Rahaleht 2009 by Postimees

RAHALEHT 2009 TEEMALEHT

6. NOVEMBER 2009

RAHALEHT 2009

Pension teelahkmel – kas jätkata?

lk 2

Ettevõtjaks olemise julgus

lk 3

Kas investeerida?

lk 4

Pension teelahkmel – kas jätkata maksmist teise sambasse? PENSIONIMAKSED. 30. novembrini on kõigil kogumispensioniga liitunuil võimalik otsustada, kas jätkata makseid või need ajutiselt peatada. PEETER SCHAMARDIN

Kolm sammu investeerimiseni

lk 5

Sotsiaalpanganduse esimesed tuuled

lk 6

Kuidas lähme eurole üle?

lk 7

Ümbrikupalk ja selle miinused

lk 8

ARVUD

2,7 miljardit krooni jäi riigil eelmine aasta saamata ümbrikupalkade tõttu

591 212 inimest on liitunud teise pensionisambaga

147 687 jätkab novembri alguse seisuga makseid vabatahtlikult Allikas: Postimees

säästmis- ja investeerimisvaldkonna spetsialist, Sampo Pank

uvel võeti vastu seadusemuudatus, mille tõttu peatas riik pooleteiseks aastaks kohustuslikku kogumispensionisse ehk teise sambasse sissemaksed. Samal ajal on riik lubanud maksete jätkajatele kompensatsioonimehhanismi. Oktoobri keskpaigaks oli juba üle 100 000 inimese otsustanud järgmise aasta algusest makseid oma pensionisambasse iseseisvalt jätkata. Maksete jätkamiseks 2010. aastal tuleb esitada avaldus. Aega avalduse esitamiseks on kuu lõpuni. Kogumispensioni teise samba makse oli enne seadusemuudatust teadupärast 2 protsenti palgast, millele riik on seni lisanud 4 protsenti isiku palgast. Seoses majanduse järsu halvenemisega peatas riik sissemaksed 2010. aastaks täielikult ja 2011. aastaks osaliselt. Olles seega lepingut muutnud, on ka inimesel õigus valida, kas makseid jätkata või mitte. Sõltumata oma valikust, taastub paari aasta möödudes senine süsteem. Kogumispensioniga liitunud jagunevad kolme gruppi oma sünniaasta ja maksete jätkamise või mittejätkamise otsuse põhjal: 1) 1942–1954 sündinud, kes jätkavad makseid; 2) 1955 või hiljem sündinud, kes jätkavad makseid; 3) need, kes makseid ei jätka, sõltumata sünniaastast. Nimetatud kolmel grupil hakkavad teise samba sissemaksed ja edasised valikud erinema.

mene tasub oma pensionifondi 1 protsenti palgast ja riik lisab omalt poolt 2 protsenti inimese palgast ehk senisest süsteemist taastub pool. 2012. aastal taastub enne seadusemuudatust kehtinud skeem, mille kohaselt inimene tasus pensionifondi 2 protsenti oma palgast ja riik lisas 4 protsenti. See süsteem kehtib ka 2013. aastal. 2014.–2017. aastani on inimesel võimalik valida kahe sissemakseskeemi vahel. Üks variant on jätkata senise 2 + 4% skeemi alusel. Teine võimalus on omalt poolt lisada 3 protsenti, siis suurendab ka riik oma panust 6 protsendini. Kuid kas 3 + 6% süsteem rakendub, sõltub riigi majanduse käekäigust. Kui majanduskasv jääb alla 5 protsendi aastas, siis ei pruugi suuremate maksetega süsteemi tulla ja jätkub seni kehtinud süsteem. Kui aga makseid suurendatakse, siis seda ajutiselt. 2018. aastal taastub 2 + 4% süsteem taas.

1942–1954 SÜNDINUD, KES JÄTKAVAD MAKSEID Nende jaoks, kes otsustavad makseid jätkata, ei muutu midagi. Ka riik jätkab maksete tasu-

mist senises ulatuses ehk 4 protsenti palgast. Selline skeem jääb kehtima ka edaspidi ja hiljem ei saa valida näiteks 3 + 6% süsteemi. Seega riigi seadusemuudatus puudutab kõige vähem just 1942–1954 sündinuid.

SÜNDINUD 1955 VÕI HILJEM, KES JÄTKAVAD MAKSEID Kõige enam on pensioni teise sambaga liitunuid just selles grupis ja seega puudutab seadusemuudatus enamikku teise sambaga liitunuid. Need, kes otsustavad jätkata maksmist ka siis, kui riik on ajutiselt oma panusest loobunud, saavad tulevikus nelja aasta vältel oma pensionifondi olulist lisa, seda nii enda kui ka riigi arvel. Kui 1955 või hiljem sündinu otsustab makseid jätkata, siis tasub ta endiselt pensionifondi 2 protsenti oma

sissetulekust. Riik seevastu 2010. aastal omalt poolt midagi ei lisa. Aasta hiljem jätkab riik oma osa maksmist senisest poole väiksemas mahus ehk 2 protsendi ulatuses senise 4 protsendi asemel. Seni kehtinud süsteem taastub 2012. aastal ja kehtib ka 2013. aastal, mil iga liitunu maksab 2 protsenti ja riik omalt poolt 4 protsenti inimese palgast. Uus valik seisab pensionikogujal ees 2013. aastal, kui tuleb valida järgmise kolme aasta sissemakse skeem. Igal juhul suurendab riik oma panust 6 protsendini. Igaüks valib ise, kas ta lisab senised 2 või 3 protsenti. Seejuures ei sõltu riigi panuse suurenemine majanduskasvust – riik on igal juhul lubanud oma panust 2014.–2017. aastal suurendada. 2018. aastal taastub senine 2 + 4% süsteem. Kas jätkata maksmist või mitte, on iga inimese enda otsustada. Enne valiku tegemist tuleks kindlasti kaaluda erinevaid variante, sest praegu tehtud valikud mõjutavad ka 2013. aastal eesseisvaid valikuvõimalusi. 2010. aasta algusest maksete jätkamist soovijad peavad esitama avalduse kas pangas, internetipangas või veebilehe www.pensionikeskus.ee kaudu kuni 30. novembrini 2009.

NEED, KES AJUTISELT EI JÄTKA KOHUSTUSLIKU KOGUMISPENSIONI MAKSEID Kui peatada kohustusliku kogumispensioni maksed, siis 2010. aastal ei laeku pensionifondi ühtegi krooni. Maksed on peatanud nii riik kui ka inimene ise. 2011. aastal maksmine jätkub, kuid piiratud mahus. Ini-

FOTO: SILLE ANNUK

SISUKORD

6. NOVEMBER 2009

PENSIONI KOGUMISE VIIS SKEEMI

KONTAKTID

Et jätkamisotsust oleks lihtsam teha, võrdleme erinevaid võimalusi. Kuna väga palju sõltub fondide tootlusest, pensionimaksete tegemise päevast, palga suurusest, selle muutumisest ning veel paljudest detailidest, siis peab paratamatult tegema lihtsustusi. Võrdleme summasid, mis pensionisambasse aastatel 2010–2017 erinevate kogumisskeemide puhul laekuvad. Arvestame nii inimese enda panust kui ka riigi lisatud raha ning eeldame, et kogu selle aja jooksul püsib palk stabiilsena. Järgnev tabel näitab, millised on viis kogumisskeemi ja mitu protsenti inimese aastapalgast läheb teise samba fondi aastatel 2010–2017. Kokku hakkab olema aastatel 2010–2017 viis kogumise skeemi:

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp | tel 666 2258 kuldar.kullasepp@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Toomas Tiidu | tel 666 2323 toomas.tiidu@postimees.ee Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees | Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

