Puhkus Lätis

WWW.LIVERIGA.COM | WWW.LATVIA.TRAVEL VALTS KLEINS, ALEKSANDRS KENDENKOVS / LÄTI INSTITUUT, LIVERIGA

PUHKUS LÄTIS 4. MAI 2011

PUHKUS LÄTIS LIIS TREIMANN

2

4. MAI 2011

Riia – võluv, kaunis ja inspireeriv

KARLIS EIHENBAUMS Läti Vabariigi suursaadik Eestis

aldējums! See sõna on tõepoolest igaühele tuttav. Kuid muidugi mõista on Läti midagi palju enamat kui pelgalt jäätis ehk läti keeles saldējums, vaatamata isegi sellele, et see on nii hea, nagu meie oma seda tõesti on. Ja see on ka palju enam kui Riia – Baltikumi metropol, või Jurmala oma kuldsete liivarandadega.

Täna, Läti Vabariigi taasiseseisvumise 21. aastapäeval, kutsun teid jätkama oma parima ja lähima naabermaa Läti avastamist sõnadega: “Avasta Lätit!” Suur tänu Postimehele, kes selle avastamisel abiks on, sest olen kindel, et teid ootab ees huvipakkuv teekond.

Viimased paar aastat on olnud meie kõigi jaoks üsna keerulised, küllap teate seda ka omast käest. Kuid olen kindel, et tuleme neist raskustest välja palju tugevamatena ja kindlasti ka küpsematena, ja teie koguni eurodega taskus! Õnnitlused! Me astume teie jälgedes!

Olen uhke selle üle, et oleme nende aastate jooksul teinud üldise mõõdukuse ja ühtehoidmise juurest meie kahepoolsetes suhetes märkimisväärselt positiivseid edusamme. Näiteks panime ühiselt aluse Läti-Eesti tõlkeauhinnale, mida antakse välja mõlemast keelest tõlkijatele. Tänu sellele laienevad mõlema rahva teadmised üksteisest.

Läti ja Eesti kõrgelt hinnatud ekspertide grupp on kokku pannud koostöökava, millest me kõik peagi osa saame, kui ehitame üles Rail Baltica. See võimaldab olla lähemal nii üksteisele kui ka kogu Euroopaga. Via Baltica on nagunii juba kitsaks jäänud. Viimane aeg on hakata mõtlema telekanalite ja -programmide vahetamisele, mis ergutaks keeleõppimist ja kaotaks viimasegi võõristustunde.

Meiegi peame õppima Eestit tundma, kas või ärisuhete ning sellest saadavate kogemuste kaudu. Olen veendunud, et ühel ilusal päeval tegutseb Eestis aktiivselt mõnikümmend Läti ärimeest ja firmat, mitte ainult Laima, Gutta, Selga, Rīgas Balzams või Sakret – ettevõtted, mis juba praegu Eestis edukalt tegutsevad.

Julgustaksin siinkohal oma kaasmaalasi aktiivsemalt teie ilusas ja ettevõtlusele avatud riigis tegutsema.

Olgugi et Suur Munamägi on Baltikumi kõrgeim, on see siiski ka Läti piirile väga lähedal, nii et võite selle vaatetornist meid isegi näha.

Astuge läbi, olete teretulnud! Unustage eelarvamused ja öelge, et «Jumal on lätlane», kui päike paistab. Kuid mingu teil hästi ka juhul, kui Jumal peaks olema mõnest teisest teie eelistatud rahvusest. Tulge ja külastage meid, tulge ja avastage oma lõunanaabrite maa – see on kindlasti midagi palju enamat kui lihtsalt Saldējums!

S

Teemalehe toimetaja: Riina Luik riina.luik@postimees.ee | 666 2318

tellistest kahuritorn on üks väheseid vana linnamüüri säilinud kaitsetornidest. 14. sajandist pärit tornis asub Läti Sõjamuuseum.

KESKTURG – värvikas, hästi lõhnav ja puhas Riia keskturg on ammendamatute elamuste ja maitsete allikas.

See on üks vanemaid tänini tegutsevaid turge Euroopas. Suurtes tsepeliini angaarides tegutseval turul leidub kõike! Kuid peamine – siin on palju head Läti toitu, käsitsi valmistatud leiba, juustu, hapukurki ja küpsetisi – silme eest võtab lausa kirjuks.

Siia tasub tulla Riia-reisi lõpus ning osta võimalikult palju väärt kaupa.

SPĪKERI LOOMEKVARTAL – vahetult Keskturu juures asuvad endised laohooned on saanud uue ja värske väljanägemise ning sisu – see on loomeinimeste stuudiote, mõnusate poekeste, näituste, galeriide ja kontsertide toimumise paik – tõeliselt tore avastus!

Livu plats on linlaste ja turistide üks meelispaiku, sest siin toimub alati midagi põnevat, mängib elav muusika ning restoranide ja kohvikute väliterrassidel saab mõnusalt aega veeta. ollakse õigustatult uhked – Riia on tõelisele metropolile kohaselt kiiresti muutuv, uuendustealdis ja julge – just see tõmbab Riiga magnetina uuendusmeelseid ja noori.

Nagu igal teisel kireva ja pika ajalooga metropolil on ka Riial oma ikoonid – maamärgid, mis kõnelevad rohkem kui paljud teised ning mida nägemata ei saa sellest linnast lihtsalt lahkuda.

VABADUSE SAMMAS – öeldakse, et isegi kõige küünilisemad lätlased tunnevad ühe asja vastu siin ilmas aupaklikkust – «Isamaa ja vabaduse» auks on püstitatud 42 meetri kõrgune Vabaduse sammas Brīvības ielal (Vabaduse tänaval). Milda, nagu lätlased ise kolme kuldset tähte (kolme ajaloolise piirkonna: Kurzeme, Vidzeme ja Latgale sümbolid) ülal hoidvat kuju kutsuvad, püstitati 1935. aastal ja jäi imekombel II maailmasõjas terveks.

RIIA LOSS – 1330. aastal rajasid riialased kindluse, et kaitsta end Liivi ordu rünnaku eest ning läbi ajaloo on see olnud tõeline võimusümbol ja Riias (ja Lätimaad) valitsenute ametlikuks residentsiks. Korduvalt ümber ehitatud loss oli nii Läti esimese iseseisvumise järel ja on ka taasiseseisvumise (1991) järel Läti presidendi ametlikuks residentsiks.

RIIA TOOMKIRIK JA KIRIKUPLATS – siin asub kahtlemata Riia vanalinna süda ja samuti Baltimaade suurim keskajast pärit kirik. 1211. aastal piis-

kop Alberti poolt rajatud pühakojas on lisaks ajaloolistele ja kunstiväärtustele ka võimas orel (6718 orelivilega!) ning kuulus poistekoor – mõlemat tasub kuulama minna.

RAHVUSOOPER – läti kõrgkultuuri süda on kahtlemata Riia Ooperimaja – 1863. aastal valminud kaunis lumivalge hoone, mis algselt ehitati Saksa teatriks. Suurepärase akustikaga ja kauni sisekujundusega Moskva Suure teatriga vägagi sarnanevas ooperimajas etendub alati midagi huvitavat.

LĪVU PLATS – pole tegelikult vana ajalooline linnaplats, vaid tekkinud Teise maailmasõja pommitamise käigus, mil ränga hoobi sai kogu Riia vanalinn. Sellest hoolimata on säilinud 18. sajandist pärit unikaalne majade kompleks, milles asuvad ridamisi mõnusad restoranid. Kuid siin platsi veeres on ka Riia kaks eriti tähelepanuväärset ja kaunist hoonet – Suur ja Väike Gild, kuhu tasub kindlasti sisse astuda. Platsil toimuvad suvel vabaõhukontserdid ja näitused.

LÄTI RAHVUSLIK KUNSTIMUUSEUM – suurepärase kollektsiooniga kunstimuuseum, kus saab näha nii Läti, Vene kui Baltikumi kunstnike töid alates 18. sajandist kuni tänapäevani.

PEETRI KIRIK – võimsast punastest tellistest Peetri kiriku tornist avaneb suurepärane vaade Riiale. 1209. aastal ehitatud kiriku kuldne tornikukk on linna üks sümbolitest.

KALCIEMA KVARTAL – kaunis renoveeritud puumajade kvartal pakub tõelist silmarõõmu ning siinne kodune atmosfäär on mõnus. Algselt erainitsiatiivina algatatud renoveerimine viis lõpuks kogu piirkonna kordategemiseni ning võeti Riia kauni puitarhitektuuri imelise näitena UNESCO maailmapärandi nimekirja. Siinsed laupäevaturud on kuulsad üle Riia.

MUSTPEADE MAJA – 14. sajandist pärit imekaunis hoone tehti viimase sõja ajal maatasa, kuid taastati kogu endises ilus 1999. aastal. Ainuüksi selle hoone Hollandi renessansi stiilis fassaad on vaatamist väärt.

ART NOUVEU KVARTALID – Riia on armastatud sihtkoht Art Nouveau ja juugendstiili spetsidele kogu maailmas, sest nii hästi ja terviklikult säilinud kvartaleid nagu seda on Alberta ja Elizabeta tänavatel ning lähiümbruses, pole kusagil mujal. Kui maja uksed juhtuvad lahti olema, piiluge ka koridoridesse ja trepistikesse – sealgi ootavad teid ees imed.

KOLM VENDA – sarnaselt meie Kolme Õega on Riias majadeplokk, mida kutsutakse Kolmeks Vennaks. 15. sajandist pärit kaunid majad on vanalinna uhkuseks.

PÜSSIROHUTORN – algselt Liivatorni nime kandev ümar punastest

Romantilised kanalikruiisid Riia südames

R

omantiliseks reisiks mööda Riiat tasub minna klassikalise kanalilaeva pardale, mis viib teid otse Riia ajaloolisesse keskusesse ja mööda kõige kaunimatest jõeäärsetest paikadest.

Kompaktsed puulaevad loovad erilise õhkkonna, olgu siis tegu enam kui sada aastat vana laevaga «Darling» või hiljuti ehitatud ajalooliste laevade koopiate «Maria», «Rebeka» või «Laimaga». Laevadele saab astuda ükskõik millises seitsmest peatusest, mida saab näha aadressil www. kmk.lv; üheks kõige populaarsemaks ja kergemini leitavaks on laevapeatus «Stockmanni» ostukeskuse juures. Valige endale vabast ajast sõltuvalt üheksa marsruudi vahel: millest üks viib läbi ajaloolise keskturu territooriumi, teine üle Daugava jõe tei-

Reklaamiprojektijuht: Eve Kruuse eve.kruuse@postimees.ee | 666 2383

RIGA BY CANAL

Avasta Lätit!

LIVE RIGA

M

illal te viimati Riias käisite? Eelmisel nädalal äriasjus, möödunud kuul sõbrannadega šoppamas, läinud suvel rokk-kontserdil või koguni aastakümneid tagasi läbisõidul Jūrmalasse või tegite laste tungival nõudmisel tiiru Riia loomaaias. On, kuidas on – põhjust Riiat külastada leiab alati, sest sel linnal on pidevalt pakkuda midagi uut, huvitavat ja inspireerivat. Riia on suurlinlikult elegantne – ega asjata kutsuta seda hellitavalt Euroopa Juugend- ja Art Nouveu pealinnaks. Riial on mastaapsust, avarust ja tõelistele maailmalinnadele omast uhket joont. Kuid samas on siin ka muinasjutuliselt armas vanalinn, mille kitsad tänavad on täis hubaseid restorane, kohvikuid ja veinibaare ning võrratu Kalciema puitmajade kvartal. Riias on ohtralt kauneid parke, alleesid ja laste mänguväljakuid – siin on tõesti mõnus olla nii külalisel kui kohalikul – siin mõeldakse inimese peale.

On kuulus Riia ooperi- ja balletiteater, mis oma kõrge taseme ja põneva repertuaariga on juba aastaid eestlastest muusikasõpru meelitanud siia nädalalõppu veetma. On Metsapark (Mežaparks), mis on teada-tuntud koht igale enesest lugupidavale roki- ja popmuusikasõbrale.

On ülimalt liigirikas ja kaunis loomaaed ning põnev Motomuuseum ja vaid veerandtunnise autosõidu kaugusele jääv võrratu Jūrmala. Riiat peetakse üheks Euroopa kaunimaks ja rohelisemaks pealinnaks ning seda ilu saab nautida väga mitmel moel: jalutades vanalinnas või avastades uusi ja huvitavaid linnaosi ning vaatamisväärsusi jalgrattal, nautides öist tuledes linnapanoraami mõne ööklubi aknast või mulistades eksklusiivses spaa katusebasseinis taevatähtede valgel või hoopis paadiga mööda valgustatud romantilisi kanaleid sõites... Igaühele on sel linnal midagi pakkuda.

1201. aastal Saksa ristirüütlite poolt asutatud Riia on läbi sajandite olnud tugevalt mõjutatud saksa, rootsi, poola ja vene kultuurist ning need mõjud avalduvad kõige selgemini just arhitektuuris. Ajalooliselt rikas ja unikaalne kultuuripärand oli ka põhjuseks, miks Riia on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja – neid tiitleid ei jagata lunagi lihtsalt niisama. Kuid Riia on palju enam kui huvitav ajalugu, mille üle

Mõnusate väikeste puupaatidega Riia kanalitel ja lahel väike tiir teha on tõeliselt nauditav elamus – linn avaneb teile täiesti uuest küljest. sele kaldale, kus saab näha hurmavat Kipsala arhitektuuri ja kolmas Andrejsala jahisadamasse, kus on muljetavaldavad tööstussadama

hooned ja sajad erinevas suuruses laevad, mootorpaadid ning jahid.

Laevalt võib igas meelepärases peatuses maha astuda, et uurida lähe-

Küljendus ja makett: Andrus Rebane Korrektor: Kai Koks | kai.koks@postimees.ee

malt ainulaadset ajaloolist keskkonda või teha söögipeatus, samast peatusest saate uut piletit soetamata minna järgmisele laevale ja reisi jätkata. Riia kanalilaevastik kavatseb alustada 2011. aasta hooaega juba aprilli lõpus, kui kanal on jääst puhas.

Edasi-tagasi pilet maksab esmaspäeviti 4 latti, nädalavahetusel 6 latti ja igal muul päeval 5 latti. Alla 3-aastastele lastele on sõit tasuta. Lisaks võite reserveerida terve laeva, et nautida reisi sõprade või koostööpartneritega – reserveerimine üheks tunniks maksab laevatüübist olenevalt 60100 latti. Kui olete tõeline romantik ega karda pimedust, saab laevu reserveerida ka öisteks sõitudeks, pärast kella 11 õhtul on tunnihind 100 latti. Tööaeg: E-P 9-23. Algpeatus: 13. janvāra iela 8, t/c «Stockmann».

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

3

Lõputu Jurmala suvi T

Tavaliselt arvatakse, et lõputu saab suvi olla ainult soojal maal.

Ta Puhkust on võimalik nautida aga ka seal, kus päike paistab ainult P 1150 5 päeva aastas ja talvel on mõnikord 30 kraadi külma. Väljas võib olla vihm, lumi või tuul, aga sees on kõik nii nagu troopilises v kuurordis ja seda isegi talvel — Livu veepargis Jurmalas. k avaliselt arvatakse, arvatak et lõputu saab suvi olla ainult so soojal maal. Puhkust on võimalik nautida aga ka seal, kus päike paistab p ainult 150 päeva aastas ja talvel t on mõnikord 30 kraadi külma. Väljas võib olla vihm, lumi või tuul, aga sees on kõik nii nagu troopilises kuurordis ja seda isegi talvel — Livu veepargis Jurmalas.

Esimene asi, mida kõik Riia poolt tulijad Jurmalale lähenedes näevad, on Lielupe jõe kaldal asuv veider ehitis. Ka Riia rahvusvahelisest lennujaamast õhkutõusvatest lennukitest avaneb vaade kokku kokkupunutud kirevate torude keerukale v võrgus võrgustikule, mis moodustab tähelepanu uvää u nuväärse arhitektoonilise kuju. Mõnedele m e eenu meenutab see mitmetasandiliste teede ris stum t ristumiskohta, teistele tuhandeid kordi ssu uuren u suurendatud traadipundart. Tegelikult on te eg gem aga paljude inimeste kaasaegse tegemist lem mm m lemmikpuhkekohaga — Livu veepargiga.

Liv Livu veepark on Põhja-Euroopa su uuri ja avatud aastaringselt. Veepargi suurim ko olm korrusel on 40 erinevat atrakto kolmel sioon Suvel on neid veelgi rohkem ja lisi siooni. sa sa aks ka välisrand. Veepargi kaasaegsed saks ke kee keerukad seadmed on tellitud Kanada as Saksamaalt ja Rootsist. Ohutuse dast, ta ag a g tagamiseks ja suurepärase puhkuse ga a garanteerimiseks on veepargis ametis n no noored inimesed, kes on alati valmis s se selgitama teile sisekorraeeskirju või t ta tagama, et kõik neid järgiksid. Unusta võite ka paela otsas rippuvad ta tada v võtmed — igale külastajale antakse pile pi leti tio piletiostul kiibiga käevõru. Sellega saate

TSOONIDE KIRJELDUSED Kapten Kidi maa

See on lastele tõeline paradiis. Peamine tõmbenumber on piraadilaeva muljetavaldav koopia koos veekahurite ja liutorudega. Seal on Sidrunisild, Banaanisild ja rippuv Köissild. Maad ümbritsevas koopas voolab aeglaselt

Orinoco jõgi. Suvel on jõgi kaks korda pikem ja voolab õue. Iga kahe minuti tagant uhub lastemaad ja jõge hiiglaslik viie meetri kõrgune veejuga.

Paradiisirand

Püüdke unustad unustada, kuidas te siia jõud jõudsite, ja kujutlege, et

puhkate luksuslikus hotellipargis kaugel ookeanisaarel. Peaaegu kogu paradiisirand on lainetega bassein.

Kunstlike lainete tekitamise süsteem on suuteline esile kutsuma isegi torme, kus lainekõrgus võib tõusta kuni 1,5 meetrini. Basseini põrand on kallakuga. Seal tehakse vesiaeroobikat. Basseini üle kõrgub tuletorn. Sin-

r ala Jūūrm Latvija

lukustada kapi ning tasuda lahkumisel veepargis ostetud toitude, jookide, massaaži ja paljude muude lisateenuste eest.

Kõik muu on arvestatud piletihinna sisse.

Veepuhkus ahvatleb inimesi alati ja eriti siis, kui vesi on soe ja puhas. Livu veepark paikneb peaaegu hektari suurusel alal ning on jagatud kolmeks tsooniks erinevas vanuses ja temperamendiga inimestele.

Ekstreemsemad lõbustused nagu liutorud ja lehtrid asuvad veepargi ülemistel korrustel. Seal asub ka Tornado Lasens liutoru, mis oma suuruselt on kolmas maailmas ja ainus selletaoline Euroopas. Vähesed jõukate riikide veepargid suudavad pakkuda oma külastajatele kahtkümmet erineva keerukusastmega viisi liutorust alla sõitmiseks paadiga või paadita, mis meeldib eriti ekstreemspordi huvilistele ja lastele.

Livu veepargi keskel on lainetavas basseinis paradiisirand. Selle ühel küljel paikneb Kapten Kidi lastemaa ja teisel küljel spaakuurort lõõgastuda soovijatele.

Pole kahtlustki, et Livu veepargis muutub tuju ruttu heaks. Minnes kas üksi või koos laste või sõpradega sellesse lõputu suve kuningriiki, pakute oma lähedastele kahtlemata suurepärase puhkuse.

