Rahvusooper Estonia erileht, sügis 2011 by Postimees

Rahvusooper Estonia leht, 9. september 2011

TOOMAS EDURI

ANDRES MUSTONEN Barokkooper – 100% naudingut

esimene suur ballett

AIN ANGER

Maailma ooperilavade tuntuim eestlane laulab 17. septembril Estonias

Age Oks: Alena Shkatula üle oleksid uhked kõik maailma lavad

www.opera.ee

GRETE „STITCH“ LAUS paneb „Don Quijote” riidesse

106. hooaja tähtsündmused

Head Rahvusooper Estonia austajad! Rahvusooper Estonia auväärne ajalugu tõendab, et rahvas mäletab oma teatritegijaid ja austab nende rolli ainulaadsete hetkede ilmeka väljendajana. Mäletaks ka siis, kui artistide kordumatu interpretatsioonikunst poleks jäädvustatud ühelegi taasesitust võimaldavale infokandjale ja kui internetis ei rulluks nende kohta lahti ammendavaid kodulehekülgi. Estoonlased on selles missioonirikkas mälutöös olnud leidlikud, kasutades nii jalajälgi tänavasillutises kui rõivaoksjoneid, rääkimata raamatutest ja heliplaatidest. Ent on üks asendamatu tegevussuund, mida tõstan eraldi esile. See on noortetöö – ning seegi on Estonial eeskujulikult välja arendatud. Lasteetenduste kõrval on ette võetud erinevaid haridusprojekte, korraldatud perepäevi ja töötubasid, aga ka teatrihäppeningi, suvelaagreid ja kasutatud teisi isetegemisrõõmu võimaldavaid vorme. Rahvusooper on suutnud leida oma kindla tee kõrgkultuuri ja meelelahutuse vahel ka kõige noorema publikuni. Tõsi, koos selle sihtrühma lõputu uuenemisega peab noortetöö aina jätkuma. See vaev ja kannatlikkus saab kuhjaga tasutud, kui palju särasilmseid mudilasi on ükskord sirgunud veendunud teatrisõpradeks, mõni neist aga lausa ise graatsiliseks baleriiniks või särava talendiga nooreks lauljaks. Nõnda sünnibki, et näiliselt kaduvikku määratud teatrikunst kannab endas fööniksliku taastekke võimsat väge ja fluidumit. Konkurentsiküllases teatrimaailmas tundub olevat Eesti eripära, et staažikad artistid tunnevad koostööst ja suhtlemisest alles oma teed alustavate noorte kolleegidega siirast rõõmu ning jagavad nendega meeleldi oma kogemusi. Selline põlvkondadevaheline kollegiaalne solidaarsus on selgelt tunnetatav ka saalis. Ning ega me vist teisiti saakski, sest kultuurilembese väikerahva jaoks on iga tõeline talent erilise kaaluga. Uue teatrihooaja alguse puhul soovin rahvusooperi perele väsimatut missioonitunnet aina uute teatriimede loomisel ning uute teatraalide kasvatamisel ja koolitamisel. Kõigile ealt ja ka hingelt noortele teatrisõpradele soovin aga üha uusi kirkaid hetki oma koduses Rahvusooper Estonias.

11. IX 2011 Estonia teatrilaat 14.–18. IX 2011 Estonia teatribuss 17. IX 2011 Ooperigala „Tiit Kuusik 100” 24.–28. IX 2011 Leedu Rahvusooperi külalisetendused 2. X 2011 Rahvusvahelise muusikapäeva ooperigala 1. XI 2011 Balletiõhtu „Aeg. Teine sümfoonia” 4. XI 2011 Puccini „Manon Lescaut” 5. XI 2011 Harchenko „OOO / Out Of Opera” 27. XI 2011 Balletigala „Elu nagu tants” 2. XII 2011 Hyndi „Rosalinde” 6.–12. XI 2011 Rahvusooperi festival Paides 23. XII 2011 Rahvusooperi jõulukontsert 31. XII 2011 Estonia ball 27. I 2012 Händeli „Julius Caesar” 11. II 2012 Bellini „Norma” 8. III 2012 Rahvusooperi naistepäevakontsert 22. III 2012 Wassermani/Leigh’/Darioni „Mees La Manchast” IV 2012 Rahvusooper Estonia koori kevadkontserdid 4. IV 2012 Kontsertetendus lastele „Laserharf ” 21. IV 2012 Rahvusooperi poistekoor 40 28. IV 2012 Rahvusvahelise tantsupäeva balletigala 11. V 2012 Eduri „Modigliani – neetud kunstnik” 11. ja 13. V 2012 Rahmaninovi „Vesprid”

Sisukord 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 16 17 18 19 20 22

Ooperihooaeg Muusika, mis väärib avastamist! Estonia oma Ooperiakadeemia Publik valis oma lemmikuteks Helen Lokuta ja Oliver Kuusiku Esimest korda Eestis – „Julius Caesar” Barokkooper – 100% naudingut Kirglik armastuslugu Estonia laval Teemandid on naise parimad sõbrad Leedu kõrgkultuur tuleb koju kätte 40 aastat Kurva Kuju Rüütlita Rahvusooper ratastel Balletistaar on see, kelle peale saab kindel olla Toomas Eduri esimene suur ballett Ideaalne luik – Alena Shkatula Iga noot Straussi muusikas kutsub tantsima... Tantsud pööningul jätkuvad Laste- ja noorteaasta Estonias Mängukava Teatriaasta tähtpäevi, Estonia ball

Rein Lang Kultuuriminister

Lehe koostaja Liina Viru, toimetaja Kersti Kotkas, kujundaja Stella Tillo, fotod Harri Rospu, Liina Viru, Peeter Langovits/Postimees, TV 3 arhiiv, Vallo Kruuser/Eesti Ekspress, Toomas Edur, Angela Taylor, kaanepildil Alena Shkatula. Foto erakogust.

2 // 09/09/11

Ooperihooaeg Hea ooperisõber! Rahvusooper Estonia algavat 106. hooaega iseloomustavad kõige paremini väljendid „esmakordselt Eestis” ja „talendid koju!”. Vaatajate ette on jõudmas kaks teost, mida Eestis kunagi varem mängitud ei ole. Novembri alguses esietendub Puccini ooper „Manon Lescaut”, mille lavastab Läti Rahvusooperi peadirektor Andrejs Žagars. Meie lõunanaabrite teatrijuhi intrigeerivad kontseptsioonid ei jäta kindlasti kedagi külmaks. Sama võib öelda Händeli „Julius Caesari” kohta, mille on lubanud erakordseks elamuseks vormida lavastaja Georg Rootering ja kunstnik Lukas Noll Saksamaalt ning muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen. Kui siia lisada Leedu Rahvusooperi külalisetendused Verdi „Otello” ning Halévy „Juuditar” (La Juive), kontsertettekannete traditsiooni jätkav Bellini „Norma” ning meie püsirepertuaaris olevad kolm enimmängitud ooperit maailmas – „Carmen”, „Boheem” ja „La traviata”, võib julgelt öelda, et igaüks leiab endale kindlasti midagi meelepärast. Sel hooajal saame aimu, millises vormis on meie ooperitalendid, keda nende igapäevane töö on Eestist kaugele viinud. Ehkki tegemist ei ole lõplike tagasitulekutega piiri tagant, vaid lühivisiitidega sünnimaale, on meil hea meel tervitada Ain Angerit, Annely Peebot, Monika-Evelin Liivi, Kai Rüütlit, Katrin Targot ja Valmar Saart. Muljetavaldavate külaliste loetelu jätkub sopranite Virginia Wagneri (Argentiina), Irina Dubrovskaja (Venemaa) ja Elīna Volkmanega (Läti), tenorite Kaludi Kaludowi (Bulgaaria), Carlo Barricelli (Itaalia) ja Alexander Schulziga (Saksamaa) ning dirigent Alberto Hold-Garridoga (Hispaania). Alates märtsikuust, pärast 40-aastast pausi Estonias, hakkab laval taas seiklema Kurva Kuju Rüütel don Quijote koos oma ustava teenri Sancho Panzaga Mitch Leigh’ muusikalis „Mees La Manchast”, mille lavastab Neeme Kuningas. Aprillis esietendub nooremale publikule suunatud hariv kontsertetendus „Laserharf ”. Sel hooajal viivad külalisetendused meie lauljad Vilniusesse, Helsingisse, Aspendosesse, Paidesse, Pärnusse ja Jõhvi. Jätkuvad ka üha enam populaarsust kogunud ooperikoori esinemised Eesti kontserdipaikades. Pidulike galadega tähistame 100 aasta möödumist Tiit Kuusiku sünnist ja rahvusvahelist muusikapäeva, ooperietendustega peame meeles Teo Maiste ning Mati Palmi juubelit. Aastavahetusel on kõik oodatud traditsioonilisele ballile, mis seekord on inspireeritud kuumadest hispaania zarzuela’dest. Muusikateater ei koosne üksnes lauljatest, tantsijatest, orkestrist, lavastajatest ja kunstnikest, rääkimata tehnilisest personalist. Kõige olulisem on publik, kelleta põneval teatrielul ei oleks mingit mõtet. Tule meile külla ja lase end kaasa viia ooperi võlumaailma! Mart Mikk Ooperijuht

Muusika, mis väärib avastamist! Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer soovitab:

oma ooperit kõrgelt. „Kui ma satuksin laevaõnnetusse, siis jätaksin pardale kõik teised ooperid ja püüaksin päästa vaid „Normat””, kirjutas ta sõbrale. Ooperit on dirigeerinud ka Richard Wagner, kes imetles teose voolavaid meloodiaid, mis annavad erilise ehedusega edasi ülevaid tundeid. „Norma” edu saladus peitub muusika bellinilikus lihtsuses, see kannab endas suurt dramaatilist väljendusjõudu ja esitab nimiosatäitjale tõelise väljakutse.

Rahvusooper Estonia koori kevadkontserdid Rahvusvahelise muusikapäeva ooperigala 2. oktoobril tähistab Estonia rahvusvahelist muusikapäeva suurejoonelise ooperigalaga, kus lisaks Estonia poistekoorile astuvad üles noored ja andekad lauljad, kelle edukad õpingud ja karjäär on viinud neid kodunt kaugele. Katrin Targo, Elīna Volkmane (Läti), Kai Rüütli, Alexander Schulzi (Saksamaa) ja Valmar Saare esituses tulevad ettekandele katkendid Bizet’, Puccini, Mozarti, Wagneri, Händeli, Straussi, Saint-Saënsi, Gounod’ ja Leoncavallo loomingust. Dirigent on Jüri Alperten ja õhtujuht Mart Mikk.

Vincenzo Bellini „Norma” 11. veebruaril 2012 Estonia kontserdisaalis Dirigent Alberto Hold-Garrido (Hispaania) Peaosades Virginia Wagner (Argentiina) ja Kaludi Kaludow (Bulgaaria) Bellini „Normat” peetakse romantismiaegseks kultusteoseks, mille populaarsus kasvas iga etendusega. 19. sajandi lõpuks oli „Norma” jõudnud juba 35 riigi lavale ja seda esitati 16 eri keeles. Bellini hindas

3., 17. ja 24. aprillil 2012 Estonia talveaias Rahvusooper Estonia koori solistid esitavad Estonia talveaias meloodiaid tuntud teostest.

Algavast hooajast on Rahvusooper Estonia peakoormeister Hirvo Surva.

Rahmaninov – „Vesprid” Sergei Rahmaninovi „Vesprid” op. 37 11. mail 2012 Tartu Jaani kirikus ja 13. mail Tallinna Jaani kirikus Rahvusooper Estonia koor toob Tõnu Kaljuste juhatusel kuulajateni vene liturgilise muusika ühe tuntuma suurteose. Vene viimase romantikust helilooja Sergei Rahmaninovi 15-osaline tsükkel õhtupalveid valmis 1915. aastal. Teos põhineb vene ortodoksi kiriku liturgilistel palvetekstidel ja on heliloojale omaselt romantiline ja hingestatud.

Rahvusooper Estonia leht

OOPER //

Estonia oma Ooperiakadeemia Nagu paljud suured ooperimajad, sealhulgas Teatro alla Scala, Stockholmi Kuninglik Ooper jpt, otsustas ka Estonia koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga anda tulevastele lauljatele praktilisi kogemusi otse ooperimaja südames – teatrilaval. Mida huvitavat ja kasulikku on noored lauljad Kristel Pärtna (sopran), Kadri Kipper (sopran) ja Elizabeth Paavel (sopran) lavastaja Neeme Kuninga eestvedamisel Rahvusooperi Ooperiakadeemias õppinud ning mis noori ooperi juures võlub?

Mida Ooperiakadeemia esimene kursus teile andis?

Kadri Kipper (K. K.) ja Elizabeth Paavel (E. P.): Õppisime teatrielu lähemalt tundma ning saime juurde väga palju enesekindlust, esinemisjulgust ja oskust end laval avada. Just enesekindlus on olulisim, mida see aasta andis. Kristel Pärtna (K. P.): See oli eneseleidmise aasta – tundsin, et just teater on see koht, kus tahaksin töötada ja ooper on valdkond, mis sobib mulle kõige enam. Juurde sain praktilisi oskusi – arenes näitlejameisterlikkus, õppisin mõtestama igat fraasi muusikas, leidma erinevaid emotsioone. Millega tegelete väljaspool ooperimaailma?

E. P.: Olen õpingute kõrvalt neli aastat töötanud eelkooliealiste laste muusikaõpetajana. Õpetajatöö on üsna raske, kuid annab positiivset energiat – selles vanuses lapsed on väga siirad ja entusiastlikud. K. K.: Minu elu keerlebki põhiliselt teatri ja kooli ümber ning päevad on täis ooperimuusikat. Meeldib ka jalutamas käia – elan Stroomi ranna lähedal ja seal on hea mõtteid mõlgutada. Kui kodus olen, tegelen kassiga, kes peab kahjuks suurema osa päevast üksi olema. Armastan väga kasse! K. P.: Kasvatan väikest tütart ja minu suureks hobiks on õmblemine. Pikemad puhkeperioodid veedan Tallinnast eemal vanematekodus Rakveres.

4 // 09/09/11

Vasakult: Kristel Pärtna, Elizabeth Paavel ja Kadri Kipper.

Mis võlub noori ooperi juures?

