork on eriti tihke.

• Kui vaikummistus tekib esimest korda – arst selgitab välja, kas ummistuse taga on ikka vaigukork või hoopis muud põhjused, nagu näiteks väliskuulmekäigu põletik, keskkõrvapõletik, võõrkeha kuulmekäigus jne.

• Kui kõrvad on pikemat aega lukus, sügelevad, eritavad vedelikku või on kuulmine langenud, võib tegu olla kõrvapõletikuga ja tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Võluvitsa kõrvatilgad. Lahuses sisalduv glütseriin lihtsustab kõrvavaigu eemaldamist väliskuulmekanalitest. Sobivad kõrvade puhastamiseks pärast ujumist ning vaigu eemaldamiseks ja ebameeldiva sügelustunde vähendamiseks väliskuulmekanalist.

Aurecon Forte Juniori kõrvatilgad. Sobivad vähemalt pooleaastastele lastele, mõeldud väliskõrva puhastamiseks. Koosneb naturaalsetest õlidest, mis leevendavad valulikkust ja kaitsevad mikroorganismide leviku eest.

Kõrvakile kahjustus nõuab kohe hoolt Halvemal juhul võib vatitiku või muude teravate esemetega mulgustada kuulmekile, mille rebenemisel hakkab verd jooksma ja tekib tugev valu.

Lõhkenud kuul-

mekile paraneb tavaliselt mõne nädala jooksul, harukordadel aga kuulmekile ei taastugi.

Kõrvakile mulgustumise korral tuleb otsekohe pöörduda haigla

erakorralise meditsiini osakonda või polikliinikusse, kus kõrv puhastatakse, desinfitseeritakse ja alustatakse antibakteriaalset ravi.

Mõnda aega jäl-

gitakse, kas kuulmekile kasvab kinni tagasi. Kui kuulmekile auk iseeneslikult ei sulgu, tehakse operatsioon, mida nimetatakse müringoplastikaks. PM

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || TERVIS || 19

20 || VABA AEG || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 23.04 kl 19

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, Jassi Zahharov, Juuli Lill, Aare Saal jt 24.04 kl 19

ENDEL PÄRN 100 – MEES MONOKLIGA

Dirigent: Mihhail Gerts Solistid: Ago Anderson (Endla teater), Tõnu Kark (Eesti Draamateater), Urmas Põldma, René Soom, Janne Ševtšenko jt 25.04 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

25.04 kl 19 Solori rollis Dmitri Sobolevski (Nemirovitš-Dantšenko nimeline muusikateater, Moskva)

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Alena Shkatula, Dmitri Sobolevski, Galina Rohumaa, Vitali Nikolajev jt 26.04 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, Jassi Zahharov, Triin Ella, Aare Saal jt 26.04kl 19 Nimiosas Helen Lepalaan

JULIUS CAESAR

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Helen Lepalaan, Kristel Pärtna, Andres Köster, Pavlo Balakin, Triin Ella, MonikaEvelin Liiv, Aare Saal jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 23.04 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

24.04 kl 19

UGALA TEATER

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

Leke

VÄIKSES SAALIS 23., 24.04kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater).

25.04 kl 19

Kontakt

Martin Algus Lav. Ingomar Vihmar, osades: Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjushko, Martin Algus.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust.

Tel. 744 0165.

Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA 25.04 kl 19

KALENDRITÜDRUKUD

T. Firthi komöödia Külliki Saldre, Merle Jääger, Terje Pennie, Ene Järvis, Liina Tennosaar jt.

VÄIKE MAJA 23.04 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

24.04 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

SADAMATEATER 23.04 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

24.04 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

SUUR SAAL 23.04 kl 13 ja 18 Esietendused!

24.04 kl 13

PRINTSESS LULUU JA HÄRRA KERE

Piret Raud. Lav Marika Palm, Kunstnik Oleg Titov.

VÄIKE SAAL

24.04 kl 19 Välja müüdud!

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU

Abi Morgan. Lav Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

25.04 kl 19 Viimane etendus!

DUETID

Peter Quilter. Lav Oleg Titov, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

TEATRI KODUS 23.04 kl 12, 14, 18

SUUR MAALRITÖÖ

Ellen Niit. Lavastaja ja kunstnik Oleg Titov, Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.

ENDLA TEATER

SUURES SAALIS 23.04 kl 19

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets 24.04 kl 19

BOYBAND

muusikal, P. Quilter.

Lav. A. Dvinjaninov (külalisena)

VALGES SAALIS 23.04 kl 19

DUSSAERT’I KAASUS

loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas 24., 25.04 kl 19

TOTAALSELT SINUST ÜLE noortekomöödia M. Ravenhill, Lav. E.Keerd

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

SUUR SAAL 24.04 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

VÄIKE SAAL

VÄIKESE ONU SAAGA

Leegionärid

B. Lindgreni lugu lastele Andres Mähar, Hannes Kaljujärv jt.

23.04 kl 19

(lav. Madis Kalmet) 24.04 kl 19

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe)

PAIDE KULTUURIKESKUS 23.04 kl 12

26. aprillil kell 19 A. Le Coqi spordimajas

GALAKONTSERT Maria Kõrvits

“Meri. Mets. Linn”

Piletid müügil:

Pikk 20, Tallinn www.saal.ee 23.04 kl 19.30

Tartu Uus Teater: Zebra INGOMAR VIHMAR 24.04 kl 18

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loeng: JONAS ELDING

PÜHA VAIMU SAALIS 25.04 kl 19.30 Esietendus!

