Pärnumaa Aasta Ettevõtlus 2020

Foto Mailiis Ollino

2020

LK 2

Pärnumaa ettevõtlusauhindade tänukirjad ja karikad ootasid laureaate juba nädala jagu enne tunnustusüritust.

Mailiis Ollino

MURDA VÕI MURDUDA?

K SIIRI ERALA

as laseme kriisil end murda või murrame ise kriisi? Selles näib seisnevat koroonaaja põhiküsimus. See on määrav valik.

Kui vahetasime Pärnumaa arenduskeskuse töötajatega sügise hakul mõtteid ettevõtjate tunnustamise, nende pingeridadesse seadmise üle, siis oli kõigile selge, et tunnustamine ainult kasvu, majanduslike näitajate edenemise põhjal ei kõla praeguse aja vaimuga kokku.

Otsustasime otsida, esile tuua hoopis kriisimurdjaid. Neid, kes on langetanud valiku mitte alla anda, kes hoiavad sihti silme ees, kes tõusnud rasketest oludest taas jalgele ja kes lasid eriliste olude saabudes valla loovuse. Ja sääraseid ettevõtjaid jagub.

Ka kolmandas sektoris leidub kriisimurdjaid ning riigiasutustes, omavalitsustes, nende hallatavates üksusteski.

Kui peaminister Jüri Ratas suvel Tallinnas botaanikaaias tänuüritust pidas, kostis kriitikat, et pidutsemiseks pole nagu põhjust, liiga vara rõõmustatakse. Pandeemia pole veel läbi. Sama võiks öelda Pärnumaa tublimate tunnustamise kohta.

Keegi ei suuda ennustada, millal koroonakriis läbi saab. Me ei tea, mis seisus on meie ettevõtjad, MTÜd, omavalitsused ja riik tervikuna kevadeks. Tahaks uskuda Viljar Arakat (loe lk 20–21), kes peab koroonakriisi küll suureks mureks, kuid lühiajaliseks. Teisalt oleme Pärnu Postimehe uudistes ja majanduskülgedel korduvalt ära trükkinud murelikke mõtteid turismisektori ja meelelahutustööstuse esindajailt. Kas talv üldse elatakse üle? Sulgemisotsuse

Projektijuht: MARGUS METS, margus.mets@postimeesgrupp.ee Toimetaja: SIIRI ERALA, siiri.erala@parnupostimees.ee

järel pimedaks jäänud vaateaknaid leidub maakonnakeskuses Pärnus samuti.

Kas see tähendab, et peaminister poleks tohtinud suvel tänuvastuvõttu teha? Et peaksime Pärnumaa tublide tunnustamisest loobuma?

Juhtimise õpikutarkus ütleb, et tunnustamine pärast pingutust on oluline. Ja omandab isegi suurema tähtsuse siis, kui ees ootab uus, veelgi suurem katsumus. Seega, kuigi oleme tervisekriisi ohjajate suust aina kuulnud, et praegu pole pidude aeg, on kohe kindlasti aeg tunnustada.

Rahalist tuge ei jagu kõigile, kuigi ettevõtjad näevad suurimat abi just osa kulude, eelkõige tööjõukulude katmises (loe küsitlust lk 18). Hea sõna, märkamine ärakuulamine aga ei sõltu omavalitsuse, riigi, Euroopa Liidu rahakoti paksusest.

See sõltub inimestest. Nii on väga hea meel, et enamik Pärnumaa omavalitsusi jagab oma ettevõtjatele tunnustust, parimad on välja valitud maakonnaüleseltki ning tänavu liidetud juurde õhinapõhiselt tegutsejate ehk vabatahtlike esiletoomine. Kokku üks suur Pärnumaa tublide valimine.

“Tunnustus innustab, tiivustab uutele saavutustele,” nii seletab “Eesti keele sõnaraamat”.

Just säärast mõju läheb vaja, et hoida motivatsiooni, otsida uusi võimalusi ning süstida positiivsust endasse ja ümbritsevaisse, sealhulgas oma töötajaisse. Lõppeks on tarvis motiveerida sellekski, et järgida iga päev viiruse leviku tõkestamise meetmeid.

Juhtimise õpikutarkus ütleb, et tunnustamine pärast pingutust on oluline.

Reklaamimüügi juht: LISETT HEIL, lisett.heil@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp

Trükk AS Kroonpress

LK 3

MARGIT TOODU: JAH, HULLUMEELSUS, ME MÜÜME MUINASJUTTU!

E

Kuidas läks Lottemaa suvehooaeg? Üllatavalt hästi. Meil oli päris suur hirm selle ees, kuidas koroona meid mõjutab. Kas inimesed julgevad kodudest välja tulla? Me ei teadnud, kas pargi avadagi saame.

Kuidas te sellises teadmatuses toimetasite?

Tegime kogu ettevalmistuse. Kevadised suured turundusüritused nagu maamess jäid aga ära, tõmbasime oma tegevuse selles vallas miinimunini. Meil olid suured plaanid minna Soome turule ehk tuua soomekeelse näidendi ja soomekeelse tegelaskuju.

Soome piirid olid kinni, rahvast väga palju ei liikunud. Siseturism oli see, mis meid tänavu päästis.

Kas siseturist, eestlane käitus tänavu teisiti kui varem?

Varasematel aastatel ostsid inimesed oma piletid tavaliselt veebikeskkonnas, e-piletite osakaal oli üle 50 protsendi. Sellel aastal tegi külastaja otsuse tulla vahetult ehk päev-paar enne ja 75 protsenti piletitest osteti kohapeal. Nii olime augusti keskel esimest korda seisus, kus meil said eeltrükitud piletid otsa.

Kui palju külastajaid sel suvel käis? Üle 50 000 inimese. Võiks öelda, et suhteliselt sama seis kui eelmisel hooajal, kuid siiski 4000 külastajat vähem. Ära kukkusid grupimüügid, kogu pargi broneeringud.

Kui kiirelt või lihtsalt sündis teil otsus värav lahti teha?

Me pidime sel hooajal avama 6. juunil. Oli mai keskpaik, kui valitsus tegi otsuse, et väliüritusi võib pidada ja väliteatrid avada. Siis jäi meil aega kaks nädalat pargi avamiskuupäevani. Saime aru, et me füüsiliselt ei jõua.

Lükkasime siis avamise nädala võrra edasi.

Kas peast käis läbi mõte, et terviseriskid on suured, jätaks pigem hooaja vahele?

Me ju toimetame aasta ringi pargis üheksa inimesega, aga suvehooajaks palkame üle 150 töötaja. Kui sa pead töötama meeskonnas, kus on nii palju inimesi, siis see risk, et üks neist haigestub … Ma tunnistan ausalt, me elasime suvel paar korda üle päris hirmutavaid olukordi. Meie töötajatest ei olnud küll keegi haige, aga oli olnud lähikontakt koroonahaigega. Me oleme ikka nii suure meedia tähelepanu all ja siin käib rahvamass. Me ei saaks endale lubada seda, et mõni töötaja jääb haigeks.

Mis meetmeid te kasutasite, et haigestumist vältida?

Meie töötajad tulevad üle Eesti kokku.

Nad ööbivad meil kämpingutes. Aga eks nad ikka käi kodus, me ei saa neile öelda, et nad ei tohi kuskile minna.

Kogu pargi majades, sissepääsudes olid desoained, ka töötajate ruumis.

Ostsime maske-kindaid neile, kes tahavad kanda. Puhastasime pindu tublisti. Ja kui tuli välja, et töötaja on olnud lähikontaktne, siis andsime korralduse olla eneseisolatsioonis, püsida kodus. Oli ka arusaam, et me oma haigusi ei varja. Lihtsalt seepärast, et kui haigena edasi tööl käia, võib tulemus olla see, et kogu meeskond on rivist väljas.

Kas õnnestus hoida külastajate, lastega vahet? Andsite ju enne hooaja algust teada, et sel aastal ei saa Lottet kallistada.

Esimene kuu oli inimeste valvsus suurem. Suve edenedes desotati käsi vähem, valvsus kadus. Meil olid töötajate koolitamisel juba sellised küsimused, et mis siis teha, kui laps tuleb ja kallistab. Ei saa ju teda ära lükata.

Saime soovitada pesta käsi, pesta käsi, pesta käsi. Meie pluss on seegi, et oleme 80 protsenti ajast õues. See päästis meid.

Aga jah, suve lõpus lapsed tuhisesid ringi ja kallistasid küll, mis siin salata.

Me oleme ikka nii suure meedia tähelepanu all ja siin käib rahvamass. Me ei saaks endale lubada seda, et mõni töötaja jääb haigeks.

Kuigi enne hooaja algust manitseti külastajaid näitlejatega distantsi hoidma, kadus suve edenedes valvsus ja kallistajaid jagus.

Vaatame ettevõtluse poolt. Kui külastajad olid peamiselt eestlased, siis kas nad kulutasid väliskülalistega sama palju?

Ei saa kurta, et inimesed hoidsid kokku või ei tarbinud kohapeal. Ma arvan, et kui pere sel suvel välja tuli, oldi altimad kulutama. Väljaskäimise kohti leidus mõni kuu varem ju väga vähe.

Millega Lottemaal praegu tegeldakse?

Lähme vastu seitsmendale jõulumaale. Täpselt samamoodi – koroonahirmus. Aga tundub, et ühiskond ei lähe lukku. Teeme usinalt jõulunäidendite proove. Ka Läti näitlejad õpivad usinasti ja kui piirid on lahti, tulevad Läti näitlejad platsile.

Ja muidugi pärast suvehooaega ehitame pargi jälle üles.

Lottemaa töötajaskond paisub suviti üle 150pealiseks.

Lottemaa

ile tehti teatavaks maakonna ettevõtlusauhindade võitjad, peapreemia ehk Pärnumaa Karu tiitli pälvis seitsmendat aastat Reius tegutsev Lottemaa teemapark. Viimased majandustulemused näitasid plussi, edukas suvehooaeg koroonast hoolimata ja pargi hea mõju Pärnumaa kuvandile – need olid žürii põhipõhjused Lottemaad esile tõsta.

Ajasin Lottemaa tegevjuhi Margit Tooduga juttu ise juba konkursi tulemusi teades, kuid rõõmustavat uudist ei saanud talle teatada. Nii ei alanud jutt mitte õnnitluste, vaid tagasivaatega möödunud hooajale.

Urmas Luik

SIIRI ERALA

Lilli Tölp

LK 4 nii palju. Ja jaksad jälle. Oled iga päev selle positiivsuse sees.

Mis inimesed Lottemaa tuumiku moodustavad? Kes on need üheksa inimest, kes on “peast Lottemaa”?

Ma palkasin inimesi Lottemaale tööle, teadmata, mis meid ees ootab. Ma päriselt ei teadnud, mida nad tegema hakkavad. Aga nad tulid. Sära silmis. Ja nad on siiamaani.

Põhimeeskond on sama algusest peale?

Mõni muudatus on toimunud. Paar aastat pärast avamist toimus muudatusi ja käivitusmeeskond vahetus.

Lottemaa edu peitub suurepärases loos, mille autoriteks Heiki Ernits (pildil) ja Janno Põldma. Mehed löövad kaasa ka pargi tegevuses ja aitavad näidendite loomisega.

Mida tähendab pargi ülesehitamine?

Kui sul on suvel ikkagi üle 50 000 külastaja käinud, siis asjad kuluvad, lähevad katki. Päike sööb värvi. Värskendame, värvime, peseme, hooldame atraktsioone. Ma kuulen sageli küsimust, mida teil teha on, kui park kinni. Pean tunnistama, et just siis on meil, üheksal inimesel, kõige intensiivsem tööaeg. Uued projektid ideest teostuseni, eelarved, proovid, turundus – tegelikult

on enne hooaja algust, nii enne jõule kui suve, väga-väga kiire, tööpäevad pikad.

Kas teie kontor asub Lottemaal?

Jah. Kas see on tavaline kontor või Lottemaale kohaselt vimkaga?

Meil on üsna tavaline kontor. Hästi värviline. Võin saladuskatte all öelda, et oleme laadaplatsil Giovanni majas teisel ja kolmandal korrusel.

LOTTEMAAST ON TUGE OMAVALITSUSELGI Häädemeeste vallas on suurepärased looduslikud tingimused: meri, rannad, liivaluited ja männimetsad. Meil on ka viis pärli, mida peale looduses käimise soovitada: Konstantin Pätsi ausammas koos pargiga, Jõulumäe tervisespordikeskus, Pärnu Bay Golf Links, Lepanina ja kindlasti Lottemaa.

Lottemaa suurim mõju piirkonna turunduse vaatenurgast ilmselt ongi tulu. Saame tunda uhkust, et meie territooriumil asub selline pärl.

Samuti oleme tänu Lottemaale saanud toetust Reiuranna tee rekonstrueerimiseks koos valgustuse rajamisega.

Karel Tölp Häädemeeste vallavanem

Ühed aknad on laadaplatsi, teised teatrilava poole. Kui keskpäevane etendus hakkab, siis vaikselt piilume sealt, kui palju külastajaid täna on.

Aga jah, avatud kontor on, oleme iga päev koos ja seltskond on värvikas. (Teeb pausi ja silmad tõmbuvad veekalkvele, S. E.) Ma olen uhke. Tegelikult ka. Ma tulen iga päev tund ülejäänud meeskonnast varem. Jalutan mööda parki ringi ja … Need inimesed, kes sinna koondunud on … Sa pead ikka peast natuke Lottemaa olema, et seal töötada. Pead seda üdini armastama, et vastu pidada.

Aga Lottemaa annab sulle vastu ka. Sa võid olla nii väsinud ja jalgu järel vedada, aga kui sa lähed päeva lõpus läbi pargi ja vaatad neid erutusvärinas lapsi, kes on oma vanematele tänulikud maailma parima päeva eest, siis see annab sulle

Sa pead ikka peast natuke Lottemaa olema, et seal töötada. Pead seda üdini armastama, et vastu pidada.

Saan aru, et meeskonnas on teil väga tugev õlatunne, aga kas te tajute tuge ka väljastpoolt?

Riigilt, omavalitsuselt, kohalikult kogukonnalt?

Kui esmakohtumisel saadakse teada, et töötan Lottemaal, on reaktsioon positiiv-

ne.

Esimesed aastad tekitas meedia kuvandi, et Lottemaa on kallis, ja sellest oli keeruline välja rabelda. Viimastel aastatel ma ei ole seda enam kuulnud. 20 euro eest saab külastaja vastu 12 tundi teatrit.

Platsil on 28 kostümeeritud näitlejat, kes kogu aeg tegelevad perede ja lastega, meie töötajadteenindajad on kostümeeritud. Inimesed teavad, millisesse muinasjuttu nad satuvad. Seega, ma tunnen jah, et sellest hinnaküsimusest on üle saadud. Inimesed on aru saanud kvaliteedist.

Aga muul moel toetust?

Me oleme 100 protsenti eraettevõte, me ei saa riigitoetusi, teenime kolm suvekuud ja kaks nappi nädalat talvel.

Kui te praegu nii ütlete ja kui mõelda, et te müüte muinasjuttu, siis see tundub ärilises plaanis hullumeelne.

Jah, hullumeelsus, me müüme muinasjuttu! Midagi ei ole teha, meil on lihtsalt nii suurepärased autorid Heiki Ernits ja Janno Põldma. Müts maha, et selline lugu on tehtud.

Kui eelmisel sügisel rääkisin omanikuga ja ta küsis: “Margit, mis sinu meelest on Lottemaa väärtus?”, siis vastasin, et loome Eesti peredele väärtusi. Kui me meenutame oma lapsepõlve, siis mis on need kõige toredamad mälestused? Mina mäletan perega väljas käimist. Kinos, teatris olemist. Hetki, mil kogu perel oli tore, ka isal ja emal.

Kui lihtne või keeruline on teil leida hooajatöötajaid?

Kui meie programmijuht Hana paneb Facebooki postituse, et casting on tulemas, kandideerige, siis see postitus muutub viraalseks, seda jagatakse-jagatakse-jagatakse. Igal aastal veame kontoris kihla, mitu CVd sel aastal tuleb.

Jutt, kui lahe meil töötada on, levib.

Meie töötajate õed-vennad, kes selle seitsme aasta jooksul on saanud suureks, tahavad tulla. Perekonniti käiakse meil tööl.

