Suvepuhkus 2009

Suvepuhkus 2009 teemaleht

2. juuni 2009

Aeg on avastada Baltimaid Eestlane puhkab Saaremaal või soojas Euroopas ja teemaparkides Ring ümber Eesti käsitöö Metsa piknikule, matkama või telkima

“

Kodumaistest sihtpunktidest on läbi aastate kõige populaarsemana püsinud Saaremaa: Kuressaare piiskopilinnus ja vanalinn, Kaali meteoriidikraatrite väli, Angla tuulikumägi, mõisad, mererannad ja kaunis loodus...

”

sUVEPUHKUS 2009

2

Sisukord

tasub meelde jätta!

Juhtkiri

lk 2

Kvaliteediprogramm

lk 3

Balti ringreis 2009

lk 4

Roheline puhkus

2. JUUNI 2009

lk 5

Paljudes maailma hotellide numbritubades on juba praegu energiasäästlik lüliti, mis võimaldab valgustuse uksekaarti kasutades sisse lülitada vaid siis, kui klient ise ka toas viibib.

Eesti hotellide ja puhkekeskuste esindajad tutvustavad Rohelise Võtme tunnustuse tagamaid. / Loe lk 5

Suvise populaarsus-edetabeli tipus on Türgi ja Kreeka saared Kreeta ning Korfu. Kodumaistest sihtpunktidest on läbi aastate osutunud kõige populaarsemaks Saaremaa.

Sinuga koos võib laagriplatsil ning metsas olla veel mitmeid teisigi seltskondi. Ettevalmistatud lõkkekohad ning laagriplatsid on ühiskasutuses, seega — lepi teiste tulijatega!

Mari-Liis Rüütsalu, Hiie Aru, Triin Kallas ning Maria Suurväli teevad kokkuvõtte eestlaste suvepuhkuse lemmiksihtidest. / Loe lk 9

Kati Veskimägi kordab üle metsas puhkamise ja pidutsemise algtõed ning põhireeglid. / Loe lk 15

Eesti avastamata aarded lk 6 Turismiturundus

lk 6

Suvepuhkuse sihtpunktid lk 9 Peatuspaigad riigimetsas lk 10

Turismiinfokeskused

lk 10

Eesti käsitööd otsimas

lk 12

Ökoturismi klaster

lk 13

Tootearendus turismitööstuses

lk 13

Metsas puhkaja aabits

lk 15

Ohutus veekogude ääres lk 15 Ideid puhkuseks: veneetsialik Wrocław

Foto: Silja Kaigu

Eesti vaatamisväärsused topp 10 lk 10

Puhkus – aeg mõtlemiseks Taimi Elenurm

lk 16

Suvepuhkus 2009 teemalehe väljaandmist toetab:

kontaktid Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329 Küljendus: Anna Budanova Makett: Andrus Rebane Kaanefoto: Kuldar Kullasepp Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

lused hiljem kalli raha eest tagasi osta. Miks me nii käitume?

Puhkusest on saanud kaubaartikkel, mida müüvad ja reklaamivad ürituste korraldajad, spordiklubid, turismifirmad ja kultuuriasutused.

Sama on juhtunud tervisega: ka see on toode, mida püüavad meile müüa ravimifirmad, elustiiliagentuurid ja koguni haigladki. Ning et puhkust ja tervist kui tooteid tarbida, on vaja – teadagi mida – teenida!

tööpsühholoog

P

süühiline väsimus ja psüühikahäired tabavad sagedamini neid, kes töö pärast kõvasti muretsevad. Inimesed ei jaksa tänapäeval mõnikord enam tööl käia – nad väsivad psüühiliselt.

Suurimateks probleemideks on kõrged nõudmised töötajatele ja aina kiirenev töötempo. Tulemuseks võivad olla masendus ja läbipõlemine, töövõimetus ja soov võimalikult vara pensionile jääda. Sest ei jaksa enam.

Selliste uuringutulemusteni on jõudnud Soome töötervishoiu alal töötavad psühholoogid.

Mais Hispaanias Santiago de Compostelas toimunud Euroopa töö- ja organisatsioonipsühholoogia assotsiatsiooni 14. kongressil äratasid tähelepanu ettekanded, mille kohaselt on soov rikkust koguda toonud tänapäeval kaasa kummalised paradoksid: enesetaastamise aja (inglise k me-time) ohtliku vähenemise ja ebatervislikkuse piirini jõudmise.

Mõni tööst koormatu võib loobuda duši all käimisest ja riiete pesemisest, et aga rohkem jõuda – puhkamisest rääkimata.

Kes töötab palju, see eelistab naudingulist käitumist: ta sööb palju magusat, lohutab end alkoholi, suitsetamise ja muude sõltuvustega. Ning püüab üha rohkem teenida, et oleks raha, millega vajaduse korral (kunagi) puhkust ja tervist juurde osta.

Kas pole kilplaslik käitumine – selle asemel et puhata ja endast hoolida, üritame palehigis teenida, vahel kokkukukkumiseni, uskudes seejuures, et saame kaotatud tervise ja puhkamise võima-

O

On inimesi, kel tuleb ühtmoodi hästi välja nii töö kui ka puhkamine.

n inimesi, kel tuleb ühtmoodi hästi välja nii töö kui ka puhkamine.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO uuringud kirjeldavad aastate jooksul sama ja süvenevat tendentsi – mida jõukam inimene ja riik, seda pikem eluiga ja tervem eluviis: puhanud jume ja sportlik keha räägivad jõudeajast, mida on kasutatud heaolu loomiseks.

Tööd tehes pole unustatud regulaarseid ja tervislikke söögiaegu. Toidusedel on tasakaalus ja sisaldab värsket ning mitmekesist kraami. Pärast sööki võetakse mõnekümneks minutiks aeg maha nagu muistegi.

Vaimult rikkamad ning endast ja üksteisest hoolivamad oskavad seda kunsti paremini, mis võimaldab lõpuks ka rohkem jõuda ja jõukust koguda.

Endast hooliv inimene loob endale võimalused, mis aitavad terve olla ja elujõudu taastada.

Hea kehalise vormiga kaasnevad enamasti ka hea keskendumisvõime ja mälu, tasakaalus tunded ja enesekontrolli oskus, otsustusvõime ja sõltumatus. Sest terves kehas on terve vaim.

On jätkunud tahtmist see põhimõte ellu rakendada. On olnud tarkust leida aega, mida investeerida endasse ja oma tervisesse, elu üle järele mõtlemisse. Noblesse oblige – seisus kohustab!

Lihtne jutt. Me kõik teame seda niigi. Kuid miks on nii, et vaid parimad meie hulgast suudavad endale lubada endast hoolimist?

Kas endast hoolivad inimesed mõtlevad teisiti?

Organisatsioonipsühholoogide kongressil öeldi välja mõte, et individuaalne, kollektivistlikust käitumisest erinev ja sõltumatu tegutsemine on omane vaid üksikutele, kes oskavad ja tahavad ise mõelda.

Kollektivistlikust mõtlemisest erinemine nõuab järelemõtlemise oskust ja tahtepingutusi, mis on tarbimise-tootmise nõiaringi sukeldunu jaoks rasked.

Suur inimestetundja Dostojevski on öelnud, et mõtlemine on eliidi privileeg, mis on omane üksikutele sõltumatutele – neile, kel jääb selleks piisavalt jõudeaega.

P

uhkuse ajal võiksime niisiis võtta endale aega, et mõelda.

Mõtlemise treenimine võib vabastada painest üha rohkem ja paremini teenida. Võtkem aega, et analüüsida, keda teenida ja kuidas teenida. Mõtelgem, milleks me teenime.

Nii puhkust kui ka tervist saame koguda ka täiesti tasuta – metsarajal ja värskes välisõhus liikudes, lähedasi kuulates ja iseendaga mõtteid jagades.

Mõelgem, kuidas asendada teenimine hoolimisega, vähemalt puhkuse ajal, kui teisiti ei saa.

sUVEPUHKUS 2009

2. JUUNI 2009

3

Kvaliteeti turismitööstuses saab teadlikult arendada RAIN UUSEN Postimees

E

ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt Eesti turismiettevõtetele pakutav kvaliteediprogramm annab võimaluse osaleda kuuel koolitusel. Muu hulgas käsitlevad koolitused enesehindamist ja klientidele keskendumist.

Lisaks sellele läbivad osalejad sõltumatu välishindamise, misjärel pärjatakse ettevõtte ametliku tunnustusega.

Läbitud programmist on ettevõtjatele kasu mitmeti. Esiteks on turismiturul ellujäämiseks põhjalik eneseanalüüs ning konkurentidega kõrvutamine pikaealisuse ja edukuse eelduseks.

Programmis tasub osaleda juba seetõttu, et koolitustel on võimalik nõu ja abi saada eri alade spetsialistidelt ja vahetada mõtteid ümarlaudades osaledes.

Kättevõidetud «Märk kindlasti arengust» kehtib kuni kaks aastat, pärast seda tuleb ettevõtte pühendumust kvaliteedi arendamisele ja kliendikesksusele taas tõestada.

Kliendi rahulolu on tähtsaim Kliendi rahulolu algab kliendile mõtlemisest, teab rääkida Vanaõue puhkekeskuse juhatuse liige Mehis Luuken, kelle ettevõte on kindla arengu märgiga tunnustatud alates 2007. aastast.

«Peame mõistma, et tegutseme kliendi huvides ja püüame tema soovidele võimalikult palju vastu tulla,» selgitab ta.

«Klientide ootusi tuleb ületada ja proovida aimata kliendi soove ette.»

Esimest aastat kvaliteediprogrammis osalev Oxforelli puhkekesuse juhatuse liige Gerle Oks lisab, et kliendi rahulolust annab tunnistust tema tagasitulek ja soovitused oma sõpradele-tuttavatele.

«Edukas organisatsioon peab suutma tagada klientide ootuste ja vajaduste rahuldamise, » usub Oks, rõhutades, et eriti määrav on see kriistitingimustes. Tema sõnul on nende ettevõttes saanud teeninduse kvaliteedist võtmeteema kogu juhtkonnale ja töötajaskonnale. «Rahulolu tagamine mängib keskset rolli püsimajäämises.»

Oksa sõnul on kvaliteedi loomine ja tagamine selget juhtimist vajav protsess, kuhu peab kuuluma ka meeskonna järjepidev teavitamine. Just vähese teavitustöö tulemuseks võib olla erinev arusaam, mida kvaliteetne teenus üldse tähendab. «Tuleb võtta aega ja meeskonnale selgeks teha, miks see kõik vajalik on,» räägib Oks. Kuidas aga kord saavutatud kvaliteeti hoida? Vastus on lihtne, ütleb Mehis Luuken Vanaõue puhkekeskusest: «Tuleb täita vastavaid pabereid, mis heas mõttes

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

KVALITEEDIPROGRAMM. Tunnustuse «Märk kindlast arengust» eesmärk on kinnitada klientidele, et selle pälvinud ettevõte pingutab klientide heaolu nimel ning tegeleb pideva arendustööga, mis ühtlasi tõestab ettevõtte kõrget arengupotentsiaali.

Turismimessil Tourest 2009 pakub möödujatele lambaliha Vanaõue puhkekeskuse juhatuse liige Mehis Luuken, kes on veendunud, et koolituse kaudu saab ka eestlasest hea teenindaja.

Miks on kvaliteet teeninduses oluline?

• Kvaliteet on väga hea müügiargument.

• Kvaliteet loob küllastunud turul eelise ja tagab konkurentsivõime.

• Kvaliteetse teenuse üle rahul olevad kliendid räägivad sellest edasi oma sõpradele, tuttavatele ja kolleegidele.

• Juba saavutatud kvaliteeditunnustus paneb ka teenuse pakkujat ennast järjest rohkem uute saavutuste nimel pingutama.

• Ka teenindajal endal on hea tunne, kui tema juurest lahkub grupp rahulolevaid ja õnnelikke inimesi.

sunnivad sind oma rutiinist välja tulema ja end analüüsima.»

Eestlane: euroopalik teenindaja Turismiasutustes on kliendi rahulolu peamiseks teguriks teeninduskultuur. See, kuidas

klienti teenindatakse, võib pakutavate toodete rohkusest muutuda isegi määravamaks. «Eesti inimene soovib pigem konservatiivset teenindust, kus oleks sees ka hinge,» ütleb Gerle Oks. Tema sõnul ei sobi eestlastele näiteks ameerikalik ülilahkus.

«Mida positiivsem ja vabam korrektsus teeninduses, seda positiivsema laengu me saame,» teab Oks oma kogemustest rääkida.

Oxforelli personal on läbinud palju erinevaid müügikoolitusi, et pakkuda euroopalikku teenindust, mis lähtuks enim levinud teenindusstandarditest. «Eesti on juba 18 aastat vaba ja viljeleb Euroopa müügikultuuri väga edukalt,» on Oks veendunud.

Tegemist on eestlastele suhteliselt uudse mõttelaadiga, mis pole seni meie talupoegliku tagasihoidlikkusega hästi kokku sobinud, arvab Oks. Ka Mehis Luukeni sõnul on levinud arvamus, et eestlane on tuim ja kehv teenindaja, kuid see ei pruugi nii olla. Tema sõnul on oskus valida õigete isikuomadustega teenindajaid omamoodi kunst ja väljakutse igale juhile. Kuid hea teenindus ei teki iseenesest. Alati on vaja koolitada ja motiveerida. «Aastatega on teeninduskultuur paremaks läinud,» julgustab Luuken.

