Rahvusooper (sügis 2012) by Postimees

August 2012

www.opera.ee

Foto: SuiradO

Foto: Eesti Kaitsevägi

Kultuurisild Tallinn–Minsk 2013. aasta veebruaris vahetab Rahvusooper Estonia nädalaks lavad Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatriga. 8.–13. veebruarini annab Estonia viis etendust Minskis, kavas on ooperid „Manon Lescaut“ ja „La traviata“ ning balletid „Pähklipureja“ ja „Manon“. Valgevene teatri etendustest lähemalt allpool. Külalisetenduste andmine on alati rahvastevahelise kultuurisilla loomine, traditsioonide, kommete ja saavutuste vahetamine, mis on hindamatuks suhtlemiskogemuseks uue publikuga. Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater on andnud külalisetendusi Portugalist ja Hispaaniast Jaapani ning Hiinani, Norrast ja Suurbritanniast Türgi ning Taini. Etendused on vaatajate, teatriavalikkuse ja kriitikute seas väljateenitult menukad. Meie jaoks on suur au esitada maailmaklassika tippteoseid Rahvusooper Estonia kaunil laval, iidses ja igavesti noores Tallinnas, kus meid ootavad ees külalislahked ja heatahtlikud inimesed. Loodame Eestiga suhtlemisest saada hulgaliselt muljeid, on ju meie teater pidevalt ideede ja uute kunstiliste vormide otsinguil ning loob vastastikuseid loomingulisi suhteid teiste riikide teatritega. Svetlana Kazjulina

Head lugejad!

Austatud muusikateatri sõbrad!

107. hooaeg toob Rahvusooper Estoniale uue välimuse. Värskenduskuuri läbinud logo, ümber kujundatud visuaalne identiteet ja uus kodulehekülg on tore kingitus järgmisel aastal sajandat sünnipäeva tähistavale Estonia majale. Loodetavasti meeldib see kingitus ka teatri külalistele. Rohkelt ideid uueks kujunduseks ja värvilahendusteks pakkus vana armas maja ise. Mõtteid aitasid vormistada agentuurid TANK ja OKIA. Eriline tänu kuulub graafikakunstnik Henno Arrakule, kelle puugravüür, mis valmis 1965. aastal, kaunistab nüüd Estonia trükimaterjale ja kodulehte. Uue kujunduse toovad teie ette SEB publikupreemiaga pärjatud armastatud solistid Helen Lokuta, Oliver Kuusik, Aile Asszonyi ja Jassi Zahharov ning ERGO balletipreemia laureaadid Luana Georg, Jonathan Hanks, Alena Shkatula ja Anatoli Arhangelski. Fotoseeria pildistas Toomas Volkmann.

Nagu käesolevast ajakirjast võib näha, astub Estonia algaval hooajal publiku ette säravate silmadega ja uue energiaga. See ei ole ainult väline: Estonia kogenud solistid, uued tegijad ja põnevad külalised annavad endast kõik selleks, et tagada heal tasemel etendused. Kvaliteet on see, mis loeb ja kvaliteedi eest seismist pean tähtsaimaks eesmärgiks eesootaval tööperioodil. Olen ligi kakskümmend aastat dirigeerinud väljaspool Eestit, hoides end hästi kursis siinse muusikaeluga ning julgen väita, et suuri erinevusi ei ole. Ooperimajade rõõmud ja mured on nii siin kui võõrsil sarnased, mõnikord on lihtsalt võimalused ja lahendusteed erinevad. Igal pool ja igal juhul tuleb olla tasemel ja areneda – see on ju lõputu protsess.

Uus hooaeg tähendab muusikateatrile ka mitmeid uusi inimesi. Rahvusooperi loomingulise juhi ja peadirigendina on estoonlaste etteotsa asunud Vello Pähn. Ligi kakskümmend aastat peamiselt mujal Euroopas dirigeerinud Pähn on rikkaliku kogemustepagasiga tagasi koduteatris. Ka koormeistrina tööle asuv Marge Mehilane, kes on pikki aastaid töötanud Soome Rahvusooperis, on vähemalt mõneks ajaks tagasi Eestis. Orkestri flöödirühma kontsertmeistrina asub tööle Jonathan Henderson Austraaliast. Ooperitrupp sai täiendust kaks aastat teatri oma ooperiakadeemias stažeerinud sopranite Kadri Kipperi ja Kristel Pärtna näol. Eesti Rahvusballeti ridades on tantsutreeninguid alustanud kümme uut noort tantsijat: viis naist ja viis meest. Kindlasti toob uus loominguline juht kaasa uusi tuuli repertuaaris, aga nagu öeldakse: andkem aega atra seada. Arvo Volmeri taktikepi all on teater liikunud huvipakkuval ja arendaval kursil, ning teeninud sellega vaatajate heakskiidu: eelmine hooaeg oli kõigi aegade publikurohkeim. Vello Pähna töö vilju hakkame peagi maitsma.

Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri peadirektori asetäitja

„Vürst Igor“ Idaslaavi eepilisel laulul „Lugu Igori sõjaretkest“ põhineva Aleksandr Borodini ooperi algupärase versiooni tõi 1996. aastal Valgevenes lavale tuntud vene lavastaja Juri Aleksandrov. Käesolev lavastus on juba neljas Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri ajaloos ja eristub varasematest versioonidest oma lakoonilise, samas metafoorse lavakujunduse poolest. Hetkega menuooperi staatusesse tõusnud „Vürst Igorist“ on saanud teatri kaubamärk 1990. aastatest alates, näidates Valgevene Suure teatri ooperi- ja balletitruppi, orkestrit ja lavataguseid jõude oma parimas vormis.

„Madama Butterfly“ „Madama Butterfly“ on vanim lavastus Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri repertuaaris. Ooperi esmaettekanne toimus 1953. ning taaslavastus 1965. aastal. Dirigent on Tatjana Kolomiitseva, lavastaja Oleg Moralev. Viimase paarikümne aasta jooksul on ooperis üles astunud palju lauljaid, kellest igaüks on muusikasse valanud oma hinge ja südame. Ooper on täis itaallaslikku temperamenti, kirge ja tundeid, olles samas uskumatult õrn ja lüüriline.

Teatrilaval publiku ees sündiv on elav, mitte museaalne kunst. Etendused algavad esimeste helidega ja lõppevad siis, kui viimane on kõlanud. Estoonlastel on üle saja aasta kogemusi kümnete põlvkondade vanuse muusika ja tantsu esitamiseks. Meie kohus on kanda traditsiooni edasi ning hoolitseda selle eest, et säiliks muusikaline kirja- ja kuulamisoskus. Kahtlemata võib otsida uusi lahendusi ja aeg-ajalt eksperimenteerida – ajad muutuvad, inimeste vajadused ja harjumused muutuvad – ning see kõik on teretulnud. Kuigi loeme juba raamatuid iPadis, ei panda vana head paberraamatut niipea muuseumi klaaskappi. Ooperit ja balletti võib vaadata ka kinos ja paljudele sellest piisab. Elav kunst on aga hoopis midagi muud ja see sünnib igal õhtul teatris. Meil tuleb keskenduda oma publikule, nii olemasolevale kui ka tulevasele, ja leida see võti, mille abil oleks maja igal õhtul rahulolevat publikut täis.

„Šeherezade“ ja „Thamar“ Eelmise sajandi kõige populaarsemad balletid „Šeherezade“ ja „Thamar“ köidavad publikut endiselt oma harukordse energia ja iluga. Legendaarse Djagilevi eratrupi balletid tõi Valgevene Ooperi- ja Balletiteatris lavale Vene rahvakunstnik Andris Liepa. Tema sõnul on „Šeherezade“ püsinud originaalitruuna, andes publikule võimaluse kogeda Mihhail Fokini originaalkoreograafia sära. Djagilevi-aegsete 20. sajandi alguse legendaarsete kunstnike lavakujunduse on taastanud Anna ja Anatoli Nežnõi. Dekoratsioonide ja kostüümide loomisel kasutati nii vanakooli maalitehnikat kui ultramoodsaid materjale, tehnoloogiaid ja efekte. Seevastu „Thamari“ originaalkoreograafia ei ole säilinud, Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri andes tänapäeva koreograakülalisetendused Rahvusooper Estonias fidele võimaluse esitada oma 8. II Hatšaturjani ballett „Spartacus“ nägemus legendist. Süžeelii9. II Balletiõhtu: Balakirevi „Thamar“ ja nile on antud psühholoogi Rimski-Korsakovi „Šeherezade“ list sügavust ja lisatud paar 10. II Borodini ooper „Vürst Igor“ tegelast. Värvika uusversiooni 12. ja 13. II Puccini ooper „Madama Butterfly“ koreograaf ja lavastaja on Piletid hinnaga 17, 20, 27, 31 ja 38 EUR. Jurijus Smoriginas.

Elamusterohket hooaega! Vello Pähn

loominguline juht ja peadirigent

Eesootav hooaeg on kirju, erutav ja väljakutseid pakkuv – kõigest saate lähemalt lugeda järgnevatel lehekülgedel. Lugeda tasub ka neil, kes Tallinnast kaugel: estoonlased sõidavad etendusi andma Jõhvi, Paidesse, Viljandisse ja Pärnusse. Kohe hooaja algul toob aga Estonia teatribuss paljudest kohtadest publiku otse teatriukse ette.

„Spartacus“

Olge siis varmad kõiki pakutud võimalusi kasutama. Tulge teatrisse!

„Spartacuse“ tõid 1980. aastal lavale koreograaf Valentin Jelizarjev ja teatrikunstnik Jevgeni Lõsik. Ballett on teatrikülastajate seas endiselt populaarne. Lavastus on käinud ringreisidel nii Euroopas kui ka Aasias, sh Portugalis, Kreekas, Suurbritannias, Indias, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis ja Madalmaades.

Aivar Mäe teatrijuht

Tekst: Olga Savitskaja, fotod: Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater

Sisukord: 1 Uudised 3 Hea ooperisõber!

Muusika, mis väärib avastamist!

4 Ain Anger näitab saatana argipäeva

5 Richard Wagneri roman-

tiline ooper „Tannhäuser“ Estonias

6 Palju õnne, Verdi! Palju õnne, Wagner!

7 Ooperilaulja naudib vabal ajal looduses vaikust

8 Mart Madiste sada ooperikilomeetrit

10 Kallid balletisõbrad! Coppélia 90

11 Marina Kesler: minu

kunst ei ole publikut külmaks jätnud

12 107. hooaja mängukava 14 Tunnustus innustab looma säravaid rolle

15 Bajadeer 16 Vello Pähn: orkester on ühiskonna peegel

18 Estonia viib publiku Veneetsiasse

19 Maskisoovitus ballikülalistele

20 Pokudest rockini 21 Prints ja kerjus

Pokude aastaring

22 Kuu on päike

Vasta ja võida!

23 Rahvusooper talendiotsinguil

24 Tähtpäevad 25 Kultuurisild Tallinn-Minsk

Lehe koostaja Liina Viru, toimetaja Maarja Kindel, kujundaja Jekaterina Rodionova. Kaanepildil Jassi Zahharov, fotograaf Toomas Volkmann, stilist Inga Vatsk. RAHVUSOOPER ESTONIA Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn Piletite tellimine +372 683 1210 info@opera.ee www.opera.ee

Uudised Tekst: Ülla Veerg Fotod: Minnamari Murel

Mööblikuhjast leitud Blüthneri klaverile puhuti elu sisse Uue hooaja alguses võtab Rahvusooper Estonia kasutusele Saksamaal toodetud ja äsja renoveeritud Blüthneri kontsertklaveri. Seitsmekümnendate aastate keskel teatrile soetatud Eesti suurimaid kontsertklavereid avastati suvise remondi käigus dekoratsioonide hoiukohast ja otsustati restaureerida. Vanale pillile puhus elu sisse OÜ Stok, kes on varem töökorda seadnud Estoniale kuuluva ligi 60 aastat vana Steinway ja tšelesta. Estonia Blüthner, millega teadaolevalt plaaniti anda Tallinna olümpia-aastal suurejoonelisi kontserte rahvusvahelisele seltskonnale, sai veest kahjustada, mistõttu kasutada seda õieti ei jõutudki. Ligi 40 aastat mööblikuhja all seisnud iludus oli kaotanud ühe jala ja klaverikaane, purunenud oli ka kõlalaud. Suur osa elevandiluust klahvidest oli õnneks säilinud. Ligi kolme meetri pikkune Blüthner soetati omal ajal Saksamaalt nn valuutarublade eest, tänapäeval algavad sellise kontsertklaveri hinnad kümnetest tuhandetest eurodest. Blüthneri klaveri õnnistab sisse pianist Ralf Taal teatrirahva 107. hooaja avakoosolekul.

Schützi viiul tagasi Estonias Suvel jõudis teatri pillifondi viiul, millel on Estonia jaoks suur emotsionaalne väärtus – pill kuulus rahvusooperi kauaaegsele kontsertmeistrile Hugo Schützile (1900–1969; kontsertmeister aastatel 1929–1969) ja hiljem tema pojale Juhan Schützile, kes mängis Estonia orkestris aastatel 1969–2011. Hetkel restaureerimisel olev viiul hakkab publikule kõlama alates hooajast 2013/14. Keelpillidest on teater varem töökorda seadnud 1882. aastast pärit särava tämbriga kontrabassi.

Estonia teatrilaat ja teatribuss rõõmustavad külastajaid ka sel aastal Traditsiooniline Estonia teatrilaat toimub seekord 2. septembril. Laat, mis kuus aastat tagasi alustas maja taga ajaloolisel turuplatsil, on nüüdseks kujunenud ümber terve maja toimuvaks suurejooneliseks kogu pere teatripäevaks. Avatud on ooperi- ja balletimaa ning muinasjutumaa lastele. Kavas on korvpallilahingud ja autonäitus. Kõiki külastajaid ootavad kohvikud. Tammsaare pargi kõrval asuval suurel laval tutvustavad estoonlased kolmetunnise kontserdiga hooaja uuslavastusi. Toimub piletite soodusmüük. Lisaks müüakse laadal meeneid, kostüüme ning rekvisiite. 6.–16. septembrini on teel Estonia teatribuss. Seekord algavad marsruudid Viljandist, Pärnust ja Narvast, uued peatuskohad on Pärnu-Jaagupi, Järvakandi

Vasakult: Ain Rosenstok firmast OÜ Stok, Vello Pähn, Aivar Mäe

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

ja Rapla. Kuna eelmisel aastal esmakordselt välja pakutud kutuuripühapäeva pakett, kus teatrikülastus ühendati Kumu külastusega, osutus väga populaarseks, pakub teater seekord teatri- ja muuseumipaketti juba kahel pühapäeval ja 300 inimesele. Teatribussid lükkab käima Selver. Täpsema info teatrilaada ja bussireiside kohta leiad kodulehelt www.opera.ee.

rina jätkab Viru Keemia Grupp. Teatri külalised majutab Sokos Hotel Viru ja suurimateks meediapartneriteks on Postimees ja ERR. Hea võimalus toetajate tegevusega tutvumiseks on Estonia teatrilaat 2. septembril – siis on enamus neist koos Estoniaga laadaplatsil publikut rõõmustamas.

Rahvusooperi koostöö Paide Kultuurikeskusega jõuab uude etappi 2011. aasta novembris korraldas Rahvusooper Estonia Järvamaal ja Paides nädalase festivali „Ooper ja ballett südames“. Ettevõtmise raames sai muusikateatri tegemistest osa 3500 inimest. Selleks, et Paide Kultuurikeskuses saaks klassikalist balletti tantsida ja täiemõõdulist muusikalavastust esitada, tuli renoveerida lava ja orkestriauk. Festival toimus omavalitsusinstitutsioonide ja kohalike ettevõtjate toel.

