SUVI
L천una-Eestis 2011
Ähijärv
Foto: Andres Didrik
3 Sisukord
Lk 4 Europeade tuleb Tartusse Lk 6 Suvel Tartus ja Tartumaal Lk 8 Sibulatee – oleme võrgutatud! Lk 10 Suvine Viljandi külaliste ootel Lk 11 Viljandi folk lisab suvesse haaravaid rütme Lk 12-13 Kuhu minna, mida teha? Lk 14-15 Kus mõisa köis ei lohise Lk 16-20 Lõuna-Eesti kaart Lk 21-25 Kuidas tulla ja olla Lk 26 Reisimine lemmikloomaga Lk 27 Puuk – ohtlik kiskja Lk 28 Matkale minnes vali õige ratas Lk 29 Mudilasega reisima – kas lust või viletsus? Lk 30 Uus tuleohutuse seadus lõkke tegemisest ja grillimisest Lk 31 Apteek olgu reisipaunas alati kaasas! Lk 32-33 Matkasell muheleb Lk 34 Maakonnamäng “Suvi Lõuna-Eestis” väljaandmist toetab:
Tulge külla, meil on on mõnus Suvi ja puhkuste aeg on kohe-kohe käes. Sellest annavad muuhulgas märku minu mujal Eestis elavate sõprade-tuttavate telefonikõned stiilis: „Mis teil seal Lõuna-Eestis sel aastal toimumas on?“ või „Mis ajaks ma peaksin oma puhkuse planeerima?“ Keskmise eestlase keskmine puhkus on 28 päeva pikk ja sellega saab Lõuna-Eestis teha pika ja sisuka tiiru. Ka on igal eestlasel Lõuna-Eestis sugulane, sõber või vähemalt Facebook’i tuttav. Ärge unustage neid külastada. Ja kus te ka ei viibiks, otsige ja proovige kohalikke toite! Suuremat sorti suveüritus või vaatamisväärsus võib olla väga popp ning rahvarohke, kuid mitte kaugel, üsna siinsamas (sest Lõuna-Eestis on vahemaad väga lühikesed) leiab inimestest väsinud puhkaja vaikse maasikatest punetava metsalagendiku, neitsiliku päikesesooja järvesilma, puutumatu rabaraja, sõbraliku turismitalu või hubase maahotelli. Ja siis saab juba rahus varbad vette kasta, grillida, pilvi vahtida, sääski kiruda ja mitte midagi teha. Rõõmurohkeid hetki Lõuna-Eestis!
Väljaandja: AS Postimees Trükk: AS Kroonpress Toimetaja: Margit Veromann, tel 739 0390, e-post: margit.veromann@ut.ee Reklaam: Indrek Tori, tel 739 0383, e-post: indrek.tori@postimees.ee Küljendaja: Liina Danilson Keeletoimetaja: Piret Bristol
Ulla-Maia Timmo
SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu esinaine
4
Europeade tuleb Tartusse Kristel Tannik Mari-Liisa Parder
Euroopa suurim rahvakunstifestival
Europeade Tartus 20.–24. juuli 2011
Tantsivad Tartu
Hansapäevad 22.-24. juuli 2011
Europeade on kaasaja Euroopa suurim rahvakunstifestival, mis toimus esimest korda 1964. a. Huvi rahvakunstide vastu ning soov mõttekaaslastega ideid vahetada olid nii võimsad, et viisid suursündmuse – Europeade’i – sünnini. Läbi aastate on sündmus populaarsust kogunud, ühendades inimesi, kes käivad tantsimas, pilli mängimas ja laulmas puhtast isetegemise rõõmust. Sel aastal on Tartul au olla kohtumis-ja peopaigaks ligi 3000 esinejale 27 riigist. See on suurepärane võimalus kohtuda erinevate temperamentide ja kommetega kultuuride esindajatega.
Viis päeva laulu, tantsu ja pillimängu Juulikuu viimasel nädalal täidab Europeade terve Tartu linna laulu, tantsu ja pillilugudega. Platsidel, parkides ja laululaval esinevad Euroopa rahva väärikad esindajad. Kõige rohkem külalisi saabub Lätist, Saksamaalt ja Soomest. Viie päeva jooksul esinevad külalistrupid Tartu kesklinnas puhkpilliansamblite, laste- ja noorterühmade, kooride ja vokaalansamblite kontsertidel. Igal õhtul mürtsub Tartu kesklinnas Europeade’i simman. Lisaks tänavakontsertidele on Tartu laululaval rahvusvahelise koostööna sündinud suurejooneline avakontsert 21. juulil kl 19 ja lõppkontsert 24. juulil kl 19. Lõppkontserti juhatab sisse suur rongkäik läbi Tartu. Piletid ava- ja lõppkontsertidele on müügil piletimüügikohtades üle Eesti.
Linn täis tantsu Nendesse päevadesse mahuvad ka traditsioonilised Tartu Hansapäevad. Hansapäevad lisavad rahvakunstide peole erinevate ajastute hõngu ja seovad festivalimöllu tervikuks. Külastajatele juba armsaks saanud Jaanilinna, Jõelinna, Raelinna, Lastelinna ja Hansalaada juurde kerkivad sel aastal uuenenud Maalinn Pirogovi pargis ning täiesti uued Teaduslinn Toomemäel ning Raualinn alates Tasku keskusest ulatudes Ahhaa, Aura ja Zeppelini keskusteni. Vaata ka: www.europeade2011.eu www.hansapaevad.ee/
5
Parim paik perepuhkuseks! Ringtee 75, Tartu
info 731 5500
www.lounakeskus.com
6
Suvel Tartus ja Tartumaal!
Foto: Karin Sillakivi
Suvi tuleb ka sel aastal Tartus ja Tartumaal täis põnevaid avastusi, meeleolukaid üritusi ja suuri festivale. Tegusate ettevõtmiste toel on meil pakkuda mitmeid uusi võimalusi nii peredele, noortele, seenioritele kui ka gruppidele ja konverentside korraldajatele. Silvia Leiaru Mai alguses avatud Ahhaa teaduskeskus pakub avastamisrõõmu nii suurtele kui väikestele. Uudistada saab munast kooruvaid tibupoegi või sipelgaid agaralt oma majakest üles ehitamas, liftiga võib sõita maapõue ja uurida seal peituvat, lennata võib aga maast ka hoopis kaugemale. Seda kõike saab Ahhaas uudistada seitse päeva nädalas. Aprilli lõpus avatud Tartu tähetorn pakub oma kahes suuremas saalis ülevaadet maa ja taeva mõõtmisest ning astronoomia arengust alates 19. sajandi algusest. Lisaks on võimalus külastada ning planetaariumietendusi, vaadelda taevast Zeissi teleskoobiga. Loomulikult ei puudu tähetornist ka astronoomia aare, 1824. aastal valminud suur Fraunhoferi refraktor. Tartu uusim muuseum võtab külalisi vastu teisipäevast pühapäevani. Jaani kultuurikvartali arendus on saanud val-
mis. 14. sajandist pärit Jaani kirik väärib uudistamist unikaalsete 700 aasta vanuste terrakotaskulptuuride poolest, mida on säilinud tuhatkond. Samuti on külastajad oodatud kellatorni - nautima ilusat vaadet linnale. Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus saavad lapsed vaadata etendusi ja ise nukuteatrit teha. Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioonis on mänguasjad, millega lapsed on Eestis ja mujal maailmas läbi aegade mänginud. Muuseumi õuemajas eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis valminud nukufilmide tegelasi. Antoniuse õue kolmes majas (savikoda, meistritemaja ja gildimaja) tegutsevad Antoniuse Gildi koondunud professionaalsed kunstnikud, tarbekunstnikud Foto: Meelis Lokk
ja käsitöölised, kelle tööd saab meistrikodades uudistada ja kus saab kätt proovida teisipäevast reedeni kl 12–18. Alatskivil on külalistele avatud uues kuues loss ja lossirestoran. Nolckenite perekonnale kuulunud hoones saab näha restaureeritud eluruume, külastada Eduard Tubina muuseumi ning lossirestoranis valida meelepärane eine eesti, šoti või mõisaköögist. Lossist ei puudu ka tänapäevased seminariruumid. Aasta lõpupoole peaksid valmima ainulaadsed lossisviidid, kus ööbides võib tunda end tõelise krahvipere liikmena. Ainuüksi Tartu linnas on aastas 4000 üritust. Maakonnas ja linnas toimub suvelavastusi ja etendusi, nautida saab erinevaid kontserte, aga ka spordiüritusi. Suve kahtlemata suurim ja põnevaim üritus saab olema mõnus kooslus Tartu hansapäevadest ja Euroopa suurimast rahvakunstifestivalist Europeade. Tartu hansapäevad lisavad rahvakultuuripeole laadamelu ning kesk- ja muinasaegset hõngu.
Tartumaa järved - parimad suvituspaigad Kaks Tartumaa suuremat järve on parimad suvituspaigad. Peipsi ääres pakub avastamisrõõmu Sibulatee – turismiteenuste pakkujate võrgustik, mis lookleb Peipsi ääres alates Emajõe paremkaldast Tartu tagant kuni Kallasteni. Sibulatee ettevõtjad pakuvad erinevaid pakette nagu „Päevareis Tartust Sibulateele“, „Peipsimaa toidupakett“, „Kultuuride kolmkõla“ ja „Otsime parunite jälgi“. Ka Võrtsjärve piirkonnas on huvipakkuvat. Tõmbenumbriks on kindlasti kalepurjeka reisid ning suitsukala ja angerjasupp, aga ka Võrtsjärve väravateks kutsutavad külastuskeskused ning kauneid vaateid pakkuv jalgrattamarsruut. Ka siinsed ettevõtjaid on valmis pannud erinevad paketid – „Kuula, maitse“ ning „Vaata Võrtsjärve“. Võrtsjärv on saanud tiitli „Eesti avastamata aare 2010“. Võrtsjärve ja Peipsi ääres on suviti erinevad laadad – Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat, Kallaste mee- ja sibulalaat, Alatskivi suvelaat „Vanad head asjad“ jmt. Loomulikult on Tartumaal teisigi laatasid ning näiteks mööda Peipsi äärt sõites saab tee äärestki suitsukala või kurki osta. Tartu ja Tartumaa ootavad külastajaid. Meil on erinevaid ajaveetmisvõimalusi matkaradadest teatrite ja ööklubideni, meil on maitseelamusi pakkuvaid toitlustuskohti ning eriilmelisi majutusasutusi kodumajutustest kvaliteetsete hotellideni. Tartus näeme!
7 10 põhjust, miks suvel Tartusse tulla: 1. Ahhaa uus teaduskeskus 2. Hansapäevad ja Europeade’i
folkloorifestival 20.–24. juulil 2011
3. Armastusfilmide festival tARTuFF 8.–13. augustil
4. Huvireisid Emajõel (lodi, viikingilaev, Pegasus)
5. Raekoja plats ja välikohvikud 6. Toomemägi (Tartu tähetorn, vana
anatoomikum, TÜ ajaloo muuseumi vaatetornid) 7. Jaani kultuurikvartal (Jaani kirik, Antoniuse Gild, Teatri Kodu ja mänguasjamuuseum) 8. Botaanikaaed 9. Emajõe suveteatri ja Vanemuise teatri suvelavastused („Abba“, „Ebahaige“, „Põrgupõhja uus Vanapagan“) 10. Head šoppamisvõimalused, huvitavad ja omanäolised muuseumid ja galeriid
Lisainfo:
www.visittartu.com www.vortsjarv.ee www.sibulatee.ee www.europeade2011.eu www.hansapaevad.ee www.ahhaa.ee www.obs.ee www.alatskiviloss.ee
8
Sibulatee – oleme võrgutatud!
Sibulatee on ideaalsel kaugusel ülikoolilinnast Tartust – Sibulatee süda Alatskivi asub maakonnakeskusest 40 km kaugusel. Sibulateele võiks ette võtta päevase väljasõidu Tartust, kombineerida Sibulatee külastamine reisiga Lõuna-Eestisse või hoopis seigelda siin mitu päeva. Vaatamist on palju ja ise käe külge panemise jaoks mitu võimalust. Foto autor Ahto Sooaru
Liis Pärtelpoeg Emajõe ja Peipsi kohtumiskohast põhja pool ehk Varnjast Kallasteni ulatuv Sibulatee ühendab kahte rahvust ja kolme kultuuri: eesti talupojakultuur Liivi muuseumi ja Kalevipoja muistenditega, baltisaksa mõisakultuur Alatskivi mõisa näol ning vene vanausuliste kultuur Peipsi rannikul. Kõiki kolme ühendab Euroopa suuruselt neljas järv Peipsi, mis on olnud nii toidu lauale tooja, legendide tekkimise pärusmaa, ühendustee maailmaga kui vallutajate tapluskoht.