See täidab teid optimismi, enesekindluse ja elujõuga, mida meil igapäevaelus sageli napib. Ärge jätke kasutamata võimalust külastada Livu veeparki! Lätis ei lõpe suvi isegi talvel.

na üles ronides avaneb suurepärane vaade kogu veepargi territooriumile.

Spaakuurort

See on mõeldud eelkõige lõõgastava puhkuse nautijatele. Keset Bahama basseini asub baar, millest võite veest väljumata jooke osta. Basseini üks osa

paikneb veepargis ja teine lahtise taeva all ning nii aastaringselt. Need on kontrastseid veeprotseduure armastavate fännide tõelised maiuspalad.

Siin on kõik olemas — massaaživann ning aroomisaunad. Teie keha hellitavad üllatusdušid ning basseini põhjas ja külgedel paiknevad võimsa survega massaažiotsikud.

LIVU VEEPARK

24 Viestura St., Jurmala, Läti Tel: +371 67755636 www.akvaparks.lv

PUHKUS LÄTIS

4

Turaida muuseum-kaitseala – erikaitse all olev kultuuriväärtus

Kuldīga vanalinn ja kosk Ventas Rumba

• Dirigent Mariss Jansons (1943)

• Viiuldaja ja dirigent Gidon Kremer (1947)

Võnnu vanalinn ja ULDIS VILKS / LÄTI INSTITUUT

• Helilooja Pēteris Vasks (1946)

Läti 10 parimat va IMANTS URTĀNS / LÄTI INSTITUUT

MAAILMAKUULSAD LÄTLASED

4. MAI 2011

• Filosoof Sir Isaiah Berlin (1909–1997) • Maalikunstnik Mark Rothki (1903– 1970)

• Ooperilaulja Elīna Garanča (1976)

Kuldīga on sarmikas väikelinn, mida on eriti armastanud maalikunstnikud ja luuletajad. See 17.–18. sajandi linnakeskus on endiselt rikkalik näide traditsioonilistest puumajadest kitsastel tänavatel, kus vesi voolab kivitruupides ja majade all. Otse turismiinfokeskuse kõrval valmistavad töökojad värvikaid vaipasid ja rätikuid, mis on kaetud rahvapäraste mustritega. Kuldīga vanalinn koos Venta jõge ületava 19. sajandi punastest tellistest sillaga on parajasti lii-

tumas UNESCO maailmapärandi nimekirjaga. Lisaks on linnake võitnud kuulsust sellega, et siin asub Euroopa kõige laiem kosk – Ventas Rumba (249 m), kus kevaditi võib näha hüppamas lõhesid. Kuulus Kurzeme hertsog Jakob sündis just siin ning ristiti ja pandi paari Püha Katariina kirikus, kus on kaunis puitsisustus ja tornis asuv vaateplatvorm. Kuldīgas toimub palju üritusi, millest üheks suuremaks on linnafestival Dzīres Kuldīgā.

42 hektaril asuv Turaida lossimuuseum ja park hõlmab nii loodusliku, kultuurilise kui ka ajaloolise tähtsusega objekte.

Kõige ilmselgem neist on 13. sajandist pärit ja nüüdseks taastatud Turaida lossi kohal kõrguv punastest tellistest torn, mille tipust saavad külastajad näha hingematvat vaadet Gauja jõeorule. Pargis on ka kaunilt tagasihoidlik 1750. aastast pärit puukirik ja mälestuspaik «Turaida roosile», 17. sajandist pärit kohali-

Riia vanalinn

• Balletitantsija ja lavastaja Māris Liepa (1936–1989)

• Raketiteaduse pioneer Friedrich Zander (1887–1933) – lõi esimese vedelkütusel töötava kosmoseraketi, tiibraketi mudeli ja päikesepurjed.

• Leiutaja ja insener Juris Upatnieks (1936) – 3D dimensioonilise fototehnoloogia leiutaja.

• Keemik Wilhelm Ostwald (1853– 1932) – elektrokeemia pioneer, füüsikalise keemia üks rajajaid, Nobeli preemia saaja (1903)

Aglona basiilika

RUNDALE LOSSIMUUSEUM

Rundāle palee

• Kirurg ja arstiteadlane Viktors Kalnbērzs (1928) – soovahetusoperatsiooni metoodika ja tehnoloogia väljatöötaja, mida kasutakse tänini kõikjal maailmas.

kule kaunitarile, kelle legend on säilinud tänaseni. Vastabiellunud külastavad seda paika, et tähistada oma armastuse igavest kestvust. Muuseumis-kaitsealas võib näha Turaida majanduspiirkonna iidset keskust ja lisaks rahvamuusikaparki, kus on 26 Indulis Ranka skulptuuri. Mitte kaugel Turaida lossist leiab külastaja Gauja jõe ürgorust Gutmani ja Victori koopad, millest mõlemaid on mainitud Turaida roosi legendis.

Rundāle palee on Läti kõige silmapaistvam barokk- ja rokokooarhitektuuri esindaja. Hoone ehitati aastatel 1736–1740 Kurzeme hertsogi Ernst Johann Bironi suveresidentsiks ja selle projekteerijaks oli Vene impeeriumi õukonnaarhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kelle teisi töid võib näha nii Jelgavas kui ka väljaspool Lätit Venemaal Peterburis. Palee kahel korrusel on 138 ruumi.

Keskses peahoones on hertsogi eluruumid ja valitsusruumid. Idatiiba kasutati vastuvõttudeks ning sinna kuuluvad Kuldne saal, Valge saal ja Suursaal. Läänetiiba kasutasid

hertsogi pereliikmed ja esindajad teistest aadliperekondadest. Paleed aitab ülal pidada ja hooldada muuseum, milles on suur maalikollektsioon ning mis pakub näitusepinda tarbekunstinäitustele. Lisaks võib näha kollektsiooni Läti kirikukunstist. Nagu ikka, pole barokset paleed võimalik kujutada ette ilma prantsuse aiata.

See aed või õigemini park algab palee lõunaküljelt osana algsest arhitektuuriplaanist.

Külalised võivad veeta peaaegu kogu päeva kompleksi ja näitusi uurides ning palee ja selle aedade ajalooga tutvudes.

LIVERIGA

• Ooperilaulja Inese Galante (1959)

Võnnu (Cēsis) asub Vidzeme keskel ja on Läti kaunimaid linnu.

Võnnu sümboliks on keskaegse linnuse varemed, mis tekitavad koos pargiga romantilise õhkkonna. Võnnu ordulinnus, mida on korduvalt üles ehitatud ja laiendatud, sai oma praeguse välimuse 16. sajandil, kui ordumeister Walter von Plettenberg (1494–1535) lasi kaitserajatise tugevdamiseks ehitada põhja- ja lõunatorni ning kohandada müüre tulirelvade tekitatud uuele ohule. Ligipääsu linnusele raskendati kaitsekraavidega ning tugeva ümbritseva müüriga, mida täiendavad kolm laia väravahoonet. Gruppidele pakutakse ettetellimisel erinevaid teatrietendusi, mille raames on võimalik nautida keskaegset banketti ja maitsta Baltikumi ühe

Riia vanalinn (Vecrīga) on Riia ajalooline ja geograafiline keskus, mis asub Daugava jõe paremal kaldal. Varem oli Riia vanalinn 13.–18. sajandi kindlustussüsteemi sisemine osa, mille kogum ainulaadseid keskaegseid arhitektuurimonumente on üllataval kombel elanud üle kaks ilmasõda. Kitsastel tänavatel saab nautida vanalinna iidset aurat – siit leiab külastaja hulga unikaalseid eramute ning religioossete hoonete komplekse. Nende hulka kuuluvad näiteks Riia toomkirik (Doms), mille ehitus algas 13. sajandil, lisaks gooti stiilis Püha Peetri kirik, katoliku kiriku kardinali püha tool Püha Jakobi kirik, valgeks kivilossiks kutsutud Püha Georgi kirik, imekaunis Riia vanalinna sünagoog, Püha Vaimu

klooster, Dannensterni maja, Kolmeks Vennaks kutsutud eramukompleks ja Riia loss.

Keskajal oli Riia toimekas sadamalinn ning kuulus Hansa Liitu, mis ühendas Läänemere ümbruse ja Põhja-Saksamaa kaupmehi. Suur- ja Väikegildi hooned ning taastatud Mustpeade maja on Hansa Liidu perioodi ajaloolised meenutused. Selle linna varasel arenguperioodil ehitasid sääraseid hooneid professionaalsed käsitöölised ja kunstnike gildid.

Riia vanalinn on iidne arhitektuuriline meistriteos ja sobib samas suurepäraselt ka 21. sajandi turistidele, sest pakub mugavaid hotelle, ohtralt restorane ning külluslikult lõbustuspaiku. Riia vanalinn on keskööl sama vilgas kui päeval.

17. sajandi lõpuks oli dominikaani ordu juba asutanud Aglonasse kloostri ning ehitanud puukiriku. Kui kirik 1699. aastal maha põles, püstitati aastatel 1768– 1780 kivist klooster ja praegune kirik. Aglona basiilika on ehitatud hilisbarokses stiilis ja selle kõrval on kaks muljetavaldavat 60 meetri kõrgust torni. Siseviimistlus pärineb 18.–19. sajandist. Kantsel, kooripealne, orelid, pihikambrid ja pingid valmistati 18. sajandi lõpus, kuid külgaltarid on hilisemad lisandused 19. sajandist. Kirikul on tohutu maalide, skulptuuride ja kunstiobjektide kollektsioon,

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

5

atamisväärsust Ventspils

CESISE LINNAVALITSUS / LÄTI INSTITUUT

LIEPAJA TURISMIINFO KESKUS / LÄTI INSTITUUT

Liepāja

ANDREI JESVTIGNEJEV / VENTSPILSI TURISMIINFO KESKUS

loss

MAAILMAKUULSAD LÄTLASED

• Arhitekt Gunnar Birkerts (1925) – arvukate arhitektuuriauhindade saaja, paljude silmapaistvate hoonete nagu Houstoni Moodsa Kunsti muuseum; IBM büroohoone New Yorgis; Läti rahvusraamatukogu jpt looja.

• Arhitekt Mihhail Einstein (1867– 1921) – paljude Riia Art Nouveaustiilis hoonete arhitekt.

• Linnaplaneerija Johann D. Felsko (1813–1902) – Riia kõige silmapaistvam ja olulisem arhitekt, kelle nägemus ja generaalpaan andsid Riiale suurlinliku elegantsi ja mastaapsuse.

• Maastikuarhitekt Georg F. F. Kuphaldt (1853–1938) – Riia bastioni, kanaliala, esplanaadi, Metsapargi (Mežapargi), mõisaparkide jpt looja.

Liepāja on tähtis asula Läänemere idarannikul mere ja Liepāja järve vahel, kus inimesed on elanud enam kui 750 aastat. Liepāja on muusika- ja kultuurilinn, kus saab osa võtta sellistest üritustest nagu rahvusvaheline klaveritähtede festival, rahvusvaheline orelimuusikafestival ja Baltikumi rannapidu või muud muusikaüritused, mida pakuvad linna muusikaklubid. Külastaja saab kõndida Põhjakindluse labürintides, uurida Karosta (meresadama) arhitektuuri või endist vanglat, silmitseda linna-

Ventspils City on populaarne turismikeskus, mis pakub meelelahutust kaunil, suurepäraselt varustatud ja sinise lipu teeninud rannal ning samuti veepargis nimega Ventspils.

Lastel on küllaldaselt tegevust kahes laste lõbustuspargis. Aktiivset puhkust eelistavad külastajad on teretulnud olümpiakeskusesse nimega Ventspils.

Seikluspark pakub jällegi suusamäge, seiklusrada, suvel õhkkummi-sõitu, maastikurattarada, trampliine, kiikumist, liumägesid ja palju muud. Turistid on teretulnud kõndima Ventspilsi vanalinna munaki-

südames asuvaid juugendhooneid ning mereäärses pargis peituvat omanäolist puitarhitektuuri. Päikselistel päevadel on loomulikult tõmbenumbriteks sinise lipuga rand, meresadama promenaad ja Läti muusikakuulsuste allee, pilvise ilmaga aga võib leida tegevust keeglisaalides, kunstigaleriides ja külastades Liepāja sümfooniaorkestrit või Liepāja teatrit. Liepāja on linn, mis inspireerib ja kus õdusad hotellid, stiilsed kohvikud ning lõbusad kõrtsid pakuvad tipptasemel teenindust.

• Male suurmeister, kaheksakordne male maailmameister Mihhail Tal (1936–1992).

• Apteeker Abrham Kunze (18. saj) – kuulsa Riia palsami leiutaja.

• «Krokodill Dundee» peategelase prototüüp Arvīds Blūmentāls (1926–2006).

Gauja rahvuspark

Jūrmala merekuurort JURMALA TURISMIKESKUS

SANDRA ĪRISTE / LÄTI INSTITUUT

vitänavatel ja külastama Liivi ordulinnust (1290) ning Ostgalsi. Ankrurajal võib näha 6 meetri kõrgust ja 23 tonni kaaluvat ankrut. Kustumatu mulje jätab sõit mereäärse vabaõhumuuseumi kitsarööpmelisel raudteel Mazbānītis ja retk Ventspilsi sadamasse ekskursioonilaeval Hercogs Jēkabs. Lisaks peetakse Ventspilsi lillede pealinnaks, siit leiab ainulaadseid lilleskulptuure «Veealune maailm», «Bobimeeskond», «Lepatriinud», «Pardipere» ning samuti Läti ainsa lillekella. Ventspils on ka suurepärane paik perepuhkusteks.

ULDIS VILKS / LÄTI INSTITUUT

vanema pruulikoja, Cēsise õlletehase kohalikku õlut. Linnuse lähistel on esmakordselt 13. sajandi lõpus ehitatud Püha Jaani kirik, mis oli toona suurim kirik kogu Vidzemes. Selle mastaapsus ja välimus on muljetavaldavad ka tänapäeval, kuigi seda on korduvalt ümber ehitatud tänu Võnnu rolli muutumisele ajaloo suurtes lahingutes.

Kirikus on Liivi ordumeistrite hauaplaadid ja orel, mis täidab ümbritsevad tänavad muusikaga. Vanalinna munakividega kaetud tänavad ja käigud on säilitanud oma algse keskaegse asetuse ning neid ääristavad imetoredad vanad hooned oma traditsiooniliselt punastest kividest katuste, varjatud hoovide ja värskelt värvitud fassaadidega.

• Maadeavastaja Aleksandrs Laime (1911–1994) – avastas 1979. aastal maailma kõrgeima Angeli joa Venetsueelas ning mitmed jõed, mis said nime mehe sünnimaa järgi: Rio Gauja, Rio Daugava, Rio Venta ja Rio Ogre.

RIIAS ON ELANUD JA TÖÖTANUD ka:

mille hulka kuulub kiriku ikoon «Imetegija Neitsi Maarja Aglonast» (17. sajand), mis tuuakse välja vaid usupühade ajal. Paljud usuvad, et maalil on raviomadused. Lisaks saavad külastajad näha kiriku toetajate ja asutajate Eva Justīne’i ja Dadzibogs Šostovicki portreesid.

Iga aasta 15. augustil külastavad tuhanded palverändurid Aglonat selleks, et tähistada Maarja taevasseminemise püha. Paavst Johannes Paulus II külastas Aglonat 1993. aastal.

Tema visiidi auks viidi kirikus ja selle krundil läbi ulatuslikud taastamistööd.

Jūrmala on Balti riikide suurim mereäärne ravikuurort ning sellel on pikk ajalugu. Kuurortlinn asub 25 km kaugusel pealinnast Riiast ning 15 km kaugusel Riia rahvusvahelisest lennujaamast. Jūrmala linn on uhke oma ainulaadsete loodusressursside üle, mille hulka kuuluvad näiteks ravitoimega mineraalveed, ravimuda, männimetsad, tervislik mereäärne kliima, liivadüünid ja 32,8 km pikk rand. Jūrmala rand on kaetud valge kvartsliivaga ning Majori ja Jaunķemeri rannaribade kohal lehvib sinine lipp, mis tähistab puhtuse, ohutuse ja teenindusasutuste kõrget taset. Rannad sobivad ka erivajadustega inimestele ning on suurepäraseks puhkepaigaks kogu perele.

Jūrmala raviasutused ja spaa pakuvad suurt valikut erineva-

test spaa- ning raviprotseduuridest. Lisaks on Jūrmala linn väga uhke oma ainulaadse puitarhitektuuri üle, mis on 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest alates olnud linna unikaalseks tunnusjooneks.

Siin eksisteerivad harmooniliselt koos klassitsism, juugend, rahvusromantika ja funktsionalism. Arhitektuurimonumentide nimekirja on kantud 414 hoonet, kuid enam kui 4000 maja vastavad linna ajalooliste hoonete tunnustele.

Jūrmala pakub võimalust lõõgastuda Põhja-Euroopa ühes suuremas veepargis Līvu Akvaparks, kus on üle 45 atraktsiooni nii lastele kui ka täiskasvanutele. Līvu Akvaparks on külastajatele avatud seitse päeva nädalas aasta ringi. Jūrmala linn kutsub kõiki ikka ja jälle endale külla.

1973. aastal asutatud Gauja rahvuspark oli riigis esimene.

See 91 745 hektarit kattev park on enamjaolt tihedalt metsastatud ja seda lõhestavad jõed (suurimad neist on Gauja, Amata ning Brasla) ja nii suured kui väikesed järved, mis kõik pakuvad peaaegu piiramatuid turismi- ja puhkevõimalusi. Külastajate seas on populaarseteks tegevusteks kanuu- ja kärestikusõidud, ratsutamine ning jalgrattasõit, linnuvaatlus ja looduse imetlemine. Oma ligi 900 taimeliigi, 149 erineva linnu- ja 48 metsloomaliigiga on Gauja loodussõbra paradiis. Pargis asuvad mit-

med Läti kuulsaimad vaatamisväärsused, nagu näiteks Sigulda ja Turaida loss, Āraiši ja Turaida muuseum, Gauja jõge ületav parv, Līgatne loodusrajad, Straupe loss, Ungurmuiža mõis ja rabavad looduslikud moodustised nagu Zvārtese paljand ja Ērgļi kaljud. Majutusvõimalusi pakuvad muu hulgas hotellid suuremates Sigulda, Valmiera ja Cēsise linnades, kuid ka maapiirkondades asuvad külalistemajad, üürimajad, talumajutused ning laagriplatsid. Jalgrajad on hästi tähistatud ja kaarte saab kohalikest turismiinfokeskustest.

• Helilooja ja dirigent Richard Wagner (1813–1883), kes töötas Riia linnateatris. Merereis Riiast Londonisse andis talle inspiratsioni ooperi «Lendav Hollandlane» loomiseks.

• Balletitantsija ja lavastaja Mihhail Barõšnikov (1948)

• Riias elas ja töötas maailma esimese minikaamera VEF Minox leiutaja, eestlane Walter Zapp (1905–2003).

PUHKUS LÄTIS

6

«

Balti ringreis 2011» on kampaania, mis toimub 5. 05 – 15.09 Lätis, Leedus ja Eestis. See on kolme Balti riigi vaheline unikaalne turismialane koostöö, mis annab reisijatele võimaluse mängude ja võistluste kaudu tutvuda nii uute kui ka tuntud vaatamisväärsustega. Osalejad saavad vaatamisväärsuste külastamisel allahindlusi ning kõige aktiivsematele antakse auhinnad, kusjuures peavõiduks on majutusega reis kahele ühte Air Balticu poolt pakutavatest sihtkohtadest.

