Sel aastal puhkan Eestis

Sel aastal

Puhkan Eestis

2021 suvi

ARMASTAN EESTIT

Sel aastal puhkan Eestis

2 Suvi on mäng, milles kõik võidavad

L

ord Byroni kuulus luuletus algab igatsusega ilusate lapsepõlveaegade järele: „Laps olla muretuna veel mul meeldiks Šoti mägismaal, kus uitaksin kas mägiteel või purjetaksin laintel ma.“ Kuulsa romantiku rida sisaldab endas kõike seda head, mille oleme elusaginas justkui igaveseks kaotanud, aga kui suvises sumeduses mõelda mitte Šotimaa, vaid Eestimaa peale, siis jõuab meieni päikesekiirena adumine, et tegelikult on need muretud ajad olemas ja lausa käeulatuses.

Võrumaal on ju mägismaa ning lainetel saab end lasta kanda Saaremaa ja Hiiumaa lähedal ning mandrilgi, näiteks Viljandi järvel.

Nii et suvi on just see aeg, kui saab tõepoolest muretuna lapsepõlve mängudemaale rännata. Puhkus ja reisimine ning uute ja huvitavate või vanade ja nostalgiliste paikade külastamine ongi nagu üks suur mäng. Selles mängus aga pole kaotajaid, kaugel sellest – kõik on hoopis võitjad.

Kuigi võit on enam kui kindel, ei tee kunagi paha selleks mänguks valmistuda, sest kes valmistub, see asjatult ei longi, nagu teadis juba karupoeg Puhh. Asjatut lonkimist aitab vältida see, kui uurid, mida soovitavad kohalikud elanikud oma kodukandis külastada. „Sel aastal puhkan Eestis“ veergudel kirjutavadki just kohalikud asjatundjad sellest, mida väisata ja uudis­tada, kui jõuad oma suvistel rännakuil JõgevaPuhkus maale, Viljandimaale, ja reisimine ning Raplamaale, Saaremaale, uute ja huvitavate Ida-Virumaale, Hiiumaale, Järvamaale, paikade külastamiPõlvamaale, Võrumaale ne on nagu üks või Valgamaale. suur mäng.

Tutvudes sellega, mida neil toredal kantidel on külalistele pakkuda, tuleb isegi väike nukrus peale, sest tahaks kõik kohad läbi käia, ronida mägedes, ujuda järvedes, suunduda kaevandusse ja otsida Viljandist maasikmarju.

Tundub, et ühest suvest võib väheks jääda – tuleb kuskilt üks lisaks hankida. Eestis armastatakse sageli kärpimist, aga suve tahaks küll hirmsasti hoopis pikendada. Teaduse suurde jõusse uskudes olen kindel, et maailma parimad pead istuvad kuskil laboratooriumis koos ja varem või hiljem nuputavad nad välja, kuidas teha nii, et kolm suvekuud kestaksid vähemalt pool aastat.

Kuni aga sellist suurt läbimurret ajas ja ruumis pole toimunud, peame oma mõistusega hakkama saama, et suvemäng saaks edukalt lõpuni mängitud. Õnneks on paar asja, mis ei vea kunagi alt – loodus ja ajalugu, mis on sageli omavahel ka väga sujuvalt põimunud. Niisiis võikski selleks, et saada suvest ja Eestimaast meeldejäävalt osa, võtta eesmärgiks tutvuda võimalikult paljude paikade ajaloo ja pärandiga.

Võimalusi selleks on meeldivalt palju. Jõgevamaal on näiteks Kultuuritee, mis viib Kalevipoja radadele, ja neid radasid on rahvuseepose peategelane jätnud meile päranduseks väga palju. Ida-Virumaal näeme, kuidas kaevurid oma rasket tööd tegid. Saaremaal saame aga kõndida viikingite radadel, seda enam, et Salmelt leiti viikingilaevad ja nüüd tuleb kogu Euroopa viikingiajalugu lausa ümber kirjutada. Mõelda vaid, me ei saa ajaloost mitte ainult vahetult osa, vaid laiendame selle mõistmist ja piire.

Parim mäng ongi selline, mis pakub puhkust ja teadmisi.

Eesti ajaloo radadel rännates saamegi seda kõike ja mis kõige olulisem – suvi, puhkus ja ajalugu annavad meile jaksu luua oma lugusid, millest saab samuti kunagi ajalugu.

Kaupo Meiel, kirjanik ja ajakirjanik

Väljaanne valmis koostöös alltoodud maakondadega IDAVIRUMAA HIIUMAA

RAPLAMAA

JÄRVAMAA

JÕGEVAMAA

VILJANDIMAA

SAAREMAA

VALGAMAA

PÕLVAMAA VÕRUMAA

Väljaande ilmumist toetasid

Hingelt hiid

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Makett: Janek Talpas-Taltsepp Küljendus: Helle Eimre

Projektijuht: Moonika Mumm tel +372 5866 0249 moonika.mumm@postimeesgrupp.ee

Keeletoimetaja: Merily Šmidt

Eesti tuleviku heaks

Väljaandja: Postimees Grupp AS Trükk: AS Kroonpress

Saaremaa

3

Saaremaa külastamine on alati kena mõte Meilt leiavad elamusi viikingitemaatikast huvitatud gurmaanid, kultuurisõpradest linnuvaatlejad, seiklushimulised spaatajad ja ka pered, kus on kõik need eri huvidega isendid esindatud.

S

aaremaa on kiires maailmas ainulaadne paik, kus kulgemine on au sees ja rohelised metsad ajavad kadedusest roheliseks, maitsed on ehtsad ja kohalikud ning ruumi on ainult iseloomuga inimestele ja päris asjadele. Põhjuseid tulla ja jäädagi leiab Kuivastu sadamast Sõrve sääreni.

Moest me ei hooli. Oleme alati arvanud, et puhata tuleb nii, et jagub ohtralt ruumi ja õhku vaid sulle ning valitud kaaslastele. Jalutuskäik rannal otsekui maailma äärel või nädalavahetus kõrvalises turismitalus – on ruumi, on õhku.

Saare külalised ongi reisi ühe peamise põhjusena esile tõstnud saare rahu ja vaikuse. Lisaks muidugi meie kaunis loodus.

Iga endast lugupidav saarlane on vähemalt natuke korilane. Metsast koju viidavad seenevannid ja marjaämbrid on „Hullud päevad“ saare moodi. Poes leidku tee korvi tooted, mis on valminud saare puhta loodusega keskkonnas, kohalike inimeste töö ja kogemustega. Neid tooteid kaunistab sinine märk „Saaremaa ehtne“, mille kohta saab rohkem informatsiooni veebilehelt www.ehtne.ee.

Põhjamaades tuntud kvaliteedimärgise White Guide pingerea alusel asub kümnendik Eesti parimatest restoranidest saarel. Kohalikes restoranides ja kohvikutes toiduelamusi otsides saad maitsta saare elanike töö vilju ning nautida toitu, mis on kasvatatud, püütud ja valmistatud mõeldes just sulle.

Kes pelgab liigset rahu ja vaikust, siis meie laheda olemisega saarlased oskavad teha ka korralikku möllu. Kui ei usu, vaata veebilehte www. saare.events, kust leiad kõik meie maakonnas toimuvad üritused.

Tihtilugu kostitame saabujaid huumoriga, sest nalja armastavad saarlased tõesti. Eriti soojad suhted teineteise tögamisel on meil muidugi naabrite hiidlastega. Kui oled risti-rästi Saaremaale ringi peale teinud, aga kodu veel ei kutsu, võid järele vaadata, mida põnevat on pakkuda hiidlastel.

Enne veel, kui Hiiumaale suundud, tutvu iga Saaremaa nurgaga, tehes tiiru või paar ka meie väikesaartel. Muhu pole koht, kust vaid läbi sõi-

Vähe on midagi nii kena nagu saare naised kesk kadakavälju. Foto: Valmar Voolaid

ta – tee seal peatus, luusi ringi ning tutvu mõnusa saare elu ja oluga. Teavet leiad veebiaadressilt www.muhu.info. Kuressaare külje all asub lummav Abruka, kus ootab täiesti müstiline mets ja kohalike lood. Vaata ka abrukainfo. eu.

Suvel vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel Saaremaast on Vilsandi. Sinna pääseb ka klassikaliselt merereisi ja paadiga. Polegi ühtegi vabandust, miks mitte minna ... Vilsandil puhkamiseks leiad inspiratsiooni www.islander.ee.

Ruhnu jõudmiseks peab olema natuke pikemat meelt, aga see saar on sõitu väärt. Rohkem ei ütlegi! Infot saad saidilt visit.ruhnu.ee.

Meil on kangesti hea meel, kui meid külastad. Tõega! Pole aega, mil Saaremaa poleks kena mõte, aga suvel tuleks siin tiir ära teha, sest mis suvi see ilma saarel käimata on. Ega me häbelikud pole, teame küll, et saarel on sisu nii palju, et see võiks olla sinu peamine sihtkoht aasta läbi. Teele saab asuda Virtsu sadamast, kust saar on vaid 28 minuti pikkuse laevareisi kaugusel.

Piletid broneeri veebilehel praamid.ee. Neile, kes oodata ei malda, sõidab 12 korda nädalas lennuk Tallinna lennujaamast 40 minutiga saarele. Tutvu lennuaegadega veebilehel flynyx. com.

detailseid viikingilaevade makette, kogeda Salme lahingu käiku tõetruu neljaminutilise animatsiooni kaudu ja teha tutvust interaktiivse viikingikuningaga. Vaata ka www.saaremaamuuseum.ee.

Rohkem infot saartele tulemise, olemise ja elamuste kohta leiad: minusaaremaa.ee ja visitsaarema.ee

Viikingid

K

ülalised võetakse meil alati avasüli vastu, mitte nii nagu ligikaudu 1300 aastat tagasi, mil viikingid Saaremaa rannikule saabusid ja me neile tuule alla tegime. Seetõttu tuleb ümber kirjutada kogu Euroopa viikingite ajalugu – selle auks tähistame Saaremaal tänavu hoogsalt viikingiaastat. Aga ära põe, meie külalislahkus on viimase 1300 aastaga märgatavalt paranenud. Tule julgelt, nüüd on turvaline! Meil on ka märgis „Siin on turvaline!“.

Saaremaalt Salmelt leiti kümmekond aastat tagasi ehitustööde käigus kahe muinaslaeva vrakk.

Peagi selgus, et tegu on viikingilaevadega, ja just need ongi põhjuseks, miks kogu Euroopa viikingiajalugu tuleb ümber kirjutada. Tänavu ootab sind Saaremaal avastusterohke viikingiretk, mille raames soovitame vallutada järgmised kohad.

Tuhlis ja lest – kohalikud maitsed, mida saarel proovima peab. Foto: Margit Kõrvits

Otsi märki ja libista poelettidelt korvi midagi tõeliselt ehtsat ja saaremaist!

Muhu pole koht, kust vaid läbi sõita – tee seal peatus, luusi ringi ning tutvu mõnusa saare elu ja oluga.

Näitus „Viikingid enne viikingeid“ Saaremaa muuseumis

Kõikse rikkalikum Muhu naiste sääreilu. Muhu sukakirjadest inspireeritud mantel Kärolin Raadiku tõlgenduses Koguva küla kiviaial. Foto: Margit Kõrvits

Kümme aastat kestnud uuringud on nüüdseks jõudnud lõpule. Salme viikingilaevade leiud on jõudnud tagasi Saaremaa muuseumi käsutusse ning alates 21. maist 2021 on Kuressaare lossis neist avatud näitus „Viikingid enne viikingeid“.

Peale laevaleidude saavad külastajad uudistada

Külalislahkus on 1300 aastaga märgatavalt paranenud. Külalistele enam tuult alla ei tee – kutsume hoopis tuult püüdma.

Foto: Kristina Mägi

Saaremaa

4

Saaremaa on viikingite saar. Foto: Valmar Voolaid

Salme viikingiturg 20.–22.08 Eesti esimest ja seni ainust viikingiturgu peetakse ei kuskil mujal kui Salmel. Juba kuuendat aastat püstitatakse üheks nädalavahetuseks Salme rannaparki uhke viikingiküla, kus käib ringi sadu autentsete kostüümidega tegelasi.

Salme viikingiturul võib näha viikingite traditsioonilisi käsitöövõtteid, võitluskunste ja muid etteasteid ning toimub suur käsitöölaat.

Viikingite elu lahutamatu osa on vägevad merereisid, mis kuuluvad samuti Salme viikingiküla tegevuste hulka. Vaata ka www.facebook.com/ salmeviking.

Asva viikingiküla Viikingite põlisesse kantsi Asva muinaslinnuse veerele on end nüüdisajal sisse seadnud Asva viikingiküla. Paigas, kus on maid haritud ja sõdu peetud juba pronksiajast saati, on nüüd viikingiajastu tegevused osavalt põimitud tänapäeva atraktsioonidega. Seikluspargi rajad pakuvad ronimis- ja õhusõiduelamust nii väikestele kui ka suurtele.

Viikingilinnuses saab oskuseid lihvida vibulaskmises, kirveviskes ja paljudes vahvates viikingimängudes. Loomapargis ootavad avastamist karvased ja sulelised ning linnuselavalt saab nautida kauneid suvekontserte. Vaata ka www.saaremaaviikingid.ee.

Keskaja elamuskeskus Archebald Keskajaks loetakse Euroopas vahemikku 5.–15. sajand. Viikingiajastu jääb varasemasse keskaega. Eheda kogemuse keskaegsest elust saab Archebaldis mitte ainult vaadates, vaid ka kogedes.

Tutvuda saab vanaaegsete töövõtete ja iidsete tehnoloogiatega. Oma viikingioskused saad

proovile panna näiteks köiekeerutamise masinal või hoopis vibulaskmises. Sootuks huvitav maailm avaneb sõjariistade kambris, kuhu just sel aastal on lisandumas viikingiaegseid kirveid, odasid ja turviseid. Vaata ka archebald.ee.

Hiievälja viburada Vibulaskmine on ajalooline sõjakunst, mis ei olnud võõras ka viikingitele. Saaremaal saad käe ja täpsuse vibulaskmises proovile panna Hiieväljal, kus viburajale oodatakse nii kogenud vibulaskjaid kui ka päris algajaid. Et mitte metsas sambla seest nooli otsida, tehakse algajatele vibu ja noole käsitlemine esmalt harjutusplatsil selgeks. Siis saab suunduda metsa, põnevale 14 laskmismärgiga viburajale. Viburaja peremehe sõnul on seni kõige suuremad üllatajad olnud naised. Selgub, et naised ei ole mitte ainult tublid korilased, vaid ka üllatavalt täpsed kütid. Vaata rohkem www.hiievalja.ee.

müstilise festivali esinejad tulevad eri maade rannikutelt ja saartelt. Erikavaga astuvad üles elav legend Metsatöll ja paljud teised. Vaata ka www.purjelaevad.ee.

Viikingilaev ORM Saarlaste soontes voolava kange viikingivere ehe näide on viikingilaeva ORM kapten, kes ehitas laeva otsast lõpuni vaid oma pere jõududega.

Ajaloolistele allikatele ja vanadele töövõtetele tuginedes valmis autentne viikingilaev, millega saavad nüüd sõita ka saarekülalised.

Oma laevaehituse lugu jagab ORMi peremees 22.–24. juulini Asva viikingikülas, kust viiakse huvilised kindlasti ka merele. Muul ajal on see uhke paat sinust vaid telefonikõne kaugusel. Helista ette ja ehe viikingielamus vurab üle Saaremaa sulle sobivasse sadamasse. Vaata ka www.facebook.com/Ussjasmadu.

Kahvelkuunar Hoppet

Viikingilaager Salme jõesadamas juuli nädalavahetustel

Viikingikultuuri lahutamatu osa on kartmatud merereisid. Tõenäoliselt oli Salme teine viikingilaev üks esimestest Läänemerel seilanud purjelaevadest. Umbes 1200 aastat pärast viikingeid hakkas Läänemere laineid kündma Hoppet, vanim senini seilav ajalooline Eestis ehitatud purjelaev.

Hoppet pole küll viikingilaev, aga purjede all seilamise uhket tunnet pakub ta kindlasti. Hoppeti eestvedamisel toimub augusti alguses ka Abruka Etnomöll ÅLIVE. Meresõidu ja maadeavastamise mõtetest kantud

Juulis muutub Salme jõesadam igal nädalavahetusel viikingilaagriks. Suur osa viikingite väest peitus nende laevades ja just uhke laevastik ootabki külastajaid jõesadamas. Tutvuda ja sõita saab tuhande aasta taguse Norra viikingilaeva koopia Thoriga, ajaloolise purjelaeva Ursulaga ning paljude teiste puidust alustega.

Eri nädalavahetustel on oodata põnevaid tegevusi, näiteks ehitatakse autentset viikingilaeva ja veesatakse see, samuti saab minna töötuppa arheoloogiga ning näha, kuidas šamaan pühitseb laeva. Telklaagri kateldes podisevad maitsvad road ja huvilised saavad harjutada nii vibulaskmist kui ka odaviskamist.

Muinaslaeva ehitus Saaremaa viikingiaasta raames saab tubli täienduse saarlaste viikingilaevastik: Salmel hakatakse ehitama muinaslaeva. Viikingilaagri raames õpetatakse töötubades, kuidas saab palgist laud, rauamaagist nael ja lambavillast puri.

Traditsioonilisi töövõtteid kasutades ja neid ka külalistele näidates valmib Salme jõesadamas paat, mis viiakse lõppviimistluseks ja tõrvamiseks Kuressaare kesklinna. Paadiehituse kulminatsioon on muinaslaeva õnnistamine ja veeskamine Salme viikingiturul.

Kas pole mitte põnev? Kõik need saagad sajandite tagant ootavad sind sel aastal meretagusel põneval ja rohkelt elamusi pakkuval saarel!

Rohkem infot leiab: visitsaaremaa.ee/saaremaaviikingiaasta

Pole aega, mil Saaremaa poleks kena mõte, aga suvel tuleks siin tiir ära teha, sest mis suvi see ilma saarel käimata on.

Leiud Salmelt on andnud põhjust ümber kirjutada terve Euroopa viikingiajalugu.

Foto: Margit Kõrvits

Asva viikingiküla ootab külalisi. Foto: Asva viikingiküla

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

Saaremaa Roomassaare Kohvik

5 Ideafarm

Alternatiivveinide degustatsioonid ja tehasemüük

Villa Driver

Tõeline sadamaromantika, ehtsad maitsed ja 360 kraadi merevaadet. Lastele mängunurk ja mänguväljak.

Sadamast pääsed Abruka ja Ruhnu saarele.

Rendime: mootorpaat, elektritõukerattad, kajak, SUP. Viime su kuni 7-liikmelise seltskonnaga purjejahiga merele elu nautima.

Teeme gruppidele ja eraisikutele alternatiivveinide ja Ideafarmi teiste toodete degustatsioone.

Valikus on väga huvitavad ja erilisest toorainest tooted, näiteks tomativein. Pärimuskultuuri loeng tervistavate omadustega toorainest. Vajalik eelregistreerimine.

www.roomassaare.ee RoomassaareKohvik roomassaarekohvik Roomassaare tee 12, Kuressaare.

Tel 5556 8957 ja 5391 7300. Avatud iga päev kella 11-st.

www.ideafarm.ee Ideafarm sirle@maravo.ee. Tel 525 8068.

Tehasepood Orissaares avatud tööpäevadel kl 9–16 ja Tagaverel Kuningustel turismihooajal T–R kl 10–18, L kl 11–18.

Villa Driver on lõõgastav puhkus Saaremaal keset Kuressaare linna golfiväljakuid. Selles hoones on lihtsust, hubasust, sportlikkust, stiili ja eripära - nagu ühes nüüdisaegses villas olema peabki. Villa Driver valmis 2008. aastal. Hoone sai samal aastal Kuressaare linna parima uusehitise tiitli. Villa on suurepäraseks peatuspaigaks külastajatele, kes soovivad golfi mängida või lihtsalt Saaremaal kvaliteetselt puhata. www.villadriver.ee Merikotka 45, Kuressaare, Saaremaa vald. Tel 521 8083.

Rannaäärne Hotell Saaremaa

Mändjala puhketalu

Läätsa Holiday Homes

Kaunis hotell puhta liivaranna ääres, lastele turvaline madal merevesi, vaikne männimets, loodusrajad.

Mugavad avarad sviidid, superior ja peretoad, à la carte restoran, baar, lounge, spaa, saunad, Tai massaaž, tasuta parkla, wifi. Jalgrataste, kõnnikeppide laenutus. Laste mänguväljak.

Mändjala puhketalu pakub lõõgastavat ja privaatset puhkusevõimalust oma vannitoa, köögi ja grillinurgaga.

Rand jääb talust 600 m kaugusele ning Kuressaare on vaid 10 km kaugusel.

www.saarehotell.ee Hotell Saaremaa Mändjala, Saaremaa vald, 93871 Saaremaa. saaremaa@saarehotell.ee. Tel 505 8272, 454 4100.

puhkussaaremaal.ee Mändjala puhketalu. Tel 565 3883.

Avatud 1. juuni–31. august

Asva Viikingiküla

Päikesevarjud, suured telgid

saaremaaviikingid.ee Asva Viikingiküla Laimjala, Saaremaa. Tel 502 1654.

Suvel avatud T–P kell 11–19.

CityGo

Rendime elektritõukerattaid, tasakaaluliikureid, velokarte.

Kohapeal ka batuut.

Tooted: Päikesevarjud, suured telgid, kiige-, paadi- ja kärukatted, purjed.

Kasutame kvaliteetkangaid 10 a tehase garantiiga. www.jksails.com

SAAREMAA VESKI

citygo.ee CityGo Kuressaare, Raiekivi sääre alguses, spaahotellist Rüütel üle tee.

Tel 5567 3001.

Ilusate ilmade korral avatud kell 11–~22.

Suure Töllu puhkeküla Suure Töllu kodu Saaremaal!

Kuressaare Teatri

suvelavastus "Trimmerdaja surm" SAAREMAA VESKI restoran ajaloolises tuuleveskis.

Saare värsked maitsed. Toodame majanapsusid ja ölut.