PÄRNUMAA ETTEVÕTLUSAUHINNAD 2020 Pärnumaa Karu Lottemaa Teemapark OÜ Pärnumaa kriisimurdja 1. Gabriel Scientific OÜ 2. Lihula Südamekodu OÜ 3. Pambu OÜ Aasta turismiarendaja 1. Aivar Ruukel, Viis Aastaaega OÜ 2. Lottemaa Teemapark OÜ 3. Varbla Puhkeküla AS Aasta naisettevõtja 1. FIE Elve Vahenõmm (Kabli Pagar) 2. Kati Vaas, Vaas&Vaas OÜ 3. Kaire Miiter, Magrada OÜ Aasta noor ettevõtja 1. Siim Joosep ja Risto Vanatoa, Siris OÜ 2. Martin Madisson, MKM Autod OÜ 3. Silver Uusna, Parmu Autohooldus OÜ Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse auhind “Aasta vastutustundlik ettevõte 2020” Estonia Spa Hotels AS Luminori julge ettevõtja auhind “Arenguhüpe” Gabriel Scientific OÜ Häädemeeste valla aasta ettevõte Weiss OÜ Lääneranna valla aasta ettevõte Uninax AS Põhja-Pärnumaa valla aasta ettevõte Clivia Tootmise OÜ Pärnu linna aasta ettevõte Ruukki Products AS Saarde valla aasta ettevõte Kilingi-Nõmme majandusühistu – COOP Kilingi-Nõmme Tori valla aasta ettevõte Tori Sawmill OÜ Andmed: Pärnumaa arenduskeskus

LK 5

Kui tuleks keegi, rahakott puuga seljas, ja ütleks, et teeme ühe sellise teemapargi veel, kas oleksite nõus otsast peale hakkama?

Pean tunnistama, et väljakutsena võib see tore olla, aga ma armastan Lottemaad liialt.

Kas turul oleks ruumi uuele teemapargile? Eestis, Baltikumis?

Jah, aga selleks, et teha teemaparki, peab olema lugu.

Selline lugu, mis ulatuks üle piiride, kõnetaks kõiki Baltikumis.

Ma praegu ei tea, et sellist lugu oleks. Lotte on ainus.

Iseteeninduskassad?

Me oleme iseteeninduskassade peale mõelnud, aga on tähtis, et külastaja saaks esimese kontakti meie tegelastega, kiisude, putukate või jänestega, juba piletit ostes. Või kui nad lahkuvad, siis neile lehvitatakse, küsitakse, kuidas päev möödus. Seda ei saa masin asendada.

Milline on omaniku visioon, kuhu Lottemaa võiks areneda?

Unistustes on Lottemaal paar uut maja, on arutatud, et võiks teha ühe toreda templi “Kuukivi saladustest” juurde, et viimasest filmist pärit suur draakon jõuaks parki.

Kuhu Lottemaa suundub? Saab ta kümne-, 20aastaseks?

Saab-saab. Kindlasti. Lottemaa elab veel kaua. Näeme külastajate tagasisidest, kui palju me korda läheme. On Lotte aabitsad, lapsed kasvavad Lottega koos edasi.

Palju räägitakse automatiseerimisest, innovatsioonist, digimisest. Mis uuendused Lottemaad ees ootavad?

Ei, ei, ei. Meil on ehedus. Meie ees-

meile ei tule.

Selleks on teised kohad.

märk on, et külastaja tuleks nutimaailmast välja ja oleks kohal. Inimesed on selle tähtsuse ära unustanud. Inimestel on nutitelefon näpus, beebid söövad ekraani ees, kus multikas jookseb …

Meil on küll tore äpimäng natukene vanematele lastele, emadeleisadele, mida saab Lottemaal mängida, aga karusselle, digiekraane

Urmas Luik

Vahel, kui on casting’ud ja vaatan neid särasilmseid noori, siis on nii kahju osa neist ukse taha jätta.

Ma võtaks kõik, aga lihtsalt ei mahu.

Lottemaa pälvis 2018. aastal Kauni Kodu auhinna. Fotol pargi tegevjuht Margit Toodu.

Palju on räägitud sellestki, et kui pere tuleb Lottemaale, siis ega tal seal läheduses midagi muud teha ole.

Oleme teinud oma külastajate seas rahulolu-uuringu. Sealt ja ka Pärnu linna uuringust ilmnes, et enamik peresid tuleb siia Lottemaa pärast ja jääb võib-olla Pärnusse ööks-kaheks.

Me teeme koostööd Pärnu hotellidega, kes müüvad meie pakette ja sel suvel tegid seda päris edukalt. Meie kõrval on Reiu rand ja

Karusselle, digiekraane meile ei tule.

Selleks on teised kohad.

meil endal on tehtud tore rand kõrvale mänguväljakutega.

Te siis ei tunne puudust toetavatest teenustest enda kõrval?

Meil on kõik olemas. Meil on restoranid, kohvikud, rannakohvikud.

Me arvasime, et kui golf avab seal lähedal oma värava, siis tuleb meile külastajaid nii, et isa mängib golfi ja ema tuleb lastega Lottemaale … Kõrval on hobusetallid, kes püüdsid esimestel aastatel lastele pakkuda ponisõitu, aga jah, meie külastajal on kindel siht silme ees.

Parklast rongi, rongist Lottemaale ja õhtul surmväsinu, aga õnnelikuna meie pargist välja.

Kindlasti on lähipiirkond tänu Lottemaale võitnud. Kodumajutused, turismitalud on meile öelnud, et nende kohad on tänu meile suvel täis. Nii saame kogukonnale tagasi anda.

LOTTEMAATA OLEKS PÄRNU KUVAND TEINE Pärnu kui sihtkoha üks suuremaid sihtgruppe on aastaid olnud pered ja Lottemaa roll on kindlasti oluline.

Positiivne on, et nad tasapisi kogu aeg arenevad ehk lisandunud on teisi keeli rääkivad tegelased. Kui mõelda just välisturistile, siis kindlasti on Lottemaa paljudele peredele suvel üks põhjusi, miks siia tulla. Oleme selliseid peresid Pärnu turismiinfos palju kohanud. See suvi olid üllatusena kliendid ka Leedu pered, kes otsisid tavapärastele reisidele alternatiive ja Pärnu jäi just Lottemaa pärast silma. Samuti korraldab Lottemaa eraldi talvemaad, mis madalhooajal toob piirkonda rohkem peresid.

Lottemaa mõju numbriliselt on keeruline hinnata, sest kindlasti on neid peresid päris palju, kes lõpuks Lottemaale tulles tarbivad Pärnus teisigi teenuseid ehk käivad söömas Pärnu restoranides, külastavad atraktsioone ja jäävad soovi korral siia ööseks.

Kui küsida, mis oleks, kui Lottemaad meie maakonnas poleks, siis usun, et pereturismi sihtkohana oleks Pärnu kuvand kindlasti teistsugune, teistest sihtkohtadest eristuda palju keerulisem.

On ju lõpuks eristumine üks tähtsamaid faktoreid hinna kõrval, kui inimesed oma reisiotsuseid teevad. Tõenäoliselt näeks suvises linnapildis peresid vähem.

Hando Murumägi turismimajanduse koordinaator, SA Pärnumaa Arenduskeskus

Pärnus valmivaid elektroonikaelemente leiab tervest maailmast Scanfil OÜ on rahvusvahelise kontserni Scanfil EMS Oy tütarettevõte, millel on elektroonikatootmises enam kui 40-aastane kogemus.

Ettevõtte tehased paiknevad lisaks Eestile veel ka Soomes, Rootsis, Poolas, Saksamaal, Hiinas ja USA-s.

Scanfil Pärnu alustas oma tegevust 1997. aastal Sindis, kuid ettevõtte arenedes koliti ruumipuuduse tõttu Pärnusse Vana-Sauga tänavale, endistesse kalakombinaadi hoonetesse. Tänaseks on ettevõte kasvanud niivõrd, et kollektiivi kuulub juba rohkem kui viissada töötajat. Nõudlikele klientidele pakutakse integreeritud teenust: toodete kujundamisest kuni valmistamise ja logistika terviklahendusteni.

Peamisteks tegevusvaldkondadeks on telekommunikatsiooni, tööstuselektroonika ning lehtmetallist toodete tootmine. Pärnu tehast eristab teiste omasuguste seas just teenuse kompaktsus. Tehase pikaajaline kogemus ja koostöö erinevate klientidega on andnud pädevuse, mis võimaldab pakkuda mitmesuguseid terviklahendusi toodete kujundamisest, juurutamisest, tootmisest kuni integreerimiseni välja. Tükikesega Pärnust võib koh-

tuda maailma eri paigus, sest tehases toodetud elemente võib leida nii liftidest, lennukitest, päästeautodest, meditsiiniseadmetest kui ka mitmelt poolt mujalt.

Möödunud aasta lõpus saadi KIKi projektist “Ettevõtete ressursitõhususe toetamine läbi investeeringute” toetust uue elektroonikakomponentide pindladumisliini soetamiseks. Uued ladumismasinad on täpsemad ja võimekamad paigaldama ajas üha väiksemaks muutunud komponente. Igal aastal teeb ettevõte investeeringuid tehnoloogilistesse arendustesse.

Käesoleva aasta varasuvel alustasid tehases tööd esimesed iseliikuvad sõidukid Kõu ja Pikne, mis on oluliseks lüliks lao ja tootmise vahel, varustades tootmisliine vajalike materjalidega. 2019. aastal teenis Scanfil maakonna kõrgeima tiitli Pärnumaa Karu, Scanfil Pärnu ridadest võib leida ka kõrgelt tunnustatud ja meistrivõistlustel häid kohti pälvinud käsijootjaid.

Käesoleva aasta suvel toimus Scanfil Pärnu tehase juhtkonnas muudatus, tegevjuhina alustas Risto Meskus. Uue juhi pikaajaline

kogemus Nokias ja Microsoftis toob ettevõtte arengusse kaasa uued ideed ja visiooni. 2021. aasta tuleb Scanfil Pärnul kindlasti pöördeline ja väljakutseid esitav. Järgmiste aastate arengukava näeb ette mahukate projektide käivitamist. Rõhku pannakse töötajate arendamisele, koolitamisele ning koostööle ülikoolide ja kutsekoolidega. Senisest enam plaanitakse panustada praktikavõimaluste arendamisse, et tagada noortele

REKLAAM

võimalus koolis õpitud teadmised nüüdisaegses töökeskkonnas ellu rakendada. Seoses uue visiooni elluviimisega tõuseb järgmisel paaril aastal insenertehniliste teadmistega inimeste osakaal ettevõttes. Scanfil on tegemas oma arengus uut hüpet. Ootame endaga liituma väljakutsetele avatud nutikaid inimesi.

LK 6

SISUTURUNDUS

Põllumajandusettevõtted on Luminori jaoks kindlad koostööpartnerid, kellele pakutakse nende tegevuses mitmekülgset abi.

LUMINOR: SOOVIME PÕLLUMEESTEGA ROHKEM KOOSTÖÖD TEHA

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Luminori, maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi koostöös valitakse juba mitu aastat parimaid kohalikke ettevõtteid, millede hulka kuuluvad ka mitmed põllumajandusfirmad. Kuidas saab üks pank põllumehi nende tegevuses aidata ning kui väärtuslike klientidega on tegu, räägib Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Kui oluline on Luminori jaoks põllumeeste aitamine nende tegevuses?

Milliseid toetusi on põllumeestel võimalik kasutada laenude ja liisingute saamiseks?

pidama, et kui soovitakse tehnikat soetada toetuste abil, siis pole liisingut võimalik kasutada, vaid appi tuleb laen.

Arvestame laenu andmisel ja tagasimaksegraafikute koostamisel ka põllumajandustoetustega. Toetusi, mille abil laenu taotleda, on mitmeid. Näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub garantiid käibevahendite ja suuremate investeeringute finantseerimisele, PRIA toetab erineva tehnika ostu, olgu selleks kombain, lüpsirobotid või kasvõi päikesepaneelid.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil saab ellu viia erinevaid keskkonnatõhususe projekte.

Kuidas on põllumeeste vajadused muutunud viimaste aastate lõikes?

Anname laenu ka lihtsalt põllumaa tagatisel. Põllumaa on tagatisena hea variant seetõttu, et seda pole vaja eraldi hindama hakata, kuna põllumaade hindamist tehakse pidevalt ning nende keskmise hinna statistika on avalik info, millest me lähtume laenu andmisel. Pakume põllumaa tagatisel laenu kuni 25 aastaks ja kuni 80 protsenti haritava maa turuväärtusest.

Millist abi põllumehed ise teie käest kõige rohkem küsivad?

Põllumajandus on Luminori jaoks väga oluline sektor, seda nii Eestis kui ka teistes Balti riikides, kus on meie Külvilaen on päris populaarne, samuti peamine tegevusfookus. Pakume põllumeestele kõiki investeerimislaenud põllumaade soetavõimalikke lahendusi nende äritegevuse finantseerimimiseks. Palju oleneb ka majanduskeskseks, olgu selleks siis lühiajalised laenud, pikaajalised konna muutumisest, näiteks kui piimalaenud või liisingud. Näiteks lühiajalistest laenudest on hind läheb jälle üles, siis hakatakse lautu väga populaarne külvilaen, mille abil moderniseerima ja küsitakse selleks saab aasta alguses osta väetiseid laenu. Samuti investeeritakse põllumaja seemnevilja. Pakume jandustehnikasse. erigraafikuid, kus põhiosa tagasimaksed saab teha Kas Luminori kaudu saab saagi realiseerimise ja Pakume mõne ettevõtte tehnikat toetuste laekumise põllumeestele parematel tingimustel? perioodidel oktoobrist kõiki võimalikke märtsini (enamik Meil on paljude tehnikamüüPRIA toetusi laekub lahendusi nende jatega brändiliisingud, mille detsembris ja veebäritegevuse kaudu tehakse erinevaid häid ruaris, mõned mahefinantseerimiseks pakkumisi. Ühtegi neist eraldi ja keskkonnatoetused esile ei tõstakski, tasub tulla panka ka juunis). Üritame alati ja selle kohta uurida, nii leiab endale leida paindlikkust. sobivaima pakkumise. Silmas peab

Kas põllumees võib tulla teie käest abi küsima enam-vähem kõigi oma tegevuste jaoks? Üldiselt küll. Kõik põllumeeste investeeringud on reeglina eraldi projektid, mille üks osa rahastusest tuleb pangast.

Saame aidata ka nii, et põllumehed ei pea oma vahendeid nii palju kinni panema, vaid näiteks omafinantseering tuleb osaliselt toetuste arvelt.

Viimased 15 aastat on olnud suhteliselt sarnane käitumismuster, sest põllumajandus on stabiilne tegevusala. Tehnika muidugi muutub ajas ning läheb aina võimsamaks ja Eks küsimus on ka targemaks, selles, kas pangad Saame aidata varsti pole on nõus võtma ka nii, et traktoritel ja rohkem riske ja kombainidel küsima väiksemat põllumehed juhti enam omafinantseeringut. ei pea oma vajagi. Ka Üldiselt põllumehe vahendeid nii väetised lähetulem sõltub kogepalju kinni vad aina musest, ilmast ja maaparemaks, mis ilmaturu hindadest. Kui panema omakorda viib paretegevus peaks saama ma saagikuseni. Sama mõjutatud erakorralistest kehtib loomakasvatuses, kus ilmaoludest, piima- või viljahinna teadmistel põhinev areng on oluliselt järsust kukkumisest, leiame ka sellisel kaasa aidanud tootlikkuse tõusule. Mida juhul lahenduse. veel võib välja tuua, on haritava maa hinna pidev kasvutrend. Seega, kui Kas teie poole tasub pöörduda ka tekib võimalus maad osta, siis põllusiis, kui tegu on alles päris alustava mehed heameelega teevad seda, sest põllumehega? mingi hulk maid peaks enda valduses olema, et olla sõltumatum maaomaniKindlasti tasub pöörduda. Laenu andmisel ke otsustest. Põhiline tuluallikas põllueelistame näha, et noorel põllumehel mehe jaoks on ju ikka maa. on siiski mingi kvalifikatsioon olemas ja vähemalt ühe aasta majandustegevus Kas näete Eestis peale kasvamas ka ette näidata. Nõustamisele võib ka noori põllumehi? muidugi igal ajahetkel tulla ja üheskoos finantsseisu ja tulevikuplaanid üle Muidugi näeme ja toetame neid selles vaadata. Näiteks prognoosida, millal tegevuses. Eestis on mitmeid põllumaon alustaval ettevõttel võimalik hakata jandusühistuid, kus senised liikmed on tehnikat rentimise asemel ostma, sest juba päris eakad ja tahaksid oma töö tehnika rent on alati kallim kui selle järgmisele põlvkonnale üle anda, et ise omamine ja laenu maksmine. Kokkuväljateenitud rahulikuma elu peale jäävõttes on oluline hea ülevaade oma da. Selleks, et noored saaksid ühistu võimalustest ja vajadustest, et teha tegevuse üle võtta, vaatame me hea ettevõtet edasiviivaid investeeringuid meelega projekte, kus saame koostöös ning selles saab pank olla nii hea nõusMESiga leida vajadusel finantseerimistaja kui ka hiljem abiks finantseerimisel. lahenduse.

SISUTURUNDUS

Mida rohkem pakuvad uudsed digilahendused ettevõtetele võimalusi, seda enam on ka neid, kes proovivad hõlptulu lootuses sekkuda organisatsioonide igapäevatöösse. Ohte kübermaailmas tõepoolest jagub ja erinevate küberrünnakute arv on viimase aastaga kasvanud ligi 90 protsenti.

