Suvepuhkus 2010

suvepuhkus 2010 teemaleht

1. juuni 2010

• 856 KM ROHKEM TEID! • 1542 ROHKEM ÄRAMÄRGITUD VAATAMISVÄÄRSUST! • SUURENENUD TALLINNA LINNA LÄHIALADE KAART! • KAARDIL MÄRGITUD KERGLIIKLUSTEED! • LINNAKAARTIDEL TASULISE PARKIMISE INFO! • KAARDIL MÄRGITUD MARATONIRAJAD! • KAARDIL MÄRGITUD RMK OBJEKTID! • KAARDIL ERISTATUD ERINEVATE TANKLAKETTIDE JAAMAD

Tellimine tel 617 7717 tellimine@expresspost.ee www.tellimine.ee

Hulgitellimused tel 730 2750 tellimus@eomap.ee www.eomap.ee

VARSTI MÜÜGIL PARIMATES KAUPLUSTES ÜLE EESTI

JA NEED ON VAID MÕNED MUUDATUSED VÕRRELDES EELMISE ATLASEGA

suvePUHKUS 2010

2 5"--*/,* KB 7*,*/(-*/& J TPPETBE LSVJJTJE )FMTJOHJTTF KB 4UPDLIPMNJ 16),64&3&*4*% 5Ă SLJ ,SFFUBMF .BMUBMF )JTQBBOJBTTF .BMMPSDBMF .BEFJSBMF #VMHBBSJBTTF "TTPPSJEFMF #644*Ę° +" -"&7"3&*4*% t 5PSF QFSFQĂŠFW 3JJBT )JOE LS BMHVTFHB 5BSUVTU KB 1ĂœMUTBNBBMU

t "IWFOBNBB

)JOE BM LS t /BUVLF UFJTUNPPEJ 5Ă?FIIJNBB )JOE BM LS t 6OHBSJNBB SJOHSFJT )JOE BM LS t #BJFSJNBB LPPT UĂ LJLFTF "VTUSJBHB )JOE BM LS t Ă€WFJUT 1SBOUTVTNBB 5BBOJ LPPT &FTUJ 1ĂœMMVNBKBOEVT NVVTFVNJ &EFOEBNJTF 4FMUTJHB )JOE BM LS

t 'B[FSJ LPNNJUFIBT KB 'MBNJOHP WFFQBSL )JOE LS t )PSWBBUJB 4MPWFFOJB 6OHBSJ 7JJO

)JOE BM LS *-64 0-&% &&45*."" ,JSKBOEVTMJLVE KB LVMUVVSJMPPMJTFE QBJHBE t 1ĂœMWBNBB )JOE LS t 1FJQTJĂŠĂŠSF )JOE LS t 7PSNTJ )BBQTBMV )JOE BM LS

1. juuni 2010

tasub meelde jätta!

Haav, mis on tekkinud näiteks sþrme lþikamise vþi kukkumise tagajärjel, on soovitatav pärast puhastamist katta steriilse haavalapiga.

Reisil on lihtne tänavavaraste ohvriks sattuda – nad teavad, et turistid kannavad tihtipeale kaasas sularaha. Seega tasub enda asjadel silm peal hoida ja hajutada oma vahendeid.

Eve Kruuse ja proviisor Anne Hansen tutvustavad esmaabi pĂľhimĂľtteid puhkuse ajal. / Loe lk 4

Ago Samma Swedbankist tuletab meelde, et rahaasjad tuleb enne reisi hoolikalt planeerida. / Loe lk 5

Et tavapärastele marsruutidele veidi vaheldust tuua, tasub reisiplaani vþtta ka vähem tuntud, ent sellegipoolest pþnevaid paiku.

Reisikirjanik Marko Kaldur annab Ăźlevaate Eestimaa avastamata paikadest, kuhu ehk just sel suvel tasuks oma sammud seada. / Loe lk 6

.Âż*4"3&*4*% t +ĂŠSWBNBB )JOE LS t 7ĂœSVNBB )JOE LS

Juhtkiri: Ärme räägi ilmast, räägime hoopis kultuurist

lk 2

Turvaline reisimine koos reisikindlustusega

lk 3

Pärnu suvepealinna kannatada saanud kuvand ootab ßlevþþpamist

lk 4

Laevad, tuli ja vesi hansapäevade avaetendusel

lk 4

Rahaasjad tuleb enne reisi planeerida

lk 5

Esmaabi puhkuse ajal

lk 5

Eestimaal ringi rännates tuleb silmad lahti hoida

ARVUD

248 välisturistide vastuvþtmise ja Eesti elanike reisile lähetamisega tegelevat reisifirmat oli Eestis 2009. aasta teise kvartaliga seisuga.

Allikas: Statistikaamet

kontaktid Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329 Kßljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | tel 666 2258 Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn | tel 666 2202 | faks 666 2301

Foto: erakogu

Sisukord

Ärme räägi ilmast, räägime hoopis kultuurist rain uusen

lk 6

JUHTKIRI. Ilma on kirutud ja tänatud terve pika talve, pealegi teame juba ammu, et Eestimaa suveilmad on heitlikud. Räägime sel suvel hoopis kultuurist. Ja rääkimise kþrval tegutseme samuti – festivalid, kultuurißritused, kontserdid ja teatrietendused on ju kþik mþnusa suve rikastamiseks ellu kutsutud.

Postimees, teemalehe toimetaja

K

ui meie talvel suusatasime-kelgutasime, seapraadi sþime ja perega lumememmesid ehitasime ehk talvest täit naudingut nþudsime, tegid suviste kultuurisßndmuste korraldajad rasket ja raju tÜÜd. Ja palun, tulemus on meie ees!

11. rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal 2010 toimub 7.–10. juulini Rakveres (baltoscandal.ee).

Iga kahe aasta tagant toimuv festival toob Rakverre hulga kodumaist ja rahvusvahelist teatrikultuuri, mida on sumedate suveilmadega spaa-protseduuride vahel ßhtlasi nii värskendav kui ka kosutav lasta endasse masseerida.

Baltoscandalil on esindatud kþik etenduskunstide vormid. Me ei piira end mingite raamidega, välja arvatud professionaalsus ja hea kunstiline tase, kinnitavad korraldajad.

Nädalake pausi, ja juba seavad kultuurigurmaanid ja muidu muusikasþbrad oma sammud Eesti suurimale saarele. Saaremaa Ooperipäevad toimuvad 19.–24. juulini Kuressaares (www. concert.ee/SaaremaaOpera).

Eino Tamberg 80, metsosopran Annely Peebo, Giuseppe Verdi ÂŤLa TraviataÂť vĂľi siis suu-

Tegemist on pĂľneva avastardiga puhkuste pikale hooajale.

rejooneline ooperigala on need märksþnad, mis muusikahuvilisi Kuressaarde kui magnetiga tþmbavad ja Saaremaa kohvikuid-randu nendega pärast seda täidavad.

Nargen festival 2010 (nargenfestival.ee) sai oma alguse aga juba 28. mail Kreegi päevadega Haapsalus, millele järgnevad Tormise pidunädalad (juunis-augustis) ja siis kohe ka Pärdi pidunädalad, mis kestavad lausa poole septembrini. Vahepeal veel laste veekarneval ja Nargeni festivali suvesßmfoonia.

Pealinlased ja kßlalised saavad veel enne kooliaasta algust osa VI Tallinna kammermuusika festivalist (www.plmf.ee/kammermuusikafestival.html). Suvepealinna Pärnu tegemistest vþid aga lugeda sellest lehest neljandalt lehekßljelt.

Tartlastele ja sinnasþitnutele pakub linn aga 16.–18. juulini vþimalust taas minevikumeenutustesse sukelduda – XV Tartu Hansapäevadel (www.tartu.ee/ hansa/) puhuvad puhkpillid ja helisevad pulmakellad. Kaunis Viljandi ootab aga kßlalisi oma hansapäevadele juba 11.–13. juunini (hansa.viljandi.ee).