Rahvusooper Estoniaga on liitunud kaks uut suurtoetajat Rahvusooper Estonia tänab oma sponsoreid ja toetajaid möödunud hooaja eest! Algaval 107. ja sellele järgneval kahel hooajal annavad oma panuse ooperi- ja balletikunsti heaks kuldsponsor SEB, Eesti Rahvusballeti peasponsor ERGO, peasponsorid Lexus, Tele2 ja Amserv. Uute peasponsoritena on otsustanud rahvusooperi tegevust toetada Kalev ja Liviko, sponso-

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Taolise, festivali mõõtu ettevõtmise teostamiseks igal aastal paraku võimalusi pole. Nii otsustas rahvusooper sel hooajal Paide rahvale külakostiks viia kaks „Pipi Pikksuka“ etendust ja suurejoonelise balletiõhtu. Lisaks sellele on Estonia Paide Kultuurikeskuse 25. aastapäeva programmi peaesineja. 28. detsembril toimuval sünnipäevaballil saab Paidest estoonlaste abiga karnevaliehtes Veneetsia. Kas ka seekord on enne esinemisi vaja saag ja pintsel kätte võtta, selgub hiljem. Kuuldud on, et sünnipäevalaps ootab uut kuube, ja et lahked abistajad on valmis käed külge lööma.

Suvise remondi käigus uuendati kostüümilaenutus ja külalistemaja Suvise remondi käigus omandas värske ilme Estonia kostüümilaenutus, ka kostüümivarusid täiendati põhjalikult. Kostüümide paigutus laenutuses on käepärasem, seetõttu on soovitavat eset nüüd lihtsam leida. Laenutus on tänavu pikemalt avatud: teisipäevast reedeni kell 12.00–19.00 Eelnevalt kokku leppides on laenutust võimalik külastada ka laupäeviti. Juhul kui parklas on vabu kohti, on lubatud auto laenutuse ukse ette parkida. Lähitulevikus on plaanis kostüümide ettetellimine internetipõhiseks muuta: siis saab kõike pakutavat kodulehel olevatelt fotodelt vaadata ja vajalikus suuruses kostüümid varakult ära tellida. Teatud osa kostüümidest on laenutuses müügil – astuge läbi ja tutvuge kõigi võimalustega kohapeal. Värske ilme sai ka Estonia viiendal korrusel asuv külalissolistidele ja -dirigentidele mõeldud külalistemaja. Kaheksa tuba ja kaks sviiti said ooperite ja ballettidega seotud nimetused ning vastava kujunduse. Külalise soovist lähtudes saab nüüd ööbida kas Carmeni toas või hoopis Luikede järve nimelises sviidis. Sisekujunduse autor Kristi Soe on varem kujundanud Estonia söögitoa ja raamatukogu. Töö teostasid rahvusooperi meistrid, kes kasutasid peamiselt etendustegevusest üle jäänud materjale. Vabade kohtade olemasolul on Estonia külalistemajas võimalik tube reserveerida ka teistel kultuuriasutustel. ♫

OOPER

Foto: Liina Viru

Hea ooperisõber! 107. hooaeg tõotab tulla kirev, täis seiklusi, romantikat ja üllatusi. Kuidas saakski teisiti väljenduda, kui tervelt kolme ooperi lavastajateks oleme kutsunud väga isikupärase ja jõulise käekirjaga härrasmehed?

simesena neist astub oma loominguga teie ette Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva), kelle lavastused „Armastus kolme apelsini vastu“ ja „Wallenberg“ on äratanud palju tähelepanu. Seekord seisab lavastaja vastamisi Charles Gounod’ „Faustiga“, mis kätkeb endas mitmeid muusikapärlitega kaunistatud dramaturgilisi keerdkäike. Ene-Liis Semper (NO99) on loonud müstilise kujunduse, milles segunevad vaimukalt pühalik ja paheline. On rõõmustav, et neljal etendusel saame nautida Mefisto rolli Ain Angeri esituses. Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva tähistame ooperiga „Tannhäuser“. Teos sobib kindlasti neile teatrikülastajatele, kes Wagneri teostega varem kokku pole puutunud või kes ei kuulu Wagneri ulatuslike muusikadraamade austajate ringi. Romantiline ooper „Tannhäuser“ on paraja pikkusega, kergesti mõistetava süžee ning erakordselt kauni muusikaga. Nauditavaks tervikuks seob selle briti lavastaja Daniel Slater, kes kuulub tänapäeva ooperimaailma absoluutsesse tippu. Kunstnik Leslie Traversi pakutud visuaalne lahendus on karge

ning haarav, vaba liigsest sümboolikast ja raskepärasusest. Ühena peaosalistest loodame Estonia laval näha Mati Turit, kes siiani on Wagneri-tenorina tuntust kogunud väljaspool Eestit. Harvad, kuid seda pidulikumad, on hetked, mil võime olla tunnistajaiks maailmaesiettekannetele. Uus aasta toob kaasa läbinisti kodumaise autorite kollektiiviga muusikalavastuse noortele. Priit Pajusaare „Printsi ja kerjuse“ libreto on Mark Twaini populaarse romaani põhjal kirjutanud Aapo Ilves, oma kunstnikudebüüdi rahvusooperis teeb eestlanna Ingrid Proos, kes on aastaid elanud ja töötanud Austraalias ning Šveitsis, teose koreograaf on Elo Unt. Esmakordselt lavastab muusikateatris seiklusfilmide režissöörina tunnustust leidnud Andres Puustusmaa. Samuti pakub kõneainet peategelaste valik: tänavu Lavakunstikooli lõpetanud kaksikvennad Märt ja Priit Pius on lubanud elevuse tekitamiseks omavahel segamini minna juba proovide käigus. Nooremale publikule on mõeldud kammersaalis esietenduv Tanel Padar & The Sun muusikale lavastatud „Kuu

on päike“ ning päris pisikeste rõõmuks hakkavad detsembris talveaias elama Edgar Valteri pokud. Ka ringreisid ei jää sel hooajal tulemata. Paneme Segasummasuvilale rattad alla ja viime Pipi Pikksuka külla Paide, Pärnu ning Viljandi lastele. Taas kord on võimalus tutvustada meie tööd ja taset väljaspool riigipiire: selle hooaja sihtpunktiks on Minsk. Vastukülakostina valgevenelastelt saab meie publik kaasa elada ooperitele „Madama Butterfly“ ning „Vürst Igor“. Aastavahetusel on kõik oodatud Veneetsia karnevalile, sest just sellises õhkkonnas möödub tänavune ball. Jätkuvad ka kõik teised tavaks ja armsaks saanud ettevõtmised mitmesuguste kontsertide näol. Paljudel neist on tähtis roll kanda meie uuel loomingulisel juhil ja peadirigendil maestro Vello Pähnal. Soovin kõigile ilusaid ja sisukaid päevi, meeleolukate õhtute loomisel püüame abiks olla meie. ♫ Mart Mikk

ooperijuht

Muusika, mis väärib avastamist! RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA OOPERIGALA Estonia kontserdisaalis 3. oktoobril 2012 Dirigent: Vello Pähn. RO Estonia orkester ja koor. Õhtujuht on Mart Mikk Rahvusvahelisel muusikapäeval jätkab rahvusooper traditsiooni tuua publikuni välismaal töötavaid noori andekaid eesti juurtega lauljaid ja tutvustada uusi lootustandvaid nimesid maailma muusikakaardil. Paljud neist on leidnud tee tagasi meie lavale, lauldes peaosi ooperilavastustes: Monika-Evelin Liiv, Katrin Targo, Elīna Volkmane, Alexander Schulz, Koit Soasepp jpt. Sel aastal astuvad teie ette Alfia Kamalova (sopran, Gelsenkircheni muusikateater), Helen Lepalaan (metsosopran), Luc Robert (tenor, Kanada), Jussi Merikanto (bariton, Soome Rahvusooper).

ROOSIKAVALER Richard Straussi ooperi kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis 7. novembril 2012 Dirigent: Vello Pähn „Roosikavaleri“ komponeerides soovis Richard Strauss luua muusikalist komöödiat Mozarti stiilis. Koostöös libretisti Hugo von Hofmannsthaliga sündis kaunis ja liigutav meistriteos täis poeetilist muusikalist elegantsi ja tundliku käekirjaga visandatud tegelaskujusid. „Roosikavaler“ on koomiline ooper, mille sügavam tähendus avab end kuulajale läbi magusvalusa armastusloo.

RO Estonia koori solistid esinevad tuntud meloodiatega. KULDNE KLASSIKA: RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER 4. aprillil 2013 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Vello Pähn, solistid: Anna-Liisa Bezrodny (viiul) ja Ivari Ilja (klaver) Kavas Felix Mendelssohni avamäng „Suveöö unenägu“ op. 21, kontsert viiulile, klaverile ja keelpillidele d-moll, sümfoonia nr 5 D-duur op. 107 („Reformatsioonisümfoonia“). WALLENBERG

RAHVUSOOPERI KOORI SOLISTIDE KEVADKONTSERT

Erkki-Sven Tüüri ooper 19. juunil 2013 Rahvusooper Estonias Pööripäeva festivali raames.

Rahvusooper Estonia talveaias 12. ja 26. aprillil 2013

Dirigent: Risto Joost. RO Estonia solistid, koor ja orkester.

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

OOPER

Ain Anger näitab saatana argipäeva Tekst: Liina Viru, foto: HarrissonParrot Artist and Project Management

Muidu muusikat täis maja on juulikuu teisel pühapäeval suviselt vaikne. Proovisaalid puhkavad helidest ja lavalauad naksuvad hooaja viimaste etenduste sammude mälestusis. Mõni minut enne kahtteist astub uksest sisse Ain Anger, kes on alates 2004. aastast Viini Riigiooperi solist ja keda võib järjest sagemini näha maailma suurtel ooperilavadel Bayreuthis, Berliinis, Münchenis, Tokyos, Pariisis ja USA-s. Tuleval hooajal ootavad ees debüüdid Milano La Scalas ja Gran Teatre del Liceus Barcelonas. Sellele vaatamata on Anger Eesti publikule ikka „oma Saaremaa poiss“, keda suure südamesoojaga kodulavadele esinema oodatakse. Olen meeldivalt elevil võimaluse pärast heita pilk maailmas ühe nõutuma eesti ooperilaulja töödesse ja tegemistesse, mis algaval hooajal on seotud ka Rahvusooper Estoniaga. Räägime septembris esietenduvast Charles Gounod’ ooperist „Faust“, milles Angeril on laulda üks värvikamaid rolle – saatan Mefisto. FAUST

Charles Gounod’ ooper kahes vaatuses

Ooper pakub küllaga materin Anger mõtiskEsietendus Rahvusooper Estonias 20. septembril 2012 jali filosoofilisteks mõtiskleb, milline võiks Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Risto Joost lusteks: „Olen palju mõelnud olla Mefisto teLavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) saatana ja jumala vahekorgelaskuju veel enne, kui Kunstnik: Ene-Liis Semper (NO99) rast „Faustis“ ja sellest, kes lavastaja Dmitri Bertman Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) on saatan ning kui palju teda on jõudnud lavastusprooOsades: Luc Robert (Kanada), Oliver Kuusik, Juhan Tralla (Mannheimi meis on. Goethe originaalis videga alustada ja oma Rahvusteater), Ain Anger (Viini Riigiooper), Priit Volmer, Pavlo Balakin, ütleb saatan: „Mina lähen, nägemust lauljatele tutJoanna Freszel (Poola), Anne Wik Larssen (Norra), Aile Asszonyi, aga saatan teis elab edasi,“ vustada: „Lavastaja näRauno Elp, Aare Saal jt. pidades silmas, et kurjus ei gemus rollist konkreetse 18., 20., 24. ja 26. oktoobril Mefisto rollis Ain Anger. kao inimestest kuhugi. Usun, lavastuse raames on üks et üdini kurja inimest ei ole asi. Enda nägemuse välolemas – ka igal kurjategijal on põhjakujunemine nõuab aga aega – sageli puhul on parem minna proovidesse jendus, miks ta ühe või teise teoni on kulub selleks mitu lavastust. Mefistot puhta lehena – ette on tulnud olukorjõudnud. Sageli on süüdi keskkond, mängida on kindlasti huvitavam kui di, kus tean lavastajast rohkem ja see mis inimest on kujundanud. Mina ei mõnda läbinisti head tegelaskuju, sest on tekitanud vastuolusid. Peamine ole laval kunagi läbinisti kuri olnud, materjali on rohkem. Saatanas on oleon, et tegelaskujude vahelised suhisegi näiliselt väga ühekülgselt halmas kõik see, mis inimesteski – heated ja loogika oleksid paigas, siis on bu tegelasi mängides. Meenub üks dus, kurjus, huumorisoon – ja minu seda kergem ka publikule vahendaingliskeelne plaadiarvustus Wagneri ülesandeks on näidata tema argipäeda.“ Kuna lavaproovides on vähe aega „Valküüri“ kohta, kus kommenteeriti va. Ooper kirjutati ajal (1855–1858), aruteludeks, aitavad tegelaskuju lahti minu Hundingit: „Ta peab olema nii mil kiriku surve ja dogmad seadsid mõtestada suure kogemustepagasiga paha tegelane kui võimalik, ja uskuge inimestele väga ranged käitumisreegkontsertmeistrid. „Sageli kasvavad või mitte, aga Hundingi osatäitja nimi lid. Sellest hoolimata on meis alati mõttevahetused huvitavateks ja pikongi Anger! (inglise keeles „viha“)“. olemas olnud ka see teine pool, mis kadeks diskussioonideks. Kunagi tuli Kui ma tuleksin lavale ja oleksin lihtotsib vabadust ja pääsemist rangeist sellise vestluse käigus mõte, et teatud salt paha, keda see huvitaks? Tuleb otettekirjutusist.“ tüüpi naljameestel peab nalja tegemisida uusi, lavastuse seisukohast põhseks puuduma aukartus. Mefisto on Rolli ettevalmistamisel ei kuula ega jendatud nüansse. See on huvitav ja just selline naljamees, kes teistega ei vaata Anger ooperi salvestusi, et välaeganõudev protsess, seega ei saa roll arvesta. Tundes inimeste nõrkusi, heitida stampide tekkimist ja teiste laulesietenduseks kunagi „päris“ valmis“. dab ta nende ihade ja soovide üle naljate matkimist. „On lavastajaid, kelle ja, teades, et see tabab alati märki.“

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

OOPER Bayreuthi Festspielhausi laval Ainsa eestlasena on Ain Anger astunud üles Bayreuthi festivalil, kuhu sõidavad kokku kõige tulihingelisemad Richard Wagneri loomingu austajad kogu maailmast. Nõudlus piletite järele on nii suur, et sageli on etendused kümneks ja enamaks aastaks välja müüdud. Millised tunded valdasid lauljat astudes Fafnerina üles „Reini kullas“ ja „Siegfriedis“? „See oli üsna raske: vahel oli tunda, et publik teab iga fraasi paremini kui lauljad. See ei tähenda, et etenduste tase alati väga kõrge oleks. Nagu teisteski teatrites, tuleb sealgi ette rohkem ja vähem õnnestunud etendusi ning lauljate haigestumisi ja vahetusi. Aga selle teatri külastamine on igal juhul elamus! Kui teistes teatrites peab laulja suure vahemaa tõttu dirigendi käe liikumisest pisut etteruttavalt laulma, et hääl jõuaks orkestrini õigel ajal ning kõlaks orkestriga koos, siis Bayreuthis jõuab orkestri kõla esmalt lavale ja seejärel alles saali. Nii on palju kergem laulda. Kuna orkester asub sügaval lava all, võib mängida forte fortissimos, ilma et orkestrihelid lauljaid mataks. Muusika kõlab kaugelt nagu kõuemürin, aga ei ole domineeriv. See on nagu Ferrariga – mootori võimsuse tundmiseks ei pea gaasi põhja vajutama, piisab õrnast gaasipedaali puudutusest.“ Koduteater Tallinnas või Viinis? Viimati laulis Ain Anger Estonia laval 2011. aasta sügisel Tiit Kuusiku juubeligalal. Kuigi Viini Riigiooperi lava on nüüdseks kodusem, jääb Estonia Angeri jaoks teatriks, kus ta oma lauljakarjääri alustas. „Vahepeal on maja restaureeritud ja lava laiemaks ehitatud, aga ikka oli esimene mõte lavale minnes: „Kas tõesti nii väike oligi?!“ Pool ruumist tundus puudu olevat. Siia on alati väga hea tulla, sest ees ootavad vanad sõbrad-kolleegid.“ Lähitulevik toob... „Laulmist! Ees ootab palju põnevaid tegemisi: Viini Riigiooperis tuleb septembris välja Verdi „Don Carlo“ uuslavastus, kus ma laulan esmakordselt suurinkvisiitori rolli. Ootavad ka Orest Richard Straussi „Elektras“ ja Jacopo Fiesco Verdi „Simon Boccanegras“. Selles lavastuses laulab Boccanegrat Placido Domingo. Ooperis peaksin temast palju vanem olema, kuid tegelikkuses on vastupidi. Domingoga koos laulda on väga tore, kuid pelgan, et grimm ei suuda mind piisavalt vanaks teha. Ma ei tahaks, et inimesed peaksid ooperit silmad kinni kuulama, kuna laval toimuv pole usutav. Olen Otto Schenki lavastuste suur austaja ja mul on hea meel, et Viinis taasesietendub tema lavastatud Wagneri „Nürnbergi meisterlauljad“. See on tõeliselt vaimukas traditsiooniline lavastus, mis on väga kaua mängukavas püsinud. Kevadel teen debüüdi Milano La Scalas Dalandi rolliga Wagneri „Lendavas hollandlases“ – ootan seda põnevusega! Ees seisavad ka Fasolti roll Wagneri „Reini kullas“ Gran Teatre del Liceus ning paar reisi Ameerikasse.“

