6 minute read
Uus suur restoran Valmieras. Lk
KOLMEKESI. Kolm meest lõid Valmiera kesklinna uue restorani.
a V almiera K usti K .com/a Vt lähemalt faceboo K K 2 nr 29 aardil l Vt K
Advertisement
Akustiline kolmik (vasakult) – Arturs Taškans, Ugis Bormanis ja Raivo Ločmelis. FotoD: vernI LeIvAk
Postkontori asemel on nüüd Akustika
Fragmente «Peakoka üllatusest». Verni LeiVak
toimetaja
Et Valmiera kesklinnas, just vana postkontori juures lausa sõidutee kinni pannakse, et restoran väliterrassi avada saaks, seda ei oleks keegi ette kujutanud.
«Arvati, et oleme linnaametnikele maksnud kõvasti altkäemaksu,» muigab üks kolmest restorani arendajast Raivo Ločmelis. «Ometi pole me maksnud sentigi, kõik on ametlik. Ka köök on meie restoranis avatud, sest varjata pole meil midagi.»
Liikluseks on tänav endiselt kinni ja terrass rahvast täis. Uue restorani Akustika (Diakonata iela 6) taga seisev trio koosseisus Arturs Taškans, Raivo Ločmelis ja Ugis Bormanis on lõpmatult tänulikult linnapeale, et ta nende ettevõtmist sedavõrd toetas. Sest tõepoolest – kui restorani teine korrus valmis saab, aga remont käib juba ammu, siis saab Akustikas kokku olema 200 istekohta – keerulisel koroonaajal! Oma kätega ehitatud «Valmiera kandideerib 2027. aasta Euroopa kultuuripealinnaks ja me lihtsalt pidime siia midagi suuremat tegema,» leiavad mehed.
Asja ainus tõukejõud on noorte meeste entusiasm ja soov oma kätega midagi ära teha, nullist alustada. Tegu on ühega kahest vanast hoonest, mis pärast viimast sõda Valmieras püsti jäid. Vähe sellest, et nad siin kaheksa kuud ise seinu värvisid, pahteldasid ja tegid kõike muudki, mis vaja – tegu on oma ala tippudega, kes ehitustöölise riided lõpuks ometi valge kokakitli vastu on vahetanud.
Raivo on töötanud Šveitsis hiljuti lennukiga kosmoses ära käinud Jeff Bezose isikliku kokana, Ugisel on soliidne kogemus kelneri ja veiniasjatundjana ning Arturski ütleb end olevat töötanud üle maailma parimate peakokkadega. Akustikasse investeerija on pärit Ligatnest.
Lihtsalt ja maitsvalt «Meie koha teeb eriliseks see, et meil on suured kogemused eelkõige selles, kuidas valmistada lihtsaid ja maitsvaid roogi,» avaldab Raivo. «Meie sooviks pole, et inimene tuleks ja maksaks koos toiduga kinni kalli sisekujunduse, vaid et ta saaks maitsvalt ja taskukohaselt kõhu täis.»
Rääkimata toitudest, mis on ülihead (küsige «Peakoka üllatust»), kasutavad mehed minimaalset juurdehindlust ka veinidele, lisades poehinnale ehk vaid viis eurot. Ja veinikaart on tõesti aukartustäratav. Mahelihatükk roana ei maksa 25 eurot nagu mujal, vaid 16.
«Tahame pakkuda võimalikult värsket. Milleks pakkuda kuumal suvel kuumi friikaid? Jah, ka meie suudame neid valmistada, aga ehk talvel?» mõtiskleb Raivo. «Me ei taha pidada restorani, mis oleks justkui kallis luksus-Mercedes, vaid soovime korraldada väikese peo igaühele.»
«Eelistame selgeid ja tugevaid maitseid, mida sobib näiteks veini või kokteilide juurde pakkuda,» lisab Arturs.
Läti restoranikultuurist Kui terrassihooaeg läbi saab, ootavad mehed kõiki siseruumidesse. Vaktsineerimistõend on Lätis siseruumides einestades juba ammuilma kohustuslik. Sees kavatsevad nad muuhulgas pakkuda kuue-seitsmekäigulist söömaaega, millele lisavad kindlasti ka fine dining´u elemente.
«Eestlased on muide Läti restoranikultuuriga võrreldes meist sada aastat ees,» nendib Raivo.
«Me ei taha öelda, et eestlased on paremad Akustikast, aga üldpildis küll. Nad on lätlastega võrreldes ikka kõvasti kõrgemal tasemel,» nõustub Arturs.
Köök, kus valmistatakse looduskosmeetikat
Et Liga Nature Spa kosmeetikat valmistatakse paigas, mis kangesti meenutab eramu kööki, pole ime – just selliseid tingimusi see tegemiseks vajabki.
Liga on saanud nime asutaja Liga Aizsila eesnime järgi. Algust tehti juba 1994. aastal. Tänaseks on töötajaid 20 ringis, kuid 27 aastat tagasi alustas Liga üksinda, unistades ilusalongi avamisest. Käis Hollandis kogemusi ja oskusi omandamas ning tema esimene töökoht oli väike saun, kus ta naisi ilusamaks Vt lähemalt salonsliga.l V /et/K 2 nr 28 aardil l Vt K
tegi. Valmieras on nüüd kolm sellist iluspaasalongi, küll mitte enam saunades.
