SUVI 2011

SUVI 2011 JUUNI 2011

2

Suvi on käes!

Foto: MARINA PUŠKAR

SISUKORD:

4-17

EESTI SUVINE KULTUURI- JA ÜRITUSTEKALENDER

18

PUHKUS SOOMES: lõbustus- ja veepargid.

20-23

PUHKUS SOOMES: perepuhkus Soome järvedemaal.

24 26-28

SUVETOIT: hõrgud suvesalatid.

30 32 33 37

TOIT: suviselt mõnusad kokteilid.

TERVIS: mida tuleks teada päevitamisest ja päiksekreemidest?

38-39

MATKAMA: asjalikku nõu matkavarustuse soetamiseks.

40 41 42

TERVIS: higistamine on tüütu!

SUVETOIT: palju häid nõuandeid suviseks grillimiseks, BBQ-ks ja suitsutamiseks.

Suviste aiapidude kohta loe lähemalt lk 44-45.

E

i tea kas ongi mõtet selle saabumisest valju häälega teada anda või näpuga osutada – Suure Suve saabumisest annab loodus ise värvikalt ja häälekalt märku – õitemeri, lõhnade müriaad, loojuda unustav päike ja magnetina ligi tõmbavad veekogud. Juba räägitakse omavahel pigem puhkuse- kui tööjutte, kutsutakse sõpru aiapeole ja tehakse meelsasti matka- ja reisiplaane. Eestimaa aedades käib kibe mõõduvõtmine rahvuslikus suvises spordialas – grillimises ning lauad on lookas hõrkudest salatitest ja keelt limpsama panevatest suvejookidest. Ühed pakivad kotte-kohvreid, et minna suvepäevadele, laagrisse või matkale, teised seevastu panevad matkal proovile uue ratta, vinged matkasaapad või välipriimuse. Kolmandad põgenevad hoopis maale täieliku vaikuse ja eheda looduse rüppe, et lihtsalt olla…

Nagu näete suve-ekstra rikkalikust kultuuri- ja üritustekalendrist, ei hakka Eestimaal kunagi igav ning sündmusi jagub ohtralt suvi läbi, igale eale ja igale maitsele – kõrgkultuurist külasimmanini välja, nii pealinnas Tallinnas kui Võrus ja Valgas, saartel ja Narvas. Ning kuigi Eestimaa suvele pole võrdset ja ega keegi naljalt kaugele kipugi, leidub ometi neid, kel soov ka pisut kaugemal ringi vaadata. Neile soovitame ära käia imekaunil Soome järvedemaal – paigas, millest paljud on ilmselt mõelnud, kuid kuhu vähesed jõudnud. Seekordne Postimehe suve-ekstra pakub igaühele midagi: nii nõu ja abi, ideid ja inspiratsiooni, järeletegemise lusti kui ka isetegemise rõõmu. Jagame reisiideid ja paneme pähe nii mõnegi toreda matkamõtte, anname nõu, kuidas hoida end suve tüütute kiusajate eest ning kuidas päikesega mõistlikku sinasõprust pidada. Kunagi pole ülearune üle korrata veematkale mineku põhitõed ja kuulda võtta väärt nõu matkavarustuse soetamiseks. Ja mis oleks suvi ilma värviküllase aiapeo ja lilledeta!? Näitame teile, kuidas seda teha võiks.

Kaunist elamuste- ja naudinguterohket suve teile kõigile!

Riina Luik toimetaja

MATKAMA: ohutus veematkal.

MATKAMA: pärimusmatk Vilsandile.

TERVIS: tüütud suvised kiusajad.

REISIMINE: suvepuhkus Eesti väikesaartel.

44-45 KODU: suviselt värvikas aiapidu.

AED: suvelilled kaunites ja huvitavates 46-47 nõudes ja anumates.

Suvelisa pani kokku ja toimetas: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee, tel 666 2318 Reklaamiprojekti juhtis: Marge Martjan, marge.martjan@postimees.ee, tel 666 2317 Maketi ja ajakirja kujundas: Andres Didrik andres.didrik@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees Trükk: AS Kroonpress Kui korraldajad otsustavad üritusi ära jätta või nende aegu ja kohti muuta, ei saa me midagi parata. Seepärast jälgige hoolega kultuuri- ja sündmustekalendrisse lisatud kodulehekülgi ja kasutage julgelt lisatud infotelefone.

T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada teie tervist.

PEALKIRI 3

TALLINN 2011

4 päevast pühapäevani kl 9-18; neljapäevast reedeni elav show alates kl 12-15, töötoad ja vaba lava kl 15-17

Venemaa Riiklik Filharmooniaorkester Koht: Nokia kontserdimaja Aeg: 8.VI 2011

Artland MTÜ www.artland.ee

Artmusic Kontserdiagentuur www.artmusic.ee

Autorid ja korraldajad:

Korraldajail on õigus teha programmis muudatusi; täpseima info leiab: www.tallinn2011.ee

JUUNI

Autor ja korraldaja:

Kajakimatkad Tallinnas Koht: mereala Tallinna kesklinnas Aeg: juuni-august 2011, kolmapäeviti ja laupäeviti

Veneetsia karneval Tallinnas Koht: Löwenruh’ park Aeg: 11.VI 2011

Seiklusfirma 360 kraadi www.360.ee

Timo Steineri ooper «Kaks pead» Nargenfestivalil

Autor ja korraldaja:

Tallinn Bicycle Week / Tallinna jalgrattanädal

Autor ja korraldaja:

MTÜ Löwenruh park

Tallinna Noa laev Koht: Grusbecke torn Tallinna linnamüüris Aeg: juuni-detsember 2011 Autor ja korraldaja:

Ukraina kultuurikeskus www.ukk.ee

Vittoria Marziari skulp­ tuuride näitus «Soul Vibrations» Koht: Euroopa Liidu esindus Eestis (Rävala 4) Aeg: 1.–26.VI 2011 www.vittoriamarziari.it NO99 Põhuteater Koht: Skoone bastion Aeg: 30.IV – 30.IX2011 Autor ja korraldaja:

Teater NO99 pohuteater.no99.ee

Ökosaar Tallinna lahes Koht: Vana-Kalasadam Aeg: 5.VI-oktoober 2011

Koht: erinevad paigad üle

Tallinna: Vabaduse väljak, kinod ja galeriid, linnatänavad Aeg: 2.-5.VI 2011 Autorid ja korraldajad:

MTÜ Elamussport www.tallinnbicycleweek.ee www.bicyclefilmfestival.com www.session.ee Facebook ja Twitter: Tallinn Bicycle Week Foto: Stanislav Moshkov

Johann Valentin Mederi ooper «Kindlameelne Argenia» Koht: Tallinna Linnateatri Taevalava Aeg: 3.-4.VI 2011

Aeg: 10.VI 2011 kell 22, 11. ja 12.VI 2011 kell 18 Koht: Noblessneri valukoda Autor ja korraldaja:

SA Lootsi Koda www.nargenfestival.ee

Club 2011: Search Of Sounds Koht: Kino Sõprus ja Club Hollywood Aeg: 10.VI 2011 Autorid ja korraldjad:

«Alice» Koht: Vene teater Aeg: esietendus 14.VI 2011, etendused 14.-19.VI 2011 kell 18 ja 20 Autorid ja korraldajad:

Aleksandr Žedeljov, MTÜ HeliTelg, MTÜ Fat Snail www.aliceland.net

Kooriooper «Labürint ehk Eestimaa pühakud» Koht: Katariina kirik Aeg: 15.VI 2011 Autor ja korraldaja:

Koht: Rotermanni väljak Aeg: juuni-august 2011,

Autor ja korraldaja:

Tallinna Filharmoonia väljak ja turg on avatud teisi- www.filharmoonia.ee

Hamburgi ideede rong Koht: Kultuurikilomeetri algus Aeg: 12.-14.VI 2011 Autor ja korraldaja:

Hamburgi linnavalitsus, Tallinna keskkonnaamet www.train-of-ideas.net

Autor ja korraldaja:

SA Tallinn 2011

Koht: paberil

www.tallinn2011.ee

Rahvusvaheline sõja­ väemuusika festival «Est-Tattoo 2011» Koht: Vabaduse väljak, Tallinn ja Tartu ning nende linnade lähiümbrus Aeg: 21.-23.VI 2011, põhietendus 22. juunil Vabaduse väljakul kell 12

ansambel Orthodox Singers Autorid ja korraldajad: Valeri Petrovi juhatusel www.orthodoxsingers.com kaitsevägi, kaitseministeeAnsambel Orthodox Singers rium, MTÜ Est-Tattoo www.esttattoo.ee Kalamaja avatud Jaanilaupäev Eesti hoovid: teatrihoov vabaõhumuuseumis Koht: Valgevase 18 hoov Koht: Eesti vabaõhumuuseum Aeg: 15.VI 2011 Aeg: 23.VI 2011 Autor ja korraldaja: Autor ja korraldaja: Telliskivi Selts Eesti vabaõhumuuseum www.telliskiviselts.info www.evm.ee Tallinn - maailma naba!?

Käsikellamuusika festi­ Tallinn - axis mundi!?

Koht: Eesti Ajaloomuuseumi val «Bells Art» Koht: Raekoja plats, Tallinna Suurgildi hoone kontserdisaalid Aeg: 16.VI - 20.IX 2011 Aeg: 25.-29.VI 2011 Autorid ja korraldajad: Tallinna linnaarhiiv, kuraator Autor ja korraldaja: OÜ Arsis. www.arsis.ee Küllo Arjakas www.tallinn.ee/linnaarhiiv Kudumisgrafiti Rabarock

Koht: Järvakandi Aeg: 17.-18.VI 2011 Autor ja korraldaja:

Eesti Rockfestival OÜ www.rabarock.ee

SA Tallinn 2011, Marko Uuk, Suure-Jaani XIV muusi­ Joosep Hermaste Autorid ja korraldajad: Autorid ja korraldajad: kafestival www.facebook.com/ SA Tallinn 2011, MTÜ Eesti MTÜ Studio Vocale, Eesti Koht: Tallinna linnaruum, Pakendiringlus Muusika- ja Teatriakadeemia searchofsounds Vabaduse väljak, Kaarli kirik, Facebook: Ökosaar Kultuuripealinna ratta­ AfroReggae ja Trumm-It Suure-Jaani erinevad kontKoht: erinevates paikades «Luscher & Matieseni paraad 2011 serdipaigad, Hüpassaare Tallinnas, show Vabaduse lustid» Koht: paraad marsruudil rabasaar väljakul Koht: Kohtuotsa vaateplatVabaduse väljak - Pärnu Aeg: 17.-23.VI 2011 Aeg: Trumm-It esineb aasta Autorid ja korraldajad: vorm ja Luscher & Matieseni maantee - Mere puiestee läbi, AfroReggae show 11.VI Suure-Jaani vald, Eesti suveterrass (Kohtu 12) Katel Aeg: 2.VI - 7.IX 2011 Aeg: 5.VI 2011, algus kell 12 Autorid ja korraldajad: Kontsert, Rahvusvaheline SA Tallinn 2011, People’s Autorid ja korraldajad: Autorid ja korraldajad: Artur Kapi Ühing Palace Project (Inglismaa), Luscher & Matiesen, MTÜ SA Tallinn 2011 muusikafestival.suure-jaani.ee Tallinna laste turvakeskus, Kass Arturi Külakino Tallinna noorsootöö keskus Näitus «Muuseumifailid www.luschermatiesen.com Saša Pepeljajev: «Tantsiv torn» ja teised noorsootööga tege- I: Kogutud printsiibid» Facebook: Koht: Katel Tallinnas, Logo- levad organisatsioonid Aeg: 19.VI - 17.VII 2011 Luscher&Matiesen mo Turus www.tallinn2011.ee/trummit Koht: Eesti Kaasaegse KunsOld Spaces, Living Art Aeg: etendused 8.-11.VI ti Muuseum (Põhja pst 35) Lugude jutustamine (OSLA) 2011 kell 19 Tallinnas Korraldaja: Eesti KaasaegKoht: erinevates kohtades Korraldaja: Aurinkobaletti - päästab maailma – se Kunsti Muuseum, Nacer Khemir Tallinna linnaruumis AB Dance Company kuraator Anders Härm Koht: Katariina kirik Aeg: tänavalavastus 5.VI, www.aurinkobaletti.com ekkm-came.blogspot.com (Vene 12), kino Sõprus lõpulavastus 14.VIII 2011 Rahvusvaheline lühifil­ Aeg: jutuvestmisõhtu 12.VI Sõjatehnikast disaini­ Autorid ja korraldajad: mide festival «Ennenä­ 2011 kell 18; filmiseansid tantsuteater Tee Kuubis, objektiks gematu film» 11.VI kell 19, 13.VI kell 19 ja Turu Noorte Kunstnike Koht: Artise kino, Kinomaja, kell 21 Ühendus. oldspaceslivinVene kultuurikeskus, Linda- Autorid ja korraldajad: gart.wordpress.com kivi kultuurikeskus, Maardu MTÜ Armastus, Artlandi tänavakunsti­ Aeg: 6.-12.VI 2011 Rahvakultuuri Arendus- ja väljak Autorid ja korraldajad: Koolituskeskus MTÜ Stuudio Meksvideo www.rahvakultuur.ee/ web.zone.ee/nevidannoekino muinasjutukool Facebook, Liveinternet.ru, www.facebook.com/jutuYoutube: Nevidannoe Kino vestmissari Kontserdisari «Pargimuusika»: «Tallinn 1960» Aeg: 8.VI 2011 kell 19 Koht: Mustamäe Männipark

2011 lugu Aeg: 20.VI 2011

Koht: Tammsaare park Aeg: 27.VI - 3.VII 2011 Autorid ja korraldajad:

Tallinna spordi- ja noorsooamet, Tallinna transpordiamet. www.tallinn2011.ee

Helimärgid / Tuned City Tallinn Koht: linnaruum Aeg: töötoad ja kohaspetsiifilised erisündmused 4.-7. juulini, etendused-lavastused, näitused ja konverentsseminar 7.-10. juulini 2011 Autor ja korraldaja:

Tuned City (Berliin) www.tunedcity.net/tallinn www.moks.ee

Rahvusvaheline Balti­ maade filateelianäitus «Baltica 2011» Koht: Eesti Näituste B-hall (Pirita tee 28) Aeg: 7.-9.VII 2011 Autorid ja korraldajad:

Rahvusvaheline Eesti Filatelistide Selts ESTONIA www.filateelia.ee

Keskaja päevad Tallinna vanalinnas Koht: Tallinna vanalinn Raekoja plats, raekoda, Niguliste kiriku ümbrus Aeg: 7.-10.VII 2011 Autorid ja korraldajad:

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. www.folkart.ee

Eesti-Soome vanalaeva­ de suursõit «Eesti-Soo­ me ühislaevastiku kultuuridessant 2011» Koht: Soome, sh Turu sadam; Tallinna Merepäevad, Lennusadam Aeg: VII 2011 Autorid ja korraldajad:

MTÜ Eesti Ajalooliste LaevaTallinna missa «Elutants» de Selts Koht: Tallinna Jaani kirik «Vivaldi öö» kontserdi­ Aeg: 29.VI 2011 sarjas «Pargimuusika» Autorid ja korraldajad: Aeg: 8.VII 2011 Tallinna Filharmoonia Koht: Kadrioru park www.filharmoonia.ee Autor ja korraldaja: Tallinna Filharmoonia www.filharmoonia.ee Tallinna Kitarrikvartett Manka Boutique Pop Rahvusvaheline maasti­ festival Koht: Tallinna kesklinnas ja kurattavõistlus «Tallin­ na Sadam GP 2011» rannas Koht: stardi- ja finišiala Aeg: 1.-2.VII 2011 Nõmme spordikeskuses; Autor ja korraldaja: Nõmme, Hiiu, Vana-MustaMTÜ PX Band mäe rajad www.manka.pri.ee Aeg: 9.VII 2011 XI noorte laulu- ja tant­ Autor ja korraldaja: supidu «Maa ja ilm» Pro Jalgratturite Klubi www.sportinfo.ee www.proklubi.ee Facebook: Tallinn GP

JUULI

Festival «Eesti Pops 2011»

Koht: Tallinna lauluväljak Aeg: 1.-3.VII 2011 Korraldaja: Eesti Laulu- ja

Tantsupeo Sihtasutus www.laulupidu.ee Facebook: laulupidu ja tantsupidu

Pärdi päevad. Pärdi «Missa syllabica» & Koht: Eesti Meremuuseumi Rossini «Petite messe Miinimuuseum solennelle» Aeg: 20.VI - 20.X Koht: Noblessneri valukoda Autor Mati Karmin, korralda- Aeg: 2.VII 2011 kell 19.30 ja Eesti Meremuuseum Autorid ja korraldajad: www.marinemine.com SA Lootsi Koda Foto: Andres Tali www.nargenfestival.ee

Koht: Telliskivi loomelinnak Aeg: 9.VII 2011 Autor ja korraldaja:

muusikaline kollektiiv 3Pead www.eestipops.com

Kontserdisari «Pargimuusika»: «Pargiõhtu Vivaldiga» Aeg: 10. juuli 2011 kell 16 Koht: Kadrioru park Autor ja korraldaja:

Tallinna Filharmoonia www.filharmoonia.ee Pinksiklubi Koht: Rotermanni kvartal, Skoone bastion, East Creative Place, Telliskivi loomelinnak Aeg: 13.-16.VII 2011

TALLINN 2011 Autorid ja korraldajad:

Risto Kozer, Johanna-Brit Nõu www.pinksiklubi2011.tumblr. com. Facebook, Twitter: pinksiklubi2011 Rahvusvaheline väntorelifestival Koht: vanalinn, Tallinna Merepäevade toimumiskohad Aeg: 14.-17.VII 2011 Autor ja korraldaja:

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. www.tmm.eev Tallinna Merepäevad

Koht: Tallinna laht, reisisa-

dam, Lennusadam, Peetri sadam Aeg: 15.-17.VII 2011 Autorid ja korraldajad: SA Tallinn 2011, Tallinna linnavalitsus, Tallinna Sadam, Eesti Meremuuseum, Eesti Ajalooliste Laevade Selts www.tallinnamerepaevad.ee Facebook: Tallinna Merepäevad «Sool» Koht: Eesti Meremuuseum, Lennusadam Aeg: 15. ja 16.VII 2011 kell 22 Autorid ja korraldajad:

Eesti Meremuuseum, SA Tallinn 2011 www.meremuuseum.ee www.emic.ee/helilooja/helenatulve Ukraina kultuurifestival «Balti Trembita» Koht: Admiraliteedi bassein Aeg: 15.-17.VII 2011 Autor ja korraldaja:

Eesti Ukrainlaste Kongress chaykaspas.org.ua www.hot.ee/uke

Kõlar: Missa & Kreek: Reekviem muusika / mälestus­ kontsert / Tallinna Mere­ päevad Koht: Noblessneri valukoda Aeg: 15.VII 2011 kell 19.30 Autorid ja korraldajad:

SA Lootsi Koda www.nargenfestival.ee

Club 2011: Mutant Disco Koht: Noblessneri kvartal Peetri sadamas Aeg: 15.VII 2011 kell 23

Nargenfestivali veekarneval Aeg: 17.VII 2011, rongkäik kell 14, etendus kell 15 Koht: Raekoja plats, Tallinna Merepäevade pealava Admiraliteedi basseini ääres

Meem. http://ekkm-came.

Korraldajad: SA Tallinn blogspot.com 2011, MTÜ 60sec Facebook: Lost in Transition www.60sec.ee Kalamaja avatud hoovid: Kujundus: Aadam Kaarma muusikahoov Morten lollide laeval Koht: Tööstuse 9 hoov Koht: Läänemere saared ja Aeg: 27.VII 2011 Autor ja korraldaja: sadamad Autor ja korraldaja: SA Lootsi Koda Aeg: 1.-5. augustini SaareTelliskivi Selts www.nargenfestival.ee maa merenädalal ja Kureswww.telliskiviselts.info saare merepäevadel SadaKajakiekspeditsioon José Cura soolokontsert maaias kell 19, 6. augustil Tallinn-Turu Koht: Tallinna ja Turu vahe- koos RO Estonia sümfoo­ Saaremaa merenädalal ja niaorkestri ja kooriga line mereala Kuressaare merepäevadel Koht: Kuressaare lossi Aeg: 17.-26.VII 2011 Sadamaaias kell 18, 7. ooperimaja Autorid ja korraldajad: augustil Hiiumaal Sõru Aeg: 23.VII 2011 kell 20 seiklusfirma 360 kraadi, paadikuuris kell 19, 10.

Autor ja korraldaja: Melaveikot rü augustil Marienhamnis AlanEesti Kontsert www.360.ee dica kultuuri- ja kongressiwww.josecura.com Tangosadam Tallinn 2011 www.concert.ee keskuses kell 19, 13. augustil Koht: kesklinn, sadam Turus Manilla keskuses Rahvusvaheline soome­ Aeg: 20.-24.VII 2011 Aurinkobaletti saalis kell 18, ugri teatriprojekt «Kaks Autor ja korraldaja: 17.-19. augustini Tallinnas teist ja üks.

Sugri Argentina tango klubi Tango KUMU auditooriumis kell 18. mängud» Tallinn MTÜ Autor ja korraldaja: Koht: Põhuteater www.tango-tallinn.com VAT Teater. www.vatteater.ee Aeg: 26.-30.VIII 2011 www.tangoporttallinn.com Autorid ja korraldajad: Euroopa suurim rahva­ Soome-Ugri Selts FennoUg- Kontserdisari «Pargimuusika»: kunstifestival «Europea­ ria, Teater NO99 «Valge päevavari 1920» de» Kalamaja avatud Koht: Tartu muusika / linnarahvas / hoovid: muusikahoov Aeg: 20.-24.VII 2011 pargid Aeg: 27.VII 2011 Autor ja korraldaja: Aeg: 4.VIII 2011 kell 19 Autor ja korraldaja: SA Tartu Muusikafestival Koht: Kalamaja park Telliskivi Selts www.europeade2011.eu Autor ja korraldaja: www.telliskiviselts.info Tallinna Filharmoonia Kultuuripealinna jalg­ palliturniir «Tallinn Cup «Orel tornis» Tallinna www.filharmoonia.ee XXV rahvusvahelisel 2011» Nõmme Jazz 2011 suve­ Koht: A. Le Coq Arena tree- orelifestivalil festival Koht: Niguliste muuseumningkeskus kontserdisaal, Toomkirik ja Koht: Nõmme parkmets Aeg: 21.-26.VII 2011 Jaani kirik Tallinnas, ajaloo- Aeg: 5.-6.VIII 2011 Autorid ja korraldajad: lised ja väärtorelitega kirikud Autor ja korraldaja: Eesti Jalgpalli Liit Eesti maakondades www.jalgpall.ee MTÜ Nõmme Jazz Aeg: 28.VII - 7.VIII 2011 www.nommejazz.ee Euroopa juunioride kergejõustiku meistri­ võistlused Tallinnas 2011 Aeg: 21.-24.VII 2010 Koht: Tallinn, Kadrioru staadion, Roheline aas 24 Autorid ja korraldajad:

MTÜ Eesti Kergejõustikuliit koostöös Euroopa Kergejõustikuliiduga www.tallinn2011.org Facebook: Kergejõustik

Unenägude linn Koht: Kadrioru park Aeg: 22.VII 2011

Autorid ja korraldajad:

teater-festival «Baltiiski Dom», Vene kultuurikeskus www.venekeskus.ee www.baltichouse.spb.ru

Autor ja korraldaja:

Rahvusvaheline SA Tallinn 2011 koostöös interdistsiplinaarne Mutant Discoga kultuurifestival «Patarei www.mutantdisco.com Kultuuritolm 2011» www.facebook.com/mutant- Koht: Patarei merekindlus discotallinn Aeg: 22.-23.VII 2011 Autorid ja korraldajad: Linnaruumimängud: Maastikumäng kultuuri­ MTÜ Hyperboloid, kuraatorid Eerik Nõlvaku ja kilomeetril Indrek Spungin Koht: Põhja-Tallinn, www.kultuuritolm.ee Kultuurikilomeeter, Facebook: Kultuuritolm Kalamaja, Pelgulinn Aeg: 15.-17.VII, 5.-13.VIII Autorid ja korraldajad:

5

Lost in Transition Aeg: 22.VII - 28.VIII 2011 Kadri Vaher ja Kaie Kuldkepp Koht: Eesti Kaasaegse Kunswww.linnalabor.ee/ ti Muuseum (Põhja pst 35) Korraldaja: Rael Artel, MTÜ protsess/58

Autorid ja korraldajad:

Eesti Kontsert, Eesti Orelisõprade Ühing Niguliste kirik. www.concert. ee/TallinnOrganFestival

Uue tsirkuse festival «Tsirkusepuu» Koht: Kadrioru park Aeg: 5.-13.VIII 2011

Rannarahva festival Koht: Viimsi vabaõhumuuseum, rannaküla Tallinna lahe kaldal Aeg: 29.-31.VII 2011

Autorid ja korraldajad:

Muusikateatri festival «Birgitta festival» Koht: Pirita kloostrisse ehitatud teatrisaal Aeg: 13.-21.VIII 2011 Autor ja korraldaja:

Tallinna Filharmoonia www.birgitta.ee www.filharmoonia.ee

Augusti TantsuFestival 2011 Koht: Kanuti Gildi SAAL Aeg: 15.-27.VIII 2011 Autorid ja korraldajad:

festivali kuraator Priit Raud, MTÜ Teine Tants www.saal.ee

Gilgames ehk igaviku­ nupp Koht: Katel Aeg: 17.VIII-5.IX 2011 Autorid ja korraldajad:

lavastaja Peeter Jalakas, Von Krahli teater. www.vonkrahl.ee

Autor ja korraldaja:

MTÜ Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu www.folkloorinoukogu.ee

KONT - tänavakunst merekonteineritel Koht: Põhja-Tallinn Aeg: 8.-21.VIII 2011 Autorid ja korraldajad:

Kumu kuraator Maria-Kris60 sekundit üksindust aastal Null film / muusi­ tiina Soomre ja vabakutseline kunstnik Jaanika Okk ka / installatsioon Facebook: KONT2011 Sprite Streetball Tallinn Open 2011 Koht: Vabaduse väljak Aeg: 13.VIII 2011 Autorid ja korraldajad: Koht: Pirita rand Aeg: august 2011 Autorid: Taavi Eelmaa,

Veiko Õunpuu

MTÜ Noortesport, Eesti Korvpalliliit www.tanavakorvpall.ee Facebook: tanavakorvpall

Tallinna tornid

Koht: vanad ja uued Tallinna

tornid

Aeg: 25.-27.VIII 2011 Autor ja korraldaja:

kontserdiagentuur Corelli Music. www.corelli.ee Facebook, Youtube: corellimusic Ooper «Parsifal»

Autor ja korraldaja:

Telliskivi Selts www.telliskiviselts.info Vabaduse laul

Koht: Tallinna lauluväljak Aeg: 20. augustil 2011 Autorid ja korraldajad: SA

Tallinn 2011, Tallinn Music Week, välisministeerium www.tallinn2011.ee

Koht: Noblessneri valukoda Aeg: 25.-28.VIII 2011 Autor ja korraldaja:

rahvusooper Estonia www.opera.ee «Parsifali» lava makett, kunstnik Robert Innes Hopkins

Dovlatovi päevad Rahvusvaheline vanau­ Tallinnas su pärimuskultuuri festival «Peipus» Koht: Vene teater, Jaani kirik, Tallinna Kinomaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Aeg: 20.-23.VIII 2011 Autor ja korraldaja:

MTÜ Peipus

TeateTants-2011

Koht: Eesti Kirjanike Liit,

Eesti Draamateater, rahvusraamatukogu Aeg: 25.-27.VIII 2011 Autor ja korraldaja:

Hortus Litterarum SA www.dovlatov.ee

Autor ja korraldaja:

AUGUST

Andres Lõo, Olga Temnikova, Maria Hansar Siin filmis Andrei Tarkovski «Stalkeri» TSOONI tungimise stseeni. Katla hoov, Tallinn. Foto: Timo Toots

Kalamaja avatud hoovid: kinohoov Koht: Kungla 43 hoov (Loomikute hoov) Aeg: 17.VIII 2011

tsirkusestuudio Folie, SA Tallinn 2011 www.tsirkus.ee

Pärimuskultuuri päev «PäriMusi» SA Rannarahva Muuseum www.rannarahvamuuseum.ee Koht: Raekoja plats Aeg: 6.VIII 2011 kell 12

Autorid ja korraldajad:

Koht: maanteedel üle Eesti Aeg: 20.-28.VIII 2011 Autor ja korraldaja:

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. www.errs.ee Aasia filmifestival

Koht: kino Sõprus, EAST

galerii

Aeg: 21.-29.VIII 2011 Autorid ja korraldajad:

MTÜ Asia Forum www.eastbynortheast.org Avatud Ateljeed

Koht: ateljeed, aiad ja gale-

Ehtekunstirühmituse õ h u L o s s näitus Koht: Tallinna Põhjatuletorn Aeg: 26.VIII - 26.IX 2011 Autorid ja korraldajad:

rühmitus õ h u L o s s: Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve MargusVillems, Kristiina Laurits, Villu Plink ja Katrin Sipelgas Muinastulede öö

Koht: Viimsi poolsaar,

Eesti rannik

Aeg: 27.VIII 2011 Autor ja korraldaja:

SA Rannarahva Muuseum www.muinastuled.org

Jaak-Adam Looveer ja Eve Arpo. www.ateljeed.com

Tallinn Fashion Week: «Moepark - Moment Showroom» Koht: Tallinna linnaruum Aeg: august-september 2011

Stalking Stalker Koht: Katel Aeg: 24.-26.VIII 2011

Eesti Moedisaini Liit www.estonianfashion.eu www.moment.com.lv

riid üle Tallinna Aeg: 21. ja 28. august, 4., 11. ja 18. september Autorid ja korraldajad:

Autor ja korraldaja:

KULTUURIKALENDER – Harjumaa, Tartu & Tartumaa HARJUMAA

JUUNI 2.–4. juuni: IX Noorte Jazz-improvisatsiooni­ festival «Visioon» Sauel, Saue Gümnaasiumis.

Info: www.noortejazz.ee

23. juuni: Harju XIV Maa­­ 27. august: Muinastule­ de öö. Purjevarjuteater kaitsepäev Paldiskis. viikingilaeval Turm. Muinaslõkked süttivad kell 21.30.

TARTU Võidupüha tähistamine.

Foto: Ruth Jürisalu Info: www.harju.ee

5. juuni: Rippsildade 24.–25. juuni: Tabasalu kontsert Keila-Joal.

Klassikalise muusika vaba- JazzFest 2011 Tabasalus. õhukontsert kl 13.00, tasuta!

Info: www.keilavald.ee 14. juuni: Harjumaa Memme-Taadi XVII Lusti­ pidu ja Harjumaa VI Käsi­ tööpäev Jõelähtme vallas.

Juuni 2.–5. juuni: X Eesti heli­ loojate festival Tartu Jaani kirikus. Info: http:// kultuuriaken.tartu.ee/ 28. juuni – 15. septem­ ber: Emajõe Suveteatri etendused.

Info: www.tabasalujazz.ee Foto: Kalev Konsa

JUULI Foto: Regina Lilleorg Info: www.harjukultuur.ee 17.–19. juuni: Valgete ööde filmifestival Viim­ sis Rannarahva Muuseumis. Info: www. rannarahvamuuseum.ee 22. juuni: Väikeste Lõõtspillide Ühingu sünnipäevakontsert Rannarahva Muuseumis 23. juuni: Rannarahva jaaniõhtu Viimsi Vabaõhumuuseumis.

29.–31. juuli: Rannarah­ va Festival Viimsis Vabaõhumuuseumis. Tasuta kogupereüritus. Info: www. rannarahvamuuseum.ee

AUGUST 20. august: Püha Bernar­ di Päev Padise kloostris. www.padiseklooster.ee 20. august Vanamõisa laat suvelõpu peoga Saue vallas Vanamõisa külas. www.vanamoisa.ee

Foto: Gabriela Liivamägi Info: www.suveteater.ee 29. juunil kl 10 Tartu linna päev. TASUTA! Raekoja plats, Tartu Linnamuuseum, Antoniuse õu, Athena Keskus, Jaani kirik, Lodjakoda. Info: http:// kultuuriaken.tartu. ee/?event=1199363256

Õllesummer saab 18!

6.–9. juulini Tallinna Lauluväljakul

Muusikasõprade tõmbenumbriks on välisesinejad The Cranberries ja Queeni tunnustatuim tribuutbänd maailmas Killer Queen. Eesti paremik astub üles kahel suurel laval – pealaval Metsatöll vs Kukerpillid, Tanel Padar & The Sun, 2 Quick Start, Ultima Thule, Winny Puhh. Uuel Estrella laval on ühendatud meie pop- ja rokkmuusika paremik Koit Toomest Outloudzi ja Terminaatorini.