1) 1942–1954 sündinud maksete jätkajatele –> 2010–2017 laekub teise sambasse 48% ühe aasta palgast. Sama tulemus oleks kõigil, kui seadusemuudatust poleks tehtud; 2) 1955 ja hiljem sündinud maksete jätkajale, kes 2014–2017 valib 2 + 6% skeemi –> 2010–2017 laekub teise sambasse 50% ühe aasta palgast; 3) 1955 ja hiljem sündinud maksete jätkajale, kes 2014–2017 valib 3 + 6% skeemi –> 2010–2017 laekub teise sambasse 54% ühe aasta palgast; 4) makse jätkamisest loobujatele, kes 2014–2017 valib 2 + 4% skeemi –> 2010–2017 laekub teise sambasse 39% ühe aasta palgast; 5) makse jätkamisest loobujatele, kes 2014–2017 valib 3 + 6% skeemi, juhul kui valitsus seda lubab –> 2010–2017 laekub teise sambasse 51% ühe aasta palgast. Kui valitsus otsustab kõrgema pensionimakse määra edasi lükata või seda mitte lubada, siis on tulemus sama nagu punktis 4, seega nimetatud valikut tehes võetakse selge risk. Üldjoontes ei ole erinevatel skeemidel olulist vahet, välja arvatud siis, kui makseid praegu ei jätkata ning hiljem 2014–2017 ei valita või ei saada valida kõrgema maksemääraga (3 + 6%) kogumisskeemi. Seega need, kes ei jätka makseid, riskivad või lähevad teadlikult välja selle peale, et järgneva kaheksa aasta jooksul laekub nende pensionifondi vähemalt viiendiku võrra väiksem summa kui neil, kes makseid jätkavad. Allikas: autor

RAHALEHT 2009

6. NOVEMBER 2009

Ettevõtjaks olemise julgus ja võimalused ARTJOM SOKOLOV Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor

ahvusvahelised väärtuste uuringud on korduvalt näidanud, et eestlaste üheks põhiväärtuseks on töö. Eestlasi on alati iseloomustanud töökus, usinus ja järjekindlus. Kui vaadata Eurostati andmeid, siis 2000. aastast alates on Eestis registreeritud ettevõtete arv 1000 elaniku kohta kasvanud oluliselt kiiremini kui vanades või paljudes uutes Euroopa Liidu riikides. Kindlasti on siin aidanud kaasa Eesti majanduskasv aastatel 2004–2007, mis oli Euroopa Liidu üks kiiremaid. Ettevõtet luua oli suhteliselt lihtne ning keskkond tingis selle, et piltlikult öeldes «iga valitud lotopilet võitis». Praeguseks on Eesti majandus sisenenud faasi, kus pankrotid on paratamatud. Aastaid tagasi tegi Euroopa Komisjon üleeuroopalise ettevõtlusuuringu, mis näitas, et erinevalt USAst on Euroopas ettevõtte läbikukkumise järgselt ettevõtjal ühiskonna poolt küljes justkui häbimärk. Teda peetakse ebaõnnestujaks, saamatuks ja ebausaldusväärseks. Julgen väita, et Eesti sarnaneb selles osas Euroopaga. Samas USAs suhtutakse ettevõtja läbikukkumisse neutraalselt, sageli isegi positiivselt. Ebaõnnestumised harivad ettevõtjat palju rohkem võrreldes ühe sujuvalt toimiva ettevõtte arenguga. Kas ei peaks ka meie ümber hindama «edu valemi» ja muutma suhtumist ebaõnnestumisse – objektiivsel põhjusel kõrbenud äri on aktsepteeritav. Võime tõmmata paralleeli Edisoniga, kes mitte tuhat korda ei ebaõnnestunud, vaid leidis esmalt tuhat moodust, kuidas lamp ei tööta, kuni lõpuks mõtles välja, kuidas see töötab. Mis puutub katsetamisse, siis selleks ongi õigusruumis loodud piiratud omavastutusega ühing, milleks on osaühing või aktsiaselts. Kindlasti peab siin eristama valskusega seotud ja teiste kreeditoride suhtes ebaõiglaselt toimunud pankrotte. Selle koha pealt on meie väikese Eesti õnn aga selles, et paljud pettused tulevad pigem varem kui hiljem välja. Samas kui äri lihtsalt ebaõnnestus, näiteks globaalmajanduse olukorra tõttu, ei peaks süüdlaseks jääma ettevõtja. Juba sõna «ettevõtja» ütleb, et keegi julges midagi ette võtta. Suuremal hulgal inimestest see julgus puudub ja halvimal juhul on oskus vaid teiste vigadele näpuga näidata.

MIDA PEAKS PRAEGU TEGEMA? Viimasel ajal on palju edendatud kõikvõimalikke ettevõtluse alustamise ja arendamise tugivorme, ettevõtteid toetavad nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kui ka Kredex. Pangad pakuvad Kredexiga koostöös soodsamat laenuressurssi ning Kredexi garantiid aitavad paljudel ettevõtetel laenu saada.

Kui suunata pilk alustavalt ettevõttelt juba toimivatele, siis viimase aasta põhitegevuseks on enamikul ettevõtetel olnud kulude juhtimine ja sisemiste protsesside efektiivsuse kasvatamine. On tehtud palju raskeid otsuseid ja keerulisi kärpeid, millest annab tunnistust Eesti tööhõive numbrite järsk vähenemine. Kulude kontrolli all hoidmine jääb jätkuvalt oluliseks teguriks, kuid märgid Eestis ja maailmamajanduses näitavad seda, et aeg on pöörata tähelepanu ettevõtte sisemistelt protsessidelt taas väljapoole. Rääkides suurematest ettevõtetest, siis viimasel ajal on kuulda, et tasapisi on hakatud palkama peamiste eksportriikide kohalikke inimesi müügiesindajateks, kes peaks meie eksportija müüki sihtriigis edendama. See on õige samm. Usaldusväärse kontakti loomine on keeruline, olgu siis kultuurilistest erisustest, eelarvamustest või ettevõtja kogenematusest tingitud. Eestiski tunduks usaldusväärsemana, kui kauget kaupa tuleb tundmatu Kesk-Aasia müügimehe asemel pakkuma eestlane.

KAS KÄTTE ON JÕUDNUD ÕIGE AEG? Oluline on mõista, et meie endi tegevus määrab majandustsükli põhja. Liigne konservatiivsus tsükli põhjas on sama halb kui liigne optimism selle kõrghetkel. Oma tegevusega määravad ettevõtted ja tarbijad paljuski ise, milliseks majandustsükli põhi kujuneb. Sõltuvalt majandussektorist on langus praeguseks suuresti peatunud või pidurdumas, seega on sobiv aeg uuteks ettevõtmisteks. Välisturgudel on kasvanud mitmete Euroopa riikide tarbijausaldusindeksid ja tööstusettevõtete ostujuhtide usaldusindeksid. Kasvanud on jaemüüginäitajad ning aktsiahinnad mõnel juhul pea kahekordistunud. Eestiski on Konjunktuuriinstituudi andmeil taastunud eelmise aasta augusti-septembri tasemele nii tarbija kindlustunde kui üldine majandususalduse indeks, mis olid viimase kaheteist kuuga teinud läbi suure languse. Eesti pankade äriühingutele antavate laenude intressimarginaalid ei ole küll võrreldavad 2006–2007 ülimadalate tasemetega, kuid samas pole intressitase nii kõrge kui «Vene kriisi» järgsetel 1999.–2000. aastatel. Keskmised marginaalid on praegu 2003. aasta kevadsuve tasemel, mil Eesti majandus oli normaalses seisus ning ettevõtjad mõtlesid küllaltki julgelt ekspordist ja arengust. Olen seda meelt, et üheks Eesti majanduse jalulesaamise eelduseks on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete areng. See tuleb läbi katsetuste. Rahaline tugi ettevõtlusele on nii riiklikult kui pankade ja erainvestorite poolt olemas. Vaja on veel julget pealehakkamist ning kõigi toetavat suhtumist ettevõtjasse!

