Suvi 2013

SUVI 2013

suvi 2013

2 || Suvi 2013

SISUKORD

4 20 21 24 26 30 32 34 36 40 42 44 46

Eesti suvine üritusteja kultuurikalender Nutitelefon – hea abiline looduses ja puhkusel Läbimõeldud reisiapteek tagab muretu puhkuse Värskust kehale ja juustele Suvekokteilide klassika Kotka – sadamalinn kotkasaarel Lahe puhkus koos lastega Põhjamaade pealinnades Aktiivne puhkus Eestimaa matkaradadel Grillidest ja grillimisest ideid ja nõuandeid Rõõmsad ja moodsad suvetekstiilid Suuremahulised istutus­ anumad aias – tõusev trend Vertikaalhaljastuse nutikad võimalused Laste mängumaa koduaias

Suvelisa pani kokku ja toimetas: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee Reklaamiprojekti juhtis: Marge Martjan, marge.martjan@postimees.ee, tel 666 2317 Ajakirja kujundas: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Korrektuuri tegi: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees Trükk: Kroonpress

NB! Suveürituste korraldajatel on õigus muuta oma ürituste toimumisaegu ja -kohti ning Postimees muudatuste eest ei vastuta. Soovitame jälgida operatiivset infot ürituste juurde lisatud kodulehtedel ja maakondade infosaitidel.

Eestimaa suve kiituseks

M

u sõbrad ja tuttavad ei küsi juba ammu, et kuhu ma suvel reisima lähen, sest teavad niigi, et n-ö vabatahtlikult ma suvel Eestist ära ei sõida. Sarnaselt paljude eestimaalastega olen raudsel seisukohal, et Eestimaa suvi, olgu see ilma poolest nii nigel kui tahes, on alati nautimist väärt.

Siis kui pole just super rannailm, jagub tööd aias ning õhtu võib lõpetada põneva teatri- või kontserdielamusega.

Juhul kui pole isu ei üheks ega teiseks, võib minna suvisele laadale, lüüa kirbuturul lahti oma leti, keerutada jalga külasimmanil või jälgida mõnd tõeliselt vaatemängulist sportlikku võistlust, millest Eestimaal samuti puudust pole.

Puhkan alati rõõmuga Eestis, nautides igat suvekuu päeva, talletades endasse pikkadeks sügis- ja talvekuudeks unustamatuid lõhnu, värvide lumma ning joovastudes linnulaulusümfooniatest.

Külastan kaugel elavaid sõpru-tuttavaid, naudin koos oma tervisespordifännidest naabritega varahommikusi jalgrattasõite, et seejärel ujudes päikesetõusu tervitada. Ilm ei mängi siin, muide, mingit rolli – asi on rituaalis eneses! Teen suvise tiiru oma juurte juurde Anna ja Koeru kihelkonda, sest tahan näha oma lapsepõlvega seotud paiku ning tunda seda kipitavat tunnet kurgus, mida emotsionaalsete mälestuste pinnalekerkimine enesega kaasa toob. Soovin kohtuda kaugetest aegadest pärit

kaasteelistega, kel meeles samad asjad, mis minulgi, vanataate ja -memmesid, kes mäletavad mind veel sellest ajast, kui olin laps. Käin ära oma koolimaja mõisapargis ja lasteaia värava taga, sest need liigutavad taaskohtumise hetked on kütus, millega end terve ülejäänud aasta emotsionaalselt toidan. Need on kui külaskäigud muinasjutumaale, ning just muinasjutumaaks suvine Eestimaa minu jaoks muutubki. Kuid küllap teate seda omast käest.

Juba kolmandat aastat on Postimehe suve erinumbris olulisel kohal maakondade kultuuri- ja üritustekavad ning ma ei väsi imetlemast korraldajate pühendumust, vaeva ja tahet. Nad teevad omalt poolt kõik, et Eestimaa suvi oleks nauditav ning pakuks mitmekesiseid ja huvitavaid ajaveetmisvõimalusi kõigile, kes just kodumaal puhata eelistavad. Eestimaa matkarajad kutsuvad, järvesilmad meelitavad ning kalarikkad jõed ootavad kirglikke kalamehi. Veel on see meil tasuta käes! Lisagem siia käe-jala juures olevad seene- ja marjametsad, saareromantika, liivarannad, mõnusad kodused grilliõhtud, oma kätega loodud kaunid koduaiad, suvehoidiste sissetegemise rõõm ning sõnu polegi vaja – Eestimaa suvi on tõesti nautimist väärt!

Riina Luik toimetaja

4 || Suvi 2013

Harju maakaitse­päev 23. juunil

HARJUMAA

sel, www.kallastetalu. ee/kaljulava.html

vad Kose lauluväljaku Noortelaval. Tasuta!

JUUNI

15.07 kl 20 Ivo Linna ja Kappel Kvartett «Sõlmi juustest lahti pael» Kalju-laval Padisel, www.kallastetalu.ee/ kaljulava.html

10.08 kl 12 Harjumaa eakate päev Ääsmäe põhikooli hoovil

06.–08.06 kl 17 Rahvusvaheline festival «Visioon» Saue kontserdisaalis, www.noortejazz.ee 07.06 kl 12–18 Pärnu päev Tallinnas Vabaduse väljakul.

Suvepealinna kuurordi juubelisuve ja kultuurisündmusi tutvustav päev, www.parnu.ee

Militaarstruktuuride demonstratsioonesinemine Harju maakaitsepäeval.

Foto: Kadi-Ann Simmermann

Harju XVIII maakaitsepäev toimub esimest korda Saue vallas. Võidupüha tähistamist alustatakse juba 22. juunil Lool Vabaduse hiies, kus traditsiooniliselt istutab tammepuu see omavalitsus, kelle territooriumil maakaitsepäev toimub. Tänavu on selleks Saue vald.

XV maakaitsepäeva raames paigaldati Vabaduse hiide punasest Mäntsäla graniidist mälestuskivi, mille annetas Soome Vabariigi Uusimaa Reservistide Liit. Kivile kinnitati toimunud maakaitsepäevade korraldajate nimed ja aastaarvudega sepistatud tahvlikesed.

Igal aastal lisatakse koos korraldaja omavalitsusega kivile järjekordne sepistatud tahvel. Üritusel osalevad Harju maavanem, Harjumaa omavalitsuste juhid, Kaitseliidu esindajad ning Harju maleva koostööpartnerid Soomest Uusimaa Reservistide Liidust.

23. juunil toimub Harju XVIII maakaitsepäev Saue vallas.

Päev algab pärgade asetamise tseremooniaga Vabadussõjas langenute mälestuseks. Mängib Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester, peadirigent Aigar Kostabi juhendamisel.

Seejärel toimub operatiiv- ja kaitsejõudude pidulik rivistus ning jalutuskäik. Paraadi juhatab Kaitseliidu Harju Maleva pealik ja paraadi võtab vastu Harju maavanem.

Seejärel avatakse Harju XVIII maakaitsepäev, mille raames saab jälgida eriteenistuste ja militaarstruktuuride demonstratsioonesinemisi, kohapeal on avatud erinevate struktuuride näitused, vaadata saab

eritehnikat läbi aegade, pakutakse sõdurisuppi. Maakaitsepäeva atraktiivsemaks osaks ongi kujunenud kaitsejõudude ja eriteenistuste demonstratiiv­ esinemised: näidislahingud maal, politsei kiirreageerijad tegevuses koos helikopter Augustaga, pantvangi vabastamine, demineerijad, näidispommitamine jpm.

Maakaitsepäeva üritusel on aastaid kaasa löönud ka ajalooklubi Front Line. Ajalooliste mundrite ja relvade eksponeerimine ning demolahingu «Viimane sõjasuvi» esitamine on oma ajaloolise autentsusega eriti muljet avaldav. Ürituse raames toimub võidupühale pühendatud aastajooks – 2013 meetrit, kus osaleda saab nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Kogu päeva vältel saab nautida kultuuriprogrammi ja teha palju põnevat.

Maakaitsepäeva korraldavad Harju Maavalitsus, Saue vald, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Kaitseliidu Harju Malev, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Scoutspataljon, Lennubaas, MTÜ Ajalooklubi Front­ line, Harjumaa Spordiliit jpt.

Maakaitsepäeva lõpus võtab maavanem vastu Eesti presidendi süüdatud võidutule, mis sel aastal saabub Haapsalust ning annab selle üle kahekümne neljale Harjumaa kohaliku omavalitsuse esindajale, kes viivad selle omakorda kõigisse Harjumaa linnadesse ja valdadesse.

Harju maakaitsepäev on Harju maakonna aasta suur­ üritus, kuhu tasub tulla terveks päevaks ja kogu perega.

08.06 kl 12 Harjumaa abiturientide vastuvõtt Rahvusooperis Estonia, www.harju.maavalitsus.ee 09.–11.06 kl 11 Noorte loomingu- ja improvisatsiooni päevad Saue gümnaasiumis, www.noortejazz.ee 09.06 Lühifilmide festival «Ennenägematu kino» Maardu rahvamajas 15.06 kl 19 Marko Matvere ja VLÜ Padise vallas Kasepere külas Kallaste turismitalus 15.06 Anija valla kodukandipäev Anija vallas Härmakosu külas, www. anijavallakultuur.ee

17.07 kl 20 Mustlasmuusika ja romansside kontsert. Marko Matvere ja Mustlasvanker Kalju-laval Padisel, www.kallastetalu.ee/ kaljulava.html 20.07 Harku kantri Vanamõisa vabaõhukeskus, www.vanamoisa.ee

17.08 Kose–Kõrvemaa filmifestivali kinoõhtu Voose külas 17.08 kl 10–24 Vanamõisa käsitöölaat koos suure suvelõpupeoga Saue vallas Vanamõisa vabaõhukeskuses, www.vanamoisa.ee

24.07 Dagö Kalju-laval Padisel, www.kallastetalu.ee/kaljulava.html 25.07 kl 20 «Peegelpildid», Laura Põldvere ja Raivo Tafenau ansambel Kalju-laval Padisel, www.kallastetalu.ee/ kaljulava.html

AUGUST

08.08 kl 20 «Saksofonide öö» Kalju-laval Padisel, www.kallastetalu.ee/kaljulava.html «Maheda muusika õhtud» Kose lauluväljaku Noortelaval

15.06 Tatari kogukonna festival «Sabantui» Maardu linna erinevates paikades

09.08 kl 19 Kohalikud noored – perekond Suurkask, Gert Metsis, Gertrud Sild

22.06 kl 18 Võidutamme istutamine Jõelähtme vallas Loo alevikus Vabaduse hiies, www. harju.maavalitsus.ee

11.08 kl 19 Vokaalansambel 2Loud ja laulja Karet Kõverjalg 16.08 kl 19 Karl-Erik Taukar ja Artjom Savitski 18.08 kl 19 Taavi Peterson & Üdi ning Marten Kuningas

23.06 kl 10 Harju maakaitsepäev Saue vallas Laagri kooli staadionil www.harju. maavalitsus.ee

14.–17.08 kl 10–24 Pärimuslaager Saue vallas Koppelmaal Endla talus

Kõik kontserdid toimu-

17.–18.08 Püha Bernardi päevad Padise kloostris 17.08 kl 11 Anija mõisa päevad Anija külas, anijamois.ee 18.08 kl 11 Jalgrattamatk «Kiili Vänt» Kiili rahvamaja, www.kiilirahvamaja.ee 21.–31.08 IX Tallinna Kammermuusika Festival www.plmf.ee 31.08 Harjumaa Muuseumi 25. sünnipäev Harjumaa Muuseumis, www.hmk.ee 31.08 «Muinastulede öö» Männismäe lõkkeplatsil Saue vallas, aasmae.weebly.com Lisainfot leiad: www.visitharju.ee

24.06 kl 18 Võidutule üleandmine ja Kaitseliidu rivistus Jüri kirikuaias, www.rae.ee 30.06 kl 16 «Lauluga maale» Vanamõisa toidulaadal. Gerli Padar ja Jüri Aarma

JUULI

03.07 kl 20 «Vihmade taga» Jassi Zahharov, Margus Kappel, Jaanus Nõgisto ja Maria Listra Kalju-laval Padisel, www.kallastetalu.ee/ kaljulava.html 11.07 kl 20 «Minu elu lugu» Raimond Valgre – 100 Kalju-lava Padi-

Kammermuusika raekojas Ajaloolise Tallinna raekoja võlvide all saab sel suvel kuulata kaunist kammermuusikat. Kontserdid toimuvad viiel kolmapäeval: 19.06, 10.07, 31.07, 07.08 ja 14.08 algusega kell 19. Üles astuvad Eesti tippinterpreedid: Sigrid Kuulmann, Marko Martin, Irina Zahharenkova, Oksana Sinkova, Andreas Lend, Maria Veretenina jt.

Info: www.plmf.ee

Suvi 2013 || 5

TARTU

JUUNI

JUULI

28.07 kl 20 Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert Kassitoome orus, www.vanemuine.ee

15.–17.08 Interdistsiplinaarne linnafestival UIT Tartu kesklinnas, www.facebook.com/ linnafestivalUIT

22.06 kl 20 Tähtvere valla jaaniõhtu ansambliga Kruuv Rahinge järve ääres, ilmatsaluhuvikeskus.ee

AUGUST

16.–17.08 Emajõe festival erinevates paikades üle Tartu linna, www. tartu.ee/emajoefestival

22.06 Puhja valla jaanituli, tantsuks mängib ansambel Quvalda Kavilda Kiigemäel, puhja.ee

19.08 Öölaulupidu «Järjepidevus» Tartu laululaval, www.arena.ee Lisainfot leiad: www.tartu.ee

06.–09.06 XII Eesti heliloojate festival Tartu Jaani kirikus, www.composer.ee 09.06 kl 17 Tartumaa tantsupidu «Püha» Raadi mõisapargis, www.tartumaatantsupidu.ee 27.–29.06 Rahvusvaheline Väntorelifestival Tartu raekoja platsil, Keskpargis, vanalinna tänavatel, www.tmm. ee/festival2013

04.07 kl 12 Rahvusvaheline folkloorifestival «Baltica 2013» avaüritused erinevates paikades üle Tartu linna, kultuuriaken.tartu.ee 09.07 kl 19.30 Tõnis Mägi juubelikontsert «Legend – Tõnis Mägi ’65» Tartu laululaval, www.arena.ee 12.–13.07 Muusikafestival Punk’n’Roll Raadi mõisapargis, www.punknroll.ee

01.–04.08 Puhkpilli­ festival «Mürtsub pill» Tartu kesklinnas, www.potartu.ee 02.–10.08 Emajõe Suveteatri etendus «Undiin» Tartu Toomkiriku varemetes, www.suveteater.ee

TARTUMAA

JUUNI

07.06 kl 14 Kodavere püsiekspositsiooni avamine Liivi Muuseumis Alatskivil, muusa.ee 08.06 Eksootiliste tantsude festival Elva kultuurikeskuses Sinilind, sinilind.elva.ee

05.–10.08 Tartu armastusfilmide festival tARTuFF Tartu raekoja platsil, www.tartuff.ee

29.06 Tartu linna päev erinevates paikades üle Tartu linna, kultuuriaken.tartu.ee

15.06 kl 17 Segakooride laulupäev «Õitse, kasva, ela!» Elva lauluväljakul, elva.ee

29.06 kl 19 2. Pop­koo­ri­ pidu Tartu laululaval, www.popkooripidu.ee

19.–21.07 Lõhnavad Tartu hansapäevad Tartu kesklinnas, www.hansapaevad.ee

08.–10.08 Tartu muusikanädal Tartu kesklinna klubides, kohvikutes, sisehoovides, galeriides ja baarides, www.tartumuusika.ee

Ava lava, Tallinn 2013 Suvel, kui pealinnas viibib kõige enam külastajaid, kutsub Tallinn programmi «Ava lava, Tallinn» raames külla Eestimaa regioonide esindajaid. Suvistel nädalavahetusel tutvustavad Eesti maakondade esindajad Raekoja platsil oma kultuuriorganisatsioone ja -kollektiive, kultuuriturismi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja nende tooteid, käsitöö- ja disainikultuuri, vaatamisväärsusi, matkaradu, kultuuriobjekte ja toidukultuuri.

23.06 kl 19 Ülenurme vallarahva jaanipidu Reola kultuurimajas, ylenurme.ee

15.06 kl 10 Kaera-Jaani võistutantsimine, laadamelu, mängumaa, õpikojad Võnnu vallas Lääniste linnamäel, vonnukaerajaan.ee 15.06 kl 16 E. Tubina 108. sünniaastapäeva tähistamine, esinevad Mati Palm ja Piia Paemurru Liivi Muuseumis Alatskivil, muusa.ee

23.06 kl 20 Võnnu jaanipidu, tantsuks ansambel Tiigrikutsu Lääniste linnamäel, vonnukultuur.ee 23.06 kl 21 Jaaniõhtu Aravu rahvamajas, meeksi.ee

29.06 «Lauluga maale» Gerli Padar ja Jüri Aarma Elva Sinilinnu parklas, sinilind.elva.ee

JUULI

01.07 kl 20 Metsakontsert: Heiki Mätlik ja Rein Kuresoo Elva Verevi motelli õuel, sinilind.elva.ee 05.07 kl 19 Meeskoori Forestalia kontsert Elva Muusikakooli mäel, sinilind.elva.ee 06.07 Meeksi valla kodukandipäevad ja järvepidu Mehikoormas Latika platsil, meeksi.ee 08.–14.07 Loodusfilmide linastused Elva kinos, sinilind.elva.ee 08.–12.07 Klarnetisuvi «Elva 2013» Elva linnas, sinilind.elva.ee

• 29.–30.06 LÕUNA-EESTI: Jõgevamaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa • 20.–21.07 PÕHJA-EESTI: Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Eesti, IdaVirumaa • 03.–04.08 LÄÄNE-EESTI: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa

22.06 kl 19 Alatskivi valla jaaniõhtu Alatskivi Hirveaias, alatskivi.ee 22.06 kl 20 Tähtvere valla jaaniõhtu Rahinge järve ääres, ilmatsalu.ee 22.06 Laeva valla jaanituli ansambliga Hot Shot, mängud ja võistlused kõigile. Laeva kultuurimaja, laeva.ee 22.06 Kambja valla jaanituli Kambja mõisapargis, kambja.ee

27.07 Rääkkylä kirikukoori kontsert koos Puhja ja Rannu koguduse segakooriga Dionysius, tulud lähevad Puhja kiriku oreli remondiks, Puhja kirikus, puhja.ee

AUGUST

01.08 kl 20 Metsakontsert: Orelipoiss ja Aleksei Turovski Elva Vaikse tänava metsas, sinilind.elva.ee

23.06 kl 12 Jaani rattaralli Meeksi valla seltsikeskuses, meeksi.ee

29.06 Rahvusvaheline raievõistlus Elva Sinilinnu parklas, sinilind.elva.ee 09.06 kl 16 Tartumaa tantsupidu «Püha» Tartu Raadi mõisapargis, www.tartumaatantsupidu.ee

18.–24.07 Festival Klaaspärlimäng Tartu Jaani kirikus, www.erpmusic.com

23.06 kl 20 Maakaitsepäev, võidutulede üleandmine, jaanituli Elva lauluväljakul, elva.ee

21.07 Eveli Roosaare viiulilaagri lõppkontsert, puhja.ee

13.07 kl 10 VII Alatskivi suvelaat «Vanad head asjad» Alatskivi alevikus, alatskivi.ee 14.07 kl 15 Tantsuline pärastlõuna: Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing Kastre pargis, maksavald.ee

03.–04.08 Alatskivi mõisapäevad ja Kodavere pärimuspäev Liivi Muuseumis ja Alatskivi lossis, alatskivi.ee 04.08 Vanavara laat «Sulle-mulle» Mellistes, levatek.eu 11.08 Aktus-vastuvõtt Elva linna sünnipäeva auks Elva gümnaasiumi aulas, elva.ee 11.08 kl 20 Vanemuise sümfoonikute ja solistide kontsert «Palju õnne, Elva!»

Elva lauluväljak, elva.ee 17.08 kl 19 Augustisimman Reola kultuurimajas, ylenurme.ee 17.08 kl 18 Eesti Kirjanik 2013 Liivi Muuseumis Alatskivil, muusa.ee 18.08 kl 15 Tantsuline pärastlõuna: Seelikukütid Kastre pargis, maksavald.ee 20.08 kl Konguta valla külade päev, konguta.ee 31.08 Kirikukontsert: Greesi Langovits (sopran), Kristi Veeber (sopran), Ott Indermitte (bariton), Hille Poroson (orel) Puhja kirik, puhja.ee

31.08 Muinastuledes kontsert «Kortermajade romantika» Mari Kalkun, Võnnu alevis, vonnukultuur.ee Lisainfot leiad: kultuuriaken.tartu.ee tartumaa.ee

6 || Suvi 2013 HAAPSALU ja LÄÄNeMAA

JUUNI

02.06–01.07 Haapsalu graafilise disaini festival Haapsalu kultuurikeskuses, www.kultuurimaja.ee

kontserdisari «Eesti mõisad 2013» Toetame koos Lasila mõisakooli klaverifondi!