Selles on oma roll erinevatel koolitustel, nagu näiteks Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogramm. See on vedanud Vanaõue puhkekeskuse teeninduskvaliteedi tõusule ja selle üle ollakse puhkekeskuses uhked.

Kättevõidetud tunnustust tutvustab puhkekeskuse personal ka klientidele.

Lisainfo

Ka 2009. aasta sügisel on turismiettevõtjatel taas võimalus kvaliteediprogrammiga liituda.

Vaata internetist aadressil www.visitestonia.com/kvaliteet.

Kindel valik.

Juba 50 aastat.

Juubelipakkumised www.vikingline.ee

sUVEPUHKUS 2009

4

2. JUUNI 2009

Aeg on avastada Baltimaid Balti ringreis pakub avastamisrõõmu ja auhindu BALTI RINGREIS 2009. Balti ringreis on mõeldud neile reisihuvilistele, kes soovivad avastada Eestit, Lätit ja Leedut.

Juba kolmandat korda toimuv meeleolukas reisimäng sai avastardi 15. mail ja kestab kuni oktoobri lõpuni.

RAIN UUSEN Postimees

B

Balti reisimaratoni idee sündis 2006. aasta sügisel, kui edukalt lõppenud ja esimest korda toimunud Läti reisimaratonist oli osa võtnud enam kui 30 000 lätlast. Paki kohvrid ja teele!

Foto: Andres Treial

alti ringreis on reisimäng, mis tutvustab kokku 30 sihtpunkti ja vaatamisväärsust Eestis, Lätis ja Leedus.

«Märksõnaks on mitmekesisus,» kommenteerib ringireisi programmi Elin Priks, kes on projekti Eesti-poolne koordinaator.

Ringreisil saab tutvuda looduslike vaatamisväärsustega, täiendada teadmisi muuseumites, osaleda õpitubades, enda julgust proovile panna seiklusparkides, käia matka- ja õpiradadel.

Milles reisimäng seisneb?

Turismiobjektid on valitud mängus osalevate riikide eri piirkondadest ning kõigi sihtpunktide läbimiseks saavad osalejad valida just endale sobiva marsruudi.

Nii kampaania sihtpunktidest kui kõigist turismiinfokeskustest üle Eesti saab huviline kaasa haarata inforaamatu, mis kõiki 30 sihtpunkti pikemalt tut-

vustab. Brošüüri tasub kindlasti kaasas kanda, sest see tagab piletiga sihtkohtades soodsama sissepääsu.

Auhindade loosimisel osalemiseks peavad mängijad end sihtpunktides pildistama brošüüris kujutatud fotode eeskujul ning tehtud pildid kampaania kodulehele üles laadima. Fotojaht lisab kampaaniale mängulisust ning kampaaniafotol kujutatud õige koha leidmine ka mõningast otsimispõnevust.

Valitud sihtpunkte võib külastada kogu kampaaniaperioodi jooksul. «Ühine reis annab avastamisrõõmu,» lisas Priks.

«Koos pere ja sõpradega saab ühiselt aega veeta ning jäädvustada vahvaid pilte puhkusest.»

Reisimängust osavõtmiseks tuleb enne teele asumist end maratoni kodulehel registreerida.

Samast leiab ka sihtkohtade kaardi, kampaania täpsemad reeglid ning muud lisainfot.

Balti ringreis on korraldatud EAS Turismiarenduskeskuse, Läti Turismiarendamise Riikliku Agentuuri ja Leedu Majandusministeeriumi Turismiameti poolt.

Balti ringreisi korraldamist kaasrahastab Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tutvu ringreisi võimalustega lähemalt ja registreeru osalejaks: www.greatbaltic.eu

reisimaratoni jooksul külastatavad kohad:

Eestis:

Lätis:

Leedus:

• Polli loomaaed

• Cesise lossikompleks

• Antano Baranausko ait

• KUMU

• Vecgulbenesi mõis

• Kurtuvėnai mõisa ait

• Piusa koopad

• Sigulda seikluspark

• Kellade muuseum

• Pokumaa

• Aglona leivamuuseum

• Laulvate kivide org Madzuchai

• Palmse mõis

• Peteris Gailumsi keraamikakoda

• Zypliai mõis

• 4D kino Ahhaa keskuses

• Jõululahingu muuseum

• Pažaislise klooster

• Valgeranna seikluspark

• Bauska kindlus

• Seiklustepark Emakaru käpp

• Muhu muuseum

• Jurmala linnamuuseum

• Skulptuurigalerii Šulinys (Kaev)

• Uuskalda Spordi ja Puhkeküla

• Käsitöö õppekeskus

• Kotka matkarada

• Piimamuuseum

• Druskininkai linnamuuseum

Fotod: www.greatbaltic.eu

• Euroopa geograafiline keskpunkt

sUVEPUHKUS 2009

2. JUUNI 2009

5

Foto: EAS

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liige Maria Alajõe (paremal) annab Nordic Hotel Forumi esindajale Karin Põldmale üle tunnustuse eduka osalemise eest konkursil Rohelise Võtme Aastaauhinnad 2009.

Roheline Võti on võit keskkonnale ja rahakotile ROHELINE PUHKUS. Rohelise Võtme tunnustusega majutusasutuses peatudes võid kindel olla, et aitad säästa loodust selleks, et ka tulevased põlved vääriliselt puhata saaksid. Samuti aitab keskkonnateadlik lähenemine vähendada kulutusi, mille mõju tunnevad kliendid ka soodsamates hindades, kinnitavad hotellid.

RAIN UUSEN Postimees

K

odu- või välismaale puhkusele sõites võib valikuid sihtpunkti ja hotelli osas langetada eri kriteeriume arvestades. Miks mitte lähtuda teenindusasutuse tahtest säästa keskkonda ja loodust?

Puhkajate teadmised keskkonnasõbralikest teenindusasutustest ja soov teha puhkuseotsus just keskkonnast lähtudes sulanduvad päev-päevalt aina enam inimeste valikukriteeriumitesse.

Peatudes Rohelise Võtme tunnustusega hotellis või kuurordis, võid olla kindel, et puhkamiseks ideaalset kaunist loodust, puhast vett ja värskendavat suveõhku jätkub ka lastele ning lastelastele.

Loomulikult tähendab keskkonnasõbralikus majutusasutuses peatumine valmisolekut ka ise looduse hoidmisele kaasa aidata. Selleks on rohelise tunnustuse pälvinud ettevõtted loonud kõik tingimused, ja kinnitavad — rohelised puhkusepäevad ei muutu kliendile tülikaks.

Käesoleva aasta Rohelise Võtme aastaauhinna pälvis mahetoidu projekti eest Pühajärve Spa hotell. Žürii andis 13. veebruaril turismimessi Tourest 2009 raames toimunud rohelisema turismi foorumil üle ka kaks eriauhinda, mille vääriliseks peeti Pärnu ettevõtte Tervise Paradiis algatust vähendada kile osakaalu olmejäätmetes ja Võru Kubija hotelli loodusspaa projekti eest.

Pühajärve Spa hotelli võistlustöö kandis nime «Vali mahetoit — hea loodusele, hea Sinule!». Ettevõte tihendab koostööd mahetalunikega, et pakkuda kodumaist mahetoitu, ning kutsub üles teadlikumale tarbimisele.

Läbimõeldud kokkuhoid Pühajärve puhkekodu juhatuse liikme Indrek Vähi sõnul aitab Rohelise Võtme programm pöörata ettevõttes tähelepanu olulistele valdkondadele nagu elektri tarbimine, küte, vesi ja jäätmed.

«Usun, et iga ettevõte peaks üles näitama initsiatiivi sarnaste keskkonnajuhtimise süsteemide rakendamisel,» nendib Vähi, kelle juhitud ettevõte näitab

likkus keskkonna säästmisel on väga erinev, kuid enamasti hotellis väga kokkuhoidlikult ei elata, mistõttu tuleb kliente järjepidevalt informeerida, harida ja keskkonnasäästliku puhkamise võimaluste ja vajadusega harjutada. «Säästlikumad on eakamad inimesed, kellel see on lihtsalt loomuses,» lisab Vähi. «Eks sellest tuleb järjepidevalt rääkida ja usun, et mõne aja möödudes hakatakse kindlasti valikuid tehes arvestama ka Rohelise Võtme märgisega.»

Roheline algus Eestis

Ideid keskkonna säästmiseks hotellis Seitse aastat tagasi Rohelise Võtme märgise saanud Sokos Hotel Viru otsib ka nüüd nutikaid lahendusi keskkonna säästmiseks ja kulude vähendamiseks.

• Hotelli kontoris asuvates printerites kasutatakse iga päev paberit, mille üks pool on kasutamata, aga teisele poolele on juba prinditud.

• Aasta alguses vahetas hotell välja väikeseebid ja -šampoonid ning kasutab nüüd taastäidetavaid seebi- ja šampoonipudeleid. Kohe-kohe tühjaks saavate šampoonipumpade sisu korjatakse kokku ja viiakse kasutamiseks töötajate duširuumi.

• Hotell lisab kanalisatsiooni suunatud veele ainet, mis aitab ära hoida vee käärimise ja seeläbi keskkonna võimaliku reostuse.

Allikas: Sokos Hotel Viru

avalikkusele oma säästvat mõtteviisi, mis kergitab ka usaldusväärsust.

Kui Rohelise Võtme turunduslik kasu pole Vähi sõnul niivõrd otseselt tunnetatav,

annab süsteem siiski otsese kasu kokkuhoiu näol. «Läbimõeldult tegutsedes on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi.»

Vähi teab, et klientide tead-

Esimese hotellina Eestis sai Rohelise Võtme seitse aastat tagasi oma uksele Hotell Viru Tallinnas. «Tegu on pikaajalise vastutusega ümbritseva suhtes ja järgmiste põlvkondade ees,» peab Sokos Hotel Viru kommunikatsioonijuht Kadri Lainas programmiga liitumist oluliseks. «Teisest küljest on keskkonnasõbralikkus raiskavast suhtumisest palju efektiivsem,» lisab ta, et maailmas ja Eestiski kasvab järjepanu keskkonnateemadega kursis olevate klientide hulk.

«Näiteks kasutatakse Viru hotellis puhastustöödel igapäevaselt mikrokiudlappe, mis aitavad oluliselt kokku hoida kemikaalide kasutamise arvelt,» selgitab Lainas juba detailsemalt. Paljudes maailma hotellide numbritubades on juba praegu energiasäästlik lüliti, mis võimaldab valgustuse uksekaarti kasutades sisse lülitada vaid siis, kui klient ise toas viibib.

Säästurežiimil töötavad ka uued automaatsed minibaarid, lisab Lainas.

Ta ei tee saladust, et suurele hulgale Eesti klientidest on Rohelise Võtme märgis veel tundmatu ja arusaamatu, mistõttu peab hotell tegema pidevalt selgitustööd.

Rohelise Võtme omamist kinnitava diplomi sai selle aasta jaanuaris ka Tallinnas asuv Nordic Hotel Forum. «Kliendid üle maailma võivad Rohelise Võtme märgisega majutusasutuses teenust tarbides olla kindlad, et vastatakse teatud kriteeriumitele ja nõuetele,» selgitab hotelli esindaja Laidi Ränisoo.

«Roheline Võti on garantii kvaliteedile.»

Ränisoo sõnul algab nende hotelliski klientide teavitamine rohelisest mõtlemisest juba vastuvõtulauast ning jätkub hotellitoas. Käimasoleval aastal on hotell keskendunud jäätmekäitluse teemale.

Eesti kõige rohelisemas maakonnas Põlvamaal asuva Pesa Hotelli esindaja Lily Lindi sõnul oli Rohelise Võtmega liitumine nende jaoks elementaarne. «Läbi selle hoiame Põlvamaa jätkuvalt rohelisena ise ja õpetame ka oma kliente.»

Pesa Hotell on lähenenud Rohelise Võtme programmile teise nurga alt ning lisaks keskkonnasäästlikkusele propageerib ettevõte omakandi toite. Restorani à la carte menüüst leiab kohalike tootjate toorainest valmistatud roogi.

Lindi sõnul peaks säästlikum eluviis olema kõigi huvides. Puhata tahame ju kõik ja puhkama peabki. «Aga kas keegi meist tõeliselt soovib elada ja puhata oma laste arvelt?» küsib Lind.

Ei, on iga lugeja kiire vastus.

6

sUVEPUHKUS 2009

2. JUUNI 2009

TURISMITURUNDUS

Edukas turismiturundus algab edukast tootest

Foto: Toomas Huik

Turismiturundus lähtub põhimõttest, et klient peab saama tervikliku külastuselamuse, räägib Tervise Paradiisi ja sanatooriumi Tervis juhatuse liige Jaan Ratnik.

Soomaa rahvuspark on pakkunud nii kodu- kui välismaisele loodusturistile mitmekülgseid ja kvaliteetseid matkateenuseid juba 15 aastat, aidates edendada seejuures just kohalikku elu ja ettevõtlust. Avastamata aardeid jagub huvitava kultuurilooga Soomaal aga küllaga.

Lõpuni avastamata Soomaa räägib oma lugu EEsti AVASTAMATA AARDED. Turismipiirkondadele suunatud konkursil olid sel aastal fookuses kaitsealad.

27. mail pärjati 2009. aasta võitjaks Soomaa rahvuspark.