Mida vaadata ja mida teha? Renoveeritud Alatskivi loss ja Eduard Tubina muuseum. Muinasjutuline loss Eesti idapiiril on saanud uue hingamise, vastrenoveeritud ning uhkelt sisustatud mõisa peahoone ootab külastajaid, annab ülevaate mõisa ajaloost ja asukatest ning jutustab lossi
restaureerimise loo. Maja teise korruse ühes tiivas ootab huvilisi lossi aukülalise Eduard Tubina muuseum. Lossipark ning ümberkaudsed metsad pakuvad kultuuripärandist huvitujaile palju põnevaid kohtumisi. Uued ja põnevad ööbimiskohad. Sibulateel on renoveeritud Nina külas asuv kordon, kus on ööbimiskohti 30 inimesele. Otse Peipsi rannikul asuvad ka looduslähedast majutusvõimalust pakkuvad Nina põhumajad. Peipsi peale. Purjejaht Maarja on teist aastat külalisi võõrustamas. Kümnesele seltskonnale sobiv kolmetunnine väljasõit Peipsile loob kõigile üleva tuju. Loodusesõbrale pakutakse Peipsil süstamatku. Ujuma. Ujuma soovitame minna Kallastele või siis hoopiski jahutavasse Alatskivi järve. Osale ja tee ise. Sibulateel saad proovida kindlat kätt vibumatkal, seigelda ATV- ja bagirallil ning osaleda erinevates
õpitubades: käsitöö, kokkamine, aiandus. Maitse. Eriilmelisi restorane ja kõrtse on Sibulateel mitu. Kohalikke saadusi – sibulat, kala, hapukurki, jõhvikat – leiab hooajal nii Kolkjast, Kasepäält kui Varnjast.
2011. aasta suve tähtsündmused Sibulateel: Sääsepüüdmise MV 3. juunil Alatskivi vanavara laat „Vanad head asjad“ 9. juulil Kallaste sibulalaat ja sibulahakkimise MM 27. augustil
Kuidas tulla? Soovitame aja maha võtta ning Peipsi ääres reisimiseks kaasa võtta või kohapealt laenutada jalgrattad. Nii saad palju ehedamalt osa Sibulatee võludest! Oma seltskonnaga reisi kavandades on hea abimees: www.sibulatee.ee.
Toetajad:
10
SUVINE VILJANDI VILJANDI
külaliste kü laliste ootel
Foto: Eha Moosel
Suvised kultuurisündmused algavad Viljandis Hansapäevadega, kust ei puudu ka traditsiooniline käsitöölaat ja hansarongkäik. Iga päev kl 13 algab Vabaduse platsil suure punase maasika juures noorgiidiga jalutuskäik, mis kulgeb läbi vana mõispargi ja üle kuulsa rippsilla ordulinnuse varemetesse, et võimsa ürgoru servalt heita pilk Viljandi järvele ja uurida, kas paadimees ikka veel järvel seilates oma neidu taga igatseb. Kel soovi suuremate veeavaruste järele, saab purjekasõidu tellida Võrtsjärvel ja külastada sealset külastuskeskust. Loodusilu maismaal tasub nautima minna Paistu ürgoru matkarajale või Karksi-Nuia kaunile maastikule. Mõnusat ja rahulikku väikelinna melu pakuvad vastavatud kohvikud Bonifatiuse Gildi majas, Pärimusmuusika aidas ja
Rohelise maja aias. Suve Viljandis saab nautida Arkaadia aias jalutades või mööda Trepimäge järve randa suundudes. Lisaks paadilaenutusele teevad Viljandi järvel soovijatele ettetellimisel sõitu katamaraan Rannapiiga ja kalepurjekas Liisu. Viljandist põhja poole jääv Eesti kõige täiuslikumalt säilinud mõisakompleks Olustveres kutsub nautima nii ehitiste
kui mõisapargi ilu. Kätt saab proovida erinevates töökodades, avatud on keraamika-, klaasi-, leiva-, villa-, lapi- ja sepikoda. Mõisas asuv miniatuursete puuhobuste kogu on maailmas ainulaadne. Sinnakanti sattudes tasub läbi põigata lähedalolevast Lõhavere muinaslinnusest ja võtta suund ka Suure-Jaani, maiustama sealsete kohvikute pagaritoodetega. Suure-Jaani traditsiooniline jaanipäevaeelne muusikafestival päädib omapärase päikesetõusu-kontserdiga rabas. Heimtali muuseumi külastades tasub vaadata ringi ka Heimtali mõisakeskuses, uudistada ringtalli ja viinakööki. Kel suurem huvi mõisate vastu, saab külastusmängus „Unustatud mõisad“ läbi astuda Lahmuselt , Pärstist, Suure-Kõpust ja Kärstnast (www.unustatudmoisad.ee). Mulgimaa metsades ekseldes on Tarvastu lähistelt võimalik üles leida Ennuksemäe metsavendade punker. Metsavendade radadel saab ekselda nii omapäi kui giidiga. Allikas: Viljandi Turismiinfokeskus
Suvi Viljandimaal: 11.- 13. juunil Viljandi hansapäevad, 17.-23. juunil Suure-Jaani muusikafestival, 27. juunil Olustvere mõisa pargipidu, 12.-18. juulil Viljandi Vanamuusika Festival, 28.-31. juulil Viljandi Pärimusmuusika Festival, 21.-23. juulil Rock Ramp, 12., 26. juunil; 10., 11., 24. juulil ja 5. augustil mõisate külastusmäng “Unustatud mõisad”, iga päev kl 13 giidiga jalutuskäik kesklinnas.
Viljandi folk lisab suvesse haaravaid rütme Rannar Raba,
festivali pressipealik President Toomas Hendrik Ilves märkis juba mitu suve tagasi, et Viljandi pärimusmuusika festivalist on aja jooksul saanud sündmus, mille järgi paljud oma aastat mõõdavad: kui folk on käes, ongi üks aasta jälle möödas. Seekordse “aastavahetuse” fookuses on rütmilisus. Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on need pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetava festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. “See on hoidmist ja arendamist väärt,” sõnas Noormaa. Lisaks pööratakse pealkirja “Rütm ja pulss” vaimus tähelepanu Eestis viimasel ajal populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Võtkem need kaasa – vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks,” õhutas Noormaa. Kui eelmisel aastal ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis nüüd tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuu-
11
sika loomulikku olemust. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda muusiku ja tantsija vahelise tunnetuseni. Peo põhiprogrammis on traditsiooniliselt üle 70 kontserdi, millele lisandub arvukalt esinemisi Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud õpitubadesse, ööülikooli, Regilaulupessa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele. Tuntumatest välisesinejatest võib nimetada Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat Trilok Gurtut. Tegu on esimese india muusikuga, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa, põimides oma kodumaa muusikat dzässi ja world fusion’iga. Tema sooloesinemised on läbi aastate imetlust pälvinud vaatemängulisuse tõttu, mis inspireerib ja avardab publiku arusaama trummimängust ning rütmimaailmast. Samuti on suvisesse Viljandisse tulemas rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes esines viimati Eestis 1997. a ning leidis toona arvukalt austajaid. Eeltoodute kõrval oodatakse Snaarmaarwaari Belgiast, Saeid Shanbehzadehi Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx’i Baskimaalt, Reveillons’i Quebecist, Cissokho Systemi Senegalist, Aulit Lätist, Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt ja paljusid teisi andekaid välismaiseid esinejaid. Ja loomulikult on taas kohal eesti pärimusmuusika kõige säravamad esitajad eesotsas Zetode, RO:TORO, Vägilaste, Kukerpillide, Untsakate, Paabli, Nikns Sunsi, Rütmiallika, VEM-i ja Knihviga. Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 19. korda.
Trilok Gurtu
Foto: Jos L Knaepen
KUHU MINNA
12
JUUNI
18.-19. VI Vastseliina Võrumaa XVII Maarahva laat www.vastseliina.ee/laat
1.-2. VI ja 6.-9. VI Tartu Hispaania filminädal; www.athena.ee
20. - 26. VI Põltsamaa XVI üle-eestilised käsitööpäevad Jõgevamaal; www.teokoda.ee
1.-6. VI Tartu Rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus, 47. Gustav Sule memoriaal; www.tysk.ee
25. VI Varbuse Põlva MK liikluspäev peredele muuseum.mnt.ee
2.-5. VI Tartu X Eesti Heliloojate Festival; www.jaanikirik.ee 4. VI Otepää Eesti lipu 127. sünnipäev www.otepaa.ee 5. VI Viljandi Mulgi rattaralli www.rattaklubi.ee 9.-12. VI Valga Valga-Valka linnapäevad http://www.valgalv.ee/ 9. VI - 20. VIII Tartu Hansahoovi Teatri suveetendused www.hansahoov.ee/kava/307 10.-12. VI Viljandi Viljandi Hansapäevad; hansa.viljandi.ee 12. VI Jõgeva Eesti naiste tantsupidu Naise Lugu
28. VI - 15. VIII Tartu Emajõe Suveteatri 15. hooaeg
JUULI 1. – 10. VII Värska Muinasrokk „Peko“ www.vanemuine.ee/peko 2. VII Rõuge, Võrumaa Rõuge Veepidu ja Paadiralli www.paadiralli.ee 9. VII Võru Võro Liivaliin 2011 avamine Tamula rannas; www.voru.ee 9. VII Pühajärve, Valgamaa 30. jooks ümber Pühajärve www.stamina.ee
17. - 19. VI Otepää Rahvusvaheline motokokkutulek Otepää Tour 2011; www.mcotepaa.ee/ avaleht/otepaea-tour
9. - 10. VII Karksi Karksi Ordulinnuse Päevad www.mulgi.karksi.ee/?610
17. - 23. VI Suure-Jaani Suure-Jaani muusikafestival http://muusikafestival.suure-jaani.ee/
11. - 17. VII Viljandi Noorte Tantsu Festival ja rahvusvaheline suvekool; www.notafe.ee
17. -19. Rõuge Tour de Rõuge 2011; www.haanja100.ee
13. - 17. VII Viljandi Viljandi vanamuusika festival http://kultuuri.net/muusika/ vanamuusika
MIDA TEHA 14. - 17. VII Võru XVII Võru folkloorifestival; www.vorufolkloor.ee
AUGUST
15. - 16. VII Otepää Rally Estonia www.rallyestonia.ee
5. - 6. VIII Nõuni, Valgamaa Leigo Järvemuusika 2011; www.leigo.ee
15. - 17. VII Ostrova, Võrumaa Ostrova festival www.ostrovafestivalid.ee
6. VIII Meremäe, Võrumaa XVIII Seto Kuningriigipäev; www.setomaa.ee
20. – 24. VII Tartu Europeade 2011; www.europeade.eu/ 21. - 23. VII Viljandi Rock Ramp 2011; www.rockramp.ee 21. - 24. VII Valga Rock’n’Roll festival Valga Cruising 2011; www.valgacruising.ee 21. - 26. VII Tartu Klaaspärlimäng 2011; www.erpmusic.com 22. - 24. VII Tartu Hansapäevad www.hansapaevad.ee 23. VII Värska Seto folk „Kirriv päiv III“ www.setomaa.ee 23. VII Otepää Tänavakorvpall 2011 V etapp; www.streetbasket.eu/ee/est 28. - 31. VII Viljandi XIX Viljandi pärimusmuusika festival „Rütm Ja Pulss“; www.folk.ee 28. - 31. VII Kuremaa, Jõgevamaa XX Jõgevatreff; www.jogevamc.ee 30. VII Põltsamaa Põltsamaa Fest 2011 Ooperigala www.kultuurikeskus.eu 30. VII Mooste www.mooste.ee
Mooste
Linalaat
31. VII Räpina Rahvusvaheline motokross “Isad ja pojad Räpinas 2011” www.rapina.ee
7. VII Otepää Pähklipäevad - käsitöö ja rahvamuusikapäevad; www.otepaa.ee 8. – 13. VIII Tartu Tartuff www.tartuff.ee 12 - 13. VIII Tõrva Tõrva loitsufestival “Tuld ja tõrva” www. torva.ee 12. - 14. VIII Kassinurme, Jõgevamaa Mütofest 2011 www.mytofest.ee/2011/ 13. VIII Kasepää, Jõgevamaa VII Kalevipoja kala- ja veefestival www.laadale.ee/kalevikala 13. - 14. VIII Otepää Suverull 2011 www.tehvandi.ee 13. - 14. VIII Antsla Hauka laat www.antslatu.ee 14. VIII Tartu 5. Tartu rulluisumaraton www.tartumaraton.ee 17. - 21. VIII Tartu 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival; www.potartu.ee 19. – 20. VIII Valga Militaarajaloofestival; www.isamaalinemuuseum.ee 27. VIII Lüübnitsa, Põlvamaa Lüübnitsa sibula- ja kalalaat www.mikitamae.ee 27. VIII Jõgeva IV Küüslaugu festival www.meelejahutaja.ee
13
14
Kus mõisa köis ei lohise
Margit Veromann
Jõgevamaa - Luua mõis Luua mõisa on esimest korda mainitud 1519. a. See on nime saanud mõisaomanike von Ludenite järgi. 18. sajandist pärit barokne peahoone on praeguseni säilinud. Alates 1948. aastast tänaseni tegutseb mõisahoones metsanduskool. Taastatud on esindusruumide baroksed interjöörid ning osaliselt ka väliskuju. Kõrvalhooneist on vaatamisväärne 19. sajandi lõpust pärinev puitpitsiline kavaleridemaja, rahva suus tuntud kui piparkoogimaja.