E. P.: Ooperi eesmärgiks on pakkuda hingelist rahuldust. Mind võlub see, et ooper on loodud kindla süžee alusel, kus on eriilmelisi karaktereid, keda lauljatel on võimalik meeldejäävalt tõlgendada. Ooperis on laul ja näitemäng ühendatud ja see ongi tema juures kõige olulisem ning põnevam aspekt. Minu lemmikuks Estonia repertuaaris on Puccini imekaunis „Boheem”, millel on väga hea lavastus ja lavakujundus. Seda oleks kindlasti huvitav vaadata ka neil, kes esmakordselt ooperisse satuvad. K. K.: EMTAs õpivad paljud noored klassikalist laulmist. Neid, kes õpivad ooperilaulu, võlub ooperimaailmas kõik! Muidu ei oleks võimalik selle alaga tegeleda. See on põnev maailm, kus kõik sünnib ühel hetkel ja järgmisel on see juba möödanik. Et sel alal läbi lüüa, peavad olema raudsed närvid ja meeletu töötahe ning muidugi hääl, mida on meeldiv kuulata. Ooperilauljaks ei saada, vaid sünnitakse! Soovitan vaadata kõike, mis mängukavas on, eriti Puccini „Boheemi”. Kogupereetenduseks sobivad Vinteri/Raudmäe „Pipi Pikksukk” ja operetid: Kálmáni „Silva” ning Straussi „Nahkhiir”. Ooperiakadeemia eestvedaja Neeme Kuningas on rahul tudengite esimese õpiaasta tulemustega: „Noored lauljad olid väga innukad ja usinad ning tegid suure arenguhüppe. See näitas, kui vajalik on niisugune õpe tulevasele ooperilauljale.

Kahjuks EMTAs seda ei õpetata. Ooperilaulja peab perfektselt valdama ajastamiskunsti, omama head ansamblitunnetust ehk suutma partnerite, dirigendi ja orkestriga „koos hingata”, olema võimeline elama muusikas ja rollis ka siis, kui ta ei laula, ning olla kõige selle juures veenev, usutav ja huvitav. Selle kõige arendamiseks läbisid nad minu käe all näitlejakoolituse, harjutades erinevate karakterite kujutamist, koordinatsiooni, mängisid läbi draama-, muusikali-, opereti- ja ooperikatkendeid. Toimusid rollianalüüsid, lavakõnetunnid, töötati Estonia tublide kontsertmeistrite Ivo Sillamaa, Tarmo Eespere, Riina Pikani ja Ralf Taaliga ning õpiti lavalist liikumist. Kohustuslikud olid vokaalpedagoogika meistriklassid maestro Paolo De Napoliga. Nad läbisid ka tehnilise teenistuse praktika, olles etenduste juures grimeerijad, lavatöölised, kostümeerijad ja rekvisiitorid. See on erakordselt tähtis kogemus, sest õpetab tulevasi esinejaid hindama ja lugu pidama teatri teistest erialadest ja töötajatest. Tudengitel oli võimalus külastada ka etendusi ja viibida proovides.” Küsitlenud Liina Viru Akadeemia teisel kursusel jätkavad Kristel Pärtna ja Kadri Kipper ning esimesel kursusel alustavad Olari Viikholm ja Jie Yin. Algaval hooajal võib Kipperit ja Pärtnat kuulda laulmas ooperis „Carmen”.

Publik valis oma lemmikuteks Helen Lokuta ja Oliver Kuusiku 2011. aasta märtsis andis rahvusooperi kuldsponsor SEB esimest korda välja preemiad ooperisolistidele. Hooaja lemmikud valis välja publik ning nendeks osutusid Helen Lokuta ja Oliver Kuusik.

Olete SEB publikupreemia esimesed laureaadid. Juba teist aastat antakse balletiartistidele välja ERGO balletipreemiat. Mida sellised preemiad artistidele tähendavad ja kui oluliseks te nende väljaandmist peate?

Helen Lokuta (H. L.): Minu jaoks oli see loomulikult väga oluline, selle kaudu sain tunda rahva armastust, nagu Ita Ever ütleb. Kui muidu jagavad auhindu erinevad žüriid, siis sel puhul olid otsustajateks tuhanded teatrikülastajad. Ise on endast raske objektiivset pilti luua ja selline tagasiside on lihtsalt super! Ooperis käib teadlik ja haritud publik, hindan nende arvamust väga. Olen tänulik igale inimesele, kes on mind kuulamas käinud ja avaldanud oma arvamust. Oliver Kuusik (O. K.): Meie erialal on iga tunnustus ääretult teretulnud ja inspireeriv ning märk sellest, et oled oma tööga korda saatnud midagi sellist, mis kuulajatele hinge läheb. Koostöö rahvusooperi ja SEB vahel on hea näide sellest, kuidas võiks tulevikus toimida meil Eestis veel arenemisjärgus olev kunstidoonorlus riigi ja erasektori vahel. Tänan rahvusooperit ja SEB-d, kuid eelkõige kõiki neid häid inimesi, kes mind selle preemia saajaks valisid. Loodan neile omalt poolt pakkuda häid elamusi ka tulevikus.

Kui see saladus pole, siis milleks preemiat kasutasite?

H. L.: Mul oli ammu unistus minna Iisraeli, kuid kunagi polnud selleks aega ega raha. Nüüd tegin selle reisi teoks, see oli nagu taeva kingitus. O. K.: Kasutasin preemiat laulutundide võtmiseks ühe tuntud pedagoogi juures Pariisis. Millised on teie pered? Lauljad töötavad õhtuti ja nädalavahetustel, millal on teil aega pere jaoks?

O. K.: Minu elukaaslane elab ja töötab Pariisis. Meie eriala on selline, et peame

Publiku lemmik - Helen Lokuta.

aega hoolikalt planeerima, kuid me ei kurda – näeme üksteist tihti. H. L.: Mul on abikaasa ja poeg, kes mind toetavad ning nad on juba harjunud, et minu töögraafiku tõttu peame vahel pereelus ümberkorraldusi tegema. Samuti on meil mõlemal suured suguvõsad, seega käib sageli külalisi ning siis püüan ühiseid söömaaegu korraldada. Võtan selleks aega ja eriti püüame koos olla pühapäeviti. Olen lapsest peale suure perega harjunud. Loomulikult vajan vahel aega iseenda jaoks, kuid perega olemise aeg on minu jaoks väga oluline. Kui tööl on raske, siis lähen koju ja kallistan oma armsaid ning mured ununevad.

Kas on üldse mõeldav ooperilaulja elukutse juures tegeleda veel ka mingite muude huvialadega?

O. K.: Etenduste, proovide, kontsertide ja teoste õppimise kõrvalt küll palju aega üle ei jää, kuid seda on siiski piisavalt, et tegeleda spordiga, nagu poks ja jalgpall, lugeda raamatuid, nautida maalikunsti, vaadata häid filme ja uurida ajalugu. Kõige rohkem inspireerivad mind aga mu pere ja head sõbrad. H. L.: Teen fitvibe-trenni treeneri juhendamisel, kes määrab koormused, erinevad treeningukavad ja dikteerib menüü. Käin jooksmas kodu lähedal asuvas Pääsküla rabas, jooksmine hoiab mõtte selge. Mulle

Rahvusooper Estonia leht

OOPER //

Georg Friedrich Händeli „Julius Caesar” Muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen, lavastaja Georg Rootering (Saksamaa), kunstnik Lukas Noll (Saksamaa), valguskunstnik Anton Kulagin. Esietendus 27. jaanuaril 2012. Hilisbaroki ühe tuntuma helilooja, Georg Friedrich Händeli „Julius Caesar” jutustab rikkalikus heli- ja ülevas tundekeeles ühest ajaloo kuulsamast sõjast ja suuremast armastusloost. Tegemist on ühe populaarsema Händeli ooperiga. Händeli ooperite peategelased on enamasti ajaloost tuttavad suured isiksused, kuid helilooja pole oma loomingus kunagi otsinud kuiva ajaloolist tõde, vaid loonud särava paleti väga inimlikest tegelaskujudest.

Estonia publiku lemmik Oliver Kuusik vallutas südameid TV3 saates „Eesti otsib superstaari”, lauldes duetti sarja võitja Liis Lemsaluga.

meeldivad ka spordialad, mida saab harrastada koos perega – käime suusatamas, ujumas, jalgrattaga sõitmas. Huvi pakub kokandus, eksperimenteerin ja katsetan eri maade retseptidega. Minu lemmik on Tai köök. Loen ilukirjandust, filosoofilisi ja teoloogilisi teoseid ning naudin väärtfilme. 27. jaanuaril 2012 esietendub rahvusooperis pärast 27-aastast vaheaega jälle barokkooper. Kavasse tuleb Eestis esimest korda esitatav Händeli „Julius Caesar”, kus teil mõlemal on roll(id) laulda. Miks peaks see ooper tänapäeva vaatajale korda minema ja mida pakub lauljale-interpreedile?

O. K.: Puhkuse ajal oli mul piisavalt aega tutvuda ooperi geniaalse vokaalse materjaliga ja süžeega, mis räägib fantastilisest perioodist Rooma impeeriumi ajaloos. Sellest tuleb suur ja põnev töö, ma juba põlen kannatamatusest. Aga miks siiski? Miks loetakse siiani ribadeks Rostand’i „Cyrano de Bergerac” ja vändatakse kümneid filme Shakespeare’i „Romeo ja Julia” ainetel? Usun, et „Julius Caesari” kavassevõtmine on muusikaliselt ääretult õige otsus, pidades silmas meie trupi nooruslikkust ja häälepaletti. Teatri kunstiline juht Arvo Volmer on rõhutanud, et iga uus ooper harib truppi ning ma arvan, et tal on tuline õigus. H. L.: Händeli muusikas peitub terve maailm. Selles on tugevust, samas voolab see helgetes värvides ja pakub lausa muusikalist teraapiat.

Mida ootate koostööst Saksa lavastaja Georg Rooteringiga ja muusikalise juhi Andres Mustoneniga? Kas töötate nendega esimest korda või on teil varasem koostöökogemus?

H. L.: Mina olen nendega koostööd teinud ka varem. Sama tandem töötas eelmise aasta suvel Birgitta festivalil, laulsin seal Glucki „Orpheuses ja Eurydikes” Eurydike rolli. Koostöö Georg Rooteringiga oli rahulik, pidasime pikki filosoofilisi arutelusid ja mind vaimustas tema põhjalikkus. Tal on iga detail paigas, et tervikpilt väljendaks mõtte sügavust ja suurust. Andres Mustoneniga olen töötanud lisaks Birgitta festivalile mitmete projektide raames ja laulnud tema juhendamisel ka barokkteoseid. Rootering on rahulik ja tasakaalukas, Mustonen energiline ja emotsionaalne, nii tasakaalustavad nad teineteist ning toovad kindlasti värskust meie majja. O. K.: Minul ei ole veel au olnud härra Rooteringiga kohtuda. Ootan kindlat kontseptsiooni, mitte põhjendamatut eksperimenteerimist, mis juhiks tähelepanu ooperi suurepäraselt libretolt kõrvale. Ootan ka lennukaid ideid ja vaidlusi. Mis puudutab härra Mustoneni, siis olen väga nautinud meie senist koostööd ning pean teda, tema muusikalisi ideid ja mõttemaailma oma suureks eeskujuks. Arvan, et Andres Mustonen ja kontsertmeister Ivo Sillamaa on suutelised selle ooperi muusikast välja võtma kõik! Küsitlenud Ülla Veerg

„Julius Caesar” on Händeli üks populaarsemaid oopereid, mis esietendus 1724. aastal Londoni King’s Theatre’is. Juba helilooja eluajal lavastati seda ainuüksi Londonis kolmel korral, kokku anti 38 etendust. Uudis suurepärasest teosest levis kiiresti ka mujal Euroopas ning see toodi 1725. aastal lavale Brunswickis ja Hamburgis. Oleme harjunud lugema, et enamik tänapäeval väga tuntud ja menukate ooperite esietendusi kukkusid läbi. „Julius Caesarit” on aga saatnud algusest peale menu, sest see ooper on tõeline meistriteos. „Julius Caesaris” on olemas kõik, mida oodatakse healt teatritükilt: seks, kuritöö, armastus ja õnnelik lõpp. See on nagu tõeliselt hea tänapäeva film! Tahaksin lugu jutustada huumorivõtmes, aga head nalja saab teha ainult siis, kui suhtud tegelastesse tõsiselt – iga samm on sügava analüüsi tulemus. Küll leiame oma viisi, kuidas näidata ooperilaval just seda armastuse ja kuriteo lugu. Julius Caesari ja Kleopatra armastuse lugu on alati olnud paeluv ja eksootiline. Usun, et ka tänapäeva publiku jaoks on see nii. Barokkooperi tegevus toimub alati mingil teisel tasandil, sest muusika struktuur on väga erinev mitte-barokkooperitest – aariate A, B, A1 vorm on reaalse elu kujutamisest väga kaugel. Barokkaariad on segu virtuoossusest ja üldistusest. Lavastamise raskus selles seisnebki, kuid samas on see suurepärane väljakutse. Kujutage ette, milline oli elu kolmsada aastat tagasi – polnud telefoni, televiisorit, kino ega võimalust nelja tunniga Sharm el Sheiki reisida – see-eest oli neil elav fantaasia. Nad ootasid teatrilt suuri lugusid. Georg Rootering

Uuel hooajal võib Helen Lokutat kuulda laulmas Bizet’ „Carmenis”, Rossini „Tuhkatriinus”, Händeli „Julius Caesaris” ja Tambergi „Cyrano de Bergeracis”. Oliver Kuusik astub üles Rossini „Tuhkatriinus”, Händeli „Julius Caesaris”, Puccini „Manon Lescaut’s”, Tambergi „Cyrano de Bergeracis”, Loewe’ „Minu veetlevas leedis” ja Straussi „Nahkhiires”.

6 // 09/09/11

1 Aaria ABA vorm - koosneb kolmest lõigust (ABA): esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja.

Esimest korda Eestis!

Barokkooper – 100% naudingut „Julius Caesari” toovad Estonia lavale muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen ning lavastaja Georg Rootering. Olete suur barokkmuusika asjatundja ja austaja. Millised on Teie varasemad kokkupuuted barokkooperiga?

Ma olen paljude asjade suur austaja, kuid ma ei julgeks end nimetada asjatundjaks. Tahaksin väga kohtuda inimesega, kes ütleb, et ta on mingi asja tundja. Eriti mis puudutab interpretatsiooni, partituuri avamist. Mul on selge nägemus igast asjast, mida teen. Muusikamaailm on stampides ning ooperi- ja sümfoonilise muusika interpretatsioon on vaesestunud. Maailmas kõlab enam-vähem kõik ühtemoodi. Mind huvitab individuaalne lähenemine ning vanade asjade värskelt avamine. Mida pakub „Julius Caesar” Teile isiklikult? Mida võiks pakkuda publikule, osatäitjatele?