KULDAR KULLASEPP Postimees

E

uroopas kolmandat korda ja Eestis teist korda toimunud avastamata aarete konkurss, mis on osa rahvusvahelisest EDENi (European Tourist Destinations of Excellence) projektist, keskendus kaitseala väärtustavatele sihtkohtadele.

EASi Turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrücki sõnul on konkursi eesmärgiks tunnustada sihtkohti, mille väärtuseks kaitseala. «Tänavune avastamata aarete konkurss on suunatud säästvat turismi edendavate kaitsealade esiletõstmiseks, kus turismitoodetes arvestatakse kaitstavate piirkondade eripära ja külastajate vajadusi ning kaasatakse kohalikke elanikke,» selgitas ta.

Konkursil kandideerisid sihtkoha tiitlile Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark.

Tänavusel Eesti konkursil osalenud kolm tugevat ja omanäolist rahvusparki teevad koostööd nii omavalitsuste, ettevõtjate kui kohaliku kogukonnaga.

Turisti paelub puutumatu loodus Rahvuspargid esindavad just seda, mis Eesti turismi arengukavas kohe Tallinna vanalinna järel esile on toodud — ehe Eesti loodus ja kultuur.

Vilsandi rahvuspargi esindaja Marika Toomeli sõnul väärtustavad külalised just looduse ehedust, puhtust ja ka

«metsikust». Lisaks toob Toomel esile kultuuripärandi.

«Eesti on omapärane maa, kus kõrgtehnoloogia elab sõbralikus koosluses arhailisusega,» sõnas ta.

15 aasta eest rajatud Soomaa rahvuspargi esindaja Aivar Ruukeli sõnul ei pruugi loodusturism olla kõigile meeltmööda, kuid suurema loodushuviga turistid leiavad Eestist palju põnevat.

«Mõnetunnise autosõidu läbimisega saab avastada erinevaid loodusaardeid ja kogeda elamusi, mille tarvis mujal maades tuleb võtta ette lennureis,» ütles Ruukel.

Eesti looduse mitmekesisusele rõhub ka Marika Mann Matsalu rahvuspargist. «Vaikus ja palju ruumi elamiseksolemiseks,» selgitas Mann.

«Meie huvitav ajalugu, näiteks taanlaste, sakslaste, rootslaste ja venelaste käest kätte käimine on osutunud isegi linnuturistide jaoks huvitavaks teemaks.»

Üle-Euroopaline

tunnustus «Kui jõgi Kohaliku konkursi võitmijääb seissega pälvib Soomaa rahvusma, siis ta park ühtlasi üleeuroopalise tunnustuse, kuna konkurss on kuivab ja osa rahvusvahelisest EDENi kasvab kin- projektist.

Samal ajal saavad täheleni — samapanu kõik kolm lõppvooru päämoodi ei senud sihtkohad, sest valmitohi ka Soo- nud on kolme rahvusparki tutvustav trükis ja DVD. maa jääda Kolm aastat tagasi Euroopa Komisjoni käivitatud projekti paigale.» eesmärgiks on mitmekesistada

säästval turismil põhinevaid algatusi nii Euroopa Liidu praegustes liikmesriikides kui ka kandidaatriikides. Eesti liitus projektiga möödunud aastal ja Euroopa avastamata aarete hulka valiti siis Viljandi.

«Osalemine EDENi konkursil ja selle võitmine on Viljandile suur tunnustus, aga ka auga väljateenitud võit,» ütles Krista Kull Viljandi linnavalitsusest. «Olen saanud Viljandist kui arenevast pärandturismi sihtkohast rääkida nii Eesti turismiarendajatele kui ka Brüsselis toimunud Euroopa regioonide ja linnade avatud uste päevadel, kus esitleti uudseid turismiprojekte.»

Seekordsest konkursist rääkides hindab Kull kõrgelt neid paikkondi, kus tutvustatakse traditsioonilist käsitööd, toitu ja muusikat.

Soomaa rahvuspark on turisti aga Tallinnast välja meelitanud juba üle kümne aasta.

«Soomaa räägib oma lugu,» peab auhinna üle võtnud Rohelise Jõemaa koostöökoja juhataja Merle Adams oluliseks jääda kindlaks oma juurtele ja uskuda ning väärtustada ka ise oma tekke- ning ajalugu.

«Ja turisti ei kohtle me turistina, vaid alati oodatud külalisena, kes saab parima teenin-

duse ja tähelepanu,» kirjeldas Adams Soomaa eduretsepti auhinna üleandmisel.

Kuigi kirev linnamelu röövib suure osa turisti ajast ja rahast, on põhjusi metsiku looduse rüppe rühtida mitmeid — nii eestlasel kui välisturistil.

Esiteks saab linnast välja sõites näha riigi ja rahva kontraste, pühenduda värskes õhus ja sportlikult oma tervise turgutamisele, avastada iseenda päritolu ja juuri või korjata näiteks neid marju, mida paljud eurooplased on harjunud vaid marketitest varuma.

Võitjapark Soomaa panustab aasta-aastalt aina enam ka kohaliku elu edendamisse.

Soomaa kui sihtpunkti turundamisse on Adamsi sõnul kaasatud sel aastal juba pea 40 kohalikku ettevõtet. «Kui jõgi jääb seisma, siis ta kuivab ja kasvab kinni — samamoodi ei tohi ka Soomaa jääda paigale, vaid peab end pidevalt täiendama ja pakutavaid teenuseid arendama,» viitas Adams sellele, et välja teenitud auhind ei tähenda lõppu, vaid ikka uue ja parema aja algust Soomaal.

Uued aarded ootavad avastamist juba järgmistel aastatel.

Põnevaid fakte Soomaa rahvuspargist • Viies aastaaeg — üleujutuste ajal võib Soomaal tõusta veetase üle viie meetri tavapärasest keskmisest kõrgemale • Maailma kõrgeim rabarinnak asub Kuresool • Siit leiad Eesti suurima tervikliku rabamassiivi • Kuresoo jõgedel kohtad autentseid rippsildu • Kasutusel on ürgne paaditüüp — haabjas • Atraktiivsete linnu- ja loomaliikide pidev kohalolek võimaldab neid vabas looduses ringi liikudes ka endal kohata Allikas: EAS

Turismi põhieesmärgiks on elamuste pakkumine, mis võimaldab kliendil astuda välja igapäevarutiinist ja maailma teistes värvides vaadates unustada argimured — see ongi edukas ja igatsetud puhkus.

Et puhkuse korraldamine ei muutuks turistile stressirohkeks ja peavalu tekitavaks kadalipuks, peab puhkuselubaduse andja kujundama tervikliku paketi ja pakkuma elamusi — tootest ja teenindusest. Selle sõnumi edukas viimine kliendini ongi lühidalt öeldes turismiturundus.

«Päris kindlasti sõltub väga palju sihtkoha üldisest tuntusest turismisihtkohana,» teab seni edukalt spaapuhkusi turundanud Ratnik, kelle juhitav ettevõte on hoolt kandnud ka näiteks selle eest, et turist lihtsalt ja mugavalt lennukiga Pärnusse saaks. «Ei ole võimalik olla pikas perspektiivis edukas turismiettevõte edutus turismisihtkohas.»

Turismiturunduses tuleb Ratniku sõnul enne turule tormamist selgeks teha, millise kliendiga mis keeles suhelda. «Võtted turisti leidmiseks on erinevad,» nendib Ratnik. «Sõltuvalt siis kas rahvusest, vanusest või muudest näitajatest.»

Koduturu kliendiga on lihtsam suhelda, sest temani jõuab siinne turismiettevõte suhteliselt väikese ajakuluga, otse. See-eest tuleb aga välisturistini jõudmiseks läbida keerulisem takistusterada ja peibutada kõigepealt välismaiseid partnereid ning edasimüüjaid.

«Lühikese ajaga on toimunud muutused konkurentsisituatsioonis, nõudluses ja kliendi käitumises,» loetleb Ratnik tegureid, mis turismitoote turundaja igapäevatööd mõjutavad. «Sellest lähtudes peame ka ise muutma oma käitumist ning eelkõige mõtteviisi.»

Turismitööstuses peetakse Ratniku sõnul üheks olulisemaks märksõnaks praegu paindlikkust, sest kliendi võitmiseks tuleb turul toimuvatele muutustele väga kiiresti reageerida. «Olla kiire — ja esimene!» võtab Ratnik turismimajanduse hüüdlause lühidalt kokku.

Ratnik julgustab ka teisi turismiettevõtteid panustama turundusse just majanduslanguse ajal. «Sellest loobumine oleks viga,» kinnitab ta, selgitades, et languse paistel on kõrvetada saanud ka näiteks reklaamiturg.

«Reklaamikanalite valik on laienenud just tänu soodsamale hinnapoliitikale.»

Seega tuleb kriisi ajal pingutada topelt — nii hea toote kui ka hea turundusplaani saavutamiseks. «Klientidele sobivate teenuste pakkumine ning võimalikult kõrge täitumuse saavutamine nõuavad pingelist ja pidevat tööd vaatamata turul toimuvale langusele.»

Vales kohas peatumine võib osutuda ettevõttele suureks ja raskeks hoobiks, hoiatab Ratnik, kelle kinnitusel on Tervise Paradiisi ja sanatooriumi eelarves kuluridadel turunduse osakaal aastatega vaid suurenenud. «Tänu sellele pole klientide huvi meie vastu ilmselt niivõrd suures osas langenud kui paljudel teistel.»

Need, kes reisivad rohkem ringi, on omal nahal tunda saanud — maailma eri paigus on moes emotsioonid, tervis ja individuaalne teenindus nende edukaks sidumiseks. «Sellele võiks ka meie riik rõhuda,» vihjab Ratnik.

Toetuse küsimine turismiturunduse programmist nõuab Ratniku arvates ettevõtjalt eelkõige usku oma pakutavasse tootesse, et rohkearvuliste ja pikkade taotlusvormide täitmiseks kulutatud aeg investeeringuks muutuks. Eks ole ka bürokraatia omamoodi sõelaks tõsiste tegijate ning õnneproovijate vahel.

«Sellised toetused annavad võimaluse võtta ette tegevusi, mida vaid enda finantse kaasates ei pruugigi teha,» selgitab Ratnik. «Tänu toetusele on kulud siiski kuni poole võrra väiksemad.»

Positiivse vastuse esitatud taotlusele saavad Ratniku arvates ettevõtted, kes suudavad turule tuua uudse teenuse. «Taotluse rahuldamise korral ei ole muud kui — anna minna!»

Kui iganenud teenindusmudeliga ettevõtetes peetakse turunduseks kliendi võitmist, siis turismitööstuse edukamad sellist mõttelaadi endale lubada ei või. Tõsi, aasta pärast saabuva kliendi ootusi peab hea turundaja ette aimama, aga turunduse põhitõdesid ei tohi unarusse jätta ka siis, kui klient juba kohal on.

«Turundatakse ka siis, kui klient on majas,» räägib Ratnik Tervise Paradiisi ja sanatooriumi näitel.

Eesmärgiks on ju rahulolev klient, kelle ootused on ületatud. «Ja kliendi lahkudes jätkub järelturundus,» ei tohi tema sõnul kunagi unustada. «Et ta ka edaspidi meie juurde tagasi tuleks.»

RAIN UUSEN Postimees

2. JUUNI 2009

sUVEPUHKUS sUVEPUHKUS 20092009 / reklaam

7

8

sUVEPUHKUS sUVEPUHKUS 20092009 / reklaam

2. JUUNI 2009

sUVEPUHKUS 2009

2. JUUNI 2009

9

Eestimaalane puhkab suvel Saaremaal, soojas Euroopas või teemapargis RAIN UUSEN Postimees

R

eisikorraldajad korrigeerivad hooajati ja aastati pakutavaid sihtpunkte ja pakette, dikteerides paljuski inimeste reisiharjumusi ja -eelistusi. Ometi peavad ka nemad arvestama tarbija lemmikutega — eestlasele lihtsalt meeldib käia end päikesega laadimas Euroopa soojemates piirkondades ja võimalikult soodsalt. Samavõrd loomulikuna võetakse ka paaripäevaseid väljasõite nii Soome, Rootsi (teemapargid) kui ka Lätti (Jurmala) ja Leetu (Klaipeda).

Veneetsia, Pariis ja New York on linnad, kus korra elus tahab iga eestlane ära käia, kinnitavad suuremad reisibürood.

«Eelmisel suvel, kui sadas palju, ootasid inimesed tihti küll viimase hetkeni, kuid sõitsid lõpuks ikkagi Euroopasse suve otsima,» meenutab Baltic Toursi

tootearendusjuht Triin Kallas. Ta usub, et kui sel suvel tuleb Eestis päikest rohkem, otsustavad paljud ilmselt hoopis mõne Eesti-sisese pakkumise kasuks.

Estraveli kommunikatsioonijuht Mari-Liis Rüütsalu nimetab kodumaistest sihtpunktidest läbi aastate kõige populaarsemaks Saaremaad. «Loomulikult ka Pärnu ja viimastel aastatel kindlasti idapoolsem kant — näiteks Narva-Jõesuu.»

«Suvise populaarsus-edetabeli tipus on Türgi ja Kreeka saared Kreeta ning Korfu,» loetleb Kaleva Traveli turundusjuht Hiie Aru. «Seda ennekõike tänu soodsatele hindadele, mis on käesoleval ajal paljudele reisihuvilistele kõige olulisem argument reisi valimisel,» nendib ta.