Luua park Liigirohke 14 ha suurune Luua mõisapark on rajatud 18. saj lõpul, 19. saj algul inglise stiilis. Juba 18. saj lõpul paiknes mõisahoonete ümber suur tiikidega puuviljaaed. Mõisaesine muruplats oli teedega jagatud kujunditeks, mõisahoone taga oli park painutatud pärnadest alleede, sirgete ja looklevate teedega. Parki istutati rohkelt võõrpuuliike. Samas asuvas Luua arboreetumis kasvab üle 800 liigi puid ja põõsaid.
Tartumaa – Luke mõis Luke mõisa ajalugu algab juba 13. sajandist, mil mõis Foto: Peep Puna
Heimtali viinaköök
kuulus Löwenwoldede suguvõsale. Liivi sõja ajal (1558–1583) rüüstati mõis täielikult. 1841. a läks mõis üle von Knorringute suguvõsale. 1910. aastatel ehitati arhitekt Ludwig von Engelhardi projekti järgi heimatstiilis peahoone. Mõisakompleksi kuuluvad peahoone, valitsejamaja, kärnerimaja, tall-tõllakuur, viinaköök, ait, paviljon, kõrts ja magasiait.
Luke mõisapark 18. sajandi lõpul rajati esialgne barokkpark. Tollest ajast on säilinud terrassid ning endise peahoone varemete läheduses kasvavad elupuud. 19. sajandi keskpaiku rajati Lukele vabakujuline park, mis kujundati hiljem ümber historitsistlikuks maastikupargiks. Park asetseb Voika oja kaldal, taastatud on ka tiikide süsteem. Kauni pargi pärlid on historitsistlikus stiilis kärnerimaja ja põnev pärnalabürint. Parki ilmestavad kivitreppi valvavad lõvid. Luke müstiline metsapark on üks paremini säilinud ja hooldatud mõisaparke Lõuna-Eestis.
Viljandimaa – Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. Esimest korda on Heimtali mõisa mainitud 1528. a Linseni nime all. 1858. a sai mõis valmis sellisel kujul, nagu see tänapäeval on säilinud. Kauni romantilise mõisaansambli moodustavad peahoone, valitsejamaja, ringtall-maneež ja viinaköök (oli Heimtali mõisa ajal meierei ja juustukoda). Nelja nurgatorniga viinaköök asub väga maalilises ümbruses. Klassitsistlikus stiilis
mõisahäärberis asub Raudna põhikool.
Heimtali park Heimtali park on rajatud 19. sajandi teisel poolel von Sieversite suguvõsa poolt. Metsapargis sügava sälkoru serval kasvavad laialehised puud ja voolavad allikad. Huvitavaks ning maaliliseks teeb pargi maapinna reljeef, mis on osalt tasane ja osalt jõe ja maantee suunas langev. Mõisamaja ümbritsevas pargis ja lilleaias olid pargipaviljonid, mägede vahel rippsillakesed, trepid ja kaugemal jahionnid. Jõe oru kõrgel kaldal sai lusthoonetest imetleda kauneid loodusvaateid.
Valgamaa – Hummuli mõis Hummuli mõisat on esmamainitud 1470. a. 19. sajandi teisel poolel kuulus mõis von Samson-Himmelstjernadele. 1914. a omandas mõisa Sangaste krahvi noorim poeg Ermes von Berg. Siiani püsinud neogooti stiilis härrastemaja on ehitatud kahes järgus. Täpset ehitusaastat ei teata. Võib oletada, et uus peahoone valmis 1890. aastate algul. Mõis sarnaneb arhitektuursete lahenduste poolest Sangaste lossile.
Hummuli mõisapark Hummuli inglise stiilis mõisapark on liigirikas – pargis oli üle 20 kalatiigi. Peahoonega paralleelne väike park oli kujundatud nii, et teed moodustasid Suurbritannia lipu triibud. Mõisnik Samsoni ajal moodustasid sügisvärvides pargipuud peahoone tornist vaataja silme ees mõisniku nimetähed. 2000.
15 aastatel registreeriti pargis 95 võõrpuuliiki. Näiteks levib siin seemnetega Põhja-Ameerikast pärit punane vaher.
Võrumaa – Rogosi mõis Rogosi mõis on Lõuna-Eesti ainulaadne kastellmõis. Mõisa on esmakordselt mainitud 1603. aastal. Pärast Vene-Poola sõda sai omanikuks Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky. Mõisaomaniku järgi sai mõis ka nime. Mõisa asukohal paiknes kindlustatud mõis - sisehooviga kompleks, mis on kolmest küljest ümbritsetud vallikraavidega - juba keskajal. 18. saj algul ehitati mõisa varaklassitsistlik peahoone. 1776. aastast kuni 1919. aasta riigistamiseni olid mõisaomanikeks von Glasenappid. Võõrandatud mõisahoonesse kolis 1934. a kool, mis tegutseb seal tänini. Rogosi park kuulub looduskaitse alla. Park ei ole pargielementide poolest küll väga luksuslik, kuid kuna Lõuna-Eesti loodus on vormilt mitmekesine, piisab vabakujulise pargi loomiseks sellestki, kui korrastada kena metsanurk või veekogu kallas, rajada teed ja istutada eksootilisi puid-põõsaid. Rogosi park kujundati loodusliku tammiku vabakujulisest pargist.
Mooste mõis
Põlvamaa – Mooste mõis Mooste järve kaldale rajati mõis juba 16. saj lõpul, mil Poola kuningas Stefan Batory selle maa-ala läänistas. Paljude omanike käest läbi käinud mõis sai 1810. a von Nolckenite valdusse, kelle omandusse jäi see kuni 1919. a võõrandamiseni. Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis on LõunaEesti üks ilusamaid terviklikult säilinud mõisaid. Suurejooneline heimatstiilis kompleks sisaldab valitsejamaja, viinavabrikut, talli, lauta, sepikoda jne. Eriliselt uhked on väravaehitised, nt nurgatornina kujundatud kellatorn, mis pärineks justkui keskaegsest kindlusearhitektuurist.
Foto: SA Lõuna-Eesti Turism
Tänaseks on mõisakompleks värskelt renoveeritud ja hooned mitmesugust kasutust leidnud.
Mooste park Peasissesõidutee on mõisa puiestee, millest järve poole jääb looduslikus stiilis 19. saj esimesel veerandil kujundatud park põlispuude ja istutatud põõsastega. Järve kaldal asetsev park pakub lõõgastust ja silmailu.
Kasutatud allikad: Wikipedia, portaal „Eesti mõisad“, ajakiri Eesti Loodus. Täname: Tuuli Elstrok, SA Lõuna-Eesti Turism.
Aranküla Ridaküla
a
Räitsvere Metsla Kaaruka Kuusna Puhmu Liigvalla Ao Kodasema Tännapere Purdi Visusti Vahuküla Nõmmküla Õle Tudre Vana-Kaiu Otiku Karitsa Kirisaare Esna Suurekivi Saueaugu Kapu Ammuta Vuti Lahu Vedruka Esna Kalitsa Korba Pikaküla Lau Ed Küti Koeru Kõpsta Kareda Vahastu Tammiku Aruküla Santovi Eivere Koordi Lõõla Vissuvere Põlliku Vao Ervita Piibe Viisu Ataste Öötla Peetri Linnaaluste Udeva Liusvere Preedi Vodja Tarbja Abaja Müüsleri Koluvere Viraksaare Mäo Rõhu Kahala Sonni Vägev Paluküla Köisi Koidu-Ellavere Norra Suurpalu Väljataguse Ohekatku Röa Prääma Valila Merja Sillaotsa Kädva Sargvere Aasuvälja Palasi Piiumetsa Ülejõe Keri Väätsa Mäeküla To VäikeSilmsi Roovere Hiie Reopalu Nurmsi Kareda Lalli Mündi Vaali Pala Sõrandu Lungu Lelle Kär Kastna Kirila Seinapalu Veskiaru Tamsi Huuksi Jõeküla Änari Kirna Lauri Poaka Endla Käru Lähevere Prandi Põllu Koigi
LÕUNA-EESTI
Valtu
Põrsaku
naküla
erepere Keava
aikküla Koogimäe
KäbikülaKehtna
Kalbu Rõue
Vastja
Haakla Ahekõnnu
Lokuta Saarepõllu
Koogiste
Karjaküla
Kullimaa
Laupa Vilita
Jändja Rae
Põikva
Ollepa
VÄNDRA
Kalmaru Kadjaste Kurgja Oriküla Säästla Pärnjõe Vaki Tagassaare Rassi Kose Lüüste Rätsepa Massu Suurejõe Venekuusiku Aluste Reinumurru Ünnaste
I
Sikana Elbi
Muraka
Võiera
Vihtra
Rahnoja
Piistaoja
Muti
Selja
Riisa
Randivälja
Leetva
Võlli
Mudiste
Kibaru
Soomaa rahvuspark
Epra
Kildu
Ilbaku
Ivaski
Mustivere
Vanaveski Laane Uia
muru
Iia
Rihkama
Kikepera
Supsi
Heimtali
Kuninga
Vardi
Turva
Naistevalla
Oissaare
Lähkma
Kanaküla
aamaküla u
Uue-Kariste Mulgi
Kamali Kärsu
Kalda Sigaste Väljaküla
tiküla
Maru
Tõlla
Marana
Kõveri
Lodja
Tihemetsa
KILINGINÕMME Leipste
Marina
Kalita Viisireiu
Jäärja
Räägu
Mustla Umbsoo
Sammaste Ereste Niguli
Veskimäe Kamara
ABJAVeelikse PALUOJA Raamatu MÕISAKÜLA
Atika
Lasari
Penuja
Leeli
Oti
Lanksaare
Ipiķi (Ipiku)
Laatre
Tarvastu
Muksi
Kärstna
Anikatsi Kannuküla
Hirmuküla
Karksi
Soe
Mäeküla
Sudiste
Veisjärve Pori Voorbahi
Äriküla
Pilpa
Maltsa Marjamäe
Vooru
Riidaja
Kaubi
Leebiku
Karu
Karjatnurme Helme KirikuKähu küla
Möldre
Rulli
TÕRVA
R
Piigan
Valguta
Rannaküla
Lapetukme
Lossimäe Koruste R Raigas Pühaste
Aakre
Pikasilla Purtsi Kungi Uralaane Vanamõisa Liva Lõve
Linna Ala
Suislepa
Roosilla
Reti
Põrga
Unametsa
Koop
Kipastu
Järveküla
Pikru
Kur
Tamme Noorma Vallapalu Kivilõppe Vehendi
Tän
K
Kaarlijärve
Kalbuse
Ämmuste
Pahuvere Morna
Saate Veelikse
Mõnnaste
Kuressaare
KARKSI-NUIA Metsaküla
Võr ts- Järveküla järv Neemisküla
Väluste
Tinnikuru Mustla
Suuga Tuhalaane
Suure Rakke
Sangla
Koidu
Kassi
Ülemõisa
Polli
Valma Väike-Rakke
Holstre Villa Paistu Tömbi Metsla Ülensi Porsa Aidu Raassilla
Muri
Toosi Raja Pärsi Kulla Pornuse Allaste Põlde Pöögle
Verevi Sa
Loime Ridaküla
Riuma
Mustapali Luiga
Viisuküla
Loodi
Õisu
Vaibla
Tänassilma
Kibeküla
Intsu
Sultsi Mõõnaste
Halliste
Sarja
Vardja
Päidre
Kaarli
Vana- Vabamatsi Kariste
Tali
Reinu
Rimmu
Saksaküla Tilla
Saunametsa
Matapera
Meleski
Leie Jõeküla Oiu
Saareküla Vasara
Viiratsi
Ramsi
Kiisa
Rebaste
Uusna
Verilaske
Lalsi Lätkalu
VILJANDI
Päri
Kiini
Kõpu
Seruküla
Odiste
Otiküla
Tusti Mähma
VanaVõidu
Jämejala
Pinska
Leemeti
Punaküla
Taari
Alustre
Puiatu
Kolga-Jaani
Kaavere
Moori
Karula
Aindu
Jüri
Eesnurga
Parika
Saarepeedi
Pärsti
Savikoti
Tohvri Tipu
Võistre
Pikknurme Umbusi
Taganurga
Tõnissaare
Vanamõisa
Metsküla
Põlendmaa
Mäeküla
Kobruvere
Vastemõisa
Järtsaare
Võivaku Aimla Välgita
Kabila
Paelama
Sandra
Tääksi
Sürgavere
Kablaküla
Kamari
Oorgu
Ülde
Sadu
Väike-Kamari
Vissuvere
Kurnuvere
Kärevere
Kõidama Jaska
Esku
Unakvere
Kaavere
Pöör Tõrenurme Annikvere Kaliküla Neanurme
Venevere Paenasti
Olustvere
