Suvi Lõuna-Eestis 2012 by Postimees

SUVI

L천una-Eestis 2012

Sisukord Lk 4 Suvi käes ja pihus Lk 6 Teatri Kodu viib ajas 700 aastat tagasi! Lk 6 Maailma parim mänguasjamuuseum Lk 7 Teaduskeskus AHHAA uueneb iga päev! Lk 8-9 Lõuna-Eesti sündmuste kava Lk 10 Rongiga Eestimaad avastama Lk 11 Viljandi uksed on külalistele valla Lk 12 Lõuna-Eesti siseveekogud kutsuvad ligi Lk 13 Väikelinn võrgutab Sibulateel Lk 14 Kingi endale elamusterohke kanuumatk Lõuna-Eesti jõgedel! Lk 15 Rahulik matkamine kummipaadiga on sobilik kogupereüritus Lk 16-17 Ring ümber Võrtsjärve - elamusi igale maitsele Lk 18-21 Lõuna-Eesti kaardid Lk 22-25 Ajalooline Postitee, võluv Võrumaa, põnev Põlvamaa ja ürgne Setomaa Lk 26-27 Maakonnamäng. Kui hästi sa tunned Lõuna-Eesti linnu! Lk 28 Metsaapteek – alati käepärast! Lk 29 Julgelt sääskedele vastu! Lk 29 Antoniuse suveõues jääb linnasagin seljataha Lk 31 Ennemuistseid õhtujutte Lk 32 Naer teeb nooreks ja ilusaks Lk 34 Turisti sõnaraamat toob selguse

Tulge suve nautima Ei ole olemas ilusamat aega kui suvi! Ega ilusamat paika kui Lõuna-Eesti! Aeg omandab siin erilised mõõtmed – rahulik tempo kesk loodust ja põliseid laasi vaheldub tegevusrohke ja vilka linnaeluga Tartus. Ent Tartuski leidub palju tasakaalukat, peaaegu seisakuna mõjuvat, mis annab võimaluse iseendasse süüvida ja aastaringse kiire tempo ning ajaga rahu sõlmida. Vähemalt suvekski. Meditatiivse toimega Klaaspärlimäng, vaimu toitvad kultuuriüritused ja ürgse väega Põhjamaade meeskooride laulufestival pakuvad kordumatuid ja meeldejäävaid elamusi. Tulihingelisemad ja keevalisemad leiavad rohkesti adrenaliini lisavaid spordiüritusi, festivale ja rajusid kontserte. Lõuna-Eesti eripäraks pole mitte ainult kuppelmaastik, siin kulgeb elu ainulaadses ning eripärases rütmis. Mõnekümne kilomeetri raadiuses võib kohata ja kogeda niivõrd palju erinevat, et ka kõige nõudlikum külaline leiab kindlasti midagi endale meelepärast. Elamusterohket ja hingerahu pakkuvat suve!

Foto: Sille Annuk

“Suvi Lõuna-Eestis” väljaandmist toetab:

Argo Annuk, Tartu abilinnapea

SA Tartumaa Turism nõukogu esimees Väljaandja: AS Postimees Trükk: AS Kroonpress Toimetaja: Margit Veromann, tel 739 0390, margit.veromann@ut.ee Reklaam: Indrek Tori, tel 739 0383, indrek.tori@postimees.ee Kujundaja/küljendaja: Liina Danilson Keeletoimetaja: Triin Ploom

Suvi käes ja pihus! Suur suvi ongi käes ja puhkuseplaanidki paika pandud. Kui veel päris kindlalt pole või jääb ehk mõni vaba hetk, ahvatleme – tulge meile, LõunaEestisse, meil on ilus, meil on vahva! Selleks, et kõiges paremini orienteeruda, võta kätte meie lehelisa ning uuri täpsemalt! Mis siis ikkagi teeb Lõuna-Eesti nii eriliseks? Lõuna-Eesti on kui kirev lapitekk – siin on imeline loodus, väiksed armsad väikelinnad, aga saab nautida ka pulbitsevat suurlinnaelu. Meil on mõisad, lossid, pargid, siin on kõigile midagi. Samuti teevad LõunaEesti eriliseks sealsed inimesed. Üksteisest mõnekümne kilomeetri kaugusel elavad kõrvuti väga erinevad kultuurid ning traditsioonid. Kärsitust linnamiljööst kuskile Lõuna-Eesti väikelinna või külasse sattudes võib matkajat-reisijat tabada suur üllatus – kuhu küll kiire kadus? Kohalikel on aega rohkem kui linnaelanikel, niipaljukest kindlasti, et tunda huvi, kust tuled, miks just siiakanti, visata nalja ja vürtsitada oma juttu mõnusa murdekeelega. Ise kavalalt piieldes, kas ja kuipalju sa ka aru saad. Lõuna-Eesti võtmesõnaks on külalislahkus. Kohalik külaelanik võib sind lahkelt lubada oma aia äärde telkima ning üllatada hommikul võileibade ning kuuma kohviga. Sest sa ju oled tema külaline! Külaline omakor-

da ei jäta endast maha prahti, teeb lõket vaid selleks ettenähtud kohas, küsib pühakojas pildistamiseks luba, austab kohalikke kombeid ning ei häiri kedagi oma liigse ülemeelikusega. Sel aastal pakume lugejatele ka kahte reisimarsruuti, millest üks teeb tiiru ümber Võrtsjärve ning teine viib Võru- ja Põlvamaale. Marsruudid on valitud juhuslikult, need ei näita eelistusi ühegi Lõuna-Eesti piirkonna osas. Üsna palju tuleb väljaandes juttu ka Lõuna-Eesti veekogudest ning aktiivsest puhkusest nendel. Veekogud on alati salapärased ja ligitõmbavad. Siseveekogud pakuvad kosutavaid puhkusehetki, kalapüügirõõmu ja veematkavõimalusi. Ilma vee ääres või vee peal veedetud hetkedeta pole suvi täiuslik. Ka sel aastal saate mõnel puhkehetkel panna proovile oma teadmisi Maakonnamängus, mis seekord puudutab erinevaid linnu, lugeda humoorikaid lugusid lõunaeestlastest ning pajatada õhtujutte. Loodame, et meie seltsis möödub teie puhkus rõõmsalt ning mõnusalt!

Teatri Kodu viib ajas 700 aastat tagasi Marge Pärnits

Mänguasjamuuseumi arendusjuht Tartu vanalinnas kaunilt renoveeritud puuhoones asuv Teatri Kodu on kogu maailmas ainulaadne muuseumist inspireeritud teater. Teatri Kodu kuulub Tartu Mänguasjamuuseumi juurde ning ammutab inspiratsiooni meie kõigi lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest, unistustest ja fantaasiast. Suvel pakuvad Teatri Kodus asuvad muuseumiruumid mõnusaid üllatusi nii neile, kes huvituvad teatri telgitagustest, kui ka neile, kes otsivad Tartust keskaegset hõngu.

Foto: Aldo Luud

Kaunite võlvlagedega keldrist leiavad külastajad teatrinukkude muuseumi ning hämarast keldrisopist arheoloogilistel väljakaevamistel avastatud keskaegse elamu, mille vanuseks rohkem kui 700 aastat. Hommikust õhtuni annab etendusi mehaaniline nukuteater, väikestel nukulavadel saavad laste abiga elu sisse marionetid, käpiknukud ja varjuteatri lohed. Teatri Kodu on oma maalilise teatrisaali ja üllatustest pakatava Lastestuudioga iga arhitektuurigurmaani jaoks tõeline pärl, mille avastamine toob kogu päevaks naeratuse suule.

Maailma parim mänguasjamuuseum! Marge Pärnits

Mänguasjamuuseumi arendusjuht Maailma parim mänguasjamuuseum asub siinsamas Eestis. Tarvitseb vaid istuda bussi, rongi või autosse, jalutada Tartu vanalinnas Lutsu tänavale, avada roosaka puumaja uks ning oletegi ajas tagasi - lapsepõlve rännanud. Tartu Mänguasjamuuseumi väljapanek koosneb nimelt kõige unikaalsematest asjadest maailmas - lapsepõlvemälestustest. Nii suurte kui väikeste meeste hulgas on popid töötav mudelraudtee ja rikkalik automudelite kollektsioon, emad ja

vanaemad kiidavad nukkude uhkeid kostüüme ja meenutavad pabernukkude meisterdamise aegu. Muuseumi kõige väiksemad külastajad saavad askeldada muuseumi hubases mängutoas või kihutada õuel karusselliga. Muuseumi juurde kuuluvas Teatri Kodus mängitakse lasteetendusi ja tehakse ise nukuteatrit. Maja teisel korrusel asub Lastestuudio, kus saab osaleda erinevates muuseumi- ja teatriteemalistes õpitubades. Teatri Kodu keldris paikneb Eestis ainulaadne mehaaniline nukuteater ja teatrinukkude muuseum.

Mänguasjamuuseum on hoopis omamoodi muuseum. Võib-olla seetõttu ütlevadki paljud külastajad emotsionaalselt: “Ma tahaksin siin elada!”. Igaüks soovib ju uuesti üles leida oma lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked! Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on avatud K–P kell 11–18. Lisainfo: www.mm.ee ja www.teatrikodu.ee.

Kohtumiseni teaduskeskuses AHHAA!

AHHAA 4D elamuskinos uued filmid!

Sind ootab hulgaliselt põnevaid “käed külge” eksponaate, maailmas ainulaadne planetaarium, teadusteater, töötoad jpm.

