Suvi 2019

TEEMALEHES: Geopeitus – põnev aardejaht avastades loodust. LK 4–6 Kaitsta tuleb ennast lõõmava päikese eest. LK 12 Suur suvesündmuste kalendel kutsub seiklema. LK 13–16 Muuda suveõhtud putukavabaks. LK 17

SUVI

Tiia Voor:

Last ei tohi mingi hinna eest jätta üksi autosse, isegi kui konditsioneer töötab või aknad on lahti.

Lk 20

TEEMALEHT 5. JUUNI 2019

suvi || 3

postimees, 5. juuni 2019

johanna vahuri teemalehe toimetaja

SUVEMOSAIIK

LK 4–6 Kodumaises looduses on lõputult avastamisrõõmu

Pea ees päikesesse!

LK 8–11 Mängi geopeitust ja avasta imelist loodust orienteerudes

M

õjub klišeena, kuid suur osa toimetajaid tõmbab oma kirjatöö esimestes lausetes tähelepanu muutunud ilmale. Kuid mis seal salata – kätte jõudnud suvi teeb ilmselt nii mõnegi inimese päeva rõõmsamaks ja tuju lõbusamaks.

Et suvele ja heale tujule aga hoogu anda, oleme oma väljaande veergudele kogunud hulga nõuandeid, mida päikeseliste päevadega pihta hakata. Lõpuks on ka eestlased nõus nina ukse vahelt välja pistma. Soojamaareisi asemel hüpatakse sageli autosse ja asutakse hoopis kaunist kodumaad uudistama.

Matkaradade poolest on Eesti tõeliselt rikas, kuid kogenum matkasell võib juba hätta jääda, sest on tunne, nagu oleksid kõik kohad avastatud. Ometi on meie metsades peidus palju maalilisi radu, mis on nii hästi kõrvaliste pilkude eest varjul, et tõelised rännumehedki pole neid veel üles leidnud.

Kui aga lihtsalt matkamisest isu täis või lapsed ootavad midagi lõbusamat, siis saab lugeja uudistada geopeituse ja orienteerumise võlusid.

Nii võtab tavalisena näiv matkapäev hoopis teise ilme. Samas ei peagi alati lastega koduaiast välja trügima, et koos midagi huvitavat teha. Piisab sellest, kui kodus on parajalt loovust – nii saab ka lastega päeva edukalt sisustatud.

LK 12 Päikesekaitse ABC LK 13–16 Suveürituste kava

LK 17 Suveõhtud putukavabaks

Lõpuks on eestlased nõus soojamaareisi asemel hoopis kaunist kodumaad avastama!

Lastele mõeldes oleme tutvust teinud omapäraste vaatamisväärsustega ja külastanud Eesti kuulsaid talusid ning loomafarme, kus pere pisimad saavad otsa vaadata alpakadele või hoopis jaanalindudele.

Nii väikestele kui suurtele lugejatele pakume seekord ka ülimalt põhjalikku ürituste kava, kus sees suve kõik tähtsündmused, mida kindlasti võiks külastada. Pole kahtlustki, et oma lemmiku leiab igaüks.

Kui sisukas päev seljataga, võiks aga mõnuga keha kinnitada. Seetõttu ei puudu neilt veergudelt mõnusad suvised retseptidki, mida ka alles algaja kokk suudab järele meisterdada, kuid mis pakuvad põnevust ehk juba kogenud kokandushuviliselegi.

Ehk siis: ei muud, kui päike südamesse ja avastama!

LK 18 Kui lasteaeda ja kooli ei ole LK 20 Kuumal suvel vajavad lapsed ja loomad erilist tähelepanu

Teemalehe toimetaja: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@postimeesgrupp.ee Reklaami projektijuht: Kristi Neemesto, kristi.neemesto@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Kujundaja/küljendaja: Jelena Kasterpalu Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn Trükk: AS Kroonpress

LK 22–23 Tervislikud maitsetaimed suveks potti

LK 27 10 asja, mis kindlasti suveapteeki pista

LK 24–26 Lahe retsept muudab grillipeo kraadi võrra põnevamaks

4 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

AVASTA EESTIMAAD. Soojad ilmad kutsuvad metsa ja see on suurepärane võimalus avastada matkaradu, mis seni end puude

Kodumaises looduses on lõputult anna-liisa mets reporter

uued lemmikud

H

obimatkajad ei pruugi teadagi, et Eesti loodus pakub palju enamat kui Viru ja Kakerdaja raba, mis on mõlemad küll kaunid, aga tõenäoliselt juba tüdimuseni külastatud. Vahel tasub aga pisut kaugemale vaadata, sest võib juhtuda, et leiad tänu põnevale retkele mõne uue vähetuntud lemmiku.

Kindlasti tasub matkahuvilisel üle vaadata ka RMK looduses liikumise lehekülg ja Puhka Eestis matkarubriik, kui siintoodud retkedest ja matkaradadest veel väheseks jääma peaks. Suvi on parim aeg Eestis ringi rännata, nii et kasutage võimalust!

Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Käsmu on armas ajalooline kapteniküla Lääne-Virumaal Käsmu lahe veeres. Siin, ümber küla lookleb 4,2 kilomeetri pikkune RMK matkarada, mis tutvustab huvilisele kap-

Käsmu, Lääne-Virumaa Foto: SCANPIX

teniküla ja selle ümbruse loodust ja kultuuri. Käsmu näol on tegemist Lahemaa rahvuspargi väikseima poolsaarega, millel sellegipoolest kaasahaarav ja põnev kujunemislugu. Siin saab näha Eesti suurimat kivikülvi ja tutvuda Käsmu küla rikkaliku kultuuripärandiga.

Kui aeg sobiv, võib lisaks matkata poolsaare tipus asuvale Kuradisaare-nimelisele laiukesele. Lindude pesitsemisajal on laiu külastamine keelatud.

Vilsandi Foto: Erakogu

Veeretk Foto: Erakogu

suvi || 5

postimees, 5. juuni 2019

varjus peitnud.

avastamisrõõmu Jalgsi Vilsandile loodusmatk Kuidas oleks, kui mõnd saart saaks külastada jalgsi läbi mere liikudes? Saaremaalt Vilsandile matkates huvilisel just täpselt selline võimalus ongi. Läbi mere kahlates ületatakse matkajuhiga laiud, Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma sööma. Sealt sõidetakse tuletorni juurde, kust algas 1910. aastal kogu Baltikumi looduskaitse.

Saarel saab tutvuda Vilsandi looduse eripäradega ja kuulda lugusid saarerahva elust. Tagasi Saaremaale pääseb paadiga.

Matka korraldab HeritageTours.

Veetarga retk puhta vee tekkekohas Puhta vee teemapargi õppeprogramm on just selline ehtne ja huvitav Eestimaad ja maapõue tutvustav turismitoode, mille märksõnad on keskkonnatundlikkus ja ehedad loodusja kultuurielamused.

Huvilistele näidatakse, kuidas tekib karst, selgitatakse karstinähtust, külastatakse kurisud ja müstilisi Varangu siniallikaid ning seostatakse see kohaliku kultuuriga.

Otse looduses õpitakse selgeks, kuidas kulgeb suur ja väike veeringe ning viiakse läbi keemiline reaktsioon lubjakiviga. Retk sobib kõigile päris väikestest päris suurte ja vanadeni välja. Retke korraldab Metsamõisa teemapark.

Foto: Scanpix

Hülgevaatlusretked Kolga lahe saarestikus Kolga lahe saarestikus võib matka käigus tutvuda meie lähiümbruse merede ühe nunnuma eluka hülgega. Hülgevaatlusretk, mida korraldab ettevõte Pranglireisid, algab Kaberneeme sadamast. Retke pikkus on kaks-kolm tundi, sellest tund pühendatak-

se hüljeste vaatlemisele. Hülgeid meelitatakse ligi muusikaga. Tegemist on Eesti kontekstis kahtlemata ainulaadse loodusmatkaga, millesarnast riigi piires on üsna raske leida.

Hülgevaatlusretki korraldatakse graafiku alusel, kuid on võimalikud ka eraldi grupitellimused.

6 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

Piusa

Foto: SCANPIX

Foto: Scanpix

Piusa jõe ürgoru matkarada

Hinni kanjon

Eesti loomavaatlusreis

Piusa jõe ürgorgu teavad paljud, aga läbi selle kulgeval põneval matkarajal on seigelnud vähesed. See on suur viga! Pinget pakkuv matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Kui algusotsas lookleb rada rahulikult läbi Vastseliina mõisa pargi Piusa jõe äärsetele niitudele, siis raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid, mida siinkandis kutsutakse müürideks. Neist kõrgeim, sealhulgas Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 meetri kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.

Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis Lõuna-Eestis asub Hinni kanjon, mis on ainulaadne kanjoniorg kogu Eestis.

Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. See on 15–20 meetri sügavune ja 300 meetri pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on voolab kiirevooluline Enni oja.

Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri ulatuses 5–6 meetri kõrguste püstiste pankadena nii valge kui ka mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Mahalangenud puud, väike allikakoobas ning kiiresti kitsenev rada lisavad ürgset tunnet.

Teist sarnast kohta Eestis ei ole.

Karuvaatlus Alutagusel

Päikesetõusu ja -loojangu rabamatkad Kõrvemaal

Väike Eesti on oma loodusliku mitmekesisuse ja võimsa linnurändega juba Euroopas tuntud. Pikki rannikumerd rändavad sookured, valgepõsk-lagled ja hulk väikelinde.

Lõppematud rabad ja taigalikud metsad on koduks põdrale, hundile, ilvesele ja pruunkarule. Väikesaarte vahelistel karidel puhkavad hall- ja viigerhülged.

Seiklusfirma 360 Kraadi tutvustab kõike seda kaheksapäevasel loomavaatlusreisil läbi Eesti, mille käigus külastatakse Lääne-Eestit, Hiiumaad, Lahemaa rahvusparki ja Ida-Eesti karumetsasid.

Reis sisaldab ööbimisi külalistemajades ja hotellides ning söögikordi.

Alutaguse ürgsed metsad on kahtlemata parim paik meie kõige võimsama looma pruunkaru kohtamiseks. NatureToursi matk viib osalejad pruunkaru elupaikadesse. Kohapeal tutvutakse nende eluga ja veedetakse öö karuvaatlustornis.

Kõigepealt tutvutakse mesikäppade elupaikadega, vaadatakse üle nende kraabitud puud, jäljed ja väljaheitehunnikud ning kõik muud märgid nende kohalolust. Õhtu saabudes liigutakse vaikselt karuvaatlustorni ja võetakse kohad sisse. Tuleb silmas pidada, et karu hirm inimese ees on nii suur, et vähimagi häirimise korral põgeneb ta paaniliselt.

Parimad võimalused karu näha on õhtuhämaruses ja päikesetõusul. Onnist lahkutakse hommikul kell kaheksa.

Matkarada muutub automaatselt hoopis teiseks, kui külastada seda suvisel päikesetõusul või -loojangul. Eriti kaunid on sel ajal rabarajad – udu, varjud, väikesed kõverad rabamännid ja loodushääled või ka täielik vaikus muudavad kogemuse eriti müstiliseks. Igal hommikul on päikesetõus omamoodi ja eriline, sama haruldane on loojang. Mujal neid kaht sündmust samamoodi ei näe.

Kõrvemaa matka- ja suusakeskus korraldab tõusu- ja loojangumatku, mis viivad Põhja- või Lõuna-Kõrvemaa paikadesse, kuhu matkajad omal käel reeglina kunagi ei satu. Matkale on võimalik minna ka räätsadega.

Hinni kanjon

Foto: SCANPIX

Kombineeritud matk Aidu fjordidesse

Kõrvemaa

Foto: Scanpix

Foto: Erakogu

Aidu fjordid

Kas teadsid, et Eestis Ida-Virumaal Aidus on oma fjordid?

Aidu on piirkond suurte laante servas, 34 ruutkilomeetrine taastuva loodusega kaevandusala, millest moodustub unikaalne matkapiirkond.

Siin saab pidada nii vee-, kõrbe- kui ka mägimatka.

Vesi siinsetes veekogudes on nii selge, et 20–30 meetri sügavuselt paistavad üleujutamisel sinna kasvama jäänud puud.

Matkajuht korraldab sellel metsikul mäestikul jalgsi- ja veematka: viimane osa läbitakse fjordides kambakanuudes.

Matka saab korraldada ka öömatkana.

Foto: Scanpix

8 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

Geopeitus – põnev aardejaht

MUUDA SUVI LÕBUSAKS JA VAHELDUSRIKKAKS. Kui teile meeldib looduses ja värskes õhus liikuda, ent tahate tavapärasesse matkapäeva lisada rohkem põnevust ning pea tööle panna, siis on geopeitus ja orienteerumine selleks väga lahedad võimalused.

Karen Schmidt

nuses matkahuvilistele. Geopeitus annab näiteks jalutuskäigule või matkale eesmärgi, kui niisama on igav kõndida.

toimetaja

põnev päev

Mängi geopeitust ja avasta imelist loodust orienteerudes

K

üsisime kogenud geopeituse mängijalt ehk geopeiturilt Carolina Schultzilt, mis mänguga on tegu ning mida aardeid jahtides silmas pidada.

Mis on geopeitus?

Vahel asuvad aarded rabas või sügaval metsas, kuhu matkamine on juba omaette seiklus.

Geopeitus (ingl k geocaching) on värskes õhus mängitav rahvusvaheline mäng, mis viib teid tihtipeale senikäimata kohtadesse, vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse. Osalejad kasutavad GPS-i, muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et otsida peidetud konteinereid – geopeituse aardeid.

Eestis on üle 3600 aarde ning neid peidetakse kogu aeg juurde. Maailmas on kokku üle kolme miljoni aarde. Neid on kõigil seitsmel kontinendil, isegi Antarktikas, ning kokku 191 riigis. Üks aare asub isegi rahvusvahelises kosmosejaamas, ISS-il.

Kellele geopeitus sobib?

Geopeitust võib mängida kogu perega ning see sobib igas va-

Kust mäng alguse sai ja kes selle välja mõtles?

2. mail 2000. aastal kõrvaldati tsiviilseadmeid segav nn SAmoonutus (selective availability), mis andis võimaluse igaühele vastavalt navigatsiooniseadme võimekusele oma asukohta kuni mõnemeetrise täpsusega määrata. Interneti uudisgrupid hakkasid kihama ideedest, kuidas seda tehnoloogiat ära kasutada. Arvutikonsultant David Ulmer soovis navigatsiooniseadme täpsust testida.

Ta idee oli lihtne: peita konteiner metsa, määrata selle koordinaadid ning mängija navigeerigu koordinaatide abil kohale ning otsigu konteiner üles.

Ametlikult sai geopeitus alguse 3. mail 2000, kui David Ulmer peitis musta ämbri Oregoni Portlandi lähedale Beavercreeki metsa. Koordinaate jagas ta GPS-i kasutajate interneti grupis. Aare leiti juba järgmisel päeval. Uus mäng oligi sündinud. Esimene aare on hävinud, kuid aarde asukohta on pandud mälestustahvel.