Ettevõtlusjulgust tuleb tunnustada, ebaõnnestumistest saab palju õppida.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

ETTEVÕTLUS. Tööpuudus ja töökohtade kaotamine on üks olulisemaid teemasid majanduskriisis. Kahetsusväärselt paljud meist puutuvad tööpuudusega otseselt kokku ning teadmatus, mida teha, vaevab paljusid. Samuti häirib paljusid ettevõtjaid hirm ebaõnnestuda. Kuid kas rasket olukorda on võimalik näha ka paremas valguses? On küll.

RAHALEHT 2009

6. NOVEMBER 2009

Kas investeerida? KAIDI RUUSALEPP NASDAQ OMX Tallinna Börsi juhatuse liige

ellel aastal on investeerimismaailmast tulnud suur hulk halbu uudiseid. Investeerimispangad on läinud pankrotti, sektorist on saanud alguse üleilmne majanduskriis ja meie pensionifondid on teeninud plussi asemel miinust. Inimesed, kellel sularaha on pangakontol, tunnevad heameelt. Need, kes on raha paigutanud väärtpaberitesse, on murelikud. Keeruline seis väärtpaberitesse investeerimisest kirjutamiseks. Või siiski? Igal rahapaigutusel on oma eesmärk ja selle eesmärgi seab inimene ise. On neid, kes soovivad oma raha hoida. Oli 100 krooni ja tahavad, et jääbki 100 krooni. On neid rahapaigutusi, mille eesmärk on inflatsiooniga sammu pidada ja keskmiselt 5% aastas tulu teenida. Raha investeerimise äärmus on investeerimise kaudu elatise teenimine. Eesmärki ei tohi alahinnata, sest see seab paika edasise käitumise. Siit tuleb esimene küsimus, millele vastus leida – miks investeerida? Vaba raha võib pangakontol lihtsalt olemise asemel tulu tee-

nida. Eriti tekib kiusatus investeerida siis, kui mõni sõber hoopleb börsil teenitud 50-protsendilise tuluga. Investeeritud raha võimaldab pensionieas paremat elukvaliteeti, aitab lapsi koolitada või minna perega soojale maale puhkama. Kõik need põhjused investeerimiseks on õiged, kuna investeeringu eesmärk on igaühel meist isiklik. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb valida kõige õigem käitumine.

LÜHIKE INVESTEERING EI TALU KÕRGEID RISKE Raha investeerimine nõuab tõsiseid kaalutlusi. Igapäevast majapidamisraha aktsiatesse investeerida ei tasu. Aktsiatesse paigutatud raha väärtus võib majanduskriisi ajal oluliselt väheneda. See on eriti valus kaotus siis, kui raha hädasti vaja ja peab välja võtma selle, mis investeering majanduslanguse põhjas väärt on. Kui aga eesmärgiks oli pensioniks raha kõrvale panemine, võib turgude langust palju rahulikumalt vaadata. Raha välja võtta ei ole põhjust ja pika perioodi peale on see kaotus tasa tehtud ning juurdegi teenitud. Aktsiaturgudel on üles-alla liikumised tavapärased ja seetõttu investeeri-

tud raha edasi-tagasi liigutada pole alati mõistlik tegevus. Siit tuleb järgmine investeerimise algtõde – lühikese eesmärgi puhul ei tohi võtta kõrgeid riske. Ja teistpidi – mida kaugemal on eesmärk, seda suuremaid riske võib võtta. Mida peetakse riskantseks investeeringuks ja mida vähemriskantseks? Kui võtta meil kõige enam tuntud väärtpaberid ja muu rahapaigutuse, siis on järjekord riskantsuse järgi: aktsiad, fondid, võlakirjad, deposiithoius. Aktsiate puhul saate ettevõtte omanikuks ja kannate kõiki ettevõttega seotud riske. Fondide puhul tuleb vaadata, missuguse fondiga on tegemist. Kui aktsiafond, siis on tegemist kõrgema riskitasemega, kui võlakirjafond, siis on riskitase madalam. Võlakirja ja deposiithoiuse puhul on tegemist tegelikult laenuga, mida säästja väljastab. Võlakirja puhul võtab tavaliselt laenu mõni ettevõte ja deposiithoiuse puhul on laenajaks pank. Makstav intress on tasu laenu eest.

RISKITALUVUS Investeerimise puhul on võtmetähtsusega riskitaluvus, mille selgitamiseks on lihtne test. Seda testi kutsuvad spetsialistid «rahuliku une testiks». Mõelge investeeritud rahale ja kõige halvemale stsenaariumile, mis võib investeeringuga juhtuda. Nii näiteks võiks ette kujutada, mis juhtub siis, kui investeeritud 10 000 kroonist saab majanduslanguse põhjas pool ehk

5000 krooni. Kas kaotus laseb öösel magada või on teie rahaline kindlustatus piisav, et on aega oodata aktsiaturgude kosumist ja seeläbi ka investeeringu taastumist? Niinimetatud rahuliku une testi tuleks teha niikaua, kuni on välja selgitatud, milliseid riske investor saab võtta ilma, et tema elatustase oluliselt kannataks.

JÄLGIGE, MIS TEIE RAHA TEEB Neljas ja viimane tõde investeerimisest on seotud oma investeeringu jälgimisega. Iga investeeringut saab jälgida. Nii pakub enamik internetipankasid investeeringute tootluste vaadet. Kui valitud väärtpaberid, nende riskitase ja tootlus teid ei rahulda, tasub kaaluda, kas on vaja muuta eesmärki või kaaluda investeerimist teistesse väärtpaberitesse. Parim sõber on siin internet, sest enamik andeid on vaid hiirekliki kaugusel. Oma pensioniinvesteeringute kohta saab lisaks internetipangale abi näiteks www.pensionikeskus.ee, aktsiate puhul aitab teid internetipank. Kui vaja vastuseid, mida internetist ei leia, tuleks alati pöörduda pangakontorisse. Küsisin artikli alguses, et kas üldse tasub investeerida? Vastan küsimusele küsimusega – aga mis on investeerimise eesmärk? Kui eesmärgi täitmiseks on valitud õige vahend, tasub investeerida. Raha kaotamise korral ütleb rusikareegel, et siis on eesmärgi saavutamiseks valitud vale vahend. Ja unetest on samuti jäänud tegemata.

FOTO: LIIS TREIMANN

INVESTEERIMINE. Kõikumised majanduses on tavapärased, seetõttu ei maksaks investeerimist majanduskriisi kiuste maha kanda ega tulevikus vältida.

Kaidi Ruusalepp soovitab enne otsuste tegemist hinnata riskitaluvust.

REKLAAMTEKST

Õigusabikindlustus aitab vältida ootamatuid väljaminekuid Juriidilised vaidlused nõuavad head orienteerumist juriidikas ja võivad pahatihti olla kulukad isegi siis, kui õigus on teie poolel. Alati on oht, et teilt pressitakse ebaõiglaselt välja rahalist hüvitist või peate ise kellegi teise süül tekkinud kahju või saamata jäänud tulu eest kompensatsiooni saamiseks kohtutee jalge alla võtma. Appi tuleb õigusabikulude kindlustus, mida Eestis pakub vaid Euroopa suurim õigusabikulude kindlustaja D.A.S.