Mõnusaks istumiseks ja avastamiseks 5 erinäolist korrust.

Kaunis aed, hubased terrassid.

Imeline vaade linnale veski 3. korruse rõdult.

Lastele õues mängumaja.

White Guide TOP100 Eesti restoran www.saaremaaveski.ee saaremaaveski Pärna 19, Kuressaare. Avatud iga päev alates kell 12.

www.saaremaaholiday.ee

Tõukerataste ja velokartide rent

kogupere teemapark

ASVA VIIKINGIKÜLA linnus / seikluspark / loomad-linnud Tule ja seikle nagu Saaremaa viikingid muiste!

• Kõrgseiklusrajad, õhusõidud • Loomad-linnud, nii kodumaised kui ka eksootilised • Viikingilinnuse tegevuskojad ja osavusmängud • Lasteala, retk läbi viikingite ajaloo • Vibulaskmine, kirvevise, hobusõit • Viikingikohvik, piknikuplats

Läätsa Holiday Homes´i puhkemajad ja külaliskorterid asuvad linnakärast eemal, Kuressaarest 19-minutilise autosõidu kaugusel mereäärses Läätsa külas kadakate ja mändide vahel. Hubased majad ja apartemendid sobivad neile, kes naudivad looduse lähedust, soovides sinna juurde siiski mugavust ning luksust.

Eestlaste vahel pole mingit lõhet kui mängus on isiklik heaolu ja klannisuhted.

Indrek Hargla krimikomöödia etendused 29. juulist 8. augustini Taritu rahvamaja õuel.

Algus kõigil päevadel kell 18.

Piletid piletimaailm.com www.kuressaareteater.ee Kuressaare Teater Tallinna 20, Kuressaare. Tel 453 3555.

Kassa avatud E-T kell 16–18, K–R kell 11–14.

Suurel Töllul on Saaremaal päris oma majapidamine – puhkeküla koos majutusmajade, saunade ja körtsiga.

Suure Töllu puhkeküla on suurepärane koht, et nautida rahulikku puhkust eemal linnakärast, looduse ja linnulaulu keskel.

Mönusalt hubased palkstiilis majutustoad, kämpingumajad, Suure Töllu Körts suurte ja maitsvate toitudega, välibassein, seiklusminigolf, madalseiklusrada, korv- ja võrkpalliväljak ja hea Saare saun – seda kõike saad turvaliselt linnulaulu ja looduse keskel Suure Töllu puhkekülas nautida! www.suurtoll.ee Suure Töllu Puhkeküla, Saaremaa Saaremaaa vald, Lilbi küla. Tel 454 5404. E-P kell 12–21.

Saaremaa

6 La Tene pood

Ruhnu saare teenused

Auriga keskuses

Ehtne Saaremaa on märgise „Saaremaa Ehtne toode” esinduspood, kus on suurim valik Saaremaa tootjate kaupa. Poest leiab enim söögi- ja joogikraami, kuid esindatud on ka kohalik looduskosmeetika ja käsitöö. Kohapeal toodete maitsmine ja parimad ostusoovitused perenaistelt.

Imeline valik kristalle, poolvääriskividest ehteid, erinevaid viirukeid, küünlaid, unenäopüüdjaid, eeterlikke õlisid, loodus- ja kehasõbralikke ilutooteid ning tervisetooteid.

Tule lae ennast positiivset energiat täis! koduleht/e-pood www.latene.ee La Tene La Tene pood Auriga keskuses on avatud E–L kl 10–20 ja P kl 10–18. Tel 5568 0866.

Vanatoa Taluhotell

Asume maalisel Muhu saarel Koguva külas looklevate kiviaedade ja põlispuude keskel.

Mereni on meie hotellist 200 meetrit.

Pakume majutust idüllilistes hotellitubades ja peretubades. Meie juures saate nautida kohalikku toitu pakkuvat à la carte restorani, laialdast valikut lisateenuseid, taluspaa kehahoolitsusi ja masaaže ning palju muud.

Lisaks pakume ürituste, konverentside ja seminaride korraldamise võimalust..

visit.ruhnu.ee

pood.ehtne.ee Ehtne Saaremaa Auriga kaubanduskeskus, Tallinna 88, Kudjape, Saare maakond.

Tel 5883 4799. Avatud E–L kell 10–20, P kell 10–18.

Saaremaa Kadakakoda

Johan Spa Hotell

Majutus ja muude teenuste ülevaade

Kutsume sind Saaremaale, kus aeg peatub ja meeled rahunevad! Leedri külas asuv Kadakakoda ootab sind!

Tule vaata, kuidas vägevad saare naised kadakast siirupi välja meelitavad.

Kadakas on rahvausu järgi elujõu ja tervise andja.

Pakume: Saaremaa kadakasiirupi lugu, toodete tutvustus, degusteerimine ja müük.

Orbu talu aed ja museaalid. Rühmad kokkuleppel max 15 in.

Leedri küla ekskursioon koos kohaliku giidiga, kokkuleppel.

Hea teada: Meitel on aega küll – puhas öhk ja kajuvesi ning saare huumor pealekauba!

www.vanatoa.ee Vanatoa Taluhotell Muhu vald, Koguva küla, Vanatoa talu. Tel 5558 7494.

www.saaremaakadakasiirup.ee Saaremaa Kadakasiirup Orbu talu Kadakakoda, Leedri küla, Saaremaa vald.

Tel 5822 8772. Avatud märts kuni september E–P kl 10–16.

Männiku Käsitöötuba –

Saaremaa Lihatööstuse

kodustuudio, kus vaatamist ja toimetamist jätkub kauemaks

Männiku Käsitöötuba asub Muhu saarel, Koguva küla külje all.

See on kodustuudio, kus saad tutvuda käsitöömeistri tööde ja tegemistega.

Kohapeal ka toodete müük. Kui soovid ise kätt proovida, kas Muhu tikandi nippe omandades või nahkkäsitöös esimesi samme teha, siis ole kena ja anna sellest enne teada. Lepime töötoa aja kokku.

Võta sõbrad ka kaasa ja saate koos midagi toredat meisterdada. Seltskonna suurus kuni 6 inimest. www.mktb.ee Männiku Käsitöötuba Tel 5385 6270, Sirje Tüür.

Elamusmajutus ja rannakohvik kadakate vahel merekaldal Saaremaal Sõrve poolsaarel Ohessaares asub nii Eesti kui ka Saaremaa ainus mereäärne pukk-tuulik, kus pakutakse majutust. See idülliline paik on ideaalne koht lõõgastumiseks ning aja maha võtmiseks. Külaliste käsutuses on kogu tuulik. Tuuliku kõrval on ka mõnus rannakohvik, kus pakutakse head kohvi, kerget lõunasööki ja isuäratavaid kooke.

Uudistamiseks perenaise Keraamika näitus ja õpitoad.

Ohessaares kogetud elamusmajutus jääb kindlasti pikaks ajaks meelde. www.saaremaatuulik.ee Ohessaare Tuulik & rannakohvik Tel 509 7311.

Avatud 14. juuni – 22. august kell 12–18.

Ehtne Saaremaa esinduspood

esinduspood Kuressaares Pikk 81

Kvaliteetsed suitsulihad, -vorstid, -singid, hörgud pasteedid ning maitsvad hakktooted Saaremaa Lihatööstuselt! Üle mõistuse hea! www.slt.ee

@lihasober saaremaa.lihatoostus Pikk 81, Kuressaare

Angla Tuulikumägi ja pärandkultuurikeskus

Sind ootab kena 100-aastane tuulikumägi 5 tuulikuga.

Saad rännata mitmetest sajanditest pärit vanavara keskel, paitada viikingiajastu lambaid ja teisi koduloomi ning lasta hea maitsta rahvuslikul söögil ja joogil. Kiviajastu autodel kasvõi võidu kimada ja käsitöökodades meisterdada. www.anglatuulik.eu Angla Pärandkultuurikeskus & Tuulikumägi Saaremaa Karja kihelkond, Angla küla. Avatud kell 10–20.

Inspireeritud Saaremaa loodusest keset Kuressaare vanalinna.

Täielikult renoveeritud numbritoad 2021 kevadel.

Saaremaa väiketootjate valikuga hommikusöök.

Mullivanniga privaatsaun katuseterrassil.

Saunakeskus, restoran, iluhoolitsused, suveterrass, välibassein, perekorterid. www.johan.ee Johan SPA Hotell Kauba 13, Kuressaare. Tel 454 0000. Avatud 24 t.

Mihkli Talumuuseum

Eesti üks omapärasemaid muuseume – ühe pere kaheksa põlve jooksul kujunenud terviklik Lääne-Saaremaa talukompleks. Loodus- ja pärandkultuuri teemalised tegevused. Puhkealal külakiik, tuulik, saare saun, piknikuplats ja talupoja park.

Avatud muuseumipood ja kohvituba. www.saaremaamuuseum.ee/filiaalid/mihkli-talumuuseum Mihkli Talumuuseum Saaremaal Viki küla, 93401 Saare maakond Suvel avatud T–L kell 10–17 (muul ajal kokkuleppel).

Lõunaranna sadam

Majutus, toitlustus, sadamateenused, saun, paadilaenutus, jalgrattalaenutus, autorent, ürituste korraldamine. www.lounaranna.ee LÕUNARANNA SADAM Tel 503 6640.

Viljandi linn

7

foto. Foto:

Lummavalt salapärane koht, mida kaardilt ei leia. Foto: Maarja Evert / Viljandi linnavalitsus

Seest siiruviiruline Viljandi

Hea külaline, oled meile väga oodatud!

Lubame, et hoolitseme sinu eest!

Eestimaa ainus päris sisemaakuurort on suvekülalistele mõnus peatuspaik, sest siin saavad kokku head asjad ja head asjaolud.

S

elgi suvel on meil pakkuda nii palju uut, et paneb ka staažikama Viljandis puhkaja imestusest õhkama. Oleme tagasi, tugevamad kui kunagi varem, olles valmis avasüli külalisi vastu võtma ja omasid, kes eemal olnud, lahkelt tervitama!

Lambad ja Viljandi kuuluvad kokku nagu järv ja legend paadimehest. Juba talvel hakatakse siit-sealt uurima, kas lambad ikka naasevad, kui rohi haljendab. Neid tullakse imetlema lähemalt ja kaugemalt. Viljandi järve ja lossimägede vaheline ala on loodud selleks, et seda väärtustada veel millegi meeldejäävaga, Viljandile omase kiiksuga. Sel suvel on lambaid 12! Vaata, kas leiad üles musta lamba, kel on valge saba.

Parim teejuht linnas ula peal olles on kohalik. Sel suvel teevad linnaekskursioone viljandlased või Viljandit armastavad inimesed, keda koolitati kogukonnagiidideks. Nad ootavad linnaga tutvuda soovijaid iga päev, iga ilmaga

kell 13, ikka Vabaduse platsi maasika juures ja nii augusti lõpuni. Üheeurose pääsme saab lunastada turismiinfokeskusest Tallinna tänav 2b.

Kui külaliste hulgas on neid, kes soovivad linnamaastikku elektritõuksidega avastada, siis tasub alla laadida Bolti mobiilirakendus.

Sealt leiab lihtsa vaevaga üles lähimad elektri­ vurajad ning rännakud linnas võivadki alata.

Suve teises pooles avatakse Viljandi mõisa peahoones butiikhotell Schloss Fellin, kus on 17 luksuslikku numbrituba, spaa-, peoja konverentsiteenused ning gurmeerestoran.

Tegelaste Toa ja Jaani kiriku vahel Pikale tänavale Villa Gablerisse on sel suvel end sisse seadnud Lõuna-Eesti esimene 100% vegan kohvik Villa Maria. Külalistele lubatakse erakordseid maitseid, unustamatuid kokteile, hubast suve­aeda ja mällu sööbivaid päikeseloojanguid. lk 8

Kassisaba tänav õhtuvalguses. Foto: Jaan Männik

Viljandi linn

8 Valuoja oru kettagolfipark on nii uus, et selle olemasolust ei tea veel paljud kohalikudki. Küsi teed Valuoja oru poole – sealt leiadki vägeva, juba Viljandi teise kettagolfarite paradiisi.

Eesti sihtkohtade ja EASi eestvedamisel on loodud kvaliteedimärgis „Siin on turvaline“, mis näitab külastajale, et tegu on vastutustundliku ettevõttega, mille juhtkond ja töötajad teevad kõik endast oleneva, et koroonaviirus nende juures ei leviks. Kvaliteedimärgise väljaandmisega on liitunud ka Viljandi linn.

Hea tahte kokkuleppega liitunud ja „Siin on turvaline“ märgist kandvad ettevõtted saavad kleebise, mis pannakse välja teenuse osutamise kohta. Vaata kleebist, siis tunned selle „Viljandi soovitab“ turvamärgise ära.

Viljandi järve rand on saanud suviselt liivase kuue, sõudepaadid on romantilisteks sõitudeks valmis, Rannakohvik oma vanas headuses ning rannakohvik Bangalo uues kuues ja uue sisuga on supelsaksu ootamas. Ja kui palju sportimisvõimalusi leidub ühe järve kaldal!

Sel aastal täidab hansamelu linna augusti viimasel nädalavahetusel, 27.–29. augustil. Hansapäevad on kesk- ja vanalinnas ning Viljandi järve rannas. Külastajaid ootavad hansalaat, kontserdid, tantsuõhtud, päevane kultuuriprogramm kahel laval, kunsttükkide tänav, tegevused lastele ja noortele ning spordivõistlused.

Kesklinnas asuvale Hotell Centrumile on äsja tehtud noorenduskuur. Seegi on kõnekas, et ollakse külaliste jaoks valmis värske pale ja uute mugavustega.

Läbi Viljandi vanalinna uidates jõuad Trepimäe ja Pika tänava vahel asuvale Kassisaba tänavale, kust viib vaevumärgatav teerada kiigele tamme all. Seal istudes ja jalgu kõlgutades ulatud justkui terve Viljandi järve kohale.

Tagasi üles linna kõndides ja kaunilt renoveeritud uksi silmates tekib tunne, et oled siin oodatud – kohalikud on uksed külaliste tulekuks üles vuntsinud ja mõne paokilegi jätnud. Viljandi võlub ja mõjub kui salapärane sireenide laul.

Viljandi on loodud pikkadeks jalutuskäikudeks ja siia saabujal võtab aeg justkui ise tempo maha. Linnas kulgeb elu mõnusas aegluubis ja keegi ei kiirusta. Siin on aega laiselda, naudelda ja ula peal olla.

Viljandlased armastavad külalisi ja katavad neile pika laua. Foto: Silver Tõnisson

Ekskursioonid Augusti lõpuni iga päev kell 13 Kogukonnagiidiga ekskursioon Vabaduse platsilt.

Lunasta 1-eurone pääse infopunktist, Tallinna 2b, tel 433 0442.

Viljandi keskja vanalinnas ning järve rannas

27.-29.08

Vaata lisa Viljandi vahvate elamuste kohta

2021

www.visitviljandi.ee www.puhkaeestis.ee hansa.viljandi.ee www.folk.ee www.ugala.ee

di.ee

hansa.viljan

Viljandi Rotary kettagolfi park Mis on kettagolf?

Kettagolf on sportmäng igas vanuses inimesele, kus eesmärk on rada läbida vähima visete arvuga. Võitja on kõige vähem viskeid teinud mängija. Rada algab tiialaga ja lõpeb kettagolfi korviga.

Mängimiseks kasutatakse spetsiaalseid kettagolfi kettaid.

Kettagolfi 5 meelespead Turvalisus – turvalisus kettagolfirajal on esmatähtis.

Vastutus – iga mängija vastutab oma viske ohutuse eest ise.

Vise – viskehetkel ei tohi olla kedagi viskajast eespool.

Puhtus – hoiame raja puhtana ja säästame loodust.

Kord rajal – ropendamine, suitsetamine ja alkohol ei sobi rajale.

60

Viljandi linn

9 Ugala Teater lavastus „Katkuhaud“

Ugala suvelavastuse „Katkuhaud“ viimased etendused augustis!

Ene Mihkelsoni auhinnatud romaanil põhinevas loos kohtuvad üle pika aja kaks naist, kelle põimunud elusaatustes on peidus üks saladus. Peaosas Luule Komissarov (parima naispeaosatäitja nominatsioon). Lavastaja Priit Pedajas. www.ugala.ee Ugala Teater Vaksali 7, Viljandi.

Tel 433 0777.

Hotell Centrum Park Hotell Viljandi Majutus, restoran Ormisson, seminariruum, paketid ja kinkekaardid. www.parkhotelviljandi.ee Park Hotell Viljandi Johan Laidoneri plats 8, Viljandi. Tel 435 3300.

Hotell Centrum asub Viljandi kaubanduslikus südames. Lisaks valgusküllastele standard- ja comfort-tubadele leiab meilt toa nii allergikutele kui ka liikumispuudega inimestele. Samuti pakume klientidele ruumikat 2toalist peretuba. Luksust armastavaid kliente ootab avar ja äsja renoveeritud sviit. www.centrum.ee Hotell Centrum Tallinna 24, Viljandi. Tel 435 1100. Avatud 24/7.

Rüki galerii

Viljandi muuseum Kondase keskus Viljandi vanalinnas, lossivaremete vahetus läheduses asuv Kondase keskus on väike kunstimuuseum.

2021. aasta suvel saab lisaks püsinäitusele näha värvikat valikut Süüria, Läti ja Saksamaa kunstist. Korraldatakse õpitube ja avatud on muuseumipood. www.kondas.ee Kondase Keskus Pikk 8, Viljandi. Avatud E–P 11–18.

Muuseumis on 26. juunini 2021 avatud puutööst kõnelev näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele“. Alaliselt on avatud läbi kahe korruse kulgev Viljandimaa ajaloo püsinäitus. Enne ordulinnuse varemete külastamist tasub muuseumis tutvuda linnuse maketiga.

Rüki galerii on moodsa kunsti näituse- ja müügigalerii Viljandi vanalinnas, mille eesmärk on tutvustada Eesti professionaalsete kunstnike loomingut.

www.muuseum.viljandimaa.ee Viljandi Muuseum Tel 433 3316.

Avatud teisipäevast laupäevani kl 10–17.

www.rukigalerii.ee Rüki galerii Tartu 7c, Viljandi. Tel 528 9059.

Avatud K–R 11–17, L–P 11–15, muul ajal kokkuleppel.

Meie Küla Eitede kunstikohvik

Kohvik Fellin – see sinise uksega Fellin on Viljandi vanalinna südames asuv kohvikrestoran, mis võlub oma koduse lihtsuse ja meeliülendavalt piduliku atmosfääriga. www.kohvikfellin.ee Kohvik Fellin.

Kauba 11, Viljandi. Tel 435 9795.

Meelelahutuskeskus Castle Pakume närvikõdi tekitavaid põgenemismänge, peoruumi, UV-maalinguid, unustamatuid virtuaalreaalsuse elamusi ja palju muud. Castle'is on neli erinevas raskusastmes ja stiilis põgenemismängu: Häältetuba, Verine Teater, Dillingeri Kong, Suletud. Lisaks saab meil proovile panna oma meeled virtuaalreaalsuses. Meil on ligi 100 erinevat kogemust ja mängu igale maitsele. www.castleescape.ee Castle Escape Lossi 42, Viljandi. Tel 5848 5454, 5376 8831.

E–P 11–23 broneeringu alusel.

Kunstigalerii, kunsti worshop’id, maalide tellimine, Imre puutöökoda, Viljandi ainus kodukohvik, kontserdid hoovilaval, koduhoovi laadapäevad, loomelaadad, rohevahetus, kuurikontserdid ja kino.

Pappa Pizza Suur valik pitsasid igale maitsele – lihasõpradele, veganitele, lastele, Fit Lap jne. Lisaks suur pannkoogi valik. Tule kogu perega ja võta sõber ka kaasa!

Ave Nahkur Lahtiolekuajad muutlikud. Helista Avele tel 5646 2110.

www.pappapizza.ee. Riia mnt 35. Ette tellimine tel 433 3273. P–N 10–21 ja R–L 10–22.

Seiklusfirma 360 KRAADI

Bonifatiuse Gild –

meistrid teevad, meistrid müüvad Käsitööpood ja -kojad, kohvik Herr Artur.

Käsitöötoodete müük ja valmistamine tellimisel.

Sündmuste toitlustus kohapeal ja sinu valitud asukohas.

Töötoad meistrite juhendamisel.

Ruumide rent sündmuste korraldamiseks.

Laadakorraldus.

LÕBUS MOBIILIMÄNG JA LINNATUUR „JÜRI VON KAUFMANNI SEIKLUS VILJANDIS“

Mobiilimäng viib sind avastama Viljandi salapäraseid ja imelisi pärleid. Nutiseadmes olev mängurakendus suunab punktist punkti. Ole tähelepanelik ja vaata ringi, sest lahendada tuleb nii mõnigi mõistatus. Mängi pere, sõprade ja kolleegidega. Kõigil on lõbus! www.360fun.eu. E-post info@360fun.eu. Tel 5347 3441.

bonifatiusegild.ee

Bonifatiuse Gild Viljandis

Viljandimaa

10

Üle terve Mulgimaa on püstitatud palju puuskulptuure.

Kas leiad nad kõik üles? Foto: Kris Süld

Võrtsjärve kalurid võtavad hea meelega külalisi kalale kaasa.

Ehk näkkab just sinul! Foto: Teevi Pihlak

Mulgimaa

Võrtsjärv

K

as teadsid, et Abja-Paluoja on tänavu kõigi soome-ugri rahvaste kultuuripealinn? Või et Karksi-Nuia on Eesti meepealinn? Kui ei, siis on just suvel parim aeg, et tulla ja teada saada, millega mulgid tegelevad. Mulgimaa kihelkonnad tutvustavad suve jooksul ennast peremängu kaudu. Kõiki mulke ühendav suur Mulgi pidu toimub aga 31. juulil. Vaata lähemalt mulgimaa.ee.

