PUHKUS PÄRNUS JA PÄRNUMAAL
visitParnu.com
MAI 2014
Pärnu rand on soe ja turvaline Pärnu laht on madal, turvaline ja avatud edelasse – see sobib hästi nii liivast rannajoont ja sooja vett nautivatele suvitajatele kui ka algajatele ja kogenud surfajatele. Rain UUsen
erilehe toimetaja
Suur surfisõber Jaano Martin Ots kolis Tallinnast Pärnusse 2005. aastal just seetõttu, et Pärnu pakub suverõõmude nautimiseks kõike korraga – sooja veega puhast ja liivast randa, mõnusat surfamiskeskkonda, aga ka jõge, kus saab mitmekülgseid veemõnusid nautida. «Surfamisega olen koolilapsest saadik tegelenud, sellega kokku kasvanud,» selgitab ta oma toonase otsuse tagamaid. «Pärnu kivideta rand on tippkoht ka maailma mõttes,» selgitab Ots. «Samuti on Pärnu laht madal, mis muudab selle suhteliselt turvaliseks lastega peredele ja algajatele.»
tErvislik ja turvalinE Surf on elustiil, pajatab Ots, kuidas ta nüüd aasta ringi just Pärnuga on seotud. «See elustiil sobib ka neile, kes võib-olla suvi läbi vee peale ei jõuagi,» muigab ta ning lisab: «Positiivsus, seltskond, stressivaba ellusuhtumine. Seda kõike siinsamas Pärnus ka saab.» Otsa kolleeg ja hea sõber Toomas Jürjo, kes peab Pärnu rannas Aloha-nimelist surfiklubi, on muutunud endalegi ootamatult asjaarmastajast professionaalseks turismiarendajaks. «Kui veel viis aastat tagasi Alohaga Pärnu rannapromenaad lõppes, siis nüüd on selline tunne, et see meiega alles algab,» selgitab ta viimaste aastate arenguid Eesti ühes külastatavamas rannas. «Surfamine on just seetõttu suurepärane hobi või harrastus, et see lõõgastab sind täielikult,» selgitab surfiõpetaja Jürjo. «Kui sa näiteks käid jooksmas, siis su argimõtted tiksuvad jooksurütmis sinuga kaasa. Surfates seda ei juhtu – see haarab su sada protsenti enda haardesse.» Jürjo sõnul õpetab surfajate elustiil seda, et kogu aeg ei peagi kiire olema. «Või isegi kui on, siis sa ei näita seda alati ja kõigile välja. Aga samal ajal teed sporti, mis on tervisele kasulik.»
Meeste sõnul on suvitamiseks ja puhkamiseks ideaalne paik just Pärnu oma liivase, kivitu ja sooja ning madala veega rannajoonega, sest ka suvi on Pärnus kuu võrra pikem kui mujal Eestis. «Isegi Soome ja Rootsi ei konkureeri Pärnuga, sest nende rannad on kõik kivised,» selgitab Jürjo – skandinaavlasi näeb Pärnus suve jooksul rohkelt. Pärnu madal vesi annab surfiteadjate sõnul eelised ka neile, kes surfamisega kui elustiili ja spordialaga alles esimesi kokkupuuteid otsivad. «See muudab surfamaõppimise kiireks protsessiks,» kiidab Jürjo. «Pealegi – niisama rannas vedelemine ei olegi enam populaarne, kõik tahavad olla aktiivsed, tegutseda ning tervislikult, kuid turvaliselt sportida.» «Surfiilmaga toob pealegi laine su ju alati randa tagasi,» selgitab Ots ja lisab, et surfiga saab puhkusepäevi täita ka siis, kui päevitamisest ilma tõttu midagi välja ei tule.
KuiDAs PuHAtA? pärnu rand kui üleminekukoht maismaategevustelt merelistele viib kokku väga paljude erinevate tegevuste harrastajad. paljud (spordi)alad on üpris või lausa väga uued ning kohati tuleb nendega tegelemiseks lubatud piirkondi reguleerida, et tagada ohutus.
Maismaategevused kaldal ranna lähedal: → Päevitamine → Jalutamine ja ajaviide, pikniku pidamine, promeneerimine → Tervisesport (jooks, võimlemine, rattasõit, rulluisutamine, pallimäng, aeroobika) → Jooga (tavaline + surfijooga) → Meelelahutus (üritused, kontserdid, kunst, kultuur) → Muud hobid (mudellennundus, lohelennutamine jm alad) → Lemmikloomad (koerad, hobused)
Merelised tegevused ranna lähedal: → Ujumine (suplus ja avavee sportujumine) → Surf (lohesurf, purjelaud, SUP ehk stand up paddleboard) paddleboard → Kanuu-, kummipaadi- ja kajakisõit → Rannapurjetamine (katamaraanid, svertpaadid) → Jetisõit (eraldi selleks määratud aladel) → Veesuusatamine ((wakeboard) → Ankrupaik jahtidele ja suurematele paatidele → Hobikalastus / kalakasvatus, www.kalurigamerele.ee
vaatEMänG ka pEEsitajatElE Kõik veeäärsed ja -pealsed sportlikud tegevused pakuvad Otsa sõnul rohkelt silmailu ja kaasaelamist ka neile, kes ise end veemõnudega siduda ei taha. «Meil on siin väga palju selliseid, kes ise ei surfa, aga on siiski osa kogukonnast,» selgitab Ots. «Teine grupp on lihtsalt möödakäijad, kes lõbustavad end veemõnude nautlejate ponnistusi kui innustavat vaatemängu jälgides. Neid, kes igatsevad rannas niisama peesitades tühja merd ja loojuvat päikest vaadata, jääb iga aastaga vähemaks, aga ka neile on oma sobivad paigad rannajoonel olemas.» Pärnus on lisaks merelistele lõbudele ja spordialadele võimalik nautida purjetamist ning teisi suviseid meelelahutusi ka jõel. «Ja isegi kalastada on Pärnus võimalik,» paneb Ots jutule punkti.
vEEgA sEotuD süNDmusED PäRNus → 6. juunil surfihooaja avapidu Aloha surfiklubis → 7.–8. juunil Varblas Ranna Motelli ees Paagilahel purjelauavõistlus Bacardi Fun → 13.–22. juunil Pärnu Sailing Week – purjetamisvõistlusi on võimalik ka jahtklubis või rannalt jälgida → 3.–5. juulil Aloha rahvusvaheline lohevõistlus → 4.–6. juulil Watergate’i regatt → 12.–19. juulil Muhu Väina regatt → 30. augustil surfihooaja lõpupidu Alohas, samal ajal muinastulede ööga
Tegevused rannajoonel: → Veepiiri hobid ((skimboard, suplus) → Surfiõpetus (lohe, purjelaud, aerusurf-SUP) → Purjetamisõpetus, paadilaenutus, tõusuvari → Laste mängutsoon (liivalossid) → Hobikalastus
Pärnu keskrand sobib igat sorti puhkajatele – nii neile, kes tahavad rahulikult rannaliival päikesevanne võtta, kui ka FOTO: KATRIN MERIRAND neile, kes soovivad suvepäevi aktiivselt täita. Surfiõppeks sobib Pärnu rand ideaalselt.
18.–21. juunil toimub Pärnus veefestival Watergate 2014, mis sisaldab seni mahukaimat programmi – kokku kümme erinevat tegevuskeskust Vallikääru ümbruses moodustavad nn tegevuspargi, mis koondab muusika, veespordi, lastele suunatud aktiivsed tegevused, veega seotud keskkonnateemad, kalanduse jpm.
Festivali pealavaks on Vallikääru amfiteater, kus toimub kaks legendaarset kontserti ansambel RADAR solistidega reedel ja Earth Wind & Fire experience ansambli asutaja Al MacKayga. Grammy auhindadega pärjatud McKay ongi nüüdseks enda ümber koondanud EWFi kogemusega tippmuusikud ja noore-
ma generatsiooni talendid, kes on oma oskusi lihvinud, töötades selliste nimedega nagu Rod Stewart, Michael Jackson, Barry White, Michael Bolton, Sting, Phil Collins, Lenny Kravitz, Whitney Houston, Stevie Wonder, Santana, Sergio Mendez jt. 20. ja 21. juunil toimuvad ka esimesed veemängud Pärnus ehk WaterGames 2014.