28., 29., 30.04 kl 19.30

fartist talk

DORIS FELDMANN & KRISTINA-MARIA HEINSALU

THEATRUM Piletid: Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, Theatrumi kassast (T 12-17) tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

THEATRUMI SAALIS 24., 25., 26., 29.04 kl 19

Piletid Endla teatri kassas E-R 12-19 (tel 442 0666, info tel 442 0667), Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning internetis.

NB! Mängukavas võib tulla muudatusi! www.endla.ee

TEATRI KODU 24.04 kl 11

KANUTI GILDI SAAL

Hobune, kes kaotas prillid ära (lav. Elina Pähklimägi) 23.04 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

PÕLVA KULTUURIKESKUS 25.04 kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

Pruuniks

Andri Luup. Osades Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam jt. Piletid 14/11

KLOOSTRI AIDAS 30.04 kl 20

MARI tantsuklubi Sissepääs prii.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 23.04 kl 18 Viimane etendus!

Rekvisiitori tähetund Lavastaja: Margo Teder Nimiosas: Lauri Saatpalu 29.04 kl 16 30.04 kl 18 Viimased etendused!

Salto Mortale

Lavastaja: Kati Kivitar (RO Estonia). Osades: Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Rauno Kaibiainen

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 24., 25.04 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

VON KRAHLI TEATER

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee 23., 29.04 kl 19

Puhastatud

Sarah Kane. Lav Juhan Ulfsak Osades: Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

23., 29.04 kl 21

4.48 psühhoos

Sarah Kane. Lav Juhan Ulfsak Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Liis Lindmaa, Kait Kall, Ott

Kartau, Ivo Reinok, Jim Ashilevi, Ragne Veensalu NB! Viimased etendused!

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 24., 25.04 kl 19 Viimased korrad!

NO65 Suur õgimine 10.05 kl 19 Esietendus!

12., 13., 15., 16., 17., 19., 20.05 kl 19

Kontserdisari „Pianisti portree“

YUNDI, Hiina staarpianist Chopin, Schumann, Beethoven

PÄRNU KONTSERDIMAJA 23.04 kl 19

“Hing ihkab armuda”

Margit Saulep (sopran), Urmas Põldma (tenor, RO Estonia), Ülla Millistfer (klaver)

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT 23.04 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

TEATER NO99 JAZZKLUBI

22., 23.05 kl 19

24.04 kl 22

NO53 Kadunud sõbra juhtum 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

NO59 26. lennu finaalnädal: samm lähemale

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

ORISSAARE KULTUURIMAJA 23.04 kl 19

Meie esimene miljon

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS 24.04 kl 19

Meie esimene miljon

SALME KULTUURIKESKUS 25.04 kl 19

Meie esimene miljon

TARTU UUS TEATER

KURESSAARE KULTUURIKESKUS 25.04 kl 19

Norra-Eesti jazz

THE HANNA PAULSBERG CONCEPT KADRI VOORAND GROUP Koostöös festivaliga Jazzkaar

EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS www.folk.ee

PÄRIMUSMUUSIKA AIT 25.04 kl 11

Suur üleriigiline võistumängimine

PÄRMIMUSMUUSIKA AIDA VÄIKE SAAL 25.04 kl 20

Tantsumaja 26.04 kl 19

Abraham’s Cafe

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Lai 37 Tartu Piletid eelmüügis Piletilevis kassa 5377 6983 uusteater.ee 26.04 kl 19 27.04 kl 19 Lisaetendused!

KESKEA RÕÕMUD

paduimprovisatsioon laval: Ingomar Vihmar, Katrin Pärn, Janek Joost, Piret Simson, Margus Prangel

KANUTI GILDI SAALIS 23.04 kl 19.30

ZEBRA

lavastaja Ingomar Vihmar

VENE TEATRIS 24.04 kl 22 25.04 kl 22

ILLUSIOONID

TALLINNA RAEKODA 28.04 kl 19.30

Kammermuusika Raekojas

Andreas Lend (tšello) Hande Dalkilic (klaver, Türgi) Kavas: Beethoven, Isiközlü, Saygun, Erkin, Eller, Brahms (8.-, 5.-)

TALLINNA RAEKODA 7.05 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Beethoven, Grieg (8.-, 5.-)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

lavastaja Pavel Zobnin

KONTSERT

LAULUVÄLJAKU KLAASSAAL (Narva mnt 95)

EESTI KONTSERT

www.concert.ee

ESTONIA KONTSERDISAAL 23.04 kl 19

24.04 kl 18

Collegium Musicale, EMTA Segakoor, segakoor Noorus.

Dirigendid Valter Soosalu, Benjamin Kirk, Markus Leppoja, Kuno Kerge, Sander Tamm Kavas C. Debussy, Ē. Ešenvalds, K. Leppoja jt Pilet 2 €

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui probleemid ei lahene, vaid süvenevad, on tegemist petisega. Saad sellest aru alles siis, kui oled sõrmed kõrvetanud. Üks kogemus jälle juures.

SÕNN Keegi võib tahta sinusse istutada võõra parasiitliku idee. Ta ei pruugi aru saada, et sinuga see ei haaku. Teed esmalt mängu kaasa, siis aga paned selle tegelase paika.

KAKSIKUD Plaan oli hea, aga välja kukkus kehvasti? Sa ei jää selle juurde pidama ega soiguma, vaid liigud edasi. Mida kiiremini, seda parem.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || VARIA || 21

8

Sinu silmaring on kellegi omast märgatavalt avaram.