K

ui sulle maitsevad kalatoidud, armastad kalapüüki ja aja veetmist vees ning vee läheduses, siis leiad oma õnne Võrtsjärve rannalt. Ümber järve paikneb palju õdusaid puhkekülasid ja turismitalusid, mis pakuvad öömaja, aga viivad külalisi ka kalale ning aitavad saagist teha maitsvad road. 7. juulil algab Võrtsjärvel Sisevete festival, mis tutvustab sealseid maalilisi sadamaid ja suundub lõpuks Emajõele.

Viljandimaalt leiad oma õnne Kui otsid puhkuse ajaks vaheldusrikkaid elamusi, pole paremat paika kui Viljandimaa!

Maakonnakeskusest igas ilmakaares leiad omanäolised piirkonnad, kus jagub avastamist mitme päeva jagu.

Rohkem infot leiad www.visitviljandi.ee

Eestimaa ürgse loodusega tutvumiseks pole paremat paika kui Soomaa jõed ja rabad. Foto: Caspar Aru

Suure-Jaani tervisekoda pakub rõõmu igas vanuses veemõnude nautijatele. Foto: Anna Volmer

Sakalamaa

P

õhja-Viljandimaal asuv Sakalamaa on eestlaste muistse vabadusvõitluse keskus, sest just siin asus legendaarse Lembitu Lõhavere linnus. Rikas ajaloopärand on vaid killuke Sakalamaast: Olustvere mõisast leiad Eesti ühe paremini säilinud mõisakompleksi, Suure-Jaanist hulga olulisi kultuuriloolisi paiku, aga ka ümbruskonna ühe mõnusama veekeskuse. Hüpassaare soo serval asub helilooja Mart Saare majamuuseum, mis pakub oma erilise aura ja looduslähedusega lõõgastust nii väsinud vaimule kui ka inspiratsiooniotsinguil hingele.

Soomaa

P

uutumata loodus, elu viiel aastaajal, rännakud, kanuumatkad, lõputult värsket õhku ja korrastatud mõtteid. Seda kõike võid leida Soomaa rahvuspargist. Eestimaa looduse üks pärlitest pakub avastamisrõõmu nii väikeste lastega looduse avastajatele kui ka kogenud matkasellidele, kes soovivad aja mõneks lõõgastavaks viivuks maha võtta. Parima elamuse saad koos kogenud loodusgiidiga.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

Viljandimaa

11

Pärna puhkeküla

Järveveere puhkekeskus Järveveere puhkekeskuses saab pidada suvepäevi, seminare, koolitusi, pulmi, sünnipäevi ja jõulupidusid.

Naudi kõike seda kauni Võrtsjärve kaldal! www.jpk.ee Järveveere-Puhkekeskus Järveveere 1, Valma, Viljandi maakond. Tel 527 7742.

Avatud ettetellimisel.

Ainja puhkemaja

Ansambel Kondor ja Pärna talu Lõõtsapoisid

Ainja puhkemaja asub Ainja järve ja maastikukaitseala ääres metsa serval. Naudi privaatset äraolemist üksi, pere või sõpradega kauni järve kaldal pisikeses puhkemajas, mis mahutab kuni 5 inimest. Keha kütab kuumaks järve kaldal asuv telksaun ja lõbusõidule saab minna puupaadiga.

Koht, kus pidada pulmi, sünnipäevi, suvepäevi ja kokkutulekuid. Vana talustiil, lõõtsmuusika. Ait-peosaal, välilava, suitsu- ja Soome saun, majutus vanades taluaitades ja kämpingutes, telkimine.

ainjapuhkemaja.business.site Ainja Puhkemaja Tel 526 6749.

www.parnapuhkekyla.ee/parna Pärna Puhkeküla Tel 5373 9333. Avatud aprillist oktoobrini.

Mõisaküla muuseum koos käsidresiiniga

Olustvere mõis

Kildu külalistemaja Külalistemaja pakub majutusteenust, seminaride, sünnipäevade, pulmade, peiede, suvepäevade ja laagrite korraldamise võimalust.

Külalistemajas on kolme suurusega saalid, saunakompleks ja toad majutamiseks. www.kildu.ee Kildu ratsakeskus Kildu, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa.

Tel 5822 5650. Avatud 24 h. E-post kildu@kildu.ee.

Mulgimaa peremäng

Tule avasta suvel Mulgimaad!

Igale kihelkonnale on pühendatud oma külastuspäev, kus koged meie elu-olu, kohalikke maitseid, suvepäeva lõhnu ja lustilist meelt.

Kae perra, kas sinu siehen om ka mulki 26.06, 03.07, 10.07, 17.07, 07.08. www.mulgiperemang.ee

Holstre-Polli vabaajakeskuse hostel

Holstre-Polli hostel asub Viljandist 15 km kaugusel ja on osa keskusest. Kuni 49 inimest mahutava hosteli valikus on mugavustega kahesed standardtoad ja kolmesed kuni viiesed ökonoomikaklassi toad. Asume Loodi looduspargi maalilistel aladel. Keskusel on 35 km hooldatud terviseradu, millest 2,1 km on asfaltkattega.

Kompleksi juurde kuuluvad tennise- ja palliväljakud ning 18 korviga kettagolfirada. Laenutuses on rullsuusad ja -uisud, triki- ja maastikurattad ning tennisevarustus.

Talvel suusarajad. www.holstrepolli.ee Holstre-Polli spordikeskus, Viisuküla, Viljandi vald.

Mõisaküla muuseumis saate ülevaate linnakese ajaloost.

Võimalus näha haruldasi olümpiamedaleid ja rongi maketti. Vaatamist jätkub igas vanuses külastajale.

Võimalus teha käsidresiinisõitu raudteel.

Lemmikloomad on lahkelt oodatud! www.mulgivald.ee Mõisaküla muuseum Avatud T–R 8–17, lõuna 12–12.30, P ja E suletud.

Kesk tänav 4, Mõisaküla, Mulgi vald. Tel 435 5607.

Suvelavastus „MAAKAS“

Suvelavastus Wimbergi debüütroomani „Lipamäe” ainetel 5.08, 6.08, 7.08, 11.08, 12.08, 13.08, 14.08, 19.08, 20.08, 26.08, 27.08, 28.08 algusega kell 19 Olustvere mõisa tallihoovis. www.temufi.ee TEMUFI Tel 5331 3304.

Lend Flyboardiga

Flyboardiga vee kohal lendamiseks on võimalik valida erineva pikkusega sõitu 10 minutist 60 minutini.

Suurematele seltskondadele saab flyboardi üritusi korraldada ka väljaspool kodulehel märgitud aegasid. www.flyboardeesti.ee Betula Sport Tel 5620 2655. Avatud suvekuudel, nädalavahetustel.

Ringkäik mõisakompleksis – tutvumine erinevate kodadega ja ettetellimisel tegevused: keraamika- ja klaasikoda, leiva- ja käsitöökoda, tallihoone (miniatuurne puuhobuste kogu, linnu- ja loomatopiste kogu).

Toitlustamine ettetellimisel – tähtpäevad, seminarid, võimalus tutvuda koduloomadega, teha kalessi- ja hobusõitu. www.olustveremois.ee Olustvere mõis Mõisa allee 12. Tel 509 1318. Avatud E–L 10–17.

Viiratsi Angerjafarm

Värske angerjas, suitsuangerjas, marineeritud angerjas, marineeritud suitsuangerjas.

Iva tee 15, Mäeltküla küla, Viljandi vald, Viljandimaa.

Tel 5625 3944. angerjafarm.ee

Salva kindlustus

Pakume era- ja äriklientidele kõiki levinumaid kahjukindlustustooteid. Meil on pikaajaline kindlustuse kogemus ja teadmised, kvaliteetsed teenused ning korrektne asjaajamine – meie juures on klient hoitud!

salva.ee Salva Kindlustus Viljandi esindus C. R. Jakobsoni 4a, Viljandi.

Tel 435 5300, e-post viljandi@salva.ee. Avatud E–R 9–17.

Raplamaa

12

Luba Raplamaal end rabada

S

Avatud on muuseumi püsinäitus, kokkuleppel vallaametniku tuba ja hoidlad ajaloolises Juuru vallamajas ning Mahtra sõja aegadest kuulus Atla-Eeru talupojakõrts. Toimuvad giidituurid ning hariduslikud programmid, paketid rühmadele, peredele ja sünnipäevalistele.

Mõnusa päeva võib veeta Loosalu-Paluküla matkarajal (7,7 km), kus matkajat tervitavad Eesti suurim rabaveekogu Loosalu järv (34,1 ha) ja Loode-Eesti kõrgeim tipp Paluküla hiiemägi (107 m). Külastamist väärivad ka läheduses asuvad Eesti suurimad karstikoopad Kuimetsa karstialal ehk Iida Urked.

Loomulikult on avastamist väärt ka teised raba- ja matkarajad: Jalase-Sõbessoo-Lipstu matkarada (4 km), Rabivere raba ja Kõnnu järv ning maakonna ainus vaatetorn Mukri raba matkarajal. Rabas aitavad orienteeruda kogenud matkajuhid: Anu Kaar (Sooserva Retked), Ain Mihkelson (Kasvu Labor), Andres Lääne (Suur Seiklus), Marko Aleksejev (Preeriakoda) ja Romet Vaino (Metaloodus).

Vahvateks kohtumisteks loomadega on justkui loodud Paluküla Mäe talu, kus saab paitada küülikuid, laulda võidu hanedega, tutvuda alpakadega, õppida, mis vahe on kukel ja kanal ning nautida värsket õhku, mänguväljakut, pidada sünnipäevi, mõnuleda kümblustünnis, ujuda, telkida, pidada piknikku või suvepäevi.

Pered on oodatud külastama ka Juurimaa talli ja koduloomaparki. Kohtumist ootavad hobused, alpakad, laamad, eeslid, kitsed, lambad, kanad, jänesed jt loomad. Päeva saab meeldejäävaks muuta ratsutades, ratsamatkal või vankrisõiduga.

Preeriakoda kutsub seiklushimulisi seltskondi külastama indiaaniküla, kus saab korral-

dada sündmusi ja tunda end nagu Ameerika põlisrahvas: wild west’i osavusproovid, bushcraft’i varjed ja töötoad, räätsamatkad rabas, kanuumatkad. Varbola linnuses pakutakse giidituuri ning alistamist ootavad ainulaadsed põgenemismetsad, metsa matkarada Wild Mission.

Vallutamist ootab Eesti ja Põhja-Euroopa üks suuremaid muinaslinnu Varbola linnus, mis läbis hiljuti uuenduskuuri ja pakub nüüd külalistele senisest paremat võimalust tunnetada selle võimsa kantsi tähtsust, kõndides keskaegsetel müüridel.

Leia kaheksa vägevat vaatamisväärsust Raplas ja tee igaühe juures selfi: Rapla kirik, jõepromenaad, kivisild, Rapla kultuurikeskus, Alu mõisahärra kuju, Kurmeti pink, Tammemäe lauluväljak, Okta Centrum. Seejärel tule poodi Rabav Raplamaa, näita oma selfid ette ja saad preemiaks Jäämari käsitöö pulgajäätise tasuta! Kampaania kestab terve suve: juunis, juulis ja augustis!

Alpakad. Foto: Mäe talu

zz26. juunil Muusikaline perepäev Raplas zz29. juuni – 11. juuli XV Juuru Orelisuvi zz2.–3. juulil Vana-Vigala Hard Rock laager zz7.–8. augustil Juurimaa ratsavõistlused zz5.–8. augustil Märjamaa Folk zz8. augustil Poti laat zz14. augustil Rapla Melu zz21. augustil Kohilas Kapa festival zz21. augustil Kehtna vana aja päev zz9. oktoobril Raplamaa rabade päev

Sündmused, vaatamisväärsused ja turismiteenuste pakkujad leiad www.raplamaa.ee Teejuhiseid võid küsida Rapla turismiinfokeskusest.

Rabavate kohtumisteni Raplamaal!

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Varbola linnus. Foto: Lembit Michelson

Järvakandi klaasistuudio. Foto: Klaasistuudio

zzIgal neljapäeval Rapla keskväljakul kohaliku toodangu laat HooviOTT zz26. juunist 11. juulini XXIX Rapla kirikumuusika festival

Preeriakoda Raplamaal. Foto: Preeriakoda el suvel kutsume sind avastama Raplamaad: matka- ja rabaradu, vaatamisväärseid ja ajaloolisi kohti, turismitalusid, töötube, muuseume, majutuskohti ja toitlustajaid. Tule üksi, pere või sõpradega ning luba end rabada uute ja ka juba tuntud paikadega!

Sillaotsa talumuuseum on hea näide sellest, et huvitav ei pea tingimata olema nüüdisaegne. Muuseumi 17 hektaril on kaheksa katusealust, mis pakuvad võimalust aeg maha võtta ja kogeda vana uudsust, nautida hetke, mõelda ja mõtiskleda. Külaline võib osaleda muuseumitundides „Tuleohutusest ja hobuse rakendamisest“ ja „Tule tulemine“, samuti osa saada heinamaarja- ja rukkimaarjapäeva tegemistest ning muuseumialal toimuvatest etendustest. Juulis avatakse Meelis Kihulase rahvusliku puukäsitöö näitus „Puud ja inimesed“.

Järvakandi klaasimuuseumis on avatud näitus Tarbeklaasi tehase toodangust. Püsiekspositsioonis on klaasitootmise ajalugu, tehnoloogiad, taaskasutus, ette tellimisel toimuvad haridusprogrammid. Varem kokku leppides on klaasistuudios võimalik proovida klaasipuhumist.

Mahtra talurahvamuuseumis avatakse juunikuus näitus „12 tooli II“, kus eksponeeritakse toole, mis olid kasutuses mõisates, jõukamates majapidamistes ja taludes 19. sajandi lõpust 20. sajandi I pooleni.

5.–7. augustil on pärimuskunstilaager „Uurimisreis“, kus kunstnik Lembe Ruben-Kanguri juhendamisel joonistatakse Mahtra talurahvamuuseumi kogusse kuuluvaid museaale ja talurahvaarhitektuuri.

Sündmusi Raplamaal:

Okta Centrum. Foto: Siim Solman

Eesti tuleviku heaks

Raplamaa Pubi Vana Bussikas

13 Järvakandi Klaasimuuseum

Maagiline KRISTALLITUBA Mõnusalt hubane, toreda teeninduse ning maitsvate toitudega Märjamaa pubi, kus tööpäevadel on erinevad päevapraed hinnaga alates 3,90 €.

VanaBussikas Koluvere mnt 2, Märjamaa.

Tel 489 0997, 503 8876.

Avatud E–R 11–21, L–P 12–21.

Haridusprogrammid koolidele 3 vanuseastmes.

Klaasi ajalugu, tehnoloogiad, taaskasutus.

Ajaloolise klaasi ja seadmete väljapanek.

Klaasipuhumine eraldi kokkuleppel.

Näitus „Tarbeklaas 1940–1993”.

Järvakandi Klaasimuuseum Lisainfo: klaasimuuseum.ee, tel 518 2610, keskkonnaharidus.ee. Avatud K, N, R 11–18, L 11–15.

Rapla Elujõu keskuses

Oled oodatud Piia kristallituppa tuhandete kristallide keskele kogema sügavat tervendavat lõõgastust. Siin saad ammutada jõudu ja motivatsiooni edasiminekuks.

Ruumi mahub 3 inimest. Kestus 1 tund – 20 €. Mõtetele aitab selgust tuua hoovis asuv labürint. Butiigis pakume loodustooteid. Oled oodatud meelerahumaailma. www.elujoukeskus.ee Rapla Elujõu Keskus Ööbiku 2, Rapla. Tel 5348 1347. E–R 9–20, L–P kokkuleppel.

Märjamaa spordikeskuse majutus

Rabav Raplamaa Preeriakoda Indiaaniküla, mis julgustab kõiki hetkeks astuma mitu head sammu tagasi aega, mil loodus oli kodu. Indiaaniküla, tipid, bushcaft’itöötoad ja varjed, lõkketuled, jõevulin ja linnulaul. Räätsamatkad, kanuumatkad, põgenemismetsad, wild west-osavusproovid. www.preeriakoda.eu Preeriakoda Preeriakoda Tel 521 6105, ette tellimisel.

SUVEKAMPAANIA! Otsi üles need 8 vägevat kohta Raplas ja tee igaühe juures selfi: kirik, jõepromenaad, kivisild, kultuurikeskus, Alu mõisahärra kuju, Kurmeti pink, Tammemäe lauluväljak, Okta Centrum. Poest Rabav Raplamaa saad piltide eest preemiaks tasuta jäätise! Kampaania kestab juunis, juulis ja augustis. Rabavate kohtumisteni!

Märjamaa valla spordikeskus on uusim ja moodsaim spordihoone Raplamaal. Märjamaa südames ootab külastajaid soodne ja nüüdisaegne majutus ning lisaks mitmekesised sportimivõimalused: jõusaal, aeroobika- ja maadlussaal, pallisaal.

rabavraplamaa.ee Rabav Raplamaa Tallinna mnt 29. Tel 5788 0357.

Avatud E–R 10–18 ja L 10–14.

marjamaaspordikeskus.ee Märjamaa valla spordikeskus Staadioni 3, Märjamaa, Rapla maakond.

Tel 6662 660. Avatud E–R 8–22, L–P 10–20.

Juurimaa talli ratsamatkad ja koduloomade park

Rapla turismiinfokeskus

Tohi Distillery Tohisoo mõisa ajaloolises viinaköögis asub moodne džinnivabrik ja külastuskeskus. Siin saab näha päris ligidalt, kuidas džinni valmistatakse ja mis on destilleerimine, degusteerida ning katsetada oma organoleptilisi oskusi. Džinnituure korraldatakse vähemalt 8-liikmelistele rühmadele. tohigin.com Tohi Distillery Viljandi mnt 43, Kohila. Tel 525 3554, etteteatamisega.

E-post maja@tohigin.com

Juurimaa tall ootab ratsutama ja ratsamatkale eri tasemega ratsutajaid. Lisaks hobustele on väikestele ja suurtele koduloomapark: eeslid, kitsed, lambad, jänesed, kanad jt loomad. Peale ratsamatkade on võimalus sõita vankriga ja veeta terve päev tallis hobuste seltsis. www.juurimaatall.ee Juurimaa Tall Märjamaa vald, Loodna küla. Avatud E–P.

Pakume tasuta informatsiooni Eesti ja Raplamaa turismiobjektide, majutus- ja toitlustusettevõtete, aktiivse puhkuse, kultuurisündmuste, giiditeenuste ja transpordi kohta. Meilt leiate turismikaarte ja reisijuhte nii eesti kui ka mitmes võõrkeeles. Müügil lai valik Eesti ja Raplamaa suveniire ja kingitusi.

Raplamaa.ee, Viljandi mnt 4, Rapla. Tel +372 489 4359.

Foto: Siim Solman

Jõgevamaa

14

Meditatsioon Jõgevamaal värskes õhus

Aruküla mäe puhkeala. Foto: Ragnar Vutt

S

uvel saadud rõõm päikesest ja toredatest elamustest võiks energialaenguna saata meid järgmise suveni. Üks paik Eestis, kus saab rahulikult rännata, on Kultuuritee Jõgevamaal.

Kultuuriteed Eesti kaardil paika pannes on selle keskpunktiks maalilise maastikuga Vooremaa. Mandri-Eesti keskpunkt asub samuti Kultuuriteel, Adavere lähedal maantee ääres. Puutöö keskpunkt Avinurme jääb samuti Kultuuriteele, Kalevipojast rääkimata, sest tema on oma jälgi suutnud maha jätta igale poole.

Aastasadade, kui mitte aastatuhandete vältel inimkätega loodu on nüüdseks muutunud väärtuseks, mis sünnitab turvalise seljataguse ja loob emotsioone. Need väärtused ei anna üksnes tiibu, vaid ka juured. Seda kinnitab hulk EHE ehk ökoturismi kvaliteedimärgiseid „Ehtne ja huvitav Eesti“.

Ristumiste rägastik Jõgevamaa on ristumiste rägastik. Siin kohtuvad kõikvõimalike aegade halduspiirid, keelemurded, eri rahvused ja nende kultuurid. Sestap võib külastaja sattuda pooleteise tuhande aasta tagusesse aega Kassinurmes, kujutada ette Karl XII talvitumist 18. saj alguse Laiuse linnuses, nautida õhtupäikest romantilise Puurmani neorenessansslossi treppidel või minna otseses mõttes rappa – Endla rappa. Siit on kulgenud läbi Peterburi-Riia postimaantee, millel sõitnud nii kroonitud kui ka kroonimata pead.

Jõgevamaal on tegutsenud hulk hulle idealiste, eredaim on vast 18. saj lõpus Põltsamaast Liivimaa tööstusmeka teinud W. J. von Lauw. Ambitsioonika mehe eestvõttel rajati Põltsamaale ja selle ümbrusse vasetöökoda, nahaparkla, tärklisevabrik, klaasitootmine, peeglivabrik ja portselanitöökoda. Lagunevast linnuse konvendihoonest kujundati uhke ning kunstiajaloos kõrgelt hinnatud rokokooloss.

Puurmani loss. Foto: Ragnar Vutt

Lugu 18.–19. saj Põltsamaast kui välismaa meistrite alevist kõlab ju ulmeliselt, samas hauatähised vanal saksa kalmistul kinnitavad seda.

Sestap tasub suvel minna Põltsamaa lossihoovi, et uurida muuseumis asula värvikat minevikku, uudistada, mida on saja-aastasel Põltsamaa konservi- ja veinitööstusel pakkuda, näha linnusemüüride konserveerimist ning tutvuda disainer Katre Arula uue rõivakollektsiooniga.

Linnusemüüride vahel oma töökoda pidav Katre on võtnud Eesti rahvusliku käsitöö edasiarendamise oma südameasjaks, loonud ilmeksimatult äratuntavad ja ainult talle omased lapitöö tehnikad. Tema disaini võlu seisneb üliheas maitsevaistus, mis sobib nii Tallinna moenädalale kui ka moehuvilisele tavainimesele. Suvel saab peale disainipoe külastuse nautida uut kollektsiooni ja Katre isikunäitust.

Kui sõita Kamari poole, leiavad veelauahuvilised üles eelmisel aastal valminud WPargi.