Algselt pakuti mängu nimeks «GPS stash hunt» või «GPS-stashing». Kuigi «stash» tähendab inglise keeles «peidupaik», on kõnekeeles selle vasteks ka narkootikumid, porno ja muu seadusega keela-

suvi || 9

postimees, 5. juuni 2019

Geopeituse mängimine annab ajule tööd Paavo Ala

kogenud geopeitur

Geopeitust võib mängida kogu perega ning see sobib igas vanuses matkahuvilistele.

tud ja peidetud kraam. Leiti, et «geocaching» on parem nimi.

Kuidas mängimisega alustada?

Kõigepealt võiks läbi lugeda mängureeglid ning end asjaga kurssi viia. Samuti teha endale konto geopeitus.ee või geocaching.com lehel, et saaksite veebilogides oma seiklusi ka teistega jagada. Otsimise hõlbustamiseks on igal aardel ka peidukoha ning maastiku raskusast-

med skaalal 1–5, kus 1 on kõige kergem ning 5 kõige raskem.

Algajatel soovitan otsida alustuseks lihtsamaid aardeid, siis tuleb leiurõõm kiiremini.

Millised on mängureeglid?

• Otsige aare üles.

• Kirjutage oma külastusest teade logiraamatusse.

• Võtke mõni asi aardest endale (vabatahtlik).

• Jätke midagi vähemalt sama-

väärset aardesse (vabatahtlik, kui ei võtnud midagi).

• Teatage leiust geopeitus.ee veebis.

Logikandes tuleb märkida leidjate (kasutaja)nimed, leidmise kuupäev (esmaleiu puhul soovituslikult ka kellaaeg) ning mida aardest võeti või sinna jäeti. Aaret ei saa lugeda leituks, kui põhitingimused ei ole täidetud või on vaid osaliselt täidetud.

Veebilogi kirjutades on hea tava anda lühike hinnang ka aarde seisukorra kohta. Ka juhul, kui aardega on kõik hästi. Eriti aga siis, kui aare vajab hooldamist, näiteks kui aardekonteiner või kinnitus on katki, logiraamat märg või hakkab täis saama. See annab aarde omanikule ja ka järgmistele otsijatele vajalikku infot, kas kõik on korras või tuleb aaret hooldada.

Aardekonteineri kahjustamine logiraamatusse logimise eesmärgil ei ole kindlasti lubatud. Kui te konteinerit kogemata kahjustate, siis vahetage see võimalusel samaväärse vastu ja informeerige olukorrast aarde omanikku. Samuti võib aarde juures tekkinud situatsioone kirjeldada logiteatega, juhul kui need ei paljasta aarde kontseptsiooni või asukohta.

Geopeituse aarete otsimine annab õueminekuks lisapõhjuse, liikumisele eesmärgi ja sihi. Kui muidu ehk ei leiaks piisavalt indu, et end liigutada, siis mõni seni otsimata aare on selleks just paras motivaator. Geopeitus on suurepärane võimalus veeta vaba aega pereliikmete ja sõpradega või kasvõi omapäi.

Lisaks annavad mõistatusaarete lahendamised ajule tööd, pakkudes lahendust leides meeldivat võidurõõmu. Erinevaid mõistatusi lahendades saab tihti uusi teadmisi ja oskusi, seega vilgastab geopeitus ka mõttetegevust ning hoiab aju parasjagu pinges.

Eraldi meelelahutuslik tegevus on teiste mängijate geopeituse logide ehk aarete otsingust saadud muljete lugemine. See on nagu iga päev täienev folkloor, kuidas teistel geopeituritel aardeotsingutel on läinud, mida nad nägid või keda kohtasid, kas juhtus midagi erakordset, põnevat või dramaatilistki. Eriti meelierutav on lugeda teiste mängijate logisid aaretest, mille otsing endale põnevam ja meeldejäävam on – näiteks raskemad ronimised või mitmekilomeetrised rabamatkad. Ja kõike selleks, et leida üks konteiner, milles olevasse logiraamatusse nimi sisse kirjutada. Üks geopeitust mängiv professor on tabavalt öelnud, et geopeitusest pole midagi paremat krussi läinud ajukäärude lahti harutamiseks.

Suundud loodusesse, selge eesmärk silme ees ja tunned pärast siirast rõõmu väikesest saavutusest – aarde leidmisest – ning värskes õhus viibimisest.

10 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

Osalejad kasutavad aarete otsimiseks GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid.

Geopeitus annab jalutuskäigule või matkale eesmärgi, kui niisama on igav kõndida.

Millist varustust on geopeituse mängimiseks vaja?

Kindlasti pliiats, sest üksainus ja kindel reegel geopeituses on see, et oled aarde leidnud vaid siis, kui su nimi on logiraamatus kirjas. Näiteks mõni aare on peidetud kõrgele puu otsa; võite küll aardekarpi näha, kuid kui te seda kätte ei saa, siis pole see mängureeglite järgi ka leid.

Kas GPS on vajalik või saab hakkama ka selleta?

Tänapäeval on paljudel nutitelefonidel juba GPS sisse ehitatud ning otsitakse väga edukalt ka lihtsalt telefoniga. Varasematel aegadel, kui GPS polnud nii levinud, trükiti välja kaart aarete asukohtadega ning prooviti sel moel karpe üles leida.

Praegu on võimalik alla laadida mitmeid rakendusi, mis aitavad geopeitust mängida.

Eesti geopeituri tehtud rakendus Eesti aarete otsimiseks on kättesaadav aadressilt https:// gp.sookoll.ee. Google Play poest soovitaks tõmmata rakenduse nimega Geocaching või c:geo, millega saab ka mujal maailmas aardeid otsida.

Kes aardeid peidab ning mida võib sinna panna?

Aardeid peidavad mängijad ise tavaliselt kuhugi vaatamist või külastamist väärt kohtadesse.

Samas asub aardeid ka rabas või sügaval metsas, kuhu matkamine on juba omaette seiklus. Aardeid on igal pool meie ümber ning igaühele leidub midagi: on puu otsa ronimise aardeid, matka-aardeid, sukeldumisaardeid, nuputamise aardeid.

Infot aarete kohta saab nii Eesti geopeitus.ee lehelt kui ka rahvusvaheliselt geocaching. com lehelt. Kui mängijad on juba piisavalt kaua aardeid jahtinud, tekib neil tavaliselt ka en-

dal soov midagi peita. Enne peitmist võiks üles otsida vähemalt 25 aaret, parem kui rohkem, siis saab veidi rohkem aimu, kuidas teistele mängijatele rõõmu pakkuda. Aaretesse võib panna asju, mida sulle endale meeldiks leida. Lastel on sageli põnev, kui aaretes on mänguasju, mida saab vahetada. Kindlasti ei tohi panna toitu, vedelikke, tubakatooteid, alkoholi jne.

Kui populaarne on geopeitus Eestis?

Aktiivseid mängijaid on meil paari tuhande ringis ning Eestis on oma väike tore kogukond, kes saab aeg-ajalt kokku geopeiturite kogunemistel, mida kutsutakse sündmusaareteks. Suurim selline üritus on iga-aastane Geojaanipäev, kus tunnustatakse parimaid, kes on millegagi aasta jooksul silma jäänud ning antakse üle Aasta Aarde auhinnad.

Kaheksa kõige tähtsamat küsimust Orienteerumine on tervislik ja lõbus spordiala, mis sobib nii vanadele, noortele kui ka päris väikestele. Eesti Orienteerumisliidu tegevjuht Maret Vaher räägib, kuidas orienteerumisega alustada.

Mis spordiala on orienteerumine?

Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse täpsemalt punkti asukohta. Kindlasti tuleb orienteerumisel kasuks kompass.

Geopeitust võib mängida kogu perega ja see sobib igas vanuserühmas matkasellidele.

Samuti kogunevad geopeiturid vähemalt kord aastas Teeme Ära sarnasele koristusüritusele, et üheskoos meie mänguplatsi loodust puhtamaks teha. Kogenumatel geopeituritel on muidugi prügikott aardeid otsima minnes juba taskus, et vajadusel sodi kokku korjata.

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja läbib kaardi ja kompassiga ettenähtud järjekorras võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid.

Millised on orienteerumise reeglid?

Kaardile on kontrollpunkt märgitud ringiga ning ringi keskpunkt näitab punkti asukohta. Asukoha täpsustamiseks on kaardile trükitud legend, kus kirjeldatakse sümbolites täpsemalt punkti asukohta. Igal kontrollpunktil on tunnusnumber (numbrid algavad enamasti 31st) ja võistleja peab tegema märke kaardile kantud õi-

ges kontrollpunktis. Tänapäeval kasutatakse märke tegemiseks elektroonilist märkesüsteemi.

Kas on vaja spetsiaalset ettevalmistust?

Orienteerumine sobib kõigile ning spetsiaalset ettevalmistust pole vaja.

Kus saab orienteeruda?

Üle Eesti toimuvad orienteerumispäevakud. Need on orienteerumisüritused, mis leiavad aset mõnel kindlal nädalapäeva õhtul linna lähistel. Päevakutel osalemiseks ei ole vaja registreeruda, piisab, kui minna kohale ja tasuda stardimaks. Päevakute kalenderplaan, kodukord ja info on leitav RMK Eestimaa orienteerumispäevakute kodulehelt www.paevakud.ee.

Nädalavahetustel toimuvad suuremad võistlused, mille kalenderplaan on üleval Eesti Orienteerumisliidu kodulehel www.orienteerumine.ee. Võistlustel võivad osaleda kõik, ent

Fakte orienteerumise ajaloost • 19. juunil 1926 korraldati Pirital Eesti esimene orienteerumisvõistlus.

• Ligi 60 aastat tagasi, 27. septembril 1959 peeti Nelijärvel esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumisjooksus.

• 3. oktoobril 1978 loodi Tartus esimene orienteerumisklubi Eestis – orienteerumisklubi Ilves.

Eestis on üle 3600 geopei­ tuse aarde ning neid peidetakse kogu aeg juurde.

Foto: Erakogu

• 2017. aastal korraldati Eestis orienteerumisjooksu tippsündmus: täiskasvanute maailmameistrivõistlused, kus teatejooksus tuli Eesti meeskond 4. kohale.

• 2018. aastal tegi Eestis pisut üle 7800 inimese kokku 70 903 orienteerumispäevaku ja -võistlusstarti.

suvi || 11 Fotod: Shutterstock

postimees, 5. juuni 2019

Orienteerumine on tervislik ja lõbus spordiala, mis sobib nii vanadele, noortele kui ka päris väikestele.

t orienteerumisega alustajatele enamasti on vaja eelregistreerida. Paljudel nädalavahetuse võistlustel saab metsa minna ka niinimetatud avatud klassis, kuhu registreerimine käib sarnaselt päevakule kohapeal.

Kellele orienteerumine sobib?

Orienteerumispäevakutel pakutakse erineva tasemega radu igale eale ja tasemele, seega sobib spordiala kõigile huvilistele.

Millist varustust on orienteerumiseks vaja?

Kontrollpunkti märkimiseks ja ajavõtuks kasutatakse spetsiaalset näpu otsa käivat kiipi (nn SI-pulka).

Orienteerumise harrastamiseks ei ole vaja varustusse palju investeerida. Alustamiseks sobivad tavalised jooksuriided, jalanõu võiks sobida maastikul liikumiseks. Kui tegeleda alaga juba tõsisemalt, on soovitav soetada spetsiaalsed orienteerumiseks mõeldud jalanõud – need ei ima vett ning neil on paksem libisemisvastane tald.

Osal mudelitest on all isegi väikesed paarimillimeetrised metallist «naelad».

Samuti tuleb orienteerumisel kasuks kompass. Neid on kahte tüüpi – niinimetatud plaadikompass või pöidlakompass.

Kontrollpunkti märkimiseks ja ajavõtuks kasutatakse spetsiaalset näpu otsa käivat kiipi (nn SI-pulka). Seda on päevakute/ võistluste korraldajatelt võimalik rentida või soetada isiklik.

Kas ma pean jooksma või tohin ka kõndida?

Võistleja peab kaardi ja kompassi abil läbima ettenähtud järjekorras võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid.

Iga osaleja võib raja läbida täpselt talle sobivas tempos. Tihti juhtub päevakul, et rahulikumalt kulgeja läbib raja kiiremini kui see, kes kiiresti, kuid mitu korda vales suunas jookseb.

Lisaks orienteerumisjooksule korraldatakse võistlusi näiteks ratta- ja suusaorienteerumises.

Mis saab siis, kui ma ära eksin?

Sellest ei ole midagi, ka tipporienteeruja võib end võistlustel leida olukorrast, kus ta oma täpset asukohta kaardil ei tea.

Eelkõige tuleb jääda rahulikuks, vaadata ringi, millised objektid on ümberringi ning meenutada, millises kohas kaardil oma asukohta teadsite. Seejärel tuleb kompassi abil kontrollida, kas kaart on õiges suunas käes ning püüda oma asukohta ümbruses olevate objektide ja varem plaanitud liikumissuuna meenutamise abil kasvõi ligilähedaseltki tuvastada.

Kui seejärel on oma asukoht kaardilt leidud, saabki teekonda jätkata. Kui asukoha tuvastamine ei õnnestu, võiks proovida liikuda tagasi kohta, kus oli enda asukoht kaardil kindlalt teada ja jätkata rada sealt.

Abi võib olla ka liikumisest mõne lähima selge objektini: tee, talu, lagendiku, suurema veekoguni vms ning püüda oma asukoht selle järgi tuvastada. Vajadusel ei maksa peljata teistelt võistlejatelt abi küsida.

Kui kõiki punkte rajalt ei leiagi või eksite nii palju, et jõuate finiši asemel lausa koju, siis ikka ja alati tuleb sellest korraldajatele teada anda, sest vastasel juhul võivad korraldajad asjatult finišis oodata ja eksinut lausa metsa otsima minna. Päevakul saavad tulemuse kirja kõik: ka need, kes kindlat rada ei läbinud, leiavad oma tulemuse vaba- või valikklassist.

12 || suvi

postimees, 5. juuni 2019 Taimsed õlid ei sisalda päikeseblokaatoreid ega kaitse UVK eest. Vastupidi, need võivad kontsentreerida päikesekiiri ja tugevdada päikesevalgusest tingitud nahakahjustusi, samuti takistada higi- ja rasunäärmete tööd.

Päikesekaitse

ABC

Mida tasub süüa, et naha kaitsevõime oleks tugevam?

Enim on uuritud karotenoidide päikesekiirguse eest kaitsvat toimet. Uuringud on näidanud, et veidigi tavapärasest suurema kaitse saamiseks tuleb porgandeid, tomateid, mangosid, apelsine jt puu- ning juurvilju süüa regulaarselt vähemalt 7–10 nädalat. Nahal on olemas oma võimalused päikese eest kaitsmiseks. Need on naha sarvkihi paksenemine päikese toimel ja päevitus. Kahjuks «kulutatakse» see loomulik kaitse ära juba 10–40 minutiga.