Richard Wagneri romantiline ooper „Tannhäuser“ Estonias 2013. aastal tähistatakse kogu maailmas Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva suurejooneliste muusikapidustustega, mida kroonib helilooja sünnilinnas Leipzigis ja tema isikliku teatrimaja kodulinnas Bayreuthis ettekandele tulev eriprogramm. Rahvusooper Estonia toob sel puhul lavale helilooja romantilise ooperi „Tannhäuser“. Lavastaja Daniel Slater: Meie versioon „Tannhäuserist“ jutustab sellest, kuidas püütakse elada ühiskonnas, mis sunnib sind käituma kindlal viisil. Lavastamisel tuleb täpselt teada, mida sümboliseerivad Veenusemägi ja Wartburg. Teoorias vastandub Veenusemäe sensuaalne, meeleline maailm Wartburgi vaimsele maailmale. Ooper räägib nimitegelase mässumeelsusest Wartburgi emotsioonitu ja konservatiivse ühiskonna vastu. Tannhäuser soovib luua vabadust, et end avastada ja saada selleks, kes ta sisimas on. Ta teab, et ühiskond ei luba seda, kuid ta proovib ikka, tehes seda omal kummalisel viisil. Tundub, et Elisabeth TANNHÄUSER püüab samuti end ühiskonnas Richard Wagneri romantiline ooper kolmes vaatuses leida. Tõsiasi, et mõlemad peaEsietendus Rahvusooper Estonias tegelased surevad ooperi lõpus, 14. märtsil 2013 teeb neist mingis mõttes kangeDirigent: Vello Pähn, lavastaja: Daniel lased, kes mässasid ühiskonna normide vastu. Ka tänapäeval Slater (Inglismaa), kunstnik: Leslie Travers (Inglismaa), koreograaf: Kati Kivitar, on arvukalt ettekirjutusi, mis valguskunstnik: Anton Kulagin. reguleerivad, millised me olema peaksime, kuidas käituma – meil on terve struktuuride koorem, millega oleme harjunud elama. Arvan, et Wagneri kangelased, ka Tannhäuser ja Elisabeth, seavad ühiskonnas kehtivad reeglid kahtluse alla ning püüavad neid avardada nii palju kui võimalik. Nad on mingis mõttes teerajajad, kes esitavad elule kõrgeid nõudmisi. Julgustuseks neile, kes pelgavad lõputuid saagasid ooperilavadel: „Tannhäuser“ ei ole pikk ooper. See on sündmusterohke teos ja te armute selle võluvasse muusikasse. See teos ei esita publikule selliseid nõudmisi nagu Wagneri hilisemad ooperid. Püüame Lesliega luua visuaalselt põneva lavastuse.

Kuigi Ain Angeri graafik on tihe, pärast meie vestlustki ootab ees kaks proovi, püüab ta vähemalt kord aastas Eestis käia. „Sel aastal tulen ka oktoobris, seega kaks korda. Eesti on koht, kus saab aja maha võtta. Tavaliselt puhkan ja püüan sõpradega midagi koos teha. Ka lapsed on Eestis väga õnnelikud, sest siin on vanavanemad ja sugulased – see kõik on välismaal elades puudu.“ ♫ Foto: Per-Erik Skramstad

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

OOPER

Palju õnne, Verdi! Palju õnne, Wagner! Tekst: Liina Viru, foto: Harri Rospu

VERDI JA WAGNERI KUULSAMAD OOPERIKOORID

Gala Estonia kontserdisaalis 8. mail 2013 ühendamise poole – pareastal 2013 tähistaDirigent: Risto Joost mini mõjule pääseksid, kirtakse kogu maailmas 200 aasta möö- Rahvusooper Estonia solistide, koori, orkestri, poistekoori ja Estonia Seltsi jutas helilooja oma ooperite segakoori esituses tulevad ettekandele tuntud aariad, duetid, koorid ning libretod ise. Verdi puhul ei dumist Giuseppe Verdi ja avamängud Verdi ja Wagneri ooperitest „Nabucco“, „Aida“, „Otello“, „Lensaa rääkida suurtest uuenRichard Wagneri sünnist. dav hollandlane“, „Tannhäuser“, „Lohengrin“ ja „Parsifal“. dustest ooperižanris, pigem Saksa kultuuri lipulaev Kontserdi salvestusest antakse välja CD. võiks teda pidada Gaetano ja ooperižanri radikaalne Donizetti ja Vincenzo Belliuuendaja Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis. Itaalia ooperimuusika tradit- ni ooperitraditsiooni jätkajaks ning edasiarendajaks. Verdi sioonide edasikandja ja Itaalia vabadusliikumise sümbol ooperite võlu seisneb imelistes meloodiates, tegelaskujude Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813 Busseto lähistel Le kaasahaaravuses ja teatri aegruumi suurepärases tunnetaRoncole külakeses. Lisaks sünniaastale ühendab neid sar- mises. Kui Verdi harmooniakeel ei väljunud senikehtinud nane saatus: mõlema kujunemine oluliseks ning mõjukaks piiridest ning vokaalliin järgis traditsioonilist itaalia bel canto ehk „ilusa laulu“ stiili, siis Wagner katsetas uute harooperiheliloojaks. mooniatega ja otsis uut vokaalstiili, mis sobiks tema oopeNii Verdit kui Wagnerit võlusid ooperiteatri mitmekülgsed rireformi ideedega. Verdi ooperites ei esine üleloomulikke väljendusvahendid. Samuti ühendas neid 19. sajandil ak- elemente ega tegelaskujusid, Wagneri ooperite kangelased tuaalseks saanud rahvuslikkuse küsimus ja kaasaelamine on aga enamasti pärit maagilis-mütoloogilistest legendidest poliitikatuultest räsitud kodumaa saatusele. Heliloojate ning seisavad silmitsi nõiduslike jõududega. Verdi on seeerinev nägemus ooperist ja selle eesmärkidest on kinkinud vastu öelnud nõnda: „Meie, itaallased, oleme positivistid ja meile kaks eripalgelist loomingulist päran- mingil määral skeptikud. Me ei ole kergeusklikud ja meid dit. Verdit inspireeris Itaalia killustatud ja on raske veenda võõrapärase saksa kunsti fantaasialendurõhutud rahva minevik, Wagnerit köitsid aga dega, milles puudub loomulikkus ja lihtsus.“ mütoloogilised rahvapärimused ja legendid. Teataval määral osalesid mõlemad heliloojad Verdi ja Wagner ei kohtunud kunagi. Nii ei leia me Wagneka ise ärevates poliitikasündmustes. Wagner ri märkmetest ega tema naise Cosima päevikutest pikemat avaldas oma poliitilist meelsust 1849. aastal arutelu itaalia ooperikuninga loomingu teemadel ega Verdi Dresdeni tänavatel ning põgenes vahista- kirjavahetusest olulisi märkusi Wagneri miskartuses Zürichisse. Verdit rõõmustas aadressil. On teada, et pärast 1865. aastal Itaalia ühendamise lipukirjaks kujunenud kuuldud „Tannhäuseri“ avamängu oli Verlühend „Evviva Verdi!“, mis välja kirjutatu- di iseloomustanud seda sõnaga „matto“ na tähendas „Evviva Vittorio Emanuele Re (hullumeelne). Wagner, olles kuulanud d’Italia!“ („Elagu Vittorio Emanuele, Itaalia Verdi reekviemi ettekannet 1875. aastal, kuningas!“) ja ülistas Vittorio Emanuele II ei pidanud Cosima mälestuste järgi teost (1820–1878), kelle ajal ühendati Itaalia taas isegi arutamise vääriliseks. Ometi võib Verdi kirjavahetusest lugeda, et Wagneri ühtse kuningavõimu alla. surm 1883. aastal viis ta mitmeks päevaks Kuigi Wagneri ooperite eelkäijateks on romantikutest heli- endast välja. Itaalia ooperikuningas Verdi loojate Carl Maria von Weberi ja Giacomo Meyerbeeri loo- suri pea paar aastakümmet hiljem 1901. ming, erines Wagner oma eelkäijatest. „Lendavast holland- aastal. ♫ lasest“ (1843) alates on Wagner teel muusikadraama loomise poole, kus laulmine on ooperi süžee ja muusika teenistuses, mitte eraldiseisev vokaalse võimekuse paraad. Et tema ideed – püüdlemine muusika ja lavategevuse orgaanilise

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

OOPER

Aile Asszonyi – Manon Lescaut, foto: Viktor Koškin

Ooperilaulja naudib vabal ajal looduses vaikust Tekst: Ülla Veerg

106. hooajal pälvisid SEB publikupreemia Aile Asszonyi ja Jassi Zahharov.

Mida tundsid, kui preemiasaajate nimed teatavaks tehti? Aile Asszonyi (A. A.): Olin väga üllatunud, sest kogu hääletamise perioodil polnud mul etendusi Estonias ja ma olin kindel, et publik valib lemmiku etenduste järgi, mida nad parajasti

näinud on. Mind valdas suur rõõm ja tänutunne! Ausalt öeldes olin pisut mures, kas ma suudan kohe algaval „Manon Lescaut’“ etendusel premeeritule vääriliselt esineda. Jassi Zahharov (J. Z.): See oli uskumatult suur üllatus! Kohe oli algamas etendus ja adrenaliini tase oli laes, pulss vist 200! Ka publik oli üles köetud, nii et lõppkokkuvõttes tuli väga hea etendus. Aitäh! Kas sinu arvates on selline tunnustus oluline ja vajalik? A. A.: Igale esinejale on publiku tunnustus vajalik. Ma olen laulja sellepärast, et mulle on antud hääl, aga ilmselgelt on mul sisemine vajadus ennast väljendada ja esineda – tunda seda imelist sünergiat, mis võib tekkida publiku ja muusikute vahel. Kui ma laulan, siis avan ma oma südame ja väga soe tunne on teada, et ka publik on teinud sedasama.

Aile Asszonyi 107. hooajal Estonias: Puccini „Manon Lescaut“ – Manon Lescaut Puccini „Boheem“ – Mimí Gounod’ „Faust“ – Margarete Tüüri „Wallenberg“ – Naine Jassi Zahharov 107. hooajal Estonias: Verdi „Rigoletto“ – Rigoletto Verdi „La traviata“ – Giorgio Germont Bizet’ „Carmen“ – Escamillo Puccini „Tosca“ – Scarpia Wagneri „Tannhäuser“ – Biterolf Kálmáni „Silva“ – Feri Tüüri „Wallenberg“ – Saksa ohvitser

J. Z.: Eks kunstis midagi või kedagi võrrelda on üldse keeruline ja ehk lausa vägivaldne, aga alati on oluline, kui hea sõna öeldakse, tunnustus on väga tähtis. Teame-tunneme sind lavalt, kuid milline on su igapäevaelu, millised on hobid, kuidas puhkad? A. A.: Viimased aastad olen veetnud kohvri otsas elades ning seetõttu tunnen igapäevaelu rutiinist isegi puudust. Puhkan siis, kui olen kodus. Ma kutsungi meie kodu hellitavalt puhkekoduks. Tööperioodil lõõgastavad mind pikad jalutuskäigud loodusesse. Minu kõige suurem armastus peale muusika on „õnnetuseks“ kokandus! Itaalias elamine on mu maitseretseptoreid kõvasti arendanud. Kuid minu

ekstreemspordiks ja adrenaliiniallikaks jäävad ikkagi esinemised. J. Z.: Kuna minu töö eeldab intensiivset suhtlemist, siis puhkehetkel püüan rahu leida. Mulle meeldib looduses viibida ja vaikust nautida, meeldib lugeda. Heal meelel külastan võimalusel maailma ooperimaju, et uut vaimutoitu hankida. Ega päris välja artist oma tööst vist ei saagi – see tuleb koju kaasa, on sinu unenägudes ja mõtetes. Kogu aeg on vaja uusi asju õppida, enda füüsist ja häält vormis hoida. Et vaim terve oleks, püüan järgida tervislikke eluviise, leida ja hoida tasakaalu enda ja maailma vahel. Töö endaga on kõige keerulisem, aga kõige olulisem, see hoiab õigel kursil. Millistes lavastustes saavad eestimaalased sind algaval hooajal näha? A. A.: Rahvusooperis esietendub uue hooaja alguses Charles Gounod’ „Faust“, mida lavastab Dmitri Bertman. Margarete osa on mu esimene prantsuskeelne roll ja koostööd Bertmani ning meie uue peadirigendi Vello Pähnaga ootan juba kannatamatult. J. Z.: Minu häälele „Faust“ kahjuks ei sobi, kuid märtsis jõuab lavale Wagneri „Tannhäuser“, kus laulan Biterolfi rolli. Ja muidugi laulan paljudes lavastustes, mis juba repertuaaris on. Iga lavastuse sünniks teevad sajad inimesed tööd, lavastus on aga nagu laps – tal on oma iseloom, oma energia ja sa ei tea, mis temast tulevikus saab. Edasi otsustab selle üle juba publik. ♫

Jassi Zahharov – Escamillo. Foto: Harri Rospu

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

OOPER

Mart Madiste – don José, foto: Viktor Koškin

Kui praegune rahvusooperi esitenor Mart Madiste aastakümnete eest esimest korda teatri poole vaatas, ei olnud tema silmapiiril mitte muusikateater, vaid sõnateater. Saatuse tahtel sai noormehest aga laulja, kelle pagasisse on tänaseks kogunenud väga lai valik juhtivaid tenorirolle. Sel hooajal lisandub nende hulka nõudlik ja psühholoogiliselt keeruline nimiroll Wagneri ooperis „Tannhäuser“. On õige hetk vaadata tagasi teekonnale, mis on toonud Mardi tõsiste Wagnerirollide juurde.

Mart Madiste

sada ooperikilomeetrit Tekst: Liina Viru

uidas sai sinust ooperilaulja?

