Puhkus (sügis-talv 2009)

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009 TEEMALEHT

20. OKTOOBER 2009

Millal Sina viimati oma lähedastega aega veetsid?

Jõulupeod ja -õhtusöögid Tallinki hotellides ja laevadel. www.tallink.ee

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009

2

SISUKORD Juhtkiri: Innovatsioon turismis

20. OKTOOBER 2009

TASUB MEELDE JÄTTA! lk 2

Puhkus Eestis – õpime turistidelt

lk 3

Lennundusmuuseum valmistub juubeliks

lk 4

Aktiivne puhkus: loodus on avatud aasta ringi

lk 4

Abiks isebroneerijale: ole teadlik võimalustest ja ohtudest

lk 5

Reisilugu: maagiline Praha

lk 6

On aeg üle saada kodupimedusest ja asuda avastama oma kodutänavat, -küla ja -linna. Külastamist väärivad mitmed linnad Eestis, sest teatrihooaeg on alanud.

Anne Hermlin tutvustab, mida näevad ja hindavad Eestis siia saabuvad välisturistid ning mida meil nendelt õppida oleks. / Loe lk 3

Kuigi internetis on tuhandeid erinevaid veebilehekülgi, mis võimaldavad lennupileteid broneerida, tasuks eelistada siiski teada-tuntud tegijaid või eestimaiseid broneerimiskeskkondi.

Erki Karlson räägib ohtudest ja võimalustest ise internetist lennupileteid broneerides. / Loe lk 5

ARVUD

mitmepäevast vaba aja reisi tegid 2009. aasta suvel Eesti elanikud Eestis.

983 000 välisturisti ööbis Eesti majutusettevõtetes 2009. aasta jaanuarist augustini (kaheksa kuu jooksul).

970 majutusettevõtet on Eestis seisuga 2009 august, neis kokku 45 229 voodikohta (statistikaameti andmeil).

Allikas: EAS turismiarenduskeskus

KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329 Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

FOTO: ERAKOGU

1 940 000

Mugavaim ja soodsaim transpordivahend linnasiseseks liiklemiseks on Prahas tramm. Praha ühistransport töötab ööpäevaringselt.

Rain Uusen tutvustab Praha kuldset maagiat ja annab praktilisi soovitusi kiirpuhkuseks õllelembeses linnas. / Loe lk 6-7

JUHTKIRI. Põhimõtteliselt võib puhkuse veeta ka arvuti tagant tõusmata.

Arvuti viib virtuaalsetesse paikadesse, kuhu iganes soovid sattuda. Ainus miinus on see, et nii jäävad tundmata looduse lõhnad ja päikese paitus ning kogemata palju muud, mis tõelise puhkusega kaasneb.

Uuendus turismis – sügistalvine puhkus JANIKA KRUUSER TTÜ Kuressaare kolledži tudeng

V

anad traditsioonid on kustumas ja kogemused jäävad saamata.

Positiivne on aga see, et internet tegelikkust ja lillelõhna õnneks pakkuda ei suuda.

Turismi aitab päästa traditsioonide elustamine, tehes vanast uue ja pakkudes inimestele taas elamusi.

Armastan kuulata ema lapsepõlvelugusid – kuidas nad lakas heina sees magasid ning pööninguluugi vahelt suveõhtust päikest nautisid. Suvel küpsetati suitsusauna eesruumis pannkooke ning käidi ujumas, karja valvamas ja heinatööd tegemas.

Sügise poole mindi aga metsa seenele ja marjule. Saadud marjadest ja seentest tehti keediseid ning hoidiseid. Käsitsi sai kartulidki üles võetud, sellele järgnes «tuhlipudru» söömine ning hapupiima joomine.

Külakalameestega käidi koos merel. Oktoobris ja novembris toimus aga suur seatapmine, millega valmistuti talveks. Liha soolati suurtesse tünnidesse, niisamuti räimed. Suitsusaunas suitsutati aga liha, tehti verikäkkisid, sülti ja peedikakku ehk lihaleiba.

Eestist ei saa kunagi troopilist suvitusriiki ega suusakuurorti.

Suitsusaunas rippuvatelt suitsulihakootidelt oli aeg-ajalt hea käia tükikesi näppamas. Üks suuremaid ettevõtmisi oli koduõlle tegemine, mis võttis peaaegu nädala. Koduõlu maitses hästi meestejuttude kõrvale ning juttu jätkus kauemaks.

Talvel tehti puid, millega valmistuti järgmiseks talveks. Metsas tehti lõket, et põletada ebavajalikke oksi ning lõkketuhasse pandi küpsema kartulid. Sellised kartulid maitsesid eriti hästi kodust kaasa võetud soolapekiga.

Talvel käidi jääaugust kala püüdmas, mis oli omaette kunsttükk. Lumise talve lahutamatuks osaks kujunes loomulikult saanisõit. Magati reheahju peal, lambakasukas kaisus. Naised ketrasid lõnga, kudusid, heegeldasid, tegid seepi, küpsetasid kooke-leiba-saia.

Ema ütleb ikka, et jõulude ajal oli kõige mõnusam uinuda õlgede sees jõululaule lauldes.

Kui ema mulle oma lapsepõlvest pajatab, tekib mul selge kujutluspilt ning soe tunne, nagu oleksin ise suitsusaunas liha näppamas või lõkkekartuleid söömas.

Turistid ei otsi vaid lõõgastavat spaa-puhkust, nad tahavad ka oma käsi «määrida». Selleks on ju Eesti ja eestlaste traditsioonid ning kunagine elu ideaalne.

Kõik vana tuleb turismi kaudu uuesti inimesteni tuua. Talvel tasub pakkuda neile kõike seda, mis tol ajal, minu ema nooruspõlves igapäevane oli.

Jäärohkel talvel saab lisada siia näiteks ülipopulaarse jäärajasõidu või ringkäigu metsa, et viia loomadele söögipoolist ning uudistada ümbrust.

Talvel ja sügisel on parim aeg matkata kirjuvärvilises metsas.

Kalapüük või heina- ja leivategu on alad, mida praeguse aja noored ei tea ega tunne. Kui tahame, et Eestit maailmas tundma õpitaks, peame kõigepealt ise vanu kombeid meenutama ja neid edasi arendama.