Pärast ujumist tuleb päikesekreem uuesti nahale kanda.

Karen Schmidt toimetaja

Tervis

U

urisime dermatoloogilt ja Tartu ülikooli emeriitdotsendilt Sirje Kaurilt, mida tähendab SPF, kuidas end lõõmava päikese eest kaitsta ning kui kaua võib üldse päikese käes aega veeta.

Mida näitab SPF?

SPF (sun protection factor), eesti keeles päikesekaitsefaktor (PKF) näitab, mitu protsenti päikese-

põletust tekitavast ultraviolettkiirgusest (UVK) pärast kreemi peale määrimist nahani jõuab.

Näiteks kreem PKFiga 30 laseb nahani jõuda 3,3% ja kreem PKFiga 60 ainult 1,7% päikesepõletust tekitavast UVK kogusest.

Seega on suurema numbriga kreemi toime tugevam.

kaitsevad küll põletust tekitava UVB eest, kuid osa pikema lainepikkusega UVA-kiiri jõuab ikkagi nahani. Päikesekaitsekreeme tuleks nahale kanda iga kahe tunni järel, samuti pärast higistamist ja ujumist. Pärast päevitamist tuleks nahale kindlasti määrida niisutavat kreemi.

Oleneb nahatüübist ja sellest, kui kaua kavatsetakse päikese käes viibida. Suurema PKFga kreemi peaksid valima inimesed, kellel on õrn nahk ja kalduvus kergelt ära põleda. Tugevamat kreemi peaksid kasutama ka ebatavaliste sünnimärkide ja varasema nahavähidiagnoosiga isikud.

Miks on vaja päikesekreemi?

Mida sisaldavad päikesekreemid?

Kas näol ja kehal võib kasutada sama päikesekaitsekreemi?

Regulaarne päikesekaitsekreemide kasutamine vähendab päikesest tingitud vananemisnähte (kortsulisus, päikeselaigud) ja nahavähi ohtu. Nende ebasoodsate kõrvalmõjude, samuti päikesepõletuste peamiseks põhjuseks on päikeselt maapinnani jõudva UVK lühemad lainepikkused ehk UVBkiired. Tasub teada, et kreemid

Päikesekaitsekreemide kõige tähtsamad koostisosad on UVK filtrid. Tänapäevased kreemid sisaldavad nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi UVK filtreid ja kaitsevad nii UVB kui ka UVA eest.

Kreemi alustes kasutatakse õlisid, polümeere, emulgaatoreid, antioksüdante, seepe, alkohole ja vett.

Mille alusel päikesekreemi valida?

Kui kaua tohib lõõmava päikese käes päevitada?

Lõõmava päikese käes ei tohiks üldse päevitada. Lisaks päikesekreemi kasutamisele tuleks kanda peakatet, kaitsvat rõivas-

tust ja päikeseprille. Soovitav on jääda ruumidesse või otsida varju päeval kella 11 ja 14 vahel. Laiguline puuokste alune vari kaitseb vähe ning ka suhteliselt ühtlane vari lubab osal päikesekiirgusest nahani jõuda, eriti kui varju lähedal on veekogu või hele rannaliiv, kust 85% päikesekiirgusest reflekteerub. Pilvitus ei kaitse samuti kuigi hästi, eriti kui pilved on õhukesed. Isegi ujudes ja sukeldudes ei ole inimene kaitstud, sest UVK läbib vett kergesti. Eriti tuleb kaitsta lapsi, eelkõige kuni kaheaastasi, kelle naha sarvkiht on õhem ja naha melaniinisisaldus väiksem.

Mida tuleb teha põletuse puhul?

Tuleb minna varju, juua palju ning põletada saanud nahale teha jahutav mähis. Pärast tuleks nahale määrida aaloed või mentooli sisaldavat geeli või kreemi. Kui põletusega kaasneb valu, võib võtta ibuprofeeni. Kui nahale tekivad villid, pea valutab või esineb iiveldust, siis tuleb pöörduda arsti poole.

Uuesti päikese kätte võib minna alles siis, kui nahk on täielikult paranenud.

Võib küll. Peamine, et kreem ei sisaldaks komedogeenseid s.o aknet soodustavaid aineid nagu näiteks lanoliin. Järjest enam on päikeseblokaatoreid hakatud lisama ka erinevatesse kosmeetikatoodetesse.

Kas on olemas taimseid päikesekaitsefiltreid?

Lisaks päikesekreemi kasutamisele tuleks kanda peakatet, kaitsvat Fotod: Shutterstock rõivastust ja päikeseprille.

suvi || 13

postimees, 5. juuni 2019

t i u r ü s e t v e u kava S

Fotod: Scanpix

nist 150 aastat, 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda.

Hortensiate päev Sadevälja aiandustalus.

10.–14.07

Lagedi kohvikutepäev.

NargenFestival «Laser ja läätsed» Naissaarel.

11.–14.07

Vanalinna päevad

Keskaja päevad: reis 500 aasta tagusesse Revalisse. medievaldays.ee

TALLINN JA HARJUMAA

12.–14.07

JUUNI 30.05–2.06 Tallinna vanalinna päevad: Tallinn 800. Tänavu tähistab vanalinna päevade festival linna esimest kirjalikku mainimist Läti Henriku Liivimaa kroonikas seoses 1219. aastal toimunud lahinguga Taani ja Eesti vägede vahel.

1.06 Keila päev.

2.06 Rahvarõivaste tuulutuspäev Tornide väljakul.

Meistritelt saab juhiseid rõivaste valmistamise ja hooldamise kohta, eksperdilt küsida õpetusi ja soovitusi kandmise kohta, rahvarõivakirbukalt osta nii materjale ja vajalikke töövahendeid kui ka rõivakomplekte. www.folkart.ee

8.06 Ravila VII pärimuspäev. ravilakylaselts.ee Jüri Klunker. Rae valla laulu- ja tantsupidu Jüri alevikus.

Viimsi vald 100. Lauluja tantsupäev Viimsi mõisapargis.

8.–9.06 Tallinna tänavatoidufestival. Eesti suurim tänavatoidufestival pakub nii klassikalist kui ka üllatuslikku tänavatoitu.

11.08 17.08 Käsitöölaat Vanamõisa vabaõhukeskuses, laat Peetri alevikus.

19.08 Ühtelaulmine Lehmja tammikus (Jüri alevik).

7.–8.06 Nargenfestivali külalaulude õhtu «Küla kõrid».

Kreegi päevade kaks eriilmelist kava: Kreegi eestistatud õigeusukiriku laulud ja rahvalaulud nii Kreegi kogudest kui ka Kreegi-aegsetelt külameestelt ja -naistelt. www.nargenfestival.ee

eksperimentaalse muusika artiste meilt ja mujalt.

mäkketõusu-show ja lau­ päevane pidu krossirajal. www.seikluskeskus.ee

26.–28.07

9.06

Vahuveini-viikend Kärdla jahisadamas. Vahuveini- ja šampanjakoolitused ja hea muusika.

Iisaku külalaat. www.iisakumuuseum.ee

AUGUST

13.–16.06

1.–4.08

Isamaaline piknikupäev Viimsi mõisapargis.

Sõru Jazz – suvine muusikafestival Sõru paadikuuris. www.kaunismuusika.ee/soru-jazz

Okaspuuvormide ja rododendronite päevad Sadevälja aiandustalus. www.sadevalja.ee

13.07

25.08

23.06

Roosipäevad Roosoja aiandustalus. www.roos.ee

Peetri kohvikutepäev.

Kärdla jaanituli.

Hiiumaa kohvikutepäevad. 2007. aastal Kärdlast – kohvilähkrite kandist – alguse saanud traditsioon kogub aina hoogu. Tänavused kohad: kohvikutepäev.ee.

Lastepäev Lagedil.

28.–30.06

2.–4.08

15.06

Aruküla kohvikutepäev.

30.08

Rattaretk «Tahan sõita ohutult 2019» mööda Hiiumaa teid.

Pühalepa muusikafestival. Avakontserdil kõlab Erkki-Sven Tüüri orkestrilooming. www.keremakultuurikoda.ee

Lastele mõeldes on loodud ka valik tervislikke eineid.

Dannebrog 800 – Eesti lipp 135: pidulik perepäev Vabaduse väljakul.

Taani ja Eesti riigilipp tähistavad vastavalt 800. ja 135. aastapäeva.

16.06 – 13.10 Taani kuldaja kunst. Ulatuslik valik Taani kuldaja kunsti paremikust Kadrioru kunstimuuseumis.

23.06 Jaanituli Eesti vabaõhumuuseumis, Viimsi vabaõhumuuseumis, Arukülas.

28.–30.06 Rahvakunstilaat Tallinna raeplatsil. Meistrikojad.

28.–29.06 Sweet Spoti festival kultuurikatla pargis.

Artistid meilt ja mujalt.

JUULI 1.–3.07 Tule tulemine.

Laulupeotuli Harjumaal.

4.–7.07 Laulu- ja tantsupidu «Minu arm». Tänavu möödub laulupeo sün-

Tallinna merepäevad.

Suurim mereteemaline pereüritus Eestis.

Teistmoodi püsililled aias – lillepäev Sadevälja aiandustalus.

20.08

Pärtlipäeva pärlid. Suvelõpu kultuurifestival Laulasmaal.

13.–14.07

Noortefestival. Peetri aleviku pargis.

Kalurite päeva pidu Prangli saarel.

31.08

19.–20.07

Muinastulede öö.

JUULI 13.–14.07 Muhu väina regatt. Avamine Kärdla sadamas, I etapp Kärdla–Haapsalu.

Viimsi kohvikute päev, suvelaat Viimsi vabaõhumuuseumis.

10.08 Lestafest Kõrgessaare sadamas tutvustab Hiiumaa kalastusvõimalusi ja rannakalanduse hääbunud kultuuri, et inspireerida inimesi tegutsema merenduse ja kalanduse valdkonnas.

15.–16.07 Tekstiilipäevad Narva muuseumis.

21.–22.06 Tantsufestival «Stiilivisioon 2019».

22.06 Jaanituli Toilas.

23. juuni

Tudulinna päev. www.alutagusevald.ee

Jaanituli Narvas ja Kohtla-Nõmmel.

20.07

25.–26.06 Tule tulemine. Laulupeotuli Ida-Virumaal.

28.–30.06 Sillamäe linnapäevad.

29.–30.06

21.07

JUULI

18.08

6.–7.07

Hiiumaa öölaulupidu Käinas Padari mäel.

Puutööpäevad Narva muuseumis.

Motonostalgia. laitserallypark.ee

AUGUST

HIIUMAA Jooga ja brunch – läbi suve Hõbekala külalistemajas pühapäeva hommikuti alates 30. juunist. www.hobekala.ee

18.–21.07 Koguperefestival Hiiu Folk. www.hiiufolk.ee

25.–27.07

Silvi Vraidi muusikapäev Kehra jõeäärses pargis.

1.06 Hiiumaa lastefestival.

Hiiumaa Homecomingu festival. Pikkade traditsioonidega muusikafestivali üks eesmärke on kaugemate külaliste koostöö Eesti muusikutega ja meie muusika tutvustamine.

10.08

4.06

25.–28.07

Maheda muusika festival Kose lauluväljakul.

Tule tulemine. Laulupeotuli Hiiumaal.

Kalana Saund Sõru sadamas. Elektroonilise ja

3.08 Kose valla kohvikutepäev Ardu kandi külades.

4.08

JUUNI

IDA-VIRUMAA JUUNI

8.–14.07 Peipsi järvefestival.

Vasknarvast Räpinani

1.06 Sillamäe treppide jooks.

8.06 Jazz Time Fest Sillamäel.

Narva energiajooks.

8.–9.06 Kiviõli motofestival.

Kavas külgkorvide MM-etapp, quad’ide EM-etapp, öökross,

13.–14.07

14.07

Kala ja õlle festival Kassaris.

Kohvikutepäev

Narva jõe päev. www.nla.ee

Keskaja festival Narva linnuses.

17.08

Rannarahva festival.

13.07

Keraamikapäevad Narva muuseumis.

Krahvihärra pargipidu Ravila mõisa pargis. www.kosevald.ee Võtikmetsa käsitööpäev. www.votikmetsa.ee

www.peipsifestival.ee

22.–26.06

Muusikafestival «Mägede hääl» eksootilises miljöös tuhamägede vahel ja maa-alustes kaevandustes.

20.07

kulgev kultuuriüritus, mis näitab Peipsi järve tavapärasest põnevamal moel. Festivali saatelaevastik peatub iga päev uues sadamas, Peipsiääre toitlustajad pakuvad maitseelamusi, päevad lõpetab kontsert Peipsi kaldal.

Peipsi järvefestival

Mäetaguse mõisapäev.

20.–21.07 Sepatöö päevad Narva muuseumis

26.–27.07 juulil East Beach Fest.

Ida-Virumaa suurim popmuusika festival Narva-Jõesuu rannas.

27.–28.07 Apteegipäevad Narva muuseumis.

AUGUST 3.08 Peipsi külade päev.

Katasse küla 600, Rannapungerja küla 485. www.alutagusevald.ee

14 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

10.08

15.06

9.08

Kiikla kiigepäev.

Masina- ja lõõtsapäev Pajusis: põllumajandusmasinad, autod, mootor- ja jalgrattad, kultuurikava.

Paide arvamusfestival. Ärksa meele ja uute mõtete kohtumispaik. arvamusfestival.ee

20.06

17.08

Tänavakunstifestival «Rural Urban Art».

Filmilindifestival JärvaJaani kinomuuseumis.

21.06

Matsimäe kohvikute päev.

10.–11.08 Nahapäevad Narva muuseumis

16.–17.08 Narva lahing. www.narvamuuseum.ee

18.08 Mõisakohvikute päev: Mäetaguse, Illuka, Kiikla, Pagari. www.alutagusevald.ee

20.08 Oru pargi promenaad Toilas.

24.–25.08 Peipsi toidu tänav: 175 km pop-up-resto­ rane Vasknarvast Värskani.

28.08 – 15.09 Narva ooperipäevad. www.contemparteesti.ee

31.08

Kasepää rannapidu.

22.06 Jaanituli Põltsamaa lossihoovis, Lustiveres, Esku kooli hoovis.

23.–24.06 Tule teekond. Laulupeotuli Jõgevamaal.

Jaanituli Avinurmes ja Pajusis.

24.06 Jaanisimman Mustvees.

29.06 Põltsamaa jõemaraton.

JUULI

Muinastulede öö.

10.–13.07

31.08 – 1.09

Mustvee linnapäevad.

Kontserdid, öökino, suvelaat jpm.

Hoidistefestival «Suvi purki» Narva muuseumi Põhjaõuel.

JÕGEVAMAA JUUNI 1.06 Luua 500. Sünnipäeva tähistav rahvapidu.

Noortelt noortele.

Kontsert Jõgeva vabaõhulaval.