Kes Tartusse juuli keskel ei jþua, jþuab ilmselt hoopis Tallinna, kus sellest aastast nimevärskenduse läbi teinud suurfestival Summer 2010 toob koju kätte näiteks Calvin Harrise, Him’i ja Scis-

sor Sisttersi, lþpututest eestimaistest bändidest-artistidest ja eriprojektidest rääkimata (ollesummer.ee, 14.–17. juulini).

Juba selle nädala neljapäeval, 3. juunil muutub aga Rotermanni kvartali keskplats vaid ßheks þhtuks pþnevaks välirestoraniks, kus toidunaudinguid pakuvad Eesti parimad kokad ja sommeljeed (ohtusook.eu) ning meelt lahutavad Liisi Koikson ja Veikko Täär. Tegemist on pþneva avastardiga puhkuste pikale hooajale, mis ßllatab meid kßmnete ja sadade pþnevate ning ergutavate sßndmustega läbi suve.

Loomulikult on see alles pika nimekirja algus, täiesti erapoolik väljavþte, et tþestada – Eestimaa suves on sel aastal rohkematki kui karmid grilliþhtud kipaka ilma kirumiseks. Eks igaßks leiab endale sobival ajal ja kohas toimuvad sobivad kultuurisßndmused ise ßles, kas vþi guugeldades.

Ja ßhest Eesti otsast teise liiklemine vþi þigemini selle korraldamine pole kunagi olnud lihtsam ja kiirem kui nßßd, seega autod garaaŞi ja aadressile peatus.ee internetis.

Millal? Kust? Kuhu?... ja palun! Head teed, armsad kaaseestimaalased, ja mþnusaid suviseid kultuurielamusi teie turvalisse ja päikselisse suvesse!

Sßgisel räägime siis juba sellest, kuidas end kiirest ja koormavast suvest välja puhata.

suvePUHKUS 2010

1. juuni 2010

3

Turvaline reisimine koos reisikindlustusega

Hanna Turetski Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja

R

eisikindlustuse eesmärgiks on reisiga seotud võimalike kulude hüvitamine, mis tekivad ootamatult (õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu). Lisaks eeltoodule katab reisikindlustus ka reisi hilinemise, ärajäämise, pagasi kaotsimineku jms seotud kulud, mis kindlustuslepingus eelnevalt kokku lepitud.

Reisikindlustuste hulgast on vajaduse järgi võimalik valida erinevate variantide vahel: - reisitõrkekindlustus; - pagasikindlustus; - meditsiiniabikindlustus (tervisekindlustus) jm. Üldjuhul on võimalik sõlmida kindlustus, millega kaetakse kindlustuse eri liigid ühe lepinguga.

Reisikindlustuse puhul on kõige esimene ja olulisem aspekt see, et kindlustusleping tuleks sõlmida võimalikult aegsasti, soovitavalt juba koos reisi ostmisega. Vastasel juhul võib juhtu-

da, et probleemi ilmnemisel (näiteks enda või lapse ootamatu haigestumine enne reisi või muud reisi takistavad asjaolud) pole kindlustusleping veel kehtima hakanud ning kindlustus ei hüvita reisi maksumust.

Lisaks on kindlustuslepingu sõlmimisel oluline jälgida, et kindlustusmakse oleks õigel ajal tasutud.

Kuidas valida kindlustust?

Reisikindlustuste pakkujate ring on lai – reisikindlustust on võimalik sõlmida nii kindlustusseltsis kui ka kindlustusmaakleri ja -agendi vahendusel. Enamik reisibüroosid pakub koos reisi soetamisega võimalust sõlmida kohe ka reisikindlustust.

Mõtle, millised on võimalikud riskid eesseisval reisil ja sellest lähtuvalt valige sobivaim kindlustus. Enamikul juhtudel on lisaks tervisekindlustusele soovitav sõlmida ka reisitõrkekindlustus.

Enne valiku langetamist tasub võrrelda erinevaid võimalusi, pakutavat hinda, kindlustus-

kaitse maksimaalset summat ja tingimusi.

Lepingu sõlmimisel loe hoolikalt läbi kõik tingimused, ka väikeses kirjas kirjutatu. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsi täpsustavaid küsimusi.

Reisikindlustuse maksumus sõltub näiteks sihtpunktist, reisi pikkusest, kindlustussummast ja muudest asjaoludest.

Kindlasti tuleb arvestada, et odavaim hind ei tohi olla peamiseks argumendiks. Näiteks meditsiinikulud on paljudes riikides väga kallid ja kui meditsiiniabi kindlustuskaitse on väga väike, siis suurema õnnetusjuhtumi puhul ei pruugi see olla piisav.

Valikut langetades arvesta sellegagi, et mida rohkem on reisil tarbitavaid teenuseid (sh ekstreemsport) ja mida pikem on reis, seda suurem peaks olema kindlustuskaitse.

Tarbijakaebuste komisjon - Kui probleemi lahendamisel tekib arusaamatusi, pöördu kirjaliku avaldusega kindlustusfirma poole. Ettevõtja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama.

- Kui ettevõtja keeldub kaebust lahendamast või tarbija pole nõus pakutud lahendiga ja leiab, et tema õigusi on rikutud või kui kindlustusfirma on kindlustushüvitistest põhjendamatult keeldunud, võib abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseameti poole.

- Vajadusel edastab amet kaebused tarbijakaitseameti juures tegutsevale tarbijakaebuste komisjonile.

- Rohkem infot oma õiguste kohta leiad tarbijakaitseameti veebilehelt www.tka.riik.ee, - nõuandetelefonidelt 620 1707 ja 1330 saate nõu küsida tööpäevadel kell 8st 16.30ni.

Allikas: Tarbijakaitseamet

Foto: Scanpix/CORBIS

reisikindlustus. Meeldivad reisielamused saavad sageli varjutatud ebameeldivustega ning kahjuks tuleb ette ka haigestumisi, õnnetusjuhtumeid ja muid ootamatusi.

Et sellised olukorrad ei tekitaks valusat hoopi rahakotile, tuleb reisi planeerides mõelda varakult reisikindlustusele.

Tee välistused selgeks Pööra tähelepanu, mis on reisikindlustuse üldised välistused. Üldjuhul kaitseb reisitõrge reisijaid transpordihäirete eest, mis on tingitud kas tehnilisest rikkest või halbadest ilmastikutingimustest.

Mõningatel juhtudel on kindlustusjuhtumiks ka see, kui sõiduvahend, millega alustati sõitu reisi algus- või lõpp-punkti, satub liiklusõnnetusse, olles ise selles osaleja, kuid mitte põhjustaja.

Reisitõrge peaks katma ka ootamatu haigestumise (sh lä-

hedase pereliikme haigestumine) enne reisi algust.

Uuri enne lepingu sõlmimist, millised on konkreetse lepingu üldised välistused ehk kahjud või kulud, mis ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele. Nendeks võivad olla näiteks terrorism, streik, riigipööre, sõjategevus, loodusõnnetus, epideemia, kindlustatud isiku joobeseisund või sellest tingitud kahjujuhtum.

Kõik üldised välistused leiab kindlustuslepingu tingimustest ning nendega tuleb tutvuda kindlasti enne kindlustuslepingu sõlmimist. Kui lepingutekst jääb arusaamatuks, palu see endale lahti seletada.

Enne lepingu sõlmimist loe hoolikalt läbi kõik tingimused, ka väikeses kir- Õpi kogemustest Arvestades kevadel olnud jas kirjutatu. Kui midagi olukorda seoses Islandi tuhapiljääb arusaamatuks, küsi vega on mõistlik üle täpsustada, kas kindlustus katab ka vulkaatäpsustavaid küsimusi. nipurskest tingitud kahjud.