Huvitavaid souli- ja džässikontserte pakub Jacob-s Creek jazzi- ja veiniaed. Eestikeelse muusika päralt on Elmari lava. Lauluväljaku siseruumides saab silmailu

nautida erootilise programmiga Playboy Lounge’is ning DJ-hitte JägerClubis. Söögi- ja õllesõprade eest kannavad hoolt kümned õllebaarid ning erineva köögiga rahvusrestoranid, mille krooniks on Eesti suurim söögikoht vabas õhus – Coca Cola välirestoran. Lisaks tuleb Õllesummerile möödunud aastate suurim atraktsioonide park, kus jätkub nii sportlikku tegevust kui meelelahutust igale vanusele ja maitsele.

Info: www.ollesummer.ee

21.–26. juuli: Festival Klaaspärlimäng Tartu erinevates kontserdipaikades.

Info: www.erpmusic.com

TARTUMAA

22.–24. juuli: Tartu Hansa­­päevad Tartu südalinnas.

5. juuni: Maanaiste kiigepäev Lähte pargis.

Info: 5341 2408

JUUNI 11.–24. juuni: Vapra­ mäe–Vellavere–Vitipalu SA õpperetked suviste taimede tundmaõppimi­ seks. Info: 508 8359

Juuli 20.–24. juuli: Rahva­ kunstifestival Europea­ de Tartus. Info: www.europeade2011.eu/

Foto: Õllesummer

6

Foto: Jaak Nilson Info: www.hansapaevad.ee

12. juuni: Luke pargis kalateemaline pere­ päev. Info: 508 8359

16. juuni – 20. august: Nõo järve veerel Nõo näitetrupi etendused Jaan Tätte «Latern».

8.–13. august: Tartu armastusfilmide festival Info: 5567 6614 «Tartuff» Tartu Raekoja 18. juuni: Eksootiliste platsil. Foto: Mark Kuslapuu tantsude festival Elvas Verevi rannas.

Info: www.sinilind.elva.ee

August

18. juuni: Tubina muuseumi avamine Alatskivi lossis

JUULI 1., 2., 3., 8., 9., 10. juuli Luke pargis vabaõhu­ etendus «Kraavihallid».

Info: 508 8359 9. juuli VIII Väägvere külapäev. Info: 5345 7884 16. juuli Luke pargis nahk­hiirte õhtu.

Info: 508 8359 17.–19. juuli Amme Rock Vasulas. Info: 518 0905 20.–24. juuli Rahvusva­ heline folkloorifestival Europeade 2011 Tartumaal 22. juuli Puhja kihelkon­ napäev 23.–24. juuli Saadjärve regatt ja purjelauaregatt Saadjärvel. Info: 5632 1451 24. juuli Luke pargis maalimise perepäev.

Info: 508 8359

AUGUST

20.–24. juuni: jaanipäe­ 6. august Kodavere päri­ Info: www.tartuff.ee va ja võidupüha tähista­ muspäev Alatskivil 14. august: V Tartu Rull­ mine kõikjal Tartumaal 7. august Mellistes uisumaraton.

«Sulle-Mulle» laat 23. juuni: Kambja kihel­ Info: www.tartumaraton.ee konnapäev.

7. august Luke pargis Sel aastal toimetavad meisterdamise pere­ Info: 5695 5989 koos kaks Tartu festivali päev. Info: 508 8359 18.–21. august: VII Tartu rahvusvaheline puhkpil­ lifestival «Mürtsub pill».

Info www.potartu.ee/?s=547 19.–20. august: Emajõe festival. Info: www.tartu. ee/emajoefestival

13. august Vapramäe– Vellavere–Vitipalu SA matkasarja «Aastaajad» jalgsimatk. Info: 508 8359 Foto: Jaak Nilson 25. juuni: Kõrveküla Rammumees 2011.

Info: 511 8783

Foto: Gabriela Liivamägi 27.–28. august: Ekst­ reemspordifestival «Extreme Battle» Tartu kesklinnas. www.battle.ee

28. juuni – 19. august: Emajõe Suveteatri 15. hooaeg Tartus Toomkiriku varemetes ja Laulupeomuuseumi pargis 29. juuni Tartu linna­ päev muuseumides ja kirikutes

19. august «Eesti kirja­ nik 2011» Liivi muuseumis Alatskivil 20. august Eesti taas­ iseseisvumise 20. aastapäeva tähistamine mitmel pool Tartumaal 20. august Reolas augustisimman, millega tähistatakse 90 aastat kohalikku kultuurielu 27. august Luke pargis loodusfilmide õhtu.

Info: 508 8359

KULTUURIKALENDER – Hiiumaa & Saaremaa HIIUMAA

11. juunil kl 20 Saare­ kõlakojas. fest 2011. Ultima Thule www.kultuurivara.ee ja Lenna Kuurmaa kont­ sert Kuressaare lossihoovis 14. juuli: Selle suve Suveniir 2011. Heldur 17. juunil kl 19 Harold 18.–19. juuni: Sõru Jazz Jõgiojale pühendatud kontPinteri «Petmine» 2011 Sõru sadamas. sert Kuressaare lossihoovis.

Esietendus Kuressaare 14.–16. juuli: Muusika­ 22.–24. juuni: Jaanitu­ Linnateatris. Info: www. festival Mustjala Must­ led üle Hiiumaa. Suurekuressaarelinnateater.ee Foto: Urmas Liit rid Mustjala vallas. Info: mad jaanituled: 22. juuni 17. juuni: Jahisadama Info: www.15kohvikut.ee www.mustjala.ee Kõrgessaare, 23. juuni KärdROCK Kuressaare jahisadala, Hellamaa, Sõru, Lauka 12. august: Hiiuroots­ 15.–16. juuli: Õlletoober mas 24. juuni Käina laste väljarände 230.

Suure Töllu puhkekülas 20.–22. juuni: Eesti Info: www.olletoober.ee 23. juuni: VI puulaevade aastapäeva tähistamise meistrivõistlused jalg­ üritused. Info: pidu Sõru merekesku­ 16. juuli: Taritu 50. www.muuseum.hiiumaa.ee ratta maanteesõidus ses. Info: www.hps.ee laulupidu Saaremaa teedel 25. juuni: Saunavihtade 12.–13. august: Eesti 22. juuni: Suvine pööri­ 16. juulil kl 20 Vana Baskini Teatri suvela­ valmistamise õppepäev MV kardispordis. Käina kardirajal. www.kartdago.ee päev Panga pangal vastus «Ainult omava­ www.ajaloolisedvotted.ee 22. juuni: Võidupüha hel» Kuressaare Piiskopi20. august: Talutööde linnuse hoovis. päev Soera talumuuseu­ tähistamine ja Kaarma valla jaanituli Kaarma mis. Info: www.soeratalu18.–23. juuli: Saaremaa maalinnas muuseum.eu 1.–3. juuli: XII paadi­ ooperipäevad Kuressaare matk ümber Hiiumaa piiskopilinnuses.

23. juuni: Kuressaare 20. august: Kalapidu Info: www.hps.ee «Lestafest», Kõrgessaa­ jaanituli ranna puhke­ alal. www.kultuurivara.ee re sadamas 8. juuli: Kalurite päev Info: www.lestafest.ee 23. juuni: Salme Suvi Suursadamas 2011 – külade spordivõist26.–27. august: Teate­ lused, jaanipidu Tants Hiiumaa öös – Tantsides Sõru sadamast 23. juuni: Jaanituli LaimHeltermaale Foto: Kuressaare Linnavalitjala mõisapargis sus. Info: www.concert.ee 23. juuni: Jaaniõhtu 22.–23. juuli: Saare Kärla pargis.

Tantsuks Foto: Tuuli Tamla Audru Jõelaevanduse Punt. kala- ja toidulaat 2011.

Info: www.saarelaat.ee 8.–10. juuli: XIII Hiiu­ karlaklubi.blogspot.com maa kammermuusika­ 29. juuli – 7. august 23. juuni: Orissaare päevad. www.hot.ee/hiiujaaniõhtu vanal lauluväljakul Saaremaa merenädal kammer Info: www.merepaevad.ee 26. juuni: Suvemuusika Foto: Egon Tintse 9. juuli: Hiiumaa Grill­ kontsert Kuressaare pargi www.teatetants.ee fest Hellamaa rannas kõlakojas www.kultuurivara.ee Info: www.grillefest.ee PÄIKESELOOJANGU­ 28.–30. juunil kl 19 14.–15. juuli: Sõru käsi­ MUUSIKA KONTSERDID­ Teatrietendus «Rääki­ Kõpu tuletorni jalamil. töö- ja kunstipäevad 15., 22., 29. juulil ja 5., 13., vad Kivid» Koguva külas Sõru sadamas Tooma talu õuel. www.

19. augustil, algus kell 21 Info: www.etnobuss.ee kuressaarelinnateater.ee KOHALIKU KULTUURI 14.–16. juuli: 54. Muhu Pärimuskultuuri õhtud KOLMAPÄEVAD Soera väina regatt Heltermaal Veski trahteri õuel neljapäevitalumuuseumis 6., 13., Info: www.muhuvain.ee/ ti kell 19, www.veskitrahter.eu 20., 27. juulil ja 3., 10., 17., regatt2011 24. augustil kell 12.00 www.soeratalumuuseum.eu 14.–17. juuli: VII päri­ musmuusikafestival Hiiumaa info: 1.–3. juuli: Kihelkonna Hiiu Folk.

Hiiumaa Turismiinfokeskus, kirikumuusikapäevad Info: www.hiiufolk.ee hiiumaa@visitestonia.com, 1. juuli: Kuressaare tel 462 2232 16. juuli: Käsitöö- ja lossi öö. Info: www.saareoma­toodangulaat Kärd­ Värskem info: maamuuseum.ee las. Info: www.hiiukasitoo.ee www.hiiumaaturismiliit.ee, 5.–10. juuli: Tuleviku­ 16. juuli: Simman Soera www.hiiumaa.eu muusika festival Juu talumuuseumis. Info: Jääb. www.nordicsounds.ee www.soeratalumuuseum.eu SAAREMAA 6.–9. juuli: Festival 21.–23. juuli: Mõisa Saaremaa Helisevad meistrite päev SuuremõiOrelid. Info: www.helisevasa lossihoovis 4. juuni: Suur rahvatant­ dorelid.ee 30. juuli: Kila-kola laat supäev Kuressaare Põhi7. juuli: Suvesimman Kärdlas kooli staadionil Mihkli talumuuseumis Viki külas 30. juuli: X Kõpu piirkon­ 9.–11. juuni: Tsirkuse

JUUNI

6. august 15 ühepäeva­ kohvikut Kärdlas

JUULI

JUULI

JUUNI

na külade kokkutulek

tuur Kuressaare rannas

AUGUST

10. juunil kl 19 Yväskylä (Soome) puhkpillior­ kestri Kajastus kontsert Kuressaare pargi kõlakojas

5.–7. august: V Hiiumaa puhkpillipäevad 6.–7. august: Kärdla ratsupäevad, Pallaa­ dium Cup Linnumäel.

Info: www.ratsu.ee

11. juunil kl 18 Kures­ saare linnapargi 150. aasta juubelikontsertetendus «Kohtumised pargis»

9. juuli: Merelaulude õhtu Lümanda söögima­ ja õuel 9. juulil kl 19 Kontsertetenduste triloogia «Mere rahvas» I osa – «Päikese haud» Kaali meteoriidikraatris 10. juuli: Suvemuusika kontsert Kuressaare pargi

7

30. juuli Jööri Folk 2011. mistuur «Turistiks Jööri külamuuseumi õuel sündinud» Kuressaare Piiskopilinnuse hoovis 30. juuli Angla pärimus­ päev. www.anglatuulik.eu 20. august Taasiseseis­ vumispäeva kontsert 30. juuli – 7. august linnapargi kõlakojas Saarte merenädal. www.kultuurivara.ee Info: www.merepaevad.ee 20. august Öölaulupidu 30. juulil kl 21 Ansam­ Kaarma kirikus ja kirikuaias bel DAGÖ kontsert.

Kuressaare Piiskopilinnuse 25.–26. august Teate­ hoovis Tants läbib Saare- ja Muhumaad. Info: www.

31. juuli Salme valla­ teatri vabaõhulavastus teatetants.ee «Läänemere isandad» Salme rannapargis

26. august Järvemuusi­ ka kontsert Kaali meteoriidikraatris Pärimuskultuuri õhtud Veski trahteri õuel neljapäevi- www.anglatuulik.eu ti kell 19, www.veskitrahter.eu 27. august Muinastule­ de öö Panga pangal

AUGUST

27. august Muinastule­ de öö Kuressaares Raiekivi 1.–5. augustil kl 19 säärel. www.kuressaare.ee Kogupereetendus Pärimuskultuuri õhtud «Morteni tsirkus» Kuressaare Sadamaaidas. www.kuressaarelinnateater.ee 4.–6. august Kuressaare kammermuusika päevad www.kammerfest.ee 5.–7. august Kuressaare merepäevad.

Info: www.merepaevad.ee 6. august Sõrvemaa 1. pärimuspäev Salme kultuurimajas 6. august Ansambli Singer Vinger juubelda­

Veski trahter õuel neljapäeviti kell 19, www.veskitrahter.ee

HAAPSALU ja LÄÄNEMAA

JUUNI 3. juunil kell 19 Cyrillus Kreegi päevad (Nargen­ festival 2011). Haapsalu Kultuurikeskus. Info: 510 1723; tikerpuu@msn.com; www.nargefestival.ee 5. juunil kell 19 Cyrillus Kreegi päevad – Noorte Värk (Nargenfestival 2011). Haapsalu Kultuurikeskus. Info: 510 1723; tikerpuu@msn.com; www.nargefestival.ee 4. juunil kell 18 Läänemaa laulupidu «Laula elu ilusaks» Lihula Linnusemäel.

Info: 472 5642; 506 5387; marju.viitmaa@rahvakultuur.ee; www.laanemaa.ee

23. juunil maakondlik 8.–10. juulil American maakaitsepäev ja Lihula Beauty Car Show. jaanik. Lihula kirik, Linnu- Haapsalu Piiskopilinnus. semägi. Info: 477 8191, kultuurimaja@lihula.ee, www.lihula.ee, www.laanemaa.ee 25. juunil kell 20 Suve­ kontsert «Kirg ja selgi­ nemine». Tobiase keel­ pillikvartett.

Haapsalu Toomkirik.

Info: 472 4470; info@kultuurimaja.ee; www.kultuurimaja.ee 28.–29. juunil kell 21 A. Kivirähk «Valged daamid».

Haapsalu Piiskopilinnus.

Info: 5668 5880, info@ raaam.ee; www.raaam.ee

29. juunil kell 16 L. Otsa näidend «CARMEN ALEXANDRINUM. Kuidas sündis eesti 4. juunil festival luule». Saarel/ Lyckholmi «Avatud uksed» Haapsalus. Info: 5660 5860; mõisa esine. Info: 5698 8440; 5649 4992 piret@turundustugi.ee; www.loomekeskus.ee 30. juuni – 3. juuli «KOKKUTULEK – Eesti 4. juunil Evald Okase Muusika Festival».

Muuseumi hooaja Haapsalu linn, Ridala vald avamine. E. Okase (Uuemõisa). Info: 5350 muuseum, Haapsalu.

9348; info@kokkutulek.eu; Info: 521 6572; eo. press@kokkutulek.eu; muuseum@gmail.com; www.evaldokasemuuseum.ee www.kokkutulek.eu 4. juunil kell 20 Tsaikovski – Mälestusi Eestist. Haapsalu Kuursaal. Info: 472 4470; info@kultuurimaja.ee; www.haapsalukuursaal.ee

JUULI

2. juulil kell 20 klaveri­ duo Ebe Müntel ja Jorma Toots.

Haapsalu Kuursaal.

11. juunil kell 20 Tallin­ Info: 472 4470; na kitarrikvartett.

Haapsalu Kuursaal. Info: 472 info@kultuurimaja.ee; 4470; info@kultuurimaja.ee; www.haapsalukuursaal.ee www.haapsalukuursaal.ee 2. juulil kell 10 Lääne­ maa muuseumi XVIII 14. juunil kell 22 juuni­ ajalookonverents. küüditamise 70. aasta­ Läänemaa Muuseum (Kooli päevale pühendatud teatraliseeritud lavastus tn 5). Info: 473 7065; info@ muuseum.haapsalu.ee; «Kurjuse aastal 1941».

Haapsalu raudteejaam. Tasu- www.muuseum.haapsalu.ee ta. Soovijatel võtta mälesta2.–22. juulil kaasaegse miseks kaasa küünal, et ehtekunsti näitus üheskoos süttiks põlev raudtee... Info: see@seeteater.ee «Ideaalmaastik».

E. Okase muuseum, 17.–19. juunil Itaalia Haapsalu. Info: 521 6572; veinipidu Haapsalus. eo.muuseum@gmail.com; Haapsalu promenaad. www.evaldokasemuuseum.ee Info: 521 4285; 3.–7. juulil kell 21 info@kultuurimaja.ee; Andrus Kivirähk «Valged www.kultuurimaja.ee daamid». Haapsalu Piisko18. juunil kell 16 Suve­ pilinnus. Info: 5668 5880, kontsert «O Sole Mio», info@raaam.ee; Haapsalu kõlakoda. Info: www.raaam.ee 521 4285; info@kultuurimaja.ee; www.kultuurimaja.ee 7. juuli kell 20 Koit Toome ja Jorma 18. juunil kell 18 Suve­ Puusaagi kontsert kontsert «Italiana».

«Mälestused».

Haapsalu Kuursaal.

Haapsalu Kuursaal.

Info: 472 4470; Info: 505 9625; info@kultuurimaja.ee; vello@peokorraldus.ee; www.haapsalukuursaal.ee www.kontsertkorraldus.ee 22. juunil Haapsalu linna jaanituli. Haapsalu 7. ja 10. juuli kell 18 Haapsalu Muusikakooli Piiskopilinnus. Info: 472 4470; info@kultuurimaja.ee; Kammerorkestri www.kultuurimaja.ee kontsert.

Foto: Tõnis Padu Info: 666 420; (+372) 506 0078; american@american. ee; www.american.ee 13.–17. juulil XVIII Haapsalu vanamuusika­ festival.

Haapsalu Toomkirik.

Info: 529 9117; (+372) 5566 9164; haapsalu.festival@gmail. com; www.haapsalu.ee 14. –17. juulil rahvusva­ heline klassikalise muusika festival, Lihula muusikapäevad.

Lihula.

Info: info@lihulamuusikapaevad.com; www.lihulamuusikapaevad.com 15. juulil kell 20 Win Wellsi näidend «Gertru­ de Stein saatjaga».

Haapsalu Kuursaal.

Info: 529 1410 16. juulil kell 22.30 öökontsert «Grüünes­ se!». Ansambel Rondel­ lus. Haapsalu Kuursaal.

Info: 472 4470; info@kultuurimaja.ee; www.haapsalukuursaal.ee 16. juulil kell 10 Noarootsi külade mängud.

Noarootsi kooli staadion.

Info: 5805 1185

ENDLA TEATRI SUVEHOOAEG 7. juulist 7. augustini.

Kavas kogu repertuaar (www.endla.ee) ja kaks uuslavastust:

«PALJU ÕNNE ARGIPÄEVAKS! »

Peep Pedmansoni monokomöödia «EESTI MEES JA TEMA POEG» Mängib Sepo Seeman (lavastaja T. Palu), etendused 7. juulil, 17. juulil, 20. juulil, 28. juulil Endla teatri Küünis.

Jaan Tätte komöödia «PALJU ÕNNE ARGIPÄEVAKS!» Osades Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Ago Anderson, Indrek Taalmaa (lavastaja E. Keerd), etendused 9. juulil, 16. juulil, 31. juulil ja 5. augustil Endla teatri suures saalis.

25.–31. juulil XVIII rahvusvaheline Haap­ salu keelpillifestival.

Haapsalu. Info: 5564 5969; ingrid.arro@gmail.com; www.festivals.ee 25.–31. juulil pakutrüki ja rakukeraamika workshop. E. Okase muuseum, Haapsalu. Info: 521 6572; eo.muuseum@ gmail.com; www.evaldokasemuuseum.ee 28. juulil kell 20 filmi­ muusika klassika kont­ sert «Kuujõgi». Haapsalu Kuursaal. Info: 505 9625; vello@peokorraldus.ee; www.kontsertkorraldus.ee 29. juulil kunstifestival «Seanahk 3».

Haapsalu. Info: (+372) 5660 5860; piret@turundustugi. ee; www.loomekeskus.ee

Haapsalu Kuursaal.

Info: 472 4470; info@kultuurimaja.ee; www.haapsalukuursaal.ee 13. augustil kl 9–18 Valge Daami regatt.

Haapsalu Jahtklubi/Veskivii5.–6. augustil bluusi­ gi sadam. Info: 5301 6492; festival «Augustibluus». (+372) 5354 4314; Haapsalu Piiskopilinnus. info@hjk.ee; www.hjk.ee 4. augustil kell 20 Jäääär «Kaunite kohta­ de kontserdid». Haapsalu Piiskopilinnus. Info: 502 0113; tarz@jaaaar.eu; www.jaaaar.eu

14. augustil Haapsalu salli päev Haapsalus.

Info: 5615 8119; marju. heldema@hkhk.edu.ee; www.valgedaam.kultuurimaja.ee

Foto: Arvo Tarmula Info: 507 7791; info@lag.ee; 19. augustil kell 20 Win Wellsi näidend «Gertru­ www.augustibluus.ee de Stein saatjaga».

9. augustil kell 20 Bonzo Haapsalu Kuursaal. kontsert «End otsides». Info: 529 1410 Haapsalu Kuursaal.

20. augustil kell 16 Info: 505 9625; taasiseseisvumispäeva vello@peokorraldus.ee; www.kontsertkorraldus.ee tähistamine. Haapsalu Piiskopilinnus.

12.–14. augustil vaba­ Info: www.laanemaa.ee õhuetendused «Valge

29. juulil kell 20 Suve­ kontsert «Mööda Vahe­ mere maid».

Daami aeg» ja «Valge Haapsalu Toomkirik. Info: 472 4470; info@kultuurima- Daam». ja.ee; www.kultuurimaja.ee Haapsalu Piiskopilinnus.

14.–21. juulil Suvekool Evald Okase muuseu­ mis. E. Okase muuseum, Haapsalu. Info: 521 6572; eo.muuseum@gmail.com; www.evaldokasemuuseum.ee 29. juulil Olavipäev Vormsi saarel.

20. juulil kell 20 Info: 472 4072; vv@vormsi.

«Valgeid roose». ee, www.vormsi.ee Tarmo Pihlapi laulude 30. juuli Peraküla kontsert. simman. Nõva, Peraküla.

Haapsalu Piiskopilinnus.

Info: 503 8136, www.

Info: ludmilla@kontsert.ee; novavald.ee www.kontsert.ee 30. juulil kell 20 22.–23.juulil «New Noarootsi valla aasta­ Look» – moekunstnike päeva pidu. Saare mõis. ühenduse näitus.

Info: 5649 4992; 520 0913 E. Okase muuseum, Haapsalu. Info: 521 6572; eo.muuseum@gmail.com; www.evaldokasemuuseum.ee 4., 5., 6., 10., 11., 12., 22. juulil kell 21 Anne 14., 21. või 28. august Veski juubelikontsert. kell 19 Draamateatri Haapsalu Piiskopilinnus. etendus «Tuhkatriinu­ Info: 611 6669; (+372) 5656 mäng» Martna, Saueaugu 3772; info@star.ee; Teatritalu. Info: http:// www.star.ee saueaugu.festival.ee/

AUGUST

23. juulil Haapsalu koerte näitus.

Haapsalu Piiskopilinnus.

Info: 511 6165; naitus@nublud.ee; www.nublud.ee

Foto: Endla teater

KULTUURIKALENDER – Haapsalu ja Läänemaa

8

4.–8. augustil Lihula kultuuripäevad «Lihula 800». Lihula kultuurikeskus. Info: 477 8191; Lihula. kultuurimaja@mail.ee; www. lihula.ee

19.–28. augustil muusi­ kalis-sõnalised õhtud «Missio Läänemaa nädal». Haapsalu ja Läänemaa kirikud.

Info: www.laanemaa.ee 20. augustil kl 11–15 lastekaitsepäev Haapsalu linnuse laste mänguväljakul.

Info: www.laanemaa.ee

Foto: Arvo Tarmula Info: 472 4470; info@ kultuurimaja.ee; www.valge20. augustil kell 21 daam.kultuurimaja.ee Noortekontsert 12. augustil kell 20 Haapsalu Piiskopilinnuses.

Hortus Musicuse kont­ Info: www.laanemaa.ee sert «Lõunamaa laulude 20. augustil kell 20 lõõm» Haapsalu Kuursaal.

Suvekontsert «Võilille­ Info: 472 4470; laps» Haapsalu Kuursaalis. info@kultuurimaja.ee; Info: 472 4470; info@ www.haapsalukuursaal.ee kultuurimaja.ee; www.haap12. augustil kell 23.30 salukuursaal.ee «Öine serenaad». Tobia­ 27. augustil kell 20 se keelpillikvartett ja Muusikal!

Eda Peäske.

Haapsalu Kuursaal. Info: 472 Haapsalu Toomkirik. Info: 472 4470; info@kultuurima- 4470; info@kultuurimaja.ee; ja.ee; www.kultuurimaja.ee www.haapsalukuursaal.ee 13. augustil kell 20 Eesti Filharmoonia kammerkoori meeskvar­ teti kontsert.

Täpsem ja lisainfo www.haapsalu.ee; www.westest.ee; www.laanemaa.ee

KULTUURIKALENDER – Pärnu ja Pärnumaa PÄRNU ja PÄRNUMAA

2.–3. juuli: Vabariiklik Külapillimeeste VI Kokkutulek «Mängimelaulame koos». Nooruse 17.–22. juuni: X Rahvus­ Maja suveaed ja erinevad esinemiskohad Pärnu linnas vahelised Skulptuuri­ 2.–12. juuni: Pärnu päevad Rahvusvaheline Ooperi­ 2. juuli: Pärnu retroau­ muusika Festival «Prom­ 17.–26. juuni: Pärnu tode tänavaralli 2011 Fest 2011». Teater Endla.

Sailing Week. Regatid Info: www.promfest.ee/attila Pärnu lahel, kontserdid Jaht- 4.–17. juuli: XXV Pärnu Filmifestival.

5. juuni: Pärnu Laulude klubis. Info: www.jahtklubi.ee Uue Kunsti Muuseum. Info: Päev «Sinule Pärnu». www.chaplin.ee/filmfestival 21. juuni: Suve avapi­ Info: www.parnu.ee dustused «Pärnu tervi­ 7.–9. juuli: 14.

8. juuni – 4. september: tab suve» Pärnu Vallikää- Watergate’i regatt. rus.

Info: www.parnu.ee Rahvusvaheline aktinäi­ Info: watergate.jahtklubi.ee tus «Mees, naine ja elek­ 24. juuni: Pärnu linna 8.–10. juuli: Muusikafesti­ ter» Uue Kunsti Muuseum. eakate suur suvepidu val «Kummardus Valgrele» Info: www.chaplin.ee Pärnu Vallikäärus

JUUNI

Festival toimub üle kogu linna ja haarab erinevaid tegevuspaiku.

Info: www.watergate.ee

3. juuni – 26. august: IX Pärnu Orelifestival.

Pärnu Eliisabeti kirik.

Info: www.eliisabet.ee 16.–26. juuni: Tsirkuse Tuur «Hirmus-lõbus!».

Info: www.tsirkusetuur.ee 17.–26. juuni: Veefesti­ val WATERGATE.

Festivali kontserdid toimuvad erinevatel vabaõhulavadel, kirikutes ja kontserdisaalides.

Info: www.europacantat.org ja www.kooriyhing.ee 10. juuli – 13. august: Kunstide süntees «Suveaaria 2011».

Pärnu Vanalinna õu Info: www.ooper.parnu.ee 15.–16. juuli: Pärnu Pitsifestival

15.–16. juuli: Veinifesti­ val Ammende Villas. Info: http://ammende.ee/?p=2472

27. juuni – 2. juuli: Pärnu X Linnamaalijate sümpoosion. Info: www. linnagalerii.ee

JUULI

8.–10. juuli: Kihnu Mere Pidu. Kihnu saar.

Info: www.kultuuriruum.ee

19.–26. juuli: David Oistrahhi Festival 2011.

9.–10. juuli: Eesti XII Linetantsu Festival.

Sassi talu Pärnumaal. Info: www.estonianlinedance.com

9.–17. juuli: Rahvusva­ heline Noortekooride Festival «Europa Cantat Junior 6».

5.–6. august: Pärnu XIV Gildipäevad. Info: www. maarjamagdaleenagild.ee

26.–30. juuli: Pärnu Tantsib 2011 28. juuli – 3. august: Rahvusvaheline Järvi Suvefestival Pärnu 2011.

11.–13. august: Pärnu Info: www.jarviacademy.ee Rahvusvaheline Mono­ 29.–31. juuli: X Rahvus­ teatrite festival «Mono­ vaheline suupillifestival maffia». Info: www.reiser.

«Baltic-Nordic Harmo­ ee/fringe/monomaffia.html nica 2011». Info: www.

13. august: AUGUSTI­ piccolo.ee UNETUS. Kunstide Öö Pärnus. Tänavafestival linna südamest kuni rannani, keskseks trajektooriks on Supeluse tänav. Info: www. augustiunetus.ee

AUGUST 1.–10. august: X Rahvusvaheline pianis­ tide meistrikursus «SUVEUNIversiteet 2011» Info: www.parnukontsert.ee

1.–3. juuli: Pärnu Hansa­ 9.–17. juuli: UNICEFi Sini­ päevad 2011. Pärnu Vallikääru aas. Info: hansa.parnu.ee ne Nädal. www.unicef.ee 1.–3. juuli: VeeSpordiPi­ du. Jõe peal ja jõe ääres, Pärnu kesklinna silla juures ja Jahtklubis

15. juuli – 6. august: Kabli Päikeseloojangu Festival. Kabli rand ja ümbruskond Pärnumaal Info: www.kablifestival.ee

9

20. august: Rahvusvä­ hemuste XI suvefestival «Multikultuurne Pärnu» 20. august: Hapukurgi­ festival Tahku Tare juures Tahkurannas (Via Baltica ääres). Info: www.rannatee.ee 27. august Muinastule­ de öö Pärnu rannas

1.–6. august: Pärnu Bluesipäevad 2011. Info: bluusipaevad.parnublues.ee

Info: www.oistfest.ee

4.–6. august: XIII Pärnu Portselanipäevad.

Info: www.noorusemaja.ee

Rongiliiklus Rongiliiklus kui kui hambahambaRavi Ravi –– et et oleks oleks hea, hea, on on algul algul pisut pisut ebamugav ebamugav Kuna eeloleval suvel liigub raudteel rohkem töömehi kui ronge, tasub enne reisisihtide seadmist kindlasti hoolikalt üle vaadata sõidugraafikud – need võivad sageli muutuda.

Algaval suvel on mitmed raudteelõigud suletud remonditöödeks, mis sel ajal rongireisijate võimalusi küll vähendavad, aga tegelikult on see suur samm edasi kiirema ja mugavama liikluse suunas – et ka mööda Eestimaad kihutaksid luksuslike kupeede ja restoranvagunitega rongid.

Novembrini tehtavate remonditööde raames saab Tallinna–Tartu liinil kapitaalselt remonditud üle paarisaja kilomeetri. Lisaks saavad automaatse foorisignalisatsiooni mitu raudteeülesõitu, uuendatakse raudteesildu, ehitatakse uued ooteplatvormid.

Türi ja Viljandi vahel on tööd aga nii ulatuslikud, et rongiliiklus on kuni aasta lõpuni peatatud – ronge asendavad sel ajal bussid. Pärast remonti kasvab rongide sõidukiirus aga 120 kilomeetrini tunnis.

Jalgratta võid rongi kaasa võtta tasuta. Jalgrataste hoiukonksud paiknevad mootorvagunites (esimeses ja/või viimases vagunis). Märka jalgrattamärki ukse kõrval! Seoses Türi– Viljandi lõigul toimuvatest remonditöödest tingitud asendustranspordiga Tallinna–Viljandi liinil ei ole Viljandist kuni Türini või vastupidi, võimalik transportida jalgrattaid. Palume ebamugavuse pärast vabandust! Kõikidele teistele reisidele on jalgratturid teretulnud!

Jalgrattaga seigeldes saab rõõmu tunda sellest, et ikka veel on alles pisikesed raudteeäärsed külad ning rongist maha astudes ootavad matkarajad, puutumata loodus ja kirev suvi.

Rongiinfo www.edel.ee

Rongiinfo telefon: 1447 Hea uudis – reisirongiinfo telefon 1447 on alates 1. juunist helistajale minutitasuta, maksta tuleb vaid oma sideoperaatori tasu.

KULTUURIKALENDER – Raplamaa

10 JUUNI 11. juunil XXIV suviste kiigepidu Sillaotsa Talumuuseumis. Info: www.velise.ee/muuseum

kihelkonnapäevad Juurus ja Karitsas. www.juuru.ee 10.–24. juuli: XIX Rapla kirikumuusika festival Raplamaa kirikutes.

XIX Rapla Kirikumuusika Festival 10.–24. juuli 2011

11. juunil V Valtu kodu­ kandipäevad Kaereperes.