13.07 Pajusi mudajooks. Rahvaspordiürituse rada kulgeb Põltsamaa jõe kaldal.

13.–14.07

Kukemuru Ambient

10.08

29.06 – 21.08

Kääpa V kohvikutepäev.

EHE ruum. Paide keskväljaku ruumieksperiment. Lisaks ametlikule ja kogu aeg täienevale kultuuri- ja spordiprogrammile on kõigil võimalus anda oma osa: ava pop-up kohvik, anna kontsert, esita luuletusi, ava näitus, tee käsitööd, vii läbi sporditurniir, õpeta joonistamist või korralda performance – kõik algatused on oodatud. Keskväljakul saab iga päev teha arvutitööd, juua kohvi, mängida võrk- ja sulgpalli, petanki ja pinksi või lastega keksu, laenutada tõukerattaid ja liikureid või lihtsalt niisama istuda ja suvepäeva nautida.

17.08 Küüslaugufestival Jõgeva maakonnas Kuremaal.

Kalevipoja kala- ja veefestival. Peipsi sibulat, kurki ja kala jätkub kõigile, kohal on kuulsaimad käsitöökaupmehed ja parimad meelelahu­ tajad.

18.08 Kohvikutepäev Põltsamaal.

24.–25.08 Peipsi toidu tänav.

175 km pop-up-restorane, mis pakuvad toite Peipsiääre puhtast toorainest nii uuemas kui ka vanemas võtmes.

JÄRVAMAA

Põltsamaa lossipäevad.

JUUNI

19.–20.07

1.06

Vabaõhukontserdid «Peipsi romantika» Kasepää laululaval.

Piimapäev Imavere piimandusmuuseumis. piimandusmuuseum.ee

2.06 Rabarberifestival Roosna-Allikul. roosnaallikumois.ee

JUULI 2.07 Türi kohvikute päev.

6.07 Seidla antiigilaat mõisapargis tsunftijanes.ee

13.07

LÄÄNEMAA JUUNI 31.05 – 1.06 Itaalia veinipidu Haapsalus. Veinikonkurss ja Itaalia-teemaline kultuuriprogramm. www.kultuurimaja.ee

5.06 Läänemaa rahvapidu «Ilmaratas» Haapsalu linnuse hoovis.

5.–6.06 Tule tulemine. Laulu- ja tantsupeotuli Läänemaal.

6.–9.06 Nargenfestival – Kreegi päevad Haapsalus. nargenfestival.ee

26.–29.06 Tšaikovski festivali kontserdid Haapsalu ajaloolistes ja õdusates kontserdipaikades. tchaikovskyfestival.ee

28.06 Haapsalu piiskopilinnuse avamine.

paljude nimekate muusikute tähelepanu. www.studiovocale.ee

27.–28.07 Rahvusvaheline joogafestival, pea­ esineja joogaõpetaja ja muusik Justin Michael Williams USAst. joogafestival.ee

AUGUST

9.06 Jõgevatreff

3.06

25.–28.07

Eesti lipp 135: Põltsamaal moodustatakse üheskoos maailma suurim sinimustvalge. Riietu sinisesse, musta või valgesse ja aita kaasa! Algus kl 18.30.

Jõgevatreff – igasuvine mootorratturite kokkutulek aastast 1992.

8.06 Jõgevamaa tantsupidu «Ega hää sõna konti murra!».

Koduaia kontsert Mäe 21 aias kevadpealinna tiitli 20. aastapäeva puhul.

28.–29.06

Haapsalu maitsete promenaad. Kohal on üle 50 tänavatoidu pakkuja Eestist ja mujalt, õhtu lõpetab südaöine retro-tänavadisko.

Rannalõõts 2019 Haapsalu promenaadil koos rannakülade kauplejatega.

16.–18.08 Valge Daami aeg.

Kultuurikava, õhtuti Valge Daami vabaõhu­ lavastus linnuses.

Haapsalu 740.

Rahvapidu.

18.08 Haapsalu pitsipäev.

Töötoad, näitused ja moedemonstratsioonid, pitsikudumisvõistlus. haapsalusall.ee

AUGUST 2.08

Rakvere Rammumees.

Linna spordikeskuse parklas.

29.–30.06

Imavere kohvikute päev.

Rock in Haapsalu.

4.08

24.–28.07

3.08

Tule tulemine. Laulupeotuli Järvamaal.

Võtikvere raamatupidu koos kirjanike ja teiste esinejatega.

Kõigi tõugude koerte­ näitus Imaveres. tartudogshow.com

Türi–Tamsalu jalgrattamatk endisel kitsarööpmelise raudtee tammil. matkatee.ee

Vanamuusikafestival.

Veerandsaja aasta eest alguse saanud festival on Euroopas köitnud

Viru Folk Käsmus. Tänavu on folgil Iiri aasta.

8.–9.06

10.08

Eesti saunafestival. Rakvere keskväljakule on oodatud saunasõbrad üle ilma.

Rakke päev.

9.06 Virumaa tantsimise pidu.

Rakvere spordikeskuses.

14.06 Suvetrall Läsnal.

14.–16.06 Võnge 2019 Altjal.

Eesti ainus rändav kultuurifestival LääneVirumaal.

27.–28.06

Ameerika autod

American Beauty Car Show. www.american.ee

9.–11.08

Viru Folk

Jaanituli Kadrina laululaval ja Pada linnamäel.

3.08

AUGUST

8.06

23.06

19.–20.07

Jõgeva kohvikutepäev.

Saksofonistide suvekooli kontsert Vainupea kabelis kl 18, tasuta.

Jaanituli Vihula mõisas ja Simunas.

12.–14.07

28.07

Rakvere linnapäevad.

22.06

Eivere klaverifestivali kontserdid Eivere mõisas. plmf.ee

Valgma 455 – ridaküla talud võõrustavad sel puhul külalisi. valgmaselts.ee

9.08

Jaanituli Salla kuursaalis, Haljalas, Ulvil, Ridakülas, Rakvere Rahvaaias.

Järva-Jaani tuletõrje 120: tuletõrjeautode killavoor. jjts.ee

2.–4.08

Pandivere peretalude päev.

7.–9.06

21.06

JUULI

3.08

10.08

27.07

Väinjärve veepidu.

AUGUST

XXVI Augustibluus.

Haapsalust saab taas bluusimuusika nautijate paradiis. augustibluus.ee

Koeru vanavaralaat.

Kukemuru Ambient – ambientkultuuri festival Türi valla Laupa külas. kukemuru.ee

Puuskulptuuride vigursaagimine. Rahvusvaheline mõõduvõtt Rak­ veres.

2.–4.08

8.06 Järva-Jaani tänavafestival: laat, sauna- ja lasteala, kultuurikava.

6.–9.06

LÄÄNEVIRUMAA JUUNI 1.06 Maaelu festival Sõmerul.

Toidu-, käsitöö- ja taimeuulits, töötoad, miniloomaaed jpm.

Tule tulemine. Laulupeotuli Lääne-Virumaal.

JUULI 13.07 Mere- ja perepäev Kundas.

Haljala kodukohvikute päev.

Pandivere päev.

26.–27. Juulil

Võsu suvi 2019. Suvehooaja avapidu rannas.

Non.Stop.Music rannafestival Võsul.

17.08 Juustufestival Arkna mõisas.

20.08 Taasiseseisvumispäeva kontsert Rahvaaias kl 13.

22.08 Noorte kitarristide suvekooli kontsert Vainupea kabelis kl 18. Tasuta.

PÕLVAMAA JUUNI 30.05 – 2.06 Põlva päevad. kultuurikeskus.ee

1.06 Räpina aianduskool 95.

1.–2.06 Põlvamaa avatud aiad.

Kuus kaunist aeda avavad väravad.

2.06 Maakonna laulu- ja tantsupidu Intsikurmus.

3.06 Rullibuss Põlvas. Maksimarketi parklas saab alates kl 17 koolitust Eesti parimatelt rulluisutajatelt.

15.06 Tegevuspäev Karilatsi talurahvamuuseumis.

Traditsioonilised talutööd ja rahvamängud.

suvi || 15

postimees, 5. juuni 2019 28.–30.06

15.–21.07

Pärnu hansapäevad.

Keskaja kombed ja tavad, rüütli-, ammu- ja vibuturniirid, keskaja turg, käsitöömeistrite laat ja õpitoad. hansa. parnu.ee

PASS/Pärnu muusika­ festival. Eesti hinnatumaid klassikalise muusika festivale, mis on kasvamas üheks olulisemaks orkestrifestivaliks kogu Euroopas. Osaleb ligi 300 muusikut 20 riigist.

29.06 – 3.07

Intsikurmu festival

18.–19.06 Tule tulemine. Laulupeotuli Põlvamaal.

19.06 Räpina valla laulu- ja tantsupidu «Üksi pole keegi».

21.06

elu» Põlvamaal. Õpitoad, loodusretked laat, perepäev jpm.

PÄRNUMAA JUUNI Kihnu kohvikute päev «Kihnu keretäüs». Laupäeva õhtul simman.

22.06

3.06

Jaanituli Leevil, Mehikoormas.

Maailma siidripäev Jaanihanso siidrivabrikus. jaanihanso.ee

23.06

7.–8.06

Jaanituli Lintes, Räpina jaanisimman.

Grillfest Pärnu Vallikääru aasal. 300 toidupakkujat Eestist ja välismaalt. grillfest.ee

27.06 Peipsiääre orelifestivali kontsert Räpina kirikus.

JUULI 12.07 Rahvalaulupidu «Sauna taga tiigi ääres» Kõnnu külas.

13.07 Peipsi järvefestivali päev Mehikoorma sadamas.

14.07 Peipsi järvefestival.

Räpina sadamas.

19.–20.07 Kanepi festival Jõksi järve ääres.

20.07 Lõõtspillipidu «Harmoonika» Intsikurmus.

7.–9. 06 Mullfest – suvepealinnas algab suvi! Lähemalt: mullfest.ee

8.06 Ürdipäev Tamme talus.

Perenaine tutvustab oma kollektsiooni tasuta jalutuskäikudel, mis algavad kl 11 ja 13. Avatud on talupood ja aiakohvik, saab osta istikuid. tammetalu.eu

9.–11. 06 Tule tulemine. Laulupeotuli Pärnumaal.

10. 06 – 1.09 Aktinäitus «Mees ja naine» Pärnu Uue Kunsti muuseumis. www.mona.ee

18.06 – 8.09

Intsikurmu festival Põlvas.

«Hüljatud ilu». Itaalia fotograafi Nicola Bertellotti fotodega näitus Pärnu muuseumis kajastab lagunemise ja kadumise esteetikat.

17.08

23.06

AUGUST 2.08–3.08

«Kõik koos, pidu hoos».

Kogukonnafestival Lintes.

16.–18.08 Ökofestival «Rohelisem

Jaanituli Valgerannas.

24.–29.06 Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide rahvusvaheline festival.

JUULI

JUUNI

30.06 – 14.07

31.05 – 1.06

Juuru XIII orelisuvi Juuru kirikus.

Kapa festival Tohisool. www.kapafestival.ee

1.06 Lastepäev. Perepidu Raplas, Märjamaal.

Rõõmsate laste festival.

Lastesõbralik melu Pärnu rannapargis.

Raplamaa elujõumess. www.elujoumess.ee

23.–27.07 Pärnu bluusipäevad.

Arvukalt kontserte, töötubasid slide-kitarrile ja suupillile bluusigurude juhendamisel. Avatud on vabalava.

1.–2.06

Jaanituli Tilsis, Maaritsas, Verioral.

Kodukandipäev Ruusal.

Kabli päikeseloojangufestival. Kultuurifestivaliga jõuavad kuu aja jooksul väikesesse rannakülla ja selle ümbrusse kontserdid klassikast jazzini, väljapeetud salongiõhtud, kirjanduse- ja filmiüritused, rannapeod ja külasimmanid.

20.07

RAPLAMAA

Tule tulemine. Laulupeotuli Raplamaal.

13.07

6.06

Juuru kihelkonnapäev.

8.06

25.07 – 12.08

Memme-taadi suviste­ pidu.

Keraamikasümpoosion Tohisool.

Kreegi päevade kontsert Kuressaare kuursaalis.

8.06

Varbola lillepäev. Loeng roosikasvatusest, istikute (ka elulõngad, viinamarjad jm) müük.

4.07 – 2.08

Lihula kohvikutepäev.

Mänguala «Hoia merd!»

Pärnu rannas. Kas meri on põhjatu prügikast?

Mis või kes ohustab Läänemerd? Mis juhtub, kui me loodust ei hoia?

Neile ja paljudele teistele merd puudutavatele küsimustele saavad igas vanuses pereliikmed vastuse ranna mänguväljaku kõrval valges telgis – iga päev kolme tunni jooksul.

Uulu lambavest. Koguperefestival, mille raames peetakse ka Eesti meistrivõistlused lambaliha grillimises.

AUGUST

Ajaloolis-kultuuriline rännak «Tagasi Mahtrasse».

Tähtede sõit: vanatehnikapäev Kuimetsa – Kaiu – Kuimetsa.

Jaanilaat ja jaanisimman Märjamaal.

23.06 Maakaitsepäev Kehtnas.

Jaanituli Rapla lauluväljakul.

25.06

27.06 – 14.07

9.–10.08

Rapla kirikumuusika festival: avakontsert Rapla kirikus. www.raplafestival.ee

10.08

Kihnu Mere Pidu.

UNESCO pärimuskultuuri meistriteoste nimekirja kantud Kihnu folkloori, käsitööd ja kombestikku tutvustav saare suurpidu kõigile.

Rahvusvähemuste suvefestival.

13.07

20.08

Meie Küla Pidu. Lindi kalurikülas on avatud külalaat, kala-, küla- ja õuekohvikud, soovijad saavad minna kaluritega merele või osta mere­ ande.

Tahkuranna kurgifestival.

2.–3.08

22.06

Pärnu merepäevad.

12.–14.07

Festival Märjamaa Folk ja 22. Märjamaa päevad Märjamaal.

3.08

2.–4.08

Tänavafestival WALK. Pärnusse jõuab kirju seltskond tänavaartiste.

12.–13.07

1.–4.08

Mälestustulede tee.

Fotopäevad Märjamaal. www.marjamaa.ee.

Pärnu gildipäevad. Maarja-Magdaleena gildis, Steineri aias ja väikestel südalinnatänavatel on kauplemas käsitöölised ja kunstnikud Eestist ja välismaalt.

AUGUST

Kooliteatrite suvekooli etendused Tarsi talus ja Raplas.

13.06

27.07

11.–14.07 Juu Jääb

7.–9.06

9.06

JUULI

Alari Akkatuse VIII mälestusvõistlus tuletõrjespordis.

Põrgupõhja retk 2019: Vigala-Eidapere.

Atla mõisa pühapäevalaat.

Rõõmsate laste festival

5.07

28.–29.06 Hard Rock Laager.

Raskemuusika austajate aasta tippsündmus Vana-Vigalas.

Laste folkloorilaagri lõppkontsert «Pärimuse Pärlid» Vana-Vigalas.