Ma ei mõelnud üldse lauljakarjäärist, tahtsin lihtsalt teatrisse jõuda. Pärast keskkooli soovitati mul minna ajalugu õppima, kuid proovisin sisse astuda Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialale. Paralleelselt töötasin Norma tehases troppijana – panin kraanadele koormaid külge. Ma ei jõudnud sisseastumiseksamitega eriti kaugele, sest pidin sõjaväkke minema. Hiljem uurisin isalt, kes laulis aastatel 1979–2000 Estonia kooris, kas ei saaks Estoniasse mimansiks tulla. Isa soovitas proovida koori, kus oli paar vaba kohta. Käisin hääleseadja Sergi Annilo juurest läbi ja tema pani mulle diagnoosi – tenor! Sellega olen elanud siiani. Pidasin laulmist ajutiseks, sest tahtsin ikkagi näitlejaks saada, aga sinna see jäi. Laulsin kooris 1999. aastani, siis tulid pisemaid solistirollid ja aastal 2005 laulsin siin majas oma esimese suure rolli – Cavaradossi Puccini ooperis „Tosca“. Mida sa mäletad oma esimesest lavakogemusest? Issand, kui õudne see oli! 1990. aastal tegin kaasa Tormise „Eesti ballaadides“, kus koor seisis rivis ja meid kattis ühine kott, milles olid peaaugud. Pidime muusika taktis õõtsuma, aga

ilmselt ei jõudnud minu naabrid ühisele arusaamisele, et kummale poole siis. Jäin kahe inimese vahele, kes kumbki tiris kotti erinevasse suunda ja see nööris mul kõri nii kinni, et enam ei tulnud piuksugi! Nüüd ootab sind Tannhäuseri roll. Milliste tunnetega lähed sellele väljakutsele vastu? Saksa muusika ja Wagner on minu jaoks uus. Olen laulnud Melotit „Tristanis ja Isoldes“, aga see on Tannhäuseriga võrreldes kübeke. Tannhäuseri partii on väga nõudlik hääleliselt, psüühiliselt ja füüsiliselt. Siin ei saa rääkida maratoni jooksmisest, vaid 100 km läbimisest. Wagneri ooperid on täis põnevaid sümboleid ja lahendamist vajavaid mõistatusi. Peategelased otsivad midagi kättesaamatut, võitlevad aadete nimel... Millisena näed oma tegelaskuju? Wagneri ooperites on tähtsal kohal võlumaailm, mille taga on inimlikud õnneotsingud. Inimene, kes tunneb puudust materiaalsetest hüvedest või vaimsest pagasist, on pidevalt otsingute teel. Samas on kõik elementaarne ja õnneks vajalik juba olemas, tuleb lihtsalt avatumalt ringi vaadata. Tannhäuser on just selline otsijatüüp – see on väga inimlik ja siin ei ole maagiaga midagi tegemist.

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Millal on õige hetk Wagnerit laulda? Miks ta ei ole noorte lauljate helilooja? Noorena jääb vajaka nii füüsilisest kui ka psüühilisest baasist. Mingi asja edasi andmiseks peab elust olema korjatud teatav pagas. Väga raske on väljendada tundeid, mida sa kunagi kogenud ei ole. Kui inimene ei ole oma elus kedagi lähedast kaotanud, siis peab ta olema väga hea näitleja, et sellest aru poleks saada. Prantsuse tenor François Soulet ütles mulle aastaid tagasi, kui tahtsin „Carmeni“ don Joséd laulda: „Noormees, te ei ole veel 35! 35 ja 40 vahel saate need emotsioonid kätte, mis teil selleks rolliks vaja on.“ Tal on õigus. Selles vanuses on inimene juba üht-teist kogenud ja näinud ning on lihtsam helilooja mõtet edasi anda. Mida loodad Tannhäuseri rolliga oma lauljapagasisse panna? Loodan saksa muusikat paremini mõistma hakata – see on ergas ja väga tundeline muusika. Kunagi tahaksin ka Richard Straussi laulda. Mis on ooperilauljaks olemise juures kõige raskem? Suudad hoida töö ja kodu lahus? Pere juurest on kahju õhtul ära minna. Töö tuleb ikka koju kaasa – kui päeval muusika eriti ei kummita, siis öösel

OOPER tuleb terve ooper järjest. Paned pea padjale ja hakkad mõttes I vaatust laulma. Siis magad natuke ja kui uuesti üles ärkad, jätkad pooleli jäänud kohast. Kuidas lapsed sinu ametile vaatavad ja seda mõistavad? Mida teile koos teha meeldib?

Mart Madiste 107. hooajal Estonias: Wagneri „Tannhäuser“ – Tannhäuser Puccini „Manon Lescaut“ – Chevalier des Grieux Puccini „Boheem“ – Rodolfo Bizet’ „Carmen“ – don José Verdi „Rigoletto“ – Mantua hertsog Gounod’ „Faust“ – vana Faust Kontsertetendus „Laserharf“ – solist Tüüri „Wallenberg“ – Esimene külaline / Jacob Wallenberg

Mul on kolm poega. Vanim on 14-, keskmine 3- ja noorim 1-aastane. Kõige väiksemale muusika meeldib. Keskmine ütleb: „Issi! Ära laula!“ ja kui ma ütlen, et lähen teatrisse, siis küsib: „Kas lähed laulma, jah? Laula siis üks lühike laul ja tule ruttu koju tagasi!“ Samas hakkab ta juba viisi pidama ja vahel kuulen enda lauldud katkendeid. Vanemal poisil on arvutihuvi. Vahepeal tahtis ta mopeediga sõita ning aitasin tal seda putitada. Kui väiksemad poisid pisut kasvavad, siis tahaksime perega reisida.

peavad solistid ise ennast aitama. Tugeva trupi puhul aitavad kõik üksteist ja lugu hakkab elama. Millised hetked teevad sind töö juures õnnelikuks? Meele teeb heaks see, kui etendus on korda läinud ja oled suutnud pakkuda eelmise etendusega võrreldes uut kvaliteeti. Aplausi kostes on suur kergendustunne – suutsin koos trupiga

panna inimesi ühele loole kaasa elama. Kõige tähtsam on, et inimestele meeldis. Kuidas sa ennast tööst välja lülitad? Mida perega teete?

Meil on väike aialapp, kuhu saab paar tomatit ja kurki kasvama panna. Käime naise vanemate juures Tartus ja minu esivanemate radadel Viljandimaal. Mul on värske hobi, põrutan 1985. aasta Kawasakiga ringi. Minu jaoks ei ole mootorrattaga sõites oluline ühest punktist kiiresti teise jõudmine, vaid võimalus enda ümber ringi vaadata. Saad olla iseendaga, jälgida silmapiiri ja muu mõtetest välja lülitada. Kihutamine kiirteedel tekitab kõhedust, aga väiksemaid teid pidi vuristada mulle meeldib. ♫

Kuidas suhtud kriitikasse? Noorena oli hirmutavam. Oleneb kriitikust – kui kirjutab minu jaoks autoriteetne inimene, kes valdab materjali, siis läheb punane tuluke põlema. Enamus meie ajalehtede kriitikuid on aga suurel määral diletandid. Mäletan keskkoolist kirjandusõpetajat, kes oli ka Eesti Draamateatris kohanäitaja ja julgustas meid teatris käima ning retsensioone kirjutama. Ta õpetas, et kui midagi ei meeldi, siis tuleb põhjendada ja tagamaid avada. Siis on kriitika objektil kergem mõista, kus viga tehti, mida parandada ja kuidas asi saali poolt paistab. Paljud asjad ei olene lauljatest-näitlejatest, vaid ka kunstnikest-lavastajatest. Kui lavastaja ei viitsi lauljaga tegeleda, siis

Vasakult: Mart, Markus, Ave ja Oliver Martin, foto: erakogu.

Infotunnid Sinises saalis N 18. oktoobril kell 18.00 „Faust“ R 23. novembril kell 18.00 „Tuhkatriinu“ L 16. märtsil kell 18.00 „Tannhäuser“ R 31. mail kell 18.00 „Bajadeer“

Rahvusooperi uudiskiri Liitumine aadressil www.opera.ee või info@opera.ee

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

BALLETT

Kallid balletisõbrad!

el hooajal lisanduvad Eesti Rahvusballeti repertuaari kaks uut täispikka balletilavastust, ees ootavad vahetusetendused Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatriga ja külalisesinemised Eestimaa kaunites paikades. Lisaks veel esinemised väga mainekatel lavadel Itaalias ja Ameerikas ning mitmete väärikate juubelite tähistamine. Esimese uuslavastusena jõuab 16. novembril publikuni Sergei Prokofjevi kogupere ballett „Tuhkatriinu“ Marina Kesleri tõlgenduses. Kesleri neoklassikaliste sugemetega ja samas kaasaegne käekiri tõotab teha rahvusballeti hooaja avalavastusest meeldejääva sündmuse. Teise suurlavastusena jõuab 16. mail lavale minu nägemus Ludwig Minkuse balletist „Bajadeer“ ehk „Templitantsija“. See teos on tõsine väljakutse igale trupile. „Bajadeer“ lummab idamaise stiili ja „Varjuderiigi“ stseeniga, millest on kujunenud selle balleti sünonüüm. 23. septembril tähistame 90 aasta möödumist esimese täispika balleti, Léo Delibes’i „Coppélia“ lavastusest

Rahvusooper Estonias. Sel õhtul on laval Ronald Hyndi versioon, mis on meie teatri ajaloos juba kuues lavastus sellest kaunist muinasloost. 8. märtsil tähistame armastatud priimabaleriini ja balletipedagoogi Tiiu Randviiru 75. sünnipäeva „Luikede järve“ etendusega. 28. aprillil toimuv rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa 75. sünnipäevale. Detsembris sõidab Eesti Rahvusballett esmakordselt Veneetsiasse, kus ootavad ees viis „Pähklipureja“ etendust mainekas Teatro La Fenices,

veebruaris jõuavad Valgevenes lavale Kenneth MacMillani „Manon“ ja Ben Stevensoni „Pähklipureja“, aprillis oleme balletiõhtu raames tuttavatel lavadel Pärnus ja Paides ning hooaja lõpetame 28. juunil ESTO päevadel San Franciscos, kus esitame Helimetsa lühiballetti „Aeg“ ja Kesleri „Othellot“. Põnevate kohtumisteni Eesti Rahvusballeti etendustel! ♫ Toomas Edur Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

COPPÉLIA 90

Tekst: Piret Verte, foto: Estonia arhiiv

28. septembril 2012 täitub 90 aastat esimesest õhtut täitvast balletist Estonia laval.

ikka aega tundusid Estonia juhtkonna jaoks iseseisvad tantsulavastused ebavajalikud, ent muusikalavastuste taseme tõusuga kasvas ka vajadus professionaalsete tantsijate ja tantsuseadete järele ooperis ja operetis. 1918. aastal palgati Estonia esimesse balletitruppi neli tantsijat, kes panid aluse Estonia balleti arenguloole: Rahel Olbrei, Lilian Looring, Emmy Holz ja Robert Rood. Trupijuhiks sai varemgi Tallinnas balletiõpetajana tegutsenud Jenny Smirnova-Sevun. Pärast esimesi arglikke tantsulavastuste katseid jõuti 1922. aastal esimese õhtut täitva balletini. 28. septembril täitub 90 aastat „Coppélia“ esietendusest Estonia teatri laval. Balleti lavastas ja tantsis selles peaosa Tallinnas külalisesinemistel viibinud Moskva Suure Teatri baleriin Viktorina Krieger. Kuna eriharidusega tantsijaid teatris veel nappis, rakendati paljudes rollides plastiliselt võimekamaid draamanäitlejaid. Hooaja jooksul esitati „Coppéliat“ 11 korral, mis viitab publiku soojale vastuvõtule.

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Koos Eesti balletiga täitub ümmargune juubel ka ühel meie esimesel kutselisel tantsijal. 23. oktoobril möödub 110 aastat Emmy Holzi sünnist. Õppinud Jenny Smironina-Sevuni ja Eugenia Litvinova balletistuudios, alustas ta lavategevust noorteühingus „Tungal“. Seejärel tantsis ta Estonia teatris kuni oma varase surmani 1923. aastal. Ka praegu võib balletisõber näha Estonia laval Léo Delibes’i menukat „Coppéliat“, mis on juba kuues tõlgendus teatri ajaloos. Etendused: 23.09, 6.10 ja 21.10. ETV salvestas Eesti Rahvusballeti „Coppelia“ 2012. aasta kevadel ja sellest on kavas välja anda DVD. Juubeli puhul toimub salvestuse ülekanne ETV2-s 29. septembril kell 21.30. Ülekandele eelneb saade „Coppélia Eestis“, mille režissöör on Ruti Murusalu, toimetaja ja produtsent Ruth Alaküla.

BALLETT

Marina Kesler: minu kunst ei ole publikut külmaks jätnud Tekst: Triinu Soikmets, foto: Leonid Chromtchenko

led varasemalt rahvusooperis lavastanud ka rahvusvahelist tuntust kogunud lühiballetid „Libahunt“ ja „Othello“. „Tuhkatriinu“ on sinu esimene täispikk ballett – räägi selle saamisloost lähemalt.

on kesksel kohal idee, et armastus ja noorus ei sõltu piiridest, mida seavad seisus, etikett ja reeglid. Idee kehastuseks on prints, kes vastandub snoobidest õukondlastele ja järgib oma südamehäält.

Ettepanek „Tuhkatriinu“ lavastamiseks tuli rahvusballeti kunstiliselt juhilt Toomas Edurilt.

Kuidas hindad Prokofjevit heliloojana?

Lavastus sobib kogu perele ja on lahendatud kaasaegses võtmes, kõnetades tänapäeva publikut vahetumalt. Prokofjev kirjutas balleti kolmes vaatuses, kuid lõpuks sündis otsus lavastada see kahevaatuselisena, usaldasin selles osas peadirigendi Vello Pähna nõuandeid ja suuri kogemusi. Usun, et nooremal publikul – ka neil, kes esmakordselt balletti vaatavad – on sellisel kujul seda lihtsam nautida. Milline on sinu nägemus tuntud muinasjutust? Lugu jääb üldjoontes samaks nagu muinasjutuski. Soovin, et publik saalis tunneks, nagu vaataks ta kvaliteetset kaasaegset filmi. Koostöös kunstnike Liisi Eelmaa ja Gerly Tinniga mõtleme välja baroki- ja rokokoosugemetega kujundust, millele on lisatud modernseid glamuurseid nüansse. Lavastuses

Tuhkatriinu

Sergei Prokofjevi ballett kahes vaatuses Esietendus Rahvusooper Estonias 16. novembril 2012 Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten Lavakujundus: Liisi Eelmaa Kostüümid: Gerly Tinn Valgus: Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)

Prokofjev, kui üks vene geeniustest, meeldib mulle väga. Tema ülemaailmselt tuntud balleti „Romeo ja Julia“ muusika on tantsimiseks täiuslik. Koreograafi ja lavastajana lasub mul suur vastutus küündida tema loomingu tasemeni. „Tuhkatriinu“ süžee ei ole traagiline, pigem groteskne ja humoorikas, mis teeb lavastamise mõnes mõttes keeruliseks. On paras pähkel lahendada lugu publikule vastuvõetavalt – lõbusa ja samas maitsekana. Tunnen, et arenen tänu Prokofjevi muusikale, minu jaoks on see adrenaliinirikas väljakutse. Mis sind ühe lavastuse loomise juures inspireerib? Millist rolli mängib publik lavastaja elukutse juures? Inspiratsiooniks on eelkõige muusika, mis dikteerib dramaturgia ja annab suurima impulsi.

Tunnen muusikaga erilist suhet, see on osa mu hingest. Kui asun tantsijatega töötama, siis toidab see mind edasi: erutun esimestest proovitud sammudest ja sellest, kuidas tantsija neile kaasa elab. See on maagiline ja väga innustav tunne! Mõneti sarnaneb lavastaja elukutse arsti omaga: kui tohter teeb õnnelikuks terveks ravitud patsiendi, siis kunsti abil teeb lavastaja õnnelikuks nii tantsijad kui publiku. „Libahundi“ ja „Othello“ vastukajast selgus, et mõni stseen pani vaataja lausa nutma. Mulle tundub, et nendel puhkudel on tegemist katarsisega, hinge puhastava elamusega. Igal juhul ei ole minu kunst publikut tuimaks jätnud ja minu eesmärk on täidetud. Kunst mõjutab inimhinge, seeläbi on võimalik inimest ja tema mõttemaailma paremaks muuta. Meie ühiskonnas on pahatihti tendentsiks intrigantide võit, kuid mulle ei tundu moraalselt õige ühtki lavastust sellisel viisil lõpetada. Minu elufilosoofiaks on headuse kultiveerimine ja seda kõige laiemas plaanis. See tuleb esile ka „Tuhkatriinu“ loos: kui kaks inimest teineteist armastavad, siis on see pühalik tunne, mida peab hoidma. Armastusel pole piire ja selle nimel tuleb võidelda! ♫

Kaunid muinasjutud ei ole ainult raamatute teema – mõnikord tundub, et elu on täis muinasjuttu ja muinasjutt on täis elu. Marina Kesler jutustab Charles Perrault’ armastatud muinaslugu efektselt ja värvikalt, pakkudes meelelahutust kogu perele. Klounide, haldjate, liblikate, gladiaatorite jt fantaasiategelaste maailmas võib ära tunda ka hetki elust enesest. Tuhkatriinu lugu pandi tantsukeelde juba 1813. aastal Viinis, kuid 1945. aastal Suures Teatris esietendunud Prokofjevi ballett, millele lõi koreograafia Rostislav Zahharov, on olulisim selle muinasjutu ajaloos. Balleti nimiosas on saanud maailmakuulsateks Galina Ulanova ja Natalja Dudinskaja. Nimiosas säravad Alena Shkatula ja Luana Georg.