13. juunil Küüditamise mälestusõhtu Kärus.

Info: www.karuvald.ee 17.–18. juuni: Rabarock Järvakandis.

Info: www.rabarock.ee ja www.piletilevi.ee

Info: www.plmf.ee; www.eelkrapla.ee.

11.–15. juuli: XI suve­ laager «Mäng on väike­ se inimese töö».

Tohisoo mõisapargis.

Info: www.tohisoo.edu.ee 16. juulil Atla mõisa käsitöö-, kunsti- ja vanavaralaat.

Info: www.keraamika.ee

21.–31. juuli: «Kohtume 19. juunil II Raplarull Kapa-Kohilas!».

Raplas – EMT Rullituuri Info: www.kohila.ee 2. etapp. www.sportinfo.ee 22. juulil Rapla kihel­ 21. mail V MotoKrantsi konnapäev, Raplas. päev Raplas.

Info: www.rapla.ee 30. juulil Vigala valla külade päev, Vana-Vigalas. Info: www.vigala.ee

Info: www.route15.ee; www.krantsikorts.ee 22. juunil Ajalooliskultuuriline rännak «Tagasi Mahtrasse».

Juurus ja Mahtras. Info: www.juuru.ee

31. juulil Raplamaa II autovaba päev Rapla vallas. Info: www.raplamv.ee

AUGUST 2.–6. august: Vigala folkloorilaager ja päri­ muspäev «Pärimuse pärlid» Vana-Vigalas.

Info: www.vigala.ee

23. juunil Maakaitse­ päev ja võidupüha tähis­ 2.–7. august: Järvakan­ tamine Kehtnas. www.keht- di Open / Toomas Kivilo na.ee mälestusvõistlus.

23. juunil VI Eesti lahti­ Info: www.jarvakandi.ee sed karikavõistlused 3.–7. august: naisekärutamises ja XIV Märjamaa päevad Raplamaa lahtised kari­ ja VI Märjamaa folk. kavõistlused köieveos, Info: www.marjamaafolk.ee Eidaperes. Jaanituli, kontsert. Info: www.web.zone.ee/ 6.–7. august: Järvakan­ di päevad ja rahvusva­ medarbalt heline puusümpoosion.

23. juunil Kuimetsa Info: www.jarvakandi.ee jaanikross ja jaanituli.

10.–13. august: XV Info: www.kaiu.ee puupäevad «Varbola 26. juuni – 23. juuli: V puu», Varbola linnamäel.

Juuru Orelisuvi Juuru kirikus. Info: www.juuru.ee; 12. augustil Rattaga Raplamaal rattamatk, www.eelk.ee/juuru Märjamaa vallas.

Info: www.marjamaa.ee

JUULI

1.–2. juuli: X Hard Rock laager Vana-Vigalas. Info: www.hardrocklaager.ee 4.–23. juuli: XI rahvus­ vaheline suurevormilise keraamika sümpoosion Tohisoo mõisas. Info: www.tohisoo.edu.ee

10. juulil kl 19 Juuru kirik JUURU KIHELKONNAPÄEVADE LÕPPKONTSERT (koostöös Juuru Orelisuvega) Heli Veskus (sopran), Priit Volmer (bass), Kristel Aer (orel). Kavas: J. S. Bach, G. F. Händel, N. Bruhns. Vaba sissepääs!

14. juulil kl 19.00 Rapla kirik C-JAM’i TŠELLOLAAGRI LÕPPKONTSERT Tšellokvartett (Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus, Andreas Lend) ja üle-eestiline noorte tšelloorkester Kavas: D. Popper, R. Wagner (Piletid: 7 €, 5 €) 15. juulil kl 19.00 Velise Õigeusu kirik Kammerkoor VOCES MUSICALES Dirigent Risto Joost Kavas: A. Pärt, G. Palestrina (Piletid: 5 €, 3 €) 16. juulil kl 19.00 Käru kirik ENSEMBLE LIVONIA (puhkpillikvintett, Läti) Miks Vilsons (flööt), Elina Kuduma (oboe), Valdis Drulle (klarnet), Andris Ādamsons (metsasarv), Intars Grīnbergs (fagott), Inga Šlubovska (sopran) Kavas: J. S. Bach, G. F. Händel, W. A. Mozart (Piletid: 5 €, 3 €)

Foto: Grete Laus

17. juulil kl 19.00 Rapla kirik EESTI TEADUSTE AKADEEMIA NAIS- JA MEESKOOR, dirigent Andrus Siimon Kristel Kurik (sopran), Aule Urb (alt), Mikk Dede (tenor), Olari Viikholm (bass), Henn Eerik (orel) Kavas: A. Dvořaki Missa D-duur segakoorile, solistidele ja orelile (Piletid: 7 €, 5 €) 21. juulil kl 19.00 Hageri kirik RAPLA FESTIVALI SUVEAKADEEMIA LÕPPKONTSERT Festivali kammerorkester, juhendaja dirigent Jonathan Brett (UK), noored dirigendid erinevatest riikidest Kavas: E. Elgar «Serenaad keelpillidele», W. A. Mozart «Väike öömuusika», O. Respighi «Vanad aariad» ja «Tantsusüidid III». (Piletid: 5 €, 3 €) 22. juulil kl 14.00–18.00 Rapla kiriku lähistel promenaadil RAPLA KIHELKONNAPÄEVADE ÜRITUSED. Vaba sissepääs!

Mats Traat «Läbi klaasi»

14. augustil Potilaat Vana-Vigalas. Info: www. vigala.ee 20. augustil VI Käru järve päev, Kärus.

Info: www.karuvald.ee

Näitleja Aarne Soro

23. juulil kl 19.00 Vahastu kirik «Ü L E S P I D I» JOHANSON JA VENNAD (Kärt Johanson, Mart Johanson, Ants Johanson, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas) (Piletid: 5 €, 3 €) 24. juulil kl 19.00 Rapla kirik FESTIVALI LÕPPKONTSERT Pille Lill (sopran), Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Daniel Nodel (viiul, Valgevene) Festivali kammerorkester, dirigent Jonathan Brett (Suurbritannia) Kavas: A. Dvorak «Serenaad keelpillidele» J. Haydn «Viiulikontsert C-duur» J. S. Bach «Kontsert kahele viiulile d-moll» (Piletid: 7 €, 5 €)

Piletid: Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Etendused: L, 6. august, N, 11. august, R, 12. august, L, 13. august, N, 18. august, R, 19. august, L, 20. august, N, 25. august, R, 26. august, L, 27. august. Etenduste algus kell 19. Osades: Aarne Soro, Martin Mill, Andres Oja, Janek Vadi, Tarvo Vridolin, Arvo Raimo, Peeter Jürgens, Meelis Rämmeld, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Kata-Riina Luide.

Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Liina Unt. Ugala suvelavastus toimub Meleski klaasivabrikus, Kolga-Jaani vallas.

13.–14. august: VI käsitööpäevad Kabalas. www.raikkyla.ee

7.–10. juuli: XIII sõjalisLisainfo kontaktid: sportlik retk «Põrgupõh­ www.raplamaa.ee ja» Vana-Vigalast Eida­ Rapla Turismiinfokeskus peresse. www.vigala.ee Tel 489 4359; turism@raplamaa.ee 8.–10. juuli: VIII Juuru

C-JAM

Foto: Jaanus Laagriküll

RAPLAMAA

Klaasimeister vaatab peeglisse ja talle vaatavad vastu mitme põlvkonna klaasimeistrite silmad ja lood. Kas ta näeb minevikku läbi selge klaasi või on aeg klaasile jätnud oma jäljed? Ta näeb lugusid, mis on sündinud Meleski klaasivabrikus hõõgunud klaasiahjude paistel nende inimestega, kes on seal elanud ja töötanud.

Nõnda kui klaasimeister vormib kauniks vaasiks tulikuuma klaasmuna piibu otsas, muudab ajaratas saatusi ja vormib elukäike. Need lood vajavad rääkimist, sest neid seob usk, lootus ja armastus läbi erinevate elusaatuste ja ... klaasi. Neid lugusid oskab jutustada vaid klaasimeister, sest tema kunst ja oskused loovad klaasi nii sillerdavalt läbipaistvaks, et sellest on võimalik läbi vaadata nii mineviku kui ka oleviku poole. Aga kas ta näeb ka tulevikku?

Lisainfo: http://www.ugala.ee/index.php/repertuaar/lavastused/laebi-klaasi

KULTUURIKALENDER – Viljandimaa, Valgamaa VILJANDIMAA

JUUNI

10.–11. juuni: ValgaValka linnapäevad.

Info: www.valga.ee

11. juunil kell 15 Külas­ 5. juunil Mulgi Rattaral­ tusmäng «Unustatud li. Info: www.rattaklubi.ee mõisad». Palupera mõis. www.unustatudmoisad.ee 10.–12. juuni: Viljandi Hansapäevad Info: www.viljandi.ee

11. juunil Mõisate külastusmäng «Unusta­ tud mõisad». Info: www. unustatudmoisad.ee 17.–23. juuni: SuureJaani Muusikafestival.

Info: www.muusikafestival. suure-jaani.ee 26. juunil Olustvere mõisa pargipidu.

Info: www.olustveremois.ee

JUULI 9.–10. juuli: Mõisate külastusmäng «Unusta­ tud mõisad». Info: www. unustatudmoisad.ee 11.–17. juuli: Noore Tantsu Festival ja rahvusvaheline suve­ kool.

Info: www.notafe.ee 13.–17. juuli: Viljandi Vanamuusika Festival.

Info: www.kultuuri.net/ muusika/vanamuusika 21.–23. juuli: Rock Ramp.

Info: www.rockramp.ee 28.–31. juuli: Viljandi Pärimusmuusika Festi­ val. Info: www.folk.ee

17. juunil kell 20.00 Kolm kaunist kontserti, Leigo. Info: www.leigo.ee, www.piletilevi.ee 17.–19. juuni: Otepää Tour 2011. Otepää, Annimatsi. www. mcotepaa.ee 22. juunil kell 20 Jaani­ tuli Tõrva Tantsumäel.

Info: www.torva.ee

JUULI 8.–10. juuli: Tõrva linna päevad – 85 aasta juubel. Info: www.torva.ee 9. juulil kell 15 Külas­ tusmäng «Unustatud mõisad». Palupera mõis. www.unustatudmoisad.ee

AUGUST

JUUNI 4. juunil Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu Otepääl.

Info: www.otepaa.ee 4. juunil Eesti lipu 127. sünnipäev Otepääl.

Info: www.otepaa.ee

www.valga.ee

13. juulil JÄÄÄÄR – Kaunite kohtade kont­ sert. Sangaste, Kunstimäe turismitalus. Info: www.kunstimae.ee, www.piletilevi.ee 15.–16. juuli: FIA histo­ ric kandidaatralli, EMV 4. etapp, Balti MV 2. etapp. Otepää, Lõuna-Eesti teedel.

Info: www.rallyestonia.ee

4. juunil Lastekaitse­ päev Tõrva Sõpruse pargis. 16. juulil kell 20 Lauri Info: www.torva.ee Saatpalu ja Raivo Tafe­ nau. Sangaste, 10. juunil Suvealguse Kiisatamme kultuuritalus. pidu «Summerjam» www.kiisatamme.ee Tõrva Tantsumäel.

Info: www.torva.ee 21.–24. juuli: IX Valga cruising.

10. juunil Kolm kaunist Info: www.valgacruising.ee kontserti kell 20 Leigol. Info: www.leigo.ee ja 23. juulil kell 20 Kuujõgi – laule filmimuusika www.piletilevi.ee

Foto: Harri Rospu

23.–24. juulil kell 20.30 Peiarite õhtunäitus.

Sangaste, Kiisatamme kultuuritalus.

Info: www.kiisatamme.ee 29. juulil kell 20 «Ei tea miks aeg kaob käest».

Tarmo Pihlapi laulude õhtu. Otepää kirik.

Info: www.kiisatamme.ee 29.–31. juuli: Pühajärve XIV puhkpillipäevad.

Otepää. Info: www.otepaa.ee 30. juulil Noorte pidu «Suvesumm». Sooru järv.

Info: www.anktank.ee

AUGUST

9. juulil 30. Jooks 30. juulil Mõisate külas­ ümber Pühajärve. Otepää Pühajärve park. tusmäng «Unustatud mõisad». Info: www.unus- Info: www.stamina.ee tatudmoisad.ee 10. juulil kell 15 Külas­ tusmäng «Unustatud mõisad». Info: www.unustatudmoisad.ee 6.–7. august: Mõisate 10. juulil Eesti meistri­ külastusmäng «Unusta­ võistlused poolpikas tud mõisad» triatlonis. Valga. www.unustatudmoisad.ee Info: www.triatlon.ee,

VALGAMAA

klassikast. Otepää kirik.

Info: www.otepaa.ee

23. juunil Tänavakorv­ palli EMV 2011, Otepää 30. juulil kell 15 Külas­ etapp. Info: www.otepaa.ee tusmäng «Unustatud mõisad». Palupera mõis.

23. juunil Maakaitse­ www.unustatudmoisad.ee päev Otepääl. www.

31. juulil Pühajärve otepaa.ee rannavolle 2011. Otepää, 23. juunil kell 20 Kolm Pühajärv. www.otepaa.ee kaunist kontserti.

Info: www.leigo.ee, www.piletilevi.ee 23. juunil Pühajärve jaanituli. Otepää, Pühajärv. Info: www.jaanituli.ee, www.piletilevi.ee

11

5.–6. augustil Leigo järvemuusika. Otepää, Leigo talu. www.leigo.ee 6. augustil kell 20 JÄÄÄÄR – kaunite kohtade kontsert.

Otepää, Pühajärv, Kolga talu. Info: www.otepaa.ee, www.piletilevi.ee 5.–6. august: TriStar Estonia Otepää triathlon. Otepää. Info: www.tristar111estonia.com 6. augustil kell 15 Külastusmäng «Unusta­ tud mõisad». Palupera mõis. www.unustatudmoisad.ee 7. augustil kell 15 Külas­ tusmäng «Unustatud mõisad». Palupera mõis. www.unustatudmoisad.ee 7. augustil Pähklipäevad – käsitöö- ja rahvamuu­ sikapäevad. Otepää.

Info: www.otepaa.ee 12.–13. august: Loitsu­ festival «Tuld ja tõrva».

Tõrva gümnaasiumi staadionil. Info: www.torva.ee 13. augustil Rukkimaar­ japäev Sangastes.

Info: www.sangaste.ee 19.– 20. august: Valga militaarajaloo festival.

Valga. Info: www.isamaalinemuuseum.ee 19.–20. august: XI Ameerika autode kokku­ tulek Power Camp.

Otepää, Annimatsi.

Info: www.powercamp.ee

Agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari «Eesti mõisad» on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus on ühendatud mõisate kuldajastuga seonduva kauni muusikaga Eesti parimate muusikute esituses. Lisaväärtusteks on haarav sõnaline osa ja võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda. Kauni barokkmuusika kava esitab barokkansambel Corelli Consort, kasutades ajastu pillidest lisaks viiulitele ja tšellole ka tiiskant viola da gambat, klavessiini, klavikordi ja klaverit. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa oma tuntud muhedal moel. Aastast 1999 igal suvel toimunud kontserdisari on muusikas ja sõnas tutvustanud juba 50 erinevat mõisa ning toetanud 11 väikest mõisakooli või -lastekodu. Suvel 2011 toetab sari «Eesti mõisad» Vääna mõisakooli, kogu publikul on võimalus toetada koolile uute Orffi muusikainstrumentide ostmise fondi.

Lisainfo www.corelli.ee

corelli muusikasuvi ad 2011 28.07.11 LAUPA MÕIS (Laupa Põhikool) 29.07.11 RAKVERE MÕIS (Rakvere Rahvamaja) TOETAME KOOS 30.07.11 HELME MÕIS Vääna mõisakooli!

(Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum) 31.07.11 VÄÄNA MÕIS (Vääna Mõisakool)

ja Jüri Kuuskemaa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 esitleb!

25.- 27. august 2011 Erinevad Tallinna tornid ja säravad esinejad!

Kuulus ja täienenud „kilukarbisiluett" - keskaegsed linnamüüritornid, kirikud, moodsad pilvelõhkujad ning erinevate ajastute muusika keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani.

20. augustil Öölaulupidu Pukas. Info: www.puka.ee 20. augustil kell 15 Bonzo kontsert «End otsides» Pühajärve laululava. Info: www.kontsertkorraldus.ee

Info mõisatest ja festivali kava www.corelli.ee ja www.tallinn2011.ee Piletid: ja Statoil üle Eesti Harku vald

KULTUURIKALENDER – Järvamaa

12 JÄRVAMAA

11. juunil kl 10.00– 18.40 Unustatud mõisad – külastusmäng: Särevere mõis; Koigi mõis; RoosnaAlliku mõis, Sargvere mõis; 1. juunil kl 10 Lastekait­ Laupa mõis. Info: www. sepäev Paide linnas. unustatudmoisad.ee Info: www.paidekultuurikes16. juunil kl 17 Muru­ kus.ee moori mängupargi 1. juunil Lastekaitse­ sünnipäev, maskottide päev-pärimuskultuuri­ kokkutulek Türil. õhtu A. H. Tammsaare Info: www.tyri.ee muuseumis Vargamäel.

18. juunil kl 20 Jaanituli www.tammsaare.albu.ee Anna külas Paide vallas. Info: 4. juunil kl 10.30 Imave­ Margo Hussar, 522 3165. res Eesti Piimandus­ muuseumi pargid Piima­ 18.–19. juunil II Eesti brassansamblite päevad päev. Info: www.piimanTüril. Info: www.tyri.ee dusmuuseum.ee 5. juunil kl 12 Järvamaa 18.–30.juunil kl 20 «Unustatud hinged». 10 Noortepäev Türil. etendust. Mägise küla Info: www.tyri.ee ja Sulo põhuhoidla, Aravete, JärvaSärkinen, 5308 8495. maa. Info: www.piletilevi.ee 7. juunist 19. septembri­ 22. juunil Pööripäevapi­ ni pesunäitus «Kliima du Türi lauluväljakul. soojenemine» Kevadpealinna hooaja lõpeTüri Muuseumis. tamine ja jaanituli. Info: Avamine 7. juunil kell 16. www.tyri.ee Info: Türi Muuseum, tel 385 7429, 22. juunil kl 20 Paide http://www.tyri.ee/muuseum tehisjärve ääres Paide linna jaaniõhtu. Tantsuks 11. juunil kl 11 ansambel «Orkester», peoHea toidu festival – ja mängujuht Tarmo Hints.

Grillfest Türil.

Esinevad rahvatantsurühmad. Kell 19 algavad mängud lastele. www.paidekultuurikeskus.ee

JUUNI

2. juulil Talutoodete ja käsitöölaat A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel. Info: www.tammsaare. albu.ee 2.–8. juulil Türi linn 85 – linna sünnipäevanä­ dal. Info: www.tyri.ee

12. juulil kl 20 Kontsert KUUJÕGI Väätsa mõisa pargis. Laule maailma filmimuusika klassikast.

Nele-Liis Vaiksoo, Lauri Liiv, Alen Veziko ja Olav Ehala. Info: Anneli Mand, 5662 6135.

2.–3. juulil Eesti Meist­ rivõistlused motokros­ sis. Türi vald, Kihli Motokeskus.

12.–15. juulil VIII käsi­ töö- ja kangapäevad Sõrandu külamajas. Info: Kaie Altmets, kaie@koigi.ee 16. juulil Järva-Jaani järvepäev.

Info: Arto Saar, 525 7373

Foto: Türi AMK Info: www.tyriamk.ee 3. juulil kl 11 Perespor­ dipäev Türi järve ääres.

Info: www.tyri.ee 7.–9. juulil Paide Paepäevad. Paide Vallimägi.

22. juunil Järva-Jaani valla jaanituli. Info: Tuve Kärner, 514 9485.

22. juunil kl 20 Jaani­ simman Prandi allikatel Koigi vallas.

Info: Õnne Põllumets; onnepollumets@hot.ee Foto: Kutt Niinepuu Info: www.grillfest.ee

JUULI

2. juulil Kila-kola laat 11. juunil kl 11 Hea toidu Seidla mõisa pargis. Info: laat Türil. www.toidulaat.ee www.tsunftijanes.ee

Foto: Alo Aasmaa Info: www.paide.ee 9.–10. juulil kl 10.00– 18.40 Unustatud mõisad – külastusmäng: Särevere mõis; Koigi mõis; RoosnaAlliku mõis; Sargvere mõis; Laupa mõis. Info: www.unustatudmoisad.ee

17. juulil kl 21 Anne Veski juubelituur Türi Lauluväljakul. Info: www. piletilevi.ee 23. juulil kl 15 Koigi valla külade päev Prandi allikatel ja külamajas.

Info: Õnne Põllumets; onnepollumets@hot.ee 23. juuli kl 19 Koigi näiteringi etendus «Kosjakased» ja tantsu­ tiirud ansambliga MERVE Prandi allikatel.

Info: Ene Puhmaste, enepuhmaste@hot.ee

28.–31. juulil kl 19 «Vargamäe voonake» 4 etendust. A. H. Tammsaare muuseum. Foto: Anu Ansberg

Info: www.piletilevi.ee

6.–7. augustil kl 10.00– 18.40 «Unustatud mõisad»: külastusmäng.

Särevere mõis; Koigi mõis; Roosna-Alliku mõis; Sargvere mõis; Laupa mõis. www. unustatudmoisad.ee 7.–28. augustil Nostal­ gia pühapäevad (kino­ muuseum) Järva-Jaanis.

Info: Ülle Vaas, 5804 3238

30. juulil kl 12 Kabala 12. augustil Vahupidu külapäev. Kabala Rahvama- Türi Lauluväljakul. Sulo ja, 5300 3987; www.tyri.ee Särkinen, 5308 8495, www. tyri.ee 30. juulil kl 18 Kabala 45. Laulu- ja tantsupi­ 12.–21. augustil du. Kabala mõisa park, Türi «Vargamäe voonake» vald. Info: www.tyri.ee 7 etendust.

30. juulil kl 10.00–18.40 «Unustatud mõisad» – külastusmäng: Särevere mõis; Koigi mõis; RoosnaAlliku mõis; Sargvere mõis; Laupa mõis. www.unustatudmoisad.ee

AUGUST 3. augustil Rulluisu­ võistlus «Järve Tee Rull». Paide, Järve teel.

Info: www.paide.ee

A. H. Tammsaare muuseum.

Info: www.piletilevi.ee 19. augustil kl 20 Käravete järve ääres Käravete järvemuusika. Esinevad Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Triinu Taul ja Liisi Koikson.

Info: www.piletilevi.ee 19. augustil Vallimäe lava avamine ja «Ühte­ laulmine». Paide Vallimägi. Info: www.paidekultuurikeskus.ee

4.–11. augustil «Varga­ 23.–24. juulil XXI ülerii­ mäe varjus». 8 etendust. 20. augustil Türi järve­ A. H. Tammsaare muuseum. giline vanaveokite kontsert. Info: www.tyri.ee kokkutulek Järva-Jaanis.

26. augustil Peäro Info: www.jjts.ee August Pitka e Ansomar­ 24.juulil kl 17 ETV saate di 145. sünniaastapäeva «Lauluga maale» lindis­ tähistamine Jalgsemal. tus Järva-Jaani Vanatehnika Järva-Jaani vallavalitsus, varjupaigas. Info: Tuve 386 3231, www.jarva.ee/ Kärner, 514 9485 jjaani 24. juulil Paide II minitriatlon. Info: www.paidetervis.ee 29. juulil kl 19 Kontsert Mõisakontserdi sarjast Koigi mõisa terrassil. Info: Elle Laig, elle.laig@koigi.ee

Foto: Anu Ansberg Info: www.piletilevi.ee

26. augustil kell 18 Mõisakontsert Puhkpil­ likvintett Ensemble Livonia (Läti) Koigi mõisa terrassil. Info: Elle Laig, Elle.laig@koigi.ee Vaata lisa: www.jarva.ee

Et teel olles ei eksiks haara kaasa parim abimees!

Saadaval üle Eesti kõikides Apollo kauplustes, Rahva Raamatu kauplustes, Selverites, Prismades ja Rimides

e!

I l u s at s u v

KULTUURIKALENDER – Põlvamaa 1.–12. juulil Teater Vane­ muine: seto muusikaline fantaasia PEKO Värskas Info: www.setomaa.ee 17. juulil kl 11/13/15/17 Taimepäev Pokumaal.

Info: www.pokumaa.ee 21. juulil Savitööpäev Seto Talumuuseumis.

Info: www.setomuuseum.ee

JUULI

AUGUST

suve säravamad elamused

7. augustil kl 11 Suve teine käsitööpäev Süva­ havva Loodustalus.

Info: www.syvahavva.ee Samas võimalik proovida sepatööd (vajalik eelregistreerimine ja kaasa töötahe).

11. august TÖÖPÄEVAD – Pakutrükk Seto Talumuuseumis www.setomuuseum.ee

13. august Laadalaupäev 22. juulil kl 19 Arsise Maanteemuuseumis.

Tartu noorte kelladean­ Valkla kõrtsi esine. Info: sambli kontsert Poku­ http://muuseum.mnt.ee/uritumaal. Info: www.pokumaa.ee sed. Kauplejatel ette teatada Foto: Aare Lepaste 23. juulil kl 12/14 Käsi­ Pikajärve antiigilaat tel 518 6684, 518 6684 tööpäev, viltimine Poku­ 13. august Kõlleste valla­ 19. juunil kl 12 Ellujää­ PÕLVAMAA maal. Info: www.pokumaa.ee päev koos Põlvamaa misõpetus ja matk Pokumeistrivõistlustega grilli­ maal. Info: www.pokumaa.ee 23. juuli KA NII VÕIB: mises Info: www.polvamaa.ee tulevikusõidukid Maan­ 22. juunil kl 18 RÄPINA 13. august Seenepäevad 1. juuni – 31. juuli Maan­ RATTATUUR. Start Räpina teemuuseumis. Valkla kõrtsi esine. Info: http:// Pokumaal. www.pokumaa.ee teemuuseumi Fotokon­ Keskväljakul. www.rapina.ee muuseum.mnt.ee/uritused kurss «Maanteede uhkus» 14. augustil kl 12 Jälle 23. juunil kl 20 JAANIPI­ 23. juulil kl 14 SETO FOLK seenelkäik koos spetsia­ DU Räpina Tuletõrje väljakul. «Kirriv päiv III» Värska laululistiga Pokumaal.

Info: www.rapina.ee laval. Info: www.setomaa.ee Info: www.pokumaa.ee 23. juunil kl 14 «RÄPINA 23. juulil KALAMEESTE 15.–20. august Ökofesti­ PAADIMEES 2011» PÄEV Võõpsus. Laat, näitu- vali eriprogrammid PõlvaRäpina Jõepaisu ujulas. sed, töötoad, rohke kultuurimaal. Info: www.polvamaa.ee programm hilise õhtuni! Info: 18. august Rauatööpäev www.setomaa.ee Seto Talumuuseumis. Info: 24. juulil kl 12/14 Meepäev http://www.setomuuseum.ee/ Pokumaal. www.pokumaa.ee 19. augustil kl 11/13/15 28. juulil Iloõtak Värskas Foto: Mati Määrits Tirtsusirinapäev PokuSeto Talumuuseumis. Info: Info: muuseum.mnt.ee/uritused maal. Info: www.pokumaa.ee http://www.setomuuseum.ee/ Foto: Aare Plakk 1. juunil Lastekaitsepäev 20. august Erilised autod 29. juulil Maanteemuu­ Maanteemuuseumis. Kõigile Info: www.rapina.ee Maanteemuuseumis. Info: seumi sünnipäev.

Info: lastele sissepääs prii. Info: muuseum.mnt.ee/uritused 25. juunil Liikluspäev muuseum.mnt.ee/uritused muuseum.mnt.ee/uritused peredele Maanteemuuseu20. august Sirina karaoke 30. juulil kl 10 Linalaat 4. juunil kl 12 Fotograafia mis. Info: http://muuseum.

Pokumaal. www.pokumaa.ee mnt.ee/uritused Mooste mõisa õuel. Kauplejaõppepäev Pokumaal.

21. augustil kl 12/14 te registreerimine: Ülle Prost; Info: www.pokumaa.ee 30. juunil kl 12 Suure www.moosteguesthous.com Loomalugude päev Pokumatka meenutuspäev 4. juunil kl 12 Mooste maal. Info: www.pokumaa.ee Pokumaal. www.pokumaa.ee Info: www.mooste.ee mõisapäev, www.mooste. ee. Kontsert, näitused, ekskur- 3. juuni – 3. juuli Tsirku­ 30. juulil Puuskulptuuri­ 21. august kl 20 Loodus­ häälte öö Pokumaal. Info: sioonid. Info: 792 5434, 792 de festival Pokumaal. se Tuur «Hirmus lõbus» www.pokumaa.ee 5434 või 516 0656, 516 0656; Intsikurmu parklas.

Info: www.pokumaa.ee maret@mooste.ee Info: www.polva.ee 30.–31. juulil 2011 SETO 27. august KA NII VÕIB: 5. juunil kl 11 Fotojaht SUVEÜLIKOOL Värska Seto taevased sõidukid Maanteemuuseumis. Info: http:// Pokumaal. www.pokumaa.ee Talumuuseumis. Info: http:// muuseum.mnt.ee/uritused www.setomuuseum.ee/ 9. juunil Puutööpäev 2. juulil kl 12/14 Kuhja­ Seto Talumuuseumis, 31. juulil kl 12/14 Puidust 27. august Lüübnitsa sibula- ja kalalaat. tantsupäev Pokumaal. www.setomuuseum.ee mänguasjade valmista­ Info: www.setomaa.ee Info: www.pokumaa.ee mise päev Pokumaal.

10.–11. juunil Mess Hea Info: www.pokumaa.ee 27. august Muinastulede 3. juulil kl 11 Maasika­ Kodu Koht www.rapina.ee Räpinas. Info: leo@ariabi.ee, festival Pokumaal.

31. juulil kl 12 Rahvusva­ öö Lobotka külaplatsil. Info: Info: www.pokumaa.ee tel 521 8202 heline motokross «Isad ja www.rapina.ee 27. augustil kl 12/14/16 7. juuli Jaanipäevaaegne pojad Räpinas 2011» 11. juunil KA NII VÕIB Linte krossirajal.

Metsapäev Pokumaal. Info: «Taimeriigi pidu» Saatse koos laadalaupäevaga www.pokumaa.ee nulgas. Info: www.setomaa.ee Eesti Maanteemuuseumis Info: 518 6684; http:// 27. augustil kl 20 Kummi­ 8.,9.,10. juulil Suveteater muuseum.mnt.ee/uritused tuste öö Pokumaal. Info: «Pokud jõuavad koju» www.pokumaa.ee 11. juunil kl 12 ja kl 14 etendused kell 14.00 ja 18.00 Võru keele päev Pokumaal. Info: www.pokumaa.ee 28. augustil kl 12/14 Info: www.pokumaa.ee Pesupäev Pokumaal.

9. juulil Laadalaupäev Info: www.pokumaa.ee 12. juunil kl 12/14/16 Foto: Aare Plakk Maanteemuuseumis.

Punase maasika päev Valkla kõrtsi esine. Info: http:// Info: www.rapina.ee TÖÖPÄEVAD Värskas Pokumaal. www.pokumaa.ee muuseum.mnt.ee/uritused.

Seto talumuuseumis: Palun ainult oma tulekust ette http://www.setomuuseum.ee/ 18. juunil kl 12 SÕIRA­ 9. juunil Puutööpäev PÄEV Saatse Seto Muuseumi teatada telefonil 518 6684.

5. augustil Mari Kalkuni 21. juulil Savitööpäev õuel. www.setomuuseum.ee 10. juulil kl 11 «Suve kontsert Pokumaal.

11. augustil Pakutrükipäev esimene käsitööpäev» 18. juuni kl 12/14/16 Info: www.pokumaa.ee 18. augustil Rauatööpäev Saunavihtade ja metsloo­ Süvahavva Loodustalus.

29. septembril Värvide päev Samas võimalik proovida 6. augustil kl 12/14 Putu­ madele lehisvihtade Taevaskoja Salamaa valmistamise päev Poku- sepatööd (vajalik eelregistree- kapäev Pokumaal, www.pokumaa.ee õpikojad www.salamaa.ee maal. Info: www.pokumaa.ee rimine). www.syvahavva.ee

JUUNI

13

KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS Haapsalu kultuurikeskuses

3.06 kl 19 VÄGILASED 5.06 kl 15 NOORTE VÄRK

ehk mida kirjutavad kahekümnesed

KOLM OOPERIT NOBLESSNERIS 10.06 kl 22, 11.06 ja 12.06 kl 18

KAKS PEAD : TIMO STEINERI ooper, esiettekanne

5.08 kl 19.30

MONOLOOGID : ANTI MARGUSTE lühiooperid A.H. Tammsaare, A. Kitzbergi ja O. Lutsu tekstidele, esiettekanne.