Näiteks ebaturvalisel lingil klõpsamiseks kulub vaid murdosa sekundist, tagajärgede likvideerimiseks ja ettevõtte töövõime taastamiseks aga oluliselt kauem aega. Sõltumata sellest, kas ettevõte on suur või väike, on selle kasutuses andmeid, mis ei ole mõeldud võõrastele silmadele – olgu selleks ärisaladust sisaldavad dokumendid või raamatupidamise andmed. Andmete olulisuse mõõtmiseks on üheks lihtsamaks kontrollküsimuseks, kui palju on andmed väärt või kui palju läheb see maksma, kui ettevõte jääb neist ühtäkki ilma. Arvestada tuleb muuhulgas võimaliku mainekahju või partnerite ja klientide usalduse kaotusega.

Telia uue turvalahenduse testperioodi tulemused on väga

LK 7

kõnekad. Ühe nädala jooksul tõrjub Turvaneti filter keskmiselt mitu tuhat potentsiaalset ohtu ühe võrguühenduse kohta.

Valdav osa ohtudest on seotud ebaturvaliste veebilehtede külastamisega, ohtlike failidega või ettevõtte süsteemides juba eelnevalt olnud pahavaraga. Kui töötaja näiteks pahaaimamatult suundub ebaturvalisele veebilehele, siis Turvanet ei lase tal seda teha ning ekraanile ilmub vastav hoiatus.

Umbes viiendiku tõrjutud ohtudest moodustasid välised rünnakud. Kliendi ühenduse suunal rünnatakse eelkõige ettevõtte teenuseid ja seadmeid, näiteks veebiservereid, võrguseadmeid ja asjade interneti (IoT) seadmeid (turvakaamerad, videosalvestid, nutikad arvestid jms).

Kuidas Turvanet töötab?

Telia Turvanet aitab tekitada võrgu baasturvalisust ja tõrjuda levinumaid ohte, nagu ebaturvalised veebilehed, tuntud paha-

varad jms. Turvaneti võrguliiklus läbib põhivõrku paigaldatud turvafiltri ning see on abivahend ebaturvalise liikluse takistamiseks, blokeerides kas ettevõtte suunalised ründed või päringud ohtlikele aadressidele. Tänu sellele, et turvafilter asub Telia võrgus, ei ole vaja baasturvalisuse loomiseks soetada uusi või täiendavaid turvaseadmeid, Turvanetti saab kasutada olemasoleva ruuteriga. Turvaneti kasutaja ei pea muretsema ka kaitsetarkvara nüüdisajastamise pärast, sest see toimub samuti automaatselt iga kahe tunni tagant.

Telia.ee/turvanet

LK 8

KUIDAS KASVATATAKSE ETTEVÕTJAID?

E

KADRIN KARNER

ttevõtluse toetamisest ja ettevõtlusteele julgustamisest on meil saanud juba rahvussport, nagu on öelnud investor ja kooliõpetaja Kristi Saare. Aga kuidas täpselt või milliste sammude, mängude, loengute või tarkusega ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi Pärnumaal kasvatatakse? Uurisime kolme tasandit: algklassidest põhikooli lõpuni, kutseharidust ja Pärnumaa arenduskeskust.

Kooliballi ette valmistades saavad lapsed teadmisi ürituse korraldamisest, meeskonnatööst ja rahaga ümberkäimisest.

Siiri Paasma

LAPSED LOOVALT ETTEVÕTLIKUKS

P

ärnu Kuninga tänava põhikooli direktor Urve Krause rääkis, et eraldi ettevõtlusõpet neil pole, küll aga on ettevõtlikkus lõimitud eri ainetesse. Peale selle on kooli üks põhiväärtusi loovust kasvatada.

“Tahame, et lastest ei saaks täiskasvanud, kes lihtsalt ootavad, et riik neile kõike annaks ja ette-taha ära teeks, vaid nad oskaksid ja tahaksid ka ise teha ja lahendusi leida,” avaldas Krause.

Kuidas seda ellu viiakse? Kooli kutsutakse oma tööst või erialast rääkima lapsevanemaid. Korraldatakse teemapäevi. “Tähistame rahvusvahelisi päevi, nagu näiteks vee- või laste õiguste päev 20. novembril, pidasime ka solidaarsuse ja tolerantsuse päeva,” tõi prantsuse keele õpetaja ja Erasmus+ projektijuht Liis Raal-Virks näiteid. Ta lisas, et kool püüab anda noortele edasi sõnumi: olge initsiatiivikad. “Kui näeme, et maas on suitsukonid, siis võtame kotid ja läheme koristame ära. Või kui

Kindlusta edu uuel aastal!

lapsel on nägemus, et mõni park linnas võiks olla teistsugune kui praegu, soovitame tal oma mõtted üles joonistada ja need Pärnu linna peaarhitektile saata.”

Siiri Paasma, direktori asetäitja noorsootöö alal, märkis, et lapsi kaasatakse ürituste ettevalmistamisse. “Üks meie kooli suuremaid üritusi, mille korraldamisest võtab osa suur hulk õpilasi, on kooliball,” ütles Paasma. Balli organiseerimisse on lapsed kaasatud kohe algusest, kui asutakse teemat välja valima ja eelarvet kokku panema (üritusega peab alati jääma väikesesse plussi), otsima sponsoreid. Lastele jagub ülesandeid kuni viimaste detailide sättimise, menüü loomise ja söögilaua katmiseni.

“See protsess annab neile teadmisi sündmuse korraldamisest, meeskonnatööst, rahaga ümberkäimisest ja paljust muust,” lausus Paasma.

GoTakso pakub Pärnus kvaliteetset teenust ühesuguste loodust säästvate CNG autodega alates 2015. aasta juulist.

Oleme pälvinud "KLIENDID KIIDAVAD" tunnustuse.

Pakume suurematele seltskondadele mahukat väikebussi (kuni 7 inimest) ja uued universaalid võimaldavad kaasa võtta ka pere lemmikloomi.

Spetsialistide sihtotsing

Küsi personaliveo hinnapakkumist! Arvega tasumise võimalus ettevõtetele ning kõikides autodes kaardimaksevõimalus.

Kliendikaart annab mitmeid soodustusi, tegu on CashBack kliendikaardiga, liitumine TASUTA.

Värbamiste läbiviimine ja kogu protsessi haldamine Parima kandidaadi tuvastamine Tööjõu alased konsultatsioonid

Tegevusfookus: Pärnu ja Pärnumaa Tegevusraadius: Edela-, Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti

Ajud ja Käed Lahendused / B&H Solutions OÜ veeb: https://bhsolutions.eu kirjuta: info@bhsolutions.eu helista: 556 61759 (Taavi) NB! Ole kaval! Küsi pakkumist. Peale pakkumise saamist kasuta parooli "aasta ettevõtlus", millega saad pakkumiselt veel 5% alla!

KAMPAANIA SÕIDA ROHKEM, SAAD ROHKEM 01.10.2020–30.04.2021

www.gotakso.ee. Hinnapakkumisi küsi info@newservice.ee Pärnus saab GoTakso tellida lühinumbril 1200, mujalt helistades +372

või mugavalt

634 3434,

äpi (Google Play) vahendusel.

LK 9

KOOLITUSED, ÜRITUSED, HÜVA NÕU

M

argit Kool ja Svea Uusen Pärnumaa arenduskeskusest on aastaid alustavaid ettevõtjaid toetanud. Arenduskeskuses tehakse igal aastal umbes 300 nõustamist alustavale ettevõtjale. Vahetatakse mõtteid, aidatakse äriplaane luua, toetusi taotleda.

Spetsialistide sõnutsi paistavad Pärnumaa elanikud silma oma suure ettevõtlushuviga, mis 2020. aastaga kasvas veelgi. Koroonaaeg ja sellega kaasnev ebakindlus on pannud inimesi mõtlema just endale tööandjaks olemise peale. Nii on suur tung ka alustava ettevõtja baaskoolitustele.

Põhikoolitus on üks viise, kuidas arenduskeskus ettevõtlussooviga pärnumaalasi aitab. Lisaks korraldatakse tasuta veebiseminare. Ettevõtlusnõu on samuti saadaval.

Kool ja Uusen rääkisid, et nõustamisel keskendutakse järgnevatel aastatel kindlasti paremate ärimudelite leidmisele, uute ärivõimaluste otsimisele. Viimast soosib sel aastal taaskäivitunud Pärnumaa ettevõtlusinkubaatori tegevus.

Alustavaid ettevõtjaid juhendab ka mentoriklubi. Eraldi toetatakse ettevõtlikke naisi koolituste ja õppereisidega.

Septembris on tavaks saanud pidada inspiratsioonipäeva ettevõtlusega alustajatele, oktoobri alguses korraldatakse ettevõtlusnädalat.

Ettevõtlusnädal on oktoobrikuine traditsioon juba aastaid.

Vasakul Margit Kool.

Ants Liigus

VÄIKEETTEVÕTLUSE ERIALA

P

ärnumaa kutsehariduskeskuses on paljudel erialadel valikainena ettevõtluse baaskursus, mida paljud õppurid enda soovil põhieriala kõrvale võtavad. “Kuigi paljud näiteks iluvaldkonda õppima tulnud noored tahavad saada lihtsalt spetsialistiks, on nad hakanud aru saama, et nende töö iseloomu ja selle tõttu, et valdavalt tegutsevad selle sektori spetsialistid väikeettevõtjana, vajavad nad neid teadmisi,” rääkis kutsehariduskeskuse ärikorralduse õpetaja Riina Tomast.

Peale selle on kutsehariduskeskuses väikeettevõtluse erialagi. Seal keskendutakse esimesel aastal äriplaani kirjutamisele ja äri kavandamisele, teisel aastal ekspordile ja äri arendamisele. Tomast teab, et sel erialal õpib tegutsevaid ettevõtjaidki.

“Tahame, et isegi kui meie õpilastest ei saa tulevikus ettevõtjad, siis nad mõistaksid, mida tähendab ettevõtlus ja töökohtade loomine teistele. Soovime murda mõtteviisi, et ettevõtjad on ärakasutajad või liigkasuvõtjad, nagu aeg-ajalt ikka arvatakse, ja näidata noortele, kust see nii-öelda liigkasu siis tuleb,” selgitas õpetaja.

Tomastit teeb siiski murelikuks, et noored soovivad üha lihtsamini hakkama saada, näiteks ei olda valmis oma ettevõtte käivitamise nimel mingi perioodi jooksul pikki tööpäevi tegema. “Tahetakse töötada siis, kui nemad tahavad, ja seal, kus tahavad,” nentis ta.

Paljud kutsehariduskeskusse iluvaldkonda õppima tulnud noored valivad ettevõtluskursuse, sest neil tuleb edaspidi tegutseda enamasti väikeettevõtjana.

Urmas Luik

TORUTÖÖD

Pärnus ja Pärnumaal Meie referents on meie kliendid. sauga

Hea ettevõtja!

+ pesula

Kui otsid uut koostööpartnerit, siis võta meiega julgelt ühendust. www.torutiim.ee

Tehnoülevaatus Pärnus, Haapsalus, Tallinnas ja automaatpesula Saugas

LK 10

PÄRNUMAA ETTEVÕTETE TIPP Creditinfo abiga reastasime Pärnumaa edukamad tulu ja kasumi poolest ning saame tõdeda, et siinsete suurettevõtete pingereas märkimisväärseid muutusi pole. Tabelite esiots püsib enam-vähem sama. See kehtib suuremate tööandjate puhulgi. Uuendusena on tabelis märge EEE, mis viitab tunnistusele “Edukas Eesti ettevõte”. Seda annab 2006. aastast välja Creditinfo ja see näitab kõrget krediidireitingut.

Tabelite esikolmiku juures on nooled, mis osutavad edenemisele või kahanemisele mullu avaldatud andmetega kõrvutades.

MÜÜGITULU

TIPP-50 1.

2.

3.

99 821 251 66 221 000 63 750 246

Wendre AS Ruukki Products AS Scanfil OÜ 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

AQ Lasertool OÜ Eesti Puidumüügikeskus TÜ Tori Timber OÜ Note Pärnu OÜ Billerudkorsnäs Estonia OÜ Metsä Wood Eesti AS Laesti AS Catwees OÜ Karo Mets OÜ Møller Auto Pärnu OÜ Vändra TÜ EEE 2016–2020 Säästke OÜ Japs M.V.M. AS Eestimaa Piimatootjate Ühistu Kanpol AS Nordic Fibreboard Ltd OÜ

42 462 000 37 981 260 32 800 436 32 357 297 27 924 134 25 236 345 20 402 852 19 345 824 18 872 712 16 969 740 16 464 072 14 658 173 13 470 107 13 428 756 11 917 622 11 735 000

Pärnu Sadam AS

11 705 399

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

Reideni Plaat AS Roverto OÜ Preab AS Baltic Pack Est AS Kilingi-Nõmme MÜ Tootsi Turvas AS Valmos OÜ Trimtex Baltic OÜ Flexoil OÜ Milectria Est OÜ Rapala Eesti AS Lihula TÜ Estonia Spa Hotels AS Leca Eesti OÜ Import Auto OÜ Sanatoorium Tervis AS

EEE 2020

Nurme Teedeehitus OÜ

11 278 804 10 828 042 10 411 755 10 383 814 10 065 944 9 865 634 9 598 729 9 401 553 9 388 785 9 292 905 9 037 398 9 001 567 8 956 717 8 925 000 8 874 607 8 400 713

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Sa.Met AS Biolan Baltic OÜ Veikand AS Raja KT OÜ MS Balti Trafo OÜ Riverman Invest OÜ EEE 2016–2020 Forklift OÜ Vändra AS ASB Greenworld Eesti OÜ Halinga OÜ Henkel Balti Operations OÜ Pärnu MÜ EEE 2015–2019 Helmetal IMS OÜ

7 854 499 7 783 866 7 772 563 7 706 025 7 221 494 7 168 846 7 074 238 6 943 209 6 837 742 6 770 178 6 703 603 6 645 608 6 634 338

Allikas: Creditinfo, 2019. aasta andmed

8 105 282

KASUMI

TIPP-50 1.

2.

3.

4 297 000 4 105 852 3 793 204

Ruukki Products AS Metsagrupp OÜ Pärnu Sadam AS 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

Papiniidu Projekt AS Scanfil OÜ Vändra AS Tori Timber OÜ Preab AS Catwees OÜ Taritvo AS Pärnu Haigla SA Transcom AS AQ Lasertool OÜ Reiden AS Note Pärnu OÜ Suvituse Maja OÜ Taur Varahalduse OÜ Reideni Plaat AS Pärnu Laevatehas AS Rapala Eesti AS

3 215 814 2 879 470 2 521 846 2 134 571 1 896 814 1 806 477 1 683 846 1 668 067 1 565 577 1 554 000 1 325 810 1 324 216 1 317 890 1 294 494 1 254 157 1 225 599 1 221 071

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

Nurme Turvas AS Taastusravikeskus Viiking AS Ancann OÜ Leca Eesti OÜ Sanatoorium Tervis AS Mudaravila Investeeringud OÜ Torf AS Wendre AS Säästke OÜ Tervise Paradiis OÜ Pärnu KEK AS Trimtex Baltic OÜ Strand AS Sa.Met AS Lõpe Agro OÜ ASB Greenworld Eesti OÜ Raja KT OÜ

1 210 718 1 129 158 1 058 119 1 029 000 946 803 919 196 909 826 903 783 854 332 808 148 779 053 765 535 761 597 729 363 720 709 706 948 701 969

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Forklift OÜ Biolan Baltic OÜ EEE 2016–2020 Riverman Invest OÜ Isilme OÜ LSAB Vändra AS Marinox OÜ Jiffy Products Estonia AS Henkel Balti Operations OÜ EEE 2020 Univertrans OÜ Pärnu EEK AS Felandia OÜ Radicenter OÜ Pärnu Perearstid OÜ

659 826 651 439 601 533 553 974 549 728 540 461 538 426 529 091 523 084 504 140 503 586 498 557 496 194

Allikas: Creditinfo, 2019. aasta andmed

LK 11

S U U R E M AT E T Ö Ö A N D J AT E

1.

2.

3.