See võib tekitada suhtlemishäireid ja isegi kadetsemist. Sa ei karda kedagi ega midagi, sest sinu närvid on raudsed.

NEITSI Kas kõik on sinu vastu? Pigem poolt, kuid sa ei näe seda, sest negatiivsuse loor võib silmi katta. Tahad vastasseisu maha raputada.

KAALUD Elu ei koosne ainult võitlusest ja konkurentsist.

Need aspektid on arengu jaoks tähtsad, kuid mitte kogu aeg.

Kui oled võitluses olnud, siis nüüd tahad tagasi tõmbuda ja puhata.

à î

ä à â â ô ä

ò

ê

5 4 3 2

ERNIE

1 a

b

c

d

e

f

g

h

Felix A. Sonnenfeld – British Chess Federation, 1955–1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KAS MA VÕIN MINNA KOOLITUSELE, KUS ÕPETATAKSE TÖÖTAMA KOOS RASKE ISELOOMUGA KOLLEEGIDEGA?

TEISED KASUTAVAD SEAL ÕPITUD NIPPE MINU VASTU JA MUL ON VAJA SEDA OMA EELISE SÄILITAMISEKS.

KUI MA LUBAN, KAS SA SIIS LÄHED ÄRA?

KUST SA SEDA NIPPI KUULSID?

HAGAR HIRMUS

Keegi hoiatab sind sohitegemise eest. Võimalik, et ta tahab sulle oma jama või kartuse kaela määrida. Kui jääd iseendaks, siis jamad sinuga ei haaku.

1. Kinabalu mägi (4101 meetrit) teeb maailma suuruselt kolmanda saare Kalimantani ka maailma kõrguselt kolmandaks saareks. Millised saared on Kalimantanist kõrgemad?

2. Maailma suurimas kloostriraamatukogus on üle 200 000 köite. Mis kloostris see asub?

3. 5. märtsil 1953 suri Jossif Stalin. Samal päeval suri Moskvas helilooja, kuuekordne Stalini preemia laureaat (1946. aastal koguni kolm preemiat), kelle lahkumisest aga rahvale ei kõssatudki. Et Moskva tänavad olid Stalini surmaga seoses suletud, transport ei liikunud, kasvuhooned ja lillepoed lilledest tühjaks ostetud, oli suurmehe matustega teatud raskusi. Kellest on jutt?

4. Kuidas nimetatakse 1909. aastal väljasurnud Euraasia metshobuste – tarpanite – järeltulijaid? Tõsiselt tegeldakse vana tõu elus hoidmisega Poolas.

5. 1986. aastal valmis režissöör Tõnis Kasel film «Õnnelind flamingo», peaosades Evald Hermaküla ja Kaie Mihkelson. Järgmisel aastal pälvis film Kemerovo filmifestivalil publiku auhinna, millel nimeks Kaevurilamp. Milline kirjandusteos on selle üsna õpetliku filmi aluseks?

Vastused: 1. Uus-Guinea (4884 meetri kõrgune Puncak Jaya ehk Carstenszi Püramiid) ja Hawaii saar (4205 meetri kõrgune Mauna Kea). 2. Admonti klooster Austrias. 3. Sergei Prokofjev. 4. Konikud.

5. Raimond Kaugveri «Meie pole süüdi».

KALJUKITS Vaevled illusioonide kütkes? Tunned suurt vajadust tõe järele, kuid ei pruugi seda kuulda. Oled keskkonnas, kus praegu on käimas suured mängud ja ärategemised.

ì

6

SKORPION

AMBUR Flirdid kellegagi ja sinu soovid hakkavad ootamatult täituma. Tegemist ei ole maagia ega müstikaga, vaid see inimene teab, et sinu heaolu tagab ka tema oma.

ì à

7

VÄHK Mitmetahuline mõtlemine annab sulle kaitse. Näed üsna kiiresti ära, kes mida oskab ja kes on mida väärt. Kui oled pildi selgeks saanud, tunned end märgatavalt turvalisemalt.

LÕVI

æ

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kits-kahekuhja-vahel-olukord jäetakse sinu lahendada. See ei ole meeldiv, aga teed selle ära. Kui keegi pole sinu lahendusega rahul, on see tema probleem.

KALAD Omad sõnajõudu ja kasutad seda enda huvides.

Eks igaüks meist taha paremini elada ja nii ka sina. Mingis asjas aga teed üliõige valiku.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Sõjaväetarkus: «Pea meeles – kui sa magad, siis vaenlane ei maga! Nii et magades rohkem, kurnad sa tegelikult vaenlast!»

••• Naiste loogika: oodata printsi ja siis pahandada, et too vedeleb diivanil ja ei rüga nagu mõni tööline või talupoeg ...

••• Siim Kallas püüab kinni kuldkala.

«Kolm soovi või kuidas?» küsib kuldkalake.

«Pole probleemi, vobla! Küsi mida tahad!»

••• «Mis sa täna koolis tegid, Juku?»

«Lõhkeainet. Keemiakabinetis.»

«Ja mida homseks üles anti?»

«Ei jõutud midagi anda.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on SPIRITIST

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || kuulutused || postimees, 23. aprill 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Helme vallas suvila. Tel 5841 7373.

Mälestame endist kolleegi

Heino Olaf Kütti

Plaatimis- ja maalritööd. Tel 553 9404.