25.-28.08 kl 18

PARSIFAL : RICHARD WAGNERI ooper

MISSAD NOBLESSNERIS 2.07 kl 19.30

PÄRT : MISSA SYLLABICA ROSSINI : PETITE MESSE SOLENNELLE

15.07 kl 19.30

Tallinna merepäevade mälestuskontsert meres hukkunuile

KÕLAR : MISSA & KREEK : REQUIEM

KOLM TEATRIT NAISSAAREL 27.06-30.06 kl 19.30

LENDAJAD : JAAN TÄTTE näidend

8.07-10.07 kl 19.30

HELDE PUU : TAUNO AINTSI muusikale loodud tantsuetendus, esiettekanne.

15.07 ja 16.07 kl 19.30

L’ARLECCHINO DON GIOVANNI Itaalia maskiteater

MEREPÄEVAD TALLINNAS 16.07 kl 19.30 Noblessneri valukojas 17.07 kl 19.30 Naissaarel Omari küünis HOLLANDI FLÖÖDIORKESTER

17.07 kl 15

Admiraliteedi basseini ääres merepävade pealaval

L’ARLECCHINO DON GIOVANNI

Kell 14 eelneb rongkäik Raekoja platsist Admiraliteedi basseinini.

17.07 kl 19.30 Noblessneri valukojas

MERELAULUD ehk LOOD KATAMARAANILT NORDEA

KAMMERKONTSERT SUURGILDIS 22.07 kl 19.30

Tallinnas Eesti ajaloomuuseumi Suurgildi hoones

BACH & HINDEMITH

PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS 4.09 kl 19 Estonia kontserdisaalis BALTIC VOYAGE & PÄRT

9.09 kl 19.30 Noblessneri valukojas

ARVO PÄRDI NELI SÜMFOONIAT

11.09 kl 18 Jaani kirikus

SALVE REGINA / STATUIT EI DOMINUS /BEATUS PETRONIUS / AADAMA ITK

nargenfestival.ee

Piletid Piletilevist

KULTUURIKALENDER – Võrumaa

14 VÕRUMAA

JUUNI 10.–11. juunil X Võru Akordionimuusikapäe­ vad. Kontserdid Kesklinna pargis. Info: www.voru.ee 10.–11. juunil XIII Rahvavõrkpalliturniir Tamula Vanake. Võru Spordikooli väljakud. Info: www.tamulavanake.ee 11. juunil Rohevahetuse päev kell 11 Võru vallamaja ees. Info: Ülle Raudnõmm, tel 782 8080 11. juunil Suvistepüha.

Kuigõ küla, Meremäe vald.

Info: Leo Tamm, 5656 2297 12. juunil Jaanilaat kell 9. Võru kesklinn. Info: Silvi Pärn, 5805 0167 17.–19. juunil TOUR de RÕUGE 2011. Mägijalgratturite mitmepäevavõistlus. Ööbikuorg ja Rõuge vald.

Info: Ain-Ivar Tupp, 511 4179 18.–19. juunil XVII Maarahva Laat Vastseliina alevikus.

Info: Ivar Traagel, tel 509 6301, www.vastseliina.ee/laat 18. juunil Rahvapidu ansambliga Hellad Velled Vana-Vastseliina mõisa pargis. Info: Ivar Traagel, tel 509 6301 18. juunil Vanakraami täika. Kose tee, Võru.

Info: www.voru.ee 18. juunil Simman ja disko Osula Harjumäel 22. juunil Jaanisimman Parksepa vabaõhulaval kell 20. Info: Hugo Prants, tel 518 9662 22. juunil Antsla valla 20. aasta juubeli üritu­ sed ja jaanituli Antsla Laululaval. Info: 785 5269 22. juunil Jaanituli Loosi mõisa pargis kell 21. Info: Viive Tomson, tel 5561 0566 23. juunil Jaaniõhtu kell 20 Navi seltsimaja juures.

Info: Tarmo Timmi, tel 553 4073 23. juunil Varstu valla jaanipäev. Kangsti küla, Varstu vald. Info: Anneli Mändmaa, tel 515 6201 23. juunil Jaanipäevad Otsal Paidras. Ülevallaline jaanituli Kääpa lauluväljakul kell 21. Info: Kati Orav, tel 5649 8816

23. juunil Võidupüha 9. juulil Võro Liivalinn tähistamine ja jaanituli. 2011 avamine Tamula Meremäe mägi. Info: Maie rannas.

Haavakats, tel 506 3245

16. juulil kl 16.30 Lõõt­ salood Teppo koduko­ has. Teppo talu, Loosu küla Info: Priidu Teppo, tel 513 5350

23. juulil Saarlase küla 13. augustil Romuralli.

300. aastapäeva tähis­ Antsla Laululava. tamine. Saarlase külas.

Info: 785 5269 Info: Ele Vakk, tel 5344 3352 13. augustil Roosiku 23. juunil Jaanipidu ja 23. juulil HEINAKUU Lepistu kool 130.

15.–17. juulil OSTROVA rahvaspordipäev Osula HETKED HINOL vol 3 Vilistlaste kokkutulek.

FESTIVAL. Ostrova küla, Harjumäel. Info: Maarika Info: 5347 2806 24. juulil Viirapalu suve Meremäe vald Rosenberg, tel 516 5751 spordipäev ja Viirapalu 13. augustil Külateatrite 16. juulil Võru triatlon.

23. juunil Jaanipäev tule külapäev Tsoorus päev Tsolgos kell 15. www.haanjarattaklubi.ee toomine Misso laululaval Info: tel 5347 2806 Info: Piret Pille, Foto: Veljo Laugamõts 16. juulil Voki kodukan­ 30. juulil Ähijärve 23. juunil Kurenurme tel 5381 7746 Info: www.voru.ee dipäev. Õhtul simman jaanituli. Info: 5349 8525 võrkpallipäev.

13. augustil Mõniste 9. juulil II kodukandi­ kell 22 Info: tel 505 4669 23. juunil Sulbi jaanituli päev ehk kolhoosi rahvamaja näiteringi 16. juulil Loosi Kodu­ esietendus «KUNINGAL 30. juulil VÕRUMAA 24. juunil Käsitsi heina­ Sõprus kokkutulek Viitka kandipäev ja Loosi niitmise võistlus. Plaani külas kell 12 Kasvandumäel. Naljanaiste 10. tegevus­ GRILLFEST kell 10. Navi ON HÄDA» Info: Tiit Lõhmus, tel 5622 Seltsimaja juures. Info: Karisöödi pargis kell 19. küla keskus. Info: Ene aastapäev. Info: tel 5561 5085 Hugo Prants, tel 518 9662 Seejärel tants.

Aedmaa, tel 514 4675 0566 30. juulil Navi triatlon 9. juulil Paganamaa 13.–14. augustil HAUKA 25. juunil Kaika kodu­ 16. juulil Viitina Kuurits.

LAAT. Antsla kesklinn. Info: kandipäev ja Kaika kooli päevad. Koht Paganamaa Viitina Järvesaar. Info: Peep kell 19. Navi küla. Info: Tarmo Timmi, tel 553 4073 785 5109, www.antslatu.ee küla, Varstu vald. Info: tel kokkutulek Kaikamäel Kimmel, tel 517 4556 5373 6444 Info: 505 4669 16.–17. juulil Rannajalg­ 30. juulil kontsert 14. augustil XVIII 25. juunil Mõniste kodu­ 9. juulil MTÜ Meegomäe palliturniir SILJA SPORT Tähistaeva helendus. ühepäevakümnevõistlus Viitina järvesaar. Info: tel CUP 2011. Tamula rand kandipäevad ja valla 20. Külaseltsi «Täielik ja VI ühepäevaseitsme­ 507 6214, www.viitinalhk.ee võistlus. Võru Spordikestäika» Meegomäe külas Info: www.jkvoru.ee aasta juubel kell 12.

Mõniste Rahvamaja kuse staadion. Info: http:// 16. juulil Kolhoositööta­ 9. juulil Tsiistrenuka web.zone.ee/tasa13/ kunsti- ja muusikafesti­ jate kokkutulek kell 20 25. juunil VIII PULLI­ val 2011 Tsiistre Külakoja Tsolgo töökojas. Info: Piret JÄRVE JOOKS August-detsember Võru­ 19. augustil LASVA Pille, tel 5381 7746 territooriumil JÄRVE TULEMUUSIKA 26. juunil Võrumaa maa Muuseumi rahva­ 16. juulil Kõikide Massi­ muusikapäevad kell 20.30. Lasva järv, puuetega inimeste 9.–10. juulil Rõuge nate Võidukihhutamine Võrumaa Muuseum Lasva vald. Info: Sirje heitealade mitmevõist­ laada- ja kalaralli ja 82. rahvapidu Missos lus. Võru Spordikeskuse Rõuges. Info: Alar Johanson, http://my.tele2.ee/vorumaa- Kuuseorg, tel 527 2225 staadion. Info: www.vorusmuuseum tel 5552 1555 ja www.laada- 16.–17. juulil kontsert­ 20. augustil Lepä pordikeskus.ee ralli.eu lavastus «Suure mäe 3. augustil Võru linna kirmas. vägised» Haanjas 27. juunist 1. juulini raamatukogu-lugemis­ Lepa küla. Info: Viivika 12. juulil Peetripäeva Laste käsitöö- ja folk­ tuba. Võru Kesklinna park 17. juulil Suure Muna­ kirmas. Uusvada küla, Kooser, tel 5660 5168 loorilaager Lasva Käsitöö- Meremäe vald. Info: Viivika mäe vaatetorni sünni­ Info: http://lib.werro.ee 21. augustil Matkapäev seltsi juures. Info: Sirje päevapidu Info: Ene Kooser, tel 5660 5168 ja 4.–7. augustil Nõiariigis August Sabbe radadel Kuuseorg, tel 527 2225 Aedmaa, tel 514 4675 www.ostrovafestival.ee etendus Väike Nõid. kell 12 Paidra näputüütare 18.–19. juulil Seto käsi­ Uhtjärve Ürgoru Nõiariik 12. juulil Ansambli juurest. Info: Laine Riitsaar, töö suvepäevad.

Info: www.noiariik.ee Jäääär kontsert Suurel tel 5621 8662 Info: tel 5620 0076 Munamäel 1. juulil Võru Roller 5. augustil V Puiga küla­ 23. augustil Teate tants 18.–23. juulil Noorte 2011. Info: www.okvoru.ee 13. juulil Sõmerpalu päev kell 18. KT Teater 2011. Teatetants liigub bändide laager Hauka «Tulemängud» (Tuglase mööda Sõmerpalu valla 2. juulil Rõuge Veepidu Staadionimotokross Rock 2011. Antsla KSK ja Paadiralli. Rõuge alevik Väino Leoki rändkarika­ laululava. Info: tel 785 5269 ja Vilde kirjavahetus). territooriumit. Info: Maarika Info: Meelis Koppel, le Sõmerpalu alevik. ja järved.

Rosenberg, tel 516 5751 22. juulil Rahvalik õhtu tel 529 8393 ja Külli Vijard, tel 525 3348.

26. augustil Suveõhtu Europeade külalistega Parksepa vabaõhulaval simman Osula Harjumäel 5.–6. augustil Seto kell 18 Kuningriigipäiv. Obinitsa Info: Maarika Rosenberg, Info: Hugo Prants, tel 516 5751. küla, Meremäe vald. Info: tel 518 9662 Villu Lillmaa, 5551 1576 27. augustil Tulede öö 22. juulil Luutsniku küla 6. augustil Rõuge valla Vastseliina piiskopilinnuses.

Foto: Ainika Atspool Foto: Martin Mark kodukandipäev.

Kontsert ja tuleshow Info: Karel Saarna, tel 5560 Info: Aivar Leok, Info: Aili Valb, tel 517 6325 külade päev.

Sänna. Info: 5381 7810 3989 ja www.paadiralli.ee tel 504 4228 ja 22.–31. juulil Väemuu­ www.adrenalinarena.com 6. augustil Teatripäev ja sika ja savvusanna 3. juulil G. Otsa nimeli­ suvesimman Lasva mäel ne ujumisvõistlus. Tamu- 14.–17. juulil XVII Võru nädal. kell 19. Info: Sirje Kuuseorg, la järv. Info: www.voru.ee Folkloorifestival – UMA Info: www.haanja.eu tel 527 2225 EHE. Kandle aed, Tamula 30. juulil saunapäeval 6. juulil Miikse jaanituli. rannapromenaad. osalemine ainult eelre­ 11.–14. augustil Nõiarii­ Miikse küla, Seltsing Jaanigis etendus Väike Nõid. Info: Ivar Traagel gistreerimisega. kõsõ. Info: Arvo Kaupo, tel Uhtjärve Ürgoru Nõiariik.

Info: Eda Veeroja, tel 503 Tel 509 6301 ja www.vastse511 7798 2341 ja www.savvusann.ee Info: www.noiariik.ee liina.ee/linnus 7. juulil Kolhoosiesi­ 22.–30. juulil Haanimaa 11.–14. augustil Muusi­ 27. augustil Varstu järve meeste kokkutulek väemuusika- ja suitsu­ kaline lavastus «Valge Lasva rahvamajas kell 11. pidu, tantsurühma sauna päevad. Info: laev». IN Teater.

Info: Silja Vijar, tel 5340 Pääsusilm juubelipidu.

Ivi Rausi, tel 5305 4164; 2905.

Varstu järv. Info: Marge Foto: Liisa Kunnus 12. augustil Avapauk. www.haanja.eu ja Nurk, tel 506 1286 Hauka laada avamine.

7. juulil Kuk ina kirmas. Info: www.vorufolkloor.ee www.mooska.ee Antsla Laululava.

Meremäe vald 28. augustil Sandisuu 15. juuli Etendus 23. juulil Vana Aja Päev Info: 785 5269 ummamuudu külälaat.

«Tarkpääd Kirumpääl» 9. juulil Jaanus Kala Vastseliina piiskopilinnuses.

Sandisuu külaplats, kell 18.

13. augustil Perepäev. viievõistlus Antsla Õhtul kontsert. Vana-VastRõuge vald.

Papa Kreutzwaldi Õueteater seliina küla. Info: Ivar Traa- Tantsuõhtu kell 15. staadionil Võru vallas Kirumpääl. Info: gel, tel 509 6301 ja www.

Parksepa vabaõhulava. Info: Info: Maire Meldre, Info: tel 508 4806 ja www.

Hugo Prants, 518 9662 tel 5380 4971 jaanuskalaviievõistlus.pri.ee Silvi Jansons, tel 5630 4732 vastseliina.ee/linnus

AUGUST

JUULI

KULTUURIKALENDER – Lääne-Virumaa JUUNI

23. juunil Suure Suve Sõnajala Simman Valgejõe saarel. Info: www.kultuurikoda.ee; heili.pihlak@ kultuurikoda.ee ja tel: 322 0061, 5559 5461

4.–5. juunil Pandivere päevad ja Eesti XIV esivõistlused naise­ 23. juunil Jaanituli Altja kandmises Väike-Maarjas.

Kiigeplatsil. www.altja.ee Info: 329 5759, www.v-maarja.ee 22. juunil Jaanipäev Vihula mõisas koos ansamb4.–12. juunil «Kaunid liga Kihnu Poisid. Info: www. kontserdid Käsmus vihulamanor.com 2011».

Info: www.beritkontsert.ee, www.virufolk.ee

23. juunil Jaanituli Palmse mõisas koos Smilersiga.

10.–12. juunil X Rakvere 24. juunil tähistatakse linna päevad. Kolmepäe- mõisas jaanipäeva. Info: vased pidustused koos Pikal www.palmse.ee tänaval toimuva käsitöölaa- 24. juunil «Jaanipäev daga. Info: www.rakvere.ee kolhoosi moodi» Lehtse Mõisa karjalautade 10. juunil Rakvere kompleksis. Info: lehtse. maratoni eelüritus – kultuurimaja@tapa.ee; 521 «Eesti Ööjooks 2011».

8398.

Info: www.eestimaraton.ee 10. juuni – 10. juuli Rakvere Teatri Suvi.

Kultuurisuve rikastavad suvelavastused, kontsertõhtud, klubiööd, aktsioonid Teatrimäel ja kõikjal Rakveres! www.rakvereteater.ee

25. juunil Perepäev Rakvere Linnuses. Päev täis põnevaid tegevusi, meisterdamist ja etendusi. Info: www.svm.ee

JUULI

11. juunil Punklaulupidu 6., 13., 20., 27. juulil «Anarchy in the E. U.» Öömuuseumid Sagadi Rakvere Vallimäel. mõisas. Info: www.sagadi.ee 9. juulil Porkuni päev, 11. esivõistlused tünni­ sõidus Porkuni järvel.

Info: www.tamsalu.ee; tiia.uudeberg@tamsalu.ee; 5647 0855 ja krista.lepik@mail.ee, 520 2064 9. juulil XV Mere- ja perepäev Kunda sadamas ja rannas.

Info: www.kunda.ee; klubi@kunda.ee, 322 1556.

11.–17. juulil Palmse mõisa kontserdinädal.

Info: www.palmse.ee.

16. juulil Mõõga ja mantlipäev Rakvere Linnuses. Info: www.rakverelinnus.ee 24. juulil Suur veinifes­ tival Palmse mõis-vabaõhumuuseumis.

Info: www.palmse.ee 26.–30. juulil Noorte EM «Rend us».

Info: www.renju.ee 30. juulil Lahemaa toru­ pillipäev Palmse mõisas.

Info: www.palmse.ee.

30.–31. juulil Eesti talupäevad Jänedal.

Info: www.janedaturism.ee; aini@janeda.ee, 384 9750, 5054 4495.

AUGUST 6.–7. augustil Sagadi mõisa puupäevad.

Info: www.sagadi.ee

18. juunil Kalapäev Kalame talumuuseumis Karepal.

Info: www.svm.ee

7. augustil «Vorstipäev» Tapal – jagatakse meelelahutust ja temaatilist oskusteavet toiduvalmistamisest.

Info: heili.pihlak@kultuurikoda.ee, 5559 5461, 322 0061.

22.–26. juunil Tapa linna päevad – 85-aastaseks saava linna üritus kogu perele.

8.–10. augustil Eesti­ maa XIII suvemängud Rakveres. Info: www.rakverespordikeskus.ee

Foto: www.rakverefoto.ee Info: 322 5888, 322 5821; www.rakvere.ee.

Foto: Ain Aasa.

Etenduse «Noor Eesti» lavamakett.

Foto: Kristo Kruusman

LÄÄNE-VIRUMAA

15

Rakvere Teatri suvine vabaõhulavastus «Noor Eesti» toob 10. juunist 10. juulini Rakvere Rahvaaeda vaatemängu meie kultuuri suurkujudest nende teekonna alguses. Teatri taga asuva ajaloolise mõisapargi tiikide ja põlispuude vahel saavad kokku Marie Under ja mehed tema ümbert: Tuglas, Visnapuu, Gailit, Laikmaa, Semper, Adson. Neis pulbitseb elujanu, erootika ja uljas jõud.

Mängivad Ülle Lichtfeldt, Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Velvo Väli, Erni Kask, Lauri Kaldoja, Maarika Mesipuu, Mait Joorits, Peeter Rästas, Tarvo Sõmer ja Eduard Salmistu.

Esietendus: 10. juunil kell 21.30. Noor Eesti pidu Teatrikohvikus algusega kell 23.00 Etendused juunis: 12., 18., 19., 25., 26. juunil Etendused juulis: 1., 2., 3., 7., 9., 10. juulil Kõikide etenduste algus kell 21.00 Piletid kuni 9. juunini 14.50 €, etendusepäeval 16 € 8.–14. augustil Rakvere filmifestival. Info: www. rakvererahvamaja.ee 12.–14. augustil Viru Folk 2011. Käsmu kaptenite­k ülas. Foto: Rainer Põliste

Info: www.virufolk.ee 12. augustil Õuduste öö Rakvere linnuses.

Info: www.rakverelinnus.ee 13. augustil Performance’i ja instal­ latsiooniõhtu «Äng» Karepal Kalame kunstitalus.

Info: www.svm.ee 13.–14. augustil Euroo­ pa meistrivõistlused sumos Rakveres. Info: www.rakverespordikeskus.ee

13. augustil V pilliroo­ festival Mahu rannas.

Untsakate simman.

Info: www.viru-nigula.ee; vnrahvamaja@hot.ee, 329 4544 Lisainfo: Lääne-Viru Maavalitsus Arengu- ja planeeringuosakond, tel +372 325 8013 fax +372 325 8003 www.l-virumv.ee

Sel suvel esimest korda meeleolukad, maitsenaudingut pakkuvad ja harivad toidufestivalid Metsiku Piisoni Saloonis!

5. juuni – Salatifestival 3. juuli – Maasikafestival 27. juuli – Marjafestival 21. august – Tomatifestival 30. oktoober – Kõrvitsafestival Põnevad perepühapäevad igal pühapäeval!

Koduloomade Eedeni aed!

Kaunis ja laheda atmosfääriga koht suvepäevadeks!

Asume Põlula külas 16 km Rakverest Vaata lisa www.piisonifarm.ee perenaine@piisonifarm.ee Tel 520 1639

KULTUURIKALENDER – Ida-Virumaa

IDA-VIRUMAA

JUUNI 1. juunil Põhjaõue ajamasin. Narva linnuse Põhjaõu. Info: tel 359 9242, pohjaou@narvamuusem.ee, www.narvamuuseum.ee

23. juunil Jaanipäev ja võidupüha Sillamäe Merepargis. Info: www.kultuurikeskus-sillamae.ee

25.–26. juunil Muusika­ festival «Tuletorni kont­ serdid» Peipsi ääres Rannapungerja jõesuudmes, 10. juulil Kaluritepäev tuletorni juures. Info: www. Narva-Jõesuus. Info: www. narva-joesuu.ee puhvet.ee

1. juunil Mängude festi­ 26. juunil Kunsti- ja val Jõhvi Kontserdimaja juures. Info: erika@kultuuri- kultuurifestival «Suve­ hari» ja Sillamäe linna veski.ee päev Sillamäe muuseumis 4.–5. juunil Pillipäevad. ja linnas. www.sillamae.ee Narva linnuse Põhjaõu. Info: 359 9242, www.narvamuuseum.ee

JUULI

4.–6. juunil Narva Päevad 2011. Peokohad üle terve Narva linna. Info: www.narva.ee 4. juunil Kirderanniku murde päev Vaivara Sinimägede muuseumis. Info: www.vaivara.ee 5. juunil Iisaku VII küla­ laat. Info: www.iisakumuuseum.ee 5. juunil Alutaguse VIII rattamaraton KohtlaNõmmel, Kohtla Kaevanduspark-muuseumi juures. Info: www.johvisport.ee

8. juulil kell 19 Festivali «7 linna muusika» ava­kontsert Jõhvi Kontserdimajas.

23. juunil Avinurme TÜNNILAAT, XII jaani­ laat. www.avinurme.ee

13. juulil Chaplin – festi­ vali «7 linna muusika» raames. Kiviõli rahvamaja.

Info: http://www.concert.ee/ seitsme_linna_muusika_2011 15. juulil «Nordic Sounds» – festivali «7 linna muusika» raames Saka mõisa suvelaval.

Info: www.saka.ee

12. juunil Kohtla valla külade päev. Taidlejate esinemised, käsitöölaat ja töötoad ning suvesaate «Lauluga maale» salvestus. Õhtul simman Kukruse Polaarmõisa õues. Info: www.kukrusemois.ee

18.–19. juunil Selga.

Tarbeks ja iluks. Narva Linnuse Põhjaõu. Info: 359 9242, pohjaou@narvamuusem.ee ja www.narvamuuseum.ee

11. juulil Rokkiv Hortus – festivali «7 linna muusika» raames Avinurme Kultuurikeskuses. Info: http://www.concert.ee/seitsme_linna_muusika_2011

12. juulil kell 19 Kont­ sert Romantika à la 2.–3. juulil Narva linnu­ France – festivali «7 se päevad. Info: 359 9242, linna muusika» raames pohjaou@narvamuusem.ee Kukruse Polaarmõisas. Info: ja www.narvamuuseum.ee http://www.concert.ee/seitsme_linna_muusika_2011 2. juulil Heino Lippu III mälestusvõistlused 12. juulil Uurali Riiklik kuulitõukes Maidla Mõisa Kammerkoor – festivali pargis. Info: www.maidla.ee «7 linna muusika» raames.

7.–9. juulil Regilaulu­ Narva Aleksandri kirik. Info: laager «Regi laulab!» http://www.concert.ee/seitsPühajõel Toilas. Info: www. me_linna_muusika_2011 toila.ee

11. juunil VI Kristliku Muusika Festival Sillamäe linna treppidel. Info: cfc1996@hot.ee

18. juunil Toila Mere­ päevad Toila sadama- ja rannaalal. Info: 510 2062, toivo@agdeck-auto.ee

10. juulil Ansambel Paabel vabaõhukont­ sert-festivali «7 linna muusika» raames Sillamäe linnatreppidel. Info: http://www.concert.ee/seitsme_linna_muusika_2011

Info: www.concert.ee/seitsme_linna_muusika_2011 9. juulil Kontsert «Võilil­ lelaps» festivali «7 linna muusika» raames Mäetaguse mõisas. Info: http://www.concert.ee/seitsme_linna_muusika_2011 9. juulil Mäetaguse XVI mõisapäev. Info: 336 6960, www.maetagusevv.ee 9. juulil Lohusuu kala­ laat. www.lohusuuselts.ee

15.–17. juulil Rahvusva­ heline Motofestival «Narva Bike 2011» Narva linnuse õues. Rokk-kontserdid, motoparaad, tuuningushow, Miss Narva Bike valimine, ilutulestik. Info: www. narvabike.com 16. juulil Festivali «7 linna muusika» lõpp­ kontsert Kohtla-Nõmmel, Kohtla Kaevandusparkmuuseumis. Info: http:// www.concert.ee/seitsme_ linna_muusika_2011 15.–24. juulil kell 20 Suveetendus «Vabriku­ tüdrukud» Kukruse Polaarmõisas. Info: www.kukrusemois.ee

Eesti Kunstimuuseumi kunstisuvi lastele ja peredele Adamson-Ericu muuseum Avatud K–P 11–18 1.–3. juunil Elamusprogramm eri vanuses ja huvidega publikule: 1. VI Lastepäev, 2. VI Muusikapäev, 3. VI Muuseumipäev.

27.–29. juunil Suvevaheaja kunstilaager.

Iga päev algusega kell 11. Eelregistreerimine: liisi.selg@ekm.ee või tel 644 5835. Toimumiskoht: 27. ja 29. juulil Adamson-Ericu muuseumis, Lühike jalg 3; 28. juulil Kumu kunstimuuseumis Weizenbergi 34 / Valge 1 ja Kadrioru kunstimuuseumis Weizenbergi 28.

2. juulil eriprogramm «Maa ja ilm Kumus».

Loe lisaks: www.ekm.ee

Kumu hariduskeskus soovitab: gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur (avatud kuni 25. septembrini). www.gateways. ee Näitusel, kus kunst põimub moodsate arvuti- ja meediatehnoloogiatega, on navigeerimisel abiks Tegutsemisplaanid gruppidele, peredele ja üksikkülastajale. Need aitavad kaasa mõelda, 3. juunil MUUSEUMIPÄEV VANALINNAS arutleda ning tegutseda, muutes selle ainulaadNIGULISTE MUUSEUM (avatud 10–19). se näituse külastamise veelgi põnevamaks!

Kl 13 – Haridusprogramm lastele «Lõvijaht Nigu- Registreerimine ja lisainfo: haridus@ekm.ee; tel listes». Kl 16/18 – ekskursioonid kirikus. Osale- 5343 9230, 602 6074. Kuni 18. juunini on võimalus kooligruppidel külastada näitust 1 euro eest. mine muuseumipiletiga.

Niguliste muuseum Avatud K–P 10–17 Oreli pooltunnid igal L ja P kl 16. Sissepääs muuseumipiletiga.

Juulis ja augustis: igal K, N, ja R kl 12.15. Orelikontsert «15 minutit J. S. Bachi muusikaga».

Sissepääs Niguliste muuseumi piletiga.

Põhjaõues. Info: 359 9242, pohjaou@narvamuusem.ee ja www.narvamuuseum.ee

AUGUST 5. augustil «Grüünesse» Saka mõisa Suvelaval. Info: www.saka.ee 6. augustil kell 11 Eesti kirveviskamise karika­ võistlused Mäetaguse staadionil. Info: 511 2813 6. augustil NarvaJõesuu linnapäev. Info: 359 9594 ja www.narvajoesuu.ee

Ajaloofestival «Narva lahing» Narva kindluse Põhjaõues

7. augustil Puhkpillila­ hing Narva-Jõesuus. Info: 359 9594 ja www.narvajoesuu.ee

19. augustil Saka mõisa V öökino Vabaõhukino Saka mõisa pargi suvelaval.

Info: www.saka.ee

27. augustil Narva suve­ laat Narva Linnuse sisehoovis. Info: http://suvi. narvalaat.ee/

20. augustil Kontsert «Mõisatuled» Maidla mõisa pargis.

Info: www.maidla.ee

27.–28. augustil Suvi purki Narva linnuse Põhjaõues. Info: 359 9242; pohjaou@narvamuusem.ee; www.narvamuuseum.ee

12.–14. augustil Ajaloo­ festival «Narva lahing» 16.–17. juulil «Puust ja Narva kindluse Põhjaõues. punaseks». Narva Linnuse www.narvamuuseum.ee Põhjaõues toimub puutöö12. augustil Noorsookul­ laat. Info: 359 9242, tuurifestival «N+FEST» pohjaou@narvamuusem.ee Narva linna territooriumil. ja www.narvamuuseum.ee Info: www.noortek.ee/ 30. juulil Maidla valla 13. augustil kell 14 XII päevad Maidla mõisa- Muusikafestival pargis. Info: www.maidla.ee «Mäetaguse Big Bäng

23. juunil Kontsert Avinurme kirikus.

9. juulil Festival «Slav­ Info: www.elulaadikeskus.ee janski Svet» Slaavi valgus, Pelageja Jõhvi 23. juunil Jaaniõhtu linna pargis. Info: http:// Jõhvi pargis. Info: www. www.inforing.net/events/ johvi.ee newevents/slavsvet11/ 23. juunil kell 20 Mäeta­ 10. juulil Illuka mõisa­ guse valla jaaniõhtu päev Illuka mõisas ja Kiikla kiigeplatsil. pargis. Info: www.illukavv.ee 24. juulil kell 14 Pagari ja http://www.concert.ee/ pargi promenaad Mäetaseitsme_linna_muusiguse vallas Pagari pargis. ka_2011 Info: www.maetagusevv.ee 10. juulil «Lindude 24. juulil Mõisaaiakont­ kutse» festivali «7 linna sert. Saka mõisa aias. Info: muusika» raames Maidla www.saka.ee mõisas. Info: http://www.

Foto: Kristina Ernits concert.ee/seitsme_linna_ 30.–31. juulil Keraami­ Info: www.maetagusevv.ee muusika_2011 kapäevad. Narva Linnuse

Kumu kunstimuuseum Avatud T, N-P 11–18; K 11–20.

«Maa ja ilm Kumus» 1. juunist 1. septembrini saavad noorte lauluja tantsupeo «Maa ja ilm» käepaela, pileti (piletikontsu) või rosetiga osalejad soodushinnaga muuseumikülastuse EKMi muuseumides (Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Adamson-Ericu muuseum ja Niguliste muuseum).

Foto: Anton Vylitok

16

2011» Mäetaguse mõisas.

Info: 336 6960 ja www. maetagusevv.ee

13. augustil Narva Ener­ giajooks Narva linna territooriumil. mati@jooks.ee 13.–14. augustil Moto­ festival Kiviõli Tuhamäel.

Info: www.motokross.ee

21.–22. augustil Teate­ tants Ida-Viru teedel Lääne-Virumaa piirist Jõgeva maakonna piirini.

Info: www.teatetants.ee 19.–20. augustil Toila Oru Promenaad.

Info: www.promenaad.com

8.–10. septembril II Harrastusteatrite Rahvusvaheline Festi­ val «Ljubitelivy» Sillamäe Kutsekoolis.

Info: www.teinetaevas.ee

8.–21. septembril Laulud Neitsi Maarjale.

24.–27. augustil Noorte Festival Narva Aleksandri rahvusvaheline korvpal­ kirikus. www.narvakirik.ee liturniir Jõhvi/Järve Cup Edasine info: SA Ida-Viru Jõhvi Spordihallis.

Ettevõtluskeskus, Jõhvi Info: www.johvisport.ee Turismiinfokeskus, Rakvere 27. augustil Muinastule­ 13a, Jõhvi +372 337 0568, de öö Toila sadamas ja mere www.ivek.ee ääres. Info: www.toila.ee www.visitestonia.com

KULTUURIKALENDER – Jõgevamaa

17

Foto Triin Raag

– Eesti künnivõistlus Tormas, tel 776 2903 8.–14. augustil Noorte muusika- ja tantsulaager Palamusel, tel 518 2465 12.–14. augustil Mütofest Kassinurme mägedes, mati@ mytofest.ee 13. augustil Võtikvere raamatupäev Võtikvere pargis

Popkunstile rajatud Kumu kunstiharidusprogramm «Punased hobused» lasteaedadele.

Külasta Kumu katuseterrassi!

