Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri
30. mai 2013
Väljaandja: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Rakenduskõrgkoolist otse tööle või edasi õppima Eestis 20 aastat tagasi tormiliselt tekkinud rakenduskõrgkoolide võrk on läbi teinud põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse arengu. Oleme kujunenud tunnustatud kõrgkoolideks ja koostööpartneriteks nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Praegu on meil 20 valdavalt kitsamalt spetsialiseerunud rakenduskõrgkooli, kus õpib 14 000 üliõpilast, 12 meist on organiseerunud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöövõrgustikku.
jaan TaMM rektor, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees
M
eie rakenduskõrgkoolide õppekavad, õppetöö korraldus ja praktika maht toetavad õppekava eesmärkide saavutamist ning nende vastavust tööturu ootustele. Õppetöö läbiviimisel kaasatakse ettevõtete spetsialiste, üliõpilaste tööpraktika tehakse tööandjate juures, lõputööd valmivad tihedas koostöös ja vastavuses valdkonna aktuaalsete vajadustega. Kõik see tagab lõpetanute päevakohased teadmised, praktilised tööoskused ning seeläbi ka nende kui kõrgelt hinnatud ressursi nõutuse tööjõuturul. Tõhusad koostöösidemed nii Eesti kõrgkoolide, teiste riikide kolleegide kui ka tööandjatega loovad kindlustunde rakenduskõrghariduse jätkusuutlikkuse osas. Tänu sellele on välja arendatud head arenemisvõimalused nii üliõpilastele kui ka õppejõududele – õppimiseks ja õpetamiseks partnerkoolides, keeleoskuse ja koostööharjumuse arendamiseks ning rahvusvahelise erialase oskusteabe vahetamiseks. Paljud rakenduskõrgkoolid on osalised või teevad valdkondlikku praktilise iseloomuga rahvusvahelist koostööd ühisõppekavade ja üliõpilasvahetuse kaudu, osalevad rahvusvahelistes rakendusliku iseloomuga õppe- ja uuringuprojektides. Näiteks saavutas Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tehnikaülikooli ühismeeskond Formula Student Team Tallinn mai alguses USAs Michiganis toimunud rahvusvahelisel tootearendusvõistlusel 117 osaleja seas üldarvestuses 2. koha.
Rakenduskõrgkoolide üliõpilased on aktiivsed osalejad Euroopa Liidu mobiilsusprogrammis ERASMUS, milles õpitakse enamasti ühe semestri ulatuses või tehakse praktika Euroopa partnerkoolides. Oleme seisukohal, et Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele tuleb kasuks toimiva mitmekesise kõrgharidussüsteemi olemasolu, kus eksisteerivad kõrvuti ülikoolid kui akadeemilised õppeasutused ning rakenduskõrgkoolid, mis on orienteeritud otsesemalt tööjõuturule ja kutseoskuste arendamisele. Akadeemiline ja rakenduskõrgharidus saavad ja peavad toimima heas koostöös, üksteist täiendades ja riigi majanduse laiemaid arengueesmärke toetades ning otseseid tööjõuvajadusi rahuldades. Samuti võimaldab mitmekülgne ja koostöine kõrgharidus õppuritele sobiva haridustee valiku, sh liikumise rakendusliku ja akadeemilise suuna vahel. Rakenduskõrgkoolis on võimalik korraldada õpet rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja keskhariduse alusel läbiviidava kutsehariduse õppekavade järgi. Selliselt teostatud kutse- ja kõrghariduse õppekavade integreeritus ning ühtne infrastruktuuri, õppejõudude ja praktikabaaside kasutus võimaldab saavutada eri tasemetel koolitatud spetsialistide teadmiste ja oskuste hea sidususe, ressursside parema kasutuse ja kiirema reageerimisvõime tööturu muutustele. Rakenduskõrgkoolid on valdkondlikult spetsialiseerunud ja suutnud vältida põhjen-
Rakenduskõrgkooli seaduse järgi on «... rakenduskõrgkooli ülesanne edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke».
damatut õppekavade dubleerimist, nad on paindlikult sidestatud oma valdkonna tööandjatega, juhinduvad ettevõtete otsestest soovitustest ja Euroopa kõrgharidusruumi arengusuundumustest, samuti on korraldanud õppe- ja arendustegevuse ning rakendusuuringute parema ühendamise ja koostöö edendami-
«Oma missiooni täitmisel teevad rakenduskõrgkoolid koostööd erinevate institutsioonidega ja on aktiivses suhtes avalikkusega, toetades oma valdkonnas tulemusliku arendus- ja innovaatilise tegevuse ning rakendusuuringute läbiviimisega ühiskonna arengut.» se, sh väikeettevõtetega. Sellega saavutatakse vajalik paindlikkus majanduse struktuursete muutuste toetamiseks ja ühtlasi lõpetajate silmapaistvalt kõrge tööhõive. Praktika osakaal rakenduskõrgkoolide õppekavades pakub põnevaid elamusi õppijale ning tagab suurepärase ettevalmistuse pärast kõrgkooli lõpetamist kohe tööturule suundumiseks. Tööpraktika ja lõputöö tegemise käigus avastab iga tudeng talle sobivaima töökoha ning paljud õppurid alustavadki juba erialase tööga õpingute ajal. Kõrgharidusregulatsioonide järgi akrediteeritud, üleminekuhindamise läbinud ja mitmel juhul valdkondlike nõuete järgi sertifitseeritud rakenduskõrgkoolid valmistavad ette riigi tööturule vajalikke ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi töötajaid. Eesti tööandjad on korduvalt rõhutanud rakenduskõrgharidusega spetsialistide vajadust ja seda, et spetsiifiliste oskustega töötajaid on mitmel alal puudu. Seega on meie kõrgkoolide lõpetajatel võimalus saada Euroopas konkurentsivõimeline haridus siinsamas Eestis. Tänapäevased õpikeskkonnad, suurepäraselt varustatud laborid, ühiselamud, spor-
timisvõimalused või loometegevus, kuulumine üliõpilasorganisatsioonidesse, osalemine tudengite kevadpäevadel – kõik on rakenduskõrgkoolides tagatud. Rakenduskõrghariduse eduka tuleviku tagatis ja oluline motiveerija koolidele on meie rahulolevad üliõpilased ja vilistlased, kes on leidnud endale kindla ja meeldiva koha tööelus, on vajalikud spetsialistid oma ettevõtetele, tähtsad tegijad riigi majanduselus ja ühiskonnas. Järgnevatel lehekülgedel soovivadki nad jagada oma lugusid õpingutest ja edust karjääri kujundamisel.
Rakenduskõrghariduse 5 konkurentsieelist: 1. Tihe ja paindlik koostöö tööandjatega 2. Korraliste õppejõudude kõrval kaasatakse arvukalt praktikuid 3. Tööpraktika osakaal õpingute jooksul on vähemalt 15% 4. Lõpetajatel on tööturu nõuetele vastavad kutseoskused 5. Lõpetajate tööhõive on väga kõrge, töösuhe algab tihti juba õpingute ajal
Rakenduskõrghariduse olulisemad eelised tudengi vaatevinklist: 1. Õpingute ajal saab põhjaliku ülevaate tööandjatest 2. Praktikutest õppejõudude (sageli vilistlaste) kaudu saab tulevane töö tuttavaks 3. Praktika ajal või lõputööd tehes leitakse tihti juba tulevane töö 4. Lõpetaja on valmis kohe tööturule siirduma, õpingute jooksul on oskused ja teadmised omandatud ja praktikas järele proovitud