Reisijatele pakutakse 30 vaatamisväärsust, 10 igas riigis. Igal aastal on valitud 10 uut kohta, kuid kuna sel aastal on tegemist projekti viienda aastaga, siis on seekord eelmiste aegade meenutuseks kaasatud neli kõige populaarsemat vaatamisväärsust. Lätis pakutakse teist korda vaatamiseks Cēsise kindlust – keskaegse kindluse varemeid, Liepāja meresadamat – Euroopa ainsat turistidele avatud militaarvanglat, reisi kitsarööpmelisel raudteel Gulbenest Alūksnesse ja Lauma loodusparki.

Uute vaatamisväärsuste hulgas on Doduļi miniloomaaed – see on suurepärane ajaveetmise koht lastega peredele, kus saab näha musti vietnami minisigu, kameruni kitsi, suuri ja ainult seal leiduvaid angoora küülikuid, shetlandi ponisid ja ligikaudu 30 liiki linde. Kemeri rahvuspargi rabamaad on huvitavaks kohaks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Mootorimuuseumi Bauska haru on otsustanud spetsialiseeruda põllumajandus- ja transpordimasinatele. Seal võite näha isegi RAF-minibussi, mis ehitati spetsiaalselt Moskva olümpiamängude olümpiatule transportimiseks. Läti vanemaid männikäbide kuivatajaid – Vijciema Čiekurkalte – on töötanud juba aastast 1895 ning tegutseb praegu nii männi- kui ka kuusekäbide kuivatamise alal, pakkudes lisaks muuseumina käbikuivatamise protseduuride demonstratsioone ja ekskursioone ning teavet Mežmuiža kompleksi kohta. Gunārs Igauns’i muusikariistade töökojas võib näha üllatavalt rikkalikku kollektsiooni erinevatest muusikariistadest, nende hulgas simblid, tsitrid, läti kandled, vibrafonid, flöödid, kõristid, puust kellukesed, kontsertiinad ja akordionid. Kui aga soovite oma lastele, eriti väiksematele printsessidele rõõmu valmistada, külastage Mini-kuningriiki Preiļis.

Seal näete rohkem kui 300 Jelenas Mihailova nukku, haldjat, päkapikku, lossi ja muinasjutupuud. Läti rahvajuttude maailm põimub seal lõbusate koduste stseenidega ning külastajad saavad lasta end erinevate lugude ja stseenide kangelasteks kostümeeritutena pildistada.

Lähema teabe saamiseks vaadake kodulehte www.greatbaltic.eu

R

ahvariided on omanud ja omavad tänapäevani suurt ja sümboolset rolli lätlaste rahvusliku ja kultuurilise identiteedi kujunemisel ja säilimisel. See on ainuomane kultuuripärand, mis kujunes tänaseni hästi säilinud värvi-, vormi- ja mustrikujundite näol välja lätlaste rahvusliku ärkamise ajal 1920.–30. aastatel, kohe pärast riikliku iseseisvumise saamist.

Rahvariiete kandmine ja kõik rahvuslik nii olmes, tarbeja kujutavas kunstis oli toona äärmiselt populaarne.

Läti rahvariiete stiil ja peamised elemendid jagunevad laias laastus viie piirkonna vahel: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja Selija. Erinevused on suuremad naisterõivastes – lõigetes, seeliku-, pitsi- ja vöömustrites ning domineerivates värvides. Meeste rahvarõivad on peaaegu ühesugused, üsna tu-

gevalt mõjutatud linnarõivastest ja sõjaväemundritest ning erinevused maakonniti on pigem detailides.

Uus rahvusluse laine kaheksakümnendate aastate lõpul, mis viis välja Läti taasiseseisvumiseni 1991. aastal, tõi kaasa ka rahvariiete uue tõusulaine.

Nüüd, 21. sajandi alguskümnendil võib rääkida juba kolmandast rahvariiete ja rahvakunsti tulemisest, sest noored läti kunstnikud, tarbekunstnikud, disainerid ja käsitöömeistrid on pöördunud taas rahvakunsti ammendamatute lätete juurde.

Riias ja mujalgi Lätis on tekkinud palju ehedat uut Läti disaini pakkuvaid poode ning stuudioid, kus väga moodsal tasemel eksponeeritakse ja müüakse Läti uue põlvkonna loojate tõepoolest imelist kätetööd.

AUZU GIMENE / LÄTI INSTITUUT

Läti rahvariided on kaunid ja värvikad

Kurzeme rahvarõivad.

EHTSAT LÄTI KÄSITÖÖD JA DISAINI PAKKUVAD POED RIIJA – see Läti elustiili ja disainipood esindab uue põlvkonna julge mõttelennuga disainereid ja loojaid, kes pakuvad kodutekstiile, mööblit, lampe, rõivaid, jalanõusid, ehteid, tarbekunsti, keraamikat ja klaasi. Kuid kõik loodu on ammutanud tugevalt ainest Läti rahvakunstist ja traditsioonidest. Kauplus asub aadressil: Dzirnavu iela 66-2 ja Tērbatas iela 6/8, Riia.

Täpsem info: www.riija.lv STUDIJA NATURALS – tuntud Läti disaineri ja tekstiilikunstniku, linaste tekstiilide meistri Lauma Kaugure ateljeepood, Bruninieku iela 47 (sisehoovis), mida saab külastada ja sooritada oste etteteatamisel. www.studio-naturals.lv KLASE – Latvian Modes on värvika ja julge valikuga disainmoe butiik, kus saab osta nii moodsaid-maitsekaid rõivaid, jalanõusid kui ka aksessuaare ning nagu poe kontseptis on öeldud, on kõigel juures

RIINA LUIK

Balti ringreis – uued kohad ning juba tuttavad kohad oma tuntud headuses!

4. MAI 2011

väike vahva «Läti kiiks». Kaupluse aadress: Elizabetes iela 85A, Riia. Täpsem info: www.modesklase.lv Garage – pood on küll väike ja asub justkui nurga taga (hotelli Bergs sisehoovis), kuid kindlasti on see ärakäimist väärt paik.

Suurepärane valik kaunist rõivadisaini, aksessuaare, ehteid ja palju muudki.

Elizabetes iela 83/85, Riia. www.garage.lv LÄTIPÄRAST KÄSITÖÖD PAKUVAD: • Mildas Market Riia raudteejaama juures. www.mildastirdzins.lv • Rātes’ Arcade Riia linnavalitsuse hoone allkorrusel.

NB! Riia linna turismiinfopunktides on saadaval suurepärane Shop Rīga kaart.

LISAINFO: WWW.LIVERIGA.LV

Disainipood Riija.

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

7

S

uvine pööripäev (22. juuni) on jõulude kõrval lätlaste jaoks kõige olulisem rahvapüha ning uskumusi, traditsioone ja tavasid on sellega seoses mõistagi palju. Kui linnainimeste jaoks on jaanipäeval – läti keeles Jāņi (hääldatakse pikalt nagu: jaani) pigem sümboolne ja meelelahutuslik tähendus, oli see maainimestele märgiks kalendri- ja tööaasta jõudmisest poole peale, mis eelkõige tähendas valmistuma hakkamist eelseisvaks sügiseks ja talveks. Kuid samas olid kätte jõudnud ka aasta kõige valgemad ja pikemad päevad ning lühemad ööd – lühike suvi oli jõudnud oma haripunkti.

Põllumeestel pidi jaanipäevaks olema tehtud kõik kevadtööd nagu kündmine ja külvamine, sest ees ootas töömahukas heinategu, seenel- ja marjulkäigud, vihtade valmistamine nii loomadele söödaks kui ka enesele saunaskäigu tarbeks ning tarvilike ehitustööde tegemine. Suvetööde alguseks oli heinategu ning esimese loo sai usin pererahvas maha juba enne jaani.

Traditsioonide kohaselt kutsuvad lätlased jaanilaupäeva Jāņi-taimede/ürtide päevaks ehk Jāņi-herbs.

Sel päeval metsast ja aasalt korjatud taimedel ja juurikatel oli vanade uskumuste kohaselt imettegevad raviomadused ning suvisel pööripäeval ei korjatud ravimtaimi mitte ainult inimeste, vaid ka koduloomade ravimiseks.

Naised ja neiud kannavad jaanipäeval tänini lopsakaid rohttaimedest ja lilledest pärgi, mehed aga Läti rahvuspuu – tammepärgi.

Väga levinud on komme vanikute ja pärgadega kaunistada majapidamist nii seest kui ka väljast – tuppa tuuakse värsketest kase-, tamme- ja/või pihlakaokstest ja lilledest vanikud, neid sätitakse nii maja välisukse kohale, aia- ja karjaväravatele, loomalautade sissepääsu ja rehealuse uste kohale

SANDRA ĪRISTE / LÄTI INSTITUUT

Jaanipäev on ka lätlastel Jaani päev ning pärjad riputatakse kaela isegi koduloomadele.

Kõige olulisem taim on aga jaaniööl muidugi müütiline sõnajalaõis, mis legendi kohaselt avab oma kuldselt hiilgava õie vaid kord aastas. Jaaniöö on müstiline öö, mil võid kohtuda Emakese Laima ehk õnne/saatusejumalanna endaga või näha õitsemas sõnajalaõit. Kõikjal põlevad hommikuni uhked jaanilõkked.

Traditsioonilistest toitudest teeb perenaine kindlasti värsket musta leiba ja pehmet köömnejuustu ehk Jaani-juustu ning peremees paneb käima koduõlle. Jaaniööl lauldakse ja tantsitakse palju ning peo kõrgpunktiks on Taevaisa ja Emakese Maa maapealne pulmapidu – sestap valitakse külarahva seast alati välja kauneim neiu ja krapsakaim noormees, kes siis laulvate «pulmalistega» mööda küla käivad. Piduliste kõiki toiminguid saadavad līgotne-laulud – suvise pööripäeva laulud, mille refräänis korduvad alati sõnad: līgo, līgo ...

Lätlastel on tuhandeid rahvalaule, mis on pühendatud päikesele (Saule), taevapojale Jānisele ja tema «lastele» – karjusepiigadele ja poistele, kes käivad talust talusse laulud suul ja soovivad pererahvale pere- ja karjaõnne.

Teelt korjatud taimedest ja lilledest pärjad kingitakse pererahvale ja nõnda käivad noored hommikuks läbi kogu küla ning kõik, mida teel kogetakse või nähakse, pannakse andeka eeslaulja eestvedamisel kohe laulu sisse.

Jaanipäeva ei ole võimalik ette kujutada ilma jaanilõkketa, mis süüdatakse enne päikeseloojangut küla kõrgeimale künkale ning hoitakse põlevana jaanipäeva hommikuni välja. Endiselt kasutatakse ka teiba otsa kinnitatud tõrvatud vankriratast või tõrvatünni (pundeles või pūdeles).

Jaanitulel arvati olevat hinge puhastav ja tervist tugevdav jõud ning see peletavat eemale kurjad vaimud.

HUVITAVAID FAKTE LÄTI KOHTA Riigikord: parlamentaarne vabariik Läti Vabariik kuulutati välja 18. novembril 1918 President: Valdis Zatlers Peaminister: Valdis Dombrovskis Pindala: 64 589 km2 Pealinn: Riia Regioonid: Riia, Kuramaa, Semgali, Liivimaa, Latgale Rahvastik (2010): 2 248 374 Keel: läti Läti keel on balti keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda. Läti keele ainuke keeleline sugulane on leedu keel ning maailmas peetakse seda üheks vanemaks ja vähem muutunud elavaks indoeuroopa keeleks. Umbes 1,5 miljonit inimest üle maailma räägib läti keelt emakeelena.

Tippdomeen: .LV (.EU)

Läti rannajoone pikkus: 494 km

• Läti kuulub alates 17. septembrist 1991 ÜROsse; 29. märtsist 2004 NATOsse ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu.

Suurim järv: Lubans, 80,7 km2

• Riigi lätikeelne nimi Latvija tuleb vanade latgalite hõimu nimetusest. Latgalid, kuralased, seelid ja semgalid olid IndoEuroopa Balti hõimud ning tänapäeva lätlaste etnilised esivanemad.

Pikim jõgi Läti territooriumil: Koiva jõgi (Gauja), 452 km

Rahvuspüha 18. november, Läti iseseisvuse väljakuulutamine 1918. aastal.

Rahvuslind: linavästrik

mis sümboliseerivad 17 tollast Läti maakonda. Läti vapp võeti ametlikult vastu 16. juunil 1921. Selle kujundas läti kunstnik Rihards Zariņš.

Sügavaim järv: Dridzis, 65,1 m

Pikim jõgi, mis voolab läbi Läti: Väina jõgi (Daugava), kogupikkus 1005 km, millest 352 km Lätis Kõrgeim tipp: Gaiziņkalns, 311,6 m KEELEKÜMBLUS:

Rahvuslill: harilik härjasilm

Tere! – Sveiks!

Rahaühik: latt (LVL), 1 latt = 100 santiimi

Rahvuspuud: tamm ja pärn

Jah – Jā

Maakood: LV

Sümbol-loom: lepatriinu

Ei – Nē

Telefonikood: +371

Riigipiiri pikkus: 1862 km

Palun – Lūdzu

Head aega – Uz redzēšanos

Aitäh – Paldies Vabandust – Atvainojiet

VAPP Läti vapp koosneb lätlaste omariikluse ja rahvusliku identiteedi traditsioonilistest heraldilistest sümbolitest: kolmest tähest, päikesest, merest ja tammelehtedest. Läti ajaloolisi piirkondi Kuramaad (Kurzeme) ja Semgalit (Zemgale) esindab punane lõvi ning Liivimaad (praegune Vidzeme) ja Latgalet hõbedane greif. Läti vapi kilbi vasakul alumisel väljal on Kuramaa vapp, paremal alumisel Liivimaa (Vidzeme) vapp ning ülemine väli tõusva päikese kujutisega tähistab Latgalet, millel Läti vapi loomise ajal oma vappi polnud. Päikesel on 17 kiirt,

LIPP Läti punane-valge-punane lipp on üks maailma vanemaid lippe, mida kasutati esimest korda 13. sajandil Võnnu (Сēsise) lähedal peetud lahingus. Ühe legendi järgi pärineb lipp valgest linast, mida kasutati surmavalt haavatud Läti pealiku lahinguväljalt ärakandmiseks. Lina küljed said verega kokku, keskosa jäi aga valgeks. Sõjamehed heiskasid lina lahingulipuna, sest see oli neid võidule aidanud.

PUHKUS LÄTIS

8

4. MAI 2011

Riia loomaaed on üks Euroopa R

iia loomaaiast räägivad legendaarseid lugusid terved põlvkonnad eestlasi ja tõenäoliselt on vähe praeguste keskmise ja vanema põlvkonna inimesi, kes poleks seal kord või paar käinud. Nüüd on käes aeg, et võtta teekond taas ette, kui juhtute Riiat külastama, sest loomaaias on aastate jooksul nii palju uut ja põnevat juurde tulnud. Loomaaed muutub pidevalt – ehitatakse uusi loomamaju, muudetakse kollektsioone ja täiendatakse loomaaias pakutavate hariduslike programmide (loengute, ekskursioonide ja klasside) valikut. Nii et kui te pole terve aasta loomaaias käinud, ootab teid juba ees arvukalt uusi üllatusi.

HUVITAV AJALUGU 1908. aastal loodud Riia loomakaitseseltsi sihikindla töö tulemusena pandi 1911. aasta aprillis Riia lähistel asuval 16,4-hektarilisel kaunil metsaalal nurgakivi siiani tegutsevale Riia loomaaiale. Avapidu peeti aastapäevad hiljem 1912. aastal ning juba esimene kollektsioon oli muljetavaldav: 267 isendit kaheksakümnest eri liigist oli tolle aja kohta igati märkimisväärne saavutus. Kollektsioon kasvas kiiresti, sest palju loomi kingiti loomaaiale kollektsiooni täiendamiseks inimeste endi poolt nii Lätist kui väljaspoolt.

1914. aastal – seega vaid kaks aastat pärast avamist oli kollektsioon juba kahekordistunud, ulatudes 538 isendini. Esimene maailmasõda tabas aga loomaaeda valusalt ja 1917. aastal, kui Saksa väed Riia okupeerisid, loomaaed suleti ning territooriumile ehitati orvuks jäänud laste varjupaik. Kulus hulk aastaid, enne kui loomakaitseselts taas elule ärkas ja loomaaia taasavamise teema üles tõstatas. 1933.

Merihüljes kunstitunnis. aasta oktoobris jõuti taas nii kaugele, et loomaaia avamiseks oli koos 124-isendiline kollektsioon, mis esindas 48 loomaliiki.

Ka Teine maailmasõda ei olnud loomaaiale mõistagi kerge aeg, kuid siiski ei lakanud see eksisteerimast, enamik loomi elas rasked ajad üle ja jäid ellu

ning ka hooned ei saanud sõjas kannatada. 9. novembril 1944 avati loomaaed taas külastajatele. Tänu sellele oli pärast sõda just Riia loomaaed kõige parem ja liigirikkam loomaaed kogu toonases Nõukogude Liidus ja pälvis kiiresti üleliidulise kuulsuse. Juba 1950. aastal avati siin esimene suur akvaarium ja 1955.

aastal hakkasid tegutsema giidid. Kiire areng tõi kaasa uute ehitiste rajamise, millest üks esimesi oli imekaunite roosade flamingode maja, järgnesid karumaja ja mitmed teised siiani kollektsiooni n-ö raudvaraks olevate loomaliikide uued ja ajastukohased hooned. Üheksakümnendate aastate alguseks

oli loomaaias juba 2150 isendit 401 eri liigist. Loomaaed on tegelnud ka loomaliikide kaitsega ja üheks selliseks päästetuks on Euroopa lehekonn, keda just tänu sellele võib taas Kuramaa metsades ja aasadel kohata.

Pärast Läti iseseisvumist 1991. aastal tabas loomaaeda uus hoop – justkui eikellegi-

Riia loomaaed – vanim Baltikumis Riia loomaaed asub Metsapargis Ķīšezersi järve kaldal. Kui sisened 1912. aastal ehitatud väravatest, jõuad maailma, kus elab rohkem kui 400 loomaliiki eri kontinentidelt. Ajaloolised hooned vahelduvad tänapäevaste ekspositsioonidega.

Iga loomaaiakülastus kingib Sulle avastamis- ja üllatusrõõmu: s kord on paabulinnu oivaline saba õitsema puhkenud;

s kord on karjaaed täis ulakaid loomalapsi; s kord on hüljes uue triki selgeks saanud.

Loomade elu saladusi aitavad avastada ja lähemalt uurida üritused, mis muudavad loomaaia külastamise igal aastaajal põnevaks:

kevadel – linnupäevad, perepäevad; suvel – loomade avalik toitmine kl 11.30–14.15, kilpkonnade kaalumine, triibulised päevad;

maaks ja suurte rahaliste toetusteta jäänud loomaaed vaevles ellujäämisraskustes ja külastajate arv langes katastroofiliselt. Kuid ennast koguti kiiresti – loodi avalike suhete ja turunduse osakond, astuti Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite ühingu liikmeks ja seati sisse haridusprogrammid, rajati mitu uut loo-

Aadress: Meža prospekts 1, Riia, Läti Tel +371 6751 8409 Faks +371 6754 0011 e-post info@rigazoo.lv www.rigazoo.lv

sügisel – loomapäevad; talvel – talveööd, troopikakuu. Ära unusta külastada ka Riia loomaaia filiaali Cīruļi, mis asub Liepāja maantee 154. kilomeetril. Edasi järgi juba viitasid!

Rahulik tutvumine ekspositsioonidega võtab vähemalt 3–4 tundi.

Loomaaia territooriumil on tasuline parkla, mitu kohvikut ja piknikukohta.