Neist sihtkohtadest leiab ka eest suhteliselt soodsa hinnataseme, aga ka mitmekülgse valiku vaba aja veetmise võimalusi.

Baltic Toursi esiviisikusse mahub ka Itaalia. «Lõuna-Euroopa riigid on ühtviisi populaa-

rsed nii paketi- kui ka omal käel reisijate seas,» selgitab Kallas.

Itaaliasse sõitjaile pakub Baltic Tours juba kolmandat suve järjest võimalust peatuda nädala Fattoria Colle Verdes, mis on mõis keset viinamarjaistandusi ja seega mõnusaks alternatiiviks hotellipuhkusele.

Kaleva Traveli klientide suvepuhkuse esiviisikusse kuuluvad ka Hispaania päikeserannik Costa del Sol ja Barcelona külje all asuv Costa Daurada. «Ideaalne valik inimestele, kes lisaks päevitamisele soovivad tutvuda ka Hispaania eluoluga, vaatamisväärsustega ja nautida kohalikku gurmeed ja kaubandust,» soovitab Aru. Kui Kaleva Traveli müüdud lennupiletite esiviisikusse kuuluvad Pariis, Rooma, Praha, Milano ja London (puhkusele sõitjate järgi), siis Estraveli popimad linnad kokku 2008. aastal müüdud lennupiletite põhjal on Stockholm, Vilnius, Brüssel, Helsinki ja Miami.

«Brüssel kuulub stabiilselt ka meie lennupiletite esiviisikusse, kuid tegemist on siiski valdavalt ärireiside sihtkohaga,» täpsustab Aru. Kahtlemata mängivad lennureisijate lemmiklinnade nimekirja kujunemisel rolli ka ametireisid, mille puhul arvestavad reisijad

tia ja Montenegro ning Tuneesia, tutvustas Wrisi reisibüroo turundusjuht Maria Suurväli. Rüütsalu lisab sellesse nimekirja ka Horvaatia.

V Foto: Estravel

SUVEPUHKUSE SIHTPUNKTID. Kuigi paljuski määravad inimeste reisiharjumusi ja sihtkohavalikut reisibüroode pakkumised, on eestimaalastel siiski välja kujunenud oma lemmikud.

Vahemere-kruiisid pole samuti eestlastel märkamata jäänud. «Need pakuvad suurepärase võimaluse

5. – 7. juuni

häid edasilennuvõimalusi. «Miamit eelmise aasta tabelis selgitab muidugi üliodav USA-kampaania augustis,» ütles Rüütsalu.

Eestlaste suvepuhkuste populaarsete sihtpunktide esikümne teisest poolest leiab sellised riigid nagu Prantsusmaa (linnad ja rannikud), Bulgaaria, Horvaa-

ahemere-kruiisid pole samuti eestlastel märkamata jäänud. «Need pakuvad suurepärase võimaluse ühe reisiga külastada mitut Vahemere-äärset riiki ja nautida samas lõõgastavat puhkust luksuslikus ujuvhotellis,» selgitas Aru, et huvi kruiisireiside vastu on kujunenud suuremaks, kui reisibüroo esialgu loota julges.

Juhul kui puhkus möödub koos lastega, ei saa tähelepanuta jätta ka teemaparke Soomes, Rootsis ja Taanis ning Disneylandi Pariisis. Muumimaa, Puuhamaa, Särkanniemi lõbustuspark, Pipimaa, erinevad loomapargid ja Legoland saavad lastega peredele olema ilmselt ka sellesuvised sihtpunktid. Lisaks Klaipeda, kus saab külastada akvaariumi ja ainulaadset delfiinišõud, lisab Aru. Kallas usub, et kui ilm vähegi lubab, asendatakse seni populaarsed spaa-puhkused perekondlike rannapuhkustega Eestis, mis tuleb perele soodsam. Samas ennustab ta edu ka suveteatrite projektidele.

TÜRI KEVADFESTIVAL 2009

Kontserdid, loengud, matkad, näitused, loodusfilmid Tallinna Kammerorkester, Kädy Plaas, Marko Martin, Mati Mikalai, Doris Kareva, Aleksei Turovski jt.

Piletid Piletilevis ja enne ürituste algust kohapeal. www.kevadfestival.tyri.ee

sUVEPUHKUS 2009

10

2. JUUNI 2009

10 vähem käidud paika ja peatu 1. Raplamaa: Varbola linnus ja telkimisala

6. Jõgevamaa: Saare, Pala ja Vara vallad*

Asub Tallinnast 50 km kaugusel, telkima-grillima mahub mõnikümmend inimest ning kergema vihmasabina eest saab katusealuste varju peitu minna.

Kaks suurt grillkoda ja värske vesi otse puurkaevust on samuti abiks mõnusa puhkuse korraldamisel. Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime «Varblase nokk». Linnus rajati juba 11.-12. sajandil. Pisut eemal tasub külastada Varbola asulas olevat vanavara-aita.

Saare, Pala ja Vara vallad sobivad oma vaheldusrikka maastiku ning seene- ja marjarohkete metsade poolest nädalalõpupuhkuseks. Välja on kujunenud kolm olulisemat «tõmbekeskust»: populaarseim on Kaiu mõhnastiku puhkepiirkond oma männimetsade, vahelduva maastiku ja neljajärvega — Kaiu, Papi, Jõemõisa ja Särgjärv, kus külastajaid ootavad kuus lõkke- ja kaks puhkekohta.

Lisaks ka Tammeluha ja Jõemõisa matkarajad. Esimene 3 km pikkune, teine 0,5 km.

2. Hiiumaa: Hirmuste telkimisala

7. Ida-Virumaa: Iisaku mäe lõkkekoht ja vaatetorn

Hirmuste telkimisala asub Kõpu poolsaare põhjapoolsel küljel. Külastajatele on telkimisala 20 telgile. Kasutada on parkla, kuivkäimla, kolm lõkkekohta, mis on varustatud grillimisrestidega, üks kaetud lõkkekoht ja varikatusealune väikese küttekoldega. Vaatamisväärsusteks on siin vanad loodusmetsad (kuuse- ja männimetsad oma liigirikkuse ja mitmekesisusega, mille ilu saab nautida telkimisalalt algaval matkarajal.

Lõkkekoht ja vaatetorn asuvad Iisaku aleviku vahetus läheduses. Vaatetornist avaneb vaade Kuremäe kloostrile, põlevkivikaevandustele, tuhamägedele, rabadele ja Peipsi järvele. Samast algavad Iisaku maastikukaitseala terviserajad.

3. Lääne-Virumaa: Oandu RMK Oandu looduskeskuse vahetus läheduses on Oandu paisjärve kaldal telkimisala, kust on 1 km Koprarajani ning 2 km Altja kaluriküla ja mereni. Oandu paisjärv oma järskude kallaste ja veetaimederohke mudase põhjaga ei ole sobilik supluseks, kuid kalamehed külastavad seda tihti. Lähedal algavad Oandu loodusmetsarada ja Oandu-Võsu matkarada.

4. Valgamaa: Tellingumäe lõkkekoht Tellingumäe lõkkekoht asub Taheva vallas Valgamaal. Tellingumäel on kaks lõkkeaset, millest üks on sädemepüüdjaga. Lõkkekoha juures on 24 m kõrgune puidust vaatetorn, kust avaneb vaade Mustjõe ja Koiva luhtadele. Eriti ilus vaade on sealt mai keskel toomingate õitsemise ajal.

5. Viljandimaa: Ruhijärve lõkkekoht Asub kauni Ruhijärve kaldal, Karksi vallas Viljandi maakonnas. Võimalus grillida, telkida, ujuda ja kala püüda. 1,5 km kaugusel asub Lilli loodusmajas RMK teabepunkt, mille juurest algab Lilli õpperada. Lõkkekohast 4,5 km kaugusel Läti piiri ääres saab imetleda rabamaastikku 4,5 km pikkusel Teringi õpperaja laudteel.

13 1

15

C 2

1

2 3

9

4

Asub Konati karjääri ääres, kus saab ujuda ja kala püüda. Olemas pingid ja lauad, kolm lõkkeplatsi, kaks kuivkäimlat, puukuur ja infotahvel matkaraja kohta. Matkarajal on võimalik valida 1 või 3 km pikkune ring. Huvitavad kohad rajal on kivikülv, kõrged sõnajalad, suur metsakuklaste pesa, 120-aastane hoiumets, keeleteadlase Paul Saagpaku sünnikoht ja militaarrajatised. Rada on tähistatud kollaste lintidega ja iseseisvalt läbitav.

8

5 11

J 5

E 2

9. Pärnumaa: Soontagana telkimisala Koonga vald, Kurese küla, Avaste looduskaitseala. Rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand: vanad talukohad, kiviaiad, keldrid. Soontagana rabasaarel on kahe talu varemed, millel teatakse olevat ajalugu 22 inimpõlve. Soontagana maalinna esimesed kaitserajatised pärinevad VII–VIII sajandist.

10. Põlvamaa: Valgesoo rada, vaatetorn ja lõkkekoht 2 km pikkune jalgsimatkaring ümber Valgesoo põhjatipu, sellest 1 km laudteed, võimaldab tutvuda eriti sügiseti jõhvikaterikka soo loodusega. Kaitseala servale ehitatud 24 m kõrgune vaatetorn annab ülevaate kogu 350 ha suurusest soost. Raja lõpus saavad puhkajad peatuse teha lõkkekohas.

Allikas: RMK

A

B

Avasta Eestit — vaatamisväärsuste mittea Postimehe Suvepuhkuse leht küsis turismiala asjatundjatelt Eesti eri paigust, mida peavad nemad Eesti olulisemateks ja huvitavamateks vaatamisväärsusteks. Selle põhjal panime kokku meeleoluka tabeli, et tuletada kauneid ja huvitavaid paiku taas meelde.

RAIN UUSEN Postimees

T

abelis on arvestatud 12 turismiala asjatundja isiklike arvamuste ja kogemustega. Tulemus on meelelahutuslik, mitte süvateaduslik, soovides anda suvistele reisihuvilistele ideid, milliseid paiku Eestimaal ringi rännates külastada.

Foto: Jüri Pere.

13

1

8. Saaremaa: Konati matkarada ja piknikukoht

RMK loodud piknikukoht Palli telkimisalal sobib nii privaatseks randevuuks kui ka suuremale seltskonnale. Võta oma prügi lahkudes kaasa!

1

Koht E: Kuressaare piiskopilinnus ja vanalinn 14. sajandi II poolel valminud ja kõige paremini säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Kuressaare, see on varjulised pargialleed, õdusad puumajad, pehme kliima ja kaunis merevaade. (Karmen Paju, Kuressaare turismiinfokeskus)

Koht A, B, C: Eestimaa väikesaared (Kihnu saar ja seal asuv muuseum, Ruhnu ja Vormsi) Vaadata tasub Kihnu muuseumit, kirikut ja tuletorni, tutvuda kohaliku eluoluga ja süüa kohalikku kalasuppi. (Birgit Kaasik, Pärnu turismiinfokeskus) Koht D: Tallinna vanalinn Lihtsalt ilus. Minu lemmik on natuke salapärane ja vaikne Laboratooriumi tänav (Silvia Pärmann, Go Group)

Koht F: Viljandi ordulinnuse varemed, lossimäed ja rippsild ning pärimusmuusika ait

Viljandi linn on väike, armas, rahulik, vaikne, roheline ja hästi heakorrastatud. Lossimägedelt on järvele võrratu vaade. (Angela Aru, Viljandi turismiinfokeskus) Koht G: Rõuge ürgoru matkarada, ööbikuorg, Rõuge suurjärv Imelised vaated, seitse järve ühes külas. (Marina Lauk, Valga turismiinfokeskus) Paras ühepäevamatk tõeliselt kaunis looduses, lõpus ootamatu ja vähetuntud Hinni kanjon. (Piret Õunapuu, Eesti Rahva Muuseum)

Koht H: Narva linn, linnus ja Narva Aleksandri Suurkirik, lisaks NarvaJõesuu Esimese kirikuna Eestis on tornis lift. Võimsalt kõrvuti uus ja vana arhitektuur. (Piret Õunapuu, Eesti Rahva Muuseum) Narva-Jõesuust leiad kontrastid ja nostalgia ning ilusaima Eesti

sUVEPUHKUS 2009

2. JUUNI 2009

uskohta riigimetsas 8

3

D

14 16

12 6

H

3

7

6

7

3

9

8

L

6

17

K 12

10

10

2. Hiiumaa

13. Rapla

Hiiu 1, 92413 Kärdla tel/faks 462 2232 hiiumaa@visitestonia.com Vaata lisa: www.hiiumaa.ee

Viljandi mnt 4, 79513 Rapla tel 489 4359, faks 484 1130 rapla@visitestonia.com Vaata lisa: www.rapla.ee

3. Jõhvi

14. Tallinna reisisadam, A-terminal

6. Narva Puškini 13, 20309 Narva tel/faks 356 0184 narva@visitestonia.com Vaata lisa: www.narva.ee

20 I

Koht K: Tartu vanalinn, supilinn ja Tartu ülikool, mänguasjamuuseum, hansapäevad Varahommikune linnulaulu kuulamine või hilisõhtune tähtede vaatamine lodjasõidul… (Birgit Kaasik, Pärnu turismiinfokeskus)

Fotod: Postimees

Sadama 25, 10111 Tallinn tel/faks 631 8321 port.tallinn@visitestonia.com

15. Tallinna vanalinna turismiinfokeskus Niguliste 2 / Kullassepa 4, Tallinn 10146 tel 645 7777, faks 645 7778 turismiinfo@tallinnlv.ee Vaata lisa: www.tourism.tallinn.ee/est

16. Tallinna Viru turismiinfokeskus Viru väljak 4, Tallinn Tel 610 1557, faks 610 1559 turismiinfo@tallinnlv.ee

17. Tartu Raekoja plats, 50089 Tartu tel/faks 744 2111 tartu@visitestonia.com Vaata lisa: www.visittartu.com

7. Otepää

4

Koht L: Soomaa ja tulvaveteaeg, mida kohalike poolt hellitavalt viiendaks aastaajaks kutsutakse Looduse jõud versus inimene. (Marina Lauk, Valga turismiinfokeskus) Elamusi igal aastaajal: talvised tõukekelgumatkad ja suvised öised kanuumatkad (Silvia Pärmann, Go Group)

Koht J: Kaali meteoriidikraatrid Kaali meteoriidikraatrite väli (9 kraatrit) Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Peakraater on läbimõõduga 110 m ja sügavusega 16 m.