Lõhavere
Päraküla
Kildemaa
marja
Põhjaka
SUURE-JAANI
Võlli
Taali
Navesti Reegoldi
Rääka Karjasoo
Maalasti
Mõrtsi
Lustivere
Rõstla Nõmavere Võisiku Kangrussaare Lebavere
Paaksima
Võhmassaare
Vägar
Mällikvere Sulustvere Pauastvere
PÕLTSAMAA
Loopre
Koksvere Kõo
Jälevere
Kaansoo
Tohera
Rätsepa
Kahala
Vihi
Pilistvere
Kõpu V
Aidu
Kalana
Pajusi Vorsti
Mõhküla
Kirivere
Sagevere
VÕHMA
Kootsi
Aesoo
Jõesuu Levi
Tori
Veskisoo
Kullimaa
Mannare
Kuiaru
Villevere
Luuri Allikõnnu
Viluvere
Meossaare Arkma
Kose
Lahavere
Puduküla Loopre
Puiatu Pilu
Eistvere Kalme Räsna
Kurla
Kauru
Luige
Adavere
Kabala
Pibari
Samliku
Mädara
Rõusa
saküla
Imavere
Pa
Tapiku
Rutikvere
Kiigevere Uuevälja Nurga Puiatu Pisisaare
Taadikvere
Saareotsa
Kärevere
Võidula
Ellamaa Kobra
Pällastvere Järavere Retla
Tännassilma
Sopimetsa
Võrevere
Oisu
Väljaotsa
Arisvere
Jalametsa
Vaimastv
Tõivere
Väljataguse
Käsukonna
Tammeküla
Metsaküla
Raukla
Taikse
Eidapere
Päinurme
Ülejõe
Laimetsa
Rikassaare Äiamaa
Mäeküla
Särevere
Kõrbja
Mukri
Sohlu
Tori
TÜRI
Kolu
Jõeküla
Reonda Kõnnu
Türi-Alliku
Lokuta
Kõdu
Kändliku
Kenni
a
u
PAIDE
Laeste Kärpla
Selja
Ojaküla
Kaiu
Pae
ataguse
Sõmeru Anna
Toomja
Ingliste
Rebaste
Plika Põru Ruu Vaardi
Soontaga
Mäg
Väike-Tammiku
Luusika
Lammasküla
Rakke
dru
va
Mõisamaa Imukvere Salla Käru Mäiste Kadiküla Olju Emumäe Jäätma Koila Kaavere Selli
Villakvere
vere
aduvere
Laekannu
Kõrve
Pedja Kõola
Kantküla Rohe
Lõpe
Raaduvere
Näduvere Ookatku Iravere
Laiusevälja Tõikvere
Jõgeva Alavere Kivijärve Teilma Vilina Kurista Liivoja Viruvere Imukvere
Separa
Torma
Liikatku Rääbise
Turismiinfokeskus
Muuseum Lõbustus- või huvipark, meistrikoda Kirik
Ninasi Kalmaküla Vilusi
MUSTVEE
Linnus Lennuväli Sadam Ujumiskoht Ujula
Raja
Kükita Tiheda
Metsaküla
Tarakvere Jaama
Kaasiku
Kozlov Bereg
Turismiinfopunkt Kaitseala keskus
Tammispää
Piilsi
Kõnnu
Vanamõisa
Rannapungerja
Lohusuu
Jõemetsa
Rassiku
Võidivere
Vaiatu
Laiuse
Kaera
Ulvi
Kauksi
Raadna
Kärasi
Kõrvemetsa Lilastvere Võtikvere
Sadala Leedi Kodismaa
Adraku
Oti
Tähkvere
Reastvere
Tooma
rde
Avinurme
Tuimõisa
Tammessaare
Maetsma Vadi
Kõveriku Kaevussaare Alekere
Kasepää Omedu
Vaatetorn
Matkarada Ruskavere Raatvere Sääritsa Sirguvere Perametsa Loomaaed Piibumäe Veia Koseveski Ranna Õuna Ronivere Tankla Ellakvere Äteniidi Pällu Assikvere Lümati Kuremaa Painküla Odivere ri Kaave Kokanurga Sassukvere Voore Siimusti Metsa- Kadrina Patjala Toovere Maardla Levala Halliku Kodavere Väljaotsa Haavakivi nurga Kääpa Järvepera Änkküla Putu Süvalepa Piirivarbe SaarSaare Kiisli Pakaste Palamuse Pala Härjanurme järve Vanassaare Kirtsi Tagumaa uküla Kassinurme Kivimäe Kudina Jõune Pedassaare Passi Moku Väljaküla Pusi Kaarepere Luua Vea Kokora Tõruvere ra Vaidavere Alasoo Pikkjärve Sõõru Ehavere Rootsiküla Kassema Visusti Peatskivi Nava Kõrenduse Kassivere Nõva Maarja-Magdaleena Kaiavere Nina Sudiste Tammiku Alatskivi Päiksi Praaklima Otslava Lahepera Välgi Mullavere Tõrve RaigastKursi Laasme Kaiavere Pataste Naelavere Särgla Sepa Lahe vere Padakõrve Sortsi Lilu Kaitsemõisa Rupsi Savimetsa Õvanurme Elistvere Selgise Koogi Saburi Kolkja Mustametsa Metsakivi Tormi Puurmani Reinu iküla Valgma Juula Kõduküla Meoma Jõusa Savka Pilpaküla Saadjärve Koosa Altnurga Kõnnujõe Tabivere Sipelga Kasepää Igavere Alajõe Papiaru Salu Sookalduse Vanaussaia Vara Äksi Kukulinna KoosaKusma Põldmaa Puhtaleiva Soeküla Matjama Siniküla Väänikvere Keressaare laane Vedu Varnja Pupastvere Lähte Kikivere Kauda Undi Põdra Kargaja ReheMetsanuka metsa Vasula Sojamaa Laeva Nõela Erala Väägvere Taabri Õvi Põrgu Tähemaa Viidike Võibla Kobratu Vilussaare Kämara Arupää Kärkna Maramaa Lombi Valmaotsa Tammistu Praaga Vesneri Kardla Kükitaja Kärevere Vahi Viira Sääsküla Vorbuse Palupõhja Kõrveküla Pilka gi Pajukurmu Piirissaar Piiri Emajõ Savikoja Tila Kõivu Poksi Tüki Tähtvere Kikaste Tooni Kavastu Meerapalu Sava Saare Ilmatsalu Rahinge Sirgu Kastre Mäksa Õssu Teilma aare Poriküla Aruaia Märja Lohkva Ulila Tigase in Rämsi Luunja Laaksaarõ Kaarli- Võõpste Kabina Räni 45 m Võllinge Rõhu Haage mõisa Sudaste Ridaküla eAhunapalu Veibri Kaagvere Mõisanurme Tammevaldma Soinaste e Lemmatsi Võruküla Puhja Poka Melliste Kaimi Võsivere Haaslava Parapalu Soosilla Kurepalu Keeri Mäeselja Kannu Terikeste Mäletjärve Külitse Tõrvandi Üle- Aardla nnassilma Koke Nõgiaru Самолва Agali Järvaküla Mäeotsa Karijärve nurme Roiu Kriimani Hammaste Võnnu Haavametsa (Samlova) Kõnnu Järiste Reola Tõõraste Päkste Kapsta Kobilu Aiamaa Jõepera Meeri Issaku Imste Järvselja Läti Uhti Liispõllu Uniküla Lääniste Nõo Ignase Tõravere Vahessaare Aakaru reküla Kurista Lepiku Mehikoorma Rõka Unipiha Paluküla Annikoru MetsaAadami Vissi Kolga Vana-Kuuste psi Пнево Rookse Kastmekoja laane Alaküla Sipe (Pnevo) Lalli Virulase Aravu Sikakurmu Meeksi Rannu Voika Kosova Rebase Kambja Luke Kadaja Pööritsa Savimäe Sirvaku Lootvina Ervu Konguta Ahja Enno Sulu Rasina Uuta Kõrkküla Musta- Loko Kullaga Pulli Kaatsi Tamsa Naha kurmu Viisli Käärdi ndi Paali Terepi Kärsa Pangodi Tammiste Laho Talvikese Vooreküla VastseIlli Etsaste Raanitsa Kuuste Akste Uderna Teedla Kirepi Kalme Kääni Kodijärve Linte Mooste Kammeri Padari Sassi Säässaare Säkna Meelva Prangli Valgemetsa Makita Riiviku Tooste Tilga Laguja Pastaku Leevijõe Noorismetsa Jaanimõisa Maaritsa Ivaste Raigla e Mäelooga Saareküla Köstrimäe Kiidjärve Lutike Tõdu Karilatsi Kaaru Hellenurme Krüüdneri Rõngu Kõduküla Ristipalo Suurmetsa Nõuni Koorvere Adiste Pikareinu Sulaoja Beresje ste Veski Kauksi Atra Häätaru Taevaskoja Räbi Päidla Neeruti Puugi Abissaare Võõpsu Miiaste Pedaste Palupera Piigaste Leevaku Sillapää Miti Himmaste Palutaja Lüübnitsa Orajõe Mägestiku Kastolatsi Sülgoja Vanaküla Astuvere Krootuse Rahumäe Holvandi Vana-Otepää Valgjärve Palamuste Võuküla Ihamaru Mammaste Varesmäe Kooli Soesaare Kähri Tuulemäe Otepää Pikajärve Audjassaare Komsi Saverna Ruusa Võika Puuri Lutsu SuureVõiardi Kirmsi Tiido Tännassilma Veerksu Aiaste Uibujärve 0 Puka Meegaste Pühajärve 4 8 12 km Pilkuse Peri Metste Hauka Heisri Kiuma Varbuse Partsi una Kibena Arula Meemaste Nüpli Soohara Hurmi Kähri Karste Jõksi Tromsi Ädu Otepää lp Piigandi Sihva Puskaru Pragi www.regio.ee/kaardid Andre Kaagvere KL-11-030 © 2011 Viira Raudsepa Himma Kääriku Vidrike Erastvere giste Naruski Põlgaste Kanepi Tilsi Pringi Truuta Tuulavere
JÕGEVA
P
e
ip
KALLASTE
si
jär
v
TARTU
ELVA
RÄPINA
OTEPÄÄ
PÕLVA
1:560 000
Aesoo Võlli
Kibaru
LÕUNA-EESTI
Soomaa rahvuspark
Kobruvere
Ivaski
Pärsti
Savikoti
Mustivere
Tohvri
Puiatu
Vanaveski Leemeti Laane Punaküla Rihkama Uia Kiini Marna
Iia
Kõpu
Seruküla
Karula
Aindu
Metsküla
Tipu
Võistre
Heimtali
Supsi
Jämejala
Alustre
Uusna
Verilaske
VILJANDI Kibeküla
Päri
Vardja Matapera Vardi Intsu
Oiu
Jõeküla
Palupõhja
Leie
Loime Ridaküla
Emajõgi
Vaibla
Poriküla Nasja Teilma
Verevi Saare
Tänassilma
Saareküla Vasara
Viiratsi
Pinska
Meleski Rebaste
Tusti Mähma
VanaVõidu
Valmaotsa
Lätkalu Otiküla
Moori
Saarepeedi
Taari
Laeva
Lalsi
Kaavere
Tõnissaare
Vanamõisa
Vastemõisa
Odiste
Parika
Võivaku Aimla Välgita
Kabila
Paelama
Sandra
Mäeküla
Sürgavere
Kildu
Ilbaku
Valma
Võllinge
Riuma Väluste
Mustapali Luiga
Võrtsjärv
U
K
Rämsi
R Suure- Mõisanurme Rakke Puhja Kaimi V Mäeselja Sangla Här Tännassilma nur Järveküla Järvaküla Mäeotsa Karijär Neemisküla Kapsta Kobilu Väike-Rakke
Kuninga Viisuküla Ramsi Mõnnaste Kiisa Kaarlijärve Kureküla Vahessaare Tõ Turva Kalbuse Holstre Naistevalla Tamme Annikoru Mälgi Loodi Noorma Koopsi Villa Metsla Ülensi Rimmu Paistu Saksaküla Metsalaane Tömbi Päidre Vallapalu Porsa Aidu Raassilla Tilla Sooviku Oissaare Koidu Rannu Sultsi Uue-Kariste Mõõnaste Kassi Kipastu Ervu Konguta Sammaste Tarvastu Kivilõppe Vehendi Kanaküla Mustla Mulgi U Käo Ereste Tinnikuru Soe Õisu Tammiste Käärdi Niguli Kamali Piigandi Kuressaare Järveküla Suuga Muri Pikru Valguta Kärsu Ud Teedla VanaTuhalaane Kaarli Rannaküla Ämmuste Kalme Unametsa Vabamatsi S Ülemõisa Kirepi Tõlla Maru Kariste Pahuvere Lapetukme Väljaküla Halliste Tilga Pastaku Toosi Morna Suislepa Lossimäe Raja Pärsi Sarja Muksi Mä Roosilla Kulla Pornuse Kärstna Maltsa Koruste hemetsa Anikatsi Rõngu Kõduküla Hell Oti Allaste Veskimäe Räägu Marjamäe Mustla Hirmuküla Kannuküla Põlde Pöögle Polli Raigaste Reti Kamara Atra R Saarde Vooru Põrga Palupera Pühaste Karksi Mäeküla Umbsoo Pedaste Karu Atika Leeli Miti K Riidaja Lasari Aakre Sudiste Leipste Kaubi Astuvere Veisjärve Palamuste Leebiku Mägestiku Veelikse Rebaste Pikasilla Raamatu Kähri Komsi Pori Kungi Uralaane Purtsi Metsaküla Meegaste äärja Vanamõisa Voorbahi Plika Puka Liva Mäh Penuja Lõve Äriküla Kibena Põru Saate Ruuna Rulli Linna Arula Vaardi Möldre Ädu Helme Ala Ipiķi Laatre Kääriku KirikuSoontaga Mägiste (Ipiku) Pilpa Pringi Kähu Karjat- küla Lilli Priipalu Õlatu nurme Jõgeveste Vaalu Märdi Taagepera Mustumetsa Patküla Mäeküla Keeni Killinge Kalme Roobe
E
ABJAPALUOJA MÕISAKÜLA
KARKSI-NUIA
OTE
Otepää LP
TÕRVA
T I
Holdre
Koorküla
RŪJIENA
(RUHJA)
Aitsra
PARIM LASTEATLAS MAAILMAS!
