Puhkus Lätis

PUHKUS LÄTIS WWW.LIVERIGA.COM | WWW.LATVIA.TRAVEL

3. MAI 2012

PUHKUS LÄTIS

3. MAI 2012 FOTO: LIVE RIGA

FOTO: LIIS TREIMANN

2

Head sõbrad!

KARLIS EIHENBAUMS Läti Vabariigi suursaadik Eestis

M

a olen uhke, et saan Läti taasiseseisvumise 22. aastapäeva eelõhtul teile taas öelda: «Avastage Lätit!» Juba teist aastat järjest kutsume teid veetma oma puhkust Lätis ja (taas)avastama, mida uut ja põnevat on teie parimatel naabritel teile pakkuda. Tänu Postimehele saate selle avastusretkega alustada otsekohe!

Möödunud aastal sai Läti raskete aegade kiuste hakkama silmatorkavalt suurte edusammudega. Tulge ja veenduge selles ise! Tahaksin teile siinkohal soojalt soovitada muu hulgas oma silmaga üle vaadata Riias Daugava kaldale kerkiv Gaismas pils ehk Valguse loss – see on maja, kus valgus on teadmised ja teadmised on vägi – Läti Rahvusraamatukogu uus hoone, mis kohe-kohe valmis saab. Riia ehitab nagu alati! Vaid aastapäevad tagasi avas uksed täielikult renoveeritud Riia börsihoone, kus nüüd asub kunstimuuseum ning kus muu hulgas on oma koha leidnud ehtne Egiptuse muumia. Selles esinduslikus hoones töötas kunagi kogu piirkonna esimene telegraaf ning rahvusvahelise mainega Riia Börs.

Vaatamata tormilistele aegadele läheb meil Lätis üsna hästi. Lätit ning ka meie peaministrit Valdis Dombrovskist on oma populaarse raamatuga «Kuidas Läti finantskriisist välja tuli» toodud eeskujuks kui näidet, mida tasuks teistelgi järgida. Varsti järgime aga meie Eestit, kes on meist sammukese võrra ees, ja võtame samuti euro kasutusele! Seni aga rutakem meie rahvusvaluutat latti kasutama. Sest ärge unustage, et Riia – Balti riikide metropol, on ka suurepärane ostuparadiis.

Olen isiklikult väga rahul ja uhke selle üle, et oleme teinud nii suuri edusamme Eesti ja Läti kahepoolsete suhete edasiarendamisel. Juba kolmandat aastat järjest anname koos välja Läti ja Eesti tõlkeauhinda, mida antakse mõlemast keelest tõlkijale. Seekord pärjati auhinnaga hr Kalev Kalkun. On endiselt oluline, et tunneme üksteise keelt ja avardame seeläbi oma teadmisi teineteise kohta. Selge on see, et vajame uut, täiendatud läti–eesti sõnaraamatut, ning ma olen üsna kindel, et vähemalt ühe me lähiajal ka saame. Ma usun, et on aeg mõelda vastastikku telekanalite ja teleprogrammide vahetamisele, et ergutada selle abil keeleõpet ning kaotada viimanegi võõristus.

Meil on Läti–Eesti tulevikukoostöö kava, mis on mõeldud meile kõigile järgimiseks. On rõõmustav tõdeda, et oleme saavutanud edusamme Rail Baltica osas ning loodetavasti jõuame teineteisele peagi sõna otseses mõttes füüsiliselt lähemale ja oleme peagi paremini ühendatud ka oma Euroopa sõpradega.

Samas on kahju, et kui planeerisime Via Balticat, võtsime sihikule minimaalseima variandi. Maantee on juba praegu liiga kitsas! Me peame nägema ja mõtlema suurema perspektiivitundega.

Imeline Balti kevad on käes ning sellele järgneb suvi – loodetavasti teile täis avastusi ja taasavastusi oma lõunanaabrite juures!

Esikülje fotod: Lohesurfing Ventspilsis © Läti Turismiarengu Agentuur. Rattamatkajad Kuldigas © Läti Turismiarengu Agentuur. Mustpeade Maja Riias © Ikars Kublins / LiveRiga Teemalehe toimetaja: Riina Luik Tekstid: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee Reklaami projektijuht: Eve Kruuse eve.kruuse@postimees.ee, tel 666 2383 Küljendus: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202, faks 666 2301

Traditsiooniline jaanieelne maarohtude- ja lilleturg Toomplatsil toimub tänavu 22. juunil.

Läti, parim aeglaselt nautides RIINA LUIK teemalehe toimetaja

A

asta tagasi võttis Läti Turismiarengu Agentuur (LTDA) turistide ligimeelitamiseks kasutusele reklaamlause: «Latvia, Best Enjoyed Slowly» ehk «Läti, parim aeglaselt nautides» ning nelja aastaaja värvidega kujundatud logod – märgiks, et Lätis on kogu aeg midagi huvitavat teoksil, mida vaadata, kogeda ja millest osa saada.

Lühikese ajaga on selle esmapilgul justkui vähesärtsaka ja -sütitava kutsega õnnestunud lõunanaabritel meelitada Lätti aga rohkem külastajaid kui kunagi varem.

Eelmine aasta oli Läti turismile üliedukas, sest numbrid näitavad, et Lätit külastavate välisturistide arv kasvas eelmisel aastal märkimisväärselt, tõustes masueelsele 2008. aasta tasemele, mis oli Läti turismis kõigi aegade parim (külastajate koguarv 1 063 294, ööbimisi 2 257 021). Suurimat turistide voolu täheldati lähiriikidest, sealhulgas oli märkimisväärne eestlaste arv – 2011. aasta nelja kvartali jooksul külastas Lätit 81 979 eestlast (ööbimisi 127 749), mis on kolmkümmend protsenti rohkem kui aasta varem. See tähendab, et oleme taas üles leidnud tee ning piisavalt põhjusi, et oma lõunanaabrite juurde minna. Küllap on aidanud palju kaasa ka see, et Läti riiklikule turismiveebile www.latvia.travel on muude keelte sekka lisandunud ka eesti keel ning paljud kohalikud turismiametid annavad välja eestikeelseid infovoldikuid ja kaarte. Labi pastrādāts, kaimiņ!

Turismieriala inimestele on aga ilmselt juba ammu asendamatu vaadata viimaseid turismiuudiseid ja sündmusi kodulehelt www.greetingsfromlatvia.lv. Nagu märgivad isegi Lonely Planeti reisijuhid, on Lätit aeglaselt avastama kutsuv kampaania üks viimaste aastate

edukamaid kogu maailmas. Lätlased on tõesti oma sõnumiga lennanud laia maailma, ja selle sümboolseks märgiks oli ka Torino olümpiamängude lõputseremoonia, kui pealtvaatajad hinge kinni hoides inimlindude lendamist ehk Siguldas asuva Aerodiumi sportlaste õhulendu jälgisid. Ning mis veelgi toredam – lendamine taeva all pole mõeldud vaid sporditippudele, vaid Aerodium on avatud ka turistidele. Tehke oma unistus – linnuna lennata – Lätis teoks!

Läti on täis üllatusi, kuid tõsi on ka see, et paljud neist kultuuri-, loodus- ja elamusturismi aaretest on veidi «peidetud». Nende juurde tuleb teed teada, neid tuleb otsida ja olla väga kannatlik ning muidugi peab avastusretkele asujal olema piisavalt huvi ja uudishimu Läti vastu. LTDA on teinud terve seeria temaatilisi, emotsionaalseid ja kauneid minifilme ning videoid, mis neid peidetud pärleid üles leida aitavad. Võtke aega ja vaadake neid http://www.tava.gov.lv/en/videos ning ärge öelge, et teil ei tulnud Lätti-mineku isu peale! Kuid mida siiski Lätis teha? Lätlastel on vastus vanasõna näol varnast võtta: «Ühe mehe toit võib olla teisele mürk» ehk pisut leebemalt: pole olemas kaht täiesti sarnast ja ühesuguste huvidega inimest ning just seda – äärmist mitmekesisust, Lätil pakkuda ongi.

Seekordses Läti suvepuhkuse erinumbris pakume neist huvitavatest paikadest välja mõned: tutvustame ajalooliselt põnevat ja looduslikult kaunist Kuramaad, viime Jūrmala valgetele liivarandadele ning tutvustame Läti loodusturismi võimalusi, juhatame avastama ilu ja ajalugu viies erinevas muuseumis, mis peaksid arvestama kõige erinevamate huvidega suurte ja väikeste külastajatega. Juba eelmisel aastal võtsime põhjalikult ette Rundāle barokse lossikompleksi ja Riia Motomuuseumi, seekord tutvustame Riiat

uue nurga alt ning teeme tiiru perepuhkuseks ideaalselt sobivas Ventspilsis. Ega unusta äärmiselt põneva ajalooga Liepājat ja romantilist Kuldīgat. Ärgitame pidama elu esimest jaanipidu Lätis, miks mitte Läti Etnograafilise Vabaõhumuuseumi jaanisimmanil või otse pealinna tänavatel lauldes ja tantsides. Kutsume keskaja festivalile Cēsises ja rajule rokifestivalile Positivus Salacgrīva mändide all, kuhu Eestist sõidavad bussid festivali ajal tihedalt nagu trammid südalinnast Kadriorgu! Tutvustame «häid Läti asju» käsitööst disaini ja mahetoiduni välja.

Muusika, muusikud ja muusikaüritused on alati olnud üheks lätlaste trumbiks ning neid eestlasi, kes regulaarselt Riia ooperis käivad on juba üsna palju. Suve saabudes heitke aga pilk www.latvia.travel//en/latvian-nationalopera lehele, et jõuda koos suurepäraste etenduste ja solistidega kaunitele vabaõhulavadele nagu näiteks Cēsise ordulossi hoovis toimuvale muusikafestivalile. Seda, et oma muusikafestival on olemas igal Läti linnal, pole vist vaja öeldagi.

Kuid üha rohkem ja rohkem puhkajaid valib Läti reisisihiks tervisepuhkust silmas pidades, seda nii kodumaiste kui välisturistide seas. Tuntuim kuurort Jūrmala on oma heaolu- ja medispaadega, võluva atmosfääri, kauni puitarhitektuuri ja tiheda üritustekalendriga muidugi ületamatu, kuid kohti, kus tervist turgutada, on Lätis teisigi. Ning tore on, et spaapuhkus tähendab tänapäeval lusti ja mõnulemist kogu perele. Jūrmalas asuv Līvu Aquapark on muidugi klass omaette!

Kuigi öeldakse, et kõik teed viivad Rooma, viivad Lätis kõik teed lõpuks Riiga. Riia lennujaamast on paari viimase aastaga saanud üks eestlaste eelistatum transiitjaam ning pole ka ime, sest otselennud viivad 88 sihtkohta üle terve maa-

ilma. Samuti on üliheaks ja mugavaks muutunud bussiliiklus Tallinna ja Riia vahel. Perepuhkus Riias pakub suurlinnale omaselt palju võimalusi: sõitu retrotrammiga vahvas Mežapargis, laevareisi Riia kanalitel või hobukaarikuga vanalinna avastades. Rääkimata kuulsa Riia loomaaia, vabaõhumuuseumi ja Līdo lõbustuspargi külastamisest.

Eelmisel aastal, täpselt Läti rahvuspühal (18. novembril) avas uksed üks Riia legendaarsemaid maju – Riia Börs. Nüüdseks keldrist katuseni renoveeritud Veneetsia palazzo-stiilis hoones, Läti Riikliku Kunstimuuseumi filiaalis, on endale lõpuks väärika ekspositsiooni saanud Läti hinnalised väliskunsti kogud.

Kuid miski pole reisisellile hinnalisem kui hea tuju ja täis kõht – sellest kõik algab.

Riia on tõsiselt panustamas gastronoomiaturismi ning tänavu aprillis panid parimad restoranid ja kohvikud esimest korda õlad kokku, käivitades koos Riia Turismiarengu bürooga uue ja väga «maitsva» projekti «Delightfully Delicious Destination» (eesti k naudivalt isuäratav sihtkoht). Projekti raames tutvustatakse terve aasta jooksul nii kohalikele kui ka linna külalistele kõikvõimalikul moel ja vormis head Läti toitu, tooraineid ja nende kasutusvõimalusi tänapäevastes retseptides.

Riia peab end uhkusega Läänemere gastronoomiapealinnaks ning iga kuu pakuvad 32 Riia parimat kokka oma restoranides ja kohvikutes (seda tähistab vastav silt uksel) roogasid, mis keskenduvad vastavalt hooajale ühele kohalikule toorainele. Maikuu toob lauale värsked kevadised salatid, juuni maasikad, juuli kartulid, august marjad ja seened, september sügisesed aedviljad, oktoober kala ja november kõrvitsad…

Nautige Lätit nii, kuidas jaksate!

3. MAI 2012

PUHKUS LÄTIS

3

PUHKUS LÄTIS

4

3. MAI 2012

33-kilomeetrise lumivalge kvartsliivaga Jūrmala rand ja kuurort on imelisemaid kogu Euroopas ning see on peamine põhjus, miks Jūrmala suvel puhkajaid ligi meelitab nagu mesitaru. Kuid mitte ainult meri ja sinilipurannad, vaid ka kaunid pargid, moodsad wellness- ja medispaad ning taastusravikeskused, mugavad hotellid, maitseelamusi pakkuvad restoranid ja õdusad kohvikud, ülirikkalik suvine kultuuriprogramm – kõik need on põhjused, miks külastajad siia ikka ja jälle tagasi tulevad. Jūrmalas on olemas see miski, mis ühes heas kuurordis olema peab – kuurordiatmosfäär, mida pole võimalik sõnades kirjeldada, vaid mida tuleb ise tunda ja kogeda. Võrreldes paljude teiste Jūrmala külalistega on meile, lätlaste põhjanaabritele, Jūrmala ahvatlevalt lähedal ning sinna minek on vaid kättevõtmise küsimus. Ärge minge üksi, minge koos perega, ja teil on veel kaua, mida mäletada ning millest rääkida.

KIREV AJALUGU Populaarse suvekuurordina ja riialaste nädalalõpu väljasõidukohana sai Jūrmala laiemalt tuntuks 18. sajandi lõpul, kuigi esimesed supelsaksad – Kuramaa parunid – saabusid Plieņciemsi ja Kaugurciemsi rannaküladesse teadaolevalt juba 1738. aastal.

Suureks moeasjaks kujunenud värskeõhuvannide ja meresupluse nautlejad sõitsid pea 19. sajandi keskpaigani Jūrmalasse hobukaariku või postitõllaga, kui aga 1844. aastal avati Riia–Jūrmala (täpsemini Riia ja Dubulti vahel, mis oli tookord Jūrmala administratiivne keskus) aurulaevaliin, puhkes tõeline puhkajate buum. Juba 1830ndatel hakkasid Jūrmalasse kerkima esimesed hotellid ja külalistemajad.

1847. aastal valmis siiani külastajaid oma pitsilise puitarhitektuuriga võluv elegantne Jūrmala sümbol Kurhaus, kus toimusid suviti seltskonnaüritused, kontserdid ning mille pöörlev tantsulava oli tantsuõhtute tõmbenumber hea orkestri kõrval.

Populaarsed olid siinsed kontserdiaiad – nii Horn kui Edinburgh on mänginud märkimisväärselt olulisemat rolli

4X FOTO: JŪRMALA LINNAVALITSUSE TURISMIINFOKESKUS

Jūrmala – väävlivannidest perepuhkuse paradiisiks

1847. aastal valminud Kurhaus ehk rannapaviljon ja kuulus Jūrmala kilpkonn.

Läti muusikaajaloos kui vaid suvine meelelahutus. Hornis toimus näiteks 1905. aastal esimene ainult Läti heliloojate sümfoonilistest teostest koostatud kavaga kontsert, mille kandis ette Berliini Sümfooniaorkester. 1897. aastal avatud Edinburghi vabaõhulava järeltulijaks sai 1936. aastast siiamaani tegutsev Dzintarsi kontserdimaja, mis ehitatigi eelkõige suurte kergemuusikaja sümfooniaorkestrite esinemispaigaks. Siin on andnud kontserte orkestrid Peterburist, Varssavist, Berliinist ja Lätist ning lavale on astunud sellised maailmanimed nagu G. Ginsburg, S. Richter, D. Oistrahh, M. Rostropovitch jpt.

Dzintarsi kuulsus pole ajaga tuhmunud, vaid vastupidi – tõusnud! Suvi läbi toimub siin (tõsi küll, nüüd vabaõhukontserdisaalis, mitte ajaloolises kontserdimajas, mis samuti toimib) arvukalt kontserte ja meelelahutusüritusi ning korraldajad ütlevad, et see on Lätis ainuke lava, kuhu pääsemise nimel on esinejad valmis ise peale maksma või lausa tasuta esinema. On ju Jūrmala vene meelelahutuseliidi suvine kokkusaamiskoht ning tõepõhi on all ütlusel, et kui sind pole Jūrmalas, pole sind olemaski!

Kui 1877. aastal läks käiku Riia ja Jūrmala vaheline kitsarööpmeline raudtee, suurenes puhkajate arv veelgi, ning see pani kuurordi tõeliselt õitsema – massiliselt hakkasid siia kerkima villad ja suvilad, ergastus kultuurielu ja ettevõtlus.

Kuigi Jūrmala võib uhkusega öelda, et on tervenisti kui üks suur puitarhitektuuri pärl, peetakse kõige kaunimateks piirkondadeks vahetult rannajoonel asuvaid Dubultit ja Majorit.

Praeguse Jūrmala moodustavad nüüdseks kokkukasvanud endised kalurikülad: Dubulti, Majori, Lielupe, Bulduri, Priedaine ja Dzintari.

KÕIK ALGAS ALLIKAIST… Kuid Jūrmala pole kuulus vaid kui puhkekeskus, vaid ülimalt hinnatud on ka siinsed looduslikud ja kõrgete raviomadustega ravimuda ja -turvas, mitme erineva koostise (väävelvesinik, broom ja naatriumkloriid) ravitoimega mineraalvete ning ioniseeritud ja fütontsiididerikas õhk. Esimesed väävliallikad avastati Ķemeris ning teada on, et raviotstarbel kasutati allikaid juba 16. sajandil.