(Karmen Paju, Kuressaare turismiinfokeskus)

Laada tn 14, 44310 Rakvere tel/faks 324 2734 rakvere@visitestonia.com Vaata lisa: www.rakvere.ee

Tallinna 2, 93819 Kuressaare tel/faks 453 3120 kuressaare@visitestonia.com Vaata lisa: www.kuressaare.ee

11

G

Koht I: Setomaa teed ja külad, tsässonid, Seto talumuuseum, Seto kuningriigi päevad ja söömaaeg Seto Tsäimajas, seto tants ja käsitöö Saab aimu ühest huvitavast etnilisest rühmast ja selle rahvakultuurist.

Setude jõulisus oma asja ajamisel on kindlasti vaatamist väärt. (Piret Õunapuu, Eesti Rahva Muuseum)

Posti 37, 90502 Haapsalu tel 473 3248, faks 473 3464 haapsalu@visitestonia.com Vaata lisa: www.westest.ee

5. Kuressaare

18

ranna. (Marina Lauk, Valga turismiinfokeskus)

12. Rakvere

Viljandi mnt 1, 69104 KarksiNuia tel 435 5527 turism@karksi.ee Vaata lisa: www.mulgi.karksi.ee

7

ametlik esikümme

1. Haapsalu

4. Karksi-Nuia

10 5 4

Enne teele asumist küsi lisa turismiinfokeskustest:

Rakvere 13a, 41533 Jõhvi tel/faks 337 0568 johvi@visitestonia.com Vaata lisa: www.johvi.ee

9

F 19

11

Loe käsitöö kohta lähemalt lk 12 (pöördel)

KODUNE ÜLESANNE: KUS ASUVAD NEED KOHAD? • Elistvere loomapark • Haapsalu piiskopilinnus ja promenaad • Ontika pankrannik, Valaste juga • Kuremäe klooster • Pokumaa ja Tamme-Lauri tamm • Suure Munamäe vaatetorn • Eesti mõisad • Piusa koopad • Jägala juga • Rocca al Mare Eesti vabaõhumuuseum • Vanausuliste külad Peipsi ääres, kala- ja sibularestoran • Rakvere linnus • Vilsandi ja Vilsandi rahvuspark • Paldiski linn ja poolsaarel asuv matkarada • Porkuni järve ujuvad saared • Ringhäälingumuuseum Türil • Helme ja Koorküla koopad • Kumu • Kohtla kaevanduspark-muuseum • Eesti vanim hobusekasvandus Toril

Tartu mnt 1, 67404 Otepää tel 766 1200 otepaa@visitestonia.com Vaata lisa: www.otepaa.ee

8. Paide Pärnu 6, 72712 Paide tel/faks 385 0400 paide@visitestonia.com Vaata lisa: www.paide.ee

9. Jõgeva Suur 3, 48306 Jõgeva linn tel/faks 776 8520 jogeva@visitestonia.com Vaata lisa: www.jogevamv.ee

10. Põlva Kesk 42, 63308 Põlva tel 799 5001, faks 799 4089 polva@visitestonia.com Vaata lisa: www.polvamaa.ee

11. Pärnu Rüütli 16, 80011 Pärnu tel 447 3000, faks 447 3001 parnu@visitestonia.com Vaata lisa: www.visitparnu.com

18. Valga Kesk 11, 68203 Valga tel/faks 766 1699 valga@visitestonia.com Vaata lisa: www.valga.ee

19. Viljandi Vabaduse pl 6, 71020 Viljandi tel/faks 433 0442 viljandi@visitestonia.com Vaata lisa: www.viljandimaa.ee/turismiinfo

20. Võru Tartu tn 31, 65608 Võru tel/faks 782 1881 voru@visitestonia.com Vaata lisa: www.visitvoru.ee

Lisaks turismiinfokeskustele jagavad Eestis turismiinfot ka turismiinfopunktid ehk TIPid, kes koguvad ja jagavad infot turismiteenuse kohta enda asukohajärgse omavalitsuse territooriumil.

sUVEPUHKUS 2009

12

2. JUUNI 2009

Ring ümber Eesti käsitöö Palju käsitöötooteid erinevatelt Virumaa meistritelt, samuti käsitöötarbed ja vajalikud materjalid. Ettetellimisel saab käsitöökoolitust ja rahvarõiva konsultatsioone. Võimalus kohtuda meistritega ja külastada töökoda.

Pikk 16 www.aale.ee

LIISA TOMASBERG

8. Võsu: Jaanioja Mamsli Mängumaa

1. Vormsi: Vormsi Talumuuseum ning Vormsi Põhikooli käsitöötuba Neis paigus saab tutvuda Vormsi rannarootslastele omase käsitöö ja kombestikuga. Rannarootslaste käsitöös on säilinud igale piirkonnale omased ja erilised arhailised traditsioonid (nt hammastega naha kurrutamine, püksipaela põimimine või pulmatoa kaunistamine). Võimalus ette tellida meistrikodasid.

Kristina Rajando, tel 5661 6395 kristina.rajando@gmail.com

2. Kihnu: Roosi Mõnu käsitöötalu ja Metsamaa talu Linakülas Kihnu Roosi Mõnu käsitöötalus on eksponeeritud Kih-

VORMSI nu kuulsaima käsitöömeistri Roosi elutöö. Võimalik on tellida käsitööalast koolitust ja folkloorikontserte.

Rootsikülas Metsamaa talus on võimalik tellida Kihnu kultuurialaseid loenguid ja vaadata filmi pulmatraditsioonidest. www.kihnuvald.ee

3. Hiiumaa, Vaemla küla: Vaemla villavabrik Hiiumaal Käina vallas tegutseb Vaemla villavabrik, mis on reaalselt töötav vabrik-muuseum. Külastaja saab jälgida, kuidas sajaaastastel masinatel valmib kohalikust lambavillast lõng. Samast saab kaasa osta lõngast kootud sooje ja tervislikke villatooteid,

mis on kootud nii käsitsi kui masinal ja naturaalsetes lambavärvides. Suvel on avatud ka väike kodune kohvik. www.hiiuvill.ee

4. Muhumaa: Muhu käsitööselts «Oad ja Eed»

Käsitöötalu, mis korraldab ettetellimisel töötubasid nii lastele, peredele kui ka seltskondadele.

Pakutakse võimalust osaleda muinasjutumängudes, tähistada rahvakalendri tähtpäevi ja korraldada lastele sünnipäevapidustusi. Toimuvad loovuslaagrid ja keeleõpe. Pakutakse nukke, mänguasju ja eestipäraseid käsitöötooteid.

Jaanioja 2 http://www.jaanioja.ee/

toas saab ise kaasa lüüa ning õppida nii pitsi valmistamist kui ka muid traditsioonilisi võtteid, näiteks setu pudelivöö punumist.

Samas saab kätt proovida ka kõigis põnevais tegemistes, mida parajasti töötoas tehakse: tikkimine, heegeldamine-kudumine ja traaditöö. Huvipakkuv ning erakordne on ka püsinäitus vanadest käsitööpitsidest.

Kursusi ja vana pitsikogu tutvustust telli eelneval kokkuleppel. Grupiviisilisel külastusel on soovitatav ettetellimine.

Ulve Kangro 553 4051 või 799 5151 ulvekangro@gmail.com Võhandu 10

11. Värska: Värska käsitööselts Kirävüü Kirävüü töötuppa koonduvad inimesed, kes on huvitatud seto traditsioonilise käsitöö järjepide-

Selts tegeleb rahvusliku käsitöötraditsiooni hoidmise ja õpetamisega, samuti uute tehnikate tutvustamise ja käsitöötraditsioonide arendamisega. Käsitööselts korraldab ettetellimisel ka töötubasid. Suveperioodil avatud külastajaile iga päev Muhu restorani kaubahoovis. www.oadeed.ee

Foto: Liisa Tomasberg

N

eed puhkajad, kes lisaks emotsioonidele soovivad puhkuse ajal omandada uusi teadmisi ning käelisi oskusi, võivad alanud kevadsuvist hooaega kasutada Eesti käsitöö radadel kõndimiseks.

Koostasime Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu liikmetega valiku põnevamatest võimalustest, mida suvistel rännakutel kohata võite. Tutvustus aitab teha ringi ümber Eesti käsitöö või leida just endale sobiv paik puhkamiseks.

Oma kogemustest teame, et käsitöörännakute käigus leiate kindlasti midagi uut, mida meie oma valikus ei maini. Rõõm on tõdeda, et käsitöö on praegusel ajal aina populaarsem ning häid tegijaid tuleb iga päevaga juurde.

Pakume külastamiseks meistrikodasid, kus käsitööesemed valmivad enamjaolt kohapeal ja vaataja silme all. Kuna te-

gemist on elustiili-ettevõtetega, kus tegijaid loetud arv ja tegevus meistrikeskne, siis töötubades osalemiseks on hea oma külastusest ette teatada.

5. Pärnu: Eddi Potitehas Hubane käsitöökoda koos toreda meistriga. Kohapeal valmistatakse unikaalseid ja omanäolisi keraamikatooteid. Meistriga kokkuleppel on võimalik saada keraamikaalast õpetust ning kursusi.

Tallinna mnt 12 www.potitehas.ee

6. Lääne-Virumaa, Rakvere: AS Liliina Üks väheseid allesolevaid linase kanga tootjaid Eestis. Kokkuleppel võimalus tutvuda tootmisprotsessiga, näha ja proovida kangastelgedel kudumist. Sisseoste saab teha vabriku poest, kus on uudistamiseks suur valik linaseid tekstiile.

Võidu 1 www.liliina.ee

7. Rakvere: Viru Käsitöö Salong Väike, aga külluslik käsitöösalong, kus tutvustatakse ja on võimalik tellida rahvuslikku käsitööd, sealhulgas rahvarõivaid.

MUHU

TALLINN

9. Ida-Virumaa, Avinurme: AS E. Strauss Unikaalne puidutöökoda, kus on näha kvaliteetset traditsioonilist ja ka uuemat puidust käsitööd.

Ettevõte valmistab väga kvaliteetseid laastukorve. Kursustel osalemine toimub ettetellimisel.

Töökoja juures on avatud müügilett, kust leiab suurima valiku laastust ja puidust tooteid. Ülejõe 10 www.strauss.ee

vuse edasikandmisest. Huvilistele pakutakse kangastelgedel kudumist ja kanga loomist ehk käärimist.

Kirävüü rahvalt on võimalik tellida sobivas mõõdus ja meelepäraste värvidega kaltsuvaipu ja seto rahvariiete komplekti kuuluvaid esemeid. Samuti valmistatakse punutud männijuurekorve, kõlasid, paelakudumise harke ja muid traditsioonilise puutöö valdkonda kuuluvaid esemeid.

Ingrit Kala (512 0659) ingrit@setomaa.ee Pikk 12

10. Põlvamaa, Räpina: Räpina Meistrite Maja 12. Tartu: Antoniuse gild Meistrikoja perenaine Ulve Kangro on käsitöömeister ja käsitöökollektsionäär, kelle eriline sümpaatia kuulub setu pitsile. Ulve on loonud arvukalt rõivakollektsioone, milles kasutab setu pitsi motiive tänapäevase moe kontekstis.

Meistrite Majas tegutseb väike käsitöötöötuba ja -pood. Töö-

Foto: Oad ja Eed

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tegevjuht

Foto: Liisa Tomasberg

EESTI KÄSITÖÖD OTSIMAS. Puhkus on aeg, mida paljud kasutavad maksimaalselt ära rändamiseks, uute paikade avastamiseks ja millegi põneva kogemiseks. Käsitöö ja sellega seonduvad tegevused sobivad aktiivse puhkuse harrastajale ideaalselt.

Antoniuse õu on eriline paik, kus läbi sajandite on au sees hoitud kunsti ja käsitööd. Antoniuse gildi meistrid ootavad teid lahkesti uudistama.

Lutsu 5 www.antonius.ee

13. Tallinn: Eesti Käsitöö Maja Lai valik rahvuslikku käsitööd rohkem kui 300 meistrilt üle Eesti. Rahvariidealane nõustamine.

Alumisel korrusel asub tekstiilikunstnik Riina Tombergi töökoda, kus saab näha ja osta laias valikus rahvuslikke kudumeid ning tellida autori käsitööd.