Kui reisil olles on plaanis tegeleda spordi või lausa ekstreemspordiga, tuleks ka sellised tingimused kindlasti täpsustada, et vältida hilisemaid probleeme.

Oluline on ka märkida, et enamasti peab kindlustusvõtja ehk siis reisija suutma tõendada kindlustusjuhtumi olemasolu.

Seega, kui sinu reisil midagi juhtub – haigestud või hilined – pead kohe teavitama kindlustusjuhtumist ja vajadusel küsima kindlustusandjalt juhendeid, kuidas edasi käituda.

kindlustusandjat Teavita kohe Kindlustusjuhtumi ilmnemisel tuleb juhtunust informeerida viivitamatult reisikorraldajat või teisi reisiga seotud ettevõtjaid.

Vastasel juhul on kindlustusseltsil õigus viivitamisest tulenevad kulud hüvitamata jätta.

Seetõttu on mõistlik, kui vajalikud kontaktid oleksid alati käepärast, et kriisiolukorras ei peaks nende otsimisele liigselt aega raiskama.

Pea meeles, et enne kahju hüvitamist võib kindlustusselts nõuda erinevaid tõendeid, näiteks arsti- või politseitõendit või transpordiettevõtte tõendit hilinemise ja selle põhjuste kohta. Üldjuhul ei hüvita kindlustusselts kahju, mis kuulub hüvitamisele teiste isikute poolt. Näiteks kulud, mis rahvusvaheliste lepingute või seaduste kohaselt kuuluvad hüvitamisele haigekassa, lennufirma, turismifirma või teiste asutuste poolt.

NARGEN FESTIVAL 2010 KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS 28.05 Haapsalu Väike Linnus, kl 20.00 ANSAMBEL PAABEL www.paabel.com

30.05 Haapsalu Toomkirik, kl 19.00 Cyrillus Kreek RAHVAVIISIDE SEADED AASTAST 1918 Tõnu Kõrvits HÜMNID LÄÄNERANNIKULT

01.08 Naissaar, Omari küün, kl 19.30 REMINISCENTIAE (esiettekanne) Tallinna Kammerorkester. Solistid Mihkel Peäske (flööt), Indrek Vau (trompet), Mart Metsamart (löökpillid) Dirigent Tõnu Kaljuste

7.08 Noblessneri Valukoda, kl 19.30 Tormis 80 EESTI BALLAADID

(esiettekanne Eestis) Eesti Filharmoonia Kammerkoor, saksofonikvartett SaxEst, Haapsalu koorid.

Dirigent Tõnu Kaljuste

.......................................

TORMISE PIDUNÄDALAD

(kontsertettekanne) ERSO, RAM, Eesti Kontserdi Koor. Solistid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk.

Dirigent Tõnu Kaljuste. Video Peeter Jalakas.

Helipilt Margo Kõlar

.................................................................

12., 13, 17.06 kl 18.00 ja kl 22.00 ja 14.06 kl 19.00 Noblessneri Valukoda EESTI MEESTE LAULUD

PÄRDI PIDUNÄDALAD

Nargen Opera ja Von Krahli Teatri ühislavastus

3.07 Naissaar, Omari küün, kl 19.30 SAMPO TAGUMINE ETV tütarlaste koor.

Dirigent Aarne Saluveer

10.07 Naissaar, Omari küün, kl 19.30 PÕHJALA SAARTE HÄÄLED & TORMIS

Koostöös Kultuuriministeerium, Eesti Kontsert, ERSO, Paide linn, Rakvere linn, ERR, Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Villu Veski & Tiit Kalluste

17., 18., 21., 22.08

24.07 Naissaar, Omari küün, kl 19.30 TORMIS REMIXED

Noblessneri Valukoda, kl 19.00

Aivar Tõnso & Co

Pärt, Kaljuste, Jalakas ALGUSES OLI (etendus Arvo Pärdi muusikast)

20.08 Paide Püha Risti kirik, kl 16.00 21.08 Tallinna Jaani kirk, kl 19.00 22.08 Rakvere kirik, kl 19.00 24.08 Jõhvi Mihkli kirik, kl 18.00 DE PROFUNDIS

10.09 Estonia kontserdisaal, kl 19.00 Arvo Pärt CECILIA, VERGINE ROMANA SÜMFOONIA NR 3

RAM, Ene Salumäe (orel).

Dirigent Risto Joost

Gustav Mahler SÜMFOONIA NR 1 D-DUUR

28.08 Haapsalu Toomkirik 18.00 29.08 Tallinn, Niguliste kirik 19.00 KANON POKAJANEN Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Solistid Kaia Urb (sopran), Iris Oja (alt), Tiit Kogerman (tenor), Allan Vurma (bass).

Dirigent Daniel Reuss.

29.08 Rakvere kirik, kl 19.00 30.08 Paide Püha Risti kirik, kl 19.00 31.08 Tallinna Jaani kirik, kl 19.00 DA PACEM Vox Clamantis, Cello Octet Amsterdam, solist Arianna Savall. Kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve

3.09 Estonia kontserdisaal, kl 19.00 Joseph Haydn ÜMFOONIA NR. 57 D- DUUR ADAMA ja EVA DUETT ning KOOR ORATOORIUMIST “LOOMINE “ Solistid Andrea Brown ja Andreas Olsson

Arvo Pärt MEIN WEG NUNC DIMITTIS ADAM’s LAMENT (esiettekanne Eestis) Camerata Salzburg, Eric Ericsoni Kammerkoor. Dirigent Tõnu Kaljuste

30.07 Tallinna Sadama Turg, kl 19.30 (endine Nargen Opera ja Von Krahli Teatri ühislavastus 07.09 Rakvere Gümnaasium, kl 19.00 C-terminal) The Hilliard Ensemble (17.8 ja 18.8), Segakoor 08.09 Paide Raekoda, kl 19.00 31.07 Naissaar, Omari küün, kl 19.30 Noorus, Segakoor Cantus, ERSO. Solistid 09.09 Laulasmaa kool, kl 19.00 TORMISE RING Andrea Brown (17.-22.08), Marianne Pärna, Tiit ELLER & PÄRT (viiuliõhtu) Kogerman, Raul Mikson, Uku Joller (21.8 ja 22.08). Dirigent Tõnu Kaljuste

TOE TAJAD

Piletid PILETILEVIST

KO R R A L D A J A

Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Dirigent Tõnu Kaljuste

Andres Kaljuste (viiul), Sophia Rahman (klaver)

Kaljuste. Kunstnikud Maret Tamme, Maarja Naan, Piia-Berta Piir (EKA stsenograafiatudengid). Koreograaf Kristina Paškevicius

.................................................................

(pühendatud Neeme Järvile)

Nargen Festivali SUVESÜMFOONIA

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kammerkoor Voces Musicales, ERSO.Dirigent Neeme Järvi

11.09 Paide spordihallis, kl 12.00 Rakvere spordihallis, kl 19.00

Arvo Pärdi sünnipäevakontsert III SÜMFOONIA MEIE AED

16.07 Noblessneri Valukoda, kl 19.30 17.07 Pärnu Kontserdimaja, kl 19.00 (koostöös David Oistrahhi festivaliga)

Ludwig van Beethoven MEERESSTILLE UND GLÜCKLICHE FAHRT (kantaat “Merevaikus ja õnnelik sõit”)

SÜMFOONIA NR. 9 D-MOLL “OOD RÕÕMULE”

ERSO, Rakvere ja Paide lastekoorid, ETV tütar- Nargen Festivali Orkester, Segakoor Latvija. lastekoor, Ellerhein. Dirigendid Neeme Järvi ja Solistid Hannah Holgersson, Annely Peebo, Oliver Kuusik, Dominik Wörner.