See pakub kõigile midagi. Barokkooper koosneb retsitatiividest ja aariatest, see on numbriooper. Ta ei ole läbikomponeeritud draama nagu Wagneril. Siin on pealiin ja kõrvalliinid ning süžee ei ole väga keeruline. On palju tegevust ja konkreetne ajalooline taust. Kleopatra ja Julius Caesariga on publikul olnud võimalus tutvuda nii kino, teatri kui teiste kunstiliikide vahendusel. Vanasti esitati barokkoopereid nii, et neil pidi olema seos oma ajaga, neil pidi olema sõnum. Meie sõnum on, et Händeli „Julius Caesar” on ajaproovile vastu pidanud ja selle kaudu anname ooperile ning teose konfliktidele uue mõõtme. Kes on peaosalised ja mida neilt ootate?

„Julius Caesar” tuleb naisteooper, sest meil on väga kõrge naislauljate tase – on Helen Lokuta, Teele Jõks, Annely Peebo… Võiksin muusikalise mõtte edasi anda ükskõik millise koosseisuga – kas või ilma lauljateta. Oluline on muusikat teha nendega, kes tulevad sinu mõtlemisega kaasa. Partituuris ei pea näpuga järge ajama – kui seal on mingi pill, mida meil ei ole, tuleb kasutada olemasolevat. Autentsus selles seisnebki, kuidas teos ajastu esteetikasse sobitub. Näpuga järje ajamine ei ava muusikat, vaid paneb ooperile pidurid peale, aga barokkooper on piduriteta ooper! Ootan lauljatelt avatust, fantaasiat… See on ooper, kus lauljad peavad Estonia laval üles näitama siin senikuulmatut virtuoossust ja ühildama selle karakteriga. Vaja on ise otsida, sest keegi ei tule ette ütlema, kuidas peab tegema.

Andres Mustonen

Tekkida võib orkestriprobleem. Rossinit mängides peab orkestri kõla olema teistsugune kui Verdit mängides. Sageli kõlavad mõlemad üsna ühtemoodi ja see ei ole hea. Händeli ja Verdi vahel laiutab veelgi suurem vahe, sinna mahub ka Mozarti aeg. Orkestri peab saama artikuleerima, intoneerima ja kõlama barokkarhitektuurile omaselt, vastasel juhul saab see suureks takistuseks. Händel tõi Kleopatra aaria „V’adoro, pupille” ajal lavale üheksat muusat kehastava muusikuterühma, mis koosnes oboest,

kahest viiulist, vioolast, harfist, viola da gambast, theorbist, fagotist ja tšellost. Kas järgmisel aastal 40-aastaseks saav Hortus Musicus astub Estonias lavale?

Jah. Kleopatral, nagu paljudel daamidel, on õuemuusikud, õuekunstnikud ja õuetolad ning ka Kleopatra buduaaris astub lavale kapell, kes mängib ajaloolistel pillidel. Põhiline on see, et kõike tehakse rõõmu ja naudinguga. Barokkooper on nautimiseks kõige otsesemas ja paremas mõttes! Küsitlenud Liina Viru

Rahvusooper Estonia leht

OOPER //

Esimest korda Eestis! Giacomo Puccini „Manon Lescaut” Muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, dirigent Jüri Alperten, lavastaja Andrejs Žagars (Läti Rahvusooper), lavakujundus Renāte Lorence (Läti), kostüümid Kristīna Pasternaka (Läti Rahvusooper), valguskunstnik Kevin Wyn Jones (Inglismaa). Esietendus 4. novembril 2011 Giacomo Puccini ooper viib meid XVIII sajandi Pariisi, jutustades loo linna kauneimast ja ihaldatuimast naisest Manonist, kelle kireks ja nõrkuseks on luksus. Manon saab kõik, millest üks naine unistada võib, kuid saatus esitab talle väljakutse. Ta seatakse raske valiku ette – kas järgneda oma tõelisele armastusele des Grieux’le vaesusesse või valida külluslik eluviis mehe juures, keda ta ei armasta. Puccinil tekkis julge idee kirjutada ooper Abbé Prévost’ romaani ainetel vaid viis aastat pärast Jules Massenet’ samaainelise ja ülimenuka ooperi „Manon” esietendust 1884. aastal. Puccini väitis enesekindlalt: „Miks ei võiks Manonist kirjutada kahte ooperit? Selline naine nagu Manon võib lubada endale rohkem kui ühte armukest.” „Manon Lescaut’” esietendust saatis sensatsiooniline edu.

Lavakujundus ooperile „Manon Lescaut”, I vaatus.

II vaatus

Kirglik armastuslugu Estonia laval

Kostüümikavand ooperile „Manon Lescaut”.

„Manon Lescaut”, nagu enamik Puccini oopereid, on kirglik armastuslugu, kuid see on ka lugu valikute tegemisest – milliseks kujundame oma saatuse ja suhted ning kuidas korraldame elu materiaalset poolt. Sageli tuleb valida armastuse ja kindlustatud elujärje vahel. Meie lugu hargneb eelmise sajandi kuldsete kuuekümnendate ajal Prantsuse Rivieras Saint-Tropezis. Igas ooperis on dramaturgiliselt olulisi sõlmpunkte, mille lahendamine muudab loo usutavamaks. Tahan need leida ja avada nii, et lugu tuleks meile lähemale. Kuldsed kuuekümnendad pakuvad palju värvikat – erinevate sotsiaalsete kihtide kujutamist ning huvitavate kostüümide loomise võimalust. 1968. aastal toimus Prantsusmaal üliõpilaste ja tööliste ülestõus Charles de Gaulle’i valitsuse vastu. Asendan originaali prostituudid vaprate üliõpilastest mässajatega, kes oma ideede eest võideldes arreteeritakse. Ka ei põgene armastajad viimases vaatuses Ameerikasse, vaid mõnda endisesse Prantsuse kolooniasse Aafrikas, Araabias või mujal. Publik ei tohi tunnetada, et ooperi peategelased lõpuks surevad, minu ülesandeks on ehitada viimane vaatus üles nii, et lootus ei kaoks viimse hetkeni. Pakun peategelastele vahendi, mis annab neile võimaluse põgeneda. See on üllatus ka publikule... Puccini muusika on väga sensuaalne, tajume selles tema enda elukogemust. Ta on osanud oma ooperite aineseks valida väga hea dramaturgiaga lood, mis esitavad lavastajale huvitavaid väljakutseid. See inspireerib! Kui Verdi ooperid on numbriooperid ja inimesed tulevad teatrisse, et kuulata kahte-kolme tuntud aariat või koori, siis Puccini muusika on jutustav ja voolav algusest lõpuni. Mitte asjatult ei peeta Puccinit oma ajastu populaarseimaks heliloojaks – ka tema kõige võõrapärasemad ooperid, hiina printsessist jutustav „Turandot” või jaapani geishast pajatav „Madama Butterfly”, puudutavad inimesi hingepõhjani. Selles ongi tema edu ja geniaalsuse saladus. Andrejs Žagars Läti Rahvusooperi peadirektor ja lavastaja

8 // 09/09/11

Teemandid on naise parimad sõbrad „Manon Lescaut’” nimiosa laulab Heli Veskus „Manon Lescaut’” peategelased näivad esimesel pilgul mustvalgetena – naine, kelle südame hääle sunnib vaikima iga külluslikku eluviisi pakkuv kavaler ja kõrvuni armunud naiivne noormees, kes ei suuda oma truudusetut armastatut maha jätta. Ometi on ooperi nimitegelane lähemal vaatlemisel äärmiselt mitmekülgne ja psühholoogiliselt keeruline isiksus. Heli Veskus

Manoni olemus on kindlasti tõlgendamise küsimus. Üsna palju sõltub sellest, mida näeb lavastaja ja kui palju ta annab artistile tõlgendamisvabadust. Manon on oma tunnetes väga ehe. Temas toimub pidev siseheitlus, mille tagajärjel hirm vaesuse ja viletsuse ees varjutab mõnikord tema suure armastuse. Võib-olla on selles süüdi ka naiselik armastus kõige särava vastu. Nagu öeldakse: „Diamonds are a girl’s best friend!” Tegelikult ei lakka ta oma südames kunagi des Grieux’d armastamast. Sinu suur lemmik ooperimaailmas on Renée Fleming, keda meie ooperisõbrad on näinud mitmel hooajal Metropolitani ooperiülekannete vahendusel kinos ja agaramad käisid eelmisel sügisel ka tema kontserdil Soomes. Oled temaga mitu korda kohtunud.

Renée Fleming on tõesti olnud läbi aegade minu iidol. Ta on väga palju mõjutanud minu otsinguid musitseerimisel, fraasi tunnetamisel ja jäägitul andumisel muusikale. Samas olen õppinud temalt seda, kuidas jääks alles kontroll, mis ei lase pinnal jalge alt kaduda. Seda on õpetanud mulle ka minu õpetaja Anita Välkki-Aro, kes kevadel kahjuks siit ilmast lahkus. Olen käinud kahel Flemingi kontserdil. Paar aastat tagasi andis Fleming koos Hartmut Hölliga, kelle meistrikursustel kunagi käisin, Oslos kontserdi. Höll tutvustas mind talle ja madame Fleming oli äärmiselt rõõmus, et keegi oli teda nii kaugelt kuulama tulnud. Mulle meeldis väga tema soojus publikuga suhtlemisel. Seal

tundsin esimest korda, mida tähendab fänlus ja mida tunnevad need teismelised, kes käivad oma iidolite kontsertidel aia taga karjumas ja nutmas. Meie teine kohtumine toimus eelmise aasta novembris Helsingis, kus ta andis Helsingi Raadio sümfooniaorkestriga oma viimast plaati tutvustava kontserdi. Ta tõesti mäletas mind – seal oli ligi kolmsada autogrammikütti ja ma jäin teadlikult viimaseks, et saaksime rääkida kontserdist ja laulmisest. Laulad lisaks Manonile nimiosa „Toscas” ja Mimid „Boheemis”. Puccini muusika on väga emotsionaalne ja selle kohta on öeldud: „Puccini muusikas on kõik olemas. Võta lihtsalt kätte ja laula!” Kas on nii?

Puccini on minu helilooja. Sageli peetakse Puccinit liiga sentimentaalseks – minu arvates on ta veristlik ja täisvereline. Tuleb iga keharakuga tunda seda, mida sa laulad. Teisiti ei saa tema muusikas peituvat edasi anda. Muusika juhib sind ise rolli leidmisele. Puccini oli pidevalt otsingute teel ega olnud kunagi rahul. Ta elas suure sisemise kirega ja kindlasti põletas see teda väga, aga seetõttu on meil, mida kuulata!

„Manon Lescaut” ei ole sinu viimase aja ainus väljakutse. Augustis üllatasid Helmwige rolliga Wagneri ooperis „Valküür”, mis esietendus põhjanaabrite juures Soome Rahvusooperis. Wagner muutub sinu repertuaaris üha sagedasemaks külaliseks. Kas 2008. aastal Estonias lauldud naispea-

osa Wagneri „Tristanis ja Isoldes” avas sinu jaoks selle ukse?

On kummaline, et just Isolde mulle Wagneri maailma avas, sest see võiks olla Wagneri rollide nimekirjas viimane, mida laulda. Isoldeni kasvatakse läbi teiste partiide. Laulsin Isoldet ainult kaks korda ja loobusin kahest viimasest etendusest. Tundsin, et pean veel kasvama, et saavutada selles rollis nii vokaalselt kui ka näitlejameisterlikkuselt seda, milleni püüdlen. Tunnen, et mul on olemas kõik eeldused mõne aasta pärast vajaliku vastupidavuse saavutamiseks ja Isolde täiuslikuks laulmiseks. Isolde on roll, mis on minuga hingeliselt kokku kasvanud ja see võiks olla üks minu tähtrolle. Mis puudutab „Valküüri”, siis sain Soome Rahvusooperist pakkumise laulda Götz Friedrichi lavastuses esimest valküüri Helmwiget. Minu etteaste on ooperi III vaatuses, mis on lavastatud väga rajult! Vihjeks nii palju, et selles lavastuses on valküürid karmid tüdrukud, nagu Charlie inglid, kes teevad oma saagiga igasuguseid asju. Ja saagiks on ilusad noormehed! Mul on hea meel selles lavastuses osaleda, sest Götz Friedrich oli üks tuntumaid Wagneri-lavastajaid maailmas. Kuidas möödus sinu suvi? On teil suviseid peretraditsioone?

Meie pere traditsioon on teha reis, mida me ette ei planeeri. Puhkuse esimesel päeval istume maha, kogume kokku reisifirmade reklaamid ja valime puhkusereisi. Kolleeg Rauno Elpi mitmeaastase kihutustöö tulemusena sõitsime perega Türki. Võtsime

Rahvusooper Estonia leht

MUUD //

palju päikest ja nautisime Vahemere loodust. Veetsin aega ka suvekodus Virumaal, mis asub vana mõisapargi territooriumil. Seal olemine pakub mulle järjest enam rahuldust, vahelduseks kiirele elutempole. Suvel käib töö ja puhkus enamasti käsikäes – juuni lõpus toimusid sisseastumiseksamid G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus õpetan laulmist. Juuli lõpus laulsin Saaremaa Ooperipäevadel Mimid „Boheemis” ja augustis sõitsin Soome „Valküüri” proovidesse. Ees seisab ka „Lõbusa lese” peategelase roll teatris Vanemuine ning Estonia külalisetendused Leedu Rahvusooperis, kus laulan Puccini „Tosca” nimikangelast ja Fata Morganat Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu”. Ja siis – kauaoodatud Manon Lescaut, mis pakub kindlasti suurepärase teatrielamuse. Küsitlenud Liina Viru

Heli Veskuse rolle Estonias 106. hooajal: Mimi „Boheemis“, Tosca „Toscas“; Fiordiligi „Così fan tuttes“, Micaëla „Carmenis“, Rosalinde „Nahkhiires“ ja Manon uues ooperis „Manon Lescaut“.

Leedu Rahvusooper Estonias 24.–28. septembril 24.09 – G. Verdi ooper „Otello” 25.09 – F. Halévy ooper „Juuditar” (La Juive) 27.09 – S. Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia” 28.09 – B. Eifmani ballett „Red Giselle”

Stseen balletist „Red Giselle”.