Eesti käsitöö majas on ka rahvakunsti galerii, kus iga 2-3 nädala tagant vahetuvad näitused parimatelt Eesti meistritelt. Ettetellimisel on võimalikud kõikvõimalikud käsitööalased meistrikojad ja koolitus.

Pikk 22, www.folkart.ee

sUVEPUHKUS 2009

2. JUUNI 2009

13

Ökoturismi klaster rajab teed koostööle RAIN UUSEN Postimees

R

iigi tuntuse parandamine maailmas on mitmetahuline ja aeganõudev protsess. Ühelt poolt panustab riik, kuid samuti peavad abikäe ulatama ettevõtted, organisatsioonid, ühendused, liidud ja teadusasutused. Igaühel on mängida oma oluline roll.

Kui riigi rolliks on Eesti kui riigi üldtuntuse tõstmine, siis spetsialiseerunud turismiettevõtjad saavad seda ainulaadsete nüanssidega täiendada.

Sellise eesmärgi on seadnud ka ökoturismi klaster, milles osaleb Soomaa rahvuspark. Klastrisse kuuluvaid ettevõtteid seob ühine soov teenindada rohkem turiste ning teha seda aina paremini ja efektiivsemalt, selgitades välja ning järgides ühiseid väärtusi.

«Oleme kõik piisavalt erinevad, et üksteist täiendada,» kirjeldab Ruukel ökoturismi klastrisse koondunuid lühidalt.

Klastrisse kuulub üle kümne turismiturul tegutseva ettevõtja,

kes korraldavad matku nii maal kui vees, jalgsi, lodja ja hobusega.

Kui muidu peab iga väikeettevõtja ja turismitoote pakkuja läbima kogu protsessi alates toote väljatöötamisest, selle turundamisest kuni kliendi teenindamiseni üksi ja omapäi, saab klastris osa ressursse tulemuslikult jagada — näiteks Eesti kui loodusturismi sihtkoha tutvustamine messidel või teistes infokanalites.

Heaks ressursi jagamise näiteks on ka võõrkeelsete reisi- ja matkajuhtide n-ö ristkasutamine, kuna headest võõrkeelsetest giididest on Eestis pidev põud. Kaasates ühiste teenuste pakkumisse lisaks professionaalidele näiteks äsja koolist tulnud loodusala üliõpilasi, loodab Ruukel tagada entusiastlike matkajuhtide järelkasvu.

«Tegelikult tekib kokkuhoiu mõttes kasu ka turistile,» nendib Ruukel, et kui muidu peab näiteks Eestisse saabuv loodus- või ökoelu otsiv turist võtma ühendust viie kuni kümne erineva ettevõttega ning oma teekonda eri ajal laekunud info põhjal planeerima, saab

ta nüüd hakkama ühe telefonikõne või meiliga. Pealegi suudavad turismiklastrisse kuuluvad teenuse osutajad pakkuda sujuvamat reisiplaani ja tugevamaid emotsioone, sest soovitud programm on põhjalikult ette valmistatud ja läbi katsetatud.

«Turist saab soovitud teenuse ühest kohast ja ka mitmekülgsema valiku,» on Ruukel veendunud. Nii ei pea ettevõtja ise iga kliendi eest nahk-märg-rabelema, sest ühe ettevõtja poole pöördunud klienti saab sõbralikult teiste teenuste tarbimiseks koostööpartneritele edasi suunata.

Turismiklastri liikmed on välja käinud oma ühise eesmärgi aastani 2014 — olla ökoturismi sihtkohtade hulgas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud, mis tähendab loomulikult seda, et loodushuvilised nii Eestis kui mujal maailmas teaksid siinseid loodusväärtusi ja tahaksid neid paremini tundma õppida, tagades seejuures kõrge kvaliteedi huviliste teenindamisel. «Klient peab meid teistele edasi soovitama,» peab Ruukel eesmärgi saavutamise üheks mõõdupuuks. «Ja kui inimeste väärtushinnangud ja elustiil seeläbi looduslähedasemaks muutuks...» unistab Ruukel mõtlikult.

Lisaks koduturule on ökoturismi klaster ühiselt võtnud sihiks viia sõnumit Saksamaale, Aust-

Mis on ökoturism?

Foto: Margus Ansu

KOOSTÖÖ ARENDAMINE. Ökoturismi klaster parandab Eesti tuntust maailmas loodusliku tasakaalu ja koostöö abil, räägib Aivar Ruukel Soomaa rahvuspargist.

Haabja valmistamine

riasse, Šveitsi, aga ka Hollandisse, Inglismaale, Rootsi, Soome, Lätti ja muidugi Venemaale.

«Norra bränd seondub eelkõige looduslike kogemustega,» nimetab Ruukel ilmselt kõige suuremat loodusturismi konkurenti Eestile. Ka Norras rõhutatakse ilusat, puutumata loodust ja võimalusi looduses aktiivselt puhata ning kohalikku kultuuri tundma õppida.

Eestis on see kõik olemas, tuleb vaid hea kokku korjata ja õigete sõnadega maailma kuulutada,

usub Ruukel ökoturismi klastri edusse.

Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava klastrite arendamise programmi eelarve aastani 2013 on 70 miljonit krooni ja selle eesmärgiks on suurendada ettevõtete konkurentsivõimet partnerluse kaudu.

«Klastri abil saab täita ka mahukaid välistellimusi, mis pole jõukohased ühele ettevõttele,» selgitab klastri tööpõhimõtet EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. «Valdkonna

Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Ökoturismi ülesandeks on minimeerida keskkonnale ja kultuurile avaldatavat mõju, kasvatada teadlikkust keskkonnast ja kultuurist ning pakkuda positiivseid kogemusi turistidele ja tööd kohalikele inimestele.

piires üksteist täiendades ja eri teenuseid pakkudes saavad ettevõtjad leida rohkem kliente ning ühiselt reklaamides kulusid kokku hoida.»

28. aprillil sulgunud taotlusvooru kogueelarve on 12 miljonit krooni. Järgmised taotlusvoorud toimuvad sügisel.

Klaster on geograafiliselt lähestikku paiknevate sama valdkonna ettevõtete kooslus, mis teeb koostööd ja mille liikmed samas konkureerivad klastri-siseselt omavahel.

Marje Braunbrück: hea turismitoode pakub kliendile häid emotsioone TOOTEARENDUS TURISMITÖÖSTUSES. Hea turismitoode püüab klienti üllatada ja pakkuda talle positiivseid ootamatusi, tuletab meelde Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrück.

RAIN UUSEN Postimees

Eestis puudub selline suur ja tuntud turismitoode ja tõmbemagnet, mille pärast turist kaugelt ja lähedalt Eestit teaks ja Eestisse tuleks. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on suur- ja väikeprojektide toetusprogrammide raames julgustamas turismiala ettevõtjaid looma Eesti tuntust suurendavaid turismitooteid. Ettevõtjad võtavad aga vedu suhteliselt visalt.

«Kõik algab siiski heast ideest,» tutvustab Braunbrück seni suurimaks osutunud takistust. «Ettevõtjal peab olema kindel arusaam tootest ja kontseptsioon.» Lakooniliselt lihtsustades ongi heade, eristuvate, intrigeerivate ideede põud Eesti turismitööstuse suurimaks probleemiks.

Braunbrück usub, et uute ja huvitavate turismitoodete üheks päästjaks Eestis võib lähiajal saada kõik see, mis on ehe, öko ja mahe. «Selles osas on meil potentsiaali.»

Mida päev edasi, seda võimatum on eristuda ja midagi unikaalset pakkuda, võib esmapilgul mis tahes turismiteenuse arendajale tunduda. Ometi saab just unikaalsusest see mõjutegur, mis edukale turismitootele kandvad tuuled alla kerib.

Braunbrück veenab ettevõtjaid ikka ja jälle, et unikaalsus ei pea olema midagi ülisuurt ja hirmkallist, vaid see võib alguse saada ka põhimõttelisest muutusest.

«Näiteks teenindusest,» tuletab ta meelde võlusõnad, mis kõlavad paljudele teenindussektoris tegutsevatele Eesti ettevõtjatele alati justkui uudse ja huvitava võõrkeelena. «Püüda klienti üllatada ja pakkuda talle midagi sellist, mida ta ei oota ja mis oleks nagu pealekauba.»

AASTATETAGUNE KOGEMUS IKKA MEELES Selle peale meenutab Braunbrück oma rohkem kui viieteistkümne aasta tagust isiklikku kogemust Helsingist Stockholmi suundunud liinilaeval, kus laeva kapten ootama-

tult reisijaid maasikale ja vaheveinile kutsus. «Sellised trikid ei maksa tihti palju, aga nende väärtus ja ootamatus on suur,» meenutab ta seika positiivselt siiani, kasutades jätkuvalt sama laevafirma teenuseid.

Ootamatus, positiivne üllatusmoment ja superhea teenindus ongi kaua otsitud valemiks, mis põhjamaisele turismitootele unikaalsuse maigu man annavad ja väiksed vajakajäämised kuhjaga korvavad.

«Unikaalseks muudavad ju asju inimesed,» ei tasu Braunbrücki arvates unustada, «see, kui nad on vabad, lahked ja avatud — see sõltub suhtumisest ja ka seda on võimalik õpetada ja treenida.»

Väljapaistva teeninduse ja eestimaiselt eheda kõrval on meie turismitööstuses peidus veel üks saladus. «Eesti loodus,» sosistab Braunbrück, justkui ei tahaks ta ümbritsevat häirida. «Eesti on üks paremaid linnuvaatlusmaid,» lisab ta küsivalt ja jätkab vastuseks selgitusega: «Väikesel territooriumil võid kohata palju erinevaid loomaliike, näha erinevaid pinnavorme ja uurida rikkalikku taimestikku, selleks pole vaja läbida suuri vahemaid. Me ei ole osanud seda veel välja mängida, enda kasuks tööle panna ega lihtsaks ja eri sihtrühmade vajadusi arvestavaks tootepaketiks kokku panna.»

Kui Eesti omakeelseid loodusmehi- ja naisi, kes õhinaga turismigruppi või klassiekskur-

siooni lillelt lillele ja puust puuni veavad ja loodusarmastusse teisigi nakatada püüavad, veel leiab, siis võõrkeelseid giide tuleb puhta loodusega kodumaad ja metsikuid metsi mööda Braunbrücki sõnul taga otsida.

«Just selliseid giide, kes suudaks loodust lahti rääkida, selle vastu huvi tekitada ja protsesse inimkeeli huvitavaks selgitada, neid võiks olla aga palju rohkem.»

Unikaalsust leiab Eestis veelgi, usub Braunbrück. «Näiteks meie laulupeod on unikaalne turismitoode, nagu ka valged ööd, mis eristavad meid Lõuna-Euroopast ja paljudest teistest kohtadest, meie Tallinna vanalinn ja rikkalik kultuuripärand,» kinnitab ta, et loetelu jätkuv veel pikalt.

Turisminišid arenevad Mõned ajad tagasi muutus eriti Tallinn ning teisedki Eesti suuremad pubi- ja klubilinnad justkui Briti poissmeeste peomekadeks, mida paljud turismiettevõtjad ära tabasid ning turismi hüvanguks tööle panid.

Nüüdseks on see hääbuv turg ning uute nišitoodete arendamine eeldab ettevõtjalt valmisolekut riskida ja julgust tegutseda.

Kui loodusturismi areng ootab pädevate, võõrkeeli valdavate giidide järelkasvu, siis kultuuriturismi tooteid saab Braunbrücki arvates ehk kiireminigi arendada ja pakkuda. «Eestis toimub selles vallas palju huvitavat.»

Eestil ON potentsiaali EAS koostöös partneritega on välja töötamas turismi tootearendamise strateegiat, kus arvestades olemasolevaid trende ja suundi turismimaastikul, püüame aidata ettevõtjail kliendi sõbralikke ja sihtrühmade eripärasid arvestavaid tootepakette välja töötada.

EAS Turismiarenduskeskuse üheks ülesandeks on kaardistada olukord, st milliseid tooteid ja kui suures mahus on võimalik praegu tarbida.

Samas selgitame välja, milliste toodete osas on potentsiaali arendamiseks ehk milliste turismitoodete osas on meil ressurssi ja sihtturu riikides ka nõudlust.

Teeme tõhusat koostööd erinevate katusorganisatsioonidega, et ettevõtjaid selles osas efektiivselt aidata ja suunata.

Allikas: EAS, Marje Braunbrück

Braunbrücki sõnul sõltub arendatava turismitoote elujõud ja loomulik areng küll mitmest välistegurist, kuid suurema osa eduvalemist segab kokku siiski ettevõtja ise. «Temast sõltub toote ja pakendi kujundamine ning kliendile mõistetavaks tegemine.»

Braunbrück usub, et nišitootele on ka turismis laiatarbekaubast lihtsam ja soodsam edukat turundusplaani teha. Näiteks on paljud suurlinnad maailmas avastanud justkui imerohuna geiturismi, läbi mille püütakse kohalikku turismitööstust ergutada, elavdada ja mõnel pool ka päästa.

Geituristi peetakse rahakaks nautlejaks, kes pealegi teeb oma lemmiksihtpunkti ohtralt korduvkülastusi. «Geid ootavad head teenindust,» tuletab Braunbrück meelde, et kord saavutatud teeninduse kõrge kvaliteet peab püsima pikalt. «Nad ootavad mõistvamat suhtumist, muus osas on geid ju tavakliendid.»