ALLIKAS: JAANO MARTIN OTS
Veega seotud olümpiaalade, sõudmise, aerutamise, ujumise, triatloni ja purjetamise koondamine ühtseks programmiks on olnud veefestivali Watergate ammune eesmärk, mis sel suvel lõpuks ka teostub. Võistluskeskus püstitatakse Vallikääru aasale.
→ LOE LÄHEMALT www.watergate.ee
2 || 21. mai 2014
Puhkus Pärnus
Kümme kasulikku ideed Pärnus suvitamiseks
Kuurordivääriline
Rain Uusen
«Pärnu on ainus linn Eestis, kus ei ole linna keskset kultuurimaja,» ütleb Pärnu asetäitja Ela Tomson. «Kogu kirev kultuurielu tugineb kodanikualgatustele, mida
erilehe toimetaja
Kuigi Pärnut tuntakse eelkõige just rannapuhkuse sihtkohana, ei ole Pärnu ise suvepealinna paistel üldsegi puhkama jäänud. Linnapea Toomas Kivimägi sõnul otsitakse igaks hooajaks värskeid ideid pärnakate ja külaliste paremaks teenindamiseks aktiivse ja sõbraliku linnakeskkonnana ning täiendatakse toetuste abil ka harivat ja lustlikku kultuuriprogrammi, et pakkuda miskit meelepärast ja kaasahaaravat igale Pärnut külastavale külalisele. «Iga Pärnus veedetud päev pikendab sinu eluiga,» rõhutab linnapea.
Rain Uusen
Elukeskkond Linnapea Kivimägi peab Pärnu tugevuseks just elukeskkonda ja loodust. «Kui eestlasi jääb aina vähemaks, siis maailmas tervikuna rahvastik kasvab – mida aeg edasi, seda suuremaks väärtuseks muutub elukeskkond, mis ei oleks üleasustatud.» Pärnus on 7 ruutkilomeetrit parke ja haljasalasid, 40 km jalgrattateid, 4 km muuli, millel jalutada ning üle 20 km jõekaldaid. «Miljöö ja elukeskkond on Pärnu tugevus. Oleme piisavalt väike, et olla kodune ja hubane – kõik oluline on ligipääsetav jalgsi või jalgrattaga –, teistpidi aga oleme piisavalt suured, et pakkuda erinevaid kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise võimalusi, mille pärast inimesed suvel reisivad ja teisi linnu külastavad,» selgitab linnapea ja kinnitab, et Pärnus on valikut piisavalt.
Kultuur Kui suvepealinna staatuse sai Pärnu esimest korda 1996. aastal, siis nüüd võib Kivimägi sõnul kutsuda Pärnut hellitavalt ka kultuuripealinnaks. «Suvel me seda nimetust kindlasti ka väärime. See raha, mida linn otseselt kultuuriürituste toetuseks välja paneb, polegi väga suur – umbes veerand miljonit eurot –, aga see, mida teistpidi vastu saame, on määratult suurem.» Arvuliselt polegi linnapea sõnul suveperioodiks enam Pärnusse lisaüritusi tarvis, küll aga saab olemasolevaid ettevõtmisi sisult ja vormilt täiustada. «Kindlasti peab linnas olema arvestatav hulk tasuta elik kõigile kättesaadavaid kultuuriüritusi,» selgitab linnapea. «Näiteks ülipopulaarne Grillfest, mida külastab 40 000 inimest.»
Meri ja rand Kivimägi sõnul pole Pärnule antud looduslik eelis – meri, rand – siiski piisav, et kanda automaatselt kvaliteedi märki. «Esimene asi – linn peab olema värvitud ja puhas,» kinnitab ta. «Kui linn on must ja lagunenud või koristamata, on vaid aja küsimus, millal kõik muugi alla käib ja inimesed huvi kaotavad. Staatuse hoidmine ei ole üldse kerge.» Kui võrrelda ka konkurentsi klientide Pärnusse meelitamiseks 20 aastat tagasi ja nüüd, on linnapea sõnul siingi suured erinevused. «Konkurents on tihenenud. Lahesopi ja rannajoone eelist ei saa meilt keegi kunagi ära võtta, aga see eelis ei ole enam piisav põhjus, miks inimesed Pärnusse tahavad tulla.»
Liikumise aasta Tervisliku eluviisi turismi idee on ka Pärnu üks märksõnadest. «Meil on puhas õhk, puhas merevesi, meil on palju jalgrattaga ja jalgsi liikumise võimalusi,» loetleb linnapea Kivimägi. «Tervisliku eluviisi väärtustamine on ajas palju muutunud. Pärnul on siin suurepärane võimalus.» Teiseks ei tee Pärnu kunagi kompromisse turvalisuse valdkonnas, vaid peab seda ülioluliseks – samuti on see seotud spetsiaalsete terviseradade ehitamise vajadusega, et kõigil oleks turvalisem liigelda ja tervisesporti teha, suve aktiivselt nautida. «Suurlinnadega võrreldes pole Pärnus ka nii palju liiklust – juba see muudab keskkonna turvalisemaks.»
Pärnus suvitades pikeneb eluiga, lubab linnapea Foto: PÄRNU LINNAVALITSUS Toomas Kivimägi.
Alati avatud «Oleme avalikku linnaruumi – rannaparki, Vallikääru, jõekallastele – viimastel aastatel palju investeerinud,» tutvustab linnapea. «Need on paigad, mis on kõigile tasuta avatud 365 päeva aastas 24 tundi ööpäevas. Inimesed tegelikult hindavad seda ääretult.»
Laste- ja noortesõbralik linn UNICEF on kinnitanud Pärnule taas lasteja noortesõbralikkuse staatuse. Näiteks on rajatud mitmeid uusi ja turvalisi lasteväljakuid. «Pärnu on lastega perede poolt hinnatud ja 98 inimest sajast soovitab ka teistel tulla siia koos lastega.» Pärnumaal avatakse suvel ka Lottemaa.
Sport on au sees Pärnu on unikaalne paik ka kõikidele spordisõpradele, räägib linnapea. «42 000 inimese kohta on meil nii palju võimalusi.» Pärnus on uhke spordihall ja suurepärane rand, kus saab viljeleda kõike rannavõrkpallist surfini. «Pärnu rannas on iga ilmaga kellelgi midagi teha. 2016. aastal toimuvad Pärnus ka üliõpilaste rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused. Ülipopulaarne on ka golf ning autosport – viimane neist on vaid kümneminutise autosõidu kaugusel Pärnu kesklinnast,» vihjab Kivimägi Pärnu ringrajale Auto24ring.
Kättesaadavus Tallinnast ja Riiast on Pärnu sama kaugel. «Rail Balticu käivitumisel muutub Pärnu positsioon paremaks – see on täiesti uus tulevikuvõimalus,» räägib Kivimägi. Ka Lätist on Pärnusse lihtne ja soodne tulla.
Gurmee-elamused Pärnus «Söömine on elu üks naudingutest,» muigab linnapea. «Turistina oleme sellesse valmis ka rahaliselt rohkem panustama. Pärnu oma uute restoranide ja rannakohvikutega tagab võimaluse valida igaks suvepäevaks uus ja põnev gurmee-kogemus.»
Tänapäevane spaa-turism Pärnu kui spaa-puhkajate meka ajalugu ulatub aastasse 1838. Mudaravila ehitati 1921. «Kõik spaad on nüüdseks kas renoveeritud või renoveerimisel,» räägib linnapea ja kinnitab, et Pärnu spaad on kõik väga heal tasemel.
toredate Inimeste linn «Mulle meeldivad üldse inimesed Pärnus,» selgitab Kivimägi. «Pärnus on väga sõbralik ja kodune keskkond. Tegelikult on see väga meeldiv tunne elada keskkonnas, kus inimesed tunnevad üksteist. Oleme üheks märksõnaks võtnud viisakuse. Naudin seda, kui lasen autojuhina inimese üle tänava, annan talle positiivse tunde, võibolla kogu päevaks,» räägib linnapea. «Arvestada üksteisega, elada puhtas linnas ja olla viisakas – see ei maksa mitte midagi, aga sellega on ümbritsevatele inimestele võimalik pakkuda võrratult palju positiivseid emotsioone.»
erilehe toimetaja
Pärnu kultuurielu on Ela Tomsoni kinnitusel muutunud aastaaastalt palju rahvusvahelisemaks. «Seda oleme ka soovinud.» Tema sõnul pööratakse Pärnus järjest enam tähelepanu ka lastele. «Pärnu on mõeldud puhkamiseks kogu perele,» kinnitab Tomson. Pärnu on väärt kultuuri ja intrigeerivat kunsti pilgeni täis kevadest sügiseni – suuremad sündmused ja festivalid pikendavad Pärnu suve sügisvihmadeni välja. Südalinna tänavad täituvad tänavakunstnike, muusika ja meeleolukate tegevustega ning kaasaelamist väärivaid installatsioone jõuab ka rannapromenaadile.