Hummuli
Lossiküla
Piiri
Tsirguliina Tõlliste
Sooru MUGAVAIM JA TÄPSEIM BALTIKUMI KAART!
Leiutatud spetsiaalselt lastele Mõõtkava: 1 cm - 1,5 km Vanaisade lemmik
• •
KLEEPSULEHT
•
VÄIKE REISIJUHT HUVITAVAT LUGEMIST
www.facebook.com/regioeesti www.regio.ee blog.regio.ee/navi/
REISIINFO/TRAVEL INFORMATION: • • •
www.visitestonia.com www.latviatourism.lv www.visitlithuania.net
Ērğeme (Härgmäe)
Teedeatlas Road Atlas Атласе дорог
1:430 000
VALKA
GPS GPSiga kasutatav Compatible with GPS
Kaagjärve
•
9
• • •
!
www.facebook.com/regioeesti www.regio.ee blog.regio.ee/navi/
REISIINFO / TRAVEL INFO: • • • • • •
www.puhkaeestis.ee / www.visitestonia.com www.vm.ee www.rmk.ee www.edel.ee www.bussireisid.ee www.tallinn-airport.ee
•
Väheru
Liiklusinfo Nimeindeks NB! Reklaamivaba
Kirbu
Karula Ringiste Pugritsa
REGIO ATLAS •
LEIA MEID SIIT:
Korijärve
Pikkjärve
Londi
3G Baltikumi kaart – mõõtkava 1:430 000
Linnakaardid – Tallinn, Riia, Vilnius 16.•• Kilomeetrimaatriks TRÜKK - KÕIGE TÄPSEM EESTI ATLAS!
?
Iigaste
Huviväärsuste tutvustus mobiililt Mobile presentation of places of interest
SEEST LEIAD: •
Tagula K
Raavitsa
VALGA
NAVI Garmini seadmetes Suitable for Garmin devices
V
Muhkva
Vilaski
Paju Jaanikese
Lauküla Sarap Väljaküla
Laatre Rampe
Tinu
Supa
BALTIMAAD
Kārķi (Karkla) BALTIC STATES
LEIA MEID SIIT: PILTIDEGA KAARDID
Õruste
R
Sangast
Tiidu
Uniküla
Omuļi (Hoomuli)
Restu
Kurevere
Õru
Ransi Puide Kulli Soe
Jeti
Lota
Kiviküla
Alamõisa
L
Reba
Lutsu
TASUTA kaasas Eestimaa tutvustus “Kõik on lähedal”
EESTI TEED
Lepa
INSIDE: • •
Estonian Road Atlas Map of Baltic countries – scale 1:430 000 Viron tiekartasto Атлас дорог Эстонии City maps – Tallinn, Riga, Vilnius Distances Traffic information Index of place names NB! Free of advertising
1:150 000 • • • •
Ēvele
Koikküla
Koiva
FREE Estonian Travel Guide “Fun at Every Turn”
NAVI Garmini seadmetes Suitable for Garmin devices
GPS GPSiga kasutatav Compatible with GPS
SEEST LEIAD: • • • • • •
Eesti teede kaardid 1:150 000 Linnakaardid 1:20 000 Kaardikasutusõpetus Liiklusohutuse info NB! Reklaamivaba Eraldi vihikuna Regio Eestimaa reisijuht ja nimeindeks
TASUTA kaasas: Eestimaa tutvustus “Kõik on lähedal” Eesti ülevaatekaart INSIDE: • • • • •
Road maps - scale 1:150 000 City plans – scale 1:20 000 User’s Guide Separately index of place names and list of sightseeings NB! Free of advertising
SEDA
3G Huviväärsuste tutvustus mobiililt Mobile presentation of places of interest
STRENČI
FREE: Estonian Travel Guide “Fun at Every Turn” General road map of Estonia
VALMIERA (VOLMARI)
L ÄTI
Laanemetsa Korkuna Taheva Sooblase Tsirgumäe
Vijciems Trikāta Gaujiena (Koivaliina)
Sojamaa
Kämara
Nõela Õvi
Kärevere
Erala Vasula Kobratu Väägvere
Kärkna
Kardla
Võibla
Lombi
Vesneri
Maramaa
Põrgu
Taabri
Viidike Arupää
Tähemaa
Vilussaare
Peipsi järv
Praaga
Tammistu
Kükitaja Sääsküla Viira Pajukurmu PiirissaarPiiri Kõivu Poksi Tüki Tähtvere Tooni Kavastu Savikoja Sava Meerapalu Saare Rahinge Ilmatsalu Kikaste Kastre Sirgu Kakumetsa Mäksa Õssu Lohkva Aruaia Märja Ulila in Tigase Luunja m Haage Laaksaarõ KaarliKabina Võõpste Räni 45 Kureküla Rõhu mõisa Sudaste Ridaküla Ahunapalu Tammevaldma Veibri Kaagvere Lemmatsi Soinaste Võruküla Võsivere Melliste Haaslava Parapalu Poka Soosilla Kurepalu Keeri Kannu Terikeste rjaMäletjärve Самолва Külitse Tõrvandi Üle- Aardla rme Koke Nõgiaru Agali Roiu nurme rve Kriimani Hammaste Võnnu Haavametsa Järiste Kõnnu Tõõraste Päkste Liispõllu Aiamaa Reola Jõepera Issaku Meeri Imste Järvselja Läti Uhti Uniküla Nõo Lääniste õravere Ignase Aakaru Rõka Kurista Lepiku Unipiha Пнево Mehikoorma Paluküla Vissi Aadami Vana-Kuuste Rookse Kolga (Pnevo) Kastmekoja Voika Sipe Alaküla Lalli Sikakurmu Aravu Pühi Virulase Meeksi Kosova Rebase Kambja Luke Kadaja Savimäe Sirvaku Kaatsi Lä Lootvina Enno Sulu Rasina Ahja Kõrkküla Uuta Loko Pulli Kullaga Talvikese Tamsa Naha MustaViisli Paali Pangodi Terepi kurmu Kärsa VastseLaho Kavandu Illi Etsaste Raanitsa Kuuste Akste derna Kääni Vooreküla Linte Mooste Kammeri Kodijärve Padari Sassi Säässaare Säkna Meelva Riiviku Prangli Makita Valgemetsa Tooste Laguja Leevijõe Noorismetsa Jaanimõisa Ivaste Maaritsa Raiga äelooga Saareküla Köstrimäe Lutike Kiidjärve Karilatsi Tõdu Kaaru Krüüdneri lenurme Suurmetsa Nõuni Koorvere Adiste Ristipalo Pikareinu Sulaoja Beresje Veski Kauksi Taevaskoja Häätaru Räbi Päidla Neeruti Puugi Abissaare Võõpsu Miiaste Leevaku Sillapää Piigaste Himmaste Palutaja Lüübnitsa Orajõe Kastolatsi Sülgoja Vanaküla Krootuse Rahumäe Vana-Otepää Kooli Valgjärve Mammaste Holvandi Võuküla Ihamaru Audjassaare Pikajärve Tuulemäe Soesaare Varesmäe Otepää Saverna Ruusa Võika Puuri SuureKiršino Kirmsi Tiido Lutsu Võiardi Tännassilma Veerksu Pilkuse Tsirksi Kulje (Kürsina) Aiaste Uibujärve Pindi Pahtpää ha Peri Kiuma Metste Mikitamäe Hauka Heisri Varbuse Pääsna Partsi Lisje Laho Veriora Nüpli Soohara Kahkva Hurmi Rõsna Tromsi Kähri Meemaste Karste Kullamäe Väike-Rõsna Jõksi Viluste Usinitsa Piigandi Andre Puskaru Pragi Sihva Kikka Süvahavva Viira Kaagvere Puugnitsa Tonja Raudsepa Vidrike Erastvere Naruski Värska Selise Himma Vareste Vinso VerioraTruuta Kooraste Timo mõisa Kanepi Koigu Põlgaste Mustajõe Tilsi Niitsiku Himmiste Rebasmäe Magari Peraküla Kassiratta Kostkova Himmiste Nohipalo Soodoma Verhulitsa Kaurutootsi Leevi Jõgehara Pääväkese Treski Lahe Suurküla Tõutsi Jõeveere Närapää Kamnitsa Koigera Roosi Krupp Ilmjärve Rebaste Tsolgo Soe Lutepää Kooma Lihtensteini Joosu Rõssa Riihora Risttee Paidra Oleski Peetrimõisa Raiste Kärgula Sesniki Urvaste Perdaku te Visela Tagaküla Kannu Kunksilla Nedsaja Sulbi Saatse Madala Kõvera Orava Korela Väimela Parksepa Listaku Pindi Kõivsaare Vivva Kolossova Lümatu Kuldre Ulitina puu Heeska Osula Loosu Väiso Hanikase Säpina Rusima Horma Kliima Navi Toku Jantra Rääptsova Madi Kõliküla Lasva Oro Kirumpää Kääpa Piusa Kolodavitsa Uue-Antsla Otsa Võrumõisa Järvere Vagula Vana-Antsla Sõmerpalu Praakmani Vaabina Kraavi Tiri Tamme Hilana Võmmorski Kaku Kobela Hellekunnu Kurenurme Noodasküla Lusti Kose Obinitsa Meegomäe Loosi Tabina Rokina Verijärve Udsali Küllätüvä
Vahi
Vorbuse
Kõrveküla
Pilka
Tila
TARTU
ELVA
m
m
ij
är
v
Pih
RÄPINA
EPÄÄ
kv
a
jä
rv
PÕLVA
VÕRU
ПЕЧОРЫ
ANTSLA
Kollino
Lüllemäe
Piisi
Rimmi Haabsaare
asemõisa
Ähijärve
Koobassaare
Kalliküla
Kiidi
Heedu
Haabsilla
Kuklasõ Sadramõtsa
Vana-Roosa Punsa
Matsi
Hargla
Karisöödi
HOPA
Naha
Paganamaa
Kündja Kõo Pari
Vana-Vastseliina
Vastseliina Kirikumäe Mauri
Tsiistre
Viitka Tserebi
Möldre
Roodva (Rootova)
Põnni
Ruusmäe Luutsniku
Pillardi
Liguri
APE
Villike
Krabi
Hallimäe Villa Plaani
Lepä
Meremäe
Uue-Saaluse
Palli
Kellamäe Pähni
Kuutsi Vastse-Roosa
Tõrvase
Märdi Pulli Vanamõisa
Listaku
Varstu
Parmupalu Mõniste Laurimäe
Saru
Viitina
Kapera Külaoru
Haanja Meelaku Rebäse
Ruuksu
Kaagu
Soodi Püssä
Rõuge
Roosiku Sänna
Karula rahvuspark
Koemetsa
Nooska
Soekõrdsi
Litsmetsa
Tsooru
Mähkli
Nursi Nilbõ
Kasaritsa Mõksi
PETSERI
Vaarkali
Tootsi
Mikita Pulli
Missoküla Kriiva
Kuklase
Misso
Tsiiruli Laisi
Hino
Лавры Laura
Kiviora Korgõssaarõ
VENEMAA
Valtina Lusti
Puiga
Tsirgupalu
Parmu
Jaunlaicene (Vastse-Laitsna)
0
Mārkalne
4
8
12 km
1:560 000 KL-11-030
© 2011
www.regio.ee/kaardid
! E L E T A J I G E T U US R ADA
sed mu ja a l E aa m eva ta hel! va
www.seikluspark.ee tel 504 9783 • info@seikluspark.ee
UUS Otepää Talispordimuuseum ootab teid Tehvandi Spordikeskuse Staadioni hoones! K-R 11.00- 17.00 L-P 11.00- 16.00 Tel 766 3670 • 526 4600 tanel@spordimuuseum.ee
- 80 kohta * Majutus Saunad, jõusaal * Toitlustus * Spordirajatised * Kergejõustiku staadion, jalgpalliväljak * Spordimängude väljak * Konverentsikeskus - 90-le inimesele * Väliterassiga kohvik * Suurürituste korraldamine * Info ja broneerimine: Tel 766 9500 administraator@tehvandi.ee • www.tehvandi.ee
KUIDAS TULLA JA OLLA
21
77% eestlastest käib suve jooksul reisimas ning Tartu on tõusnud sihtkohtadest Tallinna järel teisele kohale. Seega jõuab LõunaEestisse väga erinevaid inimesi väga erinevate huvidega ja ka rahakoti paksusega. Allpool väike illustratsioonidega reisijuht vastavalt sellele, milline on teie puhkuse-eelarve. Hindrek Thorim
RAHA POLE Kõige agaramad reisijad kipuvad ikka need olema, kel selleks kõige vähem raha. Kui iga sent on loetud, siis on odavaim liikumisviis hääletades reisimine. Staažikatele pöidlaküüdimeestele ja -naistele pole mõtet rääkida kinninööbitud pluusidest, laetud mobiiltelefonidest ja pipragaasist. Pigem soovitame ka kõigil teistel väljuda mugavustsoonist ning võtta ette tõsine seiklus. Lõuna-Eestis on ligi 125 matka-, loodus- ja terviserada, üle 40 kaitseala ning palju looduskauneid kohti ja looduslikke vaatamisväärsusi. Kahjuks jääb järjest vähemaks piirkondi, kus saab rahulikult järve ääres
Foto: Margus Ansu
telkida ning suveromantikat nautida. Postimees soovitab: teel Otepääle jääb ette Pangodi järv ning Haanjas seigeldes on üks privaatsemaid kohti Vaskna järv. Väikesi maalilisi järvekesi või jõekääre koos RMK poolt lubatud lõkketegemise kohtadega leidub igas maakonnas. Grillimiskoha korral pole vaja söögi pärast muretseda. Tuleb leida lähim pood, haarata sealt kas grill-liha või -vorstikesed (valikut teha on lihtne
Foto: Liis Treimann
– üldjuhul valikut pole) ning muretseda selle pärast, et lihalõhn kohalikke sumistajaid ligi ei meelitaks. Kui linnulaulust ei piisa, siis saab tasuta meelelahutust kõige lihtsamini laatadelt. Kauplemise kõrval on üldjuhul kavas tihe kultuuriprogramm. Mõned suuremad laadad: Karksi jaanilaat, Kalevipoja kala- ja veefestival, Hauka laat, Rõuge laat ja kalaralli, Hansapäevad jne.