Õigusabikulude kindlustus on mõeldud nii era- kui ka äriklientidele. Praegu pakume kõikide õiguslike vaidluste eest kaitset tagavat kindlustust eraklientidele. Äriklientidele on suunatud kaks kindlustustoodet – sõidukijuhi õigusabikulude kindlustus ning sõidukiomaniku õigusabikulude kindlustus, millele edaspidi lisandub ka kõigi teiste õigusabikulude kindlustus. Võrreldes näiteks liiklus- või kaskokindlustusega on õigusabikindlustuse hinnad oluliselt madalamad - sõidukijuhi õigusabikulude kindlustus maksab

Eestis alates 42 kroonist kuus. Kogu perele õiguslike vaidluste eest kaitset pakkuvate kindlustuspakettide hinnad algavad 172 kroonist kuus. Praktika näitab, et kui vaidluse vastaspooleks on suurem ja tugevam ettevõte, suhtutakse kahjunõudesse tihti üleolevalt ning keeldutakse üldse läbirääkimisi pidamast. Sageli arvatakse, et väiksemal vastaspoolel pole aega, raha ega oskusi oma õiguste seaduslikuks kaitsmiseks ning pika kohtuvaidluse pidamiseks. Aastas keskmiselt 800 000 kahjujuhtumi lahendamisel saadud D.A.S-i kogemused üle Euroopa aga näitavad, et õigusabikulude kindlustuse kliente võtavad vastaspooled märksa tõsisemalt. Tihtilugu ei jõuagi oma õigusabikulud kindlustunud klientide vaidlused kohtusse, vaid küsimused lahendatakse kohtuväliselt läbirääkimiste teel. Saksamaal kasutab õigusabikulude kindlustust tervelt 42% peredest. Eriti tuleb õigusabikindlustus päevakorda majanduslanguse ajal,

kus inimestel vähem raha käes ja õiguse nõudmine seega oluline.

Õigusabikindlustus aitab vältida suuri väljaminekuid, mis seotud oma õiguste kaitsmisega. D.A.S. hüvitab advokaatide, tunnistajate ja ekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajaduse korral kliendi eest ka kautsjoni vahi alt vabastamiseks. Välismaal aitavad teil oma õiguste eest seista D.A.S-i esindajad konkreetses välisriigis. Vajadus õigusabikulude kindlustamise järele on jõudsalt kasvanud. Tänavu kuue kuuga on D.A.S-i kindlustusportfell kasvanud Eestis 140%. Võrreldes 2008. aasta teise kvartaliga on kindlusportfelli maht suurenenud üle viie korra. Õigusabikulude kindlustus on sel aastal olnud ainus kindlustusvaldkond, mille maht on masust hoolimata kasvu näidanud. Seoses uue

töölepinguseadusega on eriti suurenenud õigusabikulude hüvitamise vajadus töövaidluste lahendamiseks. Mitu korda on kasvanud lahkarvamused tööandjatega lõpparve, koondamistasude ning töösuhte lõpetamise seaduslikkuse osas. Enim levinud kahjujuhtumid õigusabikulude kindlustuses:

• Liiklusõnnetuste ja liiklustrahvidega seotud vaidlused • Erinevad töövaidlused (näiteks ebaseaduslik vallandamine, ületundide eest tasu maksmata jätmine või õnnetuse tõttu saamata jäänud töötasu kinnimaksmine)

• Saamata jäänud kindlustushüvitisega seotud vaidlused • Kaitse kriminaal- või väärteomenetluses

• Ravikindlustusega seotud vaidlused (plastilise operatsiooni

Peakontor ja Tallinna müügiesindus

Tartu ja Lõuna-Eesti müügiesindus

Veerenni 58 A, 11314 Tallinn, tel: 679 9450, 679 9460 e-post: info@das.ee

Emajõe 1A, 51008 Tartu tel: 739 0666 e-post: tartu@das.ee

või mõne muu kalli protseduuri maksumuse hüvitamine)

• Korteri remondikulude hüvitamisega seotud vaidlused (näiteks veetoru lõhkemine või üürnikupoolsed kuritarvitused)

• Auto remondiga seotud vaidlused (näiteks autoteenindus nõuab korduvalt raha sama vea parandamise eest) • Kauba tagastamisega seotud vaidlused (kauplus keeldub vigast kaupa ümber vahetamast ning raha tagastamast, väites, et kauba on rikkunud ostja)

• Lepingutest tulenevad vaidlused (näiteks probleemid töölepingu, sõiduki ostu-müügi lepingu või mõne muu lepinguga) • Asjaõigusega (kinnisasjad ja vallasasjad) seotud vaidlused (näiteks pettused korteri ostmisel või üürimisel)

Rohkem informatsiooni pakutavatest toodetest ja näiteid, kus D.A.S. on oma kliente aidanud, leiate kodulehelt

www.das.ee

RAHALEHT 2009

6. NOVEMBER 2009

Kuidas tulla rahaasjadega toime masu ajal? PERE RAHAKOTT. Mõne aasta tagune tarbimiseufooria on selleks korraks läbi. Loodetavasti ei ela inimesed edaspidi vaid tänasele päevale, vaid mõtlevad ka sellele, kuidas tulevikus hakkama saada.

iin on abiks kolm lihtsat reeglit, mida järgides rahaasjade üle kontroll saada.

ESIMENE SAMM – VAADAKE ÜLE OMA TARBIMISHARJUMUSED Esmalt tuleb kriitilise pilguga vaadata tehtavaid kulutusi. Uuringud näitavad, et Eesti inimesed on valmis oma tarbimist piirama. See on hea stardipositsioon, sest kulude ülevaatamise ja kokkuhoiu tulemusena tekib vaba raha. Tekkinud vaba raha tuleks esmalt kasutada ebaratsionaalselt kõrge intressiga laenude tagasimaksmiseks. Näiteks võiks alustada SMS-laenudest, seejärel kustutada aga järelmaksed ja tarbimislaenud. Küll aga pole mõtet kiirustada eluasemelaenu enneaegse tagasimaksega, sest kui võtta arvesse ka eluasemelaenu intresside pealt tagastatav tulumaks, siis on kaasnev kulu minimaalne. Lisaks on järgmises sammus viidatud rahapuhver

sissetulekute kadudes väärtuslikum kui tagasimakstud eluasemelaen.

TEINE SAMM – ENDA JA OMA PEREKONNA TURVATUNDE LOOMINE Seejärel peab mõtlema säästmisele. Soovitav on koguda ootamatute kulude katmiseks rahaline tagavara, mis kataks pere kolme kuni kuue kuu kulutused. See varu on vajalik juhuks, kui pere toitja kaotab või vahetab töökohta, külmkapp läheb katki või katus vajab parandamist. Kahjuks ei pruugi sellised suured kulutused ette hoiatada, seetõttu on teatav säästude kogumine väga vajalik. Puhvriks olevat raha tuleks investeerida konservatiivselt ning sellega ei tohiks liialt riskida. Lisaks peaks seda raha saama kiiresti kasutada. Soovitame tagavararaha koguda näiteks kasvuhoiusele, likviidsusfondi või hoida tähtajalisel hoiusel. Nende toodete aastaintress on praeguses keskkonnas võrreldav või isegi kõrgem nii inflatsioonist (säilitab raha ostujõudu) kui ka eluasemelaenu intressist (laenate ise raha madalama intressiga kui pangas hoiustate).

Kui aga raha kõrvalepanek keeruliseks osutub, tuleb riske kindlustamisega maandada. Kindlasti tasub kindlustada kodu ostmiseks võetud laen ning järeltulev põlv juhuks, kui pere peamise sissetuleku teenija jääb õnnetuse tagajärjel töövõimetuks või sureb ootamatult. Positiivsema stsenaariumi korral mõelda aga laste iseseisva elu stardikapitali peale. Lisaks ei tasu oma vanaduspõlve unarusse jätta ning koguda raha nii teise kui ka kolmandasse pensionisambasse.