Teen korterite, eramute ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

vil! em

7. VI 1940 – 18. IV 2014

Leinab perekond. Urni ärasaatmine 30. skp. kell 12 Mäetaguse Rahvamajast.

Helmut Aleksander Mikk c! 1935-I 8. V 1914 – 19. IV 2014

Leinab Eesti Üliõpilaste Selts.

Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke – maksan 15 eurot/tk.

Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Tartu LV sotsiaalabi osakond palub ühe nädala jooksul alates teate avaldamisest ühendust võtta Svetlana Opikova (sünd 13. V 1956) lähisugulastel matuste korraldamiseks. Tel 736 1306 või Raekoja plats 3, tuba 103.

Seal, kus sulgub eluraamat algab mälestustemaa ...

Helmut-Aleksander Mikk 8. V 1914 Tartumaa – 19. IV 2014 Kanada

Akende ja katuste pesu. Tel 5638 8994.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ...

Tiit Lepik

Advokaadibüroo Ann Saar ja Advokaadibüroo Sirje Must Müüme soodsalt ehitusmaterjale.

Küsi lisa info@roofing.ee või helista tel 5686 9984.

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine on kurb ...

Teatame kurbusega kauaaegse pedagoogi, ema ja vanaema

Sügav kaastunne Toomasele ja Marisele isa ja äia

Astrid Nõmme

Heinrich Paalveldi

6. V 1931 – 21. IV 2014

surmast.

Mäletab vennatütar Pilvi perega.

Leinavad tütar ja poeg peredega.

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, ema ja vanaema

Lõppes aeg ja elu ja valgus, otsa sai päikesesära ...

Lõppes tee ja valu, lõppes mõte ja otsa sai hing ...

kaotuse puhul.

Urmas ja Aune perega

Müüa merealumiiniumist valmistatud kümblustünnide sise- ja väliahjud. info@metalspec.eu; tel 529 5418; www.metalspec.eu

Su tugev elutahe sel pikal eluteel lõpuks väsis ja kevadkuul murdus elupuu.

Aili Parolari

(sünd. Margarete Järv) 22. VII 1914 – 20. IV 2014

Sügav kaastunne poeg Geovannile. Leinavad õed Helju ja Hilja peredega.

Müün Jüri Ristna maale. Tel 5615 7000.

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Tallinn, Pärnu mnt 38.

Ostan km-kohuslase firma.

Tel 5800 9939.

Korstnapühkimisteenus kutsetunnistusega spetsialistidelt. Akt tasuta.

OÜ Tartu Tuli. Tel 730 5387.

Nõo vallavolikogu 27. III 2014 otsusega nr 25 tunnistati Kaarhalli ja Kuusekese kinnistute (pos 4 ja 6) osas kehtetuks Nõo vallavolikogu 24. I 2008 otsusega nr 184 kehtestatud Meeri külas asuva Kaarhalli kinnistu detailplaneering, kuna kinnistute omanik ei soovi planeeringut ellu viia.

Vaipade, pehme mööbli ja auto­ salongide pesu. Info tel 5666 0428, 5666 0365.

Pakume tööd e-kategooria autojuhile.

Vajalik eelnev sõidukogemus ja digisõidumeeriku kaart. Töö Skandinaavias, Baltikum vähesel määral Poolas.

Info tel 677 5818.

Valga linnavalitsus võtab konkursi korras tööle Valga Muusikakooli direktori.

Informatsioon tööülesannete ning kandidaadile esitatavate nõudmiste kohta on kättesaadav www.valga.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Peielaud kuni 50 inimesele www.zaal.ee Tel 502 4939.

Leinavad lesk ja tütred peredega. Ärasaatmine 25. skp. kell 14 Tartu krematooriumis.

Olev Uibopuu

Vabariigi Presidendi Kantselei

Sügav kaastunne Ehale, Merikesele ja Jaanile kalli abikaasa ja venna

kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Rõngu Mahl

Südamlik kaastunne omastele

Ülo Läänemetsa

Üks küünal kustus, üks eluraamat sulgus ...

Abel Narusk

Evi Viirsalu Leinavad poeg ja õde koos perega. Ärasaatmine 24. skp. kell 14 Pärnamäe krematooriumis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud ema ja vanaema

Milja Tamm

kaotuse puhul.

Perekond Härm

Südamlik kaastunne Mati Naruski perele. Kaastunnet avaldavad Mati töökaaslased Toomas, Jaak, Raivo ja Ahto.

Hüvastijätt Pärnamäe krematooriumis 28. skp. kell 14. Tiiu ja Ulvi peredega

Südamlik kaastunne Toomasele perega

Südamlik kaastunne Vaike Puurale armsa venna

Südamlik kaastunne Olav Ojastele ema

Südamlik kaastunne Tiia Tammele kalli ema

Toivo Elmeti

Ülo Läänemetsa

Aino Ojaste

kaotuse puhul.

Ants perega

lahkumise puhul.

Hille, Riina, Ülo, Lia ja Kristel perega

surma puhul.

Töökaaslased Teemu-E osaühingust

kaotuse puhul.

SA TÜK Stomatoloogia kliinik näo-lõualuudekirurgia osakond

Sügav kaastunne Hertale ja Viivele kalli ema

Meie kaastunne Ellenile, Jaagule ja Ennule kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Astrid Vakkerile armsa ema

Avaldame kaastunnet Tiia Tammele kalli ema

Meida Erriti

Ülo Läänemetsa

Valentina Paide

surma puhul.