Sel suvel saavad muuseumikülastajad esimest korda sõita Baltikumi suurima liftiga Kumu viiendale korrusele, et külastada kunstimuuseumi katuseterrassi ning nautida kauneimat vaadet Tallinnale! Terrassi külastus hakkab toimuma alates juunist ilusa ilmaga iga päev kell 15.

Terrassile pääseb muuseumipiletiga «Kõik Kumu näitused».

Kogunemine Kumu infoleti juures.

Kadrioru kunstimuuseum Avatud T, N-P 10–17; K 10–20 21. juulil kl 11–14 Pereprogramm. Lossiaiamängud (erinevad üritused kogu perele).

Kõigis EKMi muuseumites toimub suvel hulgaliselt toredaid üritusi, üleval on püsiekspositsioonid ja näitused. Loe lisa: www.ekm.ee

JÕGEVAMAA

JUUNI 1. juunil Põltsamaa valla II laste laulu- ja tantsupi­ du Lustiveres 1.–30. juunil Eevi Kuslapi ja Aino Roodla kootud vaibad Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumis 4. juunil Jõgevamaa XVII Suvemängud kl 10 Tabiveres, tel 516 4623 10. juunil Jõgevamaa puuetega inimeste päev Vaiatu pargis 11. juunil Kalevipoja Rattamaraton kl 12 Kuremaal, tel 5695 8663 12. juunil I Eesti Naiste Tantsupidu NaiseLugu kl 15; 19 Jõgeva linna staadionil, tel 5165 236

Jõgeva linna staadion Foto: Jõgeva Maavalitsus

13. augustil VII Kalevipo­ ja kala- ja veefestival Pala vallas Kasepääl, tel 776 5371, 516 8893

16. juulil Jõgevamaa 13. augustil Põltsamaa memme-taadi suvepidu kl Jõe 37. Suvemängud kl 15 Põltsamaa lauluväljakul 10 Põltsamaal, tel 515 0477 16. juulil Villem Ernits 13.–14. augustil Theodor 120 Jõevalla Külade Selts, Lutsu Filmipäevad Pala vald Palamuse rahvamajas 16. juulil Linnapäev; III 19. augustil Ühtelaulmi­ Peipsi Rahvakultuuri ne Päev; Suvelaat. Päeva Põltsamaa Sõpruse pargis peaesineja ANMATINO, õhtul 19.–21. august Põltsa­ TERMINAATOR Mustvee maa Filmfest 2011 linnas Põltsamaa lossihoovis 19. juulil Rahvusvaheline tantsupäev «Siin- ja seal­ 20. augustil Folkloori­ pool kaerajaani» Torma päev Halliku Hariduse Selts, Rahvamajas Pala vald

21.–31. juulil Kalevipoja 20. augustil Rahva Päev suveteater 2011 – 8 eten­ Sadala Rahvamajas dust SA Kalevipoja Koda, tel 21. augustil VI Kalevipoja 515 7217 Rullimaraton kl 10 23. juunil Võidupüha 23. juulil Pillimeeste Mustvees tähistamine Kaitseliidu pidu Ranna rahvamajas ja 21. augustil Rahvusvahe­ paraadiga Mustvee linnas Veskimetsa taluõues line Pärimuskultuuri 23. juunil Vaiga Metsa 23. juulil Kamari paisjär­ Festival Peipus, esinejad ve kogupere veetrall kl jaanijaskar Kassinurme Lätist, Leedust ja Komi Vaba12 Kamari paisjärve rannaal- riigist Mustvees mägedes, tel 772 1987 al, tel 523 5115 23. juunil Mälestusminu­ 22.–23. august Teate­ 24. juulil Eesti esimesed Tants – Tants Ühendab! tid Kursi Vabadussõja vanavanemate ja lapse­ ausamba juures kl 11 Mustvee-Odivere-Pataste laste olümpiamängud Kursi Vabadussõja ausam27. augustil IV Küüslaugu Tabivere vallas, Juula külas mas, Puurmani vald Festival Jõgeva kesklinnas 23. juunil Rammumeeste 29. juulil Vikingi päev Kuremaa rannas võitlus Tõnisson kl 14 Palamusel, tel 525 8509 29.–30. juulil Kodavere murdepäevad Seltsing 23. juunil Mustvee linna Särapi Sääritsal, Pala vald jaaniõhtu, esinevad Mait ja Mikko Maltis. Mustvee 30. juulil Põltsamaa Fest 2011 – Rahvusvaheline linn Foto: Jõgeva Maavalitsus Ooperigala kl 20 Põltsawww.meelejahutaja.ee 24.–25. juunil Lossitur­ maa lossihoovis niir rannavõrkpallis kl 12 27. augustil Elistvere 30. juulil Motoparaad Põltsamaal, tel 503 6945 Jõgevatreff Jõgeva kesklin- Loomapargi sünnipäev Elistvere RMKs 25. juunil XVIII Lossi­ nas päev-Käsitöölaat PõltsaLisainfo: Jõgevamaa Turismaa lossihoovis miinfokeskus, tel 776 8520, jogeva@visitestonia.com 26. juunil II Jõgevamaa www.visitestonia.com käsitöökonverents

14. juunil Mälestushetk – Juuniküüditamisest 70 kl 10 Jõgeval Küüditatute kivi juures, tel 776 6505 Põltsamaal 19. juunil 26. Helisev suveöö Jõgeva linnas, www.jogevakultuurikeskus.ee 2. juulil Rahvapidu IVAN 20.–26. juunil XVI üleeestilised käsitööpäevad DEN (jaanipidu vana kalendri järgi) Põltsamaal Mustvee linnas 22. juunil Hullu Krahvi 8.–10. juulil Kirikute Jaanituli 2011 kl 20 Suvefestival Mustvee Saare mõisas, tel 515 7217 linnas 22. juunil Jaaniõhtu 12. juulil Kergejõustiku simman kl 21 Põltsamaa vallas Esku külas, tel 525 2691 Bigbank Kuldliiga

JUULI

Foto: Vahur Kukk www.jogevamc.ee

Põltsamaa Turismiinfo­ punkt, tel 775 1390, turism@poltsamaa.ee www.poltsamaaturism.ee

30. juulil Pargi Kabe kl 10 Mustvee Turismiinfo­ Jõgeva maleväljakul, punkt, tel 776 6346, tel 5345 4311 mustveermk@hot.ee

AUGUST

Äksi Turismiinfopunkt, tel 776 4988, aksi@aksimotell.ee

6. augustil CARL ROBERT Lisainfo JAKOBSON 170 – XII Puhkpilliorkestrite festi­ 776 6362, 502 7541, val ToPoF 2011 ja Soome kontaktisik Tiina Tegelmann

Laupäeval, 25. juuni 2011

XVIII LOSSIPÄEV Põltsamaal-Lossihoovis

9.00-17.00 KÄSITÖÖLAAT – ehe ja eestimaine käsitöö, moedemonstratsioon, töötoad LOSSIJOOKS 2011 ja Köievedu üle jõe 20.00-01.00 RAHVAPIDU Tantsuks ans. UMMAMUUDU ans. NUKKER KUKEKE 01.00 ILUTULESTIK JÕE ÄÄRES Päevane pilet 0,70 senti Perepilet päeval 2 € Rahvapeole pilet 7 € Pensionär, õpilane ja üliõpilane 5 € Perepilet rahvapeole 20 € 24. juuni 2011 kell 14.00 25. juuni 2011 kell 10.00 Lossi RANNAVOLLE turniir Põltsamaa jõe ääres

Partnerid: MTÜ Käsiteokoda, SA Põltsamaa Lossi Arendus, SA Põltsamaa Sport

Info: www.kultuurikeskus.eu

PUHKUS SOOMES

18

Soome suuremad lõbustus- ja veepargid LINNANMÄKI LÕBUSTUSPARK Põhjamaade suurim lõbustuspark asub Helsingis ja see on õige koht neile, kes igatsevad põnevaid elamusi – siin on ohtralt lustimise ja toreda ajaveetmise võimalusi. Ligi 50 erinevat atraktsiooni, lisaks tänavu avatud tõelist adrenaliinilaksu pakkuv Hurja Ukko, mis tõstab 100 km tunnikiirusega hulljulged möllajad 50 meetri kõrgusele taeva alla. Kõige populaarsemad atraktsioonid on puidust Ameerika mäed, raketikiirendusega taevasse lennutav Raketti, möllavate koskedega Canyon Coaster ja vaateratas, millelt avaneb panoraamvaade üle Helsingi. Linnanmäel on mõnus atmosfäär ja mitmeid võimalusi pakkuvad söögikohad: Linnangrilli; Jarrumies, Lintsiburger, NuuDeli-baar jt. Sel suvel rõõmustab vaatajaid tore koguperemuusikal «Loomaaia öövaht». Info: www.linnanmaki.fi

SERENA VEEPARK. Espoos asuv

Serena veepark on Põhjamaade suurim. Siin saab nautida troopilist kuumust või supelda välibasseinides. Suur lainebassein ja vinged kosed, põnevad vesiliumäed ja sooja mõnulemist pakkuvad mullivannid garanteerivad elamuse isegi kehvade ilmadega. Külastajate erilised lemmikud on 140 meetri pikkune Villivirta ja Black Hole liutorud, mis pakuvad tõeliselt närvekõditavat veeseiklust. Seekordse suvehooaja eel on kasutusel esimesena Soomes kõik hinna sees teenus, mis annab võimaluse kogu veepargis olemise ajal süüa ja juua (v.a alkohoolsed joogid) nii palju kui kõhtu mahub. Veepargil on ka suur välibasseinide ja päikesevõtuterrasside ala: siin voolavad jõed, saab tuhiseda alla liumägedest ning on turvalised lastebasseinid ja mänguväljakud.

Info: www.serena.fi

VISULAHTI LÕBUSTUSPARK

Helsingist 230 km kaugusel ning Mikkeli südalinnast 5 km kaugusele jääv Visulahti lõbustuspark

on igati vahva koht, sest lõbusaid seiklusi saab siin kogeda nii maal kui ka vees. Tegevust jagub: lõbusad veemängud, hoogsad motorajad, kus saab valida eri sõidukite vahel, avatud on Dinosauruse vee- ja seikluspark, kus saab vees sulistada, liugu lasta ja lihtsalt veebasseinides mõnuleda; isu täis turnida, hüpata, ennast igat moodi proovile panna ja tulistada softpallidega. Territooriumil kõnnib vabalt ringi Hali­ saurus, kes sind hellalt kallistab, kui teda kohtad!

On ka vahva vahakujude tuba, retroautode näitus ja liikluspark, kus on tuntud Soomes asuvate hoonete minimudelid.

Tänavusuvine uudis on kolmikliumägi (Jättiliukumäki), sõit rodeo-härja seljas ja hiiglaslikes sumokostüümides võitlus. Visulahtis on palju häid söögikohti, ööbimiseks puhkemajad, auto-karavani ja telkimisplatsid

koos kõigi sinna juurde kuuluvate mugavustega.

Info: www.visulahti.fi

JUKUPARK. Jukuparki vabaõhu-

veepark asub Helsingist 164 km kaugusel Turus ja avati eelmisel aastal. Jukupargi kahe ja poole hektarilises kompleksis on mitu lahedat liutoru, kust saab kilgates alla liuelda kummirõngaste, mattidega või lihtsalt istmikul.

Lisaks on suured eelsoojendusega basseinid, päikeseterrassid, grillrestoranid, ostukioskid ja lihtsalt istumisterrassid.

Info: www.jukupark.fi

PUUHAMAA LÕBUSTUSPARK

70 km Helsingist Tampere poole Tervakoskil asuv Puuhamaa on Soome suurim ja mitmekülgsem lõbustuspark ja siin leidub tegemist tõesti kogu perele – alates kõige väiksematest kuni vanaemade-vanaisadeni välja. Just seepärast tervitab teid Puuhamaal juba väravas Puuha-Nalle, kes avab lõbustuspargi väravad tänavu 6. juunil. 18 hektari suurusel maa-alal jätkub tegemist kõigile ning eriti suvel on hinnatud Puuhamaa väliveepark, mis on Soome suurim, kus on kiired toruliumäed, saunad, basseinid ja eriti vinge Surfing Hilli liumägi ja Niagara kosk. Põnevat lustimist pakuvad enam kui 60 eri atraktsiooni, golfirada, kiiged, autorada, mängupõrgu ja palju muud. Restoranides saab head kõhutäidet ja ostukioskitest kõike vees hullamiseks vajalikku, juhul kui midagi koju unustasite. Info: www.puuhamaa.fi

SÄRKÄNNIEMI ELAMUSPARK

Särkänniemi lõbustus- ja teaduspark asub Helsingist 174 km kaugusel Tampere äärelinnas. See on üks põnevamaid kogu Soomes, sest siin võib ühe päeva jooksul kogeda elamusi nii akvaariumi veealuses maailmas, näha planetaariumis taevalaotuse imesid, jälgida delfinaariumis delfiinide vallatusi ning laste loomaaias hoida süles väikseid neljajalgseid sõpru. Lõbustuspargis on seiklejate lemmikud super-mägirada ja ligi poole kilomeetri pikkune superseiklusrada Tornaado, mille kiirus ulatub 75 km/h. Siin asub ka Soome kõrgeim vaatetorn Näsinneula, millest avaneb võimas vaade. Aasta ringi on avatud delfinaarium, planetaarium, akvaarium ja tore Sara Hildéni kunstimuuseum.

Info: www.sarkanniemi.fi

TYKKIMÄKI LÕBUSTUSPARK

Tykkimäki asub 140 km kaugusel Helsingist, veidi Kouvolast väljas. Tegevuse puudust siin juba pole, sest tegu on Soome ühe suurema lõbustuspargiga – enam kui 40 atraktsiooni, mänguautomaadid ning laste loomaaed ja terraarium koos kilpkonnade, madude ja krokodillidega.

Kõige menukam on Soome kõrgeim lõbustuspargi-atraktsioon Star Flyer, mis tõstab su 72 m kõrgusele kiirusel ligi 70 km tunnis.

Meteoriitkarussell on suurtele ja lastele üle 90 cm, väga popp on ka Torn, kuhu saab teha võiduronimist ning sõit pöörlevate teetassidega. Lõbustuspargis on suur valik söögikohti, kuid on ka piknikupaigad, kus saab ise grillida ja kodust kaasa võetud toidupoolist nautida. Lõbustuspargi juurde kuulub ka kämpinguala. Info: www.tykkimaki.fi

RIINA LUIK Postimees

PEALKIRI

19

Soome...

Saab ka lihtsamalt!

K>@>C<

8AJ7

Liitu Viking Clubâ&#x20AC;&#x2122;iga TASUTA ja saad alati parimad pakkumised

Viking Line viib su pere Soome puhkama!

Vaata pakkumisi www.vikingline.ee

PUHKUS SOOMES

20

Perega Soome järvedemaale!

S

PORVOO Kuigi Porvoo kohta on vanades ürikutes andmeid juba 1300. aastate algusest, peetakse linna ametliku asutamisaja (1346) järgi vanuselt teiseks Soome linnaks. Hea asukoht Porvoo jõe ääres pani kiirelt käima kaubalaevad ning peagi sai Porvoost piirkonna olulisemaid kaubalinnu. Porvood peetakse Soome kõige romantilisemaks linnaks ning põhjust selleks on – kuulsad Porvoo vanalinna puumajakvartalid, õdusad kohvikud (näiteks Café Fanny, mis asub 18. sajandist pärit majas) ja restoranid (näiteks Vanha Laamanni), kunstigaleriid ja pisikesed putiigid, vahvad muuseumid (vana raekoda, Holmi maja, nuku- ja mänguasjamuuseum, skulptor K.K.L. Runebergi majamuuseum ja galerii) ning põnevaid leide triiki täis armsad antiigipoed – kõik see kokku loob imelise ja õdusa atmosfääri, mis viib külastaja otsekui tagasi kaugete sajandite taha. Porvoos asub mitmeid kogu Soomes ainulaadseid paiku nagu näiteks Soome vanim kullas-

sepaäri Aurum, käsitsivalmistatud trühvlite ja šokolaadi meistrikoda, nukumajade ja nukutubade sisustuse pood Riimikko ja Sari Holmlund OY, kus müüakse Porvoo kuulsate hoonete miniatuure ja muidugi aasta ringi avatud jõulupoodi Sadunhenki. Porvoo tänavustest suveüritustest pakuvad ehk enim huvi muusikafestival Avanti! (29.06–03.07) ja 25. augustil peakirikus toimuv Muusikaöö. Porvoosse sõit on veelgi romantilisem, kui sõidate sinna Helsingist mõnd laevaliini kasutades (www.royalline.fi).

Porvoos olles võiks ette võtta lõbusõidu aururongiga (www.steamrail.fi).

Info: www.porvoo.fi/tourism

KOTKA Tunnise autosõidu kaugusel Helsingist asuv Kotka on Soome suuremaid sadamalinnu, mille väärikas ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Avatud merepiir ja strateegiliselt oluline asukoht Vene-Rootsi piirialal on andnud Kotkale ajaloos olulise rolli. Siinse Ruotsinsalmi merekindluse

Tekst: RIINA LUIK Postimees

Avamerepurjekate regatt.

Foto: MEK

oome idaossa jääv Soome Suurjärvistu imeline maastik on ainulaadne kogu maailmas – kümnete tuhandete saarte ja saarekeste, suurte järvede ja tillukeste veesilmadega moodustab see ühtlasi ka Euroopa suurima järvistu. Just siin saab selgeks, miks Soomet tuhande järve maaks kutsutakse. Piirkond on looduslikult imekaunis ja mitmekesine ning pakub ammendamatuid aktiivse vaba aja ja perepuhkuse veetmise võimalusi. Lisaks leiavad siin kogu suve aset arvukad kultuuri- ja rahvaüritused, muusikafestivalid, suveteatrite etendused ning käib vilgas näitusetegevus. Siinne võrratu loodus meelitas palju sajandeid tagasi siiakanti ohtralt peent pealinna- ja härrasrahvast, kelle kunagistes romantilistes maamõisates võetakse vastu ja kostitatakse praegu lahkelt külalisi igast ilmakaarest. Suurjärvistu piirkond oli paljude ka Soome ärkamisaja kunsti-, kirjandus- ja muusikainimeste suvekodude või suvise loomepuhkuse veetmise koht.

lähistel toimus Läänemere sõjaajaloo suurim merelahing, milles osales 500 laeva ja enam kui 30 000 meest. Ajad on muutunud, kuid maailma suurimad purjelaevad leiavad endiselt tee Kotkasse – siinsed merepäevad (28.–31.06), mis on kogu Soome suve suursündmus, sest toimub suurte avamerepurjekate regatt (The Tall Ship´s Race). Uhkete täispurjedes merehiiglaste saabumist ja lahkumist tuleb imetlema kogu Kotka. Ega asjata ütle

kotkalased ise, et parim mis neil on, on meri! Kotka lähistel on ligi 400 väikesaart, kus mõnus päeva veeta, ujuda, kala püüda või piknikut pidada. Sapokka kaidelt väljuvad regulaarselt väikelaevad väikesaartele ja korraldatakse temaatilisi merereise.

Valige vaid meelepärane saar välja ja asuge teele! (Saarestiku laevaliikluse graafikud on üleval Sapokka kail ja Kotka Turismiinfopunktis.) Üks Soome suuremaid jõgesid, Kymijõgi on kuulus oma kärestike ja rikkaliku kalasaagi poolest. Ega asjata Vene tsaar Aleksander III endale siia Kalastusmaja ehitanud! Langinkoskisse 1889. aastal ehitatud keiserlik suvila on tänini täies ilus, eheduses (ja hämmastavas lihtsuses) külastajatele avatud.

Kuid Kotka on kuulus ka oma kaunite ja Soomes maastikuarhitektuuri preemiaid pälvinud parkide poolest – kõige auhinnatum neist on Sapokka veepark ja Katariina park, mis asub otse lahe kaldal. Samas lähedal on ka imetore Maretarium (www.maretarium.fi). Seitsme meetri kõrguses ja kümnemeetrise klaasekraani-

PUHKUS SOOMES

LAPPEENRANTA Looduslikult kaunis asukohas asuv Lappeenranta on Lõuna-Karjala maakonna administratiiv-, majandus- ja kultuurikeskus. Ning mis samuti mitte vähem oluline – tuntud oma lahkete ja heatujuliste inimeste poolest. Karjalased on Soomeski tuntud hea huumorimeele ja heatujulisuse poolest. Olulisemaid vaatamisväärsusi on muidugi enam kui 350 aasta vanune kindlus, kus on koos giidiga võimalus ajas tagasi rännata ja kogeda nii mõndagi põnevat. Igal pühapäeval toimuvad kostümeeritud etendused, milles Vene ja Rootsi sõdurid peavad maha vägeva lahingu, mille tulemusel kindral Suvorov võidukalt Lappeenranta Vene tsaaririigi omandiks kuulutab. Üle Soome on aga kuulus ka igal suvel Lappeenrannas eri teemale pühendatud hiigelmõõtmetes liivalinn, mille tegijate fantaasiarikkus võtab suu lahti. Igati vahva koht on ka Kaste mängumaa – miniatuurne lasteküla, kus lastepärase kujundu-

IMATRA Kõigest 37 km kaugel Lappeenrannast asub Imatra, mis on alles väga noor linn – nimelt asutatud 1948. aastal. Linna sünnija arengulugu on enim mõjutanud Soome-Vene piir, Saimaa järv ja Vuoksi jõgi. Jõgi sellepärast, et sellel asuv Imatra kosk (mida kutsutakse ka «Soome Niagaraks»), mis tekkis u 5000 aastat tagasi ning osutus suurepäraseks elektrienergia tootmise allikaks ning oli oluline mitte ainult piirkonna arengumootorina, vaid kogu Soome jaoks. Imatran Voima hüdroelektrijaamaga koos rajati võimas tamm ja vetemäng juhiti inimesele vajalikus suunas – otse turbiinidele.

Ajalugu räägib sellest, et esimene turismireis Imatrale tehti juba 1772. aastal, mil Vene keisrinna Katariina II ja tema kaaskond siinset vetemöllu vaatama sõitsid. Toona kuulus piirkond Vene keisririigi koosseisu. Esimene hotell (Valtionhotelli) ehitati Imatrasse juba 1903. aastal ning koos Rantalinnaga on need tänini hästi säilinud juugendstiilis arhitektuuripärlid. Sada aastat hiljem (1872) ehitati üle kose köisraudtee ning julged soovijad sikutati punutud korvis ühelt kaldalt teisele. Praegu pakub sa-

Imatra, Valtionhotelli.

Foto: MEK

se ja sisustusega laste mõõtu majad lihtsalt sunnivad aega maha võtma ja mängima. Lappeenrannas avaneb suurepärane võimalus minna paaritunnisele laeva­ kruiisile mööda imekaunist Saima kanalit ning jõuda soovi korral välja Savonlinna või Viiburisse, pakutakse ka toredaid teemareise (mereröövli-, Suvorovi- ja loodusretk).

Info: www.lappeenranta.fi; www.saimaatravel.fi

ma lõbu, kuid tunduvalt turvalisema variandina ekstreemspordifirma Imatra Express. Igal aastal korraldatakse Imatrankoski veeshow’sid (tänavu 27. juunist kuni 14. augustini kl 18), vetemängu saadab valgusemäng ja Sibeliuse lummavad helid – see on elamus, mida te ei unusta kunagi! Igal suvel toimub Imatra kose juures ka kuulus Imatra Big Bandi Festival (1.–9. juuli) ning siit sai alguse lustlik rahvaspordivõistlus nimega «Vanamehe kärutamine», kus vaprad Soome naised üksteise võidu piimakäruga oma mehi sõidutavad.

Info: www.imatra.fi

SAVONLINNA Soomlased ütlevad naljatamisi, et suvel on kõik soomlased Savonlinnas ja see võib seal voorivat rahvahulka arvesse võttes olla ka tõsi. Saartele ehitatud Savonlinna oli juba eelmisel sajandil kuulus spaa- ja turismilinn, tänapäeval on Savonlinna aga suisa maailmakuulus siinse ooperifestivali tõttu (www.oopperajuhlat.fi), mis tänavu toimub 1.–27. juulini. Seekordsel festivalil tuuakse lavale selline maailma tippooperite nimistu nagu Verdi «Don Carlos», Puccini «Tosca»,

Wagneri «Lohengrin» ja Mozarti «Don Giovanni». Ooperifestivali peetakse võimsas ja suursuguses keskajast pärit Püha Olavi linnuses (Olavinlinna), mille päeva tähistakse suure turupäeva ja pidustustega 29. juulil. Muide, Kyrönsalmil asuva imposantse kindluse ehitusmeistrite seas on ajalooürikute järgi olnud ka eestlasi. Savonlinnas asub veel maailma suurim Kerimäe puukirik (valmis 1847 ja mahutab 5000 (!) inimest) – see on tõeliselt kaunis ja ainulaadne. Romantikuid ootab ööbima ja häid toite-veine maitsma väike Putikko maamõis, loodushuvilisi seevastu tõmbab ilmselt enam Linnansaare ja Kolovedeni rahvusparkidesse. Kõigil soovitaks aga ära käia Savonlinna lähistel asuva Punkaharju mäeseljandikul (sinna saab romantilise aurulaevaga S/S Heinävesi). Mäeseljandik kujutab endast seitsme kilomeetri pikkust vallseljakute ketti, mis moodustus viimasel jääajal ning eraldab kui looduslik habemenuga kaht kaunist järve. Lustos asub Soome metsamuuseum, kunstikeskus Retretti (www.retretti.fi) ja lastele huvipakkuv puhkekeskus ja suvemaa (www.lomaliitto. fi/punkaharjunlomakeskus).

Info: www.savonlinna.fi

Savonlinna, Püha Olavi linnus (Olavinlinna).

Foto: MEK

ga basseinis saab näha enam kui 50 Läänemere kalaliiki. Kalade söötmise ajaks (iga päev kl 13) laskub basseini akvalangist ja siis saab pinkidel istudes näha vahvat kalateatrit. Kotkas on ka suur merekeskus Vellamo (www. merikeskusvellamo.fi), kus asub Soome meremuuseum ja Kymenlaakos maakonnamuuseum ning Karhulas asub ainulaadne Alvar Aalto projekteeritud väikeasula Sunila. Kotkast võite jätkata avastusretke keisrite suvetuuri kruiisiga (www.kristinacruises.fi), et jõuda välja Lappeenranta või Savonlinna ooperifestivalile.

Info: www.visitkotka.fi

21

PUHKUS SOOMES

22 MIKKELI Savonlinnast 105 km kaugusel asuv Mikkeli on Savo maakonna ja kogu järvede-Soome pealinn ning Mikkeli on korduvalt valitud Soome parimaks sadamalinnaks. See on tõesti ideaalne koht võtmaks ette mõnusat laevareisi kaunil Saima kanalil. Ajaloo- ja sõjandushuvilisi köidavad kindlasti äärmiselt huvitavad Peamaja ja Jalaväe muu-

seumid, peamine põhjus aga, miks lastega pered Mikkelisse tulevad, on tore Visulahti teemapark (loe lk 19). Kuigi Mikkeli asub vaid paaritunnise autosõidu kaugusel päris-pealinnast, on kohalike sõnul elu siin nagu maal. Ometi on Mikkelis pisut kõike: linnalikku saginat, eriti kui käimas on mõni järjekordne suvefestival: Valeri Gergievi juhitav Mikkeli muusikafestival (3.–9. juuli), leiab aset linna Turuplatsi avamine (15. juuli) või

käib Jurassic Rock Festival (12.– 13. august). Kahtlemata on siin alles ka õdus väikelinnale omane idüllilisus. Mikkeli lähiümbruses on palju võluvaid maamõisaid. Kõige lähemal kesklinnale asuvad Kyyhkylä ja Tertti mõisahotellid, Ollinmäe veinimõis ja kaunis Kenkävero kirikla, kus on avatud muuseum ja kunstigalerii (www.kenkavero.fi).

Lisainfo: www.visitmikkeli.fi ja www.visitsaimaa.com

Valamo klooster.

HEINÄVESI

Foto: visitMIKKELI / Paula myöhänen

Savo maastik.

Põhja-Savo pealinnast Kuo­ piost saab minna M/S Puijo kahepäevasele laevasõidule mööda üht Soome romantilisemat laevateed, et jõuda väikesesse külla nimega Heinävesi. See nimi ei ütle paljudele ehk midagi, kui seal ei asuks enam kui 300-aastane Valomo klooster – üks omapärasemaid kloostrikomplekse Euroopas. Seal säilitatakse imekaunist Konevitsa Jumalaema ikooni, mis pärineb aastast 1700 ja on üks Soome õigeusukiriku suuremaid aardeid.

Kloostri muuseumis saab vaada-

ta haruldast ikoonide ja kirikuriistade kollektsiooni. Giidiga ekskursioonid annavad hea ülevaate kloostri väärikast ajaloost, selle toimetustest ja tegemistest.

Lummav elamus saab kindlasti osaks neile, kes osalevad vaimuliku muusika päevadel Heinävesi eri kontserdipaikades 25.–28. juulini. Kloostri hotellis ja külalistemajas saab ka ööbida, kloostril on oma veinipood ja kohvik-restoran Trapesa, kus pakutakse buffet-lõuna- ja õhtusöö-

Suvine Soome ootab!

Tallinn-Helsingi liini kõige suvisemad hinnad leiad ikka Eckerö Line’ist. Soodsad ülesõiduhinnad ja Soome perekohtade piletid – kõik suvise puhkuse nautimiseks!

HOMMIKUKS HELSINGISSE

ÕHTUKS KOJU

ÖÖPAKETT alates

PILETID alates

59€

Kaks inimest,kajut ja auto ööreisidel*

15€

täiskasvanu või sõiduauto*

AUTOPAKETT KUNI VIIELE alates

51€

* sõiduauto max pikkus 6m, max kõrgus 1,9m)

Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.ee

ki ning kella 18–21 on avatud Valamo teelaud. Suviti laiemale avalikkusele avatud peakirikus saavad soovijad osaleda jumalateenistusel ja saada osa armulauast. Info: www.valamo.fi ja www.heinavesi.fi

TUUSULA Helsingist Tuusulasse ja selle administratiivkeskusesse Hyrylässe on vähem kui 30 kilomeetrit – seda on piisavalt vähe, et

käia ära Soome kultuurielus nii olulist rolli mänginud paigas, Tuusulas. Tuusula järve lõunakaldal asub kuulus Tuusula kunstnikeküla, mille kaldateele (Tuusulan Rantatie) rajasid ajavahemikul 1800–1900 oma loome- ja suvekodud kümned ja kümned Soome kunsti-, muusika- ja vaimuelu suurkujud. Siin elasid ja töötasid sellised Soome maalikunsti suurkujud nagu Akseli Gallen-Kallela, Eero Järnefelt (maja kannab nime Suviranta, kuid see on kunstniku maalikunstnikust tütre eravalduses) ja Pekka Halonen (majamuuseum kannab nime Halosenniemi); kirjanikest veetis siin juba enne kunstnike koloonia loomist (1872) oma viimased elukuud kirjanik Aleksis Kivi (majamuuseum kannab nime Aleksis Kivi maja); siin elasid ja töötasid kirjanik Juhani Aho ja tema maalikunstnikust abikaasa Venny Soldan-Brofeldt (majamuuseum kannab nime Ahola). Samuti poeet ja aforismimeister J. H. Erkkola (majamuuseum kannab nime Erkkola ja on avatud kultuurikeskusena) ning maailmakuu-

23 lus Soome helilooja Jean Sibelius (tema majamuuseum kannab nime Ainola). Kõigi nende ja paljude siin viibinud ja lühemat või pikemat aega elanud kultuuriinimeste maailmavaade ja looming mõjutasid tugevalt toonast Soome vaimuelu ning see oli hindamatu tähtsusega soomlaste eneseteadvuse ja identiteedi kujunemisel möödunud sajandil, kuid kahtlemata ulatub selle mõju jõuliselt ka tänasesse päeva.

Syvarannas asuvas praeguses

Lotta muuseumis elas 1900ndate algul Vene päritolu K. K. Uschkoff, kes võõrustas omakorda Vene vaimuelu suurkujusid: kirjanikku Maksim Gorkit, ooperilauljat Fjodor Šaljapinit jt. 2008. aastal sai Tuusula Kerava kunstimuuseumilt hinnalise maalikogu (1300 ühikut), kuid siin on ka Martta Wendelini kunstimuuseum ja Järvenpää kunstimuuseum – seega kunstihuviliste jaoks tõeline maapealne paradiis. Info: www.tuusula.fi

Pekka Haloneni majamuuseum Halosenniemi Tuusulas.

Foto: TUUSULA kunstimuuseum

Foto: MEK

PUHKUS SOOMES

SUVETOIT

24

Hõrgud salatisegud saga või punase kapsa salatit Serrano singi ja pošeeritud munaga – mõlema keerukamad variandid on sohvabaaris olemas. Esimene istub eelroaks, aga ka grilliroogade sekka, kui kodus mõnd olulist sündmust tähistatakse. Ning väiksema isuga sööjale piisab sellest ka lõuna- või õhtusöögiks. Teist salatit võib pakkuda nii kuuma kui ka külmana teiste grillitoitude kaaslaseks, samuti vahesuupisteks. Üks Kivisalu ja ka tema kokkamisstuudio salatilemmikuid, mida annab kiirelt kokku segada ning mis sobib igasuguse grillimenüü kõrvale, on ürdiõliga tehtud värske salat tuttavast tomatist-kurgist-sibulast. «Kõik kodune on alati hea,» lausub ta.