Väävliallikate sihipärane ja meditsiiniteaduslikult põhjendatud kasutamine algas alles 18. sajandil, mil esmakordselt määratleti siinse ravivee keemiline koostis. 1838. aastal asutati Ķemeris keiser Nikolai I korraldusel ja 50 000-rublase toetusega esimene siinne tervise kosutamiseks mõeldud raviasutus, mille peamiseks raviprotseduuriks olidki just väävlivannid. 19. sajandil võeti aktiivselt kasutusele ka (soendatud) merevee protseduurid (talassoteraapia), päikeseravi (helioteraapia), liivavannid (psammoteraapia) ning ravimuda ja -turvas.

JŪRMALA MAIKUUS 19. mai, laupäev Muuseumide öö:

Eriõhtuprogrammid kuni kella kaheni hommikul Jalgrattamaraton spordi- ja rahvadistantsil: Registreeruge: www.maratoni.lv

26. mai, laupäev Suvehooaja avamine:

kl 12.00 Pidulik paraad kesktänaval Jomas kl 13.00-21.00 Läti populaarsete bändide kontserdid kl 21.00 Pidulik kontsert kl 22.30 Ilutulestik Dzintari rannas Kontsertidele on tasuta sissepääs

www.tourism.jurmala.lv skype: jurmala_tic

Jomase tänav on puhkajate seas väga armastatud vaba aja veetmise koht.

Esimene sanatoorium ehk tänapäevases mõistes medispaa Marienbad avati Dubultis 1870. aastal ning see andis julgust teistelegi oma raviasutuste, massaažisalongide jmt avamiseks. Lõpuks ühendati jõud Dubulti Suplejate Seltsi egiidi alla ning muu hulgas võideldi 1881. aastal esimesena kogu Tsaari-Venemaal välja õigus, et mehed ja naised tohivad samal ajal meres supelda.

BALTI RIVIERA Populaarsemaid meelelahutusi oli supelsaksade seas lisaks kontserdikülastustele nii meeste kui naiste seas ratsutamine piki mereranda, matkamine, paadisõidud mööda Lielupe jõge ja purjetamine. 1896. aastal avati Majoris esimene kohalik kino, 1911. aastal samas rulluisurada ja 1922. aas-

tal avas hotellis Bulduri uksed esimene kasiino. 1930. aastatel kutsuti Jūrmalat juba igati õigustatult Balti Rivieraks, sest kerkinud oli hulgaliselt nii hotelle kui raviasutusi – seda peeti üheks Euroopa moodsamaks ravikuurordiks.

Eriti tuntuks sai Ķemeri, mida peeti 1930ndatel Euroopa balneoteraapia (raviviis, mis tegeleb mineraalvee-, mereveeja mudaraviga) keskuseks.

1937. aastal võttis Kemeri vastu 8645 ravipuhkajat, kellest ligi tuhat olid välismaalased.

Peale selle levisid Jūrmalas moodsad ja euroopalikud kombed: lubatud oli rannasport, naised kandsid kaheosalisi ujumisriideid ja mehed lühikesi ujumispükse varasema trikoo asemel, ning see lisas kuurordile veelgi populaarsust.

Siin oli moekas käia!

AKTIIVNE PUHKUS VEEL Jūrmala on veespordiharrastajate paradiis ning nii Lielupe jõgi kui ka Riia laht pakuvad selleks ohtralt võimalusi. Majori ja Jaunķemeri rannad kannavad sinilippu ning on turvalised ja garanteeritult puhta mereveega.

• Jūrmala veespordikeskus (Priedaine, Upmalas iela 5) Stūris. Veesuusatamine ja lainelaua sõit (treeningud koos instruktoriga).

• Läti Jahtklubi ja jahisadam (Lielupe, Vikingu iela 6).

Jahiga purjetamine jõel. Info: www.latvijasjachtklubs.lv • Läti mootorlaevade klubi ja sadam (Lielupe, Vikingu iela 10).

• Jahisadam Simeks (Lielupe, Vikingu iela 8).

• Yacht Servis Concept: jahiga purjetamine, veesuusatamine, kaatrid, vesiratta laenutus, veespordivarustus.

Info: www.concept.lv • TOP 2000 (Majori, Pilsanu iela lõpus). Vesijalgrataste, jetide ja vee-atribuutika, katamaraanide ja rannatoolide laenutus. Info: www.udensmoto.lv • DeLaWake (Lielupe). Lainelauasõitjate meka, kus saab nii instruktoriga koos õppida kui ka vahendeid laenutada. Info: www.delawake.lv

GOLF • Saliena Golf. See täismõõtmetega golfirada on pindalalt üks suuremaid Balti riikides. Asub 5 min autosõidu kaugusel Jūrmalast. Oskajad saavad mõnusalt mängida, algajad – nii lapsed kui täiskasvanud golf master’i õpetusel mängu õppida.

Koostöös Jūrmala hotellidega pakutakse soodsaid golfi nädalalõpupakette.

Info: www.salienagolf.lv • Viesturi Golfiklubi. 9-auguline golfirada asub 20 min autosõidu kaugusel Jūrmalast. Info: www.golfsviesturi.lv * Rohkem ja täpsemat infot kõigi aktiivse puhkuse veetmise võimaluste kohta saate küsida Jūrmala Turismiinfokeskusest.

Ka pärast II maailmasõda taastus nii Jūrmala kui Ķemeri tuntus ja ravikvaliteedi tase ruttu ning siia ihaldati tulla puhkama üle toonase Nõukogude Liidu. Jūrmalasse rajasid puhkeasutusi ja kinniseid sanatooriume kõikvõimalikud üleliidulised ministeeriumid ja asutused ning kohalikud puhkajad neisse muidugi löögile ei pääsenud. Õnneks oli rannariba piisavalt pikk ning rekordpäevadel olevat päikesekummardajaid rannas olnud poole miljoni ringis. 70ndate lõpuks oli Jūrmalas kokku 105 erineva taseme ja suurusega sanatooriumi, pansionaati ja külalistemaja.

Ainsana on toonastest hiidudest suutnud ellu jääda 1967. aastal ehitatud sanatoorium Jaunķemeri, mis on endiselt hinnatud raviasutus.

PRAKTILINE INFO Jūrmala Turismiinfokeskus Lienes iela 5, Majori linnaosa (rongipeatus Majori) Avatud: E–R kl 9–19; L kl 10–17; P kl 10–15 Tel +371 6714 7900 Skype: jurmala_tic E-post: info@jurmala.lv www.tourism.jurmala.lv • tasuta turismiinfo • tasuta turismivoldikud • majutuse reserveerimine

AUTOGA JŪRMALAS • Erasõidukitega reisijatele kehtib Jūrmalas sissesõidumaks 1 latt/ööpäev. Vastavaid piletiautomaate näete kõikjal Jūrmala sissepääsuteede juures. Pilet tuleb asetada nähtavale kohale autos, või hoida alles Jūrmalas viibimise lõpuni (elektronsüsteem lubab tuvastada, kas antud auto on lunastanud sissesõidupileti või mitte).

ÜHISTRANSPORT • Keskvaksalist väljuvad elektrirongid: Riia – Dubulti, Riia – Sloka, Riia – Tukums. Peatus: Major. Sõiduplaanid: www.ldz.lv • Marsruuttaksod: Riia – Dubulti, Riia – Sloka, Riia – Jaunķemeri. Marsruuttaksod väljuvad Riia keskvaksali vastas asuvast peatusest, pileti saab osta otse juhilt. Nõudepeatus.

• Linnadevahelised bussid, mis väljuvad Riia bussijaamast. Peatused: Jūrmala Turismiinfokeskuse juures; Edinburgase prospekti alguses (Dzintari kontserdimaja juures) ja prospekti lõpus, teisel pool raudteed.

Busside sõiduplaanid: www.autosta.lv

HÄDAABITEENUSED • Jūrmala haigla. Venības prospekt 19/21, Bulduri Tel +371 6775 4076 • Hädaabinumber: 112

PUHKUS LÄTIS

3. MAI 2012

Kuhu Jūrmalas minna ja mida vaadata

5 Suvised suurüritused ja sündmused Jūrmalas

MAI 19. mai Rahvusvaheline muuseumiöö www.jurmalasmuzejs.lv www.jermolajev.lv 19. mai Jalgrattamaraton spordi- ja rahvaklassis www.maratoni.lv 26. mai Jūrmala kuurordi suvehooaja avamine

JUUNI 1. juuni Dzintari kontserdimaja hooaja avamine www.dzk.lv 1. juuni Līvu Veepargi suvehooaja avamine www.akvaparks.lv

Vaade Majori rannale.

Suvine kultuurielu Jūrmalas on mitmekesine ja paeluv.

1. Majori väljak (Jomas iela 32). Asub otse rongipeatuse vastas – siit sai kunagi alguse legendaarne ning üks uhkemate puitvilladega tänavaid Jūrmalas – Jomase tänav. 1877. aastal avati siin linnakese esimene apteek, mis tegutses kuni 1913. aastani. 1953. aastal paigutati rohealale skulptor Krustovskise valmistatud Läti rahvuseepose «Lācplēsis» nimikangelase kuju. 2006. aastal avati kaunis purskkaev «Horisont».

2. Jomase tänav. On Jurmala vanim tänav ja tänini linna peatänav, mis lätikeelses tõlkes tähendab «düünidega paralleelset rada». Restoranidest, kohvikutest ja nende kutsuvatest terrassidest, poekestest ja väikehotellidest kahelt poolt palistatud tänav on arhitektuuriliselt kaunis, siin keeb alati elu ja kostab head muusikat. Puhkajatele meeldib siin jalutada ning see on esimene ainult jalakäijatele avatud tänav Jūrmalas, mida tähistatakse rikkaliku kultuuriprogrammiga Jomase festivaliga.

3. Jūrmala linnamuuseum (Tirgaņu iela 29, Majori). Muuseumis on tore püsiekspositsioon Jūrmala ja Ķemeri kuurordi ajaloost, allveearheoloogia ekspositsioon ning eriline koht on muuseumis digitaalekspositsioonil, mis kaotab ajapiirid ja lubab näha seda, mis muidu oleks võimatu: suplemist suplusparvelt ja -kärult, ajaloolisi kontserdiaedu, ravivanniprotseduure jpm. Dokumentaalsed kaadrid ja ajastule vastav muusika loovad erilise meeleolu. Ajaloolises ekspositsioonis on väljas suurim Läti ajalooliste ujumiskostüümide kogu, sajanditevanused rõivad, aksessuaarid ja tarbeesemed.

Saab ettekujutuse kuurordikultuuri ajaloost ja kommetest. Alati on siin avatud ka mõni kunstinäitus, töötavad ökokohvik ja suveniiripood. Avatud K–P 11–18, pilet 0.20–2.00 latti (R – tasuta sissepääs). Info: www.jurmalasmusejs.lv 4. Horni aed (Jomas iela 35). 1870. aastal ehitas hr Horn Majorisse esimese korraliku hotelli ja kontserdiaia, kus esinesid tolle ajastu tuntud sümfooniaorkestrid ja solistid kogu Euroopast. 1896. aastal avati siin Jūrmala esimene kino. Kahjuks põles nii hotell kui kontserdilava 1913. aasta suure tulekahju ajal maha, kuid see on Jūrmala kuurordi ajaloo seisukohast oluline koht, mida nüüd sümboli-

seerib kaunis lilleaed Jūrmala kultuurikeskuse aias, kus sümboolse jätkuna endistele romantilistele aegadele kõlavad sageli aiakontserdid.

5. Dzintari kontserdisaal ja aed (Turaidas iela 1).

1936. aastal arhitektide A. Birznieksi ja V. Wellenbergi rajatud kaunis ajaloolises puithoones käis vilgas kontserdielu ning see oli kogu linna suurim ja väärikaim kontserdipaik. Puhkajate rohkus viis selleni, et legendaarse kontserdimaja kõrvale kerkis 1960. aastal vabaõhulava, mis on üks populaarsemaid ja tuntumaid kogu Läänemere regioonis ning kuulus oma ülihea akustika poolest.

Info: www.dzk.lv 6. Kristaps ja Auguste Morbergsi villa ja botaanikaaed (Dzintari prospekt 52/54). Hoone ehitati 1883. aastal ning selle omanikuks oli suurettevõtja ja arhitekt Maecenas Kristaps Morbergs ja tema pere. Neogooti stiilis tornidega roheline puitvilla on muinsuskaitseobjekt, mis sai oma lõpliku ilme pidevate ümberehitustööde ja täienduste tõttu 1914. aastal. Hoone renoveeriti nii seest kui väljast 2008. aastaks ning taastati ka 19. sajandi sisekujundus ja aed. Suvemaja uhkuseks oli kaunis aed koos rikkaliku eksootilise taimekollektsiooniga.

Info: www.morbergavasarnica.lv 7. Jūrase tänav. Kaunis merega paralleelne tänav, mis kulges piki liivadüüne. Alles 19. sajandi teisel poolel anti luba hakata ehitama villasid merele nii lähedale ning mõistagi said neid krunte endale lubada vaid kõige rikkamad ettevõtjad ja ärimehed.

Just seepärast on siinsed eramajad eriti uhked ja suured ning siin saab ülevaate kogu Jūrmala puitarhitektuuri ilust ja võlust. Paljud siinsed villad kuuluvad arhitektuurimälestiste hulka.

8. Kümblusmaja (Pilsaņu iela 1). See suursugune ja elegantne kümblusmaja otse mere kaldal on üks Jūrmala sümboleid ja küllap paljudele fotodeltki tuttav. Arhitekt E. Rācene projekteeritud hoone valmis 1916. aastal ning siin pakuti puhkajatele mitmesuguseid veeprotseduure. Nõukogude ajal oli siin spaakeskus, 2003. aastal sai hoone tagasi oma esialgse ilme.

9. Merepaviljon (Tirgoņu ilea 1). See arhitekt A. Medlingeri projekteeritud historistlikus stiilis kaunis puithoone valmis 1909. aastal ja mängis kohalikus seltskonnaelus 20. sajandil keskset rolli. Kogu puhkajate eliit käis siin meelt lahutamas ja lõbutsemas. Siin mängisid head orkestrid, oli pöörlev tantsupõrand ning suurepärane restoran. Merepaviljoni kõrval on üks enam Jūrmalas fotografeeritud objekte – skulptor J. Bārda valmistatud pronksist hiidkilpkonn.

10. Jūrmala vabaõhumuuseum (Tiklu iela 1a, Lielupe). Muuseum rajati 1970. aastal kohaliku kalurikolhoosi vabaõhumuuseumina ning siia koguti kokku 19.–20. sajandi autentsed kaluritalud koos olme- ja tööriistadega. Siin on ka rikkalik paatide ja ankrute kollektsioon ning suurim köitekollektsioon Lätis. Grupid saavad broneerida ekskursioone koos köiepunumise, meremehesõlmede sidumise ja võrgulappimisega läti rahvatraditsioone tutvustavates rühmades. Avatud T–P kl 10–18, pilet 0.50– 1.00 latti (T – tasuta sissepääs).

Info: www.jurmalasmuzejs.lv 11. Kunstigalerii Inner Light (Omnibusa iela 19, Majori). See on äärmiselt omapärase kunstnikukäekirjaga ja haruldast fluorestseeruvate värvidega maalimistehnikat harrastava kunstniku Vitali Jermolajevi koduateljee, kus saab kas lihtsalt imetleda kunstniku töid meditatiivse muusika saatel või maalida kunstniku juhendamisel päris oma kunstiteos. Samas korraldatakse ka värviteraapia kursusi (eelneval kokkuleppel kunstnikuga).

Avatud E–P kl 12–17, pilet 0.50–2.00 latti.

Info: www jermolajev.lv 12. Dzintari park ja vaatetorn (Dzintari prospekti ja Meža prospekti vaheline parkmets). Park sobib nii aktiivse kui ka rahuliku puhkuse veetmiseks kõige erinevamas vanuses puhkajatele, sest tegevust leidub siin kõigile. Kindlasti on üks tõmbenumbreid enam kui 33-meetrine, 12 rõduga vaatetorn (torni pääs tasuta), kust kogu ümbrus kuni Riiani kenasti näha on. Siin on palju mänguväljakuid, ilus haljastus, mugavad laudteed, rulluisurajad, suvekohvikud, autoparkla ja WCd.

Kabaree on Jūrmalas tagasi!

H

otell Jūrmala oli möödunud sajandi 80ndatel puhkajate seas hästi tuntud suurepärase kabareeprogrammi ja peene köögi poolest. See oli kabareede ja varieteede kõrgaeg nii Eestis kui ka Lätis.

Lätlaste kabareeprogrammis

esines toona ning on siiani ülimalt nõutud ja hinnatud täht Laima Vaikule. Jūrmala kabareeprogramm oli nii kuulus, et soovijaid oli alati rohkem kui restoran mahutada suutis ning kohad olid juba kuid ette broneeritud.

Nüüd on Jūrmala Spa Hotel

KABAREE

FOTO: JŪRMALA SPA HOTEL

• Kevadsuvised show’d toimuvad: 5.05 ja 19.05.2012 16.06 ja 30.06.2012 • Programm algab kl 20, külalistel soovitatakse kohal olla pool tundi varem.

• Piletihind: 35 latti / 50 eurot (inimene). Piletid on müügil Hotel Jūrmala Spa’s või Läti piletipunktides (Bilesu Serviss).

• Lisainfo ja broneerimine: http://www.hoteljurmala.com

otsustanud show-programmi uues kuues ja uute esinejatega taas vaatajate ette tuua. Juba sel kevadel kerkivad lavakardinad taas, ning seekord astub meeleolukas show’s üles Läti kõige kuulsam kabaree- ja tantsutrupp Spirit Show. Kaks ja pool tundi kestvad etendused on täis muusikat ja kauneid tantsunumbreid, milles on omal kohal nii Moulin Rouge’i klassikaline kankaan kui ka modernsed koreograafilised seaded. Lauljatena astuvad üles džässilauljatar Diana Pirags, itaallane Roberto Meloni ja teised.

Etendused toimuvad iga kuu teisel nädalavahetusel, laupäeviti. Minge ja nautige!