Töökaaslased Anu Fotost

surma puhul.

Ivo Niglase pere

kaotuse puhul.

Kolleegid Vanemuise kontserdimajast

Südamlik kaastunne Hertale perega kalli

Jaak perega, avaldame kaastunnet isa ja vanaisa

Sügav kaastunne kallile Elinile ema

Meida Erriti

Ülo Läänemetsa

surma puhul. Endised töökaaslased kauplusest Noorus

surma puhul.

Kai ja Mart

kaotuse puhul.

Helena, Silver, Anna, Hannes, Kristiina ja Tanel

Mälestame alati abivalmis klubikaaslast

Avaldame sügavat kaastunnet Anule kalli ema

Avaldame sügavat kaastunnet omastele

Riho Koppelit

Vaike Maala

Annely Põldsaare

ning avaldame kaastunnet omastele.

Orienteerumisklubi Ilves

kaotuse puhul.

SA Tartu Sport

surma puhul.

Ragne ja Toomas peredega

Õie Kornel

Lahkus kallis õde, tädi, vanatädi

Avaldame sügavat kaastunnet Ago Reintopile perega kalli isa ja vanaisa

Mälestame head kursusekaaslast.

Sügav kaastunne omastele.

TÜ arstiteaduskonna 1954. aastal lõpetanud arstid

Sügav kaastunne Sepp Heljule perega.

Naabrid Maisi 27, 31, 32, 33 ja Nisu 28

kaotuse puhul.

Perekond Vares

9. VI 1930 – 19. IV 2014

Helbe Kuusvere kaotuse puhul.

Kolleegid ja sõbrad Go Travelist

Erna-Leontine Kõrts Südamlik kaastunne Tiiale kalli ema kaotuse puhul.

Eda, Viia, Lya ja Aino

Vaike Maala

Armast

Vaike Maalat

Kalle Reintopi

Ilme Tamme

Ilme Tamme

kaotuse puhul.

Töökaaslased näo-lõualuudekirurgia osakonnast

Unustamatut klassivenda

Hans Treimanni mälestavad Rapla keskkooli 1954. aastal lõpetanud ja klassijuhataja.

Voldemar Turman Mälestame sõbralikku klassivenda.

Südamlik kaastunne lähedastele.

Tsirguliina keskkooli 2. lend

Südamlik kaastunne Tiiule, Ainile, Tõnule peredega kalli isa, vanaisa, vanavanaisa

Olev Uibopuu

kaotuse puhul.

Kolleegid Nefab Packaging OÜ-st

kaotuse puhul.

Sõber Ralf perega Tallinnast

Südamlik kaastunne Erlele perega armsa isa, vanaisa

Südamlik kaastunne Tõnule, Ainile ja Laurile peredega kalli isa ja vanaisa

Endel Saadjärve

Olev Uibopuu

kaotuse puhul.

Töökaaslased P&M Accounting OÜ-st

kaotuse puhul.

Jahiselts Küti Mets jahimehed

Avaldame sügavat kaastunnet Valdek Mikkalile abikaasa

Lahkunud on maalikunstnik ja kirjanik

Siiras kaastunne Mare Veermaale abikaasa

Erik Schmidt

Lembit Veermaa

Mälestavad omaksed.

kaotuse puhul.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Südamlik kaastunne Raulile perega ja kõigile lähedastele

Evi Viirsalu

Maret-Elo Mikkali 1931–2014

surma puhul.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Lahkunud on unustamatu kursusekaaslane

Heino Olaf Kütti

Maret Mikkal

mälestab Tartu 1. Advokaadibüroo ja Mare Laur perega. Südamlik kaastunne lastele peredega.

Mälestame ja mäletame.

Sügav kaastunne omastele.

TÜ 1955. aastal lõpetanud keemikud

Avaldame kaastunnet Maarjale ja langetame pea abikaasa kaotuse puhul.

Aili ja Eerik Juhan

Ene Põldroo

16. V 1917 – 20. IV 2014

mälestavad leinas õde Helju-Anna ja õepoeg Aare perega. Sügav kaastunne tütardele ja kõigile lähedastele.

Suurepärast inimest ja head kolleegi

George Liik www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis ema, vanaema ja õde

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Tunneme südamest kaasa Kaja Laumetsale armsa ema

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga!

Juta Vessikut

Anneli Tiisk

Jüri Ainvere

Korrastatud kummut 1912. a.

Tel 501 1784. www.restore.ee

Mälestust sa hella pälvid, väärid austust, sõnu häid.

Sügav kaastunne Tiiu Ermelile perega isa, vanaisa ja vanavanaisa

17. IV 1969 – 20. IV 2014

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk).

Tel 5558 8070.

Mälestame leinas Eesti Punase Risti teenetemärgi kavaleri

(sünd. Palgi)

Viktor Mosolainen Mälestame kauaaegset kolleegi.

Avaldame kaastunnet omastele.

Ilmre AS

15. VIII 1925 Naissaar – 18. IV 2014 Palma de Mallorca

Hilja Simsoni

(sünd. Mägis)

lahkumise puhul.

Jaak, Kalju, Kalev peredega

Mälestame armast klassiõde ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Tallinna 7. keskkooli 1952. aastal lõpetanud XIc klass

Avaldame sügavat kaastunnet Erika Kermonile ema

Sügav kaastunne Helje Rätseppale isa ja Kaupo Rätseppale vanaisa

1921–2014

Anni Strandsoni surma puhul.

Loo kooli pere

Jaan Viska

surma puhul.

Harku Vallavolikogu Harku Vallavalitsus

POSTIMEES, 23. APRILL 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Nii mõnigi Stencibility festivalidel valminud taies on saanud osaks Tartu tänavapildist. Fotol fragment kolme aasta eest tänavakunstnike ühistööna valminud maalingust Tartu kirjandusmaja müüril. foto: kristjan teedema

FESTIVAL. Täna algab Tartus ja Võrus tänavakunsti tutvustav Stencibility.

Tänavakunstipeol esineb kuulus MTO kaarel arb reporter

T

äna saab Tartus ja Võrus alguse juba viiendat korda toimuv tänavakunstifestival Stencibility, mille raames tekib viie päeva jooksul kolm uut tänavakunstiteost (neist kaks väliskunstnikelt), lisaks toimuvad rattatuurid, õpitoad, loengud, filmiprogramm ja pop-up-näitus.

Tänavuse festivali nimekaim külaline on Prantsusmaalt pärit, kuid alates 2008. aastast peaasjalikult Berliinis tegutsev tänavakunstnik MTO, kes on tuntud oma hiigelsuurte fotorealistlike maalingute poolest. MTO saavutas suurema tuntuse 2012. aasta festivalil Sarasota Chalk, kus tema vastuoluline teos maja fassaadil tekitas palju vastukaja ja millest valmis 2013. aastal dokumentaalfilm «FL: unpremeditated movie», mida näidati eelmise aasta Stencibility filmiprogrammis.

MTO alustab täna Tartus suure kunstiteose loomist, mis jõuab lõpule laupäeval. Väliskülaliste nimekirjast leiab Läti kuulsaimad tänavakunstnikud Thobeki ja Kiwie, kes alustavad samuti täna Tartus oma kunstiteose loomist.

Alates tänavusest festivalist haarab Stencibility väikelinnu ning laieneb seekord Võrru, kuhu maanduvad täna oma kunstidessandiga tunnustatud tänavakunstnik MinaJaLydia ning noor maalikunstnik Kairo, kelle kunstiteosed kaunistavad mitmeid Tartu elektrikappe.

Traditsiooniliselt on Stencibilityl võimalik tutvuda eelmistel festivalidel ning nende vahepeal Tartu tänavapilti ilmunud vaatamisväärsete kunstiteostega. Kaks kahetunnist jalgrattaretke viivad huvi-

lised asjatundliku giidi juhtimisel läbi Tartu märkimisväärsete tänavakunstiteoste juurest, avatakse taieste tihti saladuseks jäävat tausta ning räägitakse üldiselt tänavakunsti olukorrast Tartus. Muuhulgas otsitakse üles kesklinna suurimad grafitigaleriid.

Festivalil esitletakse Google Mapsi keskkonnas tänavakunstientusiastide ühistööna valminud Tartu tänavakunstikaardi paberversiooni, mis annab ülevaate Tartu peamistest kunstiteostest ning võimaldab nendega tutvuda ja taustainfot saada giidi abita.

Reedel avatakse kultuuri-

klubis Arhiiv festivali sünnipäevapeol Ruudu Sandra kureeritud tänavakunstnike näitus «Purgist välja lastud džinn», reedel toimub sealsamas rohkete sündmustega festivalipäev, mille jooksul linastub koostöös filmifestivaliga Dokumentaalika dokfilm «Art4Space» maailmakuulsa tänavakunstniku Invaderi hullumeelsest ideest vallutada lisaks linnadžunglile ka kosmos.

Pühapäeval saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud Arhiivis osaleda kleepsu ja šablooni valmistamise töötubades ning toimuvad tänavakunstiteemalised loengud.

Erilised elamused!

SEBE Tellimusreis

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal!

Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

24 || TÄNA || POSTIMEES, 23. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB EESTIS TEIST KORDA TÄHISTATAVA VETERANIPÄEVA ÜRITUSI.

NIMEPÄEV: GEORG, JÜRGEN, JÜRI, JÜRNAS, JÜTS, ÜRJO Ene Grauberg 70, loogik ja filosoof Jüri Vlassov (pildil) 66, näitleja ja muusik Loit Lepalaan 63, trompetist ja dirigent Imre Rammul 53, seksuoloog ja psühhiaater Erik Ruus 52, näitleja Juss Laansoo 31, motosportlane Marika Palm 26, näitleja ja lavastaja

Teeauk osutus vanaks talukaevuks Esmaspäeva ennelõunal avastas Saaremaal Pihtla vallas bussi pealt maha tulnud Siplase talu perenaine Kõljala külas Masa-Laimjala maantee keskjoone lähedalt teravate servadega asfaldiaugu. Varsti selgus, et see auk on vana talukaev.

Perenaine helistas seepeale naabertalus elavale Meelis Maidele (pildil), kes avastas, et tegu on tõsise ohuga teel sõitvatele autodele.

Nimelt ei ulatanud kahemeetrine kaigas augu põhjani. Teemehed reageerisid teatele kiiresti ja õhtuks oli auk jämeda killustikuga täidetud. Pealmine kiht tasandati veel kruusaga ja eile asfalteeriti auk ära. Saarte Hääl

Roxette esineb novembris Eestis Üks Rootsi läbi aegade menukamaid popbände Roxette annab 23. novembril Tallinnas Rocca al Mare hallis kontserdi. Viimati esines ansambel Eestis kolm aastat tagasi.

1986. aastal kokku tulnud Roxette, mille moodustavad Marie Fredriksson ja Per Gessle, lõi rahvusvaheliselt läbi sama kümnendi lõpul albumiga «Look Sharp!». Bänd on oma karjääri jooksul müünud üle 55 miljoni kauamängiva. Eelmise kontsertreisi jooksul külastas Roxette koguni 46 riiki. Sel aastal siirdub Rootsi popduo juba uuele maailmaturneele. elu24.ee

EUROOPA TALLINN +8

KÄRDLA +7 HAAPSALU +8

ilmateenistuse sünoptik

/s

ülle jõemaa

NARVA +8

RAKVERE +7

PAIDE +10

5– 12 m

Jahedus võtab võimust

Skandinaavia keskosa kohal tugevneb täna uus kõrgrõhuala, mis levib TARTU PÄRNU homseks Eesti kohale.

VILJANDI +10 +12 +11 Õhk on selles kuiv, kuid KURESSAARE eelnevatest päevadest +9 tunduvalt jahedam. Pügal või paar üle 10 kraadi tõuseb õhutemperatuur täna vaid LõunaVÕRU VALGA Eestis ning järgneval ööl mitmel +12 +12 pool jälle külmetab.

Täna on päikesepaisteline ilm.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Puhub põhja- ja kirdetuul 5–12 m/s, saartel puhanguti 14 m/s, Neljapäev, 24.04 Reede, 25.04 Laupäev, 26.04 õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Sooja Tallinn –1/+8 –2/+9 –1/+12 on 7–12 kraadi.

Tartu –1/+9 –1/+13 +1/+15 Narva –2/+9 –1/+12 0/+13 Pärnu 0/+11 +2/+13 0/+14 Kuressaare +3/+8 0/+10 0/+10

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: sander ilvest / saarte hääl

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» KIRJUTAB, KUIDAS TÕRJUDA OMA ÕUELT VÕÕRAID KASSE.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.44 5.40 5.54

loojub 20.56 20.44 21.02

20 aastat kogemust

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +22,0 kraadi (2000) –5,7 kraadi (1852) Tartus +24,5 kraadi (1952) –8,7 kraadi (1873)

KUUFAASID 22. aprill 10.52 29. aprill 9.14 7. mai 6.15 14. mai 22.16

+16 +25 +23 +19 +19 +21 +18 +20 +23 +13 +12 +9 +22 +12 +18 +20 +16 +18 +19 +17 +16 +14 +17 +8 +19 +9 +13 +24 +19 +9 +22 +21 +18 +21 +38 +23 +26 +34 +19 +31 +23 +37 +15 +28 +24 +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 23. APRILL ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Holby City haigla: Armastan sind 09 55 Terevisioon* 11 55 Meie inimesed: Ivar* 12 25 OP! teater* 50 Puudutuse aeg: Gerda KulliKordemets* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Jumalaga ja ilma, 2.

Fundamentalism* 30 Rakett 69: 3 parimat* 15 00 Waterloo Roadi kool* 16 00 Holby City haigla: Armastan sind* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Varjuteater 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu on otse-eetris ning igav nendega ei hakka!

20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum. Saatejuht Andres Kuusk, režissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur.

22 30 Ajujaht 23 15 Ringvaade* 00 20 Uued trikid: Varjuteater* 01 16 ERR uudised

07 10 Joona jutud: Ahvi varjud. Kuldlõng* 30 Loomaaia tee 64: Kilpkonn Klausi uus* 45 Mesilane Maia: Võistlus jätkub* 55 Väike printsess: Tahan oma lutti!* 08 05 Jass ja Juss: Tingeltangel džunglis* 15 Lastetuba: Mulgimaa* 30 Püramiidi tipus: Pehmed robotid 09 00 Ringvaade* 10 05 Waterloo Roadi kool 11 00 Teaduspalavik, 2/3: Dieedideemonid* 30 Eesti muusikavideod 12 02 ERR uudised 17 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 7/12 18 00 Londiste, 3/4 30 Lastetuba: Kalevipoja radadel 50 Eddie ja karupätsu: Võilillekell 19 00 Lammas Shaun 05 Sõprade linn: Timba vaba päev 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Mirjam (venekeelsete subtiitritega) (ETV 2013) 25 Minuscule: Tahaks lennata (Prantsuse 2007) 30 Ajavaod: Mees, kes usaldas eestlasi 21 00 Veteranirock 23 00 Missioon 00 01 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 121/163* 11 00 Kodus ja võõrsil 30 Viimane võmm: Pall väravasse* 12 30 Parim enne: Valusad tõed ja magusad valed* 13 00 Tohter Olaf* 14 00 Sõbrad: Odav pulmakleit 30 Sõbrad: Joey autasu 55 Punased roosid, 741/800 16 00 Küladetektiivid, 270: Üks pitsike ja laip 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 122/163 18 00 Süütu süüdlane, 121/158 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Pilvede all 22 30 C-Komando. Uus! 23 00 Jahtunud jälg: Peaaegu paradiis, 1 00 00 Memphise detektiiv: Kõik saab korda, mamma. Uus sari!

55 Mis? Kus? Millal?* 02 00 Vampiiripäevikud: Uus kokkulepe 40 Krimi* 03 05 Rooli võim* 30 Reporter* 04 20 7 sekundit (USAŠveits-Inglise 2005)*.

Põnevusmärul

TV3 06 08 09 10 11 12 13 14 15 16

17 19 20 21

22 23 00 01 02 03 04 05

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 35 Vaprad ja ilusad* 05 Top Shop 20 Kaua võib!* 00 Grey anatoomia 6, 16: Täiuslik väike õnnetus 00 Suletud uste taga 5, 9: Kahtlased asjaolud* 00 NCIS kriminalistid 8, 14: Mees läheb baari* 00 Seitsmes taevas 8, 1: Pikk, kehv suvi, 1 00 Vaprad ja ilusad, 6712 30 Marina ja kapten, 101 30 Kirgede torm 00 Seitsmesed uudised 00 Anna otsib meest, 2 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 7 30 Staarid veinimõisas 30 Kodumaa 2, 10: Murtud südamed 35 Vabaduse hind 2, 3: Duubeldamine 30 Kondid 6, 15: Tapja sihikul 15 Louie 2, 5-6: Sõit maakohas; Metroo / Pamela 15 Staarid veinimõisas* 05 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 25 Kaua võib!* 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 56/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 167* 45 Küladetektiivid, 163: Auväärt mehe surm 10 45 Südametukse, 46 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Immuunsuse parandamise plaan* 13 00 Everwood: Sind tundma õppides 14 00 Jaht modellilepingule, 6/8* 15 00 Ameerika tippmodell 15, 11* 16 00 Mehi jalaga segada: Armastuse keerdkäigud 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Kuidas magades tervist parandada 19 00 Kodus ja võõrsil, 5742 30 Emmerdale, 168 20 00 Tohter Olaf 21 00 Väsimatud vanad torisejad (USA 1995).

Menukomöödia 23 05 Käpardist kokaks, 2/8: Viimnepäev talus 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Raudsed kokad: Tursalahing 02 40 Fort Boyard 03 30 Staariminutid: Kevin Spacey 35 Südametukse, 46* 04 20 Beebiminutid: Lapsevanemad 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 68/167: Testament* 09 20 Conan, 230* 10 10 Näljased meremehed, 37: Penzance* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 42/91: Chuck versus Mask* 15 20 Komissar Rex, 69: Tappev mänguasi 16 15 Näljased meremehed, 38/50: St. Mary & St. Agnes 17 10 Kuulsuste surmaheitlus 18 10 Chuck, 43/91: Chuck vs. valenimi 19 00 Tuvikesed: Naistejahil* 30 Tuvikesed: Chicago veinipidu* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest: Püstoliga hermafrodiit* 30 Beaver Falls - üks vallatu suvi, 12/12: Hõissa, pulmad 22 30 Punker, 12 23 30 Conan, 231/483: Andy Garcia, Jenna Elfman, Ingrid Michaelson 00 25 Kaks ja pool meest: Töö Caligula heaks 50 Tuvikesed: Kelly ei ela enam siin; Aegade rock 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 23* 11 00 Kalamehejutud 5, 9-12 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 23* 15 00 Kälimehed 1, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 24: Volleystop 17 00 A-Rühm:3, 8: Saar 18 00 Perepea 3, 12: Armastada ja surra Dixies* 30 Simpsonid 22, 10: Emad, keda tahaks unustada* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 15-16: Mängudeõhtu; Muffin 20 00 Perepea 3, 13: Kutsu mure 30 Simpsonid 22, 11 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga 23 35 Euroopa pokkeriturnee 00 35 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 15: Mängudeõhtu* 01 05 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 16: Muffin* 35 Kälimehed 1, 8* 02 25 Power Hit Radio – KICKSTART 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Europarlamendi valimised 2014* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 22/142* 45 Nädal pealinnas* 10 00 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda* 30 Täna. Uudised* 11 00 Kultuurimeetri arhiivist. Teatrijutud 30 Linnaruumi arhiivist. Soodevahe 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Vaba mõtte klubi* 13 30 Europarlamendi valimised 2014* 14 00 Kinnisvaraveeb 16 15 Nädal pealinnas* 30 Vaba mõtte klubi* 17 30 LV pressikonverents* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 23/142 19 00 Täna. Uudised 15 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 21 00 Päevakava* 15 Arvutitark 30 Inimese mõõde 22 10 Pärast surma, 13/14 23 05 Spordiakadeemia* 00 05 Täna. Uudised* 01 05 Meedia keskpunkt* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Maailma mõõtmine, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan, Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Jüri Nikolajev 15 00 Pärastlõunased uudised 15 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund.* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Heliträkk.

Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Maailma mõõtmine* 23 03 Luuleruum 00 05 Loos on asju* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Liisi Rõika päevaraamat, 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Euroopa vanamuusikapäeva kontsert.

11 05 Album. Martynas 23astase Leedu akordionivirtuoosi Martynas Levickise nimialbumit 12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album. Schubert & Beethoven 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Vene muusika. Esineb Rumeenia Raadio Sümfooniaorkester Tiberiu Soare juhatusel. Pjotr Tšaikovski – Viiulikontsert D-duur (solist Gabriel Groitoru), Sergei Prokofjev – Sümfoonia nr 5.

21 00 Delta* 22 05 Areaal LIVE: Bombillaz. Otseülekanne Eesti Raadio I stuudiost, helirežissöör Tanel Klesment 23 03 Džässikontsert*.

Kari Ikonen Trio 15. novembril 2013 Helsingis, Kapsäkki teatris. Trio koosseis: Kari Ikonen – klaver, Ara Yaralyan – bass, Markku Ounaskari – trummid.

00 05 Nokturn