Kamari järvele rajatud trosside, trampliinide ja kõikvõimalike muude elementide rägastikust moodustub Eesti esimene täismõõdus ringkaablipark, kus saavad oma adrenaliinitaset kontrollida isegi algajad. Sel suvel lisanduvad regulaarsed veelauatreeningud.

Põltsamaa on tänu linnusele olnud tuntud administratiivkeskusena, aga piirkonna üheks vaimseks keskuseks võiks lugeda veel Tormat.

Siin on tegutsenud hulk omamoodi teerajajaid ehk mehi, kes olid oma ajast ees.

Lõuna-Saksamaalt Baierist pärit J. G. Eisen, keda tuntakse ka aadlinimega Eisen von Schwarzenberg, saabus Liivimaale Avinurme koduõpetajaks, tegutses seejärel Torma ja Lohusuu koguduste pastorina aastatel 1746–1775 ning oli tollases Vene keisririigis esimene, kes võitles valgustusajastu vaimus avalikult pärisorjuse vastu, sest see takistas majanduse ja sotsiaalelu arengut. Paljudest Eiseniga seotud põnevatest lugudest räägib Torma mõisa ringtalli

müüride vahel tänavune suveetendus „Kuldõun puukausis“, mida mängitakse juulikuu teisel poolel.

Kui Tormasse teatrisse juba tulla, pakutakse kohapeal eri võimalusi kohaliku kultuurilooga veel tuttavamaks saada. On ju Tormaga seotud estofiil, arst ja kirjanik G. J. von Schultz (kirjanikunimega dr Bertram) ning tuntuim eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane C. R. Jakobson.

Kui põigata korraks Palamusele, siis sealne suvi on kirju nagu Tootsi peenar. Kusjuures juuli keskpaigani saab Palamuse muuseumis tutvuda lausa samanimelise Eesti Lapitöö Seltsi näitusega.

Tänavu tähistatakse O. Lutsu noorima venna, filmioperaatori ja -lavastaja Theodor Lutsu 125. sünniaastapäeva spetsiaalse näitusega „Filmimees seespool aiamüüri“. Augusti keskel leiavad aset aga traditsioonilised temanimelised filmipäevad. Meenutuseks, et 1927. aastal lavastasid Th. Luts ja tema abikaasa Aksella, kes oli ka stsenaariumi autor, esimese Eesti täispika mängufilmi „Noored kotkad“.

Palamuse kultuurisuve üks kõrghetkedest on samuti traditsiooniks kujunenud suveklassika kontsert Palamuse kirikus. Keskaegses väärikas pühakojas peavad duelli bariton ja kontratenor ning neid saatva barokkorkestri helide saatel paitab silma üle-eelmisel sajandil Nürnbergis valmistatud ja värskelt konserveeritud 12 apostli figuuriga kaunistatud massiivne kroonlühter.

Jõgevamaa kaunid maastikud on mõeldud unistajatele. Voored ja kumerad vormid soosivad avaraid vaateid ning meditatsiooni iseendaga. Üks koht, kus meenuvad laulusõnad „Kui siit pilvepiirilt alla vaatan“, on Aruküla mägi Kaareperes. Tartu astronoomi ja geodeedi Fr. G. W. von Struve juhtimisel mõõdeti 1816– 1855 meridiaanikaart, et kindlaks määrata maakera kuju ja suurus. Üks 2005. aastal UNESCO kultuuripärandi hulka arvatud kaare triangulatsioonipunktidest asub just Aruküla voorel, kuhu on püstitatud Struve kaare punkti tähis ja tehtud mõnus istumiskoht hunnitu vaate nautimiseks.

Sulni päikesetõusuvaadet Peipsile saab imetleda Peipsi pealinnas Mustvees. Suve eel valminud sadama lõunamuuliga tekib Mustvee sadamast elegantne peatuspaik, kus jalutada või puhata jalga järveäärsel varjulisel promenaadil, võtta rannas päikest või pidada sõpradega piknikku. Oh, oleks järv nagu meri, mille sadamates tõmmatakse vardasse sinna maabunud jahtide lipuvärvid!

Kui tahaks suvesoojas õhtu lõpetuseks niisama supelda, peab minema Kuremaale. Kuremaa rand on nimelt populaarne suvituskoht.

Kes eelistab maa ja järve asemel metsa, saab liikuda Kääpa metsa Kalevipoja koja seiklusradadel – kas Kalevipojana maailma lõppu või üle lahe Tuuslarilt mõõka tooma, see on juba vali-

kute küsimus. Kui mõlemad lood vajavad ülekordamist, siis Kalevipoja muuseum koos Eesti parimate hulka kuuluva mängulise ekspositsiooniga on kõige õigem koht rahvuseepose tegevustikku sisenemiseks.

Kohalikud maitsed Loodust ja värsket õhku sisse ahmides tuleb aeg-ajalt ka keha kinnitada. Jõgevamaale on iseloomulikud puhtad kodused maitsed, näiteks on piknikule minnes kohustuslik teha peatus Siiraku kala- ja talupoes Omedus, kust leiab hooajalist värsket ja suitsutatud kala, köögivilja ning suures valikus oma talu ja teiste väiketootjate toidukaupu. Lisaks mahuvad väikesesse poodi käsitöö- ja meeneteriiulid.

Suvisel ajal võib trehvata ka värsketele küpsetistele. Igal neljapäeval on Kääpal Kalevipoja muuseumi ja rahvamaja ees õhtumüük Kääpa OTT, kust leiab palju suupärast, aga ka lilletaimi ja vahel lõikelilligi. Iga kuu teise kolmapäeva õhtul kogunevad toidusõbrad Põltsamaa OTT-ile, kuhu tulevad müüjad oma maakonnast ning vahel ka Viljandi- ja Järvamaalt.

Põltsamaal Puhu ristis pakub Puhu-Risti söögimaja omaette sööklaelamuse koos maitsvate praadide, ahjusoojade küpsetiste ja nostalgiast pakatavate dessertidega. Kust veel leida karamelli- või rosinakisselli, kui mitte sealt. Ilupuudega ääristatud Tartu mnt ääres paiknev kunagise Põltsamaa alevivanema C. Schmidti järgi nimetatud Carl Schmidti Maja üllatab kohalike maitsetega.

Jõgeval pakub hubane, natuke isegi hipsterlik kohvik Ateljee võimalust einestada ja aega veeta meelte aias. Linnatänava kõrvale on kujundatud mõnus oaas istumiskohtade ja taimedega. Kindlasti tasub maitsta sealseid küpsetisi ja käsitööpelmeene.

Jõgeva-Mustvee mnt ääres Kantkülas köidab silma ilus maakivist hoone, mis on kunagisest meiereist uue hingamise saanud Veski külalistemaja. Reisijat ootab seal tõhus kõhutäis ja kohvipaus, vajaduse korral ka öömaja – nagu moodsa aja maanteekõrts.

Mustvees ei saa ilma Peipsita. Sadamahoones tegutsev Mustvee Sadamakohvik on unikaalne, pakkudes einestamiseks võimalust Peipsi maheda briisi või tujuka tuule võimuses. Loomulikult on menüüs järvest püütud kala ja hooajaline kraam. Tartu tänaval paiknev kolmekorruseline punasest tellisest Peipsi Teemaja tundub korvileti poolest kui Avinurme Puiduaida noorem õde, kuid teisalt ehtne linnakohvik peenema mööbli, küllusliku oma köögi koogivaliku ning piirkonnale iseloomuliku teega.

Kel on soov liikuda agroturistina ehk kogeda talukülastuse ehedat võlu koos toodete maitsmise ja kaasaostuvõimalusega, siis sellist võimalust pakuvad eelneval kokkuleppel Meemeistrite mesila Põltsamaa külje all ning OleMari kitse- ja taimetalu Palamuse lähedal.

Pole vahet, kas tuled pere või sõpradega, korraks või pikemalt, tahad uneleda või kahe jalaga maa peal seista, suvi on sinu päralt. Jõgevamaa ja Kultuuritee ootavad!

Avasta Jõgevamaa: www.visitjogeva.com Avasta Jõgevamaa visitjogeva #visitjogeva www.kultuuritee.ee Kultuuritee #kultuuritee

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

Jõgevamaa

15 Torma rahvamaja Teatrietendus „Kuldõun puukausis” 15.–25.07 etendub haruldases Torma ringtallis valgustav draama „Kuldõun puukausis". Laval on Johann Georg Eisen, keisrinna Katariina II, mõisnikud ja talupojad. Piletid müügil Piletilevis.

Kuremaa loss kui ajalooline külastuskeskus

Eesti suurim veelauakeskus WPark asub Põltsamaal Kamari järve ääres. Moodsas administratiivhoones on muhe Kohwik W, saunad, riietus- ja pesuruumid. Külalisi ootab kummilinn, ringkaablirada ja harjutusrada veelauahuvilistele. Lisaks kalipsod, lauad, SUPid, vesirattad, paadid jm. Tasuta rannajalka ja võrkpalliplatsid koos mõnusa rannaribaga. Telkimisala.

Kuremaa loss pakub igale sihtrühmale ajaloolist rännakut mõisakompleksi alal. www.kuremaaloss.ee Kuremaa loss. Tel 502 7541.

Oleme avatud maist septembrini kl 11–16.

Alati võimalus ka muul ajal – helistage.

WPark –

Eesti suurim veelauakeskus

www.tormarahvamaja.ee Kuldõun puukausis Torma ringtall, Pargi tn, Torma. Tel 5343 4742.

www.wpark.ee WPark.ee wpark.ee Tel 5456 8222, e-post info@wpark.ee.

Kalatalu Härjanurmes Suvekohvik

Nõmme puhketalu

Puhkemaja Peipsi järve lähedal

UDU TALU

Pakume võimalust puhata linna lähedal maal veekogu ääres metsa sees. Mustvee linna on puhkemajast 10 km, Peipsi järveni 2 km, ümber maja on marjametsad.

Puhkemajas on 14 voodikohta täiskasvanule, 2 voodit lapsele ja 2 voodit beebile. Ideaalne koht perepuhkuseks. Puhkemaja ümber tiikides saab ujuda ja paadiga sõita. Võimalus mõnuleda kümblustünnis.

Pakume majutust kauni Kuremaa järve kaldal.

Pulmad, suvepäevad, sünnipäevad.

Peoruumid ja majutus 100 inimesele.

Nõmme Puhketalu – puhkemaja Peipsi järve lähedal Nõmme, Tammispää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa.

Tel 523 1908, sirle.tomson@mail.ee, avatud ettetellimisel.

Udu talu www.udutalu.ee

Palamuse muuseum

SA Kalevipoja Koda –

Palamuse muuseumis saate tunda end ehtsa 19. sajandi Eesti koolilapsena, kiigata köstri kööki ning piiluda isegi nende magamistuppa! Muidugi näete ka kaadreid „Kevade“ filmimisest ja paljust muust. Ja kui tulete, leidke kindlasti üles punane maakera! www.palamusemuuseum.ee Palamuse muuseum Köstri allee 3, Palamuse, Jõgeva vald, Jõgeva maakond.

Tel 776 0514. Avatud E–P kell 10–18.

muuseum, seikluspark, mänguhoov Kalevipoja Kojas jätkub elamusi terveks päevaks!

Kalevipoja muuseumis saab avastada rahvuseepose legendi, mänguhoovis saab lõputult hullata. Kõige julgemaid ootab Kalevipoja seikluspark, kus on valida kahe raja vahel. Lisaks töötoad, matkad, piknikud jne. www.kalevipojakoda.ee tel 528 9500, e-post info@kalevipojakoda.ee

Forellipüük ja suvekohvik.

Maitsvad kalaroad ise püütud kalast. www.kalatalu.ee, Jõune küla. Avatud 2. juulist R, L, P kl 11–22 (köök kuni kl 21). Tel 514 4455, 525 3968, baar 776 4222, e-post suvekohvik@kalatalu.ee.

Pajusi mõis –

sinu sündmuse vääriline Pajusi mõisa hoonetes saate kogeda ajaloost läbi põimunud moodsa lähenemisega kultuuri, toitu, pidusid, majutust ja palju muud. Korraldage istumisi, pulmi, sünnipäevi, seminare või tulge perega nautima puhkust imelisse miljöösse, mis asub looduse keskel. www.pajusimois.ee Pajusi Mõis E-post info@pajusimois.ee. Tel 5884 4944.

Mustvee sadam. Foto: Ragnar Vutt

Järvamaa

16

Püüa päeva Järvamaal Imeline on alustada päeva Kakerdaja rabas virgutava SUP-matkaga, nautida rahu ja linnulaulu ning tunda tõusva päikese kiiri läbi karge raba sind soojendamas. Foto: matkakorraldaja suppama.com

K

Järvamaale ülevalt alla vaadata saab nii kuumaõhupalli kui ka paraplaaniga – tandemlend kogenud instruktoriga sobib ka lastele. Foto: Keelutsoon

as oled tähele pannud, kuidas aeg lendab? Eriti puhkusel. Mis oleks, kui sõidule kuluks vähem ja puhkus kestaks kauem? Kesk-Eestisse on lihtne tulla ja siin on hea olla.

Tule tutvu paikadega, millest sul aimugi ei olnud või kust oled varem vaid läbi sõitnud. Püüa päeva, nagu ütlevad klassikud.

Kas teadsid, et võid päevaga käia ära Norras ja jõuda õhtuks tagasi? Järvamaa servas asuvat Norra küla ümbritsevad allikad ja matkarajad – leia oma isiklik salapaik. Looduse loomingut saad nautida mujalgi Järvamaal. Kui asud Türilt teele Paidesse, pööra esimesel võimalusel vasakule ja naudi sealses voorestikus avanevaid imelisi vaateid, mis panevad küsima, kas oled tõesti endiselt Kesk-Eestis.

Maaliline teekond viib sind sujuvalt Väätsa looduskaitsealani, mille ringikujulisel matkarajal saad lühikese ajaga kogeda üllatavalt mitmekesist rabamaastikku. Eesti kõige kirjanduslikuma taustaga rada viib mõistagi Vargamäelt alla, pika sammuga läbi Kodru raba kauni Järva-Madise kiriku suunas. Kõrvemaal võid ühtlasi kuulata meest, kes räägib köitvaid hundijutte – täpsemalt saad teada Jäägri villast.

Päevaga saab ka ajamasinas rännata, näiteks imetledes Koeru kiriku ainulaadseid maalinguid, mida üks meistrimees on teisest paar sajandit hiljem sujuvalt jätkanud. Aja kulgemisest Eestis räägivad Järvamaa toredad teemamuuseumid, igaüks oma nurga alt. Väätsal asuvas jalgrattamuuseumis saad sõna otseses mõttes kõndida mööda ajatelge, uudistades lisaks jalgrataste kollektsioonile muidki rariteete. Ringhäälingumuuseum Türil ja kärude muuseum Kärus pakuvad paljudele äratundmisrõõmu ning võimalust ajas

tagasi lapsepõlve rännata. Piimandusmuuseumis leiad lisaks piimateemale Eesti tööstuspärandi ja pakendidisaini, Vargamäel saad osa nii rahvakirjanik Tammsaare loomingust kui ka tema perekonna- ja kaudselt kogu Eesti talurahva loost. Järva-Jaani muuseumid peidavad kõikvõimalikke varandusi eelmisest sajandist. Lugusid palju kaugemast ajast räägitakse Paide vallitornis asuvas ajakeskuses.

Paekivist torni jalamil asub väike puust linn, kus saad nutitelefoni abil iseendale giidiks olla – Paide vanalinna majad kannavad QR-koode, mis sulle nende põnevad lood avavad.

Kui sinu kärsitu loomus nõuab ilmtingimata liikumist, püüa päeva Türi elamuspargis puu otsas turnides, Aravete kardirajal hobikarti roolides või Valgehobusemäel, kus leidub eri harrastusi rohkem kui leheruum võimaldab üles lugeda. Kui kõht tühjaks läheb, saad maitsta head ja paremat igas Järvamaa nurgas. Tee koogipaus, sõua rabarestosse või omanda mõni maitsev käsitööoskus.

Kõiki neid tegevusi Kesk-Eestis ühe päevaga ära ei tee, aga siinkandis on ka mõnusaid ööbimiskohti mõisast kümblustaluni. Võta TallinnaTartu maanteed kui Kesk-Eesti peatänavat, kus saad igal ristmikul uude kvartalisse pöörata ning leida palju avastamisväärset kohast, kus sa varem iial käinud ei ole. Või tule hoopis rongiga ning püüa päeva rattasadulas mööda Järvamaad matkates.

Loomasõbral on Järvamaal palju avastamist: Toosikannu punahirvedest Kallaste hobitalu hiidjänesteni, alpakadest ja jaanalindudest rääkimata.

Foto: Toosikannu puhkekeskus

Kogu info Kesk-Eestis pakutavast:

www.visitjarva.ee Järvamaa muuseumid pakuvad vahvaid tegevusi, piimandusmuuseum näiteks kohukese, sõira ja jäätise õpituba.

Foto: Silver Köster

Järvamaa on suurepärane sihtkoht nii algajale kui ka kogenud jalgratturile – liigu looduses või rattateedel.

Foto: Margus Kontus

Talugurmee Hindreku hoovirestos, fine dining Põhjakal, Paide parimad koogid Wabakohvikus ...

Süüa saab Järvamaal hästi! Foto: Silver Köster

Järvamaa

Piimandusmuuseum Kas sa lehma oled näinud? Aga lüpsnud?

Eesti Piimandusmuuseumis saab seda teha. Külasta muuseumi omal käel või giidiga. Töötoas saad valmistada võid, karaskit, sõira, kohukest või jäätist. Broneeri aeg. www.piimandusmuuseum.ee Eesti Piimandusmuuseum Maist septembrini oleme avatud T–L 11–17.

Suvekuudel ka P 11–17.

Tel 503 3886.

17

Türi elamuspark Seikluspark, suvetuubirada, skyjumpi atraktsioon, batuudiväljak, võrgumaailm, discgolf, rattasõit üle oru, pikad õhusõidud. www.tyrielamuspark.ee Türi Elamuspark Türi vald, Tori küla.

Avatud juunist augustini iga päev 12–20.

Janune Kägu pubi ja hostel Janune Kägu pakub kehakinnitust ja öömaja Koeru aleviku südames. www.janunekagu.ee

Paide vallitornis asuvas Ajakeskuses Wittenstein viib ajamasin rännakule läbi 8 korruse ja 8 ajastu.

Tutvu muinasaja eluoluga, riietu rüütliks, sõida tsaariaegse postitõllaga – põnevaid tegevusi on igas vanuses ajarändurile. Eri ajastute hõrke maitseid pakub ajakeskuse restoran Ajastute Toidud.

Toosikannu Puhkekeskus

Paide hooviteatrite festival 2021

Tulge maale puhkama, uus Aidamaja ootab teid!

Perepuhkuse pakkumised leiate veebist.

Meie hirvevaatlus ehk ulukisafari jalgratastel on pälvinud EHE märgise: toosikannu.ee/ulukisafari

Suvisel festivalil astuvad üles harrastusteatritrupid üle Eesti. Etendusi antakse Paide koduõuedel ja õdusates hoovides. Töötavad kodukohvikud.

Kõik etendused on tasuta.

www.wittenstein.ee Ajakeskus Wittenstein Veski 11, Paide. E–P 10–18. Tel 5850 2001.

toosikannu.ee/puhkaeestis toosikannu Tel 489 8160, info@toosikannu.ee

Perepuhkus loomapargis

www.pamt.ee Paide Muusika- ja Teatrimaja Pärnu 18, Paide. info@pamt.ee

Hindreku talu ja Rabaresto

Eesti jalgrattamuuseum Kajastame jalgratta kui transpordivahendi ajalugu Eestis.

Meil on väljas üle 150 ajaloolise jalgratta ja muud huvitavat alates 19. sajandist kuni 1980. aastateni.

Aukohal on Eestis 1920.-30. aastatel valmistatud rattad. www.velomuseum.ee velomuseum.estonia Väätsa, Pikk 9. Suvel avatud R, L, P 11–18.

Tel 514 3262, 5666 3991.

Hindreku turismitalu ootab igal aastaajal külalisi ja pakub elamusi nii siseruumides kui ka õues – Rabaresto külastus või veinidegustatsioon välitingimustes, see on võimalus koguneda turvaliselt ka sel suvel. www.hindrekutalu.ee hindrekutalu Hindreku, Valgma küla.

Lahti oleme E–P. Tel 527 8707.

Sämmi Grill Mäos Restoran, konverentsiruumide rent. www.sammigrill.ee Mäo Sämmi Grill Tel 384 6000, sammigrill@hot.ee

Rae puhkemaja

Konverentsid, seminarid, koolitused, peod, sünnipäevad, juubelid ja muud üritused.

Majutus, saun, väligrill, telkimine.

Farmis näeb jaanalinde, emusid, nandusid, paabulinde, kroonkurgesid ja palju teisi linde, aga ka väikeloomi.

Talu poes müügil jaanalinnumunad ja erinevad meened.

www.raepuhkemaja.ee Rae Puhkemaja Tel 5666 94863, maoinvest@maoinvest.ee

www.jaanalinnufarm.ee jaanalinnufarm Sassi talu, Imavere küla. Avatud suvel iga päev 11–17.

Tel 5665 7199.

Palju nostalgilist vanavara tuletõrjemuuseumis sõidukite näitusehallis ja vanatehnika varjupaigas.

Peahoones palju vaatamisväärset kogu perele. Seiklusraja läbimine roomiktransportööriga ning orienteerumismäng. www.jjmuuseum.ee Järva-Jaani Vanatehnikamuuseumide keskus Lai 1, Järva-Jaani. T–L 11–17, P 11–16.

Tel 515 3638, 514 9485.

Hiiumaa

18

Sääretirp. Foto: Ivo Panasjuk

Hiiumaal kestab suvi kauem Puhta looduse ja rahu paik. On need kajakad, meretuul või hoopis imeline vaikus, mis Hiiumaast nii erilise koha teevad, kuid kes on kord juba saare võlu enda jaoks avastanud, see jääbki tagasi tulema.