Kogemuslikuks puhkuseks turistidele võime pakkuda näiteks nädalapikkust tegevusterohket puhkust Eesti talus. Talutööd, retk kalale, jahile või metsas puude raiumine – et teha meestetegusid.

Naised saaksid harjutada käsitööd, lehma lüpsta, marjul-seenel käia ning sellest kõigest headparemat küpsetama õppida.

Nädal võiks lõppeda saunapeoga koduõlle ja kõige sinna juurde kuuluvaga – tantsu ning hea Eesti söögiga.

Eestist ei saa kunagi troopilist suvitusriiki ega suusakuurorti. Avame oma silmad ja õpime väärtustama just seda, mida Eestil meile pakkuda on.

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009

20. OKTOOBER 2009

3

Puhkus Eestis – õpime turistidelt VÄLISTURISTID EESTIS. Kui küsida, miks turistid Eestisse tulevad, võiks vastata, et ega nad isegi tea. Nad satuvad siia pahatihti pooljuhuslikult, ilma täpsema ettekujutuseta sellest, mis koht see Eesti õigupoolest on.

ANNE HERMLIN Estonian Holidays’i välisturistide osakonna müügijuht

S

ageli on Eesti või õigemini Tallinn osa pikemast, mitmeid riike hõlmavast ringreisist või kruiisist.

Siia saabuvad külalised ei osale reisil otseselt Eesti pärast ja nad ei tea, mida oodata.

Eestil kui reisisihil puudub teiste sihtkohtade seas selgelt eristuv maine ja seega valik Eestit külastada on pigem erandlik.

Ka EASi poolt erinevates Euroopa riikides läbi viidud uuringute tulemused näitavad – Eesti külastamisest on peamiselt huvitatud need, kes on siin juba käinud.

EESTIT TASUB VÄÄRTUSTADA Esmakülastajate ootused Eesti osas on pea olematud, mistõttu on nende muljed tavaliselt väga positiivsed. Suur osa turistidest piirdub oma esimesel visiidil küll vaid Tallinna külastamisega, mistõttu on ka Tallinna vanalinn kõige tuntum ja kiidetum atraktsioon.

Huvitaval kombel vaimustab Tallinn ka välismaalasi, kes kodus iidsetest linnadest puudust ei tunne. Lisaks keskaegsele linnale meeldib turistidele linna rohelus ja mereäärne asukoht.

Muuseumidest on enim külastatavad Rocca al Mare vabaõhumuuseum, KUMU, Kadrioru loss ja Niguliste muuseum, aga ka teised muuseumid ja kirikud. Hinnatud vaatamisväärsuseks on linnamüür oma tornidega.

Tavaliselt ollakse rahul ka hotellide ja toiduga, mida peetakse mujal Baltikumis ja Venemaal pakutavatest paremaks.

Välisturistid hindavad meie loodust. Suurt vaimustust tekitab sakslaste, itaallaste ja teiste külaliste seas jalutuskäik rabas. Eriti hindavad meie loodust jaapanlased.

Loodusnautlejate sihtkohaks on tavaliselt mõni rahvuspark, millest on ikka veel kõige populaarsem Lahemaa. Hinnatud on ka saared, eeskätt Saaremaa.

Uskumatu küll, aga ka meie maastikud metsade ja põldudega on vaatamisväärsuseks pal-

judele. Lõuna-eurooplased oskavad nautida ka meie kliimat, mis pole kunagi liialt palav.

Merevesi on meil küll harva ujumissoe, aga ka sügisene mässav meri on huvitav vaatepilt, mida oskavad hinnata näiteks sakslased ja teised rahvad, kellel endal merepiir puudub.

KOHALIKUD TRADITSIOONID KÖIDAVAD

Ajalooliselt oleme seotud mitmete riikide ja rahvastega. See side ja nostalgia on tugevad motivaatorid Eesti külastamiseks.

Eesti on kindlasti üks neist kummalistest nähtustest, mis on seest suurem kui väljast. Eestil on palju sõpru eeskätt naaberriikides. Nad külastavad Eestit aastas vähemalt korra, kuid leiavad ikka ja jälle mõne kandi, mida avastada.

Olgu selleks siis saared, Mulgimaa, Setumaa, Peipsiäärne vanausuliste küla või Virumaa.

Näiteks soomlasi paeluvad mõisad, sest sellised kaunitarid neil endil puuduvad. Samuti kohalik kultuur ja huvitavad traditsioonid, ilusad koduaiad ja kohalik söök.

Ajalooliselt oleme seotud mitmete riikide ja rahvastega.

See side ja nostalgia on tugevad motivaatorid Eesti külastamiseks. Rannarootslased, baltisakslased ja teised on jätnud siia lugematult huvitavaid jälgi, mida õnneks oleme osanud säilitada ja ka huvitavalt eksponeerida.

Tavaturistist rohkem teab Eestist ka spetsiifilise huviga turist, kes tuleb siia näiteks linde

LÜHIDALT

vaatlema, karu jahtima, festivale ja kultuuriüritusi külastama või suusamaratonil osalema.

SPAADEHULLUS KESTAB Eestist on saanud lühikese ajaga tõeline kümblusmeka. Hea hinna ja kvaliteedi suhe ja spaade looduskaunis või muidu huvitav asukoht on nende mitmepäevase külastamise heaks argumendiks.

Mõnevõrra üllatavana võib tunduda, et välisturistid hindavad siinset puhtust ja korda ning peavad eestlasi sõbralikeks ja avatuks. Oleme ise ju harjunud hoopis teistsuguse kuvandiga eestlasest.

On aeg üle saada kodupimedusest ja asuda avastama oma kodutänavat, -küla, ja -linna.

Välisturism on Eestis tugevalt hooajaline, mis mõneti on ka positiivne. Nii on aega tutvuda Tallinna vanalinnaga, kus suvel endale palju ruumi ei jäägi või minna jalutama Kadriorgu ja külastada KUMU või sõita maale sügisvärve ning puhast ja valget lumevaipa nautima.

Väärt külastamist on ka Tartu, Pärnu, Viljandi ja Rakvere, sest teatrihooaeg on alanud. Ja kui külm ja tuul liiga teevad, on mõnus lasta end poputada mõnes Eesti paljudest spaadest.

Kas sa teadsid, et...

Eestis on ühtekokku üle 60 spaa, nendest 15 kuuluvad Eesti spaade liitu.