Foto: Raigo Pajula
23
KESKMIK Keskmisel eestlasel on autolaen, ta elab Lõuna-Eestist maksimaalselt paari sõidutunni kaugusel ning sõidab LõunaEestisse... mootorrattaga. Olgu, seda küll juuli lõpus toimuvale Jõgevatreffile. Auto ja mootorrattaga reisimisel on tulemus maksimaalne väikseima ajakuluga. Lõuna-Eestis on üle 140 ajalooja kultuuriobjekti, siin on rohkelt kõikvõimalikke kultuuri- ning vabaõhuüritusi, kontserte ja festivale. Et natukesestki sellest osa saada, tuleb muretseda aega, kütust ja korralik kaart. Omaette elamus on näiteks Lõuna-Eesti rallid – otsekui tugitoolisportlaste väljasõit loodusesse. Päikesepaiste, linnulaul ja jalutuskäik looduses segunevad tolmu, adrenaliini ja möirgavate pealtvaatajatega. Ööbimine on keskmise siseturisti tavapärane probleem – hotellid on kallid ning telgis magamine võiks jääda noorusaega.
Kütus 17 € /200 km (265,99 kr)
Kompromiss on turismitalud, mida võib lõunapiirkonnas kokku lugeda lausa sadades. Kahjuks pole ühtset kvaliteedinormi turismitalude määratlemisel kokku lepitud. Seega soovitame enne broneeringu tegemist konkreetse majutusasutuse kohta võimalikult palju taustainfot koguda. Suvine lõunasöök kipub tihtipeale vahele jääma või põigatakse sisse mõnda kiirsöö-
Foto: Liis Treimann
gikohta. Postimees soovitab: huvitavaima maitseelamuse saab Tartus asuvast Faster’si kiirtoidurestoranist. Megamixrulli-nimelise tortilla vahele on topitud kõikemõeldavat ja –mõeldamatut: paneeritud kanafilee tükid, šašlõkk, friikartulid, marineeritud kurgiviile, piprakaun, tomatit, sibulat, salatit ja kastet. Kõhu saab sellest täis ka kõige näljasem rändur.
Kunstimäe turismitalu 18 € (281,64 kr)
Foto: Sten Roosvald
24
25
RAHA ON Enne Pariisi käi ära Nuustakul. Lend Tallinnast Pariisi maksab 120-200 €, lend Nuustaku eeslinna Tartusse alla 30 €. Hind hinnaks, aga suurim probleem on väljumisajad. Lend pealinnast Tartusse väljub hilisõhtul kl 23.45 ja Tartust Tallinnasse tagasi kl 5.30. Seega pole Tallinn-Tartu lennuliin kindlasti siseturistile mõeldud. Praegu tundub endiselt mugavaim vahend pealinnast Tartusse reisimiseks buss (kui lennuk kõrvale jätta, siis on see perega reisides ka kalleim). Unusta väsitav autojuhtimine, närvilised kaasliiklejad ja tüütud kiiruskaamerad. Kes pole veel kuulnud, sellele teadmiseks, et tänapäeval pakutakse bussis tasuta ajalehte, Wifi internetiühendust, värskendavaid jooke ning bussijuhidki pole üldjuhul enam torisevad sotsiopaadid, vaid meeldivad klienditeenindajad. Tiigerkrevetid, 3-käiguline õhtusöök 25,65 € (401,34 kr)
Foto: Atlantis
Antoniuse sviit 245 € (3833,42 kr)
Foto: Antonius
Mis seal salata, läbinisti urbaniseerunud pealinlane võib Lõuna-Eestis rahulduda Tartu külastamisega linnast välja trügimata. Bussijaam on kohe kesklinnas, nooblimad hotellid Antonius ja London vaid viie minuti kõndimistee kaugusel. Keha saab kosutada Raekoja platsi arvukates välikohvikutes või näiteks Tartu parima vaatega restoranis Atlantis. Pealinlasele pakub kindlasti kosutust mõnus šoppamistuur – nii Tartu Kaubamaja kui Tasku asetsevad käepäraselt linna suurima ristmiku ääres. Ahjaa – 3D-meelelahutus on eilne päev! Lõunakeskuses tegutseb juba paar aastat Ahhaa
Takso 0,55 €/km (8,61 kr/km)
Foto: Sille Annuk
4D-kino. Sinnasõiduks tuleb küll võtta takso, aga vahemaad pole Tartus teab mis pikad. Buss 10 € (156,47 kr)
Foto: Toomas Huik
26
Reisile lemmikloomaga
Loom peab olema vaktsineeritud vähemalt marutaudi vastu (see on kohustuslik), kuid soovituslik on vaktsineerida ka erinevate viirushaiguste vastu. Marutaudi vastu peab vaktsineerima kasse, koeri, tuhkruid. Arsti juurde kaasa tuleb võtta lemmiklooma pass. Tarmo Tähnas
loomaarst
Bussis ja rongis reisides tuleks veoteenuse osutajalt enne uurida, kas nad lubavad loomi sõidukisse või
mitte ja millistel tingimustel. Enamasti nõutakse koertelt suukorvi ja kassid peaksid olema transpordipuuris. Enamuses bussides ja rongides tuleb loomale ka pilet osta. Sõiduautos sõites peaks loom olema transpordipuuris ja/või võrega eraldatud pakiruumis. Tagaistmel olev loom peab olema kinnitatud turvavööga. Transpordipuuridel on olemas sälgud turvavöö kinnitamiseks. Loomapoodides on müügil ka spetsiaalsed rihmad koertele, mille abil saab koera turvavööga kinnitada. Kindlasti peab palavate ilmadega varuma looma jaoks piisavalt vett ja jälgima, et tal liiga palav ei oleks. Enne reisi võib loomale anda nii süüa kui juua. Kui juhtub, et loom ei talu reisimist ja hakkab oksendama, on olemas ravimid, mis aitavad reisimist mugavamaks muuta (lisainfot küsige loomaarstilt). Autos tuleb aken lahti teha, et loom saaks reisi ajal värsket õhku ja aeg-ajalt võiks teha peatusi ja lasta koer autost välja jooma ja liikuma. Soovituslik on enne reisi teha kassile ja koerale ka kirbu-ja puugitõrje, et tülikad putukad reisil olles kimbutama ei tuleks.
Tule ja lae end suveenergiaga ööklubis AHI! Privaatsemaks koosviibimiseks on võimalik rentida soome ja türgi sauna ning Kapteni tuba. Avatud E, R, L 23-4 Turu 21, Tartu. Info: +372 7344 266 info@klubiahi.ee, www.klubiahi.ee
Lokaal SUMIN on valge ja avar ärilõunate pidamiseks ja õhtuseks meelelahutuseks. Reedel ja laupäeval elav tantsumuusika.
Nüüd avatud ka Sumina Tagahoovi väliterrass! Turu 21, Tartu. Info: +372 7303 403 info@lokaalsumin.ee, www.lokaalsumin.ee
Puuk – ohtlik kiskja
27
Foto: Internet
Puugihooaeg algab Eestis juba esimeste kevadsoojade ilmadega. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri möödumist. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haava sisse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina,
mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.
Kuidas puuke õigesti eemaldada? Puuke tuleks seetõttu eemaldada väga ettevaatlikult. Kasuta peeni pintsette, mille abil võid puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt, kui võimalik. Selleks vajuta abivahend tugevalt vastu nahka ja tõmba või kangutada puuk ettevaatlikult välja. Kes ei ole kindel, et oskab puuki õigesti eemaldada, peaks pöörduma arsti poole. Et puugi paljude sarvhammastega lõugtundlatel keermeid ei ole, pole vaja puuki eemaldamise ajal paremale ega vasakule keerata. Puugid tuleks eemaldada võimalikult kiiresti ja õigesti. Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. Kui pärast hammustust on näha ringikujulist punetust või muid
sümptomeid, tuleb kohe arsti poole pöörduda.
Kuidas end puukide eest kaitsta? Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Kasutama peaks siiski putukatõrjevahendeid. Puugid otsivad ohvreid lõhna järgi: Halleri elundiga haistavad nad teatud aineid, mida tajuvad atraktiivsena. On aga olemas ka teatud lõhnaained, mis puukidele ei meeldi. Seega on mõneks ajaks tõrjevahenditest abi. Kasu on ka pikkadest pükstest, püksisäärte peale tõmmatud sokkidest ja pikkade käistega pluusist, kui juhtute kõndima võsas või pikas rohus. Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe. Tekst pärineb rahvusvahelise tervishoiufirma Baxter International Inc leheküljelt.
28
Matkale minnes vali õige ratas
Rattamatka jaoks sobib kõige paremini ikka maastikuratas, sest see on kerge ja sportlik. Pikka maad linnarattaga sõita ei jaksa. Priit Rebane
Hawaii Expressi Tartu Zeppelini kaupluse juhataja. See, kas maastikurattal on meeste- või naisteraam, pole oluline. Naiste linnarattal on pehme sadul, mis esmapilgul tundub mugav, kuid pikemal teekonnal surub kinni veresooned või hakkab hõõruma. Mida kõvem sadul, seda parem. Retkele minnes võib jalga panna spetsiaalsed polstriga püksid, krõpsuga kinnitatava padja saab soovi korral ära võtta. Olulised on kindlasti rehvid - kui sõidetakse kõva kattega teel, olgu rehvid peenemad, metsas ja kruusateel laiemad ja mustriga. Rehve on võimalik vastavalt teeoludele vahetada. Parim lahendus on universaalne rehv, mis ei ole väga lai ega suure mustriga ja millel on servas nagad.