Kui turismitööstus teab, et

aeg on Eestiski küps, et tegeleda turismitoodete arendamisega uutes ja huvitavates turuniššides, on EAS valmis selliseid kasvupotentsiaaliga projekte kindlasti ka toetama, julgustab Braunbrück.

Olenemata turusegmendist, asukohast ja tootest või teenusest, järjest paremini näitab turismiettevõtja tugevust tema võime luua koostöösuhteid ja rakendada ristturunduse erinevaid võimalusi.

Näiteks saabub sellel aastal Tallinna ja Saaremaa kruiisisadamatesse üle 300 kruiisilaeva kokku rohkem kui 400 000 turistiga, kes kõik on potentsiaalsed naasjad tulevikus. Braunbrücki sõnul näitavad uuringud, et üle 50% paariks tunniks Tallinna sattunud kruiisituristidest üllatuvad siin positiivselt ja lubavad tagasi tulla.

Nende üllatamine on aga väljakutseks igale turismiettevõtjale Eestis.

sUVEPUHKUS sUVEPUHKUS 20092009 / reklaam

14

2. JUUNI 2009

Katapult

Seiklusrajad

d e s u Elam ja maa a taev ! l e h a v

4 aastat tegutsenud Otepää Seikluspark garanteerib elamused – mägedeta eestimaalastele on vertikaalne mõõde enamasti uudne ja märkamatud eneseületamised lasevad avastada endas ning kaaslastes seni peidus olnud külgi.

Tehvandi 3, Otepää 67403 Tel +372 504 9783 info@seikluspark.ee www.seikluspark.ee

Great outdoor memories

sUVEPUHKUS 2009

Supelrannas tuleb mõelda turvalisusele

Grilliga puhkeala riigimetsas

Foto: Jüri Pere

Ujumiseks jões, meres või järves pead välja selgitama, kas on turvaline ujuda. Selleks uuri: • millised on ilmastiku- ja veeolud; • kus asub rannavalve ning • mis värvi lipp lehvib rannas.

Valmistu metsapuhkuseks METSANÕU. Loodus kutsub ja üllatab meid aastaajast hoolimata, kuid esimese suvesooja saabudes tekib ka põlisel linlasel soov argisaginast lahkuda ning suunduda rohelusse metsi ja looduskauneid kohti avastama.

KATI VESKIMÄGI Riigimetsa Majandamise Keskuse turunduse ja kommunikatsiooni peaspetsialist

Sõltumata sellest, kas plaanid pikemat matka või pühapäevast piknikut, tasuks nii kogenud matkajal kui ka algajal enne teele asumist meelde tuletada ja mõelda — kuidas käituda nii, et tagada enda ja teiste hea äraolemine ja looduse rahu.

1. Kavanda ja valmista oma metsaretk hoolega Kõigepealt pea plaani, mõtle, kuhu ja millal minna. Lisaks toredale piknikuplatsile pakub loodus veel mitmeid võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks. Uuri ideid ja võimalusi näiteks internetist.

Liiklemiseks eelista märgistatud õppe- ja matkaradu, lisaks turvalisusele tagab see ka huvitavama marsruudi, kus silmaga haaratavat täiendavad raja ääres paiknevad infotahvlid. Nii näed sedagi, millele omapäi pilk poleks peatuma jäänud. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puhkealadele on üles seatud ka teabepunktid ja looduskeskused ning telkimisalade infotahvlid, mis jagavad kõigile huvilistele teavet ja soovitusi metsa hoidmise ning ümberkaudsete huvitavate paikade kohta.

Et looduskeskkond säiliks ning puhkusele veelgi lisaväärtust anda, võiks rännuvahendina kasutada ka mõnda keskkonnasäästlikumat liiklemisviisi, näiteks jalgsimatka, jalgratast või rongi.

2. Mida kaasa võtta?

Põhjamaises kliimas on igal aastaajal oluline roll õigel riietusel. Pane mugavalt riidesse, eelistades kihilist riietust, mis ei märgu kergesti ja «hingab». Kui palav hakkab, võid pealmise kihi alati seljakotti pista. Jalanõud peavad olema mugavad ning võimalusel ka vettpidavad.

Puhkepausile aitab kaasa spetsiaalne matkajate istumisalus ning looduses ööbimist planeerijal peaks korralik telk ja magamis-

kott kuuluma standardvarustusse.

Kontrolli, kas mobiiltelefon on kaasas ja selle aku täis. Igaks juhuks võta kaasa ka tasku- või otsmikulamp.

3. Peatus- ja ööbimiskoha valik Uuri välja, kas metsaminek pole tuleohu tõttu keelatud.

Riigimetsas leidub rohkelt tasuta telkimisalasid ning laagriplatse, mis on rajatud inimasustusest ja suurtest teedest kaugemale looduskaunitele RMK puhkealadele või nende lähedusse.

Kui oled otsustanud metsa ööbima jääda, otsusta, kas eelistad padja-teki asemel telki ja magamiskotti või otsid kindlamat katust. Arvesta, et telgiomanik pole maaomanik, mistõttu päris valimatult oma ajutist kodu kuhugi üles seadma hakata ei tohi.

Kuigi Eestis kehtib nn igaüheõigus, mille kohaselt on loodusväärtused nautimiseks kõigile, tohib end riigimetsas laagrisse sättida vaid ettenähtud kohtades.

RMK telkimisalad on varustatud lõkkeplatside, varikatuste, pinkide, laudade ning enamasti kuivkäimlatega, kohati on olemas ka kaevuvesi joogiks.

Kindlama katuse eelistajatel on lisaks telgile vabadus peatuda mõnes RMK metsaelamus, mida on rajatud paarkümmend üle Eesti.

Nii metsamajad kui metsaonnid on lihtsa konstruktsiooni ning elementaarse varustusega — enamasti on kohapeal olemas vaid pingid, lauad ja lõkkekolle. Muu vajaliku organiseerimine jääb matkaja enda lahendada.

4. Tee lahtist tuld läbimõeldult Metsas ja laagriplatsil olles tohib lõket teha ainult selleks otstarbeks ettevalmistatud või tähistatud kohas tuletegemist lubaval ajal. Eelista kattega lõkkekohta. Tule tegemisel võib kasutada valmis puid ja mahalangenud oksi.

Lõkkes võib põletada ka põlevaid looduslikku päritolu jäätmeid

15

ning kasutatud grillsöed tuleb kallata lõkkeasemele.

Ole tähelepanelik ja ära jäta lõket valveta. Hoia lõke korralikult põlev, aga võimalikult väike ning kindlasti kustuta lahkudes tuli.

Vast pole liiast veel kord meenutada — ära suitseta metsas!

5. Korista prügi Piknikukorvi pakkides mõtle sellele, et looduses kehtib printsiip «mida jõudsid kaasa võtta, seda jõuad ka koju tagasi viia». Tekitatud prügi vii ise kaasa.

Isetegevuslik prügimajandus koormab loodust vähem ning ei tekita nii palju lärmi ja jälgi, kui prügi koristamine masinatega.

Tuldvõttev looduslikku päritolu prügi põleta lõkkes, kõik teised jäätmed võta endaga kaasa või pane prügikasti (ära plastmassi põleta, sest nii tekivad mürgised ühendid).

Prügi vähendamiseks eelista korduvkasutusega nõusid ning kasuta tualettpaberit säästlikult.

6. Pese nõusid ja ennastki kuival maal Et veekogu säiliks ujumiskõlblik ka järgmistele tulijatele, pese nõusid ja ennast vaid kuival maal ja veepiirist eemal. Mõtle hoolikalt, kas üleüldse vajad pesuvahendeid, enamasti piisab vaid veest. Oma loomulikke vajadusi rahulda ikka selleks ettenähtud kohas.

7. Lemmikloomad Kuigi looduses tahaks vabadust nautima lasta ka oma lemmikul, siis siin tuleb nende järele vaadata eriti hoolsalt. Nii enda kui ka võimalike kaasmatkajate ning nende lemmikloomade turvalisuse huvides peaks sinu koer olema ka metsas rihma otsas ning kandma suukorvi.

8. Sa ei ole metsas üksinda Ning viimaseks, ent mitte vähemtähtsana — sinuga koos võib laagriplastil ning metsas olla veel mitmeid teisigi seltskondi. Ettevalmistatud lõkkekohad ning laagriplatsid on ühiskasutuses, seega — lepi teiste tulijatega!

Liigu nii metsas kui ka laagriplastil taktitundeliselt, ära tee liigset lärmi ega häiri kaasmatkajaid või metsaelanikke.

Ega muud kui arukat matkakoti või piknikukorvi pakkimist ning head matkasuve!

Enne metsaminekut uuri välja, kas see pole tuleohu tõttu keelatud, helistades päästeala infotelefonile 1524.

Roheline lipp: veetemperatuur on 18 ºC, ilmastikutingimused head ja suplemine on kõigile ohutu.

Kollane lipp: veetemperatuur on 16–18 ºC, puhub mõõdukas maatuul, ilmastikutingimused on muutlikud ning seetõttu on suplemine ohtlik lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele.

Punane lipp: veetemperatuur jääb alla 16 ºC, tormioht, puhub tugev tuul ja meres on kõrged lained, võib esineda äikest või keskkonnareostust ning suplemine on kõigile ohtlik.

Viibi vees ainult selleks tähistatud alas ning uju paralleelselt rannajoonega.

Pea mees, et kaldast kaugenevas suunas ujumine on ohtlik, sest kui oled oma jõuvarusid üle hinnanud, võib vees tekkida üleväsimus või kramp. Kaldast liiga kaugele minnes võib tagasitulekut takistada ka tugev vool, keerised või paadiliiklus.

Meres ujudes väldi murdlaineid. Ära unusta, et kõige turvalisem on alati ujuda kellegagi koos ning järgides rannavalve nõuandeid ja korraldusi.

Ära mine ujuma:

Foto: Priit Mürk

2. JUUNI 2009

• kui rannas lehvib punane lipp • üksinda või pimedal ajal • lüüside, mootorpaatide, laevade, laevavrakkide, muulide, kaide läheduses • alkoholi- või narkojoobes • külmas vees ja liiga pikaks ajaks, sest sinu keha võib alajahtuda • täis- või ka täiesti tühja kõhuga • pea meeles, et ohtlik on sukelduda sildade, parvede ja paatide alt läbi • tundmatus kohas ja jõgedesse, järvedesse, tiikidesse, kanalitesse või karjääridesse, kui nende kallastel puudub korrastatud supluspaik

Võta turvalisuse huvides ühendust rannavalvega ja teavita neid: • • • •

joobes ja/või alkoholi tarbivatest inimestest ja huligaanidest väikestest lastest, kes on täiskasvanute järelevalveta vees või rannal eakatest inimestest, kes ujuvad üksinda sügavas vees ujujatest, kes on läinud väljapoole selleks tähistatud ala

Kui on vajadus kutsuda kiirabi, tuleb helistada numbril 112 ja edastada järgnev info: • • • • •

oma nimi ja asukoht kus toimus õnnetus kirjeldada lühidalt juhtunut anda teada, mida on võetud ette õnnetusse sattunute abistamiseks anda teada, kas keegi õnnetuspaigal viibinutest oskab anda esmaabi kiirabi saabumiseni • küsida häirekeskusest nõu kannatanule esmaabi andmiseks Allikas: G4S Rannavalve

sUVEPUHKUS 2009

16

2. JUUNI 2009

IDEID PUHKUSEKS. Kui rääkida suvepuhkusest, siis ei kuulu Poola ilmselt enamiku eestlaste unistuste sihtpunktide loetellu — kuid võiks.

RAIN UUSEN Postimees

P

oola ilusaimaks linnaks tituleeritud Wrocław on noorusest pulbitsev suvelinn, kus on lõbus mööda vanalinna päkapikke taga otsida ka suveajal.

Wrocławis ringi liikudes kinnistub tunne, et tegemist on noorusliku linnaga, mis justkui loodud noortele. Ilmselt peituvad selle põhjused rohkem kui sajas tuhandes üliõpilases, kes Wrocławi kümnetes ülikoolides studeerivad.

Tudengeid on tõesti näha igal pool, kuigi tuleb tõele au anda, et päiksepaistelise ilmaga liigub neid arvatust vähem ülikoolide läheduses ja märkimisväärselt rohkem peesitab Wrocławi südames asuval vanal turuväljakul.

Pea 3,7 ha suurune turuplats (Rynek) on oma mõõtmetelt teadaolevalt teisel kohal Euroopas — suurema leiab vaid teisest Poola linnast Krakovist. 13. sajandisse ulatuva ajalooga platsil kauplemist peale jõulu- ja muude üksikute teematurgude loomulikult enam ei toimu, aga see ei sega linnarahval ja turistidel turuplatsi peatuspaigana kasutada.

Siit leiab ka turismiinfopunkti, mis tavapärase «i» asemel tähistatud hoopis «it»-ga (Centrum Informacji Turystycznej).

Keda jumalakojad lummavad, saab Wrocławist tõelise kirikudoosi. Siinsele kirikute ansamblile pilguheit ei röövi poolt tundigi, sest suuremad kirikud on kõik keskväljaku lähedusse aegade jooksul kokku koondatud.

Wrocławi vanim linnaosa ehk Ostrów Tumski asub saarekese peal, mida kroonib katedraal. Saari on aga endisaegse Sileesia piirkonna pealinnaks kutsutud Wrocławis kokku lausa kaksteist. Võib-olla seetõttu on-

gi linna hakatud kas siis hellitavalt või turistimagnetina kutsuma Poola Veneetsiaks.