Riia linn sai uue turismibrändi «Live Riga» Riia turismiarendusega tegelev büroo töötas välja uue turismibrändi «Live Riga», et tutvustada linna ülemeremaades kui põhjamaist metropoli.

Riia turismiarendusbüroo RTAB, mille omanikeks on Riia linnavalitsus, lennufirma airBaltic, Läti hotellide ja restoranide ning reisifirmade assotsiatsioonid, võtsid uue brändi arendamisega endale ühtlasi kohustused Riia kui sihtpunkti populariseerimiseks ja uute turistide linna meelitamiseks.

Käivitus uus portaal Turism.ee Turismiportaal Turismiweb.ee avas uue, foorumiga reisikeskkonna Turism.ee, pakkudes reisiuudiseid ja -infot Eestist ja mujalt maailmast ning kasulikke näpunäiteid.

Tallinnast Euroopasse lendamine on läinud kallimaks Reisibüroo Estraveli statistika näitab, et lennureisijate arvu vähenemine on toonud kaasa Tallinnast Euroopa pealinnadesse suunduvate lendude piletite hinna tõusu, teatab ettevõte.

Keskmise lennupileti hind koos maksudega on kallinenud pea kõigisse populaarsematesse Euroopa sihtpunktidesse.

Tallinna Lennujaama andmetel lendas tänavu septembris Tallinnast 118 680 reisijat, mida on 27,8 protsenti vähem kui mullu samal kuul.

Tallinnast saab otselennuga Iisraeli MEELDIV PUHKUS, RAHULIK MILJÖÖ JA HEA TERVIS! 4-PÄEVANE PAKETT NEILE, KES IHKAVAD SÜGISESSE VEIDI LISAVÄRVE. Majutus hotellitoas 3 ööd Tervituseks kook ja kohv, hommikumantlid toas 3 hommiku-, 3 lõuna- ja 3 õhtusööki Arsti vastuvõtt ja personaalse raviplaani koostamine 7 protseduuri valikust: 25 min käsimassaaž, ürdi-pärlivann, jalgade keerisvann, vesimassaaž, Haapsalu mudaraviprotseduur, elektri-, soola-, muusika- või valgusravi, venitusravi, parafiin, inhalatsioon, Hydro Jet vesivoodimassaaž, Chargot-dušš, ravi- või vesivõimlemine rühmas.

• • • • •

• • • • • • •

+ 1 iluhooldus kätele või jalgadele Käimiskeppide tasuta kasutamine ja sobivate ilmade korral ka jalgratta kasutamine Ühekordne pääse Läänemaa Muuseumisse ja Iloni Imedemaale Hommikune värskendav ujumine 6.00-8.00 Hommikuvõimlemine E-L 7.30 Ujula ja leilisauna kasutamine 13.00-22.00 Parkimiskoht hotelli parklas

HIND: majutusel kahekohalises standardklassi toas 1900 kr/in majutusel ühekohalises standardklassi toas või kahekohalises superiorklassi toas 2200 kr/in Lisaprotseduurid kuni 31.12. 15% soodustusega!

Info ja broneerimine: info@laine.ee, tel +372 472 4400 Lähemalt vaata:

www.laine.ee

Tallinn sai uue otselennu sihtpunkti, milleks on Eilat Iisraelis.

Lennata saab kuni detsembrini iga neljapäev.

Lend kestab 4 tundi ja 40 minutit ja vedajaks on lennufirma FlyLaL Charters Estonia.

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009

20. OKTOOBER 2009

FOTOD: TIIT MÕTUS

4

Lennundusmuuseum valmistub uueks hooajaks AVASTAMIST VÄÄRT PÄRLID. Seda, et Eestis on oma lennundusmuuseum, pole paljud ilmselt kuulnudki. Mati Meose lennumudelite kogust alguse saanud muuseumil on sihikindel visioon, avades tehnikavaldkonna huvikeskusena publikule uksed taas kevadel.

RAIN UUSEN Postimees

E

esti lennundusmuuseum asub Tartust 16 km kaugusel Veskiorus, kuhu lähiaastatel lisandub lisaks olemasolevale veel 21 lennukiangaari, mitmeid uusi lennuajalugu tutvustavaid stende ja atraktsioone.

«Noored ei läbe ju eriti lugeda, ahmivad informatsiooni kujunditena ja nõuavad elamusi,» selgitab Mati Meos uute lennukite ja tulevaste atraktsioonide va-

jadust. Eesmärk on muuta muuseum õpilastele veelgi huvitavamaks ja meelitada rohkem külastajaid ka piiri tagant.

«Tahame kujuneda Läänemere regioonis arvestatavaks tegijaks,» selgitab Meos, et lennundusmuuseumist kujuneb paari aasta jooksul tõeliselt teadmistepõhine turismiobjekt nii kodusele kui ka välispublikule.

Seni on leidnud muuseumisse tee ligi 8500 lennundushuvilist aastas – nende hulgas paljud koolirühmad. Jõudsalt on kasvanud pereturism.

Veel praegugi leidub perekondi, kel pole tekkinud võimalust lennates reisida. Tartu külje all asuvas Eesti lennundusmuuseumis saavad aga huvilised astuda Tallinna lennujaamalt saadud reisilennukisse Tu-134A ja tunda end hetkeks kas või piloodina.

Uuel hooajal, mis avatakse maikuus, tähistab muuseum oma kümnendat asutamisaastat. Selleks puhuks on valmimas spetsiaalne angaar, kus saab korraldada «maskuliinsemaid kontserte», nagu Meos ise seletab.

Muuseumi kollektsioon on aukartustäratav juba praegu. Kahes hoones eksponeeritakse ligi neljasadat lennundusajaloo seisukohalt olulist lennukimudelit. Õuealal võib aga sisse astuda nii kunagisse reisilennukisse Tu-

134A kui ka kiigata mitmete hävitus- ja ründelennukite maailma.

Lennukeid on nüüdseks juba 16.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on otsustanud lennundusmuuseumi arendustöid rahastada summas 39 miljonit Eesti kroo-

ni. Muuseumi arengule on õla alla pannud ka Tartu linn ühe miljoni krooniga.

Vaata lähemalt aadressilt lennundusmuuseum.ee

AKTIIVNE PUHKUS. Läbi aegade oleme arvanud, justkui oleks suvega kõik hea ja meeldiv läbi. Suve möödumine tähendab aga üksnes seda, et käes on sügis kogu oma ilus.