Varasuvest varasügiseni «Pärnu on nostalgia linn,» selgitab Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja. «Siin armutakse nii linna kui ka omavahel. Kui 90ndatel oli Pärnu täis väga kommertslikke üritusi ja -festivale, siis nüüd need enam linnapildis ei domineeri,» selgitab mees, et valik Pärnus on palju laienenud ning pakub midagi silmale ja hingele igale huvirühmale. 13. juunil avab ta linnagaleriis (Uus tn 4) ja Kunstnike Majas (Nikolai 27) koos kuraator Eveli Varikuga näituse «Elav klassik» Pärnu kunstisuve egiidi all – näitus jääb avatuks kuni 19. juulini. «Nagu öeldud, pakume vaatamiseks elavate kunstnike elavat loomingut.» Mehe sõnul ootavad nad suveks Pärnusse Eestimaa kunstnike paremikku – staažikaid tegijaid ja noori uljaid tulijaid, sest seltsis on segasem. «Näha saab kunsti, mis puudutab inimest läbi tundliku pildimaailma,» lubab ta. «Kunsti, mis liigutab meeli, millest saab maitse suhu.» Suveks pannakse kõik Pärnu saalid kunsti täis – näidatakse skulptuuri, maali ja graafikat. (linnagalerii.parnu.ee) «Ka augustis on Pärnus tore olla,» lisab Pärnu Fringe festivali peakorraldaja Viivika Orula, kelle juhtimise all käivitub 1. augustil enam kui kaks nädalat vältav alafestivalide tsükkel koondnimega Fringe festival, mis algab tänavakunstifestivaliga «Sõnum seinal». Orula sõnul on see festival suunatud rohkem kogukonnale ja tõestab, et linnakeskkonda on võimalik teha värvilisemaks ja noortepärasemaks seda rikkumata. «Tänavakunst ei ole sodimine,» kinnitab peakorraldaja. Uue ideena lisandub sellele jutuvestjate festival, mis toimub Pärnu linnaruumis ja hu-
bastes väikestes kohvikutes. Laste ja nende vanavanemate kontakti uurib ja selgitab «Lapsepõlvemaagia» 9. augustil. Moodsat installatsiooni toob linnakeskkonda 12. augustil toimuv ühepäevane alafestival Hõlp, mille eesmärk on elustada Rüütli tänavat. Pärnu suvesse mahub veel ka Monomaffia teatrifestival, Augustiunetus ja Mannavahupidu lastele. (www. parnufringe.ee) Lennart Meri ideest 1987. aastal sündinud Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival on Baltimaade vanim filmipidu, mis 2014. aastal toimub juba 28. korda, tutvustab Pärnu filmifestivali programmijuht Vaiko Edur. Kahenädalase programmiga filmifestivali avapäev 14. juulil langeb kokku Prantsuse Vabariigi aastapäevaga. «Sestap pühendame selle päeva filmikunsti sünnimaale, esitades prantsuse dokumentalistide loomingut,» selgitab Edur. Laupäeva, 19. juuli hilisõhtul toimub festivali auhinnarituaal, et kuulutada välja võitjad – sellest teeb otseülekande ka ETV, samuti on võimalik vaatajail hääletada kuuest võistlevast dokist parim film Eesti rahva auhinnale.
Põimuv kultuur Pärnus etenduvad filmid Vanalinna kooli aulas ja Uue Kunsti Muuseumis. «Seekord kavatseme ühe nädala asemel esitada filme kahe nädala jooksul,» lisab filmifestivali programmijuht. «Esimesel nädalal on ekraanil kogu festivalikava, teisel nädalal etenduvad kordusena auhinnatud filmid ja lastefilmid.» Samuti lähevad teisel nädalal filmid kondama Pärnumaale, Viljandisse, Elvasse, Otepääle, Vormsile, Toomaninale ja Haapsalusse. Oma elu kolmandasse aastakümnesse astub ka rahvusvaheline aktinäitus «Mees ja naine» – sellesuvine aktinäitus püüab tabada irratsionaalseid alatoone mehe ja naise suhetes, mis annavad põhjust sürrealistlikeks lahendusteks, selgitab Edur. (www.chaplin.ee) Academia Gustaviana Selts korraldab suvel Pärnus kolme festivali – Pärnu IN Graafika festivali, Diverse Universe Performance festivali ning Pärnu filmi- ja videofestivali; sel suvel lisandub neile esmakordselt ka kujurite aastanäitus (kureerib Al Paldrok), mis 21.–27. juulil Pärnus paralleelselt toimuvaga tihedalt põimub ja toimuva ka tänavapilti toob, selgitab seltsi esindaja Taje Tross. (www. nongrata.ee)
KALENDER: Pärnus toimub põnevat suvi läbi → 1. juunist – 31. augustini rahvusvaheline aktinäitus «Mees ja naine» www.mona.ee → 6. juunist – 29. augustini reedeti kell 20 (v.a 1. ja .8. august) Pärnu Orelifestival www.eliisabet.ee → 6.–7. juunil Hea Toidu Festival – Grillfest www.grillfest.ee → 11. juunist – 19. juulini Pärnu Kunstisuvi «Eesti klassika» www.linnagalerii.ee → 20.–21. juunil Veefestival Watergate www.watergate.ee → 27.–29. juunil Pärnu Hansapäevad hansa.parnu.ee → 3.–5. juulil Aloha Kite Challenge www.aloha.ee → 14.–20. juuli lPärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia www.parnumusicfestival.ee → 14.–28. juulil Pärnu Filmifestival www.mona.ee
ERIlehe väljaandmist toetab PÄRNU LINNAVALITSUS ja Sa Pärnumaa turism Erilehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194 Reklaami projektijuht: Eve Kruuse, eve.kruuse@postimees.ee, tel 666 2383 Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova, kaardid: Alari Paluots
Pärnus tuuakse kultuur, kunst ja moodki suvel
→ 26.–27. juulil IN Graafika Festival (näitused avatud ka augustis) nordictracks.tumblr.com → 1.–16. augustil Pärnu FRINGE Festival. Pärnu Rahvusvaheline Kunstide Festival www.parnufringe.ee → 16. augustil Tänavafestival Augustiunetus, www.augustiunetus.ee → Pärnu sündmuste kava kultuur.parnu.ee, www.vistparnu.com
Puhkus Pärnus
21. mai 2014 || 3
kultuurielu linna haridus- ja kultuuriosakonna juhataja linn väärtustab ja toetab.»