Öölaagrid

(10-13-aastastele) 8. juunil 3. ja 24. augustil

(10-12-aastastele) 11.-16. juunil 6.-10. augustil

Uus näitus Tartus "Ahhaa, särab ja säriseb"

www.ahhaa.ee

Mõtl em

Linnalaagrid

mä

ngulise lt!

AHHAA Tartus: Sadama 1, tel 745 6789 Gruppide broneerimine: tellimus@ahhaa.ee, tel 515 6766 AHHAA 4D elamuskino: Ringtee 75, Tartu Lõunakeskus

Teaduskeskus AHHAA uueneb iga päev 2011. aasta Eesti parimaks turismiobjektiks valitud Teaduskeskus AHHAA ei ole jäänud loorberitele puhkama, vaid seal korraldatakse hulgaliselt erinevaid üritusi öölaagritest kuni uute näitusteni. Eksponaatide arv on võrreldes avamisega kahekordistunud. Liina Pulges

SA Teaduskeskus AHHAA kommunikatsioonijuht Sel suvel saab AHHAA kolmandas saalis vaadata ajutist näitust “Ahhaa, särab ja säriseb”,

mis tutvustab tavalise valguse ootamatuid ja üllatavaid külgi. Näitusel saab imetleda välku purgis, ärgitada päikese-patareisid võidu sõitma ning panna vett alt üles tilkuma. Iga päev saab AHHAAs osa võtta töötubadest ning nautida teadusteatri etendusi, kus näidatakse vaatemängulisi keemia- ja füüsikakatseid. Lisaks ootab külastajaid maailmas ainulaadne keraplanetaarium, mis näitab tähti nii pea kohal, külgedel kui ka jalge all.

Öösel teaduskeskusesse seiklema Kõige teadmisjanulisematele lastele korraldab

AHHAA suvel linna- ja öölaagreid. Linnalaagrites on iga päev sisustatud põneva teemaga – üheskoos programmeeritakse roboteid, tehakse teaduskatseid ning külastatakse teadusasutuste laboreid. Öölaagrilised saavad seigelda sellistes AHHAA paikades, kuhu tavakülastajad ei pääse, üheskoos nauditakse eksklusiivseid planetaariumietendusi, vaadatakse katusel teleskoobiga tähesadu ning tutvutakse AHHAAs elavate loomade öise eluga. Öösel saab osa võtta teaduslikust seiklusmängust ning koos jäädakse teaduskeskusesse ööbima.

Lõuna-Eesti sündmuste kava

JUUNI 31. mai–3. juuni XI Eesti Heliloojate Festival Tartu Jaani kirikus www.composer.ee

Vanake Võru spordikooli mänguväljakutel www.tamulavanake.ee

tähistamine. Meeskooride kontsert Alatskivi lossis. www.alatskiviloss.ee

8.–10. juuni Viljandi hansapäevad hansa.viljandi.ee/

15.–17. juuni Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevad Tartus www.tartu2012.eu

1.–2. juuni Arhailise Loomingu Festival REGIÖÖ Tartus www.tartu.ee/regioo

8.–10. juuni Viljandi torupillilaagerfestival “Torupill ja teine” www.kultuur.info

2. juuni Võru Laulu- ja Tantsupidu www.werro.ee

9. juuni Urvaste valla kihelkonnapäev Uhtjärve kõlakojas www.urvaste.ee

2. juuni–7. august Tartu Emajõe Suveteatri 15. hooaeg www.suveteater.ee

9. juuni II Mulgi pidu Tõrvas www.mulgikultuur.ee

3. juuni Luhamaa suvistepüha kirmask 4. juuni Otepääl Eesti Lipu 127. sünnipäev www.otepaa.ee 7.–11. juuni Valga-Valka kaksiklinnade festival “Helisev Liivimaa” www.valgalv.ee/ 8. juuni Rõngu Suverull www.rongu.ee 8. juuni Werro Rock 2012 Võrus www.werrorock.com

9. juuni Rõuge Rattamaraton (Elion Estonian Cup 3. etapp) www.haanjamatkad.ee 9. juuni Võrtsjärve IV kala- ja käsitöölaat Jõesuu puhkealal www.vortsjarv.ee 9.–10. juuni Kagu-Eesti tantsupidu “Elu keset küla” Põlva Intsikurmus www.meiestuudio.ee 9.–23. juuni Suvekontserdid Leigo õuel

8.–9. juuni Põlva päevad 2012 www.kultuurikeskus. ee

10. juuni Ott Leplandi akustiline vabaõhukontsert Plaani karjamõisa hoovis Haanja vallas; www. facebook.com/plaani

8.–9. juuni XIV Rahvavõrkpalliturniir Tamula

15. juuni E. Tubina 107. sünniaastapäeva

15.–17. juuni Otepää Rahvusvaheline motokokkutulek Otepää Tour 2012 www.mcotepaa.ee 16. juuni Eesti Maanteemuuseumis Varbusel Liikluspäev “Perega ratastel” muuseum.mnt.ee 16. juuni Vanakraami täika ja näitus Võrus Kose teel www.voru.ee 16. juuni Eksootiliste Tantsude festival Elvas www.elva.ee 16.–17. juuni XVII Vastseliina Maarahva Laat Võrumaal; www. vastseliina.ee/laat 16.–23. juuni Suure-Jaani Muusikafestival muusikafestival.suurejaani.ee/ 23. juuni Rahvusvaheline motokross “Isad ja pojad Räpinas 2012” Linte krossirajal www.rapina.ee 24. juuni XV Käsitsi heinaniitmisvõistlus

Plaani küla keskuses. www.haanja.eu 29. juuni Tartu linna päev; www.tartu.ee 30. juuni Laada- ja Kalaralli Rõuges www.puhkaeestis.ee/ et/laada-ja-kalaralli 30. juuni Käsitsi heinaniitmise õpituba ja talgud Obinitsa Seto Muuseumitarõs. www. obinitsamuuseum.ee 30. juuni Põltsamaa linna päev ja Lossipäev www.visitjogeva.com

JUULI 6. juuli III Parksepa laululaval kogupereüritus “Suvi südames”. Hugo Prants, 518 9662 www.suvisydames.ee 6.–7. juuli XIX Tõrva linna päevad https://torva.kovtp.ee 6.–8. juuli Karksi Ordulinnuse Päevad; kultuurikeskus.karksi. ee/87.html 6.–15. juuli Värska Muinasrokk “Peko”; www. vanemuine.ee/peko

7. juuli Rõuge Veepidu ja Paadiralli Võrumaal www.paadiralli.ee 7. juuli Võrtsjärve suvemängud. www.vortsjarv.ee 7. juuli Olerex Eesti meistrivõistlused 2012 rallikrossis sõiduautodele IV etapp Missokülä rallikrossirajal. Misso Tehnikaspordi Klubi, 521 8183 7. juuli Võro Liivaliin 2012 avamine Tamula rannas www.voru.ee 7.–8. juuli Rannajalgpalliturniir Silja Sport Cup 2012 Võrus Tamula rannas www.jkvoru.ee 7.–14. juuli XX Noore Tantsu Festival ja rahvusvaheline suvekool www.notafe.ee/ 10. juuli Jääaja keskuse avamine Tartumaal www.jaaajakeskus.ee 10.–15. juuli Viljandi Vanamuusika Festival kultuuri.net/muusika/ vanamuusika 11. juuli Sõmerpalu Staadionimotokross Väino Leoki rändkarikale www.adrenalinarena. com

9 12.–15. juuli XVIII Võru Folkloorifestival “Päivgi tands tsõõrin!” www.vorufolkloor.ee

21. juuli Hauka rock web.zone.ee/ haukarock/esileht. html

13.–15. juuli TOUR de Rõuge 2012 (MTB). SK Haanja Rattamaratonid, 511 4179 info@haanjamatkad.ee

21. juuli Viitina kuurits ja suveoperett Viitina Järvesaarel. Alar Kirk, 5381 5915, Toivo Tuberik 507 6214

14. juuli Paganamaa päevad Õhtul suur näidend “Ruhnu Mann” Paganamaa külas Varstu vallas; krabikyla. edicypages.com 15.–16. juuli Otepää Rally Estonia www.rallyestonia.ee 19.–22. juuli Valga Rock’n’Roll festival Valga Cruising 2012 www.valgacruising.ee 19.–24. juuli Klaaspärlimäng 2012 Tartus www.erpmusic.com 20. juuli Ans. Metsatöll kontsert Pokumaal Pokukojas Urvastes, Võrumaa- ja Põlvamaa piiril; www.pokumaa.ee 20. juuli ans. JÄÄÄÄR Ilusate kohtade kontsert Suurel Munamäel. www.suurmunamagi. ee, www.haanja.eu 20.–21. juuli Ostrova festival Ostrovas Võrumaal www.ostrovafestivalid. ee 20.–22. juuli Tartu Hansapäevad www.hansapaevad.ee

21. juuli Mustvee linnapäev Info tel 5333 5290. 22. juuli Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidu www.haanja.eu 23. juuli Seto Folk “Kirriv päiv III” Värskas www.setomaa.ee 26.–29. juuli XIX Viljandi pärimusmuusika festival “Mehe laul”, www.folk.ee 26.–29. juuli XXI Jõgevatreff Kuremaal Jõgevamaal www.jogevamc.ee 27. juuli Põlva Intsikurmus Ansambli Kukerpillid juubelituur www.kultuurikeskus. ee 28. juuli Mooste Lina- ja käsitöölaat www.moosteguesthouse.com 28. juuli Vana aja päev Vastseliinas www.vastseliina.ee/ linnus