Suveöö kontsert Sutlema mõisas.

6.–11.08 Varbola Puu-festival Varbola linnuses.

9.08 Konverents Uku Masing 110 Lipa koolimajas.

SAAREMAA JUUNI 2.–3.06 Tule tulemine. Laulupeotuli Saaremaal.

9.06 Kreegi päevade kontsert Laurentiuse kirikus.

15.06 Laimjala valss. Keelemees Johannes Aavikule pühendatud õhtu Aavikunurga puhketalus, esineb Naised Köögis.

20.–23.06 Juu Jääb. Festival Muhu muusikatalus. www.juujaab.ee

23. juuni Jaanituli Kuressaares, Orissaares, Eiklas jm.

28.–29.06 Kuressaare lossipäevad.

Suursugused vaate­ mängud, ajalooküla, kontserdid ja etendused, õpikojad.

JUULI 12.–14.07 Kihelkonna kirikumuusikapäevad.

14.07 Avatud aiad Kuressaares ja mujal Saaremaal. www.saarekodukant.ee

11.–14.07 Muusikafestival I Land Sound Orissaares Illiku laiul. www.ilandsound.ee

23.–27.07 Saaremaa ooperi­ päevad.

17.08 «Vaba rahva laul».

Isamaalised laulud Vallikäärus.

AUGUST 8.–10.08 Kuressaare merepäevad. www.merepaevad.ee

16.–18.08 Rahvusvaheline viikingiturg Salmel.

19.08 Kaarma öölaulupidu.

23.–25.08 Ruhnu rahu festival. www.ruhnurahu.ee

31.08 Muinastulede öö.

Rannaaladel süüdatakse lõkked.

TARTUMAA JUUNI 1.06 Aparaaditehase tänavaturg. Festivalimeeleolus turupäev ühendab tervikuks taaskasutus- ja disainturu, tänavatoiduala ja kultuuriprogrammi.

Lastekaitsepäeva silmas pidades on eraldi ala – Laste Maa&Ilm. www.aparaaditehas.ee

7.–20.06 „Emajõe Ööbikud“ Kammerooper Laulupeo sünnist Tartu Uus Teater

19.–20.07

8.06

Mustjala muusikafestival. Põnevad kontserdikohad ja eredad esinejad saare põhjarannikul.

Puhvetite päev Rõngu kandis.

28.07

24.08

Muhu kohvikutepäev.

Tšillisõprade kokku­ tulek. Metste aiandus­ talu.

30.07–3.08 Hard Rock Laager

aastal alguse saanud Eesti pikima traditsiooniga kammermuusikafestival on viimastel aastatel muutunud üha rahvusvahelisemaks.

Kuressaare kammermuusikapäevad. 1995.

8.–9.06 Eesti lennupäevad. Lennundusmuuseumis Tartu lähedal Langel näeb õhuakrobaate ja langevarjureid, lennustimulaatoreid ja tipptasemel lennutehnikat.

16 || suvi

postimees, 5. juuni 2019 22.06

VÕRUMAA

14.–15.06

28.07

14.–15.06

3.08

Loodusfestival Tartus. Kes on linnas meie looduslikud naabrid. loodusfestival.ee

Suvekontsert Kassitoomel. Ellu on äratatud 20. sajandi esimese veerandi menukas tava korraldada tasuta suvekontsert, mille kavas on esikohal klassikaline muusika.

Tule tulemine. Laulupeotuli Valgamaal.

Rukkipäev Sangaste lossi õuel. Laat, õpitoad, vikatiralli, konkursid, kontserdid jpm.

Jaanituli Hallistes, Mõisakülas, Uue-Karistel ja Reegoldis.

31.08

23.06

Muinastulede öö.

Suure-Jaani muusikafestivali päikesetõusukontsert. Hüpassaare rabas algab kontsert öösel kl 3.

7.–9.06

Jaanituli Kõpus, Võhmas, Suure-Jaanis, Karksi ordulinnuses.

15.06

10.–16.06 Tänavakunstifestival Stencibility. Igal aastal on kavas rahvusvaheline kleepsunäitus, töötoad, tänavakunstituurid giidiga, filmiseanss ja muidugi mitu teost Tartu tänavatel.

15.–16.06 Tänavatoidufestival Tartu tänavail. Võimalus viia end kurssi värs­ keimate toidutrendi­ dega.

AUGUST 2.–4.08 Tartu toidu- ja veinifestival. Ehedad maitsed Lõuna-Eesti väiketootjailt ja pop-up restoranidelt.

12.–17.08 Armastusfilmide festival tARTuff. Tartu raeplatsist saab neiks päeviks välikino. Kavas on 12 suuri tundeid ja romantikat pakkuvat filmi.

15.06 Sangaste taluturg.

22.–23.06 Pühajärve jaanituli.

JUULI 13.07

JUUNI

Liivimaa maapäev: keskaja kultuuri tutvustamine atraktiivses võtmes. folkart.ee

1.06

Valga–Valka kohvikutepäev.

19.–21.07 Tõrva tulepäevad.

20.–21.07 Militaarajaloo festival Valgas. Ülevaade Eesti riigikaitse ajaloost ja tänapäevast, vanavaraja käsitöölaat, tegevusi kogu perele.

20.07 IV Pühajärve tõukerattamatka maraton ootab osalema ka neid, kes ei taha võistelda, vaid lihtsalt matkata.

Tartuff

20.–21.06 Tule tulemine. Laulupeotuli Tartumaal.

20.–22.06 Laulupidu 150: Tartu laulupidu.

Peakontserdil astub laulukaare alla üle 8000 laulja.

28.–29.06 Tartu linna päev.

29. juuni õhtul gala­ kontsert raeplatsil.

JUULI 20.–21.07 Tartu hansapäevad.

Suur hansalaat ja tihe kultuurikava, üles seatakse lastelinn, sõidavad jõetrammid jpm.

VALGAMAA JUUNI 1.06 Taagepera kirik 365.

2.06 Lastekaitsepäeva perepidu Tõrvas.

3.06

Lastekaitsepäev.

Perepäev Viljandi lauluväljakul, Karksi-Nuia noortekeskuses.

7.06 Festival «Noor insener» ootab Vilma maja hoovi tehnikahuvilisi poisse ja tüdrukuid, lasteaialastest tudengiteni – ja muidugi võivad tulla ka laste vanemad.

Võistlema mahub sada meeskonda, igaühes kolm võistlejat ja juhendaja.

JUULI 12.–13.07 Keskaja päevad.

Viljandi ordulinnuses. www.bonifatiusegild.ee Võhma linna päevad.

Rahvapeoga samal ajal ka suur Kesk-Eesti laat.

AUGUST 2.–3.08

12.–13.06

Unikaalne järvemuusikafestival Leigol. Järve kaldal kohtub klassikaline muusika ümbritseva looduse ja elava tulega, luues erakordse ja lummava keskkonna. www.leigo.ee

Tule tulemine. Laulupeotuli Viljandimaal.

8.06 Leigo festival

Akordionimuusikapäevad, kontserdid kultuurimajas «Kannel».

Maarahva laat Vastseliinas. Kohaliku ja kaugemagi rahva suve suursündmus, kus püütakse alati kohal olla.

Sõirapäev Saatse muuseumis. Keedetakse sõira, degusteeritakse, valitakse parim sõirameister ja õpetatakse kõiki huvilisigi sõira valmis­ tama.

16.–23.06 Suure-Jaani muusikafestival. 22. heliloojatele Kappidele pühendatud festival.

Seto Folk

22.06 Jaanituli Rogosi mõisas, Treski küünis, Kose külas.

23.06 Jaanituli Antslas, Meremäel, Värskas.

28.–29.06 Seto folk. Festivalil «Päri musi» Värska laululaval on külapeo vaimus avatud tõeline seto kirmaseplats.

29.06. leelopäevale «Imält tütrele» tulevad kokku pea kõik aktiivsed seto koorid.

19.–20.07

Viljandi Folk

25.–28.07

16.06

27. pärimusmuusika festival Viljandi Folk.

Nelja päeva jooksul astub üheksal laval üles ligi 800 artisti.

Võrumaa laulu- ja tantsupidu Kubija vabaõhulaval.

16.–17.08

Valga/Valka festival tähistab traditsiooniliselt kaksiklinna sünnipäeva – sedapuhku 435. www.valga.ee

Lastekaitsepäev Antsla kultuurimaja õuel.

JUULI

AUGUST

6.–11.06

1.06

7.–9.06 Viljandi hansapäevad.

Suur käsitöölaat, kohvikuöö, palju kontserte, näitusi, teatrietendusi jm. Kava: hansa.viljandi.ee

Lastepidu Valga keskväljakul.

Tõrva kodukohvikute päev. Info Facebookis.

VILJANDIMAA

JUUNI

Farmifiilingufestival Urissaare kantri.

Festival peab 5. sünnipäeva, oodatud on kõik. Eesti mõnusaim ootab 5. sünnipäeval kõiki vanu ja uusi sõpru!

16.–17.06 Tule tulemine. Laulu­ peotuli Võrumaal.

17.06 Suvistepüha ehk troitsa. Luhamaa olulisim kirikupüha algab teenistusega suvistepüha järgsel päeval. Seejärel käiakse omaste haudadel, päeva lõpetab kirmas ehk külapidu.

Ostrova festival. Festivalilaval üles astuvate tippartistide kõrval esinevad seal ka alles muusikuteed alustavad seto noored.

26.07 Päätnitsapäev. Päätnits ehk märter Paraskeva mälestuspäev on Setomaa Saatse nulga inimeste aasta tippsündmus, kui tulevad kokku selle nulga inimesed.

27.07 Võru lastefestival.

Töötoad, külalised, esinejad, muinasjututehas, tegevused skatepargis, võrukeelne õpihoov jpm. Õhtul koguperekontsert.

AUGUST 3.08 Seto kuningriigipäiv.

Võistlevad sõnolised ja kargusetantsijad, tehakse seto toitu ja käsitööd, saab näha seto sõjaväge ja pakutakse ohtralt meelelahutust.

Päeva kõige olulisem sündmus: Setomaa rahvas valib järgmiseks aastaks ülembsootska.

Päeva lõpetab kirmas. www.setomaa.ee

16.08 Võru 235. Sünnipäevapidu kireva välikavaga.

17.08 Seto Külavüü. Kostipäeval ootavad külalisi ühepäevakohvikud Võõpsust Luhamaani. Taluõuedel saab maitsta kohalikke roogi (sõir, suulliim, kikkaseenepiirak jm) – kõik kohalikust toidukraamist ja kohalike perenaiste valmistatud.

19.08 Paasapäev. Obinitsa kandi ehk Mokornulga setodele on issandamuutmise püha ehk paasapäev aasta tähtsaim päev.

23.08 Tulede öö Vastseliina piiskopilinnuses.

24.–25.08 Lüübnitsa kalalaat.

suvi || 17

postimees, 5. juuni 2019

SUVERÕÕMUD. Pealetükkiv sääseparv võib mõnusa suveõhtu veetmise üsna tüütuks muuta. Milliseid putukatõrjevahendeid meie poodidest leiab, mis ka päriselt toimivad?

Suveõhtud putukavabaks Karen Schmidt toimetaja

tõhus kaitse

S

ääskede ja teiste putukate peletamiseks on saada väga erinevaid ja mitmes hinnaklassis vahendeid, räägib Bauhofi aiaparadiisi esindaja Karolin Rohesalu. «Tõhusad on tegelikult kõik.

Valik oleneb ikkagi inimese eelistustest ja vajadustest,» räägib ta ning lisab, et kõige populaarsemad on erinevad pihustatavad aerosoolid. Samuti müüakse spetsiaalselt lastele mõeldud ohutuid, ebameeldiva lõhnata, aga samal ajal tõhusaid vahendeid. Alternatiivsete lahendustena toob Rohesalu välja järgmised variandid.

Sääsetõrjelamp on efektiivne meetod lendavate putukate hävitamiseks, mis sobib ideaalselt korteritesse, majadesse, suvekodudesse ja väikestesse tööruumidesse. Efektiivsuse tagab seadmes kasutatud spetsiaalne valgusallikas ja kõrge pingega võre.

Sääsetõrjesuits on saepurust, püretriinist ja sideainest kokku pressitud spiraal, millest põlemisel lendub õhku sääski

peletavat püretriini. Spiraal sobib kasutamiseks rõdul, terrassil ja tuulevaiksel õuel.

Sääsepeletaja töötab väiksel gaasiballoonil ega vaja elektrivoolu, mistõttu on seda mugav kasutada näiteks terrassil, suvilas, matkal, paadis ja jahil.

Samuti on see täiesti lõhnavaba ega tossa, mistõttu on peletaja turvaline ning sobib hästi ka lastega peredele.

Kallimasse hinnaklassi kuuluvad Rohesalu sõnul sääsepeletajad ning kõige soodsamad on putukapeletuse küünlad, mis

küll tossavad päris palju ning võivad olla ebameeldiva lõhnaga, kuid on siiski tõhusad.

Matkaspordi projektijuht Argo Mere sõnab, et lisaks eelpool nimetatud lahendustele on valikus veel sääsevõrgud, elektrilised sääsepeletajad ja käevõrud, ning täpsustab, et kui on võimalik olla sääsevõrgu sees, siis on see kindlasti parim lahendus. Käevõru toime on lokaalsem, ent näiteks aerosooli ja erinevaid määrdeid saab laiemalt ja ühtlasemalt jaotada. Elektrilised küünlad ja pu-

Populaarseimad on erinevad pihustatavad aerosoolid ning samuti on saada spetsiaalselt lastele mõeldud sääsetõrjevahendeid.

Putukapeletuse küünal tossab küll päris palju ning võib olla ebameeldiva lõhnaga, kuid on siiski tõhus.

Fotod: Shutterstock

tukate jaoks erinevaid ebameeldivaid lõhnu eritavad lahendused mõjuvad alati kindlas raadiuses ning sobivad pigem paigalolemiseks, selgitab Mere, lisaks sõltub nende efektiivsus tuule tugevusest ning teistest ilmaoludest.

«Nahale määritavad ja pihustatavad tooted on väiksed ja kompaktsed, neid on mugav kaasa võtta ning vajadusel juurde doseerida,» selgitab Mere, ehkki nende puhul on oht üledoseerida ning õrnemal nahal võivad need tekitada ärritust. Samuti toonitab ta, et päris ohutut keemiat pole olemas ning kindlasti ei tohi tõrjevahendeid kasutada imikutel või allergiaalti naha puhul, samuti võivad kangemad sääsemürgid suuremas koguses rikkuda tekstiili ja jätta märke päikeseprillide pindadele. Ühtlasi tuleb tema sõnul hoolikalt jälgida, et vahend ei satuks silma, suhu või lahtistele haavadele.

Looduslikest peletajatest ei meeldi sääskedele näiteks sidrunheinaõli.