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

Mängukava SÜGISHOOAEG 2012 SEPTEMBER 2012 N 06 18.00 R 07 18.00 L 08 18.00 P 09 12.00 N 13 18.00 R 14 18.00 L 15 18.00 P 16 12.00 N 20 19.00 R 21 19.00 L 22 19.00 P 23 17.00 K 26 12.00 K 26 19.00 N 27 19.00 R 28 19.00 L 29 19.00 P 30 17.00

MANON LESCAUT G. Puccini ooper SILVA I. Kálmáni operett CARMEN G. Bizet’ ooper ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale SILVA I. Kálmáni operett ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett FAUST C. Gounod’ ooper / Esietendus!

C B B C C C B C

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

A C

FAUST C. Gounod’ ooper COPPÉLIA L. Delibes’i ballett / Coppélia 90! PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal SILVA I. Kálmáni operett ROSALINDE

A D E C C

MANON LESCAUT G. Puccini ooper LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett CARMEN G. Bizet’ ooper

C B C

T. Eduri/T. Aintsi ballett

R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale

OKTOOBER 2012 K 03 19.00

N 04 19.00 R 05 19.00 L 06 12.00 L 06 19.00 P 07 12.00 K 10 19.00 N 11 19.00 R 12 19.00 L 13 12.00 L 13 19.00 P 14 17.00 K 17 19.00 N 18 19.00 R 19 12.00 R 19 19.00 L 20 19.00 P 21 12.00 K 24 19.00 N 25 19.00 R 26 19.00 L 27 12.00 L 27 19.00 P 28 17.00 K 31 19.00

RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA OOPERIGALA Estonia kontserdisaalis MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett

22/15 EUR C

MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal

COPPÉLIA L. Delibes’i ballett RIGOLETTO G. Verdi ooper PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal SILVA I. Kálmáni operett LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett RIGOLETTO G. Verdi ooper LASERHARF Kontsertetendus noortele MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

E C E C C C E C

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! COPPÉLIA L. Delibes’i ballett FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! LASERHARF Kontsertetendus noortele MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale SILVA I. Kálmáni operett TOSCA G. Puccini ooper

C B A E C A E B C A E B C D

/ Voldemar Kuslap 75

T. Eduri/T. Aintsi ballett

NOVEMBER 2012 N 01 19.00 R 02 19.00 L 03 19.00 P 04 17.00 K 07 19.00 N 08 19.00 R 09 19.00 L 10 19.00 P 11 17.00 K 14 19.00 N 15 19.00 R 16 19.00 L 17 19.00 P 18 17.00 K 21 12.00 K 21 19.00 N 22 19.00 N 22 19.00

MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal ROOSIKAVALER

C C B B

22/15 EUR R. Straussi ooperi kontsertettekanne / Estonia kontserdisaalis MANON LESCAUT G. Puccini ooper C MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal B JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper C LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett C SILVA I. Kálmáni operett C MANON LESCAUT G. Puccini ooper C TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett / Esietendus! A CARMEN G. Bizet’ ooper B MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale A / Külalisena Eve Mutso! PIPI PIKKSUKK E Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale A / Külalisena Eve Mutso! SILVA I. Kálmáni operett C KUU ON PÄIKE / Esietendus! / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale A R 23 19.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett 12/8 EUR R 23 19.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale 12/8 EUR L 24 16.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis /18.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale B L 24 19.00 TOSCA G. Puccini ooper 12/8 EUR P 25 12.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis /14.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale A P 25 17.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett

K 28 19.00 K 28 19.00

N 29 19.00 R 30 12.00 R 30 19.00

SILVA I. Kálmáni operett KUU ON PÄIKE / kammersaalis

C 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale MANON LESCAUT G. Puccini ooper C LASERHARF Kontsertetendus noortele F PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett D

DETSEMBER 2012 L 01 L 01 P 02 P 02 T 04

KUU ON PÄIKE / kammersaalis

12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale C D D 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale C K 05 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper 12/8 EUR K 05 19.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale 12/8 EUR N 06 18.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis /20.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale B N 06 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal D R 07 19.00 BOHEEM G. Puccini ooper D L 08 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett D L 08 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett 12/8 EUR P 08 12.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis /14.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale D P 09 17.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett P 09 18.00 RAHVUSOOPER ESTONIA JA 12.00 /14.00 19.00 12.00 17.00 19.00

T 11 19.00 K 12 12.00 K 12 19.00 N 13 12.00 /14.00 N 13 19.00 R 14 18.00 R 14 19.00 L 15 14.00 /16.00 L 15 12.00 P 16 12.00 P 16 14.00 /16.00 K 19 18.00 K 19 19.00 N 20 12.00 N 20 17.00 R 21 18.00

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett KUU ON PÄIKE / kammersaalis

SOOME RAHVUSOOPERI SOLISTIDE JÕULUKONTSERT Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus SILVA I. Kálmáni operett LASERHARF Kontsertetendus noortele ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale KUU ON PÄIKE / kammersaalis

C F C

12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale BOHEEM G. Puccini ooper D KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale C KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale CARMEN G. Bizet’ ooper B PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal E / Välja müüdud! KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper C PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal E PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal E RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS 18/12 EUR Kontsert Tallinna Jaani kirikus 12/8 EUR R 21 18.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis /20.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale B R 21 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal C L 22 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper C N 27 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper D R 28 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett D L 29 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett B L 29 19.00 SILVA I. Kálmáni operett K E 31 20.00 ESTONIA BALL

Detsembris mudilastele talveaias: Kati Kivitari lastelavastus „Pokude aastaring“. K 5 N 6 R 7 P 9 K 12 N 13

kell 12.00 / Esietendus! kell 10.00 ja 12.00 kell 10.00 ja 12.00 kell 11.00 ja 13.00 kell 10.00 ja 12.00 kell 17.00 ja 19.00

L 15 P 16 T 18 N 20 R 21 L 22

kell 10.00 ja 12.00 kell 10.00 ja 12.00 kell 17.00 ja 19.00 kell 10.00 ja 12.00 kell 10.00 ja 12.00 kell 10.00 ja 12.00

Lasteprojektid sügishooajal Talveaias „Mäng muusika saatel“ E 1.10 kell 10 ja 11.30 E 5.11 kell 10 ja 11.30 E 3.12 kell 10 ja 11.30 Hind: 5 EUR / Vanus: 4–6 „Hunt ja seitse kitsetalle“ E 29.10 kell 10 ja 11.30 E 12.11 kell 10 ja 11.30 Hind: 5 EUR / Vanus: 5–10 ------------------------------------------------Vaata lähemalt www.opera.ee

„Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus“ E 5.11 kell 11 ja 12.30 E 19.11 kell 11 ja 12.30 Hind: 5 EUR / Vanus: 10–18 Suurel laval „Ooper teatri südames” E 15.10 kell 12 ja 13.30 E 26.11 kell 12 ja 13.30 Hind: 6 EUR / Vanus: 12–18

KEVADHOOAEG 2013 JAANUAR 2013 R 04 19.00 L 05 19.00 P 06 12.00 P 06 17.00 K 09 19.00 N 10 19.00 R 11 19.00 L 12 12.00 L 12 19.00 P 13 16.00 R 18 19.00 L 19 19.00 P 20 12.00 P 20 19.00 N 24 19.00 R 25 19.00 L 26 12.00 L 26 19.00 P 27 17.00 K 30 19.00 N 31 19.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett LA TRAVIATA G. Verdi ooper PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale FAUST C. Gounod’ ooper / Välja müüdud! PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett CARMEN G. Bizet’ ooper / Välja müüdud! PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett MANON LESCAUT G. Puccini ooper PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett SILVA I. Kálmáni operett ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper PRINTS JA KERJUS / Esietendus! P. Pajusaare muusikalavastus noortele

D B D D B C B D D C D C D C C B C

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele C MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale C SILVA I. Kálmáni operett C FAUST C. Gounod’ ooper B

VEEBRUAR 2013 R 01 R 01 L 02 P 03 T 05 T 05

12.00 19.00 19.00 12.00 12.00 19.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale C JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper B PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett E PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal C

VALGEVENE SUURE OOPERI- JA BALLETITEATRI KÜLALISETENDUSED 8.–13. VEEBRUARIL R 8 19.00 SPARTACUS A. Hatšaturjani ballett L 9 19.00 BALLETIÕHTU M. Balakirevi „Thamar“/N. Rimski-Korsakovi „Šeherezade“ P 10 19.00 VÜRST IGOR A. Borodini ooper T 12 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper K 13 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper

I I I

MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal B ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale C PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D SILVA I. Kálmáni operett C LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI E

R 22 19.00 K 27 19.00 N 28 19.00

C C C

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale

MÄRTS 2013 R 01 19.00 L 02 12.00 L 02 19.00 P 03 17.00 N 07 19.00 R 08 19.00 R 08 19.00 L 09 19.00 P 10 12.00 N 14 19.00 R 15 19.00 L 16 19.00 P 17 12.00 P 17 19.00 K 20 19.00 N 21 19.00 R 22 19.00 L 23 12.00 L 23 19.00 P 24 17.00 T 26 12.00 T 26 19.00 K 27 12.00 N 28 19.00

MANON LESCAUT G. Puccini ooper C PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett B FAUST C. Gounod’ ooper B PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett / Tiiu Randviir 75 B RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT 10 EUR Tallinna Raekojas SILVA I. Kálmáni operett

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

B D

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper / Esietendus! A ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale C TANNHÄUSER R. Wagneri ooper A PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale C CARMEN G. Bizet’ ooper C MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale C JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper C PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal E MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal B LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett C LASERHARF Kontsertetendus noortele E SILVA I. Kálmáni operett C LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI D G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

FAUST C. Gounod’ ooper

MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BALLETIÕHTU / Esietendus! / Pärnu kontserdimajas

APRILL 2013 K 03 19.00 N 04 19.00 N 04 19.00

R 05 19.00

R. Binet’ „Voces intimae“, G. Balanchine’i „Who Cares?“ ja duetid klassikalistest ballettidest.

KULDNE KLASSIKA: RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER

K 10 12.00 K 10 19.00 N 11 19.00 R 12 19.00 R 12 18.00

L 13 19.00 P 14 12.00 K 17 14.00 K 17 18.00 N 18 19.00 N 18 19.00 R 19 19.00 L 20 12.00 L 20 19.00 P 21 17.00 K 24 19.00 N 25 19.00 R 26 12.00 R 26 18.00

I I

19.00 19.00 17.00 19.00 19.00

R 15 L 16 P 17 K 20 N 21

L 06 14.00 L 06 18.00 L 06 19.00 P 07 17.00 T 09 14.00 T 09 18.00

Estonia kontserdisaalis. Korraldaja Eesti Kontsert. PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D

R 26 19.00 L 27 19.00 P 28 14.00 P 28 18.00 P 28 19.00

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Pärnu kontserdimajas / Välja müüdud!

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Pärnu kontserdimajas

BALLETIÕHTU

R. Binet’ „Voces intimae“ ja G. Balanchine’i „Who Cares?“ TANNHÄUSER R. Wagneri ooper PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Viljandi Ugala teatris PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Viljandi Ugala teatris LASERHARF Kontsertetendus noortele SILVA I. Kálmáni operett FAUST C. Gounod’ ooper

E B 18 EUR 18 EUR E C C C

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett

RAHVUSOOPERI KOORI SOLISTIDE KEVADKONTSERT Estonia talveaias CARMEN G. Bizet’ ooper LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

6 EUR C E

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Paide Kultuurikeskuses PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Paide Kultuurikeskuses MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal C BALLETIÕHTU Paide Kultuurikeskuses R. Binet’ „Voces intimae“, G. Balanchine’i „Who Cares?“ ja duetid klassikalistest ballettidest. JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper C PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele E LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett B CARMEN G. Bizet’ ooper C SILVA I. Kálmáni operett C JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper B LASERHARF Kontsertetendus noortele E RAHVUSOOPERI KOORI SOLISTIDE 6 EUR KEVADKONTSERT Estonia talveaias LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett B BOHEEM G. Puccini ooper C PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Jõhvi kontserdimajas PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Jõhvi kontserdimajas RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA A BALLETIGALA / Mai Murdmaa 75

MAI 2013 N 02 12.00 N 02 19.00 R 03 19.00 L 04 12.00 L 04 19.00

P 05 17.00 K 08 19.00

N 09 19.00 R 10 19.00 L 11 19.00 P 12 12.00 N 16 19.00 R 17 19.00 L 18 12.00 L 18 19.00 K 22 19.00 N 23 19.00 R 24 19.00 L 25 12.00 L 25 19.00 P 26 17.00 K 29 19.00 N 30 19.00 R 31 19.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNI

C B E C

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal TANNHÄUSER R. Wagneri ooper PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal K T. Eduri/T. Aintsi ballett SILVA I. Kálmáni operett

VERDI JA WAGNERI KUULSAMAD OOPERIKOORID Gala Estonia kontserdisaalis BOHEEM G.Puccini ooper MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C 22 EUR / 15 EUR

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett

D C B E

BAJADEER L. Minkuse ballett / Esietendus! A TANNHÄUSER R. Wagneri ooper B PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele E BAJADEER L. Minkuse ballett / Välja müüdud! TANNHÄUSER R. Wagneri ooper / Richard Wagner 200 B MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK C T. Eduri/T. Aintsi ballett

LA TRAVIATA G. Verdi ooper PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett BOHEEM G. Puccini ooper MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal MANON LESCAUT G. Puccini ooper BAJADEER L. Minkuse ballett

B E B D C C A

JUUNI 2013 L 01 12.00 TALLINNA BALLETIKOOLI GALA L 01 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper P 02 17.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett K 05 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal N 06 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale R 07 19.00 TOSCA G. Puccini ooper L 08 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett P 09 17.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper K 12 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale N 13 19.00 TOSCA G. Puccini ooper R 14 19.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett L 15 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper P 16 17.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal K 19 19.00 WALLENBERG E.-S. Tüüri ooper / Pööripäeva festivali raames -------------------------------------------------------------NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi!

H C C C C C A C C C C C C D

BALLETT

Alena Shkatula – Jeanne Hébuterne,

Anatoli Arhangelski – Amedeo Modigliani

Tunnustus innustab looma säravaid rolle

Tekst: Triinu Soikmets, foto: Harri Rospu

28. aprillil, rahvusvahelise tantsupäeva balletigalal jätkati kaks aastat tagasi alustatud traditsiooni ning anti üle ERGO tantsupreemiad kahele rahvusballeti tantsijale. Sel aastal said tunnustuse osaliseks Alena Shkatula ja Anatoli Arhangelski, kelle kanda olid muude rollide kõrval ka peaosad 106. hooajal esietendunud publikumenukites „Rosalinde“ ja „Modigliani – neetud kunstnik“.