TIPP-50

1408 753 502

Pärnu Haigla SA Wendre AS Scanfil OÜ 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

AQ Lasertool OÜ Estonia Spa Hotels AS Pärnu linnavalitsus Sanatoorium Tervis AS Note Pärnu OÜ Rapala Eesti AS Säästke OÜ Tervise Paradiis OÜ Keskkonnainspektsioon Taastusravikeskus Viiking AS Endla Teater SA Metsä Wood Eesti AS Pärnumaa kutsehariduskeskus Lääneranna vallavalitsus Ecobirch AS Valmos OÜ EEE 2016–2020 Vändra TÜ

367 337 329 299 248 218 211 195 172 167 164 160 160 157 147 146 140

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

Pärnu maakohus Supeluse Hotell OÜ Ruukki Products AS Stroibat OÜ Nordic Fibreboard Ltd OÜ MS Balti Trafo OÜ Wasa AS Preab AS Pärnu Ülejõe põhikool Henkel Balti Operations OÜ Kilingi-Nõmme MÜ Tori vallavalitsus Pomarfin OÜ Pärnu sotsiaalkeskus Pärnu Mai kool Trimtex Baltic OÜ Qualitex AS

EEE 2020 EEE 2020

EEE 2019

134 130 129 124 122 113 110 106 106 104 99 99 98 97 95 94 93

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Strand AS Pärnu laste ja noorte tugikeskus Põhja-Pärnumaa vallavalitsus Hansaworker OÜ Pärnu MÜ Pärnu lasteaed Mai Halinga OÜ Milectria Est OÜ Saarde vallavalitsus K.Met AS Paikre OÜ EEE 2015–2019 Helmetal IMS OÜ Häädemeeste vallavalitsus

Allikas: Creditinfo, 2019. aasta IV kvartal

Meie kliendid teavad, et usaldades oma arvepidamise Salacia raamatupidamisbüroole, on numbrid korras, deklaratsioonid esitatud ning pidev abi alati kättesaadav KOKKU 125 ÄRISEKTORIT COVID-19 MÕJUSKOOR

USALDA OMA RAAMATUPIDAMINE MEIE SPETSIALISTIDELE

Creditinfo mahukas ja usaldusväärne turuülevaade aitab säästa kümneid väärt töötunde info otsimise, ärikeskkonna võrdlemise ja analüüsimise arvelt. Meie kogenud finantseksperdid tegid selle töö Sinu eest juba ära. Anna ettevõtte juhtkonnale, osakondade juhtidele, finantsistidele ja analüütikutele parim tööriist aastalõpu tegevusstrateegia ülevaata­ miseks ja uue majandusaasta eelarve ning tulemusliku tegevuskava väljatöötamiseks. Positsioneeri ettevõtet turul täpsemalt, muugi lahti müügipotentsiaal ja avasta uued tegevussuunad.

Nüüd saad turuülevaate valimit soovi korral ka ise muuta ja täiendada!

Telli paari klikiga: digital.creditinfo.ee/turuylevaade2020

•••

:.1 ... .. CREDITINFO

ESIMENE KONSULTATSIOON TASUTA!

TEENUSED • raamatupidamine raamatupidamisteenus vastavalt kliendi vajadustele • majandusaasta aruanded majandusaasta aruannete koostamine • nõustamine

Pärnu Suur-Jõe 63 Waldhofi ärimaja III korrus +372 442 2103 +372 526 9866

93 89 89 87 85 85 81 81 81 79 78 78 75

Tallinn Kentmanni 19–10 I korrus +372 516 7892

info@salacia.ee Salacia raamatupidamisbüroo

nõustamine majandusarvestuse teemadel • üksikjuhtumite lahendamine mittestandardsed probleemküsimused

LK 12

SISUTURUNDUS

MARMARE MASSAAŽ: ORGANISMIS TEKKINUD VALU ON KUI APPIHÜÜE, MIDA EI TASU EIRATA polnud ka esimese tagasilöögiga salong avada, suhtusid mõlemad sellesse rahulikult.

Tegelikult on kulunud perel lausa 13 aastat, et alustada tegevusega valdkonnas, mis mõlemale sära silma toob.

Aab meenutab, et 2007. aastal läks ta oma esimesele klassikalise massaaži kursusele, kuna selleks ajaks oli ilmselge, et ta ei suuda oma käsi inimestest eemal hoida. „Tol ajal kontoris töötades oli ikka nii, et kui jäin kellegi tooli taha seisma, siis käed maandusid ikka kolleegi õlgadel, et neid mudida.

Kord üks kolleeg ütles, et mis sa siin kontoris teed, mine ja õpi see masseerijaamet selgeks,“ märgib naine, kes seda soovitust ka kuulda võttis. Pärast kursust soetas ta omale massaažilaua ning pakkus vahelduva eduga tuttavatele massaaži. Oma päris ettevõtte loomiseks polnud tema sõnul siiski veel õige aeg käes.

Maren ja Margus Rüütli tänava salongi ees.

Fotod: MarMare massaaž

Käesoleva aasta suvel alustas Pärnu südalinnas Rüütli tänaval tegevust uus massaažisalong MarMare Massaaž, mis sai teoks tänu kahele ettevõtlikule inimesele Maren Aabile ja Margus Jõekäärule ning Eesti Töötukassa alustava ettevõtluse toetusele.

Tänaseks on tervist turgutavate teenuste nimekiri pikk, alustades tselluliidiravist ja lõpetades osteopaatiliste ravivõimalustega. Osteopaatia teerajaja E. T. Stilli järgi on osteopaadi roll viia kudedesse elu, vabastada neid kõikidest mehaanilistest tõketest. Seda kõike ollakse paindlikult valmis pakkuma nii kliendi kodus kui ka kontoris.

Maren Aab märgib, et majanduslikus mõttes on elu ettevõtjana hetkel palju ebakindlam kui oli seda palgatöötajana, kuid oma aja peremees olla kaalub hirmud üle ning palgatööle tagasiminekust pole nad veel jõudnud mõelda. „Me oleme alles nii vähe tegutsenud ja meil on veel nii palju avastada ja õppida nii ettevõtluses kui ka meie teenuste valdkonnas,“ märgib naine, kes lisab, et nad on abikaasaga arutanud, et oma tegevusega alustasid nad majanduslikult väga halval ajal, kuid alustamiseks on see olnud siiski hea aeg. Koroonaviirusest tingitud majanduslanguse tingimustes loodud ettevõte on tema hinnangul tugeval vundamendil. „Me teame, kui vähesega suudame toime tulla ning mida kõike me ise oma kätega teha oskame ja kui tugev on meie seljatagune tegelikult.“ Kaua tehtud kaunike – esimesest koolitusest salongi avamiseni on kulunud 13 aastat MarMare Massaaž avati käesoleva aasta juulikuus, kuigi avamine oli planeeritud kevadesse. Ent elul on sageli omad plaanid ja need on üllatusi täis. Ja kuna tegemist

Salongi avamise mõtte pani viis aastat tagasi naise pähe idanema hoopis abikaasa, kes ise teenis leiba Soomes mööblipaigaldajana. Kuna mehe töö nõudis füüsilist pingutust, tekitas see õlavöötmes pingeid ja naise oskuslikud käed aitasid neist vabaneda. Üpris ootamatult hakkas meest ennastki huvitama massaaž. Alguses õppis Margus Jõekäär naise kõrvalt selgeks lihtsamad võtted, seejärel leidis ta end juba oma esimeselt klassikalise massaaži kursuselt, sest tekkis mõte avada massaažisalong, et abi pakkuda teistelegi. „Kui Margus oma salongi idee välja käis, tegin mina selle peale vaid suuri silmi ja pidasin teda hulluks, sest Pärnus on juba terve trobikond spaasid ja massaažisalonge,“ meenutab Aab, kes lisab, et õnneks ei teinud mees tema paanikast väljagi ning asus end hoopis täiendama. Lisaks klassikalisele massaažile läbis Jõekäär kupumassaaži ja kinesioloogilise teipimise koo-

lituse. „Eks tal oli soov koju tagasi tulla, sest oli ta ju 12 aastat teinud Soomes tööd. Enam ei pööratud seal tähelepanu töö kvaliteedile ning see läks Marguse põhimõtetega vastuollu,“ ütleb naine, kes oli selleks ajaks hakanud ka ise tööturul ringi vaatama, kuna olemasolev töö ei toonud enam sära silma. „Ma olin pahuraks muutunud.“ Kui Margus Jõekäär eelmise aasta suvel koju puhkusele tuli, oli ta kindel, et Soome ta enam tagasi ei lähe. „Andsime mõlemad augustis lahkumisavaldused oma töökohtadesse sisse ja sukeldusime pea ees tundmatusse – olime töötud ja meil puudus ka kogemus ise vedada ettevõtet,“ meenutab Aab. Töötukassa toetus ettevõtlusega alustamiseks tundus mõistlik lahendus Töötuna arvele võttes oli mõlemal vaid kindel plaan avada oma massaažisalong Pärnus. Selleks olid nad teinud ära eeltöö, milliseid koolitusi nad oma ettevõtte edukaks toimimiseks vajavad ning kaalunud erinevaid variante ettevõtlusega alustamiseks. Selge oli vaid üks – ainult omafinantseeringutest salongi avamiseks ei piisa. Vaja oli osta salongi sisustus ning elektrilised massaažilauad. Arvestama pidi ka rendipinna remondiga. Seetõttu kaaluti töötukassa poolt pakutavat ettevõtlusega alustamise (EVAT) toetust, mis tundus oma tingimuste ja summade poolest sobilik. Kuid selle taotlemiseks tuli Jõekäärul läbida töötukassa koostööpartneri juures ettevõtluse koolitus.

Aab seda tegema ei pidanud, kuna temal on ärijuhtimises rakenduslik kõrgharidus. Äriplaani kirjutamine võttis aega kaks kuud, kuid paljulubav algus sellest siiski ei kujunenud. Töötukassa neile esimesel korral toetust ei andnud, sest algajad ettevõtjad soovisid siseneda siiski liialt tiheda konksurentsiga valdkonda. Negatiivne vastus võttis hoogu maha. „Võtsime väikese mõttepausi, vaatasime kriitilise

pilguga äriplaani üle, tegime täiendusi ja parandusi ning esitasime uuesti. Sel korral läks kõik hästi ja veebruaris 2020 saime ettevõtluse alustamise toetuse osas rohelise tule!“ Kogu selle aja jooksul otsis pere lootusrikkalt sobivat rendipinda, mille otsimine kujunes isegi raskemaks kui äriplaani enda kirjutamine. „Veebruaris, kui toetuse summad olid meil lõpuks käes, polnud meil kohta, kus salongi avada,“ meenutab Maren Aab nokk-kinni-saba-lahti situatsiooni. Pärast otsinguid leiti sobiv koht Rüütli tänavale, kus remondiga alustati märtsis. „Olime salongi avamisega nii ametis, et ei pööranud erilist tähelepanu asjaolule, et linnatänavatel on aina vähem inimesi liikvel. Ja just siis, kui me saime oma massaažilauad ja salongimööbli kätte, tuli eriolukord.“ Taas tuli lükata salongi avamine edasi.

Kuid sel suvel täitus siiski mõlema unistus – MarMare Massaaž, mis on Rüütli tänaval valmis vastu võtma kliente.

Tänaseks on mõlemal masseerijal olemas oma püsiklientuur, kuhu mahub neid veelgi, valmis ollakse pakkuma mitmeid massaažiliike ning ka osteopaatilist ravi.

Osteopraktika kujutab endast manuaalset ravimeetodit, mis sobib paljude erinevate terviseprobleemide raviks. See sobib igas vanuses patsientidele, väikelapsest vanurini. Osteopaadi peamiseks eesmärgiks on luude, lihaste ja sidemete seisundi hindamine ja õige lihaste toonuse, struktuuri, verevarustuse ja innervatsiooni tagamine.

MarMare Massaaži massaažiteenuse kohta loe lähemalt Facebookist või külasta salongi Pärnus Rüütli tänav 27 II korrusel.

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse kohta, mis võib käima tõmmata ka sinu pikaaegse unistuse, loe lähemalt Eesti Töötukassa kodulehelt.

LK 13

IGAÜKS ON KAUBAMÄRK. KÜSIMUS ON: KES SELLE KUJUNDAB?

K

Kui mõelda nimedele nagu Steve Jobs, Toomas Hendrik Ilves, Kai Realo, Ülle Madise või Tarmo Noop, meenub midagi ainult neile omast ja mõndagi, mille kaudu me neid kõige paremini teame.

See teadmine moodustabki osa neist kui kaubamärgist.

Ajakiri The New Yorker avaldas 2013. aastal kuulsad sõnad: “Sa oled kaubamärk olenemata sellest, kas sa seda ise tead. Küsimus on vaid selles, kas sa plaanid selle kujundamist juhtida või ei?”

Septembris korraldati Eestis esimest korda mahukas juhtide maine uuring, mille eesmärk oli kokku koguda Eesti juhtide arusaamad isiksuse kui kaubamärgi olemusest, teadlikkusest ja sellest, kuidas juhid loovad oma persooni toel väärtust ärile ja meeskonnale.

Juhtide ja meeskondade arengupartnerit Signe Ventslit Brandmoon OÜst ajendas uuringut korraldama paljude juhtide arvamus, et enesereklaam ja oma maine kujundus on teisejärguline. “Rääkides meeskonnakoolitustel isiksusest kui kaubamärgist, kuuleb alati palju eri laadi vabandusi, miks selle kujundamisega pole aega tegelda, miks see pole oluline ja kas see ikka aitab konkurentsieelist luua,” tõdeb Ventsel. Tema tehtud uuringu tulemused kinnitavad fakti, et paljud juhid mõistavad enda kui kaubamärgi tähtsust, ainult et veel on erinevus juhtide teadmiste ja tegutsemise vahel.

Ventsli sõnutsi mõjutab tegevjuhi aktiivne ja positiivne sotsiaalmeedia kuvand otseselt ettevõtte mainet. Selle väitega nõustus 53 protsenti vastanutest ja pigem oli nõus 35 protsenti. “Kui me soovime, et meie töötajad oleksid tööandja ja toote või teenuse soovitajad, tuleb esmalt juhil eeskuju näidata ja alles siis liigub mõtteviis meeskonda edasi,” kinnitab Ventsel. Persoonipõhine turundusviis on tänapäeval kõige mõjusam ja inimesed usaldavad seda rohkem kui reklaamteksti kodulehel või pressiesindajat.

Uuringust selgus huvitav asjaolu: kuigi 63 protsenti juhtidest on veendunud, et tema isik kui kaubamärk annab firmale konkurentsieelise, teeb midagi konkreetset selle arendamiseks vaid 39 protsenti vastanud juhtidest.

Rahvusvaheline Bradfogi sotsiaalmeedia uuring näitas selgesti, et 78 protsenti töötajatest eelistab töötada ettevõttes, mille juhtkond kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat. Eesti juhtidest nõustus selle väitega 23 protsenti ja pigem jäi nõusse 52 protsenti. Ventsel soovitab siinkohal eeskuju võtta Eesti IT-juhtidest, kes on sotsiaalmeedias tegusad.

Persoon-kaubamärk koondab kõike seda, kuidas sa tahad, et sind teataks ja tuntaks, ütleb uuringu koostaja ja korraldaja, lisades, et tihti peetakse seda mingiks superstaaride “asjaks”, mida vajavad ainult näitlejad, muusikud või poliitikud. “Nii see kindlasti ei ole,” rõhutab Ventsel.

MIKS ON VAJA END KUI KAUBAMÄRKI TEADLIKULT ÜLES EHITADA? •

Aitab eristuda samas valdkonnas tegutsevatest inimestest.

•

Määrab, milliste sõnadega kirjeldatakse sind, kui sa ruumist lahkud.

•

Võimaldab eristuda väikeettevõtjana, et jõuda oma soovitud klientideni.

•

Aitab eristuda, jäämaks silma potentsiaalsetele tööandjatele.

Andmed: signeventsel.ee

Ettevõtja, kirjanik ja ülipopulaarne blogija Seth Godin on öelnud, et “inimesed ei osta tooteid ega teenuseid.

Nad ostavad inimsuhteid, lugusid ja maagiat!”. Kaaluka argumendi, miks luua endast kaubamärk, sõnastab Ameerika Ühendriikide kunagine esileedi Michelle Obama oma raamatus nii: “Kui sa ei defineeri iseennast selgelt, siis teevad seda teised ja väga ebatäpselt.”

Töötaja isiksuse arendamise töökeskkonnas on prioriteediks seadnud nii Microsoft, Google kui Netflix. “Mis te arvate, miks?” küsib Ventsel ja vastab pärast pausi: “Sest iga töötaja kannab edasi nii tööandja kui tarbija kaubamärki. Mida targem ja silmapaistvam on töötaja, seda tugevam saadik on ta ettevõttele, sest just töötajad kannavad edasi firma lugu.”

Mis puutub sotsiaalmeediasse, siis see annab meile võimaluse end nähtavaks teha ja turundada, kuid alles siis, kui eneseanalüüs tehtud, sihtrühm, keda kõnetada plaanime, valitud ja väärtuspakkumine paigas.

Vandeadvokaat Kadri Matteus töötab Tallinna mainekas advokaadi-

büroos Cobalt valdkonnanõunikuna ja on keskendunud riigihangetele. Ühest küljest ütleb ta, et kõik suuremad bürood suudavad advokaatidele tööd anda, ilma et nood end reklaamiks. Sellest hoolimata on tema valinud tõhusama mooduse, et enda kui spetsialisti tuntust suurendada. “Advokaadibürood ei tegele klassikalise reklaamiga. Kinnisvaramaakleritel on nii, et plakati peal seisab “Vali mind, ma müün su kinnisvara!”, aga meie nii ei tee,” selgitab Matteus. Küll on advokaadid ajast aega püüdnud endale nime teha. Kuigi Matteusel leidub eeskujusid vanemate kolleegide seas, siis omale teeb ta nime eelkõige enese ideede ja tunnetuse baasilt.