Gildipäevadel Pärnus osaleb üle 130 käsitöölise ja kunstniku, kelle toodetega saab vahetult tutvuda ja neid ka soetada. Foto: Kati vaas
Kunsti ja kultuuri hansapäevadest gildipäevadeni JaaniKa RannULa Maarja-Magdaleena Gildi tegevjuht
MaRT TÕnisMÄe isehakanud bürgermeister, MTÜ Pärnu Hansa Kultuurikoda
Suvi tõotab Pärnus tulla värvikirev – üritusi korraldatakse noortele, vanadele ning kogu perele. Ürituste kalendris on tasulisi kontserte ja festivale, kuid on ka mõned pikaajalised traditsioone järgivad üritused, kuhu pääseb kogu perega tasuta. 6.–7. juunil toimub Vallikäärus Hea Toidu Festival – Grillfest (www.grillfest.ee), mis lisaks hea toidu laadale ja avatud kohvikutele pakub laia kultuuriprogrammi; laste rõõmuks on festivalil avatud suur mängumaa. 27.–29. juunil toimub Vallikäärus, aasal ja Munamäe parkides keskaja ja pärandkultuuri festival «Pärnu hansapäevad». Selleaastaste hansapäevade peateema on «Juurte juurte. Väega villane» – aukohal on villased riided, nende valmistamine ja koolitused: lambad ja vill, lammaste pügamine, villa kraasimine, lõnga ketramine ehk iidsed väega rituaalid meie esivanemate eluolus. Kultuuriprogramm toimub kolmel päeval kolmel laval. Kahe lava programm tutvustab keskaja kultuuri ja Vallikääru aasalava täitub pärimusmuusika programmidega. Peaesinejaks on sel aastal Kataloonia ansambel Els Berros de la Cort – kümme tulist Kataloonia muusikut mängimas torupillidel ja
trummidel ägedaid lõunamaiseid keskaja lugusid. Maarja-Magdaleena Gild korraldab Steineri aias igal reedel alates 27. juunist kuni 8. augustini kl 12–19 kunstiturgu, mis koondab enda hõlma alla mitmed kaunid kunstid: kujutav ja tarbekunst, arhitektuur, muusika, kirjandus, disain, moekunst, tegevuskunst, tantsukunst, näitekunst, filmikunst ja fotograafia. Ürituse eesmärk on pakkuda Pärnu linna elanikele ja külalistele võimalust nautida kunsti ning osta või tellida otse kunsti loojatelt põnevaid tooteid. Noored alles õppivad või juba tegevkunstnikud saavad esitleda oma taieseid ning leida nende loomingu austajaid. Sel aastal oleme igale turule mõelnud fookuse, mida teised valdkonnad toetavad ja täiendavad. Alustame esimesel kunstiturul muusikaga, kus saab alguse noorte bändide konkurss, mis vältab läbi kõikide ürituste. Lisaks on alati vaba lava, kus noored muusikud saavad tutvustada oma loomingut. Tantsulist meelelahutust pakub hea gildisõber MTÜ Tantsukingad. 4. juulil ehk fotograafiapäeval veab Kristi Kuusmik-Orav vabaõhu-fotostuudiot ning kursust algajatele fotohuvilistele. Loodusfoto töötuba juhendab Ülo Soomets. Juuli kahel reedel on fookuses moe- ja tekstiilikunst – moekursused ja õpitoad, moeetendused, kollektsioonide tutvustused. Oodata on Eesti tuntud moekunstnikku.
18. juulil pakub silmailu disain ja kujutav kunst. Osaleda saab akvarellikursusel, krokii, graafika ja disaini töötubades, kohal on tänavakunstnikud ja grafitimeistrid. Viimane, 8. augusti kunstiturg on suur ja mitmekesine punkt kogu suvele – võtame kokku kõikidel kunstiturgudel toimunu ning jagame auhindu. Koondame kõikse parema, mis suve jooksul on silma ja kõrva hakanud. Kõikidel kunstiturgudel ootavad külalisi kodu- ja hobikokkade kohvikud. Oodatud on kõik kirjanikud ja luuletajad raamatuesitlustega, tegevuskunstnikud etteastetega, tänavamuusikud jpt. 1.–2. augustil toimuvad juba 17. korda Pärnu gildipäevad. Asukoht taas Steineri aed, Uus ja Pühavaimu tänav ning Nikolai tänava parkla. Suurema huvi korral planeerime laienemist lasteparki. Igal aastal osaleb ligi 130 käsitöölist ja kunstnikku Eestist ja välismaalt, kes kauplevad oma vahvate toodetega. Steineri aias kaubeldakse kohalike toidusaadustega ning tähtis osa meelelahutusprogrammist toimub ajaloolises aias. Lisaks sellele esinevad mitmed tänavamuusikud PühavaimuRüütli nurgal ning Uue tänava ja Nikolai tänava nurgal. Meelelahutusprogramm pakub külastajatele mõlemal päeval igal täistunnil teatrit, tantsu ja muusikat. Kõikidele kontsertidele on sissepääs prii.
→ www.maarJamagdaleenagild.ee
«Woyzeck», «Kvartett» ja «Monomaffia» Endla teatris taas linnakeskkonda, tänavatele ja kohvikutesse, et seda saaksid nautida kõik linlased ja külalised.
Foto: Pärnu Fringe Festival
eVeLi LOORenTs
Pärnu kajab heast muusikast 6. juunist 29. augustini pakuvad muusikud orelisõpradele mitmekesise ja nauditava XII Pärnu orelifestivali – läbi suve reede õhtuti kell 20. Esinejate seas on muusikuid Eestist ja külalisi väljastpoolt.
→ www.eliisabet.ee
14.–20. juulil toimub Pärnus rahvusvaheline muusikafestival Järvi Akadeemia 2014, mis festivali kunstilise nõustaja Paavo Järvi sõnul seob tähelepanuväärse repertuaarivaliku maailmatasemel interpretatsiooni-
dega. «See festival ei ole ainult Järvide jaoks, vaid kõikidele,» kinnitab ta. Kokku tuleb festivalile ligikaudu 150 head muusikut üle maailma. «Festivali jooksul kuuleb palju huvitavaid kavu. Festivalil käib ka noorte dirigentide kasvatamine. Alati on huvitav avastada uusi talente, kindlasti leidub neid ka selle aasta meistrikursustest osavõtjate seas. Heliloojatest on tähtsal kohal ka Eesti heliloojad. Sellel aastal on erilisel kohal Erkki-Sven Tüür ja Tauno Aints.»
→ www.Parnumusicfestival.ee
Suveaaria juhid Andrus ja Kai KalFOTO: GABRIELA LIIVAMÄGI lastu.
Muusikafestival Suveaaria toimub 10. juulist 10. augustini Pärnu Eliisabeti kirikus.
→ www.ooPer.Parnu.ee
Endla teatri turundus- ja kommunikatsioonijuht
Endla teater avab tänavuse suvehooaja 10. juulil Hendrik Toompere lavastuse «Woyzeck» esietendusega. Endla suveaega rikastab teinegi uuslavastus – komöödia «Kvartett» ning augusti teises pooles rahvusvaheline monoteatrite festival «Monomaffia». Suvistest uuslavastustest on üks keskendunud noore inimese probleemidele ning teine vanaduspõlve veetvate inimeste eluolule. Endla teatri suvehooaegade traditsioonile pandi algus 1969.
aastal, mil teatri repertuaari mängiti kuurortlinna suvekülalistele ning etendusi tõlgiti koguni vene keelde. Sel aastal kestab Endla suveaeg kuu aega – 10. juulist 10. augustini –, mil lisaks uuslavastustele on võimalik teatrimajas näha peaaegu kogu teatri mängukavas olevat repertuaari 12 erineva lavastusega. Kevadel esietendunud lavastustest soovitame üle vaadata ajaloolise haarava müsteeriumi «Vares», mille nimikangelane on Pärnus tegutsenud arst ja eksperimenteerimisjanuline poeet Johannes Vares Barbarus. Mõtlemapanev «Mandel ja merihobu» jutustab puudutava loo
ajutrauma üle elanud inimestest, kellel on probleeme mälu ja mälestustega. «Dussaerti kaasus» on loeng-etendus, kus Kaili Viidas räägib ära prantsuse kunstniku Philippe Dussaerti hämmastava ja samas publikut naerutava loo. Lisaks ei puudu Endla suvisest mängukavast armastatud lavastused «Boyband», «Topeltelu», «Testosteroon», «Eesti mees ja tema poeg» jt. Viimast korda mängitakse Endla laval sel suvel muusikali «Viimane kauboi». Väikestele teatrisõpradele on Endla teatri kavas lugu putukate põnevast elust «Põrrr…!!!».
→ VAATA MÄNGUKAVA: www.endla.ee
Puhkus Pärnus
4 || 21. mai 2014
PõNEvAiD tEgEvusi PäRNu LiNNAs Avasta linna jalgrattal
Meistritega meisterdama
Mõnusad piknikupaigad
Ratas on mugavaim sõiduvahend suvises Pärnus. Ratta seljas on mugav avastada parke ja õppida tundma mööda jõekallast kulgevat Jaansoni terviserada.