R, 26.07 kell 18 Eivere mõisas (Anna kihelkond, Järvamaa)

KONTSERDID: K, 19.06 kell 19 Atla mõisas, ait-kunstikoolis (Juuru kihelkond, Raplamaa)

L, 27.07 kell 18 Räpina mõisas / Sillapää lossis (Räpina kihelkond, Põlvamaa)

ESINEJAD: ELISABETH JOYÉ, klavessiin (Prantsusmaa) Selgitusi jagab kunstiteadlane JÜRI KUUSKEMAA Koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga N, 25.07 kell 18 Kõltsu mõisas (Keila kihelkond, Harjumaa)

P, 28.07 kell 18 Lasila mõisas (Lasila põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa) – lõppkontsert on PILETITA, annetus klaverifondi ESINEJAD: Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel KA BO CHAN (kontratenor) Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA

Piletid Piletilevist! Korraldaja Corelli Music, www.corelli.ee

09.06 Eestirootslaste laulupidu Haapsalu piiskopilinnuses, www.eestirootslane.ee 09.06 Cyrillus Kreegi muusikapäevad Haapsalus, www.nargenfestival.ee

Itaalia veinipidu Haapsalus. muusikapäevad», www.lihula.ee

Foto: Tõnu Parbus

10.–11.08 Lihula lillkirja festival, rahvaulikool.ee

14.–16.06 Itaalia veinipidu Haapsalus, www.kultuurimaja.ee 23.–24.06 Maakaitsepäeva ja võidupüha tähistamine. Kaitseväe paraad Haapsalu raudteejaamas, Haapsalu piiskopilinnuses 29.–30.06 Ingerisoomlaste tantsu- ja laulupidu Haapsalu promenaadil, www.inkeri.ee

12.–14.07 American Beauty Car Show Haapsalu piiskopilinnuses, www.american.ee 13.07 Maasikapidu Altmõisas Läänemaal, www.altmoisa.ee

10.08 kl 20 Maakonna tantsupidu «Veere veere päevakene» Lihulas 25.–28.08 Hiiu kandle festival Vormsil, www.vormsi.ee

29.06 Haapsalu rahvuslik koertenäitus Haapsalu piiskopilinnuses, www.nublud.ee

JUULI

03.–07.07 XX Haapsalu vanamuusikafestival Haapsalu Toomkirikus, www.haapsalu.ee 03.–07.07 Rahvusvaheline kuuma klaasi sümpoosion Evald Okase muuseumis, www.evaldokasemuuseum.ee

20.–21.07 Joogafestival Haapsalu piiskopilinnuses, www.joogafestival.ee 27.–29.07 Olavipäevad Vormsi saarel, www.vormsi.ee

AUGUST

04.–28.07 Rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival Haapsalus, www.festivals.ee

02.–03.08 Bluusifestival «Augustibluus» Haapsalu piiskopilinnuses, www.augustibluus.ee

11.–14.07 Rahvusvaheline klassikalise muusika festival «Lihula

08.–11.08 Lihula kultuuripäevad, www.lihula.ee

23.–25.08 Valge Daami aeg Haapsalus, www.valgedaam. kultuurimaja.ee 25.08 Haapsalu pitsipäev Haapsalu promenaadil, www.valgedaam.kultuurimaja.ee LISAINfoT LeIAd: www.laanemaa.ee www.visithaapsalu.com www.westestonia.ee

Lääne­Eesti jalgrattal – tule avastama!

VIIS MÕNUSAT NÄDALAVAHETUST: • 22.06 ja 29.06 Pikajala, Läänemaa «Rattaga Palivere terviseradadel», www.paralepa.ee • 06.–07.07 Pärnu ja Kilingi-Nõmme, Pärnumaa «Rattaretk Schillingule» ning «Perepäev ratastel», www.sksaarde.ee • 18.08 Tahkuna poolsaar, Hiiumaa «Hiiumaa rattaradadel», www.maraton.hiiumaa.ee • 06.10 Karujärve, Saaremaa «Sügis Saaremaal – rattaga Karujärve radadel», www.karutervis.ee Armastad rattaga Eestimaad avastada või naudid lihtsalt rattasõitu kui mõnusat puhkust? Tule ja osale rattamatkal!

Vaata lähemalt: www.westestonia.ee

8 || Suvi 2013

SUVEPEALINN PÄRNU

XI Pärnu orelifestival Eliisabeti kirikus, www.eliisabet.ee

SUVE VÄLTEL TOIMUVAD SÜNDMUSED Laat ja turg

19.06–14.08 kolmapäeviti kl 20 Pärnu kontserdisari «Suvemuusika» Ranna kõlakojas, www.parnukontsert.ee

18.05–01.09 laupäeviti ja pühapäeviti kl 9–15 (v.a 23.06) suvine kirbuturg Pärnu kesklinna silla juures

26.06–07.08 kolmapäeviti kl 18 Rahvalikud suvised kontserdid Lastepargis, www.praks.ee

01.06–17.08 laupäeviti kl 12–16 (v.a 22.06) kunstiturg Steineri aias, www.facebook.com/ Kunstiturg

27.06–15.08 neljapäeviti kl 18 Puhkpilli suvemuusika Koidula pargis

Spordisündmused 01.05–04.09 kl 17.30– 19.00 Volkswagen Cup Pärnu jalgrattasari.

Kümme etappi Pärnu linnas ja maakonnas, www.a2k.ee 07.05–10.09 teisipäeviti kl 17.30 (v.a 20.08) 29. aastajooks Pärnus 08.05–25.09 kolmapäeviti kl 18 Saku Kesknädala Ring purjetamises. 20 etappi Pärnu lahel, www.jahtklubi.ee 29.06, 06.07, 13.07, 27.07 kl 10–17 Eesti Rannajalgpalli Liiga Pärnu rannas (Rannahotelli taga), www.rannajalgpall.ee Muusika 07.06–30.08 reedeti kl 20 (v.a 02.08 ja 09.08)

30.06–11.08 pühapäeviti kl 20 Kammermuusika kontserdisari «Raepromenaad» Pärnu Raehoovis, www.parnukontsert.ee

19.07–15.09 Pärnu fotokunstnikud «Kuurort enne ja praegu» Pärnu vanade fotode ja loomingulise lavastuse näitus Pärnu Rannapargis

08.06 kl 15 Ooperilavastuse «Attila» kinoseanss Endla Teatris

Lastele

10.06 kl 14–21 Klaudia Taevi nimelise konkursi III voor Kuninga tn põhikoolis

23.06–11.08 pühapäeviti kell 11 Rannapargi lastehommikud.

Tasuta! www.act.ee, www.facebook.com/ ActManagement

JUUNI

27.05–30.06 Näitus Eesti poliitiline eliit puhkab Pärnus, nukunäitus «Pehmed ja karvased» Villa Artis galeriis, www.reiser.ee 29.05–29.06 Tiina Lehtimäki maalid Kunstnike Majas, www.linnagalerii.ee 03.06–03.07 Näitus «Spordimuuseum suvepealinnas vol. 2» Pärnu Keskraamatukogus, www.pkr.ee

20.05–11.07 Suplejate motiiv eesti kunstis «Pärnu Kuurort 175» Pärnu Rannapargis ja Pärnu Muuseumis, www.parnumuuseum.ee 09.06–09.09 iga päev kl 9–21 XX rahvusvaheline aktinäitus «Mees ja naine: pühadus» Uue Kunsti Muuseumis, www.chaplin.ee

11.06 kl 15 Loeng «Ettelaulmine: maagilised viis minutit…»

Kuninga tn põhikoolis 11.06 kl 20 Klaudia Taevi mälestusõhtu Ammende Villas 12.06 kl 19 PromFesti lõppkontsert Pärnu kontserdimajas 07.–08.06 kl 11–23 Hea toidu festival – Grillfest Pärnu Vallikääru aasal, www.grillfest.ee 07.06 kl 17 «Matid majja» Pärnu Kunstide Maja Janne Ristimetsa Tantsustuudio heategevuslik kevadkontsert Steineri aias, www.kunstidemaja.ee 13.–16.06 VALGED ÖÖD. II rahvusvaheline seenioride tenniseturniir Pärnu kesklinna tenniseväljakutel, www.parnutennis.ee

Kunst Kuni detsembrini «Pärnu – kindluslinnast kuurordiks. Pärnu kuurordi lugu» Tiit Kase koostatud näitus Pärnu Keskraamatukogu I korruse akendel, www.pkr.ee

09.06 kl 14–21 Klaudia Taevi nimelise konkursi II voor Endla Teatris

06.–12.06 PromFest 2013 – Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival, www.promfest.ee 06.06 kl 18 PromFesti ajaloonäituse avamine Teatrigaleriis 06.06 ja 08.06 kl 19 Ooperilavastus «Tsaari mõrsja» Endla Teatris 07.06 kl 15 Ooperilavastuse «Thais» kinoseanss Endla Teatris 07.06 kl 19 Ooperilavastuse «Carmen» kinoseanss Endla Teatris

14.06 kl 20 Lugusid naistest ja meestest.

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna Ammende Villa aias, www.ammende.ee 15.06 kl 20 Esineb Carlos Ramirez restoran Kolhethi ees, www.kolhethi.ee 15.–16.06 Eesti linetantsu festival ja Pärnu Country 25 Nooruse Majas, Rüütli tänaval, Steineri aias, Pärnu Vallikäärus, www. estonianlinedance.com 16.06 kl 13–15 Pärnumaa eakate suvepidu Pärnu Vallikäärus, www.praks.ee 15.–22.06 ÜRO Veeaasta interaktiivne näitusetelk Pärnu kesklinnas 21.–22.06 Veefestival WATERGATE, www.watergate.ee 21.06 etendub «Merelahing» vanade purjelaevade osalusel.

Watergate’i käimisretk ja Muinastulede regatt 22.06 Ewert & The Two Dragonsi kontsert Pärnu Vallikäärus 21.06 TERE, PÄRNU SUVI! Kontsert ja rahvapidu. Tallinn annab

Pärnule üle suvepealinna tiitli, www.parnu.ee 21.–22.06 kl 9–20 Kaubamajaka jaanilaat, www.facebook.com/ jaanilaat 22.06 kl 12–16 Südalinna jaanipäev Perepäev – esinevad Kukerpillid, Mängu­ džungli lasteala, mängud, grill, avatakse suvine turg Martensi väljakul, www.parnukeskus.ee 22.06 II Pärnumaa Võidupüha maraton algusega Eesti sõjameeste mälestuskiriku juurest Toril Pärnusse, lastejooksud Rüütli platsil, www.2silda.ee 22.06 Raeküla jaanituli, www.raekylavanakool.ee 22.06 Räämapargi jaanituli Räämal 22.06 Merelaulud.

Konkurss-kontsert Pärnu Jahtklubis, www.jahtklubi.ee 23.06 Pärnu Jahtklubi jaanipäev, www.jahtklubi.ee 23.06 Nooruse Maja jaanituli. Ansambel JOLLER, võistlused, mängud, lõke Nooruse Maja suveaias, www.noorusemaja.ee

03.07 kl 20 Hortus Musicus «Üle sajandite ja riigipiiride» Pärnu Raehoovis, www.concert.ee 04.–06.07 Pärnu ballaad. Rahvus­ vaheline noorte pop- ja džässlauljate konkurssfestival Ranna kõlakojas ja mujal Pärnus, www.valgre.ee 04.07 ja 12.–14.07 kl 21.30 ja 23 «Harala elulood». Pärnu Rahvateatri etendus Pärnu Raehoovis, parnurahvateater.blogspot.com 05.–06.07 Muusikafestival «Kummardus Valgrele» Pärnu kohvikutes, www.kummardusvalgrele.ee 05.–07.07 ALOHA Kite Challenge lohesurfivõistlus Pärnu rannas, www.aloha.ee 06.07 Rattamatk festivalile «Schilling» Pärnu – Kilingi-Nõmme 06.07 kl 20 «Õhtulaul» Oliver Kuusik, Siim Aimla, Aare Paul Lattik, Eliisabeti kirikus, www.concert.ee 06.–07.07 kl 10–17 Pärnu rahvusvaheline koertenäitus Kalevi staadionil, www.parnupkk.ee

26.–29.06 Pärnu linnamaalijate sümpoosion Pärnu linnaruumis, www.linnagalerii.ee 27.–30.06 SUMMER CUP 2013. Rahvusvaheline noorte jalgpallifestival Pärnu ja Paikuse staadionidel, www.summercup.org 27. ja 30.06 kl 21.30 «Harala elulood» Pärnu Rahvateatri etendus Pärnu Raehoovis, parnurahvateater. blogspot.com 28.–30.06 Pärnu hansapäevad Pärnu Vallikääru aasal, hansa.parnu.ee 28.–30.06 Pärnu liiva­ skulptuuride festival Pärnu rannas, kultuur.parnu.ee 28.–30.06 XII Pärnu Harmonica festival ja konkurss Baltic-Nordic Open. Pärnu kontserdimajas, Kuursaalis ja Ranna kõlakojas, www.piccolo.ee

JUULI

01.–07.07 XXVII Pärnu filmifestival. Põhikava Uue Kunsti Muuseumis, www.chaplin.ee

06.–27.07 Pärnu IN Graafika festival näitused, performance’id ja töötoad, www.nongrata.ee 06.–10.07 Pärnu Fideofest – Pärnu filmi- ja video festival Pärnu Muuseumi videosaalis, www.nongrata.ee 07.07 kl 20 Maarja-Liis Ilus Ammende Villa aias, www.ammende.ee 07.07 Püha Loomaaia 16. Veteranide velotuur, www.pyhaloomaaed.ee 08.07 kl 20 Valgre 100 muusikaline etendus «Minu elu lugu». Rain Simmul, Jaan Sööt, Allan Jakobi Ammende Villas, www.ammende.ee 09.07 kl 17.30 Meremiili jooks ja käimine Pärnu rannas

Suvi 2013 || 9

10.07 kl 20 Smilers – akustiline rockromantika «Käime katuseid mööda» Ammende Villa aias, www.ammende.ee

17.07 kl 20 «Peegelpildid», Laura Põldvere ja Raivo Tafenau ansambel Ammende Villa aias, www.ammende.ee

10.07 kl 20 Rahmaninov ja rahvamuusika. Laulavad Iris Oja ja UMA, Pärnu kontserdimajas, www.concert.ee

18.07 kl 20 Terminaatori akustiline kontsert Ammende Villa aias, www.ammende.ee

10.07–10.08 Suveaaria.

Kunstide süntees.

Suvepealinna vabaõhu muusikateatrifestival Pärnu Vanalinna õuel, www.ooper.parnu.ee 10., 12., 14., 16. ja 18.07 kl 22 Monteverdi «Magus valu» muusikateatrietendus 10.–21.07 «Seljatades sada meest» Suvelavastus Pärnu Vanalinna põhikooli võimlas, www.endla.ee 11.–13.07 XVI Watergate’i purjeregatt, www.jahtklubi.ee 11.–14.07 SAX.FEST’13 Rahvusvaheline saksofonimuusika festival Ammende Villas ja mujal Pärnus, www.saksofon.ee 11.07 kl 21 Legend – Tõnis Mägi ‘65 Pärnu Vallikäärus 13.–14.07 Mängimelaulame koos Vabariiklik külapillimeeste kokkutulek Nooruse Maja suveaias, kontserdid Lastepargis ja Ranna kõlakojas, www.noorusemaja.ee 13.07 EÜE 50. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva juubelikokkutulek Pärnu Vallikäärus, www.eue.ee/juubelikokkutulek 13.07 Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit avalik õpituba ja sünnipäevakontsert Maarja-Magdaleena Gildis ja Steineri aias, www.tuurit-tuurit.ee

16.–23.07 Rahvusvaheline Pärnu muusikafestival Järvi Akadeemia 2013 Ammende Villas, Pärnu kontserdimajas, Eliisabeti kirikus, Rannahotellis, www. parnumusicfestival.ee 16.07 kl 20 Mustlasmuusika ja romansid Marko Matvere ja Mustlasvanker Ammende Villa aias, www.ammende.ee

19.07 kl 20 «Quantana mera» Boris Lehtlaan, Joel Steinfeldt, Jüri Homenja ja Erich Krieger Ammende Villa aias, www.ammende.ee 19.–20.07 kl 11–22 Kuldrula. Tänavaspordiüritus Munamäe skatepargis, www.kuldrula.ee 20.07 kl 20 Juubelikontsert «20» – 2 Quick Start Pärnu Vallikäärus 21.07 kl 20 Akordionistide tulevärk «Balti akord» Ammende Villa aias, www.ammende.ee 22.–25.07 Zen Karate Suvekool. Näidistreeningud Pärnu rannas, www.zenkarate.ee 23.07 kl 20 Siin on mehed, kes iial ei jää hätta. Ivo Linna, Jaan Elgula ja Kappel Kvartett Ammende Villa aias, www.kontsert.ee 24.07 kl 20 Kauneim suveõhtu sinu elus.

Kaunimate Aastate Vennaskond, Ammende Villa aias, www.ammende.ee 24.07–11.08 kl 19 Tuuakse vaatajate ette Endla Teatri lavastuste paremik Endla Teatris, www.endla.ee 25.07 kl 20 BEST OF Koit Toome unplugged Ammende Villa aias, www.ammende.ee 26.07 kell 20 A.E.D. Tõnis Mägi soolokontsert Ammende Villa aias, www.ammende.ee 26.–27.07 Monster Music Festival – suvine tantsumuusikafestival.

Peaesinejad KERLI, Alex Gaudino (IT), Milk & Sugar Live (GER), Matrix & Futuruebound (UK) Pärnu rannas, www.facebook.com/ monstermusicfestival 27.07 kl 20 «Vihmade taga» Jassi Zahharov, Margus Kappel, Jaanus Nõgisto ja Maria Listra Ammende Villa aias, www.ammende.ee 27.07 kl 21 Jaan Tätte kontsert Pärnu Vallikäärus 29.07–03.08 Pärnu bluusipäevad Pärnu Jahtklubis, bluusipaevad.parnublues.ee

AUGUST

01., 03., 05., 07. ja 09.08 kl 22 Suveaaria.

Kunstide süntees.

Lock, Saariaho, Sydorenko, Uduman «Kauge armastus» muusikateatrietendus Pärnu Vanalinna õuel, www.ooper.parnu.ee 01.–10.08 SUVEUNIversiteet. XII rahvusvaheline Arbo Valdma pianistide kursus. Kontserdid Pärnu raekojas, Pärnu kontserdimajas, www.parnukontsert.ee 01.08 kl 20 XXVII Tallinna rahvusvaheline orelifestival. Avakontsert Pärnu kontserdimajas, www.concert.ee 01.–05.08 Pitsifestival.

Pärnu Kuninga tänava põhikoolis, Koidula pargis, Nooruse Majas, www.noorusemaja.ee

01.–18.08 Pärnu Fringe Festival. Pärnu rahvusvaheline kunstide festival, www.parnufringe.ee 02.08 kl 20 XXVII Tallinna rahvusvaheline orelifestival. Noored talendid Eliisabeti kirikus, www.concert.ee 02.–03.08 Pärnu XVI gildipäevad MaarjaMagdaleena Gildis ja Steineri aias, www. maarjamagdaleenagild.ee 02.–04.08 Pärnu XV portselanipäevad Nooruse Majas, www.noorusemaja.ee 03.08 kl 17 IX akordionistide suvelaagri lõppkontsert Kentuki Lõvi pubis, www.kentuki.eu 03.–17.08 Teater ühendab NEATA Noorte Teatrikursus. Töötoad ja etendused Pärnu tänavatel ja lavadel, www.parnufringe.ee/ neata 07.08 kl 19 «Võlanõudjad», Eesti Draamateatri külalisetendus Endla Teatris 08.–11.08 Ruhnu purjeregatt, www.jahtklubi.ee 09.08 kl 19 «Totu kuul», kaasaegse tantsu linnalalaagri esietendus Steineri aias, www. facebook.com/lavaauk 09.08 kl 20 XXVII Tallinna rahvusvaheline orelifestival. Jean-Pierre Lequay Eliisabeti kirikus, www.concert.ee

10.08 Tänavafestivali «Augustiunetus» kunstide öö. Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis, www.augustiunetus.ee

28.08–21.09 Janno Bergmann. Foto ja installatsioon Kunstnike Majas, www.linnagalerii.ee

10.08 kl 16 Festivali «Augustiunetus» tenniseturniir. Pärnu kesklinna tenniseklubis, www.parnutennis.ee

30.–31.08 (30.08 kl 12–19 ja 31.08 kl 9–18) Pärnu taimelaat. Sügis 2013 Vallikääru aasal, www.parnuaiaklubi.ee

10.08 kl 19 Saksofonide öö Ammende Villa aias, www.ammende.ee 10.–12.08 De Facto Uue Teatri festival, www.parnufringe.ee

15.–16.08 Multikultuurne PÄRNU. XIII rahvusvähemuste suvefestival Rüütli platsil 19.–28.08 Rahvusvaheline noorte tenniseturniir Pärnu kesklinna tenniseväljakutel, www.parnutennis.ee 20.08 kl 16 «Eesti viisid» puhkpilliorkester Saxon ja solistid Koidula pargis, www.parnu.ee 21.08–14.09 Ühenduse KORV näitus. Maal, skulptuur, installatsioon Pärnu Linna­ galeriis, raekojas, www.linnagalerii.ee 23.–25.08 Svetotš. III rahvusvaheline Pärnu slaavi kultuuri festival Ranna kõlakojas ja Lastepargis 24.08 kl 10–17 Conze vanatehnika päev.