H

Hiiumaalt leiab igaüks põhjuse, miks tagasi tulla: on selleks imelise loodusega Kassari saar, kus saab ratsutada ja Sääretirpi mööda otse merre kõndida, vahvad hülgevaatlusreisid või imeilusad liivarannad.

iiumaa on tasaste randade, marjametsade, kadakate ja omaette olemise maa. Eesti väikseim, ent metsarikkaim maakond. Saar, kus aega päriselt mõõta ei saagi ning kus teed juhatavad meri, tuuled ja päikesevalgus.

Hiiumaal ei ole liiklusummikuid ega kiirustamist, vastupidi – siin teatakse, kuidas väärtustada seda, mis on päriselt tähtis: rahu, hingepaitavad loodusvaated ja perega veedetud aeg ning kogukond, mis hoiab ühte. Ümbritsetuna merest ja tuultest on läbi aegade olnud kala ja kalastamine hiidlaste jaoks äärmiselt olulisel kohal. Nii on saare tihedamatele külastajatele juba tuttavad kalafestivalid ning võimalused kohaliku kalamehega merele minna, õppida kala suitsetamist ja kõike muud tähtsat, mida algusest lõpuni parima kalaroa valmistamisest teada on vaja.

Saarerahvale omaselt on hiidlastesse ettevõtlikkus justkui sisse kodeeritud. Ühtpidi peegeldab see oskust ellu jääda, teisalt aga kindlat teadmist, et kui midagi vajab tegemist, siis tuleb ikka ise käed külge panna.

Hiiumaad peab oma kodusaareks terve rida armastatud kirjanikke, muusikuid ning kunstnikke, keda on saare maagiline atmosfäär läbi

aegade siia loometööle meelitanud. On siis põhjuseks meri või vaikus, mis Hiiumaast nii erilise koha teevad, kuid kes kord juba on saare ilu ja võlu kogenud, see jääbki tagasi tulema.

Tuletornidest ja surfist folgi ja kohalike maitseteni Hiiumaalt leiab igaüks põhjuse, miks tagasi tulla. On selleks imelise loodusega Kassari saar, kus saab ratsutada ja Sääretirpi mööda otse merre kõndida, vahvad hülgevaatlusreisid või imeilusad liivarannad, kus päeval ilusat ilma nautida ja õhtul hingematvalt kaunist päikeseloojangut vaadata. Hiiumaa on tuntud ka Eesti kõige kõrgemate lainete poolest, neid saab näha ja kogeda Ristna rannas, mis on kõikide surfifännide tõeline paradiis.

Kultuurielamusi pakuvad Sõru Jazz, Hiiu Folk ja Pühalepa muusikafestival, augusti alguses on kodukohvikute päevad. See suvi toob Hiiumaale ka palju uusi ja vahvaid toidukohti, mis kostitavad oma külalisi kohalike maitsete, külalislahkuse ja meeldejäävaimate elamustega.

Lisaks saab Hiiumaal tutvuda eri muuseumide, mitmepalgelise arhitektuuriga kirikute ja tuletornidega.

Tuletorne on Hiiumaal palju: Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorn on avatud ja külastajaid ootamas. Kui Kõpu tuletorn on üks maailma vanimaid ja pidevalt töös olnud tuletorne, siis viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud ka Ristna tuletorn, mis pärineb kuulsa prantsuse inseneri Gustave Eiffeli Pariisis asuvast töökojast.

Hiiumaa enne ja nüüd Hiiumaa ehk skandinaaviapäraselt Dagö ehk päevasaare ajalugu sai alguse juba 455 miljoni aasta eest, mil praeguse Kärdla linna lähistel tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel ligi kümnekilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja seeläbi võib Hiiumaad lugeda üheks maailma vanimaks saareks. Inimesed leidsid oma tee siia alles veidi üle 7000 aasta tagasi ning toona elati saarel olude sunnil vaid hooajaliselt.

Nüüd on Hiiumaa kodusaareks umbes 9500 elanikule.

Ratsamatk Hiiumaal. Foto: Ivo Panasjuk

Hiiumaa

19 Roheline sihtkoht

Kontsert Sarve sadamas. Foto: Ivo Panasjuk

Möödunud aastal valis säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations (Rohelised Sihtkohad) Hiiumaa maailma kestlike reisisihtkohtade esisajasse. Green Destinations on välja töötanud kestliku sihtkoha standardi, mille põhjalt on paikadel võimalik taotleda vastavat sertifikaati Green Destination Award. Sertifikaadil on neli tasemekategooriat pronksist teemandini.

2021. aasta alguses asus Hiiumaa taotlema Rohelise Sihtkoha kvaliteedimärgise pronkstaset. Tunnustusele pürgiv sihtkoht peab vastama enam kui sajale kvaliteedistandardi kriteeriumile, mis puudutavad loodust (kogu ökosüsteemi), keskkonda (veekäitlus, õhukvaliteet, prügimajandus, energeetika temaatikat), kestliku liikumise võimalusi, kultuuri ja traditsioonide väärtustamist, elanike sotsiaalset heaolu (sh ennetustööd ja turvalisust), sihtkoha ettevõtluskeskkonda, majutustingimusi ning elanike kaasatust ja omavalitsuse juhtimisprotsesse kestliku arengu vaatenurgast.

Elamuskeskus Tuuletorn

Vananaistesuvi ehk soe sügis Hiiumaal

Möödunud aastal avati Käinas Tuuletorn. See silmatorkava hoonega elamuskeskus pakub tegevusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ekspositsioon keskendub kolmele teemale: Hiiumaa loodus, ajalugu ja kohalik elav kultuuripärand.

Külastajale avaneb teekond, mis tutvustab Hiiumaa veealust maailma, mitmekesist loodust, vaatamisväärsusi ja Hiiumaale omast kultuuri. Tuuletorni ekspositsioon kostitab lõbusa huumori ja põnevate elamustega. Hoones asub ka Baltimaade kõrgeim (20-meetrine) ronimissein, mis on visuaalselt kujundatud tuulekeerisena, ning vahva lustimisala lastele.

Hingelt looduslähedane Nagu öeldud, puhkab Hiiumaal ka lihtsalt looduses olles. Saare rikkus on mitmekülgne ja puutumatu loodus. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika kui Hiiumaa.

Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad need omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa.

Hiiumaad ääristavad 326 kilomeetrit looklevat rannajoont ja ligikaudu 200 laidu ja rahu.

Nende hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata kui ka suuremaid metsaga kaetud saari. Hiiumaa kliima erineb tänu merele Mandri-Eestist. Päikest on rohkem ja vihma vähem!

Hiiumaal pole sa kunagi üksi, kuid samal ajal on see ometi ideaalne paik omaette olemiseks. Siin kõnelevad sinuga metsad ja meri, embavad kuldsed liivad ja kõrvetav päike, tuuled ja allikavesi. Siin on ühel ajal õhus nii minevik, olevik kui ka tulevik.

Saare unikaalne loodus, mis on säilinud tänu siinsete inimeste oskustele elada kooskõlas looduse ja tundliku saare keskkonnaga, on põhjus, miks UNESCO tunnustas Eesti lääne-saarte ala kui säästva elu mudelit, mida peaks laiemalt järgima Eestis ja kaugemalgi. Hiiumaa koos teiste Lääne-Eesti saartega kuulub ülemaailmsesse programmi „Inimene ja biosfäär“ juba 1990. aastast.

Seega, kui januned loodusläheduse järele, siis kohtad Hiiumaal küll igal pool metsloomi, saad vaadelda linde, nautida ka metsatäit marju ja seeni, söögikohtades kohalikku toitu ja seda kõike väikselt, tagasihoidlikult, armsalt ja kompaktselt.

Koduks Euroopa ohustatumale pisikiskjale Hiiumaale ja selle arvukatele väikelaidudele on koondunud väga mitmekesised looduskooslused, mis on elupaigaks paljudele haruldastele ja huvitavatele looma- ning taimeliikidele. Näiteks on Hiiumaa varjupaigaks Euroopa ohustatumale pisikiskjale, Euroopa naaritsale.

Ajalooliselt on naaritsa asuala katnud pea kogu Mandri-Euroopat. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Tänapäeval on ta pea kõikjalt taandunud PõhjaAmeerikast sisse toodud võõrliigi Ameerika naaritsa ehk mingi tõttu.

Paari aastakümne pikkuse töö tulemusena, mil Tallinna loomaaia paljunduskeskuses kasvanud Euroopa naaritsad Hiiumaale ümber asustati, on Hiiumaal välja kujunenud ainulaadne saareline naaritsa populatsioon.

Hea õnne korral võivad loodushuvilised rändajad seda vilgast loomakest või tema elutegevuse jälgi Hiiumaal näha. Parim koht naaritsa kohta õppimiseks on Vanajõe org, kuhu on loodud loodusrada koos teabetahvlitega.

Hiiumaa teeb eriliseks seegi, et sügisega siin suvi ei lõpe. Vastupidi, suvi jätkub Hiiumaal ka septembris.

Kui suvine Hiiumaa on täis melu ja rahvast ning praamipiletid tuleb järjekordade vältimiseks aegsasti ette osta, siis sügis on Hiiumaal palju rahulikum, aeglasem ja ideaalne aeg omaette kulgemiseks. Sügisel ei ole praamijärjekordasid ja saarel viibib tunduvalt vähem rahvast.

Pealegi saab Hiiumaale ka lennukiga ja seda Tallinnast vaid paarikümne minutiga. Septembrikuine Hiiumaa on kogunud endasse mõnusat suvesooja ja laseb oma külastajatel seda spontaanselt avastada.

Vananaistesuvi Hiiumaal on metsatäis marju ja seeni ning meretäis lesta, taevatäis tähti ja musti öid, aga ka hulk temaatilisi üritusi, majutuse sooduspakkumisi ja põnevaid tooteid.

Vananaistesuvi Hiiumaal on metsatäis marju ja seeni ning meretäis lesta, taevatäis tähti ja musti öid, randade viisi lõpmatust, mida mõõta oma sammudega või millega anda mõtetele avarust. Lisaks pakub september elamusi, mis hoiavad suve südames ka külmade tulekul. Üks selline on näiteks toidu ja kunsti nädalast välja kasvanud ja tervet septembrit hõlmav Vananaistesuvi. „Just sügisel on siin kõik nii rikkalik. Väike vimka ja teistmoodi ütlemine on hiidlasele omane. Tahaks jagada seda, mida ise oleme hindama hakanud: puhast ja ehtsat, õpetlikku ja rahulikku, kepsakat ja lihtsalt ilusat,“ ütleb üks Vananaistesuve vedajatest, Ly Johansen. Ürituse tunnuslause on „Septembris algab suvi – Vananaistesuvi Hiiumaal!“ Tõepoolest: suvine ja sügisene Hiiumaa on kui öö ja päev, kuid seda enam on nad mõlemad väärt avastamist. Sügisel on rannad tühjad, on rohkem aega kulgemiseks ja metsas jalutamiseks, kohalikud pakuvad põnevaid maitseelamusi, huvitavaid ning teistmoodi üritusi ja tegevusi. Aga ennekõike on Hiiumaa ideaalne paik, kui soovid lihtsalt midagi teistsugust ja rahustavat, et linnamelust ja stressist eemale saada.

SA Hiiumaa Arenduskeskus Vabrikuväljak 1, 92411 Kärdla Tel 5886 4454 arenduskeskus@hiiumaa.ee Facebook ja Instagram: VisitHiiumaa

Hingelt hiid

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Hiiumaa roheline märk Hiiumaal peetakse lugu looduse andidest, kohalikust ja puhtast toidust ning oma meistrite käsitööst, mis väärtustab ja väärindab kohalikku toorainet, kultuuri ja traditsioonilisi oskusi. Selle tunnustuseks omistatakse kohalikku kvaliteeti näitav Hiiumaa roheline märk Hiiumaal toodetud ja/ või hiiumaisest toorainest toodetud kvaliteetsele tootele või Hiiumaal pakutavale teenusele, mis saadud jätkusuutliku majandamise tulemusena, väärtustab ning väärindab kohalikku loodus- või inimressurssi, traditsioonilisi oskusi ja kohalikku kultuuri.

Elukutseline kalur Imre Kivi. Foto: Meeli Küttim

Parima kvaliteediga kohalikud tooted leiad poodidest ja Hiiumaa e-poest pood.hiiumaa.ee.

Vaemla villavabriku lambad.

Foto: Ivo Panasjuk

Eesti tuleviku heaks

Roograhu sadama restoranis einestamas. Foto: Ivo Panasjuk

Hiiumaa

20

Dagen Haus külalistemaja Parim puhkus Hiiumaal

Ungru resto & külalismaja

Majutus koos rikkaliku hommikusöögiga kaunil Kassari saarel ajaloolises Orjaku mõisa kompleksis.

Külalistemajas on kuus tuba, mahutades lisavooditega kuni 18 külalist. Avar köögi- ja kaminasaal loob õdusa olemise igal aastaajal.

Unikaalse Suursadama 1848. a ehitatud vanas tollimajas toimetab üks hingega resto ja külalismaja.

Tule leia meid üles, et avastada kohalikke maitseid!

www.dagen.ee

UNGRU Resto & Külalismaja. Tel 5553 1230.

Kalana puhkeküla Ootame teid puhkama Hiiumaa läänetippu, Eesti kõige päikesepaistelisemasse ja sademetevaesemasse paika. Kalana puhkeküla asub Kõpu poolsaare läänetipus, Kalana külas. Puhkekülas on 16 kämpingumaja, Kaluri külalistemaja ja Vanaõue puhkemaja.

Kalana on parim koht puhkuseks. www.kalana.ee Kalana puhkeküla Kalana küla, Hiiumaa. Tel 5382 1844.

Külalistemaja Villa Kertelhof Guesthouse

Šampanjabaar ja resto Kork

Majutus Kärdla kesklinnas, restoran Näkimadala.

Villa Kertelhof Guesthouse Rookopli 19, Kärdla.

Kork resto ja šampanjabaar asuvad Kärdla jahisadamas, kust võib sööki-jooki nautimas leida nii merelt tulnud päevitunud tüüpe kui ka maad mööda saabunud rõõmsaid inimesi. Kork pakub laia valikut šampanjasid ja vahuveine, mille kõrvale saab maitsta kohalikust toorainest valmistatud toite. Kolmandat aastat on meie mereäärsel päikeseterrassil Vahuveiniviikend, kust leiab aastakäigu šampanjasid ja saab avastada uusi põnevaid maitseid. Tänavu esinevad VVV-l Rita Ray ja Susanna Aleksandra koos Jazz Legacy Labiga. https://sampanja.ee

Palade Loodushariduskeskuse loodus- ja pärandiõpe Palade külas asuv Loodushariduskeskus moodustab tervikliku kompleksi erinevate õppe-, loodus- ja kultuuriväärtustega. Pilkupüüdev on Soera Talumuuseum, Hiiumaa kivimitega saab tutvuda uues kivimite õppehoones ja kivimite õppeväljakul. Metsaelust räägib metsanduslik õpperada. Abiks on giid oma teadmistega. www.lhk.palade.edu.ee/blog

Baabade kohvik ja disainipood

Foto: Merilin Kaustel-Lehemets

Suuremõisa loss Kauni aia ja pargiga mõisakompleks, kohvik-resto, kontserdid, ruumide rent, soodne majutus. www.suuremoisaloss.ee Suuremõisa Loss info@suuremoisaloss.ee.

Restoran Rannapaargu

Hubase atmosfääriga kohvik ja väike disainipood: kodusisustuskaubad, keraamika, kingitused, suveniirid.

50aastase ajalooga restoran Kärdla päikeseloojangu rannal. Merepoole avaneb suur suveterrass. À la carte menüü, vinoteek, kokteilid, piljard ja ongi pidu meis eneses!

Baabad Vabrikuväljak 6, Kärdla. Tel 5660 8707. Avatud E–L 11–18.

www.rannapaargu.ee Rannapaargu Lubjaahju 3, Kärdla. Tel 463 2053.

Roograhu sadam

väikelaevasadama teenused

Elamuskeskus Tuuletorn Vaikne saar, suured elamused

Tuuletorn on natuke muuseum, väheke teaduskeskus ja pisut mängumaailm.

Baltimaade kõige kõrgemal siseronimisseinal (20 m) saad vallutada Hiiumaa tippe.

Siin pesitseb ka kohvik Ruudi. www.tuuletorn.ee Tuuletorn Mäe 4, Käina, Hiiumaa. Tel 5350 5028.

Esiküla Suvekohvik Kiirtoit, suitsukala, hooajalised marjad ja aiasaadused.

Esiküla Suvekohvik, Esiküla teerist, Kassari.

Avatud juunist augustini T–N 12–19, R–P 12–21.

Sadamateenused, kodusadama kohad, külalispaatide kohad, majutus, toitlustus. www.roograhu.ee, Roograhutee 1, Hiiessaare, Hiiumaa.

Tel 5306 6615. Avatud kell 12–21.

Kagu-Eesti

21

Ehe Kagu-Eesti pakub oma külalistele veelgi ägedamaid elamusi Kagu-Eesti kolm maakonda – Põlva, Võru ja Valga – on tuntud oma eheduse, puhta looduse ja vanade traditsioonide säilitamise poolest.

Igal aastal pakuvad Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa oma külalistele midagi uut, erand pole loomulikult ka see aasta.

Võru maakond on täis maitseid ja ehedaid elamusi

V

õru maakonnas alustati juuni alguses üht väga põnevat ettevõtmist: innovatiivne teenusevahetamise platvorm KYLAS, mille kaudu on võimalik osta ja müüa ägedaid elamusi ja kogemusi Lõuna-Eestis. „„Kohtu kohalikuga ja maale vanaema juurde“-laadsed teenused on turismisektori üks trende ja kindlasti on koroonaaeg seda omajagu soodustanud. Inimesed otsivad erilisi kogemusi ja soovivad nautida maaelu võlusid,“ rääkis KYLAS-i projektijuht Kadri Moppel.

Tema sõnul tahavad inimesed praegu seda, mida raha eest enam ei leia – ehedust ja kadunud maailma, mis hakkab linnastuvas ühiskonnas ära kaduma. Sestap pole imestada, et välisajakirjanikud on vaimustunud metsas seente ja marjade korjamisest.

KYLAS pole Võru maakonna külalistele ainuke uudis. Võrumaa üks tähtsamaid maamärke, UNESCO vaimse pärandi pitserit kandev suitsusaun, on kolinud internetti, sest suitsusaunu saab broneerida nüüdsest ka veebis.

Loomulikult pole saun pelgalt ihuharimise koht. Suitsusaunas sünniti ja saunas pesti viimast korda kadunukest, saunas raviti ihu ja hinge ning vajaduse korral ka nõiuti. Suitsusaunal on kindlad rituaalid, mida on võimalik ise kogeda.

Rituaalidest rääkides on Võru maakonnas veel üks UNESCO pärandisse kuuluv traditsioon. 2009. aastal kanti seto leelo – setode mitmehäälne laulmistava ‒ UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse kui kaitset ja säilitamist vajav kultuuritraditsioon.

Seto leelo on laulukultuur, aga mitte ainult: leelos peegelduvad setode ajalugu, tõekspidamised, uskumused, kombestik, hirmud ja lootused, keel ja hingelaad.

Toidu teemal ei saa saunast samuti üle ega ümber, sest võrokeste söögilaual on endiselt kindel koht saunasuitsulihal. Liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis moodustab osa suitsusaunakombestikust.

Võru- ja Setomaal on läbi aegade hinnatud korralikku kõhutäit, mistõttu on sealne köök täis tõeliselt mõnusaid hõrgutisi. Viimastel aastatel on sealne köök teinud läbi taassünni. Võruja Setomaa kunagistelt hõrgutistelt on aegade tolm minema pühitud, juurde lisatud tänapäevast vunki ning tulemuseks on põnevad ja suussulavad maitsed.

Võru maakonnas markeerib märk „Uma mekk“ toiduaineid ja toite, mis on kasvanud Vana-Võromaa piirkonnas.

Võru maakonna eripära seisneb veel asjaolus, et sisuliselt mahuvad sõbralikult üksteise kõrvale mitte just väga suures maakonnas kaks eripalgelist kultuuri – võro ja seto, seega tuleb lisaks võro uma mekile proovida ära seto küük!

„Meie hüüdlause on, et tule ja koge ehedat kohalikku, sest Võru- ja Setomaal on säilinud veel see ehe elu, mida mujalt enam ei leia. Inimesed on sellest aru saanud ning meid on üles leidnud mitmenda põlve linlased, kes soovivad saada seda tunnet, mis kadus koos maavanaemadega,“ rääkis Kadri Moppel.

Kas teadsid, et ...

• Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv – 38 m.

• Tuuljärv on Eesti järvedest kõige kõrgemal asuv järv – 257 m üle merepinna.

• Vällamägi on suhtelise kõrguse poolest Eesti kõrgeim küngas – 304 m. Mäel asub Eesti kõige paksema turbalasundiga raba – 17 m.

• Piusa koobastiku looduskaitsealal asub suurim talvituvate nahkhiirte koloonia Ida-Euroopas.

Selle suve elamuse leiad elamusportaalist KYLAS.EE. Foto: Heigo Teder

• Setomaal elavad kilpkonnad, sookilpkonnad. Seni on neid leitud küll ajaloolise Setomaa Venemaa-poolselt territooriumilt, Optjoki jõe äärest, ent on täiesti võimalik, et neid elutseb ka Setomaal laiemalt.

Vaata lisaks: www.kylas.ee • www.visitvoru.ee www.umamekk.ee • www.setokyyk.ee www.visitsetomaa.ee

Soovid külastada suitsusauna? Broneeri suitsusaun lihtsalt ja mugavalt aadressil http://www.visitvoru.ee/broneeri-suitsusaun. Foto: Kaisa Äärmaa

Valga maakond – piiridest põimitud maa

V

algat või Valga maakonda võiks iseloomustada märksõnaga „piir“.

Kui vahepeal lahutas piir kaksiklinnu Valgat ja Valkat, siis nüüd on need linnad seotud keskväljaku kaudu jälle üheks. Kataloonia arhitektide projekteeritud ja mullu valminud keskväljaku kõige ägedam atraktsioon on kiik, millel kiikudes saab ületada kahe riigi piiri.