Leedu kõrgkultuur tuleb koju kätte Oleme uhked, et saame osaleda Leedu, Eesti ja Läti ooperi- ja balletiteatrite vahelises vahetusprogrammis. See on esimene nii suuremastaabiline turnee pärast Leedu taasiseseisvumist. Vahetusprogrammi loomise idee kuulub Rahvusooper Estonia direktorile Aivar Mäele – tema rabav karisma veenis Läti Rahvusooperi direktorit Andrejs Žagarsit ja mind selles fantastilises projektis osalema. Mul on südamest hea meel, et see idee saab edukalt teoks. 24.–28. septembril toimuva külalisetenduste avalöögiks on Giuseppe Verdi meistriteos „Otello” – Leedu Rahvusooperi uusim ooperilavastus, mille loojateks on lavastaja Eimuntas Nekrošius ja dirigent Gintaras Rinkevičius. Lavastaja loodud erakordne sümbolite keel rõhutab muusika kauneid alltoone ning julgustab teatrikülastajaid sukelduma sügavale ooperi varjatud tähendustesse. Lavastaja Günter Krämeri (Saksamaa) Vilniuse versioon Jacques Fromental Halévy ooperist „Juuditar” on lihtsalt ainulaadne. Kuigi „Juuditar” toodi 2004. aastal Leedu Rahvusooperisse väga eduka lavastuse taasesitusena (varem esitatud New Yorgi Metropolitan Operas, Viini Riigiooperis ja mujal), inspireeris Vilnius kui „põhjamaine Jeruusalemm” lavastajat sedavõrd, et ta lõi Leedu Rahvusooperi teatriruumile kohandatud erinäolise kontseptsiooni. Ka Eestisse toodavad balletilavastused on erakordselt huvitavad. Esimene, koreograaf Vladimir Vasilievi poolt 1993. aastal lavastatud Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia” esitab mitmeid huvitavaid kunstilisi ideid – näiteks on orkester etenduse ajal laval, mitte orkestriruumis. Originaalse otsuse tingis soov tuua lavale tol ajal teost dirigeerinud karismaatiline Mstislav Rostropovitš. Leedu Rahvusooper esitab Tallinnas ka ühe oma populaarsematest ballettidest, koreograaf Boriss Eifmani lavastatud „Red Giselle’i”. Gintautas Kevisas Leedu Rahvusooperi peadirektor

10 // 09/09/11

Viimati kohtus Estonia publik Miguel de Cervantes Saavedra surematu kangelasega muusikalis „Mees La Manchast” 1970/1971. hooajal Sulev Nõmmiku lavastuses. Toona laulis don Quijote tuntuks legendaarne Georg Ots ning tema truu kaaslase Sancho Panza rolli täitis meisterlikult Endel Pärn. Peategelase unelmatedaamina säras sarmikas Helgi Sallo. Sel hooajal lavastab Neeme Kuningas taas Mitch Leigh’ vaimustavate meloodiatega lavateose.

Mitch Leigh’ „Mees La Manchast” Dale Wassermani libreto Miguel de Cervantes Saavedra romaani „Don Quijote” ainetel, Mitch Leigh’ muusika ja Joe Darioni laulutekstid. Originaallavastuse lavastaja Albert Marre, tõlkija Peeter Volkonski. Muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, dirigent Mihhail Gerts, lavastaja Neeme Kuningas. Lavakujundus Ott Evestus, Neeme Kuningas, kostüümid Grete „Stitch” Laus. Esietendus 22. märtsil 2012. Ainult see, kes üritab saavutada naeruväärsena näivat, võib saavutada võimatu. Miguel de Unamuno Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast” on särav sulam romantikast, seiklustest, huumorist ja tragöödiast, mis põhineb Miguel de Cervantes Saavedra romaanil „Don Quijote”. See on tragikomöödia inimkonna püüdlustest muutuda paremaks ja parandada ümbritsevat keskkonda. Cervantes soovis kirjutada satiirilist burleski tolleaegsete populaarsete rüütliromaanide ainetel, kuid eneselegi ootamatult sai teosest sügav, laiaulatuslik ja tundlik jutustus veidrikust idealisti seiklustest ahnes ja küünilises maailmas. Lugeja jõuab järeldusele, et kui don Quijote näib narrina, siis ainult seepärast, et maailm ei ole tema ideaalide vääriline. Leigh’ muusika vaimustab kaunite meloodiatega, millest tuntuim on don Quijote tõotuslaul.

Vasakult: Aldonza – Helgi Sallo, don Quijote – Georg Ots, Sancho Panza – Endel Pärn.

40 aastat Kurva Kuju Rüütlita 22. märtsil esietenduv „Mees La Manchast” on Kurva Kuju Rüütli teine tulemine Eesti lavalaudadele. Lavastaja Neeme Kuningas, olid 15-aastane, kui Mitch Leigh’ muusikal esmakordselt Estoniasse jõudis. Millised on mälestused toonasest Sulev Nõmmiku lavastusest?

15-aastasena olin Kilingi-Nõmme koolipoiss ja Nõmmiku lavastust ei näinud. Sel ajal ei mõelnud ma veel üldse teatri peale, vaid olin pikajuukseline alt laienevate pükstega bändimees ja korvpallur. Peategelasi tuntuks laulnud Georg Otsa, Helgi Sallo, Endel Pärna jt populaarsusega võistlemine on kahtlemata suur väljakutse. Keda võib seekord peaosades näha?

Georg Otsa linti lauldud „Tõotuse laul” on üks võimsamaid ja mõjuvamaid salvestusi, mida kuulnud olen. See positiivse idealis-

mi ning inimestesse ja headusesse uskumise kauneimaid hümne on mind kas teadlikult või ebateadlikult mõjutanud kogu elu. Helgi Sallo toob erinevate lavastuste ja tegelaskujudega töötades ikka aeg-ajalt näiteid ja paralleele muusikaliga „Mees La Manchast”. Küllap on Aldonza roll talle lugematute lavakangelannade reas oluline. Minu suureks rõõmuks andis ta nõusoleku olla ka lavastuse näitejuht. Endel Pärna esitatud Sancho kuulub suurte teatrilegendide nimistusse, mille puhul kehtib tema kuulus ütlus, et hea artist elatab enda ja oma pere ära ka häälenatukesega, mille ulatus on kvint. Uues „Mees La Manchast” lavastuses on don Quijote/Cervantese roll antud Priit Volmerile ja René Soomile, Sancho Panzat tulevad loodetavasti mängima Tõnu Kark ja Ago Anderson, Aldonza esitajana käivad läbirääkimised Hanna-Liina Võsaga. Kuidas eristub peagi publiku ette jõudev „Mees La Manchast” teose 60 aasta jooksul kujunenud tõlgendustraditsioonist?

Loodan, et lavastus eristub senisest tõlgendustraditsioonist väga suurel määral. Grete Lausi ja minu mõte on, et vaataja

näeks maailma ja tegelasi samamoodi kui don Quijote. Sellega võtame endale väga keerulise, ambitsioonika ja lava- ning kostüümitehniliselt enneolematu ülesande. Protsess on igatahes ülimalt põnev, loodame, et ka tulemus. Usume, et lavastus kõnetab olenemata east kõiki, kelles on kübe maailmaparandajat, mässumeelsust ning kes hindavad loovust ja vaimsust. Ning kellele on tähtis, et elu oleks ilus.

„MEES LA MANCHAST” Kostüümikunstnik Grete „Stitch” Laus Laiema avalikkuse jaoks oled tuntuks saanud ekstsentrilise ja äärmiselt põneva kostüümikunstnikuna. Milline on sinu taust? Kus su loomingut veel võib kohata?

Pärast moedisainiõpinguid Milanos kolisin Londonisse, kus olen London College of Fashionis lõpetanud stilistika ja fotograafia eriala. Juba enne õpinguid olen alati kõrvalt tegelenud digitaalse kunsti, stilistika, video ja animatsiooniga. PõhiliRahvusooper Estonia leht

MUUSIKAL //

selt tegelen muusikute loomingule näo andmisega, moe ja moefotograafiaga. Kõige paremini näeb minu tööd ja käekirja, vaadates Evestuse loomingut. Temaga olen koostööd teinud juba aastaid. Ka Kerli Kõivu uues videos „Army of Love” oli minu stilistika. Kliendid on olnud profijalgpalluritest fetišiklubideni. Kõigepealt „Libahunt” Nukuteatris, nüüd „Mees La Manchast” Rahvusooper Estonias – kas on lootust ka tulevikus sinu loomingut püünel näha?

Kõik algas sellest, et Jaagup Kreem kutsus mind „Libahundi” projekti. Kui Neeme Kuningas seejärel „Mees La Manchast” ideed pakkus, äratas minus huvi eelkõige tema huvitav ja teistmoodi lähenemine, mis annab minule kui kunstnikule palju vabadust midagi luua. Püüne osas võin öelda never say never. Paar huvitavat pakkumist teatrivallas on olnud küll. Kindlasti ei hülga ma kunagi tööd digitaalse kunsti ja fotograafia alal. Mis don Quijote loo puhul inspiratsioonisädeme süütas?

Ta on ju hullumeelne, peast segane. Fantastiline kuju, väga sümpaatne! Lugu on aus, lõbus, huvitav. Lisaks on väga hea muusika. Tegu on ikkagi klassikaga! Küsitlenud Piret Verte

Kostüümikavand muusikalile „Mees La Manchast”.

RAHVUSOOPER RATASTEL Külalisetendused Leedu Rahvusooperis 23.–28. septembril 2011 23.09 – G. Puccini ooper „Tosca” 24.09 – S. Prokofjevi ooper „Armastus kolme apelsini vastu” 25.09 – G. Puccini ooper „Boheem” 27.09 – D. Nixoni ballett „Kolm musketäri” 28.09 – K. MacMillani ballett „Manon” Rahvusvahelis muusikapäeva ooperigala Helsingis 1. oktoobril 2011 „Ooper ja ballett südames” – Rahvusooper Estonia festival 6.–12. novembril 2011 Paides Külalisetendused Pärnus 12. ja 14. aprillil 2012 12.04 – balletiõhtu (Kesleri „Othello” ning Helimetsa „Aeg”) 14.04 – Leigh’ muusikal „Mees La Manchast”

12 // 09/09/11

Külalisetendused Jõhvis 28. aprillil 2012 28.04 – Leigh’ muusikal „Mees La Manchast” Külalisetendused Türgis 12. juunil 2012 12.06 – Puccini ooper „Tosca” (Aspendose rahvusvaheline ooperi- ja balletifestival) Eesti Rahvusballett Hiinas 2.–22. juulil 2012 2.–8.07 – Harangozó „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Hong Kong) 9.–15.07 – „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Macao) 16.–22.07 – „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Guang Zhou)

Balletihooaeg Armsad balletisõbrad! Nagu alati, nii olete ka algaval hooajal oodatud nautima ballette, mis on kavasse võetud just teie soove arvestades. Peagi jõuab teie ette mitu uut põnevat lavastust kammerlikumast kaasaegsest tantsust kuni klassikaliste täispikkade ballettideni. Juunikuus oli eesti publikul rõõm näha kaasmaalast Tiit Helimetsa oma kodulaval tantsimas, aga seekord on mul eriti hea meel tutvustada Tiitu kui koreograafi, kes võttis vastu ettepaneku lavastada midagi just meie truppi silmas pidades. Selle tulemus, uus ühevaatuseline kaasaegne ballett „Aeg“ on peagi teie ees. Tiit on andekas tantsija ja koreograaf ning tema huvitav ekstreemne tantsukeel on meie tantsijatele põnevaks väljakutseks. Eesti Rahvusballett jätkab ka sarja „PööningTants”, mis võimaldab tantsijatel ja peamiselt kohalikel lavastajatel end proovile panna ja vabalt väljendada piiranguteta kaasaegses tantsus. 28. aprillil tähistame rahvusvahelist tantsupäeva traditsioonilise särava balletigalaga. Õhtut täitvatest ballettidest jõuab sel hooajal esimesena lavale humoorikas „Rosalinde“ Johann Straussi muusikale. Lavastajaks on Ronald Hynd, kes lubab teile rõõmsat meelt ja südamesoojust pika sügistalvise pimeduse ajal. Kevadel esietendub minu esimene täispikk ballett „Modigliani – neetud kunstnik“ Tauno Aintsi muusikale. Amedeo Modigliani kohta on liikvel palju müüte, mille on tinginud tema värvikas elu täis kauneid naisi, meelemürke, haigusi ja suurt kunsti. Uusim eesti algupärand räägib Modigliani elu viimastest aastatest ja tema traagilisest armastusest Jeanne Hébuterne’i vastu. Ootame teid kaunist tantsukunstist osa saama! Toomas Edur Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

Balletistaar on see, kelle peale saab kindel olla Eesti Rahvusballeti eelmisele hooajale pani punkti Tiit Helimets koos oma trupi liikmetega – „Ameerika balletitähed” sundis publiku toolidelt tõusma ja ovatsioonid ei tahtnud vaibuda. Algaval hooajal toob ta Estonias lavale lühiballeti „Aeg”.

„Seda ei saa sõnadesse panna, kui vapustav elamus oli tulla tagasi Eestisse ja esitada oma nägemus sellest, mida ballett minu jaoks tähendab. Laval olid tugevad tantsijaisiksused ning paistab, et publik võttis nad hästi vastu,” jagab oma muljeid kunagine Estonia esitantsija, kellele „Ameerika balletitähtede” turnee andis lisaks tantsija rollile võimaluse maitsta ka trupijuhi leiba. Karjääri jätkamine trupijuhina või lavastajana ongi Helimetsa üks võimalikke tulevikuteid. „Mängin mängu, nagu laps, kes enne mängib ja siis elab. See on vajalik etapp. Esmalt ise tantsida ja siis kogu mäng ehk lavastus kokku panna,” toob ta illustratiivse näite. Helimetsa sõnul annab iga Eestis käik talle inspiratsiooni ning kontrast toodab uut energiat. Nii ongi ta juba oktoobris siin tagasi, et tuua lavale Abi Baschi poeesiale ja Paula Matthuseni elektroonilisele muusikale loodud lühiballett „Aeg”. „Ajas” liiguvad ja vastanduvad erinevad paralleelid: sekundid, minutid ja tunnid, inimese kulgemine sünnist surmani ning minevikust olevikku ja sealt edasi kiirustades tulevikku. Lavastus

esitab küsimusi: kas ja mida oleme eelnevast õppinud ja kaasa võtnud? Miks me aina kuhugi kiirustame ja ignoreerime ümberringi toimuvat ega naudi elu? „Läksin tagasi minevikku, võtsin sealt oma esimese lavapartneri ja tõin ta tulevikku. „Daphnis ja Chloë” oli minu esimene esietendus Estonias, kus ma temaga koos tantsisin. Ta muutis mu elu nii palju, et soovin teda terve elu kaasas kanda,” toob Eestis lavastajana debüteeriv tantsija välja ka paralleeli lavastuse sisu ja osatäitjate valiku vahel. Kunagised klassikaaslased ja lavapartnerid on olnud Helimetsa saatjateks tema tantsijateel ning inspiratsiooniks tippu jõudmisel. Kodumaalt ookeani taha jõudnuna jääb ta siiski tagasihoidlikuks ega arva, et esitantsija eesmärgiks peaks olema saada maailma parimaks. Igapäevases tihedas konkurentsis kõrgemale pürgimine ei tähenda püüdlust kellestki üle olla, vaid soovi anda endast parim. „Balletistaar on see, kelle peale saab kindel olla – lisaks maksimaalsele pingutusele pakub ta teatud standardit, hoiab seda, andes samas ka midagi uut,” täpsustab Eesti mõistes siiski staari staatuses balletisolist oma arusaama tähttantsijast. Rahvusooper Estonia leht