Näitus ja kauplemine varuosadega Konse motellis ja karavankämpingus, www.konse.ee

29.06–04.08 Kabli päikeseloojangu festival Kabli külas (Häädemeeste vald), www.rannatee. ee/kablifestival; www. facebook.com/kablisuvi 06.07 Ilusa muusika festival «Schilling» Kilingi-Nõmmel, www.schilling.ee

10.–14.08 Sõnum seinal Tänavakunsti festival, www.parnufringe.ee 14.–17.08 Monomaffia Pärnu rahvusvaheline teatrifestival, www.monomaffia.ee

ring (Audru vald), www.auto24ring.ee

30.08–01.09 Jüri Jaansoni «Kahe silla jooks», www.2silda.ee

10.–28.07 Etendus «Surm, sünd ja laulatus» Tõstamaa mõisas, mois.tostamaa.ee

31.08 Aloha surfihooaja lõpetamine. Vabaõhukontsert Pärnu rannas, www.aloha.ee

12.–13.07 Elektroonilise tantsumuusika festival «Grind Fest» Auto24ring (Audru vald), www.grind.ee

31.08 Muinastulede öö Pärnu rannas, www.parnu.ee

12.–14.07 Kihnu Mere Pidu Kihnu saarel, www.kultuuriruum.ee

Lisainfot leiad: parnu.ee kultuur.parnu.ee visitparnu.com

12.–14.07 Nädalalõpp Varblas Varbla vallas, www.varbla.ee

SUVISED SUURSÜNDMUSED PÄRNU MAAKONNAS 01.05–30.10 Kolmapäevakross. Pärnu Motoclubi MV Potsepa karjääri krossirajal Kõima külas (Audru vald), www.motoclub.ee 08.06 Põhja-Liivimaa festival. Kala-eri Häädemeeste seltsimajas ja suveaias (Häädemeeste vald), www.haademeeste.ee 14.–15.06 STCC ning Eesti ja Balti MV autode ringrajasõidus Auto24-

13.07 Kidise tiigimuusika festival Kidise külas (Varbla vald), www.kidise.ee 20.07 Mihkli laat Mihkli külas (Koonga vald) 10.08 Suur marjapäev Saugas Karukäpa talus (Sauga vald), www.rannatee.ee 11.08 Ansambli Kõrsikud kontsert Kirsi talus (Audru vald), www.audru.ee 20.08 Hapukurgifestival Tahku Tare külakeskuses (Tahkuranna vald), www.rannatee.ee

10 || Suvi 2013

Suvehooaja üritused Eesti Vabaõhumuuseumis 06.06 Pärimusmeditsiini päev Roosta talus Suvistel kaduneljapäevadel tutvustab Lahemaa tervisekool Eesti pärimusmeditsiinis kasutatud võtteid. Päeva teemaks on saun, saunateraapia ja vesiravi.

08.06, 09.06 Memme-taadi päevad Külastajaid ootab kirev kava – esinevad lauljad, tantsijad ja pillimehed. Osa saab käsitöömeistrite loomingust.

JUUNI 15.–16.06 Sõru Jazz Sõru sadamas, www. kaunismuusika.ee 21.06 Hiiumaa–Saaremaa sõpruskohtumine jalgpallis Kärdla staadionil, www.hiiumaasport.ee 23.06 Jaanipäev Sõru sadamas, www.emmaste.ee

30.06 Etnofest

04.07 Pärimusmeditsiini päev Roosta talus Suvistel kaduneljapäevadel tutvustab Lahemaa tervisekool Eesti pärimusmeditsiinis kasutatud võtteid. Päeva tee23.06 Jaanipäev maks on vana eesti massaaž Jaanilaupäev – kaunis suveõhtu täis müstikat, armastust, ehk soonetasumine ja väeteraapiad. lõõmavaid lõkkeid ja tundeid, tulvil tantsu ja pillilugusid, kii- 07.07 Rahvusvahelise folkloogelaulu ja rahvalikke mänge. rifestivali BALTICA Eesti päev Mereäärsetel lavadel astuvad 01.08 Pärimusmeditsiini päev üles eesti rahvamuusikud, pakkudes võimalust jaanilõk- Roosta talus Suvistel kaduneljapäevadel ke paistel tantsu keerutada. tutvustab Lahemaa tervisePeaesinejaks on armastatud ansambel Untsakad, kelle re- kool Eesti pärimusmeditsiinis pertuaari kuuluvad tuntud pil- kasutatud võtteid. Päeva teelilood ja laulud. Tutvustatakse maks on mesi ja mesilased Eesti pärimusmeditsiinis. vanu tantse ja mänge ning rahvariideid. Toimuvad rahvalikud ühislaulmised, kus igaüks saab kaasa lüüa. Muuseumi talud on lahti hämaruse saabumiseni ning õuedel tutvustatakse jaanipäevaga seotud kombeid. Kolu kõrtsis saab maitsta traditsioonilisi piduroogi. Nagu ikka, kohtuvad Eestimaa suve lühimal ööl Koit ja Hämarik!

HIIUMAA

29.08 Pärimusmeditsiini päev Roosta talus Suvistel kaduneljapäevadel tutvustab Lahemaa tervisekool Eesti pärimusmeditsiinis kasutatud võtteid. Päeva teemaks on kupud, verikupud ja kaanid Eesti pärimusmeditsiinis.

Lisainfo: www.emv.ee

29.06 Etendus «Orav ja ilves» Kärdla Villalaos, www.facebook.com/ villaladu 30.06 Taavi Peetre mälestusvõistlus Kärdla staadionil, www.hiiumaasport.ee

JUULI 06.07 Eesti meistrivõistlused grillimises Hellamaa rannas, www.grillfest.ee 08.–12.07 Mõisameistrite päevad Suuremõisas, www.pyhalepa.ee 11.–12.07 X Sõru käsitöö- ja kunstipäevad Sõru paadikuuris, www.etnobuss.ee

AUGUST

10.–14.07 kl 20 15. Mustjala muusikafestival «Mustjala mustrid».

Erinevates kohtades Mustjala vallas, www.mustjalafestival.ee

02.–03.08 XX Hiiumaa karikas kardispordis Käinas, www.kartago.ee

22.–23.07 Avamerepurjekate regati «The Tall Ship Races» külaskäik Kuressaarde ja Saaremaale, Toi Saaremaa sadamas, Roomassaare sadamas, www.visitsaaremaa.ee

02.08 Talutööde päev Soeras Soera talu­ muuseumis, www. soeratalumuuseum.eu

02.–04.08 XII Kärdla ratsupäevad Linnumäel, www.ratsu.ee 02.–04.08 VI Hiiumaa puhkpillipäevad, puhkpy.ee/VI_hiiumaa_ puhkpillipaevad_230 03.08 Kärdla kohvikutepäev, www.kohvikutepäev.ee 04.08 Käsitööturg Kärdlas, Heltermaa mnt 10, www.pitsu.ee 17.08 Raimond Valgre – 100 Kärdla Villalaos, www.facebook.com/ villaladu 17.08 Lestafest Kõrgessaares, www.lestafest.ee 17.–18.08 Hiiumaa II rattakross Kõrgessaares 22.–25.08 Pühalepa II muusikafestival, www. keremakultuurikoda.ee 31.08 Muinastulede festival Sõru sadamas, www.tulefestival.ee

12.–14.07 Rahvusvaheline seeniortantsu festival Kärdlas, www.kardla.ee

Lisainfot leiad: www.puhkaeestis.ee/ et/hiiumaa-turismiinfokeskus

12.–14.07 XV Hiiumaa kammermuusika päevad, www.hot.ee/ hiiukammer

SAAREMAA

12. –14.07 IV rahvusvaheline meresüstasümpoosion Mägipe rannas Kõpus, www.ske.ee 13.07 Soera simman Soera talumuuseumis, www.soeratalumuuseum.eu 13.07 Käsitöö- ja omatoodangu laat Kärdla Vabrikuväljakul, www.hiiukasitoo.ee 14.–15.07 Muhu väina regatt Heltermaa sadamas, www.muhuvain.ee

JUUNI

08.06 kl 18 Saare maakonna 50. laulupidu, 150 aastat Saaremaa esimesest laulupeost Kuressaare Lossihoovis, www.saareline.ee 23.06 kl 21 Kuressaare jaanituli, www.kultuurivara.ee

27.07 Kila-kola laat Kärdla Vabrikuväljakul

22.07–03.08 Saaremaa merenädal, erinevates kohtades Saaremaal, www.merepaevad.ee 30.07–03.08 kl 19.00, 20.00, 22.00 Kuressaare kammermuusika päevad Kuressaares, www.kammerfest.ee

AUGUST

02.–03.08 Kuressaare merepäevad Kuressaares, www.merepaevad.ee

03.08 kl 13 Angla pärimuspäev, õhtul simman algusega kl 21 Angla Pärandkultuurikeskuses, www.anglatuulik.eu 08.08 kl 19 Kärla Triip – ansambel Apelsin Kärla pargis, karlaklubi.blogspot.com

JUULI

03.–06.07 kl 20 Festival «Saaremaa helisevad orelid» Valjala, Mustjala, Karja ja Kaarma kirikus, www. helisevadorelid.ee

18.–21.07 Hiiu Folk Kassaris, www.hiiufolk.ee 24.–28.07 Muusika­ festival Hiiumaa Homecoming

21.–28.07 kl 18 ja 20 Saaremaa ooperipäevad Kuressaare Lossihoovis, erinevates kohtades Saaremaal, www.saaremaaopera.eu

03.–07.07 kl 21–23 Tulevikumuusika festival «Juu Jääb» Nautse külas Muhu saarel www.nordicsounds.ee

16.08 kl 20 Järvemuusika kontsert Kaali meteoriidikraatris Kaali järve ääres, kaali.kylastuskeskus.ee Lisainfot leiad: www.kuressaare.ee www.visitestonia.com

VILJANDIMAA

JUUNI

Suvi 2013 || 11 mõisad» Suure-Kõpu mõis, Heimtali mõis, Pärsti mõis, Õisu mõis, www.unustatudmoisad.ee

05.07 kl 20 Kontsert Karksi ordulinnuses

29.06 Suislepa paadipäev, www.suislepa.ee/ paadipaev 19.–21.07 Mulgi kultuuri festival «Nava lava» Nava talus, kultuurikeskus.karksi.ee

01.06–25.08 Giidiga linnaekskursioon Viljandis iga päev kl 13 algusega Viljandi kesklinnast 07.–09.06 Viljandi Hansaööd südalinnas, www.viljandi.ee; www.sakalakeskus.ee 16.06 Mulgi rattaralli algusega Viljandi südalinnas, www.rattaklubi.ee

30.06 Olustvere mõisa pargipidu, www.olustveremois.ee

JUULI

04.–07.07 Maasturite suvesõit / ORV Summer Race Viljandimaal, www.suvesoit.eu 05.–07.07 Viljandimaa virred Karksi ordulinnuses, kultuurikeskus. karksi.ee

17.–23.06 Suure-Jaani muusikafestival, www.muusikafestival. suure-jaani.ee 23.06 Jaanipäeva pidu Viljandis, www.sakalakeskus.ee 23.06 kl 21 Jaanituli ansambliga Parvepoisid Suure-Jaani laululaval, www.muusikafestival.suure-jaani.ee 23.06 algusega kl 10 Jaanilaat, jaanijooksud ja jaanituli, ansambel Regatt ja Jüri Homenja Karksi küla, Karksi järve ümbrus ja Karksi Ordulinnus, www.kultuurikeskus.karksi.ee 27.06 Mõisate külastusmäng «Unustatud

06.07 kl 10 Käsitöömeistrite laat, Karksi ordumeistri valimised, Viljandimaa virred ja simman Karksi ordulinnuses.

06.–07.07 Mõisate külastusmäng «Unustatud mõisad» SuureKõpu mõis, Heimtali mõis, Pärsti mõis, Õisu mõis, www.unustatudmoisad.ee 07.07 kl 12 Mulgi meeste mängud Karksi Valla Kultuurikeskuse ümbrus, www.kultuurikeskus.karksi.ee

05.–07.07 Karksi valla kodukandipäevad

08.–13.07 Noore Tantsu festival ja rahvusvaheline suvekool Viljandi kesklinnas, www.notafe.ee 09.–14.07 Viljandi Vanamuusika festival kesklinnas, kultuuri.net/muusika/ vanamuusika

05.–07.07 Karksi ordulinnuse päevad, kultuurikeskus.karksi.ee

15.–20.07 Noore Tantsu festival ja rahvusvaheline suvekool Viljandi kesklinnas, www.notafe.ee

19.–21.07 Abja suvepäevad ja IV Mulgimaa pealinna akordionfest Abja-Paluojas, www. abjakultuurimaja.ee

25.–28.07 Viljandi pärimusmuusika festival Viljandi kesklinnas ja lossimägedel, www.folk.ee

Viljandi folgil.

Foto: Renee Altrov

27.–28.07 Mõisate külastusmäng «Unustatud mõisad» SuureKõpu mõis, Heimtali mõis, Pärsti mõis, Õisu mõis, www.unustatudmoisad.ee

10.08 Mõisate külastusmäng «Unustatud mõisad» Suure-Kõpu mõis, Heimtali mõis, Pärsti mõis, Õisu mõis, www.unustatudmoisad.ee

AUGUST 01.–03.08 Rock Ramp

17. –18.08 IX Kuhjavere külateatrite festival Kuhjaveres, www.kuhjavere.ee

03.08 Suure-Jaani järvepidu, www.suure-jaani.ee

Lisainfot leiad: www.viljandimaa.ee www.kultuurikava.ee

12 || Suvi 2013 RAPLAMAA

JUUNI

08.06 Vibuturniir «Järvakandi Känd» Järvakandis, www.vibuklubiilves.ee 08.06 Maakonna suvemängud Kohilas, www.kohila.ee

XXI Rapla kirikumuusika festival 27. juunist 7. juulini 2013

Rapla kirikumuusika festivali patroonid on EELK peapiiskop Andres Põder ja kultuuriminister Rein Lang

N, 27.06 kl 19 Juuru kirikus Koostöös VII Juuru Orelisuvega SaxEst (saksofonikvartett) Indrek Vau (trompet) Kristel Aer (orel) Kavas: Bach, Pärt, Vetemaa (Piletid 5 € ja 3 €) R, 28.06 kl 19 Velise Õigeusu kirikus Pühendatud Eesti Apostliku Õigeusu kiriku 90 aasta juubelile DA PACEM, DOMINE Vox Clamantis (vokaalansambel) Dirigent Jaan-Eik Tulve Kavas: Gregoriuse laul, Perotinus, Pärt (Piletid 5 € ja 3 €) L, 29.06 kl 18 Rapla kultuurikeskuses II RAHVUSVAHELISE RAPLA LAULJATE SUVEKOOLI LÕPPKONTSERT Pille Lill (sopran) Oliver Kuusik (tenor) Suvekooli noored lauljad Klaveril Piia Paemurru ja Tiina Kärblane Kavas: aariad ja soololaulud (Piletid 5 € ja 3 €) P, 30.06 kl 21 Rapla kirikus FESTIVALI GALAKONTSERT Koostöös festivaliga «Juu Jääb»

RKMF KAMMERORKESTER Dirigent Lauri Sirp Kavas: Eivøri ürgne ja müstiline originaallooming ning põhjamaade orkestrimuusika Piletid 9 € ja 6 € K, 03.07 kl 19 Vahastu kirikus HISPAANIA HELID JA VÄRVID Marta Pettoni (harf, Itaalia) Oksana Sinkova (flööt) Roberto Perroni (kitarr, Itaalia) Kavas: Granados, Rodrigo, de Falla (Piletid 5 € ja 3 €) N, 04.07 kl 19 Rapla kirikus Kammerkoori HEAD ÖÖD, VEND juubelikontsert Dirigendid Külli Kiivet ja Pärt Uusberg Kavas: Nystedt, Lauridsen, Lukaszewski, Pärt, Uusberg (Piletid 5 € ja 3 €) R, 05.07 kl 19 Järvakandi kirikus IV RAHVUSVAHELISE RAPLA KEELPILLIMÄNGIJATE SUVEKOOLI ÕPPEJÕUDUDE KONTSERT Mari Tampere-Bezrodny (viiul) Peeter Paemurru (tšello) Kavas: Bach, Haydn (Piletid 5 € ja 3 €) L, 06.07 kl 18 Käru kirikus IV RAHVUSVAHELISE RAPLA KEELPILLIMÄNGIJATE SUVEKOOLIS OSALEJATE LÕPPKONTSERT Üle 20 särava noore keelpilliartisti Kavas: Dvorak, Haydn, Berio (Piletid 3 €)

Eivør Eivør (vokaal, šamaanitrumm, kalimba, kitarrid; Fääri saared) Villu Veski (saksofonid, flöödid) Mikael Blak (bass, klahvpillid; Fääri saared)

P, 07.07 kl 19 Rapla kirikus HETK Tõnis Mägi (laul, klaver) Karl Laanekask (kitarr, bandžo) Margus Tammemägi (vibrafon, löökriistad) Kavas T. Mägi autorilooming Piletid 9 € ja 6 € Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee, tel 5330 2993

08.06 kl 12 Kapa Rock – hea muusika piknik Tohisoo mõisapargis Kohilas, www.kaparock.ee; www.tohisoo.edu.ee 09.06 Maakonna lauluja tantsupidu «Raplamaa lätted ja loitsud» Rapla Tammemäe laululaval, www.raplakultuur.ee 13.06 Küüditamise mälestusõhtu Käru raudteejaamas, www.karuvald.ee 14.–16.06 Hageri kihelkonnapäevad Hageris, www.kohila.ee

Raplamaa laulu- ja tantsupidu 2012.

Tohisoo mõisas Kohilas, www.tohisoo.edu.ee 02.07 Heinamaarjapäev ja taimedega värvimine Sillaotsa talumuuseumis, www. muuseum.ee/velise 05.–07.07 Vendade Vilbergide XXXVII mälestusvõistlus laskmises Kaius 08.–12.07 XIII lasteprojekt «Mäng on väikese inimese töö» Tohisoo mõisas, www.kohila.ee

15.06–28.09 Õpilaste kunstikonkurss «MINU KLAAS 2013» Järvakandis, www.klaasimuuseum.ee 22.06 VIII Eesti lahtised karikavõistlused naisekärutamises ja Raplamaa lahtised KV köieveos Eidapere KassiVõllimäel Kehtna vallas, web.zone.ee/medarbalt 22.06 Ajaloolis-kultuuriline rännak «Tagasi Mahtrasse» Juuru ja Mahtra sõjaväljal, www.juuru.ee

30.07–04.08 Vigala folkloorilaager VanaVigalas, www.vigala.ee 31.07–04.08 XV Märjamaa päevad ja VIII Märjamaa folk Märjamaa alevis ja lauluväljakul, www.marjamaafolk.ee

AUGUST

02.08 Kehtna valla teatripäev Tarsi talus, www.hot.ee/tarsi 04.08 Vanamuusikakontsert ja mõisapäev Sutlema mõisas Kohila vallas, www.sigmaline. ee/sutlema

11.07 Vabaõhuetendus «Tsirkus AH_MIS_SIIS» Tohisoo mõisas Kohilas 11.–14.07 XIV sõjalissportlik retk «Põrgupõhja» Vana-Vigalast Eidaperesse

07.–10.08 XVII puupäevad «Varbola puu» Varbola linnamäel, www.varbolapuu.ee

22.06–14.07 VII Juuru orelisuvi Juuru Mihkli kirikus, www.juuru.ee

12.–14.07 Juuru IX Juuru kihelkonnapäevad Lau külas Kehtna vallas, www.kehtna.ee

23.06 Maakaitsepäev, Rapla võidujooks ja võidupüha tähistamine Raplas, www.rapla.ee

20.07 Vibuturniir «Visa Hing F-2» Järvakandis, www.vibuklubiilves.ee

09.–11.08 Vibuturniir «Järvakandi Open» Järvakandis, www.vibuklubiilves.ee

20.07 Superkross Kuimetsa krossirajal, www.kaiu.ee

10.–11.08 Raikküla valla VIII käsitööpäevad Kabala mõisas

20.–30.07 Kogukonnapäevad «Kohtume Kapa-Kohilas!»