Foto: Liis Treimann
Poest äsja ostetud rattale tuleks enne matkaleminekut osta veel porilauad ja pakiraam. Hea oleks, kui rattal oleks pakiraamikott, mille konksude külge saaks kinnitada telgi ja mati. Lihtsamaks teeb elu ka lenkstangikott. Sel on kiletasku, mille alla saab panna näiteks kaardi. Ratta küljes võiks olla ka kaks joogipudelikorvi. Olulised elemendid ratta küljes on tuled ja helkurid. EV seadus nõuab hämaral ajal rattal ees ja taga tuld. Ees peab põlema valge, taga punane tuli. Rattatule eesmärk ei ole teed valgusta-
Pea meeles! • Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane isik (§ 148 lg 1). • Jalgrattaga võib sõita sõiduteel, paiknedes selle paremas ääres (erand on ümberpaiknemine vasak- või tagasipöördeks). See nõue eeldab ühtlasi, et grupis sõidetakse ühes reas üksteise järel. Tutvu ka uue liiklusseadustikuga, mis hakkab kehtima 1. juulist!
da, vaid teha rattur nähtavaks teistele liiklejatele. Rataste küljes peab olema kokku neli helkurit. Lasterattal peab lisaks olema kell. Matkale peaks igaks juhuks kaasa võtma tööriistakomplektid, kummipaigad, varukummid, väikse tööriistakoti saab kinnitada sadula alla, pump kinnitub rattaraamile. Sõitmise mugavamaks muutmiseks võib rattale ka sarved panna, siis saab asendit muuta, kui käed ära väsivad.
Kõige odavam elukindlustus on kiiver Alla 16-aastastele on kiiver kohustuslik. Kiiver on siiski kõige odavam elukindlustus, kiiver peab olema lapsel ka turvatoolis. Kvaliteetsel kiivril on rohkem tuulutusauke, see on peas mugav ja rihmast timmitav. Odavamad kiivrid on kõvast materjalist, nende sees pea põrub. EL-i nõuetele vastava kiivri sees on patendimärk EVS-EN 1078. Lisaks võiksid rattamatkajal olla käes kindad, et lenkstang käsi rakku ei hõõruks, ning ees sobilikud rattaprillid. Väga kvaliteetse rattaprilli klaas on lausa kuulikindel. Prillid peaksid alt lahti olema, et uduseks ei läheks. Prillidel on kõigil UV-kaitse.
Mudilasega reisima – kas lust või viletsus? Väikelastega reisimine või matkamine ei ole tavaliselt sugugi nii võimatu ettevõtmine, kui algul võib tunduda. Lapsed on tublid ning neilegi meeldib väike vaheldus. Margit Veromann Räägi lapsele, kuhu ja kui kauaks te reisite või matkate. Näita lapsele reisi sihtkohast pilte, räägi, mida te seal teete, kus ööbite ja mida põnevat on tal reisist oodata. Seda, et laps jääb reisil haigeks või et tal hakkab autosbussis paha, ei maksa ette karta, vaid hoopis ennetada. Reis peab olema lapsele mugav. Kui lapsel on kalduvus merehaiguseks, aitavad ingveri- või piparmünditabletid. Sõidu ajal raamatute
silmitsemine võib merehaigust süvendada. Bussis või rongis, võiks lapsel olla eraldi istekoht. Ka autosõidu ajal peab lapsel olema mõnus istuda - tehke peatusi, sirutage, hingake värsket õhku. Nii ratta- kui jalgsimatkal peab arvestama ilmastikuolude, lapse vastupidavusvõime ja huvidega. Jalgrattatoolis istuval lapsel on alati jahedam kui väntaval lapsevanemal, selleks tuleks laps panna soojemalt riidesse ja aeg-ajalt peatuda ning välja selgitada, ega lapsel jahe ole. Samas võib kuumal suvepäeval hakata lapsel hoopis liiga palav. Sooja ilmaga peaks tegema tihti joogipeatusi, puhkama varjus või kasutama jahutuseks looduslikke veekogusid. Lastega reisimisel-matkamisel tuleb olla kannatlik ja mõistev. Lapsed tahavad
29
mängida, uudistada, vees olla. Nad tahavad süüa-juua ja WCsse mõnikord väga ebasobival hetkel. Sellistel reisidel on mudilane kuningas, kelle sõna maksab. Last ei tohi liiga ära väsitada. Jalgsi käia mudilane eriti ei jõua, valmistage enda vaim varakult ette selleks, et teil tuleb Munamäest üles marssida, laps kukil. Puhkehetk tulgu pigem varem kui liiga hilja. Matkates peatuge söögipausiks paigas, kus on nii päikest kui varju. Mudilasi peaks reisimise-matkamisega harjutama juba maast madalast. Siis on nendega hiljem lihtsam ning mis peamine – neile hakkab see meeldima. Kui lisada reisi ja matka veel pisut põnevust ja mängulisust, saab sellest koos mudilasega rõõmus ja õnnestunud ettevõtmine.
30
Uus tuleohutuse seadus
lõkke tegemisest ja grillimisest
Mis oleks puhkus väikese grillvorsti või küpsetatud kalata? Tuletegemine looduses on küll romantiline, ent kuumal ja kuival aastaajal väga ohtlik tegevus. Almar Nuuma
Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja
3. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemisel tuleb lõkkekoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed kooskõlastada päästekeskusega. Teavitamise korra kohta saab infot päästeala infotelefonilt 1524. Kohalike omavalitsuste täiendatud eeskirjad peab igaüks endale ise selgeks tegema.
Grillimise koht
1. septembrist 2010 kehtima hakanud tuleohutuse seadusega on muutunud ning täpsustatud nõudeid küttekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale.
Lõkke tegemise koht Lõket teha tohib mittepõleval alusel või mittesüttival pinnasel. Lõkkekoha hoonetele, põlevmaterjali ja kütte hoiukohtadele ohutu kauguse määramisel lähtutakse lõkke läbimõõdust. 1. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast vähemalt 8 meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 10 m kaugusel. Tuleohtliku aja määrab Päästeamet ning teavitab avalikkust selle algusest ja lõpust. 2. Üle meetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 m kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 m kaugusel metsast.
Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse ise puid söe saamiseks. Kui grillimisel kasutatakse eelvalmistatud grillsütt, on ohutu kaugus vähemalt 2 m. Rõdu loetakse ehitise osaks ning söegrilliga seal toimetada ei tohi. Grillseadmele, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude vm põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutu kaugus hoonest vähemalt 5 meetrit.
Lõkkekoha ja grillimise koha ettevalmistamine Ettevaatust! Hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda kuni 200 m kaugusele. Tuld on lubatud teha kuni 5,4 m tuulega sekundis, st nõrga tuulega, mis liigutab ainult peenikesi puid, puuoksi ja -lehti. Puhasta lõkke- või grillimiskoha vahetu ümbrus kuivanud taimestikust, okstest jm põlevmaterjalist, et vältida tule levikut taimestikule, metsa või turbapinnasele. Lisaks on kasulik ümbritsev süttimisohtlik maa veega märjaks teha, lõkkekoht kivide või mineraalpinnasega piirata. Lõkkekoha täiendav piiramine on vajalik juhul, kui teisiti ei saa tule levikut ümbritsevale maa-alale takistada.
Tulekustutusvahendid lõkkekohas
Foto: Andres Didrik
Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud kustutusvahend, mis vastab lõkke suurusele. Need on erineva mahuga tulekustutid ja anumad veega. Sobib ka kasutamisvalmis veega täidetud aiakastmisvoolik. Lisaks võib varuda vahendid materdamiseks või liiva. Tulekustutusvahendid peavad paiknema lõkketegemise kohas. Lõket ja grilli tuleb põlemise ajal valvata ning loomulikult kustutab viimane lahkuja tule.
Apteek olgu reispaunas ikka kaasas!
31
Sääsed, parmud ja puugid on matkaja tõeline nuhtlus. Kui sul pole kaasas sääsetõrjevahendit, võib matkast kujuneda paras kannatuste rada. Apteegis on müügil erinevaid kuni aastastele ja kuni kolmeaastastele lastele ja täiskasvanutele. Saadaval on ka välitingimustes kasutatav sääsespiraal. Kuigi olemas on ka puugitõrjevahendeid, on parim vahend puugi vastu siiski vaktsineerimine. Kui puuk on end siiski sisse imenud, on väljavõtmisel abiks spetsiaalne konks. Foto: Peeter Langovitš
Ükskõik, kas puhkuse veetmine toimub vähem või rohkem aktiivses vormis, mõningad ravimid, plaastrid ja kreemid peavad ikka käepärast olema, et puhkust kergem tervisehäda ära ei rikuks. Kui valime reisimise vahendiks auto, bussi või laeva, võib meid, eriti aga lapsi, kimbutada iiveldushoog. Tõsisema iivelduse puhul peab kasutama kindlasti arsti kirjutatud retseptiravimeid, kergemate vaevuste puhul aitab taimne preparaat ehk ingver. Ingveritablett tuleb võtta sisse tund enne reisi algust. Kevadsuvel tuleb olla hoolas ja jälgida, et ei saaks liiga intensiivse päikesekiirguse tõttu päikesepõletust. Selleks võiks valmistuda juba mõni nädal enne puhkuseleminekut. Hea oleks kahe nädala jooksul enne puhkust võtta sisse karotiinitablette, mis sisaldavad antioksüdante, mille mõjul nahk ei ole päikesepõletuse suhtes nii tundlik. Loomulikult tuleb kasutada päikesekaitsekreeme - kes pole väga tundliku nahaga, neile sobib väiksema või keskmise
faktoriga kaitsekreem, lastele ja tundliku nahaga täiskasvanutele soovitaks faktorit 50. Kuigi tuubilt võib lugeda, et kreem on veekindel, tuleks ikkagi määrida kreemi ka pärast veeskäimist. Hea vahend igasuguste põletuste vastu on Burnshieldi geel. Seda võib kasutada ka kriimustuste puhul, see on valuvaigistav, valmistatud on geel teepuuõli baasil.
Plaaster puhtale nahale Kui matkal on käimisest tekkinud villid, on kriimustusi või noaga sõrme lõigatud, puhastatakse haav desinfitseeriva vedelikuga või padjakesega ning haigele kohale pannakse plaaster või side. Apteegis on saada erinevaid plaastreid – tavalisi, veekindlaid ja hõbedasisaldusega. Väga head plaastrid, mis püsivad peal päevi ning on õhukesed ning liibuvad hästi nahale, on spetsiaalsed sõrmevõi kannaplaastrid. Hinnalt küll veidi kallimad kui tavaplaastrid, kuid väga mugavad. Kõige olulisem eeldus, et plaaster kleepuks, on puhas nahk. Väiksemate haavakeste puhul võib kasutada ka haavaliimi või kriimusalvi.
Universaalne süsi Seedetrakti normaalse mikrofloora tagamiseks on tabletid, mis sisaldavad kasulikke baktereid. Ka vana hea aktiivsüsi on seederikke puhul abiks. Kui on ikka hullem kõhulahtisus, siis võiks võtta tõhusamat rohtu, aga olla ettevaatlik, sest mis kord kinni on pandud, see kinni kipub jääma. Jaanipäevatoitudest tekkinud kõhupuhituse vastu on hea võtta Espumisani. Seda võib anda ka lastele. Reisil-matkal võib ikka vaja minna valuvaigisteid ja allergiavastaseid ravimeid. Igaüks peab teadma, mille suhtes ta allergiline on. Kui inimene on ikka väga allergiline mesilase-herilase nõelamise suhtes, peab tal kindlasti olema oma retseptiravim kaasas. Kui sääse-parmuhammustused lähevad paiste, võib kasutada allergiaravimit. Noortele inimestele tuletagem meelde, et kondoomid ja rasedusevastased tabletid võiksid ikka ka reisiapteegis koha leida.
Reisiapteegi aitas kokku panna Tiia Kärner, Raekoja apteegi juhataja, Terve Pere Apteek OÜ Lõuna-Eesti piirkonnajuht.