Sepista ajaloolises Venuse bastioni sepikojas Pärnu meenemünt või astu sisse Maarja–Magdaleena Gildi.
roheala
Töötoad:
asuv kaunis park, purskkaev ja Lydia Koidula monument
Suvised jalgrattarendid:
→ Maarja–Magdaleena Gild, Uus 5, www.maarjamagdaleenagild.ee
→ Pärnu rannas Ranna pst. ja Supeluse tn nurgal, tel 502 8269
→ Venuse Bastioni Sepikoda, Õhtu 1, suvel E–P kl 11–18
võimalus supelda ja liivalosse ehitada
→ A. H. Tammsaare pst 18a, tel 5556 6811, tel 529 8168
Elamus veest
eksootiline koht, kus imetleda loodust
→ Tervise Paradiisi Veepark, Side 14, E–P kl 10–22, www.terviseparadiis.ee
→ Pärnu muul – erakordset elamust pakkuv piknikukoht muuli tipus
→ Estonia Medical Spa Termid, Sääse 7, E–P kl 6.30–22, www.spaestonia.ee
→ Lastehommikud (vihmaga ei toimu):
→ SPA Tervis Spa & Saunakeskus, Seedri 6, E–P kl 6.30–22, www.spatervis.ee
kell 11 ja on kõigile tasuta
→ Rüütli 21, Baltreisen, www.baltreisen.ee, tel 5696 9760.
Vallikääru park Omaaegse kindluslinna kaitserajatis Pärnu Vallikäär võlub täna külastajaid kaldapervel kulgeva valgustatud promenaadi, üle vallikraavi kaarduva romantilise jalakäijate silla ja vallikraavi keskele rajatud Eesti kõrgeima purskkaevu värvidemänguga.
11 000 aastat ajalugu Pärnu Muuseum on leidnud oma kodu sajanditevanuses teraviljaaidas. Linna ja maakonna ajalugu peegeldavat väljapanekut ilmestab hoone taastamise käigus avastatud 13.–14. sajandist pärinev jõevärav, mille kaudu kulges kunagi Pärnu hansakaubandus. → Pärnu Muuseum, Aida 3, T–P kl 10–18, tel 443 3231, www.parnumuuseum.ee → Koidula Muuseum, Jannseni 37, juunist augustini T–L kl 10–18, septembrist maini T–L kl 10–17, tel 443 3313, www.parnumuuseum.ee
→ Rannapark – suur ilus looduslik → Lydia Koidula park – kesklinnas
→ Pärnu rand – valge liivarand, → Vana–Pärnu linnuvaatlustorn –
paikneva majaka juures 29. juunist kuni 10. augustini Pärnu Rannapargis iga pühapäeva hommikul
→ Estonia Medical Spa Surnumere keskus, A. H. Tammsaare pst 6, E–P kl 6.30–21.30 www.spaestonia.ee → Strand Spa ja Konverentsihotell, A.H.Tammsaare pst 35, E–R kl 7.00–21.00, L, P kl 8.00–21.00 www.strand.ee → Hedon Spa & Hotel, Ranna pst 1, E–P kl 7.00–22.00 www.hedonspa.com
Pärnu rand Pärnu madalaveeline ja kiiresti soojenev mererand on lastega perede meelispaik. Surfiklubid: → Aloha Surf, Pärnu Rannapromenaadi lõpus, tel 5694 1133, www.aloha.ee → Pärnu Surfiklubi, Pärnu Rannapromenaadi lõpus, tel 5646 5709, www.windsurf.ee → MaxWave, Pärnu Rannapromenaadi lõpus, tel 5344 0919, www.maxwave.ee
Toiduelamus Pärnust leiad suure valiku õdusaid kohvikuid, mis pakuvad tervislikku ja maitsvat toitu. Küsi kaarti ja soovitusi Pärnu Külastuskeskusest.
Lisaks → Batuudikeskus UP Lai 10, www.batuudikeskus.ee Avatud: E–R kl 12–21, L–P kl 10 – 21 → Minizoo, Akadeemia 7 Avatud: juuni–august E–R kl 10–18, L–P kl 11–16; september–mai E–R kl 12–17, L–P kl 11–16 Pärnus asuv terraariumi loomade eksponeerimise paik. → Siseminigolf, www.strand.ee Avatud: E–P kl 16–22 → Perona Bowling www.peronabowling.ee Avatud: E–N kl 14–24, R kl 14–01, L kl 12–01, P kl 12–22
Pärnu Külastuskeskus
Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus
Uus tn 4, www.visitparnu.com
Tammsaare pst 57
Avatud: 15. maist 15. septembrini E–P kl 9–18
www.loodusjatehnika.ee
16. septembrist 14. maini E–R kl 9–17, L–P kl 10–14
Avatud: T–R kl 10–19, L kl 10–16, P–E suletud
süNDmusED PäRNumAAL → 7. juunil Põhja Liivimaa Festival Häädemeestel www.haademeeste.ee → 28. juunist–3. augustini Kabli Päikeseloojangu Festival www.rannatee.ee/kablifestival → 5. juulil Hingega tehtud alternatiivmuusika festival SCHILLING Kilingi-Nõmmes www.schilling.ee → 11.–13. juulil Kihnu Mere Pidu Kihnu saarel www.kultuuriruum.ee
FOTO: SCHILLING.EE
→ 13. juulil Kidise Tiigimuusika, Kidise Muusikatalu, Kidise küla,
http://mihklilaat.onepagefree.com/
→ 20. septembril Oktoobervest
Varbla vald
→ 20. augustil Hapukurgifestival
Maria Talus, Kõpu küla, Tõstamaa vald
www.kidise.ee → 19. juulil Mihkli Laat, Mihkli, Koonga vald
Tahku Tare külakeskuses
www.maria.ee
www.rannatee.ee
→ 3.–5. oktoobril Kihnu Viiulifestival www.kultuuriruum.ee
Puhkus Pärnus
21. mai 2014 || 5
PõNEvAiD tEgEvusi PäRNumAAL → Auto24ring www.auto24ring.ee → Valgeranna rand, vaatetorn ja promenaad Suurest parklast viib läbi metsatuka randa valgustatud promenaad. Rannas leiad vaatetorni, laste mänguväljaku, vahva seikluspargi ja vesijalgrataste laenutuse. Ujumise ja päevitamise kõrvale saad osta jahutava jäätise või toekama kõhutäie. → Valgeranna Seikluspark www.valgerannaseikluspark.ee Puude vahele on ehitatud erineva kõrguse ja raskusega takistusrajad. Alla 115 cm lastele on oma seiklusrada, kus erinevad rippsillad, kiiged ja ahviraudtee. → Pärnu Kardikeskus et-ee.facebook.com/ parnukardikeskus Sisekardirada, mis on 300 m pikkune ning kus kõik üle 125 cm pikkused saavad rajal turvaliselt kihutada ja sõpradega mõõtu võtta. → Lavassaare Raudteemuuseum www.museumrailway.ee → Tamme Talu ürdiaed www.tammetalu.eu → Vene Taluõu www.venetalu.ee Omapärane eesti puitarhitektuuri ja vene tarbekunsti kooskõla ning hea võimalus uudistada näiteks vene rahvariideid, maitsta vene toite ja tutvuda vene tarbekunstiga. Tellimisel vene toit ja saun. → Tõstamaa mõis ja muuseum mois.tostamaa.ee Eksponeeritud on siinsete inimeste eluolu kajastav väljapanek nii esemete kui fotodena. → Matsi rand ja telkimisplats Piirkonda tuntakse kui puhta keskkonna, rikkumata looduse ja kaunite liivarandadega paika, mis on alati olnud hinnatud puhkeala. → Soontagana maalinn ja Mihkli Salumäe matkarada 4,8 km pikkune matkarada saab alguse Soontagana rabasaarelt ning kulgeb väga erinevatel maastikel – metsas, loopealsetel karjamaadel, soodes ja mägedes. Raja läbimiseks kulub 3–4 tundi.