Kohilas, www.kohila.ee

16.08 Rattamatk «Rattaga Raplamaal»

27.06–14.07 XXI Rapla kirikumuusika festival Raplamaa kirikutes, www.plmf.ee 28.–29.06 XII Hard Rock laager Vana-Vigalas, www.hardrocklaager.ee 29.06 Lennupäev Kuusiku lennuväljal, www.skydive.ee

JUULI

01.–21.07 XIII rahvusvaheline suurevormilise keraamika sümpoosion

22.07 Rapla kihelkonnapäev Raplas, www.rapla.ee 24.07 kl 23–01 Kesknädala kesköine vabaõhukontsert «Sume on öö» (Eesti 95) Kohila Tallimäel, www.kohila.ee 28.07 Rapla–Kehtna maanteejooks, www.raplamsl.ee 28.07 ja 29.07 kl 17 ja 21 Kogukonnamuusikal «Veterahva needus» Kohilas, Keila jõe kellasillakäärus, www.kohila.ee

19.08 Sumeda suveõhtu promenaadikontsert Raplas, www.rapla.ee 20.08 VIII Käru järve päev Kärus, www.karuvald.ee 25.08 Juuru kogukonnapäev Juurus, www.juuru.ee 31.08 Vibuturniir «Sügis FITA» Järvakandis, www.vibuklubiilves.ee 31.08 Ergo MM Kohilas, www.kohila.ee LISAINFOT LEIAD: www.raplamaa.ee

Suvi 2013 || 13

PÕLVAMAA

JUULI

AUGUST

JUUNI

05.–07.07; 12.–14.07 Suvelavastus «Peko» Värska laululaval, www.vanemuine.ee

02.–03.08 Intsikurmu muusikafestival Põlva Intsikurmu mõisapargis, www.kultuurikeskus.ee

12.–13.07 III Mõisa karneval Mooste mõisas, tel 5345 0825

15.–18.08 Ökofestival Põlvamaa eri paigus, www.ecofest.ee

07.–08.06 Räpina hea kodu päevad Räpinas, www.rapina.ee

07.–08.06 Põlva päevad 2013 Põlvas, www.kultuurikeskus.ee 29.06 XIII Seto leelopäev Värska laululaval, www.verska.ee

20.07 kl 19 III Harmoonika pillipidu Intsikurmu laululaval, www.polva.ee 27.07 Kogupere lennupäev «Lahedalt lendama» Ridali lennuväljal, www.purilend.ee

29.–31. augustil 2013 Tallinnas Tallinna tornid ja säravad muusikud!

Vaata kava ja lisainfot www.corelli.ee

19.07 Külaharmoonikad Põlvamaal eri paigus, www.polva.ee 20.07 Kalameestepäev Võõpsu pritsikuuri platsil, www.rapina.ee

Festival «Tallinna tornid»

24.–25.08 Lüübnitsa sibula- ja kalalaat Lüübnitsas, www.setomaa.ee Lisainfot leiad: www.visitestonia.com

Piletid Piletilevist!

Korraldaja Corelli Music, www.corelli.ee

14 || Suvi 2013 VÕRUMAA

JUUNI

09.06 Luikjärve talu avatud uste päev Tobrovas Meremäe vallas, korraldab Obinitsa muuseum, www. obinitsamuuseum.ee

MTÜ Tuulekell esitleb: Marie Under 130!

Suvelavastus «Birkenruh’ episood. Kurb armulugu»

Oluline episood Eesti tipp-poetessi Marie Underi elust 1917. aasta suvel Nii su suudluste lõhn on mind kütke võtnud, Kui su huulilt öösel neid jooma tõtnud: Kuid ka sina, mesi mu meelte mees, Sulad mu silmavees.

Teksti autor Loone Ots Lavastaja Ingomar Vihmar (2012. aasta teatriaasta nominent irkenruh’etendusega) Kunstnik Jaanus Laagriküll Mängivad: Kersti Heinloo, Kristo Viiding, Ott Sepp, Ingomar Vihmar, Adeele Sepp, Kati Ong Etendused: 19.–21.07 ja 26.–28.07 kell 19 Anija vallas Birkenruh’ mõisakohas.

Mänguplatsi eripära tõttu on kohtade arv piiratud!

Piletid 15/13 eurot (pensionärid, õpilased) eelmüügis Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides, Kehra raamatukogus, Raasiku raamatukogus, Anija raamatukogus ja kohvik-baaris Roseus.

Etendusepäevadel kohapeal hinnaga 16 eurot. Grupisoodustus alates 15 inimesest 12 eurot. www.tuulekell.eu

13.06 Külastusmängu «Unustatud mõisad» 1. külastuspäev Haanja vallas Rogosi mõisas 14.–15.06 Rahvavõrkpalliturniir Tamula Vanake Võru linnas Kreutzwaldi tn 16 väliväljakutel, www.tamulavanake.ee 15.06 Pärlijõe tõukeratta maraton Rõuge vallas Kaugu Veski puhkemaja juures, www.kauguveski.ee 15.–16.06 XIX maarahva laat Vastseliinas, www. vastseliina.ee/laat 19.06 Orelikontsert Rõuge kirikus, Denis Kasparovitš, www.arsmusica.ee 21.06 kl 20 Mõniste valla jaanisimman, rahvamaja taidlejate lõpukontsert, ansambel Vana Kallim, avatud kohvik, www.moniste.ee 22.06 Kubija XV triatlon. Ujumine, maastikuratas, jooks Kubija suusabaasis, www. vorumaaspordiliit.ee 22.06 Jaanipäeva tähistamine Tsoorus (tsoorukant.planet.ee); Antslas (antslaksk.ee); jaanisimman Parksepa vabaõhulaval; Haanja valla jaanituli Rogosi mõisas (www.haanja. eu; www.haanja.ee); Laupäevaõhtu kontsert ja jaanituli Pokumaal (www.pokumaa.ee); Lasva valla laulu- ja tantsupidu (www.lasva.ee)

23.06 Rahvalik jaanituli Metsavenna talus (www.metsavennatalu. ee); algusega kl 20 jaanipäev kontserdi ja tantsuga Navi seltsimajas; võidupüha ja jaanituli Meremäe mäel; Varstu valla jaanipidu (www.varstu.ee); Sõmerpalu valla jaanipidu Osula Harjumäel; Püssa küla jaanituli; jaanituli Boose järve ääres (www.facebook. com/boose.selts) 24.06 Viitina jaanituli, www.viitina.ee; vana aja jaanipäev Urvaste vallas Uue-Antslas 29.–30.06 Rõuge laada- ja kalaralli, www.laadaralli.ee

JUULI 05.07 kl 18.30 IV Parksepa kogupereüritus «Suvi südames» Parksepa laululaval

06.07 Romantikafestival «Elujõud» Tamula järve promenaadil, www.vorukannel.ee 06.07 kl 16 Vaimulik laulupäev Laula Loojale Urvaste kirikus

Sõmerpalu staadionimotokross. Foto: Maario Ehte 07.07 Külastusmängu «Unustatud mõisad» 3. külastuspäev Rogosi mõisas, www.rogosi.ee 10.07 Sõmerpalu staadionimotokross Väino Leoki karikale, www. adrenalinarena.com 11.–15.07 XIX Võru folkloorifestival Võru linnas ja maakonnas, www.vorufolkloor.ee 12.–14.07 Tour de Rõuge 2013 maastikurattatuur, www.haanja100.ee 13.07 Kui taevas põles ...

Sõda ja rahu Vastseliina linnuses. Kontsert Valgevene vanaaja ansambli Stary Olsaga, Keskaja klubi Pskovski Grad Venemaalt, vibumeistrid Valgevenest, Vastseliina linnuses, www. vastseliina.ee/linnus 13.–14.07 Rannajalgpalliturniir Silja Sport Cup 2013 Tamula rannas, www.jkvoru.ee 19.–20.07 Ostrova festival Ostrova külas, www.ostrovafestivalid.ee

06.07 Miikse jaanituli Meremäe vallas, www.meremae.ee

saunateost ja -kommetest, www.haanja.eu, www.savvusann.ee 01.–04. 08 Euroopa MV laskejooksus Haanja puhke- ja spordikeskuses, www.biathlon.ee 03.08 XX Seto Kuningriik Luhamaal, www.setomaa.ee 03.08 «Tšellod öös» õhtukontsert, esineb tšellokvartett C-JAM Vastseliina linnuses, www.vastseliina.ee/ linnus 10.08 Külastusmängu «Unustatud mõisad» 6. külastuspäev Rogosi mõisas, www.rogosi.ee 10.–11.08 Hauka laat Antsla kesklinnas, www.antslatu.ee 11.08 ja 16.–21.08 XVIII noorte puhkpillimängijate suvekool ja Võru vaskpillipäevad 2013 Võru linnas, www.voru.ee 17.08 kl 18 Lasva järve tulemuusika vaatemäng. Esinevad Koit Toome ja ansambel Kõrsikud. Avatud veetorni galerii, www.lasva.ee 17.–21.08 Võru linna 229. sünnipäev, www.voru.ee 19.08 Paasapäev ja Obinitsa kirikupüha Obinitsas

06.07 Rõuge veepidu ja paadiralli Rõuge alevikus ja järvedel, www.paadiralli.ee

19.–21. ja 26.–28.07 Suvine pokulavastus «Pokumäng» Pokumaal, www.pokumaa.ee

6.07 Külastusmängu «Unustatud mõisad» 2. külastuspäev Rogosi mõisas, www.rogosi.ee

21.07 Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidu, www.haanja.ee

06.07 Vaimulik laulupäev Urvaste kirikus Uhtjärve kõlakojas 06.07 Suvine rahvateatri etendus ja simman Lasva parkmetsas ja rahvamajas, www.lasva.ee 07.07 kl 14 G. Otsa mälestusvõistlus pikamaa­ ujumises. Ujumine üle Tamula järve. Tamula rannas, www.vorumaaspordiliit.ee 07.07 kl 14 Urvaste kirik 600 Urvaste kirikus

27.–28.07 Külastusmängu «Unustatud mõisad» 4. ja 5. külastuspäev Rogosi mõisas, www.rogosi.ee

AUGUST

02.–04.08 Rahvapillipäev, puitskulptuuride vestmine, teatrietendus, kontsert Pokumaal, www.pokumaa.ee 01.–04. 08 Haanimaa III suidsusanna nätäl Haanjamaa ehedates saunades. Kutsume suitsusauna, räägime

19.08 Mälestussimman Metsavenna talus, www.metsavennatalu.ee 23.–25.08 Jaan Gutmanni nimeline Võru 55. võrkpalliturniir Võru spordikeskuses, Võru linn, www. voruspordikeskus.ee 29.–31.08 Võru noorte 54. rahvusvaheline võrkpallivõistlus Võru spordikeskuses, Võru linn, www. voruspordikeskus.ee 30.08 Tulede öö Vastseliina piiskopilinnuses.

Esinevad Luisa Värk ja Alen Veziko, Priit Sootla (klahvpillid), Eduards Glotovs (kontrabass, Läti). www.vastseliina. ee/linnus Lisainfot leiad: www.vaa.ee www.visitvoru.ee

16 || Suvi 2013 LÄÄNEVIRUMAA

JUUNI

04.–13.06 Kaunid kontserdid Käsmus Vihula vallas Käsmu kaptenite külas, www.virufolk.ee

«Köök/Keittiö» Rakvere Teatri suvelavastus «Köök/Keittiö» toob Võsu rannaklubisse kokku näitlejad Eestist ja Soomest ning tekitab tuumaohu Soome lahe randadele. Lavastus põhineb köögis kohtuvate inimeste lugudel, mitte olemasoleval tekstil. Tegu on rahvusvahelise koostööprojektiga, milles lisaks Rakvere Teatrile osalevad Tampere teater Telakka ning Lahti teater Vanha Juko Soomest.

Etendused toimuvad juunis ja juulis Võsu rannaklubis.

Lavastaja Andres Noormets, osades Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Velvo Väli, Antti Mankonen (Teatteri Telakka, Tampere), Hannu Salminen (Teatteri Vanha Juko, Lahti).

Lavastust mängitakse: R, 21.06; L, 22.06; N, 27.06; R, 28.06; P, 30.06; N, 04.07; L, 06.07; P, 07.07; K, 10.07; N, 11.07; L, 13.07; P, 14.07 kell 20 ning L, 29.06; R, 05.07; R, 12.07 kell 14 Võsu rahvamajas.

29.06 Muinasjutupäev Rakvere linnuses, www.rakverelinnus.ee

03.–04.08 Puupäevad Sagadi mõisas, www.sagadi.ee

30.06 Rahvusvaheline väntorelifestivali kontsert Rakvere rahvaaias, www.rakverekultuurikeskus.ee

04.08 kl 12 XXIII Pandivere rattaralli. Start Väike-Maarja keskväljakul, www.v-maarja.ee

JUULI

03., 10., 17., 24.07 kl 20 Öömuuseumid Sagadi mõisas, www.sagadi.ee

06.07 Galakontsert «Tšaikovski ja Verdi» Palmse mõisas, www. palmse.ee, www.facebook.com/palmse

Rakvere Teatri suvelavastused Rakveres ja Võsul

Lavastaja: Indrek Apinis, osades Märt Avandi (Eesti Draamateater) ja Volli Käro.

Lavastust mängitakse: R, 24.05; P, 26.05; R, 31.05; L, 01.06; P, 02.06; N, 06.06; R, 07.06; L, 08.06.; R, 14.06; L, 15.06; R, 21.06; L, 22.06 kell 20 Rakveres, Pätsi Sahvri pööningul Jaama 11.

tifestival Tapa linnas, www.vorstifestival.ee

05.–06.07 Viru ralli Rakveres ja selle lähiümbruses, www.kehala.ee

Lavastus «Leping», osades Volli Käro ja Märt Avandi.

Foto: Eveli Varik.

Lavastuses «Leping» saab teoks Märt Avandi ja Volli Käro ammune soov koos mängida. Võrdsete partneritena, ja just Rakvere Teatris. Ajal, mil mõlemad meie teatri hingekirja kuulusid see ei õnnestunud, kuid nüüd on nad siin, et unistus täide viia. Mais ja juunis Rakveres etenduv Mrožeki «Leping» tutvustab uue teatrisaalina Pätsi pagaritööstuse pööningut.

mõisas, www.vihulamanor.com

07.06 Eesti Ööjooks 3 Rakvere linna tänavatel, start keskväljakul, www.eestimaraton.ee

13.07 Porkuni päev ja XIII Eesti esivõistlused tünnisõidus Tamsalu vallas Porkuni külas, www.tamsalu.ee

07.–09.06 XII Rakvere linna päevad Rakvere linnas erinevates kohtades, www.rakvere.ee 09.06 Üle-eestiline mudilaste tantsupidu Rakvere vallimäel, www.rakvere.ee 15.06 kl 18 Üle-eestiline taidlejate simman Rakvere rahvaaias, www.rakverekultuurikeskus.ee 21.–24.06 Jaanipäevapeod Vihula mõisas (21.06), Laekvere pargis (21.06), Võsul (22.06), Tapa linnas (22.06), Kunda rannas (23.06), Palmse mõisas (23.06), Rakvere vallimäel (24.06) ja paljudes muudes kohtades üle maakonna, www.vihulamanor.com, www.laekvere.ee, www.vosukuurort.ee, www.tapa.ee, www.kundalinnaklubi. ee, www.palmse.ee, www.facebook.com/ palmse, www.rakverekultuurikeskus.ee 22.06 kl 11 Võsu rattapäev Vihula vallas Võsul, www.vosukuurort.ee 26.06 Külastusmäng «Unustatud mõisad» Lääne-Virumaal Kiltsi, Lasila, Muuga ja Vasta mõisates, www.unustatudmoisad.ee 28.06 kl 19 Noorte džässmuusikute orkester – Youth Jazz Orchestra of Northrhine-Westfalia Vihula

04.08 Vihula mõisa III minigolfi turniir Vihula mõisas, www. vihulamanor.com 09.–11.08 Muusikafestival Viru Folk Vihula vallas Käsmu kaptenite külas, www.virufolk.ee 10.08 VI Pilliroofestival Mahu rannas, www.viru-nigula.ee 17.08 Õuduste öö Rakvere linnuses, www.rakverelinnus.ee

VAATA LISAKS: www.youtube.com/ laaneviruturism www.facebook.com/ laaneviruturism www.facebook.com/ laanevirucountytourism

JUUNI

13.07 Vanade ja klassikaliste autode päev Vihula mõisas, www.vihulamanor.com 18.–21.07 Võsu muusikapäevad Vihula vallas Võsul, www.vosukuurort.ee 20.07 Mõõga- ja mantlipäev Rakvere linnuses, www.rakverelinnus.ee 20.07 Veinifestival Palmse mõisas, www. palmse.ee, www.facebook.com/palmse 27.07 kl 16 Triatlon «Ebavere kange» Äntu tehisjärve ääres, www.v-maarja.ee 27.–28.07 Eesti talupäevad Jäneda mõisa territooriumil, www. janedaturism.ee

AUGUST

02.–04.08 Tapa linnapäev 87 ja Tapa III Vors-

28.–29.06 Rannapungerja tuletorni kontsert Rannapungerja tuletorni juures jõekäärus, www.kaunismuusika.ee 29.–30.06 Narva linnuse päevad linnuse territooriumil ja Põhjaõues, www.narvamuuseum.ee

JUULI

31.08 Muinastulede öö Kunda ja Võsu randades jm, www.kundalinnaklubi.ee, www.vosukuurort.ee

IDA-VIRUMAA

13.07 XVI Mere- ja perepäev Kunda sadamas ja rannas, www. kundalinnaklubi.ee, www.kunda.ee

ger Narva linnuse Põhjaõues, www. narvamuuseum.ee

1.06 - 31.08 Suvi 2013 Narva Aleksandri kirikus www.narvakontsert.eu 07.–09.06 Narva päevad 2013 peokohtades üle kogu Narva linna, www.narva.ee, kultuur@narva.ee 09.06 Iisaku XI külalaat, www.iisakumuuseum.ee

02.–13.07 7 linna muusikafestival, kontserdipaigad üle Ida-Virumaa, www.concert.ee 05.07 Rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica 2013 Virumaa päev Iisakus 05.–06.07 Rauapäevad Maidla mõisa pargis, www.maidla.ee 06.–07.07 Teemapäev «Puust ja punaseks» Narva muuseumi Põhjaõues, www. narvamuuseum.ee

09.06 Seiklussari ACE Xdream Iisakus, www.iisaku.ee

10.–21.07 Suveteater «Vassa Zeleznjova» Kukruse polaarmõisa kõrvalhoones, www.kukrusemois.ee

14.06 Kohtla-Järve linna 67. sünnipäevapidu. Sõpruslinnade tantsufestival Virula väljakul, www.kjkk.ee

12.–14.07 Festivalid «Slaavi valgus» ja «Veinifest» Jõhvi linnapargis, www.slavsvet.ee

14.–15.06 Toila merepäevad Toila sadamas ja rannaalal, www.toila.ee

12.–14.07 Poola päevad Ida-Virumaal, erinevad toimumiskohad Jõhvis, Mäetaguse ja Illuka vallas

15.06 Veneetsia karneval Kohtla-Järve Järve linnaosas Virula väljakul 16.06 EMT rullituur Kohtla-Järve kesklinna promenaadil

12.07 Poola päevad Ida-Virumaal, esimene päev Jõhvis, www.johvi.ee

23.06 Avinurme tünnilaat, XIV jaanilaat ja simman, www.avinurme.ee

13.07 Poola päevad ja Mäetaguse XVIIII mõisapäev Mäetaguse mõisapargis, www.maetagusevv.ee

24.–28.06 Ajaloolaa-

14.07 Poola päevad ja

Illuka mõisapäev Illuka vallas Alutaguse puhke- ja spordikeskuses, www.illuka.ee

rattamaraton, www.jrk. ee, www.sportinfo.ee

13.07 Lohusuu kalalaat, www.lohusuuselts.ee

17.08 Muusikafestival Mäetaguse Big Bäng 2013 Mäetaguse mõisas, www.maetagusevv.ee

13.07 XT WalkEst Maraton (kepikõnd) ja XT RunEst Maraton (jooks) Illuka vallas, www.xtsport.ee 13.–14.07 Keraamikapäevad Narva linnuse Põhjaõues, www. narvamuuseum.ee 13.–16.07 Sillamäe merepäevad Sillamäe linnas ja sadamas, www.sillamae.ee 14.07 Kaluritepäev Narva-Jõesuu sadamakail, www.narva-joesuu.ee

03.–04.08 Motofestival Kiviõli Tuhamäel Kiviõli Seiklusturismi Keskuses, www.motokross.ee 04.08 Liivakujude konkurss, Narva-Jõesuu rannas, www.narva-joesuu.ee

19.–21.07 Rahvusvaheline Motofestival Narva Bike 2013 Narva linnuses, www.narvabike.com 21.07 Noore kunstniku päev Narva-Jõesuus, www.narva-joesuu.ee 27.07 Aseri Rannaparty Aseri rannas, www.aserivv.ee

09.–11.08 Ajaloofestival Narva lahing Narva linnuses, www.narvamuuseum.ee

17.08 Küünlavalgusõhtu Heledas pargis Narva-Jõesuus, www.narva-joesuu.ee 19.08 Oru pargi promenaad Toila Oru pargis, www.promenaad.com 20.08 2. Sillamäe kõrgushüppegala Sillamäe linnas, ekjl.ee

24.08 Aidu veefestival Aidu karjääris, www.aidu.ee 24.–25.08 Hoidistefestival «Suvi purki», Narva linnuse Põhjaõues, www. narvamuuseum.ee 25.08 Kaevuritepäev Toila Oru pargis

27.07 Pagari pargi promenaad Pagari pargis, www.maetaguse.ee

10.08 Narva Energiajooks Narva linnas, www.jooks.ee

27.–28.07 Teemapäev «Ürdi kaks külge» Narva linnuse Põhjaõues, www. narvamuuseum.ee

10.08 Narva-Jõesuu linnapäeva karnevalirongkäik, kontsert ja laat Heledas pargis, www.narva- joesuu.ee

AUGUST

11.08 V Puhkpillilahing Narva-Jõesuus Heledas pargis, www.narva-joesuu.ee

03.08 X Alutaguse

17.08 Narva suvelaat Narva linnuse sisehoovis, www.narvalaat.ee, laat@nvtc.ee

24.08 Küünlavalgusõhtu Heledas pargis Narva-Jõesuus, www.narva-joesuu.ee

27.07 Maidla valla päevad Maidla mõisapargis, www.maidla.ee

02.08 VI Meremiilijooks Narva-Jõesuu rannas, www.narvajoesuu.ee

12.–17.08 PurFesti jõefestival Purtse jõeäärsetes paikades Maidlas, Püssis, Lüganusel, www.iise.ee

12.08 Noorsookultuurifestival N+FEST erinevates paikades Narvas, www.noortek.ee

25.–26.08 Eesti pitsipäevad Narva linnuse Põhjaõues, www. narvamuuseum.ee 30.08 Jõhvi kontserdimaja hooaja avakontsert. Venemaa riiklik Sümfooniaorkester Novaja Rossija, www.concert.ee 31.08 Meri, muusika ja muinastuled Toila sadamas ja rannaalal, www.toila.ee Lisainfot leiad: www.avastaeestimaa.eu

JÄRVAMAA

JUUNI 06.–09.06 Kevadfestival «Õitsvad tuuled» Türil, kevadfestival.tyri.ee 09.06 Erika rattaralli Ahulas, www.albu.ee 15.06 kl 13 Rahvamatk Ravalt Aravetele, Ambla vald, algus Ravalt, www.jarvasport.ee 16.06 Liikumissarja «Tee oma südamele rõõmu» II etapp.