MAARIKA TOOMEL Pärimusmatkade tegevjuht

M

ida pakub meie siseturism sügisest kevadesse ehk ajal, kus tavaarusaamade kohaselt on maale ja metsa minek mõttetu?

Suvel on siht selge – matkame, ratsutame, ujume, sõidame rattaga, peame suvepäevi ja festivale, piknikke, seisame jaanipäeval praamijärjekorras, käime sõpradel suvekodudes külas või rendime talu.

Vaatame seda loetelu sügisese pilguga. Ujulatest pole meil enam ammu puudust, seda ka maapiirkondades. Suvepäevi on oktoobris-novembris ehk tõesti raskem pidada, aga suvejätkupidu või miks mitte sügispäevad või meeskonnakoolitus talvises metsas on ju täiesti tehtavad.

Kui vabaõhufestival nõuab suvist ilmagarantiid, siis kõik muu on tehtav ka aasta ringi. Lisaks pakuvad meie maaturismiettevõtted linnuvaatlusi, rabamatku, metsaretki, hülgevaatlusi, meresõite, külastusi väikesaartele ja miniloomaaedadesse, seene- ja marjamatku või teemaparke, kui nimetada vaid osa valikust. Lisaks veel maakirikud, muuseumid…

AASTA RINGI AVATUD LOODUS Sügisel kaovad loodusest meie suvised mured – puugid ja sääsed poevad peitu, kõrred ei torgi ning heinanohu ei kimbuta. Loodusesse lisandub aga sellisel hulgal ilu, et selle kirjeldamiseks peab appi võtma muusikalised väljendusvahendid, sest sõnadest ei piisa.

Vahvat tegevust leidub kindlasti kõikjal üle Eesti. Ise olen vii-

mased aastad Saaremaal toimetanud, seega räägin rohkem võimalustest oma kodusaarel.

Andrus Kivirähk täheldas umbes kuu aega tagasi ajalehes, et kuskilt on tekkinud arusaam, nagu oleks jaanipäev ja Saaremaa sünonüümid. Aga ei ole ju!

Meitel oo söuke uudis, et meite Saaremaa loodus on lahti aasta ringi.

Kas teate näiteks, et lisaks Kaali kraatrijärvele, Angla tuulikutele ja Panga pangale asub Saaremaal kogu Baltikumi vanim looduskaitseala – Vilsandi rahvuspark. Ja et see kaitseala saab järgmisel suvel saja-aastaseks, olles vanem kui Eesti vabariik.

Kui paljud eestimaalased on käinud ise uurimas, mis imeasi see on, mida juba sada aastat tagasi (ajal, kui inimene oli veel osa loodusest, mitte «looduse kuningas») arvati olevat väärt, et kaitse alla võtta?

Rahvuspark ei ole ainult Vilsandi saar, see hõlmab ka üle saja laiu ja saarekese Saaremaa läänerannikul ning lisaks pika kitsa rannariba.

Rahvuspark on parim koht lindude rände jälgimiseks. See on

FOTO: MAARIKA TOOMEL

Eestimaa loodus on avatud ka sügistalvel

Sügistalvine piknik pere või sõprade ringis on mõnusaks vahelduseks igapäevarutiinile või näiteks kosutavaks lõpuakordiks metsamatkale. Pane soojalt riidesse! üks väheseid paiku, kus saab looduses näha hülgeid.

Detsembri lõpust märtsi lõpuni on hüljestel poegimise aeg. Sel ajal kogunevad nad rannikulaidudele, olles hästi jälgitavad.

Muide, ka praegu rannikul matkates võib vabalt hülgeid kohata, sest ega nad suveks Balti merest ära koli – lihtsalt peab teadma, kust neid otsida.

VAIKUS JA TÄHISTAEVAS Saaremaine puhkus on otsapidi merega seotud. Olgu sees siis taluspaa, matkad metsas ja mere ääres või paadi- ja loodusretked. Neist vaid paadisõidud on ilmast sõltuvad. Kõike muud saab harrastada südamerahuga aasta ringi.

Mis saaks olla parem kui soe saun, massaaž ja rikkalik söömaaeg talus või maamõisas ning pärast loodusmatka kamina ees muljeid vahetada.

Muide, maal on kaks «asja», mida linnas kunagi kogeda ei saa – absoluutne vaikus ja pilkane pimedus tähistaeva all.

Vilsandi rahvuspargi matkakorraldaja pakub tegevust aasta ringi. Tänavu esimest korda turule toodud kummipaadiretked rahvuspargi laidude vahel põigetega vanadesse sadamapaikadesse ja laidudelegi osutusid üsna populaarseteks.

Sügisesel ajal sobivad hästi paadiretked Vilsandi saarele. Kevadel külastajate rõõmuks avatud Miku metsapark ootab külastajaid

samuti aasta ringi – meeleolukas loodusrada koos ronimisväljakuga, võimalus proovida iidseid ja ammu unustatud metsatöid.

Lõkkel valminud katlasupp või maa sees küpsenud ulukiroog serveerituna tõenäoliselt kogu Saaremaa suurimas püstkojas – see on elamus, mis väärib kogemist.

Loona mõis rahvuspargi keskusena kutsub aga ühendama tööd ja puhkust. Iidses häärberis on ühendatud nüüdisaegsed töövõimalused ajaloolise mõisamiljööga.

Suvi on küll läbi, kuid ees ootavad imetore sügis ja talv, ning kaugel see uus kevadsuvigi enam on. Lubage endale päevpaar looduses.

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009

20. OKTOOBER 2009

5

Abiks isebroneerijale: ole teadlik võimalustest, aga ka ohtudest REISI PLANEERIMINE INTERNETIS. Kahtlemata on turism valdkond, kus me kõik oleme suured spetsialistid. Seda enamasti hetkeni, mil tekib tõrge ja midagi läheb planeeritust totaalselt teisiti.

ERKI KARLSON Amadeus Estonia tegevjuht

P

FOTO: SCANPIX/CORBIS

araku tekivad tõrked enamasti juba reisil olles, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Näpunäited võimalike ohtude vältimiseks osutuvad alati kasulikuks.

Enne reisi broneerimist on hea esitada endale mõned lihtsad küsimused.

Enne internetis broneerimist ja krediitkaardiga maksmist tasub kõik reisidetailid endale selgeks teha.