→ Tori: kirik, hobusekasvatus, muuseum ja põrgu Vallakeskust Torit tuntakse eelkõige hobusekasvanduse järgi. Siin saab tutvuda hobuste ja muuseumiga, teha ratsa- või vankrisõitu. Muuseumi eksponaate hoitakse unikaalses 1814 aastal ehitatud viljaaidas. → Soomaa Rahvuspark ja looduskeskus www.soomaa.ee → C.R. Jakobsoni Talumuuseum www.kurgja.ee → Kabli rand, looduskeskus ja linnujaam kabli.nigula.ee Informatsioon puhkamisvõimaluste kohta ümbruskonnas ning põnevad väljapanekud – loodusteemalised raamatud, brošüürid, filmid ja näitused. Looduskeskuse juurest algab 1,8 km pikkune Kabli looduseõpperada, mille läbimiseks kulub 1–1,5 tundi ning see sobib hästi ka väikelastele. Linnujaamas saad tutvuda lindude rände, ornitoloogide tegevuse ja siinse väärtusliku rannikumaastikuga. Madal ja soojaveeline Kabli rand on üks suvitajate lemmikpaiku Pärnumaal ning eriti armastatud lastega perede hulgas. Randa on ehitatud promenaad, piknikupaigad, laste mänguväljak ning suvekohvik. → Rae järve matkarada ja telkimisala loodusegakoos.ee/kuhuminna/ puhkealad/parnumaa-puhkeala/1512 Keskmise raskusastmega 1,7 km pikkune matkarada, mille ääres paikneb vaatetorn. Telkimisalal ujumis- ja kalastamisvõimalused – kalatrepp, ujumissild, lõkkekohad, laste mänguväljak. → Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada ja vaatetorn Osaliselt laudteel kulgev ringikujuline rada on 2,2 km pikkune ning selle läbimiseks kulub 1,5–2 h. Rajale jääb mitmeid huvipunkte, rabajärvi, puhkekohti ning 15 meetri kõrgune vaatetorn, kust avaneb suurepärane vaade. → Jõulumäe Tervisespordikeskus www.joulumae.ee Jõulumäe on armastatud sportimiskeskus, kus põhirõhk on looduses liikumisel. Igaühel on siin võimalus valida jõukohane ja meeldiv tegevus igal aastaajal.
→ Lottemaa teemapark www.lottemaa.ee Lottemaa on 2014 aasta juuli lõpus avatav Pärnu lähedal asuv suurim kogupere teemapark Eestis. → Kihnu saar ja muuseum www.kihnu.ee Kihnu kuulub alates 2003. aastast UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja. Säilinud on muistne elustiil, rahvarõivad ja pärimused. Muuseumis kuulsaid Kihnu mehi tutvustav väljapanek ning Kihnu inimeste igapäevaelu puudutavad tööriistad, rõivad, käsitöö, mööbel. Kogu ekspositsioon ulatub ajas tagasi kuni 100 aastat. → Nurmenuku Puhkekeskus www.nurmenukupk.ee Tutvust saab teha erinevate koduloomadega, lisaks on lastele karussell, väike rong, batuut, suur hüppelinn, konnakujulised aerupaadid, kiigepark ja liivakast. Kohapeal kohvik ja grillimiskohad. → Alpakafarm www.alpakafarm.ee Kännu talu Alpakafarmis saab näha Peruu päritolu imepehme kasukaga villaloomi alpakasid, kes veedavad oma päevad karjamaal rohtu süües. Külaliste tulekul seisavad nad aga aia taga ja ootavad kaelad õieli maiustust. → Tõhela ja Ermistu järv Kalarikkad järved, mis on toredad kohad lõõgastumiseks, looduse nautimiseks, kalastamiseks, pikniku pidamiseks. Mõlema järve idakaldale on rajatud avalikud rannad, kus on puhkenurgad, võrkpalliplatsid, lastemänguväljakud ning vaatetornid. → Jõuluvana Korstna talu www.maria.ee Jõuluvana Korstna talu asub Pärnumaal Tõstamaa vallas kauni männimetsa veerel. Siin peetakse tähtsamaid eesti rahvuspühasid, kuhu saate kogu perega tulla ning osaleda jõulupere askeldamistes metsas ja püstkojas, rehetoas ja kambrites, aidas ja tallis – sõita ree ja poniga, putitada traktorit, tutvuda talus elavate loomadega, kellele võib meeleheaks kaasa tuua leivakuivikuid ja porgandit ning meisterdada.
6 || 21. mai 2014
Pärnus Puhkus Pärnumaal
Romantikat, D ja adrenaliini Suviseid plaane nädalavahetuseks või ka pikemaks puhkuseks suvepealinnas romantikat, kultuuri, loodust ning kuurordimõnusid jagub Varblast ja Audrust Rain Uusen
erilehe toimetaja
ROMANTILINE MAAKOND Endist legendaarset Vzmorje puhkekeskust tuntakse nüüd Kosmonautika nime all.
Foto: rAIN UUSEN
Ehe Eestimaa – Häädemeeste ja Kabli Häädemeeste üks mõnusamaid puhkekohti on kindlasti põneva ja isegi müstilise ajalooga Kosmonautika (www.kosmonautika.ee) puhkekeskus, mis on renoveeritud endisaegsest kosmonautikatehase tähtsatele ninadele spetsiaalselt rajatud puhkebaasist. Pole siis ka imestada, et müstilised ufo-lood samuti just Häädemeestel oma värvika väljundi leiavad – just siin asub kohalikele tuntud «emalaeva maandumisplats». Küsi järele, kui ei usu.
Häädemeestest suvise ja sportliku jalgrattasõidu kaugusel (10 km) asub Eesti kaunima ja romantilisima rannajoonega Kabli, mis on küll hästi ligipääsetav, sest asub Tallinna-Pärnu-Riia maantee vahetus läheduses, kuid jääb siiski suurest maanteest ja seetõttu ka liiklusmürast mõnusasse ja turvalisse kaugusesse. Kablis toimub ka Eesti üks pikimaid suvefestivale, olles pühendatud kaunitele päikeseloojangutele. Linnuvaatlejad Eestist ja maailmast
teavad ja tunnevad aga Kabli linnujaama tähtsust ja tähendust (kabli.nigula.ee). Teel olles tasub läbi hüpata nii Selma kui ka Kabli pagarikojast (www. facebook.com/kabli.pagar), kust saab tõelisi pärispirukaid nagu ennemuiste; aega tasub võtta, et külastada ka kohalikke käsitööbutiike, mis piirkonna tõelisi (maitse)aardeid ja saladusi lettidele on laotanud.
→ www.visitestonia.com ja
www.facebook.com/kablisuvi
Mänglev ja adrenaliiniküllane Pärnumaa → Kogupere teemapark Lottemaa
on ratsutamiseks sobiva rahuliku
valgerannaseikluspark.ee).
(www.lottemaa.ee), mis põhineb
loomuga – võimalust seda ise järele
→ Pärnumaa ei piirdu vaid
joonisfilmidest, teatrietendustest ja
proovida pakuvad mitmed ettevõtjad
mandrieluga – mõnusaid puhkepäevi
raamatutest tuttava koeratüdruku
Pärnumaal. (www.torihobune.ee;
võib targalt täita ka Kihnu saarel
Lotte ning teiste Leiutajateküla
www.sassitalu.com; www.maria.ee;
(www.kihnu.ee), mis on Liivi lahe
elanike tegemistel. Tegevust jagub
www.laanetallid.ee)
suurim saar, Eesti suuruselt seitsmes
seiklusrajale, teatrisse ja
→ Soomaa rahvuspark (www.soomaa.
saar. Suvel saab saarele nii praami,
ee) on erilise rahvusliku väärtusega
kui ka purjekaga.
toidutänavale.
Ühelt korralikult puhkuselt ootame peale pika päeva ja päikesepaiste üldjuhul ka rohkelt põnevat tegevust värskes õhus või väärt paikades – romantilised, kaunid ja puhtad rannad, mis poleks ülerahvastatud, rahu ja vaikus looduses, hea toit, kodune teenindus ja mõistlikud hinnad muudavad puhkuse tõeliseks paradiisiks ka siinsamas Eestis. Saaks veel midagi uut ning põnevat teada ja kogeda – ja võibki oma kohustuste juurde uue inimesena naasta. Romantiline rannatee Pärnumaal on üks võimalustest säästa ühelt poolt oma aega puhkuse planeerimisel, sest kvaliteetsed teenindusasutused ja tegevused on külalisele koostööprojektis juba välja filtreeritud, teisalt panna kokku unikaalne paradiisipuhkus lennupiletit ostmata. Majanduslikult vaadates tuleb ju tunnistada, et iga rannaküladesse, paiksetesse käsitööseltsidesse ja hingega juhitud turismitaludesse või puhkekeskustesse investeeritud euro teenib end ringiga vähemalt topelt tagasi. Korda saavad kaunid Eestimaa paigad, väikekülade ja kogukondade eluolu ning elanike argiõnn paraneb silmanähtavalt, kohalikud noored saavad tööd ja võimaluse oma tulevikuplaane ning unistusi erisuguste külalistega näost näkku suheldes testida, otsekontakte luua ja nii maailmapilti avardada. Maailmarändurina olen ma aasta-aastalt enam Eestis ringireisimise ja puhkamise usku.