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, www.valgehobuse.ee

24.–28.07 Baltimaade meistrivõistlused motovarjuspordis Koigi lennuväljal, www.bopc. eu, www.facebook. com/BOPC2013

AUGUST 03.–04.08 «Ehitatud Eestis» liikurite killavoor Järva-Jaani alevis, varjupaik.jjts.ee

JUULI 02.07 kl 17 Aedlinna Türi kohvikute õhtu.

Kohvikud erinevates koduaedades ja hoovides, www.tyri.ee 06.07 Salomoni rattamaraton Valgehobusemäe suusa- ja puhekeskuses, www.albu.ee ja www.valgehobuse.ee 6.07 kl 7–15 Antiigilaat Kila-kola Seidla mõisa pargis, www.tsunftijanes.ee

11.–13.07 Paide XI paepäevad Paides, www.paidekultuurikeskus.ee 11.07 kl 18 Orienteerumine paeses Paides Paide linnas, www.jarvasport. ee ja www.paidetervis.ee 17.07 Marimekko siiditrüki töötuba Albu mõisas, www.albu.ee 17.07–25.08 K–P kl 12–18 Marimekko tekstiilinäitus Albu mõisas, www.albu.ee 17.–28.07 kl 19 Suvelavastus «Prohvet Maltsvet» (lavastaja Ingomar Vihmar) Albus Kukenoosi viljakuivatis, www.albu. ee, www.piletilevi.ee

Eivere Klaverifestival 02.–18.08 Ugala suvelavastus «Vanad ja noored» A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel NB! Erinevad kellaajad. www. tammsaare.albu.ee 10.08 kl 14–19 Eesti meistritelaat Vargamäel Vargamäe talu õuel, www.tammsaare. albu.ee 17.08 kl 18 II Vargamäe võistutantsimine Vargamäel Järvamaa kultuurihiies, www. tammsaare.albu.ee 17.08 kl 20 Simman ansambliga VLÜ Vargamäel Järvamaa kultuurihiies, www.tammsaare.albu.ee 18.08 kl 10 Türi–Tamsalu matkateel jalgrattamatk. Liituda saab igast kohast, algus Türilt, www.jarvasport.ee 25.08 Liikumissarja «Tee oma südamele rõõmu» IV etapp Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses, www.valgehobuse.ee 25.08 kl 12 Koigi jalgrattaretk-matk Koigis, www.jarvasport.ee Lisainfot leiad: www.visitestonia.com; www.jarva.ee/turism

JÕGEVAMAA

JUUNI 08.06 kl 10.00 Vaiga laste laulufestival Kasepää rahvamajas 21.07 kl 10–17 Järvamaa avatud talude päev üle Järvamaa, www. koostookogu.ee/uudised

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 95. aastapäev, www.poltsamaa. edu.ee

2.–4. augustil korraldab PLMF Järvamaal kaunis Eivere mõisas sumedal augustikuul klaverifestivali.

Esinevad väljapaistvad pianistid Jaapanist: Izumi Tateno (pildil) ja Yuko Yoshioka ning Eesti tippsolist Marko Martin.

Festivali raames toimuvad meistrikursused klaverihuvilistele vanusepiiranguta.

Info: www.plmf.ee 14.06 Lühimate suveööde festival «Helisev suveöö», www.jogevakultuurikeskus.ee 15.06 Talurahwa Piduõhta Pajusi vallas Siimu-Jaani talus 21.06 Jaanipidu Paduveres ja Kuremaal 22.06 kl 20 Kasepää valla jaanipäev Kasepää külaplatsil Pidu «Suvine valgus» Laiuse lossivaremetes 23.06 kl 12.30 Võidupüha tähistamine Põltsamaal, www. kultuurikeskus.eu 23.06 kl 21 Jaaniõhtu Põltsamaal, www. kultuurikeskus.eu Jaanipäev Pajusi mõisa pargis. Jaanijaskar Kassinurme mägedel.

Jaanipidu Vaimastveres. Jõgevamaa võiduparaad (Jõgeva kesklinnas) ja jaanituli (Madise majas), www.jogeva.ee 25.06 Jaanipidu Siimusti alevikus 28.06 kl 19 Kasepää Rannapidu 2013 (Meie Mees, Hellad Velled, Põhja-Tallinn) Kasepää järveäärsel laval

JUULI 01.–07.07 Jõgevamaa harrastusteatrite suvelavastus Pajusi rahvamajas 06.07 kl 20 Ivanipäev Kasepää külaplatsil Põltsamaa linna- ja lossipäev «Linn õue», www.kultuurikeskus.eu 07.07 kl 18 Kasepää suveteater, külas Viljandi Seasaare Näitemänguselts 12.07 kl 20 Kasepää suveteater, Vana Baskini Teatri uus suvelavastus 13.07 Öötantsupidu Kuremaal – Jõgevahe Pere 25, Meie Mari 20, Uhka 40, www.kuremaa.eu 14.–19.07 XX puhkpillimängijate suvekool, Põltsamaa Muusikakool 19.–20.07 kl 20 Kontserdid Kasepää järve äärsel laval 20.07 Pajusi mõisa päev Pajusi mõisa pargis 21.07 kl 17 Palamuse kirikus Märt Jallakase mälestuskontsert, Nick

15.–16.06 kl 10 Eesti ja Läti MV poolpikas triatlonis Valgas (II etapp) Valga Pedeli rannas, www.triatlon.ee 15.06 kl 21 Suur suvepidu Tõrva Tantsumäel, www.torva.ee 22.06 Valga jaanituli Valga linnapargis, www. valgakultuurikeskus.ee

Augustis toimub Kuremaal XXII Jõgevatreff.

Tsiavose kvartett (Austraalia)

VALGAMAA

27.07 Kaarepere külapäev, Kärde külapäev

JUUNI

30.07 Kontsert: Berliini Aleksandri kiriku koor ja sümfooniaorkester Põltsamaa kirikus

AUGUST

01.08 kl 19 XIX keelpillimängijate ja X kitarristide suvekooli kontsert Põltsamaa kirikus 01.–04.08 XXII Jõgevatreff, www.jogevamc.ee 02.08 kl 15 XIX keelpillimängijate ja X kitarristide suvekooli lõppkontsert Põltsamaa kultuurikeskuses, muusikakool.planet.ee 02.–04.08 Linnade suvepäevad Voorel 03.08 kl 10 IX Kalevipoja kala- ja veefestival ja Eesti linetantsu suvefestival Kasepää külas, www.laadale.ee/kalevikala. Jõgevatrefi motoparaad Jõgeva kesklinnas. Kollektsionääride päev ja Wanawara laat Jõgeval, www.jogeva.ee

04.06 kl 10 Eesti lipu päev Otepää keskväljakul, www.otepaa.ee 06.–09.06 kl 9 ValgaValka kaksiklinnade festival «Tantsiv Liivimaa» Valga linnas, linna eri paigus, www.valga.ee 06.–10.06 kl 15 Tivolipark Pärna puiestee 17a platsil, www.valga.ee 07.06 kl 19.30 Rahvusvaheline rockiöö Valka linna laululaval, www.valga.ee 08.06 kl 9 Liivimaa käsitöölaat Valga kesklinnas, www.valga.ee 08.06 kl 18 Maakonna tantsupidu «Tantsusammul läbi Valgamaa» Valga keskstaadionil, www.valga.ee 08.06 kl 19.30 Rahvalik simman koos Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühinguga Valga linnapargis, www.valga.ee

07.–10.08 Tõrva tule päevad 07.–09.08 Loodusfestival «Las jääda ükski mets», www.torva.ee 09.–10.08 kl 18 XX Tõrva linna päevad, www.torva.ee

22.06 kl 21 Tõrva jaanituli, www.torva.ee 22.–23.06 kl 18 Pühajärve jaanituli 2013 Pühajärve pargis, www.jaanituli.ee

JUULI

05.07 Heina ja mee päev Sangaste lossis, www.sangaste.ee

10.08 kl 20 Kontsert­ etendus Tõrva loits Tõrvas Veskijärve veerel, www.tõrvaloits.ee

05.07 Rahvusvaheline folkloorifestivali Baltica maapäev Sangastes, www. folkloorinoukogu.ee 06.07 kl 13 Veoautode krossi Eesti MV etapp / Baltimaade meistrivõistluste etapp Jaanikese motokeskuses

19.–20.07 kl 10 Rally Estonia 2013 Otepää, Valga-, Võru-, Tartu- ja Põlvamaa teedel keskusega Otepääl, www.rallyestonia.com

09.–11.08 kl 10 Valga rahvusvaheline maasturite osavussõit Klaperjaht 2013 Jaanikese külas Valgas, www.klaperjaht.eu 16.–18.08 kl 13 USA autode kokkutulek Power Camp Annimatsi kämpingus, www.powercamp.ee

20.07–04.08 Otepää suveteatri uus lavastus, www.otepaa.ee

16.–17.08 kl 16 Valga rahvusvaheline militaarajaloo festival Valga militaarmuuseumis, www.isamaalinemuuseum.ee

10.–11.08 Rahvusvaheline vanausuliste festival Peipus Mustvee kultuurikeskuses

26.–28.07 kl 14 Pühajärve puhkpillipäevad Otepääl, www.puhkaeestis.ee

17.08 kl 8 Rahvusvaheline vanavara laat Valgas, Pikk 16a, www. isamaalinemuuseum.ee

16.–18.08 Mütofest Kassinurme mägedes, mytofest.muinasmaa.ee

27.07 kl 11 Autoralli EAL Otepää rahvasprint Otepääl Oti pubis, www.smaracing.ee

17.08 kl 21 Jõekääru kontsert Valgas Pedeli paisjärve saarel, www.valgalv.ee

17.08 kl 10 VIII Kalevipoja rulluisumaraton 17.–18.08 Theodor Lutsu filmipäevad Palamuse rahvamajas 20.08 Taasiseseisvumispäeva kontsert Pajusi rahvamajas ja Betti Alveri muuseumis, www.bettimuuseum.eu 24.08 VI Küüslaugufestival Jõgeva kesklinnas, www.jogeva.ee 25.08 VII Tartu rulluisumaratoni start Jõgeva kesklinnas, www.tartumaraton.ee/seb-tarturulluisumaraton Lisainfot leiad: www.visitjogeva.com

27.07 kl 12 Otepää rattamaraton Otepääl, www.estoniancup.ee 09.06 kl 12 Paadiralli Valgas Pedeli jõel, www.valga.ee 09.06 kl 18 Vanamuusikaansambli «Tricesimo octavo gradu musica» kontsert Valga Jaani kirikus, www.valga.ee

AUGUST

02.–03.08 kl 18.30 Leigo järvemuusika Lutike külas Leigo talu ümbruses, www.leigo.ee

09.06 kl 11 Suur lastepidu «Lotte kuul» Tõrva gümnaasiumi pargis, www.torva.ee

04.08 Triatlon TriStar111, Pühajärve spaahotellis ja seda ümbritsevas pargis, www.tristar.ee

14.–16.06 kl 12 Motokokkutulek Otepää Tour 2013 Annimatsi kämpingus, www.annimatsi.ee

03.08 kl 10 Pähklilinna käsitöö- ja rahvamuusikapäev Otepää kultuurikeskuse pargis, www.otepaa.ee

17.08 2. Tõrva triatlon (Rahvatriatlon) Tõrvas, Vanamõisa järves, www.trismile.ee 31.08 Muinastulede öö Valgas Pedeli jõekäärus, www.valgakultuurikeskus.ee Lisainfot leiad: www.tourism.valgamaa.ee

20 || Suvi 2013

Telefon aitab looduses asju märgata

L

KuLDaR KuLLasEPP

innainimene läheb metsa. Ahhetab kõige peale või ei märka midagi. Bioloogiatundidest koolis ka omajagu aega mööda läinud ja nii ei oskagi kõike märgata. Või vastupidi – teeb sääsest elevandi. Ühesõnaga võib juhtuda see, et õiget tarkust täis kogemust ei õnnestugi saada.

Kuid püssi ei maksa põõsasse visata. Eriti juhul, kui püss tähendab praeguses kontekstis nutitelefoni.

Kunagi varem pole saanud metsa kaasa võtta nii palju infot, mis seejuures veel taskusse ära mahub. Mis lind laulab ja kas leitud seen on söödav? Kõik saab teada! Vaja on vaid nutitelefonisse vastavad rakendused paigaldada.

Loodusteemaliste rakenduste ehk äppide valik on meeletu. Kuid kahjuks ei sobi sugugi kõik Eestis kasutamiseks. Piiranguid seab nii geograafia kui rakenduse keel. Arusaadavalt on suurem osa loodusrakendustest pigem Ühendriikide keskne, kuid leidub äppe ka Euroopa arendajatelt. Ning päris ilma pole me ka kohalikest, Eestile keskenduvatest rakendustest. Eriti hea on see, et need on eestikeelsed. Siinne ettevõte Walk & Learn on loonud mitmeid nii Androidi kui iOS-i platvormil töötavaid rakendusi, mille hulgas näiteks seeneaabits, jälgede määraja ja kahepaiksete kohta teadmisi sisaldav rakendus.

Arvestades praegust aastaaega ongi kindlasti rõõmu just kahepaiksete rakendusest. Selle abil on või-

malik määrata 11 liiki Eestis elavaid kahepaikseid. Samuti sisaldab rakendus infot kolme liigi kohta, keda Eestis nähtud pole, kuid kes elavad Lätis, Leedus ja Rootsis. Äkki oled just sina esimene, kes neid märkab?

Liike saab määrata nii täiskasvanud isendite kui ka kulleste järgi.

Määramise hõlbustamiseks ja liikidega tutvumiseks on lisatud hulgaliselt värvifotosid, tunnuste jooniseid ning häälitsusi.

Samblafännid peavad kindlasti lugu Eesti epifüütsete suursamblike määrajast. Rakendus sisaldab infot kõigi 115 puudel kasvavate suursamblike kohta. Rakenduse liigilehtedel on kirjas iseloomulikud tunnused, levik ja ökoloogia ning liigi looduskaitseline seisund. Eelkõige on rakendus mõeldud õpilastele ja tudengitele, kasutamist hõlbustab illustreeritud oskussõnastik.

Sügise poole on aga kindlasti huvitav käivitada oma telefonis seeneaabits. See aitab tutvuda 56 kohaliku seeneliigiga. Lisaks pildile pakub telefon ka sõnalist infot, sest pelgalt pildi abil ei pruugi seene määramine kuigi täpne olla. Need kolm rakendust on loodud eesmärgiga oma teadmisi süvendada ja suunatud pigem neile, kes väga selge põhjusega loodust avastama lähevad.

Kuid on ka mitmeid rakendusi, millest praktilist abi igale suvisele seiklejale. Üks kohustuslikke rakendusi on kindlasti riigimetsa majandamise keskuse (RMK) rakendus, mis sisaldab palju praktilist infot alates matkaradadest, telkimiskohtadest

ning lõpetades uudiste ja ilmainfoga. Nutikas äpp saab aru, kus viibid ja oskab soovitada lähiümbruses olevaid RMK objekte, mida külastada. Rakendust on hiljuti uuendatud – seega uueks seiklushooajaks igati valmis.

Kuid looduses seiklemine ei tähenda ainult põnevate kohtade avastamist nutitelefoni abil. Sellised elementaarsed äpid nagu kaardirakendused kuluvad samuti marjaks ära. Tunde metsa vahel seigeldes võib ka kogenud seikleja ühel hetkel tõele näkku vaadates avastada, et on eksinud. Selliste olukordade vastu aitab, kui matkamist alustades lülitada käima kas populaarne treeningurakendus Endomondo või mõni muu, mis käidud teest kaardile jälje jätab. Nii on lihtsam pärast alguspunkti tagasi pöörduda.

Kõige elementaarsem soovitus aga lõppu – hoolitse, et su mobiiltelefoni aku oleks enne kodust lahkumist laetud. Usinamad seiklejad on aga endale ilmselt hankinud lisaaku või n-ö mobiilse laadimisseadme, mis võimaldab mobiili laadida kas päikeseenergia abil või näiteks kasutades toredat vändaga laadijat. Seiklus alaku!

Lae rakendused alla • iOS: ava telefonis App Store või arvutis iTunes Store • Android: ava telefonis Google Play või külasta veebiaadressi play.google.com

Suvi 2013 || 21

Suvist ilma ei julge ennustada, kuid vähemalt osa puhkusest on mõnus veeta mööda Eestimaa kauneid paiku rännates. Kuulugu puhkuseplaanidesse toimetused maal, retked looduses või kaugemadki reisid, kaasa tuleb ikka võtta praktiline elukindlustus ehk ReISIaPteeK.

Läbimõeldud reisiapteek tagab muretu puhkuse

R

EsmE KassaK eisiapteek on sisuliselt miniversioon koduapteegist, mis arvestab iga pereliikme vajaduste ja levinumate hädadega. Mõnevõrra saab piiritleda tarvilikke ravimeid ja hooldusvahendeid suveperioodist lähtudes, ent ka soojema ilmaga võib vaja minna näiteks palavikualandajat või kurgurohtu, sest konditsioneer ja temperatuuri kõikumised võivad paraku teha oma töö. Selleks et apteegipaun siiski väga suureks ei paisuks, tasub eelistada universaalse toimega vahendeid ja

väiksemaid pakendeid. Kui ravimiriiulil on valida pulbri, kapsli või siirupi vahel, siis mugavaim on reisil kindlasti kapsel alla neelata, samuti võtab see reisikotis vähem ruumi. Kui ise ei tule kõige selle peale, mida kaasa võtta, saab küsida nõu apteekrilt.

Pikemaid matku või ringi uudistamist tõotavatele reisidele tasub kaasa pakkida lisaks tavalistele plaastritele ja marlisidemele spetsiaalsed plaastrid jalgadele villide ja hõõrumiste tohterdamiseks. Ülikooli Apteegi proviisor Marta Must toob suure valiku seast välja Granuflexi plaast-

Mis peaks kuuluma reisiapteeki?

• NiiskeD HüGieeNiliseD salVRÄTikUD VÕi aNTisepTiliNe kÄTeGeel • pÕleTUsVasTaNe Geel VÕi kReeM • alleRGiaRaViM (küsi NÕU apTeekRilT VÕi peReaRsTilT) • plaasTRiD, sH VilliplaasTRiD • DesiNFiTseeRiJa • paaR siDeMeRUlli • piNTseTiD • isiklikUD RaViMiD • kRaaDiklaas • kÕHURaViMiD • ValUVaiGisTi Ja külMeTUsRaViMiD • ReisiTaBleTiD • pUTUkaTÕRJeVaHeNDiD

22 || Suvi 2013 rid, mis sobivad nii marrastuste kui villide ravimiseks ning mille eeliseks on haavale soodsa niiske keskkonna loomine. Ühe reisi jaoks mugava tootena märgib Must ära loodusliku koostisega ville ennetava pulga Compeed, mida tuleks nahale kanda enne pikemaid retki ulatuslikuma hõõrumise ärahoidmiseks. Kui jalad on pikast retkest väsinud või turses, siis pakuvad leevendust hepariini sisaldavad jahutavad geelid (nt Lioton 1000). Haava puhastamiseks ja isegi käte desinfitseerimiseks olukordades, kus pole võimalik korralikult käsi pesta, sobib Musta sõnul hästi multifunktsionaalne antiseptik Octenisept, mida tohib kasutada nii nahal kui limaskestadel. Universaalse toimega on ka Burnshield, mis mõeldud eelkõige põletuste esmaabiks, ent mida võib samuti kasutada desinfitseerijana ja päikesepõletuse või kergema valu leevendajana.