Kas reisi planeerimisel on oluline lennuaeg või lennupileti maksumus?

Kui oluline on lennuaeg, tasub uurida otselennu võimalusi.

Leides sobiva lennu, tasub külastada lennukompanii kodulehte ja broneerida lennupilet sealt.

Kui aga lennuaeg ja kohale jõudmise kiirus pole esmatähtsad, on hea teada, et tihtipeale on vahemaandumisega lend otselennust odavam.

Võimalusel broneerige nn ühendatud lend. Kui see pole miskipärast võimalik või otsustate näiteks soodsama hinna tõttu osta üksteist ühendavate lendude piletid siiski eraldi, veenduge selles, et kahe lennu vahel oleks piisavalt aega terminali või lennujaama vahetuseks.

Kahe eraldi ostetud pileti korral tuleb silmas pidada asjaolu, et iga lennukompanii vastutab vaid oma lennu eest. Olukorras, kus

esimese lennu hilinemine toob kaasa mahajäämise jätkulennust, jääb vastutajaks reisija ise.

Vältimaks sellist ebameeldivat olukorda ja lisakulutusi, tuleks enne reisile suundumist teha varakult reisikatkemise kindlustus.

Kuigi internetis on tuhandeid veebilehekülgi, mis võimaldavad lennupileteid broneerida, tasuks eelistada siiski teada-tuntud tegijaid või eestimaiseid broneerimiskeskkondi.

See kergendab võimalike probleemide lahendamisel suhtlust (näiteks kuupäevade muutmine, kui see on reeglitega lubatud).

Kui võrrelda lennukompaniide ja reisibüroode lehekülgede broneeringumootoreid, võib näha, et lennukompaniide lehed pakuvad eelkõige oma lende ning reisibüroode pakutu sisaldab erinevate lennufirmade pakkumisi.

Olemas on ka kolmandat sorti leheküljed – edasimüüjate omad. Sellistele lehekülgedele korjatakse informatsioon kokku eri allikatest ja esitatakse võrdlevalt.

Keerulisemate marsruutide puhul on aga soovitatav minna traditsioonilisse reisibüroosse ja usaldada reisikonsultante.

Kas soovite kasutada traditsioonilist või odavlennufirmat?

Kui olete otsustanud low-costlennufirma kasuks, minge firma ametlikule kodulehele ja järgi täpselt juhiseid.

Tehke kindlaks, mis kuulub hinna sisse ja kas lisanduda võib täiendavaid tasusid (neid võib olla väga erinevaid, alates eelisjärjekorras lennukisse pääsust ja pagasimaksust kuni WC kasutustasuni välja).

Low-cost-lennuliiniga reisides tuleb meeles pidada, et tihti lendavad nad väiksematesse ja teisejärgulistesse lennujaamadesse, mis raskendab lendude sidumist tavalendudega.

Arvestada tuleb võimalusega, et kui lennukompanii otsustab lennu annulleerida ja tagastada odavalt soetatud lennupileti raha, siis uue, viimasel hetkel ostetud lennupileti maksumus võib osutuda päris krõbedaks.

Vältimaks lisakulutusi, tuleb taaskord appi kindlustus. Piletihindade puhul kehtib tavaliselt reegel, et mida varem broneerida, seda soodsam on pileti hind ja teistpidi – mida soodsam on pilet (kas varem või kampaaniahinnaga ostetud), seda rangemad on pileti muutmis- ja tagastamistingimused.

Kuidas ja kust broneerida hotelli ja autot?

Hotelle, nagu lennupileteidki, saab broneerida otse teenuse pakkujalt või siis online-reisibüroode vahendusel.

Hotellikettide leheküljed on üldjuhul usaldusväärsed nii informatsiooni kui ka broneerimise osas.

Kui otsustate kasutada mõne online-reisibüroo või online-edasimüüja teenust, veenduge informatsiooni õigsuses (hotelli asukoht ja tubade kirjeldused).

Hea soovitus on lugeda reisijate kommentaare väljavalitud hotelli kohta kas hotelli kodulehelt või siis portaalis Trip Adviser ning teistest sarnastest portaalidest.

Samuti peab meeles pidama, et hotellide ülemaailmset standardit pole olemas ja sellest tulenevalt on samasuguste tärnidega hotellid eri riikides väga erineva tasemega.

Broneerides veenduge, mida broneerite. Võimaluse korral võtke väljatrükk kirjeldusest (info alates vooditüübist kuni toa suuruseni) endaga reisile kaasa.

Tehke endale selgeks, mis sisaldub hinnas ja mille eest tuleb kohapeal eraldi juurde maksta (söök, maksud, teenustasud).

Kui kavatsete reisil olles rentida ka auto, on mõistlik see eelnevalt broneerida, et vältida sagedast olukorda, kus sihtkohta saabudes avastate, et autorendis polegi vaba autot.

Autorendi puhul tasub meeles pidada, et suure osa kogu rendisummast moodustavad võimalikud tasud ja maksud.

Kuidas internetist teenuseid turvalistelt broneerida?

Enne internetis broneerimist ja teenuse eest maksmist või krediitkaardiga garanteerimist tasub kontrollida veebilehe tausta (uuri tuttavatelt, loe internetifoorumeid ja nõuandelehekülgi).

Nii väldite olukorda, et keegi teie krediitkaardi andmeid kuritarvitab või kannate raha tundmatule firmale kuskil Kariibi mere saartel, saades mõnusa reisi asemel hoopis katteta teenuse.

Euroopa reisijuht internetis: europa.eu/abc/travel

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009

20. OKTOOBER 2009

FOTOD: RAIN UUSEN

6

Praha on kultuurilinn, kust leiab kõik suurlinnaelemendid – jõe, sillad, uhked katedraalid, kauni linnasilueti ja meeleoluka ööelu.

Maagiliselt üllatav Praha tekitab igatsust LINNAPUHKUS PRAHAS. Praha puhul pole kunstist ja kultuurist mõtet pikalt rääkidagi. Muuseumidest, galeriidest ja kontsertmajadest on kullakarva Praha sõna otseses mõttes läbi imbunud. Praha on müstiline ja maagiat täis linn, kus jagub spungilikku otsimisrõõmu nii päevaks kui ööseks, teavad kohalikud kinnitada.