29. juuli Eesti Maanteemuuseumis Varbusel maanteemuuseumi sünnipäev “Küll hobu veab, kui look peab.” muuseum.mnt.ee

AUGUST 2.–4. august Rock Ramp 2012 Viljandi www.rockramp.ee 2.–5. august Tartu VIII rahvusvaheline puhkpillifestival “Mürtsub pill” www.potartu.ee 2.–5. august Haanimaa II suidsusanna nätäl Haanjamaa parimates saunades. www.haanja.eu, www.savvusann.ee 3.–4. august Leigo Järvemuusika 2012 Nõunis, Valgamaa www.leigo.ee 4. august Varstu valla 20 sünnipäev ja rahvapidu Varstu alevikus; 789 3366, www.varstu.ee 4. august XIX Seto Kuningriigipäev Värskas Setomaal www.setomaa.ee 4. august VII Kalevipoja Kala- ja veefestival Kasepääl Jõgevamaal www.laadale.ee/ kalevikala

4. august Põltsamaa Fest 2012 www.kultuurikeskus.eu 6.–12. august Tartuff Tartus www.tartuff.ee 10.–11. august Uue ajastu festival 2012, Põlvas uueajastufestival.ee 10.–12. august Jõgevamaa Mütofest 2012 Kassinurmel www.mytofest.ee 11. august Rukkimaarjapäev Põllumajandusmuuseumis www.epm.ee 11. august kell 16 Külateatrite päev Tsolgo külas Lasva vallas. Anneli Viitkin, 502 6632 11. august Tõrva loits www.torva.ee 11.–12. august Hauka laat Antslas www.antslatu.ee 12. august 6. Tartu Rulluisumaraton www.tartumaraton.ee 14.–20. august Võru Vaskpillipäevad 2012; www.werro.ee 17. august Lasva Järvemuusika vaatemäng. Silja Vijar, 5340 2905 17. august Võru linna Jam 2012 Vee tn skatepargis www.voru.ee 17.–18. august Emajõe festival www.tartu.ee/ emajoefestival

17.–18. august Militaarajaloofestival Valgas www.isamaalinemuuseum.ee 17.–20. august Ökofestival “Põlvamaa – rohelisem elu” Põlvamaal www.ecofest.ee 18.–21. august Võru linnapäevad www.voru.ee 18.–22. august Viljandi Kitarrifestival www.viljandiguitar.ee/ 19. august Paasapäev ja Obinitsa kirikupüha www.visitvoru.ee 25. august Lüübnitsa sibula- ja kalalaat Põlvamaal www.mikitamae.ee 25. august Muinastulede öö erinevates Tartumaa paikades www.muinastuled.ee 25. august V Küüslaugu Festival Jõgeval www.meelejahutaja.ee 25. august Kallaste mee- ja sibulalaat www.sibulatee.ee 26. august Erastvere rattamatk www.rmk.ee NB! Korraldajail on õigus teha programmis muudatusi.

Rongiga Eestimaad avastama Annemari Oherd

Edelaraudtee müügijuht Kui keegi peaks kokku lugema, kui mitut sorti sõiduriistu Eestimaa pinnal ringi vurab, tuleks loetelu tõenäoliselt üsna pikk. Kui sõidukid suuruse järgi ritta panna, siis oleks esikohal kahtlemata reisirong. Reisirongiga saab Eestimaa peaaegu risti ja põiki läbi sõita. Edelaraudtee rongid viivad reisijad Tallinnast lõuna poole Pärnusse, Viljandisse, läbi Tartu Valgasse ja Oravale ning pikki põhjarannikut Narvani välja. Nende kõrvale jääb paljugi vaatamisväärset. Ridamisi saab kauneid puhkepaiku üles lugeda TartuKoidula raudteeliinil. Valgemetsa, Kiidjärve ja Taevaskoja jaamad paiknevad suisa järjest, pisut kaugemal lõunas asuvad Ruusa ja Ilumetsa. Mai lõpust alates pääseb üle 11 aasta taas rongiga Piusale, kus ootavad

avastamist müstilised liivakivikoopad ja savikoda. Sel suvel valmistutakse tähistama TartuPetseri raudteeliini 130. aastapäeva, mistõttu tasub seal kandis toimuval silm peal hoida. Omal ajal olevat käibel olnud ütlus, et Tartu on väike linnake, mis asub imekaunist Elva kuurordist vaid mõnekümneminutise rongisõidu kaugusel. Ka täna pole puhkaja jaoks väärtuslik Elva kandist kuhugi kadunud. Sootuks vastupidi - seda on edasigi arendatud. Kunagine Elva raudteejaama hoone on saanud mugavaks ja kaasaegseks, aktiivset puhkust propageerivaks Elva Matkakeskuseks. Siit on võimalik laenutada matkavarustust ja vajadusel antakse kaasa ka juhtnöörid, et kõik vaatamisväärne üles leida ja õigel rajal püsida. Ja radu seal juba jagub, näiteks sealtsamast raudteejaama juurest võib asuda rändama Väikesel Väerajal.

Foto: Priit Simson

Rongisõitu planeerides tuleb väike eeltöö ainult kasuks. Kevad ja suvi on raudtee remonditööde kõrghooaeg, mis avaldab mõju ka sõiduplaanidele. Miks mitte uurida ka varakult järele, kuhu paigutada jalgratas. Kes soovib omale sõidu ajal mugavamat äraolemist lubada, sel tasub uurida millistes rongides on 1. klassi vagunid, kus on lisaks mõnusatele istmetele söögi-joogi tellimise võimalus ning internet. Ka neljajalgsed perelemmikud on reisirongis teretulnud. Lisateavet saab nii infotelefonilt 1447 kui ka internetist. Paljudele on ehk juba teada, et varsti algab Eestis uute reisirongide ajastu, sest vahetamisele läheb kogu senine rongipark. Seega on praegu veel hea võimalus oma lastele näidata, millise rongiga sõitsid nende vanemad või vanavanemad oma noorusajal.

Viljandi uksed on külalistele valla

Krista Kull

Avalike suhete ja turismiameti juhataja, Viljandi linnavalitsus Sel suvel on Viljandi Vana Veetorn, Kondase keskus ja muuseum avatud seitsmel päeval nädalas. 1. maist kuni 31. augustini oodatakse külalisi esmaspäevast pühapäevani kell 11–18. Esmakordselt pakutakse külastajatele võimalust osta kolmikpilet, millega saab soodsamalt kõiki kolme kohta külastada. Kolmikpiletid on müügil ka Viljandi turismiinfokeskuses. Bonifatiuse gild tähistas sel aastal juba oma kolmandat tegutsemisaastat ning huvilisi oodatakse vastavatud pagarikotta ja kahtlemata pikima nimega “Parimate Tegusate Tegijate Ilmlõpmata Väärt Tarviliste Asjade Kaubaks Tegemise Mõnus Koht” käsitööpoodi. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed. Soodsa asukoha, loodusliku mitmekesisuse ja heade ühendusteede tõttu on Viljandi olnud suurepärane koht kauplemiseks, peatumiseks ja elamiseks. Vanu traditsioone järgides muutub linn igal aastal juunikuus taas hansahõnguliseks. 8.–10 juunini toimuvad hansapäevad ja siis kaubeldakse laadal, riietutakse vastavalt ajastule, korraldatakse näitusi ning peetakse pidu. Sel aastal juba kahekümnendat korda toimuv pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”. Rahva ette tuuakse laulud, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja lapsi. Rohelise maja pood ja kohvik vanas Koidu tänava apteegis võlub värskete talukaupade ja

mahetoorainest küpsetistega. Värske koduleiva ja porrupirukate isuäratav lõhn hõljub vanalinna tänavatel. Pärimusmuusika Aida kohvik on kahtlemata maailma lummavaima vaatega. Mõnus miljöö, kõrvu paitav muusika ja maistvad toidud ainult täiendavad seda elamust. Viljandisse jõudes ootab 1. juunist kuni 25. augustini iga päev kell 13 Vabaduse platsi maasika juures külalisi giid, kes viib huvilised linnaekskursioonile. Ringkäigul pajatatakse vahvaid lugusid Viljandi linna ajaloost ning külalised saavad aimu, kuidas elatakse vanas hansalinnas tänapäeval. Linnatuure tehakse eesti ja inglise keeles. Ümber järve kulgev matkarada, vanalinna kitsad tänavad, kohalikest meenetest pungil käsitööpoed, järve rand ja lossimäed annavad võimaluse pikkadeks ja rahulikeks jalutuskäikudeks Viljandis, linnas, mille suvine süda tuksub põnevate festivalide rütmis.

Suvised festivalid Viljandis 8.-10. juuni Viljandi torupillilaager-festival 8.-10. juuni Viljandi Hansapäevad, hansa.viljandi.ee 7.-14. juuli XX Noore Tantsu Festival ja rahvusvaheline suvekool, www.notafe.ee 10.-15. juuli XXVII Viljandi Vanamuusika Festival, www.viljandimaa.ee/vanamusa 26.-29. juuli Viljandi Pärimusmuusika Festival, www.folk.ee 2.-4. august Rock Ramp, www.rockramp.ee/rock 18.-22. september Viljandi Kitarrifestival, www.viljandiguitar.ee

Lõuna-Eesti siseveekogud kutsuvad ligi Lõuna-Eesti on kiirevooluliste jõgede ja mäeküngaste vahele laialipillutatud järvekeste maa. Siin on Eesti suurimad ja sügavaimad järved ning pikimad ja kärestikulisimad jõed.