KOLMAS SAMM – JÕUKUSE KASVATAMINE Pärast seda, kui kõrge intressiga laenud tagastatud, rahatagavara ning perekonna

kindlustunne loodud, tuleb otsustada, kas kogutavat või juba kogutud raha investeerida või maksta ennetähtaegselt tagasi madala intressiga laenud. Valikukriteerium on siinkohal lihtne ning lähtub sellest, kas oldakse valmis võtma riske, et teenida ka üle pikema ajaperioodi laenuintressist kõrgemat tootlust või mitte. Kui riski võtta ei soovita, siis on mõistlik veelgi olemasolevaid kohustusi vähendada ehk maksta ennetähtaegselt tagasi laenud ja liisingud. Kuivõrd ka inflatsioon aitab madala intressiga laene tagasi maksta, siis on riskialtimatel perekondadel mõistlik investeerida säästetud raha toodetesse, mis pakuvad ka perspek-

tiivis inflatsioonimäärast paremat tootlust. Selleks sobivad fondiinvesteeringud või riskipreemiaga investeerimishoiused. Suurema tootluse nimel peab võtma riski ning arvestama võimalusega, et investeeringu väärtus võib ka kahaneda. Kui kõik need etapid on üle vaadatud, võite olla endaga rahul – olete teinud kõik endast sõltuva oma pere-eelarve tasakaalu viimiseks nii praegu kui kaugemas perspektiivis. Võibolla olete tehtuga ladunud isegi vundamendi oma perekonna jõukuse kasvatamiseks. Konkreetsete valikute ja otsuste tegemisel aitab teid panga investeerimisnõustaja, kes lisaks heale nõuandele aitab leida just teile sobivad lahendused.

Kasutushoiusele saab turvaliselt tagavararaha koguda. See annab võimaluse katta ootamatuid väljaminekuid ning teenida mitu korda rohkem intressitulu võrreldes arvelduskontoga. Rahaturu- või likviidsusfondid sobivad lühiajaliseks rahapaigutuseks paarist päevast kuni aastani. Tegemist on väga madala investeerimisriskiga fonditüübiga, kuhu saab mugavalt raha juurde maksta või välja võtta. Paigutatud investeeringu saab kätte kohe pärast korralduse jõudmist panka. Investeerimishoius sobib raha paigutamiseks kaheks-kolmeks aastaks. Investeerimishoiused paigutavad raha turgudele, kuhu üksikinvestoril on keerukas siseneda. Teenitav tulu võib olla suurem kui tähtajalisel hoiusel, samas võib juhtuda, et hoius ei teeni üldse tulu. Kõik oleneb konkreetse investeeringu edukusest. Igal juhul on tagatud hoiusumma 100-protsendiline säilimine.

INVESTEERIMISTOOTED

TULEVIKU KINDLUSTAMINE

Investeerimisfondid pakuvad tulusat võimalust paigutada oma raha investeerimisspetsialistide abiga erinevatesse väärtpaberitesse. Valikuid on võimalik teha vastavalt riskivalmidusele ja sellele, kui pikalt soovitakse investeerida.

Parim vahend tuleviku kindlustamiseks on läbimõeldud ja regulaarselt korrigeeritav plaan pensioniks. Plaan peaks defineerima ootuse tuleviku pensioni osas ning strateegia, kuidas kõiki kolme pensionisammast kasutades antud eesmärgini jõuda. Pensioniplaani koostamisel saab abi pankade investeerimisnõustajatelt.

Investeerimishoius on toode, mis kombineerib aktsia võimalused saada head tulu ning hoiuse turvalisuse ja madala riski. Perspektiivis jäävad tootlused praegusest inflatsioonimäärast kõrgemaks. Investeerimishoiust on hea kasutada raha pidevaks paigutamiseks. Kuna igal kuul on väljas mitu erinevat pakkumist, saate nende hulgast välja valida sobivad. Kasvuportfell võimaldab kas iseseisvalt või panganõustaja abiga paigutada investeeringud sobivatesse fondidesse, ehk luua endale investeerimisportfell. Kasvuportfelli tehtud sissemaksete tootlus sõltub portfelli valitud fondide tootlusest. Fondiosakute väärtuse muutustest tulenev risk on küll kõrgem, kuid samas võimaldab teenida ka rohkem tulu. Sissemakseid portfelli on võimalik teha mugavalt sobival ajal ja mahus. Samuti saab regulaarsete sissemaksete tegemiseks sõlmida otse- või püsikorralduslepingu. Lepinguga teenitud tulu on 12 aasta möödudes tulumaksuvaba, samuti on tulumaksuvabad lepingust väljamaksed sissemaksete ulatuses.

Kõige kiiremat lahendust riskide maandamisele annab kindlustamine. Võimalik on kindlustada laenumakseid juhuks, kui inimene peaks kaotama töö, või eluasemelaenu juhuks, kui pere toitja peaks ootamatult surema. Kindlustuslepinguga on võimalik koguda lapsele iseseisvasse ellu astumise ajaks kapitali, kusjuures lapsele makstakse lõplik kindlustussumma välja ka juhul, kui ta kindlustusperioodil peaks kindlustusvõtjast vanema kaotama. Läbi kindlustuskonto on võimalik ka paindlikult raha koguda. Kindlustuskonto leping aitab vältida investeerimisriski ning lepingusse paigutatud raha teenib kogu perioodi vältel garanteeritud intressi 3,5%.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

SEB investeerimissuuna äriarendusjuht

Tähtajaline hoius on kindlaks ajavahemikuks panka hoiule usaldatud raha, mille eest pank maksab intressi. See on hea võimalus hoiustada ja oma raha kasvatada.

FOTO: SILJA KAIGU

KAUR ELVISTE

RAHATAGAVARA KOGUMISEKS SOBIVAD TOOTED

RAHALEHT 2009

6. NOVEMBER 2009

FOTO: ARTUR SADOVSKI

Pärtel Tombergi juhitav isePankur.ee on üks esimesi samme sotsiaalpanganduse poole.

Majanduskriis sunnib otsima alternatiive SOTSIAALPANGANDUS. Möödunud aastal lahvatanud ja tänini kestev majanduskriis on raskesse olukorda pannud pea kõik. Tavainimene mõtleb üha enam rahale ning mitte ainult sellele, kuidas seda teenida, vaid ka turvaliselt ja kasulikult paigutada.

inimesi, kes hoolivad sügavamalt ühiskonnast ning seal kehtivatest tavadest ja traditsioonidest. Eestiski populaarsust koguv sotsiaalne laenamine võimaldab raha laenata teistelt inimestelt, jättes kõrvale vajaduse minna pangakontori uksi kulutama.

KULDAR KULLASEPP

KINNI ÜHISKONNA MÕTLEMISES

kuldar.kullasepp@postimees.ee

riisides on alati võitjaid ja rahandussektoris on kriiside ajal võitjaks olnud sotsiaalne pangandus. Eestis veel suhteliselt tundmatu valdkond areneb tasapisi ning leiab pooldajaid. Nii usuvad isePankur.ee asutaja Pärtel Tomberg ja Social Bankers ASi juht Ergo Themas. Sotsiaalne (või eetiline) pangandus on läänemaailmas pead tõstnud viimased kolmkümmend aastat. Tegemist on finantsasutustega ja teenusepakkujatega, kelle tegutsemise aluseks on tavapankadega võrreldes oluliselt suurem sotsiaalne vastutus ja klientide silmis ka suurem läbipaistvus. Maailma rahaturgudel on tegemist marginaal-sete ettevõtetega, kuid need on kasvanud oodatust märksa suuremateks. Näiteks Inglismaal ennustati 1984. aastal, et sektori investeeringute mahu laeks jääb kaks miljonit naela. Nüüdseks on see ennustus ületatud enam kui kaks tuhat korda ja sektori investeeringute maht ületab 3,7 miljardit naela. Sotsiaalpangandus on justkui trend, mis liidab

Vähene usaldusväärsus teiste inimeste vastu takistab sotsiaalpankade teket.