Suvepäike ja putukad Sõltumata sellest, kui palju päikest suvi meile pakkuda raatsib, tuleb end kaitsta päikesekiirguse eest ning pääsu pole õue minnes ka tüütutest putukatest. Enamik putukatõrjevahendeid kaitseb korraga nii sääskede, parmude kui ka puukide eest.

Eelkõige lastele ja nende õrnemale nahale mõeldes on soovitatav eelistada nahasõbralikumat toodet või siis osta lastele eraldi vahend. Loodusliku koostisega on näiteks PutukaStop, Sääsehirmu tooted Ingli Pailt ja Effitan, mis on müügil nii looduspoodides kui ka apteegis. Putukaid aitavad tõrjuda mitmed eeterlikud õlid, neist

Vaatamata suvele ja kauaoodatud soojadele ilmadele ei maksa alahinnata võimalikke külmetusohte. tuntumad sidrunheina-, lavendli-, piparmündi- ja teepuuõli. Tsitrusõlide puhul tuleb siiski arvestada, et päikese käes võivad need tundlikku nahka ärritada.

Puukide väljatõmbamise osas on levinud erinevad soovitused, kuid sel suvel on Marta Musta sõnul müügile oodata ka spetsiaalseid peene otsaga pintsette. Putukahammustusi aitab leevendada jahutava ja niisutava toimega Aloe Vera geel, mis sobib hästi ka päevitusjärgseks hoolduseks, või universaalse toimega Burnshield, samuti võib neid kohti puhastada ja leevendada antiseptikuga. Kui putukahammustusest tekkivale sügelusele ja paistetusele leiab lihtsalt abi, siis nõelamine võib mõningatel juhtudel kaasa tuua allergilise reaktsiooni. Seega võiks reisiapteegis sisalduda ka mõni allergiarohtudest. Kui allergiad on teada, tuleks kaasa võtta mõistagi omad kindlad ravimid, muudel juhtudel sobivad Musta sõnul hästi näiteks käsimüügis olevad Zyrteci või Claritine’i tabletid, mis aitavad leevendada nii nõgeslöövet kui ka allergilist nohu.

Olenemata reisisihist ja reisimise viisist toob kodust eemal olek kaasa igapäevase

menüü muutmise, mis omakorda mõjutab seedimist. Kõhuvaevuste vältimiseks on soovitatav juba enne reisi ette võtta nädalane probiootikumikuur ning jätkata probiootikumide võtmist ka reisi ajal. Miniapteeki võiks kaasa pista nii seedetrakti aktiveerivad kui ka kõhulahtisust ravivad kõhurohud. Proviisor Marta Must soovitab kõhukinnisuse vastu loodusliku koostisega puuviljakuubikuid Fruits & Fibres, mis stimuleerivad soolestiku tegevust.

Kiiret ja tõhusat leevendust annavad reisil olles suurematele lastele või täiskasvanutele mõeldud Eva/Qu küünlad, mis mõjuvad juba veerand tunni jooksul. Kõhulahtisuse vastu aitab loperamiid, mis on reisil kiireks lahenduseks pigem täiskasvanutele. Nii täiskasvanutele kui lastele sobib kõhulahtisuse raviks Smecta ja kõrvetiste vastu Rennie tabletid. Laste kõhuhädade leevendamiseks tasub Musta sõnul eelistada probiootikume.

Vaatamata suvele ja kauaoodatud soojadele ilmadele ei maksa alahinnata võimalikke külmetusohte. Tavapäraseid külmetusravimeid nagu näiteks Coldrex ja Theraflu on reisil tablettidena mugavam tarbida kui kuuma joogina. Valuvaigisti peaks valima oma eelistuse järgi, olgu selleks siis paratsetamool, ibuprofeen või diklofenak. Lastele sobib kõige paremini paratsetamool, mis alla kuueaastaste põnnide puhul võiks olla siirupi või küünalde kujul. Kui ees on ootamas pikem reis koos lendamise või laevasõiduga, siis aitavad iivelduse vastu spetsiaalsed reisivõi ingveritabletid.

24 || Suvi 2013

Suvi ja päike annavad jõudu ja vitamiine, aidates meil täiel rinnal puhkust nautida ning sügiseks energiaakusid laadida. Puhata on mõnus, kuid kasvõi pisut tuleks leida aega ka naha ja juuste eest hoolitsemisele.

Värskust kehale ja juustele

E

Esme Kassak

simeste päikesekiirte saabudes ei taha ilmselt keegi mõelda naha päikese eest kaitsmisele, kuna tervislikku D-vitamiini annust on tulnud nii kaua oodata. Tuleks aga leida kuldne kesktee ning tõmmata mõttes piir selle vahel, millisest annusest alates on päike tervisele kasulik ja millal võib see hakata liiga tegema.

Päikesekaitsekreemi valikul tuleb lähtuda oma nahatüübist ning see annab ka vastuse, millal tuleks end sisse kreemitada. Nahk suudab loomulikku päikesekaitset pakkuda vaid teatud piirini – enamasti 10–20 minutit, sõltuvalt nahatüübist.

Tavalistel jalutuskäikudel piisabki loodusliku koostisega õlidest ja kreemidest: universaalselt kasutataval jojobaõlil on näiteks naturaalne päikesekaitse umbes 4 SPF. Dr.Hauschka brändijuht Ireen Reilandt märgib, et oma igapäevaste õueskäikude jaoks ei ole tingimata vaja meie niigi lühikest suve arvestades päikese head mõju nahale tõkestada.

Hoopis teine asi on, kui minnakse teadlikult randa päevitama või ootab ees töine päev maakodus – siis tuleks nahka ja pead kaitsta liigse päikese eest nii pere suurtel kui väikestel. Arvestada tuleb ka päikese intensiivsuse kõrghetke kella 11 ja 15 vahel. Veepudel olgu ikka kogu aeg läheduses – nii hoiad ära võimaliku keha ülekuumenemise (mis võib halvimal juhul lõppeda päikesepistega), lisaks toetab veejoomine nahka ka seespidiselt.

Päikesekaitse vastavalt vajadusele Rannas on kõige mugavam kasutada pihustatavaid kergema koostisega päikesekaitsevahendeid. Lastega rannas sulistades tuleks lisaks kõrgemale SPF-le arvestada ka sellega, et põnnid käivad tihedamini vees ja toimetavad õhinal liivas – niisiis on tõeliselt tõhus kreem nii liiva- kui ka veekindel. Lapsele sobivat päikesekreemi valides võiks samas vaadata pigem looduslikumate kaubamärkide ja õrnatoimelisemate toodete poole, näi-

Foto: Goldwell

teks apteegisarjast Eucerin või looduslikest Weleda ja Lavera.

Täiskasvanud võivad julgemalt teha valikud harjumuste ja eelistuste järgi, ent ühele aspektile pöörab Ülikooli Apteegi proviisor Marta Must tähelepanu küll.

«Abivahendid mille peale võib-olla alati ei tulda, on spetsiaalsed päikesekaitsepulgad probleemsetele piirkondadele, mis kipuvad esmajoones ära põlema – nina, silmalaud, põsesarnad, huuled. Need on kõrge SPF-faktoriga, 30–50, ja neid pakuvad erinevad tootjad,» räägib Must.

Just näo õrnemat nahka silmas pidades kuulub ka Avoni valikusse E-vitamiiniga ja vananemise eest kaitsev SPF 50-ga näokreem, mis on mõeldud eelkõige rannas tarvitamiseks ja neile inimestele, kel näonahk kipub kiiresti päikese käes kahjustuma. Igapäevaseks kasutamiseks leiab Avoni valikust hulgaliselt erinevale naha-

tüübile ja vanusele mõeldud näokreeme, millest enamiku puhul on SPF 15–20 vahel. Päikesekaitsefaktori leiab tänapäeval ka paljudest jumestus- ja BB-kreemidest.

Suvel peaksid kreemid pakkuma eelkõige niisutust ning kuna soojaga higistab keha rohkem, muutub ka naha puhastamine olulisemaks, märgib Reilandt. Neile, kes soovivad nahal rohkem puhata lasta, soovitab ta suvisel ajal käekotti pista pihustatava näoniisutaja. «Tähtis on jälgida, kuidas nahk millelegi reageerib ja mida vajab,» lisab ta.

Kaunid ja terved huuled Meikimise osas võiks suvel nahale rohkem puhkust anda, kuid see ei tähenda, et peaks kõigest kaunist loobuma. Paljud huulepulgadki sisaldavad tänapäeval päikesekaitset, looduslikes on naturaalselt kerge kaitse sees tänu mesilasvahale

ja jojobaõlile. Suure SPF-faktoriga tooteid tasub eelistada siis, kui ees on randaminek või soojamaareis. «Vitamiine sisaldavad huulepalsamid kaitsevad ja toidavad huuli, suveks sobib hästi ka Panthenol Forte huulepulk, mis sisaldab jahutavat pantenooli, beetakaroteeni ning päikesekaitsefaktorit,» soovitab Marta Must Ülikooli Apteegist. Apteegiriiulilt hakkavad silma nii Eucerini, Palmersi, Sebamedi kui ka omamaise Joiki huulepalsamid. Kvaliteetse looduskosmeetika poolest tuntud Dr.Hauschka ja Couleur Carameli valikust leiab loodusliku koostisega, huuli niisutavaid ja toitvaid huulepulki ja läikeid. Kui õhtusteks üritusteks sobib sügavama tooniga huulepulk paremini, siis päeval annab lopsaka läike ja vajaliku niisutuse huuleläige. Huuled lubab aga täidlasemaks muuta niisutav ja SPF 15 päikesekaitsefaktoriga Avoni spetsiaalne hooldav huulepulk. Mis kellelegi paremini sobib, on maitseasi. Huulepalsam on heaks abimeheks, kui huuled juba kahjustada saanud, ning ennetavalt kindlasti rannas ja aiamaal, samuti lastele.

Säravad ja tugevad juuksed Aastaaeg juuksetüüpi ja šampooni-palsami valikut ei mõjuta, küll aga keskkond, elustiil ja toitumisharjumused. Võib vaid loota, et suvel on stressi vähem, ent arvestada tuleb päikesest ja suvetuulest ning ka mereveest tingitud juuste kuivusega. Ühtviisi mugavad ja tõhusad on erinevad juustesse jäetavad toitvad ja niisutavad palsamid, mis kaitsevad juukseid välismõjude eest. Neile, kes armastavad rannas käia ja samas soovivad säilitada juuksevärvi püsiva ja säravana, on heaks kaaslaseks Goldwelli Dual Senses Sun Re-

Rannas on kõige mugavam kasutada pihustatavaid kergema koostisega ihupiimu.

Kaunis suvemüts või moodne pearätik ei kaitse üksnes nahka võimaliku päikesekiirguse eest, vaid hoiab ka juuksed elujõulisemad. liefi niisutavad, UV-kiirguse eest kaitsvad ja ka värvikaitset sisaldavad tooted. Juustesse pihustatava puuviljahõngulise palsami võib käekotti pista nii randa kui ka reisile minnes.

Kaunis suvemüts või moodne pearätik ei kaitse üksnes nahka võimaliku päikesekiirguse eest, vaid hoiab ka juuksed elujõulisemad. Kel aga julgust, võib just suvel testida, kuivõrd on säilinud juuste isepuhastusvõime ning pesemissagedust vähendada. Kui nii kardinaalseid muutusi siiski ei julge ette võtta, või ei luba amet nõnda riskida, siis võiks suvel eelistada naturaalsema koostisega tooteid. Suviselt hõrgult lõhnab uus Marilou Bio looduskosmeetika sari, milles leidub nii näo- kui kehakoorijaid, aga ka suviselt mahedaid šampoone ja palsameid. Kui tali on siiski oma kahjutöö teinud või päike kõrvetab nägu-juukseid liialt, tulevad appi erinevad maskid, mis annavad ekstra turgutust. Lisaks mainitud jojobaõlile teevad juustele head kookoseõli, riitsinusõli ja näiteks kibuvitsaõli, mis sobib kasutamiseks ka vananeva ja UV-kiirtest kahjustatud naha puhul. Sobivate hoolduste leidmisel sõltub palju sellestki, kas puhkust veedetakse linnas või maal, kus on tunduvalt puhtam õhk.

26 || Suvi 2013

Suvekokteilide klassika Britt Rosen

K

õigepealt oli prantslastel blanc-cassis. Maitsev, ka suviste aiapidude tervitusjoogiks ideaalselt sobiv kokteil mustasõstraliköörist Crème de Cassisist ja valgest veinist. Alguses lisati tummisele ja magusale liköörile pikenduseks Burgundia Aligotèd, hiljem hakati selles tarvitama sõltuvalt veiniregioonist erinevaid kohalikke valgeid veine. Eriti hästi sobivat aga «Chardonnay» viinamarjadest Chablis, ütleb mõni uuema aja veiniekspert, manitsedes mitte mingil juhul asendama likööri mustasõstrasiirupiga või kasutama kehva odavat veini.

Oma nime Kir sai kokteil Dijoni linnapea Fèlix Kiri järgi, kes pärast II maailmasõda sellele ametipostile asudes need kaks jooki paari pani ja vastuvõttudel alati ka välismaistele külalistele pakkus.

Sel moel tutvustas linnapea kodukandi Burgundia põllumeeste toodangut ja kulutulena hakkas kokteili nimi Kir levima üle ilma.

Kiri sünniloost ringleb mitmeid variante. Üks kõneleb, et enne sõda armastati sealkandis kohvikutes juua just punaveini ja mustasõstralikööri segu – tegelikult on siiani olemas jook nimega communard (prantsuse kommunistide punalipu järgi). Et sakslased olid sõja ajal konfiskeerinud kogu Burgundia punaveini varud ja tallel oli üksnes valget, siis oli linnapea sunnitud punase veini asendama kokteilis valgega. Teine lugu aga räägib, et Kiri linnapeaks saamise aastal ei olnud valge vein suurem asi ja mees üritas veini kehvapoolset maitset likööri lisamisega peita.

Varsti aga muutsid prantslased kokteili pidulikumaks, segades mustasõstralikööri küll Burgundia crémant’i või šampanjaga – sündis Kir Royal, üks tuntumaid Prantsuse kokteile maailmas.

Sellest omakorda on tuletatud kõige erinevamaid segujooke: Kir Pètillant mustasõstralikööri ja vahuveiniga; Kir Impèrial vaarikalikööri ja šampanjaga; Kir Normand mustasõstralikööri ja Normandia siidriga.

Vanad prantsuse retseptid soovitavad

Nüüdseks on Kir Royalist tuletatud ohtralt erinevaid segujooke..

Fotod: Corbis/Scanpix

kokteili segada vahekorras üks osa mustasõstralikööri ja kolm osa veini, moodsamad pakuvad üks viiele segu. Samas ei keela keegi proovida jooki oma maitsele meelepärasemaks timmida. Täpselt samad koguste vahekorrad kehtivad liköörile šampanjat või taskukohasemat kuiva vahuveini lisades. Oluline on vaid see, et nii nagu vein, oleks ka šampanja enne klaasi valamist jahutatud.

Muide, veiniasjatundja Andres Koern tuletas mõne aasta eest kuulsast kokteilist vägagi eestimaise variandi – Põltsamaa Kiri, mis koosneb Põltsamaa Tõmmu dessertveinist ja Festi vahuveinist.

Proovi järele • Kir Royal Üks osa Crème de Cassisi mustasõstralikööri, kolm kuni viis osa šampanjat või kuiva vahuveini, eriti soovitatakse Burgundia crémant’i.

Vala liköör klaasi põhja ja lisa ettevaatlikult jahutatud šampanja.

• Põltsamaa Kir Üks osa Põltsamaa Tõmmu dessertveini, maitse järgi (soovitavalt kolm kuni viis osa) Festi vahuveini.

Vala dessertvein klaasi põhja ja lisa ettevaatlikult jahutatud vahuvein.

30 || Suvi 2013

Soome on lähedal ja seal on alati midagi põnevat teha ja vaadata. Peale selle on Soome perepuhkuseks igati paslik paik ning elamuste jahile tasub minna ka pealinnast kaugemale. Miks mitte minna seekord Kotkasse – parkide ja merelinna?

Kotka – sadamalinn kotkasaarel

E

Vellamo – linna tõeline tõmbenumber 2008. aastal avatud Merekeskus Vellamo on tõeline maamärk ja arhitektuuriline meistriteos (peaarhitekt Ilmari Lahdelma), mis läks maksma u 40 miljonit eurot, kuid see-eest on siin ka mida vaadata – 14 000-ruutmeetrise ekspositsioonipinnaga hoones on endale leidnud «kodusadama» Soome mere- ja piirivalvemuuseum, Kymenlaakso maakonnamuuseum, teaduskeskus, auditooriumid, raamatukogu, muuseumipood, kohvik ja restoran ning

iame rism

Fo to: Ko tka Tu

simesed kirjalikud teated pealinnast Helsingist ligi 140 kilomeetri kaugusel Soome lahe ääres asuvast Kotkast pärinevad 14. sajandist, mil seda tunti veel seal asunud Ruotsinsalmi merekindluse järgi.

Kotka linna asutamisaastaks peetakse aastat 1879, kui see eraldati Kymi asulast ning sai endale iseseisvad merekaubanduse ja linnaõigused.

Kotka sümboliks on merikotkas ja linn ise asub samuti Kotkasaarel. Skääridega liigendatud rannajoon, tillukesed laiud ja saarekesed on ülimalt romantilised ning tänu kaunile saaristule on see eestlastest purjetajate üks soositumaid sihtsadamaid Helsingi ja Turu kõrval. Pealegi on Tallinn ja Kotka sõpruslinnad! Vähe sellest, et Kotka on Soome parkide pealinn ja üldse üks rohelisemaid linnu, on seal ka põhjanaabrite suuruselt teine ekspordisadam.

Kuid eelkõige kannab Kotka siiski Soome merepealinna tiitlit ja siinne elu keerleb otse või kaude ikka mere ja meretemaatika ümber. Eks eestlasedki tea ja tunne Kotkat eelkõige kuulsate merepäevade kaudu, mis toob igal aastal lisaks soomlastele endile kohale ka tuhandeid turiste. Tänavused Kotka merepäevad toimuvad 25.–28. juulil egiidi all «Kogu rahva karneval». Festivaliala Kotka Kantasatamas on läbi teinud uuenduskuuri ja pealava asub nüüd Vellamo Merekeskuse autoparkla kohal, Tivoli pannakse püsti selle vahetus läheduses.

t

Riina Luik

hoone katusel on avatud meretuulte eest kaitstud unikaal­ ne vabaõhu kontserdisaal. Vellamo asukoht otse linna mereväravate juures, endises tööstusrajoonis ja kaubasadamas, kuhu tavainimesel (veel vähem linna külalistel) üldse asja polnud, on nüüd saanud täiesti uue ilme ja funktsioonid, olles sõna otseses mõttes linlastele kingitud maatükk. Suurejoonelise, ultramodernse klaasist muuseumihoone ees seisab 1954. aastal valminud 17 m kõrge, 32 tonni kaaluv sammuv ekskavaator HM-71, mis töötas varem Helsingi sadamas. Näituse peaekspositsioon kannab nime «Meri toob, meri viib» ja see kajastab põnevat Soome mereajalugu. Lisaks kõiksugu haruldustele on seal väljas nii vanad logiraamatud kui ka üliharuldased merearheoloogia leiud, nagu näiteks 1747. aastal uppunud laeva St. Mikaeli tarbeesemed.

Laevade hallis saab näha nii vanu purjepaate kui moodsamaid mootorpaate ning ka Soomele olümpiamedaleid võitnud aluseid. 1930. aastal loodud Soome mere-

piirivalve, mille olulisemaks ülesandeks riigipiiri kaitsmise kõrval oli ka salakaubaveo takistamine, on väljas samuti väärika ja huvitava ekspositsiooniga. Kõike põnevat, mis Vellamos näha on, läheks siinjuures paljuks üles lugeda, sestap on kõige mõistlikum siiski kohapeale seda toredat merekeskust kaema minna.

Maretarium ja keiserlikud kalaveed Kotkas asub ka «Soome kalade kuningriik» Maretarium. Jutt kuningriigist pole sõnakõlks, vaid sulatõsi: rohkem kui kahekümnes eri suurusega akvaariumis on esindatud kõik Soome vetes (meres, järvedes ja jõgedes) elavad kalad ja vähid (kokku enam kui 50 liiki), roomajad, kahepaiksed, putukad ja taimestik. Et elamus oleks täiuslik, antakse teile seitsme meetri kõrguse ja kümne meetri laiuse elava ekraaniga varustatud Kalateatris iga päev kell 13 ehk siis, kui jõuab kätte peategelaste lõunasöögi aeg ja sukelduja vette kalu söötma läheb, tõeline «tantsuetendus». Kuid huvitav elu käib ka kevadisel pulmatantsu ja kudemise ajal. Maretariumis toimub hulganisti kõiksugu

teemapäevi ja näitusi, nii et huvitav on siin kogu aeg. Väga populaarseks on saanud oma külaskäik jäädvustada riietatuna toredasse kostüümi. Maretariumis on ka tore meenepood ja kohvik.