32
Matkasell muheleb
Põnevaid paiku otsides jäi turist autoga kinni suurde porimülkasse. Õnneks tuli talle appi kohalik mees, kes rakendas auto ette hobuse nimega Vallak. Maamees hüüdis: „Tõmba, Vesse, tõmba!“ Vallak ei liigutanudki. Maamees hüüdis uuesti: „Tõmba, Viks, tõmba!“ Sarnaselt eelmisele korrale ei juhtunud midagi. Kolmas kord proovis maamees: „Tõmba, Viire, tõmba!“ Ei midagi. Neljandal korral üritas maamees: „Tõmba, Vallak, tõmba!“ ning hobune tõmbaski auto mudast välja. Autojuht oli üllatunud ja küsis maamehelt, miks too oli hobust kolm korda vale nimega hüüdnud. „No vaata, Vallak on meil vana ja pime hobune ning kui ta oleks arvanud, et ta on ainus tõmbaja, poleks ta isegi üritanud.“
Mersu juht läheb juba pisut närvi ja turtsatab: „Loomulikult on mul telekas. S-klassi Mercedes on maailma üks luksuslikumaid autosid!“ „Arusaadav. Aga kas sul seal voodi on? Mul siin taga on kaheinimesevoodi.“ Mersu juht on üllatunud ja vihane, sest tema autos seda tõesti pole. Sõidab kummide vilinal lähimasse esindusse ja laseb kiiresti Mercedese tagaistmele voodi ehitada. Järgmisel hommikul on valmis kena väärispuidust raami, pehme madratsi ja sooja tekiga voodi. Sõidab turist kiirelt Otepääle ja otsib terve päeva null-kahte. Õhtul leiabki ta null-kahe ühest parklast ning koputab udusele aknale. Saamata vastust, kolgib ta aknaklaasi edasi. Lõpuks lastakse aken pisut alla ning välja vaatab higist tilkuv nägu. Võidurõõmsalt hüüab mersumees: „Mul on ka nüüd autos voodi!“ Ziguli juht vaatab teda arusaamatu näoga ja ütleb: „Kas sa selleks ajasidki mind saunast välja, et SEDA öelda?!“
Otepää ainsa foori taga satub turist oma S-klassi Mercedesega kõrvuti seisma kohaliku mehe null-kahega. Žiguli juht kerib akna Foto: Küllike Rooväli alla ja karjub mersu juhile: „Kuule Turistid sõidavad mööda kruusamees, sul on päris kena auto. Kas sul teed, kui teele ilmub kukk. Põmm! Kukest on järele autotelefon on? Minul näiteks on.“ jäänud vaid õhus lendlevad suled. Ehmatusest väMersu juht vaatab null-kahe poole ja vastab kõr- risev juht peatab auto, kõnnib lähima talu juurde gilt: „Loomulikult on.“ ja koputab uksele. Närviliselt seletab ta talunikule: „Lahe! Aga kas sul külmkapp on? Mul siin taga- „Ma sõitsin teie kukest üle ja tahaksin seda kuidagi istmel näiteks on.“ kompenseerida“. „Jah, mul on ka külmkapp.“ „Aga palun,“ vastab talunik, „kanad on seal kuuri Žiguli juht küsib aga edasi: „Vägev! Aga kas sul taga.“ autos telekas on? Minul on.“
Kaks turismibussi kohtuvad kitsal külateel. Mõlema juht on piisavalt kangekaelne, et teelt kõrvale keerata. Nad põrnitsevad teineteist pikalt, kuni üks võtab ajalehe ja hakkab seda lugema. Teine küsib viisakalt: „Kui olete lõpetanud, siis kas saaksite seda mullegi laenata?“
Foto: Margus Ansu
Turismigrupp on valmis hotellist lahkuma, kuid ülelugemisel selgub, et üks blondiin on puudu. Kiiresti otsitakse välja ta mobiilinumber ning tehakse
33 kõne: „Kus sa oled, buss hakkab kohe sõitma?“ Blondiin vastab nuttes: „Ma ei saa oma toast välja!“ „Mis mõttes, ei saa toast välja?!“ „Siin toas on kolm ust. Üks on kapiuks, teine viib vannituppa ja kolmandal ripub silt „Mitte segada!““
Rongitäis noori folgisõpru sõitis Viljandi poole. Üks mees ütles vagunisaatjale: „Vabandage härra, palun tehke mulle teene. Mul on vaja Türil maha minna, aga kuna ma olen nii väsinud, siis saaksite ehk mu enne Türit üles ajada? Siin on teile kümme eurot selle eest, aga hoiatan ette, et võin olla unesegane ja ei saa kohe asjast aru. Seega ükskõik, mida ma ei ütleks või teeks, igal juhul tõstke mind Türil maha.“ Vagunisaatja oli nõus ning võttis pakutud kümme eurot vastu. Mees jäi sügavalt magama. Üles ärgates sai ta aru, et rong on jõudnud Viljandisse. Vihasena tormas ta vagunisaatja juurde ja karjus: „Oled sa loll või?! Ma maksin sulle kümme eurot, et sa ajaksid mind Türil üles, aga ärkasin ma ikkagi Viljandis!“ Samal ajal, kui mees röökis, rääkisid kaks lähedal istuvat reisijat omavahel: „Vaata seda venda! Küll on ikka vihane“ „Mnjaa, peaaegu sama vihane, kui see mees, kes Türil maha tõsteti“.
Perekond sõidab reisima ning esimest korda pannakse rooli perepoeg. Pereisa hüppab kiiruga tagaistmele, otse juhi selja taha. „Vean kihla, et pärast kõiki neid aastaid tahad sa sellepärast taga istuda, et vaateid nautida ja lõõgastuda,“ ütleb rõõmus poeg. „Ei,“ vastab isa, „istun siin sellepärast, et saaksin sinu istet jalgadega taguda, just nagu sina tegid seda kõik need aastad.“
Igal suvel ajab vanapaar oma 1972. aasta Zaporožetsi garaažist välja ning sõidab Vastseliina laadale. Nii ka sellel aastal. Kahjuks laguneb auto paarkümmend kilomeetrit enne sihtkohta jõudmist. Õnneks peatub sapaka kõrval BMW, mille
Foto: Margus Ansu
lahke juht võtab katkise auto sleppi. Igaks juhuks mainib BMW juht vanapaarile, et armastab kiirelt sõita. Kui kiirus liiga suureks läheb, andku sapakajuht signaali või vilgutagu tulesid. Asutigi teele ning kümnekonna kilomeetri pärast oli BMW juhil slepis olev sapakas meelest läinud. Äkki lähenes tagant suurel kiirusel Mercedes, mis kahest autost mööda tuhises. BMW juhile ei mahtunud see hinge ning sööstis Mercedesele järgi. Politseiraadio: „Vennad, te ei usu, mida mu silmad praegu nägid! Radarisse lendas Mercedes 150 kilomeetrise tunnikiirusega, tema järel 180 kilomeetrise tunnikiirusega BMW ning kohe BMW sabas vana sapakas, mille juht vilgutas vihaselt tuledega ja lasi signaali!“
Piloot: „Tartu lennujuhtimistorn, siin Estonian Airi Saab 340, meil on kütus otsas.“ Lennujuhtimistorn: „Selge, Saab 340. Palun vähendage kohe lennukiirust, et saaksite rahulikult lennujaamani liuelda! Kaugel te olete? Kas meie lennutorni näete?“ Piloot: „Ee, olen siin kolmanda angaari juures ja tahaks teada, kus kurat see kütusetsistern on?!“
Foto: Mihkel Maripuu
Talvel on Peipsiääre populaarseim ajaveetmisviis jääpüük. Kõige edukamaks osutus sel talvel kohalik kalur Daniil M., kel õnnestus välja tõmmata 682 kg jääd.
Kõne Võru bussijaama: „Kui kaua võtab bussisõit Võrust Jõhvi?“ „Üks hetk...“ „Tänan! ... TUUT-TUUT ...“
34
MAAKONNAMÄNG ehk arva ära, kes ja kus?
TARTUMAA
Kust on püütud Baltimaade suurimad ja ilusaimad pärlid?
PÕLVAMAA
Kus korraldatakse igal aastal sääsepüüdmise maailmameistrivõistlusi?
Nagu nimigi ütleb – Pärlijõest! Viimased pärlid püüti Pärlijõest 1914. aastal.
Kus asub Eesti ilmselt ainuke osalise „asfaltpõhjaga“ järv?
Selliseid omapäraseid võistlusi korraldatakse Kivi puhkemajades Vara vallas Tartumaal. Sääsepüüdmise meistrivõistluse idee on pärit Soomest, kus neid on peetud juba aastaid. Eesti MV viidi läbi esmakordselt 2010. aastal.
Eesti vabadusvõitlejate rongi rünnates langesid 1919. a teiste seas ka kaks hiinlast. Milline Tartumaa metsasüli peidab nende haudu ja mälestuskivi? Hauad ja mälestuskivi paiknevad Tartumaal Nõo vallas Vapramäel metsasügavuses. Aga kaardi järgi leiab huviline need kätte küll.
Tartu-Jõgeva maantee ääres on mälestuskivi ühele tuntud loodusravitsejale. Kellele? Silmatorkav kõikenägeva silmaga mälestuskivi on püstitatud tuntud rahvaarstile ja selgeltnägijale Hermiine Elisabeth Blaubrückile ehk Äksi nõiale. Kivi paikneb Tartu maakonnas Tartu vallas Puhtaleiva külas.
VÕRUMAA Milliselt Võrumaa mäelt on näha Petseri kloostri kuldseid kupleid? Õige vastus - Meremäelt. Mägi on rahvapärimuse järgi oma nime saanud sellest, et sealt on selge ilma korral näha Pihkva järv. Selge ilmaga on mäelt näha Petseri kloostri kuplid ja Petseri mastid-korstnad ja Uue-Irboska kipsivabriku korsten.
2009. aastal arvati ühe rahvakillu laulutraditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Kas teate, kelle ja milline? See on seto leelo (“setu laul”) rohkem kui tuhande aastase ajalooga setode rahvalaul – traditsiooniline laulmisviis ja laulukultuur.
VILJANDIMAA Millisest Eestimaa kandist on pärit meie rahvustoit kama? Ikka Mulgimaalt, nagu ka mulgipuder ja kapsad! Kama hakati toiduks tarvitama 19. saj. keskpaiku, seda söödi hapupiima, nüüd ka keefiri, jogurti ja rõõsa piimaga. Hulka segatakse maitse järgi kas suhkrut või soola.
Põlvamaal, Leevi lähedal. Järve nimi on Viinakoja järv, rahvakeeli ka Palojärv ja Lossijärv. See tavaline soojärv sai kivistunud põhja umbes 1970. a. paiku, kui Leevile asutati eri-internaatkool. Et lastel oleks ujumine ohutu, veeti järve jääleliiva ja kruusa, mis kevadel põhja vajus.
Kus asub Eesti oma Sahara?
Kus kasvab tamm, mida on joonistanud kuulus eesti graafik Eduard Viiralt?
Värskast 7 km kaugusel, Lutepää ja Saatse küla vahel asub paari ruutkilomeetri suurune tuiskliiva ala Lutepää liivik, mida nimetatakse Setomaa Saharaks. Arvatakse, et liivikud tekkisid pärast suurt metsatulekahju 16. sajandil.
Viiralti ehk Tamme-Koori tamm kasvab Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Tamme talu juures. See jääb Viljandi-Tartu maantee äärde ja on maanteele näha.
Tartu-Võru maantee äärde Valgjärve valda Sulaojale jääb huvitekitava nimega paik – Kiirusmägi. Kust selline nimi?
Kus asub Eesti kõige tontlikum saar? Tondisaar asub keset Võrtsjärve, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast ja selle pindala on alla poole hektari. Saarele on rajatud ka lõkkeplats ja mõned varjualused külastajatele.
JÕGEVAMAA Eestil on 16. sajandil olnud ka kuningas. Kes ta oli ja mis oli kuningriigi pealinn? 1570-1578. a., kui Liivimaa kuningriigi valitseja oli hertsog Magnus, sai Põltsamaast kuningriigi pealinn. Hertsog Magnus ise elas Põltsamaa linna lähedal Kuningamäel paiknenud hoonetes.
Millist Eesti linna kutsutakse külmapealinnaks? Miks? Jõgevat ning eks ikka sellepärast, et seal on talvel hirmus külm. Oluline osa selles, et Jõgeval nii külm on, on reljeefil, kuna raskem külm õhk valgub vaiksetel öödel ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt madalamatesse kohtadesse.
Kiirusmäel asub ka enam kui 100 aastat vana velotrekk, kus viimaste aastate jooksul on hakatud taas spordivõistlusi korraldama.
VALGAMAA Valgamaale Jõgevestesse on maetud üks kuulus vene väejuht. Kes?
See kuulus mees on Barclay de Tolly. Mausoleum on Jõgevestesse Helme valda Valgamaal püstitatud 1823. Barclay de Tolly oli 18101812. a. Venemaa sõjaminister. 1812. a. Isamaasõjas juhtis ta vene armeed võitluses Napoleoni vägede vastu.
Millise lossi olevat legendide järgi ehitanud Skandinaavia trollid?
Taagepera lossi Valgamaal, sest see meenutab arhitektuurilt põhjamaade losse ja mõisaid.
Allikad: rahvasuu
e kaup n m ü k e l Ü
lus
ueneb! u a j a m a b Tartu Kau esti uue ilme. s täi k e s i g ü s e saab