Sotsiaalpankade loojad ja eestvedajad ei ole tavaliselt vaid kasumit taotlevad ärihiiglased. Tihti on asutajatel ja võtmetöötajatel seljataga sotsiaalse suunitlusega töökogemus ja huvi, teab Ergo Themas rääkida. Sotsiaalse panga ja vastavate teenuste klientideks on inimesed, keda tavainimesest eristab teataval määral suurem huvi oma säästude ja investeeringuga toimuva vastu. Neil on soov teenida oma investeeringutelt intressi, kuid ühtlasi soovitakse raha laenata neile, kel seda tõeliselt vaja. Sotsiaalpanga kliendina saavad investeerijad ise valida, millisesse valdkonda ja millistele tegevustele raha laenatakse. Kogu tegevuse mõte on selles, et inimesed saaksid oma vaba rahaga suunata just neid arenguid ja tegevusi, mida oluliseks ja eetiliseks peetakse. Avatus ja sotsiaalne vastutus eeldab ühiskonna valmisolekut. Eesti puhul võib isePankur.ee esindaja Pärtel Tombergi sõnul olla takistuseks varakapitalistlik mõtlemine, kus usaldus teiste ühiskonnaliikmete vastu on madal. «Arvan, et saame sellest murest üle peamiselt sot-

siaalse pangandusega kaasneva isikliku kasu läbi, millega laenaja võidab intressikulu näol ning investor potentsiaalse tulu kaudu,» on Tomberg optimistlik. Tulevikus võib sündida isegi tehinguid, kus investor laenab raha välja alla deposiitintressi, teades seejuures, et raha saaja tehingu abil tõepoolest ennast või oma lähedast aidata saab. Teisalt on laenu võtja huvitatud tingimuste täitmisest ka seetõttu, et tema partneriks on teine inimene, mitte ilma näota suurkorporatsioon.

EESTIS SOTSIAALSEID PANKU EI OLE Erinevalt laenuvahendajatest sotsiaalseid panku Eestis otseselt pole ja lähiajal ilmselt ka ei tule. Eesti on selleks liiga väike, leiab Themas. «Kuna tegemist on nišitootega, siis pole meil piisavalt palju inimesi, kes sellise finantsinstitutsiooni ära elataks,» ütleb ta. Näiteks Saksamaal 1974. aastal asutatud sotsiaalpangal GLS Gemeinschaftsbank eG on vaid üle 66 000 investorist kliendi. Võttes arvesse, et Saksamaal elab 82 miljonit inimest, on tegemist tõeliselt väikese pangaga. Sotsiaalpangad ongi eelkõige tegevad suurriikides nagu USA, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia. Ka Põhjamaades on olemas mõningaid sotsiaalpanku. Taanis tegutseb Ergo Themase sõnul Merkurbank, Rootsis Ekobanked ja Norras Cultura Sparebank Norras. Merkurbank pakub mõningaid tooteid oma esindaja kaudu ka Soomes.

INIMESELT INIMESELE – UUT SORTI LAENAMINE Sotsiaalselt teadlik pangandus kinnitab Eestis kanda inimeselt inimesele laenamisena. Käesoleva aasta veebruaris avatud isePankur.ee on esimene selline ja alustanud tegevust kaunis edukalt. Pärtel Tombergi sõnul on seni liitunud umbes 800 inimest, kellest laenajaid on üle 350 ja investeerijaid pea 200. See on väike hulk inimesi, kuid vahendatud laenude summa ületab ettevõtte esialgseid prognoose tugevalt. Nüüdseks on isePankur.ee’s tehtud tehinguid enam kui pooleteise miljoni krooniga, kusjuures viimased kolm kuud on toonud poole sellest. IsePankur.ee idee seisneb veebikeskkonnas, mis viib kokku raha laenaja ja investori. Laenaja määrab laenupalvet esitades summa, laenu perioodi ja maksimaalse intressi. See tähendab, et laenaja määrab ise endale sobivad laenutingimused. Temale vastavad investorid, kes teevad omalt poolt pakkumisi laenu finantseerimiseks, kusjuures ühte laenu võib finantseerida väga palju väikeinvestoreid. Pärtel Tombergi sõnul isePankur.ee otseselt tehingusse ei sekku. Iga teenusega liituja on sõlminud lepingu portaali kasutamiseks, kuid iga laenu puhul sõlmitakse laenu andja ja võtja vahel eraldi elektrooniline leping. Küll pakub veebikeskkond investorile teatavat kindlust. «Näiteks sooritab isePankur laenutaotlusega reaalajas Krediidiinfo andmebaasi päringu laenaja krediidikõlblikkuse kohta ning arvutab selle põhjal laenaja krediidiskoori. Kuigi mõnedes teistes riikides ning pankadesiseselt on krediidiskoori mõiste juba pikemalt tuntud, on isePankur esimene firma Eestis, kes seda laiemale üldsusele tutvustab. Samuti saadab isePankur võlgnikele igal nädalal võlateavituskirju ning tegeleb võlamenetlusprotsessi haldamisega,» tutvustab Tomberg ettevõtte rolli tehingus. Samuti kantakse üle 45-päevased võlgnikud Ametlikku Maksehäireregistrisse ning sellisel juhul on võlgnikul peaaegu võimatu saada krediiti või laene teistest finantsasutustest. Investori kaitseks on veel mitu võimalust. Veebikeskkonnas on võimalik alustada inkassomenetlust, mida viiakse ellu koostöös inkassofirmaga. Võlgnike suhtes, kelle puhul inkassomenetlus aga tulemusi ei anna, alustab isePankur ise kohtumenetlust. Tulevikus plaanitakse keskkonna juurde luua vahekohus, mis vaidlused ilma välise sekkumiseta lahendaks. See looks aluse täiesti iseseisva rahanduskommuuni tekkimiseks. Sotsiaalse panganduse arenguperspektiivi peab Pärtel Tomberg Eestis väga heaks. «Tänu Skandinaavia pankadele ning riigi tellimustele on Eestis suhteliselt hea IT-infrastruktuur. Võimalus isikute turvaliseks identifitseerimiseks internetis loob aluse erinevatele sotsiaalsetele toodetele, mis ilma infotehnoloogia toeta ei ole jätkusuutlikud,» ütleb Tomberg. isePankur.ee kasutamiseks on vajalik näiteks ID-kaart või Mobiil-ID, mis vähendab oluliselt varikontode tekkevõimalusi. Allikas: autor

RAHALEHT 2009

6. NOVEMBER 2009

Eurole ülemineku põhimõtted KATRIN KASK Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja

eatavasti on Eesti riik pidanud viimase aasta jooksul palju püksirihma pingutama ehk eelarvekulusid vähendama selleks, et täita euroalaga ühinemiseks seatud Maastrichti kriteeriumid. Eeldatavasti täidabki Eesti aasta lõpuks enamiku uutele europiirkonnaga liitujatele seatud nõudeid, kuid lahtine on veel riigirahanduse kriteeriumi ehk eelarve täitmine nõuetekohaselt. Nimelt peab riigieelarve puudujääk olema euroalaga liitumiseks alla 3 protsendi riigi sisemaisest kogutoodangust. Kindlasti soovivad nii mõnedki meist vastust küsimusele, miks peab Eesti üldse nii palju pingutama, et euroalasse saada? Eriti majanduslanguse tingimustes, kus muud riigid pigem suurendavad eelarvekulusid, et majandust turgutada.