Kui veel aastaid tagasi teati Valgat unise ja veidi tolmuse väikese maakonnakeskusena, siis nüüdseks on linnapilt sootuks teine. Taastatud on paljud ajaloolised hooned ning linnaruumi kujundamisel on kaasa löönud välismaalastest arhitektid. Kõik see on teinud Valgast väga põneva linnaruumiga koha.

Valgast mitte väga kaugel, vaid pooletunnise autosõidu kaugusel asub Mulgimaa kõige suurem linn Tõrva, mis sai ametlikult suvituslinna staatuse juba 1937. aastal. Tõrva kogub järjest enam kuulsust nende hulgas, kes soovivad suvel linnakärast eemal nautida väikelinna rahulikku elu.

Rahulik elu ei pea olema sugugi igav! Tõrva on tuntud oma ägedate liivaskulptuuride ja muusikasündmuste poolest ning lisaks Vanamõisa järvele saavad tõrvakad nüüd veemõnusid nautida äsja avatavas Tõrva Veemõnulas.

Kes soovib luksuslikumat puhkust, võiks külastada Taagepera ehk saksakeelse nimega Wagenkülli lossi, mille saladuslikes võlvkaartega keldrites asub Eestis ainulaadne lossispaa ja

mille restoranis saab nautida tõelisi hõrgutisi.

Mulgimaa piir pole ainus piir, mis läbistab Valga maakonda. Valgast kagu suunas liikudes jõuame Karulasse, kus jookseb Vana-Võrumaa piir, ning nii jääb osalt Võru ja Valga maakonna territooriumile Karula rahvuspark, mille künklikul maastikul laiuvad põlislaaned, pisikesed rabad ja küngaste vahele peitunud järvesilmad.

Karula rahvuspargist moodustavad kolmandiku pärandkultuurimaastikud, mis näitavad, kuidas inimene on läbi aastatuhandete saanud hakkama selles karmi, kuid hingematvalt ilusa loodusega kohas. lk 22

Kagu-Eesti

22 lk 21

Kaksiklinnade Valga ja Valka mullu valminud keskväljaku kõige ägedam atraktsioon on kiik, millel kiikudes saab ületada kahe riigi piiri. Foto: Jelena Kalames

Kas teadsid, et ...

• Tõrvas Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim hüppetorn (kõrgus umbes 11 m).

• Rahvajutu järgi viis Helme koobastest üks käik Viljandisse, teine käik Pokardisse ja kolmas käik Helme kiriku juurde.

• Helme ordulossi juures asub Arstiallikas, mille vesi on rohuks seitsme tõve vastu.

• Legendi järgi on Helme ordulossi seina müüritud Anne-nimeline tüdruk.

Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus „Kes tahab lossi võtmeid hoida?“. Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud.

• Baltimaade ainulaadseim militaarteemapark asub Valgas, pakkudes muu hulgas ekstreemsõitu sõjamasinatel, lahingusimulatsioone laserrelvadega ning isamaalist kasvatust ja haridusprogramme.

• Valgas Säde pargis asuva Nipernaadi kuju talla hõõrumist peetakse hea reisiõnne andjaks.

Ka Otepää loodus koos Pühajärvega ei vaja eraldi tutvustamist, kuid kas teadsite, et Otepää on Valgamaa maitsete pealinn? Peale Pühajärve kaldal asuva GMP Pühajärve restorani, mille hindas restoranijuht White Guide 2020 Eesti paremuselt üheksandaks restoraniks, leiab sealkandis veelgi ägedaid söögikohti.

Kulgedes Otepää küngaste vahel Sangaste poole saab nautida tõeliselt imelist vaadet, kuid teelt korraks kõrvale keerates võib jõuda Itaaliasse. Nimelt tegutseb juba aastaid Vidrike mõisa kunagises valitsejamajas Vidrike külamaja, kus pakutakse vaimustavaid itaalia maitseid.

Vidrike külamaja on kui Otepää väike saladus, sest suurt reklaami endale restoran ei tee.

Sellele vaatamata on seal hooajal raske vabu kohti leida.

Sangastesse jõudes tasub kindlasti teha seljasirutus Sangaste lossi mõisapargis. Lisaks lossile on Sangaste mõisal veel üks väga põnev atraktsioon – ringtall, mis renoveeriti mõni aasta tagasi. Praegu on seal võimalik rännata ajas tagasi aastatesse 1845–1938, mil toimus tolle aja inimese jaoks uskumatuid muudatusi: leiutati auto, elekter, telefon, lennuk ja veel palju muudki.

Vaata lisaks: www.valgamaa.ee www.otepaa.eu • www.torva.ee www.visitvalgavalka.com

• Otepää kivilinnus oli üks esimesi tellisehitisi Eestis (ehitati 1225. a).

• Otepää on saanud oma nime karu pea kuju meenutava linnamäe järgi.

Pühajärv pakub lummavaid vaateid igal aastaajal. Foto: Timo Arbeiter

Ahja jõe kanuumatkal võib nautida lummavaid Taevaskoja vaateid. Foto: Katrin Laurson

Põlva maakond on väike ja kirju kui pühademuna

O

ma kahest sõsarast, Võru ja Valga maakonnast, on Põlvamaa kõige väiksem, kuid teistega sarnaselt väga eripalgeline. Idast raamib Põlvamaad Peipsi järv ja Räpina oma uue sadamaga, lõunast Meenikunno raba, mis on muutunud sama populaarseks kui Taevaskoda.

Võib julgelt öelda, et Põlva maakond on ühepäevamatkajate paradiis. Asub ju maakonnas tervelt 12 RMK matkarada, mida on mõnus ühe päeva jooksul läbida, samuti korraldavad Põlvamaal matku kohalikud matkakorraldajad.

Räpina vald on rajanud Põlvamaale Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale ringja, eri kõrgustel asuva kolme lahendusega tee, et külastajad saaksid mugavalt nautida Peipsi järve võlusid ning tutvuda sealse loodusliku keskkonnaga.

Põlvamaad külastades oleks suisa patt mitte külastada Räpinat. Mõnusa vaibiga aedlinna elu on juba sajandi jagu mõjutanud Räpina Aianduskool, mistõttu pole imestada, et paljud kohalikud koduaiad näevad välja sama hoolitsetud kui peened iluaiad.

Räpina Aianduskooli ümber jalutades leiab põneva püsikute istutusala ning lillekollektsioonaias saab nautida suve- ja püsililli. Puidpõõsaid on kogu pargi ja kooli territooriumil (dendroloogiline taimmaterjal) üle 600 liigi, koos rohttaimedega, mis hõlmavad püsikud, roosid, liaanid, looduslikud rohttaimed ja suvikud, ligemale 1200 taime. Seega on Räpina aiandusgurmaanidele suisa kohustuslik sihtpunkt.

Kui sõita Räpinasse Tartust, siis jääb teele Mooste oma unikaalse mõisakompleksiga, mida tasub kindlasti külastada. Mooste mõisat ei tee aga eriliseks uhke peahoone ning isegi Eestis ainulaadne kõrvalhoonete kompleks, vaid asjaolu, et kõigis nende hoonetes kihab elu.

Villakoda, spaa, folgikoda ja taaskasutuskeskus on vaid mõned märksõnad mõisas tegutsevatest kohtadest, lisaks külalistemajad ja kohvik. Mooste erilise akustikaga folgikojas antakse pidevalt kontserte, mistõttu tasub silm peal hoida mõisa kodulehel moostemois.ee.

Valgjärve kandi käänulistel radadel sõites jäävad teele Siidrikoja hooned, milles valmivad nii kodumaal kui ka välismaal kõrgelt hinnatud siidrid. Tänavu suvel avas seal uksed restoran KODAS, mille hõrgud road paitavad maitsemeeli. Sõitke suurelt maanteelt maha ja külastage Siidrikoda, uskuge, see pakub kahtlemata väärt kogemuse.

Mitte kaugel Siidrikojast, Pikajärve külas Cantervilla lossis ulatavad teineteisele käe minevik ja tulevik – ajaloolises mõisas tegutsevad

mõisahotell ja suur kogupere teemapark, kus lapsed ja nende vanemad saavad harukordse võimaluse uudistada mõisa kunagist eluolu.

Cantervilla lossi tunti kunagi Pikajärve mõisana, mille 1908. aastal valminud juugendstiilis peahoones tegutseb praegu hotell. Mõisahotell sobib suurepäraselt peredele, sest peale kahe- ja kolmekohaliste tubade on seal ruumikad peretoad, mis meenutavad väljanägemiselt enam kui sadakond aastat tagasi mõisas olla võinud tube. Tubades saab imetleda imposantset antiikset mööblit ning vanu taastatud krohvi- ja tapeedilaike.

Artiklit on rahastatud Kagu-Eesti maine­ kava tegevuskava elluviimise toetusest.

Kas teadsid, et ...

• Põlvamaal Ahja mõisa pesuköögis sündis 1889. aastal vahejuhtum, mis pani aluse pilkelaulule, mida tänapäeval tuntakse populaarse „Kaera-Jaanina“.

Laulule nime andnud mees oli Lääniste küla sepp Jaan Matson (1858–1921), hüüdnimega Kaera-Jaan, kes 1889. aastal passis Ahja mõisas tüdrukuid. Temast sepitseti pilkelaul algusridadega „Ai Kaara-Jaan, Kaara-Jaan, ai karga välla kaema“.

• Põlvamaal püstitati 2012. aastal maailmarekord, kui 204 sööjat manustas üheskoos 20 kilo porgandeid.

• Põlvamaal toimus 9. jaanuaril 1702 Rootsi ja Vene vägede vahel Erastvere lahing, mis oli esimene Vene vägede suurim võit Põhjasõjas.

• Põlvamaal Leevakul asub maailma kõrgeim saunakorsten ja Veriora kandis Eesti kõrgeim harilik mänd.

Vaata lisaks: www.visitpolva.ee

Kagu-Eesti

23

Avasta Kagu-Eestit – sinu selle suve seiklus

Põlvamaa TOP

SEIKLUSMÄNGU REEGLID • Lõika välja kaart, külasta Kagu-Eestit ja tee kaardil külastatud koha juurde linnuke • Pildista telefoniga kaart ja saada pilt hiljemalt 1. septembriks aadressile valga@visitestonia.com • Vastanute vahel loosime välja 3 kahe ööbimisega puhkusepaketti kahele Võru, Valga ja Põlva maakonnas

1.

Suur ja Väike Taevaskoda

2.

Mooste mõis

3.

Põlva keskväljak

4.

Meenikunno raba

5.

Räpina sadam

6.

Mehikoorma jalgrada ja rannapromenaad

7.

Pikajärve mõis / Cantervilla loss

8.

Eesti Maanteemuuseum

9.

Karilatsi Vabaõhumuuseum Pokumaa

10.

Naudi elamusi Kagu-Eestis ja tule meile jälle külla! zzSuur Taevaskoda

zzCantervilla lossi peahoone

KANEPI VALD

zzTehvandi

OTEPÄÄ VALD

TÕRVA VALD

zzTõrva Vanamõisa järve hüppetorn

zzRäpina sadam zzMooste mõisa peahoone

RÄPINA VALD

PÕLVA VALD

zzEesti Maanteemuuseum

zzMeenikunno raba

SETOMAA VALD

zzSangaste lossi ringtall

ANTSLA VALD

VÕRU VALD

zzVärska talumuuseum

zzVõru linna keskväljak

zzTõrva liivaskulptuurid

zzPedeli puhkeala zzVastseliina Piiskopilinnus

zzTamme-Lauri tamm

VALGA VALD zzSuur Munamägi

RÕUGE VALD

Valgamaa TOP 1.

Valga/Valka keskväljak

2.

Pedeli puhkeala

3.

Tellingumäe vaatetorn

4.

Tõrva keskväljaku liivaskulptuurid

5.

Vanamõisa järv koos Baltimaade kõrgeima hüppetorniga

6.

Helme koopad ja ordulinnuse varemed

7.

Tehvandi K90 hüppemäe vaateplatvorm

8.

Otepää keskväljak

9.

Sangaste loss ja ringtall

10.

Võrumaa TOP zzTellingumäe vaatetorn

Pühajärve rand

Põlvamaa fotod: Katrin Laurson, Ulla-Maia Timmo, Kristi Kahu, Andrus Karpson, Cantervilla lossi fotokogu, Eesti maanteemuuseumi fotokogu.

Valgamaa fotod: Jelena Kalames, Siim Kingisepp, Sangaste mõisa fotokogu, Egon Bogdanov, Ragnar Vutt Võrumaa fotod: Martin Mark, Aigar Nagel, Janeli Järvelill, Toomas Tuul

1.

Võru linna keskväljak ja Katariina allee

2.

Dr Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum ja monument

3.

Vastseliina piiskoplinnuse keskaja elamuskeskus

4.

Piusa külastuskeskus ja koopad

5.

Suur Munamägi

6.

Rõuge ürgorg ja Pesapuu vaatetorn

7.

Tamme-Lauri tamm

8.

Karula rahvuspark

9.

Seto talumuuseum

10.

Seto rõivile panek Obinitsa muuseumis

Kagu-Eesti

24 Hotell Tamula

Ehedad elamused Võrumaal!

Majutus.

Hoolitsused, massaaž, tennis, konverents, saun, tõukeratta rent! www.tamula.ee tamulahotell Vee 4, Võru. Tel 783 0430, hotell@tamula.ee Avatud 24 tundi.

visitsetomaa www.visitsetomaa.ee

Piusa koobaste külastuskeskus

Setomaa peamise turismimarsruudi üks ots on Võõpsus, sirutub üle Värska ja Saatse Obinitsa ja Meremäele, teeb vahepeal sõlmekese naabrite Tsiistrenuka võrokeste juures ja lõpeb Luhamaa piiripunktis.

Vaata ürituste kalendrit!

Lasva klavertrepiga veetorn-galerii Vanas veetornis saad: ülevaate Lasva piirkonna ajaloost, kuulda imepäraseid helisid astudes torni viival klavertrepil mustadele klahvidele, vaadata vanas veetünnis fotonäitust „Eesti linnud“, imetleda murukatuselt avanevat vaadet, uurida põrandas olevat valguskaevu, otsida parkmetsa alt loomakujusid, tellida programmi „Eesti linnud“. www.voruvald.ee Lasva rahvamaja Lasva küla, Võru vald.

Avatud maist septembrini N, R, L, P 11–17.

Erikokkulepped tel 5193 6948 või sirje@lasva.ee.

Giidituur külastuskeskuses ja muuseumikoopas Matkarada ja avatud liivakarjäär Nahkhiirte näitus Eesti klaasitööstuse toodangu näidised Suveniiride müük

Pokumaa Pokumaa on neile, kes armastavad võrratut loodust, kunsti ja kirjandust. Siin on Pokude kodu, Edgar Valteri loomingu keskus, Puuko toidutare, matkarajad, suitsusaun, kontserdid, etendused, sünnipäevad, õppeprogrammid ning palju muud lustlikku ja õpetlikku. www.pokumaa.ee pokumaa Urvaste küla, Antsla vald. Tel 5342 5054.

Toitlustus

www.piusa.ee Piusa Külastuskeskus Piusa küla, Võru vald.

Tel 5304 4120.

Kubija hotell-loodusspaa Lõuna-Eestis männimetsade ja järvede vahel asuv Kubija hotell-loodusspaa on hubane ja mugav majutuskoht. Meil võid lubada endale hellitavaid hoolitsusi ja spaa- ja saunamõnusid ning puhates või tervist kosutades leida kooskõla looduse ja iseendaga. www.kubija.ee Kubija hotell-loodusspaa Männiku 43 a, Võru. Tel 786 6000. E–P 24 tundi.

Filmi Vargamäe külastuskeskus

Haanjamehe talu Majutus, toitlustus, pulmapeod, suvepäevad, etendused. www.haanjamehetalu.ee

Värska kuurortravikeskus

Uuenenud Värska kuurortravikeskuses on ravi- ja lõõgastusvõimalusi igas vanuses puhkajatele.

Eesti parima mõjuga ravimuda ja mineraalveega protseduurid vanematele ja ainus loodusliku mineraalveega veekeskus kogu perele.

Olgu ilm milline tahes - veepargi vesi alati +28°. www.spavarska.ee Tel 799 3901, info@spavarska.ee

Suurfilmi „Tõde ja õigus” võttekohta rajatud sise- ja välialaga külastuskoht kõigile filmi-, ajaloo- ja loodushuvilistele! Üksikkülastused, ettetellimisel giidiga ekskursioonid, loodus-, pärimus- ja elamusprogrammid, kontserdid, etendused ja õpitoad. www.filmivargamae.ee Filmi Vargamäe külastuskeskus Vastse-Roosa küla, Rõuge vald.

Tel 502 9724, ingrid@filmivargamae.ee Avatud 1. juulist 15. augustini E–P ja 16. augustist 15. septembrini N–P kl 10–17.

Uma Kuup külaliskorterid Võru kesklinnas vaikses piirkonnas asuv majutus on mõnus peatuspaik igaühele.

Uma Kuup Koidula 6, Võru.

Tel 528 0780.

E–P 8–21.

Mõisa Ait pubi ja külalistemaja Majutus ja toitlustamine. www.moisaait.ee Mõisa Ait Külalistemaja & pubi Jüri 20c, Võru. Avatud iga päev alates kl 11.

Tel 5668 9049, 782 5587.

Pubi 17.... Sinu parim pubi!

Populaarseim ja vanim pubi Võru linnas aastast 1996.

À la carte menüü · Põnevad kokteilid · Lastemenüü · Terrass · Privaatruum · Elav muusika · Noolemäng ·

· Piljard · Poksiaparaat · WildEst · Lauamängud · Lemmikloomasõbralik · Majutusteenus · Peolauad

www.pubi17.ee Pubi17 Võru, Jüri 17.

Tel 785 8588. E–P avatud alates kell 12.00....

Kagu-Eesti

25

Lasva järvemuusika tule- ja veevaatemäng 14. augustil kell 21 Lasva järvel ja rannas kontsert „SUUDLUS LÄBI RAAGUS SÕNADE“ Rannapi unustamatuid laule esitavad Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere ja Rein Rannap ansambliga. www.voruvald.ee

Lasva rahvamaja

Võru vald

Inglite ja haldjate muuseum Eestimaa ainuke ja Euroopa suurim inglite ja haldjate väljapanek eri riikidest. Imelises roositoas või haldjaaias saab tassi tee või kohviga nautida tiivuliste lähedust.

Võimalus osta ingellikult armsaid kingitusi.

Vastseliina piiskopilinnus on muinasjutuline, legendidest tulvil paik, kus lummava looduse keskel asuvad 14. sajandist pärinevad linnusevaremed ja pühakoht, keskaja elamuskeskus, palverännumaja, laste rüütlirada ning väike armas teeliste kabel. Keskajateemalised elamusekskursioonid, programmid ja tegevused.

www.inglitekodu.ee Inglite Kodu OÜ Põllu 10, Võru. N–L 12–18.

Tel 5669 7018, inglitekodu@gmail.com

www.vastseliinalinnus.ee vastseliina.piiskopilinnus Vana-Vastseliina küla, Võru vald. Tel 509 6301.

Avatud juunist augustini iga päev 10-18, info kodulehel.

Mõniste Talurahvamuuseum Veski pubi ja külalistemaja Majutus, toitlustamine, catering, peo- ja peielauad, seminariteenus, saun koos mullivanniga. www.euroveski.ee Veski Pubi-Külalistemaja Antsla, Veski 10, Tel 521 5290.

Namaste – Aasia restoran Aasiapärases restoranis valmivad Nepalist pärit kokkade käte all idamaised maitseelamused. Menüüst võite leida Hiina, India, Tai ja Nepali köökide hõrgutisi kana-, lamba-, veise-, pardi- ja sealihast ning mereandidest.

Samuti leidub lastele ja taimetoitlastele meelepärast.

Päevapakkumised E–R 11–15.

Suvehooajal on avatud ka hubane väliterrass. www.namaste-restoran.ee Kooli 6 (Kagukeskus), Võru. Tel 786 0066. E–P 11–21.

Obinitsa muuseum Obinitsa muuseumis saab end kurssi viia seto moeajalooga, teada, milles seisneb seto naiste tugevus ning kuidas kõlab UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud seto leelo. Lisaks asub muuseumi juures Obinitsa tsässon, kuhu samuti on võimalik sisse astuda. www.setomuuseum.ee Obinitsa Muuseum Muuseumi 10, Obinitsa T–P 10–18.

Tel 5622 7732.

Eesti Vabariigi lõunatipu lähedal Kuutsi külas on taasavatud eestiaegne Mõniste Tarwitajate Ühisuse kauplus. Lisaks kaupmehe eluolu tutvustamisele annab muuseum ülevaate siinse kandi rahva elust alates kiviajast kuni 20. sajandi keskpaigani. www.monistemuuseum.ee monistemuuseum Kuutsi küla, Rõuge vald, Võrumaa. E–P 10–17.

Tel 5622 8538.

Dr Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Muuseum tutvustab Eesti rahvuseepose koostaja loomingut ja „Kalevipoja“ maailma, aga ka linna üht vanimat maja, kus linnatohtrist kirjanik elas üle 40 aasta.

Vaatamist ja tegevust on veel aidas, keldris, muinasjututoas, linnakodaniku suitsusaunas, suures aias ja mujal. www.lauluisa.ee Dr Fr R Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Kreutzwaldi 31, Võru. K–P 10–18. Tel 782 1798.

Vana-Võromaa Kultuurikoda Muuseum tutvustab Vana-Võromaa ajalugu muinasaegsete leidude, ajalooliste esemete ja dokumentide abil.

Tutvuda saab võru keele ajalooga, metsavendlusega, UNESCO nimistusse kantud suitsusaunatraditsiooniga.

Kunstigaleriis vahetuvad näitused iga kuue nädala järel.

Karilatsi külas satud saja aasta tagusesse vallakeskusesse, kus saad sisse astuda ajaloolisse vallamajja, magasiaita, vaestemajja ja muidugi taluhoonetesse.

Muuseumi südameks on külakool, mille püsiekspositsioon tutvustab Lõuna-Eesti koolihariduse lugu.

www.vorumuuseum.ee vanavoromaakultuurikoda Katariina allee 11, Võru. K–P 10–18.