Tartumaa Kuhu lähevad suvel linnast välja puhkama tartlased? Külitse järve äärde kuurortlinna Elvasse või Peipsi randa. Elvas Verevi ääres on ametlik supelrand, ümberringi männimetsad. Kui aga soovite puhata linnakärast kaugemal, võib võtta ette sõidu Peipsi äärde Kallastele. Peipsi järv on kalarikas. Järve suurim saar on Piirissaar, kuhu saab sel aastal reisida ka Tartust. Muidugi saab supelda ka Emajões. Lisaks saab Emajõel teha huvisõite lodjaga ning mootorlaevaga Pegasus. Ka kala näkkab, see on kindel.

Jõgevamaa Suplemiseks sobivaimad järved Jõgevamaal on kindlasti Saadjärv ja Kuremaa järv. Tule Saadjärvele püüdma muistseid tuuli ja osale viikingite seiklusmängus viikingilaeval „Turm“! Kuremaa järve ääres töötab vetelpääste, on üleval infotahvlid, olemas vesijalgrataste, paatide laenutus, kohvik, parkla, telkimisvõimalus.

Viljandimaa Parim paik puhkuse veetmiseks on kindlasti Võrtsjärv ja selle ümbrus. Võrtsjärv on kalarikas, see on kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvatus. Võrtsjärvel saab teha huvimatku kalepurjekaga.

Pühajärvel mõnulev seltskond

Sakala kõrgustikku läbivas ürgorus paikneb maaliline Viljandi järv. Ka Viljandi Paala järv on populaarne puhkuse veetmise paik, järve kohale on paigaldatud tross, selle külge kinnitatud nöörist hoides on veelauasõitjatel hea sõitu teha.

Põlvamaa Põlvamaal asuvad kiirevoolulised ja külma veega jõed ning väiksed soojaveelised rabajärved. Lämmijärve kaldal Lüübnitsa külas saab ujuda ja ronida vaatetorni. Ahja ja Võhandu jõgi pakuvad võimalusi kanuu- ja paadisõitudeks ning maaliliste liivakivipaljandite avastamiseks. Põlvamaal on hulgaliselt väikseid pehmeveelisi rabajärvi, kaunimad neist Nohipalo Valgejärv ja Mustjärv. Avasta ka Paidra järv, Kuulma järv, Palojärv, Saarjärv ja Kõverajärv. Rabajärved üllatavad sooja, puhta ja pehme veega.

Võrumaa Järvi ja järvekesi on Võrumaal palju, üks kaunim kui teine. Nende seas ka Eesti sügavaim – Rõuge

Foto: Margus Ansu

Suurjärv (38 m). Võru Tamula rand kutsub ujuma ja päevitama ning liivalinna imetlema. Järvi jääb Võrust itta, lõunasse, läände... Kalamehejutud pajatavad, et Võrumaa järvedes om väega pallo kallu, aga uma silm om kuning! Jahedaveeline Piusa jõgi algab Haanja kõrgustikult Plaani Külajärvest, ning on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõe ürgorgu jäävad liivakivipaljandid, millest Härmä Mäemine müür (43 m) on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand.

Valgamaa Koorküla järvestikus on kokku mitukümmend järve, mõned neist üpriski sügavad. Karula Pikkjärv meenutab pigem jõge, selle pikkus on 3 km, laius kõige laiemast kohast vaid 170 m. Pühajärve ääres saab maha pidada nii pidusid kui ka kalapüügivõistlusi. Valgamaa olulisemateks jõgedeks on Väike Emajõgi ja Mustjõgi. Mustjões leidub nii soojalembeseid karpkalalisi ning külmalembeseid lõhilasi.

Väikelinn võrgutab Sibulateel Kaidi Randpõld, Kallaste linna arendusjuht Liis Pärtelpoeg, Sibulatee arendaja Väike, rahulik ja teises rütmis – see on Kallaste, väike kalurite linn kauni Peipsi järve kaldal. Siin on teine aeg – aeg, mis käib loodusega ühes taktis. Peipsi järv loob vahelduvatel aastaaegadel linnas erinevat meeleolu ja määrab kalurite elu. Kallaste on täis nostalgiat, kui ka see on teistsugune ning segatud möödunud aja mälestustest ja uutest unistustest. Linnatänavatel jalutaja saab osa elanike igapäevaelust – ettevalmistused järvele minekuks, kuivavad kalavõrgud, muretut lapsepõlve nautivad lapsed, rätikutes memmed poe poole kõndimas. Kallaste ootab külalisi. Linnas avatakse selleks suviseks hooajaks kalapood – võimalus osta värsket suitsukala ja teisi maitsvaid kalatooteid. Kesklinnas on avatud väike muuseum, kus saab tutvuda kohaliku ajalooga. Suurim looduslik vaatamisväärsus on punane liivakivi paljand, kuhu kaldapääsukesed on pesad uuristanud. Linnuke on ka linna vapi sümboliks. Liivase põhjaga Peipsi järve ääres on mõnus nautida päikesepuhkust. Hea ilmaga on järve kaldalt näha Venemaad.

• Vanausuliste elu-oluga tutvu muuseumites Kolkjas ja Varnjas. • Siitkandi pärimustega tutvumiseks osale pärimusmatkadel. • Suveetendused Alatskivi lossis. Sibulatee kõigi teenuste ning sündmuste kohta leiad teavet: www.sibulatee.ee. Oleme võrgutatud! Peipsimaale Kui plaanid pikemat suvepuhkust, siis võta ette retk kasvõi Vasknarvast Värskani! Vaata: www.visitpeipsi.com.

Sellesuvised Kallaste üritused: 7. juuli Kalurite päev 25.-26. august Kallaste Linnapäevad

Suvi Sibulateel Suvi toob Sibulateele talvega võrreldes erineva elu – kohalikud toimetavad aias ning järvel. Kolkja, Varnja ja Kasepää külatänavad täituvad juuli lõpust sibulate ja muude aiasaadustega kauplevate kohalikega. Sibulateele saabunud külaline võiks võtta aega maha, sest tegutsemist ja vaatamisväärset on siin mitmeks päevaks. Mõned ideed, kuidas oma külaskäiku sisustada: • Alatskivi lossi külastus, sest loss on nüüd keldrist katuseni valmis. • Naudi Sibulatee vaateid järvelt purjejahilt või paadist. Kallaste tänavavaade

Foto: Kristina Feklistova

Kingi endale elamusterohke kanuumatk Lõuna-Eesti jõgedel! Aivar Kottise

Kanuuretk.ee Kanuuretk ei ole ainult kiire vuhisemine matka algpunktist lõpp-punkti. See annab võimaluse nautida kaunist Eestimaa looduse ilu, valides sealjuures endale sobiva tempo ning retke pikkuse. Lõuna-Eestis paiknevad Ahja ja Võhandu jõed pakuvad oma liivakivipaljandite ning põlismetsadega silmailu ja emotsioone nii rahulikule loodusenautijale kui ka spordivõimalust otsivale seiklusjanulisele kanuumatkajale. Retke planeerides ning matkakorraldajat valides tuleks uurida, kas enne veele minekut instrueeritakse matkajat ka

ohututest sõiduvõtetest, käitumisest kanuus ja sellest, kuidas tegutseda erinevates jõel ette tulla võivates situatsioonides. Samuti peab olema kindel, kas kanuumatkajat turvatakse vee- ja kaldateenistuse abiga. Parimatel retke korraldajatel on seljataga aastate pikkune veematkade korraldamise kogemustepagas, nad on läbitud erinevad ohutuskoolitused ning on igapäevaselt kursis kohalike oludega. Kui ohutusnõuded täidetud, matkakorraldaja keerulisemates kohtades abistamas, on tegemist kõigile turvalise rännakuga looduses. Kanuumatkale võib tulla perega, klassiga, sõprade seltsis ja firmaürituste raames.

Foto: kanuuretk.ee

Siin saab unustada argimured ning nautida oma kaaslaste seltskonda, lastes end turgutada veest, õhust ning ümbrusest saadavast energiast. Mõnus lõpetus matkapäevale on lõõgastus kohalikus saunas ja kindlasti on matkakorraldajad valmis abistama sobiva öömaja või telkimisplatsi leidmisega.

XVIII V�� F�� 12.-15. �� !

Võrumaalt ja laiast ilmast pärit tantsijate, pillimeeste ning lauljate esinemised maakonna eri paigus, VÕISTUMÄNGIMINE LÕÕTSPILLIDEL, TÄNAVATANTS, RÜHMADE KONTSERDID, ÕPITOAD, ÕHTULAULUD, ÖÖSIMMANID, TANTSUTOAD, ETNOVÕIMLEMINE ja KÄSITÖÖLAAT

��.��.��

Rahulik matkamine kummipaadiga on sobilik kogupereüritus Mihkel Mikkelsaar

Matkarent.ee

Tänapäeva kummipaadid ei ole enam kummist, vaid jagunevad üldjuhul kaheks: PVC (või muust sarnasest materjalist) ühekihilised ja mitmekihilised (nö raft-tüüpi) paadid. Viimaste puhul koosneb paadi kere tekstiilist, mis on kaetud õhukindla kunstmaterjaliga. Esimese eeliseks on odavus, miinuseks aga nende vastupidavus ja mahutavus. Mitmekihilised kummipaadid on kallimad, aga vastupidavad ja sobivad seetõttu matkamiseks. Kummipaadimatka üks tuntumaid vorme on raftiga laskumised kevadiselt kärestikulistel jõgedel (Pirital, Võhandul). Teine, Eestis veel väheharrastatud vorm on rahulik matkamine jõgedel. Rahulikuks matkamiseks sobivad peaaegu kõik vähegi laiemad jõed.