Kes tahaksid aga kalade läbi klaasi vaatamise asemel ise lendõnge vibutada või veeta romantiline pärastlõuna, seadku sammud Kotkast kiviviske kaugusel asuva Langinkoski suunas. Seal, kobrutava ja kärestikulise Kymi jõe ääres (mis on Lõuna-Soome lõherikkaim jõgi), asub keiserlik kalastusmaja. Tegu on Vene tsaari Nikolai III ja tema perekonnale kuulunud suvemajaga, mis valmis 1889. aastal. Ülimalt lihtne, kuid kaunis palksuvila olevat olnud ainus koht, kus tsaarinna Dagmar saanud loa köögis toimetada ja lapsed peened rõivad seljast heita ning tsaari nähti sageli kas lendõnge heitmas või kummargil metsas oma käega seeni-marju noppimas.

Olgu lisatud, et kalastamine on purjetamise ja golfi kõrval üks välisturistide meelisharrastusi Kotkas. Aegade ja olude kiuste näeb keiserlik suvekodu siiani välja nii nagu oma parimatel päevadel, sest säilinud on palju originaalmööblit, tarbeasju ja tsaaripere isiklikke esemeid ning maja

Suvi 2013 || 31 praegune pererahvas on äravahetamiseni endise keiserliku paariga sarnane…

Kaunid linnapargid Kotkalased on viimastel aastatel kõvasti mõelnud ja pingutanud, et meretemaatika kõrval uusi vaatamis- ja huviväärsusi leida ning linna imagot värskendada ja peab nentima, et see on tulemusi andnud.

Vaieldamatult on kotkalaste au ja uhkus nende pargid – temaatilisi parke on koguni üheksa: Sibeliuse park, Skulptuuripark, Palotornivuori (Pritsitornimäe) park, Suurpark, Katariina merepark, Toivo Pekkase park, Fuksinpuisto, Kotka reduut ja Sapokka veepark. Sapokka on rajatud Soome lahe põhja ning vetemäng igas oma vormis on andnud pargile ka algse idee. Sapokka on üks Soome auhinnatumaid linnaparke, olles pälvinud parima pargi tiitli nii vee-, graniidi- kui valguskujunduse eest. Silmarõõmu jagub seal aasta ringi ning ära on kasutatud nii taimede, vee kui Soomele nii omase graniidi ja vee koosmängu mõjusus.

Linnasüdames kaunil pärnaalleel asuv Skulptuuripark viib otsejoones Sibeliuse parki. 2001. aastal algatatud Skulptuuripargi kultuuriprojekt äratas tähelepanu

Tänavu suvel Kotkas • 6. juunil kl 19 keiserlik muusikaõhtu Langinkoski keiserlikus kalastusmajamuuseumis, www.langinkoskimuseo.com • 6. juulil kl 15–21 festival Rock & Food Varissaarel, www.rockingfood.fi • 25.–28. juulil Kotka merepäevad, www.meripaivat.com

Kasulikku infot leiab: www.visitkotka.fi www.merikeskusvellamo.fi www.maretarium.fi www.hamina.fi

kogu Soomes ning on praegu üks linna tunnuseid. Eelmisel aastal lisandus 18le alleed kaunistavale taiesele kujur Pekka Kauhase naisefiguur Öinen Impi. Kuigi parke ja haljasalasid on Kotkas tõesti palju, tasub sisse põigata vanale kaitserinnatisele (Kotka reduut) rajatud ürdi- ja liblikaaeda, kust on mugav liikuda Haukkavuorel asuvasse endisesse veetorni rajatud kohvikusse Saga.

32 || Suvi 2013

Lastega reisides kerkib tihti üles küsimus, kas ja mida nendega suurlinnades ette võtta ning kuidas veeta et pakutav oleks neile eakohane ja tõepoolest huvitav. Mida põnevat pakuvad lastele Kopenhaagen,

Lahe puhkus koos lastega Põhj Riina Luik

Fotod: Globe Arena, akvaarium Den Blå Planet, Oslo turismibüroo, Helsingi turismibüroo

Stockholm – klaas­ kuuliga taevasse Kopenhaagen – meremaailm, millist pole enne nähtud!

Kopenhaagen on kogu Euroopas tuntud kui äärmiselt lastesõbralik linn ja puhkajale pole väheoluline seegi, et siinses ühistranspordis saavad lapsed sõita tasuta, restoranides on alati olemas lastemenüüd ning parkide ja haljasalade rohkes linnas jagub ka ohtralt tavalisi mänguplatse, kus aeg korraks maha võtta. Tänavu märtsis avati aga Kopenhaageni lennujaama kõrval, kesklinna vahetus läheduses Sundis atraktsioon, mida võib julgelt nimetada ainulaadseks kogu Euroopas. Den Blå Planet ehk Taani rahvuslik akvaarium on muljet avaldav oma lennuka, tuuleroosi meenutava arhitektuuri poolest, kuid eelkõige pakub lastele huvi selle sisemus – tegu on Põhja-Euroopa suurima akvaariumiga, kus värvikas mereelu otse suurte ja väikeste vaatajate silme ees kogu oma ilus ja põnevuses lahti rullub. Akvaariumite kompleks, kus elab nii külmade kui soojade vete, nii soolaste maailmamerede ja ookeanite kui ka magevete veeloomi ja kalu, võtab enda alla 9700 m² sise- ja 4700 m² väliseksposit-

sioonipinda. Siin elab 20 000 mereelanikku, kes esindavad 450 maailma erinevates meredes ja ookeanides elavat loomaliiki.

53 akvaariumis ja väiksemates loomade elukeskkondades on vett enam kui 7 miljonit liitrit ning ainuüksi maailmameres on 4,2 mln liitrit merevett. See on unikaalne veemaailm, kus saab mereloomi ka oma käega katsuda ja toita, nautida inimkätega loodud korallriffide ilu, jälgida hirmuäratavate haide patrullimist ja rõõmsavärviliste troopiliste kalade parvede liuglemist 16 x 8 meetri suuruselt vee-ekraanilt ning käia klaasist tunnelis, kus kalad ja mereelukad otse su pea kohal liuglevad. Akvaariumis on teaduskeskus, nukuteater, kinosaal, kohvik jpm.

Lisainfot leiad: www.denblaaplanet.dk/in-english ja www.visitcopenhagen.com Avatud 365 päeva aastas!

E kl 10–21, T–P kl 10–18.

SkyView on midagi tõeliselt erilist ning seda peetakse üheks toredamaks atraktsiooniks mitte ainult Stockholmis, vaid kogu Rootsis. Kahe klaasist liftiga (kumbagi mahub 16 külastajat) saab tõusta mööda Ericsson Globe’i külge kuni selle tippu välja ning imetleda linna panoraami 130 meetri kõrguselt merepinnast. Klaaskuuliga maast lahtirebimine ja ümbruse imetlemine võtab aega 20 minutit. Kuid see pole veel kõik! Ericsson Globe on üks maailma kuulsamaid spordiareene ning samas on võimalus teha giidiga 40-minutiline tuur selles spordipühamus. Juba halli enda mõõtmed on muljet avaldavad, kuid tuuril nimega «Kulisside taga» näeb veel suursponsorite korporatiivloože, riietusruume, kus on olnud maailma hokimaailma absoluutsed tipud, pildigaleriid, Ericsson Globe’i administratiivkeskust jpm.

Lisainfot leiad: www.globearenas.se/en/skyview.aspx Avatud: E–R kl 9.30–19, L–P kl 9.30–17, 24.06–19.08 kl 9–21. NB! Viimane SkyView vaade avaneb 10 min enne sulgemist.

aega nii, et ka lastel jääks ühisest puhkusereisist midagi toredat meelde, Stockholm, Helsingi ja Oslo?

amaade pealinnades

Helsingisse, külla dinosaurustele

Avasta Oslot retrorongiga

Soome loodusajaloo muuseum on üks äraütlemata põnev paik, sest neli püsiväljapanekut pakuvad nii suurtele kui väikestele küllaga toredat uudistamist.

Lähemat tutvust saab teha nii Soome kui eri kontinentide loomade ja taimedega, kohtuda dinosaurustega ning näha, millised näevad välja hiiglaslikud vesiliiliad, mis kannavad välja isegi inimese raskuse! Arvukate looma- ja linnuskelettide kaasabil aga jutustatakse meie planeedi loomastiku arengulugu. Põnevad interaktiivsed ekspositsioonid annavad võimaluse rännata kaugetesse ja eksootilistesse paikadesse ning õppida tundma nende imelist loodust. Kel loodushuvi suurem, võiks külastada ka Snellmaninkatu 3 asuvat mineraalide muuseumi, kus saab näha põnevaid fossiile, haruldasi meteoriite ja kivimeid ning imekauneid mineraale.

Kas pole tore suurlinnas retrorongile potsatada ja lasta end sõidutada linna kõige huviväärsematesse paikadesse? Retrorongiga mööda Oslot sõitmine on hea vaheldus tavalisele turismibussile ja meeldib kindlasti lastele – millal nad viimati üldse rongiga sõitsid, seda enam suurlinnas? Oslo südalinnas Aker Brygge (Akeri sild) juurest pooletunnist linnatuuri alustav Christian Quarti retrorong viib üle raekojaplatsi, mööda Akershusi kindlusest, Kvadraturenist, parlamendihoonest, Karl Johani väravatest ja Oslo kontserdimajast ning annab lühikese, kuid toreda ülevaate linnasüdamest. Rong väljub Aker Brygge juurest suviti igal täistunnil.

Analoogne retrorong Thomas Toget väljub ülikooli väljakult Karl Johani väravate eest ja sellel on teine marsruut. Niisiis – kui ühe rongi peale ei mahu, asuge teele teisega!

Lisainfot leiad: www.visithelsinki.fi ja www.luomus.fi

Lisainfot leiad: www.visitoslo.com

Avatud: E – suletud, T, K, R kl 9–16, N kl 9–18, L–P kl 10–16.

Avatud: E–P kl 10–18 (alates juuni keskpaigast kuni augusti lõpuni)

Eelmisel suvel kujunes keskseks sündmuseks RMK 370 km matkaraja avamine, mida läbiti kõikvõimalikul moel. Tegelikult pakub Eestimaa palju huvitavat ka neile, kes nii suuri väljakutseid ei otsi, vaid rahulduvad päevase või poolepäevase looduselamusega. Järgnevalt mõned ideed jalgsi-, jalgratta- ja merematkadeks.

Eestimaa kutsub matkama Mart Reimann

Tallinna Ülikooli rekreatsiooniteaduste osakonna juhataja, OÜ Reimann Retked matkajuht

Jalgsimatkajale

1. IDA-VIRUMAA. Eesti mitmekesisemaid ja kontrastiderohkemaid piirkondi on Ida-Virumaa. Siin on Eesti suurimad tööstusmaastikud ja kõige ulatuslikumad loodusmaastikud, kõrgeim pankrannik, järvederohkeim Kurtna järvistu ja Eesti suurim (Puhatu) soostik. Puhatu kaitseala idaserval, Gorodenka külast pisut põhja poole, voolab Poruni jõgi, mille paremal kaldal on tähistatud rada, mis kulgeb läbi liigirikka Poruni ürgmetsa. Poruni matkarada on 5 km pikkune ja pakub huvitavaid elamusi Eesti idapiiri laialehises metsas. Poruni jõe ümbrusse rajati juba 1967. aastal üks Eesti esimesi ürgoru ning põlismetsa taimestiku ja loomastiku kaitseks mõeldud kaitsealasid.

2. PÄRNUMAA. Pärnumaa on tuntud oma randade poolest ning siin on ka Eesti üks ilmekamaid ja võimsamaid luiteahelikke. Tornimäelt avaneb võimas vaade Häädemeeste rannaniitudele, merele ja Tolkuse rabale. Rannametsa–Tolkuse õpperada on 2,2 km pikkune ning kulgeb luidetel kasvavates palumännikutes ja ligi 40 laukaga Tolkuse rabas.

3. PÕHJA-KÕRVEMAA. Tallinnale üks lähemaid rikkalike jalgsimatkavõimalustega piirkondi on Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Siin on lähestikku kaks looduse õpperada: Jussi (8 km) ja Paukjärve (6 km). Mõlemad rajad kulgevad Kõrvemaa mitmekesistel oosidel ja mööduvad maalilistest järvedest. Jussi õpperajal on Eestis ainulaadne ligi 200 ha suurene kanarbikunõmm, mis pigem meenutab Lapimaad või Šotimaad kui mõnda Eestile omast kooslust. See ainulaadne ala on tekki-

nud Nõukogude armee tekitatud metsatulekahjude tagajärjel. Paukjärve õpperajale annavad palju juurde kaks vaatetorni – kõrgem vaatetorn asub Paukjärve oosil, kust avaneb vaade nii Paukjärvele kui ka Kõnnu Suursoole, teine vaatetorn asub Kõnnu Suursoo keskel, kust avaneb juba hoopis teiselt tasandilt vaade soole.

Jalgrattamatkajale

Jalgrattamatkajate puhul on järjest olulisemaks muutumas teede kvaliteet ja liikluskoormus. Tolmustel külavaheteedel sõitmine on suvel ebameeldiv kogemus, maanteedel võib aga autode suurte kiiruste tõttu olla ohtlik. Seega ei olegi meil häid jalgrattamatka piirkondi kuigi palju. Üks huvitavamaid on Lahemaa rahvuspark. Siin on rohkesti suhteliselt väikseid metsateid (mis mujal Eestis kruusakattega) asfaltkatte all. Liikluskoormus võib olla kohati päris tihe, kuid kurviliste teede tõttu ei ole kiirused kuigi suured.

Maastik on piisavalt tasane, et olla jõukohane igale eale, samas leidub ka mõõdukaid tõuse ja laskumisi. Lahemaa on üks paremaid koondpilte Eestimaa loodusest: siin on loopealsed, mitmekesine rannik ja suured põlislaaned. Lisaks asuvad siin Eesti ühed atraktiivsemad mõisakompleksid (Palmse, Sagadi, Vihula) ja hubased rannakülad (Altja, Käsmu). Selliseid piirkondi, kus ühe päeva jooksul on jalgrattaga võimalik avastada nii palju erinevat loodust ja kultuuriobjekte, ei oskagi mujal Eestis esile tuua.

Kuigi Saaremaaga seoses tuleb paljudele silme ette Kuressaare linn ja rand, on siin ka palju huvitavaid vaatamisväärsusi, mida saab lihtsalt jalgrattaga sõites avastada. Külastada võib Loode tammikut, Kaali meteoriidikraatrit, Panga panka või

Suvi 2013 || 35

Matkajad Jussi õpperajal Põhja-Kõrvemaal.

Fotod: Mart Reimann

tutvuda kultuuriliste vaatamisväärsustega: Angla tuulikud, Pöide kirik, Maasi maalinn. Kuigi Saaremaa kipub mõnel ajal olema ülerahvastatud, on siin jalgrattaga liigeldes võimalik leida piisavalt vaikseid nurgataguseid, kus meie suurima saare võlusid nautida.

Põlvamaal saab Põlva linnast alustades ja sealsamas lõpetades ette võtta mitmeid päevaseid jalgrattaretki, mida saab kombineerida huvitavate jalgsimatkadega. Eredamad pärlid on näiteks Taevaskoda ja Kiidjärve, Mooste ja Räpina.

Veematkajale

Suvisel ajal on huvitav ette võtta retki avaveel ning külastada meie väikesaari. Seda saab teha kas meresüsta või kaluripaadi-

Eestimaa loodus pakub palju huvitavat neilegi, kes rahulduvad vaid ühe- või poolepäevase looduselamusega. ga, 1500 saarest mõnega on ka regulaarne praamiühendus. Parim aeg saarte külastamiseks on juuli ja august, siis on vesi piisavalt soojenenud ja lindude pesitsusaeg rannikul lõppenud. Üks omanäolisemaid saari on meil Piirissaar, kus on võimalik päevaga tutvuda nii vanausuliste kultuuri, sibulakasvatuse traditsioonide kui

ka omanäolise märgalaga. Saar on mandrist 5 km kaugusel, seega sobiv vahemaa aerutamiseks. Tallinnale lähim mitmekesisteks mereretkedeks sobiv ala on põhjaranniku üks saarterohkemaid piirkondi Kolga laht, kus paikneb 15 saart, millest kuus on olnud kunagi asustatud. Praegu saartel asustus puudub, kuid kunagistest rannaküladest on järel nii vanad talukohad kui ka mõned taastatud majad. Loodus on siin mitmekesine, huvitavamad saared on Rammu, Koipse ja Pedassaare.

Kihnu saar on tuntud oma mitmekesise kultuuripärandi poolest. Kihnu ümbruses on palju väikesi laide ning tee peale jääb ka Manilaid. Tegemist on kultuuriliselt ja looduslikult ühe mitmekesisema piirkonnaga meie rannikumeres.

36 || Suvi 2013

Kui grill juba aias tuurid üles on võtnud ja suvi nii või teisiti grillides möödub, võiks proovida ka veidi eksperimenteerida. Ideaalseks kaaslaseks liha, vorstikeste ja kala juurde on grillitud aedviljad.

Proovigem siis, eriti popp tegija on juba mõnda aega PUnaPeet.

Grillinaudingud uue nurga alt Riina Luik

S

uvised aedviljad sobivad grillimiseks ideaalselt, lisades grillroogadele mahedust ja uudseid maitseid, kuid kindlasti ka rõõmsaid värve. Selliseid aedvilju nagu paprika, tomat, suvikõrvits, porgand, kaalikas, värske kurk, baklažaan, sibulaja küüslaugumugulad jms võib grillida toorelt, neid enne oliiviõli-ürdisegu või sojakastme-balsamico’ga pintseldades ja soola-pipraga maitsestades, või eelnevalt 0,5 – 1 t marineerida. Kel aega ja tahtmist, võib kõvemad aedviljad enne grillimist soolvees kergelt läbi keeta. Kõige lihtsama marinaadi saab oliiviõlist, sidrunimahla või õunaäädika, purustatud küüslaugu, mee ja meelepäraste ürtide maitse järgi kokku segamisel. Grillimiseks sobivad suurepäraselt ka seened, õunad, ananass, apelsin, mango jpt maitsvad viljad. Kõige mugavam ja lihtsam on köögivilju grillida fooliumisse pakituna, varrastele lükituna või grillplaadil. Fooliumis küpsetamiseks sobivad eriti hästi kõvemad aedviljad: porgandid, kaalikad, kapsalohud ja kartulid. Fooliumisse võib lisada paar lusikatäit sulatatud juustu, hapukoore, värskete ürtide, soola ja pipra segu. Eriti huvitavaid ja maitsvaid suupisteid saab fooliumis küpsetatud täidetud tomatitest ja paprikatest. Köögiviljad küpsevad fooliumis 20–30 minutit.

Väikesed maitsvad juurikad fooliumis Valmistusaeg: 10 min + 30 min grillil Võta: 500 g väikseid harvendatud punapeete või väikseid värskeid kartuleid 2 tl soola 1 tl purustatud musta pipart 50 maitsevõid Pese ja poolita peedid (jäta neile külge väike roots). Pane juurviljad fooliumile (võid teha ka neli eraldi portsjonit), maitsesta soola ja pipraga ning lõigu peale maitsevõi tükikesed. Küpseta sütel või madalal grillrestil 30 min.

Maitsevõi

Salat grillitud aedviljadest

(10 portsjonit)

Valmistusaeg: 30 min Võta: olenevalt sööjate arvust 1-2 väiksemat suvikõrvitsast ja mõned väiksed punapeedid, viiluta kartulikoorimisnoaga suvikõrvitsast pikad viilud ja lõika peet ratasteks.

Valmistusaeg: 15 min + 2 t külmikus seismiseks Võta: 200 g võid 1/3 dl sidrunilikööri (nt Limoncellot) 1 dl riivitud Parma juustu 1 dl hakitud värsket tüümiani näpuotsatäis soola Vahusta puulusikaga või, lisa kõik ained ja rulli küpsetuspaberisse. Pane u 2 t külma ja lõika hiljem vajalikud portsjonid.

Pane aedviljad fooliumile ning piserda peale oliiviõli ja soola, peeti maitsesta tüümiani, balsamico ja oliiviõliga. Küpseta grillil 10–15 min (al dente).

Serveeri rohelisel salatipadjal, maitsesta ürtide ja röstitud seemnetega.

38 || Suvi 2013

Väligrillid – suve kõige kuumemad abilised Meelepärase grilli valimine on maitseasi, nii nagu sellel valmivad hõrgud paladki. Kuid ometi teab iga grillija, et grillil ja grillil on suur vahe.

Söegrillid

S

Kellele: röstimise fanattidele, kes eelistavad kõige ehedamat grillimaitset.

Omadused: roostevabast terasest või emailitud alumiiniumist ümmargused grillid, millest on saanud grillide sümbol. Küpsetustugevust saab reguleerida kaanel ja küttekolde all olevate õhutusavadega, olemas on ka tuhakast. Võib kasutada valmissütt või puubriketti (pole ette nähtud puude jaoks). Leidub nii ratastel kui jalal seisvaid variante. Võib julgelt väita, et mida odavama mudeliga on tegu, seda lühemaks jääb selle eluiga. Seevastu roostevabast terasest grillide eluiga küünib kuni kümne aastani.