Tõlked ja giiditeenused

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

9

FOTOD: MARIS LIELKANS / RIIA LOOMAAED

kaunimaid ja liigirikkamaid HUVITAVAID FAKTE LOOMAAIA ASUKATEST (2009. aasta loenduse andmed): • Selgrootuid on kollektsioonis 62 liiki • Kalu on kollektsioonis 60 liiki • Kahepaikseid on kollektsioonis 49 liiki • Roomajaid on kollektsioonis 63 liiki • Linde on kollektsioonis 82 liiki • Imetajaid on kollektsioonis 89 liiki LOOMAAIA KÜLASTAMINE • Riia loomaaed on avatud külastajatele aasta ringi E–P (välja arvatud 1. jaanuaril ja 24. juunil) • Kassad avatud 10–18 • Loomamajad avatud 10–19 • Troopikamaja avatud 11–18.45 • Loomaaed avatud kuni 19.00

Riia loomaaias on ka lasteloomaed, kus väikesed külastajad saavad loomi paitada, sööta ja nendega jalutada.

Kardinalkala.

Üheks külastajate lemmikusk on olnua ajastaega sihvakad kaelkirjakud. mamaja ning 2002. aastal asutati Läti kodu- ja metsaloomade loomaaed Cīruļi.

PRAEGUSED MAGNETID Riia loomaaed asub kauni Metsapargi territooriumil ja siin jätkub tõesti terveks päevaks tegevust, sest nii territooriumi suuruselt (20 h) kui isendite liigirik-

kuse poolest on see tõeline paradiis – 3542 looma 405 eri liigist. Loomaaed osaleb usinasti loomade vahetusprogrammis ning nõnda täieneb loomaaed igal aastal mitmekümne uue liigi esindajaga ning omalt poolt läkitatakse sadu loomi paljudele loomaaedadele üle terve maailma.

Kaelkirjakute maja on Riia loomaaia kõige uuem, moodsam ja muidugi ka kõige külastatum hoone. Siin näevad külastajad nelja uganda kaelkirjakut, kelle nimed on Piks, Periskops, Usmi ja Kimi. Sooja ilmaga võib neid näha lonkimas oma ruumikas tarandikus ning söömas otse selle keskele asetatud söödapukist. Õues viibimiseks liiga külma ja niiske ilmaga saab kaelkirjakuid näha kahekorruselises majas.

VÕRRATU TROOPIKAMAJA Nelja-aastase kõva töö järel avati 2001. aasta 25. mail troopikamaja, esimene tehnoloogiliselt nii kõrgel tasemel ja sedavõrd paljude ekspositsioonidega loomamaja. Troopikamajas saavad

külastajad vaadata umbes 20% kõigist Riia loomaaia loomadest, keda peetakse maksimaalselt looduslähedastes tingimustes.

Praegu on troopikamajas näha umbes 75 liigi esindajaid. Ulatuslik kollektsioon putukatest, võrratutest troopilistest kahepaiksetest, salapärastest ööloomadest ja roomajatest rabab vist küll igaühte. Troopikamajja sisenedes võib näha mustleemurite peret – see Madagaskaril elav liik on väga haruldane. Troopikamajas näeb mitmeid ekspositsioone, kust saab infot nii troopiliste metsade kui sealseid loomi ohustavate tegurite kohta. Läti tolliameti ja looduskaitseagentuuri abiga loodud ekspositsioon «Nepērc dzīvību!» annab ülevaate mõningatest asjadest, mida pole reisides lubatud erinevatest riikidest osta.

Hoone keskses saalis elavad peamiselt põnevad ja värvikirevad roomajad. Kahepaiksete saalis on samuti jalustrabav valik värve ja kujusid: kõige huvitavamate eksponaatide hulka loetakse vietnami samblakonnasid, hiina lendkonnasid, noolemürgikonnasid ja väikseid

Populaarne miniloomaaed «Ciruli»

R

Laamapere Ciruli loomaaias.

iia loomaaia haruesindus Cīruļi (132 h) asub Loode-Lätis, Liepāja maakonnas Kalvenes.

Lisaks peamiselt Läti enda metsades elavatele metsloomade kollektsioonile tegeldakse seal ka erinevate koduloomaliikide, sealhulgas läti sinise veise, romanovi lamba ja läti tumedapealist tõugu lambaga. Cīruļi loomaparki külastab aastas mitukümmend tuhat inimest, sest meeldiv lastesõbralik keskkond ja kaunis loodus on äärmiselt ligitõmbavad.

Cīruļi loomakollektsioonis on sellised (ka eestlastele hästi tuntud) metsloomade liigid nagu harilikud ilvesed, punarebased, punaoravad, mets- ja kääbuskitsed, metssead ning tore valik eksootilisi tegelasi nagu laamad, jakid. Siin tegeletakse hoolega ka metsadest leitud loomade ravimisega ning nii on siin terveks saanud puusaluu murdnud ilvesepoiss ja paari-

CĪRUĻI LOOMAAED Cīruļi, p/n Ilmāja, Kalvene district, Liepājas rajons, LV-3442 Kuidas sõita: maantee A9 (Riia Liepāja), kuni 154 km, siis keerata juhatavate viitade järgi.

Tel +371 6349 6280 / +371 2938 6963 Faks +371 6754 0011 E-post info@rigazoo.lv

päevane orvuks jäänud põdravasikas, kelle kasvatas kui oma lapse üles üks Läti sinine veis (!). Siinne orbudekodu on aidanud ellu jääda nii metsseapõrsastel, kanakullil, laululuigel, soo- ja valge-toonekure väikestel tegelastel kui ka sellisel haruldusel nagu seda on merikotkas. Noor merikotkas leiti huntide aedikust võitlusjärgsete vigastustega, kuid ta suutis siiski eluga sellest võitlusest välja tulla.

KUIDAS SIIA SAAB? Tramm nr 11, peatus Mežaparks RIIA LOOMAAED Meža prospekts 1, LV-1014, Rīga, Latvia Tel +371 6751 8409 Faks +371 6754 0011 E-post info@rigazoo.lv Loomaaias on iga aastaaeg erinev, kuid kõik nad on huvitavad: • Kevad on aeg, kui õhus on armastust ja seda võib kuulda lauludes, mida loomad ja linnud üksteisele esitavad; • Suvi on aeg, kui sünnib kõige enam loomalapsi; • Sügisel õpib uusim loomade põlvkond elu tundma; • Talvel saavad külastajad rahulikult uurida siseekspositsioone ning osaleda veebruaris toimuvatel «troopikakuu» üritustel.

Loomaaia külastust plaanides pidage meeles järgnevat: • Loomad on kõige aktiivsemad hommikupoolikul; • Suvel (juuni-august) saavad külastajad kella 11.30–14.15 jälgida loomade toitmist; • Kõigi ekspositsioonide külastamine võib rahuliku jalutamise korral võtta maksimaalselt 3-4 tundi; • Loomaaia territooriumil on tasuline parkla, mitmed kohvikud ja kioskid (talvel võivad kohvikud ja kioskid olla suletud) ning samuti kenad piknikupaigad; • Jalgrattaid saab jätta loomaaia sissepääsu juurde spetsiaalsetesse raamidesse; • Loomaaeda pole lubatud siseneda koerte, jalgrataste, rulluiskude ja muu sellisega, samuti ei tohi loomi toita kaasavõetud toiduga.

kannuskonnasid. Kõige kannatlikumad külastajad näevad umbes 20 liiki troopilisi kahepaikseid, kellest enamik on sündinud Riia loomaaias.

Putukate tähtsuse ja mitmekesisuse kohta võib saada infot nii infoletist kui ekspositsioonidest: raske oleks mitte märgata

rasket tööd rügavaid lehesipelgaid, madagaskari sisisevaid prussakaid ja raagritsikaid. Ja lõpuks pannakse proovile teie kannatus: ainult kõige vaiksemad ja kannatlikumad külastajad saavad näha ööloomade ekspositsiooni paljusid ainulaadseid esindajaid.

PUHKUS LÄTIS

MAI 14.05. Suvise kuurorthooaja avamine Jūrmalas Grandioossed linnapidustused, kuhu igal aastal tulevad tuhanded kohalikud ja kuurordikülastajad. Peo raames korraldatakse pidulik rongkäik Jomase tänaval, kogu päeva toimuvad populaarsete esinejate kontserdid, üritused lastele, samuti toimub ööball.

14.05. Suvise kuurorthooaja avamine Dzintari kontserdisaalis, esinevad Latvian Blues Band ja Ameerika solist Linna Jordan. www.dzk.lv 21.05. Jalgrattamaraton sportlaste klassis, Jūrmala GP 180 km. www.maratoni.lv 22.05. Jalgrattamaraton tervisesportlaste klassis. www.maratoni.lv JUUNI 04.06. Suvehooaja avamine veepargis «Līvu akvaparks»: www.akvaparks.lv 04.06 Hooaja avamine Dzintari kontserdisaalis – muusikaline programm «Unistus Broadwayst», R. Pauls. www.dzk.lv 09.06 Vladimir Spivakov ja Venemaa Riiklik Filharmooniaorkester. www.dzk.lv 22.06. Jaanipäev Jūrmalas ja Dzintari kontserdisaalis www.dzk.lv Pidulik rongkäik Jomase tänaval, galakontsert Dzintari kontserdisaalis, jaanitulede süütamise rituaal, ravimtaimede laat.

JUULI 02.07. Jomase tänava pidustused Traditsioonilised linnapidustused, kus kogu jalakäijate tänaval toimuvad peoüritused – mängud, lasteatraktsioonid, mitmesuguste muusikastiilide esindajate kontserdid, loominguliste kollektiivide esinemised.

12.–17.07. Rahvusvaheline muusika- ja kinofestival. www.dzk.lv 16.07. Nahkhiirte öö Kemeri rahvuspargis. www.daba.gov.lv 17.07. Ujumismaraton sportlaste ja tervisesportlaste klassis: www.maratoni.lv 22.–24.07. Muusikaline festival «Golosiashij KiViN»: www.dzk.lv 26.–31.07. 10. rahvusvaheline noorte popmuusikute konkurss «Uus laine 2011». www.newwavestars.com Pruutide paraad: www.ligavuparade.lv AUGUST 05.08. 12. rahvusvaheline festival «Balletitähed Jūrmalas»: www.dzk.lv 07.08. SPICE rulluisumaraton sportlaste, tervisesportlaste ja laste distantsil. www. maratoni.lv 13.08 Alla Duhovaja balletietendus «TODES». www.dzk.lv 14.–19.08. Rahvusvaheline muusikafestival «Summertime» Inesse Galante juhtimisel. www.dzk.lv 21.08. MTV jalgrattamaraton sportlaste, tervisesportlaste ja laste distantsil: www. maratoni.lv 24.08. Rahvusvaheline muusikafestival «Slaavi Jūrmala – 2011»: www.dzk.lv 27.08. Suvise kuurorthooaja lõpetamine Läti meistrivõistlused veemootorispordis ja maailma karikavõistlused paadiklassis JT 250 Rahvusvahelised iluvõimlemise võistlused «Suur ja väike graatsia» Vanaautode paraad SEPTEMBER 04.09 Suvehooaja lõpetamine Dzintari kontserdisaalis: www.dzk.lv 24.–25.09. Autoralli «Latvija 2011»: www.rally.lv OKTOOBER 01.–02.10. Linnuvaatluse päevad Kemeri rahvuspargis: www.daba.gov.lv DETSEMBER 03.12. Jõululaat ja Valguse festival Jomase tänaval

HOTEL JÛRMALA SPA

Suurimad üritused Jûrmalas

4. MAI 2011 BALTIC BEACH HOTEL & SPA

L Ī VU AQUAPARK

10

Soolakamber.

Lustimist jagub Līvu veepargis nii sees kui väljas.

Līvu veepark – sädelev veemaailm

H

oolimata sellest, milline tõotab tulla tänavune suvi – sarnaselt kahe eelmisega soe ja päikesepaisteline, või vastupidi oodatule – vihmane ja tuuline, on meie lõunanaabrite juures alati vesi soe ja soojakraadidega ei koonerdata. Euroopa ühes suuremas ja atraktsioonide rikkamas Līvu veekeskuses on alati mõnus. 2006. aastal avatud veepark on saanud kiiresti väga populaarseks ja pole ka ligi viie tegutsemisaasta jooksul oma taset alla lasknud, pigem vastupidi – kogu aeg tuleb juurde uusi ja huvitavaid atraktsioone, uusi puhkuse- ja lõõgastuse võimalusi. Tänavu suvel avatakse veepargi väliterritooriumil lisaks juba olemasolevatele liutorudele, basseinidele ja mänguväljakutele uhiuus purskkaevupark – 350 ruutmeetril pakub silmarõõmu ja naudinguid enam kui viiskümmend eri liiki purskkaevu, juga ja geisrit ning uuel veealal leidub mitmeid kohti, kus hullata ja möllata beebidest kuni seeniorideni. Varasuviste ilusate ilmadega, mil merevesi kaunis Jūrmala rannas paraku veel külmavõitu, pole aga midagi mõnusamat, kui Līvu veepargi soojas vees mulistada ja lamamistoolidel päikest võtta. Või heita end uljalt pooleteisemeetristesse «ookeanilainetesse» veepargi paradiisirannal. Ohtralt atraktsioone, puhkamis- ja lõõgastumisvõimalusi on nii veepargi sees kui ka väljas ning see kõik pakub mõnusaid puhkamisvõimalusi terveks päevaks.

Veepargi siseala on jaotatud vanuse, huvide ja seiklushimu järgi neljaks, millele lisandub märkimisväärselt suur ja huvitav välibasseinide ala. Esimene tsoon veepargi sees kannab nime «Troopiline mets» ja see sobib eelkõige veepargi noorematele külastajatele. Sellele järgneb pere kõige väiksematele mõeldud Kapten Kidi mängumaa, kus on nii krahv Monte-Cristo kaljukoopad kui ka veekahuritega piraadilaev. Kolmas tsoon kannab nime «Paradiisirand», mis oma pooleteisemeetriste lainetega ja mõnusa rannaalaga on paljude täiskasvanuist puhkajate lemmikpaik. Neljas tsoon on äkiliste elamuste otsijaile – siin saavad nad adrenaliinilaksu kohe kindlasti kätte. Samas asuvad ka saunakompleks, mullivannid ning sissepääs soojadesse välibasseinidesse ja Orinoko jõkke.

Līvus on rõõmustavalt suur valik erineva toime ja temperatuuriga kümblusbasseine, palju saunu, mullivanne, veekaskaade ja geisreid, pakutakse arvukalt veemassaaže – seega avanevad ammendamatuid võimalused lõõgastumiseks ja mõnusaks ajaveetmiseks. Kuid mitte ainult – palju on ka neid, keda tõmbavad just Līvu veekeskuse n-ö äkilised veeatraktsioonid. Neid siin tõesti jagub – üks põnevam ja pöörasem kui teine. Līvus on 15 erinevat liutoru (kõrgeim neist algab 22 meetri kõrguselt lae alt) ning igaühel neist on oma võlud, spetsiifika, kiirus ja sellest tulenevalt ka saadud elamus. Alustada võib muidugi suhteliselt «aeglasest» ehk 60-kilomeetrise tunnikiirusega allaliuglemisrajalt ning julguse kasvades jõuda välja peadpööritavate kiirusteni, mis küünivad 212 km/h (!).

Need on vaid mõned väikesed killud põnevast veemaailmast, mis ootab eestimaalasi end avastama või taasavastama. Tegelikkus on kirjeldatust märksa põnevam!

Vaade spaa-keskusele.

Baltic Beach Hotel & Spa

O

tse lumivalgel Jūrmala liivarannal asuv hiiglaslikku luksuslikku kruiisilaeva meenutav Baltic Beach Hotel on oma viis tärni igati auga välja teeninud ning võib liialdamata öelda, et tegu on nii Baltikumi kui ka Skandinaavia parima ja kauneima mereäärse hotelliga. Hotelli kolmes korpuses on ühtekokku 165 numbrituba, mille akendest avaneb kaunis vaade kas merele või parki ning enamikul tubadest on ka üks (või kaks) rõdu. Kuid sellesse hotelli ei tulda ainult võrratu vaatega tubade, vaid eelkõige suurepärase spaa- ja wellness-keskuste pärast. See on hinnatud paik konverentside ja bankettide pidamiseks. Hotellis on suurepärane spaakeskus (millesse kuuluvad wellness- ja ilukeskus ning sauna- ja spordikompleks), mille kolmel korrusel (kokku 5000 m2) pakutakse enam kui 400 kõikvõimalikku hoolitsust alates massaažidest (klassikaline, aroomi-, eksootiline, Ayurveda jpt), muda-, osokeriidi- ja hüdroteraapiast, vannidest (näiteks piima- ja meevannid), kuni füsioteraapiliste protseduuride, soola- ja külmaravi ning kehakaalu langetavate hoolitsusteni välja. Alati on võimalus saada arsti konsultatsiooni, lasta teha tervisekontroll ja vajadusel saada ka meditsiinilisi raviprotseduure. Eriliseks teevad aga siinsed ilu- ja raviprotseduurid kindlasti ka unikaalsete looduslike baasainete – Kemeri (Läti), Surnumere (Iisrael) ja Saki järvest (Krimm) pärinevate muda, savi ja vetikate kasutamine. Pole ka imestada, et just siin armastavad hea teeninduse ja suurepäraste puhke- ja ravivõimaluste tõttu puhkamas käia nii Venemaa kui ka Euroopa mastaapi staarid. Muljetavaldav on wellness-keskuse iluprotseduuride ja hoolitsuste nimistu. Hoolitsuste juures kasutatakse ainult kvaliteetseid sarju nagu Läti kodumaine orgaaniline sari Eliēr.

Kuid samavõrd on siin rõhku pandud ka romantiliste paaridega arvestamisele, et muuta iga siinviibitud tund ja päev elamuseks omaette. Muu hulgas tähendab see näiteks privaathoolitsusi paarile romantilises Sakura ja Cleopatra sviidis, kus roosiõitega täidetud vannis saab koos nautida vahuveini küünalde valguses ja maheda muusikaga. Pruutpaaridele on mõeldud suurest hotellist eraldi asuv aiamaja, mille romantiline atmosfäär on tõeline mesinädalate unelmatepaik.

Spaakeskuses asub suurepärane kümbluskeskus Flamingo, kus saab mõnusaid vee- ja saunaprotseduure nautida nii üksi, kahekesi kui ka koos perega. Kümbluskeskuse vaieldamatu pärl on saunakeskus, kus saab leili võtta nii 16-tonnise Karjala graniidist ahjuga vene-tüüpi leilisaunas, kuhu saab tellida ka vihtleja või eukalüptilõhnases Türgi aurusaunas hamamis, kuhu saab kutsuda oma massööri ja pesija. Kokku pakutakse saunades enam kui kümmet luksuslikku või traditsioonilist erihoolitsust (nt mee- ja aroomiõlimassaaž, kehakoorimine, pesemine jne). Siin asuvad ka mõnusa valguse ja muusikaga erasaunad (2–8-liikmelise seltskonna jaoks), et privaatses õhkkonnas saunarõõme nautida. Kes otsib äkilisemaid elamusi, võib proovida kiiret kaalulangetajat ja keha immuunsüsteemi turgutavat ning puhastav aurukapslit või jääkümblust. Masseeriva toimega veekaskaadide, veealuste massaaživõimaluste ning mullivannide valik on samuti rikkalik. Lisaks pääseb siit otse 25-meetrisesse eelsoojendatud mereveebasseini, grilliterrassile ja puhkealasse.