Tel 782 4479, 782 1939.

www.karilatsimuuseum.ee karilatsimuuseum Karilatsi küla, Kanepi vald, Põlvamaa. E–P 9–18.

Tel 797 0310, 5801 8601.

Tsäimajas saab süüa seto rahvustoite käsitööna valminud savinõudelt, kuulata seto laulu ja pillilugusid. Suvisel hooajal avatud terrass laste mänguväljaku ning vaatega Värska talumuuseumile.

Võimalus korraldada seminare ja tellida catering-teenust, avatud käsitööpood. www.setomuuseum.ee SetoTsäimaja Pikk 56, Värska.

Tel 5622 0166.

T–L 10–19, E, P 10–17.

SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon Puhka militaarselt linnas ja maastikul.

Laserlahingud. Huvisõit sõjamasinatel.

Muuseumi külastamine.

Erinevate sündmuste korraldamine. www.isamaalinemuuseum.ee Militaarteemapark Pikk 16, Valga. Tel 767 1127.

15. maist 15. septembrini T–P 9–17, talveperioodil T–L 9–17.

Kagu-Eesti

26

Alle-Saija Teatritalu

Loovusait

Tillu on Põlva talupoe kaisus asuv mõnus kohvik.

Meil on oma pagarikoda, kus valmivad maailma parimad kaneelirullid, nii et kohvik on pidevalt head lõhna täis. Koogilett on pungil imelisi kooke ja torte, mis võtavad jalad nõrgaks, ja peakoka käe all valmivad toidud kohalikust toorainest.

Alle-Saija Teatritalu on väike aasta ringi tegutsev maateater Kanepi vallas. Korraldame iga-aastast teatrite suveprogrammi „Kanepi teatrisuvi“, mille võtmelavastus tuseks on tänavu „Printsess Moon“. Meilt on võimalik tellida etendusi tähtsündmusteks, taluõhtusöögiga teatriõhtut, lasteüritusi, draama- ja loovteraapia koolitusi.

Piletid www.alle-saija-pood.voog.com

Mõtlemiseks disainitud seminariruum 130aastases talukompleksis, mis on renoveeritud sinu seminari, ajurünnaku või nõupidamise jaoks.

20aastasel praktikal põhinev metoodiline tugi meeskonna loovuse käivitamiseks.

Meie aitame saavutada!

Jaama 52, Põlva.

Kodukohvik Tillu Tel 520 6576, T–L 10–17.

www.alle-saija.ee Avatud etenduste ja sündmuste ajal ning ettetellimisel.

Tel 502 9724, info@alle-saija.ee

Tillu kohvik

Pühajärve paadisadam Veesõidukite rent:

Kui otsid väljapääsu argipäevast, seikluslikku elamust looduses ja unustamatuid emotsioone sõprade, kolleegide või hoopis perega, tule kanuumatkale liivakivipaljanditega kaunistatud Ahja või Võhandu jõele. Kanuumatkad, SUP-matkad ja raftimatkad – avasta Lõuna-Eesti võlu küljest, mis on nähtav vaid jõevetelt. www.kanuumatk.ee kanuumatkale Tel 5606 0607.

sõudepaat vesijalgratas SUP-laud kanuu süst surfbike

Pühajärve Paadisadam Ilusa ilmaga avatud iga päev 10-21.

Ranna tee 5 (Pühajärve rand), Otepää. Tel 506 7240.

www.loovusait.ee/stuudio loovusait Neitsijärve talu, Uibujärve küla, Põlva vald.

Tel 5669 7969. Avatud tööpäeviti 9–17.

Tehvandi Spordikeskus ootab kõiki aktiivseid inimesi sportlikult puhkama.

Pakume matkaja rattaradasid, jooksu- ja rullsuusarada, discgolfi rada, palliplatse ning palju muud.

Kosutavat und pakuvad nii hotell kui ka puhkemaja, maitsvat kõhutäit restoran. www.tehvandi.ee Tehvandi Spordikeskus Nüpli küla, Otepää.

Tel 766 9500, administraator@tehvandi.ee, avatud 24/7.

Restoran Lilli Restoran Lilli pakub meeldivaid maitseelamusi ja head teenindust oma vanas juugendstiilis majas ning avaral väliterrassil. www.lilli.ee Kuperjanovi 6, Valga.

Tel 766 3509, 515 9561.

Wagenküllis on mugavad hotellitoad, hooldused, maitsev toit ja vaba aeg keset loodust. See on uuenenud Taagepera lossikompleks, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik lossispaa, 1930ndate stiilis hotell, sportimis- ja vabaaja veetmise võimalused.

Tule varju argipäeva eest ja unusta aeg! www.wagenkull.ee Taagepera küla, Tõrva vald, Valgamaa.

Avatud 24/7. Tel 766 6390, info@wagenkull.ee

GMP Clubhotel & Pühajärve restoran GMP Clubhotelis pakume ainulaadset, stiilselt sisustatud ja hubast majutust Otepääl, Pühajärvel.

Hotellis tegutsev GMP Pühajärve restoran kuulub White Guide 2021 nimekirja ja on korduvalt hinnatud üheks paremaks ja stiilsemaks toidukohaks Eestis.

Ootame Teid külla! www.clubhotel.ee GMP Clubhotel Tennisevälja 1, Otepää. Tel 501 0504.

Moodne Kääriku Spordikeskus ootab aktiivset puhkust nautima maalilise järve äärde kerkinud spordivõlumaale. Ööbimine saunadega võistkonnamajades või värskelt renoveeritud hotellis, hulgaliselt matka- ja rattaradu, pallimängude hall ja väliväljakud, staadionid, kalapüük, SUP-lauad, järveäärsed saunad ja grillialad. www.kaariku.ee Kääriku Spordikeskus Kääriku küla, Otepää. Tel 766 5600. kaariku@tehvandi.ee, avatud 24/7.

Pühajärve Spa & Puhkekeskus

Kohvik Johanna

Eesti kauneima järve kaldal paiknev Pühajärve Spa & Puhkekeskus pakub hubast majutust ja lõõgastavaid spaahoolitsusi. Majas asuvad bowling, jõusaal ja ujula, hotelli läheduses on mõnus liivarand. Vanas mõisakeldris asub sopiline avatud grillköögiga pubi, mille terrassilt avanevad kaunid vaated järvele.

Avasime oma hubase kohviku piirilinnas Valgas 7. augustil 2018. Pakume vaid kvaliteetsest toorainest valmistatud koduselt maitsvaid kondiitri- ja pagaritooteid, lõunasuppi, salateid ning suupisteid.

www.pyhajarve.com Pühajärve Spa & Puhkekeskus Avatud 24/7. Tel 766 5500.

www.kohvikjohanna.ee Kohvik Johanna Avatud T–R 10–17, L 10–13. Tel 5556 1051.

Ida-Virumaa

27

Ida-Virumaa – puutumatu looduse ja pruuni kulla maa Ida-Virumaalt leiab rändaja ja puhkaja Peipsi ääres asuva paradiisi, pankranniku võimsad vaated, Narva, Narva-Jõesuu ja piirijõe ning pruuni kulla maa, mis täidab iga seikleja unistuse.

Pankrannik pakub võimsaid vaateid nii ülalt kui ka alt!

I

nimene, kelle kodu kõrgub pea poolesaja meetri kõrgusel pankranniku harjal, peaks olema sealt avanevate vaadete vastu immuunne. Võin kinnitada oma kogemusest, et kaugel sellest.

Veel rohkem panevad panga pealt või alt avanevad hingematvad vaated ahhetama inimesi, kes satuvad Eesti kõrgeimale pankrannikule külalisena. Kui ajakirjanik, blogija ja kirglik matkaja Kertu Jukkum katsetas sel kevadel uhiuut rahvusvahelist Metsa matkateed, kinnitas ta, et pankrannik Sakast Toilani on üks Eestimaa erilisemaid ja ilusamaid teekondi.

Kes 20-kilomeetrist Saka ja Toila vahelist lõiku kõndida ei viitsi või ei jaksa, võib selle teekonna ette võtta auto või rattaga. Paeseina palistav tee on korraliku kattega ja selle ilusaim osa jääb Ontika ning Toila vahele, kus kurviline tee kulgeb mere käevangus.

Oma suurima kõrguse saavutab 1200 kilomeetri pikkune Balti klint Ontika maastikukaitsealal, ulatudes 57 meetrit üle merepinna. Sealt leiab ümbruse avastamiseks ka matkaraja koos uue laudtee ja infotahvlitega. Matkarada viib Eesti kõrgeima Valaste joani, mille umbes 30-meetrine veesein on ligi neli korda kõrgem kui Eesti kõige laiemal, Jägala joal.

Seitsmest Eesti kõrgemast joast tervelt kuus tuiskab alla Ida-Virumaa pankrannikult. Kõrguselt teise – Kivisilla joa – leiab Saka mõisa lähedalt. Saka mõisa hotellist saab kaardi, mis juhatab alla randa, sealt võimsa vetemänguga joa juurde ning tagasi pangapealsele. Matkarada, mis on ainult kaks kilomeetrit pikk, pakub tänu treppidele parasjagu kehalist koormust.

Väiksema vaevaga pääseb ligi Aluoja joastikule paepõhjalises orus, mille leiab Pühajõe küla servast ning Toila Oru pargi lähedalt. Juga koosneb viiest suuremast astangust ja on üsna muutliku meelega: vahepeal hästi kiire, siis jälle rahulik ja aeglane.

Kui Valaste ja Kivisilla juga on sihvakad linnapreilid, siis Aluoja juga võib võrrelda matsaka maatüdrukuga.

Džunglist esindusparki

Lummavaid kohti pankrannikul leiab ka Toilast ida poole liikudes. Minu üks meelispaiku jalutamiseks on kodulähedane Pühajõe ja Voka vaheline matkatee, mis kulgeb otse klindiserva peal. Mõnes kohas lahutab pangaservast vaid viis meetrit.

Nii professionaalsete kui ka hobifotograafide meelispaik on Voka ja Sillamäe vahel paljanduv sakkidega Päite pank. Kui praegu kõõluvad loodusesõbrad ja piltnikud seal kohati eluga riskides, siis peagi ehitab Toila vald Päite panga kohale turvalise platvormi.

Päite on teistest pankranniku lõikudest erinev veel selle poolest, et pank on näha ka mere kaldal jalutades, sest seal ei ole metsavööd.

Narva linnus ja jõepromenaad. Foto: Sven Začek Näiteks Valastel või Sakal näeb pankrannikut kogu oma efektsuses ainult siis, kui puud ei ole lehes.

Toila Oru park on inimeste planeerimise ja töö vili. Värvika ajaloo ja vaheldusrikka maastikuga park pakub samamoodi elamusi nagu oma hiilgeaegadel 20. sajandi alguses, kui Georg Kuphaldti loodud park raamistas Venemaa jõuka kaupmehe Grigori Jelissejevi rajatud Oru lossi, aga ka 1930. aastatel, kui sellest loodi Eesti Vabariigi esinduspark.

Praegugi hooldab 74 hektari suurust parki riik, täpsemalt RMK, mille töötajad on viimastel aastatel kõvasti vaeva näinud: asfalteerinud ja sillutanud teeradu, uuendanud sildu ja treppe, laiendanud parklaid ja valgustust. Selleks suveks valmib jalgtee Pargi kohviku juurest randa.

Raskusteta pääseb ligi ka pargi varjatumatele soppidele: liigirikkale dendropargile, salapärasele grotile, hõbeallika koopale ning tiikidele ja neid toitvale roosteallikale.

Lossiplatsil taastatud roosiaed rõõmustab sadade hurmavate õitsejatega. Lossiaia kõrval on teine jalutajate lemmik Nõiametsa paviljon, mis on ehitatud Pätsi kohvimaja kohale. Kui lossiplats on hoolikalt pügatud muru, lillepeenarde ja purskkaevudega pargi esinduslikum osa, siis nõiamets pimedam, metsikum ja salapärasem.

Kord aastas – 20. augustil – näeb Oru pargis kübaratega jalutajaid. Oru pargi promenaad on Toila valla esindusüritus ja sellega pühitsetakse Eesti taasiseseisvumise päeva.

Promenaad toob lossiaeda laulma Eesti paremad artistid, aga iga päev ja iga kolme tunni järel kõlab siin kõlaritest 1930. aastate muusika.

Praegu vaatab Konstantin Päts oma kunagisi valdusi tõsise ja mõtliku ilmega pronksi valatuna, skulptuuri autor on Seaküla Simson.

Präänikud kultuurihuvilistele

Oru loss hävines sõjas, aga Egle ja Mairo Rääsk on selle virtuaalselt taastanud ning loonud piirkonda uue ja populaarse turismiteenuse. „VR Toila 1938“ esimesel hooajal sai rohkem kui 4000 külastajat teada, kus see loss ikkagi asus ja milline ta täpselt oli.

VR-prillidega jalutaja satub näiteks päikesetõusul virguvasse lossiaeda, peatub muljetavaldava tiibadega kasvuhoone juures, seisatab lossi vaateplatvormil, näeb päikesest kullatud terrassi, ahmib endasse imelisi vaateid nii Pühajõe maalilisele ürgorule, merele kui ka tuhandete roosidega rosaariumile.

Audiogiidi vahendusel kuuleb detailset ülevaadet lossi ajaloost. Tekstid on sündinud põhjaliku arhiivitöö tulemusena, kusjuures muinsuskaitseamet valis „VR Toila 1938“ üheks aastapreemia nominendiks pärandi väärtustamise kategoorias.

Kultuurihuvilistele võib piirkonnas soovitada veel Jõhvi kindluskiriku muuseumi, mis asub Jõhvi Mihkli kiriku altarialustes võlvkeldrites.

Lõõgastus spaas kirsiks tordil

Kui varem väljapakutud loodus- ja kultuuriprogramm kasvõi osaliselt läbi teha, jääb ühest päevast ilmselgelt väheseks. Piirkonna suurim majutusasutus on Toila spaahotell, kus leiab rohtu nii kergematele kui ka tõsisematele terviseprobleemidele.

Ehkki Toila spaahotelli trump on tasemel ravi, võetakse seal vastu ka argirutiinist põgenejad ja lõõgastuse otsijad. Termidesse ja täiskasvanutele mõeldud wellness-keskusse Orhidee on loodud luksuslik miljöö.

Väiksemas mahus spaamõnusid saab nautida ka Sakal, kus Tõnis Kaasik on baltisakslaste päranduse lihvinud uhkeks kultuurimõisaks. Sakalt leiab esmaklassilise restorani, uhke ballisaali ja piinlikult hooldatud pargiala. lk 28

Nii professionaalsete kui ka hobifotograafide meelispaik on Voka ja Sillamäe vahel paljanduv sakkidega Päite pank.

Pankranniku Päite pank pakub hingematvaid vaateid. Foto: Sven Začek

Ida-Virumaa

28 Peipsi ääres avaneb linnakärast pagejatele paradiis eipsi põhjaranniku selle suve staar on ilma kahtluseta Kauksi. Külastajaid tabab üllatus, kui palju uut võib üks pisike rannaküla pakkuda.

Kauksis on valmis saanud Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse hoone, mis avab ametlikult uksed jaanipäeva paiku. Kui väliekspositsioon näitab kätte, kuhu minna matkama ja kus teha lõket, siis hoone sisemus avab sõnas ja pildis Eesti kõige uuema rahvuspargi väärtused.

Esimest suve hakkab puhkajaid teenindama ka rannamändide alla sulandunud uhiuus Kauksi rannahoone, kus saab laenutada rannainventari, kasutada tualetti ja haarata midagi meelepärast kergeks kehakinnituseks.

Et Peipsi randadest kuulsaim – Kauksi rand – vastaks tänapäeva puhkaja ootustele, on vald investeerinud ka randa ning rajanud sinna promenaadi mööda luiteid kulgevate laudteede, randa viivate treppide ja vaateplatvormidega.

Liivane supelrand siugleb katkematu ahelana Kauksist Vasknarvani ja selle pikkuseks on eri allikates märgitud 30 kilomeetrit. Mida üks suvitaja võiks selle teadmisega pihta hakata?

Seda, et kui Kauksi rand on kuumadel suvepäevadel ülerahvastatud, võib rahuliku südamega edasi Vasknarva poole põrutada.

Kauksi pole tähtis punkt ainult rannaliste, vaid ka loodushuviliste kaardil. Näiteks jõuab sinna välja üle 600 kilomeetri pikkune RMK matkatee haru, mis algab Läänemaalt Penijõelt ja mille tähistamine oli RMK kingitus Eesti saja aasta juubeliks.

Need, kes eelistavad lühemat ja kergemat sorti matka, leiavad Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuse õuelt Oja ja Luite raja alguse ning lõpu. Iseäranis võib neid radu soovitada lastega peredele, sest 3–4-kilomeetrine retk mõnusas ja puhtas männimetsa aluses on enamikule jõukohane.

Luite matkarada lookleb paralleelselt luitega Rannapungerja jõe suudmesse ja tagasi. Kuna see läheb läbi Kauksi telkimisala, mis on ilusate suveilmadega ülerahvastatud, on sellistel juhtudel parem valik Oja rada. Seal ootavad looduses liikujat käänulise oja kõrged kaldad.

rabalt kriivale ja vastupidi. Kriivasid näeb ka näiteks Kotka matkarajal.

Alutaguse rahvuspargist leiab ka omapärase kultuurikihi – poluvernike jälgi. Selle nüüdseks kadunud rahvakillu ajaloo ja kultuuri räägib kõige paremini lahti Iisaku kihelkonna muuseum.

Poluvernike esivanemad olid vadjalased, kellest said 11. sajandi paiku Iisaku ümbruse põliskülade asukad. Aja jooksul seguneti Narva jõe ääres venelastega ja Alutaguse südames eestlastega. Poluvernikud hakkasid siin kandis eestistuma 19. sajandi lõpul.

Poluvernikeks ehk pooleusulisteks hakati neid kutsuma sellepärast, et nad astusid kohalike survel ametlikult luteri usku. Nad lasksid lapsi luterlasteks ristida, käisid leeris ja armulaual.

Samal ajal austasid poluvernikud edasi õigeusku.

Iisaku muuseum ei piirdu ainult poluvernike loo jutustamisega. Näiteks kui uskuda vanarahva pajatusi, et pruudikleidi vastu nühkides saab abiellujate õnnest osa, leiab selleks muuseumis praegu eriti ohtralt võimalusi. Õuealal üllatab Iisaku muuseum sellega, et palub külastajal jalad paljaks võtta. Ikka selleks, et paljajalu käimine on tervislik. Tunnetusrajal on see veel ekstra tervislik, sest tallaaluseid masseerivad liiv ja käbid, kivid ja killustik, puupakud ja kooremultš.

Eelmisel suvel valminud tunnetusraja kõrvale tuleb sel suvel uus atraktsioon – Alutaguse maastikumäng. Nii on piirkonna tähtsamad vaatamisväärsused ja asutused 50 ruutmeetril justkui peo peal: kirikud ja klooster, maastikukaitsealad ja vaatetorn. Kui Iisaku vaatetorni otsa ronida, paistavad Kuremäe klooster ja ümberkaudsed rabad kätte.

Kuremäe on kultuurihuviliste kindel sihtmärk piirkonnas ja mitte ainult sealse kõige tuntuma vaatamisväärsuse Pühtitsa nunnakloostri pärast. Kuremäe kanti on oma jälje jätnud ka Kalevipoeg ja tema hauakünka üheks võimalikuks asukohaks peetakse mäekinku, millele Kuremäe klooster ehitati. Tähistatud on Kalevipoja haud siiski lähedalasuvas Kivinõmme metsas.

Ringrajad eriti hinnas

Mäetagusel saab sauna ja süüa

P

Nii Luite kui ka Oja on ringrajad, mis läksid eriti hinda koroonaajal. Näiteks Ida-Virumaa kõige populaarsemal Selisoo matkarajal tuleb liikuda mööda laudteed kitsastes oludes edasi-tagasi ja nii on rahvarohketel päevadel keeruline distantsi hoida.

Ringikujuline matkarada on veel Kurtnas. Üheksa kilomeetri pikkune rada läbib üheteistkümne järve kallast. Üks järv vähem kui kilomeetri kohta pole ju paha saak!

Kokku on Eesti järvederikkamas piirkonnas 42 looduslikku veesilma. Päevitajate ja suplejate üks meelispaiku on liivase kalda ja kahe lõkkekohaga Rääkjärv, sest seal on vesi alati soe. Talvel võtavad Rääkjärve üle kohalikud talisuplejad, kes seal jääauku pidevalt lahti hoiavad.

Kurtna järved meelitavad veel seene- ja marjakorjajaid, kalastajaid ja sportijaid. Viimaste Meka on Alutaguse puhke- ja spordikeskus Pannjärvel. Alutaguse puhke- ja spordikeskuse parklad on autosid täis aasta ringi, iseäranis tunnusürituste Alutaguse rattamaratoni ja suusamaratoni ajal.

Mitmes tükis Alutaguse rahvuspark

Kuigi alguses sai mainitud, et Kauksisse on kerkinud Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus, siis kõnealune Kurtna järvestik on samuti osa rahvuspargist. 2018. aastal asutatud Alutaguse rahvuspark erinebki Lahemaast või Soomaast selle poolest, et pole ühes tükis.

Rahvuspargi südameks loetakse Agusalu soostikku, mis laiub Peipsi ja Kurtna järvestiku vahel ning mille eripäraks on Eesti ainsad mandriluited, kohalikus kõnepruugis kriivad.

Sisemaiseid liivaluiteid on harjutud nägema kõrbes, aga Alutagusel ilmutavad nad end soomaastikel: männikutega kaetud kõrged ja kitsad liivaseljandikud vahelduvad väikeste sooaladega, kusjuures lummav vaade avaneb

Ja kui lõpus olin, siis ega ma ei mäletanudki sellest suurt midagi. Järelikult on see nagu jooga: mõjub ajule värskendavalt ja tekib tahtmine kohe tagasi minna,“ meenutas tuntud meelelahutaja oma 600 meetri pikkust õhulendu.