Riina Luik

öegrillide eelistajad on kaljukindlad, et söed on kuumemad ja paremad kui gaasigrilli tuli. Gaasigrilli eelistajad aga arvavad, et nende abiline on kõige mugavam ja vähem aega nõudev riistapuu. Puudega grillijad seevastu ülistavad puu põlemisel tekkivat head sütt ja võrratuid maitseomadusi, mida erinevad puuliigid küpsetistele annavad. Millist grilli siis valida?

Kiirgrillid

Matkagrill

Kellele: rõdul, terrassil ja piknikul grillijatele.

Omadused: nn ühekordseid grillpakendeid on äärmiselt lihtne kasutada, sest neid müüakse valmis stardikomplektina ja kasutajal jääb üle vaid tikku tõmmata.

Tuleb oodata, kuni leegid on kustunud ja järele jäänud vaid hõõguv süsi ning alustada grillimist komplektiga kaasasoleval grillrestil.

Kellele: looduses matkajatele, kalameestele, piknikule.

Omadused: kaasaskantavad, kena väljanägemisega ja asjalikud grillid, mis mahuvad isegi seljakotti ning mille põhjaosa on kasutatav mitmeks otstarbeks. Tänu jalgadele (neid saab ka ära võtta) seisab grill kindlalt paigal. Roostevabast terasest grill on eriti vastupidav, kergesti puhastatav ja elegantne.

Elektrigrillid

Puu- ehk bbq grillid

Kellele: terrassil ja rõdul grillijatele.

Omadused: grill kuumeneb kasutusvalmiks (võimsus 2000 W) paari minuti jooksul ning parematel mudelitel on võimalus paindlikult temperatuuri reguleerida. Äärmiselt mugav ja lihtne kasutada, ei vaja lisavarustust ning seda on kerge hooldada. Roostevaba grillrest ja põleti.

On ka elektrigrillid, millel on kaasas rikkalik lisavarustus: laastutasku suitsuse maitse saamiseks, vokkpann, või isegi võimalus sellega kala suitsutada. Mitmel mudelil saab jalad eemaldada ja tõsta grilliosa lauale, otse sööjate keskele.

Kellele: aias või vabas looduses grillijale.

Neile, kel on aega ja tõsist tahtmist grillimisest tõeline kunst teha ning kes panustavad söömisnaudingule.

Omadused: puudega köetav terasest grilliseade, mis mahutab suurema toiduainete koguse ja sobib hästi ära toitma suuremat seltskonda. Suitsukambris saab suitsutada nii liha kui kala või hoida soojas ja mahlasena juba valmis küpsetatud grillroad. Peaaegu kõik mudelid on varustatud termomeetriga.

Gaasigrillid Kellele: esteetikat ja stiili hindavale tõelisele grillisõbrale, kes raatsib veidi enam raha välja käia.

Omadused: leidub tõelisi disaingrille, mis oma roostevabast terasest efektse vormiga on aias juba iseenesest pilkupüüdvad. Kuumeneb kiiresti, elektroonilise või mehaanilise süütega, terasest portselankattega küpsetusrestide ja malmist portselankattega küpsetusplaadiga. Enamikul mudelitel on mitu küpsetusrežiimi, hea temperatuuri reguleerimise võimalus, termomeeter ja mitu eri kõrgusel küpsetusresti. Mõnel mudelil saab kuppelkaane asendada sileda katteplaadiga ja kasutada seda lauana.

Suvi 2013 || 39

Uudis! Kõik ühes grill

d yar me

OÜ

: Ho

o Fot

BIG GREEN EGG

Kellele: tõelistele grillisõpradele ja nõudlikele proffidele, kes tahavad katsetada ja kelle jaoks grillimine on nii kunst kui ka suur nauding. Seda peetakse praegu maailma parimaks suitsuahjuks-grilliks.

Omadused: see on esimene grill, millega saab grillida, praadida, küpsetada, hautada, suitsutada ja teha slow cooking’ut (v.a minimudel). Eriti multifunktsionaalne on XL-mudel, millega saab grillida nii liha kui

õrnu languste, küpsetada krõbedakoorelist leiba, valmistada pitsat või õrnu baguette’e, grillida samal ajal mitut kalkunit või aeglaselt küpsetada korraga kuni 15 kg liha. Kõigi viie Eggi mudelite standardvarustusse kuulub roostevabast terasest liuguks ja grillrest (23–55 cm), spetsiaalne ilmastikukindel temperatuurinäidik, multifunktsionaalne malmist siiber ja väga tugev kahekordselt glasuuritud korpus, mis pakub maksimaalset tuule- ja ilmastikukaitset. XL-mudelil on olemas nii puidust kui sünteetilisest materjalist küljeriiulid. Kõik grillid on tugeva konstruktsiooniga (grillide enda kaal on 15–105 kg) ja neil on piduriga pöördrattad.

NB! Ükskõik, millist grilli te kasutate, lugege alati enne läbi sellega kaasas olev kasutusjuhend, jälgige ohutusnõudeid ja säästke loodust.

40 || Suvi 2013

Värvirõõmu verandale, aeda, randa...

Tiina Kolk

Õ

ueelu võtab aina suuremaid tuure üles. Praegu on viimane aeg välja mõnusaid istumispaiku seada, lisaks toolidelepinkidele lastele varjualuseid püstitada, võrkkiik üles riputada jne. Mugava olemise tarvis tasuks vaipu, päevatekke, pleede, patju vms varuda. Viimastel aastatel on padjad ja pleedid eriti moes – isegi maailmakuulsaid disainereid paelub nende kavandamine. Samuti kuuluvad suvevarustusse erinevatest materjalidest laudlinad, toolikatted vms, sest tekstiilidega on kõige lihtsam õdusat olemist luua. Üha rohkem pööratakse sisustusmessidel tähelepanu tekstiilidisainile. Tooteloojaid paelub taaskasutus ja uudsete segakiust, sageli vetthülgavate materjalide rakendamine. Samuti on hinnas ehe villane, lina ja siid, kommenteerib disainer Mare Kelpman. Moes on nii erksad värvitoonid ja suured mustrid kui ka pastelsed toonid ja tagasihoidlikud ornamendid

Fotod: Messe Frankfurt, tootjad

ehk siis trendijärgijatel on palju valiku- ja kombineerimisvõimalusi. Loomingulisi otsinguid kangapoodides, käsitöölaatadel ja sisustussalongides!

42 || Suvi 2013

Tänu rikkalikule istutuspottide ja -anumate valikule ei jää suvisest aiailust ilma ka need, kel oma aeda ei ole. Viimaste aastate suurmood on järjest julgema värvilahenduse ja hiigelmõõtmetega dekoratiivsete vormide kasutamine.

Hiigelanumad aias –

pilkupüüdvad ja põnevad

A

Riina Luik

ianduskeskuse Hansaplant kontseptsioonijuht Marek Jakobi kinnitab, et suuremõõtmelised dekoratiivsed istutusanumad koguvad üha enam populaarsust ning nende valik materjalide, vormirikkuse ja värvilahenduste osas on äärmiselt lai. Kogenud spetsialist annab nõu, kuidas hiiglaslike pilgupüüdjatega nutikalt toimetada.

ASUKOHT. Suuremõõtmeliste pottide ja istutusanumate puhul tuleb esmalt

selgeks teha, kuhu te neid soovite paigutada: maja sissekäigu juurde, terrassile, treppidele või puhkenurka ning mida täpselt rõhutada soovite – on ju maitsekalt taimestatud ja suuremõõtmeline istutusanum tõeline pilgupüüdja ning seda pole põhjust kuhugi n-ö nurga taha peita. Väga suurte pottide puhul on asukoha väljavalimine oluline ka seetõttu, et mulla ja taimedega täidetuna on neid hiljem raske liigutada ning toalillede transportimiseks mõeldud ratastel alused jäävad nende jaoks nõrgaks (enamasti kannatavad nad välja kuni 75 kg). On aga ka istutuspotte ja -konteinereid, millel on rattasüsteem külge ehitatud.

STIIL. Istutusanumate valik sõltub konkreetsest eksterjöörist – maja ja aia stiilist – ning peaks omavahel harmoneeruma. Tasub hoolega järele mõelda, kas minna kaasa uute värvitrendidega ning mõelda läbi oma õueruumi olemasolev värvilahendus. Arhitektuurist ja aiakujundusest lähtuvalt tuleks läbi mõelda ka materjalivalik.

MATERJALIVALIK. Õuepottide materjalivalik on väga lai, alates looduslikest materjalidest savist ja terrakotast, kuni nüüd väga populaarsete fiibersavist ja -klaasist anumateni välja. Viimased on äärmiselt dekoratiivsed, huvitavalt töödeldud ja kerged, kuid pole meie kliimas paraku talvekindlad. Talvekindlatel pottidel on peal spetsiaalne märgistus (nt lumehelves). Pottide külmakindlust tuleks kontrollida juhul, kui soovite jätta need koos mulla ja püsikutega õue. Plastmaterjal võib, kuid ei pruugi meie talves vastu pidada ning sageli kaotab oma dekoratiivse välimuse. Pottide puhul räägitakse samuti taaskasutusest ja olemas on nii taaskasutatud plastist kui töödeldud kivi ja fiibersavi segust anumad.

Suvi 2013 || 43

Kõik fotod: Tiit Koha, pildid on tehtud Hansaplanti aianduskeskuses.

SUURUS. Istutusanumate suuruse määrab asukoht eksterjööris ja ehitise (maja, rõdu, suveköök, terrass jne) mõõtmed. Mida mastaapsem ehitis, seda suuremad anumad või anumagrupid sinna sobivad. Treppidele, ääristele jms sobivad seevastu väiksemad potid.

ISTUTAMINE. Hiigelanumate puhul kulub üksjagu istutusmulda, kuid saadaval on ka konteineriga versioonid, milles dekoratiivne anum ise on suur, kuid selle sisse käib väiksem istutuskonteiner, mida on kerge hooldada ja kuhu kulub tunduvalt vähem istutusmulda. Enne istutamist tuleb kontrollida, kas poti põhjas on liigse kastmisvee äravooluks olemas auk. Kui seda pole, tuleb see võimalusel teha või panna poti põhja korralik drenaaž (kruus, kergkruus, kivid), sest taimed ei kannata liigniiskust. Istutamisel tuleks jälgida vahekorda ¼ drenaažimaterjali ja ¾ mulda. Taimede ja poti suuruse sobitamisel võib arvestada proportsioone, kus domineerivad taimed (⅔ on taimi ja ⅓ anumat) või vastupidi, kus on põhirõhk anumal (⅔ anumat, ⅓ taimi). Kuid see on ka maitse küsimus. Juhul kui tegu on väga suure konteineriga, ei pea igal aastal kogu

mulda välja vahetama, piisab, kui vahetada vaid osa mullast. Iga paari aasta tagant võiks siiski kogu mulla uue vastu välja vahetada.

TAIMEDE VALIK. Mõelge hoolega läbi, kas soovite teha hooajalise istutuse (nt suvelilledega) või püsiva istutuse (püsikutega) või kombineeritud versiooni. Tasub mõelda ka sellele, et istutuspoti või konteineri kasutusaeg ei pea algama alles mais, vaid juba varakevadel ajatatud sibullillede ja võõrasemadega, seejärel suvelilled, ning istutus võiks lõppeda alles sügisel eerikate, krüsanteemide, kanarbiku jt. Lillede puhul lähtuge kas konkreetsest lilleliigist ja -sordist või meelepärasest värvilahendusest. Väga populaarsed on eri taimede kombinatsioonid, millesse kuuluvad lisaks õitsevatele taimedele (dekoratiivsete lehtedega), samuti miksitakse lilli ja maitsetaimi jne.

VÄETAMINE. Istutamisel tuleks eelistada spetsiaalselt antud taimedele mõeldud mulda. Tavaline muld, eriti koos looduses suurepäraste abimeeste, vihmaussidega, ei sobi istutuspotis kasutamiseks. Valmismulla eeliseks on ka see, et peale kasvu ja õitsemist soodustava-

te mikroelementide lisamise on tehtud ka umbrohutõrje. Taimi tuleb suve jooksul regulaarselt väetada (eriti kui tegu on rikkalikult õitsvate taimedega või neid on anumas suurem grupp). Granuleeritud väetisi, vedelväetisi ja väetisekapsleid on suvelillede jaoks saadaval rikkalikus valikus ning eriti tõhus on kuuekuulise toimeajaga Osmocote.

KASTMINE. Regulaarne kastmine on anumas olevatele taimedele äärmiselt oluline ning mugavuse nimel võib soetada kastmissüsteemi või lisada mulda kastmisgeeli (nt Watergel). Tuleb aga meeles pidada, et ülekastmine on konteineri- ja potitaimedele üks suuremaid vaenlasi.

KÜLMAKINDLUS. Kui istutate püsikuid, tuleb enne uurida, kas nad on meie kliimas piisavalt külmakindlad. Kui mitte, siis tasub viia nad talveks koos potiga siseruumi (keldrisse). Mida väiksem on poti diameeter, seda suurem on tõenäosus, et püsikud seal ületalve ellu ei jää.

AASTARINGNE KASUTAMINE Külmakindlad potid on suurepäraseks dekoratiivseks elemendiks aasta ringi ning nendesse saab lihtsa vaevaga luua mistahes kauni seade.

44 || Suvi 2013

Fotod: Külli Sepp

Vertikaalhaljastuse põnevad võimalused Külli Sepp

maastikuehitaja, Estgarden OÜ

V

ertikaalhaljastus on meie aiapildis olnud juba pikka aega – on ju elulõngade ja metsviinapuudega kaetud majaseinad meile tuntud juba lapsepõlvest.

Tänapäeval ei piirdu seinte haljastamine vaid ronitaimedega katmisega, vaid vertikaalhaljastus on üks disainielemente.

Rohelise seina abil saab luua meeleolu väikesel rõdul või põnevaid modernsemaid lahendusi taimedest piirete näol suures aiaruumis. Ühtlasi pakub see võimalusi privaatsuse suurendamiseks, näiteks ridaelamu aiaosa eraldamiseks, kus kahelt poolt taimestatud roheline sein on huvitav lahendus mõlemale naabrile.

Leiutatud on tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad rohelist seina luua ka eritingimustes.

Vertikaalse taimeseina rajamise viis tähtsat tegurit Päikesevalgus. Taim vajab vähemalt 4 t päikesevalgust päevas. Parim viis selle tagamiseks on vertikaalse aia paigutamine avatuna lõuna suunas.

Vesi. Taim vajab kasvuks vett, kuid kuna seinapinnal on taimede kasvupinnast vähe, tekib oht tavalisest kiiremaks kuivamiseks. Soovitus: hoia läheduses veevoolik või paiguta võimalusel kastmissüsteem. Lihtsaim viis on paigaldada tilkkastmisvoolik ja kui tegemist on rõdu või terrassiga, paigalda seina alla kindlasti ka äravoolurenn.

Taimede valik. Kuna mullakogus on väike, eelista pigem taimi, mis ei nõua paksu mullakihti. Arvesta, et taim, mille istutad, on elus ja alati muutuv. Soovitus: kasuta nii püsikuid kui ka suvelilli – see tagab pideva õitseva seina. Kui oled algaja aiapidaja, siis maitsetaimede puhul alusta lihtsa-

matest taimedest, millel väike juurestik, näiteks salat, petersell, till.

Materjalide valik. Seina rajamiseks on saadaval spetsiaalsed koos kastmissüsteemidega vertikaalhaljastusmoodulid.

Kui te ei soovi teha liigseid kulutusi, siis võite taimeanumateks kasutada ka vanu plastkanne, pudeleid või purke. Neid seinale kinnitades saate huvitava värvilise lahenduse. Kasutada võib ka puidust kaubaalust.

Hooldus. Ükski taim ei saa läbi ilma hoolduseta – taimede käekäiku tuleb jälgida pidevalt. Hoolitse selle eest, et taimedel poleks haigusi ega kahjureid, kosuta neid korrapäraselt toitainetega..

Vertikaalhaljastus on suurepärane viis suurendada oma kodust rohelist ruumi.

Julget proovimist! allikas: Külli Sepp

46 || Suvi 2013

Mängumaja Otto Foto: InPuit/ tootja

Aias olgu rõõmsat tegevust ka lastele

S

Riina Luik

ageli torkab vastloodud aedades ringi vaadates silma, et nende kallal on küll kõvasti vaeva nähtud, hulk raha hakkama pandud, kuid eelkõige on need iluaiad, kus elutegevust justkui ei toimugi. Lastele ja nende mängimisvajadustele mõeldakse harva. Äärmisel juhul pannakse aia kõige mittekäidavamasse kohta üles kiik ja liivakast, kuid loovus sellega tavaliselt lõpebki. Või minnakse teise äärmusse ja kujundatakse küll igati kena mänguplats, kuid lapsi see millegipärast ei köida. Samas on enamik oma aiaga maja soetanuist algselt mõelnud ju sellele, et lõpuks ometi on lastel koht, kus mängida ja vabalt ringi joosta.

Pallimänguks ja kambaga ringi traavimiseks aga peent Inglise muru ohvriks tuua ei raatsita ja sentimeetri täpsusega sätitud lillepeenrad ei inspireeri lapsi fantaasiarikkalt mängu alustama.

Lastel peaks oma koduaias olema selline koht, kus segamatult mängida ja toimetada ning oma sõpru vastu võtta. Kui see on huvitav, lastepärane ja nende tegelikke soove arvestades rajatud, on sellest kasu nii neile kui vanematele: lastele on

tegevust ja vanemad ei pea igavlevatele põnnidele meelelahutust ja tegevusi välja mõtlema. Lapsed tegutsevad ise, andkem neile selleks vaid võimalus!

Maavanaemasid on tänapäeva lastel üha vähem, kuid ilmselt mäletavad paljud praegused lapsevanemad hästi seda, kuidas salapärased ja varjulised aiasopid, harali õunapuuoksad ja suured põllukivid mängima inspireerisid ja fantaasia tööle panid. Sestap võiks peamine soovitus olla neile, kes soetavad täies elujõus aia või koguni talukoha: jätke sinna mingigi looduslik nurgake laste mängumaaks.

Esiteks annab see lapsele tunduvalt vabama mänguruumi ning seal võib ta iga hetk oma mängu pooleli jätta ja jälle naasta, kui tal selleks lusti on. Disainitud mänguplatsil, eriti kui see on n-ö aia esindustsoonis, eeldavad vanemad, et see oleks kui mitte iga kord pärast mängimist, siis vähemalt päeva lõpuks taas korras, mis lapse jaoks tähendab üheselt oma päevatöö ehk mängu vahel suisa otseses mõttes prügikasti viskamist.

Teiseks on looduslik murukamar kivisillutisega korralikust mänguplatsist tun-

duvalt turvalisem – tuleb ju mängus ikka ette nii kukkumist kui komistamist. Aga mis ühel toredal mänguplatsil peale puude-põõsaste-kivide – millest saab nurgakivi laste põnevale mängumaailmale – veel olla võiks? Kindlasti peaks laste mänguplatsil olema n-ö kuldne klassika: liivakast, kiik, võimalus ronida (redel, turnimissein), rippuda (puu otsa riputatud köis), hüpata (batuut) ja palli mängida (korvirõngas, jalgpallivärav). Lapsed naudivad aktiivset ja kollektiivset tegutsemist, võistluslikkust ning fantaasiat ergutavaid mänguvõimalusi ja -atraktsioone.

Kuid asi, millest unistavad kõik lapsed, on kahtlemata mängumaja.

Eesti kõige suurema valikuga laste mängumaju turundava ja mitmeid mudeleid ka ise tootva puidufirma InPuit juhataja Andres Pärn ütleb, et lisaks lastepärasusele tuleb nii mänguväljakutele sobivate vahendite kui ka mängumajade loomisel silmas pidada ohutust. «Sel põhjusel oleme liivakastide juures kasutanud ümarnurki, lisanud istmele seljataguse ning ohutust jälgime hoolikalt ka mängumajade ja -atraktsioonide puhul. Näiteks on mängumaja avanevad aknad pleksi­ klaasist, soovitame maja nurkrauaga kas sillutiskivi või mõne muu tugevama aluse külge kinnitada, et tuuleiil seda ümber ei ajaks või koguni ära ei viiks.»

Pärn nendib, et lapse jaoks on kindlasti oluline mängumaja ilu ja atraktiivsus ning see, et ta mahuks seal vabalt tegutsema. «Sestap on meil müüdavate mängumajade mudelite valik rikkalik, neid on eri suuruses ja kõrguses ning on ka päris tillukesi, mis mõeldud sõimeeas lastele.

On nii ühe- kui kahekordseid mängumaju, maapinnal asuvaid ja vaiadele tõstetuid ning väga peene töötlusega maju avanevate akende, terrassi, korstna ja lillekastidega – et kõik oleks nagu päris.

Ning ei maksa arvata, et kooliskäivad lapsed ei taha mängida! Kõrgeimate mängumajade laekõrgus küünib kahe meetrini, sellest kõrgemad on juba aiamajad või paviljonid.»

Pärna sõnul on kõige eelistatumad mängumajade mudelid nende sortimendist Sandra, Merylin, Otto ja Ly. Soomes on väga nõutud mudel Toby. Kõik mängumajasid valmistavad Eesti firmad annavad hõlpsasti kokkupandavatele mängumajadele kaasa juhendi ning mugavalt pakendatuna on neid kerge transportida.

Seega jõudu tööle emad-isad!