BALLETT //

Eesti Rahvusballeti repertuaari hinnates on Helimetsal hea meel tõdeda, et klassikaline ballett, millest ta väga lugu peab, on siin au sees. „Mulle meeldivad küll energilised ja modernsed lühiballetid, kuid klassikaline ballett hoiab truppi heas vormis – see on vajalik nagu igapäevane hommikune treeningtund,” selgitab ta. Kultuurielamuse ihalejail on aina rohkem võimalusi valida, mida ja kuhu vaatama-kuulama minna – miks peaks ta otsustama just balletietenduse kasuks? Helimetsa sõnul on just tantsija oskus vallata kehakeelt see, mis annab vaatajale balleti juures elamuse – muusikaga ühtesulamine, selle lahtimõtestamine kehaga on publiku silmadele väga efektne ning kaunid meloodiad võimendavad seda veelgi. „Esmapilgul tundub kehade pehme ja sujuv liikumine läbi õhu kerge ja loomulik. Mõistes, kui raske seda liikumist kontrollida on, äratab see aukartust. See on fantastiline kogemus nii tantsijale kui vaatajale,” võtab Helimets kokku balleti võlumaailma. Triinu Soikmets

„Aeg” 1. ja 7. oktoobril ning 17. novembril 2011 Rahvusooper Estonias Koreograaf Tiit Helimets, helilooja Paula Matthusen, libreto Tiit Helimets Abi Baschi luuletuse järgi. Esietendus Rahvusooper Estonias 1. oktoobril 2011. Tiit Helimets toob Estonias lavale lühiballeti AJAST, mis paneb mõtlema tänapäeva inimeste ajakasutusele. Kuidas elame ja muutume AJAS? Mida toob AEG ja millisena seda ette kujutame? Iga sekund on oluline ja iga kaotatud minut ajab meid paanikasse, tund näib liiga pikana ning meile tundub, et raiskame AEGA... Paula Matthusen on elektroakustilise muusika helilooja, kes on teinud koostööd paljude koreograafide ja teatritega lavastuste loomisel ning muusikalisel kujundamisel. Lisaks on ta tuntud heliinstallatsioonide loojana. Abi Basch on näitekirjanik ja lavastaja, kelle näidendeid on lavastatud mitmetel tuntud USA festivalidel ja teatrilavadel. Abi kirjutab stsenaariume liigutustekeskseid multimeedialavastusi ja performance-installatsioone loovale Saksa-Ameerika füüsilisele teatrile kInDeRdEuTsCh pRoJeKtS-ile. „Aeg” tuleb lavale balletiõhtu raames koos 26. novembril 2009 esietendunud Scholzi „Teise sümfooniaga”.

14 // 09/09/11

Balleti „Aeg” proov: Jevgeni Grib ja Nadežda Antipenko.

Toomas Eduri esimene suur ballett Eesti publik mäletab sinu viimast lavastust „E-duur”, mis esietendus Vanemuise teatris 2005. aastal. 2012. aasta kevadel esietenduv „Modigliani – neetud kunstnik” on aga sinu esimene täispikk ballett ja kõige uuem Eesti algupärand. Miks on nende kahe teose vahele jäänud nii pikk vahe?

Kirg lavastamise vastu ja esimesed mõtted Modigliani-balletist tekkisid juba siis, kui Tallinna Balletikoolis õppisin. Katsetasin proovisaalis sageli, kuid tol ajal oli puudu kogemustest ja enesekindlusest. 2000. aastal tegin oma lavastajadebüüdi Londonis Albert Hallis toimunud heategevusgalal „The Greatest Love” duetiga Mildred Crami novelli „This is Forever” ainetel, muusika Steve Margoshes. Esitasime seda koos Agega. Loominguline protsess oli põnev, kuigi pikk ja väsitav – olime Agega turneel, päeval tegime uue balleti proove ning alles õhtul saime töötada oma lavastusega. Kui oled tipptantsija, siis see nõuab palju energiat ja endale keskendumist, nagu tippspordiski. Kõige selle kõrvalt millekski muuks jõudu ei jää. Hiljem on mind lavastama julgustanud mitmed tuntud lavastajad ja innustanud on ka publiku- ja kriitikutepoolne tagasiside.

Vanemuises lavastamise võimalust pakkus Vanemuise balletijuht Mare Tommingas. Mul oli siis jalavigastus ja ma ei saanud tantsida. Lavastasin kaks lühiballetti – ühe, „Souvenir de Florence” Tšaikovski muusikale ja teise Mozarti muusikale. Õhtu sai nimeks „E-duur”. Olen Londonis lavastanud veel lühiballeti „Anima” ja eesti heliloojate loomingul põhineva tantsulavastuse „Silent Monologues”. Kuidas sündis idee luua ballett Amedeo Modiglianist? Mis sind selle kunstniku juures inspireerib?

Mulle meeldis Amedeo Modigliani juba lapsepõlves, mu emal oli palju kunstiraamatuid, mida lehitseda armastasin. Modigliani töid ei saa pidada klassikaliselt ilusaks, nad näivad oma pikaksvenitatud kaelte ja viltuste silmadega pisut primitiivsed. Kunstnik ei maalinud oma modelle üks-ühele, vaid kujutas nende sügavamat olemust, seepärast on tema maalid kui pihtimused. Väga raske on Modigliani kirglikku, vastuolulist ja väga sügavat kunstnikunatuuri edasi anda, kuid mida rohkem ta inimestele avaneb, seda rohkem ta võlub. Ta uskus sellesse, mida tegi, olles ühtlasi enesekindel ja haavatav. Modigliani võis olla väga kangekaelne ja uhke – kui

Toomas Eduri ballett „Modigliani – neetud kunstnik” Tauno Aintsi muusikale Koreograaf-lavastaja Toomas Edur, helilooja Tauno Aints, muusikaline juht ja dirigent Risto Joost, lavakujunduse kontseptsioon Toomas Edur, kunstnik Liina Keevallik. Maailmaesietendus 11. mail 2012 Rahvusooper Estonias.

Toomas Edur proovisaalis.

klient ei meeldinud, siis ta talle hoolimata pidevast rahahädast oma töid ei müünud. Ometi armastas Modigliani inimesi ja ütles: „Inimene – see on tulevik!”. Arvan, et joomine, narkootikumid ja skandaalsed armuafäärid olid lihtsalt kaitsekiht, mille taha ta varjas oma õrna ja haavatava hinge ning fataalse haiguse tuberkuloosi. Minu ballett jutustab Modigliani kolmest viimasest eluaastast, mil ta elas lõbusat boheemlaselu ja kohtas oma suurt armastust Jeanne Hebuterne’i. See on ilus lugu armastusest ja kirglikust kunstnikunatuurist, kes otsib kangekaelselt oma kohta päikese all, olles oma ajast ees. Püüan inimestele öelda, et tuleb uskuda sellesse, mida teed, ka siis, kui ühiskond sind ei mõista. Tutvusta mõne sõnaga lavastusmeeskonda.

See on õnnelik juhus, et kokku on sattunud inimesed, kellel kõigil on Modiglianiga isiklik side. Ta on nii kunstnik Liina Keevalliku kui ka Irina Müllersoni, kellega koos libretot kirjutan, lemmikkunstnik. Ka Tauno Aintsile on Amedeo Modigliani teosed juba lapsepõlvest tuttavad. Mul oli ammu soov teha täispikk ballett eesti helilooja muusikale. Kui tegin Aintsile ettepaneku kirjutada Modigliani lugu muusikasse, hakkasid tema silmad särama. Kuulsin 2009. aastal tema teost „Aeg armastada”, mis oli väljendusrikas ning võimas ja leidsin tema emotsionaalses muusikas seda, mis sobib selle balleti teemaga. Mul on tunne, et kasvame loomingulise meeskonnana iga päevaga rohkem kokku.

Milliseid väljakutseid esitab nimiosa tantsijale? Kas peaosa ahvatleb ka sind ennast tantsima?

„Modigliani – neetud kunstnik” on Toomas Eduri lavastajadebüüt Rahvusooper Estonia laval. Ballett jutustab värvika loo 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884–1920) tormilisest elust. Tema looming oli sillaks kubistide, eeskätt Pablo Picasso ja 1920ndate aastate art deco kunstnike põlvkonna vahel. Modiglianist räägitakse legende. Tema ekstsentriline natuur, praalimine ja emotsionaalsed kannapöörded, kirglikud armulood kirjanike Anna Ahmatova ja Beatrice Hastingsiga ning kunstnik Jeanne Hébuterne’iga, unistus pääseda Parnassosele ja rivaalitsemine Picassoga, tuberkuloosist tingitud terviseprobleemid, mida ta üritas varjata ohtra alkoholi ja narkootikumide tarbimisega – see kõik on pakkunud rohkelt kujundirikast materjali põneva lavateose sünniks.

Nimiosa tantsimiseks peab tantsija väga hästi valdama kehakeelt, olema emotsionaalne, suutma edasi anda hingeseisundeid, kaasa mõtlema, olema hea ajastuse ja partneritunnetusega. Lisaks emotsionaalsele intelligentsusele on nimiosalise kehastamiseks vaja seda, mida nimetan „füüsiliseks intelligentsuseks”. Osatäitjad pole veel paigas, kuid mul on olemas nägemus peaosalistest. Mõte nimiosalise kehastamisest erutab mind väga, kuigi põlvetrauma ei luba mul tantsida. Aga pole välistatud, et proovides hakkab Modigliani roll mulle niivõrd meeldima, et…

Ooperihelilooja ja lavastaja võivad töötada lahus, nende koostöö ei ole vajalik. Balletihelilooja peab aga arvestama muusika tantsitavusega. Kuidas teete koostööd?

Muusikata on väga raske saada inspiratsiooni koreograafia loomiseks. On koreograafe, kes tantsivad ette rütmi ja samme ning paluvad kirjutada muusikat sellele vastavalt. Meie teeme teisiti. Räägin Taunole oma mõtteid ja tema pakub kohe midagi välja. Vaatame, kuidas see sobib, kas on vaja tempot muuta või hoopis meloodiat arendada… Inspireerime teineteist vastakuti.

Jeanne Hébuterne

Kas hakkad edaspidi rohkem lavastama?

Kui saan praegusest tööst pisiku, siis küll. Never say never! Küsitlenud Liina Viru

Rahvusooper Estonia leht

BALLETT //

Ideaalne luik – Alena Shkatula „2008. aastal tuli Estoniasse balletitantsijate konkursile eriti pikkade jalgade ja ideaalsete proportsioonidega kaunis ja graatsiline tütarlaps, kes oskas ennast ka suurepäraselt liigutada,” meenutab balletisolist Marika Muiste. „Lõõpisime omavahel, et tema küll meie trupi „päkapikkudega“ kokku ei sobi,” lisab ta muigelsui. Aga sobis ja kuidas veel!

Kenneth MacMillani „Manon”. Manon – Alena Shkatula, des Grieux – Maksim Tšukarjov.

Alena Shkatula on lõpetanud Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 2001–2003 stažeeris ta Valgevene Ooperiteatri balletitrupis, tantsides ka väiksemaid solistirolle. 2003. aastast sai temast samas solist. Ometi vahetas paljutõotava karjääriga noor valgevene baleriin Alena Shkatula Minski teatri suure lava Eesti Rahvusballeti vastu ja pole seda hetkegi kahetsenud.

Tokyo etenduste plakat.

16 // 09/09/11

„Tallinn on imeilus linn, siin on meri, teatris on huvitav mitmerahvuseline balletitrupp ja põnev repertuaar – selle kõigega oli kerge harjuda ja sellesse sulanduda,” ütleb Alena. Siin on ta saanud kogeda kõike, mida hing on igatsenud: tantsinud kandvaid rolle, reisinud ja näinud maailma, tutvunud uute lavade, inimeste ja teiste kultuuridega. Eesti Rahvusballet on pakkunud Alenale hulgaliselt huvitavaid rolle, mida ta väga armastab. Eelmisest hooajast tõstab Alena esile nimirolli balletis „Manon”, mis oli tema unistuste roll juba balletikoolis. „Erinevalt Manonist on minu väärtushinnangud ja vaated elule teistsugused. Kuid balleti koreograafia, muusika ja inspireeriv roll ise vaimustavad ja pakuvad piiramatuid võimalusi ning rahuldust,” ütleb tantsijanna. Alena Shkatula osatäitmist „Manonis“ on tunnustanud ka balletikriitikud. „Alena Shkatula on Manoni rollis uskumatult hea, köidavad tema puhtad joonised, väljendusrikkad käed. Kangelanna areneb balletis samm-sammult, nagu pooltoonidega, alustades naiivsest provintsitüdrukust ning lõpetades allilma daamiga, kes tunnistab oma pattu,” kirjutab balletikriitik Tamara Unanova Den za Dnjomis. Sirbis kirjutab Heili Einasto: „Alena Shkatula Manon on teistsugune: tema esimene lavaletulek on ühteaegu rikkumatu ja edvistav ning just selles süütuse ja sensuaalsuse sulamis peitubki tema veetlus

meestele. Shkatula on suurepärase, „laulva“ kehaga tantsija.” Alena nõudlik repetiitor Age Oks kiidab baleriini suurepäraseid füüsilisi eeldusi, andekust ja intelligentsust. Nii Manoni roll ja ka solistipartii Scholzi „Teises sümfoonias” näitavad, et tantsijanna on jõudmas oma arengus küpsele tasemele. „Meil on vedanud, et saame „Luikede järves” näha Odette/Ottilie rollis natuurilt ideaalselt luigeks sobivat Alenat. Tema üle oleksid uhked kõik maailma teatrid!” kiidab Age. Selle aasta veebruaris tantsisid Alena ja tema lavapartner Maksim Tšukarjov Toomas Eduri soovitusel külalisesinemistel Tokyos peaosi balletis „Luikede järv”. Alena meenutab seda tööreisi kui kohtumist kõige töökama ja külalislahkema trupiga. Tänavu käis Alena Boriss Eifmani balletitrupiga Prantsusmaal, kus ta tantsis naispeaosa Minkuse balletis „Don Quijote”.