Kummipaadi eelised kanuude ja süstade ees: paat mahutab rohkem, ümbermineku oht on väike, paati saab kokku pakkida, seda on hea transportida. Miinused: kummipaat on aeglane, katkimineku oht on suurem kui kanuul või süstal, transpordiasendis kummipaadi ettevalmistamine matkaks võtab aega.

Soovitusi veematkaks: Kanna päästevesti! Pane jalga lühikesed püksid – paratamatult tuleb ette olukordi, kus on vaja puusadeni vette hüpata – parem siis juba lühikeste pükstega. Paki veekindlad asjad paadis allapoole – natuke vett satub paadipõhja alati, parem on hoida veekindlad asjad allpool. Varu kaasa näksimist – füüsiline töö ajab kõhu tühjaks

ja metsavahel ei ole just palju supermarketeid. Planeeri aega varuga – kuigi kummipaadi kiirus sõltub jõe voolu kiirusest, on matka planeerides mõistlik arvestada jalakäia tavalise liikumiskiirusega (3-4 km/h). Väiksematel jõgedel võib tulla ette takistusi – oksad, kopratammid, liiga ilusad vaated. Kuigi kaardil võib jõgi tunduda enamvähem sirge, siis tegelikkuses see nii ei ole. Pane jalga “plätud” – vahepeal on vaja astuda paadist välja jõepõhja. Seal võib olla teravaid esemeid ja kive. Kaitse oma jalgu. Kummipaadimatk lubab puhuda matkakaaslastega mõnusalt juttu ja nautida looduse rahulikku kulgemist. Kummipaadimatkaks sobilikumate jõgedena tasub esile tuua Elva, Ahja, Koiva, Võhandu jõge, mis pakuvad rohkelt silmailu.

Tarvastu kirik

Foto: Võrtsjärve SA

Jõesuu

Ring ümber Võrtsjärve – elamusi igale Kui eemalt vaadata, võib tunduda, et Võrtsjärv on ainult üks kaardile joonistatud veekogu keset Eestimaa kõrgustikke, mis meenutab omapärase kujuga õhupalli. Võrtsjärv ei eksponeeri ennast väljakutsuvalt, vaid hoiab oma väärtused väärikalt varjul. Võrtsjärv ei ole ainult veeväli. See on elupaik, kodukant, toitja, tööandja, puhkekoht, uurimisobjekt, ajaloo hoidja ja veesõidukite kandja. Võrtsjärve kaubamärgiks on küll kalepurjekas, aga aktiivseid vabaaja veetmise võimalusi on teisigi. Käimas on Võrtsjärve külastusmäng, flaierid on saadaval külastuskeskustes.

Maret Kallejärv

Võrtsjärve SA turismikorraldaja Margit Veromann 1 Soovituslik matkaring üm-

ber Võrtsjärve algab Viljandist Viljandis on kaunis loodus, omapärane väikelinnaarhitektuur, maaliline järv ja palju noori inimesi. Viljandis peaks kindlasti külastama lossimägesid, imetlema kaunist vaadet Viljandi järvele, tutvuma Pärimusaida ja Kondase keskusega, kõndima üle elegantse rippsilla, jalutama vaiksetel kesklinna tänavatel, nautima nii rahu kui linna nooruslikku elevust. 2 Heimtali

Maalilises Raudna ürgorus paiknev mõisakompleks. Kütkestav loodus ja auväärsed ehitised. Kes soovib, võib jätkata teed

tekstiilikunstnik Anu Raua kodutalu ja Heimtali koduloomuuseumi poole. 3 Loodi looduspark ja Ramsi Loodi-Püstmäe euroopa lehise puistu – Eesti suurimaid ja vanimaid. Põnev kaitsealune loodusobjekt, 35 m kõrgune Metsaema mänd seitsme “lapsukesega”. 4 Paistu

Sakala kõrgustikult avanevad kaunid vaated ümbrusele. Selge ilmaga võib näha isegi Viljandit. 5 Metsavendade punker Mustlast 9 km kaugusel on met-

sade rüpes Ennuksemäe metsavendade punker. Kätte leida pole lihtne, see on peidus, nagu üks õige punker olema peabki. Mitu ristteed ja hargnemist, tee ääres lambakarjad. 6 Mustla Väike ja sõbralik asula, kus kõik eluks vajalik käe-jala juures olemas, ainult kõik õdusas miniatuurses vormis. 7 Tarvastu Tarvastus apostel Peetrusele pühendatud kirikus on teeninud kogudust legendaarne Harri Haamer ning tema poeg ja pojapoeg. 8 Suislepa

Suislepa toob meelde hilissuve ja õunad. Suislepa mõisale kuuluvast õunaaiast on pärit Suislepa õunasort, mis arvatavasti on aretatud Pärsia punasest suviõunast. 9 Pikassilla Pikasillas on vana teedesõlm, sillakoht ja kõrtsikoht, saab

Foto: Võrtsjärve SA

maitsele ujuda ning ümbritsevat loodust nautida. Olemas jalgrajad ning parkla, infokeskus, paadisadam ja telkimisala. 10 Rõngu Rõngus on vaadata nii mõndagi: 1820ndatel ehitatud kõrtsi- ja postijaamahoonet ehk Kõverat Kõrtsi, kirikut, püha hiiepaika Hiugemäge, mis on ühtlasi krahvide Mannteuffelite matusepaik ning põlispuudest ümbritsetud Rõngu vasall-linnust. 11 Vehendi Vehendi puhkekeskuses on paadisild ja paadikanal, lõkkeplatsid, telkimiskoht ja varjualaune. Kalala järvemuuseum on remondi tõttu suvel suletud. 12 Trepimägi Trepimägi oma kauni rannaga on ammu teada-tuntud puhkuse veetmise paik. Luited ja metsad, 90-aastane männik, 13 m kõrgune Võrtsjärve murrutusastang.

13 Rannu

Ilukirjanduse- ja legendide huvilised seostavad Rannu mõisat mõisapreili Barbara von Tiesenhauseniga, kelle traagilisest armuloost on ainet saanud Aino Kallas jt. kirjanikud. Siin on etendatud Barbara lugu, peetud Võrtsjärve mänge ning folgiüritusi. 14 Sangla Turbaraba, lagedad väljad, suvel põrgukuumus – maapinna temperatuur võib ulatuda 70 kraadini. Turbakiht kasvab väga aeglaselt – kuni 1 mm aastas. 15 Rannu-Jõesuu puhkeala ja Võrtsjärve külastuskeskus Infopunkt Võrtsjärve ümbruse ja erinevate puhkuse veetmise võimaluste kohta. Puidust vaatetornist avaneb ilus vaade järvele ja ümbrusele. Kämpinguautode parkimisplats, telkimisvõimalus, ujumisrand, paadisadam ja slipp paatide vettelaskmiseks. 16 Vaibla Vaibla liivane rand ja soe ning madal järvevesi kutsuvad suplema. Olemas on puhkekeskus, külakiik, laste mänguplats, sadam ja paadi vettelaskmise koht.

Jõesuu puhkeala Foto: Võrtsjärve SA

17 Meleski

Meleski külas asub omanäoline klaasimuuseum-erakogu. Välja on pandud ligi 1000 kaunist klaaseset ja muudki põnevat. Meleski kultuurivabrikus toimub suve jooksul mitmesuguseid üritusi. Kui soovite ühtlasi ära käia ka Londonis, tuleb suund võtta itta, Põltsamaa jõe poole. 18 Valma Valma on armas iidne sadamakülake, kus saab infot ümbruskonna ning tegevusvõimaluste kohta. Valma Puhkelaagri territooriumil on ka seikluspark, kus on 30 erinevat takistusrada ning 24 m kõrgune vaatetorn. 19 Viiralti tamm Viiratsi vallas Vana-Võidu külas, mõned kilomeetrid enne Viljandi linna olgu valvsad need, kes soovivad näha kuulsat Viiralti ehk Tamme-Koori tamme. Puu on oma nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal kuivnõeltehnikas valminud gravüüri “Viljandi maastik” järgi.