Isetehtud ürdiõlis saab seejuures ära tarvitada ka kõik need maitsetaimed, mis seistes kergelt närbuma hakanud.

Britt Rosen Postimees

Fotod: Liis Treimann

Suvist salatit võib teha tuttavast tomatist-kurgist, kuid erilisema sündmuse puhul võib maitsemeelte hellitamiseks täiendada seda ka hiidkrevettide või Serrano singiga.

Teadagi, et parim suvesalat sünnib kõigest värskest ja rohelisest, mis parasjagu käepärast võtta. Kastmeks piisake oliiviõli ja palsamiäädikat või sidrunimahla, maitseks soola ja pipart. Ning valmis see ongi.

Grilliõhtul või aiapeol võib ka teistmoodi, õige pisut rohkema vaevaga. Samuti võiks enesele mõnikord lubada argisest pisut peenema poole kaldumist, eriti siis, kui suurem seltskondlik sündmus tulemas.

Kokkamisstuudio Food Studio peakokk Indrek Kivisalu ja konsultant Risto Toome said juuresolevateks salatiretseptideks muu hulgas inspiratsiooni DejaVu lounge’i menüüst, mida nad hiljuti uuendada aitasid.

Nii võikski grillija teha salatit sütel küpsetatud hiidkrevettide ja maasika-mango sal-

Teavad hea salati saladust: Indrek Kivisalu (vasakul) ja Risto Toome.

Grillitud hiid­krevetid maasika-mango salsaga Neljale 5–6 peaga hiidkrevetti igale sööjale soola, musta pipart erinevaid rohelisi salateid ürdiõli või salatikastet 100 ml mangopüreed 50 g värskeid maasikaid veidike tšillikastet Koori krevetid nii, et pea ja sabaots jääks külge.

Grilli mõlemalt poolt ja maitsesta soola-pipraga.

Rebi salatilehed vajadusel väiksemaks ning maitsesta ürdiõli või salatikastmega.

Tükelda maasikad, sega juurde mangopüree ja maitse järgi tšillikastet. Serveeri koos salatilehtede ja krevettidega.

Ürdiõli salatitele suur peotäis erinevaid värskeid ürte (kasuta ära ka need, mis kergelt närbunud) soola, musta pipart suhkrut 2 sl palsamiveiniäädikat 100 ml külmpressitud või rafineeritud õli, vastavalt maitse-eelistusele Pane kõik koostisained kannmikserisse ja püreesta ühtlaseks kastmeks. Säilita külmkapis ja kasuta erinevate toorsalatite kokkusegamisel.

Food Studio lemmik­ salat igaks olukorraks tomatit värsket kurki punast sibulat erinevaid rohelisi salateid soola, musta pipart ürdiõli serveerimiseks nt saiakrutoone Tükelda köögiviljad, rebi salat, pane salati­ anumasse. Maitsesta soola-pipraga, lisa veidike ürdiõli ja pane pinnale saiakrutoone.

Punase kapsa salat Serrano singi ja pošeeritud munaga Neljale 4 muna, 1 sl 30% äädikat, 150 g punast peakapsast, õli, küüslauku, austrikastet, valget veini, magusat tšillikastet, soola, musta pipart, 4–8 viilu Serrano sinki, ürdiõli, marineeritud küüslauku Tükelda kapsas peenikesteks ribadeks. Puhasta ja haki küüslauk.

Prae väheses õlis esmalt küüslauk, lisa kapsaribad ja kuumuta läbi.

Lisa valge vein, maitsekastmed ning hauta kapsas sobiva valmidusastmeni. Maitsesta soola-pipraga ning jahuta. Kuumuta u 2 l vett keemiseni. Lisa äädikas. Vähenda kuumust, nii et vesi vaid väreleks. Lisa ettevaatlikult munad ning keeda tasasel tulel 2-3 minutit. Tõsta nõrguma.

Prae singiviilud kiirelt krõbedaks. Jaota kapsas portsjoniteks ning paku koos ürdiõli ja marineeritud küüslauguga.

PEALKIRI

25

500 €

!

NB! Lisaks läheb iga nädal loosi 3 GrilliKunni komplekti! Kampaania kestab 2.05-21.06.2011

SUVETOIT

26

Grillimine on lahe, aga asja tuleb tunda!

S

uvi on kohe-kohe käes ja algamas on eestlaste suvise rahvaspordiala – grillimise – hooaeg. Et õhk isuäratavatest lõhnadest ainult paks poleks, vaid ka mõnusat maitseelamust pakuks, annab grillimiseks, BBQ´ks ja suitsutamiseks asjakohast nõu Toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullama.

Toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullama

Foto: Riina Luik

Lihal ja lihal on vahe Vastupidi üldlevinud arvamusele ei jaga profikokad grillimiseks, BBQ´ks või suitsutamiseks mõeldud liha mitte niivõrd selle järgi, kas tegu on sea-, veise-, lamba- või linnulihaga, kuivõrd lähtuvad eelkõige asjaolust, millisest linnu/looma lihakere osast seekord toitu valmistatakse. Liha sorti/kvaliteeti määrataksegi nimelt selle järgi, millisest jaotustükist see on raiutud, kui suurel määral sisaldab toiteväärtust vähendavaid koostisosi nagu näiteks kondid

ja sidekude. Igasuguse toidu valmistamisel on äärmiselt tähtis liha sidekoe sisaldus, mis määrab otseselt ära liha toiduks kasutamise võimalused.

Profikokkade seas on eriti kõrgelt hinnatud fileed, mis paiknevad loomadel selgrooaluses ja mõlemal pool nimmelülisid, kanadel rinnakul. Kehtib üldine reegel, et mida sügavamalt on lihatükk pärit, seda vähem treenitud see on ja sedavõrd maitsvam. Looma- ja sealiha puhul kehtib sama reegel: parim liha jääb lihakere sisemusse ning kõige hõrgum on alati sisefilee, sealt edasi liigub kvaliteet väliskülje suunas: järgnevad seljakarbonaad ja kaelakarbonaad.

Puu- ja gaasigrillid Eestis on enim levinud gaasi- ja söegrillid, kuid on ka elektrigrill, päikesegrill jmt. Grillimise idee on selles, et toidu küpsetamine toimub otse süte või gaasi kohal. Gaasigrilli eelisteks

ÜL

LA TA J

AD

SUVETOIT söegrilli ees on, et see on puhtam, kiirem ja mugavam kasutada ning selles on tunduvalt lihtsam saavutada sobivat temperatuuri. Lisaks on näiteks suuremale seltskonnale ja mingist ajagraafikust kinni pidamise vajadusel gaasigrillil söegrilli ees suur eelis. Et gaasigrilliga grillides veidi suitsumaitset saada võib grillimise ajal panna grillrestile, lihade kõrvale märja lepahalu. Söegrillilgi on oma eelis ja see on kindlasti maitse ja lõhnade intensiivsus. Süte puhul tuleks eelistada ühtlase suurusega, üsna suuretükilist sütt, mitte söepuru ja tolmu, mida aeg-ajalt mõned firmad grillsöe pähe müüvad. Ise söe tegemisel tuleb arvestada eelkõige suure ajakuluga.

Kõige olulisem on grillimisel see, et süsi hästi põleks.

Reeglina tahetakse aga hästi ruttu sööma hakata ja sütt ei lasta korralikult põlema minna ning grillima hakatakse juba leegi, mitte süte kuumuse peal.

On veel üks asi, mida silmas tuleks pidada – süütevedeliku (isegi lõhnatu ja maitsetu) asemel soovitan kasutada hoopis

27 toiduõliga immutatud paberit.

Võtta näiteks meetri jagu majapidamispaberit, kägardada see nutsakuks, immutada toiduõliga ja kallata ka paar sortsu sütele. Kuna põlemisprotsessis on väga oluline õhu pidev liikumine ja ligipääs (põlemisprotsessiks on olulise hapniku hea ligipääs), siis tuleb süütamise järgselt grilli kaas lahti hoida ning kui grillil on, siis ka alumine/ külgmine õhuava.

Grillil on kuumala, mis asub grilli keskel ja külmem ala, mis asub äärtel. Kui küpsetatakse paksemat lihatükki, tuleb see panna äärealale, et tal oleks aega küpseda ning et kuumus seda enne valmis saamist ära ei kõrvetaks, väiksemad lihatükid aga asetada kuumemale alale.

Selle lihtsa reegli vastu eksitakse üsna sageli. Kupli mõte on ka selles, et kui mingil põhjusel söed põlema lahvatavad või liiga ägedaks muutuvad, saab seda kupli pealepanekuga kohe summutada ja reguleerida – grillimiseks on vaja hõõguvate süte kuumust, mitte leeki. Teatud söegrillide kaaned peegeldavad kuumust, st kaane all küpseb li-

hatükk ka pealtpoolt. Süsi on valmis siis, kui see visuaalsel vaatlusel äärtest halliks muutub ja leeki enam näha ei ole.

BBQ-ahjud BBQ-ahjud on tavalisest grillimisest samm edasi mitmes mõttes. BBQ idee on eelkõige selles, et selles ahjus saab korraga küpsetada väga suuri lihatükke – kuni 10-kiloseid. Küpsetamisprotseduur on BBQ aeglane – 90–120 kraadi vahel ja seda võib nimetada tõeliseks slow cooking’uks. Tavaliselt kestab see protsess 8-9 tundi ehk on n-ö terve päeva töö, kuid see protsess võib kesta veelgi kauem. Ahju idee on aga selles, et küpsetuskolle ja küttekolle on eraldi ehk küttekoldest jõuab kuumus küpsetuskoldesse läbi toru ning seal säilib väga ühtlane temperatuur. Kui grilli kohal võib temperatuur olla kuni 300 kraadi, siis BBQ-ahjus on see ca 100 kraadi. BBQ puhul annab lihale lisaväärtust kergelt suitsune maitse. Kolmas element, mida pole ei grillil ega suitsuahjul on vesivann, mis teeb liha äärmiselt mahlaseks. BBQ mõõde-

takse kaht kuumust: ahju ja liha sees olev termomeeter näitab liha küpsuse astet. Liha puhul sõltub temperatuur ja küpsetamise kestus sellest, millise küpsusastmega liha soovitakse. Kui soovitakse keskmise (medium) küpsetusastmega liha, siis piisab veiselihal 60-kraadisest kuumusest (liha sisetemperatuurist) ning et oleks igati turvaline (et häviksid kõikvõimalikud parasiidid ja bakterid) siis 74 kraadist. Meediumi ehk 60– 65 kraadise sisetemperatruuriga pakutakse pigem lammast, veist ja parti, sealiha eeldab ikka 74-kraadist kuumust.

Suitsuahjud Suitsuahjud on eestlaste seas taas järjest suuremat populaarsust võitmas. On olemas kaht liiki suitsuahjusid: kuumsuitsu- ja külmsuitsuahjud. Viimase idee seisneb selles, et puud, millega köetakse, ei puutu otseselt kokku ahjus oleva lihaga. Kuumus ja suits läheb külgede pealt üles ja suitsulaastu (eelistatult lepalaast) visatakse küpsetuskambris olevale plaadile. Küttekuumusega te-

SUVETOIT

28 kib sellest suits, mis läheb lihale/kalale ning annab neile meeldiva suitsuse maitse. Siinkohal tuleks rõhutada seda, et ei grill, BBQ ega suitsuahi pole mõeldud mingi vana risu põletamiseks – kõik kõrvalmaitsed jäävad kohe ka lihale külge.

Külmsuitsuahju puhul eraldab küttekollet ja küpsetuskambrit paarimeetrine maa-alune toru.

Kuna kuumus on väiksem, võtab see küpsetusprotsess kauem aega.

Puudest

peetakse nii grillimise, BBQ kui suitsutamise puhul sobivamaks lehtpuud, eriti hea on lepp, eelkõige toores lepp. BBQ puhul näiteks kasutatakse õige madala temperatuuri hoidmiseks koguni vees leotatud puid.

Kuusk ja mänd (vaigused puud) ei sobi kohe grillimiseks ega suitsutamiseks ning üheski ahjus ei tohi mingil juhul põletada suitsukonisid või kunstmaterjalist asju.

Liha ettevalmistus Üheks võimaluseks on liha pekkimine – taise liha rasvasu-

Klassikalise MOP-kastme retsept sealihale: 0.5 l mustasõstramoosi (võib olla koos kestadega moos), 0. 5 l tumedat õlut, natuke ketšupit, 50 g võid, pool punti värsket tüümiani, värskelt jahvatatud musta pipart, Cayenne pipart või tšilli-kastet.

Panna õlu potti, segada sisse moos ja lasta keema tõusta, lisada või, värskelt jahvatatud musta pipart, Cayenne pipart või sorts tšilli-kastet – neid kõiki timmida ja lisada juba maitsmise käigus.

Idee on see, et kaste saaks ühtaegu magus, hapu ja terav.

Pintseldada liha enne ahju panemist ja küpsetamise käigus.

se suurendamiseks viiakse lihasse terava noa või pekkimisnõelaga pekitükke, või pikkimine – lihasse viiakse maitse põnevamaks muutmiseks sibula-, selleri-, peterselli-, õunaribasid või kuivatatud ploome – need on üldlevinud võtted liha maitse parandamiseks. Maitseainete süstimine, nagu näiteks kurgi soolvee süstimine looma- või sealihasse, annab väga hea tulemuse. See pole küll hädavajalik protseduur, kuid parandab oluliselt suuremate lihatükkide maitset. Sest maitsestamise puhul on oluline, et maitseained jõuaksid ka liha süvakihtidesse.

Pealt määritakse lihasid kuivmaitseainete segudega (rubid) ja kastmete ehk MOP’pidega.

Felixi UUS Klassikaline majonees

Kanaliha on nii õrn, et selle puhul on kõige olulisem, et liha üle ei küpsetata – filee kipub siis puiseks minema. Et seda ei juhtuks, võib kanaliha mähkida näiteks peekoni sisse. Maitseainete poolest sobib kanale hästi midagi magusat – näiteks midagi ananassi baasil tehtut.

Loomaliha suhtes ollakse üsna ettevaatlikud, sest seda ei osata tihti õigesti küpsetada ja seetõttu on see teenimatult varju jäänud. Kuid eks põhjus ole ka selles, et head veiseliha on raske saada. Kõige sobivamad on veise sise- ja välisfilee. Just sellest, missuguse liha olete ostnud, sõltub, millisesse ahju seda panna – suurem ja lihaselisem läheb BBQ-ahju, sisefilee

sobib suurepäraselt grillile – paar minutit küpsetada, natuke soola-pipart peale ja valmis see ongi. Kõikide lihade puhul on aga mõistlik maitseainetega ehedat maitset mitte liigselt rikkuda ja jääda mõõdukaks.

Veidi ka lisanditest See, mida keegi ühe või teise lihaliigi juurde lisanditena eelistab on sügavalt maitseasi, ent kui grill või BBQ-ahi juba kord käima pandud, tasub seda ära kasutada ka lisandite valmistamiseks. Grillil saab näiteks küpsetada sojakastme-palsamiveiniäädikaga pintseldatud juurviljavardaid, millele lisada veidi soola-pipart. Õliga ja värskete ürtidega ülepuistatud tsukiini, paprika ja tomat (lõigata pooleks ristilõikega, lõigatud pool esimesena grillile) on ju oivalised grillilisandid. BBQ-ahjus saab edukalt küpsetada ka fooliumis kartuleid.

Selleks on aga kindlasti vaja õigeid grillimise tööriistu: tangid ja labidad on hädavajalikud abilised.

RIINA LUIK Postimees

PEALKIRI

29

reklaam

www.bauhof.ee

Igaüks saab hakkama

Grillimise ja barbecue ABC Millist grilli valida?

Kuidas valmistada maitsvat grill-liha?

Kuidas teha barbecue’d?

Grillid võib jagada kolmeks põhitüübiks: söe-, gaasi- ja elektrigrill. Kõige populaarsem ja ostetum neist on söegrill. Söegrilli plussiks on eelkõige grillitud toidu asendamatu puusuitsuhõnguline aroom ja maitse. Spetsialistide arvates on kvaliteetne söegrill just kõige kindlam viis väga hea maitseelamuse saavutamiseks.

Lase lihal enne grillimist umbest üks tund toasoojas seista, nii ei toimu temperatuuri muutus liialt järsku ja tulemus on maitsvam. Grillsöe süütamiseks kasuta spetsiaalset sütekaminat, kus söed pannakse põlema süütetablettidega või puupilbaste ja paberiga. Tavaliselt kulub umbes 20 minutit süütamisest, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leek kaoks. Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tuhakiht, on söed valmis. Aseta liha grillile alles siis, kui grillrest on kuum, terasharjaga puhastatud ja toiduõliga kokku määritud.

Barbecue (BBQ) on toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses veevanniga varustatud ahjus üsna madalal temperatuuril suitsuses ja niiskes keskkonnas.

Järjest enam kogub poolehoidjaid gaasigrill. Selle eeliseks on mugavus, kiire kuumenemine, puhtus ja võimalus teha maitsesuitsu. Enamasti on gaasigrillid varustatud kaanega, mis lubab toitu ka praadida, küpsetada ja aurutada. Osa gaasigrille on külgeehitatud keetmiskoha (pliidi) ja tööpinnaga, kus saab valmistada lisandeid ja kastmeid, mõnel on olemas ka malmplaat.

Elektrigrilli eeliseks võib pidada võimalust grillida ka kortermaja rõdul, kuid see grill ei anna paraku õiget grillihõngu ega -aroomi.

Mõistlik on soetada kvaliteetne grill, mis võib vastu pidada lausa 10 aastat. Samuti on heaks plussiks korralik lisavarustus: väärtust annavad grillikaas, järelküpsetusrest, korralik malmrest, liigendiga grillrest, kaanehoidik, temperatuurinäidik, gaasipliit, laastukarp, valgusti jms.

Kuidas teha maitsesuitsu?

Kui kuumus läheb liiga suureks ja lihast eralduv rasv on sütel põlema läinud, saad leeki summutada vee, granaatõunamahla, õlu ja veiniga või grillile kaane peale asetamisega. Hea on sütele raputada märgasid lepalaaste, mis tekitavad lisasuitsu. Sütele saab panna ka eelnevalt vees

Pruunista liha alguses kõrgemal kuumusel ühelt ja siis teiselt küljelt, nii saavutad lihale isuäratava triibulise välimuse. Lihalõiku tohib keerata vaid ühe korra, sest liigne keeramine muudab liha kuivaks. Pööramiseks kasuta grilltange, mitte kahvlit.

Grill-liha küpsust saad kontrollida, kui hindad liha pinna pruunistusastet lihalõigu üht äärt kergitades.

Kui lihalõigu pinnale tekivad niiskuse piisad, on liha alumine külg pruunistunud ja pööramiseks valmis.

Kui juba ühelt poolt grillitud lihalõigu pealispinnale tekib väike lihamahla loiguke, on liha alumine külg pruunistunud. Nüüd tõsta liha grilli vähem kuumale alale järelküpsema (võid laduda mitu lihalõiku üksteise peale, et need liigselt ei kuivaks).

leotatud maitsetaimi, näiteks rosmariini, kirsi-, vaarika-, õunapuuoksakesi – need annavad huvitava maitsenüansi. Maitsesuitsu saamiseks võid grillimise ajal raputada sütele ka kuivatatud ürdipuru või asetada sütele fooliumist kausi veini ja ürtidega. Vedeliku auramisega on võimalik saada juurde lisaniiskust ja head suitsuaroomi.

BBQ-ahju köetakse kuivade puude, grillsöe või brikettidega. Kindlasti tasub jälgida, et puuhalg pandaks ahju koor ülespoole, sest lõõmav puukoor võib tekitada tahma. Kui temperatuur on 70–100 °C, aseta liha küpsetuskoldesse ning anna sellele puhast valget suitsu (1 kg liha puhul ~1,5 tundi), sedasi toimides imbub suitsumaitse lihasse paremini. Seejärel pintselda liha kuni valmimiseni (~1,5 tundi) umbes iga 20–30 minuti tagant.

Liha võiks pintseldada spetsiaalse kastme ehk mopiga, mis annab lihale maitset, kena värvi ning ei lase sel kuivada. Kilole lihale kulub umbes 100–250 g moppi. Kindlasti tuleb jälgida, et mopina kasutatav kaste oleks kuum, sest see ei tohi liha jahutada.

Mahlase maitsesuitsu saamiseks pane alumisse veevanni näiteks veini, õlut, ürte jms. Rohkelt saab maitsesuitsu ka siis, kui panna lõkkekoldesse kuivatatud ürte või ilma kooreta hakitud puidu laaste, nagu leppa, saart, tamme, kirssi vms.

Küpsemise ajal tuleb jälgida, et suits oleks valget värvi. Lisasuitsu andmiseks ja liigsuure leegi summutamiseks kasuta vee ja tumeda õllega niisutatud lepalaastu, raputades seda lõkkesse/sütele ja sulgedes kõik ahju õhuavad. Valmis BBQ-liha ei ole pruuni pealispinnaga, kuid on pehme, mahlane ning mõnusa suitsumaitse ja -lõhnaga.

Grillimine on tõeline nauding, mil saad mõnusalt aega veeta koos pere ja sõpradega. Seetõttu on just nüüd õige hetk vaadata üle oma grillivarustus ja seda värskendada. Tule küsi nõu Bauhofi ekspertidelt ja üllata oma lähedasi tõelise grillgurmeega!

Enn Tobreluts, liha-, grilli- ja BBQ-koolitaja

Bauhofist leiad üle 40 erineva grilli ja meeletu valiku grillitarvikuid! www.bauhof.ee

Igaüks saab hakkama Tallinn E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Peterburi tee 64

Laagri E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Pärnu mnt 558

Keila E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Paldiski mnt 35

Tartu E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Ringtee 69

Pärnu E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Papiniidu 5

Viljandi E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Reinu tee 29a

Rakvere E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Ringtee 2

Jõhvi E-R 8-20 L 9-20, P 9-17 Narva mnt 141

Kuressaare E-R 8-20 L 9-19, P 9-17 Põlluvahe 2

Haapsalu E-R 8-19 L 9-17, P 9-16 Tallinna mnt 68a

Põlva E-R 8-19 L 9-17, P 9-16 Jaama 12a

Valga E-R 8-19 L 9-17, P 9-16 Viljandi 80a

PEALKIRI

30

Lihtsad suvekokteilid Isegi kurgist saab kokteili teha. Koos vanillijäätise, jõhvika- ja õunamahlaga muutub see DejaVu baarmeni Marko Andre käe all tummiseks suvejoogiks.

Kui aiapeol ei taha lihtsama vastupanu teed minna ja üksnes vahujooki, veini või morssi pakkuda, võib ka kodust kokteilikunsti proovida. Seda enam, et tõsisemale huvilisele on kokteilide segamiseks tarvilikud vahendid poes müügil.

Need teevad asja hõlpsamaks, kuigi vabalt saab hakkama ka erivarustuseta.

DejaVu baarmen Marko Andre õpetab tegema lahedaid ja mõnusaid suvekokteile, millest ei puudu rabarber, jäätis ega maasikad. Mõne lihtsama kokteili võib tema sõnul kokku segada ka maitseviinast ja värskest mahlast või vahuveinist ja liköörist. Kes tahab alkoholivaba varianti, võib katsetada näiteks Mojitot, kus klassikalises retseptis ette nähtud rummi asemel on sees õunamahl.

Baarmeni pakutud joogisegudest on tema enda lemmikuks alkoholivaba maasika Colada – «Hea lihtne teha ja mõnusa kookosemaitsega,» ütleb ta.

Kõikide alljärgnevate retseptide kogused on arvestatud ühele.

Rabarberi Mojito 8 mündilehte 4 laimisektorit 4 cl rabarberilikööri (De Kuyper Sour Rhubarb) 2 tl suhkrut või 1 cl suhkrusiirupit gaseeritud vett purustatud jääd

Alkoholita maasika Colada

Purusta kõrges klaasis spetsiaalse nuiaga mündilehed, laimisektorid ja suhkur.

Täida klaas purustatud jääga, lisa liköör, sega läbi ja lisa gaseeritud vesi.

10 cl ananassimahla 2 cl kookosesiirupit (Monin) 3 sl vanillijäätist kaunistuseks maasikaid, purustatud jääd Mikserda koostisained kannmikseris koos purustatud jääga segamini. Vala klaasi ja kaunista maasikatega.

Värske kurgi smuuti

«Maasikakook»

kolmandik värsket kurki 3 sl vanillijäätist 8 cl jõhvikamahla 8 cl õunamahla

3 cl valget rummi (Bacardi Superior) 8 cl ananassimahla 2 sl vanillijäätist 4–5 maasikat kaunistuseks maasikaid, purustatud jääd

Mikserda kõik koostis­ ained kannmikseris läbi ja paku klaasis.

Mikserda koostisained koos purustatud jääga kannmikseris läbi. Vala klaasi ja kaunista maasikatega.

Britt Rosen / Postimees 150g

200g

180g

SULATATUD LEPASUITSU JUUST VIILUTATUD Kiire lahendus argise võileiva erilisemaks muutmiseks.

LEPASUITSU RIIVJUUST Põnevam omlett, tt, pitsad, ad, salatid, vormija pastaroad.

LEPASUITSU MÄÄRDEJUUST Mõnus leiva- või saiakate suitsujuustusõbrale.

Eesti juustu tegija.

Tõeliselt maitsvad jalepasuitsujuustud. naturaalsed Puhtast piimast naturaalse lepasuitsuga suitsutatud juustud on pehme ja mõnusa mekiga.

Heaks vahelduseks igas päevas. www.epiim.ee

Lepasuitsu Eesti juust Naudi grilliõhtul suupistena või erilisema juustu- ja liharoa koostises.

PEALKIRI

31

MATKAMA

32

Turvaline suvepuhkus Eesti vetel

E

estile on looduse poolt antud rikkalikult veekogusid. Eriti uhked võime olla oma vahelduva ja pika mereranniku, rohkem kui 1500 saare ning Euroopa suuruselt viienda järve – Peipsi üle.

Kuid olulised on ka arvukad väikejärved ja jõed. Mis tahes punktist Eestimaal on jalutuskäigu, jalgrattasõidu või lühikese autosõidu kaugusel mõni veekogu, kus ujuda või rannamõnusid nautida. Selleks, et puhkus oleks aktiivsem ja elamusterohkem eelistavad paljud inimesed uusi kogemusi hankida veesõiduvahenditega liikudes, olgu selleks siis aerupaat, kummipaat, kanuu või süst.

Oluline on valida vaid oma võimetele, soovidele ja keskkonnatingimustele sobiv sõiduvahend. Kanuu on kõrgelt hinnatud sõiduvahend jõgedel, kuid kindlasti ei tohi minna kanuuga merele, kuna kanuu ei ole lainekindel ning ümbermineku korral on seda praktiliselt võimatu keset merd tühjendada ning kaaslast sinna sisse tagasi aidata. Ka aerupaatide puhul tuleb hoolega jälgida, millisesse kategooriasse antud mudel kuulub ning millistes tingimustes sellega sõita tohib.

Mitmed õnnetused merel on juhtunud just seetõttu, et ei ole kasutatud oludele vastavat paati. Kummipaadi puhul tuleb silmas pidada seda, et üldjuhul on hea liikuda jõel ja väikestel järvedel, kuid merel ja suure-

FOTO: MART REIMANN

matel järvedel võib probleeme tekitada suur tuuletakistus, mistõttu liigub paat tugeva tuule korral sinna suunda, kuhu tuul viib ning isegi kõige tugevamad sõudjad ei suuda olukorda muuta.

Viimastel aastatel on Eestis kiiresti kasvanud süstade hulk.

Süstadega saab liikuda nii merel kui siseveekogudel. Merel liikumisel on oluline silmas pidada, et süstadel oleksid kuivkambrid nii ees kui taga, mis tagavad ümbermineku korral süsta pinnale jäämise ning selle, et süsta turvaliselt ka uuesti siseneda ja sõitu jätkata saaks (seda on mõistlik harjutada enne mereretkele minemist).

Veekogude puhul on väga oluline ohutus, suvel sooja veega minnakse paadist vette vabatahtlikult, kuid suplus võib olla ka ootamatu ja paratamatu.

Päästevest või ohutusvest on veekogul liikumisel sama elementaarne nagu turvavöö autoga sõitmise puhul.

Vesti puhul on tähtis, et see oleks teil seljas ja korralikult kinnitatud kogu veepealoleku ajal, vaatamata päevitamissoovile, palavusele või väga heale ujumisoskusele. Kui vest ei ole korralikult kinnitatud võib see teid ümbermineku korral segada (vesi võib tõsta vesti näo ette või on see lihtsalt takistav tegur liigutamisel) ning võib osutuda teie päästmise asemel soodustavaks teguriks hoopis uppumisel. Olukorda kui vest ei ole teil

seljas, vaid on teie kõrval, võib võrrelda olukorraga, kus te sõidate ilma turvavööta ning panete selle peale vaid enne õnnetust. Nii nagu pärast kokkupõrget on hilja turvavööd otsida, on üldjuhul hilja ka vesti otsida, kui te juba vees olete. Üks oluline reegel on veel silmas pidada seda, et ümbermineku korral võib sõiduvahend kas tuule või voolu mõjul teist kiiresti eemalduda, seetõttu on vajalik end sõiduvahendi lähedusse hoida.

Tähtis on ka ilmateate jälgimine, merel ja suurematel järvedel võib väga kiiresti tõusta tuul ja idüllilisest ja rahulikust retkest võib hetkega kujuneda suur väljakutse. Suurematel järvedel (Peipsi ja Võrtsjärv) on ilmastikuolude mõju võrreldav merega. Jõgedel ja väikejärvedel ei ole ilma jälgimine nii oluline. Kui üldjuhul pelgavad loodusesse minejad vihma, siis veepeal liikudes üldiselt vihm ei häiri, niikuinii vesi lendab aeru või mõla pealt. Kuid suurema veekogu peal võib saatuslikuks saada hoopis päike, seetõttu on mõistlik kanda mütsi ning ka siis on sageli päikselise päeva lõpus tunda tavapärasest suuremat väsimust. Kuna ka suvel on paljud veekogud küllaltki jaheda veega, on üheks ohuks alajahtumine, mille ennetamiseks on alati mõistlik kaasa võtta pigem rohkem kui vähem veekindlalt pakitud riideid. Paljudel on arusaam, et meri on veesõiduks ohtlik, kuid jõgi ei

ole. Võib öelda, et ohud on erinevad ja statistika näitab, et õnnetusi juhtub mõlemal pool. Kuna merel on tunnetuslik risk suurem, siis ollakse üldjuhul ka merel ettevaatlikum ja distsiplineeritum. Jõgedel ja järvedel ollakse sageli hooletumad, kuid õnnetused jõel tulevad sageli ootamatumalt kui merel (näiteks rahulikuna tunduval jõel võite äkki takerduda vette ning pealtnäha vaikne vool veab teid sügavale vee alla.) Seetõttu ei saa alahinnata riske ühelgi veekogul, kuid vajalikke turvalisusabinõusid kasutusele võttes on teie veedetud aeg Eesti veekogudel kindlasti tore ja meeldejääv.

Mart Reimann Tallinna Ülikooli Rekreatsiooniteaduste osakonna juhataja OÜ Reimann Retked matkajuht

Veelemineku ABC 1. Veendu, et nii sõiduvahend kui veekogu on sinu võimetele vastavad.

2. Kanna pääste-/ohutusvesti ning veekindlalt pakitud mobiiltelefoni.

3. Jälgi ilmateadet.

4. Ära mine üksi.

5. Kui juhtub õnnetus, siis parim ja tihti ka ainus päästja oled SINA ISE. Isegi veidi eemal olev sõber ei pruugi sulle õi­ geaegselt appi jõuda, pääs­ teteenistusest rääkimata.

MATKAMA

33

Saaremaale pärimusmatkama SUVISED MATKAD

Foto: Maarika Toomel

(15. augustini). Matka algus kell 12 Loona mõisast.

Jalgsimatkal Vilsandil.

P

aljudele on tuttav Saaremaa kuldne ring: Kaali– Angla–Panga–Kuressaare loss. Toreda tuuriga saab Saaremaast kiire ülevaate, kuid nüüd on sellele lisandunud veel üks Saaremaa avastamata aare – Vilsandi rahvuspark. Just seal saabki pärimusmatkata! Asukoht Vilsandi rahvuspargi keskuses Loona mõisas on hõlpsasti leitav. Klassitsistlikus hoonekompleksis on pea kõik majad endale nüüdisaegse funktsiooni saanud – lisaks häärberile, kus asub külalistemaja ja kohvik Kadvel (see on Loona mõisa vana nimi), leiame pargisügavusest romantilise Kivimaja fossiilide väljapanekuga.