Valmista ise putukatõrjevahend Looduspere poe üks asutaja Pille-Riin Özmen selgitab, et putukate tõhusateks peletajateks on sidrunheina-, lavendli-, kaneeli-, rosmariini-, piparmündi-, nelgi-, männi-, basiiliku-, köömne-, neemipuu ja teepuuõli, ehkki rõhutab, et lahjendamata kujul tohib nahale määrida vaid üksikuid eeterlikke õlisid, näiteks teepuuja lavendliõli.

Eeterlikest õlidest sääsetõrjevahendit tehes tasub järgida rusikareeglit: 5–10% eeterlikku õli ehk üks osa eeterlikku õli ja 10–20 osa baasõli või alkoholi. Nii et väiksema koguse tegemiseks kasutage 10–25 tilka eeterlikku õli ja kaks supilusikatäit baasõli või

alkoholi. Ühte segusse tasub lisada kaht eeterlikku õli. Baasõlideks sobivad oliivi- ja päevalilleõli vm külmpressitud baasõli, igaühele vastavalt oma eelistusele; alkoholina võib kasutada viina.

Saadud segu tuleb hoida tumedas pudelis, otsese päikese eest varjus ja jahedas.

Siiski soovitab Özmen eeterlike õlide tarvitamisega piiri pidada, kuna suuremas koguses kasutades võivad need nahka ärritada. Samuti on tema sõnul oluline kasutada kindlasti puhast eeterlikku õli, mitte aroomiõli. Mõistagi ei tohi eeterliku õli segu kanda katkisele nahale ning tuleb vältida selle silma sattumist.

18 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

Toredad mängud tuppa ja õue

• Telgimängud. Telgi võib püstitada nii tuppa kui õue. Mõlemal juhul pakub see lastele tegevust ka vihmasteks ilmadeks. Vihmaga õues telgis mängimine laseb märjaks saamata värsket õhku nautida.

• Onni ehitamine. Onniehituse tänuväärset tegevust saab mängida nii toas kui õues. Materjale selleks on rikkalikult. Õues sobivad puud-põõsad, toas diivanipadjad, linad, kardinad ja suured kangatükid. Nii toas kui õues sobivad ka vanad papp­ kastid.

• Kontserdid ja teatrietendused. Lastele meeldib reeglina laulda. Las nad korraldavad lasteaias või koolis õpitud lauludest kontserdi koos sümboolse piletimüügi, istekohtade korraldamise ja etteaste endaga. Samamoodi saab korraldada ka väljamõeldud sisuga või lasteaiast meelde jäänud teatrietendusi. Vanematest moodustub publik.

• Võistlused ja mängud. Võite korraldada oma meistrivõistlusi palliviskes, liivakastihüppes, rattasõidus või muus taolises. Võite korraldada ka mängu, kus iga pereliige peab nädala vältel tegema vähemalt ühe ringi ümber maja ja märkima tehtud ringide arvu tabelisse. Nädala lõpus saab enim ringe teinud pereliige sümboolse pisikese auhinna.

• Riiete pesemine. Palav suvepäev on ideaalne, et õpetada lapsele käsitsi enda või lelude rõivaste pesemist. Tasub tähele panna, et see tegevus pole kindlasti sobilik vaid tüdrukutele – ka poisid peavad omandama riiete pesemise oskuse.

• Veesõda. Kui ilm soosib, on riiete pesemisele raske leida paremat kaaslast kui veesõda. Pole ilmselt vaja õpetada ega kirjeldada, kuidas seda tegevust läbi viia tuleks.

• Aardejaht. Jahi organiseerija võib olla lapsevanem, aga selle võivad korraldada ka lapsed ise. Tu-

leb leida kohad, kuhu peita valitud aarded, ja vormistada seejärel vihjekaardid, mis omakorda ära peita. Aare võiks suvel olla midagi värsket, näiteks murelid, maasikad või mõni muu mõnus vahepala.

• Loterii. Väga lihtne ja kiire ajaviitemäng. Vaja on kaussi, paberilipakaid ja loterii auhindu. Need ei pea olema tohutult väärtuslikud esemed, sobivad ka näiteks lihtsalt musid ja kallistused. Tasu ei pruugi loteriil üldse olla, aga kui soov on, võib tasuks vormistada näiteks teelehed või omameisterdatud rahatähed.

• Peitus. Meie lapsepõlvest tuttav ajaviitemäng ei ole enam sugugi nii levinud ja lapsed sageli ei oskagi seda mängida. Aita meelde tuletada, kuidas see käib!

• Turnimine. Olgu toas või õues, lapsed peavad saama ronida. See arendab tohutult nii füüsilist kui vaimset poolt (oma liikumise läbimõtlemine, järg-

mise sammu kavandamine) ja kuigi vanematel võib tekkida tuline tahtmine last ohutuse eesmärgil keelata, tuleks end teatud piirini siiski tagasi hoida.

• Luuremängud. Tuleta meelde oma lapsepõlve klassikat. Õpeta lapsigi neid mängima.

• Keksumängud. Olgu tegemist kummikeksu või maha joonistatud keksuga, need mängud on nii poisse kui tüdrukuid köitnud ajast aega. Jälle meenuta, kuidas neid omal ajal mängisid, ja õpeta lastele. Esialgu on see tore koostegutsemine, hiljem saavad nad seda vajadusel ka üksi mängida.

• Erinevad pallimängud. Olgu tegu korv- või jalgpalli, kuuma kartuli või millegi muuga – pallimäng pakub alati palju tegevust ja rõõmu.

• Pimesikk. Mäletate ju küll – ühe mängija silmad seotakse kinni, teised peavad pagema. See nõuab kindlasti näiteks teatud ruumilisi piiranguid, et sikul oleks ikka lootust keegi kätte saada.

PAKU PÕNEVUST. Päeva huvitavaks veetmiseks ei pea alati kodust kaugele sõitma. Piisab, kui ka oma koduseinte vahel või aias mõelda välja mõned lõbusad mängud, mida koos mängida.

Kui lasteaeda ja kooli ei ole anna-liisa mets reporter

lastega koos

S

uvel tuleb lapsevanemal tavalisest rohkem nuputada, millega võsukest lõbustada, sest paus koolist ja lasteaiast teatab endast sageli igavusega. Kuidas ja millega last lõbustada?

Perekeskuse Sina ja Mina psühholoog ja loovterapeut Õnne Aas-Udam ütleb, et lapsevanem peaks kindlasti kõigepealt tagama lapsele piisavad tingimused mänguks, teisest küljest aga leidma ka ise aega lapsega mängimiseks, sest

lapsele on see väga eriline kvaliteetaeg, kus vanem keskendub lapsega kontaktis olemisele. «Taoline mänguaeg toetab kontakti ja suhet,» selgitab ta.

Niinimetatud sinu ja minu ajal mängitavad mängud või tehtavad tegevused valib ja otsustab laps, kogedes niiviisi lähedust vanemaga ja enda tähtsust. See suurendab lapse valmisolekut edaspidi vanemaga koostööd teha. «Vanem on lapsega mängides sada protsenti kohal (ei tee samal ajal tööd, ei ole nutividinas ega tee midagi muud),

Lapsega koos aja veetmiseks on palju võimalusi. Oluline on koos olla ja tegutseda.

on uudishimulik, empaatiline, aktsepteeriv ja mänguline. Sina-mina aeg on minimaalselt 20–30 minutit päevas,» ütleb Aas-Udam.

Et mänguealised lapsed suudavad mängida juba täiesti omaette või õdede-vendade-naabrilastega, ei pea vanem muretsema, et peab puhkusel olles päevade kaupa vaid oma lapsega tegelema ja mängima, kui see igavuse üle kurdab – küll leiab ta kohaseid tegevusi isegi. Seda tõenäolisemalt siis, kui tal on iga päev piisavalt sina-mina aega vanemaga.

Kindlasti on ka niinimetatud struktureerimata aeg ehk vaba aeg, kus tegevused ja mängud valitakse ise, lapsele väga oluline. «See annab lapsele võimaluse tutvuda ja uurida oma sise- ja välismaailma, mis on loovuse aluseks.

Lapse suvepäeva peaks mahtuma nii ühist tegutsemist lapsevanemaga kui ka omaette veedetud aega.

Kujutledes, avastades ja luues õpivad nad maailmast aru saama. Kui aga lapse päev on täidetud vaid täiskasvanute organiseeritud struktureeritud tegevustega või on laps selle ise täitud ekraanis olemisega, ei õpi ta kunagi kuulama oma südame häält, mis võib juhtida ehitama torne ja kindlusi tagahoovis, savikoletisi kraavis, kirjutama jutukesi, luuletusi või laule, tegema naabrilastega teatrietendusi või lühifilme, vaatama pilte, lugema raamatuid, uurima rohus putukaid, mängima poodi, kooli ja arsti, organiseerima oma tänava jalkaturniiri ja nii edasi,» ütleb psühholoog ja lisab, et vaid tegevusetusest sünnib uusi ideid, mist õ t-

tu tuleks lapsele anda ka võimalus igavleda.

Igavuse leevendamiseks ei tohiks lapsele kindlasti suvevaheaja sisustamiseks nutividinat kätte anda. Kui laps igavuse üle kurdab, kuula last aktiivselt: sõnasta ümber tema sõnumi sisu ja peegelda tema tundeid – ole tema jaoks olemas kogu oma olemusega ning tunne huvi.

«Kui paari minuti pärast pole laps oma tegevuste juurde naasnud, võib olla põhjus see, et laps vajab aega just sinuga. Järelikult vajab ta sinu täit tähelepanu ja sügavat kontakti ja ühendustunnet. Kutsu ta endaga tegutsema või kui tegevus ei sobi, tee paus ja tehke koos midagi, mida laps soovib,» juhendab psühholoog. Kui lapse koosolemise vajadus on täidetud, küsi, mida ta sooviks ise

edasi teha ja vajadusel aita läbi viia väike ajurünnak.

«Et mäng on laste kõige loomulikum tegevus, leiavad ka kõik igavlemise üle kurtnud endale mõne aja pärast tegevust,» ütleb Aas-Udam.

Lapsega koos tegutsemiseks sobib palju tegevusi. «Oluline on olla ja tegutseda koos – see pakub mõlemale rõõmu ja rahulolu. Kui midagi soovitada, siis vanem võiks mängida aktiivselt kaasa lapse lemmikmänge ja osaleda tema pakutud tegevustes; suhteid loovad mängud on näiteks peitus, onnide ehitamine, kõik looduslikke materjale (savi, liiv, vesi, puit) kaasavad tegevused, mida on hea läbi viia just suvepuhkuse ajal; võistlusmängudes osaledes võiks vanem osata ka galantselt kaotada,» sõnab psühholoog.

Foto: Shutterstock

20 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

KÕRVETAV PÄIKE. Ehkki Eestis pole sellist palavust nagu eelmisel suvel just kuigi tihti, on see lastele ja lemmikloomadele eriti ohtlik. Lapsi ja loomi tuleb aga kindlasti kuuma ilma eest kaitsta ning neile päikesepiste või kuumarabanduse puhul anda ka esmaabi.

Kuumal suvel vajavad lapsed ja loomad erilist tähelepanu

Lemmiklooma kuumarabanduse esmaabi Tiina Toomet ja Liis Uusaed jagavad soovitusi, kuidas kuumarabandust vältida ning oma lemmiklooma aidata.

• Kuumarabanduse saanud loom tuleb esmalt viia jahedasse (tuppa, garaaži, keldrisse). Seejärel tuleks ta keha katta toasooja veega niisutatud rätikuga ning looma peale suunata ventilaator. Samas ei tohiks ventilaator loomale otse peale puhuda ning hea oleks, kui see liiguks edasi-tagasi ja jahutaks looma keha.

• Külmakottide ja näiteks jääkülmas vees märjaks tehtud rätikuga peab olema ettevaatlik, kuna liigse ja järsu külmaga võivad pindmised veresooned aheneda ning see takistab keha normaalset soojuse väljutamist.

• Kui kehatemperatuur on langenud 39,7 kraadini, tuleks jahutamine lõpetada, et vältida ülejahutamist, ning pöörduda loomaarsti poole.

• Puhas ja värske vesi peab olema loomale kogu aeg kättesaadav.

• Looma ujutamine tasub ette võtta pigem õhtul, kui pole enam nii kuum.

Ka jalutamas võiks käia varahommikul ja hilisõhtul ning vajadusel panna selga märg T-särk või spetsiaalne jahutusvest.

• Looma käpapadjandid on küll pisut tugevamad kui inimese jalatald, kuid kuum asfalt on suvel loomale suur ohuallikas. Lämbetel päevadel peaks asfalti vältima ning jalutama murul.

Lapsed on päikesepistele ja kuumarabandusele eriti vastuvõtlikud, sest nende keha võtab väliskeskkonnast vastu rohkem soojust, aga ka jahutab ennast vähem.

Fotod: Shutterstock

Kuumarabanduse saanud koer tuleb esmalt viia jahedasse, näiteks tuppa, garaaži või keldrisse.

Lapsed on kuumale eriti vastuvõtlikud

Kuumarabandus on loomale eluohtlik

Karen Schmidt toimetaja

tasub teada

L

aste organism töötab teistmoodi kui täiskasvanutel: nad higistavad vähem, neil on kiirem ainevahetus, nende keha võtab väliskeskkonnast vastu rohkem soojust, aga ka jahutab ennast vähem. Just seetõttu on lapsed päikesepistele ja kuumarabandusele eriti vastuvõtlikud, selgitab lastearst Tiia Voor. Riskigrupis on ülekaalulised lapsed, sest suurem kehamass tekitab juba iseenesest palju rohkem soojust.

Voor räägib, et päikesepiste on kuumarabandusele eelnev seisund; tõuseb kehatemperatuur, keha võib punetada, südame töö kiireneb, kaasneda võivad uimasus, oksendamine ja peavalu. Kuumarabandus on tõsisem seisund, mille puhul võib olla teadvus hägune, pulss muutuda väga nõrgaks ning võivad kaasneda hingeldamine ja jõuetus. Kui päikesepiste puhul on koduseid esmaabivõtteid, millega last aidata (näiteks panna ümber märg rätik, otsmikule külmakott), siis kuumarabandusega tuleb kindlasti kutsuda kiirabi, rõhutab Voor.

«Liigsest päikesevalgusest ja kõrgest temperatuurist tingitud ülekuumenemine tekitab tavaliselt janu, pearinglust ja väsimust, lisaks võib laps kurta, et tal on paha olla ning et

ta on väsinud,» räägib perearst Andres Lasn ning lisab, et samuti võib otsene päikesevalgus ja ülemäärane UV-kiirgus põhjustada nahapunetust ja -ärritust, higistamise koostoimel ka sügeleva nahalööbe (nn kuumalööve) teket. Tõsisemal juhul võib laps muutuda loiuks, teadvusseisund võib häguneda, nahk kattuda külma higiga ja muutuda kahvatuks, esineda võivad krambid ning siis on kindlasti juba vaja erakorralist abi.