9.–10. juuni IV Rahvusvaheline mustkunstnike festival «Abrakadabra» www.dzk.lv 12. juuni Peterburi Maria Teatri sümfooniaorkestri kontsert V. Gergijevi juhatusel www.dzk.lv 16. juuni Niitude päev – loodusretked Kemeri rahvuspargis www.daba.gov.lv/kemeri 18. juuni Mihhail Žvanetski huumoriõhtu Dzintari kontserdisaalis www.dzk.lv 22. juuni Ligo-püha (jaanipäev) www.dzk.lv 25. juuni Rahvusvahelise laste balletifestivali «Arabesk» lõppkontsert www.dzk.lv

29. juuni – 1. juuli Rahvusvahelised kultuuripäevad Jūrmalas

JUULI 1. juuli Pruutide paraad Jūrmalas www.ligavuparade.lv 3. juuli – 3. august Rahvusvaheline näitus «Meremaastikud» Jūrmala linnamuuseumis www.jurmalasmuzejs.lv 6.–8. juuli Jomase tänava pidustused 7. juuli Nahkhiirte öö Kemeri Rahvuspargis www.daba.gov.lv/kemeri 14.–15. juuli IX Idamaise tantsu festival «Karavan» www.caravan.lv 24.–29. juuli Rahvusvaheline noorte lauljate konkurss «Novaja Volna» www.newwavestars.com 31. juuli Rahvusvaheline rulavõistlus Balti mere karikale

AUGUST 5. august SPICE Rulluisu maraton www.maratoni.lv 8. august XII Rahvusvaheline balletifestival www.dzk.lv 12.–17. august Rahvusvaheline muusikafestival «Summertime» www.dzk.lv 18. august Suur käsitöölaat Jūrmala vabaõhumuuseumis www.jurmalamuzejs.lv

NB! Kuna ürituste kuupäevad võivad muutuda, jälgige nende paikapidavust jooksvalt www.tourism.jurmala.lv või viidatud veebikülgedelt.

Jūrmala parimad restoranid ja kohvikud Jūrmala külalistel on võimalik valida 250 erineva söögikoha vahel ja küllap saavad kõik siin mitte ainult kõhu korralikult täis, vaid osa ka võrratutest maitseelamustest. Igal aastal valitakse nii Lätis kui ka Jūrmalas parimad söögikohad ning eelmise aasta tulemused on nüüd teie ees.

Jūrmala parim restoran: Bar & Grill 36. Līnija Restoran on oma nime saanud asukoha järgi liivastel luidetel, vaid 100 meetrit merest. 2011. aastal võitis see Jūrmala parima restorani tiitli.

See puidust Skandinaavia stiilis lihtne hoone pakub rahvusvahelist ja rikkalikku kööki, milles domineerivad grillroad liha, kala, aedviljad ja seda väga mõistliku hinna eest. Avatud köögiga restoran on oma olemuselt lihtne ja õdus ning vaade Lielupe rannale on väärtus omaette.

Suvel saab istuda ka väljas terrassil. Asukoht: 36. Līnijas, Lielupe.

Info: www.lauris-restaurant.lv Jūrmala parim hotellirestoran: MaMa MaMa pälvis 2010. aastal Läti parima hotellirestorani tiitli ning kaks aastat järgemööda (2010 ja 2011) ka Jūrmala parima hotellirestorani au. Restoranis pakutakse nii Vahemere kerget, mereandidel põhinevat kööki (kala, mereannid ja delikatessid tuuakse iga nädal otse Euroopa suurtelt turgudelt) kui ka Läänemere köögi koduseid ja puhtaid maitseid. Otse Jūrmala südames mere kaldal asuv butiikhotell asub kaunis renoveeritud puitvillas ning mitte ainult siinne toit, vaid ka atmosfäär on suurepärased. Sisekujunduses on maitsekalt miksitud vana ja uut, sajandite elegantsi ning moodsaid insener-tehnilisi võimalusi.

Tulemus on rabav kõige paremas mõttes. See on üks väheseid restorane, kuhu saab tulla koos lemmikloomadega, sest neile on olemas erimenüü ja neid tõepoolest (loomulikult vaid hea kasvatuse saanuid) oodatakse siin.

Restoranil on köetava põrandaga suveterrass. Asukoht: Tirgoņu iela 22, Majori. Info: www.hotelmama.lv Enim külastajate ja asjatundjate poolt kiidusõnu pälvinud restoranide TOP 3 1. MaMa (Tirgoņu iela 22, Majori) 2. My Life (Meža prospekts 49) 3. Cotton Club (Abavas iela 12, Jaundubulti) Parimad hotellirestoranid: 1. Hotell MaMa (Tirgonu iela 22) 2. Hotell Light House Jūrmala (Gulbene 1A) 3. Baltic Beach Hotel Il Sole (Jūras iela 23/25) Parimad kohvikud: 1. Cafe 53 (Jomas iela 31) 2. 4 Elementi (Atbalss iela 1) 3. Muusikakohvik Viss kārtībā (Viestura prospekts 13, Lielupe) Parimad rahvusköögid: 1. Sue’s Asia (Jomas iela 74) 2. Pizza Pasta (Vienības prospekts 6) 3. Zangezur (Jomas iela 80)

PUHKUS LÄTIS

3. MAI 2012

Naudi Läti mahetoitu

«DELIGHTFULLY DELICIOUS DESTINATION» OSALEVAD RESTORANID AMBIENTE Kalēju iela 9/11, www.hotelkolonna.com/ konventa-seta/restaurant AVALON 14. Janvāra ilea 19, www.hotelavalon.eu BALZĀMBĀRS Toma iela 4- 1B, www.bbars.lv/balzambars B BĀRS Doma laukums 2, www.bbars.lv/bbars BELLEVUE Slokas iela 1, www.restaurantbellevue.lv BERGS Elizabetes iela 83/85, www.hotelbergs.lv/restaurantbergs BIBLIOTĒKA N° 1 RESTORĀNS Terbatas iela 2, www.restoransbiblioteka.lv BURKĀNS 11. Novembr kratsmala 9, www.burkans.lv COTTON Tērbatas iela 73 cottonrestuarant.lv CYDONIA Dzirnavu iela 84 DESIDERATA Kaļķu iela 3A, www.restaurantdesiderata.lv EKSPORTS Eksporta iela 1A, Andrejosta ELEMENTS Elisabetes iela 24/1 Hotell Tallink, hotels.tallink.com/

en/mainMenu/tallinkHotelRiga/ restaurant-elements/ FAZENDA BASĀRS Baznīcas iela 14, www.fazenda.lv FAZENDA BASĀRS Nometņu 7, www.fazenda.lv GARDENIA Grēcnieku iela 28, www.gardenia.lv GUTENBERGS Doma laukums 1, www.gutenbergs.eu/lv/restorans/restorans-vecriga Veinistuudio-restoran HE´s Stabu iela 30, www.vinastudija.lv KAĻĶU VĀRTI Kaļķu iela 11A, www.kalkuvarti.lv KANEĻA KONDITOREJA Dzirnavu iela 84, www.kanelakonditoreja.lv KITCHEN Maskavas iela 12, Spīkeri kvartal, www.restaurantkitchen.lv LADIG’S CAFE Mūkusalas iela 27, www.ladigscafe.lv LE DOME Miesnieku iela 4, www.zivjuresorans.lv LIDO Atpūtas centra Restorāns Krasta iela 76 (II k), www.lido.lv

ÖKOPOOD DABAS DOBE • • • • •

Aadress: Miera 15 (sisehoovis) Kontakt: dabasdobe@dabasdobe.lv Twitter.com/DabasDobe Skype: dbas.dobe Info: www.dabasdobe.lv

Läti suurim mahetoiduainete ja ökotoodetega kauplev kauplus, mida peavad rohelise mõtlemise ja elustiili austajad noored hakkajad inimesed.

Siin ollakse veendunud, et vaid õigel toidul on õige maitse ning see saab kasvada vaid ehtsas Läti talus, aias või metsas. Ainult mahetoit on tervislik ja väärtuslik. Siinsed poodnikud sõna otseses mõttes tunnevad oma tootjaid ja teavad täpselt, kust põllult,

RIIA KESKTURG • Aadress: Centraltirgus iela • Avatud: E–P kl 7–18 (iga kuu viimasel pühapäeval al kl 15 on lihapaviljon suurpuhastuse tõttu suletud) • Info: www.rct.lv Otse südalinnas, bussi- ja raudteejaama vahetus naabruses asuv nelja suure müügihalliga Riia keskturg on legendaarne nii oma erilise turukultuuri, äärmiselt suure valiku kui ka ülihea toidukvaliteedi poolest. Kõrged teraskonstruktsiooniga turuhooned pandi algselt püsti linnast väljas ning olid mõeldud tsepeliiniangaarideks, kuid toodi möödunud sajandi 20ndatel praegusesse asukohta Daugava kaldapealsel ja rakendati märksa praktilisemal eesmärgil – turuhoonetena. 1930. aastal 2. novembril avatud Riia turuhoone oli üks suuremaid Euroopas. Nüüdseks kuulub keskturu kompleksi ka endistes sadama lao-

aiast või farmist pärinevad nende aedviljad, marjad, ökoveinid ja -mahlad ning juust ja jogurt. Samuti esindatakse siin eksootilisi ökokaupu, mis kannavad eranditult Fair Trade’i ehk õiglase kaubanduse märki. Lisaks keskkonnasõbralikke kodumajapidamistooteid (puhastusvahendid, pesupulbrid jmt), ökokosmeetikat ja lastesõbralikke tooteid. Poes on edukalt käivitatud projekt, kus linnapere va-

hoonetes töötavad Vidzeme ja Āgenskalna turud. Liha, piima, kala, aedvilja ja vürtsipaviljonides müüakse kõike, mida hing vaid ihkab. Siin on kõige suurem valik ehedat Läti toitu, alates lihast, kalast ja piimast ja neist valmistatud poolfabrikaatidest ja valmistoodetest kuni aedviljade, marjade, seente, leiva- ja pagaritoodete ning vürtside ja maitseainete, kuivatatud ja värskete eksootiliste puuviljade, maiustuste ja ülimaitsvate hoidisteni välja. Samuti on siin müügil toredat käsitööd, olme- ja tarbekaupu, kuid turistide eelistatud ostupaik on ikkagi toiduhallid. Eestlastele pakub ilmselt enim elamust kalahall, mille valik paneb lõunanaabrite vastu siirast kadedust tundma: angerjad, silmud, luts, koha, lõhe … värskelt, kuum- ja külmsuitsutatult, marineeritult ja mida kõike veel. Samuti piimapaviljon oma suurepäraste juustude ja kohupiimadega ning vürtsipaviljon – ideaalne koht täiendada oma kuivatud puuviljade (aprikoosid,

MERLIN Maskavas iela 4, Spīkeri kvartal, www.merlin.lv NEIBURGS Jauniela 25/27, www.neiburgs.com/lv/restorans OSTAS SKATI Matrožu iela 15, www.ostasskatirestorans.lv PIE KRISTAPA KUNGA Baznīcas iela 27/29, www.piekristapa.lv TAM LABAM BŪT AUGT Torņa iela 4 / Jēkaba kazarms 2B, www.tamlabambus UMAMI Ģertrūdes iela 27, www.umami.lv VINCENT Elizabetes iela 19, www.restorans.lv VĪNA BĀRS GARAGE Elizabetes iela 83/85, Berga Bazārs, www.garage.lv ZEJNIEKA DĒLS Kaļķu ielas 2, www.zejniekadels.lv ZILĀ COVS Meistaru iela 21 www.zila-covs.lv Kuu toiduteemad, restoranide nimekirjad, täpse asukoha, fotod ja menüü leiad: www.liveriga.com/en/5090

lib endale ise välja taluniku, kellega sügiseks nn juurviljadiili teeb. Näiteks 100 kg mahejuurvilja eest maksab ta kilo eest sümboolse sissemaksu 0,01 latti. Suvel saavad nad oma aiavilja kasvamist jälgida Dabas Dobe toidublogis ja farmeri juures oma põllulapil vaatamas käia ning seal tööd teha.

Sügisel, kui saak on valmis, saab pere selle ligikaudu 30% odavamalt kui poest. Mõlemal osalisel on kasud sees – üks teab, et sügisel on saagile ostja, teine ei pea talvevarude pärast muretsema ning on kindel, et see on tõesti mahetoodang. Nii ergutatakse ka farmereid mahetootmist praktiseerima. Sel sügisel lisanduvad mesinikud. Ka need kaubad, mis on südalinna poes müügil, tuuakse soovijatele otse koduuksele.

ploomid, õunad) ning pähkli- ja maitseainete varusid. Seda kõike tunduvalt suurema sortimendi, parema kvaliteedi ja soodsama hinnaga kui Eestis. Turg asub Daugava jõe kaldapealsel Spīķeris, mis on viimastel aastatel täielikult renoveeritud – see on trendikamaid linnaosi kogu Riias. Siin on väga häid kohvikuid-restorane, samuti kunsti- ja disainigaleriisid ja kunstnike ateljeesid. Igati kena ja stiilne linnakvartal.

ÖÖTURG Algselt Spīķeri loomekvartalis, nüüd Rūpniecības turule Gaizina ielal üle viidud ülipopulaarne Ööturg (Nakts tirgus) on eriti popp mahetoodangu ja tervisliku toidu eelistajate seas, sest seal müüvad põllumehed ise hommikul korjatud või valminud põllusaadusi ja toiduaineid väga soodsate hindadega. Kauplemine algab kell 21 õhtul ja kestab südaööni.

FOTO: M Ā RIS ZEMGALIETIS / KA ĻĶ U VĀ RTI

6

PUHKUS LÄTIS

3. MAI 2012

7

Avastamist väärt – head ja ehedad Läti asjad Ükskõik kus me ei rändaks, otsime ikka ehedust – tahame teada, kus ja mida kohalikud söövad, kus nad meelsasti käivad, kust sisseoste teevad, mis on need head ja ehedad asjad, millest nad ise kõige enam lugu peavad. Seekord laseme end lätlastel juhtida mõnda sellisesse paika Riias, kus saab nii näha, tunda, maitsta kui ka kaasa osta asju, mis on südamesoojusega tehtud. klaas) valmistatud tooteid. Valik on avar: kodutekstiilid, rõivad, vildist jalanõud, keraamilised ja klaasnõud, ehted, dekoratiivsed vormid ja mööbel, mänguasjad, mitmesugused kodusisustuselemendid ja tarbeasjad. Inspiratsiooni on valdav osa kunstnikest ja disaineritest ammutanud Läti rahvakunstist ja vanadest käsitöötraditsioonidest, kuid on selle serveerinud tänapäevases ja elegantses võtmes ja vormistuses. Eriti lahedad on korduvalt läbipestud linasest ja puuvillasest kodutekstiilid ja rõivad – neid lihtsalt ei saa ostmata jätta!

Märksõnadeks on ehedus ja maitsekus. Info: www.riija.lv

PIENENE Armastusega Lätist – kõlab selle vanalinnas otse Peetri kiriku vastas (Kungu ilea 7/9) asuva butiik-kohviku Pienene (eesti k võilill) moto, ja seda see tõesti on. Ühe katuse alla mahuvad armas imemaitsvaid kooke, saiakesi ja käsitsi valmistatud šokolaadi pakkuv kohvik (kus muide saab imepärast Normundas Labrencise valmistatud rabarberiveini ja võrratuid taimeteesid), pood ja ka meisterdamistuba. Poes müüakse suures valikus Läti looduskosmeetikat, äärmiselt põnevate maitsetega moose, hoidiseid ja veine ning mahetoiduaineid (mille transportimiseks on välja mõeldud spetsiaalne «Läti maitsete» pakend). Samuti ehedat ja äärmiselt kaunist käsitööd, klaasist, keraamikast ja puidust tarbeesemeid, mänguasju, linaseid ja puuvillaseid kodutekstiile ning rõivaid, vildist jalanõusid, kotte ja kuumaaluseid, käsitsi valmistatud küünlaid, seepe jpm – kokku esindab Pienene kaheksatkümmend Läti tootjat, kelle toodangut võib liigitada kategooriasse: lätimaine, ehe ja puhas. Maja perenaise, endise pangaametniku Sanita Buike sõnul sündis kohvikpoe mõte kahel põhjusel: ta otsis tegevust, mis teda tõeliselt köidaks ning millel oleks sü-

gavam mõte ning samas oli ta andunud Läti looduskosmeetika tarbijana tihti kogenud, et neid tooteid on suhteliselt keeruline üles leida. Nüüd esindab Pienene tervelt kahtkümmend viit Läti looduskosmeetika tootjat, näiteks Pien SPA, Madara, Anna Liepa, Bio2you, Gusto Cosmetics, Ekoell, Norden Cosmetics, Maišoko ja paljud teised. See on tõeliselt inspireeriv, lahke pererahvaga ja ehedate, armastusega valmistatud Läti toodete pood. Info: www.studijapienene.lv ja www.latviangreen.com

RIIJA Riia kesklinnas, Terbatas iela 6/8, asuv stiilne ja maitsekate toodetega Läti disaini ja elustiilikauplus RIIJA esindab uue põlvkonna julge mõttelennuga loojaid, kes pakuvad kauneid naturaalsetest materjalidest (linane, puuvillane, villane, vilt, puit, savi,

vaid kunstnikke ja disainereid ühendab tahe otsida uusi lahendusi, kasutada põnevaid vorme ja julgeid värve.

Siit leiavad endale head ja paremat selga-jalga panemiseks nii naised, mehed kui ka lapsed. Eelistatakse looduslikke materjale. Üks on siit tehtud ostu puhul kindel – teile vaadatakse alati järele, ükskõik kuhu te ka ei läheks!

Info: www.modesklase.lv

TĪNES

STUDIJA NATURALS Läti juhtivaima tekstiilikunstniku ja disaineri Laima Kaugure koduateljee Riia südalinnas Bruninieku iela 47 on keskendunud linase materjali saladuste ja võlude maailmale. Kaugure katsetab uusi tehnoloogiaid ja võimalusi ning kõik tema stuudios valminud tooted on kangaspuudel käsitsi valmistatud. Sestap on need ka ainukordsed ja selgelt kunstniku käekirja kandvad. Kaugure firmamärk on erilise peenuse ja õhulisusega kootud linased kudumid, millest ta valmistab talle kõikjal maailmas kuulsust toonud õrnu ja hõredakoelisi linaseid salle, samuti leiab siit kunstniku enese disainitud linaseid rõivaid, voodipesu, laudlinu, kardinaid, ruloosid ja põneva tekstuuriga kangaid.