Näitusemaja pakub filmiprogrammi ja loodusteavet, vana tõllakuuri lakas jagub lastele mänguruumi justkui päris maavanaema juures. Iga päev kell 12 väljub Loonalt erinev pärimusmatk nii üksildastele uitajatele kui ka suurematele seltskondadele. Enne loodusesse minekut saab kohvikus kõhu täis, pikemale retkele minejaile pannakse kaasa piknikupakk. Soovijad saavad laenutada kõnnikeppe ja jalgrattaid, lisaks kaasa marsruudikaardid ja juhised pikemaks või lühemaks retkeks. Mõisa pargis on toredad kiiged. Hilja peale jäänuile leidub külalistemajas ikka pehme voodi, loodusromantika huvilistele pakutakse ka lakamajutust. Telkijad võetakse samuti rõõmuga vastu. Alanud suvel on mõisa oodata nii teatrietendusi kui ka kammermuusikat. Neist oodatuim on kindlasti Saaremaa ooperipäevade üks

avakontserte 18. juulil. Kuid juba 20. juunil etendab teater Varius oma algupärandit pagulaskirjanike Arno Vihalemma ja Arvo Mägi elust «Üksi ja vaba». Lisainfo mõisa ja suvise kultuuriprogrammi kohta leiab huviline mõisa kodulehelt www.loonamanor.ee. Pärimusmatkade sisuks on koondada ühte meie rannarahva loodus- ja kultuuripärand ning seda siis tänapäevases vormis inimeseni viia.

satused ja kajakate kisa ainsateks häälteks, vaikus lausa käegakatsutav, loojuv päike lisab mereretkele oma võlu, aeg saab uue mõõtme. Adrenaliinilembestele matkasellidele sobivad kaatrisõidud Eesti läänepoolseimatele saarekestele ja nende tahagi. Sinna vaid lindude ja rebastega asustatud laidudele võivad julgemad ööbimagi jääda!

Matkad merel

Ka maapealsed matkad kulgevad mereäärt pidi. Matk maailma otsa viib vette «kolinud» Kiipsaare tuletorni juurde. Giidiga koos saab aimu sellest, mis üksi liikudes varju jääb. Meretuuled klaarivad nii ihu kui ka hinge. Praegu, suve alguses on kindlasti ühed Lääne-Saaremaa looduse atraktiivseimad ehted põldude ja niitude troopilised kaunitarid – metsikud orhideed.

Selle asemel et kallile inimesele

Elu Saaremaa servas on alati olnud näoga mere poole. Mereta ei saa. Sõidud üle mere ja mere taha on rannarahva elu juurde kuulunud aegade algusest. Praegu on selle kandi unelmate saar Vilsandi, sinna pääseb nii jalgsi kui ka paadiga.

Paadiga saab kiiremini, omal jalal on kindlasti põnevam.

Rahvuspargi rannikumeri on täis vahvaid «karvakalu» – hülgeid, talvel näeb nende tegemisi rannikulaidudel, suvel saab aga paadiga neile külla sõita.

Saared on ikka olnud veidi salapärased, nii ka Vilsandi. Iidne ja võimas tuletorn, imetabane korallrannik, rikkalik taimestik, linnurohkus, väikesaare eluolu, rahu ja vaikus. Mandrilt tulles tõepoolest vaat et seitsme maa ja mere taga. Ligitõmbav aasta läbi. Tuleval talvel, kui kõik plaanipäraselt läheb, saavad matkajad Vilsandil ka ööbida. Kes Vilsandil käinud või kel aega vähem, kuid siiski merele ihkab, võiks mõelda kummipaadiseiklusele rahvuspargi saarestikus. Aerude sulp-

Matkad maal

E – Loodusretk Soegininal T – Matk maailma otsa K – Metsamuinasjutt N – Paadiretk Vilsandile R – Läbi metsa mere äärde L – Kummipaadiretk Vilsandi RP saarestikus P – Orhideeretk Hinnad: * 4-tunnine retk (v.a Vilsandi 6 tundi): 23 €, min 2 inimest (hinna sees: giid, kohalik meene, piknik). Lisatasu eest: transport Kuressaarest 32 €/auto kohta. Majutus Loona mõisas alates 63 €, 2-tuba hommikusöögiga. www.parimusmatkad.ee

poest õis osta, võta tal pigem näpust ja too ta Saaremaale lilleilu nautima. Eestimaa 36 käpalise liigist on rahvuspargis esindatud tervenisti 34! Lapsed ja metsamüstika huvilised on oodatud Miku metsaparki ning metsamemme- ja taadi tegemistes kaasa lööma. Miku metsapargis saab selgeks nii kiviaia ladumise kui ka lii meisterdamise kunsti, koos vaadatakse üle iidsed tööriistad ja tutvutakse nende otstarbega. Metsarada pakub üllatusi aasta ringi. Memme-taadi muinasmaal elavad vahvad koduloomad, lisaks on seal sala­ aed ja «nõiaköök». Kui veab, saab ka lambapiima maitsta.

Need, kel aega rohkem kui päev, võiks kaaluda lausa pärimusreisi mööda Saaremaad ning miks mitte ka Mandri-Eestis.

Maarika Toomel pärimusmatkaja

PEALKIRI

34 reklaamtekst

New Nordic salenemise teejuht Ainult looduslikud taimeekstraktid

BioDrain®

Puhastab organismi jääkainetest aktiveerides neerude, maksa ja soolestiku tegevust

Apple Cider™ 600

Kiirendab seedimist, soodustab liigse vedeliku väljutamist

Salenemise aastane plaan on edu garantii Selleks, et saada parimaid tulemusi, on soovitatav koostada salenemisplaan terveks aastaks. Plaani koostamisel on oluline hinnata organismi füsioloogiat ja toitumisharjumusi – võib-olla on ainevahetus väga aeglane, seedimine häiritud ja organismi koguneb vedelik? Võib-olla te sööte liiga palju süsivesikuid või rasvast toitu? Vahest sööte stressi ja pinge tõttu liiga palju, dieeti on raske pidada ja te ei suuda kontrollida oma söögiisu? Miks on see oluline?

Kui püüate saavutada pikaajalisi eesmärke

Chili Burn

™

Soodustab rasvkoe ja kalorite põletamist

Selleks, et keha oleks ilus ja sale, tuleb selle eest kanda hoolt aasta läbi.

Kuna iga inimene on erinev – erineb füsioloogia, eluviis, toitumine – peab salenemisplaan olema individuaalne.

Vahelduvad aastaajad mõjutavad samuti meie füsioloogiat, toitumist ja eluviisi.

Sagedaseim viga

Safrin

™

Vähendab söögiisu ja näljatunnet

dida™

Kindlustab soolestiku ja seedesüsteemi hea toimimise

Mulberry™

Vähendab suhkru omastamist

Miks ei õnnestu saada liigsetest kilodest lahti isegi salenemisplaanist kinni pidades? Selle põhjuseks on ebasobiva salenemispreparaadi valimine, sest ei võeta arvesse organismi füsioloogilist seisundit ja toitumisharjumusi. Hinnates neid tegureid õigesti, on kerge valida preparaati, mis sobib kõige paremini ja annab parimaid tulemusi. Valitud preparaati tuleb tarvitada vähemalt kuu aega. Vajaduse korral võib tarvitada kauem – 2-3 kuud. Üheaegselt tohib tarvitada ainult üht taimset salenemispreparaati.

Toitumise tähtsus salenemise ajal Preparaadi mõju on parem, kui vähendate kohvi, alkoholi, maiustuste ja suhkru tarbimist. Vältige rasvast toitu ja punast liha. Nende asemel sööge täisteratooteid, värskeid puuja juurvilju, kas toorelt või keedetult.

Sööge rohkem valgurikast toitu, näiteks mune, lahjat liha, kala, aedube.

Jooge palju puhast vett ja taimeteed.

Tegelege spordiga. See parandab ainevahetust, aitab kiiremini väljutada toksiine ja saada lahti liigsetest kilodest.

PEALKIRI

Valmistage organism salenemiseks ette

BioDrain Detox Plan – esimene samm liigsest kehakaalust vabanemisel.

BioDrain stimuleerib organismi loomulikke puhastusfunktsioone, sest aktiveerib neerude ja maksa tegevust, soodustab seedimist ja kiirendab soolestiku motoorikat, väljutab kehast liigset vedelikku ja jääkaineid. Pärast organismi puhastamist on palju kergem kaalu langetada.

BioDrain organismi puhastamise kavast on kerge kinni pidada, see on lihtne ja ei nõua nälgimist. 2 nädalat võtke hommiku-, lõuna ja õhtusöögi ajal sisse 2 tabletti koos suure klaasi veega. Hiljem võtke sisse 2 tabletti hommikusöögi ajal.

On soovitatav 4-6-nädalane kuur 4 korda aastas. Lisaks jooge päeva jooksul 1-2 liitrit puhast vett.

BioDrain ei sobi lastele, rasedatele või rinnaga toitvatele naistele.

Kui sageli tarvitada?

Me kõik oleme erinevad. Erinevad on meie toitumisharjumused ja ainevahetus.

Võib-olla kurnasite te pika aja jooksul oma organismi (sage ülesöömine, kahjulikud harjumused, keskkonna saastatus, sagedane stress) ja seetõttu vajate organismi puhastamiseks pikemat perioodi.

Paljudele inimestele piisab, kui teha 2-4 korda aastas 4-6 nädalane kuur, et puhastada organismi, muutuda taas energiliseks ning kaalust alla võtta.

Mis edasi?

Pärast organismi puhastamist soovitatakse tasakaalustada organismi vedelike hulka ja seedimist. Me kõik oleme erinevad. Seetõttu inimesed, kelle ainevahetus on aeglasem ja kes tahavad kehakaalu reguleerida, peavad rohkem liikuma, jälgima suurema tähelepanuga tarbitavate kalorite hulka, aitama organismil toitu kergemini seedida ning väljutada liigset vedelikku.

Apple Cider 600 Kui ainevahetus aeglustub, tekivad probleemid seedimisega, kõht läheb kinni, koguneb liigne vedelik. Seetõttu suureneb rasvamass, võib tekkida ülekaal. Apple Cider 600 olevad taimeekstraktid parandavad seedimist ja ainevahetust, väljutavad organismist liigset vedelikku.

Tarvitamine Võtta sisse 1 tablett päevas koos klaasi veega söögi ajal. 2 esimest nädalat soovitatakse võtta 2 tabletti päevas.

Chili Burn

Tšillipipra ja rohelise tee ekstrakti loetakse juba mõnda aega üheks kõige efektiivsemaks taimse päritoluga produktidest, mis aitavad reguleerida kehakaalu. Kliiniliste uuringute käigus on kindlaks tehtud, et tarvitades kontsentreeritud rohelise tee ekstrakti (vastav Chili Burni toimeaine epigalokatehiingalat) väheneb efektiivselt kehamass, kehamassiindeks, keharasva osakaal, vöö-ja puusaümbermõõt, vistse-

raalne ja nahaalune rasvakiht. (Obesity Vol. 15, No. 6, June, 2007).

Tarvitamine Võtta sisse 2 tabletti päevas: 1 tablett hommikul ja 1 tablett õhtul. 2 esimest nädalat soovitatakse võtta sisse 2 tabletti hommikul ja 2 tabletti õhtul.

Mulberry Suhkur ja kehakaal Suhkur ja teised süsivesikud on organismi energiaallikas. Kuid süües liiga palju maiustusi või süsivesikuterikast toitu, ei suuda organism kõike seda ära tarvitada ja hakkab koguma varusid rasva kujul. Kahtlemata soodustab see kehakaalu suurenemist.

Tarvitades Mulberry tablette, väheneb magusa isu, verre satub vähem suhkurt, tarvitatakse vähem kaloreid, ja selle tulemusena kehakaal langeb.

Tarvitamine Võtta sisse 1 tablett 3 korda päevas enne sööki.

35

Tarvitamine Esimesed 45 päeva võtta sisse 2 tabletti päevas koos klaasi veega enne sööki. Edasi 1 tablett päevas.

Salenemise näidisplaan

Esitame salenemise näidisplaani. Selleks, et saada lahti liigsetest kilodest, tuleb kõigepealt puhastada organismi, s. t. 4-6 nädalat tarvitada BioDrain preparaati.

Kui sööte palju rasvast toitu, kõhule ja vööle on kogunenud rasva, tarvitage 2-3 kuu jooksul Chili Burn preparaati. Kui sööte palju

Safrin Kui söögiisu väheneb, on kergem saleneda Safrin aitab saada lahti liigsest kehakaalust ilma suurte pingutusteta, sest selle preparaadi toimeained vähendavad söögiisu. Nii süüakse vähem ja saadakse vähem kaloreid. Safrin on patenteeritud safrani ekstraktist valmistatud tablett, mis mõjutab aju näljakeskust. Seetõttu püsib täiskõhutunne kauem ja ei teki tahtmist süüa. Safrin aitab vähendada kehakaalu, sest kontrollib söögiisu – aitab vähendada näljatunnet söögikordade vahel ja mitte liigselt süüa.

Tarvitamine Võtta sisse 1 tablett enne hommiku- ja lõunasööki koos klaasi veega.

Dida Hästi toimiv seedesüsteem – hea enesetunne Paljudele on tuttav tunne, „et kõht läheb kohe lõhki!“. Kõhupuhitus, venitustunne võib olla väga ebameeldiv ja isegi valulik. Gaaside kogunemist sooltes ja kõhupuhitust aitavad vähendada kaneel, apteegitill, piparmünt ning teised maitse- ja ravimtaimed, mida Dida tablettide koostises leidub. Dida aitab vähendada diskomfordi- ja venitustunnet kõhu piirkonnas, gaaside kogunemist ja kõhupuhitust söögijärgselt.

Dida aitab hoida soolestiku loomulikku mikrofloorat, soolestiku ja seedesüsteemi head toimimist, et tulemused, mis on saavutatud pärast organismi puhastamiseks ja salenemiseks mõeldud preparaatide tarvitamist, oleksid veel paremad.

süsivesikuid ja suhkurt sisaldavaid toiduaineid, tarvitage 2-3 kuu vältel Mulberry tablette. Chili Burn või Mulberry kuuri järel võib teha 2-3 kuulise vaheaja, mille ajal soovitame tarvitada Dida, et seedesüsteem ja soolestik toimiks hästi. Seejärel tarvitage organismi puhastamiseks BioDrain tablette. On soovitatav 4-6 nädalane kuur. Organismi puhastuse järel hinnake füsioloogilist seisundit. Kui söögiisu on suurenenud, tarvitage 2 kuu vältel Safrin preparaati. Kui tunnete, et ainevahetus on aeglustunud, esineb vedelikupeetust, tarvitage 2 kuud Apple Cider 600.

Ettevõtte New Nordic kõigil preparaatide pakenditel on hõbedase puu logo.

Hõbedane puu pakendil – see on garantii, et preparaat vastab New Nordic kõige kõrgematele kvaliteedi ja ohutuse standarditele. New Nordic hoolib ümbrit-sevast keskkonnast ja inimestest.

Kust osta New Nordic salenemispreparaate?

Salenemiseks mõeldud New Nordic preparaate võite saab osta apteegist või internetist www.loodusepood.ee.

New Nordic eksperdid on valmis vastama teie küsimustele. Helistage telefonil 688 8383 või külastage internetilehekülge www.newnordic.ee.

PEALKIRI

36

TAGAB MAKSIMAALSE KAITSE VÄHENDAB NAHAALLERGIATE RISKI* *Tulenevalt kõrgest UVA kaitsesüsteemi sisaldusest ning lõhna-, värv- ja säilitusainete puudumisest.

Lõhna-, värv- ja säilitusainetevaba.

Nahale sobivus pediaatrite järelevalve all dermatoloogiliselt heaks kiidetud.

Eriti tõhus kaitse SPF 50+

UUS

nivea.ee

TERVIS

37

Kaitseks kõrvetava päikese eest

K

Kuidas kaitsta nahka?

Meie oma keha suudab päikesekaitset pakkuda vaid teatud piirini, enamasti 10 kuni 20 minutit, sõltuvalt nahatüübist.

Efektiivne päikesekreem hoiab orgaanilise kosmeetika e-poe Natural Me juhi Helen Kauba sõnul ära kindlasti rohkem kahjustusi võrreldes sellega, mida kreem ise võib koostisest tingituna põhjustada. UV-kiirgus koos mõnedes päikesekaitsekreemides (PKK) rohkesti kasutatavate koostisosadega toodavad vabasid radikaale, mis kahjustavad DNAd ja naharakke – kiirendades naha vananemist ning võivad põhjustada isegi nahavähki. Teadlased pole tänini lõplikule selgusele jõudnud, kas PKKd hoiavad ära nahavähi või mitte, sest pigem täheldatakse melanoomi tekkeriski tõusu just nende kasutajate seas. Põhjuseks ei peeta mitte niivõrd kreemide koostist, vaid seda, et PKKd kasutades viibivad inimesed julgemalt päikese käes.

Nahavähi ärahoidmisel ei tohiks PKK olla esimene ega ainus valik: tähtis on end kaitsta ka riietega, varjus olemisega ja ajaliselt päikese käes viibimist piirates – hoiduda tuleb keskpäeva intensiivsest päikesest. «Piisab juba 10 minutist otsesest päikesevalgusest päikesekaitsekreemita kehale oma organismi D-vitamiiniga piisavalt varustamiseks,» lisab Kaup.

Eriti tähelepanelik tuleks olla nahal esinevate pigmendilaikude ja nahapaksenditega, mis tuleks võimalusel katta puuvillase riidega ning eelistada kõrgeima SPFfaktoriga kreeme. PKKd aitavad ära hoida küll päikesepõletuse, lubades kauem rannamõnusid nautida, kuid ei suuda filtreerida kogu kahjulikku UVB- ja UVA-kiirgust ega anna seega täit kaitset neist tulenevate terviseriskide eest.

Lapsi kaitseb riietus Lapsepõlves saadud päikesepõletuse ning hilisemas eas nahavähi tekkimisel on väga tihe seos, mistõttu tuleb just lapsi eriti hoolikalt päikese eest kaitsta. Päike on kõige intensiivsem kella üheteistkümnest hommikul kuni kella kolmeni pärastlõunal, mil tuleks vältida pikaajalist päikese

Foto: CORBIS/SCANPIX

ui vanasti oli klaar nahk staatuse tunnuseks, siis tänapäeval ihaldatakse vaatamata nahahaiguste ennetamise kampaaniatele päevitunud jumet. Tõsi on, et õrna nahka tuleb päikese eest kaitsta, eriti tugeva kiirguse ajal keset päeva, ent sama tähtis on teada, et päikesevalgus on parim D-vitamiini allikas. Päikese «doseerimisega» tuleb mõõdukas olla isegi juhul, kui kasutatakse päikesekaitsekreeme. käes viibimist ja otsest päikesepaistet, soovitatav on varju minna ja kanda kaitsvat riietust. Müügile on juba tulnud ka UV-kaitsega spetsiaalsed lastesärgid. Igal juhul tuleb lapsi kaitsta mütsikestega ning katta ka need kehaosad, kuhu on tekkinud juba esimesed pigmendilaigud.

Päikesekaitsekreemi valikul soovitab Kaup vältida keemilisi komponente sisaldavaid kreeme ja eelistada spetsiaalseid lastele mõeldud tugeva (nii UVA- kui UVBkiirte eest) kaitsvaid tooteid. Alla kuue kuu vanuseid beebisid tuleks Nivea ja Eucerini tootejuhi Viivika Kasuri sõnul päikesest aga sootuks eemal hoida, kuna nende nahas on vähe melaniini ning nad on seetõttu päikese kahjustavale mõjule eriti vastuvõtlikud. Kaitsta tuleb lapsi ka kaudse päikese eest – see, et taevas on pilvine, ei tähenda, et kiirgus oma tööd ei teeks! Pilved ei takista ultraviolettkiirguse läbitungimist, need peegelduvad tagasi ka veepinnalt, liivalt, asfaldilt ja lumelt. Päikesepõletus võib beebil ilma piisava kaitseta tekkida juba 10-15 minutiga. Kaitsekreeme võiks kasutada esimeste päikesekiirte saabudes, alates märtsist-aprillist.

Kuidas kreemi valida?

Päikesekaitsevahendi efektiivsust näitab päikesekaitsefaktor SPF, mis näitab, kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Lihtne valem sobiliku toote leidmiseks on Eucerini tootejuhi Viivika Kasuri sõnul järgmine: tuleb korrutada naha enda kaitsevõime SPF-numbriga tootel ja nii saab aja, kui kaua tohib sellega kaetult päikese käes viibida, näiteks 10 x 20 minutit = 200 minutit ehk 3,5 tundi. Kindlasti tuleb saadud aja sees toodet mitu korda uuendada, et kaitse püsiks. Antud valem on väga üldine ning kindlasti tuleks arvesse võtta ka oma nahatüüpi, aega, kohta ning seda, kui kaua tahetakse päikese käes viibida. SPFnumber näitab eelkõige kaitset UVB-kiirguse eest, kõrgem SPF kaitseb paremini ka UVA spektri osas. Heledanahalised, päikese käes kergesti nahapõletusi saavad inimesed peaksid valima kindlasti tugevama kaitsega tooteid (vaata tabelist www.eucerin.ee/users/flash/et/index.html). Soovitud

tulemuse annab vaid õiges koguses päikesekaitsevahendi kasutamine: 2 mg / cm² ehk umbes 40 ml keskmisele täiskasvanud inimesele. Sõltumata päikesekaitsekreemi omadustest, nagu SPF-number või veekindlus, tuleb seda pärast iga ujumiskorda ja samuti iga 2-3 tunni tagant uuendada. Kreemi toimet vähendavad nii tuul, õhuniiskus, higistamine, ujumine kui ka rätikuga kuivatamine vahepeal. Kauni jume ihaldajate rahustuseks olgu öeldud, et SPF ei takista kuidagi päevituse saamist, see lihtsalt võtab kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks, ja tulemuski püsib kauem!

Sobib lapsele, sobib perele PKKde sortiment on rikkalik nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kui peaks valima kogu perele ühe toote, siis soovitab Eucerini tootejuht Viivika Kasur eelistada nahasõbralikumaid ja tõhusaid lastekreeme, mis sisaldavad vähem lisaaineid ja on veekindlamad. Paljudele lastele mõeldud toodetele on lisatud ka nahka rahustava mõjuga pantenooli. Tundliku naha puhul on oluline silmas pidada, et toode sisaldaks võimalikult vähe lisaaineid, millest tavalisemad on säilitusained ehk parabeenid, värvi- ja lõhnaained. Eriti tundlik on laste nahk, mis on vastuvõtlik igasugustele ärritustele ja seetõttu peaks lastele sobivat PKKd valides olema väga tähelepanelik. Kindlasti peaks PKK pakkuma kaitset UVA-kiirguse eest, kuid kõik kreemid seda siiski ei tee.

Lastele soovitatakse enim apteegisarja Eucerini ja Nivea uusi tundlikule nahale mõeldud ja kõrge SPF 50 kaitsefaktoriga tooteid Nivea Sun Kids Pure & Sensitive emulsiooni ja spreid. Need ei sisalda värvja säilitusaineid ega parabeene ning on dermatoloogide poolt heaks kiidetud. Niisamuti on need lastele mõeldud kreemid mitte ainult suurema veekindlusega, vaid ka liivakindlad.

Igapäevasteks õueskäikudeks on mugav kaasa haarata taskusuuruses pudelikeses Nivea päevituspiim SPF 30. Eraldi päikesekaitsepiim kaitsefaktoriga SPF 50+ leidub tootesarjas ka beebidele alates kuuendast elukuust. Seejuures ei tohiks unustada, et kreemi tuleks siiski peale kanda 1530 minutit enne päikese kätte minekut! Sada protsenti ideaalset päikesekaitsekreemi tänapäeval polegi, parimad on aga kindlasti orgaanilise koostisega kreemid. Paradoksaalne on see, et ELi standarditele vastavat UVA/UVB-filtrite süsteemi ei ole võimalik looduslike lähteainete baasil toota.

Esme Kassak Postimees

38

Hawaiian Tropic päikesetooted juunis I.L.U. poodides

ilusama hinnaga!

Lisaks Partnerkaardi soodustus -5%.

Alates 1. juunist Partnerkaardiga alati -5%!

Hawaiian Tropic After Sun Creme Island Mango, 180 ml 9.40

7.99 €

Partnerkaardiga 6.79 €

Hawaiian Tropic Protective Sun Lotion, SPF 6, 200 ml 8.40

7.14 €

Partnerkaardiga 6.07 €

Ülemiste Keskus ‒ Kristiine Keskus Rocca al Mare Kaubanduskeskus ‒ Tartu Lõunakeskus Pärnu Keskus

www.ilu.eu

Millist varustus

E

estlased on rännuhuviline rahvas ja armastavad looduses liikuda üsna eriviisiliselt, küll rattaga, paadi, kanuu või süstaga, jalgsi, seljakott seljas, mootorratta või autoga. Tulemas on suvi ning korraldatakse suvepäevi, kokkutulekuid ja laagreid. Kõik need looduses viibimise viisid vajavad aga eripärast varustust. Seekord peatuks nn põhivarustusel, milleta matkal eriti hästi hakkama ei saa.

Kuna Eestimaa kliima on siiski pigem külm ja niiske, on eelkõige vaja vihmakindlat peavarju – telki ja soojemat magamisaset ning kindlasti söögi valmistamiseks matkakööki.

Selga kihiline rõivastus: kõige alla niiskustjuhtiv pesu, fliis või kampsun vahekihiks ja peale vettpidav, kuid hingav pealisjope-püksid. Jalatsiteks sobivad enim matkasandaalid või tugevatallalised matkajalatsid koos hingavate ja kulumatute sokkidega. Soos ja looduslikul pinnasel on teie põlvedele abiks matkakepid. Kindlasti teevad iga retke mõnusamaks nn mugavustooted: veepuhastustilgad, -süsteemid, keskkonnasõbralik pesuvahend Packsoap, ülikompaktsed käterätid / saunalinad ehk packtowel’id eri suurustes, erinevad energiabatoonid ja -joogid.

Telgid ja nende erinevused Kuna matkajad liiguvad oma matkaradadel vaatamata ilmale ja aastaajale, siis vähemalt telk peab olema väga hea.

Seega on aabitsatõde: odavatest materjalidest ei saa teha kvaliteetset telki.

Isegi kui te ei vaja telki muuks otstarbeks kui vaid ilusa ilmaga nädalavahetuseks (ärge unustage, et päiksepaisteline ilm võib muutuda vihmaseks mõne tunni jooksul), saate hakkama ka odavate telkidega, kuid kaotate kindlasti telgi pikaealisuses ja kvaliteedinäitajates: neil on väiksem või lühiajaline veekindlus; madalam mehaaniline tugevus (rebenevad kergemini kivide või okstega kokkupuutel); madalam UV-kiirguse kindlus (päikesekiirguse toimel tekivad kanga mikrostruktuuris muudatused ja see nõrgendab nii telgi mehaanilist tugevust, veekindlust kui ka muudab värvi. Kvaliteettelkidel on järgmised näitajad, mida tuleks ostes jälgida: ÁÁ Topeltsissepääsud: halva ilma korral, kui telk on matkajaid täis, saab seljakotid paigutada ühte esikusse või valmistada seal priimusel sööki, kasutades sisenemiseks/ väljumiseks teist sissepääsu. See on oluline ka tormise ilmaga – telgist tuleb väljuda alati allatuult. ÁÁ Ventilatsiooniavade asukohad välistelgil, sääsevõrgud ustel-akendel tagavad hea ventilatsiooni ja vähendavad kondensatsioonivee tekkimist välistelgile. ÁÁ Talvel soojustuseks ja suvel ventilatsiooniks reguleeritavad tuule- ja lumepõlled telgi allservas. ÁÁ Veekindlaks teibitud õmblused välistelgil ja sisetelgi põrandal. Juba on toodetud ka teipimata õmblustega vettpidavaid telke, kuid siis on tegu erilise silikoonkattega telgimaterjaliga ja õmblemiseks kasutatakse vaid puuvillniiti, mis niiskuse toimel paisub ja täidab õmblusnõela tekitatud augud. Seda tehnoloogiat kasutatakse näiteks Hillebergi ja Fjällräveni telkide puhul. ÁÁ Kõik kinnitusvahendid ja muud strateegilised kohad on tugevdatud konstruktsiooniga. Sisetelgi põrandanurgad muudetud absoluutselt veekindlaks ja mehaaniliselt tugevaks.

MATKAMA

39

st vajab Eesti loodusmatkaja? ÁÁ PVC-akendeks kasutatav materjal on kuuma- ja külmakindlast kilest. ÁÁ Kuppeltelkide fiiberkaared pole mõeldud näiteks lume raskuse kandmiseks, seda kannatavad duralumiiniumist kaared. Väga nõudlikule matkajale mõeldud profitelkide duralumiiniumist teleskoopvarraste otstel kasutatakse iselukustuvat süsteemi, mis võimaldab telgi lihtsat ja mugavat püstitamist ka ühel inimesel. ÁÁ Kvaliteettelkide tootjatel on alati lahendatud ka varuosade saadavuse probleem, seda tasub uurida juba telki ostes.

Magamiskotti valides Üks hea ja rahuliku une tingimusi matkal on soe tunne! Kuid meeles tuleb pidada ka seda, et temperatuuritaluvus ja sooja/külmatunne on individuaalne. Magamiskotti soetades on eelkõige pikal jalgsimatkal oluline magamiskoti kaal – sünteetilise täidisega magamiskoti normkaal on 2,2–2,6 kg, sulekotil 1,5 kg. Head sünteetilise täidisega on Polarguard 3D, DuPont Thermolite Extra, DuPont Quallofil, Quallofil 7 jne. Magamiskott olgu pigem pikk kui lühike ning varustatud krae ja kapuutsiga.

Vutlaril on soovitatavad pingutusrihmad.

Isegi heas magamiskotis magades on soojem, kui külje alla on pandud alusmatt (piisab, kui see ulatub õlgadest puusani). Soojem on magada, kui kasutad bivikotti (telgimaterjalist magamiskoti kujuline kattekott) ja/või fliisist sisekotti või lina. Uut magamiskotti ostes valige alati veidi soojem, kui hetkel tundub vaja olevat. Jälgida tuleb ka ekstreem- ja mugavustemperatuuri koti märgistusel. Kui magamiskottide tootjad kannavad etiketile heal juhul vaid ühe temperatuuri väärtuse, tuleb sellesse kindlasti suhtuda kui ekstreemtemperatuuri. Sinna tuleks kindlasti lisada ligikaudu +10 kraadi, et saada mugavustemperatuuri. Kui temperatuuritähis kotil puudub, on see järelikult mõeldud kasutamiseks siseruumides ja vähemalt toatemperatuuril. Magamiskotti ostes (kui tahate sünteetilise täidisega kotti) on veel üks nõuanne: kui rahakott lubab ja te vajate pikaealist kotti, pöörake tähelepanu selle täidisele. Kui sildil on mainitud lihtsalt polüester (Polyester) või kui pole üldse midagi märgitud, on tegu moraalselt vananenud täidisega, mis hiljemalt paari aastaga kaotab oma mahu (kui hoiate magamiskotti kokkukeeratuna).

Sünteetilise täidisega (näiteks POLARGUARD 3D) kottide hea omadus on see, et nad ei karda pikaajalist hoidmist kokkusurutuna ning udusulgedega peaaegu võrdne soo-

jusisolatsioonivõime, mis on saavutatud tänapäeva kõrgtehnoloogiate juurutamisel mikrokiudude tootmises (juuksekarvast mitu korda peenemate kiudude sees on veel omakorda vaheseintega eraldatud 4 kuni 7 õhukanalit!). Ühesõnaga – kvaliteetsete ja moodsate sünteetiliste täidistega magamiskottide omadused on väga lähedased heade ja kvaliteetsete udusulgkottide omadustele. Tänapäeva kvaliteet-magamiskotid võimaldavad parem- ja pahempoolsete lukkude ühendamise teel saada kahest kotist kahe inimese magamiskoti. Matkajaile on kindlasti oluline magamiskoti kuju. Seljakoti tassija hindab kergust ja kompaktsust – seda tagab jalgade osast kitseneva kujuga kookon-magamiskott. Nädalalõpuveetja hindab avarust, talle sobib tekina alt ruudukujuline magamiskott, mis annab võimaluse magamiskotis end rohkem vabana tunda. Automatkajad hindavad oma autokaravanides ilma kapuutsita tekikujulisi magamiskotte. Neil pole vaja magades kaitsta pead külma eest. Muuseas – pea kaudu väljub 20% kehasoojust, seetõttu tuleb väljas magades kasutada kapuutsiga magamiskotte.

Matkamatita päris ei saa Alati ei olegi oluline väga soe magamiskott, vaid hoopis hea isoleeritus külmast maapinnast. Tänapäeval on saadaval ka külma isoleerivaid matte. Tavaliselt on üks pool kaetud hõbedase fooliumkihiga või siis on sellistel mattidel juures vastav kirjeldus. Saadaval on nii kokkuvolditavaid, rullitavaid, suletud pooridega, munarestikujulisi Z-reste või Ridge-restid. Hoopis erilaadsed ja veidi kallimad on isetäituvad õhk-vahtmadratsid, mis sobivad aastaringseks kasutamiseks. Kui magamiskoti juures oli juttu õhu soojusisolatsioonist, on ka madratsi puhul jutt sama: see madrats võimaldab rahuliku une kas külmal rabamaastikul või ka näiteks lume-jää peal. Kokkukeeratuna suhteliselt kompaktne pakend annab võimaluse seda mugavalt näiteks rattakotti paigutada.