Alena Shkatula repertuaari kuuluvad sel hooajal: Odette/Ottilie Tšaikovski „Luikede järv” Dražeehaldjas, „Lillede valsi” solistipartii Tšaikovski „Pähklipurejas” ja solistipartii Scholzi „Teises sümfoonias” Kuninganna Anna Nixoni „Kolm musketäri” Manon MacMillani „Manon”

Balletijuht Toomas Eduril on hea meel, et trupis on nii suure potentsiaaliga, tundlik ja töökas tantsija. Tallinna Balletikooli kasvandik Maksim Tšukarjov, Alena ainus lavapartner Estonias, iseloomustab baleriini kui väga tagasihoidlikku, abivalmist, töökat ja avatud inimest, kes pöörab töös suurt tähelepanu ka pisiasjadele. Sel suvel oli oluline sündmus Alena isiklikus elus. Pärast kuueaastast tutvust abiellus ta balletitantsija Aleksandr Kanapljoviga. Pulmapeole saabusid sõbrad erinevatest riikidest. „See oli kui muinasjutt!“ särab vastne abikaasa pulmapilte sirvides. Unistustest ei armasta Alena eriti rääkida, kuid siiski nimetab ta Bizet’/Štšedrini Carmenit – see roll ahvatleb teda väga. Carmeni temperament, kirg ja emotsioonid on need, mida Alena tahaks tantsuga vaatajani tuua. Loodame, et see unistus ka täitub! Stella Tillo

Ronald Hyndi „Rosalinde” Ronald Hyndi ballett Johann Straussi muusikale. Koreograaf Ronald Hynd (Inglismaa), muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, dirigent Risto Joost, kunstnik Peter Docherty (Inglismaa), koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt (Inglismaa), arranžeering John Lanchbery (Inglismaa). Esietendus 2. detsembril 2011. Ronald Hyndi ballett „Rosalinde” on 1920. aastate muusikalide ning tummfilmide ajastu peegeldus Johann Straussi muusika saatel. Ballett järgib opereti „Nahkhiir” vaimukat süžeed, viies vaataja glamuurse maskiballi ja pikantsete intriigide maailma. „Rosalinde” on üheaegselt naljakas, ülev ja kaunilt romantiline ballett. Tunnustatud briti teatrikunstniku Peter Docherty kujundus elustab laval kuldsete kahekümnendate muretu elu ning John Lanchbery arranžeering annab edasi fantaasiarohke koreograafia olemuse. Lisaks „Nahkhiire” muusikale kõlavad balletis veel kaks tuntud lugu Johann Straussi sulest: valss „Ilusal sinisel Doonaul” ning polka „Välk ja müristamine”.

Talendid koju

Üheksa aasta järel võime taas kodulaval solistina näha Andrus Lauri, kes viimased viis aastat on tantsinud Portugali Rahvusballetis. Eesti Rahvusballetiga liitus ka Andruse abikaasa Charlotte Ingleson, kes pärast Norra Rahvusballetis tantsimist oli Portugali Rahvusballeti liige. Andrust saab algaval hooajal näha Nixoni „Kolmes musketäris”, MacMillani „Manonis”, Scholzi „Teises sümfoonias” ning Helimetsa uues balletis „Aeg”. Fotol: teatrijuht Aivar Mäe surub kätt Andrus Lauri abikaasal Charlotte Inglesonil.

Iga noot Straussi muusikas kutsub tantsima…

London Festival Ballet, 1979.

Estonias menukalt „Coppélia” lavale toonud Ronald Hyndi käe all jõuab detsembris publiku ette vaimukas ja romantiline lugu, mis põhineb J. Straussi „Nahkhiire” muusikal ja süžeel. Kui Ronald Hynd tõi 1975. aastal Austraalia Balletis lavale balletiversiooni Lehári operetist „Lõbus lesk”, ei osanud ta aimatagi, et selle õhtuga kirjutatakse balletiajalukku ka ühe teise, veel sündimata balleti edulugu. „“Lõbus lesk” kujunes nii populaarseks, et mitmed tuntud teatrid soovisid seda võtta oma repertuaari. Kuid Austraalia Ballett ei andnud õigusi käest ja seepärast lõin Straussi „Nahkhiire” ainetel balleti „Rosalinde”. Uus ballett võeti rõõmuga vastu ja seda saatis samasugune edu,” meenutab Hynd. Kunstnik Peter Dochertyga otsustasid nad tuua tegevustiku tänapäevale lähemale. „Lõbusa lese” 20. sajandi alguse art nouveau atmosfäär enam ei paelunud ja 1970ndad tundusid liiga raskepärased. Nii toodi lavastus tantsulembelisse ja glamuursesse 1920ndate art deco ajastusse, milles on veel tunda Austria-Ungari hõngulist Viini. Opereti võrratule muusikale on arranžeerija John Lanchbery lisanud Straussi kullavaramust kaks tuntud lugu: „Ilusal sinisel Doonaul” ning polka „Välk ja müristamine”. Hynd leiab opereti muusika igati tantsitava olevat: „Iga noot Straussi muusikast kutsub tantsima – valsid ja polkad on tema loomingu süda ning jala keerutamiseks loodud!” Balletiversioonis on tehtud muudatusi vaid mõne kõrvalosatäitja arvelt ning tenor Alfredost on saanud viiulivirtuoos, mis võimaldab tuua koreograafiasse rohkem humoorikaid elemente: „Iseloomustaksin „Rosalindet” kui „ballett-farssi”. Algallikaks on ju Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy vodevill ning naer heliseb Straussi muusikas algusest lõpuni.” Liina Viru

Rahvusooper Estonia leht

BALLETT //

Tantsud pööningul jätkuvad 2011. aasta kevadel tõi Eesti Rahvusballett rahvusooperi kammersaali lavale kaasaegse tantsu lavastuste sarja „PööningTants”, mille läbivaks jooneks on balletiteatri pinnasest väljakasvanud nüüdistants. See on tantsuteater, mis rakendab balletitantsija füüsilised võimed tänapäeva kunsti ja esteetika teenistusse. Sarja kuraatori Oksana Titova sõnul seostub pööning millegi salapärase, intiimse ja ettearvamatuga: „Rahvusooperi pööningul kehtivad teised reeglid, sealt võib leida mõndagi ootamatut.” Algaval hooajal toob rahvusooper pööningul lavale kaks uut tantsulavastust, jätkates eelmisel hooajal alustatud ettevõtmist.

„OOO / Out of Opera” Sarja „PööningTants” teine lavastus Rahvusooper Estonia kammersaalis, koreograaf-lavastaja, kunstnik Dmitri Harchenko (Tallinna Tantsuteater), valguskunstnik Triin Hook (VAT Teater, Tallinna Tantsuteater), videokunstnik Einar Lints, muusika: katkendid Alfred Schnittke loomingust, muusikaline konsultant Taavi Kerikmäe, Eesti Rahvusballeti tantsijad ja kvartett koosseisus Kristina Kriit (viiul), Adrian Bravo (viiul), Toomas Nestor (vioola), LeviDanel Mägila (tšello), sarja „PööningTants” kuraator Oksana Titova. Esietendus 5. novembril 2011. Tantsulavastuse „OOO / Out of Opera” sisuliseks teljeks on INIMENE ja inimeseks olemise uurimine. Kasutades geograafilisi termineid, võib öelda, et igaüks meist asub teatud laiusel ja pikkusel, mis määravad inimese olemuse ja käitumise. Pöörleva Maa iga sekund annab meile uue asukoha, kuid meie koordinaadid jäävad samaks nagu ka meie olemus. Mis juhtub, kui kaob üks koordinaatidest? Kas inimene liugleb mööda üht pikkusvõi laiuskraadi või kaob „kaardilt”? Sageli räägitakse, et inimene kaotab oma orientiiri. Kes neid orientiire määrab ja kas nad peavad olema selged? Kuidas käitub inimene, kui teda tahtlikult desorienteerida? Tantsulavastuse „OOO / Out Of

18 // 09/09/11

Opera” kaleidoskoopilistest kildudest koosnevat süžeed toetavad ooperi ajaloost laenatud ja kergesti äratuntavad kujud ning motiivid, mis transformeeruvad tantsuteatri reeglite järgi.

JUMALATE JUURES. PÄRAST MAAILMA Sarja „PööningTants” kolmas lavastus Rahvusooper Estonia kammersaalis 28. veebruaril 2012.

Veebruaris esietendub Estonias Kenneth Flaki ja Külli Roosna kaksiklavastus „Jumalate juures. Pärast maailma”.

„Jumalate juures” Koreograaf Kenneth Flak (Norra), esitus Külli Roosna ja Kenneth Flak, muusika Yann Coppier, tekst Tor Åge Bringsværd, kostüümid Külli Roosna ja Kenneth Flak koostöös Marja-Liisa Pihlakuga, valguskujundus Anton Kulagin. „Jumalate juures” on Roosna ja Flaki tõlgendus klassikalistest kangelastest, jutustus iidsest mütoloogilisest maailmast, kus ei eksisteeri absoluutset head ega kurja. On ainult rohkem või vähem edukad strateegiad ellujäämiseks ja kui midagi muud üle ei jää, siis tuleb surra stiilselt. Publiku ette astuvad suursugused norra jumalad, kelle vead hoolimata jumalikkusest on ometi inimlikud: maailmalooja

Odin, kes ei mõista enda loomingut; jumalate ja inimeste kaitsja Thor, kelle taltsutamatu viha võib nad hävitada, ja naljahammas Loke, kelle vembud jumalate elu keeruliseks muudavad. Ühel päeval läheb Loke aga liiale…

„Pärast maailma” Koreograafid Külli Roosna ja Kenneth Flak, muusika Kenneth Flak, tekst Doris Kareva, video Kenneth Flak, lavakujundus Külli Roosna ja Kenneth Flak, kostüümid Külli Roosna ja Kenneth Flak koostöös Marja-Liisa Pihlakuga, valguskujundus Anton Kulagin. Mida sa teeksid, kui maailma enam ei oleks? Kui kaoks kõik, millesse uskusid ja mida hindasid ning järele jääks ainult hall tühjus? Lavastuses „Pärast maailma” loovad tantsijad uusi tähendusi, struktuure ja mõtteid seal, kus vana maailm on varemeis. Inspireerituna Doris Kareva luulekogust „Aja kuju”, pakuvad koreograafid Roosna ja Flak maailmalõpujärgse visiooni, otsides lootusekilde keerulisel ajal. Külli Roosna ja Kenneth Flak on rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafid, tantsijad ja õpetajad, kes teevad koostööd alates 2008. aastast. Kenneth Flak sai New Yorgis New York Dance and Performance Award „The Bessie”-auhinna Gingrase „CYP17” tõlgenduse ja esituse eest (2007) ja Külli Roosna sai Vitebski rahvusvahelisel moderntantsu konkursil esimese preemia soololavastuse „Circle Through eest (2010). Flak on loonud muusikat nii enda kui teiste koreograafide etendustele.

Rahvusvahelise tantsupäeva balletigala 28. aprillil 2012 Rahvusooper Estonias, kunstiline juht Toomas Edur. Eesti Rahvusballett teeb kummarduse rahvusvahelisele tantsupäevale, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast nüüdistantsuni.

OOPER JA BALLETT SÜDAMES Rahvusooper Estonia festival Paides 6.–12. novembril „Paide 720“ raames 8. ja 9. novembril 2011 annab Rahvusooper Estonia Paide Kultuurikeskuses kolm etendust – kahel korral saab näha menukat operetti „Silva“, sellele lisaks toimub suurejooneline balletiõhtu. See on Estonia esimene väljasõit Paidesse. Selleks et kogu Järvamaa rahvas ooperiteatri tegemistest osa saaks, pakume terve nädala kestvat festivaliprogrammi, mis on osa Paide linna 720. sünnipäeva pidustustest. Lisaks etendustele avaneb järvamaalastel võimalus külastada kostüümilaata, kuulata kammerkontserte Järvamaa mõisates ning vaadata Rahvusooper Estonia 106. hooaega tutvustavat näitust. 12. novembril toimub Paides suure lasteprojekti finaalkontsert. Lastele ja noortele on kavas mitmeid haridusprojekte – lasteaedadele pakume teatrisündmust „Mäng muusika saatel” ning koolilastele balletiprojekti „Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus”. Projektid toimuvad nii Paides, Türil kui ka Koerus. Lisaks eespool toodule võetakse Paides ette suur noorteprojekt, milles saavad osaleda 200 noort vanuses 10–16 eluaastat. Selle tulemina valmib Järvamaal estoonlaste abiga tund aega kestev noorte kontsertetendus. Lisainfot festivali kohta: www.opera.ee, www.paidekultuurikeskus.ee

Laste- ja noorteaasta Estonias „Laserharf” Kontsertetendus noortele ooperi- ja balletihuvilistele Esietendus 4. aprillil 2012. Dirigent Jüri Alperten, lavastaja Mart Mikk. Millised näevad välja häälepaelad ja mida need teevad laulmise ajal? Kuidas on võimalik seista varvastel? Kas ooperilauljad teevad sama tugevat häält kui kiirabiauto? Miks teatrilaval ei või vilistada? Mis häält teeb laserharf?

Stseen lavastusest „Hunt ja seitse kitsetalle”. Ees vasakult: Priit Aimla ja Triin Ella, paremal ääres Lemme Järvi.

Laste haridusprojektid Estonia teatrimajas Nelja viimase aasta jooksul on rahvusooperi haridusprojektidest ja ekskursioonidest osa võtnud üle 10 000 noore vanuses 4–18 eluaastat. Ühe teatrihooaja jooksul on osalejaid pea 30 erinevast koolist ja lasteaiast, tagasisidena laekub üle 500 essee ja joonistuse, millest parimad leiavad oma koha näitusel Estonias. Sel sügisel jätkame põnevate haridusprojektidega. Vali välja oma lemmik ja tule koos sõprade ning klassikaaslastega! Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus

Programmi viivad läbi Eesti Rahvusballeti solistid, programmijuht ning klaverisaatja. Lastele tutvustatakse balleti ajalugu koos tantsuliste näidetega, näidatakse kostüüme ja räägitakse sellest, kuidas need valmivad. Projekti on võimalik siduda etendusega ning sellisel juhul antakse ülevaade ka etendusest, mida vaatama minnakse. Projekt on mõeldud õpilastele algkoolist gümnaasiumini. Ballett selgeks tunniga! Kuidas nad seda teevad?