RAIN UUSEN Postimees

M

aalikunsti, muusika ja arhitektuuri kultuurikihti annab Prahas lahti arutada. Tänavale astudes on igal sammul näha vana ja väärtuslikku, mille süles uus ja huvitav.

Kultuurireis Prahasse on seetõttu lihtne ja kindla peale minek. Väljakutseks osutub end jõesängi heitnud Prahas aga hoopis linna igapäevase müstilise ja maagilise aura avastamine.

Et Prahast kohe külastuse alguses hea ülevaade saada, tasub sisseelamiseks käia kõigepealt läbi linnamuuseumist (Muzeum Hlavního Města Prahy, Na Poříčí 52), mille püsiekspositsiooni kuulub ka Langweilli loodud Vana Praha ülitäpne makett. Selle põhjal on valminud kuueminutiline 3D-film, andes vaatajale võimaluse maketti mööda ka ise ringi jalutada.

MAAGILINE PRAHA Kui lugeda enne Prahasse sõitu läbi «Lonely Planet» või «Prague in Your Pocket», saab Praha suurematest turismiatraktsioonidest ja kaunist arhitektuurist üpris hea pildi. Linnas jalutades hakkab aga silma üllatavaid detaile ning tunned kummaliselt õhkavat aurat – see on Praha maagia.

«Avastan ka siin elades iga päev uusi nüansse, tundeid ja lin-

Kiirpuhkus Prahas kõditab kultuuri külma õlle ja kireva ööeluga.

na iseloomujooni,» kirjeldab oma igapäevaelu ja Praha-armastust Ann. Ukrainas sündinud ja kasvanud Ann kolis Prahasse õppima ning tööd ja väljakutseid otsima poolteist aastat tagasi. Ilma eriliste suuremate plaanideta, nagu ta ise kinnitab.

«Ma ei viitsinud keeleküsimustesse süvenedagi,» meenutab ta oma tollast ignorantsust. «Sain kõik rahvusvahelised kliendid, sest inglise keel oli tol hetkel minu plussiks,» tutvustab Ann oma audiitorikarjääri algust Prahas.

Poolteist aastat hiljem on ta sujuvalt omandanud ka tšehhi keele. Õhtuti ja nädalavahetuseti korraldab tüdruk turistidele ja teistele soovijatele Praha jalgrattatuure. «Kui tšehhi keele selgeks sain, kadus kohe ka piir minu ja linna ning prahalaste vahel,» selgitab Ann, kuidas Praha maagia hakkas samm-sammult oma tegudest talle aimu andma.

Kui ta turistidega mööda linna vuhib ja peatuse teeb, öeldes, et siin on nüüd väga-väga huvitav tänav, hakkavad kõik silmadega siia- ja sinnapoole vehkima.

«Aga keegi ei taipa vaadata maha või üles,» muigab Ann, kui oleme jalutuskäigul jõudnud just sellesse punkti.

«Prahas liikudes ja siinset õhku hingates pead olema avatud meeltega ja silmad lahti hoidma.»

Anni sõnul leidub Prahas väga hea energiaga kohti, kus on

mõnus oma meeli puhata ja mõtteid koguda. «Aga eks igaüks peab need enda jaoks ikka ise avastama.»

Ann naerab, et ma käitun täpselt nii, nagu iga tavaline turist, ikka vasakule ja paremale, suunates mu pilku hoopis katustele.

«Kui lähedalt vaatad, võid skulptuuril näha Lenini nägu,» on Ann avastanud. «Sellel on paljude siinsete elanike jaoks väga sümbolistlik tähendus Nõukogude Liidu lagunemisest,» selgitab vabakutseline giid oma versiooni taevalaotusele riputatud kujust.

Kui «ülespoodud» Lenini vanalinnas jalutades üles leiad, võid rahulolevalt mõnda lähimasse hubasesse pubisse imbuda ja end avara silmaringi eest ühe pindi õllega premeerida.

ÕLU HIIDVAADIST Prahast rääkides ei saa õllest üle ega ümber. Õlu lihtsalt on selle linna igapäevaelu nii oluliseks osaks. «Prahalased joovad õlut sõna otseses mõttes nagu vett,» hoiatab Ann, et kohe ei tasu kohalikega õllejoomises mõõtu võtma hakata. «Paljud joovad tõesti õlut ka hommikusöögi kõrvale.»

Praha pubides pakutava kohaliku õlle kõrvale on hea teada huvitavat nüanssi. Nimelt on enamiku tuntumate ja suuremate pubide keldris hiidtsisternid, kust õlu otse klaasi lastakse.

Kord nädalas sõidab tsisternauto pubi ette ja laseb süsteemi taas värsket kesvamärjukest pilgeni täis, nagu tangiks tanklat.

«Teadjamad räägivad, et nii säilib õlle kvaliteet paremini, kuna välditakse selle kokkupuudet õhuga,» selgitab Petr, kes väikelinnast mõned aastad tagasi Prahasse disaineriks tööle kolis.

Prahas ei asu seltskond pu-

bisse jõudes kunagi kohe joogi kallale. Sellele eelneb kiire, kuid oluline rituaal – kõigepealt lööd klaase veidi kaldesse asetades neid omavahel neli korda kokku: anood, katood, pluss, miinus, ja siis – kõmaki – vastu lauda: maandus! Siis tervist, töövalmis ja läks...

«Sellel on ka lühem versioon, kui seltskonnas on rohkem inimesi,» selgitab Petr, kes selle aja peale on endale juba teise toobi õlle jõudnud lauale meelitada.

«Siis maandavad kõik klaasid korraga hooga vastu lauda ja pidu võib alata.»

SOODNE SEIKLUS Kui Praha-külastuse eesmärgiks on kiirpuhkus, et linna päevase ja öise elu ja meluga sinasõprust luua ning iseenda argiellu vaheldust ja seiklusi tuua, tasub südalinnas paiknevad kallid eksklusiivhotellid valikust kõrvale jätta.

Oluliselt aitab majutuse pealt kokku hoida väike kodune eelpingutus – süvenemine soodsamate, kuid korralike äärelinnahotellide valikusse.

Oluline on seejuures mainida ja meelde jätta, et Praha ühistranspordi võrgustik on hästi korraldatud ja töötab ööpäev ringi.