Hotel Jûrmala Spa

P

uhkus hingele ja kehale – kõlab Hotel Jūrmala Spa moto ja seda siin tõepoolest ka pakutakse. Tänapäevane konverentsikeskus ning kahel korrusel asuv spaa- ja tervisekeskus pakuvad suurepärast võimalust ühendada töökohustused mõnusa puhkusega või nautida muretult üksnes viimast. Suvel on suureks boonuseks kiviviske kaugusel asuv Jūrmala liivarand ja meri. Hotellis on 190 mugavat tuba, 280kohaline restoran Jūrmala, kaks baari (11. korrusel asub imelise vaatega Seaside baar ning saunaja basseinikeskuses Aqua baar) ning suur suveterrass, mis töötab suvel välirestoranina. Hotelli külalistele pakuvad mitmekülgse lõõgastumise võimalusi spaa- ja tervisekeskus, mille hulka kuuluvad nii sauna- ja basseinikompleks kui ka arvukalt iluhoolitsusi ja terviseprotseduure pakkuv ilukeskus. Sauna- ja basseinikompleksis Wellness Oasis saab end mõnusalt lõdvaks lasta ning nautida saunarõõme viies eri tüüpi saunas ja mõnuleda kolmes erineva veetemperatuuriga basseinis.

Privaatsete hoolitsuste ning individuaalsete soovide jaoks pakutakse spaa- ja ilusalongis head valikut keha-, käte-, jalgade ja näohoolitsusi (kasutatakse sarju Swiss Line ja Laneche) ning rikkalikku valikut mõnusaid massaaže: näiteks mee-, šokolaadi-, tatramassaaž ja soojade laavakivide, tatraga või bambusekepikestega massaaž. Samuti on võimalus valida hulga idamaiste massaažide, Tai, Reiki, Ayurveda, Shirodara ja Mukhabhjanga vahel. Koos kehakoorimisega võib kogeda omapärast nn vihmametsa spaakapslit. Midagi erilist ja eksklusiivset otsivad kliendid leiavad endale soovitu võib-olla hoopis 1,5–2 tundi kestvate merevaigu, bagua ja kamisimo luksuslike hoolitsuste-rituaalide seast. Väga nõutud on siinsed paaridele mõeldud romantilised hoolitsuspaketid, mida on kokku neli, üks romantilisem kui teine: roosi- ja pärlivannist ja liblikamassaažist kuumade laavakivideni välja. Selle kõige juurde käib soovi korral vahuvein, küünlavalgus ja mõnus muusika… Igale maitsele ja vajadusele leiab sobiva lahenduse ilukeskuse hoolitsuste ja protseduuride seast. Erilised on kindlasti spetsiaalselt meestele mõeldud protseduurid, beebiootel emmedele ning peanahale ja juustele mõeldud hoolitsused. Hotelli 11. korrusel asub lisaks suurepärase vaatega baarile ka konverentsikeskus.

Vaade sauna- ja basseinikompleksile.

ASUKOHT: Jūrmala: Viestura iela 24

ASUKOHT

ASUKOHT:

JAANUAR 2012

Tel +372 6775 5636

Jūras iela 23/25, Majori, Jūrmala

Jomas iela 47/49, Majori, Jūrmala

01–06.01. Uusaastapeod Dzintari metsapargis

Faks +372 6775 5641

Retseptsioon: +371 6777 1400

Retseptsioon +371 6778 4400

E-post info@akvaparks.lv

E-post info@balticbeach.lv

E-post booking@hoteljurmala.com

Lisainfot Līvu veekeskuse kohta leiad: www.akvaparks.lv

Koduleht www.balticbeach.lv

Koduleht www.hoteljurmala.com

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

11

Luksuslik spaa-kogemus ootab sind ESPAs

R

iia südalinnas, otse Radisson Blu hotelli kõrval asuv viietärnispaa ESPA International on linnaspaade tõeline kroonijuveel nii Baltikumis kui kui kogu Skandinaavias ning seda tasub külastada juba ainuüksi elamuse saamise nimel.

ESPA Spa Riia kuulub rahvusvahelisse ESPA gruppi ning on oma kategoorialt kõige kõrgema astme ehk viietärnispaa, millesarnaseid teisi ei ole ei Baltikumis ega ka mitte Skandinaavias. Luksusliku ja viimse kui detailini läbi mõeldud ja professionaalselt teostatud hoolitsuste ning lõõgastumisvõimaluste mitmekülgne ja kõrge tase on midagi palju enamat, kui lihtsalt meeldiv kogemus – ESPAst lahkutakse elamusega, ei vähem. ESPA filosoofia tähendab eri kultuuridest pärit hooldustoodete ja hoolitsuste oskuslikku kombineerimist ning selle pakkumist keskkonnas, mis pakuksid naudingut kõikidele meeltele ja mis rahuldaks ka kõige nõudlikuma kliendi soove. Kuuel eri korrusel asuv spaa on jaotatud tsoonideks ning iga korruse sisekujunduses domineerivad omad ruumi-, värvi- ja helilahendused. Eri keskkonnad, näiteks: aktiivne ala – fitness ja ujumisbassein, hoolitsuste, termaal-ala ja puhketsoon, on oskuslikult paigutatud ja eraldatud ning see aitab ideaalselt kaasa meeleolu kujundamisele. Meditatiivne muu-

Vaade katuseterrassil asuvale jacuzzigadega välibasseinile.

Vaade ESPA spaa aktiivse puhkuse alale, kus asuvad mitmed saunad ja suur bassein. sika, valguse ja lõhnade samaaegne meeli rahustav ja küllastav toime on igas alas erinev ning harmoneerub keskkonnaga suurepäraselt. Terviklik ja täiuslik elamus nii keskkonnast enesest kui saadud hoolitsustest ongi olnud spaa loojate taotlus ning see on tõesti ülimalt hästi õnnestunud. ESPA loojad on endale võtnud eesmärgiks luua eksklusiivne linna-spaa, mis nagu nad ütlevad «annaks võima-

luse põgeneda linnakärast» ja kuhu tullaksegi eesmärgiga kuninglikult lõõgastuda ja enese eest hoolitseda lasta. Sisekujundaja Eva Menz on saanud inspiratsiooni kahest vastandlikust elemendist – tulest ja veest – ning see kirglik vastasseis peegeldub elegantselt vastu kõikjal, kus te liigute.

Kuuel korrusel asuv spaa on jaotatud kaheks (kindlasti peate retseptsionistile ütlema, mil-

lisesse alasse te sissepääsu soovite): aktiivse puhkuse ala ning hoolitsuste, termaalkompleks ja puhkeala. Viimases tehakse kõik hoolitsused. Seal asub ülirikkalik saunade (ka individuaalsaunad – nii auru- kui ka leilisaunad), eridušikompleks, soojendatud pinkidega lesila ning mullivannidega välibassein) ning kergete suupistete ja jookidega taastumisala. Aktiivse puhkuse alas (kuhu on ligi-

Tere tulemast Radisson Blu maailma Riias!

Radisson Blu Hotel Latvija – kaasaegne ja melurikas hotell kesklinnas koos luksusliku ESPA Riga spaaga.

Radisson Blu Ridzene Hotel - prestiiž ja elegants vanalinna äärel.

Radisson Blu Elizabete Hotel - moodne disainhotell.

Radisson Blu Daugava Hotel – äriklassi hotell kaunite vaadetega Daugava jõele.

Lase end rõõmustada Radisson Blu maailmal – üle 200 hotelli enam kui 50 riigis.

800 3333 3333 radissonblu.com

pääs ka neil, kes on kahel kõrgemal korrusel), asuvad eraldi mugavad riietusruumid meestele ja naistele, koos kõigi enese kordaseadmiseks vajalike abivahenditega, 18-meetrine ujumisbassein, külm kümblusbassein, sanaarium, koobas- ja aurusaun, lesila, Fitness Studio ja Chi Studio puhuks, kui soovite individuaalset treeningu- või mediteerimisruumi.

Nagu sellise spaa puhul loomulk, pole teil siia tulles tarvis muretseda ei vannimantli, susside, rätikute, pesemisvahendite ega fööni pärast – kõik vajalik ootab teid ESPA spaas juba ees.

Kõik siin hoolitsustes, mille täiuslikkuseni viidud teostus on pigem rituaal kui hoolitsus, kasutatavad meeste ja naiste tooted on ESPA Ühendkuningriigis asuva emafirma spetsialistide välja töötatud. Need tu-

ginevad eranditult looduslikele algkomponentidele ning arvestavad igati naha eripära, olemasolevaid probleeme ja muidugi hoolitsuste eripära. Lisaks kasutatakse merevaiku, mäekristalle ja laavakive.

Kõik hoolitsustes kasutatavad õlid on naturaalsed ja iga klient saab vastavaks protseduuriks endale ise sobivaima välja valida. Ühtekokku pakutakse 23 täiesti unikaalset näoja kehahooldust (lisaks erihoolitsused meestele), iluteenuseid: maniküür/pediküür, vahatamist, silmade/kulmude värvimist ja meiki.

Jäta oma mured seljataha, astu sisse ESPA uksest ja satud rahuoaasi otse pulbitseva metropoli südames!

ESPA AVATUD • Ujumisbassein ja Fitness Studio on avatud E–P: 7.30–22.30 • Termaalkompleks E–P: 8–22 • Hoolitsused: 9–22 ASUKOHT: Baznīkas iela 4A, Riia või Radisson Blu hotelli fuajeest.

KONTAKT: tel +371 6771 5221; e-post: info@espariga.com TÄPSEM INFO: www.espariga.com ERITEENUS: Kui olete Riias ööbimiseks valinud ühe kolmest Radisson Blu hotellist, on teil spaasse sõiduks võimalus kasutada tasuta taksoteenust.

PUHKUS LÄTIS

12

4. MAI 2011

Tuntud Läti kaubamärgid Dzintars – Baltikumi suurim kosmeetikatootja

Mádara – väike ja võimas maailmavallutaja

LAUMA – pitsiline pesukuninganna

D

M

L

zintars ajalugu algab enam kui 150 aastat tagasi, kui Adolf Heinrich Briger asutas 1849. aastal Riias seebi- ja parfümeeriatehase. Juba algusest peale oli Dzintarsi peamiseks eesmärgiks toota võimalikult looduslikku ja tervislikku kosmeetikat. Tänaseks on Dzintars Balti riikide suurim parfümeeria ja biokosmeetika tootja. Aastatel 1998-2004 tehti Dzintarsis suuremahulisi muudatusi ja selle tulemusena anti Dzintarsile GMP kosmeetikasertifikaat, nüüd vastab Dzintars kõigile Euroopa Liidu nõuetele. Firma kõrget kvaliteeti kinnitavad ka rahvusvahelised standardid –ISO 14001, ISO 9001 ja ISO 17025. Eriti uhke on Dzintars Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO, ÜRO eriasutuse) kõige prestiižikama auhinna, «WIPO Innovaatilise Ettevõtte Karika» üle.

Nüüdseks on Dzintars tänapäevase kosmeetika väljatöötaja ja tootja, firmal on oma uurimislabor ja siin asub üks vanemaid parfümeeriakoole. Kui varasematel aastatel keskenduti massitoodangule, siis nüüd pannakse rõhku märksa nõudlikumatele turgudele ja elitaarsematele toodetele. 2010. aastast alates on Dzintarsi toodang litsentseeritud rahvusvahelise standardiga Ecocert, mis lubab toota orgaa-

ÁDARA kosmeetika tugineb eranditult looduslikel ja ökoloogiliselt puhastel toorainetel ja see on toonud brändile kiiresti suurel hulgal andunud poolehoidjaid üle terve maailma. Mádara loodustooteid turundatakse enam kui kahekümnes Euroopa riigis, lisaks Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kõik MÁDARA tooted kannavad ECOCERTi sertifikaati, vastates rahvusvahelistele kõige kõrgematele kvaliteedinõuetele.

ECOSERTi standard keelab ükskõik missuguses vormis või viisil sünteetiliste koostisainete, nagu parabeenid, mineraalsed õlid jms koostisainete kasutamise. Kuid MÁDARA looduskosmeetika läheb veelgi kaugemale kui pelgalt ilu või efektiivsus – MÁDARA jaoks tähendab looduslikkus ka absoluutset ohutust. MÁDARA tooted pärinevad Lätist. Läänemere kaldal kasvavad taimed on õppinud kohanema karmide tingimustega ning ammutavad ahnelt päikest niipea, kui see välja ilmub. Lühikeste põhjamaiste suvede jooksul suunavad taimed kogu oma energia põgusale õitsenguperioodile ja koguvad seetõttu unikaalse koguse aktiivseid aineid, mistõttu Baltikumi taimede ekstraktid, mis moodustavad MÁDARA kosmeetika aluspõh-

nilist kosmeetikat. Dzintarsi kaubamärk Organic Style on looduslik ja orgaaniline kosmeetika, millel on kõrgeim orgaaniline tase (Ecocerti järgi). See tähendab, et vähemalt 95% kõigist kasutatud taimsetest koostisosadest pärinevad orgaanilisest (ökoloogiliselt puhtast) põllumajandusest. Dzintars pakub laia valikut toodetest, mille hulka kuulub enam kui 750 parfümeeria-, meigi-, näo-, keha-, juustehoolduseja muud biokeemilist toodet.

Tooteid pakutakse nii erinevas vanuses kui ka eri sissetulekuga tarbijatele.

Rohkem infot toodete ja kaupluste kohta: www.dzintars.lv

STENDERS – looduslik harmoonia luksuslikus pakendis

S

TENDERS asutati 2001. aastal Riias ühe kauplusega, kuid nüüd – aastaks 2011, on Stendersil 170 kauplust üle kogu maailma 20 riigis, sealhulgas Venemaal, Hiinas, Jaapanis, Saudi Araabias, Poolas, Ukrainas, Eestis, Soomes, Ungaris, Sloveenias, Austrias ja mujal.

Sellel sügisel tähistab ettevõte oma 10. aastapäeva. STENDERS kauplused on luksusbutiigid, kus müüakse looduslikku vanni- ja kehakosmeetikat.

STENDERSi tooted on valmistatud soojade inimkätega, ühendades endas looduse elujõu, teadmised iidsetest retseptidest ja tänapäevased tehnoloogilised võimalused. STENDERSi kauplustes müüakse enamat kui lihtsalt tooteid –

seal müüakse tundeid – rõõmu, imetlust, unistusi, rahu ja kirge. STENDERS viib oma missiooni ellu, luues äratuntava klienditeeninduse kultuuri, valmistades kvaliteetseid tooteid ja kasutades neis looduslikke koostisaineid nagu taimeekstraktid, kuivatatud taimeosad, eeterlikud õlid, karitepähkli või, mesilasvaha, meekärjed, kohvioad, seemned jms.

STENDERSi kehakosmeetika valik on ääretult lai, siit leiab nii massaaži- ja kehavõisid, kehapiimasid, niisutavaid jogurteid, õrnalt puhastavaid soola- ja suhkrukäsnasid ning

eeterlikke- ja massaažiõlisid.

Uusimateks toodeteks on päikesekaitsepalsam kaitsefaktoriga SPF 16 ja 30 ning päevitusjärgne hoolduspiim. STENDERS valmistab pea 50 sorti glütseriinseepe ja kitsepiimast seepe, ligi 30 sorti vannivahukuule, mis on rikastatud 100% puhaste eeterlike õlidega ja kuivatatud taimedega, lisaks vannipiimasid ja -soolasid, vanniekstrakte, -vahtusid ja sufleesid ning vannitoaaksessuaare meeldivateks hetkedeks ja elujõudu andvaks kehahoolduseks. Firma pakub ka mitmesuguseid sauna- ja vannitekstiile, käsnu, saunasusse ja kapuutse, keraamikat.

Rohkem infot toodete ja kaupluste kohta leiad: www.stenders.lv

ja, ongi sedavõrd võimsad ja tõhusad. Just seetõttu saab luua MÁDARA kosmeetikat, millel pole võrdset. Just seetõttu sobivad MÁDARA tooted kõigile, sest harmoneeruvad keha tegelike vajadustega ning on nahale õrnad ja tervislikud. MÁDARA – ollakse veendunud, et mida sügavamalt ja paremini me loodust mõistame, seda ettevaatlikumalt oskame seda kasutada. Iga MÁDARA toode on ka kui lühijutt Läti kohta. Rohkem infot toodete ja kaupluste kohta leiad: www.madara-cosmetics.com

AUMA kaubamärgi all alustati Lätis pesutootmist juba 1961. aastal ning praegu – viiskümmend aastat hiljem on LAUMA endiselt enim tuntud ja klientide poolt kõrgelt hinnatud tootja. LAUMA on Baltikumi suurim pesutootja, mis on käinud trendikalt ajaga sammu ja jälginud tundlikult moe ja trendide muutumist.

Nüüd toodetakse LAUMA pesu kahe kaubamärgi all – LAUMA ja LAUMELLE LAUMA pesu on alati iseloomustanud kõrge kvaliteet ja suurepärane disain. Samuti värvirikkus, tekstiilide ja pitside kaunid mustrid ja õrnad koed – tehasel on oma pitsivabrik, kus valmivad LAUMA enda kunstnike poolt loodud mustrid.

LAUMA pesule on iseloomulik äärmiselt mugav disain ja see annab igale kandjale tunde, et see pesu on loodud just talle.

LAUMA pesu on mugav ja ihusõbralik.

LAUMA, mis on mõeldud järgima noorema põlvkonna maitse-eelistusi ja trende, on alati rõõmsavärviline, lustlike detailide ja julgete lõigetega kandes endas uljast nooruslikku särtsu.

Rohkem infot toodete ja kaupluste kohta leiad: www.laumalingerie.com

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

13

E

elmisel aastal tähistas Baltikumi üks tuntumaid kaubamärke – magusatootja Laima – oma 140. sünnipäeva. Mööda Riiat vuras ringi kommitramm ja linn sai rikkamaks uue tänavakella – Laima armastuse kella võrra. Vaevalt oskas 1870. aastal Saksa päritolu ärimees Theodor Riegert Riias šokolaadi ja maiustuste vabrikut avades unistada sellest, et kord saab sellest Baltimaade suurim magusavalmistaja, kuid nõnda on see läinud. Põhjus on ülimalt lihtne – ligi poolteist aastasada tagasi teadis Riegert vägagi hästi, kuidas suurepärast šokolaadi valmistada ning pole ühtegi põhjust, miks praegusedki magusameistrid ja kunded kehvemaga peaksid leppima.

Riegerti šokolaadi saladus peitub värskelt röstitud kakaoubades, mitte kaugete maade ja merede tagant kohale toodud kakaovõis, mille kvaliteeti enam kuidagi kohapeal paremaks muuta ei saa. Sestap tunnete juba vabriku territooriumile lähenedes õhus magusat kakaoubade röstimise lõhna – igas kuus kulub šokolaadi valmistamiseks 5-6 tonni Ghanast pärit kakaoube. Mõneti uskumatu on selle fakti juures see, et isegi Nõukogude Liidu ajal säilis Riias Esimese maailmasõja aegne tootmistehnoloogia ning oad toodi Riegerti traditsioonidele truuks jäädes endiselt ja ainult Ghanast – riigist, mis on siiani maailma tähtsaim kakaoubade kasvataja. Riia šokolaadivalmistajad olid vägagi edumeelsed, sest olid ju inglased alles 1847. aas-

tal leiutanud tahke magusa šokolaadi tootmise tehnoloogia.

Enne seda kasutati kakaoube sarnaselt kohviubadega vaid mõru (ja tšilliga maitsestatud) ergutava joogi valmistamiseks.

1881. aastal avati Riias L. W. Gögingeri maiustuste tehas, mis tootis küpsiseid ja teisi maiustusi, 1910. aastal lisandus ka ärimees W. Kuze küpsiste tehas ning nendest kolmest pika ja kuulsusrikka ajalooga tehastest koosnebki praegune Laima kontsern. Algselt peamiselt vaid šokolaadi valmistanud Laima magusameistrite sortiment on 140 aasta jooksul oluliselt kasvanud: lisaks ülimaitsvale šokolaadile ja šokolaadikompvekkidele valmistatakse Laimas ka batoone, vahvleid (ja vahvlitorte), sefiiri, marmelaade, karamellkomme, dražeesid, iiriseid ja küpsiseid – kokku 250 erinevat toodet.