Ometi ei tahtnud Liga kasutada võõralt maalt sissetoodud kraami, vaid otsustas head ja looduslikku ise valmistada. Peaasi, et tooted midagi kehale ja näole kahjulikku ei sisaldaks. Tõsi, veel kümme aastat tagasi oli klientidele üsna keerulise selgeks teha, miks on kasulik tarvitada kallimaid, kuid tervislikumaid kehahooldusvahendeid. Enam mitte.
Seetõttu on ettevõte saavutanud arengutaseme, millest suuremaks paisumist omanik
Valik toodangut.
ei soovigi, Liga kosmeetikaga ta maailma vallutada ei taha. Võrreldes teise Läti looduskosmeetika valmistaja Madaraga ollakse mõõtmatult väiksemad tegijad, kuid uusi tooteid valmistatakse köögis ikkagi aina juurde ning tore, et need on leidnud ustavad kasutajad. Ligal on 60 erinevat toodet.
Trikata järve ääres asuvas köögis korraldatakse meistriklasse viiele kuni 15 inimesele ja igaüks saab endale ise kreemi valmistada.
SAJAD PUUSKULPTUURID. Janis Jakobsons meisterdas 400 puuskulptuuri. Labürint ainult täisealistele
Cempis asuvas Beverina puuskulptuuride pargis, kus peaasjalikult leiavad tegevust ja mängulusti pere väikseimad, on mõeldud ka täiskasvanutele.
Et suurtel inimestel igav ei hakkaks, on peremees, eluaeg puutööd jumaldanud Janis Jakobsons meisterdanud kümneid ainult täisealistele mõeldud skulptuure, mis naivistlikus vormis tutvustavad kõikvõimalikke viise, kuidas vanainimeste asja ajada. Paigutatud on need lehtpuudest labürinti, kus eksida on võimatu, kuid kus pea iga nurga tagant vaatab vastu uus skulptuur või skulptuurid.
Kümnendat hooaega tegutsevas skulptuuripargis ja -labürindis huvilistest puudust po-
Janis Jakobsons oma labürindikangelasega. Foto: vernI LeIvAk Vt lähemalt be V erinaslabirinti.l V /home/ K 2 nr 30 aardil l Vt K
le. Alaealised pääsevad seksiteemalisse labürinti vaid koos vanematega, kuid Janis hoiatab, et selgituseks tuleb kõik, mis näha, ka lahti seletada ja võib-olla pole paljud lapsevanemad selleks valmis. Väljapääsuni jõudmiseks tuleb läbida 363 meetrit.
Taamal asuvas metsatukas on õuduste rada ja ka lindude pesakastid, mille sobivust erinevatele linnuliikidele on lastel hea õppida. Hoov on täis muinasjutulisi tegelasi ja isegi puust seeni.
«Kui palju skulptuure on, ei teagi. Ma pole neid enam kokku lugenud,» ütleb Janis. «Neljasaja ringis kindlasti.»
Täiskasvanupilet maksab kuus, lapse, pensionäri ja puudega inimese pilet viis eurot. Piletite variante on teisigi.
Väike osa Neonijast.
Foto: vALmIerA turIsmIInFokeskus Vt lähemalt neonija.l V /en/K 2 nr 29 aardil l Vt K
Neoonvärvides võlumaa
Pärast seda, kui valmieralastest abielupaari Indra ja Ivars Cerini meespool nägi unes neoonvärvides võlumaad, viis ta naisega idee ellu. Fantaasiamaailm Neonija asub Valmieras aadressil Stacijas iela 49 ja kes soovib kogeda midagi uskumatut, astugu aga sisse. Polegi muud kui lõõgastu, naudi ja unusta mured.
k v A I e L I Foto: vern Hotelli omanikud Liana ja Agnes Danse. Foto: vernI LeIvAk
Valmiera hotellihaldjad
Kes peatunud Valmiera hotellis Wolmar, on sealse külalislahkusega kursis. Kõige selle taga on aga perefirma.
Pereema Liana Danse sõnul alustati hotelliäriga 21 aastat tagasi. Enne omandas ta Riias kõrghariduse ja töötas kodulinnas raamatupidajana, kuid veerandsaja aasta eest tabas end unistamast oma ettevõttest. Naise ärimehest isa, kes praegu on 80-aastane, aitas rahaliselt. Ta töötab praegugi Valmiera klaasitehases konsultandina.
«Leidsime, et linnas pole piisavalt hotellitube,» andis äriidee end ise kätte. Et maatükk, kus nüüd hotell asub, oli müügis, sai see ära ostetud – kesklinnast on siia kiviga visata. Tube on 30, lisaks restoran, äsja remonditud banketisaal ja seminarisaal.
Tütar Agnes on mõelnud, kuidas ema plaane tulevikus ellu viia. Nõusoleku võtta hotellijuhtimine kunagi üle on ta emale andnud. Selleks omandas ta kõrghariduse Šveitsis just hotellimajanduse ja disaini erialal. Vt lähemalt hotelwolmar.l V