Mugavaim transpordivahend linnasiseseks liiklemiseks on tramm ning pikemate vahemaade läbimiseks metroo. 20-minutilise trammisõidu või viie metroopeatuse pilet maksab ligi 11 Eesti krooni, 75-minutilise sõiduõiguse saab 16 krooni eest.

Kui liikuda Prahas ringi terve ööpäeva, tasub kindlasti osta ööpäevane sõidukaart, mille hinnaks on vaid 60 Eesti krooni. Sõiduõiguse annab see aga kogu Praha-regiooni ühistranspordis nii päevasel kui öisel ajal.

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009

20. OKTOOBER 2009

7

HUVITAV TEADA! • Prahat on läbi aegade kimbutanud üleujutused.

Linlased mäletavad hästi aastat 2002, kui vesi üle linna läbiva Vltava jõekallaste kerkis.

Majadelt võib toonase veepiiri märgiseid leida veel praegugi.

• Üleujutuste tõttu on Praha linna korduvalt «kergitatud» ehk kõrgemaks ehitatud. Selle jälgi võib kohata vanalinnas nii mitmeski pubis – keldrikorrusele jõudes võib näha, et praegune pubipõrand oli kunagi tänav.

• Prahas võib osa saada suurejoonelisest purskkaevu-, valguse- ja muusikašõust Křižíkova fontána (Výstaviště trammipeatus; www.krizikovafontana.cz).

Kiiremad jõuavad etendust näha veel sellelgi hooajal (kuni 14. novembrini; uus hooaeg algab 15. märtsil 2010).

• Ostlejate sihtpunktiks võib pidada Praha südalinnas asuvat tänavat Na Příkopě, kus asuvad mitmete tuntud rõivabrändide esinduspoed.

• Praha ühistranspordi kohta loe lähemalt internetist aadressil www.dpp.cz.

• Kui Praha südalinn muutub väsitavaks ja tahad mõnusa jalutuskäigu näol võtta väikese puhkuse iseenda jaoks, tasub linnakaardilt otsida üles «suured rohelised laigud», nagu selgitab Ann – need on mõnusad rohelised pargid, kus on kosutav jalutada ja loodust nautida.

• Parim koht Praha hõrgutavate magustoitude nautimiseks on teletorn (Mahlerovy sady 1, www.tower.cz), kus asub kena vaatega hubane kohvik.

«Proovige nende õunastruudlit,» soovitab Ann linna parimat. Ilusat vaadet võib nautida ka Eiffeli minikoopiana tuntud vaatetornis Petřínská rozhledna (sinna saab kõige mugavamalt köisraudteega, mis 29. oktoobril taas avatakse).

• Praha kuulsaim vaatamisväärsus Karlův Most on avatud vaid osaliselt, kuna sild on turistihordide jalatrambete all kannatada saanud ning linnaisad püüavad nüüd silla tervist betooniga parandada.

• Prahasse tasub minna kahekskolmeks päevaks, et saada veidikenegi aimu linna praktilisusest, maagiast ja sügavast kultuurist.

Allikas: autor

Kui päevane kultuuri- ja ostlemisretk kulgeb õlle ja hea seltskonnaga mestis öhe, tuleb appi öötransport, mis on Prahas kavalalt ja mugavalt korraldatud. Nimelt kogunevad öötrammid kaks korda tunnis südalinnas asuvas Lazarskà peatuses, igaüks ise ilmakaarest.

See annab võimaluse soovijail jõuda mis tahes linnapunktist Praha keskusesse ning seal 5-7 minuti jooksul ümber istuda hotelli või koju viivasse öötrammi. Super – lihtne, mugav ja kaval süsteem.

See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ei tasu Prahas äärelinnahotelle peljata. Näiteks asub südalinnast vaid 15-20minutilise trammisõidu kaugusel Hotel Slavia (Vladivostocka 1460/10; www.slaviahotel.com).

Kolmetärnimajutus ei sisalda küll liigmugavusi, aga toad on hotellis üllatavalt viisakad, andes silmad ette ka mõnele väsinumale südalinnahotellile.

Lisaks tubade värskele ilmele (ja õhule) kuulub hinna sisse ka tagasihoidlik, kuid täiesti piisav «võileivahommikusöök».

Näiteks oktoobri lõpuni leiab pakkumisi alates 20 eurost (313 Eesti kroonist) öö kohta.

Hotell asub Praha staadioni spordikompleksis ning tihti peatuvad seal treeninguteks ja sõpruskohtumisteks ka jalgpallikoondiste ja teiste spordialade tulevased ässad.

SPORDILEMBELINE JA UNETU LINN Jalgpall ja teisedki õuesed spordialad on Praha linnapildis üleüldse silmatorkavad. Ükskõik millisest linnas asuvast staadionist mööda jalutades

võib sõltumata kellaajast ja ilmast näha seal seltskondlikult harjutavaid noorsportlasi.

Ilmselt aitavad just needsamad kohalikud ja kohale lennutatud spordilembesed noored ühes rohkete turistide ja õllelembeste prahalastega ilmestada tornide linna (Prahas on üle 500 torni) ööelu.

Prahas pole pidu vaja reedeni oodata. Kuldlinna pubid ja (öö) baarid on rahvast pungil juba esmaspäeva varaõhtust saati.

Kui sellest jääb väheks, saavad unetud liikuda muretult edasi mitmetesse ööklubidesse ja hilise olemisega pubidesse, kus pakutakse meelelahutust karaokest piiritaguste ja tuntud DJ-deni välja.

Isegi nädala esimeses pooles leiab Prahast kümneid melulaid, mis end alles pärast kella 4-5 hommikul sulgemisele sätivad.

Kuna ka linlased ise kogunevad tihti (argi)õhtustele õlle- ja jutuviibimistele, tunnevad nad meelelahutusmaailma pakutavat programmi üsnagi hästi. Seega saab hea jutu (ja vähese vene või tšehhi keele oskuse) korral kohalikelt juba varakult välja peilida, kus just sulle sobival õhtul linna parimat seltskonda, muusikat ja pidu kohata.

Hilisõhtuse kõhutäiega on see-eest Prahas veidi keerulisem. Enamik pubidest ja restoranidest saadavad oma kokad koju juba üheksa-kümne vahel õhtul. Kui pärast teatrit, kontserti või pikale veninud ostlemist tekib soov siiski toidujõudu ammutada, leiab Prahast ka üksikuid hilise köögiga kohti.