17 16

18 19 2

1 3

4 5

7 8

28 3 27

26 5 7 25

22 21

8 9 10

17 11

18 15

16 13 12 14

Ajalooline Postitee, võluv Võrumaa,

Võrumaa – see on Nipernaadi rännuteed, kuppelmaastikud, järvekesed. Põlvamaa – see on rabade vaikus, liivakivipaljandid, seene- ja marjametsad. Setomaa võlub oma arhailisuse ja ehedusega. Tulge koos meiega avastusretkele! Teekond on pikk ning selle läbimiseks võiks arvestada vähemalt kaks päeva. Margit Veromann 1 Tartu – Põlva maantee

Vooreküla teerist, paremal Postitee. Elamused algavad kohe. Käänuline ja üles-alla looklev maantee peaks pakkuma lusti eriti just nooremaealistele. Ära siiski kiirust ületa, sõida tasa ja targu! Nii näed ka rohkem. Postitee on kunagine Tartu-Pihkva maantee, mille teejoon on säilinud keskajast saadik. Postitee ajaloost ja põnevatest objektidest pajatavad Postitee veeres paiknevad kaardid ja infotahvlid. 2 Röövlimäed Ennemuistsed teeröövlite varitsemisepaigad. Kõige käänulisem ja künklikum teelõik. 3 Karilatsi

Maaliline külake. Meenub otsekohe Hando Runneli luuletus: “Kui ma Tartost Põlva lätsi, tii pääl oll kari latsi, üts lats läts pussi ala, vällä tull ku latik-kala...” Ega naljakad kohanimed sellega lõpe... Karilatsi jääb Põlva Talurahvamuuseum. Tilleorg

Foto: Ove Maidla

Maanteemuuseum

Foto: Sille Annuk

4 Palojärv Metsa sisse jääb kena järveke – Palojärv. Peatus supluseks! 5 Varbuse Eesti kõige paremini säilinud hobupostijaam. 2001. avati selles Eesti Maanteemuuseum. Varbuse Teemajas saab võtta kehakinnitust. 6 Tilleorg Asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Oru sügavus on 42 m. Tilleorus saab näha liivakivipaljandit, Merioone allikat, vaheldusrikast metsapilti ja taimeharuldusi. 7 Puskaru

Kõigepealt oli Puskaru, siis tuli Ihamaru ja siis Karilatsi, viskab kohalik rahvas nalja. Puskarus on Postitee teabetahvel-teekaart. Postitee suurematel teeristidel on puhkeplatsid infotahvlite ja laste mänguväljakutega. 8 Väimela Väimelas asuvad varaklassitsistlikud mõisahooned ja Võrumaa Kutsehariduskeskus.

põnev Põlvamaa ja ürgne Setomaa

mõned kilomeetrid maad, aga vaade tasub end ära. Hinsal ja Juraskil nautige vaadet Haanja kõrgustikule! 12 Vana–Vastseliina Vana–Vastseliinas soovitame kindlasti peatuda, end sirutada ning tutvuda Vastseliina piiskopilinnuse ja muuseumiga. Tartu piiskopkonna piirikindluse rajamist alustati 1342. Vastseliina oli kuulus palverännakukoht, sest 14. saj leidis linnuses aset ime – ühel ööl kostus kabelist kaunist muusikat, seal säras imeline valgus ning altaririst hõljus vabalt õhus. Kabeli külastamine andis 1 aasta ja 40 päevase patukaristuse amnestia, mille kinnitas ka 1354. aastal paavst Innocentius VI. Liivalinn Tamula promenaadil Foto: Veljo Laugamõts

9 Kirumpää Linnuse varemed on teest veidi eemal. Tartu piiskopile kuuluv Kirumpää piiskopilinnus rajati Võhandu kaldale Tartu–Pihkva kauba- ja sõjatee äärde tõenäoliselt 13. saj. Linnus sai kannatada Liivi sõjas ja hävis Vene–Rootsi sõja ajal. 10 Võru linn Rajatud 1784. Võru linnas on tunda 19. saj.–20. saj. alguse väärikat hõngu. Linna tänavad moodustavad korrapärase võrgustiku, maalilised madalad puumajad loovad nostalgilise meeleolu. Mööda Katariina alleed võib kõndida läbi Kreutzwaldi pargi Tamula järve randa, patseerida rannapromenaadil, nautida suplusmõnusid ja uhket liivalinna. Lisaks õppinud skulptoritele saavad liivaskulptuuride vormimisel kätt proovida ka teised. Võro Liivaliina avamine toimub 7. juulil.

Edasi kulgeb sõit Luhamaa poole, tee äärde jääb silt “Haanja looduspark”. 11 Verijärvelt vasakule jääb kaunis looduslik

vaatamisväärsus Kütiorg, sinna on suurelt teelt

13 Piirimägi Läänemeresoome alasid vallutati nii ida kui lääne suunast. Lääne pool Piirimäge asetsesid vana Liivimaa ja vallutajate järgi nimetatud erinevad kuningriigid. Ida pool Piirimäge on olnud Vene riigid. Praegu on Piirimägi piiriks Eesti ja Setomaa vahel.

esitab:

24 14 Meremäe mägi Meremäel on vaatetorn, kust avaneb lummav vaade ümbrusele. Selge ilmaga on näha isegi Pihkva järv. Tulge mäele õhtupoolikul, kui päike kuldab Petseri kloostri kuldseid kupleid. Need säravad kaugele! Tobrova tsässoni sisevaade

Foto: Erakogu

15 Tobrovo Võmmorski–Obinitsa teeristi üles künka otsa jääb igivana ehe seto kindlustalu – Luikjärve talu, mis on ehitatud siis, kui veel saagigi ei kasutatud. Talu juurde jääb väike hooneke – tsässon. Tsässon on külakabel, igaühel neist oma pühak või püha päev. Tsässona sees on pühäsed ehk ikoonid, mis ehitud pühäserättidega. 16 Rokina

Tee äärde jääv Rokina tsässon on pühendatud naiste kaitsjale ja tervisepühakule Anastasiale. 17 Obinitsa Tobrova tsässon

Piusa klaasiliivakarjäär

Foto: Erakogu

Obinitsa on näide ehedast külalaadist. Obinitsas saab tutvuda Obinitsa Seto Muuseumitarõga, galeriiga Hal’as Kunn, Seto seltsimajaga ja kinnitada keha “Taarka tarõs”. Kindlasti tasub ära käia Seto Lauluimä skulptuuri juures, meenutada kuulsaid laulikuid, näiteks Anne Vabarnat, kellelt on üles kirjutatud 150 000 värssi, muu hulgas seto eepos Peko. Künkalt avaneb kaunis vaade paisutatud Tuhkavitsa ojale ehk Obinitsa paisjärvele. 18 Piusa koobastiku kaitseala kutsub kõiki huvilisi tutvuma Baltimaade suurima nahkhiirte talvitusalaga. Koobastiku külastamine koos giidiga. Klaasiliiva kaevandusi võib imetleda ka tee äärest või matkarajalt. Seejärel keerata Orava poole. 19 Ilumetsa meteoriidikraatrid Viis kraatrisarnasest lohku kannavad nimesid Põrguhaud, Sügavhaud, Inglihaud, Tondihaud ja Kuradihaud. Kraatrite vanuseks arvatakse 6000 a. 20 Rebasmäe – 30 meetri kõrgused ja 150

aastased männid, allika juurde viib laudtee, allika vesi on rauarohkusest punakas ning ei maitse eriti hästi. Laudtee Meenikunno rabasse

Foto: Erakogu

25 21 Meenikunno maastikukaitseala Nohipalo Valgejärv. Ilus liivapõhjaga heledaveeline ujumiseks sobilik järv. 22 Teeviit: Päikeseloojaku maja. Meenikunno. Meenikunno raba rabab kauni vaatega, eriti õhtupoolikul, kui päike taamale jäävaid puudelatvu kuldab. Jalutada saab mööda laudteed, ümberringi männikesed, mis justkui kärneri kujundatud bonsaid. Nii vähemalt arvanud üks rabas matkanud jaapanlane. 23 Nohipalo Mustjärv Vesi on tume nagu kohv, aga mõistagi puhas. Pealmine veekiht on kuum. Kaldast kaugemal võib olla allikakohti. Sõita tagasi peateele ja jätkata Põlva suunas. 24 Võhandu jõgi, Reo sild ja kohe paremal üks kaunitest liivakivipaljanditest – Suure Ütsealutse müür (kirjapilt võib olla ka veidi erinev). 25 Teeviit Süvähavva 3 km. Tasub ära käia, kui huvi teistegi Võhandu liivakivipaljandite vastu. Jõgi kannab ühtlasi ka nime Püha jõgi, Võhandust on Aino Kallas kirjutanud novelli “Püha jõe kättemaks”.

aasta ringi

26 Põlva linn Saamaks sellest maalilisest väikelinnast ülevaadet, keerake järve poole. Kes ei oleks küll kuulnud Põlva Intsikurmust! Kaunim vaade Põlvale avaneb Kultuurikeskuse katuseterrassilt. Enne Võnnu kihelkonna silti tee Taevaskotta. 27 Taevaskoja. Ilmselt kõige tuntum looduskaunis koht LõunaEestis. Ja seda õigusega. Taevaskojas lihtsalt peab ära käima. Mida vaadata? Suurt Taevaskoda, Väikest Taevaskoda, Emalätet, Neitsikoobast ja “Viimse Reliikvia” võttepaiku. Liivakivi paljandite vanus on ligi 400 miljonit aastat. 28 Kiidjärve. Miks mitte võtta enne reisi lõppu veel ette üks jalgsimatk Taevaskoja-Kiidjärve-Taevaskoja – 13 km, 3–5 tundi? Kui see tundub liig väsitav, võib vaadata Kiidjärve veskit, ujuda Kiidjärve järves või tutvuda Taevaskoja-Kiidjärve huvimetsaga.

Pikk ja põnev reis hakkab lõpule jõudma. 19 km enne Tartut teritage veel väsinud meeli ja nautige vaadet Tartu linnale.

Maakonnamäng. Kui hästi sa tunned Millises linnas asub August Gailitile pühendatud Nipernaadi skulptuur?

Rännumees Nipernaadi skulptuuri saab näha Valgas Säde pargis, mis jääb muuseumi, raamatukogu ja kultuurimaja lähedale. Skulptuuri autoriks Jaak Soans.

Kus linnas ja mis tänaval asus Tiganiku puut, millest kõneldakse laulus „Haanja miis“?

Tiganiku puut oli Võru linnas, aadressil Kreutzwaldi tn 51.

Kas tead, milline linn kannab nime valguse pealinn?