„

inu jaoks oli see väga suur üllatus. Ma tõesti ei oodanud seda, sest trupp on täis noori andekaid tantsijaid, kellest paljud oleksid olnud selle preemia väärilised,“ kommenteerib Anatoli Arhangelski tunnet, mis valdas teda preemiasaajate nimede teatavakstegemisel. Selline tunnustus on tema arvates väga oluline ning seda vajab iga

Anatoli Arhangelski 107. hooajal Estonias: Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“ – Amedeo Modigliani Minkuse „Bajadeer“ – Solor MacMillani „Manon“ – Lescaut Hyndi „Rosalinde“ – Gabriel von Eisenstein Tšaikovski „Pähklipureja“ – Prints Harangozó/Kocsáki „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ – Jahimees Tšaikovski „Luikede järv“ – Rothbart Alena Shkatula 107. hooajal Estonias: Tšaikovski „Luikede järv“ – Odette/Ottilie MacMillani „Manon“ – Manon Lescaut Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“ – Jeanne Hébuterne Hyndi „Rosalinde“ – Rosalinde Prokofjevi „Tuhkatriinu“ – Tuhkatriinu Minkuse „Bajadeer“ – Nikia Tšaikovski „Pähklipureja“ – Dražeehaldjas

tantsija. „Preemia saamine oli suureks üllatuseks, sest rõõm eelmise preemia üle polnud veel vaibunud. Olen siiralt tänulik sellise au ja tunnustuse eest,“ lisab omalt poolt Alena Shkatula, kes kõigest kuu aega varem oli saanud teisegi tunnustuse osaliseks, pälvides teatriaasta auhinna isikupäraste ja hingestatud osatäitmiste eest ballettides „Manon“ ja „Rosalinde“. „Iga auhind on balletitantsijale suureks stiimuliks tema töös,“ lisab ta ja loodab, et tulevikuski selliste innustavate preemiate väljaandmist jätkatakse. Möödunud hooajal lavalaudadel tantsitud rollidest peavad mõlemad laureaadid parimateks osatäitmisi käesoleva aasta mais esietendunud Toomas Eduri ja Tauno Aintsi originaallavastuses „Modigliani – neetud kunstnik“. „Igale tantsijale on suur õnn, kui ta saab laval lisaks tantsimisele ka rolli dramaturgilist sügavust näidata. See roll areneb iga etendusega, iga lavaletulek on eelmisest erinev,“ selgitab balleti nimitegelase, 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku osatäitja Anatoli rolli tagamaid. „Selliseid rolle ei õnnestu mõnel tantsijal kunagi oma karjääri jooksul teha,“ on ta võimaluse eest tänulik. Ka Amedeo Modigliani ustavat kaasat ja lapse ema Jeanne Hébuterne’i kehas-

Rahvusooper RahvusooperEstonia Estonia/ /30. 30.august august2012 2012

tanud Alena peab osatäitmist hooaja kõige keerulisemaks ja psühholoogilisemaks. „See tegelaskuju vaimustas ja lummas mind oma armastuse jõu ning truudusega. Oleks võimatu Jeanne’i saatusele mitte kaasa elada,“ täpsustab Balletihooaja rahvusballeti üks esikülalisi: baleriinidest, miks roll Eve Mutso nii talle kui publikule Kenneth MacMillasüdamesse läheb.

ni balleti „Manon“

Anatoli puhkus möönimiosas – dub linnakärast eemal 18.11 ja 21.11. olles: suviti põgeneb ta metsa, ööbib telgis, naudib loodust ja vaikust ning pildistab. Fotograafia ongi tema kõige suurem hobi. Alena eelistab aktiivset puhkust: „Mulle meeldib reisimine, ratsutamine, päike, meri ja mäed!“ Alanud 107. hooajal jätkavad Anatoli Arhangelski ja Alena Shkatula tantsimist juba tuntust kogunud lavastustes ning teevad kaasa ka uutes: novembris esietendub kaasaegne ja kirgas Prokofjevi ballett „Tuhkatriinu“, mille koreograaf-lavastaja on Marina Kesler, ning mais balletiklassikasse kuuluv Minkuse „Bajadeer“ Toomas Eduri uues redaktsioonis. „Uued süžeed ja tegelaskujud ootavad oma publikut!“, lisab Alena lõpetuseks. ♫

BALLETT

BAJADEER Ludwig Minkuse ballett Maailmaesietendus 23. jaanuaril 1877 Peterburi Maria teatris Esietendus Rahvusooper Estonias 16. mail 2013 Libreto ja originaalkoreograafia: Marius Petipa Koreograaf-lavastaja: Toomas Edur Lavastaja assistent: Jevgeni Neff Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Peter Docherty (Inglismaa) „Bajadeer“ jutustab imelise loo igavesest armastusest, kättemaksust ja õiglusest. Templitantsijatar (bajadeer) Nikia ja suursugune sõdalane Solor armastavad teineteist, kuid nende suhe on keelatud. Eneseunustuse hetkel kihlub Solor radža tütre Gamzattiga. Kindlustamaks noormehe armastust Gamzatti vastu, otsustab radža Nikia tappa. Balleti esimene lavastus oli suurejooneline ja äärmiselt kulukas: II vaatuses pidid lavale mahtuma 200 tantsijat ja elevant. „Bajadeer“ on oluline ühenduslüli romantilise ja klassikalise balleti vahel, kuuludes vene balletirepertuaari olulisemate teoste hulka. Minkuse ja Petipa ballett oli läänes kaua tundmatu ning alles 1961. aastal võis Euroopa publik nautida suursugust teost Kirovi teatri balletitrupi esituses Palais Garnier’s.

BALLETIÕHTU „Voces intimae“. “Who Cares?” 6. aprillil 2013 Rahvusooper Estonias „Voces intimae“ Koreograaf: Robert Binet (Kanada) Muusika: Jean Sibeliuse keelpillikvartett d-moll op. 56 „Voces intimae“ Noor ja andekas Kanada koreograaf on loonud Eesti Rahvusballeti tantsijatele teose inspireerituna Jean Sibeliuse elukäigust: „Veidi enne keelpillikvarteti kirjutamist diagnoositi Sibeliusel vähk ja heliloojale öeldi, et tal on jäänud elada vaid mõned kuud. Diagnoos osutus valeks ja Sibelius elas veel palju aastaid. Selle tulemusena on Sibeliuse loomingus periood, kus ta keskendub peamiselt teispoolsusele. Tema olukord pani mind mõtlema tohutule šokile, mida tekitab maailmaga taaskohanemine pärast surmamõtete või muu suure muutusega harjumine. Minu

Toomas Eduir ja Age Oks Inglise Rahvusballeti „Bajadeeri“ lavastuses (1994)

eesmärgiks oli luua teos, mis liigub erinevate mõttetasandite vahel. Tahan, et see areneks millestki täiesti strukturaalsest ja poolteaduslikust millekski, mis uurib intensiivseid inimkogemusi ja -suhteid. Selle juures paeluvad mind enim ideede puutepunktid, kus tekib kontrast ja harmoonia.“ Robert Binet „Who Cares?“ Koreograaf: George Balanchine Muusika: George Gershwin Lavastaja ja kunstnik: Nanette Glushak (Ballet du Capitole) Valguskunstnik: Tiit Urvik Esietendus Rahvusooper Estonias 10. veebruaril 2011 „Balanchine’iga algas Ameerika tantsumaailmas uus elu. Ta armastas 1930. aastate muusikale ja muusikalifilme ning Fred Astaire’i. Midagi sel-

lest energiast kandus üle ka tema ballettidesse. 1970. aastal loodud „Who Cares?” on kummardus Broadwayle ja muusikalidele.“ Nanette Glushak RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA – MAI MURDMAA 75 28. aprillil 2013 Rahvusooper Estonias Kunstiline juht: Toomas Edur Eesti Rahvusballett teeb suurejoonelise balletigalaga kummarduse ühele tuntumale Eesti koreograafile Mai Murdmaale ja rahvusvahelisele tantsupäevale. BALLETIKOOLI GALA 1. juunil 2013 Rahvusooper Estonias 1. juunil toimub Rahvusooper Estonias traditsiooniline Tallinna Balletikooli galakontsert, kus esinevad balletikooli õpilased – Eesti balleti tulevased tähed.

Vaheajatellimused Külastajatel on võimalik ette tellida jooke ja suupisteid, mis serveeritakse etenduste eel või vaheajal teatri Sinises saalis. Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne üritust. Talveaia kohvik avatakse 1 tund enne kontserdi algust. Tellimused: Kuni 24 h enne etendust Estonia koduleheküljelt www.opera.ee • Enne etendust kohvikutes kohapeal Rühmatellimused: catering@opera.ee • Lisainfo: E–R 10–16 tel. 683 1371

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

Vello Pähn: orkester on ühiskonna peegel Tekst: Liina Viru, fotod: Harri Rospu, Liina Viru, SuiradO

Viimastel aastatel on meedias järjest sagedamini kiidetud Rahvusooper Estonia orkestri tööd, kõla ja taset. Kui lavale asetatud sümfooniaorkester on publikule oma tegevuses mitte ainult kuuldav, vaid ka nähtav, siis ooperiteatri orkester on publiku enamuse eest varjatud. Millisena paistab rahvusooperi orkester seestpoolt vaadatuna? Räägime teatri loomingulise juhi ja peadirigendi Vello Pähna ning orkestri kontsertmeistri Andrus Haava ja rühmakontsertmeistrite Priit Aimla (trompet), Vahur Vurmi (klarnet) ja Mart Laasiga (soolotšellist).

as orkester kui indiviidide kogum või mass?

ANDRUS HAAV (A. H.): Ikka indiviidide kogum. Kõige suurem ja keerulisem pillirühm on esimene viiul, kellest sõltub palju. Enamasti on sinna koondunud tugevad isiksused ja säravad viiuldajad, kelle allutamine ühtsele mängustiilile on üsna keeruline. Teine viiul on väiksema mängijate arvuga grupp, kes peab suures osas esimese viiuli järgi joonduma. Seejärel tulevad vioolad, tšellod ja bassid. Puhkpillid on kõik soolomängijad, neil on oma süsteem.

PRIIT AIMLA (P. A.): Isiksuste kogum on ta nii või teisiti. Oleme kõik oma pilli ja mõttemaailmaga erinevad, aga orkestriauku astudes peab toimuma sulandumine. Istume tihedalt koos ja mingi osa meist peab ära lahustuma, et suudaksime veeta iga päev tunde külg-külje kõrval. See on orkestris olemise oskus. VAHUR VURM (V. V.): Orkestrit saab võrrelda perekonnaga – orkestrimäng on nagu perekonnaelu. Tuleb oma tahtmist väljendada, aga samas tuleb ka kompromisse teha. Ütleme nii, et see on kompromisside kunst.

MART LAAS (M. L.): Tšellorühma kontsertmeistri ehk soolotšellisti ülesanded on sarnased orkestri kontsertmeistri omadega. Ainult vastutusala on kitsam. Saan dirigendi nina all istudes oma mängu ja kehakeelega teistele infot vahendada ning aidata, kui kusagil midagi loksuma hakkab. On väga oluline, kes istub esimeses puldis kontsertmeistri kõrval. Ükskõik, mis juhtub, peab see inimene kohe reageerima. Näiteks kui pillikeel mängu ajal katki läheb või juhtub poognaga midagi, aitab ta kontsertmeistrit, sest etendust ei saa katkestada. Siis võetakse kõrvalmängijalt

Lisaks orkestri kontsertmeistrile on igal pillirühmal orkestris oma kontsertmeister. Millised on teie tööülesanded? A. H.: Orkestri kontsertmeistrina pean mängima nii, et see innustaks kogu orkestrit ja minu mängu järgi oleks võimalik joonduda. Minu esitada on ka tähtsamad viiulisoolod. Ühtlasi pean reageerima vigadele, mida mõni pillirühm või dirigent ise ei märka. Muidugi ei tähenda see, et keegi tahtlikult valesti mängiks. Kontsertmeister suhtleb dirigendiga tihemini kui rühmamängijad ja seda eelkõige musitseerimise enda kaudu. On dirigente, kes toetuvad väga kontsertmeistrile ja vastupidi. Priit Aimla

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Andrus Haav

Kas lauljad mõjutavad orkestri mängu? V. V.: Kindlasti mõjutavad! Kui jääd järsku kuulama, et ooo! Siis hakkad tahes- tahtmata teistmoodi mängima, ja vastupidi ka. Kui asi ikka kraavi kisub, tõmbab see orkestrandid paratamatult kaasa. Kuna orkestris ja laval on palju inimesi, on see nagu üks suur rong – kui hakkab viltu vajuma, on seda väga raske püsti ajada. Millist teost on huvitav mängida? Mart Laas

pill ja mängitakse edasi, samas kui abikontsertmeister pillikeelt vahetamas käib. Juhtub ka nii, et keset soolot katkeb keel ja ei ole võimalik pille vahetada. Siis jätkab abikontsertmeister soolot. Kuidas olete jõudnud järjest mastaapsemate teosteni – „Tristan ja Isolde“, „Parsifal“ ja tuleval hooajal „Roosikavaler“? P. A.: Need teosed on kõik pakkunud tõelist väljakutset. Jõudsime nendeni tänu suunale, mille meie eelmine peadirigent Arvo Volmer kaheksa ametis oldud aasta jooksul võttis. M. L.: Suurte deklaratsioonide ja sõnavõttudeta on toimunud harmooniline areng. Tasapisi kasvas nõudlikkus kvaliteedi osas. P. A.: Dirigendid käivad palju ka mujal juhatamas, tuues koju kaasa uut energiat ja kogemusi. See omakorda aitab kasvada ja arendada koduorkestrit. Milline on hea dirigent? P. A.: See on dirigent, kes oskab olla avatud antud ajahetkes, mil toimub kogu looming. Oluline on võime äratada inimesed loomehetkeks ellu – selleks peab olema natukene maag. Nimetaksin siinkohal Neeme Järvit ja Eri Klasi, kelle energia on ülitugev.

P. A.: Huvitav on mängida midagi täiesti uut, näiteks esmaesitust. Tajud selle erakordsust ja hakkad otsima. Ka sajandat korda „Luikede järve“ mängides teeme seda eelnenust erinevalt. Iga kord tuleb osata end häälestada nii, et sellest saaks sündmus. Noote on sadu kordi mängitud, aga loominguline hetk on ainukordne. M. L.: Huvitav on mängida neid teoseid, milles on palju emotsioone, tehnilist keerukust ja vähe staatikat. Kuidas liidetakse orkester, mis tegelikult on individuaalsete kunstnike kogum, ühtseks kunstiliseks tervikuks?

teha. Siis peavad nad nagunii otsustama, millist suunda valida: solist, kammermuusik, pedagoog või kõike korraga. Kuna ooper on teatud mõttes spetsiifiline muusikavorm, siis võiks noortele anda juba õpingute ajal rohkem aimu oma tulevasest elukutsest. Maailmas pakuvad paljud suured orkestrid sellist võimalust. Selle tingib ka vajadus hoida neile omase homogeense kõla tekitamise traditsioone, sest näiteks Saksamaal on teistsugune lähenemine pilli- ja orkestrimängule kui Prantsusmaal või Itaalias. Viini Filharmoonikute orkestrisse ei pääse inimene, kes ei suuda mõelda, nagu seal mõeldakse. Sest kui selliseid inimesi satuks orkestrisse palju, siis nad paratamatult, nii heas kui halvas mõttes, mõjutaksid orkestri mängukultuuri, seda erilist, mis on Viini või Berliini Filharmoonikute kõlas. Eesti puhul ei saa rääkida nii pikast orkestrikultuuri ajaloost, kuid orkestrimäng on meeskonnatöö. Oleks raske luua uut kvaliteeti pikaajalise koostööta, mille jooksul muusikud õpivad üksteist sõnatult mõistma, üksteisega arvestama ja tundma üksteise nõrku ning tugevaid

VELLO PÄHN (V. P.): Orkester on ühiskonna peegel, kus juhtimises ja koostöös gruppidega valitsevad sarnased inimlikud reeglid. Dirigendi ülesanne on leida konkreetse teose kaudu õige võti inimestega koostööks. Erinevuseks võib pidada muusikateose kestuse poolt sätestatud ajalisi piire, aga ühiskonnas läheb elu edasi – see on nagu katkematu sümfoonia. Dirigendil peab olema hea organiseerimis- ja empaatiavõime, oskus juhtida kõigi muusikute individuaalsed omadused plusspoolele, et kõik annaksid endast vajalikul hetkel maksimumi. Kas dirigent on oma töös üksi või on tal ka tugiisikuid? V. P.: Üldiselt on dirigent üksi, aga muusika kaudu püüdleme ühise eesmärgi poole. Kui orkester tunneb, et dirigent on muusik ja hingab nendega ühes rütmis, suutes luua muusikalise atmosfääri, siis on terve orkester dirigendi tugi. Dirigent ei mängi ju ühtegi instrumenti ja ilma orkestrita ei ole dirigent keegi. Estonias on räägitud on orkestriakadeemia loomisest. Mida see sisuliselt tähendab ja mida teatrile annaks?