Info: www.studio-natural.lv

KLASE Elizabetes iela 85A asub Läti noore põlvkonna moe-, ehte-, naha- ja tekstiilikunstnike uusimat loomingut esindav disainibutiik Klase. Siit riiulitest ja nagidest võib nii mõnegi tõeliselt trendika ja ägeda «moekirsi» leida. Rõivad, aksessuaarid, kingad, kotid, rätid-sallid, ehted. Klases oma tooteid pakku-

vöösid jpm. Eelistatud on naturaalsed materjalid: siid, linane, puuvill. Samuti müüakse väga huvitavat dekoratiivkeraamikat ja luksuslikke kingitusi.

Info: www.salonsa.lv

SALONS A Otse vanalinna ühel peatänaval, Kalķu iela 24, asub pilkupüüdvate akende taga Salons A – moemaja, mida juhib juba enam kui kakskümmend aastat tuntud Läti disainer ja moekunstnik, endine Rigas Modelsi tippmodell Asnāte Smeltere. Salong alustas tööd ajal, mil kõik moesse puutuv oli uus ja eraettevõtlus täiesti tundmatu asi, kuid raskete õppetundide kiuste on moemaja püsima jäänud ning klientuur äärmiselt lai. Põhjus on eelkõige siin loodud rõivaste ülikõrges rätsepatöö kvaliteedis, heas materjalivalikus, heas maitses ning muidugi ülimas naiselikkuses, mida Smeltere valmisrõivad esindavad. Siin pakutakse suures valikus ka siidimaalitehnikas tekstiile: salle, rätikuid ja rõivaid ning moeaksessuaare – imelisi kunstlilli,

Läti traditsioonilistest kudumitest ainest ammutav Tīnes pakub ajatuid mustreid, kauneid värvi- ja mustrikombinatsioone, sooje ja põhjamaisesse kliimasse ideaalselt sobivaid kootud rõivaid ja aksessuaare. Moodsate lõigetega ja trendikad peenvillased kostüümid, seelikud ja jakid on tõelised kudumisimed. Siit leiab mõnusaid sooje pleede ja suurrätte, kampsuneid, sokke-kindaid, salle ja mütse – valik on oma värvi ja mustrivaliku rohkusega ammendamatu.

Tõeliselt aegumatu, klassikaline ja maitsekas kudumite kauplus aadressil R. Vangera iela 5. Info: www.tines.lv

ART NOUVEAU RIGA Kel peaks Art Nouveau muuseumi külastamise järel tekkima sügavam huvi juugendi vastu, peab kindlasti läbi astuma muuseumist üle tee asu-

vast Art Nouveau Riga butiigist Strēlnieku str 9 (otse Art Nouveau muuseumi vastas, seitsmeminutilise jalutuskäigu kaugusel Radisson Blu hotellist), mis on spetsialiseerunud ainult art nouveau stiilis interjöörikujunduselementidele, valgustitele, kingitustele, ehetele, raamatutele, postkaartidele ja suveniiridele. See on ainus omataoline kogu Baltikumis, mis asutati 2006. aastal väikese sõpruskonna eestvõttel, keda köitis Riiale nii iseloomuliku ajastu ilu ja elegants. Kuna tegu ei ole antiigipoe, vaid igati tänapäevase ettevõtmisega, tuli omanikel esmalt aktiivselt tegeleda sellega, kuidas ja kust leida tooteid, mida müüa. Otsiti tootjaid nii Lätist kui ka mujalt, loodi kontakte käsitöömeistrite ja ehtekunstnikega, keda see periood samavõrd vaimustaks ja inspireeriks nagu neid endid. Üks tõelisi haruldusi ja ilmselt paljudele juugendstiiliga kokkupuutunutele suureks peamurdmisküsimuseks on näiteks ajastule iseloomulike kipsist dekoratiivvormide ja kahhelkivide olemasolu. Kipsornamentika eeskujuks on võetud Riia kaunimate art nouveau hoonete fassaadidel olevad originaalid ning on eranditult praeguste meistrite poolt käsitsi valmistatud. Poes müüakse ka Läti Rahvusraamatukogu arhiivist leitud originaalide järgi trükitud haruldasi ja imekauneid plakateid ning postkaarte – kingapoe, seebi- ja šokolaadireklaamid, tsirkusekuulutused ja muu huvitava temaatikaga taiesed tekitavad ruumis kohe romantilise hinguse ... Samuti saab siit osta kõige tuntuma Läti art nouveau kunstniku Janis Rozentalsi graafilisi reprosid. Kõik butiigis müüdavad mitte Läti päritolu tooted pärinevad hoolega välja valitud välistootjate toodangu hulgast.

Nii näiteks pärinevad vasekaunistustega valgustid ja glasuurplaadid Saksamaa tehastest, mis on spetsialiseerunud ajalooliste esemete valmistamisele. Nõndasamuti on ehe ehte kaupa kokku pandud siinne võrratu ehtekollektsioon, neid on tellitud nii läti ehtekunstnikelt kui ka toodud raja tagant. Pakutakse ka käsitsi maalitud siidsalle, portselani, klaasi ning lauanõusid ja söögitarbeid, kodutekstiile, patju, padjapüüre, laudlinu ja käterätte. See on ehk parim pood, kust osta Riia-teemalisi suveniire.

PUHKUS LÄTIS

8

3. MAI 2012

Riia muuseumid pakuvad põnevaid avastusi

ART NOUVEAU MUUSEUM • • • • •

Alberta iela 12 (sissepääs Strēlnieku iela poolt) Muuseum avatud: T–P 10–18 Tel +371 6718 1465 E-post: jugendstils@riga.lv Info: www.jugendstils.riga.lv

M

uuseum, mida Põhja-Euroopa art nouveau* pealinnaks peetav Riia juba ammu ootas ja vajas, avati Alberta tänava majas nr 12 kolm aastat tagasi – 23. aprillil 2009. aastal. Šikk mitmekorruseline südalinna eramu vaikses kõrvaltänavas aga valmis enam kui sada aastat varem. 1903. aastal arhitektide Konstatnīs Pēkšēnsi ja Eižens Laube ühistööna sündinud luksuslik linnamaja sai muljetavaldav nii seest kui väljast: selle fassaad on julgelt mänguline, rõdude, sopistuste ja elegantse katusetorniga ning selle trepihall võtab majja sisse astunu lausa keeletuks – milline ilu ja elegants! Kuid just sellised – elegantse sepisega kaunistatud tigutrepiga hall (mida peetakse kogu Euroopas üheks ilusamaks stiilinäiteks), seina- ja laemaalingutega dekoreeritud, stiilsete valgustite ja põrandamosaiikidega nägid välja kõik toonased art nouveau hooned. Kuid selle-

ga maja erilisus ei piirdunud – see oli nimelt esimene hoone kogu linnas (ja üks esimesi kogu Euroopas), kus kasutati keskkütet (radiaatorid töötavad muide siiani) ning selles oli tsentraalne veevärk koos otse kraanist tuleva kuuma veega. 12-toaline ja enam kui 200-ruutmeetrine apartement, kus praegu muuseum asub, kuulus varem arhitekt Pēkšēnsi perekonnale.

Korteris on tõelise imena säilinud palju originaalset – nii selle planeering kui kaunid puitlaed, kaminad-ahjud, seinamaalingud, uksed-aknad, vitraažid ja tammeparketid, köögis valamu ja pliit ning vannitoas sanitaartehnika. Enamik seinu katvad maalingud ja laekaunistused on taastatud originaalide järgi ning majahärra endises töötoas on näha kogu galerii selles samas toas aegade jooksul seinal olnud tapeete. Korter on sisustatud kuni viimse pisidetailini ajastutruult ja maitsekalt ning ilu- ja tarbeesemed, möö-

bel, valgustid, kellad, nõud, kunstiteosed ja kõik muu (kuni vahva jääkapini köögis) on kokku kogunud muuseumieksperdid ja ajaloolased. Kõik on nii täiuslikult esitatud, nii elav ja kõnetav, et sisseastujal tekib paratamatult tunne, et kohe-kohe astub elutuppa majaperemees või -proua ning kutsub külalise oma imekaunisse söögituppa peene portselani ja kristalliga kaetud laua taha lõunale… Ja peaaegu nii lähebki – majaproua, peenelt ja kombekalt riietatuna ning valge põlle ja tanukesega teenijatüdruk võtavad tulijad ka tegelikult lahkesti vastu ning on nõus oma kena elamist tutvustama.

Muuseumi ühes ruumis on ka vahva kollektsioon ajastu

«pöörasusest» – jalgratastest koos nende sportlike lõbusõiduriistapuude juurde kuuluvaga.

Näiteks vaadake kas või huvi pärast, kui kaunid ja personaliseeritud olid tollased rattakellad ning kui kaunid seelikuvõrgud, mis ei lasknud daamidel kleidisabasid kodarate vahele minna.

Endises majaperemehe töötoas saab vaadata filmi art nouveau ajaloost Riias ja kaasa osta kauneid suveniire. * Juugendstiil – 19. sajandi lõpukümnendi ja 20. sajandi alguse kunsti- ja arhitektuurivool, mida Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis kutsutakse juugendiks; Prantsusmaal, Ameerikas ja Suurbritannias aga art nouveau’ks.

 Elutuba ja suur salong.  Söögituba.  Väike salong.

PUHKUS LÄTIS

3. MAI 2012

RIGA CARD – TURISTI MUGAV ABILINE

RIIA PORTSELANIMUUSEUM • • • • •

Kāleju 9/11 Avatud: T–P 11–18, K 11–19 Tel +371 6701 2944 E-post: rpm@riga.lv Info: www.porcelanamuzejs.lv

R

iia ajaloolises linnasüdames asuv portselanimuuseum pakub silmapaistvalt toredat väljapanekut Riia portselanitööstuse ajaloost ja saavutustest ning annab huvilistele võimaluse ka ise portselanivalmistamises ja dekoreerimisel töötubades kaasa lüüa. Samas saab näha lustakat multifilmi (muu hulgas inglis- ja venekeelsete subtiitritega) sellest, kuidas portselani valmistatakse.

Koos giidiga või ilma saab teha muuseumi ekspositsioonisaalides põneva ja ilmselt paljudele ka nostalgilist äratundmisrõõmu pakkuva ringkäigu. Portselanitootmise algusaeg Riias langeb 19. sajandi keskpaika ning tehas eksisteerib tänini.

Näitusesaalides on aga väljas tehase toodang 19. sajandi keskpaigast kuni 90ndate alguseni. Riia portselan oli oma õrnuse, kaunite maalingute ja huvitava disaini poolest kuulus üle terve toonase Nõukogude Liidu ning polnud pruutpaari või juubilari, kellele poleks au ja uhkusetundega (kätte saime!) ulatatud kingituseks Riia portselanivabrikus valminud kohvi- või lõunaserviisi. Kuigi vanemate museaalide vanus ulatub enam kui saja aasta taha, on muuseum ise üsna nooruke, tähistades tänavu oma üheteistkümnendat tegevusaastat. Muuseumi kollektsioon koosneb 8000 eksponaadist ning nende seas on kõikvõimalikke tarbe- ja iluasju: klassika-

KUNSTIMUUSEUM RIIA BÖRS • Toomplats 6 (6 Domas lauku) • Avatud: T–P 10–18, R 10–20 • www.rigasbirza.lv

Läti Riikliku Kunstimuuseumi väliskunsti muuseumi filiaal Riia börsihoone. Vaade läänehalli.

E

elmisel aastal avatud Läti Riikliku Kunstimuuseumi väliskunsti muuseumi uut filiaali – Riia börsihoonet ootasid pikisilmi nii lätlased ise kui ka Lätit külastavad turistid – olid ju nii senine väärikas väliskunstikollektsioon, endise Kuramaa provintsimuuseumi (hilisema Jelgava kunstimuuseumi) ja Läti ülikoolis n-ö hoiul olnud kunstiteosed, kaunid portselani- ja hõbedakogud ning haruldane Egiptuse muumia juba aastakümneid oodanud vääri-

kat ja tänapäevasemat ekspositsioonipinda. Kuid loomulikult oodati pikisilmi ka Riia vanalinnas Toomplatsi ääres asuva väärika börsihoone uuele elule ärkamist. 1855. aastal Veneetsia palazzo-stiilis valminud Riia börsihoone avarad ruumid, kaunis ja huvitav arhitektuur ning asukoht otse vanalinnas Toomplatsil annab juba ise muuseumile tugevad trumbid kätte ning kultuuri- ja kunstiväärtuste vahetus sobib varem kulla ja väärtpaberitega kaubelnud hoonesse suurepä-

9

Kohviserviis «Vita» (1977). Riia portselanitehas, kunstnik Zina Ulste.

listest lauanõudest, portselankujukestest ja parteikongressideks valmistatud hiigelvaasidest Lenini näopildiga seinataldrikuteni välja. Suurima osa kollektsioonist moodustavad aga siiski Riia portselanitehases aastatel 1950–1990 valminud esemed, andes täieliku ülevaate tolle ajastu portselanidisainist selle kõige erinevamates väljendusvormides.

Samuti

saab näha Kuznetsovi portselanitehase (asutatud 1841) ja C. J. Jesseni portselanitehase (asutatud 1886) tooteid, kuigi nende kollektsioneerimine pole olnud muuseumi prioriteet. Eraldi näitusesaal on nõukogudeaegsel portselanil, nn punanurka kaunistab ajastule iseloomulik patriootilis-parteilise ideoloogilise suunitlusega toodang: vaasid, figuurid, taldrikud.

raselt nii sisuliselt kui vormiliselt. Kuigi muuseum kannab ametlikult Läti Riikliku Kunstimuuseumi väliskunsti muuseumi nime, ei tähenda see, et siin ei eksponeeritaks läti või moodsat kunsti.

Suurejoonelise sissesõiduteega ja õdusa sisehooviga esindusliku hoone viiest korrusest hõlmavad kolm näituse- ja ekspositsioonisaalid. Esimesel korrusel asub suur näitusesaal (seal näitavad börsikellad endiselt maailma finantspealinnade aega), kus mai lõpuni on avatud Fabergé väärisesemete näitus (vt teksti lõpus), samuti art nouveau salong ja Bosse hall (saanud nime hoone arhitekti Harald von Bosse järgi). Samal korrusel on ka börsikohvik ja rikkaliku valikuga muuseumi suveniiripood.

Teise korruse on hõivanud nn Väike kool, kus toimuvad loengud, seminarid ja laste meisterdamistunnid. Kolmandal korrusel asuvad idamaine galerii, muumiatuba (ehtne Egiptuse muumia, kelle eluajaks pakutakse ajavahemikku 30 eKr kuni 100 pKr kingiti Toom-muuseumile 1902. aastal), kingituste ruum (Riiale ja Lätile tehtud riiklikud kingitused), lugemis- ja konverentsisaal. Hoone neljanda korruse on vallutanud maalid (maaligaleriis, mis koosneb Veneetsia ja Makarti (austria maalikunstni-

ku Hans Makarti järgi) saalist, on eksponeeritud püsiekspositsioonina Lääne-Euroopa: Hollandi, Flaami, Itaalia, Prantsuse ja Saksa maalikunst 16.–19. sajandini.

Toomkiriku suunas avanevate suurte valgusküllaste akendega ja uhke anfilaadiga ruumid, kus nüüd asub Lääne galerii, olid kunagi börsi esindusruumid.

Restaureerimise käigus taastati originaalide või nendest säilinud fotode järgi kunagised ajaloolised tapeedid, kullatud peeglid ja küünlajalad.

Mööbel loob ruumides imelise atmosfääri, viies külastajad tagasi 19. sajandi Riiasse. Galerii keskmes on püsiekspositsioonina väljas Lääne-Euroopa portselan ja klaas 18.–20. sajandini, olles valdavalt pärit Taani kuninglikust portselanitehasest, kuulsatest Saksa portselanivabrikutest, Inglismaalt ja Austriast. Halli seinu kaunistavad romantismiajastu maalikunstnike tööd ning üks kena väike kõrvalruum on nüüd Hõbedakabinet, kus saab imetleda 17.–20. sajandi Balti, Vene, Saksa ja Inglise hõbeseppade töid.

Keldrikorrusel asub garderoob ja restoran (kuhu pääseb ka otse Toomplatsilt, ilma muuseumit külastamata). Kogu maja on ligipääsetav ka ratastooliga külastajatele.

Nii nagu paljudes maailma linnades on ka Riias turistidele linna paremaks ja mugavamaks avastamiseks kasutusel Riga Card. Linnakaart annab võimaluse sõita tasuta linna ühissõidukites (trammid, trollibussid ja bussid), sealhulgas neis, mis väljuvad või lõpetavad oma marsruudi Riia lennujaamas. Samuti tasuta sõitu Riias linnaekskursioone pakkuva kahekordse turismibussiga ning hinnasoodustust jalgsiekskursioonil vanalinnas; tasuta sissepääsu enamikku Riia muuseumitesse ning trükisena väljaantavat linnajuhti «Riga in your Pocket». Veel on hinnasoodustusi autorendil ja paljude Riia vaatamisväärsustega tutvumisel.

Kaardi saab soetada üheks, kaheks, kolmeks päevaks (hinnad vastavalt 12, 14 ja 18 Läti latti).

Lastele vanuses alla 16 aasta kehtib 50% soodustus. Riga Cardi saab osta Riia lennujaamast, Riia Turismiinfo Keskusest (Mustpeade maja, Ratslaukums 7), enamikust hotellidest, reisibüroodest ja onlinesüsteemist www.rigacard.lv.

Lisainfo: www.rigacards.lv e-post: info@rigacards.lv tel +371 6721 7217

SUURNÄITUSED LÄHIAJAL • Fabergé näitus (avatud kuni 20.05) Näitusel on väljas lai valik Prantsuse päritolu maailmakuulsa juveliiri, Fabergé perekonna – Gustav Fabergé (1814–1893) ning tema poegade Agathoni ja Peter Carl Fabergé mitmekülgsest ja pikaajalisest loomingust.