Matkaköögi süda on pliit Kui on vaja ära toita üle nelja inimese või on toiduvalmistamisega alati kiire, soovitan matkapliiti võimsusega mitte alla 2,9 kW (a, b). Kui olete aga «üksik matkahunt», sobib kuivpiiritustablettidega töötav firma ESBIT minipliit. Juhul kui käite kergetel matkadel ja aega toiduvalmistamiseks küllaga, on hea ja vaikne Trangia piiritusepriimus just sobiv valik. Kes peab bensiini kaasas kandmist seljakotis ebaturvaliseks, va-

ligu gaasipriimus. Kui otsustate gaasipriimuse kasuks, aga hindate mugavust, võtke piezosüütajaga mudel (a, d) siis saate priimuse süüdata ilma tikkudeta. Nendel, kes matkavad ratastel ning pliidi kaal ja mõõtmed pole olulised, tasub otsida gaasi-, bensiini- või piirituspriimuseid. Viimase kahe puhul on kasulik osta ka spetsiaalne, «vastu teie tahtmist kütuse väljavoolamislukuga» plastpudel. Kõrgmägedesse minnes on soovitatav kasutada võimsat multikütuse matkapliiti. Matkakööki kuulub kindlasti ka toiduvalmistamise nõudekomplekt, mille suurus sõltub sööjate arvust.

Matkakepid võtavad matkaja jalgadelt koormust vähemaks ligikaudu 25 protsenti. Seega on nad eriti olulised neile, kellel probleeme põlvedega. Kuid tähelepanu – tavalised odavamat sorti käimiskepid ei sobi seljakotiga mägedes turnijatele ja lumel liikujatele.

Matkakepid vajavad erilisi kõvasulamist otsikuid, mis kivide vahel ei murdu ega libise. Samuti on matkakepid tugevamast materjalist (metallist) ega lähe pooleks, kui neile toetub inimene koos raske seljakotiga.

Matkakeppidest soovitan firma Masters keppide valikut. Mudeleid on nii pikematele inimestele (kuni kahemeetristele) kui ka neile, kelle randmed ei talu kividel põrutamist (nn kompressorkäepidemed).

Matkajalanõude esmased tingimused on jäigem ja mittelibisev tald, sääre piisav kõrgus, et kaitsta jala pahkluud ebatasasel pinnal väljaväänamise eest, vettpidavus ja samal ajal hea õhuläbilaskvus.

Matkasandaalid – tugevama tallaga sandaalid, varbaosa kaitstud kivide eest.

Matkatossud ehk madalad matkajalanõud suviseks kasutamiseks (jalgratturid, jalgsimatkajad).

Matkasaapad – kannaosas kuni 20 cm kõrgused saapad. Sobivad just keerulise loodusliku maastiku puhul raske seljakoti kandjale.

Kõrgema säärega matkasaapad – kannaosas 27 cm kõrgused saapad. Metsas risus-räsus liikujatele, militaristidele, inimestele, kes liiguvad palju soodes-rabades.

Jalatsid on head vaid siis, kui kannate neid õigete sokkidega. Tehnilised, ilma õmblusteta, peaaegu kulumatud sokid tagavad villideta retke.

Anneli Mere MATKaSPORT OÜ teenindusjuht

TERVIS

40

Liighigistamine häirib igapäevaelu

K

õik me teame, mis on higistamine. Kes on tundnud hirmuhigi, kes on rinda pistnud haigushigiga, keda on enne eksamit kimbutanud ärevushigi. Mõõdukas higistamine on loomulik, see on keha jahutussüsteem, mis kaitseb ülekuumenemise eest.

Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, mis on hädavajalik kehatemperatuuri reguleerimiseks. Kui meie kehatemperatuur tõuseb üle 37 ºC, vallandub higistamine. Näiteks füüsilise tegevuse ajal võib kehatemperatuur ilma higistamiseta tõusta juba ühe tunni jooksul 41 ºCni. Higistamine on tähtis abiline ka jääkainete eemaldamisel organismist – 30% kehas leiduvatest mürkainetest eraldub naha kaudu. Samuti hoiab higistamine naha elastse ja puhtana.

Sageli arvatakse, et higi on ebameeldiva lõhnaga vedelik. Tegelikult on värske higi aga täiesti lõhnatu vedelik, sisaldades 98% vett, lisaks pisut piim- ja rasvhapet ning soola. Ebameeldiv lõhn tekib alles siis, kui bakterid hakkavad higi koostisosi lagundama. Inimese nahas on kahte tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed.

Esimesed katavad enamiku kehast, nad

funktsioneerivad sünnist saati ja nende põhifunktsioon on organismi jahutamine.

Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas ning just apokriinsete näärmete toodetud higi on see, mis koostoimes naha pinna bakteritega põhjustab ebameeldivat lõhna.

Apokriinsete näärmete areng algab puberteedieas. Liighigistamine ehk hüperhidroos on higistamine tugevamal määral kui on vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab tõsise liighigistamise all. Inimesi, kes kaebavad liigsest higistamisest põhjustatud vaevusi, on aga tunduvalt rohkem – kuni 25% elanikkonnast.

Selle, kas inimene higistab palju või vähe, määravad suuresti ära geenid. Normaalselt suureneb higistamine füüsilise aktiivsuse, palaviku alanemise perioodil, kõrge välistemperatuuri korral, aga ka stressiolukordades ja hirmu korral (tähtsad esinemised, eksamid).

Liighigistamine kontrolli alla!

Liighigistamise ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni.

ÁÁ Veeprotseduurid: naha veresoonte gümnastika (külm ja soe dušš vaheldumisi), sagedased kümblused külmas vees, sest jahe vesi rahustab rasunäärmeid. ÁÁ Antiperspirandid: sageli aetakse segamini terminid antiperspirant ja deodorant.

Antiperspirant pärsib higi eritumist, takistades higinäärmejuhas higieritust nahale.

Deodorant maskeerib vaid higi lõhna. ÁÁ Looduslikud vahendid: tõhusat higistamisvastast toimet omab näiteks salvei, millel on higistamist pärssiv toime. Higi­ eritust vähendab isegi tavaline salveitee.

Apteekides on müügil salveiekstrakti sisaldavad kapslid, mis sisaldavad salveilehtedes leiduvaid parkaineid rikastatud kujul ning seega on nende higistamisvastane toime märksa tõhusam kui salveiteel.

Salveist on abi nii ülekaalust tingitud higistamise, klimakteeriumiga kaasnevate higistamishoogude, emotsionaalse higistamise, öise higistamise, käte-jalgade higistamise, kaenlaaluste higistamise jms korral.

Jaan Jänes proviisor REKLAAMTEKST

STOPP liigsele higistamisele!

Liigne higistamine on probleem, mis valmistab muret paljudele inimestele.

Erinevate antiperspirantide ja deodorantide abil saame küll ära hoida tugevama higilõhna ja suuremad higiplekid, ent täielikku kindlust need meile ei paku.

Higistamisvastast deodoranti kasutades väheneb higieritus kohas, kuhu me seda kanname. Sellisel viisil ei kaitse me aga kogu keha liigse higistamise eest.

Nüüdseks on liigse higistamise vastu apteegis müügil salvei ekstrakti sisaldavad Nosweat® kapslid. Nosweat® kapslid toimivad seespidiselt, reguleerides higieritust meie organismis, mitte naha pinnal.

NOSWEAT® kapslid  higiproduktsioon väheneb kuni 52%  toime avaldub 2 tunni jooksul  toime kestab kuni 6 tundi  võib kasutada nii kuurina kui lühiajaliselt

Higieritust vähendava toime tagavad salveilehtedes leiduvad parkained mis pidurdavad higitootmist kuni 52%.

Nosweat® kapslitest on abi nii ülekaalust tingitud higistamise, klimakteeriumiga kaasnevate higistamishoogude, emotsionaalse higistamise, öise higistamise, käte higistamise, jalgade higistamise või kaenlaaluste higistamise korral.

Nosweat® kapslid on müügil apteekides.

Lisainfo tel. 7 338 080

TERVIS

41

Tüütud suvised kaaslased

S

uve tulek ja soojad ilmad kutsuvad üha rohkem loodusesse. Kel vähegi võimalik, võtab kas või paar nädalat linnast priiks ja seda terve perega. Millega aga maale minnes arvestada, et väljateenitud puhkust rahuliku südamega nautida? Esmaabiõpetajate koolitaja Ellen Sternhof Eesti Punasest Ristist annab nõu, kuidas toimida putukahammustuste ja nõelamiste puhul, aga ka kokkupuutel rästikuga.

Sääsed, herilased, mesilased Sääsehammustuse puhul tuleb määrida torkekohta pantenooliga, see rahustab nahka ja nii ei hakka see sügelema. Herilaste ja mesilaste nõelamise kohal tekib tugev valu, põletustunne ja turse, mistõttu on nõelamine eriti ohtlik näo ja kaela piirkonda. Ülitundlikel inimestel võib nõelamisest kiiresti välja kujuneda allergiline reaktsioon, mis võib kaasa tuua turse näol, keelel, neelus, kõris, samuti peapöörituse, iivelduse, oksendamise, kõhuvalu, nõgestõvelööbe või isegi lühiajalise teadvuse kaotuse.

Kannatanule tuleb kiiresti anda esmaabi ning vajadusel tagada meditsiiniline abi. Nahast peab ettevaatlikult eemaldama astla, nii et mürgikotti samal ajal tühjaks ei suru. Nõelamiskohale tuleb selle rahustamiseks asetada jääkott või külm mähis. Suu-, kõri- või kaelapiirkonda nõelatud kohale tuleks niisamuti asetada jääkott, lisaks anda kannatanule imeda jäätükke.

Teadvuse kadumisel tuleb vabastada hingamisteed ja keerata kannatanu püsivasse küliliasendisse. Kannatanut tuleb tähelepanelikult jälgida, et vajadusel kiiresti reageerida võimalike allergiliste reaktsioonide suhtes. Allergia tunnuseks on nahasügelus ja lööve. Eluohtlikule seisundile viitavad teadvuse hägunemine kuni teadvuse kaotamiseni, kahvatus, külm higi ja raskendatud hingamine. Sellises olukorras võib kiiresti kujuneda kõriturse.

Abi tuleb korraldada viivitamatult.

Rästik Pärast Eesti ainukese mürkmao, kirju rästiku hammustust on nahal näha kaks või neli täpikujulist torkehaava. Rästiku mürk põhjustab punetust, paistetust ja valu, ent see pole eluohtlik. Umbes poole kuni kahe tunni pärast ilmuvad järgmised mürgistuse tunnused: turse ja valu hammustuse piirkonnas, iiveldus ja oksendamine, kiire pulss ja raske hingamine, nõrkus, unisus ja teadvuse kadu. Hammustu-

sest võib välja kujuneda eluohtlik anafülaktiline šokk.

Maohammustusega kannatanut tuleb kõigepealt rahustada ja panna ta võimalusel lamama. Vigastatud kohale asetada külm ese turse ja valu vähendamiseks, kuid mitte otse vigastatud kohale, vaid ikka riie vahele. Teadvuse kadumisel vabastage hingamisteed ja keerake kannatanu püsivasse küliliasendisse, šokinähtude korral olge valmis kiiresti abistama ning vajadusel kutsuge kiirabi või viige kannatanu ise haiglasse.

Keelatud on kannatanut asjatult liigutada ja hammustusega jäset kõrgemale tõsta. Kindlasti ei tohi kasutada žgutti ning mürki ei tohi haavast suuga välja imeda, ammugi mitte hammustuskohta välja lõigata või põletada. Keelatud on ka alkohoolsete jookide joomine.

Puugid Puuk on ämblikulaadne, kes on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Eestis elutsevad ja haigusi levitavad kaks liiki: võsa- ja laanepuuk. Puugi leviku piirkond on laienenud üle Eesti ja hooaeg kestab aprillist oktoobrini ning seda perioodi võib pehme talv veelgi pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +5 kraadi.

Puugi vältimiseks tuleks metsa või heinamaale minnes kindlasti üle vaadata riietus. Soovitatav oleks katta pea mütsiga, jalanõud võiksid olla kinnised ning püksid pikad, kõige parem oleks, kui püksid kaetakse sokkidega, sest see vähendab riski, et puuk pükste vahelt sisse tuleb. Puugi eemalehoidmiseks võib kasutada lisaks spetsiaalseid puugitõrjevahendeid, mida saab apteegist.

Enne kui puuk asub ründama, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haava natuke sülge, mis toimib tuimastavalt ja ka vere hüübimist vähendavalt. Juhul kui avastate, et puuk on hammustanud, tuleb ta kiirelt eemaldada. Mida kiiremini, seda parem! Ohtlik on puugi tagakeha kõvasti suruda või pigistada, kuna

sellega võib hammustuskohta viia haigustekitajaid. Puugi eemaldamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid puugieemaldamise või peeneotsalisi pintsette, mille abil võib puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. Puuk tuleb tõmmata otsesuunas välja.

Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti käepäraste vahenditega puhastada (pesta vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendit, milleks sobib ka vähemalt 40% alkohoolne jook). Kui märkate pärast puugihammustust ringikujulist punetust või muid sümptomeid, tuleb pöörduda viivitamatult arsti poole.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad haigussümptomid umbes 1-2 nädala pärast: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ning seejärel enamik inimesi terveneb. Umbes kolmandikul nakatanutest tungib viirus ajju ja ajukelmesse ning haigusesümptomiteks on kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida. Vaktsineerida ei tohi ägeda haiguse ajal, kui palavik on üle 38 kraadi, samuti ei tohi vaktsineerida rasedaid ning kanamuna suhtes ülitundlikke. Pärast haiguse läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.

Puukborrelioosi nakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva või kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Borrelioosibakterit kannab kuni 30 protsenti puukidest. Kõige tavalisem haiguse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, harvem võivad tekkida haigusnähud närvisüsteemis, liigestes ja südames.

Juhul kui pärast puugihammustust on nahalööve või muud sümptomid, tuleb pöörduda esimesel võimalusel arsti poole, kuna ravimeetodiks on antibiootikumide kuur. Vaata lisaks: www.puuk.ee.

Esme Kassak Postimees

Mis peaks kuuluma perega maale minnes kaasavõetavasse apteeki?

• põletusevastane kreem • allergiaravim: küsi nõu apteekrilt, perearstilt • plaastrid • desinfitseerija • paar sidemerulli/kolmnurkrätik • pintsetid • isiklikud ravimid • termomeeter (kraadiklaas)

MATKAMA

42

Suveks Eesti väikesaartele Sviby-Rohuküla

Laaksaare-Piirissaare

Sviby sadam asub Vormsi saarel. Ülesõit reisiparvlaevaga Reet (tel 5343 0916) kestab ~ 45 minutit.

Parkimisküsimusega Rohuküla sadamas tegeleb AS Saarte Liinid – www.saarteliinid.ee.

Edasi-tagasi piletite eest saab tasuda Rohukülas.

Info ja broneerimine tööpäeviti kl 9-17 tel 443 1069, 527 2974

Manilaid-Munalaid

Kihnu-Pärnu Ülesõit reisiparvlaevaga Liisi (tel 5344 1294) kestab 2,5 tundi. Liisi väljub Pärnu kesklinna sadamast aadressilt Kalda 2.

Kihnu-Munalaid

Manilaiule saab sõita ka liinilaevaga Manija Mann, info – http://www.tostamaa.ee/ client/default.asp?wa_id=178

Ruhnu-Munalaid

Ülesõit reisiparvlaevaga Amalie (tel 520 6629) kestab ~ 1 tund. Munalaiu sadamas on tasuline parkla, täpsem info numbril 447 4443.

AS Kihnu Veeteed

Foto: AS Kihnu Veeteed

Teeme tellimusreise reisiparvlaevaga Amalie (tel 520 6629).

Täpsem info 443 1069 või 527 2974 / tellimine: veeteed@veeteed.com

Kalda 2 Pärnu 80010

Laaksaare sadam asub Tartust 68 km kaugusel. Laaksaare sadamas on tasuline parkla. Ülesõit reisiparvlaevaga Koidula (tel 5304 0709) kestab ~ 45 minutit.

Kohapeal on piletite eest võimalik tasuda ainult sularahas.

Graafikuvälisel ajal teeme tellimusreise. Info ja tellimine: veeteed@veeteed.com

Kelnase-Leppneeme (Prangli liin) Ülesõit reisilaevaga Vesta (tel 5306 2565) kestab 60 minutit. NB! Hinnakiri muutub alates 16.06.2011.

Tallinn-Aegna Regulaarreisid liinil Tallinn-Aegna toimuvad perioodil 15.05.–15.10.2011. Reisiparvlaev Juku (tel 5305 0104) väljub Tallinnas Kalasadamast ning ülesõit kestab ~1 tund.

e-post: veeteed@veeteed.com

www.veeteed.com

REKLAAMTEKST

Suvi tekitab jalaprobleeme?

Dr Toomas Ellervee TÜK SA Kirurgiakliinik Kas te võite selgitada, kellel tekivad sellised sümptomid, nagu turses, valulikud, väsinud jalad, ning miks?

Kõik teie poolt mainitud sümptomid võivad viidata veenidega seotud haigustele. Veeniprobleemidel võib olla mitmeid põhjusi: eelkõige pärilikud tegurid, nagu veeniseinte sidekoe nõrkus, samuti liiga palju istumist või seismist ning ülekaalulisus. See võib viia keha «äravoolu süsteemi» talitlushäireteni, veeniseinad venivad liigselt välja ning veeniklapid ei sulgu enam tihedalt. Verd ei transpordita enam korralikult tagasi südamesse, vaid veenides esineb «tagasivool». Ülekoormuse tõttu hakkavad väikseimad veresooned (kapillaarid) lekkima

ning kudedesse koguneb tursevedelik (niinimetatud ödeem). Tagajärjeks on väsimus ja raskus jalgades, survetunne ja hiljem valu.

Miks meie jalad tursuvad, muutuvad valulikuks, väsinuks, raskeks sagedamini suvel?

Kui keskkond, ilm on palav, laienevad nahaveenid, et jahutada verd ning suunata liigne kuumus tagasi väliskeskkonda. Jalaveenid täituvad liigselt verega. Kui inimene lisaks sellele ei liigu (sõidab auto, bussi või lennukiga, mis toimub tihti suveperioodil, seisab või istub pikki tunde), ei tööta lihaspump, veenid on liigselt väljaveninud, hakkavad lekkima ning vesi koguneb kudedesse. Seepärast tunneme me sooja suvepäeva lõpuks, et jalad on väsinud, tursunud.

Kindlasti peab mainima veel seda, et veeniprobleemide korral ehk «venoosse puudulikkuse korral» ei pruugi alati nähtavaid veenilaiendeid ollagi. Samas aga võivad samasugused vaevused tekkida lampjalgadest, liigesehaigustest, ülekaalulisusest, nii et «veenide haigust» ei pruugi üldse olla.

Kas me saame midagi teha, et veeniprobleeme vältida?

Te peate osutama oma jalgadele tähelepanu, mida need väärivad, eriti naised. Ärge kandke kõrge kontsaga kingi: teie keha raskus ei koondu mitte kogu tallale, vaid varvastele, teie labajalg ei liigu õigesti ning see väsitab jalgu ning muudab lihaspumba töö raskeks. Aasta läbi võiks parandada vereringlust nahas, kasu-

REKLAAM tades igapäevast dušši võttes vaheldumisi sooja ja jahedat vett. Kui teie jalad on juba valulikud ja tursunud, peaksite kasutama ainult külma vett, lastes seda dušisegistist masseerivalt survega jalgadele. Tõstke oma jalad sagedamini üles, parimate tulemuste saavutamiseks kõrgemale vaagnast, et veri saaks kergemini tagasi voolata. Mida suuremat raskust teie jalad peavad kandma, seda suurema pinge all need on. Seetõttu peate püüdma täiendavalt kaalu kaotada. Tehke lühikesi pause mõne veeniharjutuse tegemiseks, nagu näiteks jalgade liigutamine, painutamine ja venitamine. Tervislik dieet ja piisava hulga vedelike joomine aitavad teie jalgu vormis hoida. Pikemal reisil, samuti pikaajalist seismist või istumist eeldaval tööl on soovitav kanda elastseid tugisukki. Istumise ajal liigutage laua alla labajalgu üles-alla!

Millal tuleb alustada ravi?

Eriti nooremas eas ei võeta paljusid keha poolt saadetavaid hoiatusmärke tõsiselt. Jalgade turse ja valu, veeni-

rutosiid

43 de suurenenud nähtavus saadab teile sõnumi – teie jalad on liiga suure koormuse all. Varajane ennetus aitab vältida hiljem tekkida võivaid tõsisemaid komplikatsioone. Ravi on vaja siis, kui ollakse kindel, et vaevuste põhjuseks on nõrgenenud veenid ehk diagnoositud on «venoosne puudulikkus».

Millised on ravivõimalused?

Kui te kasutate regulaarselt võimalikke kättesaadavaid ennetus- ja ravivõimalusi, siis ei pruugi ka pärilikud veenihaigused olla teile ületamatuks takistuseks. Varastes staadiumites on soovitatav kasutada kõiki preventiivseid meetmeid (mida on kirjeldatud eespool), lisaks veel kompressioonsukki, vasoprotektortablette, geele, hilisemates staadiumites võib abi olla ka operatsioonist.

Mõni sõna tablettidest, kuivõrd paljud patsiendid arvavad ekslikult, et jalgade puhul tuleks kasutada ainult paikset ravi. Teaduslikud uuringud kinnitavad okserutiinide (mis on meie riigis registreeritud

O-(ß-hüdroksüetüül)-rutosiididena) vasoprotektor-toimet. Need reguleerivad nõrgenenud veeniseinte suurenenud läbitavust nii, et peenimatest veresoontest lekiks ümbritsevatesse kudedesse vähem vedelikku, soodustades seega ödeemi taandumist ning takistades ühtlasi uue ödeemi tekkimist. Lisaks soodustavad okserutiinid vereringet ning parandavad ümbritseva koe verevarustust. Sellega leevendavad need sümptome ja aitavad vältida seisundi halvenemist.

Te mainisite tablette. Ent enamus meist teab, et tablettidel on palju kõrvaltoimeid, ehk on geelide kasutamine seetõttu ohutum?

Tavaliselt pärinevad vasoprotektortabletid looduslikest allikatest.

Näiteks okserutiine saadakse Jaapani pagodapuu ekstraktist. Need on ohutud, neid on kerge omastada ning võib vajadusel kasutada ka alates 4. raseduskuust. Geelid on efektiivsed väikeste pindmiste haiguskollete paikseks raviks. Kogu jalga haaravale vaevusele ei ole geelidest abi.

Väsinud, valusad või turses jalad..

Kas kõlab tuttavalt? Kas teadsite, et jalaprobleemide põhjus on seotud teie veenidega?

Pikaajaline istumine, seismine, kuum ilm ja ülekaal võivad nõrgendada veene. See halvendab omakorda vereringet ja teie jalad lähevad paiste ning tunduvad raskete ja valusatena.

Avastage Venoruton 1000 mg kihisevad tabletid (rutosiid)! Esimene kahetoimeline lahustuv tablett: • tugevdab veene seestpoolt, • parandab vereringet.

Venoruton 1000 mg kihisev tablett (rutosiid) leevendab valu, paistetust, väsimust või raskustunnet, muutes teie jalad jälle kergeks.

Rasedad naised võivad seda kasutada alates neljandast kuust. Täiendava ravimina jalaveenide kroonilisest puudulikkusest tingitud turse korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

NCH-VEN-EE-15-0410

KODU

44

Aiapidude aeg Arkogreni poest, kusjuures näiteks Pap*Star sarjas on lisaks nõudele erikujulisi õhupalle, küünlaid, vanikuid, salvrätte jm, millega põngerjaid rõõmustada. Ettenägelikud peokorraldajad varuvad koju just niisuguseid aksessuaare, mis panevad (laua)kujunduse i-le täpi peale.

Kui täiskasvanutele tasub peopaika seada mõnusaid istumispaiku, siis lastele võiks püstitada telgi, võrkkiiged vms rajatise, kus mängida. Mari Jäätma püstitas oma väikeste külaliste rõõmuks terrassile rüiuvaibast murukamarale lõbusa õhupallidega püstkoja. «Suvel kuluvad marjaks ära eri materjalidest laudlinad, toolikatted, istumispadjad ja -vaibad, sest tekstiilidega on kõige lihtsam hubast olemist luua,» mainib ta.

Vahel saab vahvaid ideid ka sisustussalongidest ja kaubamajade koduosakondadest. Piisab väikesest vihjest, ja erilise

Foto: LIIS TREIMANN

P

õhjamaa kaunis suvi lausa kutsub igat vaba hetke värskes õhus nautima ja sobival juhul õueüritusi korraldama. Selliste olengute õnnestumise nimel tasub lasta fantaasial lennata, millise meelelahutuse, lauakatmiskunsti ja menüüga külalisi üllatada, soovitab sisekujundaja Mari Jäätma.

Suurema seltskonna vastuvõtuks võib aeda katta eraldi suupiste-, joogi- ja rikkaliku lõunalaua, kaunistades neist igaüht isemoodi.

Sellisel juhul saab kappidest välja kraamida ja kokku sobitada paljudest komplektidest ja eri ajastutest pärit anumaid, või hoopis valida nõudepoest vallatuid erksamustrilisi purunemata klaasist ja/või savinõude sarjadest esemeid. Piknikuks, nagu ka lastepidudeks tasub muretseda papist taldrikuid ja joogitopse. Vahva kujundusega pappanumaid leiab

LE

MM

IKU

D

KODU

45

aiapeo kujundamise idee on idanema pandud.

Niisugustel koosviibimistel on lausa kohustuslikud metsatukast korjatud lilled ja koduaia peenralt nopitud salat, redised, maitseroheline. Värske piparmünt, meliss ja kurgirohi annavad joogiveele huvitava maitsenüansi, (ravim)taimeteed virgutavad seltskonda parasjagu. Suvealguse pidudele panevad punkti rabarbrikook ja maasikad, arutleb kirgliku kokkajana tuntud Mari Jäätma.

TIINA KOLK Postimees Lisette (ülal) ja Mia lustivad peoks loodud mängumaal.

5 x Foto: MARINA PUŠKAR

Kevadsuvele loovad maitse nurmenukud, karulaugud ja maasikad.

Avatavad terrassiklaasid

www.malmerkfassaadid.ee

AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

SUVI AIAS

46

Suvi lillekastides ja anumates

M

illega luua tõeline suve fiiling?

Ikka suvelilledega! Vaadelge oma kodu «lillelise pilguga» – igas majapidamises leidub koht, mida annaks õitega kaunistada. Olgu selleks siis maja eesaed, veranda, trepipealne, aknalaud või miks mitte lasta taimedel ronida piki piirdeaeda. Ka korteriomanike miniatuurseimgi rõdu saab taimestatud aiavaasidega muuta lõhnavaks puhkepaigaks! Juunikuu algul, mil öökülmade oht enam ei kimbuta, on aeg täita lillekastid õitega. Suvelillede valik on väga mitmekesine, usaldage oma intuitsiooni ja laske loovusel vabalt voolata.

Millest alustada?

Vali sobiv lilleanum. Kuigi kaubanduses on saadaval suur valik erineva stiili ja värviga anumaid, vaadake esmalt kodus ringi. Ehk leiate oma armastatud vanadest esemetest sobiliku – näiteks vana email­ ämber, mehe suur töösaabas, lapse puidust kastiauto... Oluline on sobivus maja/ kodu stiiliga. Valitud anuma põhjas peab kindlasti olema auk või vajadusel tuleb see tekitada, et liigne kastmis- või vihmavesi

ära voolaks. Seisev vesi hävitab kaunid taimed kiirelt.

Korralik muld. Nutikas on kasutada aian-

duskeskustes pakutavat suvelillemulda, mis on eelnevalt väetatud ja sisaldab niiskuskristalle, muutes mulla kohevaks ja kergeks. Suurema lilleanuma puhul täitke anuma põhi kergkruusaga. Taimedele piisab 20-30 cm paksusest mullakihist.

Segage mulda kastmisgeel. Geel hoiab mulla niiskust, vähendades kastmisvajadust kuni neli korda!

Istutamine. Enne lillekastidesse istuta-

mist kastke taimi korralikult. Istutage taimed esialgsest veidi sügavamale. Mullast välja ulatuv juurepall kuivab väga kiiresti. Sobivaim aeg istutuseks on jahe varahommik või õhtune aeg.

Taimede valik. Arvesta asukoha ja oma-

vahelise sobivusega. Pane tähele, et samu valgustingimusi vajavad taimed asetseksid kõrvuti. Samuti pea meeles panna kõrgemad taimed potis tahapoole või keskele, kui anum on igast küljest vaadeldav. Madalamad taimed aseta ettepoole ning rip-

puvad anumate äärtele. Katseta julgelt ilukõrrelisi, sobita omavahel erinevat värvi ja eri lehekujuga taimi. Enamik suvikuid tunnevad ennast paremini poolvarjulises kasvukohas, kuid sobivaid taimi leiab ka eritingimustesse.

• Täispäikest armastavad: begoonia, pelargoon, aed-raudürt, mehhiko päsmaslill, suva ilunõges, leeklill, lamav käokuld, ilunõges.

• Tuulise kohaga lepivad: ibeeriselehine tukalill, feerulalehine ruse, sinine tiiviklill, kivikilbik, lobeelia, petuunia.

• Varjulisemasse kohta sobivad: aedkannike, peiulill, alatiõitsev begoonia, roomav metsvits, lamav käokuld, sultan-lemmalts ja värdfuksia.

• Potti sobivad ilukõrrelised: udu-kastehein, Ameerika hiidhirss, Halfa stepirohi, suur värihein, õrn lembehein.

Edasine hooldus Kasta hoolega. Kui kasta, siis põhjalikult, kuni vesi valgub alumisest avausest välja.

Mida väiksem anum, seda hoolikamalt

SUVI AIAS

47

peab mullaniiskust jälgima. Parim niiskus­ indikaator on enda sõrm!

Väeta korrapäraselt. Parimad on suvelilledele mõeldud vees lahustuvad väetised, aia üldväetised ei sobi. Piisab, kui lisada väetist kord nädalas.

Eemalda närbunud õied ning lehed. Tai-

med õitsevad rikkalikumalt, kui eemaldad närbunud õied, siis ei koorma taim ennast seemnete kasvatamisega. Tippude äranäpistamine soodustab ka taime hargnemist ja muudab tihedamaks. Väikseõielised suvelilled raputavad tavaliselt ise oma õitsenud õisikud maha.

Reisile minnes. Paariks päevaks kodust

lahkudes tõsta võimalusel lilleanumad varju, et vähendada vee auramist. Ent kui sõidate ära nädalaks ja taimed jäävad omapäi? Siis lõigake suvelilled kolmandiku võrra madalamaks ning eemaldage kõik õied.

Ikka selleks, et taim tarbiks vähem vett.

Kastke ohtralt enne lahkumist. Taim alustab uuesti kasvamist ning reisilt saabudes ootavad teid värskete lehtedega taimed, mis kohe-kohe õide puhkevad.

Külli Sepp maastikuehitaja EstGarden OÜ

6 x Foto: KÜLLI SEPP

48

Eesti Parim Toiduaine 2011

Eesti Parim PEALKIRI Toit Tervisele 2011

Eesti Parim Pagaritoode 2011

Lihaveise toodete sari

Leiburi Saib

AS Rakvere Lihakombinaat

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

AS Leibur

Värvivariandid: 1. Kuld 2. Pantone 142

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2011

ariandid: d ntone 142

Font: Swis721 Md Bt

Värv: Must

Värvivariandid: 1. Kuld 2. Pantone 142

Vana Tallinn Heritage

Font: Swis721 Md Bt

Värv: Must

Köögi toorjuust

AS Liviko

Eesti Parim Kaste 2011

Värv: Must

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2011

Värvivariandid: 1. Kuld 2. Pantone 142

Eesti Parim Piimatoode 2011

Font: Swis721 Md Bt

AS Maag Piimatööstus

Sinepikaste AS Salvest

Font: Swis721 Md Bt

Värv: Must

Päikesesmuuti

Kadarbiku Köögivili OÜ

Eesti Parim Kondiitritoode 2011 Désirée täidisega šokolaadid AS Kalev Chocolate Factory

Eesti Parim Lihatoode 2011

Eesti Parim Valmistoit 2011

Ahjukael röstsibulaga küpsetuskarbis AS Rakvere Lihakombinaat

Suitsuribilihaga hernesupp AS Salvest

Eesti Parim Kalatoode 2011 Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2011 Karja porgandileib

DGM Shipping AS

Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2011 Eesti müsli

Karja Pagariäri OÜ

EESTI PARIM TOIDUAINE 2011

Tootesari BRIIS

Budget OÜ

EESTI PARIM TOIDUAINE 2011

www.toiduliit.ee

EESTI PARIMAD UUED TOOTED!