Vello Pähn

külgi. Selleks, et orkestrandid annaksid oma kogemused edasi noortele ja noored tooksid värskeid tuuli, on vaja juba varakult koostööd teha. ♫

V. P.: Kuigi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on oma orkester olemas, puutuvad üliõpilased orkestrimänguga väga lühiajaliselt kokku ja teatri orkestrisse tullakse rohelisena. Et orkestrisse sulandumist lihtsustada, peaksime leidma juba õpingute lõppfaasis võimaluse, kuidas seda Vahur Vurm

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

AASTAVAHETUSBALL Aasta viimasel õhtul täitub Rahvusooper Estonia Veneetsia karnevalide maagilise õhkkonnaga. Aastavahetuseballist osavõtjaid ootavad lisaks värvikirevale peole mitmed üllatused, mustkunstiimed ja meeleolukad etteasted.

Estonia viib publiku Veneetsiasse Tekst: Piret Verte, foto: Estonia arhiiv

idulikku tantsumuusikat esitab Rahvusooper Estonia orkester Eri Klasi ja Mihhail Gertsi juhatusel. Tantsu saab keerutada ka OtsaKooli Bigbandi saatel, mida juhatab Siim Aimla. Vabamas vormis tantsusamme on võimalik seada kohvikus Colombina, kus plaati keerutab Elmu Sadulsepp. Õhtu esimeses osas esitavad Rahvusooper Estonia solistid, koor, orkester ja Eesti Rahvusballeti tantsijad muusikalavastuse „Veneetsia karneval“, kus kõlavad ujuva linnaga seotud kaunid muusikapalad. Karnevalil jagab oma mälestusi Veneetsiast kõigi naiste lemmik Casanova, Mait Malmsteni kehastuses! Õhtu teises osas saab nautida Villu Veski ja Tiit Kalluste džässiprogrammi „La Jazz“, mille külalisesinejaks on Sofia Rubina. Karneval Veneetsias

rietendusi, kontserte ja maskiballe, valitakse parim kostüüm. Kulminatsioonina saabub Püha Markuse väljakule lendav ingel. Linnaväljakutel ja kanalite ääres mängivad muusikud ning näitetrupid, põnevaid trikke teevad akrobaadid ja žonglöörid. Karneval murrab kõik ühiskonnas ja riigis kehtestatud seadused. Sugu, seisuslik staatus ja positsioon ei loe sel ajal midagi, oluline on vaid karnevali maagiast osa saada. Juba vanad roomlased tähistasid talvist viljakuspüha pidustustega, kus orjad ja isandad end maski taha peites võrdsetena tundes lõbutsesid. Veneetsia karnevali mainitakse ürikutes esmakordselt 1268. aastal, selle kõrgaeg saabus aga 17. sajandil. Nii Napoleon kui Mussolini keelasid karnevaliaegsed pidustused karmilt ära, kuid lõbujanulised itaallased taasavastasid maskeerumise võlu – alates 1980. aastatest on karneval jälle talvise Veneetsia kaubamärk ja sümbol.

nurkse kübaraga. Tänapäeval kutsutakse seda 18. sajandil elanud seikleja ning tuntud südametemurdja Casanova kostüümiks. Stiilinõuanne Estonia õmblejatelt Mugavaim viis aastavahetuseballiks stiilipuhas kostüüm saada, on pöörduda rahvusooperi kostüümilaenutusse. Sealt on võimalik leida osavate ja asjatundlike õmblejate loodud meelepärane rõivastus. Valik on suur: alustades värvikirevatest, kuldse pitsiga kaunistatud kleitidest kuni lustakate commedia dell’arte stiilis kostüümideni. Kes käeliselt osavam, saab väikese vaevaga ise olemasolevale pidulikule balliriietusele karnevalile iseloomulikke aktsente anda. Kaunistustena võiks kasutada luksuslikult sädelevaid prosse, elegantseid sulgi, kuldset pitsi, sillerdavaid litreid ja küütlevaid kivikesi. Sobivaid kaunistusi leiab taskukohase hinnaga igast käsitööpoest.

Karneval kasvas välja paganlikust traditsioonist. Ladina keelest pärit Populaarseim mask Veneetsia karsõna tähistab hüvastijättu lihaga ning Eestlaslik tagasihoidlikkus tasub selnevalil on valge, kogu nägu kattev üleminekut paastuajale. Enne suurt leks aastavahetuseööks unustada, bauta, mida kantakse tavaliselt musta paastumist tuleb küllusliku peo käisest lustakas värviparaadis paistavad poolkeebi või mantliga ja musta kolmgus ära kulutada kõik, mis kasinust silma päikeseline kollane, erk rohelitakistada võiks. Selne ja särav oranž. leks korraldatakse Siiski, pisut tagaVeneetsias kord aasPiletid hinnaga 38–76 EUR, tantsupilet 20 EUR. sihoidlikumat stiili tas, veebruarikuus, • Võimalus ette tellida soe buffet, mis serveeritakse Sinises saalis kell 18.30–19.45 eelistavatele daamielust pulbitsev, piiraja suupisted ning joogid, mis serveeritakse talveaia osterias. Menüü ja lisainfo dele, võib Veneetsia matute naudingutega, www.opera.ee. Buffet hind 45 EUR (alates 1. novembrist 55 EUR). stiilis õhkkonda maskide ja kostüümi• Tellimused 683 1210, estonia@opera.ee. sulandumiseks soode paraad. Ligi kaks • Avatud baarid ja kohvikud. vitada elegantselt nädalat kestev pidu • Töötavad portreekunstnik ja fotograaf. naiselikku pitsist algab ja lõpeb suure • Ametlik algus kell 20.00, uksed avatakse kell 18.00. Sissepääs teatri uksest. keepi. ♫ rongkäiguga, toimub • Müügil karnevalimaskid. kümneid (tänava)teat-

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

AASTAVAHETUSBALL

Maskisoovitus ballikülalistele Tekst: Liina Viru, fotod: internet

Bauta – neid kandsid nii mehed kui naised, v.a abieluealised neiud. Bauta on alati valge ja ülespoole ulatuva terava lõuaosaga, et kandja saaks vabalt rääkida, süüa ja juua. See oli ainus mask, mida võis kanda aastaringselt, kui oli vaja oma isikut varjata (näiteks anonüümsust nõudvatel poliitilistel hääletustel). Bautat tohtisid kanda vaid linnakodanikud. Selle juurde kuulus maaniulatuv must mantel ja õlgadel kantav väiksem keep, pead ehtis kolmnurkne müts tricorno. Nimetus „bauta“ võis tuleneda saksakeelsest sõnast „behüten“ (kaitsma) ja ka itaaliakeelsest „bau“ või „babau“ – koletis, millega hirmutati üleannetuid lapsi. Bauta oli kohustuslik aastaringselt teatrietendusi külastavatele naistele.

Moretta – müstiline ja intrigeeriv ovaalne sametist mask, mida kandsid naised. Moretta võiks tõlkes tähendada „pisike must“. Maski siseküljele oli õmmeldud nööp, mida kandja maski eespüsimiseks pidi esihammaste vahel hoidma. Loomulikult ei saanud morettat kandev naisterahvas rääkida, mistõttu tuli kasutada väga elavat kehakeelt. Moretta kandja soovis näida müstilisena, rõhutada naiselikkust ja juhtida tähelepanu oma kehale.

Gnaga – naiseks riietunud mehe kostüüm koos vastava maski või meigiga. Veneetsia karnevalil kehtis reegel: mida vulgaarsem kostüüm, seda parem pilkeobjekt. Sageli kandsid Gnagad süles väikest last või saatis neid mõni teine meesterahvas, kes kandis beebiriideid, et groteski veelgi rõhutada. Gnaga võis tuleneda häälitsusest „gnao“ ehk kassi näugumisest, mida naishäält järgi aimava meesterahva falsetihääl meenutas.

Columbina (ka Columbine ja Columbino) – rikkalike kaunistustega, kalliskivide ja sulgedega ehitud poolmask. Maski küljes on selle näo ette tõstmiseks pulk või pael, mida kukla pealt kokku saab siduda. Maski kandis tuntuks Columbina-nimeline commedia dell’arte näitlejanna, kes ei soovinud oma ilusat nägu tervenisti maski taha peita. Volto (Larva) – enamasti valget värvi ja tervet nägu kattev klassikaline karnevalimask, millel puuduvad isikupärased jooned. Voltot kantakse kolmnurkse mütsi ja keebiga. Nimetus võib tuleneda ladinakeelsest sõnast „larva“, mis tähendab „maski“ või „kummitust“. Volto maske valmistati vahariidest, olles seetõttu mugavalt kerged tantsimist ja suhtlemist armastavale kandjale.

Kostüümilaenutus 107. hooajal T, K, N, R 12–19, L kokkuleppel, Sissepääs Tammsaare pargi poolsest uksest. Info tel 683 1262, laenutus@opera.ee Foto Indrek Arula, stilist Triin Randver, meik/soeng Margit Soosäär, modellid Mike, Kristi ja Aleksei

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

NOORTELE

Pokudest rockini Tekst: Anu Põrk, foto: Liina Viru

Nelja viimase aasta jooksul on ainuüksi Estonia haridusprojekte ja ekskursioone külastanud üle 13 000 lapse ja noore vanuses 4–18. Ühe teatrihooaja jooksul on osalejaid pea 30 erinevast koolist ja lasteaiast, tagasisidena laekub üle 500 essee ja joonistuse, millest parimad leiavad oma koha kevadisel näitusel Estonias. On tähtis, milline on lapse esimene kokkupuude teatriga, eriti veel ooperi- ja balletiteatriga. Et ta ka tulevikus meie majja tagasi tuleks, siis peab temale suunatud tegevus ja etendus olema eakohane ja sobiv. Just sellist õiget ja meeldejäävat kogemust tahame juba eelkooliealistele lastele pakkuda. Sügisel algavad talveaias taas mudilastele mõeldud ooperi- ja balletiteemalised õppeprojektid „Mäng muusika saatel“ ning „Hunt ja seitse kitsetalle“. Põhikooli- ja gümnaasiuminoortele oleme koostanud balletiajaloo värvika kiirkursuse „Päikesekuningast Kratini“. Alustame ka täiesti uue ooperiprojektiga laval – „Ooper teatri südames“. Ja lisaks muidugi Estonia mängukavas olevad lastele sobivad lavastused. Tihti küsitakse meilt, millal on lapsel õige aeg tulla üht või teist etendust vaatama. Lapsed on erinevad. Mõni pisike kardab pimedust ja valju orkestrimuusikat ning nõuab juba avasekunditel saalist välja, teised nutavad ja ei taha veel koju minna, kui on kolmetunnise etenduse ära vaadanud. Meie soovitused leiad teatri kodulehelt, kuid lõpliku otsuse teed ikkagi Sina, lapsevanem, sest Sa tunned oma last kõige paremini. Kindlasti räägi enne lapsele, kuhu minnakse, mida vaadatakse (vaata ka kodulehelt pilte ja videoid) ja räägi, kuidas teatris käitutakse. Elamused, mis te Estoniast koos saate on väärt meenutamist veel kaua-kaua. Tule ja too oma laps teatri võlumaailma ja kingi talle elamus kogu eluks!

107. hooaeg – pokudest rockini Edgar Valteri „Pokuraamatu“ tegelasi teab vast iga laps, nüüd on nad jõudmas ka Estonia lavale. Kati Kivitari „Pokude aastaring“ saab olema tõeliselt võluv ja kaasahaarav jõulutükk tillukestele teatrihuvilistele talveaias. Ka Priit Pajusaar on Mark Twaini põneva romaani ainetel loonud seiklusrikka muusikalavastuse noortele – „Printsi ja kerjuse“ maailmaesietendus toimub rahvusooperi laval 26. jaanuaril 2013. Lavastajana muusikateatris teeb oma debüüdi viimastel aastatel nii Venemaal kui Eestis filmirežissöörina ilma teinud Andres Puustusmaa. Dramaturg ja libretist Aapo Ilvese sulest pärineb alates novembrist kammersaali lavalaudu raputav rock-muusikal „Kuu on päike“, milles kõlavad skandaalse ansambli The Sun hitid. Lavastaja ja peaosalisena astub üles Juss Haasma. Endiselt on mängukavas noorte lemmikuteks kujunenud balletid „Coppélia“, „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ ja „Pähklipureja“ ning muusikalavastused „Laserharf“ ja „Pipi Pikksukk“. Lisainfo Rahvusooper Estonia Juniori Facebooki lehel ja www.opera.ee ♫

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Haridusprojektid Estonias… • loovad silla klassitoa / lasteaia ja ooperimaja vahel • annavad lastele võimaluse olla kultuurisündmuste keerises • annavad võimaluse vaadata lava taha ja näha etenduse sündi lähedalt • tutvustavad eakohaselt erinevaid ooperi- ja balletietendusi ning muusikateatrit üldiselt • arendavad loovust • Enamikus Euroopa ooperiteatrites on koolitusosakonnad, mis tegelevad põnevate programmide ja projektide pakkumisega lastele ja noortele. Eesmärgiks on tutvustada ooperi ja balleti olemust ning panna noored huvituma muusikateatris toimuvast. Rahvusooperis on noorte harimisega tegeletud juba 15 aastat.

NOORTELE

Foto: Kalju Orro

Prints ja kerjus Saladuslikuks jäädes lubab lavastaja Andres Puustusmaa, et publik võib tulevaselt lavastuselt oodata kõike, peamiselt aga head teatrit. Viimasel ajal nii Eestis kui ka Venemaal režissöörina tuntust kogunud Puustusmaa jaoks on „Prints ja kerjus“ debüüdiks ooperilaval, kuid uutele väljakutsetele eelistab menufilmide „1814“ (2007), „Punane elavhõbe“ (2010) ja „Rotilõks“ (2011) režissöör vastu minna nagu alati: hüpata pea ees tundmatus kohas vette. „Seniavastamata maa – ooper – paelub mind oma tundmatuse ja kaunite helidega. Põnev on iga hetk, milles elan!“ keskkoolis õnnestus see hästi. Pidime lugema luuletust, Oleme kaksikvennad Märt ja Priit Pius. Lõpetasime kemis ühel oli paremini meeles kui teisel – eks vend tuli venvadel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli nale appi. Vastas enda eest ära ja sai nelja. Vahetas mustad näitleja erialal. Sügisel asume tööle Tallinna Linnateatris jalanõud valgete vastu ja läks ning ootame põnevusega ka vastas venna eest ja sai viie. talvist tööperioodi RahvusooPriit Pajusaare muusikalavastus noortele per Estonias. Mark Twaini jutustuse ainetel Muusikalavastuses osaleme esmakordselt, kuid laulmisega Kuna lavastus tuleb välja 2013. Aapo Ilvese libreto ja oleme intensiivsemalt kokku aasta jaanuaris, siis selle sisu Andres Puustusmaa dramatiseering puutunud Lavakunstikoolis. ja vorm alles ootavad tutvusMaailmaesietendus Rahvusooper Estonias Igal juhul saab see olema vältamist. Üks on kindel – ooperi26. jaanuaril 2013 jakutseid esitav projekt. teatri näol on meie jaoks tegemist millegi täiesti uuega. Dirigent: Mihhail Gerts Siiamaani on kokkupuuted ooLavastaja: Andres Puustusmaa periteatriga olnud napid, kuid Kaksikutenalju oleme teinud Koreograaf: Elo Unt (Eesti Tantsuagentuur) kindlasti on tore tutvuda Estokord edukamalt kord vähem. Kunstnik: Ingrid Proos nia tegemistega. Sõbrad ja perekond nende Valguskunstnik: Anton Kulagin õnge ei lähe, kuid ükskord Orkestreering: Tõnis Kõrvits Märt ja Priit

POKUDE AASTARING

Kati Kivitari lastelavastus Edgar Valteri „Pokuraamatu“ ainetel Maailmaesietendus 5. detsembril 2012 Rahvusooper Estonia talveaias Lavastus, dramatiseering ja kujundus: Kati Kivitar Lavastuse assistent: Silva Valdt Muusika: Tarmo Kesküll Kunstniku assistendid: Eva Vellesaar (Eesti Kunstiakadeemia), Ivar Villers (NO99) Pokud on imelised väikesed olendid Edgar Valteri „Pokuraamatust“, mida Eestimaal teab vist iga laps. Nad on heasüdamlikud ja uudishimulikud niiskust armastavad mättakesed, kelle teel puuduvad võitlused ja vaenlased. Pokude elus kulgeb kõik tasakaalukalt ja õiget tunnet järgides. Kui aga inimesed kraave kuivendavad, mis pokude varvastealuse kuivaks muudab, tuleb tervel perel ette võtta Suur Rännak. Rännaku käigus õpivad teadmishimulised mättad

kudest ja luspilt po iasse, ik e s re to ston üks Joonista e Rahvusooper E juta ümbrie s a saada 10148. Kir , Tallinn “ ja lisa pildile om 4 t s p ia d d u a k a Eston o ti s usõna „P il või po kule märg s ja telefon, e-ma i. Kõikide pildiu in n r a b v okude oktoo nimi, otame 1. ileteid „P dest o p a te lj il ä P v . s e res t töö sim vahel loo tele ja parimates endust saatjate s h u ü d n e te m e ta i“ õ aastaring use. Võitjatega v õitjate nimed it v teeme nä ril. Võidutööd ja ww.opera.ee. 2. oktoob atri kodulehel w e te avaldam

nii mõndagi halli habemega muhedalt vestjamehelt Puukolt, kogevad imesid ja aastaaegade vaheldumist inimeste maailmas ja otsivad lähedust ning hingesooja jõuluajal. Pokude seiklusi saab jälgida soojas loodusrohelises Estonia talveaias alates 5. detsembrist 2012. Lavastuses teevad kaasa Peeter Jakobi ja Eesti Improteatri näitlejad Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen, Mairi Jõgi jt. Soovitame lastele vanuses 3–7 aastat.