Leiab ju kõvasti üle kuuesaja tuhande elanikuga linna piirest enam kui sada silda. Tegelikult veelgi rohkem, aga paljusid neist kutsutakse kas harjumusest või bürokraatiast lähtudes ülekäikudeks või pääsudeks.

Soodne tudengiõlu Poola edelaosa ajalooline pärl võiks justkui olla iga LääneEuroopa ja Skandinaavia (ja miks mitte ka Baltikumi) üliõpilase ja muidu nooruslikkust otsiva turisti unistuste puhkusepaik.

Wrocław vähemalt tundub turvalise linnana ka õhtumelus, kuigi wroclawlased soovitavad öötundidel raudteejaama lähedusest hoiduda. Samas leiab siitja sealtpoolt linnakeskust palju põnevaid kohvikuid, klubisid, pubisid, restorane ja õhtu- ning ööklubisid.

Wrocławi ööelu ärkab kummaliselt vara ning temaatiliseks kujundatud ööklubid alustavad toimetamist juba üheksa paiku õhtul. Päevavalguse kumas ei näe klubid muidugi välja viietärni-sohvabaaridena, vaid võivad kriitilisele pilgule tunduda lausa väsinuna. Siiski võib sisekujundaja haridustki omamata öelda, et müügitulu on keskkonna loomisse paigutatud piisavalt.

Vahest ootab nii mõnegi klubi uuenduskuur vaid majanduse paranemist.

Wrocławis ei ole lõbusa tudengina tantsu ja tralli lüüa üldsegi kulukas. Õlu maksab ka ööklubis vaid mõned kroonid rohkem kui Eesti supermarketites. Ja pahelised suitsusõbrad pole siinkandis suitsukeelust siseruumides veel kuulnud.

Kui diskoduod tagasi koju komberdavad, jääb tee peale veel vähemalt sada väiksekasvulist

pronksist lõbusat sõpra, kelle juurest läbi astuda, kui vaid taipu ja tuju.

Nimelt on Wrocławi vanalinna laiali puistatud, istuma ja astuma asetatud sadakond päkapikku (piltidel all paremal). Alguse sai see kummaline, nüüdseks aga turismiteenuseid takka õhutav nähtus kaheksakümnendatel.

Tolleaegse Wrocławi kesksed tänavad said vatti ja vilet, kui oranžid alternatiivid võimu vastu tähelepanuavaldustega üles astusid. Muu hulgas maalisid nad apelsinikarva päkapikke neisse kohtadesse, kus toonane politsei kommunismivastast grafitit ja muud tänavakunsti hävitas.

Aastal 2001 panid linnavõimud justkui leppetrahviks päkapikukujukesed Swidnicka tänavale, kust see komme on nüüd üle Wrocławi levinud.

Päkapikujahiks korraldatakse turismigruppidele päevaseid ja öiseid rännakuid ning omal käel päkapikkude otsijad võivad kaasa haarata spetsiaalse linnakaardi päkapikkudega.

TÄIENEV PäkapikuPERE Linnarahvas ei oska isegi kinnitada, kui suureks päkapikupere praeguseks on kasvanud.

Räägitakse viiekümne-, aga ka sajaliikmelisest suguvõsast. Lõbus on neid paarikümne sentimeetrisi pronksmehikesi linnas otsida ja niisama jalutades tähele panna.

Iga päkapikk tegeleb oma personaalse lemmikhobiga (peale selle, kes aknatrellide taha vangi on mõistetud) ja kirjeldab linna eri aspekte.

Wrocławi-teadjamad räägivad, et kõik päkapikud on võimalik linnakeskusest üles leida ka näiteks ratastooliga liikudes.

Olgu see siis samal ajal vihjeks nii otsijatele kui ka kodumaistele linnaplaneerijatele.

Nagu igast korralikust turismimagnetist, levib ka päkapikkude saamisloost mitmeid eri legende, mille tõelevastavust või möödarääkivust võib iga huviline ise kontrollima sõita.

Kas Wrocław, mida on turismiturunduse näitena toodud ees-

5x Foto: Rain Uusen

Päkapikujaht kevadsuvises tudengilinnas — veneetsialik Wrocław

Nooruslik Wrocław valmistub ootusärevalt 2012. aasta UEFA Euroopa meistrivõistlusteks jalgpallis — juba praegu kohtab südalinnas vana ja modernse harmoonilist ansamblit. kujuks ka teistele Poola ja Euroopa linnadele, on edukas tänu tudengitele, päkapikkudele või hoopis ohtrale tööstusele linna äärealadel, on raske kinnitada.

Ilmselt on see mitme teguri koosmõju, sest südalinnast eemal- asuvates tööstuskompleksides saavad nii praktika- kui töökogemusi ka Wrocławi tehnikakoolides ja ülikoolides õppivad tudengid.

Hüppelauda maailma pakuvad Wrocławis näiteks LG, Siemens, Nokia, Hewlett Packard, Google ning ka Whirlpool.

Läbi ajaloo nii Saksa kui Ukraina tõmbetuultes olnud Wrocławist leidub rahvusvaheliste suurkorporatsioonide esinduskontoreid ning tööstuskomplekse aga kümneid teisigi.

Tööle ja peole saab tudengi kombel sõita roheliselt, sest jalgrattateid ja kauneid jõeäärseid jalutusradu jagub ligi 200 kilomeetriks.

Tasub teada!

• Wrocławis ei saa «võtta» taksot käega tänaval viibates, sest seadused ei luba taksol tee ääres peatuda.

• Enne kui Poolast antiiki ostma asud, uuri lähemalt, kas võid soovitud eset endaga kaasa võtta, sest teatud antiigile, mis on pärit ajast enne 1945. aastat, kehtib ekspordikeeld.

• Ka Wrocław ootab ärevusest põnevil 2012. aasta UEFA Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis, millest loomulikult võidab kogu linn.

2. JUUNI 2009

7.august Viljandi Laululava, 8.august Pärnu Vallikäär, 9.august Võru-Kubija Laululava, 10.august Paide Laululava, 11.august Rakvere Laululava, 12.august Tartu Laululava, 13.august Tallinna Lauluväljak, 14.august Rapla Laululava, 15.august Kurressaare Lossihoov, 16.august Haapsalu Piiskopilinnuse suur õu. Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipuntkides ning Statoili teenindusjaamades. Pileti hinnad eelmüügist 110.- ja 135.- Samal päeval pilet kallim! ALGUS KÕIKJAL 21.00.

sUVEPUHKUS sUVEPUHKUS 20092009 / reklaam

17

sUVEPUHKUS sUVEPUHKUS 20092009 / reklaam

18

2. JUUNI 2009

Puhkusele, suvekoju, reisile!

APTEEK1 REISIAPTEEK 2009

Margit Märtinson Apteek1, Alma Apteegi proviisor-juhataja Saabumas on suvi – reisimise, matkamise, suvitamise, ujumise, päevitamise, aiatöö ja grillimise aeg.

Kuna oleme suvel tegusad ja viibime palju looduses, siis tuleb ette ka ootamatuid tervisehäireid. Kergemate hädade vastu saame enamasti abi kaasavõetud reisiapteegist.

Apteegist saate osta kõik vajaliku reisiapteegi tarvis. Järgnevalt annan mõned soovitused ravimite ja esmaabivahendite kohta, mida on arukas kaasa võtta suvemajja, loodusesse matkama minnes ja kaugemalegi reisides.

Suvilas töötades või looduses matkates võib ette tulla nahavigastusi ja tekkida hõõrdumisville kätele ja jalgadele.

Lapsed kukuvad tihti katki põlved ja küünarnukid. Haavad ja marrastused tuleb kohe puhastada antiseptilise lahusega ja katta plaastriga. Puhastamiseks soovitan Asept spreid, mis ei tekita kipitustunnet. Plaastritest soovitan Urgo ja Hansaplasti plaastreid, mille laia valiku hulgast leiab igaüks endale sobiva. Villidele pange spetsiaalne villiplaaster, mis kaitseb juba hõõrdunud kohta edasise hõõrdumise eest.

Näiteks Compeed või Urgo villiplaaster. Reisile minnes varustage end mitmes suuruses ja piisava hulga plaastritega. Ärge unustage veekindlaid plaastreid, mida saab kasutada ujumise ajal.

Pikad jalgsimatkad, lennu- ja bussisõidud suvekuumuses põhjustavad paljudel jalgade paistetust. Seda häda aitavad leevendada turseid alandava toimega, veenipõletike ravis kasutatavad geelid.

Matkal, maal talutöödel või suvilas meisterdades tuleb ette traumasid ja nihestusi. Närvi- ja lihasevalu leevendavad hästi diklofenakki või ketoprofeeni sisaldavad geelid, samuti jahutava toimega Ice Gel Sport ja Cold Gel

Ratiopharm, mis kõik sobivad hästi valutavale seljale ja kangele kaelale.

Peavalu, hambavalu, menstruatsioonivalu jm valu vastu peab kaasas olema valuvaigisti. Valu vastu aitavad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad tabletid. Laste jaoks võtke kaasa valuvaigistav ja palavikku alandav paratsetamooli sisaldav siirup või sama toimeainega raviküünlad. Lisaks võiks väikelastega puhates kaasas olla ka termomeeter.

Loodusesse minnes varustage end sääse- ja puugitõrjevahendiga. See võiks olla Zanzarini sprei või lahus, mis sisaldab ainult looduslikke koostisaineid ja sobib igas vanuses lastele. Zanzarin peletab veel kihulasi ja parme. Laias valikus on apteekides saadaval ka Orto Plixi sarja tooted. Õitsvad taimed, putukate hammustused jpm põhjustavad teinekord allergilisi reaktsioone. Reisile, eriti kaugematesse ja eksootilistesse riikidesse sõites pakkige reisiapteeki kaasa alllergiavastase toimega loratadiini, tsetirisiini või ebastiini sisaldavad tabletid.

Mitmed kõhuvaevused on reisil ja puhkusel üsna tavalised. Soojadele maadele reisides, kus on harjumatu ja vürtsikas toit ning halvad hügieenitingimused tuleks end varustada piimhappebaktereid sisaldava preparaadiga, mis aitab seedimist korras hoida. Sellised preparaadid on Lactoseven, Probiotics+ B ratiopharm, Erceflora duo. Ägeda kõhulahtisuse korral saab abi loperamiidi sisaldavatest tablettidest.

Grillitud toidud ja punane vein võivad tekitada kõrvetisi. Neil, kellele see probleem võõras pole, soovitame varuda ka mao ülehappesusest tingitud vaevuste vastase toimega ravimeid.

Puhkuse ajal oleme palju õues päikese käes või päevitame rannas. Päikesekiirguse halva mõju eest kaitsevad nahka kaitsefaktoriga päevituskreemid nagu Eucerin Sun ja Orto Solari sarja tooted või Sun Screen Ratiopharmi kreem. Väga oluline on kaitsefaktoriga kreemi kasutamine lõunamaades reisides. See hoiab ära päikesepõletuse ja naha liigkuivuse. Ärge unustage kreemitada lapsi, kui lähete perega randa. Laste jaoks leiate vastava kreemi Eucerini ja Bübcheni sarjast. Soovitan endale osta veekindel päikesekaitsekreem, mis ei tule kohe ujuma minnes maha. Kui juhtute kõigele vaatamata päikesega liialdama, saab leevendust Aloe Vera geelist, mis jahutab ja niisu-

tab nahka. Päikesepõletuse ja näpukõrvetamise puhuks grillimisel võtke kaasa pantenooli sisaldav nahasprei või kreem.

Lõunamaareisile ja randa minnes varustage end veel suure veesisaldusega ihupiimaga, näiteks Lotion Ratipharmiga, mis sobib näole, kätele, kehale.

Rannas ja merel viibides tuleb kaitsta huuli päikesekaitsefaktoriga huulepulgaga. Näiteks Lipbalm Ratiopharmi huulepalsamiga SPF 20.

Lennu-, bussi- või laevareisile minnes, eriti koos lastega, on hädavajalikud ingveri sisaldavad iiveldusevastased tabletid, näiteks Futura Ingveri tabletid.

Reisile ja puhkusele sõites ärge unustage oma kroonilisi haigusi ja võtke kaasa piisavas koguses igapäevaseid ravimeid!

Apteek1 apteekrid aitavad teil ja teie perel kokku panna vajaliku reisiapteegi.

Paljud tooted kuni 20% soodushinnaga.

Tere tulemast Apteek1 apteekidesse!

Nautige suverõõme!

Pildil on illustreeriv tähendus

Anne Veski Eda-Ines Etti

Mari-Leen

Justament

Koit Toome

Apteek1 apteegikett ühendab 196 apteeki üle Eesti.

Oma lähima Apteek1 apteegi kohta saad infot INFOABI 1188 ja kodulehelt www.apteek1.ee

Margus Vaher

Tõrva Laulustuudio neidudekoor

Hoiame Üksteist

2. JUUNI 2009

sUVEPUHKUS sUVEPUHKUS 20092009 / reklaam

Perepuhkus Hurmiorus

Savi turismitalu Hurmi k체la P천lvamaa Tel 517 4470 savitalu@hot.ee www.hurmiorg.ee

19

20

sUVEPUHKUS sUVEPUHKUS 20092009 / reklaam

2. JUUNI 2009