See on Võhma. Pärast Võhma lihatööstuse kadumist jäi linna tööstuselu soiku. Šveitsi Wüthrichinimeline abielupaar soovis sealsete elanike elujärge parandada. Linnalt renditi tootmishoone ja 2000. aasta augustis alustati selles küünalde valmistamist. Praegu kannab ettevõte nime Eesti Valgus OÜ.

Millises Lõuna-Eesti linnas olevat hoonet imetleb nigeerlane Okugbeni John?

Millises linnas toimub igal suvel kõige pikema traditsiooni ja ajalooga linnalaat Eestis?

Antslas linnas. Regulaarseid Hauka laatu on Antslas korraldatud juba

Foto: Margus Ansu

50 aastat. Praeguseks on laat kasvanud peaaegu messiks, siiski on säilinud ka traditsiooniline laadakaubandus. Samuti osalevad mitmed autofirmade esindused.

Lõuna-Eesti linnu? Millises linnas asub Eesti kõige pikem devoni liivakivi paljand?

Kallastel, 2001. aasta mõõtmiste põhjal on see umbes 930 meetri pikkune. Paljandite kõrgus on valdavalt 2–4 meetrit, suurim kõrgus 9 meetrit.

Kus linnas oli ametis esimene eestlasest kirikuõpetaja, oluline Eesti rahvusliku liikumise suurkuju, rahvaluule- ja keeleteadlane Jakob Hurt?

Õige vastus – Otepääl. Jakob Hurt tegutses Otepääl aastatel 1872– 1880. Lisaks edendas Hurt Otepää koolielu, ning tema folkloorikogu oli Euroopa suurim. Ka juhtis J. Hurt presidendina nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Eesti Aleksandrikooli asutamise peakomiteed.

Legendi järgi olevat see linn nime saanud kiriku seina sisse müüritud põlvitava tüdruku, teise versiooni kohaselt jõekäänaku järgi. Mis linn see on?

See linn on Põlva. Kirik, millest legend kõneleb, on Püha Neitsi Maarja kirik. Jõgi kannab nime Ora jõgi, see on Ahja jõe haru, mille kaldale ongi rajatud Põlva linn.

Millist Eesti linna on kutsutud olümpiapealinnaks?

Nii on kutsutud Elvat, kuna 2010. a osales Vancouveri taliolümpial sellest väikesest Lõuna-Eesti linnakesest rohkem sportlasi kui muudest Eesti linnadest.

Millises linnas toodetud paberile trükiti 1869. a Eesti esimese üldlaulupeo trükised, osa

iseseisva noore Eesti Vabariigi rahatähtedest ning 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ka juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik?

Õige vastus – Räpina paberivabrikus toodetud paberile. Taaskasutustehnoloogial põhinev paberiveski alustas tööd 1734. aastal. Paberivabriku hoone, mida on korduvalt ümber ehitatud, töötab tänaseni ning on vanim senitöötav Eesti tööstusettevõte, ühtlasi ka üks Euroopa vanimaid töötavaid paberivabrikuid.

Metsaapteek – alati käepärast!

Matkates looduses, asustatud paikadest kaugel, võib mõnikord vaja minna metsaapteegi abi. Selleks peab hästi tundma nii taimi kui ka teadma, kust midagi korjata saab ja võib. Hea abimehena võiks matkale kaasa võtta kas taimemääraja või ravimtaimeaabitsa. Enne taime korjamist veendu, et tegemist pole mürgise taimega. Tegutse taimi korjates põhimõttel – kui ei tunne, ära korja! Ära korja ravimtaimi suurte teede ja ka põldude servast, linnast ja suurematest asulatest samuti mitte, need paigad on sageli saastunud. Puhtast loodusest võid korjata:

• teelehte (suur ja süstjalehine) – hea panna kriimustusele või vesivillile. • kuusevaiku – haavade raviks, aga kuusevaik kõlbab ka nätsu asemel põske pista. • pärnaõisi – teest saab abi külmetuse korral. • liht-naistepuna – tee aitab ärevuse ja unetuse puhul. (Ettevaatust! Vältida päikese käes viibimist, sest taime tarvitades väheneb naha vastupanuvõime ultraviolettkiirgusele). • nõmm-liivateed – tee on hea köharavim. • punet – tee on kõrge vererõhu, köha, astma ja peavalu vastu. • raudrohtu – aitab seedehäirete, kõhupuhitus, peavalu vastu. (Ettevaatust – taimel on vere hüübivust parandav toime!)

• pohlalehti – tee aitab väljutada organismist vett, on abiks, kui jalad on paistes. • vahtralehti – ümber paistes jalgade seotuna vähendavad turset. • aasristikut – taime tee on põievaevuste vastu ning higistamaajav. • lõhnavat kummelit – kompressiks ja haavandite raviks. • paiselehe lehti – tursete ja muljumiste peale, tee on hea köha vastu. • kadakamarju – veepeetuse vastu, hingamisteede ja seedeelundite põletike korral. (Suurtes kogustes mitte kasutada neerupõletiku puhul!) • kõrvenõgest – tee on hea väsimuse vastu, lisaks saab noortest nõgestest ka maitsva supi!

Julgelt suvele ja sääskedele vastu! Suvi oleks täiuslik, kui ei oleks kõikvõimalikke hammustavaid putukaid. Tüütud pirisejad sääsed näikse sääsemürkide peale ainult muigavat. Eks siis üllatagem neid hoopis enneolematuga – isetehtud loodusliku sääsemürgiga!

Sääsed ei armasta vängeid eeterlikke õlisid, nagu näiteks sidruni, piparmündi, eukalüpti, lavendli, küüslaugu, männi- ja teepuuõli. Kanged eeterlikud õlid tuleb enne nahale määrimist kindlasti lahjendada. Lõhnavaid taimi, nagu naistenõgest, piparmünti, lavendlit, võib ka nahale hõõruda või muljutuna rätikusse keerata ja seda kaasas kanda.

Foto: Toomas Huik

Sääskedele ei meeldi küüslaugu, nelgi, mentooli, eukalüpti, saialille, pelargooni ja äädika lõhn. Meelsasti lendavad nad kokku tumedat värvi riiete, higilõhna, aga ka lille- või magusa puuvilja lõhnalise kosmeetika peale, seega – kanna heledat, pese end, kuid ära lõhna nagu lill või virsik, suitsuta õues istudes viirukit või kuivatatud puuseent – musta või halli taelikut.

Antoniuse suveõues jääb linnasagin seljataha Auli Solo

Antoniuse õue perenaine Tartu ajaloolises linnasüdames, Jaani kultuurikvartalis asub Antoniuse õu. See on paik, kus armastatakse ja luuakse kunsti ning kus töötavad oma ala tõelised meistrid, kes annavad Antoniuse õuele selle eheda hinguse ja sisu. Käsitöökojad on koondunud kolme ajaloolisse hoonesse, mille ühenduslüliks on hubane õu, kus aastaringselt toimub toredaid üritusi. Suvisel ajal on selles kesklinnas asuvas, kuid kesklinlikust saginast eemale jäävas paigas avatud Antoniuse suveõu. See on koht, kus saab juua tassikese kohvi, sirvida raamatuid, WiFit kasutades ajada tööasju, samal ajal kui lapsed sõidavad karusselliga või mängivad kivikastis, ning uurida, kuidas lillekastides

Foto: Lilian Lukka

kasvatada nii maitsvaid kui ka õitsvaid taimi. Suveõue avariiulitel olev lugemisvara kogunes tartlaste abiga, kirjandust sai ühe korraliku väliraamatukogu jagu ja seda võib suvises Antoniuse

õues nautida nii võrkkiiges kui ka piknikutekil lesides. Nagu ühele korralikule suveõuele kohane, ei puudu ka kohvik, mille avas Antoniuse õues vähem kui aasta maitsenaudinguid pakkunud Maitseelamuse koda. Avatud on Antoniuse Roheline pood, kus müüakse kvaliteetset käsitööd ja kunsti. Suvehooaja alguseks alustasid tegevust mitu uut koda: rätsepakoda, Anni Akadeemia ja väike vitraaþikoda. Suveõues ei puudu ka kultuuriüritused, igal neljapäeval hakkavad siin toimuma kontserdid. Antoniuse suveõu koos kohvikuga on avatud K–P 12–20, teisipäeviti on avatud suveõu ilma kohvikuta kell 12–18. Antoniuse Roheline pood on lahti T–L 11–19, P 11–17. www.antonius.ee, www. facebook.com/antoniuseou

HITT ON SAABUNUD!

Subaru XV alates

20 400 €

Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Ennemuistseid õhtujutte Ükskord tulnud Tartust kaks meest, kes tahtnud sõita üle Reolasoo. Äkki jäänud hobune seisma ja ei tahtnud enam edasi minna. Seal öelnud üks hääl meestele, et viigu nad „Himusoo hiirärile pallu tervisi ja ütelgu, et ta tuleb Reola riuräule ristkätsi“. Himusoo peal jäänud jälle hobune seisma ja ei liikunud enne edasi, kui mehed öelnud: “Reola riuräu saatse sulle pallu tervisi ja käskse tulla ristkätsi.” Kui nad teate edasi ütlesid, läinud hobune jälle minema ja ei ole enne seisma jäänud kui kodus. Värska asula piiril Värska-Saatse maantee ääres kasvab jändrik neljaharuline mänd – Verhulitsa lautsipettäi. Puul on vanust umbes 260–320 aastat. Lautsipuid on Setomaal mitmeid, nad kasvavad asulate, külade piiril ning neil on tähtis koht matusekombestikus, siin peatus surnuvoor teel külast kirikusse. Kauss surnu pesemise veega löödi vastu mändi puruks, laudisel surnu all olnud õled põletati, loeti palveid. Lautsipuu juures sooritatud toimingute eesmärgiks oli, et surnu hing kodus käima ei hakkaks ning külas keegi niipea ei sureks. Vanarahva arvates on Süvahavva saanud oma nime ümberkaudsete sügavate orgude järgi. Arvati, et muistsel ajal elati ainult teisel pool Võhandu jõge, praeguse Süvahavva küla asemel olid metsased ürgorud, kus hulkus palju vanakurje. Süvahavva külast minevat läbi ka Vanajuuda tee. Kes tema teele satub, kaotab õige teeotsa käest, võib juhtuda ka muid kummalisi asju.