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

NOORTELE

Foto: Tanel Padar & The Sun

Kuu on päike Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale Maailmaesietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis 22. novembril 2012 Dramaturg ja libretist: Aapo Ilves Lavastaja: Juss Haasma Muusikajuht: Feliks Kütt (Endla Teater) Valguskunstnik: Karmen Tellisaar (Endla Teater)

„Kuu on päike“ on eesti teatriajaloos esimene ühevaatuseline rock-muusikal, milles Tanel Padar & The Sun muusika saab hoopis teistsuguse hingamise ning Aapo Ilvese loodud laulutekstid veelgi laiema tähenduse. See on muusikal unistustest ja ideaalidest, aga ka enesehävitusest, mille toob kaasa soov olla keegi teine. Lavale pääsemise nimel ollakse valmis kõigeks ja nii mõnigi uks lüüakse vaibaks! Rock-muusikali lavastaja ja peaosaline on Juss Haasma („Raudmees“, Tartu Uus Teater, 2011).

rahvusooper estonia tänab: Eesti Rahvusballeti peasponsor

Kuldsponsor Peasponsorid

Toetajad ja koostööpartnerid

VASTA JA VÕIDA! 1. 23. oktoobril 2012 möödub 110 aastat ühe Estonia tantsija sünnist. Kes on see tantsija?

6. Sügisel alustavad Estonias kaks uut sopranit. Kes nad on?

2. 2013. aastal tähistatakse Verdi ja Wagneri 200. sünniaastapäeva. Mitmel korral kohtusid kuulsad heliloojad teineteisega?

7. Kes kehastab Estonia aastavahetuse ballil Casanovat?

3. Millise maailmakuulsa lauljaga astub Ain Anger õige pea koos lavale?

8. Nimeta kaks riiki, kus Eesti Rahvusballett 107. hooajal lisaks Eestile üles astub?

4. Kes kirjutas ooperi „Vürst Igor“?

9. Milline loom toodi „Bajadeeri“ esietendusel II vaatuses lavale?

5. Nimeta vähemalt üks Estonia solist, kes hakkab laulma nimiosa Wagneri ooperis „Tannhäuser“.

10. Nimeta vähemalt üks haridusprojekt, mis sel hooajal Estonias toimub.

Vastused palume saata 1. oktoobriks aadressile anu@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Palun märkige juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Kõigi vastajate vahel loositakse välja 10 vabapääset Estonia etendustele. Võitjatega võetakse ühendust ja nende nimed avaldatakse teatri kodulehel 2. oktoobril.

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

NOORTELE

Kadri Kipper Ooperiakadeemia lõpueksamil.

Rahvusooper talendiotsinguil Tekst ja foto: Liina Viru

2010. aasta sügisel alustanud Rahvusooperi Ooperiakadeemia (OPAK), mis loodi paljude tuntud ooperimajade eeskujul eesmärgiga anda noortele lauljatele praktilisi kogemusi ooperimaja südames, lõpetab oma tegevuse pärast kahte hooaega. Käesoleva aasta sügisest käivitub „OPERAtsioon VOX“, mis otsib noori ooperitalente kõikjalt Maarjamaalt. Oma hinnangu akadeemia tegevusele annavad eestvedaja Neeme Kuningas ning ooperijuht Mart Mikk. Uuest põnevast noorte lauljate leidmise projektist räägib projektijuht Neeme Kuningas.

illised on olnud Ooperiakadeemia kaks tegevusaastat?

Neeme Kuningas: Alustasime neljakesi – kolm sopranit (Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Elizabeth Paavel) ja üks bariton (Simo Breede). Elizabeth Paavel sai pärast esimest aastat tuule tiibadesse, et minna edasi õppima Sibeliuse Akadeemiasse Soomes ja Simo Breedest sai Vanemuise teatri solist. Nemad enam teisel aastal ei jätkanud. Kadri Kipperi ja Kristel Pärtna ülesandeks sel kursusel, millega nende akadeemiaaeg lõppes, oli valmistada ette üks peaosa mõnes meie mängukavas olevas ooperis. Kadri omandas Roxane’i rolli Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“ ja Kristel Pärtna debüteeris hooaja viimasel etendusel Violettana „La traviatas“. Koos nendega alustas esimesel kursusel bass Olari Viikholm. Mis on „OPERAtsioon VOX“? „OPERAtsioon VOX“ on ambitsioonikas ettevõtmine jätkuks Rahvusooperi Ooperiakadeemiale. Vaatamata pingutustele luua toimiv koostöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnaga, ei vasta tulemus teatri huvidele ja vajadustele. On kurb, et arvukatest EMTA üliõpilastest ja diplomeeritud ooperilauljatest kvalifitseeruvad Rahvusooper Estoniasse laulma vaid üksikud. Nii otsustasimegi asuda otsima Eestist hea häälematerjaliga 16 kuni 21aastaseid andeid, kes võiksid tulevikus töötada ooperilauljatena Estonias või esineda maalimalavadel. Andekate noorte inimeste leidmiseks ja nende innustamiseks loodame teha koos-

tööd Eesti Muusikaõpetajate Liiduga. Septembris-oktoobris asume kolleegidega mööda Eestit ringi rändama, et kuulata ja testida uusi potentsiaalseid ooperistaare. Novembrist maini toimub rahvusooperis iga kuu kahel nädalalõpul pingeline koolitus, kus noored õpivad laulmist, näitlejameisterlikkust, plastikat, kõnetehnikat, itaalia keelt, võitlus- ja tantsukunsti ning palju muud. Kohe hakkame koos looma, õppima ja harjutama uut ooperit „Doonorid ja vampiirid“, millele on minu idee ja libreto põhjal tekstid kirjutanud Peeter Volkonski. Helilooja nimi on hetkel saladus. „Doonorite ja vampiiride“ maailmaesiettekanne toimub mais 2013 rahvusooperi kammersaalis teatri uue lühiooperite sarja raames. Sarja raames, millele otsime veel nime, jõuavad lavale Francis Poulenci „Inimhääl“ Helen Lokutaga peaosas, Wolfgang Amadeus Mozarti „Teatridirektor“, kus primadonnade rolle laulavad Kadri Kipper ja Kristel Pärtna. Rahvusooperi Ooperiakadeemia on tegutsenud kaks hooaega. Mida see Estoniale andnud on? Mart Mikk: Praeguseks on kahest Ooperiakadeemia tudengist, Kadrist ja Kristelist, saanud meie koosseisulised solistid. See on olnud mõlemale osapoolele avardav kogemus – pakkusime neile lisakoolitust valdkondades, mida muusikaõppeasutustes ei saa. Ei ole ilus rahast rääkida, aga teatri panus ettevõtmisesse on olnud suur – akadeemia tudengitele olid kõik meie majas toimuvad välispedagoogide meistrikursused tasuta, lisaks

töötasid nendega kontsertmeistrid, lingvistid ja lavastajad ning ka stipendium oli teatripoolne. Kuna koolitusrahad peaksid Eesti Vabariigis tulema haridusministeeriumilt, mitte kultuuriministeeriumilt, siis sisuliselt panustasime kultuuri jaoks mõeldud raha haridusprojekti. Me ei saa luua teatri juurde haridusasutust, ometi oleks tuleviku mõttes seda väga vaja. Ootame õppeasutustelt valmis artiste, aga praktika on näidanud, et paraku neid eriti ei tule. Oleme püüdnud Ooperiakadeemiaga ja nüüd projektiga „OPERAtsioon VOX“ selles valdkonnas midagi ära teha. Sel kevadel toimus Ooperiakadeemia II kursuse eksam lahtise kontsertetenduse näol alapealkirjaga „DTVD“ ehk „Donizetti-Tamberg-Verdi-Donizetti“, kus Kadri Kipper, Olari Viikholm ja Kristel Pärtna esitasid lõike omandatud teostest. Kristel ja Kadri näitasid, et on toimunud muljetavaldav areng. Kui alguses tundusid nad paljudele Ooperiakadeemia tandemina PärtnaKipper, Kipper-Pärtna, siis nüüdseks on neiud näidanud end väga isikupäraste lauljatena, kellele tahame pakkuda isikupäraseid lavastusi. Juunis tegi Kristel debüüdi Violettana „La traviatas“. Oleme selle üle väga rõõmsad, sest just seda tüüpi hääl oli teatris pikka aega puudu. Kahjuks jäi Kadril haiguse tõttu täismahus tegemata Roxane’i roll. Neid kõrgeid noote, mille laulmiseks ta võimeline on, tuleb pidada väga haruldasteks. Olari Viikholm on tõestanud head näitlemisoskust ja musikaalsust, jätkates rollidega Händeli „Julius Caesaris“ ja Leigh’ „Mehes La Manchast“. ♫

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia

Tähtpäevad Tekst: Piret Verte, fotod: Estonia arhiiv

Voldemar Kuslap 75

Tiiu Randviir 75

Mai Murdmaa 75

8. märtsil kutsuvad estoonlased „Luikede järve“ etendusega tähistama Tiiu Randviiru 75. sünnipäeva. Meie balleti suurkuju debüteeris Odette-Ottilie kaksikrollis 1956. aastal ning must ja valge luik jäid tema repertuaari tantsijatee lõpuni.

75. juubelisünnipäeva tähistab ka kauaaegne Estonia peaballettmeister Mai Murdmaa, kes andis eredalt omapärase ja tantsutehniliselt keeruka loominguga näo teatri balletile kogu 20. sajandi viimase veerandi jooksul.

Saanud kohe pärast Tallinna Balletikooli lõpetamist Estonia teatri juhtivaks solistiks, valmis Tiiu Randviirul

5. oktoobri „Mees La Manchast“ etendusele lisab pidulikku sära Voldemar Kuslapi juubeli tähistamine. Armastatud laulja ja staažika estoonlase 75. sünnipäeva puhul kohtuvad Estonias Mitch Leigh’ muusikali kaks lavatõlgendust. Aastakümnete taguse menuka Sulev Nõmmiku lavastuse Don Quijote/Cervantes oli Kuslapi üks hiilgerolle, mida ta esitas vaheldumisi Georg Otsaga. „Muinaslugu muusikas“ Ennu ning nimirollide kõrval „Cyrano de Bergeracis“ ja „Don Giovannis“ on see jäänud tänaseni talle üheks lähedasemaks osatäitmiseks. Lõuna-Eestist pärit maapoiss hakkas laulmise vastu sügavamat huvi tundma alles Tõrva Kultuurimajas töötamise ajal. Leidnud oma kutsumuse, hakkas bariton aga juba õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis laulma Estonia kooris ning küllaltki ruttu sai ta ka oma esimesed soolorollid. 1967. aastal lavale jõudnud Raimond Valgre lugudel põhineva muusikali „Muinaslugu muusikas“ peaosa osutus Voldemar Kuslapi läbilöögirolliks ning karismaatilisest lauljast sai sage peaosade esitaja. Aastatega on tal ooperites, muusikalides ja operettides kogunenud üheksakümne rolli ringis. Paralleelselt teatritööga on Kuslap kogunud laialdaselt kuulsust ja võitnud publiku südameid ka estraadimuusikaga.

veerandsaja aasta jooksul 39 erinevat lavakuju. Erilise säraga avanes Randviiru isiksus aga kaasaegses repertuaaris. Keeruliste karakterite avamisel tulid kasuks lavakunstikateedris saadud oskused. Pärast pikka edukat tantsijakarjääri jätkas Tiiu Randviir tööd Estonias ballettmeister-repetiitorina. Pedagoogina Tallinna Balletikoolis on ta kasvatanud üles mitu põlvkonda juhtivaid baleriine: Tatjana Voronina, Kaie Kõrb, Irina Härm, Age Oks, Marina Kesler, Maria Seletskaja, Galina Lauš jpt.

Lõpetanud 1964. aastal Moskva GITIS-e, tõi ta Estonia ballettmeistrina (1965–73) ja peaballettmeistrina (1973–2001) oma originaalse ja kaasaegse mõtlemisega teatrisse kaasa värskust ja uusi tuuli. Juba üliõpilasena valminud „Ballett-sümfoonia“ (1963) leidis kiitva vastuvõtu nii publiku kui ka kriitikute hulgas. Edaspidise tegevusega põhjustas ta teatri repertuaari, tantsukeele ja kunstilise maailmamõistmise lausa revolutsioonilise uuenemise. Töötades peaaegu trupi võimete piiril, sai kaasaegse klassikalise balletitehnika vaba valdamine teatris endastmõistetavaks normiks. Loojana iseloomustavad teda pidevad otsingud, soov ühendada klassikalist ja vabatantsu ning luua süntees, mille abil avada inimpsüühika tagamaid. Mai Murdmaa on oma loomingus keskendunud filosoofilis-eksistentsialistlikele teemadele, mida on väljendanud keerulise, ent väga täpse ja väljendusrikka koreograafiaga. Mai Murdmaale on pühendatud rahvusvahelise tantsupäeva balletigala 28. aprillil. ♫

Kuulsuste tee saab uued jäljed Avamine toimub 2. septembril kell 11.00. Sel sügisel lisanduvad armastatud estoonlaste jäljerajale Teatri väljaku Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu poolsele kõnniteele Erna Villmeri, Alfred Sälliku, Verner Nerepi, Voldemar Haasi ja Natalie Mei jalajäljed. Sellega jõuab lõpule Rävala puiestee ja Lauteri tänava ühendus Estonia puiesteega. Lisaks eelnimetatutele on nüüd mööda jäljerada võimalik astuda Paul Pinna, Theodor Altermanni, Raimund Kulli, Rahel Olbrei, Ants Lauteri, Georg Otsa, Klaudia Maldutise, Artur Koidu, Ants Eskola, Milvi Laidi, Agu Lüüdiku, Meta Kodaniporgi, Tiit Kuusiku, Ida Aav-Loo, Benno Hanseni, Aleksander Arderi, Aarne Viisimaa, Karl Otsa, Elsa Maasiku ja Karl Viitoli jalajälgedes. Jalajälgede rahastamine on toimunud Estonia turupäevadel korraldatud oksjonite ja annetuste kaudu.

Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Foto: SuiradO

Foto: Eesti Kaitsevägi

Head lugejad!

Austatud muusikateatri sõbrad!

Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri peadirektori asetäitja

Elamusterohket hooaega! Vello Pähn

loominguline juht ja peadirigent

„Spartacus“

Olge siis varmad kõiki pakutud võimalusi kasutama. Tulge teatrisse!

Aivar Mäe teatrijuht

Tekst: Olga Savitskaja, fotod: Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater

August 2012