1870. aastal võttis Carl Fabergé perekonnaäri juhtimise üle ning oli selle eesotsas kuni selle lõpuni 1920. aastal. 1842. aastal Peterburis ja 1887. aastal Moskvas uksed avanud Fabergé Majas loodi hindamatuid kunstiteoseid – alates nips- ja iluasjadest luksuslike tarbeesemete ja lauanõudeni välja. Fabergé tööd jäid esmakordselt silma keiser Aleksander III (Vene viimase keisri Nikolai II isa) 1882. aastal ülevenemaalisel kunsti- ja tööstussaavutuste näitusel, kus teda lummas Fa- Fabergé kingitusmuna bergé valmistatud lihavõttemuna, mille ta tsareevitšile (1917). kinkis keisrinnale ning kutsus Carli keisri õukonna teenistusse. Just kullast, plaatinast, hõbedast ja kombineerituna teiste materjalidega ning ohtrate vääriskivikaunistustega lihavõttemunad, ehted, loomafiguurid, lilled ja nn objets de vertu ehk tarbeesemed, olid Fabergé kõige kuulsamad firmamärgid. Maailmakuulsuse saavutas Fabergé firma 1900. aastal Pariisi maailmanäitusel. Ülimeisterlikud ja samal ajal vapustava tehnilise nutikusega loodud kunstiteosed ja ehted olid kui ülemlaul kunstile ja inimkätega loodule. See näitus on kokku pandud mitme eri Venemaa ja Läti muuseumi ning erakollektsionääride kogudes olevatest Fabergé töödest. Ka Läti kunstnikke on töötanud Fabergé Majas, näiteks maalikunstnik ja graafik Jānis Lībergs tegi näidiseid hõbeseppadele, Teodors Zaļkalns oli ametis väikefiguuride valmistajana ning Fabergé kullassepatöökojas õppis ja töötas tuntud läti juveelikunstnik Artūrs Tālbergs.

• 05.04-03.06 Hollandi avangardkunstniku, liikumise «De Stijl» liikme, maalikunstniku Hendrik Valki (1897–1986) tööde näitus. Valk oli oma Läti päritolu naise tõttu tihedalt seotud Lätiga ning maalis saadud elamuste ja kogemuste alusel palju Läti-ainelisi töid.

• 07.-12.02.2013 avatakse Pakistani kultuurinädala raames näitus «Muinasjutuline Pakistan – värvide ja ilu maa.» Nädala kultuuriüritused: näitus, seminarid, loengud ja filmid toimuvad kõik börsihoones.

PUHKUS LÄTIS

10

3. MAI 2012

Fazenda – kodune restoran mahetoidu austajatele FAZENDA BAZARS • Asukoht: Baznīcas iela 14 Tel +371 6724 0809 • Nometņu iela 7 Tel +371 6761 6196 • Avatud: E–R 9–23; L 10–23; P 11–23 (avatud ollakse tegelikult viimase kliendini) • Info: www.fazenda.lv • Twitter: http://twitter.com/#!/FAZENDABAZAR

FOTOD: FAZENDA BAZARS

 Baznīcase tänava restoran.  Nometņu tänava restoran.

Ü

ks toredamaid «söögitubasid» kogu Riias atmosfääri, kuid eelkõige muidugi siin pakutavate maitsvate roogade ja küpsetiste poolest on Fazenda.

Kuigi pakutava kvaliteedi ja taseme poolest võib Fazenda end auga restoraniks pidada, on siinne kodune ja hubane atmosfäär ning vaba ja vahetu suhtlemis- ja teenindamisviis need, mis selle paiga kuidagi «ebarestoranlikult» mõnusaks teevad.

Fazendas tekib tunne, nagu oleksite astunud sisse hea sõbra juurde, kel juhtumisi on pakkuda taldrikute kaupa hõrguti-

si. Kuigi omanik Artis Ulmanis ütleb, et stiili, mida nad luua on püüdnud, võiks kokku võtta pigem: minu prantsuse vanaema juures. Tõsi on, et nimi Fazenda (portugali k maamaja) valiti välja juba palju parem kui «prantsuse vanaema» mängu tuli. On, kuidas on, kuid kõik selles majas on lihtne, mõnus ja mis peaasi – väga maitsev!

Esialgu mõtlesid omanikud Artis ja Laurits lükata käima kohvikuäri, milles oleks tähelepanu all eelkõige kondiitri- ja pagaritoodete ülikõrge kvaliteet. Kuid samal ajal kui nemad unelmate kohvikust alles mõt-

lesid, lõid konkurendid samalaadseid Riias suisa mitu. Oli selge, et pealinna kohvikukundesid enam millegi tõeliselt üllatava ja uudsega rabada pole võimalik. Seejärel hakati põhjalikumalt tegelema restoraniga, millel oleks oma visioon ja nägu ning samas kutsuks inimesi kohale, olles võluv ja hubane. Et köök peab olema tasemel, seda nagunii! Mehed lappasid lõputult ajakirju ja surfasid internetis – ideid ja mõtteid aina kogunes, läbi hakiti oma ligi kakskümmend aastat toitlustusäris kõrva taha pandud kogemused. Lõpuks jõuti välja

koduses stiilis mahetoidu restoranini, mille köök baseerub peaasjalikult kohalikel mahetoiduainetel.

Omanäoliseks mikromaailmaks (Fazenda algupärast nime arvestades, siis justkui «talukompleksiks») kujunes algne idee tänu restorani juurde kuuluvale maheturule ja oma pagariärile. Just sellest – restorani hoovil asuvast rohelisest maheturust – tulenebki brändi nimi Fazenda Bazars. Nüüd on restoranil kaks söögikohta: üks südalinnas Baznicas ielal (60 kohta), mis asub vaid paari minuti kaugusel Elisabetes ielal asu-

vast Radisson Blu hotellist ning teine Daugava teisel kaldal, Nometņu ielal. Esimeses neist töötab maist kuni sügiseni maheturg ja väliterrass.

Kondiitriäril läheb hästi oma maja klientide nõudlust arvestades (kindlasti peate ära maitsma linna parima õunakoogi): Fazenda martsipanitordid, koogid, pirukad, küpsised, käsitsi valmistatud šokolaaditrühvlid on kuulsad üle Riia ning neid tellivad ka mainekad restoranid, kellel oma kondiitrit pole. Nii Artis kui Laurits teavad hästi, mida restoraniäri endast kujutab ning eelkõige seda, et omanik olla tähen-

dab suutlikkust ja tahet igal pool ise käed külge lüüa. Nii käivadki nad ise kevadel kase- ja vahtramahla kogumas, turul toiduaineid valimas ning nuputavad koos peakokaga retsepte välja. Fazendas pakutakse Läti ja Euroopa kööki, mille peamised kriteeriumid on värskus, sesoonsus, ökoloogiline puhtus ja suurepärane serveering. Eriti soojadel suveõhtutel oleks soovitav igaks juhuks kohad broneerida, sest mõlemad kohad on äärmiselt populaarsed nii turistide kui ka kohalike seas. Ja kui juba kohalikud Fazendas käivad, peab see olema hea koht!

FOTOD: DOME HOTEL

Ööd Riias – luksuslikud, nagu toomhärrale kohane DOME HOTEL & SPA • Asukoht: Miesnieku iela 4 • Restoran La Dome avatud E–R kl 7–23, L–P kl 8–23 • Spaa avatud kl 8–20 • Broneerimine ja info: concierge@domehotel.lv • Infotelefon ja broneerimine: +371 6750 9010 • Info: www.domehotel.lv; www.fish-restaurant.lv; www.domespa.lv

R

iia vanalinnas, Toomkiriku vahetus läheduses, kitsukesel Miesnieku tänaval asuv viietärnihotell Dome Hotel & SPA on unikaalne hoone nii oma auväärse vanuse kui ka võrratu arhitektuurilise pärandi poolest.

Ligi neljasaja aasta vanuse endise aadlielamu puhastamiseks nõukogudeaegsest «kultuurikihist» kulus omanikel aastaid (!), kuid 2009. aastal külalistele uksed avanud hotellist sai tänu Läti tuntud sisearhitektide, disainerite, kunstnike ja erinevate käsitöömeistrite ühistööle tõeline arhitektuuripärl, mis teenib nüüd luksust, mugavust ja intiimset butiikho-

tellile omast atmosfääri hindavate Riia külaliste huve. Hotelli viisteist tuba on jaotunud erisugust mugavust ja luksust hindavate klientide soovide kohaselt: Dome (22 m²), sviidid (30 m²), Delux-sviidid (45 m²) ja Grand sviit (90 m²). Igast hotelli erineva sisekujundusega toast avaneb vaade ajaloolisele Riia Toomkirikule. Kui mitte otse voodist, siis vähemalt luksuslikust vannitoast saab ikka tornikiivrit imetleda ning eriti kaunis on see õhtupimeduses illumineerituna. Neljakorruseline hoone on restaureeritud ja renoveeritud arhitektuurimälestise vääriliselt ülima respekti ja täpsusega ning just tänu sellele on siin suudetud taasta-

da hoone kunagine toredus ja koduselt soe atmosfäär. Õnneks on majas säilinud üsnagi palju algseid detaile, ning neid eksponeeritakse tõelise uhkusega: trepid, ahjud, uksed. Samas on hotelli mugavuse nimel kasutatud tehnoloogia ja tehnika viimast sõna, ning stiilne hoone on saanud juurde nii kaks katu-

seterrassi, milles on avatud baariga teenindusletid. soojuslambid ja mõnusad lauad-toolid, luksusliku spaa kui ka à la carte restorani Le Dome. Viimast peetakse linna parimaks kala- ja mereandide restoraniks ning selle peakokaks on tunnustatud Läti tippkokk Alex Žiljuks. Restorani võtmesõnadeks

on värske kohalik tooraine ja kõrge gastronoomiline meisterlikkus. Tõelised toidugurmaanid saavad peakokale väikese etteteatamisega esitada ka oma erisoove. Eriliselt uhked ollakse hotellis luksusliku spaa üle, milles hoolitsuste ja puhkamisvõimaluste pakett on äärmiselt rikkalik. Spaakeskuses

on olemas Türgi aurusaun, Soome saun, hoolitsuste ruumid, garderoob ja mugav lõõgastusruum. Hoolitsustes ja iluprotseduurides kasutatakse Prantsuse talassoteraapia profisarja Thal’io ja naturaalkosmeetika sarja REN. Spaad saab kasutada ja hoolitsusi tellida ka väljaspool hotelli elades.

PUHKUS LÄTIS

3. MAI 2012

11

Läti rahvuspargid – looduspuhkajate paradiis Gauja rahvuspark

L

äti neljast rahvuspargist suurim võtab enda alla ligi 92 000-hektarilise kauni, äärmiselt huvitava loodusmaastiku ning rikkaliku floora ja faunaga ala Gauja (Koiva) jõe ürgorus. Gauja rahvuspark on ka vanim rahvuspark kogu Lätis, olles asutatud 1973. aastal. Gauja jõe ürgorus paljanduvad võimsad ja kõrged devoniaegsed liivakaljud on unikaalsed kogu Baltikumis. Kindlasti tuleks ära käia kuulsas Gutmani koopas, mis on Baltimaade suurim ning Paradiisimäel, mis on nime saanud siin maalida armastanud kunstnike järgi. Kuna kogu jõeorgu lõhestab jõgederägastik (suurimad jõed on Gauja, Amata ja Brasla), võib paljandeid näha paljudes kohtades ning kaunitest loodusvaadetest siin juba puudu ei tule.

Gauja ürgorg on võlunud ja samas pakkunud head kaitset vaenlaste eest juba iidsetel aegadel ning seetõttu on selle kaldanõlvad nii lähemal kui kaugemal kaetud arvukate suuremate ja väiksemate kindluste või lossidega.

Neist on siiani säilinud 13. sajandil ehitatud imposantne Turaida loss-muuseum, mille punased tellismüürid ja torn paistavad kaugele. Samuti on selle paigaga seotud Läti kuulsamaid ja kaunemaid legende «Turaida Roosist».

Samuti asuvad rahvuspargi territooriumi vahetus läheduses Sigulda, Cēsise, Valmiera, Diķli, Ungurmuiža ja Krimulda lossid (Krimuldas asub teadaolevalt üks vanemaid Läti luteri kirikuid) ning Euroopa mastaabis üliharuldane Āraiši järve keskel asuv puust muuseumipark. Jõed ja järved, kaldakaljud ning metsad pakuvad piiramatult puhke- ja matkavõimalusi. Külastajate seas on populaarsed ka kanuu- ja kärestikusõidud, ratsutamine ning jalgrattal matkamine. Põnevad on ka Līgatne koos oma loodusradade ja võimsa keldrikoobastikuga, vana paberivabriku küla, nõukogudeaegne salapunker, mille sisustus on säilinud autentsel moel ning kohalik veinikoda.

GAUJA RAHVUSPARK • Asutati 1973. aastal • Pindala 91 745 ha • Asub Vidzeme maakonnas Gauja jõe ürgorus (Gauja pikkus 452 km, millest 93 km kulgeb rahvuspargi territooriumil). Riiast 54 km • Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse • Siin elab 48 metslooma-, 163 linnu- ja 3780 putukaliiki • On tuvastatud 876 soontaime- (sõnajalalised jt), 166 sambliku- ja 551 seeneliiki • Rahvuspargi territooriumil asub 547 ajaloolist ja kultuuriobjekti • Gauja rahvuspargi külastuskeskused asuvad Gutmani koopa juures, Līgatne loodusradade juures ja Zvārte liivakivikalju juures • Info: www.gnp.lv

Slītere rahvuspark

Rāzna rahvuspark

S

I

līteret kutsutakse ka hellitavalt Läänemere geoloogiliseks vabaõhumuuseumiks, sest siinne maastik on uskumatult varieeruv, pakkudes võimalusi olla oma silmaga tunnistajaks mitmetele siin aset leidnud geoloogilistele protsessidele: näha 12 000 aastat tagasi eksisteerinud Balti jääpaisjärve kaldapiiri ning pärast jääaega tekkinud Litoriinamere taandumisel moodustunud pinnavorme. Samas pakub piirkond võimalust osa saada siin elanud ja elavate liivlaste igivanast kultuurist (Kolkas asub liivlaste keskus), samuti liigirikkast floorast ja faunast. Nõukogude ajal oli siin kinnine piiritsoon, ning selles on tagantjärele vaadates nii häid kui ka halbu külgi. Siiski on raskesti ligipääsetavus olnud piirkonnale pigem kasuks ning Kolka neeme ja Kurzeme randasid võib liialdamata pidada Läti looduslikult kaunimaks piirkonnaks. Irbe väina ehk Kura kurgu juures piki mereäärset asuvad väiksed kalurikülad oma paadisildade, võrgukuuride, tossavate kalasuitsuahjude ja romantilise puitarhitektuuriga on vaatamisväärsus, mis ei unune niipea. Looduslikest vaatamisväärsustest on silmapaistev Sinine mägi, siinsed mererannad on kuulsad loodusliku merevaigu leidude poolest. Kaunid ja pikad liivadüünid Irbe väina ääres, näiteks Košragis ning suur ruunikivi Mervallas on samuti üliharuldased. Piki kallast Kolka tipust Ventspilsi poole, kuni Sīkragsini, on kaunid ja romantilised kalurikülad, kus saab nii öömaja kui kõhutäidet. Siin, Ovīši külas asub ka Läti vanim majakas. Kolka majakas ei asu aga mitte rannal, vaid kunstlikul meresaarel ning esimene tuletorn rajati sinna juba 1975. aastal. Slīteres on esindatud Läti 26 metsatüübist tervelt 25 ning siin kasvab palju haruldasi taimeliike – eriti kaunid on rannakarjamaad ja düünid varasuvel ning see on üks väheseid kohti kogu Lätis, kus elavad üliharuldaseks muutunud hundid ja ilvesed ning mitut liiki nahkhiiri. Siitkandist on pärit ka üks Läti rahvusköögi tuntumaid «tegijaid» – porgandi-kartulitäidisega rukkipirukad (Sklandu rauši).

SLĪTERE RAHVUSPARK • Asutati 2000. aastal • Pindala 16 360 ha (mis hõlmab nii maismaa- kui merekaitseala) • Asub Kurzeme maakonnas Kolka poolsaarel. Riiast 165 km • Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse • Siin elab 261 linnuliiki ja mitmeid haruldasi loomilinde, mida pole mujal Lätis enam võimalik kohata • Siin saab näha 25 eri metsa tüüpi (kokku on neid Lätis 26) • Info: www.slitere.lv ja www.dundaga.lv

da-Läti maakonna Latgale südames asuv Rāzna rahvuspark on suuruselt teine kogu riigis, kuid samas noorim. See on kaunis ja avara horisondiga maastik, kus laugjate küngaste orgudes peegelduvad lugematud järvesilmad – just seepärast kutsutakse Latgalet ka Siniste järvede maaks. Siin asuvad samuti kaks Läti suurimat järve: Rāzna ja Lūbansi järv. Latgale on iseloomuliku pärimuskultuuriga piirkond, kus naaberriikide Leedu ja Venemaa mõjud on sajandite jooksul lihvinud siinseid kohalikke traditsioone ja tavasid. Ning lätlased isegi tunnistavad, et Latgale on «kui riik riigis» – selgelt omanäoline.

Latgalet kutsutakse ka Maarjamaaks siinse Aglona basiilika järgi, mis on pühendatud neitsi Maarja taevamineku auks 18. sajandil (esimene kirik juba 17. sajandi lõpul). Piirkond pole küll ülirikas oma haruldaste taime-, looma või linnuliikide poolest (haruldasi linnuliike on loetletud 48), kuid järvemaastikud on väga kaunid ning kohalik kultuuripärand tõeliselt unikaalne. Suurim looduskaitseprojekt korraldati 2006. aastal, mil siinsetesse soodesse asustati ümber sadu hiigelkärnkonni, kes nüüdseks on kenasti kohanenud. Siit avaneb võrratu vaade piirkonna kõrgeimale mäele Mākonkalnsile ja kümne saarega Rāzna järvele.

264 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Mākonkalnsi tipp on üks rahvuspargi populaarsemaid sihtkohti ning ajaloolises mõttes asub siin Latgale süda. Kuna piirkonna elanikke peetakse üldiselt väga usklikeks, on siin piiriäärse alana segunenud mitme usutunnistusega inimesed ning seda näeb ka kohalikus kirikuarhitektuuris: siin on nii luterlaste, katoliiklaste, vene õigeusu kui ka vene vanausuliste pühakodasid ning erilise elamuse saab siit lisaks loodusturismile kindlasti usupühade aegu, mil rahva- ja kirikutraditsioonid pidustustes segunevad.