Erilises hinnas on Laima maitsvad ja väga kaunilt kujundatud kommikarbid. Erakordne on Laima puhul seegi, et kunagised Riegerti loodud šokolaadiretseptid on tänini kasutusel ja näiteks kompveki Serenaad retsept on säilinud muutumatuna juba aastast 1937. Tänapäeval ühendab Laima kolme nõukogude perioodil tuntud ja kasutatud kaubamärki: Uzvara, Staburadze ja Laima. Tänu kõrgele kvaliteedile on Laima olnud edukas ka USAs, Saksamaal, Inglismaal, Iisraelis, Venemaal, Rootsis, Soomes ja loomulikult kõigis kolmes Balti riigis.

2008. aastal tehtud enam kui miljoni eurone investeering on nüüdseks saanud reaalse tu-

NP FOOD

Laima – magus legend aastast 1870 lemuse – uhiuus šokolaadikompvekkide liin lubab kommi sisse panna korraga kolm komponenti. Tänu sellele on uuenenud nii sortiment kui ka rikastunud kommide maitseomadused. Eriliselt uhked ollakse Laimas uue kommisordi Fantazija üle – esimene variant neist sisaldab piimašokolaadi, maasikaid ja pähkleid, teine on tumedast šokolaadist ning sisuks terve pähkel. Tehase väravas on imetilluke pilgeni Laima maiusi täis poeke, kus saab kaasa osta kõike kõige paremat ja värskemat. Ärge jätke seda võimalust kasutamata ka juhul, kui te ei lähe vabrikusse ekskursioonile.

ŠOKOLAADIST KARUJÕMM – KINGITUS RUHNLASTELE Võib-olla tuleneb lätlaste kiindumus Ruhnusse sellest, et see ajavahemikul 1562 kuni 1621 Kuramaa hertsogiriigile kuulus ja Roņu nime kandis, võib-olla aga hoopis sellest, et 2006. aastal seal ringi tatsunud ja äkitselt taas kadunud karu arvati olevat Läti päritolu – igatahes viis see selleni, et ettevõtlikud Laima šokolaadivalmistajad ei pidanud paljuks valmis teha 36 cm kõrgune ja 36 kg kaaluv šokolaadist karujõmm ning see kenas puust kastis kaotusvalu leevenduseks ruhnlastele saata. Nüüd saab Ruhnu karu pilti näha Laima kommivabriku šokolaadimuuseumis, kust algavad kõik huvilistele mõeldud ekskursioonid. Šokolaadimuuseum valmis 2005. aastal, mil magusavabrik tähistas oma 135. sünnipäeva. Siin on palju põnevat ning

Lätlaste kingitus Eestile – šokolaadikaru ootab ees reis Ruhnu. muu hulgas klaaskapp, mille sisuks on üks väga kallihinnaline aare – tagasihoidliku välimusega šokolaadist nukk. See 1894. aastast pärit väike šokolaaditüdruk on üle elanud kaks maailmasõda ning kujutage vaid ette seda tohutut kiusatust, mida nii lapsed kui täiskasvanud rasketel nälja- ja hädaaegadel seda nukku vaadates tunda võisid... Aga alles see jäi. Vitriinides on väljas ka imekaunid siidist ja tuttidega šokolaadikarbid, kus nõukogude ajal naised tihtilugu hoopis ehteid hoidsid. Saalis on näha ka kogu vabrikus toimuv tootmisprotsess ehk tee, kuidas mõrudest kakaoubadest magus šokolaad valmib. Ekskursioonid Laimasse on väga populaarsed ja ka Eesti lapsi käib giidi sõnul palju.

Aastas külastab magusavabrikut umbes 5000 inimest, kuus kes-

keltläbi viissada. Grupid, kel soovi on, peavad end vaid Laima kodulehel www.npfoods.eu ekskursioonile registreerima ning õigel päeval tehaseväravas platsis olema.

tamise ajal käis tihe rebimine Sigulda, ülikoolilinna Valmiera ja Kuldiga vahel. Võitis Sigulda, mille keskväljakule kerkib tänavu kaunis tänavakell.

LAIMA ARMASTUSE KELLAD

Laima maiustuste tootjat esindab Eestis NP Foods Eesti. Suurima populaarsuse on Eesti tarbijate seas võitnud Selga küpsised, maitsvad sefiirid ja klassikaline šokolaadi assortii.

Iga riialane (ja ilmselt kõik lätlased) teab, mida tähendab kohtumine Laima kella all – see on noorte ja armunute kohtumispaik. Eelmise aasta mais korraldati Lätis «Armastuse minut», mis tähendas kõikide armunud paaride embamise ja suudlemise hetke, mil taevasse lasti tuhandeid õhupalle. Kuulutati välja konkurss: linn, kus tuleb kõige rohkem paare tänavale, saab endale Laima armastuse kella.

Riia jäeti teadlikult välja ning otse tele-eetris toimunud hääle-

ASUKOHT: Sporta iela 2, Rīga, LV-1013 Tel +371 6708 0301, 6708 0302 Faks +371 6708 0332 E-post npfoods@npfoods.lv Rohkem infot ekskursioonide ja Laima toodete kohta leiate: www.npfoods.eu.

PUHKUS LÄTIS

14

4. MAI 2011

Tour de LatEst – soovitus uueks suveks FOTOD: REIN LEPPIK JA VALGA TURISMIINFOKESKUS

REIN LEPIK Jalgrattaklubi Vänta Aga president, Matkaraja Tour de LatEst konsultant

M

öödunud aastal valmis uus põnev matkamarsruut, mis annab suurepärase võimaluse avastada koguni kaht riiki korraga – Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit. Kuigi kahel naaberriigil on ajaloolisest taustast tulenevalt palju ühist, on kindlasti ka palju erinevusi. Üks on aga kindel – sellel matkateel juba igav ei hakka.

Tour de LatEst matkarada asub nii Tallinnast kui ka Riiast n-ö ohutus mürakauguses, piirkonnas, mis on looduslikult väga kaunis ja mitmekesine, kus on põnevaid ajaloolisi ehitisi, mõnusaid väikelinnu ja lahke külarahvas, kes pole turistidest veel tüdineda jõudnud. Matkajad ei jää oma teekonnal ka kõige hädavajaliku hankimisega hätta, sest matkateel on piisavalt kauplusi, toidukohti ja eri liiki majutusasutusi.

Populaarseks on kujunenud ka kohalikud turismitalud, kust matkaja leiab eest koduse õhkkonna ja kõik vajalikud teenused.

Telkida armastavad matkajad võivad valida arvukate RMK puhkekohtade vahel (nende asukoht tuleks enne www.rmk.ee kodulehelt välja selgitada ja vajadusel ka broneerida).

Looduslikult kaunitesse kohtadesse ehitatud puhkekohtades saab ka telkida, kohale on toodud lõkkepuud (hea tava näeb ette, et ka järgmistele matkalistele tuuakse puud valmis), ehitatud on lõkkekohad, olemas lauad-pingid, tualetid, tihti ka katusealused ruumid vihmasaju eest pääsemiseks.

Kes alustab oma reisi Eestist, võiks ratta selga istuda juba Tartus või siis piirilinnast Valgast.

Riiast kodu poole sõitu alustades oleks soovitav sõita rongiga Siguldasse. Riiast Siguldasse on mõeldav ka rattaga sõita, kuigi see maanteelõik pole rattureile kõige mugavam liigelda. Matka marsruut on Eestis ja Lätis oma loomult veidi erinev.

Kui Eestis saab 70% ulatuses sõita asfaltteedel, sellest 50 km on spetsiaalseid rattateid, siis Lätis on rohkem rõhku pandud looduslikele metsateedele ja väiksematele kruusateedele (asfaltteede osakaal on u 50%).

Kõige sobivamateks sõiduvahenditeks pakuksin hübriidrattaid, mis on maastikuratastest veidi peenema kummiga ja omavad sama head käiguvalikut.

Aga sobivad ka teist liiki rattad.

Äärmiselt praktiline ja infoküllane abiline rattamatkajale.

Avasta Lätit ja Eestit jalgrattal – tee viib läbi mõlema maa kauni looduse, huvitavate ja ajalooliste paikade! See võib olla sinu sele suve unistuste puhkus.

Jalgrattal matkajal on palju põnevat avastada ka Riias ja selle lähiümbruses.

JALGRATTAGA RIIAS JA LÄHIÜMBRUSES Rattalaenutuse info Riia Turismiameti kodulehel, kust leiab väga palju head ja kasulikku Riias puhkamiseks. http://www.liveriga.com/en/balticbikerentals/active-outdoor-recreation-1/locations/feel MARSRUUT NR 1 Riia – Baltikumi pärl http://www.liveriga.com/en/bike-route-riga-baltic-pearl/ what-to-do-in-riga/look MARSRUUT NR 2

MIDA SIIS MATKARAJALT OODATA?

Kaunis roheline Riia http://www.liveriga.com/en/bike-route-beautiful-and-green-r/ what-to-do-in-riga/look

Tour de LatEst matkamarsruut pakub tõelist vaheldust nii looduse, maastiku kui ka kultuurikonteksti poolest. Tartust põhja pool asub Vooremaa oma laugjate vooredega, pea igas orus pakub mõni kena järv suplus- ja õhtuveetmise võimalust.

Siin asuvad Ilmatsalu linnuvaatlusala, Elistvere loomapark ja Vara metsad, kus vaid vahel harva mõni üksik auto ratturite rahu häirib. Peipsi äärde jõudes leiate eest kauni Alatskivi lossi,

MARSRUUT NR 3 Südalinn – Vabaõhumuuseum – südalinn http://www.liveriga.com/en/bike-route-centre-open-air-museu/ what-to-do-in-riga/look MARSRUUT NR 4 Jõed, pargid ja ajalooline Riia http://www.liveriga.com/en/bike-route-rivers-parks-and-a-bi/ what-to-do-in-riga/look MARSRUUT NR 5 Riia – Jūrmala http://www.liveriga.com/en/bike-route-from-riga-to-jurmala/ what-to-do-in-riga/look

piki järvekallast lõuna poole liikudes viib tee läbi Peipsiääre vanausuliste külade, kus aastasadade vanune ehe ja omanäoline eluviis on õnneks tänaseni alles.

Tartule läheneb matkatee piki Emajõe kallast – see on tõeliselt ebatavaline ja romantiline sissesõit ülikoolilinna. Tartust lõuna poole liikudes pakub marsruut võimalust külastada Otepää maastikukaitseala, Karula Rahvusparki ja ka teise Eesti suurema järve – Võrtsjärve kallast.

Kui üks Eesti looduslikke pärle, Otepää kõrgustik koos Pühajärvega on kujunenud turismi- ja spordimekaks, kus pidevalt toimub põnevaid üritusi ja ka teenusepakkujaist puudu ei ole, saavad Karula Rahvuspargis rändajad seevastu rahulikult loodust nautida. Harva juhtub seal mõni rändaja vaikust ja rahu häirima.

Kui Elva-Otepää-Karula lõik on mõnusalt künklik, suurepärased teed rattasõiduks, siis

Jalgrattamarsruudi kaart. marsruudi teine haru Viljandi kaudu kulgeb enamasti tasasel maastikul. Kes linnadest lugu peab, saab nautida kindlasti Viljandi linna ilu, aga ka Valga on üha kenamaks muutunud. Lisaks on matkatee ääres palju ajaloolisi mõisahooneid, Sangaste loss, mitmed muinasaegsed linnusekohad, palju kirikuid, aga ka taluturismiteenuste pakkujaid.

RATTAGA LÄTTI Kui ületada Läti piir Ape lähistel, järgneb kümneid kilomeetreid metsateid, mitu ilusat järve ja seejärel tõus Aluksne kõrgustikule. Matkarajale jääb rida linnu: Aluksne, Gulbene, Cesvaine, Madona – milles on küll üksikuid ajaloolisi väärthooneid, kuid linnakesed ise ootavad veel pikisilmi suuremaid investeeringuid heakorda ja turismiprojektidesse.

Samas on nende linnade ümbruses loodus matkamiseks kaunis ja vaheldusrikas. Seda eriti Madonast Ergli poole suun-

dudes, kui matkatee viib Lätimaa kõrgeimatele mägedele, järvedemaale ja metsade keskele, kus on suur tõenäosus otse matkateel metsloomi kohata.

Just siin piirkonnas tasuks matka ajal hoogu veidi maha võtta.

Matkaraja kõige arenenum turismipiirkond Läti piires on Sigulda-Cesise-Valmiera lõigul.

Linnana on neist kauneim Sigulda oma võrratu looduse ja legendaarse Turaida lossiga Gauja jõe kaldal. Samavõrd põnev on Liivimaa ordulinnus Cesises. Atraktsioone ja matkajale vajalikke teenuseid pakutakse selles piirkonnas üsna ohtralt, kuid paraku jätab soovida teede seisukord. See kõik annab hea ülevaate Läti ajaloost ja tänapäevast.

Kokkuvõttes võib öelda, et matkarada koos põhjalikult tutvustava matkajuhi (vt viidet loo lõpus) ja kaardiga moodustab ühtse terviku ning annab suurepärase võimaluse tutvuda Liivimaa ehk Lõuna-Eesti ja PõhjaLätiga nii selle põnevast ajaloost kui ka tänapäevasest aspektist vaadatuna.

Marsruudi kogupikkuseks on 1296 km ja see on läbitav kahe nädalaga. Kui olete valmis telgis ööbima, ei tule teil eelnevalt vaeva näha majutuskohtade broneerimisega, sest sobivaid telkimiskohti pole raske leida. Arenev turismitalude ja motellide võrgustik võimaldab ka katusealuseid majutusi leida igaks õhtuks – nagu rändajal kombeks: kus õhtu, seal öömaja.

Toidukulud on mõistlikud, sageli saab 3 euro eest korraliku prae, ka õlle hind on põhjamaadest märgatavalt soodsam.

Kindlasti on kirjeldatav matkapiirkond ka turvalisuse mõttes eelistatum kui pealinnade lähiümbrused. Eksimist pole samuti karta, sest matkamarsruut on viidastatud, saadaval on kaardid ja reisijuhid, samuti GPS koordinaadid.

Usun, et matkarada pakub kõige erinevamate huvidega matkajatele tõelisi elamusi ja võimaldab end heas mõttes proovile panna. Vähemasti sadakond ratturit, kes läbisid Tour de LatEst avamatka raames kogu marsruudi, väljendasid oma siirast rahulolu ja ootavad uusi ühiseid rattasõite sellel rajal.

See matkarada on avatud kogu hooaja vältel kõikidele huvilistele. Ärge oodake vaid suurüritusi, pange ise hea seltskond kokku ja tulge meile matkama. Head maailma avastamisrõõmu jalgrattal!

PUHKUS LÄTIS

15 FOTOD: RIINA LUIK JA RIIA MOTOMUUSEUM

4. MAI 2011

Gaasilampidega veoauto Renault (1919)

Ralliauto OsCar -01, millega Läti ekipaaž osales Pariisi–Dakari rallil.

Hõbedane iludus – sportauto Auto Union (1938)

Sportauto BMW 327 (1938)

Tuletõrjeauto Russo Balt D (1912)

Wanderer 240 (1937)

Riia motomuuseum – romantiline tagasivaade autonduse ajalukku

K

es mäletab veel N. Liidu aegadest kuulsat Riia Bikernieki võidusõiduringrada, kus eestlased nii «Merevaigu Volgal» kui ka vormel 3-l kihutades enamasti auhinnalaual puhta töö tegid, teadku, et kuigi võidukihutamisi ei toimu ringrajal küll enam nii sageli, võiksid auto- ja tehnikahuvilised sinnakanti sellegipoolest asja teha.

Juba mõnda aega asub siin Riia üks põnevamaid muuseume – Riia Motomuuseum. Seal on huvitavamaid ja unikaalsemaid retroautode kollektsioone kogu Euroopas ja kahtlemata suurim Balti riikides.

Selles muuseumis võiksid pere meesliikmed veeta ilmselt lugematuid tunde, kuid kindlasti tasub sisse astuda ka autoroolis armastada istuvatel õrnema soo esindajatel – siin on, mida vaadata ja mida imetleda! Auto pole kunagi olnud vaid neljarattaline mootoriga abimees, vaid alati ka oma ajastu tehnika- ja disainiime, elustiili ja jõukuse peegeldaja.

Esimesed autod hakkasid tollase ajalehe Baltijas Vēstnesise teatel Lätis vurama 1896. aastal ning esimene automark oli Prantsuse päritolu Panhard Levasor, millega sõitis teedeinspektor hr Maževskis. I maailmasõja ajal oli Läti armee käsutuses vähem kui sada autot ning eraisikutele kuulus üldse vaid kuus autot. 1924. aastal kasvas autode hulk plahvatuslikult ning 1930ndate lõpus oli eraisikutel juba 6850 autot. Esimesed neljarattalised pärinesid peami-

selt Ameerika ja Lääne-Euroopa autotootjatelt. Automarkide esikolmikus domineerisid USA autod: Chevrolet, Ford ja Buick.

Kõige vanem muuseumis olev puukodaratega Ford Tin Lizzy pärineb aastast 1919 ja see oli kuni 1930ndate alguseni Lätis kõige populaarsem automudel.

Lätlaste suurest autolembusest räägib seegi, et juba 1935. aastal oli Riias esindatud 1520 automarki ja nende erimudeleid (tol ajal valmisid autod tellimuse peale ja täpselt niisugusena, nagu ostja seda soovis) 90 autotootjalt. 20. sajandi algul (1908) rajati Riiga tsaar Nikolai II käsul autotööstus ja Riiast sai Vene tsaaririigi autotööstuse süda.

Tolle ajastu toodangust on muuseumis väljas leekivpunane tuletõrjeauto Russo-Balt «D» (1912), mis pidi kohale toimetama 16-mehelise komando ning mis I maailmasõja ajal oli kasutusel ambulantsiautona. 1937. aastal asutati Riias unikaalne Fordi autode montaaživabrik, kus hakati Ameerikast kohale toimetatud juppidest kokku panema Forde, mis kandsid nime Ford-Vairogs.

1989. aastal avatud Riia Motomuuseum on vanim ja suurima vanaautode kollektsiooniga muuseum Balti riikides ning juba nõukogude ajal oli Riia vanaautoklubi tuntud oma eriti haruldaste ja šikkide mudelite poolest. Spetsiaalselt automuuseumiks ehitatud hoone on kolmekorruseline ning selles on väljas 220 haruldast eksponaati. Olgu lisatud, et üsna mitmed neist omal ajal ultramoodsatest ja üli-

malt luksuslikest autodest kuuluvad Eesti omanikele, kes neid heal meelel (kui nad ise neid parasjagu ei vaja) siin teistele näitamiseks väljas hoiavad ning soovi korral isegi välja laenutavad. Muuseumi teeb eriliseks see, et absoluutselt kõik eksponaadid on täielikus töökorras (!) ja võiksid vabalt kas või kohe muuseumist ringrajale või linnatänavale vurada. Välja arvatud muidugi kunagisele NLKP peasekretärile Leonid Brežnevile kuuluv Rolls Royce Silver Shadow, millega too 1980. aastal

vaat et surmasõidu tegi ning mis ainsana on jäetud kortsu nagu lõõts.