MILLEKS EESTILE EURO? Euro kasutuselevõtt iseenesest ei ole imeravim ega lahenda meie riigi, ettevõtjate ja inimeste igapäevaseid probleeme. Kuid meetmed, mida praegu ellu viime, aitavad kindlustada Eesti majanduspoliitika ja riigirahanduse jätkusuutlikkust tulevikus, olenemata sellest, kas käibel on veel kroon või euro. Eesti on väga väikese ja avatud majandusega riik, kelle jaoks on suure ja stabiilse rahapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ning suurema rahvusvahelise usaldusväärsuse küsimus. Välisinvestorite ja -otsustajate jaoks annab Eesti üleminek eurole täiendava kindluse Eesti majanduse ja raha usaldusväärsuse kohta. See omakorda meelitaks Eestisse rohkem investeeringuid, looks uusi töökohti ja tõstaks Eesti konkurentsivõimet ning seeläbi ka elatustaset ehk meie kõigi heaolu. Samuti kaoksid euroalaga liitudes devalveerimise kuulujutud, mis praegu ehk paljusid hirmutavad. Olles suure ja stabiilse majandusruumi osa, on ka meie majandus ja rahandus stabiilsemad. Euroala liikmena oleksid inimeste ja ettevõtete laenukulud väiksemad, sest pangale tuleb maksta vähem intresse. Ka hindu oleks Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel lihtsam võrrelda. Reisimine muutub samuti märksa mugavamaks, kuna eurot kasutavaid riike külastades ei tule enam raha vahetada ehk valuutavahetamise kulu kaob ära. Valitsus on majandusprognoosidele tuginedes seadnud eurole ülemineku päevaks ehk europäevaks 1. jaanuari 2011. Selleks ajaks peab olema tagatud riigi valmisolek euro kasutusele võtta. Mida see tavainimesele ja ettevõtjale tähendab?

EURO SULARAHA TULEK Eurole üleminek on tavainimese jaoks sujuv ja lihtne. Peamine on meeles pidada, et tegu on ühe vääringu vahetamisega teise

vastu, mitte 1992. aasta rahareformi kordusega. Eurole üle minnes vahetatakse ringi kõik Eesti kroonid, olgu siis sularahas või pangakontodel, praegu kehtiva kursiga ning ilma teenustasuta. Kroonide vahetamisele ei ole seatud mingit ajapiirangut ehk kroone vahetatakse eurodeks kõikides sularahatehinguid pakkuvates pangakontorites kokkuleppel Eesti Pangaga üks kuu enne ja kuus kuud pärast europäeva. Hiljem saab raha vahetada veel kuue kuu jooksul kindlaksmääratud pankade kontorites. Pärast 12 kuu möödumist vahetab Eesti Pank kroone eurodeks tähtajatult. Nii et kui keegi peaks mitme aasta möödudes leidma oma vanatädi madratsi seest 1000 krooni paberrahas või müntides, siis Eesti Pank vahetab need ilusti eurodeks. Euro sularaha võetakse kasutusele kahenädalase üleminekuperioodiga. See tähendab, et kahe nädala jooksul on võrdväärselt kasutusel nii kroonid kui ka eurod. Poes võib veel maksta ka kroonides, kuid üldjuhul antakse vahetusraha tagasi eurodes. Pärast kahenädalase üleminekuperioodi lõppu jääb euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis. Kolmas koht peale pangakontorite ja jaekaubandusettevõtete, kustkaudu euro sularaha ringlusse lastakse, on sularahaautomaadid. Kõikidest sularahaautomaatidest 1. jaanuari esimeste tundide jooksul veel eurosid ei saa, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul peaksid ka Eesti kaugemates nurkades asuvad sularahaautomaadid olema ümber häälestatud. Kokku on lepitud samuti selles, et algul on automaatidest võimalik saada 5-, 10ja 50-euroseid. Pärast üleminekuperioodi otsustab aga iga pank ise, milliseid rahatähti nende automaadid väljastavad – täpselt nii, nagu nad teevad seda ka praegu. Münte sularahaautomaadid väljastama ei hakka. Küll aga on plaanitud veel enne eurole ülemineku päeva julgustada inimesi hoiustama oma kodus olevate hoiupõrsaste sisu pangas. See teeb nii inimeste kui ka poodnike-pankade elu üleminekuperioodil lihtsamaks, sest müntidega arveldamine on ajakulukam. Ka teistes eurole üle läinud riikides on samalaadseid kampaaniaid korraldatud ning need on olnud väga populaarsed. Eesti kroonid ja sendid korjatakse ringlusest ära pankade ja kaubandusettevõtete kaudu ning hävitatakse.

PANGAKONTOD JA KAARDIMAKSED Euro kasutuselevõtt pangahoiustel toimub kohe 1. jaanuaril ilma igasuguse üleminekuajata. See tähendab, et kõik hoiustel olevad kroonid arvestatakse eurodeks ümber automaatselt, kinnitatud kursiga ja ilma vahetustasuta. Kliendid ei pea kandma mingeid lisakulusid. Pärast europäeva tehakse kõik tehingud eurodes. Kui maksekorraldus on panka antud varem, siis arvestab pank summad ise eurodesse üm-

FOTO: SCANPIX/CORBIS

EURO. Viimased sõnumid maailma finantssektoritest innustavad Eestit jätkama praegusel kursil – euro on juba käega katsuda. Miks aga meil eurot nii väga vaja on ja kuidas see meie ellu jõuab?

Eesti paneb edukalt kokku «euro-puslet» – eesmärk on võtta euro kasutusele aastal 2011. ber. Olemasolevaid lepinguid ei ole vaja muuta, need jäävad kehtima samadel tingimustel kui enne eurole üleminekut. Ka kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates europäevast. Eurole üleminekuks tehakse põhjalikud ettevalmistused, et euro kasutuselevõtt oleks võimalikult sujuv, kuid esimese päeva esimestel tundidel võib esineda ka mõningaid tõrkeid.

HINNAD Euroopa Liidu reeglite kohaselt kinnitavad krooni ja euro vahelise üleminekukursi umbes kuus kuud enne riigi üleminekut eurole algul ELi rahandusministrid ning hiljem ka peaministrid. Pole mingit alust arvata, et praegune kurss (1 euro on 15,6466 krooni) muutub. Selleks, et inimestel oleks uute hindadega lihtsam harjuda, on kauplustes hinnad kuus kuud enne ja pärast eurole üleminekut esitatud nii kroonides kui ka eurodes. Ühtlasi aitab see ära hoida olukorda, kus poodnik võib proovida rahavahetuse käigus tõsta ka hindasid. Julgustuseks võib küll öelda, et nende riikide kogemuse põhjal, kes on euro juba kasutusele võtnud, ei ole euro hinnatõusu kaasa toonud. Arvestada tuleb aga, et kaupmehed ja teenu-

sepakkujad muudavad oma hindu tavaliselt aasta alguses ja euro kasutuselevõtul on lihtne seda kas ära kasutada või euro süüks ajada. Uuringute kohaselt muutusid hinnad euro kasutusele võtnud riikides siiski ainult 0,1–0,3 protsenti, kuigi inimestele võis hinnatõus tunduda suurem. Ligi 80 protsenti Eesti väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu riikidega ning arveldamine nende riikidega on peamiselt eurodes. Lisaks on Eesti oma rahasüsteemi kaudu olnud majanduslikus mõttes euroala liige juba enam kui 17 aastat. Seega on euro kasutuselevõtt Eesti majanduse arengus igati loogiline samm, mis ei too kaasa olulisi majanduspoliitilisi muudatusi. Lihtsalt väljendudes – meie elu ja areng muutuks stabiilsemaks. Eurole ülemineku põhimõtted ja Euroopa ühisraha kasutuselevõtuga seotud praktilised tegevused on täpsemalt kirja pandud Eesti eurole ülemineku plaanis. Seda koostab euro sujuvaks üleminekuks loodud riigiametnikke ja ettevõtjaid ühendav asjatundjate komisjon. Europlaan on avalik dokument ning kättesaadav rahandusministeeriumi ja Eesti Panga kodulehel nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

RAHALEHT 2009

6. NOVEMBER 2009

Ümbrikupalk ei vii edasi PALK. Eelmisel aastal jäi ümbrikupalkade tõttu riigil saamata 2,7 miljardit krooni. Sel aastal on laekunud juba 866 ümbrikupalga vihjet – kaks korda enam kui aasta tagasi. EGON VEERMÄE MTA kontrolliosakonna juhataja

mbrikupalgast on taas saanud tõsisem probleem. Ühelt poolt on selle põhjuseks majanduslangus, mis seadnud ettevõtted raskesse seisu ja üritatakse kas või ebaausaid vahendeid kasutades püsima jääda. Teisalt sunnib tööpuudus aga inimesi haarama igast võimalusest sissetulekut saada. Samas maksab sotsiaalsetest garantiidest loobumine kätte, kuna maksmata jääb töötuskindlustusmaks ja tööta jäämisel ei saada seetõttu toetust. Saamata võib jääda ka lubatud palk, sest ettevõttel pole lihtsalt raha palka välja maksta. Nii oleme jõudnud olukorrani, kus järjest enam inimesi pöördub maksuhalduri poole, kuna ümbrikupalga saamise tõttu on nad jäänud ilma sotsiaalsetest garantiidest. Tänavu septembri lõpuks laekus maksu- ja tolliametile 866 ümbrikupalga vihjet, eelmisel aastal sama ajaga peaaegu poole vähem ehk 467 vihjet. Ümbrikupalkade maksmine mõjub laostavalt kogu Eesti majanduskeskkonnale, seega ei saa me alahinnata sellega kaas-

nevat negatiivset efekti kümnetele tuhandetele eestimaalastele otseselt või sadadele tuhandetele inimestele kaudselt.