RĀZNA RAHVUSPARK • Asutati 2007. aastal • Pindala 59 615 ha (suuruselt teine rahvuspark Lätis) • Asub Latgale maakonna südames, Riiast 260 km kaugusel • Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse • Siin leidub palju haruldasi taimeliike, suurima kaitse all on hiidkärnkonnad • Infokeskus asub Rēzeknes, Latgale administratiivkeskuse looduskaitseameti majas ja Dagda Turismiinfokeskuses • Info: www.dagda.lv

HEAD ABILISED LOODUSMATKAJALE • National Parks Latvia: Slītere, Ķemeri, Gauja and Rāzna See on hariv, ülevaatlik ja samas ülipraktiline matkajuht rändamiseks neljas Läti rahvuspargis, andes ülevaate nii looduslikest kui ka kultuurilistest vaatamis- ja huviväärsustest, räägib lihtsalt ja selgelt piirkonna ajaloost ning jagab kamaluga praktilist nõu.

• Baltic National Parks: Estonia, Latvia, Lithuania Kolme riigi rahvusparke tutvustav praktiline, hariv ja kaunite fotodega matkajuht.

• Botanical Guide. The Plantfinder See personaalne, päeviku vormis, korralike piltide ja asjakohase infoga taskuformaadis raamatuke võiks olla taskus igal loodushuvilisel. Selles tutvustatakse matkaradu ja loodusharuldusi ning suurema osa raamatust võtab enda alla taimede välimääraja.

• Map of Military heritage Nõukogudeaegse pärandina on Lätis rohkelt sõjaväelisi objekte, millest paljud on saanud põnevaks sihtkohaks militaarturismi huvilistele nii Lätist, teistest Balti riikidest kui ka mujalt Euroopast. Kaardil on kõik need koos tausta- ja praktilise infoga ära toodud.

Raamatuid on võimalik soetada Läti maaturismi agentuurilt tellides: www.celotajs.lv (8 eurot koos postikuluga) või osta Riia suurematest raamatupoodidest. Loodusparkide raamatut saab ka Soomaa rahvuspargi infopunktist. Ingliskeelne informatsioon on kättesaadav http://www.celotajs.lv/cont/cntr/publications_en.html

Ķemeri rahvuspark

K

ui mingit paika Lätis võiks nimetada tõeliseks soomaaks, siis on see kahtlemata Ķemeri kant – nii palju soid, rabasid ja mülkaid nagu siin ei leidu kusagil mujal Lätis. Samuti teeb Ķemeri ainulaadseks mitmekümne loodusliku väävliallika olemasolu, mille head raviomadused olid kohalikele tuntud juba aastasadu tagasi ning nõndasamuti on aastasadu olnud hinnatud siinne turbamuda. Väävliallikad ja turbamuda – kaks tõhusate raviomadustega looduslikku komponenti panid 18. sajandil aluse ka siinsele Ķemeri ravikuurordile. Juba aastal 1801 viisid Tsaari-Venemaa teadlased siinsete allikate ja turbamuda proovid Peterburisse, et välja selgitada nende raviomadused. Ning kui selgus nende tervislikkus ja tõhusus, hakkasid riburada pidi kerkima ka esimesed raviasutused.

Sarnaselt Slīterega mõjutasid siinse looduse kujunemist tugevalt Balti jääpaisjärv ja Litoriinameri, mis jätsid olulisi maamärke rannikualadele. Siinsed kõrg- ja madalsood on vaatamisväärsus omaette ning veerohkus meelitab siia sadade kaupa nii rändel olevaid kui ka püsivalt pesitsevaid linnuliike. Näiteks Kaņierise järvele, mis oli kunagi Litoriinamere lahesopp, koguneb neid igal aastal rohkem kui kuhugi mujale Lätis. Imeline ja müstiline on Vēršupite jõe kallastel asuv lodumets – eriti kaunis on seal suve hakul, mil sammaldunud tüvedega juurtpidi vees olevate sangleppade all õitsevad metsiku karulaugu valged puhmad.

Või kuulata suveööl väävliallikate mulksumist Raganu soos, või teha rännak suvistele õitsvatele puisniitudele, imetledes metsikuid orhideesid… Või minna matkama piki 3 km pikkust laudteed kuulsasse Musta rästiku sohu, Slokase ja Vecaisi rabasse või hoopis uidata suurele Ķemeri nõmmele – valikuid on palju. Ķemeri sümboliks on rähn, kelle erinevaid liike on siin üsna mitmeid ning muidugi nahkhiired, kelle öiste toimetamiste jälgimiseks korraldatakse koguni spetsiaalseid nahkhiireretki.

ĶEMERI RAHVUSPARK • Asutati 1997. aastal • Pindala 38 165 ha (mis hõlmab nii maismaa- kui merekaitseala) • Asub Vidzeme maakonnas Jūrmalas. Riiast 42 km • Kuulub Euroopa NATURA 2000 kaitsealade nimistusse ning on üleeuroopalise tähtsusega linnuvaatlusala • Siin on 25 erinevat metsatüüpi, 237 liiki linde (177 pesitseb siin püsivalt), 3100 putukaliiki • Kasvab 897 liiki soontaimi, 207 liiki samblikke ja 586 liiki seeni • Siin on 30 looduslikku väävliallikat • Külaliskeskus asub Ķemeri rahvuspargi sissepääsu juures Metsamajas • Info: www.jurmala.lv; www.tukums.lv

PUHKUS LÄTIS

12

3. MAI 2012

Kurzeme – siin on, mida avastada ja vaadata Läti lääneossa jääv Kurzeme maakond või meile ehk suupärasemalt – Kuramaa – pakub palju avastamisrõõmu, tegevust ja elamusi igas vanuses ja väga erinevate huvidega külalistele. Seekord tutvustame kolme Kuramaa linna: Ventspilsi, Kuldigat ja Liepājat. Kui olete nendega mitte ainult «teoorias», vaid ka praktikas tutvunud, võite juba kogemustele toetudes kinnitada, et igaühel neist on omad ahvatlused ja võlud.

FOTO: JAKOBI KAI / VENTSPILSI TURISMIINFOKESKUS

S

adamalinn Ventspils on perega Lätisse puhkama minekuks lausa ideaalne paik. Siin on palju vaadata ja teha, avastamisrõõmu ajaloohuvilistele ja loodusesõpradele, jagub tegevust nii lastele, hobisportlastele kui ka lihtsalt mõnulejatele. Tänavu tähistab Ventspils oma 722. sünnipäeva (3.–5.08).

Kuid Ventspils pole lihtsalt roheline ja parkiderohke linn, vaid lausa linn nagu lilleaed.

Sellist asja nagu Ventspilsi lillepidu pole üheski lähiümbruse riigis.

Merepromenaadile tekkiv hiigelmõõtu lillevaip ja linna parke kaunistavad lilleskulptuurid on nii kaunid, et ainuüksi selle pärast võtavad inimesed siiatuleku ette. Samuti armastatakse siin purskkaeve – parkides ja haljasaladel on neid palju, igaühel oma sünnilugu ja iseloom. Reņķise park, mis rajati 18. sajandil jõuka kaupmehepere häärberi ümber olnud parki ning mereäärne park on ühed linna kaunimad ning armastatud nii kohalike kui ka linna külastavate turistide poolt.

Teist korda kümne aasta jooksul saab tänavu näha kogu Euroopas unikaalset projekti – Ventspilsi lillepäevade raames toimub 30. juunil suur lehmade paraad. Ei, see ei tähenda, et kari linnatänavatele ja parkidesse lastakse, vaid Zürichist alguse saanud ettevõtmine on kunstiprojekt, kus kümned kunstnikud klaaskiust «lehmatoorikutel» oma fantaasial lennata lasevad. Tänavu avatakse ka Ventspilsis Liivi ordulinnuse teine järk ning uus püsiekspositsioon.

See on mõjuvõimsa Liivi ordu suurim ja vanim keskaegne kindlus Lätis, mis on peaaegu täiesti säilitanud oma algsed mõõtmed. 13.–16. sajandist oli see Liivi orduvendade (Saksa rüütliordu Liivi haru) käsutu-

ses, pärast seda, kuni 20. sajandi keskpaigani vangla.

Kindlasti on tore käik ka mereäärsesse vabaõhumuuseumisse, kus näeb toredaid kaluri- ja põllumeeste talusid, lätlaste ja liivlaste vanu elamuid, käsitööd ning vanu tarbeesemeid.

Väikseid külalisi rõõmustab kindlasti sõit kitsarööpmelisel raudteel ehtsa, 1916. aastal ehitatud aururongiga. Rongil on kaks marsruuti ning eriti tore on vaadata, kuidas rong lõppjaamas asuval pöördplatvormil ümber pööratakse. Viis aastat tagasi 18. sajandi koolihoones avatud Käsitöömaja on samuti põnev koht, kus töötavad käsitöökojad ja saab osta ehedat kohalikku käsitööd.

Mõnusat puhkust kogu perele pakuvad veel veeatraktsioonide park ja spaakompleks, atraktsiooniderohked Lastelinnake, lastepark Fantaasia ja Pārventa metsapark, kus on lastele jõukohane seiklusrada. Loodusturismi harrastajaid kisub ilmselt rattateedele ja puutumatu loodusega pankranniku juurde Staldzenes, kust on leitud haruldasi 7. sajandist eKr pärit muistiseid. Kaunis on ka Būšnieiku järv ja selle kõrval asuv hirveaed. Ventspils on üks väheseid linnu Lätis, kus autoga parkimine on tasuta ja mõnusaid rattateid 30 km jagu. Linna rannal on sinilipp, mis on oma tugevate tuulte tõttu eriti hinnatud surfajate seas. Tänavugi (27.–30.07) toimub siin rahvusvaheline lohelaudurite võistlus. Need, kellele ekstreemsused ei sobi, võivad suunduda planetaariumisse või observatooriumisse ja mõtiskleda taevatähti uurides.

Planetaariumis näidatakse unikaalseid täheetendusi ja 360-kraadisel ekraanil filme.

Loomemaja (Jaunrades nams) katusel asuva kvaliteetse teleskoobiga saab aga taevakaarti uurida.

VENTSPILSI TURISMIINFOKESKUS • Dārzu iela 6, tel +371 6362 2263 / +371 6360 7664 • Info vaatamisväärsuste, ürituste, puhkusevõimaluste, transpordi, söögi- ja majutuskohtade kohta • Ekskursioonid koos professionaalsete giididega • Saadaval turismikaardid, brošüürid ja suveniirid (kõik olulisemad trükised on tõlgitud ka eesti keelde) • E-post: tourism@ventspils.lv • www.tourism.ventspils.lv / www.visitventspils.lv

Liepāja – linn, kus sündis tuul FOTO: LINNAPARK / KULDIGA TURISMIINFOKESKUS

Kuldīga – midagi romantikutele

FOTO: ROCK CAFE / LIEPĀJA TURISMIINFOKESKUS

Ventspils – igav siin ei hakka

K

ui Lätis peaks kunagi välja antama tiitel kõige romantilisema ja võluvama atmosfääriga linnale, siis arvata on, et selle pälvib Kuldīga. Need, kes selles linnas juba käinud, kiidavad ilmselt ägeda peanoogutusega takka, kuid need, kes käinud ei ole, vajavad ehk pisukest selgitust. Kuldiga vanalinn kuulub Euroopa kultuuripärandi nimekirja mitmel põhjusel ning Läti turismiatraktsioonide esikümnes on raudselt sees nii Kuldiga vanalinn kui ka kuulus Ventas Rumba kosk. Tõsi on ka see, et Kuldiga on üks enam filmitud linn kogu Lätis ja meilegi on tuttav lugu «Veepomm kollasele kõutsile».

Kuid mitte kasside, vaid haruldase ja hästi säilinud 17.–18. sajandil ehitatud vanalinna pärast, kus on tänavate ja kvartalite kaupa toredat puitarhitektuuri ja kenasid sisehoove ning uhkeid kahekordseid puukuure ja aitasid.

Ei ole ühtegi teist linna Lätis, kus otse majade uste ja akende all voolaksid kanalid. Kanalid saavad vee Alekšupite jõest, mis ühes väikses põiktänavas müriseva kosena alla laskub.

Võtke julgelt kätte Kuldiga kaart ja käige vanalinnas hoolega läbi kõik tänavad, tupikud ja nurgatagused – see, mida te näete, on rabav! Kuldīgas on samal tänaval, suisa kõrvuti, linna mõlemad raekojad – üks neist linna vanim puumaja (17. sajandist), teine uus, neogooti stiilis ja tornidega, mille kellakambris töötavad linnaametnikud.

Kuldīga saab uhkustada Euroopa kõige laiema kosega – Ventas Rumba laiuseks on mõõdetud 249 meetrit ning üle jõe kaarduva 19. sajandil ehitatud punastest tellistest sillaga, mis on nii haruldane, et kuulub lausa UNESCO pärandinimekirja. Venta jõgi on lendõngemeeste ja lõhepüüdjate paradiis ning varakevadise suurvee

ajal toimuvad siin võistlused «Lendkala» auhinnale. Ventas Rumba juurde, Pils ielale (kust avaneb lausa müstiline vaade valgustatud kivisillale ja kosele) saate jalutate läbi kauni linnapargi, mis sai 2011. aastal täiesti uue ilme. Endise vallikraavi põhjas asuva pargi kõrgetel kaldaküngastel uhkeldavad ülesvuntsitud kaunid linnahäärberid. Üks neist, kus praegu asub Kuldīga muuseum, on eriti põnev – see toodi siia lahtivõetuna otse Pariisist. Hoone oli 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel väljas Vene ekspositsioonis kui puitarhitektuuri suurepärane näide.

Kuldīga on kuulus ka siin viibinud kuulsate meeste poolest. Isegi kui tuua vaid kaks näidet, on need kõnekad. Siin on sündinud Kuramaa hertsog Jakob, kes on ristitud siinses Püha Katariina kirikus, mille tornist saab tänapäeval linnapanoraami imetleda. Hertsog Jakobi ajal rajatud linna esimene apteek, saksa vahverk-stiilis hoone (Baznīcas iela 10), on küll pisut viltu vajunud, kuid tema vanust arvestades – ikkagi ligi nelisada aastat! – näeb see igati kõbus välja. 1701. aastal oli Kuldīgast läbisõidul mitte sugugi vähem kangem mees – linnapea Stafenhāgeni majas (Baznīcas iela 17) ööbis Rootsi kuningas Karl XII. Mingil põhjusel jättis kuningas teda võõrustanud pererahva juurde maha oma hiiglasliku reisikohvri (2 x 2,5 m!), mida saab maja koridoris näha tänini. Kuldīga on olnud aegade algusest saadik uskumatult multikultuurne ja eri religioonide suhtes tolerantne linn – siin asuvad koos nii luteri, katoliku, vene õigeusu kirikud kui ka juudi sünagoog.

Viimane on haruldane just seetõttu, et seda pole kordagi hävitatud ning on säilinud esialgsel kujul, nagu see 1875. aastal ehitati. Kuldīga on linn, mis jääb teie mälestustesse väga kauaks.

KULDIGA TURISMIINFOKESKUS • Baznīcas iela 5, tel +371 6332 2259 • Info vaatamisväärsuste, ürituste, puhkusevõimaluste, transpordi, söögi- ja majutuskohtade kohta • Saadaval turismikaardid, brošüürid ja suveniirid • E-post: tourinfo@kuldiga.lv • www.visit.kuldiga.lv

L

iepāja inimeste kohta öeldakse, et nad on uhked ja suurelised – püüavad alati silma paista, olla esimesed, tahavad alati vaid parimat, suurimat ja uusimat – seda igas mõttes ja igas eluvaldkonnas. Kui uskuda kõike, mida kohalikud ise esiletõstmist väärivaks peavad ning mille kõige poolest Liepāja maailmas, Euroopas, Balti riikides või Lätis unikaalne ja parim on, siis tuleb välja, et Liepājasse on põhjust minna kuhjaga. Palun väga: siinses Püha Kolmainu kirikus asub maailma kõige suurem mehaaniline orel (torni tipust avaneb ilmselt kõige ilusam vaade kõige ilusamale linnale), liiv Liepāja sinilipu rannas olevat maailma kõige valgem ja peenem, siinses käsitöömeistrite majas asub maailma pikim merevaigukee, mis on 123 meetrit pikk ja kaalub 19,5 kg! Püha Meinhardi katoliku kiriku ümar hoone on toodud 2000. aasta Hannoveri EXPO-lt, kus see oli Vatikani paviljon. Euroopa mastaabis on unikaalne Cīruļi miniloomaaias elav maailma kõige suurem väljaspool Tiibetit elav kiangide (Tiibeti metsik eesel) populatsioon.

Siin on kurikuulus turistidele mõeldud Karosta vanglahotell – ainus omataoline kogu Euroopas, kus kõik käibki nii nagu jubedas tsaariaegses vanglas käima peab, brrrr …

Samas olevat linna Peetri platsi turuhoone Euroopa ilusamaid (valmis 1910. aastal, arhitekt Louis Melvil) ning Dunika laukasoo Euroopa pikim (6 km). Tehnoloogiliselt unikaalne kogu Euroopas olevat Karosta jõe ülestõstetav sild, mis valmis Alexander Gustav Eifeli jooniste järgi. Balti riikide seas paistab Liepāja silma sellega, et siin hakkas esimesena tööle elektritramm (1899), siin asub ainus metallurgiakombinaat Balti riikides ning

Läti vanim teater. Ja nii ikka samas vaimus edasi …

Liepāja strateegiline asukoht Tsaari-Venemaa ja PreisiSaksamaa piiril on mänginud suurt rolli linna kujunemisel ning selle pärandiks on võimas sõjasadam ja kasarmulinnak Karosta (läti k Kara Osta – sõjasadam), mille rajamise käsu andis keiser Aleksander III ning kelle järgi sai sõjasadam hiljem nime. Siia rajati ka Baltimaade kõrgeim ja suurim õigeusu pühakoda, mis on tehtud betoonvaluga, ühegi tugisambata. Karosta on unikaalne, kuid veidi pelutav paik, justkui viibiks mõnel teisel planeedil: tühjad sünged kasarmud, endise ratsamaneeži uhked väravad, kirjatuvide maja, imposantne veetorn ning samas oma endist ilu ja elu taga nuttev helevalge mereväeohvitseride kasiino …

Allveelaevade doki ja sõjasadama vahetus läheduses on veel üks haruldus – 1,8 km pikkune põhjamuul. Siin asub surfajate lemmikrand, mida teavad ka eesti surfarid. Kuid Liepājal on ka teine pool – kaunis, romantiline ja muusikast helisev. Otse vanalinna piiril asuv Roosiväljak on tõeliselt ilus ning erilist rõhku pannakse siin linna illumineerimisele (nii suvel kui talvel).