Muuseumi juures töötab meistrite-restauraatorite grupp, kes on võimeline elu sisse puhuma ükskõik kui vanale kaunitarile. Siin täidetakse tellimusi paljudele Euroopa automuuseumitele nagu näiteks Audi ja Volkswageni muuseum, Berliini transpordimuuseum, Sinsheimi muuseum Saksamaal ja mujalgi. Suur koostöövõrgustik maailma autoehitusgigantide ja rehvifirmadega tähendab seda,

RIIA MOTOMUUSEUM PAKUB: • ekskursioon giidiga nii individuaalselt kui ka grupile • retroautode eriväljapanekud ja teemakohased näitused • võimalus rentida retroautosid • võimalus rentida ruume • müüakse autode minimudeleid ja teemakohaseid suveniire • kehakinnitust muuseumi kohvikus Limusiin (grupid saavad tellida ka grupilõuna) AVATUD: E–P 10–18 (suletud riiklikel pühadel) ASUKOHT: S. Eizenšteina iela 6 ÜHISKONDLIK TRANSPORT: bussid nr 5 ja 15 (väljuvad südalinnast) – peatus «Motormuzejs». Buss nr 21, peatus «Pansionāts».

KONTAKT: +371 709 7170; e-post: info@motormuzejs.lv www.motormuseum.lv MOTOMUUSEUMI BAUSKA FILIAAL Kui juhtute külastama Rundāle lossi ja sõidate sinna läbi Bauska, astuge kindlasti läbi ka Motomuuseumi Bauskas asuvast filiaalist, kus on suurepärane valik militaar- ja põllumajandustehnikat ning saab näha 60 aasta vanuseid retromudeleid.

AVATUD: maist oktoobrini, E–P 10–18 ASUKOHT: Bauska, Code Parish, «Sarkanmuiza 6» KONTAKT: +371 2657 6610; e-post: bauskainfo@motormuzjs.lv www.motormuzejs.lv

et eritellimusel on kõik välja pandud autod saanud endale originaaliga ülisarnased asendusdetailid ja rehvid. See, kuidas ja millised muuseumi kolmes saalis välja pandud iludused algselt välja nägid, saab näha fotodelt ja spetsiaalses teleprogrammis. Kõik restaureeritud autod on täpselt sama värvi nagu nad uutena tehaseväravast välja sõitsid. Muuseumis on ka palju eksponaate, mis on säilinud tänaseni oma originaalkujul ja sisustusega, see teeb nad veelgi haruldasemateks ning mõistagi ka väga kalliks. Nii saab siin vaadata üliharuldast 1936. aastal valminud Horch 830 BLi, mis on säilinud originaalkujul. 1930ndatel toodeti Saksamaal vaid kuuesaja Horchi ringis ning need olid oma ajastu kõige luksuslikumad ja šikimad autod üldse – neid on motomuuseumil ette näidata aga koguni kolm – kõik eri aastatest pärit luksuslikud mudelid. Samuti on väljas sellised autodisaini kaunitarid nagu Wandererid, Adlerid, DKWd, BMWd ja Opel-Kapitän (1939).

Muuseumi keldrisaalis on hea kollektsioon sõjaväeautodest ja mootorratastest ajavahemikus 1941–45, sealhulgas sellised uunikumid nagu lintidega mootorratas NSU Ketternkrad HK 101 ja kuulsad Rommeli väeüksusele Põhja-Aafrikas kuulunud Zündapp KS 750.

Muu hulgas saab siin täieliku ülevaate ka Kremli autode värvikast kollektsioonist, mille seas nii inseneriluure tulemusena välismaiste originaalide põh-

jal valminud kodumaised mudelid (nt Stalinile meeldis üle kõige Ameerika Packhardi limusiin, selle eeskujul valmis nõukogude luksuslimusiin ZiL), sõjatrofeedena Lääne-Euroopast kaasa tooduid kui ka parteiladvikule välismaa riigijuhtide kingitud (nt Nixoni poolt Brežnevile kingitud pärlmuttersinine Lincoln Continental Town Car ja Mercedes Benz 280 SL, mille kinkis Brežnevile DDR peasekretär Erich Honecker). Siin seisab ka 7,8 tonni ja 7,5 cm paksuste akendega Stalini limusiin ZiS-115 S 1950. aasta mudel, mis peidab välikesta all kuuli- ja pommikindlat «soomusmundrit». Üks tõeline haruldus paljude muude seas, mis on käinud lausa mitmel maailma autonäitusel, on Saksa autotootja AutoUnioni poolt 1938. aastal valmistatud mäestikuralliauto tüüp «D» – see hõbehall kaunitar oli esimene ralliauto, millel oli mootor taha viidud ja mis võttis üles kiiruse kuni 320 km/h – seda 1939. aastal (!). Kollektsiooni kuulub ka Läti rallispordile kuulsust ja au toonud AmilcarCGS, 1924, millega rallisõitja Jevgeni Kanskis võitis 1934. aastal Monte Carlo ralli Tallinna-Riia etapi ja tuli lõppkokkuvõttes kõikide autode seas viiendaks.

Motomuuseumis muidugi vaatamist jätkub ja siinkohal polegi muud paremat soovitada, kui et keerake oma autoninad Riia poole ja minge oma silmaga vaatama, kui huvitavad ja kaunid on teie praeguse neljarattalise kauged eelkäijad.

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011 FOTOD: RUNDALE LOSSIMUUSEUM

16

Rundale loss ja selle täielikult taastatud Prantsuse stiilis aed on Läti kõige tähelepanuväärsem barokk- ja rokokooarhitektuuri ehitis, mille luksuslikud interjöörid ja põnev ajalooline taust pakuvad kuhjaga elamusi ja avastamisrõõmu.

Rundāle loss – Kura

R

undāle barokk- ja rokokoostiilis ehitatud lossikompleks on Läti olulisemaid ajaloolisi vaatamisväärsusi ja põhjusi, miks turistid riiki külastavad.

Lisaks on Rundālest saanud mitmete huvitavate festivalide (näiteks kuulus suvine lillefestival), stiilsete vabaajaürituste ja hooajaliste väljapanekute kohaks – siin toimub aasta ringi midagi huvitavat.

Romantiline loss ja imeline lossiaed on saanud pruutpaaride lemmikpaigaks, kui mitte alati just pulmapeo pidamise paigana, siis vähemalt soovitakse sageli just siin pildile jäädvustada oma elu kaunimaid päevi. Samuti majutatakse siin näiteks Lätti riigivisiidile tulnud kõrgeid külalisi.

Lossi ümbritseb suurepärane barokkaed ning nüüdseks täielikult restaureeritud lossis on kõigile soovijatele avatud endistele Kuramaa suurhertsogitele kuulunud esindus- ja eraruumid. 12 kilomeetrit Bauskast läänes asuv Rundāle loss on koos Jelegava lossiga kaks kõige suuremat, kaunimat ja paremini restaureeritud lossikomplekse Lätis.

Rundāle nimi tuleneb saksakeelsest nimest Ruhenthal (eesti k rahu org) ning selle sünni-

daatum ulatub tagasi 17. sajandi algusesse (1605), mil Liivimaa äärealadel asunud maatüki omandas Saksa päritolu Grothusside suguvõsa. 1735. aastal müüs rahalistesse raskustesse sattunud perekond lossikompleksi Kurzeme hertsogile Ernst Johann Bironile, kes oli keisrinna Anna Ivanova suursoosik.

1737. aastal andis keisrinna Bironile Kuramaa-Zemgale hertsogi tiitli ning juba aasta pärast lossi omandamist alustas krahv esimesi suuri ümberehitustöid ja lossi sisustamist oma parema äranägemise järgi.

Suveresidentsiks mõeldud lossi ümberehitused tehti kahes etapis – esimene neist ajavahemikul 1736–1740 ning teine 1763.–1768. aastal Vene impeeriumi õukonnaarhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli kavandite alusel. Kuid keeruliste suhete tõttu keisrinnaga ja õukonnaintriigide tulemusena saadeti Biron 1760. aastal asumisele ja loss jäi tühjalt seisma.

Muuseas, just samast aastast pärinevad paljud viimased enam-vähem tervena/terviklikult säilinud lossi interjööri olulisemad detailid.

Keisrinna Katariina Suure ajal, mil Kuramaa liideti Vene impeeriumiga, sai lossi endale tema armuke Platon Zubovi

vend Valerian. Keisrinna favoriit abiellus n-ö vormitäiteks kohaliku jõuka maaomaniku tütre Thekla Walentinowicziga, kuid suri ise peagi ning noor lesk abiellus uuesti – sedakorda krahv Shuvaloviga.

Shuvalovite perekond elas lossis ka I maailmasõja ajal, mil Saksa armee avas lossi ühes tiivas sõjaväehospidali ja seadis sisse oma komandopunkti. Loss sai aga tõsiselt kannatada mitte sõja ajal, vaid pärast seda – 1919. aasta Läti iseseisvumise käigus aset leidnud rüüstamiste käigus. 1920. aastal hooned riigistati, maareformiga kaotas perekond suurema osa oma maadest ja mõisahoones hakkas tegutsema kohalik kool. 1933. aastal läks loss Läti Riikliku Ajaloomuuseumi valdusesse.

Loss sai tõsiselt kannatada II maailmasõja ajal, mil hoonet pommitati selle ühes tiivas asunud viljalao pärast. Kooliruumid koliti üle hertsogi endistesse eluruumidesse. 1972. aastal asutati Rundāle lossimuuseum ja alustati tasapisi restaureerimistöödega. Nüüdseks on restaureeritud kogu hiiglaslik lossihoone, kõrvalhooned ja algsete jooniste järgi ka suurepärane lossipark.

Kõrvalhoonetes asuvad samuti äärmiselt huvitavad ekspo-

sitsioonid: unikaalseid fotosid ja puunikerdusi, altareid ja muud huvitavat nõukogude korra ajal hävitatud Läti kirikutest ning teine ekspositsioon tutvustab Rundāle lossi restaureerimise ajalugu.

Lossi keskse osa hõlmasid hertsogi eluruumid, hertsoginna eluruumid ja perekonna teiste liikmete ruumid asusid lossi läänetiivas ning lossi paraadruumid – Kuldne ehk troonisaal, Valge saal ehk balliruum ja Suur galerii ehk banketisaal – ja paljud väiksemad esindusruumid jäävad lossi idatiiba.

Lossis on esindatud ka veidi originaalmööblit ja palju LääneEuroopa, vene ja läti kunsti.

Lossi ümbritsev aed on taastatud originaaljooniste abil ja neis on kasutatud esialgses plaanis olnud taimekooslusi.

Barokkstiilis aeda ümbritseb parkmets, mis oli mõeldud hobustega ratsutamiseks ja pikemateks jalutuskäikudeks.

Kui juhtute Rundā lesse tulema või tagasi Riiga minema läbi Jelgava, külastage kindlasti ka Jelgava lossi ja seal asuvat unikaalset Kuramaa hertsogite kivist ja metallist sarkofaagidega matusekambrit. Sinna on ajavahemikul 1569–1791 maetud 30 eri sugupuust pärit aadlikku.

KUIDAS SINNA SAAB? • Riiast läbi Bauska: 67 km mööda maanteed A7, siis pöörata väiketeele P13 Pilsrundāle suunas.

• Riiast läbi Jelgava: 47 km, mööda maanteed A8, Jelgavast 43 km Eleja suunas ja siis maanteelt P103 Pilsrundāle suunas.

• Ühiskondlik transport: Riia-Bauska buss väljub Riia bussiterminalist iga 30 min järel (sõit kestab kuni 1, 5 h). Bauskast bussiliinid: Bauska-RundāleSvitene, Bauska-Jelgava või Bauska-Dobele.

Lahtiolekuajad 1. maist kuni 31. oktoobrini • Loss E–P 10–18; pargikompleks 10–19 • Puhkepäevad: 1. jaanuar; 24. juuni; 25. detsember • Restoran: 70-kohaline restoran pakub head ja paremat ning kindlasti tuleb ära maitsta siinne «Roosikook» KONTAKTID JA INFO: Telefon: +371 6396 2197 e-post: info.rpm@eila.lv Website: www.rundale.net HINNAD: Lühike ringkäik: ametiruumid (Valge saal, Kuldsaal, Suur galerii) ja hertsogi eraruumid ja valitsuskabinet.

• täiskasvanud LVL 2.50 • üliõpilased LVL 2.00 • õpilased LVL 1.50 • eelkooliealised – tasuta Pikk ringkäik: lisaks lühikesele programmile haarab ka hertsoginna eluruumid ja näituse «17.–19. sajandi Läti mood».

• täiskasvanud LVL 3.50 • üliõpilased LVL 3.00 • õpilased LVL 2.00 • eelkooliealised – tasuta Perepilet (2 täiskasvanut ja 2 või enam last): LVL 10.00 Perepilet (1 täiskasvanu ja 2 või enam last): LVL 7.50 Giiditeenused: kuni 10 inimest LVL 3.00; 10–39 inimest LVL 5.00; 40–48 inimest LVL 8.00

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

17 VAATAMISVÄÄRSUSED PARAADTREPP Trepp on säilinud originaalsel kujul, täpselt nii nagu arhitekt Bartolomeo Rastrelli selle kavandas.

Rikkalik valge stukkdekoor kaunistab kuldkollaseks värvitud trepihalli seinu ning mõjub ülimalt pidulikult. On teada, et trepihall valmis ehitusmeister Jefremovi juhatamisel ja selle kujundamisega oli korraga ametis 18 oma ala parimat meistrit. Trepi puitosad valmistati Peterburis. 1768. aastal teise ehitusetapi käigus pandi trepikäsipuudele kipsist vaasid, millest vaid üks oli restaureerimise alguseks 70ndate lõpus säilinud ligilähedasel algkujul.

Trepihalli nišis asub 18. sajandist pärinev Asklepiose – Muinas-Kreeka arstikunsti jumala figuur.

Tahvelklaasiga aknad pandi ruumile restaureerimise käigus. Lossi läänetiivas on identne trepp, mis viib krahvinna eluruumidesse.

KULDNE EHK TROONISAAL Kuldne saal on lossi kõige pidulikum ja suursugusem ruum ja seda kasutati eriti pidulike sündmuste ja tähtsate isikute vastuvõttude puhul.

Saksa meistri Johann M. Graffi kavandatud rikkaliku stukkdekooriga kaetud laekarniisid, rikkalikud laemaalingud, kuldse stukiga kaunistused marmorpaneelide ja peeglitega kaetud seinad annavad ruumile äärmiselt piduliku ilme.

Seinamaalingud kujutavad allegoorilisi stseene ja muusasid. Restaureerimise käigus avastati ühe marmorplaadi alt ruumi valmimise aeg – detsember 1767. Ligi 200-ruutmeetrise lae maalingud valmisid hertsog Ernst Johanni tellimusel Itaalia kunstnike Francesco Martini ja Carlo Zucchi poolt, kelle kätesse oli samal ajal usaldatud ka Peterburis asuva Talvepalee siseruumide kaunistamine. Lage kaunistavad viis vasest ja kristallist lühtrit, mis on tehtud Moskvas asuva Kuskovo palees originaale jäljendades.

Lossi- ja pargikompleks linnulennult.

KULDSE SAALI OOTERUUM Ruum, milles külalised ootasid vastuvõtutseremooniale minekut. Brokaadiga kaetud seinakatted ja ahi on tehtud originaalide järgi, parkett on säilinud aastast 1760. Ruumis on seina sisse peidetud salauks, mis viib pööningule.

Ruumis on originaalmööbel 18. sajandist.

VALGE EHK BALLISAAL

Lossiväravad.

Valge ehk ballisaal.

maa Versailles

308-ruutmeetrine Valge saal on lossi suurim ning oli algselt planeeritud lossi kirikuks. Rikkalikult stukkdekooriga ehitud kaunis ruum (meister J. M. Graff) valmis 1768. aastal. Ruumi kaunistavad karniisidel allegoorilised aastaaegade ja nelja elemendi: maa, õhk, vesi ja tuli sümbolid. Akende kohal on romantilised pastoraalseid stseene kujutavad seinamaalingud. Originaalparkett pärineb aastast 1892.

HERTSOGI LOOŽ Valge saali vahetus läheduses asuv hertsogi loož on täitnud algusest saadik oma algset funktsiooni ning pidustuste ajal oli siin härrasmeeste puhkeruum.

Ruumis on säilinud 1760. aastast pärit originaalparkett. Ahi, rohelise siiddamastiga kaetud seinad ja kardinad on tehtud originaalide alusel.

SUUR GALERII Suur galerii ehitati ümberehituste käigus, mil ühendati viis väiksemat ruumi valgusküllaseks galeriiks, millest sai pidustuste ajal lossi suur söögisaal. Ligi 150 m2 lagi on rikkalikult kaunistatud ning restaureerimise käigus tulid kolmekordse värvikihi alt välja originaalsed seinamaalingud, mis nüüd on kenasti eksponeeritud ning lisavad ruumile 3D-stiilis maalitud kujutistega visuaalset sügavust. Siin on säilinud 1760. aastal maha pandud parkett, nn Kuramaa klaasist lühtrid pärinevad 18. sajandist.

OVAALNE PORTSELANITUBA

Kuldne ehk troonisaal.

Lossi oli esialgsete kavade kohaselt plaanis ehitada kirik (mis oli tollele ajastule väga iseloomulik), kuid hiljem sellest loobuti. Valmis trepikäik, mis pidi viima koorirõdule, ehitati ümber Hiina ja Jaapani kallihinnalise portselani eksponeerimise toaks.

VÄIKE PORTSELANITUBA Peeglitega ja 34 konsooliga väike portselanituba oli juba algselt mõeldud idamaise portselani eksponeerimise ruumina. Siinsed Hiina vaasid on enamikus 18. sajandi teisele poolele iseloomulikus maheroosas värvigammas.

SININE SALONG

Pidulik trepihall.

Hertsogi kabinet.

Kasutati puhkamise ning enese korrastamise ja värskendamise ruumina, kui pidulike vastuvõttude ajal olid lauad kaetud lossi suurde galeriisse. Ruumi esialgne, 1760. aastal kunstnik Johann M. Graffi ja tema meistrite loodud sisekujundus taastati 1984. aastal.

PUHKUS LÄTIS

18

4. MAI 2011

Romantika ja puhkus lossides ja mõisates Sel suvel pakuvad Läti lossid ja mõisad puhkust romantilises õhkkonnas, peent kööki, ekskursioone ning aktiivse puhkamise võimalusi, näiteks paadisõidud ja hobusematkad. Lisaks saab kõikjal nautida suurepärast valikut spaahoolitsusi ja kaunist loodust, sest lossid ja mõisad on tavaliselt ümbritsetud kaunite parkide ja hoolitsetud aedadega. Läti maamõisate ja losside peamiseks eeliseks on see, et enamikus neist pakutakse ööbimisvõimalust. Läti Losside ja Mõisate Liit on just selleks otstarbeks loonud koostöös reisibürooga VIA Baltic veebilehe www.gopalace.lv, millel antakse üksikasjalikku teavet Balti riikides asuvate losside ja mõisate ning neis toimuvate ürituste kohta, samuti pakutakse interneti teel öömaja broneerimise võimalust. Lähema teabe saamiseks vaadake ka veebilehte www.pilis.lv

Anna hotell Üks uuematest ja kaunimatest on kindlasti Anna hotell, mis asub Vidzemes Zaube lähedal.

See on renoveeritud disainerhotell, mille stiilsetest tubadest avaneb vaade tiigile. Sellel mõisal on uhke ajalooline park 100 aasta vanuse pärnaalleega ja restoran, kus pakutakse kohapeal valmistatud «aeglast toitu» (Slow Food). Unikaalsesse spaahoolitsuste valikusse kuuluvad lillemassaaž värskes õhus, piimavann värske talupiimaga, meemassaaž, kogu keha puhastushoolitsus jõhvikakäsnaga, ingverikoorimine ja -massaaž ning veel palju muud.