Valgemetsa Alliku kalju ümber uidanud vanajuudad. Seal olevat nähtamatuks tegev uks. Läinud keegi mees seda otsima. Saanud mõned sammud teha, kui otse ette kerkinud rauast kangasteljed, kus istunud põlevate silmadega must kass.

Tartumaal Meeri vallas Elva jõe ligidal asub mägi, mida nimetatakse Kirikmäeks. Mägi on oma nime sellest saanud, et seal vanast kirik asunud. Et aga kolm venda korraga kirikusse tulnud, vajunud kirik ühes seesoleva rahvaga maa sisse.

Elva koolimaja ees kasvavad kolm suurt mändi. Keskmise männi nimi on Ristiga mänd. Selle männi all olevat Vene valitsejanna Katariina II lõunat söönud. Arvati ka, et puu all on peidus raha. Üks mees, Kulbilohu sepp, läinudki kord seda järele vaatama. Kaevanud küll, kuid maapõuest ei tulnud midagi välja.

Lustimägi ehk Emandamägi asub Palupera vallas Mäelooga külas, kuhu Eesti päritolu Venemaa zooloog Middendorff rajas 19. saj. keskpaiku oma naise auks pargi. Rohkem tuntaksegi mäge „prouamäe“ nime all. Mägi kujutas endast tõelist botaanikaaeda ja lindude paradiisi. Lustimäest sai ka ümbruskonna ilupuude taimelava – ümbruskonnas polnud ühtegi talu, kus poleks kasvanud Lustimäelt toodud sireleid, jasmiine, enelaid ja läätspuid.

Valgjärve vallas oli sügisel udune ilm olnud. Siis tuli järvest välja ilus lehm ja läks talu karja juurde. Peremees võtnud ta omale, et väga ilus lehm olevat. Igal aastal toonud ta ilusa vasika ja nii seitse aastat järgemööda. Peremees jättis kõik kasvama. Seitsme aasta pärast samal ajal, kui lehm järvest tuli, hakkas järve poolt kostma hääli: “Vitsi-vitsi, Ellike!” Selsamal hetkel kadunud lehm kõige oma vasikatega järve. Nii oli peremehel korraga kari kadunud. Rõngu kihelkonnas Aakre vallas on kaks mäge lähistikku. Üks Rootsimägi, teine Kunimägi. Vanasti pidanud venelased ja rootslased seal sõda. Venelased Kunimäel ja rootslased Rootsimäel. Venelased kaotanud sõjas oma kuninga, mille järele hakatud mäge Kunimäeks nimetama. Pärast sõda olevat maetud mõlemasse mäkke kullakatel, mida ühendavat kuldkett.

Muiste olnud Tartumaa Kambja kihelkonna Voore metsa asemel linn. Üks vägev nõid tahtnud kuningatütart, kes linna üle valitsenud, oma pojale naiseks. Kuningatütar polnud läinud, siis nõidunud ta tema kõige linnaga maa sisse. Linn võib maa seest jälle tõusta, kui keegi suurel reedel sinna metsa läheb, kes ka ise suurel reedel sündinud on. (Veriora kandi vanarahva jutuvara, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Tartumaa, Põlvamaa, Jõgevamaa pärandkultuurist, Põlvamaa radadel, LEPP ja rahvasuu.)

Foto: Margus Ansu

Naer teeb nooreks ja ilusaks Verska mehel oll´puul sibulasaaki är mädänenü. Miis ütel sõbralõ: „Jummal tenätü, õt ta sipul sjoo aasta nii otav om. Muidu õs jõudnu är ikkõ“. Külarahvas sõitis bussiga Põlvast Misso poole. Oli heinaaeg. Rahvas arutas omavahel, et küll ikka Eesti ajal olid head asjad, näiteks vikatid. Bussijuht kuulas seda juttu ja ütles, et: “Ei kõik Eesti-aegne kaup küll hää ei ole. Meil Missoh om kolm Eesti-aost tütriku, keski näid ei võta’. Kõik tahtva iks noorõkõsi.“

Imä käest küsüti, mis puja teevä? „Vasja om sisemaal partorg. Petra om kolhoosi esimiis. Ja õga Ivvogi, tuu kõgõ noorõmb, ei viitsi tüüd tetä“. Võtnud kokkuhoidlik mulk omale naise. Pulmad peeti uhked ja vägevad – kolm päeva söödi ja joodi. Uuema kombe kohaselt tahetud ka pulmareisile minna. Otsustatigi siis, et pulmareis tehakse Tallinna. Aga kuna peig oli Tallinnas juba korra käinud, läks pruut pulmareisile üksi. Peremees Mulgimaalt otsinud varast taga, kutsunud kõik oma majarahva kokku, andes igalühele õlekõrre hammaste vahele ja ütelnud: “Kes varas on, selle õlekõrs kasvab pikemaks.” See, kes varas olnud, kartnud, et tema õlekõrs pikemaks kasvab ja purenud tüki oma õlekõrrest maha. Nii saadudki varas kätte. Pühapäeval läinud kõik ühe Sangaste kandi talu rahvas kirikusse. Peremees üksi jäänud koju. Mõtles, et sööb õige head-paremat. Võtnud liha ja koort, võid ja moosi, kapsaid ja maasikaid, kurki, mett ja sinepit, maitseaineteks suhkrut, soola ja tubakat. Seganud kõik segi ja hakanud sööma. Olnud kibe ja väga halb söök. Peremees aga öelnud: “Ole sa, mis sa olet, aga hääst kraamist olet sa tettu,” ja söönud kõik ära. Paar päeva selle järele kannatanud ta kibedate kõhuvalude all. (Allikad: LEPP, Händsäkit jutukõisi Võro- ja Setomaalt.)

Turisti sõnaraamat toob selguse Oled sa tihti pettunud, kui reklaamis lubatu ei osutu päris selliseks tooteks või teenuseks nagu ette kujutasid? Appi asub Postimehe tõlketoimetus, kes on turismibrošüüridest välja noppinud populaarseimad märksõnad ning koostanud lihtinimestele seletava sõnaraamatu. Tere tulemast tegelikusesse!

Foto: Margus Ansu

Logistiliselt heas asukohas = suure Tallinnas sitt = Lõuna-Eestis väetis Foto: Peeter Langovits maantee kõrval Privaatne asukoht = lähim linn jääb Tööpäevapakett = tule meile koos armukesega! väga kaugele Uusehitis = seinad on kipsist Looduskaunis kohas = koht on raskesti leitav Standardtuba = tuba allapoole arvestust 10 min autosõidu kaugus kesklinnast = kui sõita pühaSviit = täiesti tavaline tuba päeva hommikul kell 4 Luksuslik sviit = 2 käterätikut lisaks Tolmuvaba tee = vihmase ilmaga ei tolma (natuke Eksklusiivne sisekujundus = maast laeni täis odavat kitši mudane ainult) Valgusküllane tuba = hommikul kütab päike toa kuuAjalooline ehitis = majas puudub veevärk maks Rikkalikult lisateenuseid = kõigi teenuste eest tuleb Toad suitsetajatele = isegi kapitaalremont ei aja seda juurde maksta haisu välja Madalad hinnad = kõrged hinnad WiFi olemasolu = enne eilset elektrikatkestust oli InterMõistlikud hinnad = ükski mõistlik inimene ei tule siia net olemas Grupipilet alates 20 inimesest = meil on kohti 19 Hotellis bassein = ujumine hommikuti kell 5.30–7.30 inimesele Pärlivann = 10 € eest loodad pärleid saada?!? Romantikapakett = 20 € eest võime teile tuppa odavat Valgusravi = hea meelega paneme 5 € eest laualambi vahuveini organiseerida põlema Seminaride korraldamise võimalus = majas on ka üks Tallinnas joodik = Lõuna-Eestis putukauurija suurem tuba Vajadusel transport majutuskohta = odavam on takso võtta Rahvusköök = me ei oska midagi originaalset valmistada Kodused söögid = anname teile seda, mis meie perel üle jäi Giid, kes oskab eesti, vene ja soome keelt = vaatas nõukogude ajal Soome TV-d Kogenud reisikorraldaja = käis ükskord sõpradega välismaal Ringkäik giidiga = siin pole peale jalutamise midagi teha ATV-matkad looduses = 5 km/h kruusateedel Paadimatkad = põietreening Küsi pakkumist = hinnakiri on lollidele

UURIVAD tartu

Hansapäevad 20.–22. juuli 2012

tartus näeme! www.hansapaevad.ee 20. juuli 21. juuli 22. juuli

Tartu – maailma füüsikapealinn, Teaduslinn, Jaanilinn, Klaaspärlimäng Hansalaat, Hansapulm, uued Kunstilinn ja Kinolinn, Tartu City Triathlon jpm... Hansalaat, linnad, triatlon, Apelsini õhtukontsert Holmi pargis jpm...