Praha üks kuulsamatest ja kohalikegi poolt armastatud

Prahas jalutades kohtab igal sammul eriilmelisi vaatamisväärsusi ja monumente, mis linna pikka ja põnevat ajalugu tutvustavad.

Vanalinna hubastes kohvikutes ja õllepubides saab aga maitsta nii tšehhipäraseid eineid kui ka piiluda laia spektriga maailmakööki.

«Selle näota mehega seoses juhtus kord selline lugu,» kirjeldab Ann elavalt, kui Praha ööga tutvume. «Oli samasugune veidi vihmane öö ja tänavavalgustus säras.

Sõbraga tekkis mõte sellest kujust kordamööda pilti teha.

Ilma välguta. Hiljem pilte vaadates nägime aga seal, kus peaks mehe nägu olema, välgupeegeldust...» meenutab Ann müstilist lugu müstilise mantelmehega.

ööeinelatest asub püssirohutorni (Prašná brána, Náměstí Republiky metroopeatus) vahetus läheduses.

Tüse Koaalakaru (Tlustà Koala, Senovàžnà 8) võtab viimased näljalised vastu kuni kella kaheni öösel, pakkudes toidukõrvast seejuures kuni kella neljani varahommikul.

Menüüst leiab kõik vajaliku, alates õllesaatjatest kuni praadide ja gigasalatiteni välja.

SÜGAVALT UNELEV PRAHA Võib-olla just seepärast on öised Praha tänavad suhteliselt inimtühjad – hea soojas süüa ja mõnuleda. Pärast kopsakat kehakinnitust on aga just õige aeg jalutada kumavas, turistidest ja muust melust priis vanalinnas, nautida iseenda sammude kajast lummatuna öövaikust Karli sillal. Päeval seda kogeda ei saa.

Ann lõpetab kella kümnest õhtul hispaanlasest juhendaja käe all toimuva salsatrenni ja

on nõus minuga Praha öhe sööstma. Kuidas ta jaksab, imestan taas.

«Mulle meeldib Praha selle uduvihmaga,» prahvatab Ann mõtlikult, kui oleme püssirohutornist läbi jalutanud ja vanalinna jõudnud. «Just sellel kellaajal – vaata, kuidas see gaasivalgus märgadelt tänavakividelt tagasi majadele peegeldab...» Ja siis ma saan aru, et Ann ei luuleta ega unista niisama. Ann toob välja ühe praktilise nüansi Praha ilust. Uduvih-

mas ja öösel on linn klassikaliselt kuldne, nagu salajases säras.

Kui kahe-kolme päevaga tekib tunne, et pool linnast on nägemata ja pole hoolimata püüdlustest saanud vanalinna piiridest ikkagi kaugemale, ei tasu üleliia muretsema hakata.

Kui Praha on sind juba kord omaks võtnud, ootab ta sind peatselt tagasi. «Prahas lihtsalt tunned seda vahel, kuidas linn sinuga müstiliselt suhtleb ja nagu kass sulle põue nurru lööma palub,» kirjeldab Ann ning muigab ise: «Praha muudabki inimesi veidi romantiliseks...»

Täname loo valmimisele kaasaaitamise eest: Czech Airlines, Hotel Slavia, CzechTourism, Ann Sudenko, Petr Benes ja kõik teised head prahalased.

Pane Praha proovile! Kahe lennutunni kaugusele Euroopa südamesse Prahasse viib Czech Airlines Tallinnast iga päev kell 15.15.

(Praha–Tallinn 11.25–14.30).

PRAHA alates 3 458 EEK * Edasi–tagasi pilet Tallinnast, sisaldab lennujaamamakse ja tasusid. Müük kuni 9.11, reisimine 15.11.2009 kuni 31.01.2010 *

Täpsem info ja broneerimine www.czechairlines.com või oma reisibüroos.

PUHKUS SÜGIS-TALV 2009

8

20. OKTOOBER ���� 2009 ��.

Hotell nõudlikule külalisele.

Juugendstiilis väikehotell oma romantilise koduse õhustikuga on parim majutus Tartu Vaimu linnas, ta on natuke salapärane, aga alati tagasikutsuv. Villas on 17 numbrituba, millest iga tuba on omanäoline ja ainulaadne. Tubade mööbel on stiilis art nouveau, mida kaunistavad vastava ajastu värvides tekstiilid.

A la carte söögituba võlub meisrelike sgrafiitodega, kohvituba juugend-ornamentikaga. Siin saab maitseelamuse nii toidu kui disaini gurmaan. Ärilõunad, sünnipäevad, tähtsündmused, pulmapeod, aasta pidulikumad päevad, kliendiüritused, firmaüritused – need tähtsad sündmused saavad teoks kogenud teenindajate abil.

Koosolekuruum kuni 12-le ja 30-le osavõtjale koos hea teenindusega loob mugava ja loomingulise õhkkonna.

Villa Margaretha on Tartu südalinna aedlinlikkus miljöös asuv juugendstiilis kodune väikehotell.

Saun koos hubase eesruumiga pakub õdusat äraolemist 1012 inimesele. Heas saunatamises on peidus keha ja vaimu harmoonia, hea tervis. Tervist loob ning hoiab püsiv sportlik elulaad, mille erisust pakub Eestimaa neli aastaaega.

Suusapäev Tartust Otepääle on lihtne ja hea võimalus lumemõnudest rõõmu tunda. Hotelli buss viib ja toob suusarahva soovitud stardipaika, mäele.

Sportlik suusapäev perega Tartus, Tähtvere Spordipargis, 1,3 km suusarajal, pakub nauditavad elamust.

Villa Margaretha pakub parima viisi täiuslikuks puhkuseks ärikaaslastega, meeskonnaga, sõbraga, perega, lihtsalt mõnusa seltskonnaga - meil on palju pakkuda.

Me oleme parimad Tartus.

Margaretha maja ehitas ärimees ja fotograaf heinrich Riedel oma abikaasale Olga Natalia Margaretha Koit-Riedelile, aastatel 1911-1919.

Majutuse erihinnad sügis-talvisel hooajal algavad 660 kroonist!

Parim hind Teile, mis on tasakaalus nii sisu kui teenusega.

Kutsume Teid saama väga erilist kogemust personaalse teeninduse ja vastutustundliku hinna näol. www.margaretha.ee

Tähe tn. 11/13, 50108 Tartu. Tel. 731 1820