Malpils Hiljuti renoveeritud Malpilsi mõisa uhkuseks on romantiline barokkstiilis park, kus on vesiroosidega tiik, purskkaevud ning lillede ja maitsetaimede aed. Tiigil saab puust paadiga romantilisi sõite teha, puulõikest pitsilises aiamajas aga teed juua. Samuti saate Malpilsi ja Sigulda kaunist maastikku ülalt kuumaõhuballooni korvist vaadata. Täpsem info: www.malpilsmuiza.lv

Diklu Rumene Uusgooti stiilis Rumene mõis Kandava lähedal sai Läti Arhitektide Liidu auhinna 2008. aasta parima renoveerimise eest.

Rumene pakub kõrgeima kvaliteediga puhkust ja kõrgtasemel konverentsiteenust. Mõis asub idüllilisel maastikul Abava jõeoru lähedal, kõrgeima teadaoleva viinamarjaistanduse läheduses Sabile linnas. Täpsem info: www.rumene.lv

Üks populaarsemaid mõisaid on Diklu Pils, mis on registreeritud riiklik arhitektuurimälestis. Selles asub neljatärniline ajaloolise hõnguga majutusasutus.

Sealne ökospaa keskus pakub palju mitmesuguseid spaahoolitsusi, korrastatud maastikuga pargis aga saab jalutada ja näha erinevaid eksootilisi puid. Erilist äramärkimist väärivad originaalsed keraamikaahjud ja ajalooline sisekujundus. Täpsem info: www.diklupils.lv

Kārlamuiža Country Hotel Kuksu Kuksu Muiža meelitab nii erakordse köögiga, kus valmistatakse toitu tellimuse järgi, kui ka individuaalselt ja luksuslikult kujundatud tubadega. Mõisal on aiamaja, park ja luigejärv ning seal saab ujuda, jalutada, ratsutada, paadisõitu teha ja tennist mängida. Täpsem info: www.kuksumuiza.lv

Kārlamuiža eriliseks väärtuseks on asukoht Amata orus Gauja rahvuspargi territooriumil. Selle ümbruse looduses on palju jalutusradasid, jalgrattateid ja liivakivist järsakuid. Kuigi esialgne mõisahoone hävis 1905 ja uuesti II maailmasõjas, on paljud mõisa originaalhoonetest tänaseni säilinud. Hotell asub vanas Karla mõisa tallis, mis ehitati juba 1840. aastatel. Täpsem info www.karlamuiza.lv

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011

19

VALIK RIIA PARIMATEST TOIDUKOHTADEST: • kalarestoran Le Dome (www.zivju-restorans.lv) • restoran La Boheme (www.laboheme.lv) • õllerestoran Merilin (www.merlin.lv) • restoran Ostas Skati (www.restoransostasskati.lv) • restoran 4 Rooms (www.4rooms.lv) • Riia palsami baar Black Magic (www.since1752.lv) • veinibaar Garage (http://vinabars.lv) • baar Sky Line Bar (www.skylinebar.lv) • baar B-bar (http://bbars.lv) LÄTI RAHVUSTOITU PAKKUVAD RESTORANID RIIAS: • uus Läti köök Kaļķu vārti (www.kalkuvarti.lv) foto OK • traditsiooniline Läti köök Zilā Govs Steak & Fish (www.

Zila-govs.lv) Täpne info kõikide Riia restoranide, baaride ja kohvikute kohta: www.liveriga.com/en/food-drink/feel Infopunktides saadaval ka DINE RIGA MAP

Restoran Kaļķu vārti.

Black Magic Bar.

Restoran 4 Rooms.

Restoran Zilā Govs Steak & Fish.

Baar SkyLine.

Hea Läti toit – proovi ka ise valmistada!

L

ätlaste toidulauda on samamoodi nagu meilgi pikkade sajandite jooksul kõige tugevamalt mõjutanud kliima. Külmad ja pikad talved, mis vahelduvad lühikeste kuumade suvedega ning mitte eriti viljakas maa on jätnud traditsioonilisele Läti köögile äratuntava pitseri. Toidulaua katmise ja mitmekesisuse nimel on põllumehed põlvkondade kaupa kogu perega kõvasti põllul rassinud ning seepärast on toit au sees – erilisel aukohal püsib must leib. Koduse leiva küpsetamine pole Lätis kunagi lakanud. Viimasel paaril aastal on see noorte seas eriti populaar-

seks muutunud ja vanavanaemade leivaretseptidel on hea minek. Läti kööki iseloomustavad peamiselt köögilja-, teravilja-, liha- ja piimatoidud. Kuna rannikuala on Lätis pikk (500 km) ja järvigi palju, on tugevalt esindatud ka kalatoidud. Traditsioonilised Läti toidud on üsna lahjad ja mahedamaitselised, neis ei kasutata enamjaolt vürtse. Kuid ligi seitsesada aastat Saksa aadli võimu all on hapukapsaste (sauerkraut) kujul jätnud siinsesse kööki oma maitseküllase jälje. Ideid on naabrid omavahel teisigi jaganud, sest lätlased peavad igati omaks mannavahtu (debessmanna) ja

Eestistki hästi tuntud leivahõrgutist nimega «Taani taluneiu».

Samuti on armastatud marjakissellid, metsaannid ning suitsutatud liha- ja kalatooted.

Moodsatele aegadele ninanipsu andes kantakse suuremate pühade ajal igas peres lauale ikka ehtsaid Läti rahvusroogi, sest muidu ei tule õiget tunnet peale ning nii ei möödu lõunanaabrite juures jaanipäev (Jāni) ilma värske köömnejuustuta, jõulud hapukapsaste, verivorstide, peekoniga segatud soolaubade, ahjus küpsetatud seapea ja porgandi-kartuli rukkileivasnäkkideta (sklandu rauši) ning lõikuspüha (mil tihti peeti ka

pulmi) ilma uudseviljast valmistatud suure musta leivata, tanguvorstide, süldi ning rikkaliku pirukalaadungita (pirāgi). Ilma õlleta – kas kodus pruulitu või poest ostetu – ei möödu mõistagi ükski suurem lätlaste pidu.

Lätlased armastavad tihti magustada õlu meega (called medalus) või segada sellesse kadakamarju.

Tänapäeva tuntumad Läti õlled on: Āldaris, Cēsu, Piebalgas, Tērvetes, Užavas, Bauskas ja Lāčplēša. Alkohoolsete jookide seas on vaieldamatult tuntuim 18. sajandil (1752) Riia apteekri Abraham Kunze poolt 24 eri komponendist kokku sega-

tud mustja värvusega 45-kraadise kangusega (ravi)naps, mis on siiani tuntud Riia musta palsami (Rīgas Melnais Balsams) nime all.

On ka mõned toiduga seotud uskumused, mida isegi noorema põlve lätlased tunnevad ja selle üle naljatlevad. Nii näiteks kutsutakse esimest leivakannikat «talumehe pojaks» ning selle pidi endale kahmama meheleminekueas tüdruk, et saada rikkale taluperemehe pojale mehele. Teine leivaga seotud uskumus on, et leiba pidi lõikama ümaramast otsast, et pere vanim (ja ümaram) piiga saaks mehele. Soolaga on seotud us-

kumus, et soolane toit viitab armunud kokale, kelle mõtted on mitte toidutegemise, vaid kallima juures ning soola pudenemine lauale või põrandale toob pahanduse majja.

Tänapäevane uus Läti köök vaatab uudishimulikult maailmas ringi ja otsib parimaid võimalusi, et ühendada kodumaine kuldne klassika ja elavad traditsioonid Euroopa ja maailma köögiga. Astuge julgelt sisse Läti rahvusköögi restoranidesse ning kindlasti leiate sealt eest nii mõndagi kodust ja tuttavlikku, kuid kindlasti ka uusi ja põnevaid maitseid.

Labu apetīti!

KODUNE KÖÖMNEJUUST (JĀNI-JUUST)

ÕUNAKOOK

LAHTISED RUKKILEIVAPIRUKAD AEDVILJASEGUGA (SKLANDU RAUŠI)

Võta: 1 kg värsket kodujuustu, 5 liitrit maapiima, 100 g hapukoort, 2 muna, 100 g võid, soola ja köömneid (kõiki koguseid võid proportsionaalselt vähendada).

Tainas: 450–500 g jahu, 250 g piima, 25 g pärmi, 100 g võid, 100 g suhkrut, 2 muna, 0,5 tl soola ja kardemoni. Õunakate: 800 g õunu, 50 g suhkrut, 0,5 tl purustatud kardemoni, 50 g võid, kaunistuseks veidi tuhksuhkrut.

Tainas: 400–500 g rukkijahu; 200 g vett, 50 g rasva või margariini, 10 g suhkrut ja soola, 1 muna. Kartulitäidis: 250 g keedetud kartuleid, 25 g piima, 15 g võid, veidi soola. Porganditäidis: 350–400 g keedetud porgandeid, 50 g suhkrut ja soola, 15 g pärmi, 2 muna, 15 g jahu, 25 g hapukoort.

Valmistamine: pane piim potti ja sega seda pidevalt liigutades, kuni temperatuur tõuseb 90–95 kraadini ning sega sellesse kodujuust. Kui kodujuust on liiga magus, lisa segule veidi (100 g) hapupiima ning jätka samal temperatuuril kuumutamist 10–15 minutit, kuni eraldub vadak. Tõsta pott tulelt ja lase natuke nõrguda. Kalla juustumass puhtale linasest rätile, tõsta nurgad üles ja eralda juustukera kergelt rullides sellest viimane vedelik. Pane mass kaussi, sega lahtiklopitud munad, hapukoor, sool ja köömned (maitse järgi) ning sega juustumassi kiirelt puulusikaga. Sulata suurel pannil või ning kalla juustumass juurde, kuumuta madalal kuumusel 10–15 minutit, kuni juustumass muutub pehmeks ja läikivaks ning massi temperatuur on 75–80 kraadi. Mida madalam on temperatuur ja lühem kuumutusaeg, seda pehmem juust jääb. Kalla mass uuesti linasele riidele ja sõlmi selle nurgad kokku ning pane taldrikuga koos tugeva vajutise alla külmkappi. Kui juust on jahtunud, eemalda riie ja naudi värskelt valmistatud Jaanijuustu! Kui soovid juustu säilitada veidi kauem, määri soolaga sisse ja pane võipaberisse mähituna ahju.

Seda juustu saab edukalt ka ahjus küpsetada ja moosiga süüa.

Valmistamine: sega tainas klassikalisel valmistusviisil ja pane sooja kohta kerkima. Rulli tainas jahuga ülepuistatud laual 1–1,5 cm paksuseks ja aseta võiga ülemääritud küpsetusplaadile, silu ühtlaseks ning lase rätiku all veel veidi kerkida. Samal ajal puhasta ja viiluta õunad ning aseta need sümmeetriliselt kerkinud tainale, kalla peale sulatatud võid ning kaneeli- ja suhkrusegu. Küpseta keskmise kuumusega ahjus, kuni õunad on muutunud pehmeks. Jahtunult puista üle tuhksuhkruga.

Valmistamine: kalla jahu lauale ja pane selle lohku tükkideks lõigatud rasvaine. Võta käesooja vett, lisa sellesse sool ja suhkruga vedelaks hõõrutud pärm ning sega tainas ühtlaseks, hästi töödeldavaks massiks.

Rulli 2–3 mm õhuseks tainaplaadiks ning lõika sellest välja 10–15 cm ümarad kettad. Näpi ketta servad u 1–1,5 cm kõrguselt üles ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Sega kokku kartuli- ja porgandimass.

Kartulimass: suru kartulid läbi sõela ja sega hästi läbi kuumutatud piima ja või seguga, lisa sool. Porgandimass: riivi porgandid, sega ülejäänud ainetega.

Täida kettad algul kartuli, seejärel porgandimassiga ja pane keskmise kuumusega ahju. Küpseta 10–15 minutit.

Suurendades täitemassi kogust võid teha ka ainult porgandi- või kartulipirukaid.

FOTOD: ANDRIS TONE/LÄTI INSTITUUT

RETSEPTID

PUHKUS LÄTIS

20

4. MAI 2011

Lätis toimub alati midagi!

Kuna suvi on Lätis lühike, siis on see täis mitmesuguseid kultuuri-, muusika-, spordi- ja meelelahutusüritusi. Nii on suvi huvitavam ja meeldivam!

MUUSIKAFESTIVALID • Rigas Ritmi on iga-aastane rahvusvaheline džässifestival, kus esinevad maailmakuulsad artistid.

Rahvusvahelise Rigas Ritmi džässifestivali (29.06–1.07) raames toimub üle 20 kontserdi nii linnas, Riia kontserdisaalides kui ka muusikaklubides. www.rigasritmi.lv • Varase muusika festivalil (1.-31.07) saab muusika kaudu tunnetada keskaegset, barokk- ja renessansiajastut. http://www.smf.lv • Bauska kantrimuusika festivali (8.-9.07) juured ulatuvad aastasse 1999 ja Bauska festival on üks neljast regulaarsest seda tüüpi rahvusvahelisest festivalist Euroopas. Teised on Silkeborg (Taanis), Gestade (Šveitsis) ja Visagino (Leedus). Festival toimub juuli teisel nädalavahetusel ning on perede hulgas populaarne ajaveetmise üritus. Külastajad saavad festivali raames elada telklinnakus, nautida Bauska maalilist ümbrust ning veeta aega Mūsa ja Mēmele jõgedel. Samuti saab külastada Bauska lossivaremeid ja mitmesuguseid atraktsioone.

• Positivus festival (15.–16.07) on Baltimaade suurim muusika ja kunstide festival, mis toimub sel aastal juba viiendat korda järjest. www.positivusfestival.lv • Festivalil «Liepaja suvehelid 2011» (22.–23. 07) esinevad paljud Läti ja välismaa muusikud, näiteks Guano Apes, MR. Rally ja ka kolm Eesti muusikut – maagilise häälega Iiris ning grupp Ewert and The Two Dragons.

• Klassikalise muusika armastajad ei pea samuti pettuma – festivali «Kremerata Baltica» (30.06–4.07) raames esinevad maailmakuulus viiuldaja Gidons Krēmers ja tema orkester Kremerata Baltica.

• Rahvusvaheline Sigulda ooperifestival (29.–31.07) on üks Läti suuremaid ooperifestivale, mida peetakse Läti Šveitsis – Sigulda vabaõhulaval. www.sigulda.lv • Dzintari kontserdisaalis (Jūrmalas) toimub nädalapikkune rahvusvaheline suvemuusika festival (19.–21. 08), kus kuulajad saavad nautida kõrgtasemel esitusi ooperi ja džässi meistritelt, rahvamuusika ansamblitelt ja vokaalgruppidelt kogu maailmast.

• Helimets (16.–20.09) toob kuulajateni muusikamaailma absoluutselt uusimad helid ja loob huvitavaid muusikaetendusi.

See on väljund muusikutele, keda on üllatav, šokeeriv või igav kuulata, keda ei mõisteta kohe. See pole mingi mesimagus hitifestival... www.skanumezs.lv

28. mail toimub Riias juba kolmas Go Blonde festival, mis toob kokku tuhandeid blonde neidiseid ja nende fänne nii Lätist kui mujalt Euroopast. Lisaks paraadile ja lõbusale meelelahutusele kogutakse igal aastal raha laste mänguväljakute ehitamiseks. Festivali motoks on: Heategevus läbi huumori!

RAHVAKULTUURIÜRITUSED

AKTIIVNE PUHKUS, MEELELAHUTUS

• Jaanipäeva festival (Jāņi) (23.–24.06) Jaanipäev on mõnevõrra müstiline sündmus, sest iidsete traditsioonide kohaselt otsitakse siis legendaarset sõnajalaõit, pestakse nägu hommikuse kastega ning korjatakse taimi, millel olevat jaanipäeva paiku erilised omadused. Lisaks on jaanipäev tihedalt seotud maakohtadega – igaüks püüab vähemalt selle ühe päeva / öö väljaspool elurajoone veeta, juues õlut ja otsides sõnajalaõit. Linnad ja linnaelu on jaanipäeva pidustustesse oma võimalused toonud ja mõned uued traditsioonid loonud, näiteks spetsiaalsed üritused kesklinnas. Kõigis Läti regioonides ja linnades kutsutakse inimesi lõbusalt jaanipäeva pidama, end jaanitule ümber soojendama, seltskonnamänge mängima ning traditsioonilisi rituaale ja muid tegevusi korraldama, kuni järgmisel hommikul taas päike tõuseb. Sellest tuleb meeldejääv öö, kui veeta see koos Läti parimate rahvamuusikute ja ansamblitega, kus iganes te Lätis olete.

• 31. detsembril saavad inimesed osa võtta paljudest üritustest linnakohvikutes, hotellides, väljakutel ja parkides, nende hulgas keskööl toimuvast uusaasta tulevärgist.

• Cēsīses (21.05) ja Āraiši linnuses (22.05) peetakse Liivi pidustusi, kus saab kuulata keskaegset muusikat, näha kultuuri ja kunsti ning elada kaasa ristirüütlite võitlustele.

• 22. mail toimub 21. Nordea Riia maraton Maraton algab ja lõpeb maalilises kohas 11. novembri pangal ning võistlusmarsruut kulgeb läbi kesklinna. www.nordearigasmaratons.lv • Blondide festival 28.–29.05.

Samm-sammult vallutab ja raputab Blondide Ühendus maailma – nüüd on Lätis nende esimene rahvusvaheline esindus! www.goblonde.lv • Sel aastal pühitseb Riia oma 810. aastapäeva ja selleks korraldatakse Riia festival (19.–21. 08), mille raames toimuvad linna eri osades kontserdid ja meelelahutusüritused. www.rigassvetki.lv • Valgusfestival «Staro Rīga» (17.–20.11) toimub 18.–21. novembril. «Staro Rīga» on seitsmepäevane vabaõhuinstallatsioonide näitus, mille käigus muudetakse Riia linnapilti moodsa valgus- ja videotehnika abil. Näituseks võidakse kasutada mis tahes linnaobjekte – hooneid, väljakuid, sildu, monumente või muud.

Mitmesugused etendused, muusika- ja teatrishow’d ning interaktiivsed installatsioonid teevad linnaobjektid elavaks. 2010. aasta festivali teemaks oli «Optilised illusioonid». www.staro.lv

NENDE JA PALJUDE TEISTE ÜRITUSTE KOHTA SAATA ROHKEM JA DETAILSEMAT TEAVET VEEBILEHELT WWW.LATVIA.TRAVEL

Läti eriväljande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid:

Kesklinna Tõlkekeskus

SUULINE KIRJALIK TÕLGE LÄTI SUURSAATKOND TALLINNAS Tõnismägi 10, 10119 Tallinn Tel.: (372) 627 7850, 627 7860 Faks: (372) 627 7855 E-mail: embassy.estonia@mfa.gov.lv

LÄTI TURISMIAMET Brīvības 55, Rīga, LV-1519, Latvija Tel: +371 6 735 81 39 Fax: +371 6 735 81 28 Mob: +371 28 66 55 71 E-mail: info@latvia.travel www.tava.gov.lv www.latvia.travel

RIIA TURISMIARENDUSKESKUS Terbatas 14, Riga, LV-1011, Latvia Tel: +371 6711 45 82 Fax: +371 6711 45 77 Mob: +371 29159322 E-mail: info@ www.liveriga.com

LÄTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT A.Čaka iela 55-223, Riga, LV1011, Latvia Phone/fax: +371-7014131 Mob: +371-29484738 E-mail: info@hotel.lv www.hotel.lv

LÄTI INSTITUUT Elizabetes iela 57 Riga LV 1050, Latvia Tel. +371 67503663 Fax: +371 67503669 E-mail: info@li.lv www.latvia.lv

www.keeled.ee keeled@keeled.ee tel: 6 463 205 Rävala pst 8, Tallinn 10143