Matteuse väljundid on professionaalne sotsiaalvõrgustik LinkedIn, oma blogi, isiklik podcast ehk taskuhääling ja ülesastumine erialakonverentsidel.

Loomulikult kõneleb ta neis kõigis kanalites sellest, milles ta on parim ehk riigihangetega seotud probleemide lahendamisel. Konverentsidele esinema jõudiski Matteus tänu teadlikule tööle, mõeldes, kus käib tema sihtrühm ehk kus kohtab inimesi, kes selle valdkonna teadmisi vajavad.

Alguses väisas advokaat konverentse kuulajana, tutvustas end nii esinejatele kui korraldajatele. Edaspidi sai juba esinemiskutseid. “Jalga ukse vahele saada ei olnud tegelikult üldse keeruline,” kinnitab Matteus. Tuues esile, et korraldajad lähtuvad paljuski esinejale antud tagasisidest. Teisalt ei taha kõik advokaadid avalikult üles astuda, mis tähendab, et konkurents pole ülitihe.

Kuidas advokaadid enne sotsiaalmeedia ja blogide tulekut või taskuhäälingu leiutamist ennast turundasid?

Matteuse sõnutsi tehti hästi palju tööd ja loodeti suust suhu levivale reklaamile. Kohtuadvokaatide puhul toimis seegi, kui nende juhtumist kirjutati meedias. “Aga kõik advokaadid ei käi ju kohtus,” rõhutab Matteus ja lisab, et neil tuli varem oma tuntust suurendada erialaüritustel suhtlusvõrgustikku luues ja panustada aeg-ajalt rahvusvahelistes advokaatidele mõeldud väljaannetes äratrükitud edetabelitele.

“Kui sa massist ei eristu, jäädki massi osaks,” avaldab Matteus persooniturunduse põhitõe. Blogini jõudiski ta seetõttu, et ta tahtis tihti oma arvamust avaldada ja teha seda nii, et juriidilised mõtted oleks edasi antud küll lihtsas keeles, kuid alles jääks ka advokaadilik mõistekasutus. Tema taskuhäälingu saated on väga head tagasisidet saanud ja tulnud on tellimustöidki, et avada mõnd teemat. Näiteks käsitles ta ettevõtluse arendamise sihtasutuse palvel innohankeid ehk innovatsiooni edendavaid hankeid.

Kuigi Matteus jääb enda kui kaubamärgi arendamise tulemustest kõneldes tagasihoidlikuks, tõdeb ta, et tema tegemised on aidanud kujundada tema kui advokaadi mainet, mis oligi üks peaeesmärke. Tema blogipostitused on pälvinud klientide, konkurentide ja juuraüliõpilaste tähelepanu ja sooja vastuvõtu.

Kaudselt on enda tuntuse nimel

Kui alustasime, oli oluline olla Pärnu Postimehe kuulutuste rubriigis oma ettevõtte logo ja kontaktandmetega esimene.

INGMAR SAKSING

Advokaadibüroo Cobalt

KADRIN KARNER

Advokaadid on ajast aega püüdnud omale nime teha, sest klassikalist reklaami selle ameti esindajad endale ei tee, nagu ütleb vandeadvokaat Kadri Matteus.

JUHTIDE UURINGUS VÄLJA TOODUD PERSOONID, KES ON LOONUD ENDAST TUGEVA KAUBAMÄRGI, ON VALDAVALT MEHED: •

Rain Lõhmus, Indrek Neivelt, Hando Sutter, Tiit Pruuli, Anu Saagim, Ingmar Saksing, Tarmo Noop, Erki Raasuke, Kai Realo, Alar Tamming, Bo Hendriksson, Priit Kongo, Paavo Nõgene, Raul Puusepp, Ruth Oltjer, Viljar Arakas, Ott Kiivikas, Sami Seppänen, Oleg Gross, Margus Linnamäe, Priit Alamäe, Markus Villig, Taavi Kotka, Valdo Kalm, Otto Richard Pukk, Taavi Veskimägi, Armin Karu, Rasmus Rask, Anne Mere, Enn Veskimägi, Joel Ostrat, Reet Aus, Kaija Teemägi, Mailiis Ploomann, Markus Villig, Piret Luts, Mart Normet, Anneli Ohvril, Rein Laane, Maarika Liivamägi, Merike Saks, Aku Sorainen, Karl-Erik Taukar, Kristo Käärmann, Taavet Hinrikus, Linnar Viik, Rain Rannu, Kaarel Kotkas, Indrek Kasela, Jaan Pillesaar, Raivo Rand, Irene Käosaar, Tõnu Runnel, Karoli Hindriks, Robert Kitt, Hans H. Luik, Tarmo Jüristo, Raul Kirjanen jpt.

Andmed: signeventsel.ee

TUGEVA NIMEGA INIMESTE BOONUS •

Liikumine karjääriredelil

•

Kliendirohkus ja avar valik ­ettevõtjana

•

Partnerlus ja koostööväljavaated

•

Suurema käibega ettevõte

•

Võimalus avalikult esineda

•

Tuntus oma valdkonna eksperdina Andmed: signeventsel.ee

LISALUGEMIST: •

Grant Cardone, “Müü või müüakse sulle”,

•

Gary Vaynerchuk, “Nii lüüakse läbi”.

pingutamine mõjutanud Matteuse ja advokaadibüroo klientide arvugi. “Ma usun, et minu tööandja hindab seda, kui advokaat püüab end ka ise aktiiv­ selt müüa,” leiab ta. Teisalt nõuab ene­ semüümine aega ja Matteus rõhutab, et enne tuleb selgeks mõelda, kas seda tehakse välise surve pärast või tõesti siira sooviga. “Muidu võid oma mainele pigem kahju teha.”

Praegu jätkab Matteus enda aren­ damist, kuulab üle esinemisi konve­ rentsidelt, nopib ülesastumistest välja parasiitsõnu ja soovib blogipostituste kaudu õppida paeluvalt jutustama lu­ gusid, mis köidaksid nii lugejaid kui veenaksid näiteks kohtusaalis kohtu­ nikku.

28 aasta eest Pärnus puumaja korte­

ris üüripinnal alustanud ja hiljem üle Eesti laienenud LVM Kinnisvara juha­ tuse liiget ja kaasomanikku Ingmar Sak­ singut võib kodumaal kahtlemata luge­ da persooni ja ettevõtte turundamise pioneeriks. Kuigi kaubamärk on LVMile alati tähtis olnud, ütleb juhatuse liige, et teadvustas teemat sügavamalt 1998. aastal. Tema bakalaureusetöö pani aluse LVMi maine kujundusele.

“Kui alustasime, oli oluline olla Pär­ nu Postimehe kuulutuste rubriigis oma ettevõtte logo ja kontaktandmetega esimene. Firmadele pandi toona isegi nimesid selle järgi, et need ilmuksid te­ lefonikataloogis eespool,” räägib kogu oma tööelu LVMile pühendanud Sak­ sing. Ta on veendunud, et on ennast inimesena arendanud ainult ja alati ­ettevõtte hüvanguks, mitte vastupidi.

Teadlikku turundust alustas LVM nii-öelda Vene kriisi ajal aastail 1998– 1999. Järgmine majanduskriis, mille alguseks loetakse 2007. aastat, sundis Saksingut, tema äripartnerit ja LVMi mugavustsoonist väljuma. “Siis hakka­ singi teadlikult kinnisvarast kirjutama.

Kusjuures koolis mulle kirjandite kirju­ tamine üldse ei meeldinud,” tunnistab Saksing. Tänini tarvitatakse tema kiire infohankimise artikleid stiilis “viis põh­ just osta korter” või “viis põhjust eelis­ tada eramaja”. Ise nimetab ta sedasorti artikleid kukesupiks (kukesupp on kuivainesegu, millele valatakse peale keev vesi ja supp ongi valmis, K. K.).

Saksingule pole raha­ teenimine kunagi olnud omaette eesmärk ja see tähendab, et LVM on ­väga hoolikalt valinud partnereid, kellega kin­ nisvara arendada. “Kõik arendused, mis teeme, peavad olema sellised, ­mille pärast ei peaks kunagi häbi tundma,” selgitab ta.

Erakogu

LK 14 Saksingu meelest peab kinnisvara­ firma juht olema ühtlasi valdkonna professionaal. Just soov olla oma ala ekspert on hoidnud teda alati selle töö eesliinil ehk kinnisvara müümas.

Peale juhtide on kinnisvaras kõik maaklerid persoonipõhised. “Me ise ni­ metame neid oma näo ja nimega täna­ vareklaame hellitavalt valimisplakatiks või poliitreklaamiks,” mainib Saksing, kes pildiga plakatreklaamide idee tõi 1995. aastal Rootsist, kui käis seal kin­ nisvaraettevõttes praktikal. Samas nägi ta esimest korda visiitkaarte, kuhu pea­ le nime ja kontaktandmete oli trükitud töötaja pilt. “Tegime endalegi sellised kaardid. Siin teistel kellelgi neid veel polnud,” meenutab LVMi juhtfiguur ­rahulolevalt.

Kuvand käis Saksinguga kaasas ju­ ba enne, kui ta seda teadlikult looma hakkas. Nimelt on tema ema Pärnus tuntud arst. Usaldusväärne perenimi on teda kodumaakonnas äri algus­ aastail palju aidanud. Ja kuigi oma ­kuvandit, nii kaasasündinud kui loo­ dut, tuleb hoolega hoida, tõdeb Sak­ sing, et negatiivne tagasiside õpetab alati rohkem kui positiivne.

Mida targem ja silmapaistvam on töötaja, seda tugevam saadik on ta ettevõttele, sest just töötajad kannavad edasi firma lugu.

SIGNE VENTSEL

Soovides, et meeskond oleks tööandja, tema toote või teenuse soovitaja, tuleb juhil eeskuju näidata, rõhutab juhtide ja meeskondade arengupartner Signe Ventsel.

UUS TEGIJA, UUED MUDELID! Uus Kia Sorento – luksuslik, stiilne ja mugav.

Uus Kia Sorento Pärnu Kia uues esinduses.

Uus 7-kohaline Kia Sorento armastab karme teeolusid, kuid pakub ka mugavat kulgemist pikkadel maanteesõitudel ning linnamaastikul. Kvaliteetne ja kaasaaegne salong on loodud luksusliku sõidunaudingu rõhutamiseks: meeleoluvalgus, musta värvi Nappa nahast istmed, satiinefektiga ja kõrgläikelised elemendid, ruumikus ja ergonoomilisus. Istu sisse ja naudi sõitu!

Tutvu Kia uue põlvkonna mudelivalikuga kia.revalauto.eu

Reval Auto Esindused

Reval Auto Esindused OÜ

+372 444 7130

Hooldekeskus ja müügisalong

Tallinna mnt 87e, Pärnu

kia@revalauto.eu

E-R 8.00-18.00

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. * Kujundustel on illustratiivne tähendus. Kõiki mudeleid ei pruugi laopakkumiste lehel olla.

S I SLUKT2U2R U N D U S

S I S U T U RLUK N1D5 U S

TalTechi majandusteaduskond avas äsja oma vilistlasportaali, millega on väga oodatud liituma nii teaduskonna kui sellega eelnevalt liitunud asutuste vilistlased.

TALTECHI MAJANDUSTEADUSKOND KUTSUB OMA VILISTLASPORTAALIGA LIITUMA TalTechi majandusteaduskond avas äsja oma vilistlasportaali, millega on väga oodatud liituma nii teaduskonna kui sellega eelnevalt liitunud asutuste vilistlased.

Portaali eesmärk on aidata vilistlastel hoida ja arendada ülikoolist kaasa saadud kontaktivõrgustikku ning seeläbi edendada oma karjääri. „Uue portaali siht on arendada vilistlaskogukonda, kus on lihtne üksteisega kontakti hoida, toetada nooremate vilistlaste karjääri ja enesearengut, olla vabatahtlikuks ülikooli üritustel ja veel palju muud. Loome üheskoos Eesti kõige vingema vilistlaskogukonna!“ kutsub üles dekaan Enn Listra.

VILISTLASPORTAAL PAKUB VÕIMALUST: • hoida endiste ülikoolikaaslastega ühendust • leida uusi kontakte ning suurendada oma erialast võrgustikku nii Eestis kui ka välismaal • olla mentor, mentii või vabatahtlik • olla kursis vilistlastele suunatud pakkumistega ja püsida ülikooli infoväljas • saada informatsiooni ettevõtetele suunatud valdkonnapõhiste koolituste kohta • saada teavet ülikooli poolt ettevõtetele pakutavate teenuste ja arendusvõimaluste kohta oma ettevõtte lisandväärtuse ja konkurentsivõime loomiseks • luua oma gruppe vastavalt kursusele või huvidele • jagada üritust, mida korraldate või kus plaanite osaleda SILMAPAISTVAD VILISTLASED Vilistlasportaal annab võimaluse olla ühes virtuaalses ruumis väga võimekate inimestega. Teaduskonna vilist-

laste hulka kuuluvad näiteks peaminister Jüri Ratas, õiguskantsler Ülle Madise, poliitik ja Euroopa Liidu ametnik Henrik Hololei, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, suurettevõtja Ain Hanschmidt, börsijuht Kaarel Ots, ettevõtjad ja pankurid Erkki Raasuke ja Rain Lõhmus, Circle K juht Kai Realo ja paljud teised väljapaistvad inimesed.

Alates 2003. aastast on majandusteaduskond pakkunud ka rahvusvahelisi õppekavasid, kus läbi aegade on olnud õppureid ligi 80 riigist. Praeguseks on need noored ja edukad vilistlased hõivanud ametikohti erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides ning äri- ja õigusalastes ettevõtetes üle terve maailma, nagu näiteks Euroopa Keskpank ja eu-LISA. KOGUKOND

konnas nõus abi pakkuma ja millises vormis, näiteks valmis CV-d üle vaatama või nõu andmiseks kohtuma.

Tööturul juba pikemalt tegutsenud vilistlastele on portaal heaks kohaks, kust leida noori talente oma ettevõttesse. Mentorina on vilistlasel võimalus aidata kaasa ülikoolikaaslase enesearengule ja karjäärialasele edenemisele.

Soovi korral saab panustada ka teaduskonna arengusse külalisesineja või -lektori, lõputöö kaasjuhendajana. Üks mõjusaid vahendeid tuleviku talentide toetamiseks on luua majandusteaduskonna üliõpilastele omanimeline või ettevõtte nimeline stipendium. Neisse, kel on potentsiaali viia Eestit edasi, tasub investeerida.

TalTechi majandusteaduskonnaga liitunud struktuuriüksused ja asutused: • Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond • Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž • Concordia Rahvusvaheline Ülikool • Audentese Ülikool

Liitu portaaliga: sbg-alumni.taltech.ee

Teaduskonnal on umbes 17 000 vilistlast. Portaal on vahend kogukonna hoidmiseks, et vilistlastel oleks lihtsam üksteist inspireerida ja toetada. Noorematele vilistlastele on liikme staatus nagu soovituskiri juba end tõestanud vilistlase poole pöördumiseks. Mõnes teises sotsiaalmeediakanalis, nagu LinkedIn või Facebook, on see ilmselt keerulisem. Portaalist saab hõlpsasti vaadata, kes on mingis tegevusvald-

Liitu viListLasportaaLiga HOIA KONTAKTI, EDENDA OMA KARJÄÄRI

sbg-aLumni.taLtech.ee

Urmas Luik

LK 16

2 020

AASTA TOOTE KONKURSIL ANDSID TOONI UUENDUSLIKUD LAHENDUSED SIIRI ERALA

P

ärnu Postimehe ellu kutsutud Pärnumaa aasta toote konkursil ­selgusid tänavu parimad rahvahääletusel, millest võeti osa üle 3000 korra.

Parima toote või teenuse valimisele esitati 19 ettevõtte pakutavat, mõne neist seadis üles isegi mitu fänni. Lõpp­ hääletusele pääses kümme uuenduslikumat. Erinevalt eelmistest aastatest, mil tooni on andnud toit ja jook, laekus tänavu hulga kandidaate just teenuste seast.

Osa neist kandis selgelt koroonaaja märki: kon­ taktivaba raamatulaenutus, automaatne tennise­ väljak, toidu kaasamüük.

Nädala jagu kestnud rahvahääletusel teenis võidu auto­ matiseeritud tenniseväljak MyGames, mille taga on Spin Invest OÜ. Kui eelmistel aastatel on võitja pälvinud austava tiitli, taie­ se ja diplomi, on Pärnu Postimehe omanikfirma Postimees Grupp sel korral välja pannud kopsaka auhinna – 5000eurose reklaamipaketi –, andmaks parimale teenusele veelgi tuult tiiba­ desse.