Aarne Saluveer Dirigent Tõnu Kaljuste .................................................................

17.09 Paide Kultuurikeskuses, kl 19.00 DANCE BY PÄRT (tantsuetendus) Nargen Festivali Koreograafid Toomas Edur, LASTE VEEKARNEVAL 2010 Marina Kesler

Luscher & Mattiesen Korraldaja MTÜ Külakino.

Täpsem info www.nargenfestival.ee

18.07 Tallinna Raekojaplats, kl 12.00 Rongkäik läbi vanalinna Admiraliteedi basseinini, kus pealaval toimub etendus.

Lavastaja Priit Valkna Üritus toimub Tallinna Merepäevade raames. Koostöös Event Masters ja Kultuuripealinn Tallinn 2011.

.................................................................

................................

Filmifestival ARVO PÄRDI MUUSIKA FILMIS 21.-22.08 Rakvere pangahoone 18.-29.08 Paide kultuurikeskus 4.-5.09 vabaõhukino

27.-30.06 ja 4.-7.07 Naissaar, Omari küün, kell 19.30

Jaan Tätte LENDAJAD Mängivad Piret Kalda (Tallinna Linnateater), Väino Laes, Lauri Nebel, Teet Hanschmidt.

Lavastus ja muusikaline kujundus Tõnu

PAIDE LINN

Austria Suursaatkond

suvePUHKUS 2010

4

1. juuni 2010

lühidalt

Laevad, tuli ja vesi hansapäevade avaetendusel

Foto: Indrek Aija

24. juuni õhtul võib Pärnu jõel näha suuri laevu Venemaalt, Saksamaalt ja Eestist. Samuti kaluripaate, haabjaid ja purjelaevu. Mart Tõnismäe lavastatavalt rahvusvaheliste hansapäevade avatseremoonialt ei puudu ka tuleatraktsioonid.

Publik saab seda ilu jälgida jõe kallastelt ja vanalt sillalt. Suurejooneline tseremoonia jätkub külaliste rongkäiguga ja õhtul hilja keskaegse tantsukontserdiga Vallikäärus.

Pärnu suvepealinna kannatada saanud kuvand ootab ülevõõpamist SUVEPEALINN PÄRNU. Paarkümmend aastat tagasi oli Pärnu oma arengus pikalt ees nii Haapsalust kui Kuressaarest. Nüüdseks on mõlemad linnad Pärnuga vahet vähendanud, nõustub ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Eve Kruuse vabakutseline ajakirjanik

«P

ärnu turundus on viimastel aastatel olnud ebapiisav,» ütleb Kivimägi. «Kas keegi tahab minna näiteks Türki mingisse piirkonda, millest räägitakse ainult negatiivset?» küsib ta ja kinnitab – inimlik faktor on tõepoolest Pärnu mainet negatiivselt mõjutanud. «Ehk on põhjus selles, et Pärnus jäädi liigselt loorberitele puhkama,» arutleb Kivimägi.

Samas on linnapea veendunud, et Pärnu hiilgus pole kusagile kadunud. Ta loetleb Pärnu eeliseid, et olla parim suvituslinn: atraktiivne rand, geograafiline asukoht, kõige soojem piirkond Eestis, paraja suu-

rusega, et pakkuda ajaveetmise erinevaid võimalusi.

«Kust te selle liiva olete toonud,» küsisid kord Pärnut külastanud norrakad randa uudistades.

Praegune linnapea Toomas Kivimägi mõistis küsimust alles siis, kui norrakad näitasid talle enda kodukohas sealsesse randa rajatud võrkpalliplatsi, kuhu liiv oli kalli raha eest ostetud kusagilt Aafrikast.

Kas Pärnu ongi enam suvepealinn?

Selles jutus, et Pärnust on mitmed üritused ära läinud, võib Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomsoni sõnul tuvastada mantraga sarnast loogikat – keegi arvab, kõik kordavad ja lõpuks jääbki selline mulje.

«Samas võin nimetada terve rea sündmusi, mis on Pärnusse tagasi tulnud.» Ta toob näiteks Neeme Järvi dirigentide suvekooli, line-tantsu festivali ja gildipäevad.

«Ega ükski omavalitsus pole rõõmus, kui mõni tunnustatud sündmus ära kaob, aga mõnele üritusele pole enam nõudlust,» tõdeb ka linnapea. «Murelik olen nende ürituste pärast, mis on mujale liikunud – see tähendab, et nõudlus asja järele on, aga neile pole Pärnu sobinud.»

Kivimägi lisab, et isikute rolli, nii positiivset kui negatiivset, ei maksa alahinnata. «Kui eelmisel aastal teatas Lauri Viikna, et tema lähema viie aasta jooksul Tivoli tuuriga Pärnusse ei tule, siis pärast meie kohtumist ütles ta, et tuleb siiski.»

Tomsoni meelest ei pea Pärnu suvepealinna tiitlit tagasi võitma, sest seda pole kunagi kaotatudki.

Kaubamärk «Suvepealinn Pärnu» on patendiametis registreeritud. «Tere, Pärnu suvi!» jäeti aga meelega ära, sest üritus väsis ära.

«Tahan viia Pärnu linna maine tema paremate aegade tasemele tagasi ja seda edasi arendada,» teatab Kivimägi. Ja seda vaatamata sellele,

et Pärnu laenukoormus on ligi 500 miljonit ja linna tegevuskulusid vähendati 70 miljoni krooni võrra.

infrastruktuur areneb Renoveeritavasse rannaparki on investeeritud 20 miljonit krooni, ka rannapromenaadi pikendamiseks on projekt kirjutatud ja vabariigi valitsus on vastava eelotsuse teinud. Ettevõtluse arendamise sihtasutus EAS oli projekti nõus rahaliselt toetama, aga tingimusel, et tehakse kergliiklusteede planeering.

«Teeme, aga see võtab veidi aega,» lubab Kivimägi. «Promenaadi jätk ei tule nii uhke kui varem valminud osa, aga 2012. aastaks peaks täiendav lõik valmis olema.»

«Detailplaneeringu kohaselt loome Pärnu jõe vasakpoolsele kaldale aastaks 2012 atraktiivsete istumispaikadega ja puhkekohtadega piirkonna,» jätkab linnapea. «Aga seda eeldusel, et riik avab meile uuesti selle meetme. Pärnu linna eelarvestrateegiaga näitame riigile ka numbrite keeles, et me saame hakkama ja riiki nn saneerimistoetuse taotlemisega ei koorma.»

Enneolematult suur hansaturg Kui tavaliselt on hansaturul olnud 150 kauplejat, siis tänavu on neid üle 400. «Keskaegses stiilis turule kauplejaid oleks tulnud veelgi, aga puht füüsiliselt neid sinna rohkem ei mahu,» tõdeb Pärnu linnavalitsuse haridusja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson.

Suurem osa kaupmehi on Eestist, aga ka mujalt. Müüjad on kostümeeritud keskaegses stiilis. Samuti tuleb järgida ettekirjutust, et müüa võib ainult käsitööesemeid ja muud säärast – et keegi ei tuleks sinna küsitava väärtusega riideid või jalanõusid müüma.

Hansalinnade orkestrid, ansamblid ja tantsutrupid esinevad linnas kuuel laval. Raehoovis töötab lastelava. Vastrenoveeritud Vallikäärus astuvad üles külalisorkestrid, tantsurühmad, Pärnu linnaorkester, ansamblid Greip, Noorkuu ja OORT. Kummardus Valgrele Festivali «Kummardus Valgrele», mis läinud aastal sootuks ära jäi, tahab Pärnu linn Valgre sajandaks sünniaastapäevaks (aastaks 2013) kasvatada suuremaks kui kunagi varem. Tänavu toimub suur galakontsert 4. juulil Ammende aias – sinna sobivat see ikkagi kõige paremini.

Tomson muretseb, et Pärnus pole korralikku kino. Ehk just sellepärast on Pärnu filmifestival viimastel aastatel publiku poolest «kõhnemaks» jäänud.

Aga võib-olla on põhjus selleski, et paremaid filme näidatakse ka ETV ekraanil, Seevastu 5.–31. juulini toimuv David Oistrahhi festival saab tänavu kõikidest kultuuriprojektidest suurima toetuse, sest korraldajad hankisid festivali korraldamiseks ka Euroopa raha.

Endla teater vabaõhuetendust välja ei too, pidades seda liiga riskantseks – suvehooaeg möödub selgi aastal teatrimaja seinte vahel. Hooaeg avatakse 8. juulil lavastuse «Madame Bovary» esietendusega.

Valik Pärnu selle suve üritusi 11.–12. juuni: rockfestival «Reiu rock» 12.–13. juuni: line-tantsu festival 20. juuni: rannapargi avamine 22. juuni: Niiduaasa jaanituli 24.–27. juuni: 30. rahvusvahelised hansapäevad

(www.parnu2010.eu) 1.–5. juuli: Bell Force 2010 (rahvusvaheline käsikellafestival) 1.–4. juuli: Pärnu Summer Cup 2010 2.–4. juuli: Festival «Kummardus Valgrele» 4.–25. juuli: XXIV Pärnu filmifestival 5.–31. juuli: David Oistrahhi festival 26. juuli – 5. august: Neeme Järvi rahvusvaheline

dirigentide meistrikursus 30. juuli – 1. august: Baltic-Nordic Harmonica 2010 2.–7. august: bluusipäevad 6.–9. august: portselanipäevad 13.–14. august: Pärnu gildipäevad 4.–15. august: Pärnu kunstide öö Allikas: Eve Kruuse

suvePUHKUS 2010

1. juuni 2010

5

Rahaasjad tuleb enne reisi planeerida

Ago Samma Swedbanki väikefinantseerimise osakonna juhataja

R

eisi ostes tuleks oma rahaasjad eelnevalt põhjalikult planeerida, et toredast puhkusereisist ei kujuneks hiljem stress, mida tekitavad postkasti ilmuvad arved.

Kindlasti tasub vältida kõrge intressiga SMS-laene, millel on ka väga lühike tagasimakseperiood.

Kõige mõistlikum on igal kuul kindel summa kõrvale panna. Järelmaksu korral vali endale aga kindlasti usaldusväärne finantspartner, kes aitab leida parima võimaliku lahenduse.

Krediitkaart tagavaraks Reisi, hotelli või rendiautot broneerides ei saa läbi ilma krediitkaardita, seega võib selle hankimine osutuda vajalikuks. Kaarte on mitmeid ja nii mõnegi kaardiga kaasnevad ka soodustused rendifirmades ja hotellides.

Internetis makstes tasub aga kindlasti tähele panna, kas teenusepakkuja on usaldusväärne.

Ootamatused ei anna endast kunagi märku, kaugel maal on abi aga üldjuhul aeglane tulema.

Krediitkaardi olemasolu võib sellistel puhkudel muutuda eluliselt tähtsaks.

Näiteks on juhtumeid, kus pagas läheb kaotsi ning inimene jõuab võõrasse riiki tühjade kätega. Samas pole ta arvestanud väljaminekuga, mis kulub kaotsi läinud asjade asendamisele, kuid vahetusrõivaid ja elementaarseid hügieenitarbeid on ju vaja.

Juhul kui on sõlmitud kindlustus, korvab kindlustusettevõte pagasi kaotusega tekkinud rahalise kahju. Teisalt, kui mõnes poes või kohvikus deebetkaart mingil põhjusel ei tööta, on hea, kui teine kaart on tagataskus varuks.

Millist kaarti valida?

Krediitkaarte on erinevas valikus, kuid laias laastus jagunevad need kolmeks.

Vaba tagasimaksega krediitkaart võimaldab kliendil maksta kasutatud summa tagasi vabalt valitud ajal. Siinkohal on oluline teada, et kui kasutatud summa kanda tagasi 30 päeva jooksul, siis intresse ei lisandu.

Teise, püsimaksega krediitkaardi puhul toimub tagasimaksmine kindlal kuupäeval kokku lepitud püsimaksena ning igakuine summa on iga kord sama. Määratud tagasimaksega krediitkaart sobib aga juhul, kui kasutatakse krediitkaarti igapäevase maksevahendina või reisitakse tihti – ostude eest tasutud summad võe-

Esmaabi puhkuse ajal Millised ravimid või esmaabivahendid võiks kotti torgata suvel reisile või suvilasse minnes, sellest räägib Kuusalu apteegi proviisor Anne Hansen.

Foto: Scanpix/CORBIS

PUHKUS JA RAHA. Pole oluline, kas reisida üle suure ookeani või naaberriiki, enne reisile asumist tasub kindlasti läbi mõelda, kuidas enne, pärast ja kohapeal oma rahaasjadega toimetada – seda nii turvalisuse kui ka kokkuhoiu aspektist.

pane tähele!

Kuigi sularaha päris lõpuni reisides vältida ei saa, tuleks seda kaasa võtta siiski nii vähe, kui võimalik, et vältida raha kaotamist või varguse ohvriks langemist. takse kontolt automaatselt maha järgmise kuu 10. päeval.

Neile lisanduvad ka muud liiki krediitkaardid, igaühel oma lisaväärtused, näiteks reisiteenindus või -kindlustus.

Juhul kui ei tea, milline kaart võiks kõige paremini sobida, tasub asja arutada kindlasti pangatöötajaga, kes annab professionaalset nõu.

Millal kasutada sularaha?

Sularaha mõõdukas kaasavõtmine mis iganes riiki on alati mõistlik, sest kaardiga maksmise võimalust ei pruugi igal pool olla. Küll aga tasub sularaha rahakoti vahel hoida minimaalselt, sest see ei ole turvaline.

Reisil on lihtne tänavavaraste ohvriks sattuda – nad teavad, et turistid kannavad tihtipeale kaasas sularaha, teisalt on inimesed reisil olles ka hajameelsemad ja seetõttu kurikaeladele lihtne saak.

Meriton Wellness Spaa -mõnus spaa elamus Tallinna kesklinnas.

Lai valik erinevaid massaaže ja hoolitsusi. Juuksur.

Tähelepanelik teenindus ja professionaalsed töötajad.

Enne või pärast hoolitsusi saad lõõgastuda ka vee- ja saunakeskuses.

Seega tasub enda asjadel silm peal hoida ja hajutada oma vahendeid. Näiteks panna pangakaart rinnataskusse, osa sularahast käe-, teine osa aga rahakotti. Ka selliselt on võimalik end pahategijate eest kaitsta.

Kui reisil olles juhtub, et pangakaart varastatakse, tuleb sellest viivitamatult teavitada panka, kes kaardi kohe sulgeb. Pangad pakuvad teatud kaartidele asenduskaardi teenust ning vajadusel saad reisi sihtkohas uue kaardi.

Sularaha kaotamise korral ei saa aga keegi aidata ning raha tagasisaamise võimalus on nullilähedane.

Seega tasub reisile minnes oma rahaasjad eelnevalt hoolikalt planeerida, valida sobivaimad vahendid oma kulude katmiseks ning kindlustada end võimalike ootamatuste vastu.

Selliselt toimetades võib olla üsna kindel, et ei pea oma puhkusereisil muretsema liigsete ja tülikate probleemide pärast.

Palaviku alandamiseks ja valu vaigistamiseks võiks puhkama minnes võtta kindlasti kaasa paratsetamool. Päris väikeste laste jaoks, kel vanust alla kuue aasta ja kes tabletti hea meelega ei neela, tuleks kaasa võtta paratsetamooli suposiidid, mis on saadaval lapse vanuse ja kehakaalu järgi.

Kui nahale ilmub allergiline lööve või kui putukahammustus tekitab sügeleva kühmu, võib tarvitada allergiavastaseid ravimeid, näiteks loratadiini või tsetirisiini sisaldavaid, kellele mis paremini sobib. Igal pool võib kaasas olla ka Vietnami salv või teise nimega Kuldtähe palsam, mida tuleb kasutada vajaduse järgi ja mis võtab hammustusest tingitud sügeluse ära.

Kellele selle salvi spetsiifiline lõhn ei sobi, võib kasutada sarjas Plix-plax olevat sääsekupu leevendajat. Ja et sääsed üldse ligi ei tikuks, võib enne loodusesse minemist kasutada samas sarjas olevat sääski eemale peletatavat vahendit.

Villide tekkimisel on otstarbekas kasutada spetsiaalset raku- ja villiplaastrit, mis tavalisest plaastrist erineb selle poolest, et see kuivatab rakku, aga ei tee seda katki. Kui katkiläinud raku peale pannakse tavaline plaaster, soovitab proviisor rakku enne naha isotoonilise antiseptikuga puhastada. See tähendab, et soola on selles vahendis sama palju kui inimese rakuski ja puhastamisel ei teki kipitustunnet.

Vana hea lilla veega (kaaliumpermanganaadi lahusega) võib puhastada igasuguseid haavu. Briljantroheline on proviisori sõnul väga tugeva piiritusega ja võib haava puhastamisel valulik olla.

Päikesepõletuse vastu soovitab proviisor taruvaigu vahuspreid dekspantenooliga, mis rahustab päikesest ja kõrgest temperatuurist tingitud naha punetust. Aitab ka teepuuõli sisaldav geel, mis vähendab põletusnähte ja aitab vältida infektsiooni. Paks kiht geeli tuleb kanda nahale, lasta sel toimida 30 minutit ja korrata seda nii mitu korda kui vajalik. Nii lihas- kui liigesevalu leevendamiseks võivad aidata paikselt kasutatavad valuvaigistid (nt diklofenakki või ibuprofeeni sisaldavad spreid/kreemid/plaastrid).

Meeles tuleb pidada, et päike ja ketoprofeeni sisaldavad paiksed ravimid ei sobi kokku – tekkida võib tõsine nahakahjustus. Samuti pole päikesevalgus soovitatav diklofenaki paiksete ravimite kasutamise ajal.

Samuti aitab külm kompress, selleks puhuks võiks sügavkülmas hoida geeliga täidetud kotikest, et vajadusel seda kiirelt kasutada. Kui geel soojeneb kompressi tegemisel, tuleb see taas külmkappi jahtuma asetada. Sama geeliga täidetud kotikest saab kasutada ka soojakompressi tegemiseks.

Haav, mis on tekkinud näiteks sõrme lõikamise või kukkumise tagajärjel, on soovitatav pärast puhastamist katta steriilse haavalapiga. Seejärel katta see neljast küljest kinnituva steriilse plaastriga.

Tursunud jalgu, mis näiteks pikal bussisõidul või lennureisil muret teevad, saab aidata lokaalselt kasutatava hepariinigeeliga. Preparaati ei tohi kanda lahtistele haavadele. Veeniprobleemide korral tuleks kasutada selleks ette nähtud tugisukki.

Kõhulahtisuse korral aitab hästi loperamiid, mis võiks alati kaasas olla. Algul tuleb võtta üks tablett, kui pärast järgmist WCs käimist kõht jätkuvalt lahti on, tuleb võtta teine tablett. See ravim pärsib soole motoorikat. Kõhulahtisuse puhul võib abi saada ka söetablettidest, mida tuleks võtta 4-6 tabletti korraga.

Kui kõhulahtisus paari päevaga loperamiidi võttes ei möödu, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, sest vedelikukaotus on väga ohtlik, eriti lastele.

Aga et reisil käed ikka puhtad püsiksid, võiks kotti torgata ka niisked steriliseerivad rätikud.

Eve Kruuse vabakutseline ajakirjanik

% 5 -1 Selle kupongiga kõik Meriton Wellness spaa teenused (hoolitsused ja juuksur) -15% soodsamad Pakkumine kehtib E – N. Viimane pakkumise kasutamise kuupäev 30.06.2010.

Me hellitame Su www.meritonhotels.com

ära..

Paldiski mnt 4 Tallinn, broneerimine +372 6 288 221 Wellness Spaa on avatud E-P 8.30 – 21.00

suvePUHKUS 2010

6

1. juuni 2010

Eestimaal ringi rännates tuleb silmad lahti hoida AVASTAMATA EESTIMAA. Paljude eestimaalaste suviste puhkuseplaanide hulka kuulub ka Eestis ringi rändamine.

Et tavapärastele marsruutidele veidi vaheldust tuua, tasub reisiplaani võtta ka vähem tuntud, ent sellegipoolest põnevaid paiku.

Marko Kaldur reisikirjanik

A Eestimaa

lõunatipp

Eesti lõunapoolseim geograafiline punkt paikneb Võrumaal, Naha talust paar kilomeetrit lõunas. Lõunatipu lähistel paiknevad ühtlasi Eesti ainsad valge liivakivi paljandid Peetri jõe kallastel; mõnikümmend kilomeetrit ida poole omakorda Paganamaa oma laineliste kuppelmaastikega. Paganamaast saab parima ülevaate sealse vaatetorni tippu turnides.

B Piibe kaunid mõisaansamblid Kultuuri- ja ajaloohuvilistele pakuvad meeldiva elamuse kindlasti Kesk-Eesti mõisad ja lossid.

Rakverest lõuna pool ning Piibe maantee läheduses leidub kümneid ja kümneid mõisakomplekse.

Osa neist on restaureeritud ning

külastajatele avatud, teised alles ootavad hoolivat peremehekätt.

Suuremad mõisakompleksid nagu Roosna-Alliku, Mõdriku, Albu, Seidla ja Särgvere või Porkuni leiavad kasutust eripalgeliste õppeasutustena või on erakätesse läinud. Suvel võib mõnes paigas ka ööbida – olgu siis mõisa peahoones või arvukates kõrvalrajatistes.

Restaureeritud mõisate poolt pakutavale silmailule on kontrastseks vahelduseks aga suurematest asulatest kaugemal paiknevad hüljatud mõisad, nende seas ka arhitektuuripärle, mis on loodusjõudude meelevalda jäetud.

Kuigi iga kõrgem metsatukk laiade põldude vahel ei pruugi veel mõisakompleksi asupaika tähistada, siis enamikul juhtudel leiab sellest puudesalust mõndagi põnevat.

C Põhjaranniku

väikesaared

Üks põnevaid suviseid tegevusi on mööda erinevaid väike-

saari ja laidusid kolamine. Eesti rannikumeres on sadu ja sadu selliseid maalapikesi, kuhu inimese jalg tihti ei satu.

Suurematel saarekestel võib kohata üksikuid püsiasunikke, suveperioodil muidugi teisigi huvilisi, kes purjede või päramootori toel uusi alasid avastama on suundunud.

Sellistele saarekestele pääsemiseks tuleb jõuda kokkuleppele kohalike rannikukaluritega või tüürida saare randadele isikliku või renditud veesõidukiga.

Vaindloo saar Kundast põhja poole on Eesti põhjapoolseim saar. Ulgumere tormidele valla tilluke Keri saar on omamoodi piiripostiks Eesti ja Soome vahel.

D Jõhvi kindlus-

kiriku muuseum

Põhjamaades ainulaadne on Jõhvis asuv kindluskirik. Legendid räägivad kahest vennast, kes tahtnud kindlust ehitada, töö käigus aga tülli läksid ning üks teise maha lõi. Pattude lunastuseks ehitanud siis ellujäänud vend poolelioleva kindluse ümber kirikuks.

Läbi aegade on Jõhvi kindluskirik olnud tähtsaks lüliks põhjarannikul ja Virumaal paiknenud kindlustuste ketis. Praegu on haruldase ehitise keldrites

C

C E

D

B F

leidnud endale koha Jõhvi kindluskiriku muuseum, mille tagaruumes salajases nišis paikneb kiriku väärtuslikem reliikvia.

Legendide järgi viinud Jõhvi kindluskirikust maa-alune põgenemistee läheduses asuvatesse Kukruse mõisa ja Järve linnusesse, veelgi entusiastlikumad oletused aga pajatavad käikude süsteemist, mis ühendas kõiki põhjaranniku mõisaid ja kirikuid.

E Puhkus inim-

tühjadel liivadel

Suvised rannad on iga vähegi ilusama ilmaga ülerahvastatud ning raske on leida kohta, kus liivale heites rannamõnusid rahulikult nautida. Lahenduseks sobivad pikad liivarannad Lahemaal, Vainupea sadama ja Mustoja vahele jääval alal.

Sinna ei pääse autoga ligi, samuti võtab piki randa jalutamine tublisti aega. Ent kes tavapärasest pikema teekonna ette võtnud, selle silme ees avaneb pikk ja liivane rannajoon, kus tihtipeale kilomeetrite viisi inimhingegi ei kohta.

Oma sõiduvahendi saab randa suunduja parkida Mustoja telkimisplatsi või Vainupea tuletorni lähistele.

H

F «Päikese käe»

muinaslinnus

Muinasajast on Raplamaa Kõnnumaal palju jälgi säilinud. Üsna Rapla lähistel, Keava asulast Kaiu poole liikudes jääb teest vasakule Keava muinaslinnus.

Vanades vene kroonikates on seda kohta nimetatud ka «Päikese käe» linnuseks.

Lisaks arvukatele pisileidudele kaevati hiljaaegu välja linnuse müüriosa ning selle alt läbi viiv vooderdatud salakäik. Käiku läbides saab tunda end kui muinasajast pärit sõdalane. Rääkimata maalilisest vaatest, mis linnamäe tipult üle ümbritsevate põldude, metsade ja rabade ulatub.

G Jääaja

muuseum

Lääne-Virumaal asuvaid Neeruti mägesid kutsutakse rahvasuus ka Eesti jääaja muuseumiks. Seda põhjusel, et seal on väga hästi säilinud ja eristatavad jääaegsed pinnavormid. Liustike liikumise ja sulamise tagajärjel tekkinud mägesid ja orgusid kutsutakse ka Kalevipoja künniva-

A

gudeks, ühte kesksemat omakorda Sadulmäeks.

Eesti rahvuskangelast Kalevipoega mälestab Sadulmäe jalamile püstitatud kiviskulptuur.

B Lõhavere

linnus

Lõhavere ehk Lembitu linnust Viljandimaal peetakse üheks muinasaegseks ülikute linnuseks, mis oli peamiselt mõeldud vaid kohaliku vanema ja tema lähikondlaste pelgupaigaks.

Tegu on arheoloogiliselt enim läbi uuritud linnusega Eestis, mille territooriumilt ja lähedusest on avastatud hulk märkimisväärseid leide, alates ehetest kuni tööriistade ja relvadeni.

Linnus ise on korduvalt piiramiste käigus maha põlenud. Arheoloogiliste kaevamiste tulemused kattuvad selles osas ajaliselt ka Läti Hendriku kroonika andmetega, mis aitab üpriski täpselt Lõhavere linnuse ajalugu kirjeldada.

Suvepuhkus Aqva Spaas õnnestub iga ilmaga Kui sul on puhkus ja sa soovid, et see igati õnnestuks.. veetemperatuur +31 kraadi õhusooja +32 kraadi lainete kõrgus oleks 1,5 meetrit…

VAATA W W W.AQVAHOTEL S .EE Parkali 4 Rakvere Aqva Hotel & Spa – selle suve spaa!

suvePUHKUS 2010

1. juuni 2010

7

Seljakotid selga…

Piusa ürgoru matkarada Alates Vastseliina linnuse juurest kulgeb Piusa ürgoru matkarada Võrumaal piki Piusa jõe kaldaid põhja poole. Valida on mitme trassi vahel. Pikem rada jõuab otsaga välja Eesti kõrgeimatele liivakivipaljanditele – Härmamüüridele – mille harjalt avanevad meeliülendavad vaated paljude kilomeetrite kaugusele.

Matka- ja loodushuvilistele on Eestis loodud ringi liikumiseks palju võimalusi. Matkaradu, kus lihtsalt jalutada või end hoopis tõsisemalt proovile panna, jagub kõigisse Eesti piirkondadesse.

Kurgja talumuuseumist Pärnumaal algab maaliline matkarada, millel kõndijad otsekui kunagise kuulsa kirjamehe Carl Robert Jakobsoni jälgedes sammuvad. Umbes 12 kilomeetri pikkune Sakala teeks kutsutav matkarada järgib suures jaos neid kunagisi radu, millel Carl Robert Jakobson kümneid ja kümneid kordi kõndis.

Marimetsa rabarada

Selisoo-Muraka rada

Läänemaal Marimetsa rabas paiknev rada on omapärane mitme vaatetorni ning suure laugastiku poolest. Kui algul viib rada üle vana taluaseme, siis pärast rabaserva vaatetorni kulgeb laudtee mõnda aega noolsirgelt rabamaastikul.

Ida-Virumaal läbi Selisoo ning edasi Muraka raba peale viiva matkaraja üheks tähtsamaks vaatamist väärt punktiks on nn Knjazevi laugas Selisoo matkaraja algusosas. Edasi suundub rada aga arvukate laugaste vahelt rabajärve kaldal seisva vaatetorni juurde, seejärel sinka-vonka raba vastasküljele.

Rüütli raba Kotka matkarada

Kultuurilooliste radade osas on eriti rikas (Lõuna-)Kõrvemaa. Seal asuvad Vargamäe ja Simisalu rajad, millel liikudes A. H. Tammsaare kuulsad teosed meenuvad. Ränduri tee viib läbi «Tõe ja õiguse» sarjast tuttavaks saanud kohtade.

Ida-Virumaal Iisaku lähedal leiduv matkarada võimaldab jalutajaile erinevaid rabavaateid. Algul viib teekond mööda luiteharja raba poole – teele jääb ka salapärane Rahapada, kus veidi maad sonkides võiks hea tahtmise korral müntegi leida.

Luiteharjal kõrguvast vaatetornist saab heita pilgu eesootavale maastikule – rabale, soosaartele, laudteele, rabajärvekestele, samas püstkoja juures leiduvad kõik võimalused tahtmise korral pikniku korraldamiseks – lõkkease, piknikulaud, toolid.

Kostivere karstiala Kostivere karstiala matkarada Raplamaal lookleb karstilehtrite vahel, aeg-ajalt mõnda lehtrisse sisenedes ning kohati läbi koopataoliste moodustiste ronimisvõimalust pakkudes.

Enamik karstilehtreid ja -koopaid on küll vaid suured augud maapinnas, mis vihmade ja üleujutuste ajal vett täis valguvad. Osa aga on loodus kujundanud kõlakodadeks ning tunneliteks, milles turnides päkapiku või trolli tunne tekib.

Sookuninga rajake Väga lühikeseks kujuneb jalutuskäik Sookuninga kaitsealal Pärnumaal. Sealne rada ei koosnegi muust kui umbes kilomeetrisest laudteest ja selle lõpus paiknevast vaatetornist.

Sinimäed Sinimägede matkarada IdaVirumaal on suunitletud konkreetsemalt militaarajaloost huvitatutele.

Rada läbib Teise maailmasõja ränkade lahingute asupaikasid, möödub punkritest ning teele jääb ka sõjas hukkunutele pühendatud memoriaalkompleks ja arvukad mälestusmärgid.

Kõrvemaa rajad

Tahkuna militaarrada Hiiumaa Tahkuna poolsaare matkarada möödub Eesti võimsaimatest kindluskompleksidest.

Nõukogude ajal ning varemgi ehitatud betoontornid, punkrid ja maa-alused rajatised nõuavad sisenemiseks küll rohkelt julgust ning valgusallikate kaasa võtmist, ent teemast huvitatutele on seal uudistamist ja avastamist päevadeks.

Nelja Kuninga Tee Padise kloostrist Paide linnusesse kulgev Nelja Kuninga Tee on Eesti uuemaid ja pikemaid matkaradu.

Rajakaarti ja atlast abiks võttes pole 160-kilomeetrise trassi läbimine suurem probleem.

Kõrve matkarada Parimaks uudistamisvõimaluseks on läbida Kõrve matkaraja Aegviidust Liiapeksi viiv lõik, kuhu tõsised matkasellid pääsevad ka rongiga.

Ranniku matkarada Eesti põhjarannikut ja läänerannikut mööda kulgev matkarada on üks osa rahvusvahelisest marsruudist, mis Läänemerele tiiru peale teeb.

Kogu teekonna läbimine võtaks isegi mitmeid nädalaid.

Allikas: autor

Raamat teele kaasa!

Reisikirjanik Marko Kaldur on hiljuti kokku pannud kaks Eestiteemalist raamatut: «Salapärane Eesti» ja «Reis ümber Eestimaa», mõlemad on Eestis reisijale heaks infoallikaks ja abimeheks nii reisi planeerimisel kui reisilugemisena.

Neist esimene tutvustab Eestimaa moodsaid linnalegende ja kaasaegseid muistendeid ning tänapäeva Eestis levivaid vandenõuteooriaid, ajaloolugusid ja külajutte, mis reisikogemust kindlasti vürtsitada aitavad. (PM)

a.ee ma

Sakala tee

a d -vir i . w w u w

IMELINE IDAVIRUMAA Mõned paljudest imelistest sündmustest sel suvel:

suvePUHKUS 2010

8 4 # # #

$+ )

$+ )

! " !

" # " $+ )

$+ )

kl 18 kl 20 kl 22

Kolmapäev, 7. juuli kl 19

Kontsert - VĂľru Kesklinna GĂźmnaasiumi noored ja naiskoor „Tempera“ - EELK Katariina kirik

Neljapäev, 8.juuli kl 17 kl 18 kl 22

Lastelava - k/m Kannel aed Kontsert - VĂľru Muusikakooli pärimusmuusika osakond Kreutzwaldi muuseumi Ăľu kl 15 Kontsert - laulavad festivali kĂźlalisrĂźhmad - EELK Katariina kirik kl 16-19 Kontserdid - esinevad festivali kĂźlalisrĂźhmad - k/m Kannel aed kl 16 Tarkusepesa - „Puud eesti rahvausundis“ teadmisi jagab Marju KĂľivupuu - k/m Kannel kl 12 kl 14

Festivalil osalevate rßhmade rongkäik XVI Vþru Folkloorifestivali avakontsert Simman - ansambel Audru Jþelaevanduse Punt

" !

5 9 # "

*

*

-

-

! "

" !

66 9

&(0(%&+ 0$$%$3$% 1&(% ,&(& /&(0()2'(% %) " ' % ( +" & $$ %#&' '

!&&,& *..0 /&(0(2-(0120&% 1&.*0

8" ! !

## (& " & " #% ! %($$ ! ! ' & % & '

Kontsert - Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa Kreutzwaldi muuseumi þu Kontsert - Pþlva Lþþtsaklubi Kreutzwaldi muuseumi þu Simman - ansambel Tuulelþþtsutajad - k/m Kannel aed

Laupäev, 10. juuli

Reede, 9.juuli

Bussiretk ristipuude juurde reisijuht Marju Kþivupuu kl 11 Vþistumängimine lþþtspillidel - k/m Kannel aed kl 15-19 Kontserdid - esinevad festivali kßlalisrßhmad - k/m Kannel aed kl 18 Kontsert - Kihnu Virve pereansambel ja Erik Nisu k/m Kannel kl 20.30 Tänavatants - Registreerimine alates kl 12 Kesklinna pargis kl 21 Laulud uinuvale järvele Tamula järve promenaad kl 10

MASK RAHA

PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN TARTU TOOMKIRIKU VAREMETES 2. juuli – 24. juuli kell 19.00

1. juuni 2010

kl 22

Simman - välisrßhmade muusikud ja ansambel Hoia ja Keela - k/m Kannel aed

Pßhapäev, 11.juuli

Kulinaarium - rahvustoite pakuvad festivalil osalejad k/m Kannel kl 12 Kontsert - PĂľlva mandoliinide orkester - Kreutzwaldi muuseumi Ăľu kl 12 Kirikukontsert - Sandor Szabo - EELK Katariina kirik kl 13-16 Kontserdid - esinevad festivali kĂźlalisrĂźhmad - k/m Kannel aed kl 16 Kontsert - Anu Taul, Tuuli Taul ja Tarmo Noormaa Kreutzwaldi muuseumi Ăľu kl 18 XVI VĂľru folkloorifestivali lĂľppkontsert - k/m Kannel aed kl 22 Simman - ansambliga Wismari poisid - k/m Kannel aed kl 11

Reedest pßhapäevani

KäsitÜÜ – ja kunstilaat - Jßri tänaval Noorte rahvamuusikute pargilava - Vþru kesklinnas Eesti käsitÜÜ ja rahvaste tantsupesa - Kreutzwaldi muuseumis Lastepesa - Liiva tänaval Pilli- ja laulupesa - Järve kooli þuel

Reedel ja laupäeval

Jutupesa - Kreutzwaldi muuseumis VĂľru keele pesa - Kreutzwaldi muuseumi teemajas

OsavĂľtvad riigid: Norra, Prantsusmaa, TĂźrgi, Valgevene, Korea, Nepaal, Venemaa, Itaalia, Portugal, Soome, Bulgaaria

LAULUPEOMUUSEUMIS 11. juuni – 19. juuni TOOMEL OHVRIKIVI JUURES juuli – august

LOLLA

LAULUPEOMUUSEUMI PARGIS 25. mai – 3. juuni

3 PÕRSAKEST JA HEA HUNT LAULUPEOMUUSEUMI PARGIS 11. – 15. august

Kutsu sĂľbrad autoga Soomet, Rootsit ja Ahvenamaad avastama!

Tallinn–Helsingi Ahvenamaa

Turu

Helsingi

2–5 reisijat + auto

al. 940.-

Tallinn Stockholm

Turu–Stockholm 2–5 reisijat + auto hommikune

al. 1100.suund Ăľhtune

al. 2589.suund

Turu–Ahvenamaa 2–5 reisijat + auto hommikune

al. 1095.suund Ăľhtune

al. 2035.suund

Helsing Helsingi–Stockholm ((þhtune) þ

suund su

VIKING XPRS V Tallinn - Helsingi

08.00 > 10.30 14.00 < 11.30 18.00 > 20.30

22â&#x20AC;&#x201C;4 â&#x20AC;&#x201C;4 reisijat rei + auto

(pĂźhap. 16.30 > 19.00)

al. 1880.-

(pĂźhap. 22.30 < 20.00)

ssuund

24.00 < 21.30

SSþiduauto þid iduaauto mþþdud: kkuni uni 6 m pikk p kk ja 2,05 2 05 m kþrge k Lisainfo Li isainnfo ja broneerimine: www.vikingline.ee w ww w.vikin telefonil tele efonil 666 6 3966 booking@vikingline.ee e-mail: boo e-