→ Autode ja mootorrataste
kaitseala, mille territoorium on
→ Kurgja Talumuuseumis saad
ringrajasõiduks mõeldud Auto24ring
avatud kõigile ja pakub erinevaid
tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja
ehk «ilmselt parim ringrada
võimalusi puhkuseks ning
suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu
Põhjamaades» (www.auto24ring.ee)
matkadeks. Olemas on nii avalikud,
ja tööga ning tema poolt rajatud talu
võimaldab võistlusi pidada neljal eri
igameheõigusel toimivad
eluoluga. Siiani karjakasvatusega
pikkuse ja kujuga trassil, millest
külastusobjektid – loodusrajad ja
tegeleva talumuuseumi juures saad
pikim on 3,2 kilomeetrit, lisaks suur
laagriplatsid –, kuid on ka hulk
uudistada veiseid, lambaid ja
boksiväljak, teenindushooned koos
eraettevõtjate pakutavaid teenuseid.
hobuseid, lisaks restaureeritud vanu
statsionaarsete garaažidega ning
Külastust alusta Soomaa
taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski
kõik muu ringraja juurde kuuluv.
looduskeskusest, et saada aimu
ja rehi. Saad ka ise proovida talutöid
→ Eestis on kolm oma hobusetõugu –
kõigest olulisest ja kasulikust.
ja tutvuda vanade kommetega.
Võimalusterohke maakond
tugev ja vähenõudlik eesti hobune,
→ Valgerannas leiavad endale, perele
Kohvikus kerged Eesti rahvustoidud,
sellest aretatud tori ratsahobune
ja sõpruskonnale mängulusti nii
soe toit ettetellimisel. Muuseumi
ning suure töötahtega ja energiline
golfisõbrad (www.wbg.ee) kui ka
poes müügil kohalik käsitöö.
eesti raskeveohobune. Eesti hobused
seiklushimulised (www.
(www.kurgja.ee)
Ma ei taha kellelegi liiga teha või kedagi nimme mainimata jätta – turismipärle leidub kohalike pagarikodade, käsitööbutiikide, hubaste-koduste ho-
tellide-motellide näol kõikjal Eestis. Pärnumaa on aga eriline just seetõttu, et pakub suvisele puhkajale kõike olulist ja korraga, ning alati veele piisavalt lähedal – sellest ei saa suvel üle ega ümber. On neid, kes vedelevad nädala-kaks Pärnu linna keskrannas, pidutsevad ja nautlevad – laevad patareisid end hommikutundideni väsitades. On neidki, kes puhkavad vaid looduses – matkarajal, soos värsket õhku ahmides või rannavaikuses, merekohin taustal, telkides. Tunnen neidki kärsituid, näiteks nagu ma ise, kes tahavad hommikul pikalt kohvi nautida, täita päevi vaheldumisi päevitades ja aktiivseid tegevusi katsetada, end harida, õppida ja midagi uut kogeda. Õhtul parimate sõpradega päevavõi aastamuljeid lõkke ümber arutada, vahel aga hoopis randa lohisevaid laineid romantiliselt loetledes suvepäeva öhe saata.
Iga rannaküladesse ja puhkekeskustesse investeeritud euro teenib end ringiga vähemalt topelt tagasi. Leidub neidki, kes tahavad seda kõike kogeda, näha, kuulda ja tunda. Natuke linnamelu ja modernsust, natuke vaikust ja aktiivset või rahulikku loodust. Vastus ongi – Pärnumaa.
Kultuurirohke ja romantiline Romantiline rannatee (www. rannatee.ee) on eeskujulik koostööalgatus Pärnumaal, koondades kümneid ja kümneid kohalikke ettevõtjaid, meistreid ja jutupaunikuid ühise eesmärgi nimel – tutvustada maakonna agaramaid, julgustada teisigi pingutama, et pakkuda omadele ja külalistele ikka vaid parimat, olgu selleks le-
gendaarsed lood saladuslikust kosmosest või Häädemeeste ufodest, kohalikku elu ja lugu väärtustavad meened või hoopis mõnus ja hubane öömaja korraliku õhtueinega. Romantiline rannatee oma tervikus jutustab kui Pärnumaa kirjut ja kirevat igapäevaelu, millest kutsutakse avasüli osa saama ka kõiki teisi – polegi vahet, kas kaasmaalasi või kaugemalt külalisi. Eks mere lähedus ja kodu ehedus on ennegi inimesi romantilistele mõtetele suunanud.
Väsimusest puhkuseni Päevitada on ju mõnus, aga selle kõrvale kuulata kohalike särtsakaid lugusid, maitsta koduseid küpsetisi, olla ööseks kutsutud kui sõbra koju, ja võtta lõpuks endaga kaasa veel paikkondseid pärleidki – päriselt ja kätetööna valminud pärnumaiseid suveniire – annab päevitunud jumele sügavust juurde, ja aitab rannas veedetud päevi veel kaua muigega meenutada. Seetõttu polegi romantilise rannatee nimeliseks ristitud turismiprojekt konkreetne kruusa- ega asfalttee. Pigem on see hingerikastav teekond väsimusest tõelise puhkuseni, avastusretk täis merekohinat, väärikat kõhutäidet ja loodusilu, eneseleidmise teekond Tiibetisse minemata. Tegevusi ja uusi tutvusi täis rannapuhkus kõlab ühe tõeliselt õige puhkusena, polegi nagu vahet, kas saad kontakti uute ja vanade sõprade, ufode või hoopis iseendaga. Elu Pärnumaa rannikul – kalurikülades, paradiisirandades ja talumaastikel – väärib taasavastamist. Ja kui vaadata suvist kultuurikalendrit kasvõi romantilisele rannateele jäävates küladeskõrtsides, tuleks mõnulemise aega varuda kas mitmeks nädalavahetuseks või jutti pikemaks puhkuseks.
Pärnus Puhkus Pärnumaal
-vitamiini nädalateks tehes säti end kindlasti ka linnapiiridest väljapoole – Läti piirini ja Kihnu saareni kasvõi nädalaks.
21. mai 2014 || 7
Raudteemuuseum Lavassaares Lavassaare raudteemuuseumis saab päriselt ka rongiga sõita – see on oluline ära märkida, sest tegemist pole niisama seisva ja roostetava veeremi väljapanekuga, vaid teemapargi-sugemetega paigaga, kus tegutsevad oma ala asjatundjad ja kirglikud entusiastid. Nii putitatakse kollektsiooni hangitud vedureid ja vaguneid tasapisi uuele elule, aga mitte klantsuuele, vaid nii, et neis säiliks vana aja hõng ning rongiliikluse ja raudtee väärikas arengulugu. Muuseumi ja Lavassaare vaheline muuseumrong on regulaarselt käigus juuni algusest septembri lõpuni igal laupäeval. Aeg-ajalt sõidab aururong, ülejäänud laupäevadel liigub aga diiselrong. Muuseumraudtee pikkuseks on 2 km ja muuseumisse jõudmiseks võib rongile istuda ka Lavassaares. Muuseum on avatud kõigile ja ekskursioonid giidiga toimuvad gruppidele ettetellimisel. Sissepääs ja rongisõit tasu eest.
→ www.museumrailway.ee
Kohaliku kodukohviku perenaine Merle Lillak ja Lavassaare raudteemuuseumi Foto: rAIN UUSEN juhatuse esimees Mehis Helme.
Rannametsa-Tolkuse matkarada
Eesti kaunimas Kabli rannas toimuv Päikeseloojangu Festival on üks Romantilise Rannatee tähtsündmusi PärnuFoto: Kabli Päikeseloojangu Festival maa suves.