Et kuum ilm suurendab higistamist ja seetõttu nii vedeliku kui ka elektrolüütide kadu, on oluline lapsele sagedasti vedelikku pakkuda, toitumist kuidagi piirama ei pea, rõhutab Lasn. Voor lisab, et kuna higistades kaotab keha soolasid, võiks eelistada mineraalvett, ehkki ka tavaline vesi sobib hästi. Samuti paneb ta südamele, et lapsed sageli ise janu ei tunne ning unustavad joomise, seega on vanemate ülesanne seda jälgida. «Kuna laste ainevahetus on kiirem, siis vajavad nad tegelikult isegi rohkem vedelikku kui täiskasvanud,» toonitab Voor ning selgitab, et baasvajadus on 100 ml vedelikku kehakaalu kohta, ent kuuma ilmaga peaks jooma rohkemgi.

Last ei tohi mingi hinna eest jätta üksi autosse, isegi kui konditsioneer töötab või aknad on lahti, tõstatab Voor eriti olulise ja traagilisi õnnetusi kaasa toonud teema ning lisab, et autos tõuseb temperatuur väga kiiresti ning olukorra muudab veel hullemaks tihkelt ümber lapse keha olev turvatool, mis takistab õhu ligipääsu.

Kuuma ilma ABC Panime Tiia Voori ja Andres Lasni soovitustele tuginedes kokku kõige olulisemad soovitused, kuidas last kuuma ilmaga kaitsta ning vajadusel esmaabi anda.

• Nahapõletuste vältimiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid lastele mõeldud ning kõrge kaitsefaktoriga päikesekaitsekreeme.

Isegi kui kreem on veekindel, tuleb seda pärast ujumist ja rätikuga kuivatamist kindlasti uuesti nahale kanda. Imikutele tuleb panna päikesekaitsekreemi ka taldadele.

• Varjus on küll kuumust vähem, aga päikesepeegeldus võib ikkagi tekitada põletuse.

• Päikesepiste puhul tuleb laps viia kuuma käest varju ja maha jahutada, näiteks panna ümber märg rätik, külmakott kaenla alla, kuklale või otsmikule. Kui tegu on kuumarabandusega, siis tuleb kutsuda kiirabi.

• Riided võiksid olla hingavad ja puuvillased. Last võiks riietada kihiliselt, et vajadusel saaks riideid vähemaks võtta.

• Tasuks jälgida, et mängud oleksid pisut rahulikumad ning võimalusel tubased.

• Last ei tohi kunagi jätta kuuma ilmaga autosse, isegi kui konditsioneer töötab või aknad on lahti.

• Kuuma ilmaga peab laps tarbima piisavalt vedelikku, täpne kogus sõltub lapse vanusest ja janutundest.

• Suvel peaks lapsele kindlasti pähe panema peakatte.

Isegi kui päikesekreem on veekindel, tuleks seda iga kahe tunni tagant uuesti nahale kanda.

Täpselt samamoodi nagu inimesed võivad ka loomad saada päikesepõletuse ja -piste, sest kuumus mõjutab meid ühtemoodi, selgitab veterinaar Tiina Toomet ning lisab, et eriti suur päikesepõletuse oht on karvututel loomadel, teistel kaitseb karvastik päikesepõletuse eest, aga pigem räägitakse loomade puhul siiski kuumarabandusest.

Koer ja kass ei jahuta end higistades nagu inimesed, vaid lõõtsutavad. Kui väliskeskkonna temperatuur muutub liiga kõrgeks, ei suuda loom end ise jahutada ja võib saada kuumarabanduse, mis on väga ohtlik ja võib lõppeda surmaga. Eriti tõsine on see kutsikate ja vanade koerte ning lühikese koonu ja suure koljuga loomade puhul. Ka ülekaalulised ja tumeda karvkattega loomad on rohkem ohustatud, rõhutab Toomet.

Esmane kuumarabanduse tunnus on tugev lõõtsutamine ning ilavool. Sellele järgnevalt ka kuivad ning tumeroosad-punased igemed, selgitab Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku loomaarst Liis Uusaed, kelle sõnul võivad kuumarabanduse saanud loomad olla mentaalselt ebaadekvaatsed, ei suuda kõndida või liikuda ning kaotavad koordinatsioonivõime.

Rasketel juhtudel võivad tekkida lihasvärinad kuni krampide ning kooma ja surmani välja.

Kõige lihtsam on aru saada, kas looma kehatemperatuur on tõusnud, teda kraadides. Kraadimine käib tagumiku kaudu elektroonilise kraadiklaasiga.

Koera-kassi kehatemperatuuri normi ülemine ots jääb 39,2 kraadi juurde, aga kuumarabanduse korral võib kehatemperatuur kiirelt tõusta isegi 41 kraadini, selgitab Uusaed.

Lemmiklooma ei tohi mingil juhul jätta kuuma ilmaga autosse, isegi kui aken jäetakse lahti.

«Kuumarabanduse puhul ei ole tegu pelgalt kehatemperatuuri tõusuga ning on valearusaam, et kehatemperatuuri normi langedes probleemid laabuvad,» selgitab Uusaed ning lisab, et kuumarabandus mõjutab kõiki keha organsüsteeme; tekivad verevarustuse häired, vedeliku tasakaalu häired, neeru- ja südamekahjustus, hingamisorganite probleemid, ajuturse.

Loomi ei tohi mingi hinna eest jätta kuuma ilmaga autosse, rõhutab Toomet: «Kuigi võib tunduda, et väljas polegi eriti palav ja auto aken on lahti, suudab autosse üksi jäetud loom erutudes oma kehatemperatuuri väga kiiresti eluohtlikult kõrgeks kruvida. Isegi varjulisse kohta parkimisest pole enamasti abi, sest erutus ja ärevus suurendavad kuumarabanduse ohtu.»

Samuti ei tasu koera kaasa võtta, kui rannas kavatsetakse olla terve päev ning loomal pole varjulist kohta. Toomet rõhutab, et loom tuleb tihti varju viia, sest ise nad seda pahatihti ei tee; näiteks koer tahab olla oma karjale nii lähedal kui võimalik ja lõõtsutab kangelaslikult pererahva kõrval kuni kuumarabanduseni.

22 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

Tervislikud maitsetaimed suveks Karen Schmidt toimetaja

kasulik

K

uigi enamik maitsetaimi istutatakse kevadel, siis tasub mõningaid neist potti pista veel suve hakulgi, et juba varsti tuua kodustesse toitudesse värskeid ja põnevaid maitseid.

«Enne veel, kui aiamaalt ja peenardelt hakkab värsket rohelist ja kodumaiseid köögivilju saama, jõuab ka aknalauale, rõ-

dukasti või terrassile kasvama panna kiiremini kasvavaid salateid ja maitsetaimi,» räägib agronoom Eneli Feldmann ning lisab, et kiirekasvulistest taimedest tasub just praegu külvata lehtkapsast ehk kalet, kress-salatit, erinevaid lehtsalati sorte, rukolat, aed-piparrohtu ja spinatit. Rõdukastis kasvatamiseks sobib tema sõnul ka hernes, mis ei ole väga soojanõudlik ning mille võrsed on maitsvad ja ilusad – neid saab varakult lõigata ja näiteks erinevatesse salatitesse lisada.

Veidi aeglasema idanemisega on koriander, till ja petersell, mis sobivad hästi aknalauale või terrassile, selgitab

Feldmann. Ta nimetab koriandri eelisena seda, et pärast tärkamist kasvab see väga kiiresti.

«Kui külvate basiilikut, siis välja ei tohiks teda kindlasti enne juunikuud viia, sest basiilik on väga külmatundlik ning isegi alla kümnekraadine temperatuur võib taimi kahjustada,» toonitab ta.

Saaremaal Sõrves Popi ökotalus ürdiaeda pidav rohenäpp Mari Kübarsepp lisab, et kiired tärkajad, mida võib ka suvel külvata, on veel lehtsinep, murulauk ning sibul ja küüslauk, ent mõni maitsetaim, näiteks petersell, lavendel ja rosmariin idaneb väga kaua. Aknalauale sobivad loorber, rosmariin (pa-

rem on roomav sort), tüümian, sidrunhein ja petersell. Muidugi võib aknalaual kasvatada ka teisi maitsetaimi – salveid, oreganot, iisopit, koriandrit, melissi, aedpiparrohtu ja aniisi, aga need taimed tunnevad end tema sõnul siiski paremini rõdukastis või õues.

«Tärkamiseks kulub umbes üks-kaks nädalat ning veel umbes samapalju läheb aega maitseelamuste nautimiseni,» selgitab Kübarsepp ning räägib, et kui soovite kiiremini tulemuseni jõuda, siis on soovitav istutada väikesed taimed, sest siis tuleb vaid oodata, kuni taimed on juurdunud (sellest annavad märku esimesed uued kasvud).

Valmista pinnas ette

Värsked maitsetaimed lisavad roogadesse huvitavaid maitsenüansse.

Maitsetaimede külvamisel on kõige õigem täpselt järgida pakendil toodud juhiseid, toonitab Kübarsepp ning soovitab mulla enne seemnete külvamist parajalt niiskeks kasta (mitte küll nii niiskeks, et muld oleks porine) ning seejärel käega ühtlaseks kokku vajutada ja vastu poti külgi suruda. «Kui istutate taimed glasuurimata savipotti, siis võiks seda enne külvi leotada, sest muidu tõmbab pott mullast niiskuse endasse ja tekib pragu mulla ja poti vahele, kust vesi mulda niisutamata poti alla jookseb,» räägib Kübarsepp ning lisab, et tasub valida kas kasvuturvas (vajaks lisaks veidi puutuhka) või aiamaamuld (mitte liiga rammus, liivasegune neutraalne pH), aga

Tasub meeles pidada, et basiilik on väga külmatundlik.

veenduma peaks selles, et muld pole enne kunstväetatud.

Seemned peaks külvama mulla peale ning jätma niisama kergelt mulda vajutatult või katma õhukese kihiga (liiv, muld). See, kas valida maitsetaimede jaoks üks suur pott või eraldi väikesed või hoopis taimekast, oleneb sellest, mida kasvatada, räägib Kübarsepp, ent kui taimed jäävad samasse potti ka edasi kasvama, siis soovitab ta poti põhja tekita-

da kruusast drenaažikihi. Poti suuruse valimisel tasub Kübarsepa sõnul mõelda sellele, kas taimed soovitakse noorelt korraga ära süüa või pigem tahetakse taimi kaua kasvatada ning neid vähehaaval tarvitada. Üldine reegel on, et maitsetaimede juured on suuremad kui toalilledel, mistõttu tuleks pott alati valida justkui veidi liiga suur, selgitab Kübarsepp.

Feldmanni sõnul on väga oluline valida maitsetaimede

suvi || 23

postimees, 5. juuni 2019

potti

Milliseid maitsetaimi tasub praegu potti panna?

Eneli Feldmann agronoom

Mari Kübarsepp ürdiaia pidaja

• Kiirekasvulistest taimedest tasub praegu külvata lehtkapsast ehk kalet, hernest, salatkressi, erinevaid lehtsalati sorte, rukolat, aed-piparrohtu ja spinatit.

• Veidi aeglasema idanemisega on koriander, till, petersell, lavendel ja rosmariin, mis kõik sobivad hästi aknalauale või terrassile.

• Tasub meeles pidada, et basiilik on väga külmatundlik ning isegi alla kümnekraadine temperatuur võib taimi kahjustada.

Basiilikute puhul tasub kasutada mitut eri sorti, sest maitsed on väga erinevad (näiteks kaneelbasiilik, vürtsbasiilik, sidrunbasiilik jne).

• Aknalauale sobivad hästi loorber, rosmariin, tüümian, sidrunhein ja petersell.

• Aknalaual võib veel kasvatada salveid, oreganot, iisopit, melissi, aedpiparrohtu ja aniisi, aga need taimed tunnevad end paremini rõdukastis või õues.

Fotod: Shutterstock

jaoks sobivad potid või külvikastid. Need ei tohiks kindlasti olla liiga väikesed, muidu kipub muld ruttu läbi kuivama. Kasutada võib turbasubstraati, mis küll kuivab kiiremini, või erinevaid mullasegusid, ent kui kasutate kodust komposti, siis peaks see olema võimalikult kobe ja huumuserikas ning umbrohuseemnetest puhas, rõhutab Feldmann ning lisab, et mulda võib pis-

ta ka poest ostetud maitsetaimed ning neid aknalaual, rõdul või terrassil edukalt edasi kasvatada.

Kui külvid on tehtud, siis tuleks need jätta sooja tuppa idanema, aga kui öökülmaoht on möödas ja väljas juba meeldivalt soe, saab taimed koos pottide või kastidega ka terrassile tõsta, räägib Feldmann, kelle sõnul on taimi soovitav kasta toasooja veega ning valida tuleks tuulevaiksem koht, kus taimedel on hea sirguda. Kui jätate taimed aknalauale ja väljas on väga pilvised ilmad, siis soovitab Feldmann kasutada parema taimekasvu tagamiseks taimelampi, et anda lisavalgust, vähese valguse korral venivad taimed välja ja jäävad nõrgaks.

«Valgust on taimedele küll vaja ning külvid idanevad hästi soojas ja valges, ent lõunapoolsel aknal päikese käes peavad siiski vastu vähesed,» rõhutab Kübrsepp ning selgitab, et parim ilmakaar maitsetaimedele on ida- või lääneküljes.

Tärkamise ajaks soovitab Kübarsepp külvianumale panna peale katteloori või näiteks ajalehe, oluline on vaid see, et «katus» poleks umbne, sest muidu tekib kondensvesi. Kui palju maitsetaimi kasta, oleneb väga palju kasvukohast (päikesest, õhuniiskusest, mullast, taimelehtede suurusest) – kõige olulisem on taimi mitte üle kasta, jälgida, et muld läbi ei kuivaks ning suurte lehtedega taimi tasub hoopis piserdada.

Kiirekasvulistest taimedest võib praegu külvata näiteks rukolat, mis on suurepärane täiendus erinevatele salatitele.

Veel praegugi tasub rõdule, terrassile või aknalauale kasvama panna erinevaid maitsetaimi ning muuta kodused road põnevaks ja hõrguks.

Pane kõrva taha!

Kasulikud nipid maitsetaimede istutamiseks ja kasvatamiseks Mari Kübarsepp ürdiaia pidaja

• Istutamiseks tasuks osta taimed aianduskeskusest või turult.

• Kastke maitsetaimi mullideta ja seisnud veega.

• Lehtedele pihustamiseks sobib kõige paremini filtreeritud vesi, siis ei jää lehtedele laike.

• Söögitaimi ei ole soovitav väetada lilleväetis­ tega, kui vaja, siis ainult loodusliku komposti ja orgaaniliste väetistega (näiteks nõgese või varemerohu lehtede leotis).

• Kahjurid tuleb taimedelt maha pesta, aga neid ei tohi mürgitada.

• Mulla peale taimede kõrvale võib laduda kive, need ei lase mullal liiga ruttu kuivada.

• Kui on soov süüa lehti, siis ei tasu lasta maitsetaimi õitsema.