Liepājat peetakse õigustatult Läti (rokk)muusika pealinnaks, siin asub ainus läti muusikute Walk-of-Fame ja mööda pronksivalust noote kõndides saab jalutada läbi kõik linna vaatamisväärsused. Liepāja on tuntud oma muusikafestivalide rohkuse poolest (vt tagant Läti kultuurikalendrit).

Läti esimese rokikohviku ees (vaadake fotosid selle seintel!) seisab Läti kõige suurem kitarr. Igal kolmapäeva ja pühapäeva õhtul kogunevad muusikasõbrad kohvikusse live-muusika kontserte kuulama. Siin on käinud isegi Mick Jagger!

LIEPĀJA TURISMIINFOKESKUS • Rožu laukums 5/6, tel +371 634 808 087, +371 2940 2111 • Info vaatamisväärsuste, ürituste, puhkusevõimaluste, transpordi, söögija majutuskohtade kohta • Saadaval turismikaardid, brošüürid, kingitused ja suveniirid • Professionaalne giiditeenus, turismitakso, jalgrattarent, audiogiid • E-post: info@liepajaturisms.lv • www.liepajaturisms.lv; www.liepaja.lv; www.liepajaskultura.lv

PUHKUS LÄTIS

13 FOTOD: LÄTI ETNOGRAAFILINE VABAÕHUMUUSEUM

3. MAI 2012

Riia loomaaed – alati põnev Iga külastus pakub uusi üllatusi. Loomade elu aitavad tundma õppida nii kaasahaaravad üritused kui ka loomade avalik toitmine suvekuudel (www.rigazoo.lv).

Meža prospekts 1, Riia, Läti Tel +371 6751 8409 Faks +371 6754 0011 E-post: info@rigazoo.lv www.rigazoo.lv

Līgo-püha tähistamine vabaõhumuuseumis on kaunis elamus.

LÄTI ETNOGRAAFILINE VABAÕHUMUUSEUM • 440 Brīvibas iela (Tallinna poolt Riiga sissesõidul vahetult enne silda vasakut kätt) • Avatud: E–P kl 10–20 (maist septembrini, talvel kl 10–17) • Kohale saab Riia südalinnast bussidega nr 1, 19, 28 (peatus Open-Air Museum / Brīvdabas muzejs) või trammiga nr 6 (väljuda lõpp-peatuses, 2 km jalutada) • Piletihind: 1-2 latti (kehtivad ka soodustused) • Tel +371 6799 4510 • E-post: info@brivdabas-muzejs.lv • Info: www.brivdabasmuzejs.lv

R

iia külje all, otse Jugla järve kaldal asub Läti üks vanemaid järjepidevalt tegutsevaid muuseume – Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum, mis on ühtlasi vanim omataoline Balti riikides ja üks esimesi, mis Euroopas asutatud. Muuseumifondile pandi alus 1924. aastal, kuid külastajatele avati ekspositsioon 1932. aastal ning selle rajamise mõte oli säilitada ja tutvustada oma maa rahvakultuuripärandit tulevastele põlvedele kogu oma rikkuses ja ilus.

Seetõttu on muuseumi ekspositsioon paljuski sarnane laias maailmas olevate sõsarmuuseumitega – tutvustades maa eri piirkondade ja ajastute arhitektuuri, olmet, käsitööd, tarbeesemeid ja traditsioone. Kuigi esmapilgul võib arvata, et kuna oleme ju lätlastele geograafiliselt nii lähedal, siis kui palju sel meie Rocca al Mares asuva vabaõhumuuseumiga erinevusi saab olla, on see vahe siiski olemas ning eriti ilmekalt tuleb see välja just puitarhitektuuris.

Samas on see üks toredamaid paiku, kus paariks päevaks Riiga või üldse Lätti tulles ära võiks käia – see pakub keset linnakära värsketest looduslõhnadest küllastunud ja linnulaulu keskel äraütlemata mõnusat äraolemise- ja piknikupidamise paika, on hariv ja õpetlik nii

suurtele kui väikestele. Samuti on ju tore, kui lapsed, kes juba mõnes vabaõhumuuseumis käinud, nüüd äratundmisrõõmu kogevad ja varem nähtut siinsete ajalooliste haruldustega võrrelda saavad. Isegi beebidele on mõeldud, sest suve hakul avatakse uhiuus beebituba, kus saab kõik vajalikud protseduurid korda ajada ka kõige tillemate muuseumikülastajate huve ja vajadusi silmas pidades.

Ruumi muuseumi territooriumil tõesti jagub, sest nelja Läti ajaloolist piirkonda: Vidzemet, Zemgalet, Kurzemet ja Latgalet esindavad 118 hoonet, ühtekokku ligi 150 000 eksponaadiga, mis laiuvad enam kui 87 000 hektaril, olles nii ühe kui teise näitaja poolest Euroopa suuremate seas. Vanimad siin eksponeeritud hooned pärinevad 17. sajandist ning uuemate sünniaeg jääb 1930ndatesse, kõik hooned on ajastutruult sisustatud ja pea igas majas või hoovis võib suvehooajal näha toimetamas pererahvast või meistrimeest, kes vanu käsitöövõtteid kasutades tarbeesemeid, mänguasju, suveniire või kudumeid valmistavad.

Hoonetüüpidest on siin esindatud nii imekaunid puukirikud – üheks muuseumi uhkuseks on 1705. aastal Kurzeme maakonnas Kuldiga lähistel Renda luteri kogudusele kuulu-

nud võrratute seina- ja laemaalingutega luteri kirik (kutsutakse küla järgi ka Usma kirikuks), kus toimuvad pühapäeviti algusega kl 10 regulaarsed jumalateenistused ning mis on oma romantilisuse tõttu ülipopulaarne noorte abiellujate seas ja ristimiskirikuna. Kokku on muuseumis kolm imelist kirikut. Samuti on muuseumis esindatud kõigi maakondade talukompleksid: siin on nii nekrutitalusid kui Zemgale ja Vidzeme kehvikuhütte, Liepajast pärit uhke kaubahoone, muistsete lätlaste suvine väliköök ehk püstkoda, kolm uhket tuulikut, meierei, mitu sauna, suitsutaresid ja aitasid ning sepikoda, kus sepp suviti palehigis õnnenaelu taob.

Näha saab ka Latgalest pärit vene vanausuliste ja metsatööliste majapidamisi ning kauni Jugla järve kaldal asub ehtne liivlaste kaluriküla. Suviti leiab muuseumist eest palju käsitöölisi ja meistrimehi, kelle juures tegutsevates töötubades saab ka ise vana aja asju meisterdades «käe valgeks teha».

Endisest mõisaküünist (otse uue sissepääsu juures) on saanud näitusesaal, kus vahetuvad huvitavad ekspositsioonid aasta ringi, sõltuvalt teemadest ja tähtpäevadest. Ning kuigi kevad ja suvi on juba meie kliimast tulenevalt kõige mõnusam aeg muuseumis ringi vaadata, käib siin vilgas tegevus tegelikult aasta ringi – kõik Läti rahvakalendris olevad suuremad tähtpäevad saavad siin temaatiliste rahvapidude, meisterdamistubade, traditsiooniliste söökide-jookide ning pillimängu ja laulu saatel ära peetud. Suvi on muuseumikülastajatele muidugi kuldaeg – neljakümne tegevusaasta jooksul on juba saanud traditsiooniks, et riialased avavad oma kevade ülestõusmispühade jumalatee-

nistuse ja pidustustega just vabaõhumuuseumis. Teine suurem üritus, kuhu tullakse juba kõikjalt Lätist ja Eestistki, on igal aastal juuni esimesel nädalavahetusel (tänavu 2.-3. juunil) toimuv hooaja avapidu, millega kaasneb suur käsitöölaat. See on jaanipäeva kõrval suurim suvine üritus, mis siin toimub.

Kui ilm juhtub kehv olema või kui lihtsalt tekib soov keha kinnitada, tuleb sammud seada muuseumi sissepääsu juures asuvasse kõrtsihoonesse, mis kannab nime Priedes krogs. See 19. sajandi keskpaigast pärinev muljetavaldavalt pika rookatusega kõrtsihoone toodi muuseumisse Zemgalest ning see on teadaolevalt Baltimaade kõige pikem ühe katuse all olev ehitis. Kõrtsis pakutakse ülimaitsvaid Läti rahvusroogasid muuseumi lahtioleku ajal ning grupid või suurem seltskond saab söögid mitme erineva valmismenüü vahel valides ka ette tellida (tel +371 2943 5189). Kindlasti tasub Läti rahvustoitude kõrval ära proovida Läti veinid.

Nii mõnigi neist, näiteks kasemahla- ja rabarberivein, üllatavad oma peene maitse ja suurepärase aromaatsuse poolest teid kohe kindlasti.

Muuseumi territooriumil on ka laste mänguväljak ning saab teha kaarikusõitu. Kes soovib giidiga eraldi või rühmaekskursiooni, peab enne aja broneerima (tel +371 6799 4106). Samuti saab reserveerida taluõuesid ja hooneid oma ürituste pidamiseks. Kohe muuseumi väravas jagatakse tasuta nii inglise, vene ning sel suvel esimest korda ka eestikeelset muuseumi asendiplaani, mis teeb orienteerumise tunduvalt lihtsamaks. Kel huvi, võib oma marsruudi paika panna juba muuseumi kodulehel virtuaaltuuriga ringi rännates.

11. augustil kl 10–17 kaasaegse disaini ja käsitöö festival. Toimub laat ja avatud on töötoad, soovijad saavad ise esemete valmimisel kaasa lüüa.

Siin tunnevad end suurtes aedikutes hästi Usaldusväärsed tõlked nii kiangid, metssead, põdrad kui ka põhjapõdrad. Tutvuda saab Põhja-Euroopa suurimate kiskjatega – karude, ilveste, ahmide ja huntidega. Jälgimisrõõmu pakub agar mägrapere, raisakotkad aga üllatavad majesteetliku rahuga.

Selleks, et jalutuskäik oleks meeldiv, pange jalga mugavad jalatsid ja selga ilmale vastav riietus. Loomaaia territooriumil on tasuline parkla, mitu kohvikut ning piknikukohad.

Meeldivat puhkust!

Logo: affiliate “Ciruli” of Riga ZOO

19. augustil kl 12–16 seppade päev. Sepad üle Läti tulevad kokku ja näitavad oma oskusi, müüakse sepiseid ja sepatööd saab ka otse meistrilt tellida.

9. septembril kl 12–17 vana käsitöö päev. Toimub igal aastal septembri 2. pühapäeval, mil üle Läti tulevad kokku kõige erinevamad käsitöömeistrid ning näitavad ja õpetavad huvilistele oma käsitööoskusi.

26. detsembril kl 17–21 talvepidu. Lõbusa programmi ja talvise meelelahutusega (saanisõit, kelgutamine, suusatamine) pidu muusika ning hea ja paremaga kõhutäiteks.

Riia loomaaia filiaal Cīruļi – puhkekoht kõigile

Filiaal Cīruļi asub Liepāja maantee 154 kilomeetril. Edasi järgige viitasid!

Cīruļi, Kalvene vald, Aizpute piirkond, LV-3442. Kassa tel +371 2938 6963. logo: Riga ZOO

TÄNAVUSED SUUREMAD ÜRITUSED 19. mail kl 19–24 Euroopa muuseumiöö (tasuta).

Huvitava programmiga sisustatud muuseumiöö.

2.–3. juunil kl 10–17 rahvakunsti- ja käsitöölaat.

See on haruldane võimalus saada ühes ja samas paigas osa Läti rahvakultuuri ja traditsioonide kogu spektrist, osta ehedat käsitööd ja rahvakunsti otse meistrilt ning saada osa heast atmosfäärist ja rahvamuusikute esinemisest.

16.–17. juunil kl 10–17 jaanipäeva tähistamine.

Nädal enne «päris» jaanipäeva ehk lätlaste jāni saab vabaõhumuuseumist tõeline muinasjutumets, kus süüdatakse lõkked, kõlavad pillimäng ja jaanilaulud, kõigil on peas uhked jaanipärjad ning pakutakse head ja suupärast peotoitu. See on pidu, mis toob kaugelt koju nii lätlased kui ka sadade kaupa välismaalasi, et suvise pööripäeva maagiast osa saada.

logo: Riga ZOO

Seppade päeval vabaõhumuuseumis.

PUHKUS LÄTIS

14

3. MAI 2012

Mõtle positiivselt, mine Positivusele seekord festivalialal üles seatud sularahaautomaadid. Eestlastele ja mujalt raja tagant tulnuile tähendab see, et eurosid pole vaja varem lattide vastu vahetada, sest «metsapank» töötab täie auruga. Seegi kord on festivalipaika jõudmine tehtud eestlastele võimalikult lihtsaks: igal Positivuse külastajal on festivalipassi ostes võimalik saada kood, mis annab soodustuse Lux Expressi bussides. Festivali ajaks on tehtud Salacgrīvas eripeatus ning buss sõidab Tallinnast Riiga koguni kuus korda päevas. Lisaks pole vaja seekord isegi oma telki kaasa võtta – 30 lati eest saab ööbida juba eelnevalt üles pandud telgis ning pärast festivali võib telgi koju kaasa võtta.

TÄNAVUSED TÄHED Festivali tänavune peaesineja on Briti bänd Keane.

P

ositivus pakub lisaks suurepärastele esinejatele ning erinevate muusikastiilide miksile (stiilis: igaühele midagi head, lahedat ja meelepärast) ka tõeliselt mõnusat atmosfääri. Eelmisel aastal täitus näiteks kogu metsaalune võrkkiikedega, kus muusikagurmaanid unistada ja muusikat nautida said.

Head sõnad Positivuse aad-

ressil pole mingi tühipaljas kiidulaul, vaid sel on tõsi taga – 2009. aastal näiteks valiti see UK Festivaliauhindade jagamisel parima välisfestivali kategoorias finaali. Toona veel parima festivali tiitlit ei saadud, kuid isegi nii tihedas konkurentsis edasi jõuda on kõva sõna. Igal juhul on kaunis mereäärses väikelinnas Salacgrīvas toimuv Baltikumi suurim kuns-

ti- ja muusikafestival suutnud säilitada oma ainulaadse võlu ning jätkab alustatud traditsiooni järgides, tuues publiku ette uusi tõusvaid tähti kogu maailmast. Tänavusel Positivusel on tehtud rida muudatusi, mis kõik teenivad vaid üht eesmärki: et külastajatel oleks nii festivalile tulek kui ka seal viibimine võimalikult mugav ja probleemitu.

Nii nagu eelmisel aastal on ka

Festivali tänavuseks peaesinejaks on Briti bänd Keane, keda on festivalile juba kaua oodanud. Bänd alustas tegevust 1997. aastal ja sellest ajast peale on neil olnud nii edukaid kui ka vähem edukaid perioode. Debüütalbum «Hopes and Fears» (2004) tõi neile palju kuulsust ning edu jätkus teise albumiga «Under the Iron Sea» (2006). Keane’i albumid müüvad endiselt hästi ning bänd on saanud mitmeid auhindu kriitikutelt ning loomulikult palju

POSITIVUS FESTIVAL 2012 • 20.–21. juulil Salacgrīvas • Piletid müügil Eesti Piletilevis: 41.50 eurot (festivalipass ilma telklapiletita) ja 46.50 eurot (festivalipass koos telklapiletiga).

Info: www.piletilevi.ee • Täpsemat infot leiad: www.positivusfestival.com

FOTOD: POSITIVUS

Baltikumi suurim muusika- ja kunstifestival Positivus on eesti muusikasõpradele juba ammu tuntud koht ning kes seal korra käinud, ihkavad Salacgrīva mändide alla tagasi.

armastust fännidelt. Klaver, bändi põhiline instrument, annab muusikale erilise, emotsionaalse kõla. Viies stuudioalbum on praeguseks juba salvestatud, ilmudes mais. Festivali esinejatenimekirjas on veel The Vaccines, King Charles ning Rootsi bänd Niki & The Dove, samuti Friendly Fires, SBTRKT live, Ewert and the Two Dragons, Givers, Jamie N Commons, Lucy Rose, Vondelpark ja Cashier No9. Läti ansamblitest pääseb suurele lavale ainsana Instrumenti.

Kõik need bändid mahuvad esinema nonstop kahel suurel laval – Tele 2 laval ja Nordea laval. Positivusel võib sel aastal märgata mitmeid muudatusi: festivali suuruselt teise, Nordea lava, asukohaks saab vana, Nõukogude ajast säilinud lava, mistõttu on esinemispaik suurem, aga siiski intiimsem kui eelmistel aastatel. Uue asukoha saavad ka Red Bull Music Academy lava ning esimest korda võib festivalilt leida Palladiumi telgi, mille peatoetajaks on Tuborg.

PUHKUS LÄTIS

3. MAI 2012

15

FOTOD: MÜNCHHAUSENI MAAILM

Parun Münchhauseni maailm MÜNCHHAUSENI MAAILM • • • • •

Dunte asula (14 km enne Saulkrastit, 67,8 km enne Riiat) Tel +371 402 0333 / +371 406 5633 E-post: minhauzen@minhauzen.lv www.minhauzens.lv

K

es meist ei teaks lugusid vahvast ja veidi omamoodi parun von Münchhausenist – mehest, kes enda sõnul oli reisinud nii merel kui maal, sõitnud kahurikuulil, ratsutanud poolikul hobusel ja läinud läbi maakera, millega otse loomulikult kaasnesid kõige ebatavalisemad seiklused ja juhtumised.