Kiviõli mäest saab veel alla kihutada mägiauto ja jalgrattaga ning talvel mäesuuskade ja lumelauaga, aga vanale poolkoksimäele rajatud seikluskeskusse pole kaugeltki oodatud ainult ekstreemsuse jahtijad. Pisemad külastajad lahutavad meelt liikluslinnas ja tuletõrjeakadeemias, kaevavad kopaga põnevkivikaevanduses ja sõidavad paadiga tiigil.

Ida-Virus leidub peale Kiviõli teisigi tehismägesid, sealhulgas üks ja ainus tuhamägi, mis asub Kiviõli külje all Püssis.

Kaevurite jalajälgedes

Püssi vana elektrijaama tuhamägi pole siiski turismiobjekt. Küll on seda Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. 2001. aastal suletud Kohtla kaevandusest sai Ida-Virumaal tööstuse taaskasutuse esimene proovikivi. Oleks võinud minna nii nagu varem, et kaevandaja paneb pumbad seisma ja laseb käigud vett täis – nii poleks inimjalg sinna enam kunagi pääsenud.

Eeskätt tänu tollaste vallavõimude sihikindlusele uudistavad nüüd vanu kaevanduskäike kümned tuhanded turistid aastas. Muuseumi magnetid on giidid, kes on endised kaevanduse töötajad, ja töökorras masinad, mida nad kaevanduskäikudes üksteise järel käivitavad.

Tõeliste kaevurite jalajälgedes tatsamine jääks poolikuks, kui ei saaks sõita maa-aluse kaevurirongiga. Kohtla-Nõmmel saab.

Kuni kaheksa meetri sügavusel asuv allmaaosa on kaevandusmuuseumi põnevaim atraktsioon. Aga uudistamist jagub ka muuseumi maapealses osas – kaheksakorruselises

Külastajaid tabab üllatus, kui palju uut võib üks pisike rannaküla pakkuda.

Kui Alutagusemaa külalisel tekib soov korraga hästi süüa, spaalõõgastusi nautida ja end järgmiseks avastusretkeks välja puhata, sobib selleks imehästi piirkonna üks ja ainus mõisahotell Mäetagusel.

Renoveeritud mõisakompleksi ajalooline tall-tõllakuur elab uut elu restoranina, mis kannab kunagise härrasrahva Roseni nime.

Tänapäeva inimestele ütleb vast rohkem Joel Ostrati nimi – tuntud tele- ja peakokk on seal kokku pannud kohalikku toorainet austava menüü.

Kunagises mõisa talveaia hoones haritakse aga eksootiliste viljade asemel ihu. Stiilsest ja soojast supelmajast ning vaiksest sauna tagatoast leiab üheksa sauna, samuti basseinid, mullivannid ja lõõgastusalad.

Sirle Sommer-Kalda

rikastusvabrikus –, mille juurde kuulub kõrge paekivist torn. Endises kaevanduse administratiivhoones on aga taasavatud näitus „Nõukaaeg kaevuri kodus ja kaevanduse kontoris“.

Aidu karjääri sürreaalne maastik

Sealtsamast kaevandusmuuseumi juurest saab alguse Adrenaator Grupi seiklusmatk Kohtla vanas karjääris. Kui orienteerumiskaardi ja kompassiga sihtkohta jõuab, jätkub kombineeritud seikluspakett safariga Aidu karjääris.

Kogu sürreaalne tööstusmaastik tekkis nii, nagu ekskavaatorijuhil tuju oli: ühel päeval kaevas augu, teisel mäe. Sellist ala on vähe alles jäänud, sest alates 1980. aastast kõik karjäärid pealt tasandatakse ja rohkem nii põnevat maastikku juurde ei teki.

Seega on koppadega ülestuhnitud Aidu maastik seiklemiseks ainulaadne ning seigelda saab seal mitte ainult maad, vaid ka vett mööda.

Suletud põlevkivikarjäär pakub veesõiduks 30 kilomeetrit müstiliselt selge ja helesinise veega kanaleid.

Adrenaator Grupi uus teenus on suure ja stabiilse kaatriga veematk, mille käigus näeb Aidu sõudekanalit, ujuvat sauna, sinist laguuni, Aidu pankrannikut ning suurimat truupi, mis pandud tee alt just selleks, et sealt paadiga läbi saaks. Aidu kanalitel seiklemiseks saab rentida ka väiksemaid ujuvaluseid, nagu kanuud, kummiparved ja kajakid.

Aidu karjääris kohtab sageli matkaselle, nii koos retkejuhiga rühmas kui ka omal käel liikujaid. Aidu karjääri läbib RMK matkaraja Penijõe-Kauksi haru ning matkaliste päralt on kaks lõkkekohta: Aidu-Liiva ja Aidu-Nõmme.

Aidu karjääri ja kaevandusmuuseumi aladel peetakse Ida-Virumaa kui seiklusmaa tunnusüritust. Teine „SeiklusFest“ on 19. juunil ning korraldajad lubavad, et proovile panevaid ettevõtmisi jagub igale maitsele.

Kauksi rannahoone. Foto: Aulis Pärnpuu

Pruuni kulla maa täidab iga seikleja unistuse

K

ui näitlejast saatejuht Henrik Normann tutvustas ETV reisisaate „Reisile minuga“ viimasel hooajal Ida-Viru ägedamaid seiklusi, kujunes pruuni kulla maal salvestamine talle endalegi tõeliseks avastusretkeks.

Näiteks laskus Henrik Normann elus esimest korda trossiga, aga tegi seda kohe edasijõudnute kombel Kiviõli seikluskeskuses Balti- ja Põhjamaade pikimal trossil. „Kui olin end ära tõuganud, sain aru, et tagasiteed ei ole ja pean minema võiduka lõpuni.

Kiviõli seikluskeskus. Head lapsed, ärge unustage oma vanemaid järelevalveta.

Foto: Marko Koks

Ida-Virumaa

29 Tekstiilihiiust saab kultuurikvartal

Tööstusalade leidlik taaskasutus

Eesti teravamaid elamusi pakkuv seikluskolmnurk Kiviõli, Kohtla-Nõmme ja Aidu puuduks praegu turismikaardilt, kui poolkoksimägi, kaevandus ja karjäär oleksid suletud tavapärasel viisil. Õnneks tekitasid need kohalike peades lennukaid ideid, kuidas endisi tööstusalasid turismivankri ette rakendada.

Põlevkivitööstuse kingituseks turismile võib pidada ka Ratva nõiakaevu, mis rajati 2018. aastal endise Viru põlevkivikaevanduse alale, et ümberkaudseid põlde uputusest päästa. Kevaditi pulbitseb Kiikla küla lähedal kaks puurauku, viimasel erakordselt vihmasel kevadel tõusis veesammas rohkem kui kahe meetri kõrgusele.

Kevaditi pakub silmailu ka ääreni vett täis Ohakvere tehisveekogu.

Pruuni kulla maa seiklusele sobib punkt panna põlevkivipealinnas Kohtla-Järvel.

Põlevkivimuuseumis on talletatud Eesti pruuni kulla rohkem kui saja-aastane ajalugu ja see on jagatud kolmeks väljapanekuks: enne nõukogude ajastut, nõukogude ajal ja pärast seda.

Lastega on tore aega veeta Kohtla-Järve linnapargis: tiigi äärde rajatud mängu- ja spordiväljakud peaksid tükiks ajaks tegevust pakkuma. Elamusi pakub ka jalutuskäik stalinistlikust kultuurihoonest linnasüdame poole.

Kui Kohtla-Järvelt keerata rattad TallinnaNarva maanteele ja suunduda pealinna poole, võiks Kunda jõe ääres uuesti hoo maha võtta.

Pärast väsitavat rännupäeva on Lammasmäe puhkekeskuse saunamaailm parim koht, kus muljeid jagada ja väsimus maha uhtuda.

Lammasmäe ainulaadses turbasaunas saab isegi aega tagasi keerata: kehale ja näole vedela turba määrimine pidi tegema viis aastat nooremaks.

Narva ja NarvaJõesuu avavad end piirijõelt

J

uuni keskpaigast saab Narva ja NarvaJõesuu vahel liikuda jõetrammiga – regulaarse laevaliikluse taastumist piirilinna ja kuurortlinna vahel on kohapeal pikisilmi oodatud.

Narva linnus ja Ivangorodi kindlus.

Foto: Sven Začek

Laevasõit piirijõel oli populaarne nii sõjaeelsetel kui ka -järgsetel aastatel, kuid katkes pikkadeks aastakümneteks. Nüüd puhub pealinna laevaomanik Kaspar Eisel sellele uuesti elu sisse.

Kõik soovijad on oodatud jõetrammi pardale oktoobrikuuni. Sõidu ajal saab end kosutada puhvetis ning kuulata audiogiidi pajatusi piirkonna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta.

Võimalus kiigata Venemaa poole ei jäta tavaliselt leigeks ühtegi Ida-Virumaa külalist.

Viimastel suvedel on pakkunud seiklust piirijõel ajaloolise ilmega puupurjekas Tütarsaare Aino.

Puidust kaunitar pole siiski käigus kindlatel kellaaegadel, vaid on valmis teenindama tšarterreise ja austab oma kohalolekuga ka kohalikke üritusi.

Seevastu jõetrammil on päevas kaks edasi-tagasi väljumist, mis võimaldab ööbida Narva-Jõesuus ja veeta sisukas päev Narvas. Või vastupidi: valida hotell piirilinnas ja nautida päeval kuurordi võlusid. Mõlemal juhul teeb puhkaja hea valiku.

Teine uus alternatiiv autoga ja bussiga liikumisele on kergliiklustee, mis saab Narva ja Narva-Jõesuu vahel sel suvel täies ulatuses valmis. Sellega täitub kohalike unistus Narvast jalgsi või rattaga mere äärde pääseda. Samamoodi avab see uusi võimalusi külalistele, kes ei soovi Eestimaa idanurgast läbi tormata, vaid võtavad selle avastamiseks aega.

Narvat ja Narva-Jõesuud lahutab tosin kilomeetrit. Peaaegu sama palju on mõõdetud Narva-Jõesuu liivaranna pikkuseks. Narva-Jõesuu rand pole mitte üksnes pikk, vaid ka lai, ja seal jagub uhkelt ruumi nii päikesekummardajatele kui ka sportijatele, kes hindavad taustana lakkamatut merevaadet.

Liiga kuuma päikese eest saab varjuda mereäärse männimetsa alla, kus düünidele on rajatud stiilsed istumis- ja lõkkekohad, või varjulistesse parkidesse. Kui aga ilmataat õues viibimist üldse ei soosi, saab aasta ringi sooja Narva-Jõesuu spaadest.

Narva muuseumi töötajad korraldavad ka Kreenholmi ekskursioone. Sellest hooajast pääseb Kreenholmi saare muidu suletud territooriumile kahel korral nädalas: teisipäeviti ja pühapäeviti. Tänavused ekskursioonid on pühendatud Kreenholmi puuvillamanufaktuuri rajajale, Bremenist pärit Venemaa tekstiilimagnaadile Ludwig Knoopile, kelle sünnist möödus maikuus 200 aastat.

Kreenholmi saar avab end huvilistele ka ürituste ajal. Näiteks kasutavad sealset erilist atmosfääri Narva ooperipäevad, mida on tänavu septembris oodata juba viiendat korda.

Sõjaajalugu rullub lahti Vaivara Sinimägede muuseumis, kuhu tasub sisse põigata teel Narvast Sillamäele. Sealne sõjamasinate kollektsioon täienes hiljuti ründelennukiga IL-2, mis lahkus 14. veebruaril 1944. aastal Leningradi lähedalt lahingusse ega naasnud enam kunagi. 1999. aastal tõstsid Ida-Viru sõjaajaloo ja akvalangistide klubid lennuki jäänused Konsu järvest üles.

Sõjamuuseumist kümmekonna sõiduminuti kaugusele jääb Sillamäe muuseum, mis annab oma otsingumängudega võtme kunagise suletud linna avamiseks. Kogu perele pakub elamusi ka kultuurikeskuse endine pommivarjend, mis tutvustab nõukogudeaegset Sillamäed. Punakraamiga on sisustatud mitu ruumi ja ainuüksi Lenini portreid on muuseumi töötajad lugenud kokku üle saja.

Sillamäe on oma stalinistliku arhitektuuri ja saladusliku minevikuga Eesti inimestele endiselt eksootiline, aga pole sugugi vanasse kinni jäänud. Selle märgiks on sealtsamast kultuurikeskuse juurest algav ja hiljuti uuenenud Mere puiestee, mis viib jalutaja linnasüdamest mere äärde. Sealt omakorda algab äsja avatud rannapromenaad, mida ilmestavad purskkaevud ja puitterrassid, vaateplatvormidega torn ja mitu silda, mänguväljakud ja grillimiskohad.

Võimalus kiigata Venemaa poole ei jäta tavaliselt leigeks ühtegi Ida-Virumaa külalist.

Jõesuu restoran Franzia, mis asub nõukaajal baariks ehitatud ilmetus hoones, ent seal pakutav toit on kõike muud kui ilmetu.

Hõrkudest roogadest saadud energia kulutamiseks sobib Joaoru puhkeala terviserada Narva kesklinnas. Lummavate vaadete jahtijatel tasub edaspidiseks kõrva taha panna, et lähiajal pikeneb sadamat ja Joaoru puhkeala ühendav Narva jõepromenaad, saades rannahoone juures jätku. Ehitustööde käigus kerkib ka vaateplatvorm, kust avaneb nn 5 krooni vaade Narva jõe kallastel asuvate iidsete linnuste panoraamile.

Joaoru puhkeala kõrval hindavad tervisesportlased Äkkeküla spordi- ja puhkeala Narva linna servas. Kui spordi asemel tekitab hasarti ostlemine, siis selleks pakuvad kõige mitmekesisemaid võimalusi Astri ja Fama kaubanduskeskus.

Muuseumide valik on piirkonnas veelgi laiem. 17. sajandi Põhjamaade suurimast kindlustuskompleksist – Narva linnusest ja bastionidest – on saanud piirilinna suurim turismimagnet.

Victoria bastioni sisemus peidab haaravat ekspositsiooni, mis annab aimu sellest, kes on sealsetes kasemattides ehk tunnelitaolistes võlvkäikudes 300 aasta jooksul elutsenud. Üks muuseumiprogramm on pühendatud ka bastionide praegustele elanikele – nahkhiirtele.

Uudiseks on linnaekskursioon „Bastionide ring“, kus huvilised saavad koos giidiga jalutada bastionide ümber ja uurida kunagi nii eesrindlikku kaitsesüsteemi.

Oma uudsust pole kaotanud ka Narva muuseumi 2020. aasta suveks valminud interaktiivne püsinäitus, mis jutustab piirikindluse lugu linnuse restaureeritud konvendihoone idatiivas.

Vana-Narva maketi näitust, mis loob pildi sõjaeelsest baroksest linnasüdamest, saab aga kaeda Tiimanni tänaval asuva endise imposantse mööblikombinaadi ruumides.

Sirle Sommer-Kalda

Tartu Ülikool kaardistas 2020. aasta kevadsuvel Ida-Virumaa rekordpaigad ning selgus, et Eesti kõige rekorditerikkam piirkond on Ida-Virumaa.

Vaata lähemalt:

idaviru.ee/ida-viru-rekordid Kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Vaata lisaks: www.idaviru.ee

Kohalikud delikatessid au sees

Kiviõli seikluskeskus. Foto: Marko Koks

Teadagi teeb saunatamine vöövahe õõnsaks. Kui pärast spaatamist Meresuu SPA hotellis öömaja võtta, on kõige käepärasem sealses restoranis keha kinnitada ja miks mitte kohalikul delikatessil – silmudel – hea maitsta lasta.

Narva jõe asukad on aukohal mitmes kohalikus menüüs, ka Narva hotelli restoranis, mis kannab piirkonna kõige prominentsemat, Marc Chagalli nime. 20. sajandi üks kuulsamaid kunstnikke on Narvas viibinud ja seal isegi maalinud ning seega pole restorani nimi pastakast välja imetud.

Narva ja Narva-Jõesuu söögikohtade kokad serveerivad nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi maitseid, kusjuures mõne kohaliku restorani ja kohviku on toidugurmaanid valinud Eesti paremiku sekka.

Nii on restoranigiidis White Guide mitu aastat trooninud restoran Rondeel Narva linnuse suurtükitornis, modernne tudengikohvik Muna silmapaistvas Narva kolledži hoones ja Narva-

Eesti tuleviku heaks

Mere puiestee ja rannapromenaad Sillamäel. Foto: Sven Začek

Ida-Virumaa

30 Ajarännak „VR Toila 1938“ Äratame mineviku ellu!

Kohvik Muna

Tunnustatult parim söögikoht Ida-Virumaal

À la carte kohvik, grupitoitlustus. www.kohvikmuna.ee

Kohvik & Catering Muna

Toila Oru pargi kroonjuveelile andis saatus vaid viivu püsida. Ometi kannab lossi lugu endas ajaloo mitmekihilisust ja keerukust. Kutsume teid virtuaalsele ajarännakule, mis muudab ajaloo värviliseks, ruumiliseks ja tekitab tunde, nagu toimuks kõik siin ja praegu.

Puhkus Saka mõisa renoveeritud hotellimajas, privaatses minispaas.

https://blueray.ee/ bluerayVR Tel 5343 9526. Asume Toila Oru pargis. Avatud juunist septembrini iga päev 11–18, oktoobrist maini ettetellimisel.

www.saka.ee.

Ida-Virumaa, Toila vald, Saka küla, Saka mõis.

Tel 336 4902.

SA Eesti Kaevandusmuuseum -

Saka mõis

elu sügavaim elamus

Karukella puhkemaja

Mäetaguse mõisahotell on kui külalislahkuse oaas keset ajaloolist mõisakompleksi. Meie väikeses, vaid 24 toaga majas on kohaliku toidu restoran, supelmajas kahe 25 m ujumisrajaga bassein, kõrval täiskasvanute vaikne sauna tagatuba – kokku on meil spaas 7 sauna!

Aktiivne ja elamusterohke päev, mis lõpeb sulle ja su kaaslastele saunaõhtu ja ööbimisega! Elamusi aitab pakkuda kaevandusmuuseumi koostööpartner Adrenaator Grupp. Maa-alune ekskursioon koos giidiga kaevandusmuuseumis ja rikastusvabrikus, seiklusmatk looduses, karjäärisafari Aidu tööstusmaastikul, saun ja õhtusöök, majutus ja hommikusöök.

2019. aasta sügisel avas oma uksed luksuslik Karukella puhkemaja, kus II korrusel on viis privaatset ja helikindlat tuba, I korrusel on suur avatud ruum – telekatoa, söögisaali ja täisvarustuses köögiga. Hinnas on saun ning õueterrassil alati soe kuumaveetünn.

Broneeri otse!

www.moisahotell.ee Moisahotell. Pargi 1, Mäetaguse, Alutaguse vald. Tel 5303 5436. Avatud 24/7.

www.kaevandusmuuseum.ee. Jaama 100, Kohtla-Nõmme, Toila vald. Tel 332 4017. Avatud T–L 11–17.

www.karukella.ee Karukella Papli 7b, Lüganuse. Tel 518 4803. Avatud 24/7.

Mäetaguse Mõisa Hotel & SPA

Gruusia trahter Mimino

Kukruse Polaarmõis

Narva linnus

Interaktiivne ekspositsioon paljude tegevustega

Piiripealsed elamused kogu perele! Narva Hermanni linnuses on avatud interaktiivne püsinäitus linnuse enam kui 700aastasest ajaloost. Linnuse põhjahoovis asuv käsitöökodade ja töötubadega meelelahutuslik ajalookeskus Põhjaõu on suveperioodil (22.05–1.09) kella 10–22 kõigile tasuta avatud.

Tule nautima ehtsaid Gruusia maitseid Jõhvis!

Toidumenüü sisaldab Gruusia köögi paremikku, millest ei puudu hatšapurid, hinkaalid, hartšo ja sütel küpsetatud šašlõkid.

www.narvamuuseum.ee Narva Muuseum Tel 359 9230. Peterburi mnt 2.

Linnus avatud E–P kl 10–18, Põhjaõu avatud kl 10–22.

mimino.ee Gruusia Trahter Mimino Lääne 1b, Jõhvi, Ida-Virumaa. Tel 337 5750.

Avatud T–N 11.30–20, R–L 11.30–21, P 12–19, E suletud.

Kukruse mõis räägib ühe suguvõsa kaudu kaks lugu. Üks neist jutustab, kuidas pealtnäha igavat asja saab teha sellise kirega, et sellest sünnib ajalugu. Teine seda, kuidas kirg ajalukku pääseda võib viia hukatuseni.

See on baltisaksa ja polaaravastuste lugu. www.kukrusemois.ee. Mõisa, Kukruse küla, Toila vald.

Avatud K–P kl 10–17.

Toila SPA Hotell

Toila Valgevilla külaliskorterid – luksuslik rahu Toila Oru pargis

100% kontaktivaba luksuslik majutus Toilas Oru pargi veerel. Majas on kaks korterit – Rand ja Meri. Meri on kahe magamistoaga korter ja on mõeldud peredele ning Rand on saunaga korter sõpruskonnale. www.valgevilla.ee

Toila Valgevilla

Narva hotell Toila SPA Hotellis on elamus iga ilmaga! Täiuslikuks muudab puhkuse vee- ja saunakeskus Toila Termid, paradiisilik wellness-keskus Orhidee, savitöökoda, lastele rõõmuks suur mängumaa. Toitlustust pakuvad à la carte ja buffet-restoranid ja grillpaviljon. Mereäärses männisalus pakub suvemajutust ka kämping. www.toilaspa.ee Toila Spa Hotell Ranna 12, Toila, Ida-Virumaa. Tel 334 2900.

Tervisepakett Narvas kevad-suvi 2021.

Tule Narvasse ja hoolitse oma tervise eest. Pakume kena majutust, tervislikku toitu ja vahvat trenni ning sauna.

Ole aktiivne ja saada oma päring! Majutus standardtoas hommikusöögiga – Narva linna jalgrattatee – Joaoru spordihoone jõusaal ja saun – Äkkeküla terviserada.

Hind alates 54 eurost. https://narvahotell.ee

On aeg...

Head lapsed, need kasvavad wifita!

puhkaeestis.ee/suvi