Maitsetaimedest ürdipirukani Pärnumaal Audru vallas paiknev Tamme aiandustalu ühes oma ilmatuma ürdiaiaga on eriline koht – üks väheseid paiku Eestis, kus perenaise kirgliku hobiga on võimalik külastajail üksipulgi tutvuda, võttes ette jalutuskäigu maitsete ja lõhnade paradiisi. Pärast Tamme talu ürdiaia külastamist avardub arusaam soolast ja piprast kui maitsetaimedest oluliselt, sest perenaine ise kirgastab külalisi praktiliste teadmistega, mis hakkavadki tunduma loogiliste ja ühtlasi vajalikena. Kuidas maitseb paremini kala? Kuidas lõhnaks elutuba kevadiselt? Millest teha teed, mis tõstab meeleolu või parandab kõhtu? Jalutuskäigud Tamme talu rikkalikus ürdiaias perenaisest giidiga toimuvad ettetellimisel (hind gruppidele 5 eurot inimese kohta). Jalutuskäigu juurde kuulub hõrk ürditee, millele lisaks on võimalik tellida perenaise ürdipirukat (grupid alates 10 inimesest). Samas tegutseb perenaise juhtimisel ka talupood, mille tarvis on talurahvas pannud purki ja pakki ürdiaia lõhnu ja maitseid – ürdi- ja teesegusid, vürtsmoose ja muudki avastamist, nuusutamist ja maitsmist väärivat. (www.tammetalu.eu)
Soos ja rabas aeg puhkab. Kopsud saavad puhast suveõhku täis. Silmad saavad kaugusesse, peegelduvatesse veesilmadesse ja enda ette sohu kaedes tervisliku trenni ja puhkuse. Rannametsa-Tolkuse matkarada asub Luitemaa looduskaitsealal ja on ringikujuline – 2,2 km pikkune osaliselt laudteega kaetud. Selle läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5–2 tundi. Rada lookleb läbi Tolkuse raba, üle liivaste luidete, mida katab valgusküllane palumännik ja jõuab Tornimäele. Mäe keskel asub u 18 meetri kõrgune vaatetorn, mille vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade ühelt poolt Häädemeeste rannaniidule ja Pärnu lahele ja teiselt poolt Tolkuse rabale. Rajale jõudmiseks sõida mööda Tallinna-Pärnu-Ikla mnt 162. km-ni – kuni parklani. Parkla vasakul pool on infostend, mille juurest rada ka algab. Teisel pool maanteed asuvas Tõotusemäe lõkkekohas on matkajatel võimalus soovi korral ka jalgu puhata, lõket teha ning keha kinnitada.
→ www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/
puhkealad/parnumaa-puhkeala/1509
Rabas saab teha nii romantikat kui sporti, ka loodushariduseks on siin sobiv Foto: RAIN UUSEN keskkond.
8 || 21. mai 2014
Puhkus Pärnus
MAJUTUS JA LÕÕGASTUS PÄRNUS Suvepealinnas Pärnus võib puhkuse veetmiseks valida suure hulga põnevate ja isemoodi majutusasutuste vahel – midagi sõna otseses mõttes igale maitsele ja hinnaklassile, ja seda ka suvesüdames, kinnitavad hotellide ja külaliskorterite esindajad. Frost Boutique Hotel – märkamatu mugavus südalinnas Seitsme luksusliku toaga Frost Boutique Hotel (Kuninga 11 hoovimajas) on vaid pool omanike tervikplaanist – kui aga juba pool teostatud plaanist tundub niivõrd väärikas ja rahulikult maitsekas, jääb põnevusega oodata ka teise poole ehk tänavapoolse maja valmimist. Butiikhotell on nime saanud selle esimest korda 1705. aastal ehitanud kaupmehe ja kuningliku postmeistri Joachim Frosti järgi, kuid praegune hoovimaja ise on täies ulatuses uusehitis. Halvas seisukorras olnud hoone taastati 1914. aastal kavandatud, kuid toona teostamata jäänud projektlahenduse järgi. Frostist üle tee asub Pärnu ilmselt üks populaarsemaid ööklubisid Sugar, nurga taga aga taasavatud pitsa- ja pastaresto-
ran Steffani, ja kõik muu kesklinnamelu ümberringi. Omaette vaatamisväärsuseks on perenaise Mare Liidemaa nõutud lahendus säilitada uushoone üldruumides ja tuba-
des võimalikult palju 300 aastat vanu puitdetaile, naudeldavad on ka iga toa omamoodi aura ja avarad lahtised vannitoad.
→ www.frosthotel.ee
Embrace Guestrooms & Apartements – puhkus kui suvekodus Embrace võtab su puhkuse ajaks oma embusesse ja hoolitseb su eest nii, nagu puhkaksid oma suvekodus. Nagu ütleb Embrace’i nimigi, jaguneb majutus kahe hoone vahel – külalistoad peamajas ja avarad, luksuslikud külaliskorterid hoovimajas. Kokku pakub Embrace majutust kaheksas numbritoas ja neljas kahetasandilises korteris. Nii kõik külalistetoad kui ka -korterid uhkustavad eripärase kujundusega – sisekujunduses on kasutatud kvaliteetseid materjale: massiivtammelauast põrandad, puuvillased tekstiilid. Kõigis tubades on dušš ja tualett, LCD-televiisor ja föön. Avalikud ruumid on Embrace’is sisustatud nii, et ka seal oleks hubane oma vaba aega veeta, hinge tõmmata, lehti
või raamatuid lugeda ja lastel mängida lubada. Kindlasti on külalistemaja üheks uhkuseks suur katuseterrass, mis on avatud kahele poole – lamamistooli võib mugavalt päikese liikumisega samas rütmis nihutada ja päikesevanni nautida mere äärde trügimatagi. Ka hommikusöök on Embrace’is väärikas ja individuaalne – kanna oma erisoovid õhtul aga ette ja hommikul tuuakse kõik ihaldatud valgel portselanil lauale.
→ www.embrace.ee
Hedon Spa & hotel seob väärika ajaloo modernsusega
Kurgo Villa – puhkus ja lõõgastus tervele perele Kurgo Villa koosneb kolmest hoonest, millest esimesena jääb silma kohvikrestoran tänava ääres. Väravast sisenedes tervitab peamaja ja paremat kätt jääb kahekohalisi tube koondav uusehitis, igal toal suveõhtute nautimiseks oma terrass, selle kõige krooniks suplemiseks sobiv bassein.
Kokku on Kurgo Villas 27 numbrituba ja alati pakutakse juurde ka kosutavat hommikusööki. Kurgo sobib ühtviisi hästi nii romantikutele kui ka lastega puhkavatele peredele. «Pere võib olla mitme lapsega, aga ka alles pere loomisele mõtlevad noored,» selgitab villa tegevjuht Ero Haav, et potentsiaalsete klientide ampluaa on väga lai – puhata on vaja ju siiski kõigil.
Kurgoski võib päikesepruuniks ja vees jahutatud saada mere äärde minemata, sest kõik vajalik on villa territooriumil olemas, kuigi rannapromenaad on vaid paarisaja meetri kaugusel. Villa territooriumil on olemas laste mänguväljak, tasuta wifi, tubades LCD-telerid ja külmkapid ning restorani maitsetaimed tulevad enda kasvatatud ürdiaiast.
→ www.kurgovilla.ee
Pärnu ajaloolises mudaravila hoones avatakse juunikuus ainulaadne Hedon, kus kohtuvad nostalgia ja moodne arhitektuur – kokku teeb see luksusliku suvepuhkuse õdusas atmosfääris, kus siis tasahilju kas sotsialiseeruda või võtta hoopis hetk vaid iseendale. Üks paeluvamaid paiku Hedonis on «tunnel», kus kohtuvad vana hoone väärikus ja uue maja modernsus. Hedoni sisehoovist kujuneb kindlasti luksuslike puhkajate meelispaik – tuulevaikses basseiniäärses paradiisis on mõnus suvepäevi naudeldes õhtusse meelitada, olles samas vaid sammu kaugusel rannapromenaadist. Ajaloolise hoone merepoolses küljes on uues kolmekordses hoones ootamas avarad privaatsete rõdudega toad, mis pakuvad otsevaadet merele ja kaunile rannapromenaadile. Kokku on Hedon spaas 72 hotellituba ja sviiti, neist neli hoone ajaloolises osas. Kõikides tubades on valmis pandud
hommikumantlid ja sussid, et külalistel oleks mugav spaa suplusala külastada. Hotellitubade privaatsed rõdud, tasuta tee ja kohvi keetmise võimalus ning internet on ühe muretu puhkuse lahutamatuteks osadeks. Hedon spaa restoran Rai-
mond ootab hommikul värskete küpsetistega ja lõunal maitsvate roogadega. Õhtused naudingud restoranis loovad päevale täiusliku lõpu – rannaliivale avanev terrass on kui loodud suvisteks romantilisteks kohtumisteks.
→
www.hedonspa.com