Kuna luiskelugude meistri von Münchhauseni elu ja tegevus oli tihedalt seotud Eesti lähiümbrusega – teenis ta ju Peterburis, hiljem Riia garnisonis ning elas Liivimaa ja Eesti (mis toona kuulus Tsaari-Venemaa Balti provintside hulka) piiri lähistel Dunte mõisas, võib tähelepanelik lugeja tema lugudes leida otseseid seoseid ka Eestiga.

Kuid kas pole ainulaadne, et maailmas on muuseum, mis on pühendatud «maailma parimale valetajale»? Kui see juba nii intrigeerivalt kõlab, tuleb seda kohta tõesti ise oma silmaga näha. Dunte mõisas, õigemini selle tagasihoidlikus kõrvalhoones, mille parun endale ja mõisaomaniku tütrele Jacobine von Duntenile pärast abiellumist elumajaks ümber lasi ehitada, asub 2003. aastal rajatud parun von Münchhauseni maailm: muuseum ning selle ümber aastatega kerkinud looduse- ja puhkekompleks, mis kõik temaatiliselt Münchhauseni elu ja tegevusega seotud on.

Muuseumi esimesel korrusel on avatud püsiekspositsioon, mis on pühendatud parunile kui vaprale sõjamehele, oma naist jumaldanud abikaasale ning kirglikule jahimehele, kellele meeldis väga lugusid vesta. Tavaliselt jutustanud Karl Friedrich oma lugusid mõisaaias olevale künkale ehitatud paviljonis tugitoolis istudes ja veini rüübates. Ning nagu olevat öelnud 1933. aastal Münchhauseni lugusid eesti keelde tõlkinud poetess Anna Haava: «Mida suurem oli tema kuulajate ring, seda tahedamalt ta vestis».

Tähelepanuväärne on seegi, et tegelikult oli Münchhausenite suguvõsas ilmselt rännumehi rohkemgi, sest nende pe-

rekonnavapil on kujutatud matkakepp ja laternat käes hoidev rändaja. Kuid kuulus kunstnik, graafik ja raamatuillustraator, prantslane Gustave Doré (kes on muu hulgas illustreerinud Dante Alighieri «Jumaliku komöödia») tegi perekonnale uue vapi, millel seisab moto: «Mendace veritas» ehk vales on tõde.

Hoone teisel korrusel on vahakujude muuseum, kus on esindatud Läti ajaloo tähtsad isikud. Samuti on seal õllekannude väljapanek, mis on aukartustäratavalt suur – selles on 2000 õllekannu.

Tõsi on, et fantaasiast parun von Münchhausenil puudu ei tulnud ning eks nägi ta ka maailma pisut teise nurga alt kui enamik inimesi tema ümber. Kuid oli sellega kuidas oli, ta suutis ka iseenda üle naerda.

Jahimehena olnud parun enda sõnul nii täpne laskur, et võinud rebase sabapidi puu külge kõmmutada, et too minema ei jookseks. Tõsi on, et tammed mõisapargis on mitmesaja aasta vanused ning kolm neist olevat parun ise maamulda sättinud. Kolm hiigeltamme, mille ümbermõõdud ulatuvad viiest kuni seitsme ja poole meetrini on igatahes vaatamist ja imetlemist väärt. Üheks Münchhauseni maailma tõmbenumbriks on muidugi seiklus- ja elamusrikas Münchhauseni matkarada, mille 5,3 km pikkune haavapuidust laudtee on Euroopa pikim. Rada lõpeb mere ääres ning toredaid elamusi pakuvad matkarajal mitukümmend vahvat puuskulptuuri. Raja ääres on puhke- ja piknikuplatsid ning laste mänguatraktsioonid. Kui pere väiksematele liikmetele pikk rada liiga väsitav on, võib valida ka lühema raja (3,17 km).

Mõlema matkaraja kohta kehtivad kaardid on saadaval raja alguses. Väikestele Münchhauseni maailma külastajatele on veel üks tore atraktsioon – Münchhauseni lõbulaev, mis on suurim omataoline kogu Lätis ning kus väikesed külastajad saavad toimetada nagu päris purjekal kunagi.

Suvehooajal on kohapeal avatud söögikoht nimega INN’s,

 Dunte mõisa välisvaade.  Parun Münchhausen jahitrofeede toas.  Münchhauseni metsarajal.

KES OLI PARUN VON MÜNCHHAUSEN TEGELIKULT? Vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen elas aastatel 1720–1797, pärinedes Saksamaal Braunschweig-Lüneburgi hertsogiriigis elanud Münchhausenite aadlisuguvõsast. Sünnilinna Bodenwerdenisse jõudis ta tagasi 1750. aastal, pärast seda, kui keisrinna Jelizaveta Petrovna oli talle tubli teenistuse eest rittmeistri auastme andnud.

Münchhauseni teenistuskäik algas juba varases nooruses, mil temast sai prints Anton Ulrich von Braunschweigi õukonna paaž. Edasi viis teenistuskäik Peterburisse, kus tema Saksamaalt lahkunud patroon käsutas Vene armee Braunschweigi rügementi. Vapruse eest Türgi sõjas ülendati Münchhausen 1739. aastal kornetiks, veidi hiljem leitnandiks. Mõned tema luiskelood nagu näiteks Musta mere ääres peetud lahingus toimunud lend kahurikuulil, on seotud just Türgi sõjaga. Kui 1741. aastal toimunud paleepöörde tulemusena sai troonile keisrinna Jelizaveta (tsaar Peeter I tütar), kes oli

sest siin lähtutakse peremehe ütlusest: «Vaid täis kõhuga sõdur on hea sõdur.» Kuid kindlasti on paljudele eestlastele tuttav ka Salacgrīvas üle jõe asuv vana Pootsmani kõrts, mis oli juba Nõukogude ajal hästi tuntud oma suitsukala, heade roogade ja lahke pererahva poolest. Nüüd kannab see nime Münchhausen Pootsmani juures (Minhauzen pie Bocmaņa).

Kel aga öömaja soov, võib end (igaks juhuks siiski tuba ette broneerides) öösel sisse seada siinsamas lähedal Saulkrastis asuvas mõnusas hotellis Minhauzen Unda, otse mererannas. 50-toalises hotellis on kõik mugavused, lisaks saun ja ujumisbassein, saab tegelda mitmete suviste aktiviteetidega vabas looduses, on olemas laste mänguväljak.

Asukoht: Saulkrasti, Ainažu iela 74, tel +371 6795 5198. Info ja broneerimine: info@minhauzenunda.lv Dunte jääb parasjagu tee peale, kui olete autoga teel Riiga või juba otsaga Salacgrīvas.

Põigake kord juba siin olles ka paruni juurde sisse, ning kui teil vähegi aega on, lugege enne mõni tema vigurite ja fantaasiaga vürtsitatud lugu läbi.

rõhutatult saksavastase hoiakuga, saadeti vabahärra von Münchhausen teenima Riia garnisoni.

Märkimisväärne osa Münchhauseni lugudest ongi seotud Riiast vaid enam kui poolesaja kilomeetri kaugusele jääva Dunte mõisaga, mis toona kuulus Liivimaa alla. Duntesse sattus Münchhausen toonase mõisaomaniku, krahv Georg Gustav von Dunteni kutsel pardijahile, kuid tutvus seal mõisaomaniku tütre Jacobine von Dunteniga ja noored armusid. Laulatus toimus 1744. aastal Liepupe kirikus Dunte lähistel ning abielu kestis õnnelikult nelikümmend aastat.

Kunagises Dunte mõisa kõrvalhoones, mille Münchhausen 1772. aastal elumajaks ümber lasi ehitada, asub alates 2003. aastast Münchhauseni muuseum, mille ümber on ajapikku loodud terve Münchhauseni muuseumi- ja puhkekompleks koos matkarajaga. Karl Friedrich oli seega parun Münchhauseni luiskelugude ehe prototüüp. Ehkki mõned Münchhauseni lood avaldati anonüümseina juba

1781. aastal, sai Münchhausen kirjandusliku kangelasena tuntuks mõned aastad hiljem, kui Rudolf Erich Raspe avaldas esimesed Münchhauseni lood inglise keeles. 1786. aastal tõlkis Gottfried August Bürger need saksa keelde, tegi olulisi lisandusi ja avaldas need juba oma nime all. Sellest ajast alates on parun Münchhausenile omistatud lugusid avaldatud korduvalt nii Saksamaal kui mujal maailmas, kuid just Bürgeri versioon on kõige rohkem tuntud ja levinud. Kirjandusteadlaste hinnanguil jätkavad Münchhauseni jutustused juba muinasajal tuntud luiskelugude ja rahvajuttude traditsiooni ning kuulajad armastavad neid, kuigi andes endale aru, et «see kõik ei saa võimalik olla». Eesti keeles ilmusid esimesed von Münchhauseni lood juba 1855. aastal. Viimane neist (Mati Undi tõlkes) ilmus 1992. aastal.

Münchhauseni sündroomiks nimetatakse meditsiinis juhtumit, kus patsient teeskleb haiget, et pälvida hoolitsust ja tähelepanu.

PUHKUS LÄTIS

16

Suvi Lätis on lahe!

te osalusel toimuv festival, mis toob kuulajateni Pärdi ja Vasksi, New Yorgi Jazzi, Sinfonietta Rīga ja Steve Reichi, kirgliku Ramon Jaffe jpt.

Info: www.rigafestival.lv

FOTO: CĒSISE TURISMIINFOKESKUS

Lätimaa suvi on pilgeni täis lahedaid ja toredaid üritusi nii suurtele kui väikestele ning kindlasti leidub siin igale maitsele midagi meelepärast. Võib-olla leiate suveürituste kalendrist koguni mitu meelepärast, mis annavad põhjuse lahketele lõunanaabritele rohkem kui kord külla minna.

Liivimaa festival Cēsises. Rüütlite turniir.

19. mail Jūrmala kuurordihooaja avapidu Suvehooaja avapidu Jūrmalas algab suurejoonelise paraadiga Jomase tänavalt, pakub terve päeva jooksul rikkalikku kultuuriprogrammi Dzintari vabaõhukontserdisaalis ning üle terve linna toimuvad toredad üritused nii täiskasvanutele kui lastele.

Info: www.jurmala.lv 19. mail Euroopa muuseumiöö, mil kõik muuseumid nii Riias kui üle terve Läti on külastajatele öötundideks avatud.

Info: www.muzeju-nakts.lv; www.muzeju.lv 26. mail Jalgrattafestival Kuldigas Selles Kurzeme maakonna kõi-

ge romantilisemas linnas tuleks nii ehk naa ära käia, ja miks mitte alustada seda tutvumist just selle toreda üritusega. Vaadata on selles huvitava ajalooga kaunis linnas tõesti palju.

Info: www.velokuldiga.lv; www.visit.kuldiga.lv 26.–27. maini Liivimaa festival Cēsises Cēsise keskaegses linnuses, mis on saanud renoveerimise käigus juurde nii turistidele ligipääsetava vaatetorni kui ka müürigalerii, on kindlasti üks tänavuse kevadsuve põnevamaid üritusi kogu perele, ajaloohuvilistele ja ilmselt kohustuslik keskaegsete fantaasiarollimängude harrastajatele.

Kogu linn on sel päeval pöördunud tagasi keskaega ning saab õppida nii rüütlite võitluskuns-

Läti eriväljaande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid:

www.liveriga.com

LÄTI TURISMIARENGU AGENTUUR Brīvības iela 55, LV-1519, Riia tel: +371 6722 9945 faks: +371 6735 8128 e-post: info@latvia.travel www.tava.gov.lv www.latvia.travel

logo: Riga ZOO

RIIA TURISMIARENGU BÜROO Ratslaukums 6, LV-1050, Riia tel: +371 6718 1091 faks: +371 6711 4577 e-post: info@liveriga.lv www.LiveRiga.com twitter.com/liveriga facebook.com/LIVERIGAcom flickr.com/liveriga youtube.com/LIVERIGAcom foursquare.com/liveriga

ti, näha ajastu rõivamoodi, osta ajastutruid suveniire kui ka osaleda paljudel temaatilistel üritustel.

Info: www.tourism.cesis.lv 26.–27. maini Euroopa autokrossi MV Suurim ja väärikaim autokrossi üritus Balti riikides Bauska lähedal asuvas Mūsa Sportsi motokompleksis. Bauskas asub ka Riia Motomuuseumi Bauska filiaal, kus tasub samuti ära käia ja vanatehnikat uudistada.

Isad ja pojad – see on midagi teile!

Info: www.musa.lv; www.motormuzejs.lv 2.–21. juunini Riia Muusikafestival Suurepäraste maailmanimedega ning Läti parimate muusiku-

22. juunil Jaanilaat Toomplatsil Traditsiooniline maarohtude ja maitsetaimede laat Toomkiriku-esisel platsil ning mitmel pool Lätis, kus saab osta värskeid ja kuivatatud ravim- ja maitsetaimi ning rahvuslikke hõrgutisi.

Info: www.LiveRiga.com 23.–24. juunini Līgo, Rīga «Kogu Riiast saab jaanipäeva peoplats – esinevad rahvamuusikud, kohvikud ja restoranid pakuvad maitsvaid Läti rahvustoite, juuakse jaaniõlut ning lauldakse ja lüüakse tantsu otse tänaval. Päeval toimuvad toredad ja vanu traditsioone järgivad jaanipidustused ka Läti vabaõhumuuseumis. Seda, kuidas lätlased jaani tähistavad, peab vähemalt kord elus kogema – otsige üles «oma lätlased»!

Info: www.LiveRiga.lv; www.latvia. travel; www.brivdabasmuzejs.lv 1.–27. juulini XXV Riia orelifestival Riia võimsa oreliga Toomkirikus kõlab ligi kuu aja jooksul palju head orelimuusikat, kohal on mainekad orelivirtuoosid, solistid ja koorid.

Info: www.doms.lv 5.–9. juulini Festival «Kremerata Baltica» Festivalipaigaks on seekord valitud Sigulda ning koos musitseerivad Balti riikide noored ja andekad muusikud, sealhulgas eestlased.

Info: www.baltaisfligelis.lv 5.–10. juulini XXV Rahvusvaheline Folkloorifestival Baltica 2012 Seekordne pidu toimub Ogre lähedal Ikšķiles.

Info: www.nkmva.gov.lv 9.–15. juulini VI Rahvusvaheline Liivaskulptuuride festival «Summer Signs», mis toimub juba kuuendat aastat Jelgavas, toob kokku liivaskulptoreid üle maailma ning

3. MAI 2012 pakub vaatajaile elamusi nii kunstilises kui meelelahutuslikus mõttes.

Info: www.jelgava.lv 11.–14. juunini Vanamuusika festival Riias ja Rundāle lossis toimuvad kontserdid viivad kuulajad tagasi kaugetesse romantilistesse aegadesse – kõlavad baroki ja renessansiajastu suurmeistrite teosed, mille finaaliks kujuneb kostümeeritud etendus Kuramaa Versailles’ks kutsutud Rundāle imekaunis barokkja rokokoo-stiilis ehitatud lossikompleksis. Parim võimalus näha endiste aegade au ja hiilgust ellu ärkamas.

Info: www.latvijaskoncerts.lv; www.rundale.net 13.–16. juulini «Kurland Bike Meet» Ventspilsi kogunevad oma festivali pidama mootorrattafännid kogu Läänemere regioonist ning see saab olema üks kõva pidu.

Info: www.tourism.ventspils.lv; www.mca.lv 14. juulil Liepāja Merefestival Rikkaliku kultuuriprogrammiga merepidu koos purjekate, Neptuni ja tema kaaskonnaga.

Kogu linn peab merepidu.

Info: www.liepajaskultura.lv 22.–23. juulini «Summer Sound» Rahvusvaheline Liepāja muusikafestival, kus toimuvad kontserdid korraga neljal laval, tuues publiku ette muusikavaliku rokist hiphopi ja ambient’ini. Noored, olge kohal!

Info: www.summersound.lv 21. juulist 12. augustini Cēsise kunstifestival Kolm nädalat vältav kunstifestival on endale eesmärgiks seadnud paljude eri kunstiliikide sünteesi ning see kõik toimub linna ja selle külastajate silme all, väljendudes huvitavates näitustes, põnevates kinoja teatrietendustes ning kontsertides.

Info: www.cesufestivals.com 26.–29. juulini Lohesurfi festival «Samsung Wave Kite» Läänemere «Tuulte pealinnaks» kutsutav Ventspils on surfajate

paradiis ning üritus toob kokku kõik selle ala harrastajad lähedalt ja kaugelt. Siin toimub koolitusi, seminare, võistlusi ja mõistagi suur surfarite rannapidu.

Info: www.kiteparty.lv; www.tourism.ventspils.lv 28.–29. juulini Enduro Euroopa MV Ogres ja Ikšķiles saab näha enduro-meeste ägedat kihutamist ja hoida lemmikutele pöialt – kohal on kõik Euroopa parimad.

Info: www.endurosports.lv 3.–8. augustini XX Rahvusvaheline Sigulda Ooperifestival See on elamus omaette, mida Sigulda suveöös kogeda võib.

Ideaalsete dekoratsioonidena mõjuvad kõrgel mäekünkal asuvad iidsed lossivaremed.

Info: www.opersvetki.lv; www.sigulda.lv 3.–5. augustini Rahvusvaheline Balti Lillevaiba festival Midagi nii imelist – kuidas maa lillevaipadega kattub – saab näha ainult Ventspilsis. Lillefestival toimub Ventspilsi linna päeva tähistamise raames, mis tähendab, et kolme päeva jooksul toimub linnas rohkesti meelelahutusüritusi.

Info: www.tourism.ventspils.lv 14.–15. augustini Rukkimaarjapäeva pidu Aglona basiilikas Suurejooneline Neitsi Maarja taevaminekupüha ehk rukkimaarjapäeva tähistamine Latgales asuvas Aglona basiilikas.

See unikaalne kirik on tänu oma hindamatutele kultuuriväärtustele ja religioossele tähendusele Läti kümne suurema vaatamisväärsuse seas.

Info: www.latvia.travel 17.–18. augustini Riia pidu See on tore ja kaleidoskoopilist läbilõiget pakkuv kultuurisündmus, kus on silmas peetud kõige erinevamate huvidega inimeste ootusi. Kogu linn on valmis oma külalisi võõrustama nii maal, vees kui õhus, samuti tänavatel, platsidel ja ruumis – tulge ainult kohale!

Info: www.LiveRiga.lv