SAAMATA JÄÄNUD 2,7 MILJARDIT Inimestele on kombeks pahameelt avaldada ning kitsenenud oludes tehakse seda eriti. Kurdetakse liialt väikeste pensionide, raviteenuse kättesaadavuse, madalate lastetoetuste, teede halva olukorra, õpetajate, pääste- ja politseiametnike palkade ning paljude muude oluliste asjade üle. Kuid piirid ootustele ja tegudele seab riigi rahakott. Riigi rahakoti paksus sõltub omakorda otseselt maksude tasumisest. Eelmisel aastal jäi aga ümbrikupalkade maksmise tõttu riigieelarvesse laekumata hinnanguliselt 2,7 miljardit krooni. Nii on ümbrikupalk süüdi selles, et pensionikassasse laekub vähem sotsiaalmaksu pensionide finantseerimiseks ning väheneb haigekassa poolt kinnimakstavate raviteenuste hulk. Tähtis on siin meeles pidada, et näiteks sotsiaalmaksu kasutatakse sajaprotsendiliselt vaid pensioni- ja ravikindlustuse tagamiseks ning iga alalaekunud sotsiaalmaksu kroon tähendab väiksemaid pensione ja vähem raviteenuseid.

Paljud inimesed ei teadvusta endale ka seda, et nende elukohaks oleva omavalitsuse suurim tuluallikas on selle omavalitsuse territooriumil elavate inimeste töötasult laekuv tulumaks. Kuid iga omavalitsus saab pakkuda oma elanikele ainult nii head teenust, kui palju elanikud ise suudavad sellesse maksude näol panustada. Me kõik tarbime riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid, kuid mitte kõik ei taha sellesse maksude tasumisega panustada. Seetõttu maksab aus maksumaksja kinni ka maksudest hoiduja tarbitavad teenused ja hüved.

LANGUS TOOB ÜMBRIKUPALGAD Maksu- ja tolliamet on aastaid juhtinud tähelepanu ümbrikupalga saamisega kaasnevatele riskidele. Olukord paranes jõudsalt koos majanduse ja teadlikkuse kasvuga. Kuid majanduslanguse oludes on surve ümbrikupalkade maksmiseks

suurenenud, mistõttu pöörab maksuhaldur ümbrikupalkade maksmisele suuremat tähelepanu. Sel aastal on maksu- ja tolliamet alustanud 169 ümbrikupalga juhtumi kontrolli ning lõpetatud on praeguseks 135 ümbrikupalga juhtumi kontroll, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse 23 miljonit krooni. Samas ei saa võitlus illegaalse töötasu vastu olla ainult ühe ametkonna tegevus, vaid iga ühiskonna liikme kodanikukohus. Maksuhaldur näeb inimeste maksukäitumise kujundamisel olulist rolli omavalitsustel, seega on otsitud võimalusi koostööks. Edukas on koostöö Narva linnaga, sel kevadel sõlmiti koostöölepe Tallinna linnavalitsusega ning praeguseks on lisandunud Kuressaare, Haapsalu ja Tartu. Koostöö eesmärgiks on maksualaste õigusrikkumiste ärahoidmine, sealhulgas ümbrikupalga tõkestamine läbi

O OT

S GU

omavahelise infovahetuse ja avalikkuse teavitamise, sest sel on määrav tähtsus omavalitsuste finantsseisu kujunemisel.

EBAAUS KONKURENTS PÄRSIB ARENGUT Ümbrikupalga maksmine takistab ka ametlikku töötasu maksvate ettevõtete arengut ning loob konkurentsieelise ümbrikupalka maksvatele ettevõtetele. Seega on just ausate ettevõtete huvides ümbrikupalga taunimine ja selle vähendamise kaudu turul ausa konkurentsi tagamine. Ümbrikupalgal põhinev konkurentsieelis on ajutine ning ausa konkurentsi puudumine pidurdab kaugemas perspektiivis ettevõtte ja kogu riigi arengut. Legaalne palk ja maksumaksmine on üks ettevõtte jätkusuut-

Ümbrikupalka vastu võttes kaotab nii palga saaja kui ka riik. likkuse põhitalasid, mis tagab kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Seda mõistes on mitmedki erialaliidud maksuhalduriga samuti koostööd alustanud, et aidata kaasa maksukäitumise parandamisele oma valdkonnas. Liitudesse kuuluvate ettevõtete korrektsus on tagatud ning läbi infovahetuse saab maksu- ja tolliamet ka võrdlusandmeid, et tuvastada sama valdkonna ettevõtjaid, kes püüavad maksudest hoiduda. Maksude tasumisest sõltub samuti see, kui kiiresti riik majanduslangusest taastub ja seeläbi inimeste heaolu taas tõusma hakkab. Seega võib öelda, et ümbrikupalga maksmisega kaasnevad kahjud on oluliselt suuremad kui paljud meist seda endale teadvustavad ning perspektiivis ei võida ümbrikupalgast kumbki osapool.

TURVALINE ELU 27. novembril ilmub Postimehe täistiraaži vahel turvalisusele keskenduv teemaleht Turvaline elu, mis jõuab enam kui 214 000 lugejani üle Eesti. Teemalehes anname spetsialistidega nõu, kuidas muuta oma kodu ja elu turvalisemaks ja vältida soovimatuid külalisi. Lisaks sellele käsitleme 21. sajandi ühte olulisemat turvateemat – arvuti turvalisust. Eramute omanikud leiavad kasulikke näpunäiteid aia valikust, turvaustest kuni valvesüsteemideni, mis lubavad kodul silma peal hoida ka siis, kui tööl või reisil viibitakse. Korterite omanikele anname nõu, milliseid valvesüsteeme paigaldada, kuidas valida korteriust ja mida nõuda ühistult, et ühistu liikmed end võimalikult turvaliselt tunda saaksid. Oluline teema on tuleohutus. Kuhu panna suitsuandurid, millist tüüpi andureid kasutada ja kas ning kuhu paigaldada kustutussüsteeme. Ka sellel teemal peatub Postimehe väljaantav teemaleht. Arvuti turvalisusele peab samuti mõtlema. Paljudes kodudes on võrku ühendatud arvutid ja pahatihti on need kaitsmata nii tahtmatute kui sihipäraste rünnakute eest. Lisaks kasutab oluline osa kontoritöötajatest sülearvutit, liikudes sellega kodu ja töökoha vahet. Et vähendada riski andmekaotusteks, aitame valida nii viirusetõrje programme kui ka viise, kuidas arvutis olevaid andmeid varundada. Peatume ka auto turvalisuse teemadel ning anname nõu, kuidas tagada isiklik turvalisus tänaval liikudes.

Täpsemat infot reklaamivõimaluste kohta annab Airi Altnurme, telefon 666 2186 ja e-post airi.altnurme@postimees.ee