Kuidas suudavad balletitantsijad varvastel tantsida? Kuidas tõuseb tantsija jalg nii kõrgele? Kas keerutades pea ringi käima ei hakka? Kuidas jutustada lugu kehakeeles? Nendele küsimustele leitakse vastused koos rahvusballeti solistide, klaverisaatja ja programmijuhiga ning õpilastel on võimalus harjutusi kaasa teha. Projekt on mõeldud lastele algkoolist gümnaasiumini. Teeme teatrit muinasjutu „Hunt ja seitse kitsetalle” ainetel

Lavale seatakse muinasjutt „Hunt ja seitse kitsetalle”. Lapsed saavad algusest lõpuni kaasa teha lavastuse sünniloos. Projekti lõpuks mängitakse muusikute, solistide ja lavastajaga muinasjutt sõpradele ette. Projekt on mõeldud lasteaedade vanematele rühmadele ja algklasside lastele. Mäng muusika saatel

Läbi mängu õpetatakse lastele, mis on teater ja etendus, kes on laulja, kes dirigent ning milliseid mänge mängitakse ooperimajas. Programmi lõpetab viktoriin, kus kinnistatak-

se õpitut. Kõik lapsed saavad maitsta teatrikommi ja kingituseks kuninglikud rahvusooperi kroonid. Projekt on mõeldud lasteaedade vanematele rühmadele. Ootame teid alates oktoobri keskpaigast – täpsem info www.opera.ee. Mailis Kuur Noortetöö juht

Detsembris on lastel võimalik taas kohtuda populaarsete lasteetenduste kangelastega. Talveaias ootavad lapsi „Mõmmi jõuluaabitsa” toredad tegelased. Valmimas on „Mõmmi jõuluaabitsa“ lavastuse laulude CD Tõnis Kõrvitsa sulest, millega on kaasas laulusõnad ja fonogramm. Jõulukuul ootame lapsi ka kammersaali etendusele „Käsikivi kosmosest”, kus tulnuktüdruk Siri jätkab ajamasina abil oma põnevaid seiklusi.

„Laserharfi” puhul on tegemist interaktiivse, hea muusika ja põnevate faktidega tunniajase kontsertetendusega. Sellega tahan lapsi ja noori kõnetada sõna otseses mõttes nende enda keeles. Olen korraldanud noortele ja lastele palju põnevate tehniliste lahendustega üritusi ning pidanud neile ka loenguid. Sellest pikaajalisest kogemusest tekkis mõte panna kokku ooperi ja balleti tuntumad hitid ning teoreetilised teadmised. Esitatavad meloodiad on tuttavad ka neile, kes klassikalise muusikaga varem kokku puutunud ei ole. Me ei püüa vägisi harima hakata, vaid pakume noortele tuntud ja turvalist repertuaari vaheldumisi põnevate teadmistega. Tänapäeva tehnika abil on võimalik vaadata laulja häälepaelu samal hetkel, kui ta laulab mõnda väga keerulist lugu. Samuti on võimalik näidata, mida teeb baleriini luustik, kui ta varvastel seisab. Lavastuses on suur osa ekraanil, kus kõike suurendatult näha saab. Seda, mis on harf, õpivad lapsed muusikatunnis. Laser saab selgeks füüsikatunnis. Laserharf on maailmas suhteliselt uus ja vähekasutatud instrument. Pillist väljuvaid laserkiiri katkestab mängija oma kätega, millest tekib väga võimas elektrooniline heli. Etendusel saab laserharfi oma silmaga näha. Noori paeluvad teatri juures ka tehnilised võimalused – oleme kõik käinud kinos ja näinud põnevaid eriefekte. Meie näitame, kuidas rahvusooperi laval on võimalik reaalajas teha tossu, müristamist, vihma ja tuult. Koos valguskunstnik Anton Kulaginiga võlume publiku ette põneva ja realistliku pildi. „Laserharfis” on laval oma ala kõige paremad tegijad. Kui esmamulje on hea, siis leitakse tulevikus rahvusooperi uks kergemini üles. Mart Mikk, Lavastaja Rahvusooper Estonia leht

Mängukava 2011/2012 September 2011 R 09 18.00 L 10 18.00 K 14 18.00 N 15 18.00 R 16 18.00

CARMEN (B) KOLM MUSKETÄRI (E) PIPI PIKKSUKK (E) MANON (C) ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (G) L 17 12.00 KOLM MUSKETÄRI (E) L 17 19.00 TIIT KUUSIK 100 – OOPERIGALA (A) P 18 18.00 TOSCA (D) K 21 18.00 SILVA (A) Leedu Rahvusooperi külalisetendused Estonias: L 24 19.00 OTELLO (J) P 25 19.00 JUUDITAR (J) T 27 19.00 ROMEO JA JULIA (J) K 28 19.00 RED GISELLE (J) R 30 19.00 SILVA (A)

Oktoober 2011 L 01 19.00 BALLETIÕHTU „AEG. TEINE SÜMFOONIA“ (F) P 02 19.00 RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA OOPERIGALA (A) K 05 19.00 MANON (C) N 06 19.00 CARMEN (B) R 07 19.00*BALLETIÕHTU „AEG. TEINE SÜMFOONIA“ (F) L 08 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 08 19.00 SILVA (A) P 09 17.00 CARMEN (C) K 12 19.00 KOLM MUSKETÄRI (F) N 13 17.00 SILVA Välja müüdud! R 14 19.00 BOHEEM (C) L 15 19.00 MANON (B) P 16 17.00 PIPI PIKKSUKK (E) K 19 19.00* BOHEEM (D) N 20 19.00 LUIKEDE JÄRV (C) R 21 19.00 CARMEN (B) L 22 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 22 19.00 SILVA (A) P 23 17.00 MANON (D) K 26 19.00 LUIKEDE JÄRV (C) N 27 19.00 CARMEN (C) R 28 19.00*MANON (C) L 29 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 29 19.00 BOHEEM (B) P 30 17.00 SILVA (B) E 31 19.00 Margarita Voites 75 Mustpeade majas

November 2011 K 02 19.00 SILVA (B) N 03 19.00 LUIKEDE JÄRV (C) R 04 19.00 MANON LESCAUT (A) Esietendus!

L 05 19.00 MANON LESCAUT (A) L 05 19.00 OOO / OUT OF OPERA D. Harchenko tantsulavastus kammersaalis Esietendus! P 06 17.00 LUIKEDE JÄRV (C) P 06 12.00 OOO / OUT OF OPERA T 08 12.00 SILVA Paide Kultuurikeskuses T 08 19.00 SILVA Paide Kultuurikeskuses K 09 19.00 BALLETIÕHTU Paide Kultuurikeskuses N 10 19.00 PIPI PIKKSUKK N 10 19.00 OOO / OUT OF OPERA R 11 19.00 MANON LESCAUT (A) R 11 19.00 OOO / OUT OF OPERA L 12 19.00 COPPÉLIA (D) P 13 17.00 NAHKHIIR (C) P 13 19.00 OOO / OUT OF OPERA K 16 19.00* MANON LESCAUT (B) N 17 19.00 BALLETIÕHTU „AEG. TEINE SÜMFOONIA“ (G) R 18 19.00 NAHKHIIR (C) L 19 19.00 PADAEMAND (C) P 20 17.00 COPPÉLIA (E) K 23 19.00* COPPÉLIA (E) N 24 19.00 NAHKHIIR (C) R 25 19.00 PADAEMAND (D) L 26 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 26 19.00 PIPI PIKKSUKK (E) P 27 15.00 ELU NAGU TANTS Saima Kranigi balletigala kammersaalis K 30 19.00 PIPI PIKKSUKK (E)

Detsember 2010 N 01 19.00 MANON LESCAUT (B) R 02 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett (A) Esietendus! L 03 19.00 NAHKHIIR (C) P 04 17.00 ROSALINDE (A) K 07 19.00 ROSALINDE (A) N 08 19.00* SILVA (A) R 09 19.00 MANON LESCAUT (A) L 10 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 10 19.00 ROSALINDE (A) P 11 17.00 LA TRAVIATA (C) T 13 19.00 SILVA (A) K 14 19.00 PIPI PIKKSUKK (E) N 15 19.00 PÄHKLIPUREJA (D) R 16 12.00 PÄHKLIPUREJA (D) R 16 19.00 PÄHKLIPUREJA (D) L 17 19.00 LA TRAVIATA (C) P 18 12.00 PÄHKLIPUREJA (D) P 18 17.00 PÄHKLIPUREJA (D) T 20 19.00 SILVA (A) K 21 19.00 PÄHKLIPUREJA (D) N 22 12.00 PÄHKLIPUREJA (D) N 22 19.00*LA TRAVIATA (C)

R 23 18.00 RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT Tallinna Metodisti kirikus T 27 19.00 SILVA Välja müüdud! K 28 19.00 PÄHKLIPUREJA (E) N 29 19.00 PÄHKLIPUREJA (E) L 31 20.00 ESTONIA BALL (K) Detsembris mudilastele talveaias: MÕMMI JÕULUAABITS N 01.12 kell 10.00 ja 12.00, R 02.12 kell 10.00 ja 12.00 L 03.12 kell 11.00, T 06.12 kell 18.00, K 07.12 kell 18.00 R 09.12. kell 10.00 ja 12.00, L 10.12 kell 11.00, P 11.12 kell 14.00 K 14.12 kell 10.00 ja 12.00, L 17.12 kell 10.00, P 18.12 kell 11.00 T 20.12 kell 10.00 ja 12.00, K 21.12 kell 10.00 ja 12.00 Võimalus tellida etendus (terve saal): L 03.12 kell 13.00, L 10.12 kell 13.00, P 11.12 kell 11.00 ja 16.00 Detsembris kooliealistele kammersaalis:KÄSIKIVI KOSMOSEST P 11.12 kell 12.00, T 13.12 kell 12.00 ja 14.00 K 14.12 kell 11.00 ja 14.00, R 16.12 kell 16.00 L 17.12 kell 12.00, P 18.12 kell 14.00 T 20.12 kell 12.00 ja 14.00, K 21.12 kell 12.00 ja 14.00 Võimalus tellida etendus (terve saal): P 11.12 kell 14.00, R 16.12 kell 18.00, L 17.12 kell 14.00, P 18.12 kell 16.00

Jaanuar 2012 L 07 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 07 19.00*NAHKHIIR (C) P 08 12.00 PÄHKLIPUREJA (E) P 08 17.00 PÄHKLIPUREJA (E) K 11 19.00 SILVA (B) N 12 19.00 PÄHKLIPUREJA (E) R 13 19.00 BOHEEM (C) L 14 12.00* PÄHKLIPUREJA (E) L 14 19.00 PÄHKLIPUREJA (E) P 15 17.00 LA TRAVIATA (D) Mati Palm 70 K 18 19.00 PÄHKLIPUREJA (E) N 19 19.00 LA TRAVIATA (E) R 20 19.00 PÄHKLIPUREJA (E) L 21 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 21 19.00 BOHEEM (C) P 22 17.00 NAHKHIIR (C) K 25 19.00 SILVA (B) R 27 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper (A) Esietendus! L 28 19.00 JULIUS CAESAR (A) P 29 17.00 PÄHKLIPUREJA (E)

Veebruar 2012 K 01 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) N 02 19.00 ROSALINDE (B) R 03 19.00* TUHKATRIINU (C) L 04 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 04 19.00 LUIKEDE JÄRV (C) P 05 17.00 CARMEN (C) K 08 19.00 NAHKHIIR (D) N 09 19.00 JULIUS CAESAR (C) R 10 19.00 ROSALINDE (B) L 11 19.00 NORMA V. Bellini ooperi kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis P 12 17.00 PIPI PIKKSUKK (E) K 15 12.00* PIPI PIKKSUKK (E) N 16 19.00 LUIKEDE JÄRV (C) R 17 19.00 MANON LESCAUT (B) L 18 19.00 METSHALDJAS (D) P 19 17.00 JULIUS CAESAR (C) K 22 19.00 SILVA (B) L 25 19.00 TUHKATRIINU (C) P 26 17.00 LUIKEDE JÄRV (C) K 29 19.00 NAHKHIIR (D)

Märts 2012 N 01 19.00* METSHALDJAS (E) R 02 19.00 CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper (D) Teo Maiste 80 L 03 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 03 19.00 MANON (B) P 04 17.00 MANON LESCAUT (C) T 06 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) K 07 19.00 CARMEN (C) N 08 19.00 RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT Tallinna raekojas N 08 19.00 MANON (C) R 09 19.00 SILVA (B) L 10 19.00* CYRANO DE BERGERAC (E) P 11 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (E) N 15 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (E) N 15 19.00 SILVA (C) R 16 19.00 MANON LESCAUT (B) L 17 19.00 MANON (C) P 18 17.00 CARMEN (C) N 22 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal (A) Esietendus! R 23 19.00 METSHALDJAS (D) L 24 19.00 MEES LA MANCHAST Välja müüdud! P 25 17.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (E) K 28 19.00 SILVA (C) N 29 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI (E) N 29 19.00 CARMEN (C) R 30 19.00 MANON (C) L 31 19.00 JULIUS CAESAR (C)

Aprill 2012 P 01 17.00 MEES LA MANCHAST (A) T 03 12.00 RAHVUSOOPERI KOORI KEVADKONTSERT Estonia talveaias K 04 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele (E) Esietendus! K 04 19.00 MEES LA MANCHAST (A) Harjumaa teatripäev N 05 19.00* JULIUS CAESAR (C) K 11 19.00 MEES LA MANCHAST (A) N 12 19.00 PADAEMAND (F) N 12 19.00 BALLETIÕHTU „OTHELLO. AEG“ Pärnu kontserdimajas R 13 19.00 COPPÉLIA (E) L 14 13.00 MEES LA MANCHAST Pärnu kontserdimajas L 14 18.00 MEES LA MANCHAST Pärnu kontserdimajas L 14 19.00 BALLETIÕHTU „OTHELLO. AEG“ (E) P 15 17.00 PIPI PIKKSUKK (E) T 17 12.00 RAHVUSOOPERI KOORI KEVADKONTSERT Estonia talveaias K 18 19.00 PIPI PIKKSUKK (E) N 19 19.00* BALLETIÕHTU „OTHELLO. AEG“ (F) R 20 19.00 SILVA (C) L 21 12.00 COPPÉLIA (E) L 21 17.00 Estonia Poistekoor 40 Estonia kontserdisaalis L 21 19.00 MANON LESCAUT (C) T 24 12.00 RAHVUSOOPERI KOORI KEVADKONTSERT Estonia talveaias K 25 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) K 25 19.00 COPPÉLIA (E) N 26 19.00 PADAEMAND P (F) R 27 19.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 28 13.00 MEES LA MANCHAST Jõhvi kontserdimajas L 28 18.00 MEES LA MANCHAST Jõhvi kontserdimajas L 28 19.00 RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA (B)

Mai 2012 N 03 19.00 MEES LA MANCHAST (A) R 04 19.00 JULIUS CAESAR (C) L 05 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) L 05 19.00 COPPÉLIA (E) P 06 17.00 SILVA (C) K 09 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele (E)

N 10 19.00 SILVA Välja müüdud! R 11 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett (A) Esietendus! R 11 19.00 RAHMANINOV – VESPRID Tartu Jaani kirikus L 12 19.00 MANON LESCAUT (C) P 13 18.00 RAHMANINOV – VESPRID Tallinna Jaani kirikus P 13 17.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK (A) K 16 12.00 PIPI PIKKSUKK (E) N 17 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK (A) R 18 19.00 TOSCA (C) L 19 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele (E) L 19 19.00 ROSALINDE (C) P 20 17.00 BOHEEM (E) K 23 19.00* CARMEN (C) N 24 19.00* ROSALINDE (C) R 25 19.00 LA TRAVIATA (E) L 26 12.00 MEES LA MANCHAST (A) L 26 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK (A) K 30 19.00 MINU VEETLEV LEEDI (C) N 31 19.00 TOSCA (D)

lava põrand

I rõdu

keskloož

II rõdu

Juuni 2012

A – hind

R 01 19.00 LUIKEDE JÄRV (C) L 02 12.00 TALLINNA BALLETIKOOLI GALA (H) L 02 19.00 LA TRAVIATA (E) P 03 17.00 ROSALINDE (D) K 06 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK (B) N 07 19.00 BOHEEM (E) R 08 19.00 MINU VEETLEV LEEDI (C) L 09 12.00* MINU VEETLEV LEEDI (C) L 09 19.00 CARMEN (C) P 10 17.00 LUIKEDE JÄRV (C)

B – hind

C – hind

D – hind

E – hind

F – hind

G – hind

H – hind

I – hind

J – hind

K – hind

* soodustus pensionäridele 40%

Õpilastele ja üliõpilastele soodustus 50% piletihinnast. 1 tund enne etendust piletihind 5 EUR. Muud soodustused lastele ja peredele vaata www.opera.ee

Eriprojektide ja kontsertide hinnad ning sooduspiletite müügitingimused: www.opera.ee

PILETITE TELLIMINE Iga päev 10.00–18.00

683 1210 PILETIKASSAD Iga päev 11.00–19.00, tel 683 1215 Piletid müügil ka Piletimaailmas ja Piletilevis Lihtsaim viis pileti ostmiseks: www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee.