Potid või külvikastid ei tohiks kindlasti olla liiga väikesed, sest muidu kipub muld ruttu läbi kuivama.

24 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

Lahe retsept muudab grillipeo anna-liisa mets

Liisi Laanemäe (liisil.blogspot.com)

reporter

uued lemmikud

S

Kurgitomatisalat pärlkuskussiga

Võis praetud värske kapsas

• 150 g pärlkuskussi

• 30 g võid

• 4 lühikest kurki

uvise grillipeo komponendid võiksid olla huvitavamad kui valmismarinaadis liha ja kooresalat supermarketi valmistoiduletist.

Eesti mitu tublit toidublogijat jagavad oma isuäratavaid ja kodumaisest toorainest valminud grillikõrvase retsepte, millega võiksid kindlasti peret ja sõpru järgmisel grillipeol üllatada.

Kindlasti võib suvel saadaoleva värske toorainega ka ise julgelt eksperimenteerida ja kasutada kõike koduaias leiduvat, olgu marinaadideks või salatiteks, mida grillitud kraami kõrvale pakkuda.

• 2 tomatit

• 1 punane sibul

• peotäis lehtpeterselli

Kaste: • 4 spl oliivõli

• törts sidrunimahla • soola

• pipart

Keeda kuskuss soolases vees pehmeks vastavalt pakendi õpetusele (12–15 minutit). Nõruta sõelal leige vee all. Haki kurk, tomat ja sibul ning laota serveerimisalusele. Puista peale jahtunud kuskuss. Sega kastmeained ja nirista salatile. Peale puista hakitud peterselli.

• 1 väike kapsas • värsket tilli

• meresoola helbeid

Lõika kapsas sektoriteks. Kuumuta pannil või kuni see hakkab mullitama. Tõsta kapsas pannile, lõikepind allpool. Prae keskmisel kuumusel kuni kapsas on kenasti pruunistunud. Keera ringi, puista peale hakitud värsket tilli ja soolahelbeid ning prae ka teine pool kuldseks.

Serveeri kohe ja puista peale veel värsket tilli.

Grillitud ploomid kaneelise mascarpone-vahuga • 4 ploomi

• 6 sl mett või heledat suhkrusiirupit • Mascarpone-vaht:

• 200 g toasooja mascarponet

Coleslaw’ kapsasalat • 500 g kapsast

• soola

• 1 õun

• 1 tl sinepiseemneid

• 150 g porgandit • peotäis peterselli

Kaste: • 100 g majoneesi

• 100 g kreeka jogurtit • 2 tl suhkrut • 2 tl äädikat

• musta pipart

Ribasta kapsas. Riivi jämeda riiviga porgandid ja õun. Haki petersell. Sega kokku kastme ained. Sega suures kausis kõik ained kokku, lase 20 minutit külmkapis maitsestuda.

• 1/2 tl jahvatatud kaneeli • 1-2 sl suhkrut

• veidi sidrunimahla

Poolita ploomid, eemalda kivid. Sega ploomipoolikud heleda suhkrusiirupiga.

Sega toasoe mascarpone kaneeli, suhkru ja veidikese sidrunimahlaga. Pintselda grillrest õliga ja aseta siirupised ploomid restile, lõikepind allpool. Grilli ploome kaks-kolm minutit, seejärel teiselt poolt üks-kaks minutit. Serveeri kohe koos mascarpone-vahuga.

suvi || 25

postimees, 5. juuni 2019

kraadi võrra põnevamaks Nele Luik (nellublog.blogspot.com)

Leily Semjonova (www.leilytoidublogi.ee)

Kabouleh ehk tabouleh eestlase moodi

Selleri-tomatisalat • 100 g kirsstomateid • 150 g varssellerit • 50 ml kirsimahla

• 1 klaas lillkapsast

• 30 g suhkrut

• 1 klaas peterselli

• 1 sl võid

• 0,5 klaasi murulauku

• Näpuotsaga soola

• 3-4 kirsstomatit

• 0,5 värsket kurki (suuremast kurgist) • 1 tl soola

• 1 tl suhkrut

• musta pipart

• 2-3 spl õunasiidriäädikat • 0,5 punast sibulat

Haki lillkapsas, petersell, murulauk, tomat, kurk ja punane sibul nii peeneteks tükkideks kui saad. Sega läbi. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga. Lisa paar supilusikatäit õunasiidriäädikat. Sega. Lase maitsestuda külmkapis mõned tunnid.

Kapsasalat suitsulihaga • 200 g punast kapsast • 4–5 viilu suitsuliha • rabarberit

• musta pipart

• 2–3 spl mustikamoosi • 1 tl mädarõigast

Haki kapsas peeneteks ribadeks.

Sama tee suitsulihaga. Tõmba rabarberist peened ribad. Sega komponendid kokku ja maitsesta musta pipraga. Võta väiksem kauss, kus sega kokku mustikamoos ja mädarõigas. Lisa veidi vett, et kaste läheks vedelamaks. Vala salatile. Sega läbi ja lase külmkapis maitsestuda.

Lõika varsseller väikesteks kuubikuteks, keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks. Poolita tomatid. Keeda kirsimahl poole võrra alla, lisa samal ajal suhkur, seejärel sellerikuubikud ja kirsstomatid. Kui vedelik hakkab karamellistuma, lisa või.

Chipotle kapsasalat • 250 g värsket kapsast • 250 g punast kapsast • 2 sibulat

• 1 porgand riivituna

• 1 hapukas õun kuubikutena

Mündine fetajuustusalat

Rabarberi-sibulasalat

• 100 g lambapiima fetajuustu

• 150 g rabarbereid

• peotäis värsket piparmünti

• 200 g hapukoort

• 1 värske kurk

• 0,5 rabarberit

• 1 viil musta leiba

Tükelda leib ja prae pannil krõbedaks. Tükelda juust ja kurk. Haki piparmünt. Rebi rabarberist peened ribad. Sega komponendid kausis kokku ja naudi kohe!

• 100 ml majoneesi

• 150 g rohelist sibulat • Maitse järgi suhkrut ja soola

Koori rabarber ja haki suupärasteks tükkideks. Maitsesta suhkruga. Et praegu on rabarber veel värske ja magus, pole palju suhkrut vaja. Haki sibul peeneks ja lisa rabarberile. Sega koostisosad hapukoorega ja maitsesta soolaga.

• 1 tl tšillipipart • 1 laimi mahl

Lõika kapsas ribadeks ja pane kaussi. Riivi porgand ning tükelda õun.

Lõika sibul õhukesteks viiludeks ning sega köögiviljad omavahel kokku.

Sega tšilli majoneesiga.

Lisa salatile laimimahl ning majonees ja sega hoolikalt läbi. Lase maitsestuda jahedas kohas serveerimiseni.

26 || suvi

postimees, 5. juuni 2019

Paula Särekanno (www.ruubik.ee)

Värske salat juustu ja pähklitega

Jogurtimarinaad kanale

• 1 karp meelepäraseid salatilehti

• 700 g kanaliha

• 250 g värvilisi kirsstomateid • 1/2 värsket kurki

• 2 peotäit india pähkleid • 7 vutimuna

• 50 g parmesani laaste

Kaste: • 1 punt basiilikut

• 6 spl sidrunimahla

• 2 küüslauguküünt

• 1 spl agaavisiirupit • 10 spl oliivõli • soola, pipart

Tõsta vutimunad keevasse vette ja keeda umbes kaks-kolm

minu­tit. Kurna ja kalla peale külm vesi, lase jahtuda. Jahtunud munad koori ja lõika pooleks.

Pese salatilehed ja laota vaagnale. Haki kurk ja lõika kirsstomatid sektoriteks, laota salatile. Purusta pähklid kergelt noaga ning aseta salatile. Pudista peale parmesani laastud ja viimasena aseta salatile vutimunapoolikud.

Kastme valmistamiseks pane kõik koostisosad kõrgesse kannu ning purusta saumikseriga ühtlaseks. Vahetult enne serveerimist kalla kaste ühtlaselt salatile.

• 130 g (laktoosivaba)

maitsestamata jogurtit • suur peotäis värsket tüümiani • 3 keskmist küüslauguküünt • 2 tl sidrunimahla • sool, pipar Haki tüümian ja puhasta küüslauguküüned. Vajuta küüslauguküüned kergelt lamedamaks nii, et ääred mureneksid katki. Pane kaussi jogurt, küüslaugu-

Puuviljasalat mündiga • 500 g arbuusi

• 300 g ananassi

• 300 g maasikaid • 300 g õunu

• peotäis värsket münti

• 1/4 sidruni pressitud mahl

Puhasta ja haki ananass väikesteks sektoriteks. Lõika arbuus viiludeks, eemalda koor ja seemned ning lõika vili väikesteks tükkideks. Puhasta ja pese maasikad ning lõika sektoriteks. Pese ja puhasta õunad ning lõika ka need väikesteks tükkideks. Kalla kõik puuviljad suurde kaussi, nirista üle sidrunimahlaga ja lisa hulka peeneks hakitud münt. Sega hoolikalt läbi. Jäta salat umbes 30 minutiks kuni tunniks külmikusse maitsestuma ning naudi jahedalt!

küüned, hakitud tüümian, maitseained ja sidrunimahl ning sega. Maitse ja soovi korral lisa soola, pipart või tüümiani. Sega kanaliha marinaadi sisse nii, et kõik tükid saaksid marinaadiga kaetud. Tõsta kauss külmikusse seisma vähemalt kolmeks tunniks või terveks ööks.

Marineeritud liha tõsta grillile ning küpseta, kuni kana on pealt krõbe ja seest läbi küpsenud. Serveeri värske salatiga.

suvi || 27

postimees, 5. juuni 2019

ESMAABI. Kuigi suvist apteeki ei maksa asjatuga ülekoormata, on siiski mõned asjad, mis kindlasti võiks suvekodus või autoapteegis olemas olla, et vajadusel hädale leevendust leida.

10 asja, mis kindlasti suveapteeki pista toimetaja

tähtsad varud

S

uvi on aktiivne aeg, aga ikka juhtub, et ootamatu õnnetus või terviseprobleem rikub puhkuse. Proviisor Helve Monvelt annab nõu, millised tooted peaksid suveapteegis kindlasti olema.

1. Päikesekaitsekreem Päikesekaitsekreem tuleb valida vastavalt nahatüübile: mida heledam nahk, seda tugevama kaitsefaktoriga kreemi

2. Aaloegeel ja teepuuõli sisaldav geel Aaloegeeli kasutatakse päikesepõletuse või väiksemate olmepõletuste puhul. Võib kanda nahale korduvalt paksu kihina ning sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele. Väiksemate põletuste puhul on abi ka teepuuõli sisaldavast geelist. Leevendab ka putukahammustusest tekkinud kihelust, valu ja nahaärritust. Aaloegeel ja tee-

puuõli sisaldavad geelid jahutavad, leevendavad valu ja vähendavad põletikku.

3. Erinevad plaastrid, sh villi- ja hüdrokolloidplaastrid Erinevad plaastrid sobivad väiksemate kriimustuste, marrastuste ja villide katmiseks.

Villi- ja hüdrokolloidplaastrid soodustavad haava paranemist ning neid võib haaval hoida mitu päeva. Lastele on spetsiaalsed plaastrid.

4. Antiseptiline vahend Väiksemaid kriimustusi ja marrastusi soovitatakse võimalusel pesta puhta voolava vee all, sest spetsiaalsed naha desinfitseerimise vahendid võivad haava kuivatada. Koduapteegis võiks siiski olla antiseptiline vahend, sest seda võib vaja minna naha desinfitseerimiseks näiteks peale puugi eemaldamist.

5. Side Apteegis võiksid olla üks kitsam ja laiem side, et saaks vajadusel siduda suuremat haava.

6. Putukahammustuste tõrje- ja leevendamise vahendid

Päikesepõletuse puhul on väga tõhus jahutav aaloegeel. Fotod: Shutterstock

Foto: PantherMedia

Karen Schmidt

peab kasutama. Kehal ja näol tuleks kasutada eraldi päikesekaitsekreemi, sest näonahk vajab tugevamat kaitset ja muid kreemis sisalduvaid vajalikke komponente. Lastel tuleb kasutada spetsiaalseid neile mõeldud kaitsekreeme, sest sinna on lisatud õrna nahka kaitsvaid komponente.

Putukahammustuse tõrjevahendid kaitsevad nii sääskede, parmude kui ka puukide eest. Tihti õues olijatel on soovitav vaktsineerida puukent-

he aasta vanusest. Kindlasti tuleb jälgida õiget annustamist.

9. Valuvaigistav/ põletikuvastane ravim Koduapteegis võiks kindlasti olla käepärast üks valuvaigistav/põletikuvastane ravim erinevate kergemate valude leevendamiseks või palaviku alandamiseks. Kui peres on lapsi, tuleks jälgida, et oleks olemas ravimvorm, mida on võimalik manustada lapsele õiges annuses vastavalt ta kehakaalule.

10. Seedeprobleeme ennetavad ja leevendavad preparaadid Suveapteegis võiks haavade sidumiseks kindlasti olla side.

sefaliidi vastu. Puugitõrjevahendite kasutamine on oluline, kuna puugid levitavad ka teist ohtlikku haigust, puukborrelioosi, mille vastu vaktsineerida ei ole võimalik. Lastel tuleks kasutada spetsiaalseid tõrjevahendeid. Kindlasti tuleks jälgida, mis vanusest alates on konkreetne vahend lubatud ning kas seda võib kanda ainult riietele või ka nahale. Soovitav on naha pind igal õhtul üle kontrollida. Putukahammustuste leevendamiseks on spetsiaalsed geelid, pulgad ja plaastrid. Abi saab ka aaloevõi teepuuõli geelidest.

7. Steriilne füsioloogiline lahus Sobib nii täiskasvanutele kui lastele silmade loputamiseks, kui midagi peaks silma minema, aga ka haavade puhastamiseks.

8. Allergiavastased tabletid ja lahus Putukahammustus võib põhjustada allergilise reaktsiooni nagu punetus, paistetus ja kihelus. Seda leevendab allergiavastane tablett, mis sobib täiskasvanutele. Lastele on spetsiaalne ravimvorm allergiavastane lahus, mis sobib alates ka-

Kui varem on esinenud seedeprobleeme, siis võiks apteeki varuda kõrvetisi leevendavaid preparaate, maohappe hulka vähendavaid ravimeid või seedefermente, mis leevendavad liigsöömisest põhjustatud vaevusi. Tugevate pisteliste kõhuvalude puhul aitavad drotaveriini tabletid. Kõhugaaside korral saab abi simetikoonist, mis sobib ka lastele. Seedimist soodustavad ka mitu ravimtaime, näiteks piparmünt. Ägeda kõhulahtisuse puhul aitavad söetabletid, diosmektiid või sümptomaatiliseks raviks kasutatavad ravimid. Lastele võib anda söetablette või diosmektiidi. Samuti tuleb juua piisavalt gaasita mineraalvett.