Postimees Grupi maakondade müügiüksuse juht Lisett Heil rää­ kis, et iga toote lend suurele areenile, rahvusvahelisele turule algab ikka kohalikult tasandilt. “Oleme Pärnumaal turuliider ja uue toote-tee­ nuse turule tulekuks vajalikud kampaaniad saavad hea märgatavuse. Vä­ hemtähtis pole ka toote usaldusväärsuse loomine,” selgitas Heil auhinnaks pakutava reklaami võimalikku mõju. Pakett sisaldab reklaamimahtu nii maa­

Pärnusse rajatud väljak on esimene omataoline.

Erinevalt eelmistest aastatest, mil tooni on andnud toit ja jook, laekus tänavu hulga kandidaate just teenuste seast.

Platsile pääsuks luuakse broneerijale kood, mis avab värava.

uuenenud ammende on TÖÖTEGIJATE PARADIIS! tule üksi, korralda kohtumine või võta pere kaasa!

Tule ja paku lõõgastust, virgutust ning äratundmise hetki oma kehale ja hingele Janne Ristimetsa

tantsu-, jooga- ja elustiilikoolis id Tunn tele svanu täiska mikuti – m ka ho algus ilus le! päeva e l a s tegu PRIVAATSED VÕIMALUSED TÖÖ TEGEMISEKS! Mere pst 7, Pärnu • Tel +372 447 3888 • sale@ammende.ee WWW.AMMENDE.COM

Tunniplaan ja info: www.jannetantsustuudio.ee, info@jannetantsustuudio.ee Õhtu põik 3-20, Pärnu

• kehatunnetus/Shindo • Yin-jooga kiigus • kiigujooga • hommikujooga Morning Flow • õhtujooga Evening Flow • Kundalini jooga • beebiootajate jooga • kaasaegne tants • tänavatants afromõjutustega • tantsu ja jooga tervendav jõud • Argentiina tango • Taiji

LK 17

konnalehtede trüki- kui digiväljaannetes, sinna juurde kuuluvad nõustamine, kujundus ja sisuturundusteksti kirjutaja teenuski.

Heili kogemuse järgi on alustavatel ettevõtetel, uute toodete turule toojatel sageli väga palju lennukaid mõtteid, kuid napib ressurssi kõiki turundusideid ellu viia. Seda probleemi peaks Postimees Grupi auhinnapakett tublisti leevendama.

4.–10. KOHT

2. KÄNNUPUUR EKSKAVAATORILE (DIPPERFOX)

Pärnumaa ühtselt korraldatud sotsiaaltransport (Pärnumaa ühistranspordikeskus)

604 HÄÄLT

Postimees Grupi maakondade müügiüksuse juht

Lisett Heil

Esikolmik 1. AUTOMATISEERITUD TENNISEVÄLJAK MYGAMES (SPIN INVEST) 718 HÄÄLT

Juuli alguses avas nutikaid tenniseväljakuid arendav iduettevõte MyGames Pärnu ranna rajoonis esimese iseteeninduse põhimõttel töötava tenniseväljaku, mis on ainulaadne kogu Eestis. Väljakut saab broneerida mobiilirakenduses ja veebibrauseris. Platsile pääsuks luuakse broneerijale kood, mis avab värava ja lülitab vajadusel sisse spetsiaalselt väljaku jaoks projekteeritud valgustuse, võimaldades tennist mängida õhtupimeduses.

Kui tavapäraselt kestab välitennise hooaeg juunist augustini, siis MyGamesi näidisväljakul saab tänu uuenduslikule väljakukattele hooaega alustada juba aprillis ja mängida sõltuvalt ilmadest vähemalt septembri lõpuni.

Väljakul on kaamerad, mis võimaldavad mängu üles võtta, salvestada või otse üle kanda. Salvestisele saab juurde tellida põhjaliku analüüsi treeneriltki.

Pärnusse rajatud väljak on esimene omataoline. Augusti alguses alustasid tööd kaks sama lahendusega platsi Paides ja töö käib viie järgmise rajatisega. MyGames tegutseb Saksamaa, Suurbritannia ja Hispaania turul selle nimel, et 2021. aasta lõpuks esimesed automatiseeritud väljakud seal tööle panna.

Dipperfox alustas ekskavaatori külge kinnitatava kännupuuri loomisega 2015. aastal. Praeguseks on see läbinud katsetused ja kasutajate tagasiside ringi.

Ettevõtte esindaja Jaana Külm märkis, et kogu arendusprotsessis olid neil silme ees kliendid: ehitusettevõtted, raskemasinate rentijad, maaparandajad, metsatööstused, munitsipaalettevõtted ja -kasutajad, ekskavaatorijuhid, metsa- või krundiomanikud. Sellest lähtudes muudeti prototüüpi tunduvalt.

“Kasutajate intervjuude ja vaatluste tulemuste põhjal arendasime välja vahetatavad lõiketerad, mida ekskavaatorijuhil endal on 15 minutiga võimalik metsas objektil asendada, et poleks vajadust töökotta teritusse sõita,” rääkis Külm ja lisas, et seadmel on vahetatav otsakruvigi.

Suurimaks eeliseks peab ettevõte aga kännupuuri kiirust. “Kui üht 50sentimeetrist kändu juurib ekskavaator välja pea viis minutit, siis meie kännupuur teeb selle töö ära 20 sekundiga. Ja pole vaja eraldi koguda, transportida, ladustada, utiliseerida kändudest allesjäävat materjali. Dipperfoxi kännupuur jahvatab selle multšiks, mille surub maapinda, kus see ise orgaaniliselt laguneb,” seletas Külm.

470 HÄÄLT Värskelt külmutatud kalatooted Kihnu kalurite saagist (Valdo Palu) 196 HÄÄLT Pillirookõrred (Viram) 152 HÄÄLT Mobiilne noorsootöötajate teenus (Pärnu noorte vabaajakeskus) 148 HÄÄLT

3. KONTAKTIVABA RAAMATULAENUTUS (PÄRNU KESKRAAMATUKOGU JA HARURAAMATUKOGUD)

Tervisliku toidu kaasamüük (toiduvabrik Kerge Elu) 102 HÄÄLT

503 HÄÄLT

Ühes tükis vineerist rekapõhi (Metsä Wood Eesti)

Esimese koroonalaine ajal tundsid lugejad suurt huvi raamatulaenutuse vastu. Nii seati Pärnus sisse kontaktivaba laenutusmeetod.

Raamatuid sai tellida kaugteel, teosed pakiti laenutaja nime kandvasse kilekotti ja inimesele anti aeg lugemisvarale järeletulekuks.

“Tööd oli mitu korda rohkem kui tavaaja tööpäevadel. Ka inimeste tänusõnu oli kuhjaga rohkem,” meenutas Urge raamatukogu juhataja Liivia Koolme. Ta lisas, et eriolukorra ajal oli inimestele kultuurse ja enesearendusliku ajaveetmise võimaldamine koduseinte vahel tähtis.

99 HÄÄLT Kogukonda ja elamukvartalit reklaamivad Kalamehe kotid (Kalamehe kvartali selts) 88 HÄÄLT

CLIO, CAPTUR & MEGANE

Nüüd ka hübriidina

Pistikhübriid Hind alates

Hübriid

Pistikhübriid

18 790 €

Hinna sees: Multi-mode automaatkäigukast, 7“ multimeedia- ja navigatsioonisüsteem EASY LINK, täisleedtuled, automaatne kliimaseade, tagumised parkimisandurid, kiirusepiirajaga püsikiirusehoidik, valgus- ja vihmasensor, automaatne kaug- ja lähitulede vahetus, sõidukiiruse hoiatussüstteem, Renault vabakäe-võtmekaart, valuveljed jpm. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Pilt on illustratiivne. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Keskmine kütusekulu (WLTP) 1,3-5,1 l/100 km, CO2 heitkogus 29-114 g/km.

Renault soovitab

LK 18

KAS JA MILLIST ABI OOTATE RIIGILT JA OMAVALITSUSELT? PÜÜDMINE JA LOOTUS ON AINUS TÕDE SEL KEERULISEL AJAL ERIK REINHOLD

Pärnumaa omavalitsuste liidu ja sihtasutuse Pärnumaa Arenduskeskus juhatuse liige

T

änavune aasta pole kindlasti lihtsalt üks paljude reas, mida meenutades jääks keegi kukalt kratsima: mis sel aastal õieti toimus? Meenutada on nii mõndagi. Aasta algas nagu iga teine, oma rõõmude ja murede, lootuste ja ootustega. Oli põhjust nii rahul olla kui nuriseda, takka kiita ja protestida.

Me olime seda kõike näinud ja omal moel oskas igaüks sellega hakkama saada.

Ja siis ilmus kusagilt välja nähtamatu kurjus. Meie harjumuspärane turvatunne siin hallide vete ja roheliste laante taga, justkui suure ilma hädade eest peidus, lõi aeglaselt, aga kindlalt vankuma.

Me olime kaua unistanud vabadusest, muu hulgas vabadusest liikuda mööda maailma, kuhu iganes süda kutsub. Ja me olime selle vabaduse kätte saanud.

Me olime õppinud kasutama oma vabadust liigutada kaupa, tööd ja raha oma elujärje edendamiseks üle kogu ilma.

Nüüd selgus, et see vabadus on äkki ohtlik. Me peame end kaitsma, piirama, keelama ja käskima. Ja mis vast kõige hullem – väga keeruliseks läks otsustamine tõe üle. Kas see viirus on üldse ohtlik? Kas mask kaitseb? Kas see kõik on üks ravimitootjate alatu trikk? Miks just minu äri tuleb kinni panna ja mitte see teine?

Kas olukord läheb paremaks või hullemaks?

Mida mina teha saan?

Küsimusi on rohkem kui vastuseid ja vastused

muutuvad päevast päeva, on vastuolulised ega veena tihti. Ja ometi on vaja iga päev edasi elada – kogu ebakindluse kiuste.

Jaan Kross pani oma ajatus suurteoses “Kolme katku vahel” ühe vana õpetlase suhu sõnad: “Ainus tõde on tõe poole püüdmine … ja lootus.”

Kui asusime Pärnumaa arenduskeskuse meeskonnaga sügise hakul tänavust ettevõtjate ja vabaühenduste tunnustamist ette valmistama, seisime silmitsi keeruliste küsimustega. Kas üldse? Keda ja mille eest? Kas loeme kokku käibe- ja kasuminumbreid ning tunnustame neid, kel sedapuhku läinud korda suurem rahahunnik kokku ajada? Või peaks seekord teistmoodi?

Ja tõepoolest, seekord teeme mõndagi teistmoodi. Esiteks tunnustame üheskoos nii ettevõtjaid kui vabaühendusi. Sellel on mõistagi oma praktiline külg ajal, mil avalikele üritustele kehtivad omad kasinusnõuded. Aga suuremal määral kannab see sümboolset tähendust.

Meie rahva ühtehoidmine, koostoimimine ja eriilmeliste tegutsejate koostöö ning lõimitus on tähtsamad kui kunagi varem. Olgu see kokkusaamine ja üheskoos oma parimate tegijate esiletoomine üks viise meie ühiskonna sidusust edendada.

Tänavu tunnustame eraldi kategooriana Pärnumaa kriisimurdjat. Eks olnud meiegi seda kategooriat sisustades lootusrikkad, andes edasi sõnumi, nagu kriis oleks nüüd murtud.

Nüüdseks teame, et ei ole ta ühti. Kriis jätkub ja meil kõigil tuleb seda murda veel mõnda aega.

Muidugi on ettevõtluses ja vabakonna tegutsemises oma kindel roll kainel kaalutlemisel, arvutustel, mõõtmistel ja hindamisel.

Kuid praegusi tunnustatuid vaadates näeme kõigis neis palju emotsionaalset, kirglikku, inimlikku. Ilma selleta lihtsalt ei saa inimeste hulgas toimida ega edu saavutada. Püüd ja lootus on need väärtused, mis praegugi on kõigi Pärnumaa tegijate ühisosa.

Me tajume seda nii Lottemaal kui Lihula Südamekodus, Aivar Ruukeli ühepuuvenes ja Kati Vaasi Kolme Karu kaubamajas, Kaire Miiteri seebiköögis, Gabrieli Uneingli patjades ja Kabli pagariäri soojades pirukates.

Püüdmine ja lootus on ainus tõde sel keerulisel ajal. Jätkugu seda meile kõigile.

Meie rahva ühtehoidmine, koostoimimine ja eriilmeliste tegutsejate koostöö ning lõimitus on tähtsamad kui kunagi varem.

KATI AAS Kasevineeritehase Metsä Wood personalijuht

Merite Liidemaa-Pärn

Kevadises eriolukorras pakkus riik päris head toetust: töötukassa abimeedet, mis aitas paljusid ettevõtteid ja töötajaid. Samasugusest abist oleks praegusel keerulisel ajal kasu mitmel pool ärisektoris, ka tootmises ja tööstuses.

Nimetatud sektoris hakkas kriis mõjuma mõnevõrra hiljem, kui riik enam toetusi ei pakkunud. Küll tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata toetuse saamise kriteeriumidele ja selle sihipärasele kasutamisele või järelevalvele. Samuti võiks riik või kohalik omavalitsus toetada tööandjaid COVID-19 testimise pakkumisel, et töötajad saaksid vajadusel kiiremini ja lihtsamini end testida lasta.

Kahjuks on praegune süsteem kohati siiski aeganõudev või kättesaamatu. Töötajad on sageli oma tervise pärast mures ja kiirest testivastusest väga huvitatud.

Usun, et tööandjad oleksid valmis rahaliselt panustama testimise kuludesse, kui seda teeks riik või omavalitsuski.

Palju on räägitud, et riik hüvitaks esimesed kolm haiguspäeva. Leian, et see aitaks taastuda väiksematest tervisemuredest ja vähendada nakatumist tööl.

Steffani pitsarestorani juhataja

Ave Kallaste

Meil on käive langenud, aga ainult koroonat ei saa süüdistada: mõjutab ka ilm ja see, kui söögikohti ehk konkurente juurde tuleb.

Rahulikke perioode on enne koroonatki olnud. Eks Pärnu restoranid elagi suvel turismist, talvel peab väiksema külastajate arvuga hakkama saama.

Oktoobris koolivaheajal on meil tavaliselt palju külastajaid Soomest, aga sel aastal välisturiste palju ei kohta. Detsember tõotab samuti vaikne tulla.

Me saame hakkama ja kedagi koondama ei ole pidanud. Majanduslangust on ennegi ette tulnud. Seda, millist abi võiksid toitlustuskohad riigilt või omavalitsuselt saada, ma öelda ei oska. See aga ei tähenda, et meil läheks hästi.

Tervis Spaa Grupi juhatuse liige

Jaan Ratnik

Muidugi on turismisektoril abi vaja, sest käibe langus on väga suur. Praegune olukord on meile ellujäämiskatse. Meie hotellide täitumus on kasin: kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga, on see drastiliselt langenud, üle poole. Tõsi, reede- ja laupäevaõhtuti on majad päris hea täitumusega, aga muidu on nädala sees päris kõle.

Turismiliidu kaudu oleme teinud valitsusele mitu ettepanekut, kuidas saaks raskustesse sattunud ettevõtteid toetada. Näiteks võiks võtta ettevõtte 2019. aastal makstud maksud ja sellest 30 protsenti anda samale ärile abi vormis reaalse rahalise ülekandena või ettemaksukontona maksuametis tagasi. Praegu on olukord selline, et maksame täie rauaga makse. Seda tegime kevadel, kui olime sunnitult kinni.

Kõige efektiivsem riigi tugi on siiani olnud töötukassa palgameede, aga praegu on igasugune abi riigilt väga oodatud.

Omavalitsusedki võiksid anda panuse ja seista selge sõnaga turismi eest.

Ööklubi Vaarikas juht

Viljar Lohu

Inimesi ikka veel käib ööklubides, aga suhteliselt vähe võrreldes varasemaga.

Peame uksed lahti hoidma, sest arved vajavad maksmist. Pingutame selle nimel, et omadega nulli tuleksime ehk saaksime maksud makstud. See oleks juba suur saavutus. Siiani ei ole see meil õnnestunud, aga vähemalt ei ole miinus ülisuureks paisunud. Oleme keerulises olukorras.

Igasugune abi on teretulnud, aga eks raha ole kõige oodatum, et saaks töötajatele palgad makstud. Kuigi töötukassa abimeede oli suureks abiks, siis ainuüksi see probleeme ei lahenda. Raskustes ettevõttele võib olla raske leida minimaalnegi summa, mille ta peab ise töötajale palgana maksma.

Riik peaks tegema maksusoodustusi. Oleme valitsusele sellise ettepaneku teinud. Suvel üks poliitikutest ütles, et mündil on kaks külge: kui ühelt poolt pärsivad piirangud ettevõtete tööd, siis teisalt peaks jagama toetusi raskustes äridele. Kuid tundub, et nüüdseks on valitsus selle lubaduse unustanud. Ehk leiaks omavalitsuski mooduse ettevõtjaid rahaliselt toetada?

Hotell Pärnu juhatuse liige

Urmas Nisuma

Oleme pidanud osaliselt töökohti koondama, kõik muugi on miinimumi peale viidud, et äri elus hoida.

Väga palju aitaks meid riigi abi, aga kui seda ei tule ja piirid jäävadki kinni, ei kujuta ma ette, mis saama hakkab, sest turistid moodustasid suure osa meie külastajatest. Me oleme hotell koos toitlustuse ja seminarivalikuga, meil ei ole spaad, mis meelitaks kohalikke.

Kevadine töötukassa abiraha ja EASilt (ettevõtluse arendamise sihtasutuselt) saadud raha oli suureks abiks. Kui valitsus teeks samasugused soodustused, oleks see väga tervitatav ja aitaks ettevõtlust pinnal hoida.

Omavalitsus võiks teha rohkem kõrgel tasemel üritusi, mis meelitaksid inimesi linna ja samal ajal aitaksid seda promoda. Selle mõtte teostamiseks oleks muidugi hea pidada eri läbirääkimisi, aga kuskilt peab ju see algatus tulema. Selliste ürituste korraldamine sõltub suuresti linna finantsidestki.

Koroonaepideemiast tingitud olukord paneb ettevõtjaid nuputama ja leidma loovaid lahendusi, et raha kuidagi ettevõttesse tuua.

SISUTURUNDUS

LK 19

COVID-19 põhjustatud kriis on toonud paksu pahandust, niitnud jalust terveid sektoreid ning pannud meid ümber hindama oma tegevusi ja väärtusi.

On selge, et igas kriisis on nii kaotajaid kui ka võitjaid. Ettevõtjate vaatest on endiselt võimalik haarata turuosa, teha vajalikke investeeringuid nii inimestesse kui ka masinaparki.

Igas kriisis peitub võimalus Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

KredEx viis augustis ja septembris ettevõtjate seas läbi uuringu, kust selgus, et 30 protsenti küsitletud ettevõtjatest polnud kriis üldse mõjutanud, 25 protsenti ettevõtjaid vastas, et mõju oli väike, 11 protsendil juhtudel oli mõju väga väike. Suureks hindas mõju vaid 14 protsenti ettevõtjatest.

Küsitlusest selgus, et kriisi ohjamiseks vähendati peamiselt kulusid või võeti kasutusele reservid. Pooled küsitletud ettevõtted olid COVID-19 kriisi puhkemisest kuni uuringu läbiviimiseni vähendanud oma kulusid. Seejuures, mida suurema käibega on ettevõte, seda sagedamini on kulusid kärbitud. 43 protsenti ettevõtetest on pidanud kasutusele võtma oma ettevõtte reservid ning kolmandik (35 protsenti) märkis, et nende ettevõttes on planeeritud investeeringud edasi lükatud. Investeeringute vähene edasilükkamine näitab selgelt, et ettevõtjad teavad: head kriisi ei tohi raisku lasta.

Investeeringutega seotult on oluline fakt, et 69 protsenti ettevõtjatest ei vähendanud töötajate töötasusid. Kriisi kestel tõusid piiratud ressursiga toimetades inimressurss ja teadmised olulisele kohale.

Ent kriis ei ole kaugeltki veel läbi, ei tervishoius ega majanduses. Ebakindel majandussituatsioon tingib olukorra, et umbes neljandik ettevõtteid plaanib lähima kuue kuu jooksul kas vähendada kulusid, kasutada kogutud reserve või lükata plaanitud investeeringud tulevikku.

Analüüsides tulemusi regionaalsest aspektist, eristuvad Kesk-Eesti ettevõtted, kes keskmisest sagedamini kalduvad hindama, et nad astuvad järgmise kuue kuu jooksul likviidsuse suurendamiseks mitmeid erinevaid samme: töötasusid plaanib vähendada 32 protsenti (uuringus keskmiselt 8 protsenti), kulusid vähendada 44 protsenti (keskmiselt 25 protsenti).

Selleks, et ettevõtjatel jaguks piisavalt käibevahendeid ja vajalikke investeeringuid ei lükataks ebamäärasesse tulevikku, pakub KredEx endiselt ettevõtjatele tuge erinevate finantsteenuste kaudu nii läbi pankade kui ka otse.

Mida teha, et ettevõte saaks kasutada KredExi pakutavaid teenuseid?

Esmalt tuleb ettevõtjal läbi mõelda, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud ja riskid. KredExi käendusega pangalaenud ja KredExi otselaenud võimaldavad ettevõtja plaanid ellu viia, kuid ettevõtlusrisk jääb siiski suuremas osas ettevõtja kanda. Seejärel tuleb pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist.

Juhul, kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada ettevõtluse toetamiseks pakutavaid teenuseid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, nii tavapäraste kui kriisimeetmetena pakutavate käenduste rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ja läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni.

Näide väärt investeeringust – KredExi klient Haapsalu Uksetehas rajas hiljaaegu uue tootmishoone.

Erakorraliselt pakub KredEx ettevõtjatele otselaene juhuks, kui ettevõtjal COVID-19 kriisist tulenevate raskuste tõttu ei ole võimalik eraturult mõistlikel tingimustel finantseeringut kaasata.

Käendused läbi pankade Pangad on valmis ettevõtjaid aitama ja vajadusel saab lisatuge pakkuda KredEx. Pankade kaudu on võimalik taotleda järgmisi KredExi teenuseid: • erakorraline väikelaenu käendus Võimaldab mikro- ja väikeettevõtjatele soodsatel tingimustel uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele Võimaldab majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne laenukäendus uutele pangalaenudele Võimaldab igas suuruses ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks

Võimaldab olemasolevatele laenudele tavapärasest pikemat maksepuhkust (vähemalt kuus kuud) ja lõpptähtaja ikendamist likviidsuse tagamiseks COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne käendus riiklikult olulistele projektidele Võimaldab riiklikult olulistele projektidele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

KredExi erakorralised laenud Kui ettevõtjal ei ole COVID-19 kriisist tulenevate ajutiste raskuste tõttu võimalik eraturult mõistlikel tingimustel rahastust kaasata, saab pöörduda otse KredExi poole. Kõikide KredExi otselaenude puhul tuleb ennekõike veenduda, et ettevõte vastaks teenusetingimustele ja seejärel on võimalik esitada KredExi e-teeninduses taotlus. Otse on KredExilt võimalik taotleda järgmisi laene: • erakorraline käibekapitalilaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks vajaliku käibekapitali finantseerimine.

• erakorraline investeerimislaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks tehtavate põhivarainvesteeringute finantseerimine.

Foto: Uve-Rain Uusrand

• erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele Eesmärk on võimaldada riiklikult olulistele suurprojektidele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

Täiendavat infot KredExi pakutavate kriisimeetmete kohta leiab aadressilt kredex.ee/covid19.

Nagu uuringust ka selgus, on siiski väga arvestatav hulk ettevõtjaid, keda kriis otseselt räsinud ei ole. Jätkuvalt pakub KredEx tavapäraseid teenuseid ettevõtluse toetamiseks kõikjal Eestis: • stardilaen – aitab ettevõtlusega alustada ning jagada ettevõtluse alustamisega seotud riski; • laenukäendus – võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • tööstuslaen – panga või liisingu finantseeringule allutatud laen, mis võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • kapitalilaen – allutatud laen, mille eesmärk on pakkuda ettevõttele kasvuks vajalikku kapitali; • ekspordilaen – eksporditavatele kestvuskaupadele pikaajalise maksetähtaja võimaldamiseks pakutav laen, eesmärk on soodustada suuremahulisi eksporditehinguid.

LK 20

VILJAR ARAKAS: KOROONAKRIIS ON LÜHIAJALINE SUUR MURE

V

TARVO MADSEN

iljar Arakas on ettevõtja, kelle juhitava varavalitsemisettevõtte Eften Capitali portfellis on kinnisvara nii Eestis, Lätis kui Leedus. Ehkki Araka meelest on Eften möödunud aastal hästi hakkama saanud, nendib ta muret nii valitsuse poliitika kui kinnisvara hindade pärast tulevikus. Äsja tuli uudis, et panite Tallinnas kinni Radisson Sky Blu hotelli. Samas oli kirjas fakt, et hotelli hakatakse renoveerima.

Võiks justkui välja lugeda, et oleviku üle te mõtisklema ei jää ja paari aasta pärast tulete kriisist välja veel paremas seisus, kui olite enne. Või ma eksin?

See on olnud Efteni edu alus. Asutasime Efteni eelmise finantskriisi alguses ja tegime selgelt vastutrendi investeeringuid: ostsime hooneid siis, kui keegi osta ei tahtnud. Kindlasti jätkame seda käekirja.

Olen kindel, et koroonakriisil pole majandusele pikaajalist mõju.

See on lühiajaline suur mure. Elu planeedil Maa jätkub.

Kindlasti kasutame seda aega ära enda positsiooni tugevdamiseks. Radisson Skysse plaanime investeerida 20 miljonit eurot ja teha sellest esimese Radisson Collectioni tasemega hotelli Balti riikides.

Kas olete kriisist võtnud maksimumi või andnuks midagi veel teha?

Ennast ei suuda ju kunagi objektiivselt hinnata, aga ma hindan oma meeskonda. Arvan, et me oleme

Olen kindel, et koroonakriisil pole majandusele pikaajalist mõju. See on lühiajaline suur mure.

Elu planeedil Maa jätkub.

teinud maksimumi, mis selles olukorras võimalik. Kuid lõplikke järeldusi on ilmselgelt vara teha.

Tõime turule uue elukondliku fondi. Kui ärikinnisvara väljavaadete pärast on investorid murelikud, et kuidas bürooturg tulevikus toimima hakkab ja mis saab kaubandusest, siis elukondlike fondide suhtes ollakse märksa optimistlikumad.

Seda intervjuud tehes on koroonanumbrid Eestis taas tõusuteel.

Kas turismisektoris hakkab valguskiir paistma alles siis, kui tuleb vaktsiin?

Rääkinud inimestega turismisektorist, näen järjest enam väsimust ja lootusetust. Kui kevadel saadi aru, et kiirelt on vaja majandus kinni panna, et saaks suvele vastu minna ja senise elu juurde naasta, siis teine laine on võtnud paljudelt lootuse.

Seda on päris raske kõrvalt vaadata.

Ainuke, mille üle mul on tõesti hea meel: piirkonnad väljaspool Tallinna on kriisist võitnud tänu siseturismile.

See on väga positiivne märk.

Kõik, mis Tallinnas on toimunud ja toimub – vanalinnas restoranide ja hotellide sulgemine –, on ikkagi äärmiselt kurb. Aga mis siin ikka, ettevõtja peab kohanema. Olukord

on keeruline kõigile, kuid tuleb leida viis, kuidas edasi minna.

Arvan, et jõuludeni venitatakse välja.

Mis saab pärast jõule ja uue aasta esimeses kvartalis? Siin on raske olla optimistlik.

Aga ei tohi langeda mingisse äärmuslikku pessimismi. Tuleb tegutseda.

Põikaksin korraks poliitikasse. Hiljaaegu sai selgeks, et pensionireform tuleb.

Kas teie arvates ootab pärast septembrit ärimehi helge aeg, kui inimesed lippavad poodi oma sambaraha kulutama?

Arvan, et see otsus on üks lähiaja suuri-

Viljar Arakas.

LAIFORMAAT DIGITRÜKK REKLAAM SÕIDUKITEL KLEEBISED & BÄNNERID VÄLIREKLAAM KUJUNDUSTÖÖD

Savi 3/2 Pärnu

info@dolly.ee

PRINT & REKLAAM

www.dolly.ee

Madis Veltman

LK 21

maid poliitilisi rumalusi. Katsudes mõttes ühineda loosungiga “Raha on vaba”, ei ole ma vastu, et anda inimestele rohkem vabadust ja nad ei peaks olema konkreetsetes, kindlates fondides, vaid võiksid ise investeerida. Sellest saan aru. Aga see, et osa inimesi võib süsteemist lahkuda ja võtta välja raha, mis pole nende kontolt kunagi läbi käinud, on väga halb. See on neile nagu lotovõit.

Näeme selle reformi varjukülge umbes paarikümne aasta pärast. Kas tõesti kujutame ette, et 20 aasta pärast ütleme mõnele 60–70aastasele: ise olid rumal, et nooruses süsteemist välja läksid ja nüüd pead sellepärast kannatama?

Kindlasti ei ole ükski valitsus nii vähese empaatiavõimega …

See oli nii lühiajaliselt motiveeritud otsus, kui veel olla saab.

Inimesed muudetakse haavatavaks igasuguste kiirlaenuettevõtete ees. Enne oli pensionivara pankrotiprotsessist väljaspool ja seda ei saanud inimese käest ära võtta. Nüüd tekitatakse võimalus, et võta raha välja, ja ikkagi saab sellele varale ligi. Vaadates, kuidas Facebookipõhine eralaenuturg tegutseb, ehitame meeletu sotsiaalse probleemi, mida hakkab valitsus

Kahjuks näen, et valitsus läheb seda teed.

panen kõrvale erainvestorina tehinguid tegijate kontode arvu EVKs (Eesti väärtpaberikeskus, toim), siis ega see arv liiga suur ole.

lahendama kümne, 20 aasta pärast.

Aga otsus on ju demokraatlik. Meil tuleb leppida.

Igas kriisis on võimalused.

Kindlasti tahame Efteniga tulla turule teatud toodetega, kus inimesed, kes otsustavad ise oma raha investeerida, saavad meie kaudu kinnisvarasse investeerida. Oleme selles suunas juba tööle asunud.

Ma ei näe, et see reform minu ettevõttele kuidagi halvasti mõjub, aga ühiskonna seisukohast on see kindlasti – kasutan Ardo Hanssoni sõnu – vandalism.

Pole teada, kui tugeva löögi annab koroonaviirus lõpuks majandusele. Millisena te näete majanduse olukorda Eestis tulevikus?

Olen veendunud, et kui kevadel tehti palgatoetus ja säilitati töökohti, oli see sel ajal õige. Enam ei ole ja tuleb säilitada inimeste sissetulekud. Majanduse struktuur muutub ja see on selge. Turismi osa Eesti sisemajanduse kogutoodangust on olnud selgelt palju suurem kui lähiriikidel tänu Soome lähedusele.

Siit saame tagasilöögi.

Mis võib järgmisel aastal juhtuda? See, et lühiajaliselt töötu abiraha võib-olla tõstetakse, on täiesti arusaadav. Olen pigem mures, kui laenamisteo käigus hakatakse tegema pikaajaliste sotsiaalsete kulude suurendamise otsuseid. Mõtlen näiteks erakorralist pensionitõusu.

Arvestades vananevat ühiskonda, siis jah, praegu saadakse sellega võib-olla hakkama, aga iga aastaga järjest halvemini, sest töölkäijate ja pensionisaajate suhe muutub aina rohkem töölkäijate kahjuks.

Selle transformatsiooni käigus tuleb säilitada inimesele sissetulek, mitte töökoht. Inimesed lah-

Kuivõrd usute, et inimesed lähevad seda summat kinnisvarasse investeerima? Kas teie kaudu või ise?

Võime siin kõik ennustama ja kõhutunnet kõrvutama hakata, aga reaalsus on, et keegi ei tea. Kõige varem, kui me midagi teame, on märtsi lõpp.

Ausalt öeldes ma sellele ka ei mõtle. Liitub neid inimesi, kui palju liitub.

Mis on tore: kui ma vaatasin Leedu Ignitise IPO pealt (Leedu energiaettevõtte Ignitis börsileminek, toim), siis miljoni elaniku kohta osales Baltikumi ajaloo suurimas IPOs Leedust 1600 inimest, Eestist 1300 ja Lätist kõigest 500. Tegemist oli ju Leedu kodu-IPOga ja on selge, et kohalik turg on aktiivsem.

See näitab, et Eesti investor on teadlikum ja aktiivsem suhtelises võrduses ülejäänud Balti riikidega. Ent kui

PROFESSIONAALSED KOOLITUSED VEOAUTO- JA BUSSIJUHTIDELE

Oleks patt jätta küsimata, millal tuleb kõige õigem aeg soetada kinnisvara?

Olin kevadel suhteliselt pessimistlik, vaadates tehingute arvu kiiret langust. Seda suurem oli üllatus, kui suvel kinnisvaraturg taastus. Oleme Eftenis seda oma Balti investeerimismeeskonnaga arutanud ja jõudnud konsensusele, et veebruar on uus vaatluspunkt. Oleme siin põhjamaal jõulurahvas ja juba novembrist jõuluootuses. Kui jõulud on läbi ja jaanuar käes, siis vaatame, mis seis on. Ma ei saa öelda, et veebruaris on kõige õigem aeg osta, aga ebakindlust süstitakse praegu päris palju.

Teine asi, millest peame aru saama, on see, et rahalaev, mida Euroopast pannakse liikmesriikide poole teele, on sedavõrd massiivne, et see peab pikas perspektiivis kindlasti kinnisvara hindu tõstma.

Võiks öelda suisa, et see on nagu füüsikaseadus. Kinnisvara on maailma suurim varaklass ja kui vaadata, mida teevad Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon oma laenamisinitsiatiiviga, on selge, et pikaajaliselt on see vesi kinnisvarakasvu veskile. Meid võib oodata lähiajal “sügav löökauk teel”.

Ainuke, mille üle mul on tõesti hea meel: piirkonnad väljaspool Tallinna on kriisist võitnud tänu siseturismile.

kuvad sektorist, kus enam töökohti ei ole, saavad vahepeal töötu abiraha ja leiavad loodetavasti tööd muudes sektorites. See peaks olema printsiip ja erinevus võrreldes kevadega, et lastaks majandusel kohaneda.

Praegune valitsus seisab Ansipi ja Ligi õlgadel. Tänu mineviku finantsdistsipliinile on meil nüüd võimalik laenata. Laenu tuleb võtta, aga küsimus on, mille tarvis. Investeeringud on arusaadavad. Kui tehakse kulutusi, mida tulevikus ei ole võimalik ilma suure kriisita tagasi teenida, on see väga halb praktika.

Ettevõtlik inimene jõuab ka õppida Imbi Reiväli

35-tunnine täiendkoolitus (kood 95)

Olen 37aastane 18 aastat abielus olnud kolme lapse ema, kes kohe saamas vanaemaks. Lisaks õppimisele Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis (PTG) tegelen kaheksandat aastat ettevõtlusega.

140-tunnine ametikoolitus alustajale (kood 95)

Õigel ajal õppisin tehnikumis, kuid pere loomise ja lapse sünni tõttu jäi lõputunnistus saamata. Kui oli võimalus tööle minna, otsustasin alustada ettevõtlusega, kuna maal ei olnud sobivat töökohta. Esmalt vahendasin kaupu Saksamaalt Eestisse, seejärel sai hoo sisse külaliskorteri Crispin pidamine Pärnus ning hiljem, kui kõik lapsed juba koolis käisid, alustasin oma lemmiku, sotsiaalmeedia turundusteenuse pakkumisega. Ettevõtlusega seotult olen läbinud palju erialaseid koolitusi.

C-, CE- ja D-kategooria koolitus

AMETIKOOLITUS OÜ (AUTOSERT) ON EESTI TÖÖTUKASSA SAA KOOLITUSPARTNER KOO TU ART

www.autosert.ee

5886 7665

info@autosert.ee

autosertkeskus

2019. a sattusin oma mugavuspiire kombates Kaitseliitu, soov seal jätkata ja areneda mind tagasi kooli tõigi. PTG-s valisin e-õppe, kuna mulle meeldib iseseisvalt töötada ja oma aega planeerida – saan tunnis osaleda kasvõi südaöösel. Ettevõtjana pead tähtaegadest kinni pidama, see oskus ja kohusetunne toetavad mind ka õppetöö planeerimisel.

E-õpe võimaldab mul korraga läbida kolme gümnaasiumiklassi paralleelselt, kuna aastatega muutunud õppeprogrammi tõttu on vaja täita lünki erinevatel kursustel. Eesmärk terendab silme ees – võtta vastu karjääriredelil tõusmist pidurdav seni puuduv gümnaasiumi lõputunnistus.

Olen PTG õppesüsteemiga väga rahul. Õpetajatel on minuga tegelemiseks alati aega olnud, nad on väga toetavad ja esitatud töödele saan alati konstruktiivset tagasisidet.

Kui põhikoolis või tehnikumis olnuks samasuguse suhtumisega õpetajad, siis ei oleks minu koolitee kindlasti pooleli jäänud.

PTG-s on igale õppijale individuaalne lähenemine ja kursusi saab läbida omas tempos võimaluste järgi. Kogu suhtlus kooliga on väga mugavaks tehtud. Kui oleksin teadnud, et selles koolis on nii meeldiv õpikeskkond, oleksin juba varem oma õpinguid jätkanud.

S I SLUK T2U2R U N D U S

S I S U T U RLUKN1D5 U S

Inimtööjõud ei kao. Hoolimata sellest, et tootmist aitavad robotkäed teha, on töötajaid kindlasti ka edaspidi vaja, sest ükski robot üksi ei tööta.

Robotiseerimisele üle läinud AQ Lasertooli tegevjuht:

„VÄLJAKUTSEKS ON OSKUSLIKU TÖÖJÕU PUUDUMINE“ Aina enam võetakse tööstustes ja ettevõtetes kasutusele roboteid, mis aitaks kokku hoida aega ning on hästi abiks korduvates ja täpsust nõudvates töödes.Teisalt on inimesi, kes robotitega tegeleks, tööturul vähe. Mida tähendab ühe ettevõtte jaoks robotiseerimisele üle minemine, kui selleks napib oskustöölisi, räägib lähemalt AQ Lasertool OÜ tegevjuht Rein Volt.

Millega AQ Lasertool tegeleb?

AQ Lasertool OÜ tegutseb Eestis alates 2003. aastast ja kokku on meil siin neli tehast. Lagre teel Lemmetsa külas asuva tootmisüksuse põhitegevuseks on metallist komponentide ning koostude tootmine rahvusvahelistele koostööpartneritele erinevates tööstusharudes nagu auto- ja energeetikatööstuses. Tootmisüksus Pärnus Kodara tänaval tegeleb metallist komponentide ning koostude tootmisega rahvusvahelistele koostööpartneritele energeetika- ja rongitööstuses, tehas Harjumaal Viimsis metalltoodete pinnatöötlusega (E-coat ja pulbervärvimine) ning tootmisüksus Jüris suuremate metallist komponentide valmistamisega autotööstusele.

Ja kõigis neis tehastes olete erinevate protsessidega robotiseerimisele üle läinud. Miks?

Eesti ei ole enam odava tööjõuga riik, selleks et olla jätkuvalt globaalsel turul konkurentsis, on vaja tootlikkust kasvatada. Üheks võimaluseks ongi tootmise automatiseerimine ja robotiseerimine.

Mida see siis täpsemalt AQ Lasertooli jaoks tähendab?

Tootmisprotsessid, mis on ajamahukad, korduvad ja täpsust nõudvad nagu näiteks keevitus ja painutus – nendes oleme alustanud robotiseerimisega. Keevituses töötab robot pöördlaudadega, kus robotikäpp keevitab ühel poolel ning operaatoril on samaaegselt võimalus teisel pool detaili vahetada ja muid abioperatsioone teha. Viimasel ajal oleme alustanud lihtsamate tootmisprotsesside automatiseerimist koostöörobotitega, mida on võimalik kiiresti ümber seadistada ja programmeerida. Alles hiljuti võtsime Lagre üksuses kasutusele roboti, mis söödab stantspingile detaile ette. Roboti seadistuse

Millist eeltööd see nõuab, et tootmist robotiseerida?

Esmalt peab muutuma töötajate mõtteviis: peab olema tahe ja soov automatiseerida ja oskus näha erinevaid võimalusi, kus seda rakendada.

ja uue töötaja koolitas välja meie enda insener ja juba esimese kuuga on operaator sellele robotile üle 80 programmi kirjutanud. Ehk meie jaoks tähendab see seda, et mitu tööstusrobotit on hallatavad ühe operaatori poolt.

Teil on 16 tööstusrobotit, on seda praegu piisavalt?

Meie ambitsioon on kasvatada oluliselt robotite osakaalu, mis tähendab ka seda, et võtta kasutusele erinevaid automatiseerimissüsteeme, mida saab kasutada nii laos, tellimuste haldamisel jne. Praegu on erinevates üksustes kasutusel üle 10 ABB keevitusroboti, 2 painutusrobotit ja 1 koostöörobot UR-10.

Töötajaid on aga umbes 400, kas ühel hetkel seda pole karta, et robotid võtaks nende töö üle?

Töötajaid on kindlasti ka edaspidi vaja, sest ükski robot üksi ei tööta. Keegi peab opereerima, tegema programme ja see otseselt ei tähenda, et inimesi vähemaks jääb. Kui ettevõttena me soovime kasvada 20%, siis väljakutseks on sama tööjõuga see kasv ära teha. Robotid ja automatiseeritud süsteemid võimaldavad väiksemal pinnal rohkem toodangut.

Millist eeltööd see nõuab, et tootmist robotiseerida?

Töötajate mõtteviis peab eelkõige muutuma, peab olema tahe ja soov automatiseerida ning näha erinevaid võimalusi, kus seda rakendada. Robotiseerimise teenust on võimalik välismaalt sisse osta, sest Eestis on selles osas vähe kogemust. Oleme ise tekitanud kompetentsid ettevõttesse ja see lihtsustab olulisel määral kogu protsessi. Samuti pakuvad erinevaid lahendusi väliskonsultandid, kuid pahatihti nende juurutamise kiirus ei vasta meie ootustele ja oma majasiseselt välja töötatud lahendus, mis kohandub kõige paremini meie süsteemidaga, ongi kiirem lahendus. Tegelikult on see lõputu õppimine, sest avastame erinevaid lähenemisi. Samuti arendavad tootjad oma seadmeid ja tarkvara, mis loob meile uusi võimalusi ja väljakutseid.

Sealjuures panete rõhku ka digitaliseerimisele.

Just, läheme järk-järgult üle paberivabale tootmisele. See tähendab, et tootmises on üleval ekraanid, kus töö tegemiseks vajalik info jookseb reaalajas. Väga palju selliseid protsesse oleme ise majasiseselt välja töötanud, et meile sobiva tehnoloogiaga ühendada. Arenenud tootmisettevõttes tulevad kõik tooted 3D mudelitena. Oleme loobunud Excelitest ja kogu protsess on viidud ühte ERP süsteemi.

Väljakutseks siinjuures on erinevate tarkvarasüsteemide ühendamine, et nad

Puudu on oskustöölistest. Eriti oleks vaja APJ pingioperaatoreid ja insenere.

Rein Volt: „Meie kliendid ootavad meilt üha rohkem mitte ainult allhankena toote tootmist, vaid soovivad, et teeksime ettepanekuid, kuidas antud detaili või toodet efektiivsemalt toota.

See nõuab aga kogu tootmisprotsessi tundmist ja ka erinevate lahenduste väljapakkumist.“

omavahel paremini suhelda saaksid. Liigume Industry 4.0 suunas ehk lisada sinna süsteemi ka tootmisseadmed.

Praegu on eriNäiteks laserlõikuspink, kus nevates üksuspraegune seade tes kasutusel suudab ERP-süsüle 10 ABB teemiga suhelda ja teeb ära abikeevitusroboti, tööd, mida ope2 painutusroraator eelnevalt botit ja 1 koostegi: düüside vahetused, lehe vahetutöörobot. sed ja lehe paksuse mõõtmised. Tänane tarkvara võimaldab 3D mudelitest automaatselt masinate juhtprogramme koostada.

Te teete kõike väga iseseisvalt ja omal jõul ... Olete asju majasiseselt välja töötanud, peamiselt seetõttu, et puudu on oskuslikust tööjõust. AQ Lasertooli kogemusel: keda siis kõige rohkem vaja oleks?

APJ pingioperaator – see on põhiline, sest selliseid seadmeid, mis ei kasuta programmjuhtimist, jääb tootmises aina vähemaks. Tootmisseadmed muutuvad keerulisemaks, kasutavad erinevaid tarkvarasid ja juhtimissüsteeme ning nende peal töötades on töötajatel vaja algprogrammeerimisoskust.

Teiseks on kindlasti insenerid. Meie kliendid ootavad meilt üha rohkem mitte ainult allhankena toote tootmist, vaid soovivad, et me teeksime ettepanekuid, kuidas antud detaili või toodet efektiivsemalt toota. See nõuab aga kogu tootmisprotsessi tundmist ja ka erinevate lahenduste väljapakkumist. Üha rohkem saame meie kaasa rääkida toote disainis.

Kuidas Teile tundub, on see laiemalt levinud probleem, või ennekõike piirkondades, mis on Tallinnast väljaspool?

See on üldine probleem – üle Eesti.

Metallitööstus ei ole olnud populaarne ja selle õppimine nõuab tugevaid reaalainete teadmisi.

Mis võiks lahendus olla?

Ajalooliselt on välja kujunenud, et metallitööstus on meeste eriala, kuid võiks olla teisiti. Näiteks oleme me ettevõttes ise koolitanud naisi keevitajaks, samuti on meil naisterahvad tööl erinevatel APJ pinkidel. Naiste osakaal võiks kindlasti suurem olla. Kasu oleks kindlasti ka erinevate metallitööstuse erialade populariseerimisest.

Kas ja kui palju teete koostööd erinevate koolidega, pakkudes näiteks praktikakohti ja motiveerides nii noori tegema jätkusuutlikke valikuid?

Teeme koostööd Eesti masinatööstuse liiduga ja erinevate kutsekoolidega.

Siiani on kõige suuremaks koostööpartneriks olnud Pärnumaa Kutsehariduskeskus, kust meil on olnud laotöö, keevitaja ja koosteluksepa praktikandid. Just sõlmisime praktikalepingud kahe III kursuse keevitajaga. Lisaks pakume ekskursioone põhikoolidele ja gümnaasiumitele. Huvitav koostöö algab Pärnu Ülejõe põhikooliga, kus õpilased joonistavad valmis detaili kontuuri, mis hiljem meie juures välja lõigatakse. Nii näevad nad oma silmaga, kuidas ühest failist saab välja lõigata detaili. Nemad võivad olla meie tulevased töötajad.

Lagre tee 2, Lemmetsa küla, Pärnu Info-lte@aqg.se

LK 23

OLEME SINU ET TE VÕT TELE TOEK S • Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste uudistega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus

KAUBANDUSKOJA LIIKMESKONDA KUULUB 130 TEGUSAT PÄRNUMAA ETTEVÕTET Meie Pärnu esindus ootab Sind aadressil Rüütli 39

LIIT U KODA .EE

Kes kolleegidest on kõige täpsem?

Saad teada, kui korraldad ettevõtte ürituse

S-ARMSi LASKETIIRUS! Broneeringuid võtame vastu ka selleks aastaks Kõiki üritusi on võimalik korraldada, tuleb vaid järgida terviseameti ja Eesti Vabariigi seatud piiranguid Lasketiir on avatud kõigile huvilistele. Laskepakett vali kodulehel!

Professionaalsed relva kasutamise kursused ∙ Relvaloa taotleja koolitus Relvaseadus; ohutu relvakäsitluse teadmised ja oskused; täpse laskmise põhitõed ja oskused.

∙ Poolautomaatse vintraudse püssi kursus edasijõudnutele

∙ Tulirelva ohutu käsitlemise koolitus

Inimestele, kes on läbinud poolautomaatse vintraudse relva kursuse algajatele või kellel on eelnev kogemus ja oskavad relva professionaalselt ning ohutult kasutada.

Ohutu relvakäsitluse teadmised ja oskused; täpse laskmise põhitõed ja oskused.

∙ Taktikalise laskmise kursus

∙ Esmaabikoolitus

Inimestele, kes on läbinud püstoli kursuse edasijõudnutele ja poolautomaatse vintraudse relva kursuse edasijõudnutele.

Töötervishoiu esmaabi koolitus (16 h); esmaabi teadmised ja oskused.

∙ Püstoli kursus algajatele Inimestele, kellel puudub varasem kokkupuude tulirelvadega ja/või kes ei ole läbinud professionaalset relvade ohutu käsitlemise ja käitlemise õpet.

∙ Poolautomaatse vintraudse püssi kursus algajatele Inimestele, kellel puudub varasem kokkupuude poolautomaatsete vintraudsete relvadega ja/või kes ei ole läbinud nimetatud relvade ohutu käsitlemise ja käitlemise kursust.

∙ Püstoli kursus edasijõudnutele Inimestele, kes on läbinud püstoli kursuse algajatele või kellel on eelnev kogemus ja oskavad püstolit professionaalselt ning ohutult kasutada.

∙ Tulirelva kasutamine piraatlike aktide ennetamiseks Inimestele, kes kandideerivad või töötavad veetranspordi julgeoleku tagamisega seotud eraettevõtetes.

∙ Lähikaitse operaatori kursus Kandidaatidele, kes soovivad töötada lähikaitse meeskonna liikmena kõrge riskiastmega maades.

∙ Püssi käsitlemise ja laskeoskuse test Inimestele, kes töötavad ametikohtadel, kus tuleb käsitleda tulirelvi.

∙ Enesekaitsekursus Enesekaitse – noarünnak.

Kõikide teenuste kohta leiad täpsemat informatsiooni www.s-armsestonia.com, S-Arms Lisainfo: info@s-armsestonia.com, tel 712 2035 Raba 1a, Pärnu E, T, R kell 16–20 L, P kell 14–18 Maski kandmine on meie juures soovituslik.