MUUD //

Rahvusooper Estonia annab koostöös Estonian Record Productionsiga välja Villem Kapi ooperi „Lembitu“ salvestuse aastast 1966. Nimiosas Tiit Kuusik, teistes osades Georg Ots, Teo Maiste, Aino Külvand, Georg Taleš, Ervin Kärvet jt. Kaastegev Rahvusooper Estonia koor ja orkester. Projekti autor ja helirestauraator on Jüri Kruus. CD esitlus toimub Estonia talveaias 17. septembril.

Teatriaasta tähtpäevi TIIT KUUSIK 100 Eesti kõigi aegade ühe silmapaistvama baritoni Tiit Kuusiku tähelend algas 1938. aastal võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Lisaks harukordselt arvukatele ooperirollidele oli Kuusiku repertuaaris eriline koht kammerlaulul. 17. septembril tähistab rahvusooper unikaalse laulja 100. sünniaastapäeva suurejoonelise ooperigalaga „Tiit Kuusik 100”, kus rahvusooperi solistid, koor ja orkester esitavad katkendeid Rossini, Verdi ja Wagneri ooperitest. Külalisena esineb Tiit Kuusiku 100. sünniaastapäeva tähistamisel ka tuntuim eestlane maailma ooperilavadel, bass Ain Anger. Gala lavastaja on Arne Mikk ning dirigeerib Arvo Volmer. TEO MAISTE 80 Madalatel bassitoonidel jätkame juubeldamist ka kevade lähenedes, sest Estonia kauaaegsel solistil Teo Maistel täitub kaheksas aastakümme. 29. veebruaril sündinud solistile võib õnnesoovid edastada 2. märtsi „Cyrano de Bergeraci” etendusel. Tänu oma elutarkusele, erakordsele tundlikkusele, näitlejameisterlikkusele ja mitmekülgsele häälele on Teo Maiste loonud uskumatu hulga varjundirikkaid ja hingestatud tegelaskujusid, mistõttu on ta ikka olnud publiku lemmik ja pälvinud ka kriitikute üksmeelse tunnustuse.

ESTONIA BALL 31. detsembril 2011 Dirigent Mihhail Gerts, lavastaja Arne Mikk, koreograafid Marina Kesler, Oksana Titova, kunstnik Elo Soode.

MARGARITA VOITES 75 Estonia kauaaegne primadonna Margarita Voites tähistab sügisel väärikat tähtpäeva – lauljatari sünnist möödub kolmveerand sajandit. Publik saab elava legendi hääle ilu ja hingejõudu imetleda 31. oktoobril kl 19 Mustpeade majas toimuval juubeliõhtul. Voitesega on laval kõik ta armsamad klaveri- ja orelisaatjad. Kõlab läbilõige lauljanna repertuaarist. Lavale tulevad paljud Estonia endised ja praegused solistid ning rahvusooperi koor, et Margarita Voitest tema pika ja uhke lauljakarjääri eest austada ja tänada. Juubeliõhtu saab teoks MTÜ Colla Voce koostöös Rahvusooper Estoniaga.

Rahvusooper Estonia kutsub veetma ainulaadset aastavahetust teatri maagilises õhkkonnas, mis seekord on hispaaniahõnguline. Külma põhjamaa talve vastu aitavad kirglikud zarzuela’d parimate solistide esituses ja tants suure sümfooniaorkestri saatel! Õhtu esimeses osas tuleb ettekandele zarzuelakava „Viimane romantik”, esinevad Helen Lokuta, Janne Ševtšenko, Andres Köster, Urmas Põldma, rahvusooperi orkester ja koor ning Eesti Rahvusballett. Õhtu teises osas saab nautida flamencokava „Kuuromanss”, esinevad Julia Menese (vokaal), Antonio Santiago (kitarr), Maria Rääk ja Nene Montoya (tants) ning Eesti Rahvusballett.

MATI PALM 70 13. jaanuaril 70. aasta juubelit tähistav bass-bariton Mati Palm on oma värviküllase häälega olnud aastakümneid armastatud laulja nii ooperilavadel, oratooriumide esitustel kui ka kammermuusikakontsertidel. Alates 1967. aastast estoonlaste ridadesse kuulunud artisti peetakse meeles 15. jaanuari „La traviata” etendusega, sest just Verdi tegelaste tõlgendamisel on kõige mõjuvamalt esile pääsenud Mati Palmi isikupärane suursugusus ja väärikas olek. SAIMA KRANIG 25 + 25 Tervet teatrihooaega täitvate pidulike aariate kõrval on 27. novembril kell 15 võimalus tulla rahvusooperisse nautima kaunist tantsukunsti. Tuntud Eesti baleriinil, moderntantsijal ja balletipedagoog-repetiitoril Saima Kranigil täitub sel sügisel 25 aastat tantsija- ja 25 aastat pedagoogikarjääri. Estonia kammersaali kogunevad säravat topeltjuubelit tähistama Eesti Rahvusballeti solistide kõrval ka Saima endised ning praegused õpilased Soome Rahvusooperi Balletikoolist. Ühtlasi on siis harukordne võimalus osa saada Jurijus Smoriginase lühiballetist „Geisha” Raveli ja jaapani traditsioonilisele muusikale Vilniuse Balleti esituses. Piret Verte

Jalajäljed viivad Estoniasse Sel sügisel lisanduvad armastatud estoonlaste jäljerajale Estonia puiesteel Tiit Kuusiku, Ida Aav-Loo ja Aarne Viisimaa jalajäljed ning Sakala tänaval Karl Otsa, Elsa Maasiku ja Karl Viitoli omad. Jalajälgede rahastamine on toimunud Estonia turupäevadel korraldatud oksjonite ja annetuste kaudu. Sel aastal on Aarne Viisimaa jälgede rajamist toetanud Estonia Seltsi Rootsi

22 // 09/09/11

osakond ja Tiit Kuusiku omade rajamist Estonia Seltsi liikmed Tallinnast. Selle aasta jalajälgede puhul peaks esile tõstma kahte momenti – Tiit Kuusiku jalajäljed avatakse täpselt tema 100. sünniaastapäeval 11. septembril ja Karl Viitoli jalajäljed saavad olema selle paiga lähedal, kus ta 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ööl surma sai. Arne Mikk

VASTA JA VÕIDA! 1. Millistes Eesti paikades saab algaval hooajal näha rahvusooperi etendusi? 2. Millise soodustusega saavad õpilased ja üliõpilased osta pileteid Estonia etendustele? 3. Nimeta lavastusi, mis on kavas sarja „PööningTants” raames? 4. Millises Estonia etenduses saab kuulda Johann Straussi tuntud lugu „Ilusal sinisel Doonaul”? 5. 106. hooajal Estonias esietenduv muusikal kannab nimetust...? 6. Millises ooperis laulavad publikupreemia laureaadid Helen Lokuta ja Oliver Kuusik ühte ja sama rolli? 7. Kui palju noori on viimase nelja aasta jooksul osalenud Estonia haridusprojektides? 8. Mis nime kannab Toomas Eduri esimene täispikk ballett? 9. Kes või mis on ZARZUELA? 10. Millist suurteost esitab Estonia koor sel hooajal Tõnu Kaljuste juhatusel? Vastused palume saata 30. septembriks aadressile anu@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Kindlasti kirjuta juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Kõigi vastajate vahel läheb loosi 10 vabapääset Estonia etendustele. Võitjatega võetakse ühendust ja nende nimed avaldatakse teatri kodulehel 1. oktoobril.

Kuldsponsor

ESTONIA TEATRIBUSS Rahvusooper kutsub septembris soodsalt ja mugavalt bussiga teatrisse! 14.09 kell 18 lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ 15.09 kell 18 ballett „Manon“ 16.09 kell 18 ooper „Armastus kolme apelsini vastu“ 17.09 kell 12 ballett „Kolm musketäri“ 18.09 kell 18 ooper „Tosca“ Bussid Tallinnasse väljuvad: VILJANDIST (peatused Võhmas, Türil ja Paides) NARVAST (peatused Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Rakveres) PÄRNUST (peatused Pärnu-Jaagupis ja Märjamaal) TARTUST (peatused Puurmanis ja Põltsamaal) Bussipakett hinnaga 14–25 EUR sisaldab teatri- ja edasitagasi bussipiletit. Tellimine 683 1260 või estonia@opera. ee. Paketid müügil ka Piletimaailmas ja Piletilevis. Tellimine kestab 10. septembrini või kuni kohti jätkub. Lisainfo ja sõidugraafikud: www.opera.ee

Peasponsorid

Estonia teatribussi toetavad:

Rahvusooper Estonia Catering Toetajad ja koostööpartnerid

Külastajatel on võimalik ette tellida jooke ja suupisteid, mida serveeritakse etenduste eel või vaheajal teatri Sinises saalis. Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne üritust. TELLIMUSED: • Estonia kodulehelt www.opera.ee • enne etendust kohvikutes kohapeal Lisainfo: E–R 10–16 tel. 683 1371 või catering@opera.ee.

Estoonlaste tervise eest hoolitseb:

ESTONIA TEATRILAAT 11. septembril kell 12–15

Rahvusooper Estonia avab uue hooaja suurejoonelisemalt kui kunagi varem!

Tasuta!

Teatrilaat pakub aktiivset, kultuurset ja sportlikku tegevust kogu perele. Laat toimub ümber terve Estonia maja ja isegi katusel! Avatud on kontserdi-, balleti-, ooperi-, laste-, korvpalli-, ranna-, kostüümi- jpt alad, kus uudistamis- ja kaasalöömisvõimalusi on nii suurtele kui väikestele. 106. hooaja piletite soodusmüük kestab terve päeva, www.opera.ee pileti võid osta ka internetist aadressil Piletimaailm.com ja Piletilevi.ee. Estonia kassa on avatud kell 11–19, lisakassad kell 12–15. Partnerite sooduspakkumised kell 12–15. NB! Vihma korral toimub üritus majas sees! Kavas võib ette tulla muudatusi.

JALAJÄLGEDE AVAMINE

TALVEAIA KATUS

Kell 11.00 Sel sügisel lisanduvad armastatud estoonlaste jäljerajale Estonia puiesteel Tiit Kuusiku, Ida Aav-Loo ja Aarne Viisimaa ning Sakala tänaval Karl Otsa, Elsa Maasiku ja Karl Viitoli jalajäljed.

KAMMERLAVA

12.15 Estonia Brass Priit Aimla juhatusel 12.45 Estonia Poistekoor Hirvo Surva juhatusel 13.30 Estonia kammerorkester Arvo Volmeri juhatusel 14.00 Kostüümioksjon, läbiviija Mart Sander. Müüakse Kaie Kõrbi, Helgi Sallo, Tiit Kuusiku, Teo Maiste ja Riina Airenne lavakostüüme. 14.30 „Mäng muusika saatel“ – ooperimäng 4–8aastastele (lavastamine laste osalusel!)

Uuslavastuste tutvustamine. 12.00 Teatrilaada avab teatrijuht Aivar Mäe, Estonia Brass ja Estonia koor 12.20 Gala „Tiit Kuusik 100“, Arne Mikk ja Jassi Zahharov 12.40 Ooper „Manon Lescaut“, Mart Mikk ja Heli Veskus 13.00 Ballett „Rosalinde“, Toomas Edur 13.20 Ooper „Julius Caesar“, Mart Mikk ja Helen Lokuta 13.40 Muusikal „Mees La Manchast“, Mart Mikk ja René Soom 14.00 Ballett „Modigliani – neetud kunstnik“, Toomas Edur ja Tauno Aints 14.20 Lastekontsert „Laserharf“, Estonia ball jm, Mart Mikk ja Janne Ševtšenko

NOORTEALA

SUUR LAAT

Müügil teatrikostüümid, rekvisiidid, meened jpm.

KOHVIK

PILETIKASSA

Kohal on Pipi, Lumivalgeke, kolm musketäri, seitse pöialpoissi, nõiad jt. Näomaalingud Batuut Spordi- ja osavusvõistlused Joonistamine ja meisterdamine 13.00 Rulluisukool – võta oma rulluisud kaasa! 13.30 Trikiratturite show

PILETIKASSA

OOPERIMAAILM

12.30 René Soomi laulutund 13.15 Heli Veskuse laulutund 14.00 Riina Airenne laulutund Võimalus kuulata, kuidas Estonia solistid laulmist harjutavad ja õpetavad. Saad hinnangu oma häälele!

SPORDIALA

Tänavakorvpalli mängivad Rahvusooper Estonia, Riigikogu, Tallinna Linnavalitsus ja „Tegijate“ meeskond.

TALVEAED

Hea jook ja soe toit! Otseülekanne teatrilaadast suurel ekraanil.

LIIVARAND – TULE CHILLIMA!

BALLETIMAAILM

Tee kaasa balletiproovides! 12.15 Tallinna Balletikool ja Tiiu Randviir 13.00 „Kolm musketäri“ ja Tatjana Laid 13.45 „Manon“ ja Elita Erkina 14.30 „Aeg“ ja Marina Kesler Toomas Edur räägib balletist ja aitab head vormi saavutada!

Teatrilaata toetavad ja auhindu jagavad: